<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-395/16</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62016CC0395</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:779">EU:C:2017:779</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>15</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>15</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Saugmandsgaard Øe ettepanek – Kohtuasi C‑395/16</HT></P><P>DOCERAM</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Henrik Saugmandsgaard Øe</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20171019">19. oktoobril 2017</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑395/16</HT></P><P>DOCERAM GmbH</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>CeramTec GmbH</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberlandesgericht Düsseldorf (Düsseldorfi kõrgeim piirkondlik kohus, Saksamaa))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Intellektuaal‑ ja tööstusomand</KEYWORD><KEYWORD>Ühenduse disainilahendused</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EÜ) nr 6/2002</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 8 lõige 1</KEYWORD><KEYWORD>Toote välisomadused, mis on tingitud üksnes selle tehnilisest otstarbest</KEYWORD><KEYWORD>Selle mõiste ulatus</KEYWORD><KEYWORD>Hindamiskriteeriumid</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluses, mille on esitanud Oberlandesgericht Düsseldorf (Düsseldorfi kõrgeim piirkondlik kohus, Saksamaa) palutakse tõlgendada nõukogu <DATE ISO="20011212">12. detsembri 2001. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="003" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2002">EÜT 2002, L 3, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/27, lk 142. Selles määruses on hiljem tehtud mõned muudatused, kuid need ei puuduta käesolevas kohtuasjas asjassepuutuvaid sätteid.</P></NOTE> artikli 8 lõiget 1. Selles õigusnormis – mida Euroopa Kohus ei ole veel kunagi tõlgendanud – on sätestatud, et toote välisomadused, mis on tingitud üksnes selle tehnilisest otstarbest, ei kuulu sellest määrusest tuleneva kaitse kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>See eelotsusetaotlus on esitatud vaidluse raames, mille pooled on kaks äriühingut, kellest ühele kuulub mitu registreeritud ühenduse disainilahendust ja teine valmistab tooteid, mis on samalaadsed nende õigustega kaitstud toodetega. Kui esimene neist esitas teise vastu hagi rikkumise lõpetamise nõudes, palus teine, et õigused, mida põhikohtuasja hageja väitel on rikutud, tunnistataks kehtetuks. Ta põhjendas oma vastuhagi selle artikli 8 lõikes 1 sätestatud kohaldamisalast väljajätmisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimustega palutakse Euroopa Kohtul esiteks määratleda mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>toote välisomadused, mis on tingitud üksnes selle tehnilisest otstarbest<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/> selle sätte tähenduses ning teiseks määrata kindlaks, kuidas tuleb hinnata, kas asjaomastel disainilahendustel on niisugused omadused.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Määruse nr 6/2002 põhjenduse 10 kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>[e]i tohiks takistada tehnilisi uuendusi, andes disainilahenduse kaitse neile omadustele, mis on tingitud üksnes tehnilisest otstarbest. Endastmõistetavalt ei tähenda see, et disainilahendusel peavad olema esteetilised omadused. Samuti ei tohi takistada eri tootjate valmistatud toodete koostalitlusvõimet kaitse laiendamisega mehaaniliste ühenduskohtade disainilahendustele. Sellest tulenevalt tuleb disainilahenduse need omadused, mis eespool nimetatud põhjustel kaitsmisele ei kuulu, jätta disainilahenduse teiste omaduste kaitsekõlblikkuse hindamisel arvesse võtmata<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Selle määruse artikkel 4 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Kaitsekõlblikkus<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/> on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="004.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Disainilahendust kaitstakse ühenduse disainilahendusena juhul, kui see on uudne ja eristatav.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="004.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Disainilahendus, mida on kasutatud või mis sisaldub mitmeosalise toote koostisosaks olevas tootes, loetakse uudseks ja eristatavaks:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kui koostisosa on pärast mitmeosalisse tootesse paigutamist selle tavakasutuse käigus nähtav ja</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>sel määral, kui need koostisosa nähtavad omadused vastavad uudsuse ja eristatavuse tunnustamise tingimustele.