KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE Kaheksas aruanne nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 866/2004 rakendamise ja selle kohaldamisest tuleneva olukorra kohta ajavahemikul 2011. aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini /* COM/2012/0251 final */
KOMISJONI
ARUANNE NÕUKOGULE Kaheksas
aruanne nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 866/2004
rakendamise ja selle kohaldamisest tuleneva olukorra kohta ajavahemikul
2011. aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini Sissejuhatus Nõukogu määrus (EÜ) nr 866/2004
ühinemisakti protokolli 10 artiklis 2 sätestatud korra kohta[1] (edaspidi „eraldusjoone
määrus”) jõustus 1. mail 2004. Selles määratakse kindlaks tingimused,
mille alusel kohaldatakse ELi õiguse sätteid isikute, kaupade ja teenuste
liikumise suhtes üle eraldusjoone, mis eraldab seda Küprose Vabariigi ala, mis
ei ole valitsuse tegeliku kontrolli all, sellest alast, mis on tema kontrolli
all. Kõnealuste õigusnormide tõhususe tagamiseks on nende kohaldamist
laiendatud nimetatud alade ja Ühendkuningriigi idapoolse suveräänse
baasipiirkonna vahelise piirini[2]. Aruanne hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist kuni
31. detsembrini 2011. Aruandes käsitletaval ajavahemikul ei esitanud
komisjon ettepanekuid eraldusjoone määruse muutmiseks, küll muutis ta aga
rakenduseeskirju. Komisjon on pidanud määruse rakendamisega
seoses Küprose Vabariigi asjaomaste ametiasutustega ja suveräänse
baasipiirkonna haldusasutusega konstruktiivset tööalast dialoogi. 1. RAKENDUSMEETMED 31. mail 2011 võttis komisjon vastu määruse nr
531/2011, millega muudetakse eraldusjoone määruse rakenduseeskirju[3]. Komisjoni otsusega kaotati kohustus kasvatada
üle eraldusjoone kaubeldavad kartulid otse sertifitseeritud seemnekartulist.
See võimaldab kaubelda kartuliga, mis on kasvatatud sertifitseeritud seemnekartulist
saadud esimesest saagist komisjoni määratud sõltumatute fütosanitaarekspertide
järelevalve all, et tagada vajalik kindlus seoses saagi sordiehtsuse ja
terviseseisundiga. 2. ISIKUTE ÜLEMINEK
ERALDUSJOONEST 2.1. Eraldusjoone ületamine
ametlikes piiripunktides Määrusega on kehtestatud stabiilne
õigusraamistik, mille alusel küproslased, teised ELi kodanikud ja kolmandate
riikide kodanikud saavad ametlike piiripunktide kaudu vabalt eraldusjoont
ületada. Eraldusjoone ületanud Küprose kreeklaste arv pisut suurenes ja
türklaste arv vähenes. Küprose Vabariigilt saadud andmete kohaselt
ületas aruandeperioodil eraldusjoone valitsuse kontrolli all olevalt alalt
Küprose põhjaossa minekuks 621 406 (aasta varem 596 578) Küprose
kreeklast 210 877 sõidukis (aasta varem 170 315) ja Küprose
põhjaosast valitsuse kontrolli all olevale alale minekuks 937 789 (aasta
varem 1 097 676) Küprose türklast 348 225 sõidukis (aasta varem
378 475)[4]. Eraldusjoone ületanud teiste ELi
liikmesriikide kodanike ja kolmandate riikide kodanike arv mõnevõrra vähenes.
