<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-389/17</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62017CC0389</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:817">EU:C:2018:817</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>13</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>13</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Wathelet’ ettepanek – Kohtuasi C‑389/17</HT></P><P><HT TYPE="SC">Paysera LT</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Melchior Wathelet</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20181004">4. oktoobril 2018</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑389/17</HT></P><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>Paysera LT<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/> UAB, varem <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>EVP International<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/> UAB</P><P>menetluses osales:</P><P>Lietuvos bankas</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas (Leedu kõrgeim halduskohus))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>E-raha asutused</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2009/110/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Omavahendeid käsitlevad eeskirjad</KEYWORD><KEYWORD>E-raha väljastamisega seotud tegevuste jaoks nõutavad vahendid</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>E-raha väljastamisega seotud tegevus<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></KEYWORD><KEYWORD>E-raha väljastamine müüjale saadud vahendite nimiväärtuses</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Kas e-raha on võltsraha, isegi naljaraha<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Ehkki seda viimast väljendit seostatakse pigem <HT TYPE="ITALIC">bitcoin</HT>’iga (Storrer, P, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/><HT TYPE="ITALIC">Droit de la monnaie électronique</HT><QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>, RB Édition, Pariis, 2014, lk 23). Vt käesoleva ettepaneku 6. joonealune märkus.</P></NOTE>?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Käesolev eelotsusetaotlus, mille on esitanud Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas (Leedu kõrgeim halduskohus), käsitleb direktiivi 2009/110/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20090916">16. septembri 2009. aasta</DATE> direktiiv, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="267" PAGE.FIRST="7" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 267, lk 7</REF.DOC.OJ>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>e-raha II direktiiv<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>).</P></NOTE> artikli 5 lõike 2 ja artikli 6 lõike 1 punkti a tõlgendamist. See on esitatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Paysera LT<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> UAB, varem <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>EVP International<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> UAB, (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Paysera<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>) ja Lietuvos bankase (Leedu keskpank) vahelises kohtuvaidluses seoses omavahendite arvutamise meetoditega, mida kohaldatakse teatud maksetehingutele, ja teatud tehingute kvalifitseerimisega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>e-raha väljastamisega seotud<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> makseteenusteks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">E-raha II direktiiv</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>E-raha II direktiivi põhjenduse 11 kohaselt:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>On vaja korda, mille kohaselt algkapital kombineeritakse omavahenditega, et tagada tarbijakaitse nõuetekohane tase ja e-raha asutuste kindel ja usaldusväärne toimimine. Võttes arvesse e-raha eripära, tuleks võtta kasutusele täiendav meetod omavahendite arvutamiseks. Tuleks säilitada järelevalveasutuse täielik kaalutlusõigus, tagamaks, et samu riske käsitletakse samal viisil kõigi makseteenuse pakkujate<?PAGE NO="2"?> puhul ja et arvutamismeetod arvestaks ka asjaomase e‑raha asutuse äritegevuse eriolukorda. Lisaks tuleks sätestada, et e-raha asutus hoiab e-raha valdajate raha eraldi e-raha asutuse muuks äritegevuseks ettenähtud vahenditest. E-raha asutuste suhtes tuleks kohaldada ka tõhusaid rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseid eeskirju.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></P></CONSID></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>E-raha II direktiivi artikli 2 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Mõisted<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> punkti 2 kohaselt on e-raha <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>elektrooniliselt, sh magnetiliselt, hoitav väljastaja vastu esitatud nõude vormis rahaline väärtus, mis antakse välja rahaliste vahendite vastu direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 punktis 5 määratletud maksetehingute tegemiseks ja mille võtab vastu füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole e-raha väljastaja<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>E-raha II direktiivi artikli 5 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Omavahendid<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> lõigetes 2 ja 3 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="005.002"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>2.</NO.PARAG><ALINEA>Artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud tegevuste puhul, mis ei ole seotud e-raha väljastamisega, arvutatakse e-raha asutuse omavahendite nõuded vastavalt ühele direktiivi 2007/64/EÜ artikli 8 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kolmest meetodist (A, B või C). Asjakohase meetodi määravad kindlaks pädevad asutused vastavalt siseriiklikele õigusaktidele.</ALINEA><ALINEA>E-raha väljastamisega seotud tegevuse puhul arvutatakse e-raha asutuse omavahendite nõuded vastavalt lõikes 3 sätestatud meetodile D.</ALINEA><ALINEA>E-raha asutustel on igal ajal olemas omavahendid, mis võrduvad vähemalt esimeses ja teises lõigus osutatud omavahendite nõuete summaga.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="005.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Meetod D: e-raha asutuse e-raha väljastamisega seotud tegevuseks ette nähtud omavahendid moodustavad vähemalt 2% kasutuses oleva e-raha keskmisest näitajast.<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>E-raha II direktiivi artikli 6 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Tegevused<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> lõike 1 punktis a on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="006.