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Määruse nr 6/2002 artikli 5 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Uudsus<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> lõikes 1 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>[d]isainilahendus loetakse uudseks, kui identset disainilahendust ei ole tehtud avalikkusele kättesaadavaks<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Selle määruse artiklis 6 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Eristatavus<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> on nähtud ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="006.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Disainilahendus loetakse eristatavaks, kui vastava ala asjatundja üldmulje sellest erineb kõikide nende disainilahenduste jäetud üldmuljest, mis on avalikkusele kättesaadavaks tehtud […].</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="006.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Eristatavuse hindamisel võetakse arvesse autori vabadusastet disainilahenduse väljatöötamise käigus.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Selle määruse artikli 8 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Tehnilisest otstarbest tulenevad disainilahendused ja ühenduskohtade disainilahendused<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> lõikes 1 on nähtud ette, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>[ü]henduse disainilahendus ei anna kaitset nendele toote välisomadustele, mis on tingitud üksnes selle tehnilisest otstarbest<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi, eelotsuse küsimused ja menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>DOCERAM GmbH on Saksa õiguse alusel asutatud äriühing, mis valmistab keraamilisi detaile. Ta varustab kliente, kes tegutsevad autotööstuses, tekstiilimasinate tööstuses ja masinaehituses. Talle kuulub mitu registreeritud ühenduse disainilahendust, mis kaitsevad tema intellektuaalomandiõigusi kolme erineva geomeetriaga tsentreerimistihvti osas, millest igaühte on omakorda kuut erinevat tüüpi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>CeramTec GmbH on samuti Saksa õiguse alusel asutatud äriühing, mis valmistab ja turustab keraamiliste tsentreerimistihvtide samu tüüpe nagu need, mida kaitstakse disainilahendustega, mis kuuluvad DOCERAMile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Viimane esitas Landgericht Düsseldorfile (Düsseldorfi esimese astme kohus) hagi CeramTeci vastu, milles palus eelkõige lõpetada tema kaitstud õiguste rikkumine. Põhikohtuasja kostja esitas vastuhagi, milles palus tunnistada need õigused kehtetuks, väites, et kõnesolevate toodete välisomadused on tingitud üksnes nende tehnilisest otstarbest määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 1 tähenduses.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Landgericht Düsseldorf (Düsseldorfi esimese astme kohus) jättis DOCERAMi hagi rahuldamata ja tunnistas vaidlusalused disainilahendused kehtetuks sel põhjendusel, et need on selle määrusega tagatud kaitse ulatusest vastavalt selle artikli 8 lõikele 1 välja jäetud, kuna disain valiti ainult tehnilise otstarbega seotud kaalutlustel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>DOCERAM esitas selle kohtuotsuse peale Oberlandesgericht Düsseldorfile (Düsseldorfi kõrgeim piirkondlik kohus, Saksamaa) apellatsioonkaebuse. Viimati nimetatud kohus leidis, et põhikohtuasja lahendamiseks oleks vaja teada, kas määruse nr 6/2002 artikli 8 lõikes 1 ette nähtud väljajätmise kohaldamiseks tuleb tuvastada – nagu on teatavas osas eelkõige Saksamaa õigusteooriast ja kohtupraktikast leitud –, et puuduvad alternatiivsed disainid, mis täidaksid sama tehnilist otstarvet, või teha objektiivselt kindlaks – nagu on leitud vaidlustatud kohtuotsuses –, kas taotletud otstarve oli ainus, mis määras asjaomase toote välimuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Seega otsustas Oberlandesgericht Düsseldorf (Düsseldorfi kõrgeim piirkondlik kohus, Saksamaa) <DATE ISO="20160707">7. juuli 2016. aasta</DATE> otsusega, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20160715">15. juulil 2016</DATE>, menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>1.</NO.P><TXT>Kas toote välisomadused on tingitud üksnes toote tehnilisest otstarbest […] määruse [nr 6/2002] artikli 8 lõike 1 tähenduses – mis välistab kaitse [ühenduse disainilahenduse abil] – ka juhul, kui kujunduslikul mõjul ei ole toote disaini seisukohast mingit tähtsust, vaid ainus tegur, mis määrab disaini, on (tehniline) otstarve?