Küprose Vabariigi politseilt saadud andmete kohaselt ületas aruandeperioodil
eraldusjoone 634 218 (aasta varem 664 566) teiste ELi liikmesriikide
kodanikku ja kolmandate riikide kodanikku. 67 % (424 992) kõnealustest
isikutest ületas eraldusjoone Ledra tänava jalakäijate piiripunktis, mis avati
2008. aasta aprillis. Enamik Ledra tänava piiripunktis eraldusjoone
ületanutest olid jätkuvalt teiste riikide kodanikud (peamiselt turistid). Andmed on üldiselt kooskõlas Küprose türgi kogukonnalt
saadud andmetega, mille kohaselt ületas eraldusjoone valitsuse kontrolli all
olevalt alalt Küprose põhjaossa minekuks 694 633 Küprose kreeklast
248 962 sõidukis ja vastassuunas 1 450 566 Küprose türklast
553 913 sõidukis. Lisaks ületas eraldusjoone valitsuse kontrolli all
olevalt alalt Küprose põhjaossa minekuks 1 101 942 välisriigi
kodanikku. Eespool esitatud Küprose Vabariigi politsei
andmed ei hõlma siiski Pergamose ja Strovilia piiripunktides
Küprose põhjaosast idapoolsesse suveräänsesse baasipiirkonda minekuks
eraldusjoone ületanud isikute ja sõidukite andmeid[5]. Idapoolse suveräänse
baasipiirkonna ametiasutused ei pea nimetatud kahe piiripunkti kohta
üksikasjalikku statistilist arvestust. Idapoolse suveräänse baasipiirkonna
ametiasutuste hinnangul, mis tugineb Küprose türgi kogukonnalt saadud
andmetele, ületas eraldusjoone Küprose põhjaossa minekuks 84 407 Küprose
kreeklast ning valitsuse kontrolli all olevale alale minekuks baasipiirkonna
alal olevate piiripunktide kaudu 450 408 Küprose türklast. Otseselt piiripunktides töötavate Küprose
Vabariigi politseitöötajate arv suurenes (2010. aastal 73, 2011. aastal 77). Üldine hinnang isikutepoolsele kontrolljoone
ületamisele on positiivne. Sellest hoolimata anti aruandeperioodil teada mõnest
vahejuhtumist. 9. oktoobril 2011 ei lubatud Läti turiste vedaval Küprose türgi
bussil ületada eraldusjoont Agios Dhometiose piiripunktis, mille kaudu oli ta
eraldusjoont enne korduvalt ületanud. Bussijuhi sõnul öeldi talle piiripunktis,
et eraldusjoont saavad ületada vaid Küprose türklased Küprose türgi osas
registreeritud bussis. Turistid viidi Ledra Palace'i piiripunkti, kus nad
ületasid eraldusjoone jalgsi ja kus neile üüriti valitsuse kontrolli all
olevalt alalt buss, et nad saaksid oma ringsõidu lõpetada. Kui Küprose
Vabariigi ametiasutused teatasid komisjonile, et vajalikud dokumendid ei olnud
korras, siis bussijuht teatas komisjonile, et pärast intsidenti on tal mitu
korda lubatud Küprose türklasi vedava bussiga eraldusjoont ületada. Nii esitas
ta komisjonile ametliku kaebuse. Kiiresti lahendati vaid väheseid Küprose
türklasi konkreetsetel päevadel puudutanud arusaamatus, et Küprose türklased ei
saa Küprose Vabariigi ID-kaardita eraldusjoont enam ületada. Eespool kirjeldatud intsidendid valmistasid
muret Küprose türgi kogukonnale ja komisjon tõstatas need küsimused kohtumisel
Küprose Vabariigi esindajatega, et hinnata, kas poliitikat on muudetud, millest
tuleks eraldusjoone määruse kohaselt teavitada komisjoni[6]. Küprose Vabariigi
ametiasutused teatasid komisjonile, et isikute poolt eraldusjoone ületamise
poliitikat ei ole muudetud, märkides, et intsidentide arv on ületuste
koguarvuga võrreldes tähtsusetu. 2.2. Eraldusjoone ebaseaduslik
ületamine ja varjupaik Küprose Vabariigi politsei andmed
2011. aasta kohta näitavad, et eraldusjoone ebaseaduslik ületamine Küprose
põhjaosast valitsuse kontrolli all olevale alale minekuks vähenes veelgi.
Valitsuse kontrolli all oleval alal peeti 2011. aastal kinni 1311
ebaseaduslikku sisserändajat (aasta varem 1855) (see arv ei hõlma neid, kellel
ei lubatud eraldusjoont piiripunktides ületada[7]).