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Lisaks e-raha väljastamisele võivad e-raha asutused tegeleda järgmisega:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>direktiivi 2007/64/EÜ lisas loetletud makseteenuste osutamine<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>E-raha II direktiivi artikli 11 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>Väljastamine ja tagastatavus<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="011.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid tagavad, et e-raha väljastajad väljastavad e-raha saadud rahaliste vahendite nimiväärtuses.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="011.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid tagavad, et e-raha väljastajad tagastavad e-raha valdaja nõudmisel igal ajal ja vastavalt nimiväärtusele omatava e-raha rahalise väärtuse.<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2007/64/EÜ</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Direktiivi 2007/64/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20071113">13. novembri 2007. aasta</DATE> direktiiv makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2002/65/EÜ, 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ muutmise ning direktiivi 97/5/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="319" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2007">ELT 2007, L 319, lk 1</REF.DOC.OJ>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>makseteenuste direktiiv<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>).</P></NOTE> artikli 4 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>Mõisted<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> punktides 3 ja 5 on mõisted <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>makseteenus<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>maksetehing<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> määratletud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>3)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>makseteenus<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> – mis tahes lisas loetletud äritegevus;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><?PAGE NO="3"?><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>5)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>maksetehing<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> – maksja või saaja algatatud raha sissemakse, ülekandmine või väljanõudmine, mis ei olene makse aluseks olevatest mis tahes kohustustest maksja ja saaja vahel;<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Makseteenuste direktiivi artikli 8 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>Omavahendite arvutamine<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="008.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Sõltumata artiklis 6 sätestatud algkapitali nõuetest, nõuavad liikmesriigid, et makseasutustel oleks igal ajal omavahendid summas, mille arvutamise aluseks on üks järgnevast kolmest meetodist vastavalt pädevate asutuste poolt kooskõlas siseriikliku õigusega kindlaks määratule.</P><P>Meetod A</P><P>Makseasutuse omavahendite summa on võrdne vähemalt 10% tema eelneva aasta püsivatest üldkuludest. Pädevad asutused võivad seda nõuet kohandada juhul, kui makseasutuse äritegevuses on alates eelnevast aastast toimunud oluline muutus. Kui makseasutuse äritegevus ei ole arvestamise kuupäevaks veel terve aasta kestnud, peab omavahendite summa olema võrdne vähemalt 10% püsivatest üldkuludest, lähtudes äriplaanis kavandatust, kui pädevad asutused ei nõua kõnealuse plaani kohandamist.</P><P>Meetod B</P><P>Makseasutuse omavahendite summa on võrdne vähemalt järgmiste elementide summaga, mida on korrutatud lõikes 2 sätestatud kohanduskoefitsiendiga k, kui maksete maht (MM) on 1/12 eelneva aasta jooksul makseasutuse täidetud maksetehingute kogusummast:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>4,0% MM osast, mis on kuni 5 miljonit eurot,</TXT></NP></ITEM></LIST><P>pluss</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>2,5% MM osast, mis on üle 5 miljoni euro kuni 10 miljonit eurot,</TXT></NP></ITEM></LIST><P>pluss</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>1% MM osast, mis on üle 10 miljoni euro kuni 100 miljonit eurot,</TXT></NP></ITEM></LIST><P>pluss</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>0,5% MM osast, mis on üle 100 miljoni euro kuni 250 miljonit eurot,</TXT></NP></ITEM></LIST><P>pluss</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>0,25% MM osast, mis on üle 250 miljoni euro.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>Meetod C</P><P>Makseasutuse omavahendite summa on võrdne vähemalt punktis a määratletud asjaomase näitajaga, mida on korrutatud punktis b sätestatud korrutusteguriga ning korrutatud seejärel lõikes 2 sätestatud kohanduskoefitsiendiga k.</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Asjaomaseks näitajaks on järgmiste elementide summa:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>intressitulu;</P></ITEM><ITEM><P>intressikulu;</P></ITEM><?PAGE NO="4"?><ITEM><P>saadud vahendus- ja teenustasud ning</P></ITEM><ITEM><P>muu tegevustulu.</P></ITEM></LIST></P><P>Iga element liidetakse kas pluss- või miinusmärgiga. Näitaja arvutamisel ei tohi arvesse võtta erakordseid või ebareeglipäraseid tuluartikleid. Nende teenustega seotud kulud, mida allhanke korras osutavad kolmandad osapooled, võivad näitajat vähendada, kui kulud tulenevad käesoleva direktiivi kohaselt järelevalve alla kuuluvast ettevõtjast. Näitaja arvutatakse 12 kuu andmete põhjal aruandeaasta lõpus. See arvutatakse eelneva aruandeaasta põhjal. Meetodiga C arvutatud omavahendid ei tohi siiski olla väiksemad kui 80% viimase kolme aruandeaasta keskmisest asjaomasest näitajast. Kui auditeeritud andmed ei ole kättesaadavad, võib kasutada äritegevuse prognoose.</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Korrutustegur on järgmine:</TXT><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>10% näitaja sellest osast, mis on kuni 2,5 miljonit eurot;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>8% näitaja sellest osast, mis on 2,5 miljonist eurost kuni 5 miljoni euroni;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>iii)</NO.P><TXT>6% näitaja sellest osast, mis on 5 miljonist eurost kuni 25 miljoni euroni;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>iv)</NO.P><TXT>3% näitaja sellest osast, mis on 25 miljonist eurost 50 miljoni euroni;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>v)</NO.P><TXT>1,5% näitaja sellest osast, mis on üle 50 miljoni euro.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="008.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Meetodite B ja C puhul kasutatav kohanduskoefitsient k on järgmine:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>0,5, kui makseasutus osutab ainult lisa punktis 6 loetletud makseteenuseid;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>0,8, kui makseasutus osutab lisa punktis 7 loetletud makseteenuseid;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>1, kui makseasutus osutab lisa punktides 1–5 loetletud mis tahes makseteenuseid.