<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-590/17</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62017CC0590</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:920">EU:C:2018:920</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>13</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>13</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Bobeki ettepanek – Kohtuasi C‑590/17</HT></P><P><HT TYPE="SC">Pouvin ja Dijoux</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Michal Bobek</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20181115">15. novembril 2018</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑590/17</HT></P><P>Henri Pouvin</P><P>Marie Dijoux</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Electricité de France (EDF)</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour de cassation (Prantsusmaa))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 93/13/EMÜ</KEYWORD><KEYWORD>Ebaõiglased tingimused müüja või teenuste osutaja ja tarbija vahel sõlmitud tarbijalepingutes</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>müüja või teenuste osutaja<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>tarbija<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></KEYWORD><KEYWORD>Tööandja ning töötaja ja tema abikaasa vahel sõlmitud laenuleping eluaseme ostmiseks</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>H. Pouvin ja M. Dijoux sõlmisid hüpoteeklaenulepingu H. Pouvini tööandja Electricité de France’iga (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>EDF<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>). Laenuleping sisaldas automaatse lõppemise klauslit: kui laenuvõtja lakkab olemast nimetatud äriühingu töötaja, tuleb laen kohe tagasi maksta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kui H. Pouvin äriühingust lahkus, pöördus EDF hagiga kohtusse, et laen tagasi saada. H. Pouvin ja M. Dijoux vaidlesid vastu, et vastavalt siseriiklikele õigusnormidele, millega on üle võetud nõukogu <DATE ISO="19930405">5. aprilli 1993. aasta</DATE> direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="095" PAGE.FIRST="29" DATE.PUB="1993">EÜT 1993, L 95, lk 29</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288.</P></NOTE>, on lepingu automaatse lõppemise klausel ebaõiglane. EDF aga on seisukohal, et direktiiv 93/13 ei ole kohaldatav, sest ta ei ole selle direktiivi tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>müüja või teenuste osutaja<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kes on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>müüja või teenuste osutaja<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>? Kuigi Euroopa Kohus on mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>müüja või teenuste osutaja<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>, samuti mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>tarbija<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> korduvalt tõlgendanud, on käesolevas asjas tekkinud veel üks nende mõistetega seotud analüüsimata mõõde: kas äriühing, kui ta annab oma töötajatele laene (või osutab neile muid teenuseid), mis ei ole seotud tema kutsealase pädevuse põhivaldkonnaga, tegutseb <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>müüja või teenuste osutajana<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> ning kas tema töötajaid saab selles olukorras pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>tarbijateks<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>?</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Direktiivi 93/13 põhjenduses 10 on märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>tarbijat saab tõhusamalt kaitsta, kui ebaõiglaste tingimuste suhtes võetakse vastu ühtsed õigusnormid; kõnealuseid õigusnorme tuleks kohaldada müüjate või teenuste osutajate ning tarbijate vahel sõlmitud kõigi lepingute suhtes; seetõttu tuleb käesoleva direktiivi reguleerimisalast muu hulgas välja jätta töölepingud, pärimisõigust ja perekonnaõigust käsitlevad lepingud ning lepingud, mis on seotud äri‑ või täisühingute asutamise ja töö korraldamisega<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Direktiivi 93/13 artikli 1 lõikes 1 on sätestatud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>[k]äesoleva direktiivi eesmärk on ühtlustada liikmesriikide õigus‑ ja haldusnormid, mis käsitlevad ebaõiglasi tingimusi müüja või teenuste osutaja ning tarbija vahel sõlmitud lepingutes.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Direktiivi artikkel 2 sisaldab järgmisi määratlusi:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>[…]</ALINEA><ALINEA><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">tarbija</HT> – füüsiline isik, kes käesoleva direktiiviga hõlmatavate lepingute raames toimib eesmärkidel, mis ei ole seotud tema kaubandus‑, majandus‑ ega kutsetegevusega;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">müüja või teenuste osutaja</HT> – füüsiline isik, kes käesoleva direktiiviga hõlmatavate lepingute raames toimib eesmärkidel, mis on seotud tema kaubandus‑, majandus‑ või kutsetegevusega, olenemata sellest, kas ettevõte on era‑ või riigiomanduses.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 3 lõike 1 kohaselt loetakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>[l]epingutingimus, mille suhtes ei ole eraldi kokku lepitud, […] ebaõiglaseks, kui see on vastuolus heausksuse tingimusega ning kutsub esile lepinguosaliste lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste olulise tasakaalustamatuse, mis kahjustab tarbijat.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Faktilised asjaolud, menetlus ja eelotsuse küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Aprillis 1995 andis EDF H. Pouvinile ja tema abikaasale M. Dijoux’le (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>kassaatorid<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>) laenu. Sel ajal oli H. Pouvin nimetatud äriühingu töötaja. Selle, neile kodu soetamise rahastamiseks antud laenu summa oli <FT TYPE="DECIMAL">57625,73</FT> eurot, mis tuli tagasi maksta 240 kuumaksena kahe kümneaastase tagasimakseperioodi jooksul vastavate intressimääradega 4,75% ja 8,75%. Laen anti eluaseme soetamise abikava raames, mida reguleeris liikmesriigi tasandil <DATE ISO="19790713">13. juuli 1979. aasta</DATE> seadus nr 79‑596 eluasemelaenu võtjate teavitamise ja kaitse kohta kinnisvarasektoris (loi n<HT TYPE="SUP">o</HT> 79‑596 du 13 juillet 1979 relative à l’information et à la protection des emprunteurs dans le domaine immobilier).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Laenulepingu artiklis 7 oli ette nähtud, et kui laenuvõtja mis tahes põhjustel lakkab kuulumast EDFi töötajate hulka, lõpeb leping automaatselt selle sündmuse kuupäeval (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>automaatse lõppemise klausel<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>). Seetõttu muutub laenuks antud põhisumma töölepingu lõpetamise korral kohe sissenõutavaks, isegi kui laenuvõtja on kõik enda kohustused täitnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>H. Pouvin lahkus <DATE ISO="20020101">1. jaanuaril 2002</DATE> äriühingust töölt. Seejärel lõpetasid kassaatorid laenumaksete tasumise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>EDF pöördus <DATE ISO="20120405">5. aprillil 2012</DATE> kassaatorite vastu hagiga tribunal de grande instance de Saint-Pierre de la Réunioni (Réunioni Saint-Pierre’i esimese astme kohus, Prantsusmaa) poole, nõudes <FT TYPE="DECIMAL">50238,37</FT> eurot, mis vastas tagasi maksta jäänud põhisummale, intressile alates <DATE ISO="20020101">1. jaanuarist 2002</DATE> ning 3517 eurole leppetrahviklausli alusel.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Nimetatud kohus asus <DATE ISO="20130329">29. märtsi 2013. aasta</DATE> kohtuotsuses seisukohale, et automaatse lõppemise klausel on ebaõiglane. Ta jättis rahuldamata EDFi nõude tunnistada leping automaatselt lõppenuks. Nimetatud kohus tunnistas laenulepingu siiski lõppenuks põhjusel, et kassaatorid jätsid tagasimaksekohustuse täitmata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Cour d’appel de Saint-Denis de la Réunion (Réunioni Saint-Denis’ apellatsioonikohus, Prantsusmaa) tühistas <DATE ISO="20140912">12. septembril 2014</DATE> oma otsusega <DATE ISO="20130329">29. märtsi 2013. aasta</DATE> kohtuotsuse. Nimetatud kohus leidis, et EDF on andnud kõnealuse laenu üksnes kui tööandja, mitte kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>müüja või teenuste osutaja<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>. See, et EDFil on osakond, mis haldab töötajatele laenude andmist, ei puutu nimetatud kohtu sõnul asjasse. Sellest järeldusest hoolimata leidis nimetatud kohus samuti, et automaatse lõppemise klausel ei ole tühine ega ebaõiglane, sest see on osa lepingust, mis annab töötajale eeliseid, mis tasakaalustavad automaatse lõppemise klauslit. Nii otsustas see kohus, et lepingu automaatse lõppemise klausel rakendus <DATE ISO="20020101">1. jaanuaril 2002</DATE>. Ta mõistis kassaatoritelt EDFi kasuks välja <FT TYPE="DECIMAL">50238,37</FT> eurot, millele lisandusid alates <DATE ISO="20020101">1. jaanuarist 2002</DATE> kumuleerunud aastane intress määraga 6%, millest on maha arvatud varem tagasi makstud summad, ning 3517 eurot leppetrahviklausli alusel pluss seadusega ette nähtud viivis alates samast kuupäevast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Kassaatorid pöördusid selle otsuse peale kassatsioonkaebusega Cour de cassationi (Prantsusmaa kassatsioonikohus) poole, kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus. Kuna vaidluse lahendamine oleneb direktiivi 93/13 tõlgendamisest, peatas nimetatud kohus menetluse ja taotles Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>1.