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Millisest seisukohast tuleb juhul, kui Euroopa Kohus vastab esimesele küsimusele jaatavalt, hinnata seda, kas toote välisomadused on valitud ainult selle otstarbega seotud kaalutlustel[?] Kas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>objektiivse vaatleja<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> seisukoht on määrava tähtsusega ja kui jaa, siis kuidas tuleb seda määratleda?<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>DOCERAM, CeramTec, Kreeka ja Ühendkuningriigi valitsus ning Euroopa Komisjon esitasid Euroopa Kohtule kirjalikud seisukohad. <DATE ISO="20170629">29. juuni 2017. aasta</DATE> kohtuistungil esitasid nad kõik ka suulised seisukohad.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC"><HT TYPE="BOLD">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>toote välisomadused, mis on tingitud üksnes selle tehnilisest otstarbest<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 1 tähenduses (esimene küsimus)</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Esimese küsimuse sisu ja esitatud väited</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus arvab, et põhikohtuasjas käsitletavad disainilahendused on määruse nr 6/2002 artiklites 5 ja 6 sätestatud nõuete kohaselt nii uued kui ka eristatavad.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Selle määruse põhjenduses 19 on ka märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>[d]isainilahendus tuleks ühenduse disainilahenduseks tunnistada vaid juhul, kui see on uudne ning teiste disainilahendustega võrreldes eristatav<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>.</P></NOTE> Tal on tekkinud küsimus, kas nende kaitse on siiski välistatud selle määruse artikli 8 lõike 1 alusel, milles on nähtud ette, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>[ü]henduse disainilahendus ei anna kaitset nendele toote välisomadustele, mis on tingitud üksnes selle tehnilisest otstarbest<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>, sest käsitletaval juhul on olemas disaine, mida ta nimetab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>alternatiivseks<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>, kuna viimased täidavad sama tehnilist otstarvet nagu need disainilahendused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Võttes arvesse eelotsusetaotluses esitatud teavet ja selle konteksti, näib mulle, et <HT TYPE="ITALIC">esimeses eelotsuse küsimuses</HT> palutakse Euroopa Kohtul sisuliselt kindlaks teha, <HT TYPE="ITALIC">kas</HT> ainuüksi niisuguste <HT TYPE="ITALIC">alternatiivsete disainide</HT> olemasolu tuvastamine võimaldab järeldada, et vaidlusaluseid disainilahendusi ei määra ära mitte üksnes kõnesolevate toodete otstarve ja seega ei kuulu need selle artikli 8 lõikes 1 ette nähtud<?PAGE NO="4"?> välistamise kohaldamisalasse, <HT TYPE="ITALIC">või</HT> on seejuures asjakohaseks kriteeriumiks see, kas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/><HT TYPE="ITALIC">esteetilised kaalutlused</HT><QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> või nende toodete <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/><HT TYPE="ITALIC">kujunduslik mõju</HT><QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Seda viimast väljendit on kasutatud selles eelotsuse küsimuses, eelnev esineb eelotsusetaotluse põhistuses.</P></NOTE> sundisid loojat valima teatava disaini.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>CeramTeci sõnul on teisisõnu tarvis teada, <HT TYPE="ITALIC">kas</HT> selle artikli 8 lõike 1 kohaldatavuse väljaselgitamisel on tingimata vaja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>analüüsida [põhi]kohtuasja raames ammendavuse huvides, kas disaini osas ei ole ühtegi mõeldavat alternatiivi, ehk täpsemalt, kas kõik mõeldavad alternatiivsed väliskujud sobivad teistsuguse või vähesema tehnilise otstarbe korral, <HT TYPE="ITALIC">või</HT> kas [selles õigusnormis] sätestatud välistamispõhjus on kohaldatav ka siis, kui välisomadused on tingitud ainult vajadusest saavutada konkreetne tehniline lahendus ja esteetilistel kaalutlustel ei olnud seega tähtsust<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> (kohtujuristi kursiiv).