Valitsuse kontrolli all olevale alale sisenes otse üks isik, idapoolse
suveräänse baasipiirkonna kaudu sisenes 18 isikut, suurendades kinnipeetud
ebaseaduslike sisserändajate arvu 1 330 isikuni. Küprose Vabariigi
politsei tõi ühe võimaliku põhjusena välja Küprose majanduskriisist tingitud
tööväljavaadete vähenemise ning Küprose Vabariigi ametiasutuste töö
ebaseadusliku sisserändega võitlemisel. Enamik kinnipeetud ebaseaduslikest sisserändajatest
olid Süüria, Iraani ja Gruusia kodanikud (VIII lisa). Ebaseaduslikud
sisserändajad peetakse tavaliselt kinni eraldusjoonel teostatava kontrolli
käigus ja lennujaamades, kui nad üritavad Küproselt lahkuda. Rahvusvahelist
kaitset otsivad kolmandate riikide kodanikud tuvastatakse tavaliselt
politseijaoskondades varjupaiga taotlemisel. Küprose Vabariigi politsei hinnang teede
kohta, mille kaudu ebaseaduslikud rändajad valitsuse kontrolli all olevale
alale saabuvad, põhineb samadel kriteeriumidel nagu eelnevatelgi aastatel ehk
peamiselt dokumentidel (viisad, Türgi sisenemis- või väljumistempel passis või
nn Põhja-Küprose Türgi Vabariigi „viisa” või „elamisluba”) ja sisserändajate
avaldustel, kuid ka muudel tõenditel, näiteks isikut tõendavate dokumentide
puudumine, Küprose türgi ajalehed ja Türgi rahatähed. 1311 ebaseaduslikust rändajast taotles Küprose
Vabariigis varjupaika 417 isikut (31,8%). Enamik ebaseaduslikke sisserändajaid saabub
valitsuse kontrolli all olevale alale Türgi ja Küprose põhjaosa kaudu. Küprose türgi kogukonnalt saadud andmete
kohaselt peeti Küprose põhjaosas kinni 16 ebaseaduslikku rändajat, kes olid
kõik pärit Süüriast. 2 267 isikule ei antud luba eraldusjoont ületada
ametlikes piiripunktides, et minna Küprose põhjaossa[8]. Võrdlusperioodi jooksul
saadeti Küprose põhjaosast tagasi 860 isikut[9]. 2010. septembris suleti Latakia (Süüria) –
Famagusta praamiliin. Siiani ei ole Süüria kriis Küprosele veel mõju avaldanud
ja Süüriast pärit ebaseaduslike rändajate arv on vähenenud. Piiripunktides üle eraldusjoone mittelubatud
isikute kohta puuduvad täpsed andmed. Küprose Vabariigi ja Küprose türgi kogukonna
vahel puudub otsene koostöö politsei- ja sisserändeküsimustes. Kahe kogukonna
esindajad kohtuvad aga ÜRO egiidi all kuritegevust ja kuritegevusega seotud
küsimusi käsitleva tehnilise komitee raames. Kuritegevust ja kuritegevusega
seotud küsimusi käsitlev tehniline komitee on üks seitsmest erikomiteest, mis
moodustati kogukondadevahelist usaldust suurendavate meetmetena ÜRO toel ja
Küprose kahe kogukonna juhtide vahel 21. mail 2008 saavutatud kokkuleppe
otsese tulemusena. Nimetatud komitee laiendusena on kaks kogukonda loonud ka
teabevahetuse ja ühisalgatuste mehhanismi, nn ühise sideruumi, milles osalevad
alaliselt ÜRO rahuvalvejõud ja mis tegutseb kuuel päeval nädalas. Kaks poolt on
nende mehhanismide kaudu üles näidanud head tahet parandada oma politseijõudude
suhtlust ning teha koostööd ja teineteist abistada, vahetades teavet juhtumite
kohta, mis hõlmavad inimrööve, kinnipeetud isikuid, ebaseaduslikke uimasteid
ning varastatud asju[10]. Küprose Vabariigi politsei sõnul on koostöö
muude asjaomaste valitsusasutuste ja idapoolse suveräänse baasipiirkonna
haldusasutusega väga hea. Idapoolne suveräänne baasipiirkond Üldiselt on ebaseaduslik sisseränne idapoolse
suveräänse baasipiirkonna kaudu aruandeperioodil vähenenud. Suveräänse
baasipiirkonna ametnike sõnul on Küprose Vabariigi ja suveräänse baasipiirkonna
tolli- ja sisserändeasutuste vaheline koostöö jätkuvalt suurepärane.
