<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-176/17</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62017CJ0176</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:711">EU:C:2018:711</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>10</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>10</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20180913">13.9.2018</DATE> – Kohtuasi C‑176/17</HT></P><P><HT TYPE="SC">Profi Credit Polska</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (teine koda)</P><P><DATE ISO="20180913">13. september 2018</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: poola.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Tarbijakaitse</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 93/13/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2008/48/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Maksekäsumenetlus lihtveksli alusel, mis tagab tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑176/17,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Sąd Rejonowy w Siemianowicach Śląskich I Wydział Cywilny (Siemianowice Śląskie rajoonikohtu 1. tsiviilkolleegium, Poola) <DATE ISO="20170217">17. veebruari 2017. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20170406">6. aprillil 2017</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Profi Credit Polska S.A. w Bielsku Białej</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Mariusz Wawrzosek,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (teine koda),</P><P>koosseisus: koja president M. Ilešič, kohtunikud A. Rosas, C. Toader (ettekandja), A. Prechal ja E. Jarašiūnas,</P><P>kohtujurist: J. Kokott,</P><P>kohtusekretär: ametnik R. Șereș,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust ja <DATE ISO="20180301">1. märtsi 2018. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Poola valitsus, esindajad: B. Majczyna, B. Czech ja S. Żyrek,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: A. Cleenewerck de Crayencour, K. Herbout-Borczak, G. Goddin ja N. Ruiz García,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20180426">26. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu <DATE ISO="19930405">5. aprilli 1993. aasta</DATE> direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="095" PAGE.FIRST="29" DATE.PUB="1993">EÜT 1993, L 95, lk 29</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288) artikli 6 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20080423">23. aprilli 2008. aasta</DATE> direktiivi 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="133" PAGE.FIRST="66" DATE.PUB="2008">ELT 2008, L 133, lk 66</REF.DOC.OJ>; parandused <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="207" PAGE.FIRST="14" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 207, lk 14</REF.DOC.OJ>, <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="199" PAGE.FIRST="40" DATE.PUB="2010">ELT 2010, L 199, lk 40</REF.DOC.OJ> ja <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="234" PAGE.FIRST="46" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 234, lk 46</REF.DOC.OJ>), artikli 17 lõiget 1 ja artikli 22 lõiget 1.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus esitati Profi Credit Polska ja Mariusz Wawrzoseki vahelises vaidluses maksekäsu avalduse üle, mille aluseks on M. Wawrzoseki allkirjastatud lihtveksel nende summade tasumiseks, mida selle äriühinguga sõlmitud tarbijakrediidilepingu täitmisel väidetavalt võlgnetakse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 93/13</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Direktiivi 93/13 põhjenduses 24 on täpsustatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>liikmesriikide kohtutel või haldusasutustel peavad olema piisavad ja tõhusad vahendid, et ebaõiglaste tingimuste seadmist tarbijalepingutes takistada<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Direktiivi 93/13 artikli 1 lõike 1 kohaselt on selle direktiivi eesmärk ühtlustada liikmesriikide õigus- ja haldusnormid, mis käsitlevad ebaõiglasi tingimusi müüja või teenuste osutaja ning tarbija vahel sõlmitud lepingutes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 3 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Lepingutingimus, mille suhtes ei ole eraldi kokku lepitud, loetakse ebaõiglaseks, kui see on vastuolus heausksuse tingimusega ning kutsub esile lepinguosaliste lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste olulise tasakaalustamatuse, mis kahjustab tarbijat<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Viidatud direktiivi artikli 6 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Liikmesriigid sätestavad, et ebaõiglased tingimused lepingus, mille müüja või teenuste osutaja on oma siseriiklike õigusaktide alusel tarbijaga sõlminud, ei ole tarbijale siduvad ning leping on kõnealustel tingimustel lepinguosalistele jätkuvalt siduv ainult juhul, kui seda on võimalik jätkata nii, et see sisaldab ebaõiglasi tingimusi. [Liikmesriigid sätestavad, et ebaõiglased tingimused lepingus, mille müüja või teenuste osutaja on tarbijaga sõlminud, ei ole siseriiklikes õigusaktides sätestatud tingimustel tarbijale siduvad ning et leping jääb muus osas pooltele siduvaks, kui see saab kehtida ka ilma ebaõiglaste tingimusteta].