</P></NOTE> Juhuks, kui Euroopa Kohus peab asjakohaseks seda viimast kriteeriumi, esitab eelotsusetaotluse esitanud kohus <HT TYPE="ITALIC">teise küsimuse</HT>, kuidas tuleb hinnata, kas toote erinevad välisomadused on valitud ainult tehniliste nõuete tõttu või mitte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutab, et küsimus tekitab tõsiseid kahtlusi, kui võtta arvesse lahknevaid seisukohti, millele on siiani jõutud nii õigusteoorias kui ka liikmesriikide ja Euroopa Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) (varem Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)) otsuste tegemise praktikas, küsimuses, kuidas määruse nr 6/2002 artikli 8 lõiget 1 tuleks tõlgendada. Selles küsimuses valitsevad kaks vastandlikku õigusteooriat, mis võivad praktikas viia diametraalselt vastandlike tulemusteni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Esimese teooria</HT> kohaselt tuleks selles õigusnormis sätestatud välistamist kohaldada üksnes siis, kui tuvastatakse, et ükski alternatiivne disain ei võimalda täita sama tehnilist otstarvet nagu asjaomane disainilahendus, sest niisuguste alternatiivide olemasolu annab tunnistust sellest, et asjaomast kuju ei valitud mitte ainult tehnilise otstarbe tõttu selle artikli 8 lõike 1 tähenduses. See tõlgendus põhineb kriteeriumil, mida tavaliselt nimetatakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/><HT TYPE="ITALIC">kujude paljusus</HT><QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> ning mille kohaselt võib juhul, kui tootel on teisigi kujusid, mis võivad täita sama otstarvet, selle disaini kaitsta, sest kujude arvukus näitab, et niisugusel juhul ei seadnud see otstarve toote loojale piire, vaid ta võis disainilahenduse väljatöötamisel vabalt valida ükskõik missuguse nendest kujudest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Vt eelkõige allikad, mis on märgitud käesoleva ettepaneku punktile 20 lisatud joonealustes märkustes.</P></NOTE> Nõnda tõlgendatuna on see õigusnorm kohaldatav – üsna harvadel – juhtudel, mil asjaomane disain on ainus, mis võib tagada soovitud tehnilise tulemuse saavutamise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Oberlandesgericht Düsseldorf (Düsseldorfi kõrgeim piirkondlik kohus) märgib oma eelotsusetaotluses, et seda, et esimest väidet – mis on minu arvates leidnud toetust teatavas osas õigusteooriast eelkõige Saksamaal,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Vt eelkõige Ruhl, O., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/><HT TYPE="ITALIC">Gemeinschaftsgeschmacksmuster</HT> – <HT TYPE="ITALIC">Kommentar</HT><QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>, Carl Heymanns Verlag, Köln, 2. tr, 2010, lk 222, punkt 22. Näib, et seda lähenemist pooldas ka Saksamaa valitsus, kui ta võttis üle liidu õigusnormi, mis on samalaadne kõnealuse artikli 8 lõikega 1 (vt Koschtial, U., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>Design law: individual character, visibility and functionality<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>, <HT TYPE="ITALIC">International Review of Intellectual Property and Competition Law</HT>, 2005, nr 3, lk 308).</P></NOTE> Belgias<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Vt Kaesmacher, D. ja Duez, L., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>Le nouveau règlement (CE) n<HT TYPE="SUP">o</HT> 6/2002 sur les dessins ou modèles communautaires<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>, <HT TYPE="ITALIC">J.T.D.E</HT>., 2002, nr 92, lk 186, punkt 15; Massa, C.‑H. ja Strowel, A., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>Community Design: Cinderella Revamped<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>, <HT TYPE="ITALIC">E.I.P.R</HT>., 2003, kd25 (2), lk 72, ning De Visscher, F., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>La protection des dessins et modelles<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>, <HT TYPE="ITALIC">Guide juridique de l’entreprise</HT>, Kluwer, Brüssel, 2<HT TYPE="SUP">e</HT> édition, 2005, punkt 370, milles on märgitud, et kujude paljususe kriteeriumi kohaldati samasuguse õigusnormi suhtes, mis eksisteeris varem Beneluxi süsteemis (vt viimasena <DATE ISO="20020620">20. juunil 2002</DATE> muudetud Beneluxi ühtse disainilahenduste seaduse artikli 2 lõike 1 punkt a).</P></NOTE> ja Prantsusmaal<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vt eelkõige Passa, J., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/><HT TYPE="ITALIC">Droit de la propriété industrielle, Tome 1</HT>: <HT TYPE="ITALIC">Marques et autres signes distinctifs, dessins et modèles</HT><QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>, L.G.D.J., Paris, 2<HT TYPE="SUP">e</HT> édition, 2009, punktid 708–712, ja Binctin, N., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/><HT TYPE="ITALIC">Droit de la propriété intellectuelle</HT> – <HT TYPE="ITALIC">Droit d’auteur, brevet, droits voisins, marque, dessins et modèles</HT><QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>, L.G.D.J., Paris, 2<HT TYPE="SUP">e</HT> édition, 2012, punkt 296.