<TI><HT TYPE="UC">Kohtujuristi Ettepanek</HT><HT TYPE="UC">M. Poiares Maduro</HT>esitatud <DATE ISO="20041202">2. detsembril 2004</DATE><NOTE NOTE.ID="E0001" NUMBERING.CONTINUED="YES">Algkeel: portugali.</NOTE></TI>

<TI><NP><NO.P>I.</NO.P><TXT>Ühenduse õiguslik raamistik</TXT></NP></TI>2.Nende kohtuasjade puhul moodustus asjakohane ühenduse õiguslik raamistik vaidluse perioodil järgmistest õigusaktidest: nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiiv 90/425/EMÜ,

Selles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade la toodete suhtes kohaldalavaid veterinaar- ja zootehnilisi Kontrolle seoses siseturu väljakujundamisega (EÜT L 224, lk 29, direktiiv 90/425).

direktiiv 85/511, mida on muudetud nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiiviga 90/423/EMÜ,

Nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiiv 90/423/EMÜ, millega muudetakse direktiivi 85/511/EMÜ, millega kehtestatakse Ühenduse meetmed suu- ja sõrataudi tõrjeks, direktiivi 64/432/EMÜ Uhendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavale loomatervishoiu probleemide kohta ning direktiivi 72/462/EMÜ tervishoiu ja veterinaarinspektsiooni probleemide kohta veiste, sigade, värske liha ja lihatoodete impordil kolmandatest riikidest (EÜT L 224, lk 13; edaspidi direktiiv 90/423).

ning komisjoni 27. märtsi 2001. aasta otsus 2001/246/EÜ, mis sätestab direktiivi 85/511 artikli 13 alusel tingimused suu- ja sõrataudi üle järelevalveks ning selle tõrjeks Madalmaades

EÜT L 88, lk 21. Muudetud komisjoni 5. aprilli 2001. aasta otsusega 2001/279/EÜ (EÜT L 96, lk 19).

.3.Direktiivi 90/425 artikkel 10 on eelotsusetaotlustega seonduvalt sõnastatud järgmiselt:

1.Iga liikmesriik teavitab kohe teisi liikmesriike ja komisjoni lisaks direktiivis 82/894/EMÜ osutatud haiguspuhangutele oma territooriumil kõikidest zoonoosidest, haiguste puhangutest või muudest põhjustest, mis ohustavad tõenäoliselt tõsiselt loomade või inimeste tervist.

Lähteliikmesriigid võtavad viivitamatult ühenduse eeskirjades sätestatud tõrje- või ettevaatusabinõud, eelkõige määravad eeskirjades ette nähtud puhvervööndid või võtavad vastu muud meetmed, mida nad vajalikuks peavad.

Sihtliikmesriik või transiitliikmesriik, mis artiklis 5 osutatud kontrolli käigus teeb kindlaks esimeses lõigus osutatud haiguste või põhjuste olemasolu, võib vajaduse korral võtta ühenduse eeskirjades ette nähtud ettevaatusabinõud, sealhulgas loomade karantiini paigutamise.

Kuni meetmete võtmiseni vastavalt lõikele 4 võib sihtliikmesriik tõsise ohu korral inimeste või loomade tervisele võtta ajutised kaitsemeetmed asjaomaste põllumajandusettevõtete, keskuste või organisatsioonide või episootilise haiguse puhul ühenduse eeskirjades ette nähtud puhvervööndi osas.

Liikmesriikide võetud meetmetest teatatakse viivitamatult komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

[..]

4.Komisjon vaatab kõikidel juhtudel olukorra võimalikult kiiresti läbi alalises veterinaarkomitees. Komisjon võtab vajalikud meetmed artiklis 17 ette nähtud korras artiklis 1 osutatud loomade ja toodete puhul ja, kui olukord seda nõuab, nendest loomadest saadud toodete puhul. Komisjon jälgib olukorda ning sama korda järgides muudab võetud otsuseid või tunnistab need kehtetuks sõltuvalt olukorra arengust.