<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/> [Tsitaati on parandatud Euroopa Kohtus, kuna direktiivi eestikeelne tõlge on ebatäpne.]</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Sama direktiivi artikli 7 lõike 1 kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Liikmesriigid tagavad, et tarbijate ja konkurentide huvides oleksid olemas piisavad ja tõhusad vahendid, et lõpetada ebaõiglaste tingimuste seadmine lepingutes, mis müüjad või teenuste osutajad tarbijatega sõlmivad.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="3"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 87/102/EMÜ</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="19861222">22. detsembri 1986. aasta</DATE> direktiivi 87/102/EMÜ tarbijakrediiti käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="042" PAGE.FIRST="48" DATE.PUB="1987">ELT 1987, L 42, lk 48</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 15/01, lk 326) artiklis 10 oli sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Liikmesriigid, kes krediidilepingutega seoses annavad tarbijale loa:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>teha makseid vekslite, sealhulgas võlakirjade abil;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>anda tagatist vekslite, sealhulgas võlakirjade ja tšekkide kujul,</TXT></NP></ITEM></LIST><P>tagavad tarbijale nõuetekohase kaitse kõnealuste vahendite kasutamise puhul nimetatud viisil.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2008/48</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Nagu on täpsustatud direktiivi 2008/48 artiklis 1, on selle direktiivi eesmärk ühtlustada tarbijakrediiti käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide teatavaid aspekte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikli 3 punktis c on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>krediidileping<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>leping, millega krediidiandja annab või lubab anda tarbijale krediiti tasumise edasilükkamise, laenu või muu samalaadse finantstehingu vormis; välja arvatud teenuste pideva osutamise lepingud või samalaadsete kaupade tarnimise lepingud, mille kohaselt tarbija tasub selliste kaupade või teenuste eest osamaksetega kogu lepingu kehtivuse aja jooksul<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Direktiivi artikkel 17 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Õiguste loovutamine<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> näeb lõikes 1 ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Kui krediidiandja krediidilepingust tulenevad õigused või leping ise loovutatakse kolmandale isikule, on tarbijal õigus taotleda õiguste omandaja suhtes samasugust kaitset, nagu võimaldati talle esialgse krediidiandja suhtes, sealhulgas nõuete tasaarveldused juhul, kui need on asjaomases liikmesriigis lubatud.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 22 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Ühtlustamine ja käesoleva direktiivi sätete imperatiivsus<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Kuna käesolev direktiiv sisaldab ühtlustatud sätteid, ei või liikmesriigid oma siseriiklikus õiguses säilitada või vastu võtta käesolevas direktiivis sätestatust erinevaid sätteid.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/48 artiklis 29 on ette nähtud, et direktiiv 87/102 tunnistatakse kehtetuks alates <DATE ISO="20100611">11. juunist 2010</DATE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Poola õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Poola <DATE ISO="19641117">17. novembri 1964</DATE>.aasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (ustava – kodeks postępowania cywilnego, <HT TYPE="ITALIC">Dz. U</HT>. 1964, nr 4) muudetud konsolideeritud redaktsiooni (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>kpc<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>) artiklis 484<HT TYPE="SUP">1</HT> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="484.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Kohtunik lahendab asja maksekäsumenetluses taotleja kirjaliku taotluse korral, mis on sõnastatud menetluse algatusdokumendis.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="484.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Kohtuasja arutatakse kohtuistungit korraldamata. […]<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Kpc artikli 485 lõike 2 kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>Kohus teeb maksekäsu ka nõuetekohaselt täidetud veksli alusel tasumiseks kohustatud isiku suhtes, kui veksli ehtsuses ja sisus ei ole alust kahelda.<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Selle seadustiku artikli 486 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Kui maksekäsu tegemise tingimused ei ole piisavalt täidetud, määrab kohtu esimees kohtuistungi kuupäeva, välja arvatud juhul, kui asja saab arutada ilma kohtuistungit korraldamata.<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Kpc artikli 491 lõige 1 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>Maksekäsuga kohustab kohus võlgnikku tasuma nõude summa koos kuludega kahe nädala jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest või esitama selle tähtaja jooksul vastuväite.<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Kpc artiklis 492 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="492.