</NO.P><TXT>Kas [direktiivi 93/13] artiklit 2 tuleb tõlgendada nii, et kui äriühing nagu EDF annab töötajale kodu soetamise abirahastu raames hüpoteeklaenu, mida on õigus saada ainult äriühingu töötajatel, toimib ta müüja või teenuste osutajana?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas [direktiivi 93/13] artiklit 2 tuleb tõlgendada nii, et kui äriühing nagu EDF annab niisuguse hüpoteeklaenu oma töötaja abikaasale, kes ei ole selle äriühingu töötaja, vaid solidaarne kaaslaenuvõtja, toimib ta teenuseosutajana?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas [direktiivi 93/13] artiklit 2 tuleb tõlgendada nii, et äriühingu nagu EDF töötaja, kes on võtnud äriühingult kinnisvaralaenu, toimib tarbijana?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Kas [direktiivi 93/13] artiklit 2 tuleb tõlgendada nii, et selle töötaja abikaasa, kes sõlmib sama laenulepingu mitte äriühingu töötaja, vaid solidaarse kaaslaenuvõtja staatuses, toimib tarbijana?<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Kassaatorid, EDF, Kreeka ja Prantsusmaa valitsused ning Euroopa Komisjon on esitanud kirjalikud seisukohad. Nimetatud menetlusosalised, v.a kassaatorid, esitasid <DATE ISO="20180912">12. septembril 2018</DATE> peetud kohtuistungil suulised seisukohad.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Cour de cassation (Prantsusmaa kassatsioonikohus) soovib oma neljas küsimuses teada, kas juhul, kui EDFi-sugune tööandja annab töötajale ja tema abikaasale (kes ei ole tema töötaja) nende eluasemeks oleva kinnisvara soetamiseks hüpoteeklaenu, võib see äriühing liigituda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>müüjaks või teenuste osutajaks<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> ja kassaatorid liigituda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>tarbijateks<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> direktiivi 93/13 artikli 2 punktide b ja c tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Sellele küsimusele vastamiseks analüüsin esiteks üldiselt mõisteid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>müüja või teenuste osutaja<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>tarbija<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> ning seega ka direktiivi 93/13 kohaldamisala ulatust (A). Seejärel käsitlen esimest ja teist küsimust koos: kas EDFi saab käesoleva juhtumi asjaoludel pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>müüjaks või teenuste osutajaks<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> (B)? Lõpuks asun kolmanda ja neljanda küsimuse juurde: kas kassaatoreid saab pidada direktiivi tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>tarbijateks<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> (C)?</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Mõisted <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>tarbija<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> ning <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>müüja või teenuste osutaja<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/></HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb rõhutada, et direktiivi 93/13 kohaldamisala ei ole selles direktiivis määratletud loeteluga <HT TYPE="ITALIC">lepinguliikide</HT> ega vastavate lepingute <HT TYPE="ITALIC">eseme</HT> kohta. Selle direktiivi kohaldamisala saab hoopis tuletada direktiivi artikli 1 lõikest 1: direktiiv on kohaldatav <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>müüja või teenuste osutaja ning tarbija vahel sõlmitud lepingute[le]<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>. Mõisted <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>müüja või teenuste osutaja<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>tarbija<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> on omakorda määratletud artikli 2 punktides b ja c selle kaudu, kas isik toimib eesmärkidel, mis on või ei ole seotud tema kaubandus‑, majandus‑ või kutsetegevusega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><DATE ISO="20130530">30. mai 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Asbeek Brusse ja de Man Garabito</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑488/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:341">EU:C:2013:341</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20150115">15. jaanuari 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Šiba</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑537/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:14">EU:C:2015:14</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seega on direktiivis 93/13 kindlaks määratud, millised lepingud selle kohaldamisalasse kuuluvad, selle kaudu, <HT TYPE="ITALIC">kellena lepingupooled tegutsevad</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Samamoodi tuleb toonitada, et käesolev juhtum puudutab nimetatud esimest astet: eelotsusetaotluse esitanud kohus on küsinud, kas vaidlusaluse laenulepingu pooli saab pidada direktiivi 93/13 tähenduses vastavalt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>tarbijateks<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>müüjaks või teenuste osutajaks<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>, mille tulemusel oleks direktiiv kohaldatav. Seega puudutavad need küsimused ainult selle hindamist, kellena kassaatorid ja EDF on tegutsenud, vastavalt direktiivi artikli 2 punktides b ja c sätestatud määratlusele. Euroopa Kohtu menetluses olev juhtum ei puuduta aga kõnealuse laenulepingu tingimuse (eba)õigluse hindamist. Sisuline hinnang selle kohta tuleb anda direktiivi artikli 3 alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Seda esmast selgitust arvesse võttes saab senisest Euroopa Kohtu praktikast tuletada mitu juhtnööri, millest selle hinnangu andmisel juhinduda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Esiteks tuleb direktiivi 93/13 kohaldamisala mõistete <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>tarbija<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>müüja või teenuste osutaja<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> kaudu hinnates tugineda <HT TYPE="ITALIC">funktsionaalsuse</HT> kriteeriumile. See tähendab, et mõisteid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>müüja või teenuste osutaja<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>tarbija<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> tuleb hinnata selle põhjal, kas lepinguline suhe on tekkinud niisuguse tegevuse käigus, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>mis on seotud<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>ei ole seotud<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> kaubandus‑, majandus‑ või kutsetegevusega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20180517">17. mai 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Karel de Grote – Hogeschool Katholieke Hogeschool Antwerpen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑147/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:320">EU:C:2018:320</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt samuti <DATE ISO="20151119">19. novembri 2015. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tarcău</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑74/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:772">EU:C:2015:772</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20160914">14. septembri 2016. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dumitraș</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑534/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:700">EU:C:2016:700</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20170427">27. aprilli 2017. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bachman</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑535/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:321">EU:C:2017:321</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Teiseks tuleb seda hinnata <HT TYPE="ITALIC">konkreetselt</HT>, võttes arvesse, kellena lepingupooled on selle lepingu sõlminud. See tähendab, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>tarbija<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>müüja või teenuste osutaja<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> staatus ei ole kindlaks määratud: üks ja sama isik võib liigituda üheks või teiseks, olenevalt konkreetse lepingu kontekstist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P><DATE ISO="20150903">3. septembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Costea</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑110/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:538">EU:C:2015:538</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Nagu Euroopa Kohus on juba kinnitanud, tähendab see, et seda tuleb tingimata analüüsida igal korral eraldi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Vt analoogia alusel <DATE ISO="20181004">4. oktoobri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kamenova</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑105/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:808">EU:C:2018:808</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt samuti <DATE ISO="20150903">3. septembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Costea</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑110/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:538">EU:C:2015:538</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Kolmandaks tuleb mõisteid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>tarbija<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>müüja või teenuse osutaja<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> hinnata <HT TYPE="ITALIC">objektiivselt</HT>. Seda, kas isiku saab liigitada kõnealuses lepingusuhtes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>tarbijaks<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>müüjaks või teenuste osutajaks<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>, tuleb kaaluda eespool nimetatud funktsionaalsuse kriteeriumi objektiivse, üldistatud hindamise kaudu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Seoses mõistega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>tarbija<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> vt <DATE ISO="20150903">3. septembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Costea</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑110/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:538">EU:C:2015:538</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt samuti <DATE ISO="20151119">19. novembri 2015. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tarcău</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑74/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:772">EU:C:2015:772</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20160914">14. septembri 2016. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dumitraș</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑534/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:700">EU:C:2016:700</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20170427">27. aprilli 2017. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bachman</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑535/16</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:321">EU:C:2017:321</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Teisisõnu ei tohi see, kas isikul õigupoolest ei olegi teavet või on tema teadmised tegelikult kõrgemal tasemel, tal on suurem majanduslik mõjukus, spetsialiseerumine või ettevalmistus, mõjutada analüüsi küsimuses, kas lepingupoole tegutsemine on või ei ole direktiivi 93/13 artikli 2 punktide b ja c tähenduses seotud tema kaubandus‑, majandus‑ või kutsetegevusega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Kui see on nii, saaks tarbijakaitsealaseid õigusnorme kasutada otsekui kilbina, mis kaitseks suurte äriühingute ebapädevaid õigusosakondi, aga ka justkui mõõgana, millega raiutakse ära õiguskaitse nendelt tarbijatelt, kes on teistest teadlikumad ja terasemad.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Milline täpselt on siis kriteerium, kui neid üldisi nõuded silmas pidada? Euroopa Kohtu menetluses on seisukohti väljendanud menetlusosalised esile tõstnud mitu kaalutlust, mis minu arvates ei ole täiesti asjakohased otsustamaks, kellena iga lepingupool lepingu sõlmis. Näiteks väitsid kassaatorid, et EDFil on <HT TYPE="ITALIC">spetsiaalne osakond</HT>. See tõendaks, et EDF tegutseb müüjana või teenuste osutajana, sest tal on vastavad eriteadmised ja organisatsiooniüksus. Samuti tegeleb EDF sedalaadi lepingute läbirääkimisega <HT TYPE="ITALIC">regulaarselt</HT>. Ka Kreeka ja Prantsusmaa valitsused on märkinud, et spetsiaalse talituse olemasolu EDFi struktuuris näitab, et kassaatorid on teabe ja läbirääkimispositsiooni poolest <HT TYPE="ITALIC">nõrgemas olukorras</HT>. Mõlemad valitsused, samuti komisjon on viidanud Euroopa Kohtu praktikale, mille kohaselt süvendab <HT TYPE="ITALIC">pooltevahelise ebavõrdsuse</HT> tagajärgi see, kui vaidlusalune leping puudutab üht tarbija põhivajadust. Käesoleval juhul puudutab see elukoha soetamist (endale eluaseme saamiseks) ja summasid, mis on tarbija eelarves üks kõige olulisemaid kululiike, õiguslikust seisukohast aga on tegemist lepinguga, millele on üldjuhul kohaldatav keerukas siseriiklik regulatsioon, mida üksikisikud sageli ei tunne.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Need kaalutlused tulenevad <DATE ISO="20130530">30. mai 2013. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Asbeek Brusse ja de Man Garabito</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑488/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:341">EU:C:2013:341</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Minu arvates võib olla otstarbekas tõsta esile erinevus kolme eri liiki kaalutluste vahel: 1) direktiivi kohaldamisala piiritlemise kriteeriumid (kellena pooled lepingu sõlmisid?); 2) lepingutingimuste õigluse sisulise hindamisega seotud kriteeriumid (kas konkreetne tingimus selles lepingus on ebaõiglane?); ja 3) põhjused, miks direktiiviga kaitse kehtestati (millised probleemid oli vaja lahendada?).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Kui alustada alapunktist 3, on direktiiviga 93/13 ette nähtud kaitse põhieeldusel, et suhetes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>müüja või teenuste osutajaga<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> on tarbija <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>ebasoodsas olukorras, kuna <HT TYPE="ITALIC">ta on tavaliselt</HT> teisest lepingupartnerist, vähem informeeritud, majanduslikult nõrgemal positsioonil ja õigusküsimustes vähem kogenud<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P><DATE ISO="20181004">4. oktoobri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kamenova</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑105/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:808">EU:C:2018:808</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> Selles kajastub kogu direktiivi ülesehituse aluspõhimõte: eesmärk on rakendada kaitsesüsteem, mis rajaneb eeldusel, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>tarbija on suhetes müüja või teenuste osutajaga nõrgemal läbirääkimispositsioonil ja omab vähem teavet<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P><DATE ISO="20130530">30. mai 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Asbeek Brusse ja de Man Garabito</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑488/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:341">EU:C:2013:341</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Üldiselt viib see <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>selleni, et tarbija nõustub müüja või teenuste osutaja eelnevalt välja töötatud tüüptingimustega, ilma et tal oleks võimalik mõjutada nende sisu<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P><DATE ISO="20130530">30. mai 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Asbeek Brusse ja de Man Garabito</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑488/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:341">EU:C:2013:341</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas esitatud seisukohtadest, mis on seotud pooltevahelise ebavõrdsuse ja kassaatorite nõrgema seisundiga teabe ja läbirääkimispositsiooni osas, nähtub, et eespool nimetatud kriteeriumide kohaldamise tulemused vastavad direktiivi 93/13 eesmärgile, milleks on kaitsta. Samamoodi kinnitab spetsiaalse osakonna olemasolu ja see, et lepinguid sõlmitakse regulaarselt, direktiivi eeldust, et isikud, kes vastavad direktiivi artikli 2 punktis c ette nähtud määratluse funktsionaalsuse ja objektiivsuse kriteeriumile, on tugevamal positsioonil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Need laiemad aluspõhjused ei ole siiski kriteerium, mis peab olema igal korral täidetud. Niisiis ei ole need kaalutlused ise määravad selle tuvastamisel, kas EDF on tegutsenud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>müüja või teenuste osutajana<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/>, s.o eesmärkidel, mis on seotud tema majandus‑, kaubandus‑ või kutsetegevusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Direktiivi 93/13 kohaldatavuse kindlakstegemine ei olene ju lepingupoolte positsioonide tasakaalu suhtelisest analüüsist vastavalt nende teadmistele, spetsialiseerumisele või majanduslikule jõule. Liidu seadusandja on selle tasakaalu analüüsi juba õigusaktides ette näinud. Ta on teinud seda <HT TYPE="ITALIC">üldistuse</HT> kaudu: nendel, kes tegutsevad väljaspool oma majandus‑, kaubandus‑ või kutsetegevust, on harilikult vähem teadmisi ja eeskätt on nende läbirääkimispositsioon nõrgem, kui müüja või teenuste osutaja on lepingutingimused eelnevalt välja töötanud, sest nad ei suuda nende tingimuste sisu mõjutada. Mõistete <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>müüja või teenuste osutaja<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/> kui ka <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>tarbija<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/> laialdane määratlemine funktsionaalsuse ja objektiivsuse kriteeriumi põhjal on ju seotud selle, kaitsmist puudutava eesmärgiga. Siiski ei ole selle näol tegu tingimusega, millest lähtudes määratakse kindlaks, kes on ühelt poolt müüja või teenuste osutaja ja teiselt poolt tarbija.