Aruandeperioodil ei lubatud üle eraldusjoone 1 163 isikut, kellest enamik
olid Küprose põhjaosas elavad Türgi kodanikud. Muud välismaalased olid
Austraalia, Ameerika Ühendriikide, Brasiilia, Iraani ja Venemaa turistid, kes
ületasid eraldusjoone Küprose põhjaosa kaudu. Need isikud suunati Nicosia Agios
Dhometiose piiripunkti Küprose Vabariiki sisenemise nõuete täitmiseks[11]. Idapoolses suveräänses baasipiirkonnas peeti
kinni 18 ebaseaduslikku rändajat,[12]
kellest üheksa sisenesid valitsuse kontrolli all olevale alale seaduslikult, kuid
jäid sinna pärast viisa aegumist edasi. Idapoolne suveräänne baasipiirkond
arreteeris ka kolm korraldajat. Ülejäänud kuus saabusid saarele Küprose
põhjaosa kaudu ning ületasid eraldusjoone ebaseaduslikult. Ebaseadusliku sisserändega võitlemiseks teeb suveräänse
baasipiirkonna politsei piiripunktidest kaugemal juhuslikke riskihinnangule ja
luureandmetele tuginevaid patrullkäike. Neid täiendavad suveräänse
baasipiirkonna tolli- ja sõjaväeasutuste patrullkäigud. Kohalikud elanikud ja talunikud kasutavad siiani
Pergamose külas (mis asub osaliselt baasipiirkonnas ja osaliselt Küprose
põhjaosa territooriumil) või selle lähistel paiknevaid „mitteametlikke
piiripunkte”, mida on eriti raske kontrollida. Idapoolne suveräänne
baasipiirkond patrullib neil aladel tihedamalt, millel on kaks eesmärki:
kontrollida lindude ebaseaduslikku püüdmist ja takistada inimeste
ebaseaduslikku eraldusjooneületust. Nagu on viidatud ka eelmistes eraldusjoont
käsitlevates aruannetes, põhjustavad need „mitteametlikud piiripunktid” jätkuvalt
muret. Nagu ka eelnenud aastatel, tõstatas komisjon suveräänse baasipiirkonnaga
„mitteametlike piiripunktide” küsimuse, kutsudes baasipiirkonna ametnikke üles
leidma 2003. aasta ühinemisakti protokolli nr 3[13] artikli 5 lõikele 2 vastava
sobiva lahenduse. 3. KAUPADE ÜLEMINEK
ERALDUSJOONEST 3.1. Kaupade väärtus Vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1480/2004[14] artiklile 8 on Küprose türgi
kaubanduskoda ja Küprose Vabariigi ametiasutused edastanud kord kuus andmed
selliste kaupade tüübi, koguse ja väärtuse kohta, mille kohta on väljastatud
saatedokumendid. Mõlemad aruanded hõlmavad kaupu, mis on toodud valitsuse
kontrolli all olevale alale suveräänse baasipiirkonna ametiasutuste kontrolli
all olevate Pergamose ja Strovilia piiripunktide kaudu. Küprose türgi kaubanduskoja aruannete kohaselt
oli selliste kaupade koguväärtus, millele 2011. aastal väljastati
saatedokumendid, 29 954 867 eurot, kuid tegelikult kaubeldi
kaupadega koguväärtuses 29 402 577 eurot[15]. Eraldusjooneülene kaubandus
oli 2011. aastal viis korda aktiivsem kui 2010. aastal. Selline märkimisväärne
suurenemine on seletatav elektrimüügiga Küprose põhjaosast valitsuse kontrolli
all olevale alale, mis tulenes erakorralistest asjaoludest. Elektri müügis
(24 085 775 euro ulatuses (82 % kaubandusest)) leppisid kokku
Küprose kaubandus-tööstuskoja ja Küprose türgi kaubanduskoja presidendid pärast
2011. aasta juulis Mari mereväebaasis toimunud plahvatust, milles hävis suur
osa lähedal asuvast Vasiliko elektrijaamast. 2011. aastal mõjutas
eraldusjooneülest kaubandust märkimisväärselt elektri müük. Täpse ülevaate
saamiseks tavapärasest eraldusjooneülesest kaubandusest käsitletakse käesolevas
aruandes kaubandust koos elektri müügiga ja ilma selleta. Elektri müüki kõrvale jättes oli Küprose türgi
kaubanduskoja andmetel selliste kaupade koguväärtus, millele väljastati
saatedokumendid, 5 869 092 eurot, kuid tegelikult kaubeldi
kaupadega koguväärtuses 5 316 803 eurot. Küprose Vabariigi ametiasutuste aruannete
kohaselt suurenes üle eraldusjoone viidud kaupade kaubanduslik koguväärtus