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Maksekäsk on selle tegemisest alates nõuet tagav dokument, mis kuulub täitmisele täitepealdiseta. […]</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="492.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Veksli alusel tehtud maksekäsk kuulub pärast nõude rahuldamiseks määratud tähtaja lõppemist viivitamata täitmisele. Vastuväite esitamise korral võib kohus täitmise võlgniku taotluse alusel peatada […].<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Kpc artikli 493 lõige 1 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>Vastuväide esitatakse maksekäsu teinud kohtule. Võlgnik peab selles märkima, kas ta vaidlustab maksekäsu tervikuna või osaliselt, esitama need väited, mis tuleb esitada nende vastuvõetamatuks muutumise vältimiseks enne asjas sisulise seisukoha esitamist, samuti esitama asjaolud ja tõendid. […]<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Poola <DATE ISO="19640423">23. aprilli 1964. aasta</DATE> tsiviilseadustiku (ustava – kodeks cywilny, <HT TYPE="ITALIC">Dz. U</HT>. 1964, nr 16) muudetud konsolideeritud redaktsiooni (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>tsiviilseadustik<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>) artikkel 385<HT TYPE="SUP">1</HT> sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="385.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Tarbijalepingu tingimused, mida ei ole eraldi kokku lepitud, ei ole tarbijale siduvad, kui need kujundavad tarbija õigusi ja kohustusi viisil, mis on vastuolus heade kommetega ja kahjustavad tõsiselt tarbija huve (keelatud lepingutingimused). See ei kehti tingimuste suhtes, mis puudutavad poolte põhisooritusi, eelkõige hinda või tasu, kui need on sõnastatud üheti mõistetavalt.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="385.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Kui mõni lepingutingimus ei ole lõike 1 kohaselt tarbijale siduv, jääb leping muus osas pooltele siduvaks.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Poola <DATE ISO="19360428">28. aprilli 1936. aasta</DATE> veksliseaduse (ustawa prawo wekslowe, <HT TYPE="ITALIC">Dz. U</HT>. 1936, nr 37) muudetud redaktsiooni artiklis 101 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>Lihtvekslis peavad olema märgitud järgmised andmed:</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1)</NO.P><TXT>nimetus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>veksel<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> keeles, milles veksel on välja antud;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2)</NO.P><TXT>tingimusteta kohustus kindlaksmääratud rahasumma maksmiseks;</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="5"?><ITEM><NP><NO.P>3)</NO.P><TXT>maksetähtpäev;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4)</NO.P><TXT>maksekoht;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>5)</NO.P><TXT>isiku nimi, kelle kasuks või kelle käsundi alusel peab maksmine toimuma;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>6)</NO.P><TXT>veksli väljaandmise koht ja kuupäev;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>7)</NO.P><TXT>veksli väljaandja allkiri.<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Poola <DATE ISO="20050728">28. juuli 2005. aasta</DATE> seadus kohtukulude kohta tsiviilasjades (ustawa o kosztach sądowych w sprawach cywilnych, <HT TYPE="ITALIC">Dz. U</HT>. 2005, nr 167) näeb artikli 19 lõikes 4 ette järgmist:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>Kui võlgnik esitab maksekäsule vastuväite, peab ta kandma kolm neljandikku kohtukuludest.<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/48 sätted võeti Poola õigusesse üle <DATE ISO="20110512">12. mai 2011. aasta</DATE> tarbijakrediidiseadusega (ustawa o kredycie konsumencki, <HT TYPE="ITALIC">Dz. U</HT>. 2014, nr 1497, muudetud ja konsolideeritud redaktsioon, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/><DATE ISO="20110512">12. mai 2011. aasta</DATE> tarbijakrediidiseadus<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>). Selle artikkel 41 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="041.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Tarbija veksel […], mis väljastatakse krediidiandjale tarbijakrediidilepingust tuleneva kohustuse täitmiseks või täitmise tagamiseks, peab sisaldama tingimust <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>mitte käsundi alusel<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> või mõnda muud samatähenduslikku tingimust.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="041.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Kui krediidiandja võtab vastu veksli […], mis ei sisalda tingimust <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>mitte käsundi alusel<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>, ja kui see veksel […] antakse üle teisele isikule, on krediidiandja kohustatud hüvitama veksli […] lunastamise teel tarbijale tekkinud kahju.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="041.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Lõiget 2 kohaldatakse ka siis, kui veksel või tšekk on sattunud teise isiku valdusse krediidiandja tahte vastaselt.