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Asun alapunktiga 2 seotud kaalutluste juurde: see, kas poolte lepingulised õigused ja kohustused on olulisel määral tarbija kahjuks tasakaalust väljas, ning ka see, kas mõni direktiivi 93/13 lisas loetletud tingimus on täidetud, on lepingu õigluse sisulise hindamisega seostuvad küsimused. Jällegi ei ole need – kindlasti mitte otseselt – seotud lepingupoolte staatusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Niisiis jäävad alapunktis 1 osutatud küsimuses, kas tegu on või ei ole tarbijalepinguga, ainsateks määravateks kriteeriumideks lihtsalt kaks kumuleeruvat tingimust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Konkreetsete lepingutingimuste (hindamise) vaatenurgast saab öelda, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>direktiivi 93/13 kohaldatakse – nagu nähtub selle artikli 1 lõikest 1 ja artikli 3 lõikest 1 – tingimustele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>müüja või teenuste osutaja ning tarbija vahel sõlmitud lepingutes<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>mille suhtes ei ole eraldi kokku lepitud<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/><QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/> (nagu on märkinud Euroopa Kohus näiteks <DATE ISO="20150115">15. jaanuari 2015. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Šiba</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑537/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:14">EU:C:2015:14</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) või <DATE ISO="20180517">17. mai 2018. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Karel de Grote –Hogeschool Katholieke Hogeschool Antwerpen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑147/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:320">EU:C:2018:320</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>)). Siiski võib olla vaieldav, mil määral on tingimus, et lepingutingimus ei ole individuaalselt läbi räägitud, kolmas tingimus <HT TYPE="ITALIC">kogu</HT> direktiivi kohaldamiseks, või on tegemist hoopis <HT TYPE="ITALIC">eritingimusega</HT> artikli 3 kohaldamiseks ja (sisulise) hinnangu andmiseks selle artikli alusel.</P></NOTE> Nimelt: a) kas on olemas leping ja b) kas üks pooltest on sõlminud selle lepingu eesmärkidel, mis <HT TYPE="ITALIC">ei ole seotud</HT> tema majandus‑, kaubandus‑ või kutsetegevusega (st on tarbija), ja teine pool <HT TYPE="ITALIC">eesmärkidel, mis on seotud</HT> tema majandus‑, kaubandus‑ või kutsetegevusega (st on müüja või teenuste osutaja).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Hinnangu andmine selle kohta, kas isik toimib eesmärkidel, mis on seotud tema majandus‑, kaubandus‑ või kutsetegevusega, eeldab kõikide asjasse puutuvate faktiliste jm asjaolude kontrollimist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Vt analoogia alusel <DATE ISO="20181004">4. oktoobri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kamenova</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑105/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:808">EU:C:2018:808</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seoses sellega on Euroopa Kohus hiljuti kohtuasjas Kamenova tehtud otsuses loetlenud rea suunavaid kriteeriume, mis võivad osutuda asjakohaseks seoses küsimusega, kas internetis kaupu müüvat <HT TYPE="ITALIC">füüsilist</HT> isikut võib pidada direktiivide 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL tähenduses<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20050511">11. mai 2005. aasta</DATE> direktiiv, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>ebaausate kaubandustavade direktiiv<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/>) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="149" PAGE.FIRST="22" DATE.PUB="2005">ELT 2005, L 149, lk 22</REF.DOC.OJ>), artikli 2 punkt b, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20111025">25. oktoobri 2011. aasta</DATE> direktiiv tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="304" PAGE.FIRST="64" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 304, lk 64</REF.DOC.OJ>), artikli 2 punkt 2.</P></NOTE> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>müüjaks või teenuste osutajaks<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/>. Euroopa Kohus on loetlenud vähemalt üheksa tegurit. Selle tuvastamisel, kas isikut saab pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>ettevõtjaks<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>kauplejaks<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/>, mis on määratletud nendes direktiivides samalaadselt nagu mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>müüja või teenuste osutaja<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/> direktiivis 93/13, võivad suunavate (ent mitte teisi välistavate ega ammendavate) kriteeriumide hulka kuuluda sellised asjaolud nagu organiseeritus, tulunduslikkus, oskusteadmised või tegevuse regulaarsus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Vt <DATE ISO="20181004">4. oktoobri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kamenova</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑105/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:808">EU:C:2018:808</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt samuti kohtujurist Szpunari ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kamenova</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑105/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:378">EU:C:2018:378</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Vahest tuleks rõhutada, nagu tegi Euroopa Kohus sellele loetelule eelnenud punktis, et nendest elementidest võib olla kasu (ikka veel suhteliselt uudsel) internetiturul tegutseva füüsilise isiku kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/>müüja või teenuste osutaja<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/> staatuse hindamisel. Sellegipoolest ei tohi seda loetelu pidada kontrollnimestikuks, millest lähtudes on vaja kontrollida iga nõude täidetust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Käesolev juhtum aga on mõnevõrra teistsugune, sest see puudutab <HT TYPE="ITALIC">juriidilist</HT> isikut, kes, nagu ma käesoleva ettepaneku B jaos selgitan, tegutseb tegelikult oma majandustegevusega seotud eesmärkidel. Niisuguses olukorras võib eespool mainitud elementidel olla kinnitav kaal, kui sedagi, ent kindlasti ei ole need määravad. Erialaste teadmiste, spetsialiseerumuse või organiseerituse puudumine ei välista tingimata <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/>müüja või teenuste osutaja<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/> staatust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt juba eespool punkt 23 ja 8. joonealune märkus.</P></NOTE> Sama peab paika seoses lepinguga hõlmatava tegevuse kordumise või regulaarsusega. Ka see, kui palju (kui üldse) saadakse lepingust kasumit, võib olla kõigest piiratud tähtsusega; on tehinguid, mille eesmärk ühest küljest ei pruugi olla otsene kasum, kuid see ei tähenda, et neil ei ole teisest küljest pikemas perspektiivis majandustegevusega seotud eesmärki.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Asun nüüd hindama neid kaalutlusi konkreetselt käesoleva asja kontekstis.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="7"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kas EDF on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/>müüja või teenuste osutaja<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/>?</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Kõik seisukohti esitanud menetlusosalised peale EDFi on nõus, et vaidlusaluses lepingus on EDF direktiivi 93/13 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0062" REF.END="QE0062"/>müüja või teenuste osutaja<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>EDF väidab, et ta ei ole seoses kõnealuse laenulepinguga <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0063" REF.END="QE0063"/>müüja või teenuste osutaja<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/> staatuses. Ta ei sõlminud seda konkreetset lepingut enda kutsealases tegevuses. Laenude andmine ei kuulu tema kutsealase pädevuse valdkonda. EDF ei ole pank. Ta annab laene ainult oma sotsiaalprogrammi raames, töötajate huvides.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>See väide tugineb kolmele argumendile: 1) laenuleping ei kuulu EDFi kutsealase pädevuse piiresse; 2) see leping on töölepinguga seotud; ja 3) see leping on EDFi töötajate abistamise programmi osa. Käesolevas osas käsitlen neid kolme argumenti järjest.