560 %, 28 923 500 euroni. Üle eraldusjoone viidud kaupade
(elektri müüki kõrvale jättes) kaubanduslik koguväärtus vähenes 6,5 %
(2010. aastal 5 173 233 eurot ja 2011. aastal
4 827 454 eurot), seda peamiselt kivitoodete (marmor, tellised ja
ehitusmaterjalid) mahu vähenemise tõttu, mida võib seletada majanduskriisi ja
ehitussektori jahtumisega. Ka köögiviljakaubandus vähenes, kusjuures
kartulikaubandus vähenes veelgi. 2010. aastani oli kartul suurim üksikartikkel
eraldusjooneüleses kaubanduses (kuni 30 % kaupade koguväärtusest). 2011. aastal
moodustas kartulikaubandus kogu eraldusjooneülesest kaubandusest alla 1 %.
Selle põhjuseks oli peamiselt kartuli ületootmine valitsuse kontrolli all
oleval alal, mis kaotas vajaduse osta kartulit Küprose põhjaosalt. Kuigi kaupade liikumine valitsuse kontrolli
all olevalt alalt Küprose põhjaossa ei kuulu eraldusjoone määruse
reguleerimisalasse, on sellise kaubavahetuse maht Küprose kaubandus-tööstuskoja
andmetel 2011. aastal enam kui kahekordistunud 2 272 493 euroni
(aasta varem 1 090 086 eurot). Sellise olulise suurenemise
peamine põhjus on valitsuse kontrolli all oleval alal toodetud kaupade
tarnimine projekti tarbeks, mida EL Küprose põhjaosas rahastab. Seega moodustab
kaupade liikumine valitsuse kontrolli all olevalt alalt Küprose põhjaossa
7,85 % vastassuunas toimunud kaubavahetusest (2010. aastal 21%).
Käsitledes eraldusjooneülest kaubandust aga ilma elektri müügita, moodustab
kaupade liikumine valitsuse kontrolli all olevalt alalt Küprose põhjaossa 46 %
vastassuunas toimunud kaubavahetusest. Küprose türgi kogukond kohaldab jätkuvalt
kaubanduskorraldust, milles põhimõtteliselt kopeeritakse eraldusjoone määruses
sätestatud piiranguid. Kõnealust korraldust ei järgita siiski järjekindlalt,
mis takistab jätkusuutlike kaubandussuhete loomist. Küprose türgi kogukond on
avalikult teatanud, et selle peamine põhjus on kohalike ettevõtjate kaitsmine. 3.2. Kaubaliigid 2011. aastal oli elektri järel mahukaimaks
kaubaartikliks vanametall, millele järgnesid värske kala ja plastikud[16]. Aruandeperioodil hakati kauplema uute
artiklitega (lisaks elektrile), nagu granaatõunad ja dekoratiivkruus, kuid
nende mõju kaubavahetusele oli äärmiselt väike[17]. 99,66% eraldusjooneülesest kaubandusest oli
saaresisene. Järelejäänud 0,34 % moodustasid Indiasse müüdud raua- ja
terasejäägid (kaubanduslik väärtus 93 850 eurot (2010. aastal 123 788
eurot)). Need tehingud nõudsid ELi-siseste tehingute ja kolmandate riikide
ekspordiformaalsuste jaoks valitsuse kontrolli all oleval alal registreeritud
ettevõtja kaasamist. Teiste ELi liikmesriikidega aruandeperioodil kaubavahetust
ei toimunud (2010. aastal 17 693 euro ulatuses). 3.3. Rikkumised Küprose Vabariigi ametiasutused teatasid
aruandeperioodil neljast rikkumisest seoses kaupadega, mille kaubanduslik
koguväärtus oli 2 590 eurot (0,008 % kogu eraldusjooneülesest
kaubandusest). Asjaomaseid kaupu ei lubatud üle eraldusjoone mitmesugustel
halduspõhjustel (puuduolevad dokumendid, materjalidel CE-märgise nõuetele
vastava märgistuse puudumine). 3.4. 3.4 Jätkuvad takistused ja
raskused kaupade liikumisel Eraldusjooneülese kaubanduse takistused on
endiselt olemas. Nagu märgiti eelmistes aruannetes, ei ole Küprose türklaste
veoautode liikumine valitsuse kontrolli all olevale alale veel rahuldavalt
lahendatud. Sellest hoolimata peavad komisjoni talitused praegu Küprose
Vabariigi pädevate asutustega tehnilisi kõnelusi, et tegeleda muu hulgas
liiklusohutuse küsimusega ja uurida võimalusi töötava lahenduse leidmiseks. Mõned probleemid kerkisid toiduainete valdkonnas.