<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Bielsko-Białas (Poola) asutatud äriühing Profi Credit Polska (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>finantseerimisasutus<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>võlausaldaja<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>) andis <DATE ISO="20151203">3. detsembri 2015. aasta</DATE> tüüplepinguga M. Wawrzosekile (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>võlgnik<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>) tarbimislaenu. See tüüpleping sisaldas tingimust, millega pannakse võlgnikule kohustus anda tarbijakrediidilepingust tulenevate võlausaldaja nõuete tagamiseks välja lihtveksel. Selle laenu tagasimaksmine oli seega tagatud võlausaldaja allkirjastatud lihtveksliga, mille summat ei olnud täpsustatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Kuna võlgnik makseid ei tasunud, teavitas finantseerimisasutus teda sellest, et lihtvekslile märgiti veel tasumisele kuuluv summa. See asutus esitas eelotsusetaotluse esitanud kohtule võlgniku suhtes maksekäsu avalduse, mis puudutas <FT TYPE="DECIMAL">3268,38</FT> Poola zloti (PLN) (ligikaudu 753 eurot) suurust summat, mis oli märgitud lihtvekslile. Nimetatud finantseerimisasutus lisas avaldusele nõuetekohaselt täidetud ja allkirjastatud veksli ning dokumendi laenulepingu ülesütlemise kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab, et kuigi tema käsutuses olevas toimikus kõnealust tüüplepingut ei ole, on talle teada selle lepingutingimuse sõnastus, millega pannakse võlgnikule kohustus anda laenumakse tagatisena välja lihtveksel. Ta märgib, et kõikides Profi Credit Polska sõlmitud laenulepingutes oli see identselt sõnastatud, mis on toonud talle arvukalt maksekäsu avaldusi.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Nimetatud kohus märgib, et seda lihtvekslil põhinevat maksekäsumenetlust kasutavad Poola müüjad või teenuste osutajad sageli oma nõuete sissenõudmiseks. Üldjuhul lisatakse sellele avaldusele ainult nõuetekohaselt täidetud veksel, kuid mitte ühtki teist avaldusele eelneva võlasuhte (veksli aluseks oleva põhisuhte) olemasolu tõendavat dokumenti, sealhulgas tarbijakrediidilepingut.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutab, et maksekäsumenetlus lähtub eeldusest, et võlausaldaja nõuet õigustav faktiline olukord on täielikult tõendatud kpc artiklis 485 loetletud ja avaldusele lisatud dokumentidega, mille hulgas esineb ka lihtveksel. Seetõttu kontrollitakse maksekäsu kohta otsuse tegemisel veel vaid seda, kas lihtveksli väljaandmine oli nõuetekohane ning vastavuses muudetud veksliseaduse artikliga 1 ja järgmiste artiklitega ning artikliga 101.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et kohaldatavate riigisiseste õigusnormide kohaselt kulgeb maksekäsumenetlus kahes etapis. Lihtveksli kehtivuse hindamine – kui kohus saab seda omal algatusel teha – piirdub esimeses etapis selle vorminõuete kontrollimisega, kuivõrd kpc artikli 485 lõikest 2 ilmneb, et asja lahendav kohus teeb maksekäsu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>nõuetekohaselt täidetud veksli alusel vekslikohuslase suhtes, kui veksli ehtsuses ja sisus ei ole alust kahelda<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>. Teises etapis on, et kui vekslikohuslane on esitanud maksekäsu suhtes vastuväite, saab ta esitada vastuväiteid mitte ainult vekslist tuleneva kohustuse, vaid ka veksli aluseks oleva põhisuhte – näiteks tarbijakrediidilepingu – vastu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus kahtleb, kas vekslil põhinev maksekäsumenetlus on kooskõlas direktiiviga 93/13.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Selle kohtu arvates erineb käesolev kohtuasi nendest, mille alusel tehti <DATE ISO="20120614">14. juuni 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Español de Crédito</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑618/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:349">EU:C:2012:349</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20160218">18. veebruari 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Finanmadrid EFC</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑49/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:98">EU:C:2016:98</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), milles liikmesriigi kohtute käsutuses olid lepingupoolte õigusi ja kohustusi sisaldavad lepingudokumendid, mistõttu oli neil võimalik jätta nendes dokumentides sisalduvad ebaõiglased tingimused kohaldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Seevastu ta leiab, et tema menetluses olevas kohtuasjas on, et kui ta peab kontrollima osapooli siduvat õigussuhet, puudutab see kontroll üksnes veksliga seotud õigussuhet. Ta tõdeb, et kohaldatavate riigisiseste õigusnormide kohaselt saab ta kontrollida vaid veksli sisu. Seega, isegi kui ta olekski teadlik veksli aluseks olevast põhisuhtest, ei saaks ta riigisiseste õigusnormide tõttu teostada kontrolli seda suhet kinnitavate dokumentide üle. Seega on üksnes tarbija ülesanne esitada maksekäsu suhtes vastuväide, et saaks tuvastada teatavate lepingutingimuste võimalikku ebaõiglast olemust või teavitamiskohustuse järgimata jätmist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Sąd Rejonowy w Siemianowicach Śląskich I Wydział Cywilny (Siemianowice Śląskie rajoonikohtu 