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC"><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0064" REF.END="QE0064"/>Müüja või teenuste osutaja<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/> kutsealase pädevuse valdkond</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>EDFi arvates saab isikut pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0065" REF.END="QE0065"/>müüjaks või teenuste osutajaks<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/> üksnes sellel konkreetsel tegevusalal, mis vastab tema kutsealase pädevuse valdkonnale. EDFi majandustegevus seisneb energia tootmises ja tarnimises. Seetõttu ei saa krediiditeenuste valdkonda tema kutsealaseks tegevuseks pidada. EDF märkis, et samamoodi ei tee see, kui äriühingul on oma töötajate tarbeks söökla, temast <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0066" REF.END="QE0066"/>müüjat või teenuste osutajat<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/> toitlustuse alal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Niisugune mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0067" REF.END="QE0067"/>müüja või teenuste osutaja<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/> käsitamise viis näib üsna kitsendav. Sisuliselt tähendaks see direktiivi 93/13 artikli 2 punkti c praeguse sõnastuse – nimelt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0068" REF.END="QE0068"/>toimib eesmärkidel, mis on seotud tema majandus-, kaubandus- või kutsetegevusega<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/> – asendamist millegi niisugusega nagu näiteks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0069" REF.END="QE0069"/>toimib üksnes oma kutsealase pädevuse piires<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/>. Direktiivi tekstist, kontekstist ja eesmärgist ega ka Euroopa Kohtu praktikast ma sellele tõlgendusele eriti tuge ei leia.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Kui alustadagi sellest kohtupraktikast, on Euroopa Kohus juba otsustanud, et majandus‑, kaubandus‑ või kutsetegevuse mõiste võib hõlmata ka kõrvalteenuseid või tegevust, mis hõlbustab või soodustab põhitegevust. Kohtuotsuses Karel de Grote on kinnitatud, et põhitegevusega seotud täiendavat tegevust ennast võib samuti pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0070" REF.END="QE0070"/>müüja või teenuste osutaja<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/> staatust määrava <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0071" REF.END="QE0071"/>majandus‑, kaubandus‑ või kutsetegevuse<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201C" ID="QE0071"/> määratluse hulka kuuluvaks. Nimetatud kohtuotsuses märkis Euroopa Kohus, et kui haridusasutus osutab üliõpilastele krediiditeenuseid, toimib ta direktiivi 93/13 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0072" REF.END="QE0072"/>müüja või teenuste osutajana<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201C" ID="QE0072"/> ka siis, kui on selge, et need teenused ei ole tema põhitegevus (haridustegevus).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P><DATE ISO="20180517">17. mai 2018</DATE>. aasta kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Karel de Grote – Hogeschool Katholieke Hogeschool Antwerpen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑147/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:320">EU:C:2018:320</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Ehkki kõnealune haridusasutus ei olnud pank ega finantsasutus, andis tema tegevus maksesoodustuste valdkonnas alust direktiivist tulenevaks kaitseks, nagu käesolevalgi juhul. Kindlasti saaks väita, et kohtuasjas Karel de Grote vaidluse all olnud maksesoodustusi anti selleks, et otseselt rahastada asjaomase haridusasutuse põhitegevust (neid maksesoodustusi võimaldati õppereisi rahastamiseks). Seega saaks esitada lähedusega seotud argumendi: kohtuasjas Karel de Grote andis haridusasutus tegelikult üliõpilasele raha laenuks, et ta saaks selle samale asutusele otse tagasi maksta, käesoleval juhul aga ei tegele EDF omaenda põhitegevuse kaudse rahastamisega. Ta hoopis annab raha laenuks, et tema töötaja (ja selle abikaasa) saaks kolmandalt isikult kodu osta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Ma ei arva siiski, et see argument muudaks niisuguse hüpoteeklaenu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0073" REF.END="QE0073"/>liiga sattumuslikuks<QUOT.END REF.START="QS0073" CODE="201C" ID="QE0073"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0074" REF.END="QE0074"/>liialt kaugeks<QUOT.END REF.START="QS0074" CODE="201C" ID="QE0074"/>, nii et see jääks direktiivi kohaldamisalast välja. Võrreldes olukorraga kohtuasjas Karel de Grote on kõnealune laenuleping käesoleval juhul EDFi põhitegevusala suhtes ikkagi kõrvaltegevus, ent teisel moel. Kahtlemata, nagu EDF on ise kinnitanud, on vaidlusalune laenuleping osa tema kui tööandja sotsiaalprogrammist. Ent olgu selline programm kui tahes üllas ja kiiduväärne, võib küllap ka<?PAGE NO="8"?> julgelt eeldada, et ükski ratsionaalselt tegutsev ettevõtja, kes sellise programmi ellu rakendab, ei tee seda ainult heategevuslikul eesmärgil. Selle, nagu ka teiste võimalike töötajatele tehtavate soodustuste eesmärk on meelitada ja hoida kvalifitseeritud ja oskuslikku tööjõudu. Selles mõttes aitavad ja soodustavad niisugused laenulepingud tõepoolest edukat majandustegevust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Samuti, peale selle loogika, mida on juba kohtupraktikas väljendatud, võib lisada, et direktiivi 93/13 artikli 2 punktist c nähtuvalt soovis liidu seadusandja anda mõistele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0075" REF.END="QE0075"/>müüja või teenuste osutaja<QUOT.END REF.START="QS0075" CODE="201C" ID="QE0075"/> lai tähendus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P><DATE ISO="20180517">17. mai 2018</DATE>. aasta kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Karel de Grote – Hogeschool Katholieke Hogeschool Antwerpen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑147/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:320">EU:C:2018:320</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Esiteks on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0076" REF.END="QE0076"/>müüja või teenuste osutaja<QUOT.END REF.START="QS0076" CODE="201C" ID="QE0076"/> selles sättes endas määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0077" REF.END="QE0077"/>[<HT TYPE="ITALIC">iga</HT>] füüsiline isik, kes käesoleva direktiiviga hõlmatavate lepingute raames toimib eesmärkidel, mis on seotud tema kaubandus-, majandus- või kutsetegevusega, olenemata sellest, kas ettevõte on era- või riigiomanduses<QUOT.END REF.START="QS0077" CODE="201C" ID="QE0077"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> Seda puhtgrammatiliselt tõlgendades on raske väita, et EDF ei ole selle konkreetse lepingu suhtes toiminud eesmärkidel, <HT TYPE="ITALIC">mis</HT> <HT TYPE="ITALIC">on seotud</HT> tema kaubandus‑, majandus‑ või kutsetegevusega selles mõttes, mida eespool kirjeldasin. Teistes keeleversioonides kasutatud sõnastus (mõnel juhul on sõnastuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0078" REF.END="QE0078"/>on seotud<QUOT.END REF.START="QS0078" CODE="201C" ID="QE0078"/> asemel <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0079" REF.END="QE0079"/>raames<QUOT.END REF.START="QS0079" CODE="201C" ID="QE0079"/>) on sama lai.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Prantsuse keeles <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0080" REF.END="QE0080"/>dans le cadre de son activité professionnelle<QUOT.END REF.START="QS0080" CODE="201C" ID="QE0080"/>; saksa keeles <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0081" REF.END="QE0081"/>im Rahmen ihrer gewerblichen oder beruflichen Tätigkeit<QUOT.END REF.START="QS0081" CODE="201C" ID="QE0081"/>; itaalia keeles <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0082" REF.END="QE0082"/>nel quadro della sua attività professionale<QUOT.END REF.START="QS0082" CODE="201C" ID="QE0082"/>; portugali keeles <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0083" REF.END="QE0083"/>no âmbito da sua actividade profissional<QUOT.END REF.START="QS0083" CODE="201C" ID="QE0083"/>; hispaania keeles <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0084" REF.END="QE0084"/>dentro del marco de su actividad profesional<QUOT.END REF.START="QS0084" CODE="201C" ID="QE0084"/>; hollandi keeles <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0085" REF.END="QE0085"/>in het kader van zijn […] beroepsactiviteit<QUOT.END REF.START="QS0085" CODE="201C" ID="QE0085"/>; tšehhi keeles <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0086" REF.END="QE0086"/>jedná pro účely související s její obchodní nebo výrobní činnosti<QUOT.END REF.START="QS0086" CODE="201C" ID="QE0086"/>.