<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Makseteenuste direktiivi lisas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>Makseteenused (artikli 4 punkt 3)<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> on esitatud loetelu makseteenusteks loetavatest tegevustest:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="004.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="004.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="004.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA><P>Maksetehingu täitmine, sealhulgas raha ülekanne kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:</P><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>otsearvelduse täitmine, sealhulgas ühekordne otsearveldus;</P></ITEM><ITEM><P>maksetehingu täitmine maksekaardi või muu samasuguse vahendi abil;</P></ITEM><ITEM><P>kreeditkorralduse täitmine, sealhulgas püsikorraldus.</P></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="004.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA><P>Maksetehingu täitmine, kui raha on makseteenuse kasutajale antud krediidiliinina:</P><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>otsearvelduse täitmine, sealhulgas ühekordne otsearveldus;</P></ITEM><?PAGE NO="5"?><ITEM><P>maksetehingu täitmine maksekaardi või muu samasuguse vahendi abil;</P></ITEM><ITEM><P>kreeditkorralduse täitmine, sealhulgas püsikorraldus.</P></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="004.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>Makseviiside väljaandmine ja/või omandamine</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="004.006"><NO.PARAG>6.</NO.PARAG><ALINEA>Rahasiire</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="004.007"><NO.PARAG>7.</NO.PARAG><ALINEA>Maksetehingute täitmine, kus maksja nõusolek maksetehingu täitmiseks antakse telekommunikatsiooni-, digitaalse või IT-seadme abil ning makse tehakse telekommunikatsiooni- või IT-süsteemi või -võrgu haldajale, kes tegutseb üksnes vahendajana makseteenuse kasutaja ning kaupade ja teenuste tarnija vahel.<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Paysera on Leedu õiguse alusel asutatud äriühing, kes omab Leedu keskpanga poolt antud e-raha asutuse ning makseasutuse litsentse, mille kohaselt tal on õigus väljastada e-raha ja osutada sellise raha väljastamisega seotud teenuseid ning samuti muid makseteenuseid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Leedu keskpanga järelevalveteenistuse poolt põhikohtuasja apellandi tegevuse suhtes läbi viidud inspektsiooni tulemusel leiti vaidlustatud otsuses, et apellant ei olnud järginud nõutud omavahendite arvutamise meetodeid, kuna Leedu keskpank leidis, et asjaomased teenused ei olnud seotud e-raha väljastamisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Nimelt kohaldatakse e-raha väljastamisega seotud teenuste puhul kohustust säilitada e-raha II direktiivi artikli 5 lõikes 3 sätestatud meetodi D kohaselt arvutatud omavahendid, mistõttu nõutakse nendelt asutustelt väiksemat omavahendite taset kui siis, kui nad pakuksid e-raha väljastamisega mitteseotud makseteenuseid, mille korral omavahendite vajadus arvutatakse makseteenuste direktiivi artikli 8 lõigetes 1 ja 2 sätestatud meetodite A, B ja C kohaselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Järelevalveteenistus keeldus eeskätt pidamast järgmisi apellandi tegevusi e‑raha väljastamisega seotud makseteenusteks:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>e-raha valdaja maksed (kreeditkorraldused) tema e-raha asutuses asuvalt e-raha kontolt krediidiasutuses avatud kolmandate isikute kontodele (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>I teenus<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>), ning</P></ITEM><ITEM><P>e-raha asutuses e-raha kontosid omavate klientide (ettevõtjad) poolt tarnitavate või osutatavate kaupade ja/või teenuste eest selliste maksete kogumine, mida teevad isikud, kes neid kaupu või teenuseid omandavad ja kes ei osale e-raha süsteemis (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>II teenus<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>).</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib seetõttu teada, kas neid kahte teenust tuleb pidada e-raha väljastamisega seotud teenusteks või e-raha väljastamisega mitteseotud teenusteks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas (Leedu kõrgeim halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>Kas [e-raha II direktiivi] artikli 5 lõikest 2 koosmõjus artikli 6 lõike 1 punktiga a tuleneb, et sellistel asjaoludel nagu käesolevas asjas tuleb järgmisi toiminguid pidada e-raha väljastamisega seotud (või mitteseotud) makseteenusteks:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>maksetehing, mille puhul e-raha asutus (väljastaja) kannab e-raha valdaja nõudmisel (korraldusel) e-raha (tagastatavad vahendid) nimiväärtuses üle kolmanda isiku pangakontole, ning</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="6"?><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>maksetehing, mille puhul kaupade ja (või) teenuste ostja (maksja) kannab müüja korraldusel kaupade ja (või) teenuste eest tasumiseks üle (maksab) vahendid e-raha asutusele (e-raha väljastajale), kes nende vahendite laekumisel väljastab müüjale (e-raha valdajale) e-raha laekunud vahendite nimiväärtuses?<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Kumbki põhikohtuasja pool ei pidanud vajalikuks esitada käesolevas menetluses seisukohti. Leedu ja Poola valitsus ning Euroopa Komisjon esitasid kirjalikud seisukohad. <DATE ISO="20180627">27. juunil 2018</DATE> toimunud kohtuistungil osalesid Leedu valitsus ja komisjon.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Poolte seisukohtade kokkuvõte</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Esiteks leiab Leedu valitsus vastupidi eelotsusetaotluse esitanud kohtule, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>e-raha väljastamine<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> ei saa hõlmata e-raha tegelikku väljastamist ja tagastamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>E-raha väljastamise tegevuseks tuleb Leedu valitsuse väitel pidada üksnes rahalise väärtuse nominaalse kuju vahetamist, mille puhul kantakse see väärtus elektroonilisele andmekandjale, et e-raha asutuse väljastatud e-raha arveldamise vormina aktsepteerivad isikud saaksid omavahel teha selle väärtusega maksetehinguid. Lisaks, kui e-raha valdaja on tagastanud omatava e-raha rahalises nimiväärtuses, ei ole tal selle rahalise väärtusega enam võimalik teha e-raha maksetehinguid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Teiseks, seoses mõistega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>e-raha väljastamisega seotud makseteenused<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> on Leedu valitsus seisukohal, et erinevate omavahendite arvutamise meetodite kohaldamise tulemusena oleks nende e-raha asutuste omavahendite vajadus, kes osutavad e-raha väljastamisega mitteseotud makseteenuseid, suurem kui nende e-raha asutuste puhul, kes e-raha väljastamisega mitteseotud makseteenuseid ei osuta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Peamine kriteerium, mille alusel hinnata, kas konkreetseid makseteenuseid tuleb lugeda e-raha väljastamisega seotud või mitteseotud teenusteks, on tema väitel võimaliku riski ulatus igal konkreetsel juhul. Seda kinnitavat komisjoni <DATE ISO="20081009">9. oktoobri 2008. aasta</DATE> ettepanek<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse elektronrahaasutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise üle teostatavat järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (KOM(2008) 627 lõplik).