</P></NOTE> – on kasutatud, näitab hästi mitte üksnes siseriiklik kohtupraktika nii Saksamaal kui ka teistes liikmesriikides,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Viidatakse kahele Saksa kohtuotsusele (järgmiselt: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>OLG Düsseldorf, GRUR-RR 2012, 200 (205)– Tablet-PC; LG Düsseldorf, Beck RS 2015, 05506<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>) ja Court of Appeali (England &amp; Wales) (Civil Division) (apellatsioonikohus (Inglismaa ja Wales) (tsiviilkoda), Ühendkuningriik) otsusele Landor &amp; Hawa International Ltd <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Azure Designs Ltd [2006] EWCA Civ 1285, punktid 30 jj. Märgin, et selle teooriaga on nõustutud ka Hispaanias (vt eelkõige Juzgado de lo Mercantil n<HT TYPE="SUP">o</HT> 2 de Alicante (Alicante kaubanduskoda nr 2, Hispaania) <DATE ISO="20121128">28. novembri 2012. aasta</DATE> otsus nr 2: Jose Antonioy Hostel Drap SL <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Napkings SL, 2. õiguslik põhjendus).</P></NOTE> vaid ka EUIPO praktika<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab teiste hulgas Siseturu Ühtlustamise Ameti tühistamisosakonna <DATE ISO="20070403">3. aprilli 2007. aasta</DATE> otsusele nr ICD 3150: Lindner Recyclingtech <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Franssons Verkstäder, punkt 20. Täpsustan, et see otsus muudeti apellatsiooniastmes ära otsusega, millele on viidatud käesoleva ettepaneku 13. joonealuses märkuses.</P></NOTE>. Euroopa Kohtule esitatud seisukohtadest ilmneb, et DOCERAM on ainus pool, kes pooldab käesolevas kohtuasjas seda seisukohta.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Eelnimetatud teooriaga <HT TYPE="ITALIC">võistleva teooria</HT> kohaselt tuleks määruse nr 6/2002 artikli 8 lõikes 1 sätestatud välistamist kohaldada, kui disaini asjaomased välisomadused on tingitud ainult vajadusest arendada teatavat tehnilist lahendust ja esteetilised kaalutlused on täiesti tähtsusetud, sest muidu ei oleks loomingulist tegevust, mis vääriks kaitset disainilahendusi käsitlevate normide alusel. See teooria, mis on seotud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/><HT TYPE="ITALIC">põhjuse</HT><QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> kriteeriumiga, eeldab, et tehakse kindlaks põhjus, miks toote väljaarendaja valis vaidlusaluse omaduse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Vt eelkõige Stone, D., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>Le droit européen des dessins et modèles a 10 ans<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>, <HT TYPE="ITALIC">Magazine de l’OMPI</HT>, 2013, nr 6, lk 18, ning Brancusi, L., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>Article 8 CDR<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>, <HT TYPE="ITALIC">Community Design Regulation (EC) No 6/2002</HT> – A <HT TYPE="ITALIC">Commentary</HT>, sous la direction de G. N. Hasselblatt, C. H. Beck, München, 2015, lk 137 jj, punktid 34–48.</P></NOTE> Nii tõlgendatuna on selle artikli 8 lõige 1 kohaldatav kõikidel juhtudel, mil konkreetse tehnilise otstarbe saavutamise vajadus oli ainus asjaolu, mille tõttu asjaomane disain valiti, ning toote välimusel või esteetilisel kvaliteedil ei olnud tähtsust, ning see, kas on olemas alternatiivseid disaine, mis võivad täita sama otstarvet, ei ole määrava tähtsusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Ehkki need eelnevad seisukohavõtud ei ole mõistagi Euroopa Kohtule siduvad, rõhutan, et olles minevikus toetanud pigem kujude paljususe teooriat, on EUIPO oma hilisemas otsuste tegemise praktikas<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>St alates Siseturu Ühtlustamise Ameti kolmanda apellatsioonikoja <DATE ISO="20091022">22. oktoobri 2009. aasta</DATE> otsusest asjas R 690/2007‑3: Lindner Recyclingtech <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Franssons Verkstäder kohta, nn Chaff cutters. Rõhutan, et selle otsuse peale esitati hagi ja apellatsioonkaebus, millega seoses ei ole Üldkohus ega Euroopa Kohus võtnud seisukohta selle artikli 8 kohaldamise kohta sisulistes küsimustes (vt kohtumäärused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20100510">10.5.2010</DATE>, <NAME.CASE>Franssons Verkstäder <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet – Lindner Recyclingtech (Hekslimasinad)</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑98/10</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2010:180">EU:T:2010:180</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20100909">9.9.2010</DATE>, <NAME.CASE>Franssons Verkstäder <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet ja Lindner Recyclingtech</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑290/10 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:511">EU:C:2010:511</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> valinud põhjuse teooria, leides, et määruse nr 6/2002 artikli 8 lõikes 1 on keelatud kaitsta toote välisomadusi, mis on valitud ainult eesmärgiga saavutada see, et toode täidaks oma tehnilist otstarvet, – erinevalt omadustest, mis on vähemalt teataval määral valitud eesmärgiga parandada toote välimust, ja neid saab kaitsta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Vt Siseturu Ühtlustamise Ameti eespool nimetatud otsus asjas R 690/2007‑3 (13. joonealune märkus), punktid 28 jj, eelkõige punktid 35 ja 36. <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>Alternatiivsete kujude<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> kriteerium lükati sõnaselgelt tagasi EUIPO juhistega, mis käsitlevad registreeritud ühenduse disainilahenduste kehtetuks tunnistamise taotlusi, selle <DATE ISO="20170201">1. veebruari 2017. aasta</DATE> redaktsioonis, lk 30, punkt 5.3.3, milles on viidatud eelkõige Siseturu Ühtlustamise Ameti kolmanda apellatsioonikoja <DATE ISO="20160127">27. jaanuari 2016. aasta</DATE> otsusele liidetud asjades R 1517/2014‑3 ja R 2114/2014‑3, nn Hoses (vt punkt 65). Areng, mida on kirjeldanud Barber Giner, T., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>Estética y funcionalidad: alcance de la prohibición del diseño funcional en la legislación nacional y comunitaria<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>, <HT TYPE="ITALIC">Diario La Ley</HT>, nr 8422, XXXV aasta, <DATE ISO="20141117">17.11.2014</DATE>, lk 768–770, ja Brancusi, L., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>Design determined by the product’s technical function: arguments for an autonomous test<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>, <HT TYPE="ITALIC">E.I.P.R</HT>., 2016, kd38 (1), lk 25 jj.</P></NOTE> Näib, et samamoodi on kohtupraktika arenenud Prantsusmaal<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt eelkõige Greffe, F. ja Greffe, P., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/><HT TYPE="ITALIC">Traité des dessins et des modèles</HT>– <HT TYPE="ITALIC">France, Union européenne, Suisse, continent américain</HT><QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>, LexisNexis, Paris, 9<HT TYPE="SUP">e</HT> édition, 2014, punktid 155–186, ning Raynard, J., Py, E. ja Tréfigny, P., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/><HT TYPE="ITALIC">Droit de la propriété industrielle</HT><QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>, LexisNexis, Paris, 2016, punktid 534–536.</P></NOTE> ja Ühendkuningriigis<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Ühendkuningriigi valitsus märgib, et positiivse õiguse hetkeseis vastab Siseturu Ühtlustamise Ameti eespool (13. joonealune märkus) viidatud otsusele asjas R 690/2007‑3, pidades silmas High Court of Justice’i (England &amp; Wales) (kõrgem kohus (Inglismaa ja Wales)) otsust kohtuasjas Dyson Ltd <HT TYPE="ITALIC">v.s</HT> Vax [2010] EWHC 1923 (Pat), punktid 23–31.</P></NOTE>. Käesolevas kohtuasjas on nii CeramTec kui ka Kreeka ja Ühendkuningriigi valitsus ning komisjon<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Komisjon leiab, et alternatiivsete disainide olemasolu tuleb teiste tegurite hulgas, mis näitavad selle kuju esteetilist väärtust, mida asja lahendav kohus peab hindama, siiski arvesse võtta. Vt ka käesoleva ettepaneku punkt 64.</P></NOTE> avaldanud toetust sellele teooriale. Niisugune on ka minu seisukoht põhjustel, mis on järgnevalt ära toodud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Väljapakutud tõlgenduse alus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Kõigepealt võib tõdeda, et vastupidi DOCERAMi väitele ei anna määruse nr 6/2002 sätete sõnastus mingit teavet, mis aitaks otseselt vastata esimesele eelotsuse küsimusele, sest selle artikli 8 lõikes 1 kasutatud mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>toote välisomadused, mis on tingitud üksnes selle tehnilisest otstarbest<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> ei ole määratletud ning sätestatud ei ole ühtegi hindamiskriteeriumi. Eelkõige ei ole üldse mainitud kriteeriumi, mille kohaselt peavad puuduma asjaomase toote alternatiivsed disainid, millest lähtuvad kujude paljususe teooria pooldajad.