1. tsiviilkolleegium, Poola) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmine eelotsuse küsimus:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>Kas direktiivi [93/13] sätted, eelkõige artikli 6 lõige 1 ja artikli 7 lõige 1, samuti direktiivi [2008/48] sätted, eelkõige artikli 17 lõige 1 ja artikli 22 lõige 1, ei luba panna ettevõtjal (võlausaldajal) tarbija (võlgniku) suhtes maksma nõuetekohaselt täidetud vekslist tulenevat nõuet maksekäsumenetluses, mis on algatatud [tsiviilkohtumenetluse seadustiku] artikli 485 lõike 2 ja sellele järgnevate artiklite ning [<DATE ISO="20110512">12. mai 2011. aasta</DATE> tarbijakrediidiseaduse] artikli 41 alusel, mille kohaselt on liikmesriigi kohtul lubatud kontrollida vekslist tuleneva nõude kehtivust üksnes veksli vorminõuete järgimise seisukohast, käsitlemata selle aluseks olevat põhisuhet?<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/></P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuse analüüs</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Sissejuhatuseks tuleb märkida, et kuigi direktiivi 2008/48 artikli 17 lõige 1 osutab võlausaldaja õiguste loovutamisele kolmandale isikule, selgub põhikohtuasjas käsitletavatest asjaoludest, et veksli saaja ja võlausaldaja on üks ja sama juriidiline isik.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Lisaks, kuigi direktiivi 87/102 artikkel 10, mis tunnistati kehtetuks direktiiviga 2008/48, käsitles veksleid – nagu ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 34 ja järgnevates täheldas –, siis direktiivi 2008/48 sätted nendele instrumentidele enam ei viita.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Kuna direktiiviga 2008/48 ei ole ühtlustatud veksleid kui tarbijakrediidi tagatisi, ei saa ka kõnesoleva direktiivi artikli 22 lõiget 1 kohaldada niisugustele asjaoludele nagu põhikohtuasjas käsitlusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Seega vastatakse eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimustele üksnes direktiivi 93/13 sätteid arvestades.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 93/13 artikli 6 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugune riigisisene õigusnorm nagu põhikohtuasjas käsitlusel, mis võimaldab anda maksekäsu välja vorminõuetele vastava veksli alusel, mis tagab tarbijakrediidilepingust tuleneva kohustuse täitmise, kui maksekäsu avaldust lahendaval kohtul ei ole pädevust kontrollida selle lepingu tingimuste võimalikku ebaõiglast olemust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Sissejuhatuseks tuleb juhtida tähelepanu sellele, et direktiivi 93/13 artikli 6 lõike 1 kohaselt näevad liikmesriigid ette, et ebaõiglased tingimused lepingus, mille müüja või teenuste osutaja on tarbijaga sõlminud, ei ole riigisisestes õigusaktides sätestatud tingimustel tarbijale siduvad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Arvestades ettevõtjate suhtes nõrgemas olukorras olevate tarbijate kaitse aluseks oleva avaliku huvi laadi ja tähtsust, kohustab direktiiv 93/13 nähtuvalt selle artikli 7 lõikest 1 koostoimes põhjendusega 24 liikmesriike sätestama piisavad ja tõhusad vahendid, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>et lõpetada ebaõiglaste tingimuste seadmine lepingutes, mille müüjad või teenuste osutajad tarbijatega sõlmivad<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> (<DATE ISO="20161221">21. detsembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gutiérrez Naranjo jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑154/15, C‑307/15 ja C‑308/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:980">EU:C:2016:980</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Selleks peab liikmesriigi kohus jätma ebaõiglase lepingutingimuse lihtsalt kohaldamata, et see ei tekitaks tarbijale siduvaid tagajärgi, ilma et kohtul oleks õigust muuta niisuguse tingimuse sisu (<DATE ISO="20161221">21. detsembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gutiérrez Naranjo jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑154/15, C‑307/15 ja C‑308/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:980">EU:C:2016:980</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Selles kontekstis tuleb esiteks rõhutada, et vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale peab liikmesriigi kohus omal algatusel hindama, kas direktiivi 93/13 kohaldamisalasse kuuluv lepingutingimus on ebaõiglane, ja sel moel tasandama tarbija ja müüja või teenuse osutaja vahelist ebavõrdsust ning seda eeldusel, et talle on teada selleks vajalikud õiguslikud ja faktilised asjaolud (vt selle kohta <DATE ISO="20160421">21. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Radlinger ja Radlingerová</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑377/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:283">EU:C:2016:283</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika, ning <DATE ISO="20161221">21. detsembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gutiérrez Naranjo jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑154/15, C‑307/15 ja C‑308/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:980">EU:C:2016:980</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Euroopa Kohtul on kohtuasjades, milles tehti <DATE ISO="20120614">14. juuni 2012. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Español de Crédito</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑618/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:349">EU:C:2012:349</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20160218">18. veebruari 2016. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Finanmadrid EFC</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑49/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:98">EU:C:2016:98</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20160621">21. juuni 2016. aasta</DATE> määrus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aktiv Kapital Portfolio</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑122/14</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:486">EU:C:2016:486</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) olnud võimalus täpsustada, et need põhjendused kehtivad ka maksekäsumenetluse suhtes – nagu põhikohtuasjas käsitletavatel asjaoludel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Tarbijatele kõnealusest direktiivist tulenevate õiguste tõhusat kaitset saab nimelt tagada üksnes tingimusel, et siseriiklik menetluskord võimaldab maksekäsumenetluse raames või maksekäsu täitmise menetluses kontrollida omal algatusel asjaomases lepingus sisalduvate tingimuste potentsiaalselt ebaõiglast laadi (vt selle kohta <DATE ISO="20160218">18. veebruari 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Finanmadrid EFC</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑49/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:98">EU:C:2016:98</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20160621">21. juuni 2016. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aktiv Kapital Portfolio</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑122/14</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:486">EU:C:2016:486</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Käesoleval juhul täpsustab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et maksekäsumenetluse esimeses etapis kontrollib ta üksnes veksliga seotud õigussuhet ehk lihtvekslit ega saa käsitleda veksli aluseks oleva põhisuhet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Lisaks tõdeb nimetatud kohus, et talle ei ole teada kõik kõnealusest laenulepingust tulenevad faktilised ja õiguslikud asjaolud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et niisugustel asjaoludel nagu põhikohtuasjas käsitlusel ei ole siseriiklikul kohtul õigust kontrollida lepingutingimuse võimalikku ebaõiglast olemust, kuna ta ei tea kõiki selleks vajalikke faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Teiseks tuleb selle menetluse esimese etapi osas veel tõdeda, et Poola valitsus väidab, et kpc artikli 486 lõike 1 kohaselt, juhul kui maksekäsu tegemise tingimused ei ole piisavalt täidetud, määrab asja menetleva kohtu esimees kohtuistungi kuupäeva, välja arvatud juhul, kui asja saab arutada ka ilma kohtuistungit korraldamata. Kui kohtuistungi kuupäev on kindlaks määratud, korraldatakse menetluse suuline osa vastavalt sellele kohaldatavale tavamenetlusele või erimenetlusele, mis võimaldab samal ajal kontrollida veksliga seotud õigussuhet ja veksli aluseks olevat põhisuhet, sealhulgas tarbijakrediidilepingut.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Eespooltoodut arvestades – nagu ilmneb ka selle sätte sõnastusest – tuleb silmas pidada, et asja menetleva kohtu esimehe õigusele määrata kindlaks kohtuistungi kuupäev on seatud erandina kpc artiklis 484 sätestatud reeglist, et asi vaadatakse läbi kohtuistungit korraldamata, esiteks tingimus, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>maksekäsu tegemise tingimused ei ole piisavalt täidetud<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu selgituste kohaselt ei ole niisugune tingimus põhikohtuasjas täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Teiseks rõhutab see kohus, et menetluse esimese etapi suhtes tuleneb kpc artikli 485 lõikest 2, et tema pädevus piirdub veksli vorminõuete kontrollimisega. Nimetatud kohus täpsustab, et tema juures pooleliolevas menetluses käsitletav veksel on kehtiv.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Kuigi Euroopa Kohus on ELTL artikli 267 alusel pädev kehtestama direktiivi 93/13 artikli 7 alusel kriteeriume, mis määratlevad raamistiku, mis võimaldab omal algatusel hinnata, kas sellest direktiivist tulenevaid kohustusi on täidetud, peab eelotsusetaotluse esitanud kohus igal juhul kontrollima, kas niisugune säte nagu kpc artikli 486 lõige 1 saab vajaduse korral talle niisugust raamistikku pakkuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Kolmandaks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et tarbijakrediidilepingust tulenevat õigussuhet kontrollitakse üksnes juhul, kui tarbija esitab maksekäsu suhtes vastuväite.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Tuleb järeldada, et kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli olev menetlus puudutab üksnes selle menetluse esimest etappi, tuleb seda menetlust siiski – nagu ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 28 märkis – kontrollida tervikuna, hõlmates nii vastuväite esitamisele eelnevat esimest etappi kui ka sellele järgnevat teist etappi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Nimelt tuleb iga olukorda, kus tekib küsimus, kas riigisisene menetlusnorm mõjutab õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, analüüsida, võttes arvesse selle normi rolli menetluses tervikuna, menetluse kulgu ja eripära erinevates liikmesriigi ametiasutustes (vt selle kohta <DATE ISO="20160421">21. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Radlinger ja Radlingerová</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑377/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:283">EU:C:2016:283</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Olgu märgitud, et menetluse teise etapi alustamisega ehk siis, kui tarbija esitab maksekäsu suhtes vastuväite, on liikmesriigi kohtul võimalik saada teada faktilised ja õiguslikud asjaolud, mida on vaja direktiivi 93/13 kohaldamisalasse kuuluva lepingutingimuse võimaliku ebaõiglase olemuse kontrollimiseks omal algatusel.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Kuigi Euroopa Kohus on juba korduvalt ning direktiivi 93/13 artikli 6 lõike 1 ja artikli 7 lõike 1 nõudeid arvesse võttes selgitanud viisi, kuidas liikmesriigi kohus peab tagama sellest direktiivist tarbijatele tulenevate õiguste kaitse, siis sellegipoolest ei ole väidetavalt ebaõiglaste lepingutingimuste hindamisele kohaldatavad menetlusnormid liidu õiguses põhimõtteliselt ühtlustatud ning järelikult kuuluvad need liikmesriikide õiguskorra alla, kuid siiski nii, et need ei oleks vähem soodsad kui riigisisese õiguse kohaldamisalasse kuuluvaid sarnaseid olukordi reguleerivad eeskirjad (võrdväärsuse põhimõte) ning et nendega oleks ette nähtud õigus tõhusale õiguskaitsele, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 (vt selle kohta <DATE ISO="20170914">14. septembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>The Trustees of the BT Pension Scheme</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑628/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:687">EU:C:2017:687</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika, ja <DATE ISO="20180531">31. mai 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sziber</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑483/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:367">EU:C:2018:367</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Seoses võrdväärsuse põhimõttega tuleb sedastada – nagu märkis ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 55 –, et Euroopa Kohtul ei ole mingit teavet, mis tekitaks kahtlusi põhikohtuasjas käsitletavate õigusnormide kooskõla suhtes selle põhimõttega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Mis puudutab õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, siis olgu märgitud, et direktiivi 93/13 artikli 7 lõikest 1 tulenev liikmesriikide kohustus näha ette menetlusnormid, mis võimaldavad tagada üksikisikutele direktiivist 93/13 tulenevate õiguste kaitse ebaõiglaste tingimuste kasutamise eest, tähendab õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, millele on pühendatud ka põhiõiguste harta artikkel 47. Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile tuleb tagada nii liidu õigusele tuginevate hagide läbivaatamiseks pädevate kohtute kui ka sellistele hagidele kohaldatavate menetlusnormide määratlemisel (vt selle kohta <DATE ISO="20180531">31. mai 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sziber</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑483/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:367">EU:C:2018:367</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Kpc artiklist 492 ja artikli 493 lõikest 1 ilmneb, et kui võlgnik on maksekäsu suhtes esitanud vastuväite selle maksekäsu väljastanud kohtule, annab see sellele kohtule võimaluse selle täitmine peatada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 77 märkis ja nagu nähtub ka Euroopa Kohtu praktikast, peab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et määrata kindlaks, kas niisugune menetlus nagu põhikohtuasjas käsitlusel on vastuolus õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile, tegema kindlaks, kas riigisiseses õiguses ette nähtud vastuväite menetluskord ei tekita arvestatavat riski, et puudutatud tarbijad ei esita vajalikku vastuväidet (vt selle kohta <DATE ISO="20120614">14. juuni 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Español de Crédito</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑618/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:349">EU:C:2012:349</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20130314">14. märtsi 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aziz</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑415/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:164">EU:C:2013:164</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20160218">18. veebruari 2016</DATE> aasta kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Finanmadrid EFC</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑49/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:98">EU:C:2016:98</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Nimelt juhul, kui asjaomase lepingu tingimuste võimalikku ebaõiglust ei ole võimalik tõhusalt kontrollida, ei ole tagatud direktiiviga 93/13 antud õiguste järgimine (<DATE ISO="20171207">7. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Santander</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑598/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:945">EU:C:2017:945</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Piisavate ja tõhusate meetmete hulka, mis peavad tagama tarbijate õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile, peab kuuluma võimalus esitada hagi või vastuväide mõistlikel menetlustingimustel nii, et tarbijate õiguste teostamise suhtes ei kehtiks tingimused, eelkõige tähtajad või kulud, mis pärsivad direktiiviga 93/13 tagatud õiguste teostamist (vt selle kohta <DATE ISO="20160421">21. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Radlinger ja Radlingerová</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑377/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:283">EU:C:2016:283</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu käsutuses olevast teabest ilmneb, et kuigi kpc artikli 491 ja järgnevate kohaselt on võlgnikul menetluse esimeses etapis õigus maksekäsk vaidlustada, on selle õiguse teostamisele seatud eriti piiravad tingimused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Nimelt esiteks tuleneb kpc artikli 491 lõikest 1, et vastuväite esitamise tähtaeg on kaks nädalat. Lisaks peab võlgnik selle seadustiku artikli 493 lõike 1 kohaselt oma vastuväites täpsustama, kas ta vaidlustab maksekäsu tervikuna või osaliselt, esitama selle vastuvõetamatuks tunnistamise vältimiseks väited ja vastuväited ning asjaolud ja tõendid.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 79 märgib, toob niivõrd lühikese aja jooksul kohaldatav menetluskord endaga kaasa arvestatava ohu, et tarbija ei esita vastuväidet või see tunnistatakse vastuvõetamatuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Teiseks tuleneb Poola <DATE ISO="20050728">28. juuli 2005. aasta</DATE> seaduse kohtukulude kohta tsiviilasjades artikli 19 lõikest 4, et kui võlgnik esitab maksekäsule vastuväite, peab ta kandma kolm neljandikku kohtukuludest, mistõttu peab müüja või teenuse osutaja kandma ainult ühe neljandiku nendest kohtukuludest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Nagu ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 80 märgib, on niisugused kulud juba oma olemuselt sellised, mis võivad panna tarbija loobuma vastuväite esitamisest. Seda enam kahjustab tarbijat see, kui ta peab igal juhul kandma vastaspoolest kolm korda suuremaid kohtukulusid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>Seoses sellega tuleb märkida, et esineb arvestatav oht, et asjaomased tarbijad ei esita vajalikku vastuväidet, olgu siis seetõttu, et selleks ette nähtud tähtaeg on eriti lühike; et nende tahe end kaitsta on pärsitud, kui silmas pidada kohtuasjaga kaasnevate kulude ja vaidlustatud võla summa proportsiooni; või siis seetõttu, et nad ei ole teadlikud oma õigustest või nende ulatusest; või veel ka seetõttu, et ettevõtjate esitatud maksekäsu avalduse sisu on piiratud ja seega on neile kättesaadav teave mittetäielik (vt selle kohta <DATE ISO="20160218">18. veebruari 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Finanmadrid EFC</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑49/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:98">EU:C:2016:98</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika, ning <DATE ISO="20160621">21. juuni 2016. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aktiv Kapital Portfolio</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑122/14</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:486">EU:C:2016:486</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et niisugune menetluskord nagu põhikohtuasjas käsitlusel toob kaasa kirjeldatud ohu, kuna tarbijalt nõutakse, et kahenädalase tähtaja jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest esitaks ta asjaolud ja tõendid, mis võimaldavad kohtul hindamist läbi viia, ning teda kahjustatakse sellega, kuidas kohtukulusid arvestatakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71</NO.P><TXT>Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb esitatud küsimusele vastata, et direktiivi 93/13 artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugune riigisisene õigusnorm nagu põhikohtuasjas käsitlusel, mis võimaldab anda maksekäsu välja nõuetekohase veksli alusel, mis tagab tarbijakrediidilepingust tuleneva kohustuse täitmise, kui maksekäsu avaldust lahendaval kohtul ei ole pädevust kontrollida selle lepingu tingimuste võimalikku ebaõiglast olemust, kuivõrd niisugusele maksekäsule vastuväite esitamise kord ei võimalda tagada tarbijale sellest direktiivist tulenevate õiguste järgimist.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:</INTRO><P><HT TYPE="BOLD">Nõukogu <DATE ISO="19930405">5. aprilli 1993. aasta</DATE> direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugune riigisisene õigusnorm nagu põhikohtuasjas käsitlusel, mis võimaldab anda maksekäsu välja nõuetekohase veksli alusel, mis tagab tarbijakrediidilepingust tuleneva kohustuse täitmise, kui maksekäsu avaldust lahendaval kohtul ei ole pädevust kontrollida selle lepingu tingimuste võimalikku ebaõiglast olemust, kuivõrd niisugusele maksekäsule vastuväite esitamise kord ei võimalda tagada tarbijale sellest direktiivist tulenevate õiguste järgimist.</HT></P></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>