</P></NOTE>, mis sisaldab eelkõige muudatust omavahendite nõuetes uue direktiivi ettepanekus ja uusi arvutamismeetodeid, mis tuginevad e‑raha asutuse olemusele ja riskiprofiilile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Seega kehtestatakse tema väitel e-raha väljastamisega mitteseotud makseteenuseid osutavatele asutustele rangemad omavahendite arvutamise nõuded, kuna nende pakutavate makseteenuste valik on laiem.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Leedu valitsus tuletab esiteks meelde, et just e-raha II direktiivi vastuvõtmine on võimaldanud e-kaubanduse ettevõtjatel arendada oma tegevust, et osutada lisaks e-raha väljastamisega tihedalt seotud teenustele ka makseteenuste direktiivi lisas loetletud makseteenuseid ja eelkõige anda teatavaid laene.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Teiseks, kui osutatakse e-raha väljastamisega mitteseotud makseteenuseid, ei hõlma võimalik risk üksnes e-raha valdajaid, vaid ka süsteemis mitteosalevaid kolmandaid isikuid (nende kolmandate isikute ring võib olla väga lai ja määramata), kes ei ole seega e-raha asutusega sõlminud lepingut – mistõttu nende huvide kaitse on piiratum.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Leedu valitsuse arvates peaks selleks, et teenust saaks pidada e-raha väljastamisega seotud teenuseks, olema täidetud kaks kumulatiivset tingimust: i) e-raha väljastatakse teenuse osutamise hetkel ja ii) teenust osutatakse e-raha süsteemis osalejate vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>I teenuse ja e-raha väljastamise vahelise seose kohta kinnitab Leedu valitsus, et on väljaspool kahtlust, et enne I teenuse osutama hakkamist peab e-raha olema juba väljastatud, ning ta leiab, et I teenus vastab sellisele kreeditkorraldusele, nagu on sätestatud makseteenuste direktiivi lisa punkti 3 kolmandas taandes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Kreeditkorralduste puhul pangakontodele ei aktsepteeri krediidiasutuste kliendid e-raha, vaid vahendeid, mis saadakse pärast e-raha konverteerimist rahalisse nimiväärtusse. I teenus on tema väitel seega tehing, millega e-raha asutus (väljastaja) kannab e-raha valdaja nõudmisel e-raha pärast selle rahalisse nimiväärtusesse konverteerimist kolmanda isiku kontole krediidiasutuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Maksetehing toimub Leedu valitsuse sõnul järelikult e-raha valdaja ja kolmanda isiku vahel. Seega on tegemist <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>väljuva<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> maksega. Sellist makset saab tema väitel pidada e-raha väljastamisega seotuks üksnes siis, kui see toimuks kahe e-raha süsteemis osaleja vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Leedu valitsus rõhutab ka, et I teenus ei ole seotud või seda ei peeta identseks e-raha tagastamisega. Nimelt on e-raha II direktiivi artikli 11 lõike 2 kohaselt e-raha tagastamine üksnes e-raha valdajale rahaliste vahendite tagasi andmine nimiväärtuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>See määratlus on tema arvates pealegi kooskõlas e-raha II direktiivi eesmärkidega, mis on sätestatud selle põhjendustes ning milleks on säilitada ja tugevdada e-raha valdajate usaldust, kes saavad selle igal ajal nimiväärtuses tagasi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>I teenuse korral ei anta tema väitel e-raha valdajale e-raha tagasi selle nimiväärtuses. E-raha valdaja eesmärk on teha makseid ja arveldada kaupade ja teenuste eest. Raha tagastamise viisil ja vormil on lisaks otsustav tähtsus selle kindlaksmääramisel, kas konkreetset teenust tuleb pidada e-raha tagastamiseks või e-raha väljastamisega mitteseotud makseteenuseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>II teenuse ja e-raha väljastamise vahelise seose kohta tuletab Leedu valitsus meelde, et seda teenust osutatakse järgmisel viisil: 1) müüja korraldusel kannab ostja vahendid omandatud kaupade või teenuste eest üle apellandi pangakontole ja 2) vahendite kättesaamisel väljastab e-raha asutus viivitamatult e-raha, mille ta kannab kaupleja e-raha kontole.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Esiteks olevat seega vaieldamatu, et II teenuse puhul krediidikorralduse tegijalt saadud vahendid konverteeritakse e-rahaks ja krediteeritakse e-raha valdaja kontole. Siiski tehtavat makse ise kõigepealt nimiväärtuses ja mitte e-rahas. Maksetehing loetakse tehtuks hetkel, kui vahendid laekuvad e-raha asutuse kontole krediidiasutuses. E-raha väljastatakse alles teise sammuna. See hilisem e‑raha väljastamine tuleneb Leedu valitsuse sõnul üksnes asjaolust, et ühelt poolt kaupade tarnija ja/või teenuseosutaja ning teiselt poolt e-raha asutuse vahel on sõlmitud vastav leping. II teenus ei täitvat samuti teist Leedu valitsuse väljatöötatud kriteeriumi, kuna see toimub kolmanda isiku ja e-raha valdaja vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Teiseks olevat käesoleval juhul tegemist e-raha süsteemi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>sissetuleva<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> maksega ja mitte selle süsteemi raames selles osalejate vahel <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>tehtava<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> maksega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Seetõttu ei saavat ka II teenust pidada e-raha väljastamisega seotud teenuseks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Poola valitsus leiab kõigepealt, et väljendit <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>e-raha väljastamisega mitteseotud makseteenused<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> tuleb mõista nii, et see viitab makseteenustele, mis on nimetatud makseteenuste direktiivis ja mida teatav asutus osutab, ilma et sealjuures väljastataks e-raha nende makseteenuste osutamiseks. Seevastu e-raha väljastamisega seotud makseteenused on makseteenused, mida teatav e-raha asutus osutab koos e-raha väljastamisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Seega olevat e-raha väljastamise ja selle väljastamisega seotud makseteenuste osutamisega tegeleval e-raha asutusel kohustus säilitada omavahendid vähemalt e-raha II direktiivis sätestatud meetodi D alusel arvutatud tasemel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Ent kui see asutus osutab ka muid makseteenuseid, eelkõige mis puudutab makseid kontorahaga, siis tuleks Poola valitsuse arvates nõutud omavahendite minimaalsed tasemed arvutada vastavalt makseteenuste direktiivi artikli 8 lõigetes 1 ja 2 sätestatud meetoditele A, B või C.