</P></NOTE> Samuti ei viita miski selles tekstis, nagu tähendaks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0087" REF.END="QE0087"/>kaubandus‑, majandus‑ või kutse[‑]<QUOT.END REF.START="QS0087" CODE="201C" ID="QE0087"/> tegevust ainult niisuguses valdkonnas, kus asjaomasel isikul on konkreetne kutsealane pädevus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Teiseks ei ole juhus, et artikli 2 punktis c on mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0088" REF.END="QE0088"/>müüja või teenuste osutaja<QUOT.END REF.START="QS0088" CODE="201C" ID="QE0088"/> määratletud laialt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Selle kohta vt <DATE ISO="20180517">17. mai 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Karel de Grote – Hogeschool Katholieke Hogeschool Antwerpen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑147/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:320">EU:C:2018:320</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Lai määratlus, mida liidu seadusandja teadlikult kavatses, haakub direktiivi 93/13 üldise kavaga kaitsta tarbijaid kui nõrgemat poolt. Vajadus, et konkreetne leping kuuluks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0089" REF.END="QE0089"/>kutsealase pädevuse valdkonda<QUOT.END REF.START="QS0089" CODE="201C" ID="QE0089"/>, lisaks artikli 2 punkti c veel ühe, kirjutamata nõude ja piiraks direktiiviga ette nähtud kaitse ulatust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Kolmandaks, isegi kui lisada seesugune nõue (selleks, et majandustegevuses osalejat saaks pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0090" REF.END="QE0090"/>müüjaks või teenuste osutajaks<QUOT.END REF.START="QS0090" CODE="201C" ID="QE0090"/>, peab leping kuuluma tema kutsealase pädevuse valdkonda) direktiivi artikli 2 punktile c kohtulahendi kaudu, <HT TYPE="ITALIC">quid non</HT>, oleks selle tulemus üsna küsitav selles osas, mis puudutab ettearvatavust tarbija jaoks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Ühest küljest tähendaks (üsna intuitiivne) käsitusviis, mida näib pooldavat EDF, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0091" REF.END="QE0091"/>kutsealase pädevuse<QUOT.END REF.START="QS0091" CODE="201C" ID="QE0091"/> sidumist kutsealal tegutseja põhi‑ või loomuliku tegevusvaldkonnaga. Selline käsitusviis aga muudaks direktiivi 93/13 kohaldamisala olenevaks sellest, kuidas üks lepingupool enda ettevõtluse või kutsetegevuse eesmärki ise deklareerib (või tajub). Sellest tekiks lõpuks oht, et direktiiviga ette nähtud kaitse hakkab olenema sellest, mida müüjad või teenuste osutajad väidavad end tegevat, mitte sellest, mida nad tegelikult teevad.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Võib lisada, et küsimus, mis puudutab juriidiliste isikute tegutsemist väljaspool nende tavalist tegevusala, ei ole tarbijaõiguse valdkonnas uudne. On ju mitu liikmesriiki võtnud vastu suuremat kaitset võimaldava standardi, millega on laiendatud tarbija mõistet nii, et see hõlmab ka juriidilisi isikuid, kui nad tegutsevad väljaspool oma tavalist tegevusala (vt Ebers, M., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0092" REF.END="QE0092"/>The notion of <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0093" REF.END="QE0093"/>consumer<QUOT.END REF.START="QS0093" CODE="201C" ID="QE0093"/><QUOT.END REF.START="QS0092" CODE="201C" ID="QE0092"/> – Schulte, Nölke, H., Twigg-Flesner, C., Ebers, M. (toim), <HT TYPE="ITALIC">EC Consumer Law Compendium</HT>: <HT TYPE="ITALIC">The Consumer Acquis and its transposition in the Member States</HT>, Sellier European Law Publishers, 2008, lk 454–464). Direktiivis 93/13 hõlmab mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0094" REF.END="QE0094"/>tarbija<QUOT.END REF.START="QS0094" CODE="201C" ID="QE0094"/> ainult füüsilisi isikuid (<DATE ISO="20011122">22. novembri 2001. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cape ja Idealservice MN RE</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑541/99 ja C‑542/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:625">EU:C:2001:625</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Liikmesriigid võivad siiski kehtestada rohkem kaitset võimaldavaid standardeid ning laiendada kaitset valdkondadesse, mida direktiiv ei hõlma, nagu näiteks kutsealal tegutsejate kaitse (vt analoogia alusel <DATE ISO="19910314">14. märtsi 1991. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Di Pinto</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑361/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:118">EU:C:1991:118</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). See, et minimaalne ühtlustatus võib võimaldada vastavalt direktiivi artiklile 8 mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0095" REF.END="QE0095"/>tarbija<QUOT.END REF.START="QS0095" CODE="201C" ID="QE0095"/> laiendamist liikmesriikides, ei tähenda siiski, et selle mõjul saaks kitseneda mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0096" REF.END="QE0096"/>müüja või teenuste osutaja<QUOT.END REF.START="QS0096" CODE="201C" ID="QE0096"/>. See oleks direktiiviga vastuolus, sest see tähendaks direktiiviga ette nähtud minimaalse kaitsestandardi alandamist.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Teisest küljest ei sobi direktiivi 93/13 eesmärkidega kutsealase pädevuse valdkonna piiritlemisel hästi ka objektiivsem lähenemisviis, milles tuginetakse näiteks äriühingu registreeritud tegevusaladele. Kui direktiivi kohaldamisala oleks seotud riigisisese tegevusloa ulatusega või majandustegevuse registriga, oleksid tarbijad igal korral, kui nad soovivad mingit kaupa osta, õigupoolest sunnitud kontrollima, kas vastaspool kirjutab lepingule alla tegelikult oma riigisisesel tegevusalal või mitte.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Samamoodi, nagu olen argumenteerinud oma ettepanekus kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nemec</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑256/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:619">EU:C:2016:619</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0090">90</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Sellega kaasneksid lahknevad toimimisviisid reguleeritud ja reguleerimata tegevusaladel. Samuti võib see eri liikmesriikides viia üsna lahknevate tulemusteni, sest liikmesriikide tasandil näib registreeritud äriühingu majandustegevuse selge deklareerimise kohustuse ja täpsuse osas olevat küllaltki suuri erinevusi. Samuti – ja mis vahest peaminegi – ei näe ma head põhjust, miks peaks see, kui ettevõtja on (ebakorrapäraselt või mitte) sõlminud lepinguid väljaspool oma registreeritud tegevusala, tarbijad selles erikontekstis direktiiviga ette nähtud kaitsest ilma jätma.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes ei välista lepingu sõlmimine väljaspool juriidilise isiku kutsealase pädevuse valdkonda selle isiku staatust <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0097" REF.END="QE0097"/>müüja või teenuste osutajana<QUOT.END REF.START="QS0097" CODE="201C" ID="QE0097"/>, kui isik on niisugust lepingut sõlmides toiminud eesmärkidel, <HT TYPE="ITALIC">mis on seotud</HT> tema kaubandus‑, majandus‑ või kutsetegevusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Tunnistan, et juriidiliste isikute jaoks on niisugune lähenemisviis tõepoolest lai, eriti kui see hõlmab ka tegevust, mis on tema põhimajandustegevuse suhtes abistav, kaasnev, ettevalmistav või laiendav. Siiski ei pea ma sellist tulemust problemaatiliseks, ja seda sisuliselt kahel põhjusel. Esiteks on juriidiline isik – ja eriti äriühing – direktiiviga 93/13 ette nähtud kaitse loogikat ja eesmärki arvestades praktilises mõttes lihtsalt teistsugune kui füüsiline isik. Juriidilise isiku tegevus on ühel või teisel viisil suuremalt jaolt seotud tema majandustegevusega. Teiseks aga ei tasu unustada, et käesolev kohtuasi puudutab ainult tarbijalepingu kummagi poole staatust ja seega direktiivi kohaldamisala. Ent isegi selle direktiivi kohaldamisalasse kuulumise korral võib lepingutingimust pärast selle sisu hindamist muidugi ka õiglaseks pidada.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Töölepingud</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Peale selle, et laenulepingute sõlmimine ei ole EDFi põhitegevus või et see tegevus jääb väljapoole tema kutsealase pädevuse valdkonda, jääb siiski tõsiasjaks, et laenuleping sõlmiti EDFi <HT TYPE="ITALIC">töötajaga</HT>. Kas füüsilist või juriidilist isikut saab pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0098" REF.END="QE0098"/>müüjaks või teenuste osutajaks<QUOT.END REF.START="QS0098" CODE="201C" ID="QE0098"/> direktiivi 93/13 tähenduses ka siis, kui ta müüb kaupu või osutab teenuseid oma töötajatele?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Just sellega seoses arutlesid kohtuistungil osalenud isikud direktiivi põhjenduse 10<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Mis on täies mahus osundatud käesoleva ettepaneku punktis 4.</P></NOTE> tähenduse üle. Selles põhjenduses on esmalt märgitud, et ebaõiglaste tingimuste suhtes vastu võetud õigusnorme tarbijate tõhusamaks kaitsmiseks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0099" REF.END="QE0099"/>tuleks kohaldada müüjate või teenuste osutajate ning tarbijate vahel sõlmitud <HT TYPE="ITALIC">kõigi</HT> lepingute suhtes<QUOT.END REF.START="QS0099" CODE="201C" ID="QE0099"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> Samuti on seal märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0100" REF.END="QE0100"/>käesoleva direktiivi reguleerimisalast [tuleb] muu hulgas välja jätta töölepingud<QUOT.END REF.START="QS0100" CODE="201C" ID="QE0100"/>. Seetõttu jääb sellest põhjendusest mulje, et direktiivi kohaldamisalast on tehtud (esemeline) erand.