Küprose Vabariigi ametiasutused ei lubanud teatavaid tooteid (nt leiba) üle
eraldusjoone, tuues põhjuseks tervishoiuteenistuste mure seoses Küprose
põhjaosas tootmisprotsessiga. Komisjonipoolsete täpsustuste järel on
kõnealuseid kaupu üle eraldusjoone lubatud ilma probleemideta. Nagu varasematelgi aastatel, teatavad Küprose
türgi ettevõtjad endiselt raskustest valitsuse kontrolli all oleval alal
asuvate kaupluste varustamisel oma kaupadega ning oma kaupade ja teenuste
reklaamimisel valitsuse kontrolli all oleval alal, mis takistab kaubandust.
Need raskused võivad kajastada Küprose kreeklaste laialt levinud vastumeelsust
osta Küprose türklaste tooteid ja selline suhtumine kujutab endast
kaubandustõket. Muu kui eraldusjooneülene kaubandus kahe kogukonna vahel on aga
kordi suurema mahuga. Küprose türgi kaubanduskoja hinnangul ostsid Küprose
türklased valitsuse kontrolli all oleval alal oma isiklikku pagasisse kaupu 120
miljoni euro väärtuses. Üle eraldusjoone toimuv salakaubavedu 2011.
aastal vähenes ja Küprose Vabariigi ametiasutused arestisid vara 1 538
korral (aasta varem 545 korral). Suveräänne baasipiirkond arestis Pergamose
ja Strovilia ametlikes piiripunktides vara 281 korral. Salakaubavedu on
siiski endiselt laialt levinud, kajastades eraldusjoone geograafilist eripära,
mis võimaldab salakaubavedu kogu eraldusjoone pikkuses. Takistamaks eelkõige
hooajakaupade, näiteks metsloomade ja -lindude ning pauguefektiga
ilutulestikuvahendite vedu valitsuse kontrolli all olevale alale (ka idapoolse
suveräänse baasipiirkonna kaudu), korraldatakse eraldusjoone lähedal asuvatel
aladel kontrolloperatsioone. Muude kaupade hulgas arestiti sigarette ja
tubakat, loomseid saadusi ning võltsitud käekotte ja tekstiiltooteid. Küprose
Vabariigi ametiasutuste hinnangul kahaneb salakaubaveo maht hinnaerinevuste
vähenemise tõttu. Küprose Vabariigi politsei ja idapoolse suveräänse
baasipiirkonna patrullid täidavad eraldusjoonel kahte ülesannet: võidelda
salakaubaveoga ning ohjeldada ebaseaduslikku sisserännet. Piirkonnakohtus
algatati salakaubaveo eest 2009. aastal üksteist, 2010. aastal üheksa ja 2011.