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Seda tõlgendust kinnitab tema väitel e-raha II direktiivi artikli 2 punkt 2, kus e-raha on määratletud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Esiteks ei ole e-raha tema väitel samastatav kontorahaga ning seda ei saa sellena määratleda. Viimati nimetatu kujutavat endast nimelt raamatupidamiskirjet makseasutuse või panga raamatupidamises kliendi pangakontol, mis näitab makseasutuse kohustust maksta (tagastada) kindel rahasumma. Kontorahas ja seega makseasutuste või pankade kaudu toimuv arveldamine ei kujuta endast õiguslikult rahalise teenuse osutamist, mida mõistetakse kui sularaha üle kontrolli üleandmist, vaid üksnes sellise nõudeõiguse üleminekut, mis on seotud kindlaksmääratud summa maksmisega sularahas, ja sellega seotud arveldamist koos võlgniku muutumisega, kui makse tegija ja saaja teevad tehinguid teiste makseasutuste või pankadega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Teiseks ei olevat e-raha, vastupidi kontorahale, raamatupidamiskirje, mis väljendab kohustust maksta sularaha, vaid elektrooniliselt, sealhulgas magnetiliselt, väljastatav ja hoitav rahaline väärtus, mis on seotud väljastaja kohustusega see valdajalt süstemaatiliselt tagasi osta. See seisneb seega rahalise väärtuse üle kontrolli üleminekus makse tegija ja saaja vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>E-raha olevat seega sarnane sularahaga, mis toimib samuti kontrolli ülemineku kaudu. Erinevus seisneb selle raha mittemateriaalses olemuses ja üldise kohustuse puudumises seda aktsepteerida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Ta väidab, et rahaline väärtus väljastatakse sularaha või kontoraha vastu ja sellega kaasneb rahalise väärtuse tagasiostmise kohustus. Tagasiostmine toimub makse teel sula- või kontorahas, mis vastab välja antud rahalise väärtuse tagastamise vastu väljastatud e-raha väärtusele. E-raha väljastamise järel väljastaja (e-raha asutus) nii-öelda müüb rahalist väärtust, see tähendab, et ta annab selle ostja käsutusse teatud rahasumma maksmise eest ja võtab samal ajal kohustuse need rahalised väärtused igalt nende valdajalt tagasi osta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>E-raha väljastatakse Poola valitsuse sõnul seega eesmärgiga teha maksetehinguid. Seetõttu ei saa e-rahaks lugeda rahalist väärtust, mis on väljastatud muudel eesmärkidel, või rahalist väärtust, millega ei ole võimalik teha maksetehinguid. Samuti on võimalik e-rahast rääkida üksnes siis, kui seda aktsepteerib vähemalt kaks isikut ja kui ükski neist kahest isikust ei ole selle väljastaja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Järelikult, kui teatud makseteenuse mõiste eeldaks, et kõik maksetehingud tehakse e-raha ostmise järel loodud kontorahaga, tähendaks see tema väitel, et kõnealust teenust ei saa pidada e-raha väljastamisega seotud teenuseks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Seega ei saavat e-raha väljastamisega seotud teenusteks pidada teenuseid, mida osutatakse eelneva e-raha pangarahaks konverteerimise järel loodud kontoraha kasutamise teel eesmärgil, et hiljem ilmuks kontoraha makse saaja pangakontole. Sarnastel põhjustel ei saavat samuti e-raha väljastamisega seotud teenusteks lugeda makseteenuseid, mis seisnevad kontorahas maksete vastuvõtmises ja saadud vahendite seejärel e-rahaks konverteerimises.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Järelikult ei olevat põhikohtuasja apellandi osutatud teenused e-raha väljastamisega seotud makseteenused, kuna neid osutatakse kontoraha kasutades.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Komisjon väidab sisuliselt, et iga üksikjuhtumi puhul tuleks eraldi hinnata, kas asjaomased makseteenused on eraldiseisvad või täiendavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>I teenus puudutab tema väitel makseteenust, mille puhul e-raha valdaja korraldusel e-raha asutus tagastab vahendid nimiväärtuses ja kannab need üle kolmanda isiku pangakontole; seda kinnitab tema väitel e-raha II direktiivi artikli 5 lõige 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>II teenus puudutavat makseteenust, mille puhul kaupade ja/või teenuste ostja kannab müüja korraldusel nende kaupade ja/või teenuste eest vahendid üle e‑raha asutusele, kes nende vahendite laekumisel väljastab müüjale e-raha laekunud vahendite nimiväärtuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Komisjon leiab, et makseteenuste osutamist, hoolimata sellest, kas need on seotud e-raha väljastamisega või mitte, tuleb hinnata e-raha asutuse seisukohast. II teenuse raames saavat e-raha asutus kaupade ja/või teenuste ostjalt vahendid e‑raha valdajale ja väljastab uuesti e-raha. See teenus olevat seega vajalik e-raha väljastamise võimaldamiseks. Tegemist ei ole eraldiseisva teenusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Seetõttu tuleks I ja II teenust pidada e-raha väljastamisega seotud makseteenusteks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Hinnang</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatavad märkused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Sissejuhatuseks esitan mõned tuntud näited e-raha kohta, nagu Proton Belgias, miniCASH Luksemburgis, Moneo Prantsusmaal või Geldkarte Saksamaal (kõikide andmekandjad on kaardi kujul), kuid ka PayPal ülemaailmsel tasandil (raha hoitakse üksnes võrgus, kuivõrd andmekandja on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>infotehnoloogiline<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> või virtuaalne) – samas kui <HT TYPE="ITALIC">bitcoin</HT> ei ole e-raha<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Isegi kui paljud (ekslikult) nii arvavad. Pigem on tegemist <HT TYPE="ITALIC">virtuaalvääringuga</HT>, mis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>ei vasta ka maksevahendi määratlusele rahandus- ja finantskoodeksi [Code monétaire et financier] tähenduses ja eriti e-raha määratlusele, kuna <HT TYPE="ITALIC">bitcoin</HT> ei ole väljastatud […] vahendite vastu. Peale selle ei kaasne erinevalt e-rahast <HT TYPE="ITALIC">bitcoin</HT>’iga õiguslikku garantiid, et selle väärtus tagastatakse igal ajal ja nimiväärtuses<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> (Banque de France (Prantsuse Keskpank), <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>Les dangers liés au développement des monnaies virtuelles: l’exemple du