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>See võib olla ajendanud Euroopa Kohut <DATE ISO="20160914">14. septembri 2016. aasta</DATE> kohtumääruses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dumitraş</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑534/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:700">EU:C:2016:700</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) viitama põhjenduses 10 toodud näidetele kui eranditele: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0101" REF.END="QE0101"/>Seega ei ole lepingu ese – välja arvatud direktiivi 93/13 põhjenduses 10 loetletud erandid – selle direktiivi kohaldamisala kindlaksmääramisel oluline […]<QUOT.END REF.START="QS0101" CODE="201C" ID="QE0101"/>. Siiski ei puudutanud see kohtuasi ühegi põhjenduses 10 toodud näite tõlgendamist.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Arvan siiski, et see nii ei ole.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Esiteks ei ole Euroopa Liidu õigusakti põhjendusel põhimõtteliselt siduvat õigusjõudu. Seetõttu ei saa sellega kehtestada erandit kõnealuse õigusakti tegelikest (kehtivatest ja siduvatest) sätetest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="19981119">19. novembri 1998. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nilsson jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑162/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:554">EU:C:1998:554</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Põhjendus 10 nagu iga teinegi põhjendus võib olla abiks sellele vastava kehtiva direktiivisätte tõlgendamisel, ent põhjendusele endale ei saa tugineda erandi või kitsenduse tegemisel direktiivi kohaldamisala suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Teiseks olen selle põhjenduse tegeliku tähenduse küsimuses sama meelt komisjoniga: põhjenduse 10 eesmärk ei ole välistada direktiivi 93/13 kohaldamisalast lepinguid, mis muidu sinna kuuluksid. Sellega ei ole kehtestatud direktiivi kohaldamisalast tehtavate erandite <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0102" REF.END="QE0102"/>esemelist<QUOT.END REF.START="QS0102" CODE="201C" ID="QE0102"/> loetelu. Selles on pelgalt näitlikustatud, mis liiki lepingud jäävad tarbijasuhetest välja juba põhjusel, et nende pooled ei tegutse direktiivi tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0103" REF.END="QE0103"/>tarbijatena<QUOT.END REF.START="QS0103" CODE="201C" ID="QE0103"/> ega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0104" REF.END="QE0104"/>müüjate või teenuste osutajatena<QUOT.END REF.START="QS0104" CODE="201C" ID="QE0104"/>. Nii on põhjenduses 10 toodud illustreerivaid näiteid selle kohta, mis liiki õiguslikud tehingud ei ole hõlmatud direktiivi artikli 1 lõikega 1 koostoimes artikli 2 punktidega b ja c.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Sel viisil loogiliselt seletades ka loetelule eelnenud sissejuhatavat sõnastust <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0105" REF.END="QE0105"/> seetõttu […] muu hulgas […]<QUOT.END REF.START="QS0105" CODE="201C" ID="QE0105"/>. Vastasel korral oleks avatud loetelu (esemelistest) eranditest, mis oleksid kõigest näitlikud ja mida saaks soovi korral laiendada (ilma et siiski oleks ette nähtud ühtegi kriteeriumit teiste erandite kehtestamiseks), üpris üllatav õigusloome meetod.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Samamoodi on töölepingutega, mille kohaselt üks isik ehk töötaja asub teatavaks ajaks tasu eest teise isiku ehk tööandja teenistusse. Sellise töölepingu (või ka töölepingute seeriaga) kehtestatakse või muudetakse niisuguse tööandja‑töötaja suhtega seotud õigusi ja kohustusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Nagu kõik käesolevas asjas seisukohti esitanud menetlusosalised on nõustunud, ei ole käesolevas asjas käsitletav laenuleping niisugune tööleping.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Või nagu ingliskeelses sõnastuses, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0106" REF.END="QE0106"/>contracts relating to employment<QUOT.END REF.START="QS0106" CODE="201C" ID="QE0106"/>. Käesolevas ettepaneku jaos tutvustatud põhjustel ei saa siiski nõustuda keelelise argumendiga, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0107" REF.END="QE0107"/>tööleping<QUOT.END REF.START="QS0107" CODE="201C" ID="QE0107"/> (inglise keeles <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0108" REF.END="QE0108"/>contracts relating to employment<QUOT.END REF.START="QS0108" CODE="201C" ID="QE0108"/>) peaks tähendama igasugust lepingut, mis on sõlmitud töösuhte <HT TYPE="ITALIC">tõttu</HT>. Võib ka lisada, et teistes keeleversioonides peale ingliskeelse on kasutatud palju kitsamaid mõisteid kui <HT TYPE="ITALIC">contracts relating to employment</HT>: nimelt <HT TYPE="ITALIC">Arbeitsverträge</HT>, <HT TYPE="ITALIC">contrats de travail</HT>, <HT TYPE="ITALIC">contratti di lavoro</HT>, <HT TYPE="ITALIC">contratos de trabajo</HT>, <HT TYPE="ITALIC">arbeidsovereenkomsten</HT>, <HT TYPE="ITALIC">contratos de trabalho</HT>, <HT TYPE="ITALIC">pracovní smlouvy</HT>, <HT TYPE="ITALIC">umów o pracę</HT> jne.</P></NOTE> See laenuleping ei reguleeri töösuhet ega käsitle töötamise tingimusi. Samuti ei ole see osa asjaoludest, mis tavaliselt on või mis peavad igal juhul olema seotud töösuhtega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Mööndes, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, on EDF siiski toonitanud, et käesoleval juhul ei tule direktiivi 93/13 kohaldada, sest vaidlusalune laenuleping on leping, mis on sõlmitud <HT TYPE="ITALIC">seoses</HT> töölepinguga ja loob töötajatele soodsaid tingimusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Minu arvates ei muuda see, et kõnealuse lepingu saavad sõlmida ainult töötajad, tõsiasja, et selle lepingu sõlmimisel toimib EDF direktiivi tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0109" REF.END="QE0109"/>müüjana või teenuste osutajana<QUOT.END REF.START="QS0109" CODE="201C" ID="QE0109"/>. Jällegi, määrav kriteerium on see, kellena kumbki pool lepingu sõlmib, mitte põhjus või ajend, miks ta seda teeb. Samamoodi ei jäta see, kui teatavat liiki tarbijalepinguid saavad sõlmida ainult teatavat liiki tarbijaid, neid tarbija staatusest ilma.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>EDFi argumendiga nõustumine tähendaks, et direktiivi 93/13 kohaldamisalast jääks välja iga tööandja ja töötaja vaheline leping, mis hõlmab soodustust või eesõigust. Kas direktiivi kohaldamisala ei hõlmaks siis ka autotehase töötajat, kui ta ostab oma tööandjalt auto, ainuüksi seetõttu, et ta saab selle ostmisel hinnaalandust, nagu kõik teisedki sama tehase töötajad? Ka EDF tunnistas kohtuistungil, et nii olla ei saa. Erinevus võrreldes käesoleva juhtumiga seisneks EDFi sõnul selles, et leping kuulub autotootja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0110" REF.END="QE0110"/>kutsealase pädevuse<QUOT.END REF.START="QS0110" CODE="201C" ID="QE0110"/> valdkonda. Ent kui mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0111" REF.END="QE0111"/>müüja või teenuste osutaja<QUOT.END REF.START="QS0111" CODE="201C" ID="QE0111"/> ei olene sellest, kas üks või teine leping jääb väljapoole isiku kutsealase pädevuse valdkonda, nagu eelnevas käesoleva ettepaneku jaos selgitatud, ei näe ma põhjust, miks see peaks olema oluline siis, kui lepingupooled juhtuvad olema tööandja ja töötaja.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Lisan, et minu arvates ei mõjuta see, kuidas töötaja saadavat <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0112" REF.END="QE0112"/>eelist<QUOT.END REF.START="QS0112" CODE="201C" ID="QE0112"/> maksustamisel (võimalik, et diferentseeritult) käsitatakse, lepingusuhte olemust käesoleva direktiivi kohaldamisel. See, et teatavate liikmesriikide maksusüsteemides võidakse pidada teatavate töötajatele pakutavate programmide soodustingimustest tekkivat rahalist kasu maksustamisel tuluks (mis moodustab osa töötaja maksubaasist), ei muuda hüpoteeklaenulepingut töölepinguks, mida tuleb pidada direktiivi kohaldamisalast välja jäävaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Lõpuks, kui üks või teine leping peaks jääma direktiivi kohaldamisalast välja pelgalt seetõttu, et teenuse osutaja on tarbija tööandja, satuksid tarbijad, kes on ühtlasi töötajad, üsna ebaselgesse olukorda. Nad sooviksid soodustingimuste tõttu osta teenuseid või kaupu, mida pakuvad nende tööandjad valdkondades, kus nad muidu pöörduksid turul teiste teenuseosutajate poole. Ent tegelikult kaasneks sellega igasugusest tarbijakaitsest loobumises seisnev varjatud kulu. Tarbijakaitse ulatus oleneks siis sellest, kas tööandja pakub neid teenuseid firmasiseselt või teiste teenuseosutajate kaudu või mitte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Seetõttu ei mõjuta see, kas leping, mis <HT TYPE="ITALIC">ei ole tööleping</HT>, on sõlmitud tööandja ja töötaja vahel, lepingupoolte liigitamist <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0113" REF.END="QE0113"/>tarbijateks<QUOT.END REF.START="QS0113" CODE="201C" ID="QE0113"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0114" REF.END="QE0114"/>müüjateks või teenuste osutajateks<QUOT.END REF.START="QS0114" CODE="201C" ID="QE0114"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Tööandja sotsiaalprogrammi raames sõlmitud lepingud</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Lõpuks on EDF väitnud ka seda, et vaidlusalune laenuleping on osa äriühingu sotsiaalprogrammist. Selliseid laene andes ei taotle EDF endale kasumit, vaid kõigest soovib võimaldada oma töötajatele soodustingimusi kodu omandamise hõlbustamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Ka see asjaolu ei ole minu arvates oluline lepingupoole liigitamisel <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0115" REF.END="QE0115"/>müüjaks või teenuste osutajaks<QUOT.END REF.START="QS0115" CODE="201C" ID="QE0115"/> direktiivi tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Nagu kassaatorid on õigesti argumenteerinud, ei ole määrav, kas tegevus on avalik või on see tulu või hüvesid toov.