4.Direktiivi 85/511, mida on muudetud direktiiviga 90/423, artiklid 1, 2, 4, 5 ja 13 on sõnastatud järgmiselt:

Artikkel 1Käesolevas direktiivis määratletakse ühenduse tõrjemeetmed, mida kohaldatakse suu-ja sõrataudi puhangu korral viiruse tüübist olenemata.Artikkel 2

Käesolevas direktiivis [...][k]asutatakse [...] järgmisi mõisteid:

[...]

c)nakatunud loom — iga vastuvõtliku liigi loom, kellel:

on kindlaks tehtud kliinilised tunnused või tapajärgsed kahjustused, mis võivad tuleneda suu- ja sõrataudist, või

laboratoorsete uuringute põhjal on ametlikult kindlaks tehtud suu- ja sõrataudi esinemine;

d)nakkuskahtlusega loom — iga vastuvõtlik loom, kellel esinevad sellised kliinilised sümptomid või tapajärgsed kahjustused, et suu- ja sõrataudi esinemist võib põhjendatult kahtlustada;e)kontaktne loom — iga vastuvõtlik loom, kes kogutud epidemioloogiliste andmete põhjal on võinud otseselt või kaudselt kokku puutuda suu- ja sõrataudi viirusega.

[...]

Artikkel 41.Liikmesriigid tagavad, et kui põllumajandusettevõttes on üks või mitu suu- ja sõrataudi viirusega nakatunud või kontaktset looma, tehakse viivitamata ametlikud uuringud haiguse esinemise kinnitamiseks või välistamiseks, eelkõige peab riiklik veterinaararst võtma või laskma võtta laboratoorseteks uuringuteks vajalikud proovid.

Kohe, kui nakkuskahtlus on teatavaks tehtud, allutab pädev asutus asjaomase põllumajandusettevõtte ametlikule järelevalvele ning nõuab eelkõige, et:

viiakse läbi kõikide vastuvõtliku liigi loomade loendus ning registreeritakse juba surnud, nakatunud ja nakkuskahtlaste või kontaktsete loomade hulk nimetatud kategooriate lõikes; loenduse ajakohastamiseks tuleb arvesse võtta haiguskahtluse perioodil sündinud või surnud loomad; loenduse andmed tuleb taotluse korral esitada pädevale asutusele ning neid võib kontrollida iga kontrollkäigu ajal;

kõiki põllumajandusettevõtte vastuvõtliku liigi loomi peetakse nende eluruumides või mõnes muus kohas, kus loomad on võimalik isoleerida;

põllumajandusettevõttesse ei tooda ega põllumajandusettevõttest ei viida välja ühtegi vastuvõtliku liigi looma;

põllumajandusettevõttesse ei tooda ega põllumajandusettevõttest ei viida pädeva asutuse loata välja ühtegi teise liigi looma;

põllumajandusettevõttest ei viida ilma pädeva asutuse loata välja ei vastuvõtliku liigi looma liha või rümpi ega loomasööta, riistu, esemeid või muid materjale nagu vill või jäätmed või kõrvaldatud materjal, millega suu- ja sõrataud võib edasi kanduda;

[...]2.Pädev asutus võib laiendada lõikes 1 sätestatud meetmeid kõrvalasuvate põllumajandusettevõtete suhtes, kui nende asukoht, olemus või kokkupuude haiguskahtlusega põllumajandusettevõtte loomadega annab põhjust kahtlustada võimalikku nakatumist.[...]

Artikkel S

Kohe, kui on leidnud kinnitust, et põllumajandusettevõttes on üks või mitu artikli 2 punktis c määratletud looma, kohaldab pädev asutus järgmisi meetmeid:

1)riiklik veterinaararst võtab või laseb võtta piisavad proovid, mis saadetakse uurimiseks I lisas nimetatud laborisse eeldusel, et neid proove ei ole vastavalt artikli 4 lõike 1 esimesele lõigule võetud ja uuringuid ei ole tehtud juba haiguskahtluse perioodil;2)lisaks artikli 4 lõikes 1 nimetatud meetmetele tuleb viivitamata võtta järgmisi meetmeid:

kõik põllumajandusettevõtte vastuvõtliku liigi loomad tapetakse kohapeal ametliku järelevalve all viisil, millega välditakse igasugust suu- ja sõrataudi levimise ohtu,

pärast tapmist hävitatakse eespool nimetatud loomad ametliku järelevalve all nii, et ei oleks suu- ja sõrataudi levimise ohtu,

[...]

4)pädev asutus võib kohaldada lõikes 1 sätestatud meetmeid kõrvalasuvate põllumajandusettevõtete suhtes, kui nende asukoht, piirid või kokkupuude loomadega põllumajandusettevõttest, kus taud on registreeritud, annab alust kahtlustada võimalikku nakatumist.

[...]

Artikkel 131.

Liikmesriigid tagavad, et:

keelatakse suu- ja sõrataudi vaktsiinide kasutamine,

[...]3.