bitcoin<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>, <HT TYPE="ITALIC">Focus</HT>, nr <DATE ISO="20131210">10</DATE>, <DATE ISO="20131205">5.12.2013</DATE>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Eelotsuse küsimusega tahetakse teada, kuidas tõlgendada e-raha II direktiivi artikli 5 lõikes 2 kasutatud väljendit <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>[e-raha II direktiivi a]rtikli 6 lõike 1 punktis a osutatud tegevus[ed], mis ei ole seotud e-raha väljastamisega<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Asjaomases kohtuasjas tõusetus niisiis küsimus, kas selle sätte kohaselt <HT TYPE="ITALIC">tuleb</HT> i) maksetehing, mille puhul e-raha asutus kannab e-raha valdaja nõudmisel e-raha (tagastatavad vahendid) nimiväärtuses üle kolmanda isiku pangakontole; ning ii) maksetehing, mille puhul kaupade ja/või teenuste ostja kannab müüja korraldusel kaupade ja/või teenuste eest tasumiseks üle vahendid e-raha asutusele (e-raha väljastajale), kes nende vahendite laekumisel väljastab müüjale (e-raha valdajale) e-raha laekunud vahendite nimiväärtuses, <HT TYPE="ITALIC">lugeda tegevusteks, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>mis on seotud e‑raha väljastamisega<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>, või mitte</HT>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Kaalul on palju, kuna vastavalt sellele, kas kõnealune asutus osutab e-raha väljastamisega seotud teenuseid või mitte, erinevad e-raha II direktiivi artikli 5 lõike 2 kohaselt omavahendite nõuded.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Nii peavad e-raha asutused, kes osutavad e-raha väljastamisega seotud teenuseid, arvutama oma omavahendid meetodi D kohaselt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Nagu on kirjeldatud e-raha II direktiivi artikli 5 lõikes 3.</P></NOTE>, samas kui nende asutuste puhul, kes osutavad teenuseid, mis ei ole seotud e-raha väljastamisega, arvutatakse omavahendite nõuded meetodi A, B või C kohaselt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Nagu on ette nähtud makseteenuste direktiivi artikli 8 lõigetes 1 ja 2.</P></NOTE>, mis näevad omavahenditele ette suuremad nõuded kui meetodi D puhul.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">E-raha II direktiivi tekst</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimused on seotud asjaoluga, et e-raha II direktiivi artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõike 1 punktis a ei ole määratletud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Seda ei tehtud ka eelnevas direktiivis (Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20000918">18. septembri 2000. aasta</DATE> direktiiv 2000/46/EÜ elektronrahaasutuste asutamise ja tegevuse kohta ning usaldatavusnormatiivide täitmise üle peetava järelevalve kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="275" PAGE.FIRST="39" DATE.PUB="2000">EÜT 2000, L 275, lk 39</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/03, lk 343)). Vt näiteks Vereecken, M., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>Monnaie électronique: commentaire des directives européennes<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>, <HT TYPE="ITALIC">Euredia</HT>, nr 1, 2004, lk 43–79, mis, lisan, on endiselt sageli asjakohane ka (uue) e-raha II direktiivi sätete puhul.</P></NOTE> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>tegevus[i], mis ei ole seotud e-raha väljastamisega<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> (artikli 5 lõige 2) ega sellega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>seotud tegevusi<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> ega isegi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>makseteenuseid<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> (artikli 6 lõike 1 punkt a), mida e‑raha asutus võib osutada, kusjuures viimati nimetatud sättes viidatakse üksnes makseteenuste direktiivi lisas esitatud loetelule<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Tuleb rõhutada, et ehkki selles lisas täpsustatakse, milliste tegevustega on e-raha väljastajatel õigus tegeleda, ei nähtu sellest kuidagi, kas need tegevused on või ei ole seotud e-raha väljastamisega.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Märgin üksnes, et tekst räägib <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>seotud<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>mitteseotud<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/> tegevustest, mis minu arvates välistab Leedu valitsuse argumendi, et asjaomased tehingud peavad e-raha II direktiivi artikli 5 lõike 2 kohaldamisalasse kuulumiseks olema e-raha süsteemi täielikult <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>lõimitud<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Tuleb analüüsida e-raha II direktiivi teisi artikleid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>E-raha II direktiivi artikli 1 lõikes 1, kus on määratud kindlaks selle kohaldamisala (samuti selle reguleerimisala), on ette nähtud, et see liidu õigusakt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>sätestab e-raha väljastamist käsitlevad eeskirjad<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/>. Direktiivi artikli 11 lõige 1, mis asub III jaotises <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>E-raha väljastamine ja tagastatavus<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>, kohustab e-raha väljastama saadud rahaliste vahendite nimiväärtuses. Direktiivi artikli 11 lõige 2 kohustab omakorda tagastama e-raha valdaja nõudmisel vastavalt nimiväärtusele ja igal ajal e-raha.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Kui panna need artikli 11 sätted teiste e-raha II direktiivi sätete konteksti, siis minu arvates on eelotsusetaotluse esitanud kohtul õigus, kui ta leiab, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>e‑raha väljastamine<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/> asjaomase direktiivi tähenduses hõlmab muu hulgas selle raha väljastamist ja tagastamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Võib isegi öelda, et e-raha eesmärk (mida on võimalik järeldada sellele e‑raha II direktiivi artikli 2 punktis 2 antud määratlusest, see tähendab teha maksetehinguid) ei tähenda, et asjaomase e-raha väljastamisega seotud maksetehingutega seonduvad üksnes e-rahas tehtud maksetehingud. On ilmne, et eelnimetatud raha väljastamine ja tagastamine toimub tavaliselt teiste vahenditega tehtavate maksetehingute kujul<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vt e-raha II direktiivi artikli 11 lõiked 1 ja 2.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Arvan (nagu komisjon), et ka e-raha mõistest, mis on määratletud e-raha II direktiivi artikli 2 punktis 2, milles osutatakse makseteenuste direktiivi artikli 4 punktis 5 määratletud maksetehingutele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Maksetehing on makseteenuste direktiivi artikli 4 punktis 5 määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>maksja või saaja algatatud raha sissemakse, ülekandmine või väljanõudmine, mis ei olene makse aluseks olevatest mis tahes kohustustest maksja ja saaja vahel<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/>.