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikale tuleneb liidu õiguse ühetaolise kohaldamise nõudest, et kui liidu õigusnorm ei viita konkreetse mõiste puhul liikmesriikide õigusele, tuleb seda mõistet tõlgendada autonoomselt, võttes arvesse liidu õigusakti üldist ülesehitust, eesmärki ja tekkelugu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt eelkõige kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170309">9.3.2017</DATE>, <NAME.CASE>Pula Parking</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑551/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:193">EU:C:2017:193</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170907">7.9.2017</DATE>, <NAME.CASE>Schottelius</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑247/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:638">EU:C:2017:638</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Määruse nr 6/2002 <HT TYPE="ITALIC">üldise ülesehituse</HT> kohta märgin, et selle määruse põhjenduses 10 on huvitav, kuid põgus selgitus selle kohta, kuidas tuleb artikli 8 lõiget 1 mõista, märkides, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>[e]i tohiks takistada tehnilisi uuendusi, andes disainilahenduse kaitse neile omadustele, mis on tingitud üksnes tehnilisest otstarbest. Endastmõistetavalt ei tähenda see, et disainilahendusel peavad olema esteetilised omadused<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Käsitlen hiljem seda, mida tähendab nimetatud põhjenduse osutatud lause esimene osa, seoses artikli 8 lõike 1 eesmärkidega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 38 jj.</P></NOTE> Selle lause teise osa kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Täpsustan, et märge kõnesoleva lause lõpus põhjenduse 10 prantsuskeelses versioonis, mis on käesoleva ettepaneku originaalkeel, kujutab endast saksakeelse versiooni teist lauset, millele eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab.</P></NOTE> märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et põhjuse teooria vastased väidavad, et see teooria, mille puhul lahutatakse toote puhtalt tehnilised omadused kaunistuslikest omadustest, on vastuolus põhimõttega, mille kohaselt ei ole disainilahenduse kaitsmiseks nõutav, et see oleks esteetiline.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Niisugust nõuet ei ole küll samuti sõnaselgelt sätestatud määruse nr 6/2002 artiklites 4–6, millega on kehtestatud tingimused, millest ühenduse disainilahendusest tulenev kaitse sõltub. Samamoodi on selle määruse põhjenduse 10 esimese lause lõpus täpsustatud, et selle artikli 8 lõikes 1 ette nähtud keeldumisalusest ei tule järeldada, et disainilahendustena võib kaitsta ainult esteetiliste omadustega kujusid. Väljend <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>ei tähenda see, et disainilahendusel peavad olema esteetilised omadused<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/>, tähendab minu arvates ainult seda, et kaitsmiseks ei ole tingimata vaja, et asjaomase toote välimus oleks esteetiline.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Ma arvan nagu ka CeramTec ning Kreeka ja Ühendkuningriigi valitsus, et isegi juhul, kui asjaomase toote esteetilised omadused ei kujuta endast kaitse andmise hindamisel määravat hindamiskriteeriumi, oleks ekslik sellest asjaolust järeldada, et ühenduse disainilahendusega ei kaitsta toodete visuaalset aspekti. Nagu Siseturu Ühtlustamise Amet – millest on saanud EUIPO – on märkinud,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Vt Siseturu Ühtlustamise Ameti eespool (13. joonealuses märkuses) viidatud otsus asjas R 690/2007‑3, punkt 34.</P></NOTE> ilmneb esiteks määruse nr 6/2002 artikli 3 punktis a defineeritud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>disainilahendus<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> määratlusest, milles on sõnaselgelt mainitud toote <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>välimust<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>Disainilahendust<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> on selles määratletud nii, et see on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>toote või selle osa välimus, mis tuleneb eelkõige toote enese ja/või selle kaunistuste joonte, piirjoonte, värvide, kuju, struktuuri ja/või materjali omadustest<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>.