aastal mitte ühtegi kriminaalasja. Enamik kaupu avastati ametlikes
piiripunktides: Pyla, suveräänne baasipiirkond, Zodia ja Potamia lähedal asuv
puhvertsoon. Puhvertsoonis asuva Pyla küla türklastest
elanikkonna traditsioonilise varustamisega (eraldusjoone määruse artikli 4
lõige 10) seoses jälgivad ja registreerivad baasipiirkonna ametiasutused
ehitusmaterjalide, kala, sigarettide jne koguseid. 3.5. Kaubanduse soodustamine Komisjon otsib jätkuvalt võimalusi, et
edendada eraldusjooneülest kaubandust. Komisjon võib võtta vastu otsuse
eraldusjoone määruse keelu tühistamise kohta, et võimaldada kauplemist
täiendavate põllumajandustoodetega, peamiselt piimatoodetega (piim ja juust,
jogurt, vadak), kui sõltumatute ekspertide läbiviidud hindamiste tulemusena
esitatud soovitustes sisalduvad tingimused on täidetud. Aruandeperioodil
kaotati komisjoni otsusega kohustus kasvatada üle eraldusjoone kaubeldavad
kartulid otse sertifitseeritud seemnekartulist. Sellest hoolimata on veel liiga
vara hinnata, kas komisjoni otsus mõjutas eraldusjooneülest kaubandust
positiivselt. Küprose türgi kaubanduskoda on üles näidanud
huvi veel kasvandusekala ja tigude vastu. Lisaks on olemas avalik huvi tühistada
kõigi elusloomade ja loomsete saadustega kauplemine ulatuses, mil need saadused
vastavad ELi eeskirjadele ja nõuetele. Küprose Vabariik on korduvalt
väljendanud valmisolekut uurida võimalust laiendada nende kaupade nimekirja,
mis võivad eraldusjoont ületada valitsuse kontrolli all oleva ala suunas. Küprose Vabariigi ametiasutused teavitasid
komisjoni Limnitise piiripunkti (mis avati 2010. aasta oktoobris) kaudu kaupade
sui generis liikumiseks (valitsuse kontrolli all olevalt alalt läbi
valitsuse kontrolli alt väljas oleva ala ja tagasi valitsuse kontrolli all
olevale alale) kehtestatud korrast. Komisjon teatas Küprose Vabariigi
ametiasutustele, et kõnealune praktika tuleb viia kooskõlla ELi õigusega,
muutes selleks eraldusjoone määrust, mis on ainus õigusakt kaupade ja isikute
üle eraldusjoone liikumise reguleerimiseks. 4. KOKKUVÕTE Nagu on märgitud
eelmistes aruannetes, on kontroll eraldusjoone ametlikes piiripunktides
rahuldav. Aruandeperioodil kinnipeetud ebaseaduslike rändajate arv näib
kinnitavat vähenemistendentsi, kuid kolmandate riikide kodanike ebaseaduslik
eraldusjoone ületamine on jätkuvalt probleem. Komisjon on seisukohal, et
ebaseadusliku rände probleemi aitaks lahendada see, kui Küprose Vabariik ja
suveräänse baasipiirkonna haldusasutus tugevdaksid veelgi piiripunktide
vahelise eraldusjoone valvet. Komisjonile valmistavad muret mõned 2011. aasta
oktoobris ja detsembris piiripunktides toimunud intsidendid ning ta jätkab
suhtlust Küprose Vabariigi ametiasutustega kõigi arengute teemal, mis võiksid
puudutada poliitilise suuna muutust. Eraldusjooneülese
kaubanduse väärtus oli 2011. aastal viis korda suurem kui 2010. aastal. Selline
märkimisväärne suurenemine tulenes elektrimüügist Küprose põhjaosast valitsuse
kontrolli all olevale alale 24 085 775 euro ulatuses. Elektri
müüki kõrvale jättes vähenes tavapärane eraldusjooneülene kaubandus alates
eraldusjoone määruse jõustumisest 2004. aastal kolmandat aastat järjest (6,5%,
2010. aastal 5 173 233 eurot, 2011. aastal 4 827 454 eurot).