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Esiteks ja mis kõige olulisem, on Euroopa Kohus juba märkinud, et direktiivi 93/13 artikli 2 punkt c hõlmab ka mittetulunduslikult osutatavaid teenuseid: kohtuasjas Karel de Grote luges Euroopa Kohus direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaks intressivaba tagasimakseviisi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20180517">17. mai 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Karel de Grote – Hogeschool Katholieke Hogeschool Antwerpen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑147/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:320">EU:C:2018:320</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Teiseks, üldiselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0116" REF.END="QE0116"/>ei saa see, kas müüja või teenuste osutaja tegutseb avalikes või erahuvides, ega tema täidetav konkreetne ülesanne<QUOT.END REF.START="QS0116" CODE="201C" ID="QE0116"/> määrata ära direktiivi kohaldatavust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P><DATE ISO="20150115">15. jaanuari 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Šiba</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑537/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:14">EU:C:2015:14</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Euroopa Kohus on sellega seoses otsustanud, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0117" REF.END="QE0117"/>ettevõtja<QUOT.END REF.START="QS0117" CODE="201C" ID="QE0117"/> – mis on määratletud direktiivis 2005/29 samalaadselt nagu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0118" REF.END="QE0118"/>müüja või teenuste osutaja<QUOT.END REF.START="QS0118" CODE="201C" ID="QE0118"/> direktiivis 93/13 – hõlmab ka avaliku huvi teenust osutavat avalik-õiguslikku asutust, kes haldab riiklikku ravikindlustussüsteemi,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P><DATE ISO="20131003">3. oktoobri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Zentrale zur Bekämpfung unlauteren Wettbewerbs</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑59/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:634">EU:C:2013:634</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> mida tõenäoliselt ei hoita käigus kasumi saamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Kolmandaks tuleb igal juhul silmas pidada, et käesolevas asjas vaidluse all olevat laenulepingut ei sõlmitud intressivabana. On selge, et selle lepingu kohaselt tuli maksta EDFile intressi, olgugi et töötajatele võimaldatav intressimäär võis olla tol ajal turul pakutust soodsam.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes ei ole see, et vaidlusalune laenuleping on eluaseme ostmiseks antava abi kaudu osa äriühingu töötajate heaks loodud sotsiaalprogrammist, käesolevas asjas oluline.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Samas saab vaid toonitada, nagu on juba märgitud käesoleva ettepaneku punktis 19, et Euroopa Kohtu menetluses olev asi ei puuduta hinnangu andmist selle kohta, kas vaidlusalune lepingutingimus on (eba)õiglane. See hinnang tuleb anda liikmesriigi kohtul. Seejuures tuleb tal arvesse võtta lepingu sõlmimise objektiks oleva teenuse laadi ja viidata kõigile lepingu sõlmimise aegsetele asjaoludele, mis viisid selle sõlmimiseni.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P><DATE ISO="20150115">15. jaanuari 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Šiba</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑537/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:14">EU:C:2015:14</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Seega, ehkki sotsiaalsed kaalutlused ja/või saadud kasum (või selle puudumine) ei ole lepingupoolte staatuse hindamisel olulised, on mõeldav, et need võivad olla olulised pooltele sellest lepingust tekkinud õiguste ja kohustuste üldise tasakaalu hindamisel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">4.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Vahejäreldus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>EDF on juriidiline isik, kelle ettevõtluse eesmärk on toota ja tarnida elektrit. Selle põhimajandustegevuse käigus rakendab ta ellu personalipoliitikat, millega ta püüab töötajaid meelitada ja hoida, pakkudes neile teatavaid eeliseid ja töötajatele mõeldud soodustusi. Üks nendest on eluasemekava, mille kohaselt EDF sõlmib töötajatega lepingusuhteid, et anda neile laenu eluaseme soetamiseks. Käesoleva osa eelmistes jagudes kirjeldatud põhjustel toimib EDF oma töötajatega laenulepinguid sõlmides eesmärkidel, mis on seotud tema majandustegevusega, ning seetõttu tuleb teda pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0119" REF.END="QE0119"/>müüjaks või teenuste osutajaks<QUOT.END REF.START="QS0119" CODE="201C" ID="QE0119"/> direktiivi 93/13 artikli 2 punkti c tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas kinnitavad seda järeldust muudki asjaolud:<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Eespool punktides 32–34 kirjeldatud tähenduses.</P></NOTE> nagu ilmneb, on EDFi organisatsioonis spetsiaalne üksus. Tal on konkreetne osakond, mille tegevus seisneb töötajatele laenude andmises. Samuti on ilmnenud, et ta sõlmib regulaarselt oma töötajatega laenulepinguid. EDFi tegevust laenude andmisel reguleeris teabe andmist ja kaitset käsitlev riigisisene õigusakt,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P><DATE ISO="19790713">13. juuli 1979. aasta</DATE> seadus nr 79‑596 eluasemelaenu võtjate teavitamise ja kaitse kohta kinnisvarasektoris.</P></NOTE> mis näib olevat eelnenud riigisisesele tarbijakaitsele. Lisaks muule ei olnud need laenulepingud intressivabad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Minu arvates ei muuda see, et laenuleping ei kuulu tavalisse EDFi kutsealase pädevuse valdkonda ja et see on sõlmitud EDFi ja ühe tema töötaja vahel ning on osa äriühingu sotsiaalprogrammist, hinnangut direktiivi tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0120" REF.END="QE0120"/>müüja või teenuste osutaja<QUOT.END REF.START="QS0120" CODE="201C" ID="QE0120"/> staatuse kohta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kas kassaatorid on tarbijad</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul on H. Pouvin sõlminud EDFiga laenulepingu eluaseme ostmise eesmärgil. Nagu eespool, käesoleva ettepaneku B jao 2. osas märgitud, ei ole see tööleping. Kahtlemata on tema sõlminud selle lepingu eesmärkidel, mis ei ole seotud tema kaubandus‑, majandus‑ või kutsetegevusega. Õigupoolest ei ole ükski käesolevas asjas seisukohti esitanud menetlusosaline väitnud, et H. Pouvin võis tegutseda eesmärkidel, mis olid seotud tema kaubandus‑, majandus‑ või kutsetegevusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb H. Pouvini pidada EDFiga sõlmitud laenulepingus tarbijaks direktiivi 93/13 artikli 2 punkti b tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Seda enam peab seesama järeldus kehtima ka M. Dijoux’ suhtes, kes ei ole kunagi olnud EDFiga seotud muul viisil kui eluaseme soetamise eesmärgil sõlmitud lepingus laenusaajana.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="13"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Eespool kirjeldatud kaalutlustel teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Cour de cassationi (Prantsusmaa kassatsioonikohus) esitatud küsimustele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Nõukogu <DATE ISO="19930405">5. aprilli 1993. aasta</DATE> direktiivis 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 2 punkti c tuleb tõlgendada nii, et kui selline äriühing nagu EDF annab töötajale ja töötaja abikaasale eluaseme ostmise abikava raames hüpoteeklaenu, mida on õigus saada ainult selle äriühingu töötajatel, toimib ta <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0121" REF.END="QE0121"/>müüjana või teenuste osutajana<QUOT.END REF.START="QS0121" CODE="201C" ID="QE0121"/>.</P></ITEM><ITEM><P>Direktiivi 93/13 artikli 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et äriühingu töötaja ja selle töötaja abikaasa, kes sõlmivad tööandjaks oleva äriühinguga laenulepingu eluaseme ostmiseks, toimivad tarbijatena.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>