Olenemata lõike 1 sätetest suu- ja sõrataudi vaktsiini kasutamise kohta, kui suu- ja sõrataudi puhkemine on tõendatud ja kui on oht, et haigus levib laialdaselt, võidakse otsustada, et võib korraldada erakorralise vaktsineerimise, kasutades tehnilisi menetlusi, millega tagatakse loomade täielik immuunsus. Sel juhul tuleb võetavates meetmetee määrata kindlaks:

geograafiline piirkond, kus erakorraline vaktsineerimine läbi viiakse,

vaktsineeritavate loomade liik ja vanus,

vaktsineerimiskampaania kestus,

vaktsineeritud loomade ja neist saadud toodete spetsiaalne liikumiskeeld;

vaktsineeritud loomade spetsiaalne märgistamine ja registreerimine;

muud eriolukorraga seotud asjaolud.

Otsuse korraldada erakorraline vaktsineerimine teeb komisjon koostöös asjaomaste liikmesriikidega artiklis 16 sätestatud korras. Selle otsuse puhul võetakse eelkõige arvesse loomade kontsentratsiooni teatavates piirkondades ja vajadust kaitsta teatavaid tõuge.Erandina esimesest lõigust võib otsuse korraldada ümber taudikolde erakorraline vaktsineerimine pärast komisjonile teatamist siiski teha asjaomane liikmesriik, tingimusel, et ei seata ohtu ühenduse põhihuvisid. Alaline veterinaarkomitee vaatab kõnealuse otsuse viivitamata läbi artiklis 16 sätestatud korras. [täpsustatud tõlge]

5.Komisjoni otsus 2001/246/EÜ, mis põhineb direktiivi 90/425 artiklil 10 ja direktiivi 85/511 artiklil 13, sätestab artiklites 1 ja 2 järgmist:

Artikkel 1

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmiseid mõisteid:

1.Ennetav tapmine — põllumajandusettevõtte vastuvõtlike loomade tapmine kindlaksmääratud raadiuses direktiivi 85/511/EMÜ artiklites 4 ja 5 kehtestatud piirangutele allutatud põllumajandusettevõtete ümber.

Ennetava tapmise eesmärk on vähendada vastuvõtliku liigi loomade arvu nakkusalas.

2.Pärssiv vaktsineerimine — kindlaksmääratud vaktsineerimisalal asuvate teatud põllumajandusettevõtete vastuvõtliku liigi loomade erakorraline vaktsineerimine, mis viiakse läbi vaid koos lõikes 1 nimetatud ennetava tapmisega.Pärssiva vaktsineerimise eesmärk on vähendada kiiresti leviva viiruse ulatust ning viiruse levimise ohtu väljaspoole vaktsineerimisala, põhjustamata viivitamist ennetava tapmisega.Pärssiv vaktsineerimine viiakse läbi vaid piirkondades, kus vastuvõtliku liigi loomade ennetav tapmine tuleb edasi lükata perioodi võrra, mille pikkus ületab tõenäoliselt ajapiirangut, mis on seatud viiruse efektiivseks tõrjeks immuniseerimise teel, vähemalt ühel alljärgnevatest põhjustest:

kitsendused, mis on seatud vastuvõtliku liigi loomade tapmise läbiviimisele vastavalt direktiivi 93/119/EMÜ sätetele,

kitsendused, mis on seatud tapetud loomade hävitamise võimalikule hulgale vastavalt direktiivi 85/511/EMÜ artikli 5 lõike 2 teisele taandele.

Artikkel 21.Ilma et see piiraks direktiivi 85/511/EMÜ ning eriti selle artiklite 4, 5 ja 9 kohaldamist, võivad Madalmaad otsustada rakendada pärssivat vaktsineerimist lisas sätestatud tingimustel.2.Enne lõikes 1 nimetatud meetmete kasutuselevõttu kohustuvad Madalmaad tagama, et liikmesriike ja komisjoni teavitatakse ametlikult üksikasjadest, mis hõlmavad vaktsineerimisala geograafilist ja administratiivset määratlust, mõjutatud põllumajandusettevõtete arvu ning vaktsineerimise algust ja lõppu ning vastavate meetmete võtmise põhjust.Seejärel kohustuvad Madalmaad tagama, et esimeses lõigus esitatud andmete kogumine viiakse lõpule liigse viivituseta, näidates ära üksikasjad vaktsineeritud loomade tapmise kohta, eelkõige tapetud loomade arvu, mõjutatud põllumajandusettevõtete arvu, tapmise lõpuleviimise aja ja asjaomaste piirkondade suhtes kohaldatud piirangute vähendamise kohta. [mitteametlik tõlge]