</P></NOTE>, tuleneb, et e-rahaga seotud makseteenused hõlmavad mitte üksnes e-raha väljastamist, vaid ka selle tagastamist.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Leedu valitsus väidab, et e-raha II direktiivi artikli 11 lõigetes 1 ja 2 tehakse selgelt vahet väljastamise ja tagastamise vahel, mida ei saa seega pidada omavahel seotuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Selle argumendiga ei saa nõustuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Tuleb nimelt rõhutada, et mõistagi on väljastamine ja tagastamine kaks eraldiseisvat tegevust ning neid reguleeritakse vastavalt e-raha II direktiivi artikli 11 lõigetes 1 ja 2. Ometi on selge, et liidu seadusandja soov oli, et need oleksid sellegipoolest tihedalt seotud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>E-raha II direktiivi artikli 11 lõikes 2 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>[l]iikmesriigid tagavad, et e-raha väljastajad tagastavad […] igal ajal [..] omatava e-raha rahalise väärtuse<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/>. Seetõttu tekib õigus tagastamisele <HT TYPE="ITALIC">automaatselt</HT> ja see on <HT TYPE="ITALIC">tingimusteta</HT>. Seega ei ole enam tegemist sõltumatu tegevusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et selleks, et kõnealune makseteenus oleks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>seotud<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/>, peab see olema e-raha väljastamiseks või selle tagastamiseks vältimatult vajalik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Nõustun komisjoniga, et e-raha II direktiivist tuleneb, et makseteenuseid – olgu need siis seotud või mitte – võib osutada väljaspool e-raha süsteemi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>On normaalne, et nii e-raha väljastamine kui ka selle tagastamine on alati teatud määral seotud tavapärase pangakontoga. Vastupidi Leedu valitsuse väitele on seetõttu tähtsusetu, et isik kaotab võimaluse maksta e-rahas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Sellest tulenevalt on e-raha väljastamine ja selle tagastamine eraldiseisvad tegevused, kuid mitte sõltumatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>tagastatavus<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/> all mõistetakse tarbija võimalust saada igal ajal oma elektronraha tagasi krediidikorralduse teel või sularahas<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt käesoleva ettepaneku 5. joonealuses märkuses viidatud komisjoni ettepaneku (KOM(2008) 627 lõplik) artikkel 5.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Teiste sõnadega on e-raha väljastamine vaid protsessi üks osa, teine osa vastab selle raha tagastamisele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Vt tagastatavuse põhimõtte kohta eelkõige Poullet, C., ja Vuitton, R., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>La remboursabilité de la monnaie électronique<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/>, <HT TYPE="ITALIC">Bulletin du Cercle François Laurent</HT>, nr 3, 2004, lk 93–147.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Seda dualismi on hästi selgitanud P. Storrer, kes kirjutab (eelkõige e-raha II direktiivi Prantsuse õigusesse ülevõtmise kohta), et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/>[e]-raha üksusi kutsutakse väärtusüksusteks, kusjuures igaüks neist sisaldab endas nõuet […]; mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/>nõue väljastaja vastu<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/> iseloomustab e-raha ja võimaldab seda eristada kontorahast, mis on lahutamatult seotud oma asukoha ehk kontoga […]. [Tegemist on üksnes] sama nõudeõiguse kahe küljega – e-raha nõudel on kaks külge, sõltuvalt sellest, kas vaatame seda valdaja seisukohast – siis tagastamise nõue […], või aktseptija seisukohast – siis konverteerimise nõue […]. Leian […], et e-raha on oma olemuselt tagastatav, kusjuures tagastamine allub üksikasjalikule korrale, mis moodustab olulise osa e-raha lepingulisest õigusest […]. [M]ulle tundub, et e-raha on tagastatav pigem oma olemuselt, kui ta seda on oma korra alusel. Kuna see tagastatavus lisab pigem täiendava kriteeriumi e-raha toote identifitseerimiseks, kui on sellena kvalifitseerimise tagajärg<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt Storrer, P., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/><HT TYPE="ITALIC">Droit de la monnaie électronique</HT><QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/>, R B Édition, Pariis, 2014, lk 61–65. Vt ka Lasserre Capdeville, J., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0062" REF.END="QE0062"/>Le droit régissant le paiement par monnaie électronique en France<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/>, <HT TYPE="ITALIC">Revue Lamy Droit des affaires</HT>, nr 73, juuli-august 2012, lk 93–97. Austria kohta vt Gerhartinger, H., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0063" REF.END="QE0063"/><HT TYPE="ITALIC">Elektronisches Geld im österreichischen Bank- und Privatrecht</HT><QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/>, Bank Verlag Wien, Köln, 2010. Vt ka Bulearcă, A., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0064" REF.END="QE0064"/>Electronic Money, Means of Payment in Domestic and International Economic Exchanges. Statutory Changes at EU and EEA Level<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/>, teoses Sararu, C.-S., (ed.), <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0065" REF.END="QE0065"/><HT TYPE="ITALIC">Studies of Business Law: Recent Developments and Perspectives</HT><QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/>, Peter Lang, Frankfurt, 2013, lk 195–210, mis käsitleb samuti e-raha II direktiivi ülevõtmist Rumeenias.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Tulles tagasi e-raha II direktiivi artikli 11 lõike 2 juurde, siis sellega kohustatakse liikmesriike tagama, et e-raha väljastajad tagastavad e-raha valdaja nõudmisel igal ajal ja vastavalt nimiväärtusele omatava e-raha rahalise väärtuse (analoogne reegel on nimetatud artikli lõikes 1 kehtestatud selle raha väljastamisele). Peale selle toimub nii e-raha väljastamine kui ka selle tagastamine teiste vahenditega tehtavate maksetehingute teel (näiteks kaardimakse või harilik krediidikorraldus).