Elektri järel olid mahukamateks kaubaartikliteks vanametall, värske kala,
plastikud ja kivitooted. Eraldusjooneülese kaubanduse maht jääb siiski veel
piiratuks ning see on osaliselt tingitud määruse enda piiratud
reguleerimisalast. Küprose kaubandus-tööstuskoja ja Küprose türgi kaubanduskoja
presidentide kokkulepe elektritarneteks valitsuse kontrolli alt väljas olevalt
alalt valitsuse kontrolli all olevale alale, mis sõlmiti pärast 2011. aasta
juulis mereväebaasis toimunud kahetsusväärset plahvatust, on märkimist vääriv positiivne
areng. Kokkulepe elavdas eraldusjooneülest kaubandust ja kujutas endast
usaldust suurendavat meedet. Aruandeperioodil püsisid teatavad
kauplemistakistused. Küprose türklaste tarbesõidukid, eeskätt üle
7,5 tonni kaaluvad veoautod ja bussid saavad eraldusjoont ületada üksnes
siis, kui juhiluba ja tehnoülevaatuse kontrollkaart on omandatud valitsuse
kontrolli all oleval alal. Komisjoni talitused ja Küprose Vabariigi pädevad
asutused algatasid tehnilised kõnelused, et leida kõnealusele probleemile töötav
lahendus. Edusammud puuduvad ka muude mittetariifsete kaubandustõkete puhul. Üle eraldusjoone
toimuv salakaubavedu tundub olevat vähenenud, kuid on veel ulatuslik. Kaupade liikumine
valitsuse kontrolli all olevalt alalt läbi Limnitise piiripunkti ja Küprose
põhjaosa ning tagasi valitsuse kontrolli all olevale alale nõuab reguleerimist
ja selleks tuleb muuta eraldusjoone määrust. Üldiselt võib
järeldada, et eraldusjoone määrus on endiselt kasutuskõlblik alus, mis
võimaldab isikute ja kaupade liikumist Küprose Vabariigi valitsuse kontrolli
all olevale alale ja sellelt välja. Komisjon jätkab määruse rakendamise
jälgimist. [1] ELT L 161, 30.4.2004, lk 128. Määrust on viimati
muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 587/2008 (ELT L 163, 24.6.2008, lk 1) – nn
eraldusjoone määrus. [2] Vt eraldusjoone määruse põhjendus 3. [3] Määrus nr 1480/2004, millega kehtestatakse erireeglid
kaupade suhtes, mis saabuvad aladelt, mis ei kuulu Küprose Vabariigi valitsuse
tegeliku kontrolli alla, aladele, mis alluvad Küprose Vabariigi valitsuse
kontrollile. [4] Küprose Vabariigi ametiasutused ei registreeri Küprose
kreeklaste tagasipöördumist valitsuse kontrolli all olevale alale ega Küprose
türklaste tagasipöördumist Küprose põhjaossa (vt VII lisa). [5] Eraldusjoone määrus ei näe ette aruandekohustust seoses
sellise liikumisega. [6] Eraldusjoone määruse artikkel 10. [7] Küprose Vabariik ei kogu ametlikku statistikat isikute
arvu kohta, keda ei lubata üle eraldusjoone. Küprose Vabariigi politsei
hinnangul ei lubatud aga 2011. aastal üle eraldusjoone valitsuse kontrolli all
olevale alale minna ligikaudu 2220 isikul. [8] Türgist 979, Süüriast 204, Türkmenistanist 167,
Gruusiast 88, Iraagist 74. [9] Türgisse 543, Süüriasse 44, Moldovasse 64, Iraani 53,
Nigeeriasse 10. [10] ÜRO rahuvalvejõudude teave. [11] mh Türgist 900, Iraanist 39, Austraaliast 33, Ameerika
Ühendriikidest 30, Brasiiliast: 19, Venemaalt 19. [12] Egiptusest 6, Nigeeriast 2, Süüriast 2, Gruusiast 2, Sri
Lankalt 3, Indiast 1, Bangladeshist 1, Nepalist 1. [13] ELT L 236, 23.9.2003, lk 940. [14] Komisjoni 10. augusti 2004. aasta määrus (EÜ)
nr 1480/2004, ELT L 272, 20.8.2004, lk 3. [15] Vt käesoleva aruande I, II ja III lisa. [16] Vt käesoleva aruande IV lisa. [17] Dekoratiivkruusa ja granaatõuntega kauplemine moodustas
kogu eraldusjooneülesest kaubandusest vaid 0,4 %.