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Järelikult peaksid e-raha II direktiivi artikli 5 lõikes 2 viidatud makseteenused, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0066" REF.END="QE0066"/>mis ei ole seotud e-raha väljastamisega<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/>, hõlmama ka makseteenuseid, mis ei ole seotud e-raha tagastamisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Kuna e-raha väljastamisega (või selle tagastamisega) seotud makseteenuseid ei ole e-raha II direktiivis teisiti määratletud, leian (nagu ka komisjon), et makseteenusteks, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0067" REF.END="QE0067"/>mis on seotud e-raha väljastamisega<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/> (e-raha II direktiivi artikli 5 lõige 2), tuleb pidada kõiki makseteenuseid, mis on vajalikud, et võimaldada e-raha väljastamist või selle tagastamist. Teiste sõnadega, need teenused peavad e-raha väljastamises olema täiendavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb iga üksikjuhtumi puhul eraldi hinnata, kas asjaomased makseteenused on eraldiseisvad või täiendavad. Kui makseteenust osutatakse selleks, et võimaldada e-raha väljastamist või selle tagastamist, tuleb seda teenust pidada sellega seotuks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kohaldamine kahele käesolevas kohtuasjas kõne all olevale tehingule</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Esimene eelotsuse küsimuses kirjeldatud juhtum puudutab maksetehingut, mille puhul e-raha asutus tagastab e-raha valdaja korraldusel vahendid nimiväärtuses ja kannab need selles väärtuses üle kolmanda isiku pangakontole.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>E-raha asutuse poolsest e-raha tagastamisest pärit vahendite ülekandmine on tihedalt seotud e-raha väljastamisega, mis, nagu juba märkisin, peaks hõlmama ka selle tagastamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Siiski peaks nende tagastatud vahendite ülekandmine olema osaks üksnes e-raha asutuse tehtavast ühest ja samast tehingust. Juhul kui tagastatud vahendite ülekandmine teisele pangakontole ei toimu ühe ja sama tehinguna, tuleks seda ülekandmist pidada eraldiseisvaks maksetehinguks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>E-raha II direktiivi artikli 7 lõike 1 kohaselt peab e-raha asutus kaitsma väljastatud e-raha vastu saadud vahendeid vastavalt makseteenuste direktiivi artikli 9 lõigetele 1 ja 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Olen samal arvamusel kui komisjon, et see tähendab, et e-raha asutusel on kohustus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Kui ta rakendab makseteenuste direktiivi artikli 9 lõike 1 punktides a, b või c sätestatud meetodeid.</P></NOTE> kaitsta neid vahendeid asutuse kontodel hoiustatava e-raha summas. Seevastu ei ole sarnast kohustust kaitsta vahendeid siis, kui e-raha on tagastatud. Selline regulatsioon võib tugineda asjaolule, et vahendite ülekandmine peab toimuma viivitamatult pärast seda, kui e-raha asutus on vahendid e-raha valdajale tagastanud. Kui e-raha asutus hoiab tagastatud vahendeid enda käes kauem, on e‑raha II direktiivi artikli 7 lõikes 3 ette nähtud, et kohaldatakse makseteenuste direktiivi artiklis 9 sätestatud kaitset käsitlevaid nõudeid. Sellest tuleneb, et vahendeid tuleb kaitsta selleks, et saaks osutada eraldiseisvat makseteenust vastavalt makseteenuste direktiivi sätetele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Järelikult on eelotsusetaotluse esitanud kohtul õigus, kui ta järeldab eelotsusetaotluses, et kuna e-raha väljastamine hõlmab ka e-raha II direktiivi artikli 11 lõikes 2 ette nähtud e-raha tagastamist, siis tuleb asjaomast makseteenust (I teenus) pidada maksetehinguks, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0068" REF.END="QE0068"/>mis on seotud e-raha väljastamisega<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/> nimetatud direktiivi artiklite 5 ja 6 tähenduses, kui tagastatud vahendid kantakse e-raha valdaja nõudmisel üle kolmanda isiku pangakontole.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Teine eelotsusetaotluse esitanud kohtu kirjeldatud juhtum puudutab makseteenust, mille puhul kaupade ja/või teenuste ostja (maksja) kannab müüja korraldusel nende kaupade ja/või teenuste eest vahendid üle e-raha asutusele (e‑raha väljastajale), kes nende vahendite laekumisel väljastab müüjale (e-raha valdajale) e‑raha laekunud vahendite nimiväärtuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Nagu komisjon õigesti märgib, tuleb makseteenuste osutamist, hoolimata sellest, kas need on seotud e-raha väljastamisega või mitte, hinnata e-raha asutuse seisukohast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Kõnealuse juhtumi puhul saab e-raha asutus kaupade ja/või teenuste ostja vahendid ja kannab need üle müüjale, väljastades e-raha. Sellisel juhul on makseteenus, mille raames e-raha asutus saab vahendid ja väljastab e-raha, selle e‑raha väljastamise võimaldamiseks vajalik; seega ei ole tegemist eraldiseisva teenusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Järelikult olen samuti nõus eelotsusetaotluse esitanud kohtuga, et asjaolu, et kaupade ja/või teenuste ostjad (maksjad) kannavad (maksavad) rahalised vahendid üle apellandile (e-raha asutusele) mitte e-raha väljastamise eesmärgiga, vaid kaupade ja/või teenuste eest tasumise eesmärgiga, ei ole määrav. Need ostjad (maksjad) teevad ostetud kaupade ja/või teenuste eest ettevõtja (apellandi klient) korraldusel asjaomaseid makseid apellandile ning ettevõtja on sõlminud lepingu apellandiga, kes ostjatelt asjaomaste vahendite saamisel väljastab viivitamatult e‑raha saadud vahendite nimiväärtuses. Seetõttu ei lükka ostjate eesmärk ümber otsese seose olemasolu maksetehingu ja e-raha väljastamise vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Leian seega, et teist kõnealust makseteenust (II teenus) tuleb samuti pidada tegevuseks, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0069" REF.END="QE0069"/>mis on seotud e-raha väljastamisega<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Nimetatud põhjustel teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Lietuvos vyriausiasis administracinis teismase (Leedu kõrgeim halduskohus) eelotsuse küsimusele järgmiselt:</TXT><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20090916">16. septembri 2009. aasta</DATE> direktiivi 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ, artikli 5 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellistel asjaoludel nagu käesolevas asjas tuleb e-raha väljastamisega seotud makseteenusteks pidada makseteenuseid,</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>mille puhul e-raha valdaja nõuab e-raha väljastavalt e-raha asutuselt, et ta teeks ühe tehingu, mis hõlmab korraga e-raha tagastamist ja vahendite ülekandmist kolmanda isiku pangakontole, ning</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>mille puhul kaupade ja/või teenuste ostja (maksja) kannab müüja korraldusel nende kaupade ja/või teenuste eest vahendid üle e-raha asutusele (e-raha väljastajale), kes nende vahendite laekumisel väljastab müüjale (e-raha valdajale) e-raha laekunud vahendite nimiväärtuses.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>