</P></NOTE> ja teiseks nii selle artikli 4 lõikes 2<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt viide käesoleva ettepaneku punktis 5.</P></NOTE> kui ka selle põhjenduses 12<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Selle põhjenduse 12 kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>[ei tohiks k]aitset […] laiendada neile koostisosadele, mis ei ole toote tavapärase kasutuse käigus nähtavad, ega selliste osade omadustele, mis ei ole pärast osa monteerimist nähtavad […]<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>.</P></NOTE> sätestatud nähtavuse nõuetest, et välimuse analüüs on – olenemata konkreetsest kasust, mida see välimus toob,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Ühendkuningriigi valitsus kasutas samuti sõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>kasu<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> – kusjuures tuleb täpsustada, et seda ei ole määruses nr 6/2002 –, et käsitleda – nagu siin – küsimust, kas disainilahendus suudab tõesti muuta toote tänu välimusele ligitõmbavamaks.</P></NOTE> – ühenduse disainilahendusega tagatud õiguste saamisel määrava tähtsusega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170921">21.9.2017</DATE>, <NAME.CASE>Easy Sanitary Solutions – EUIPO <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Group Nivelles</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑361/15 P ja C‑405/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:720">EU:C:2017:720</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE> Lisan, et visuaalset aspekti rõhutatakse ka selle määruse artikli 10 lõikes 1, milles on nõutud, et asjaomane toode oleks eristatav eelnevatest toodetest, mida kaitstakse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Selle lõike 1 kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>[hõlmab ü]henduse disainilahendusest tulenev kaitse […] kõiki disainilahendusi, mis jätavad asjatundjale ühesuguse üldmulje<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Seepärast on minu arvates määruse nr 6/2002 põhjenduse 10 sõnastusega kooskõlas tõlgendada selle artikli 8 lõiget 1 nii, et see ei puuduta mitte juhtumeid, mil kõnesolevad omadused on ainus vahend, mis tagab, et toode täidab oma otstarvet, vaid ka juhtumeid, mil vajadus saavutada see otstarve on ainus tegur, mis nende omaduste valimist seletab. Teisisõnu arvan, et tuleb asuda seisukohale, et toote välisomadused on tingitud ainult eesmärgist saavutada teatav tehniline lahendus – ja kuuluvad seega artikli 8 lõikes 1 sätestatud välistamise kohaldamisalasse –, kui ilmneb, et muud ja eelkõige visuaalsed kaalutlused ei mänginud asjaomase disainilahenduse valimisel mingit rolli. Põhiküsimus on, kus lõppevad toote tehnilise otstarbega seotud vormilised piirangud ja kus algab selle looja otsustusvabadus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Konkreetselt võib tehniline otstarve näiteks olla suunatud sellele, et tagada suurem haakuvus, mugavus, kasutajasõbralikkus, tõhusus või turvalisus, mida ornamentaalsete, dekoratiivsete, esteetiliste või väljamõeldud vormide väljatöötamine ei taga (vt Cohen, D., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/><HT TYPE="ITALIC">Le droit des dessins et modèles, Droit communautaire, droit international, droit français et autres droits étrangers</HT><QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/>, Economica, Paris, 2<HT TYPE="SUP">e</HT> édition, 2004, punkt 65, ning Greffe, F. ja Greffe, P., <HT TYPE="ITALIC">op. cit</HT>. 15. joonealuses märkuses, punkt 159).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Asjaolu, et viimati viidatud õigusnormis on nähtud ette erand – mille tõttu tuleb seda eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul tõlgendada kitsalt –, ei sea minu analüüsi kahtluse alla. Ainuüksi selle tõttu ei saa nõustuda kriteeriumiga – käsitletaval juhul kujude paljususe kriteeriumiga, mis mõistagi piirab veelgi nende juhtumite arvu, mil välistamine on kohaldatav,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 19.</P></NOTE> –, millel ei ole ilmselget õiguslikku alust ei määruse nr 6/2002 tekstis endas ja mis ei tulene ka selle ettevalmistavatest materjalidest ja eesmärkidest niisugustena, nagu need on kindlaks määranud liidu seadusandja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Tõlgendust, mille ma soovitan valida, kinnitab minu arvates määruse nr 6/2002 ja konkreetsemalt selle artikli 8 lõike 1 <HT TYPE="ITALIC">ettevalmistavate materjalide</HT> uurimine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>CeramTec väidab, et kujude paljususe kriteeriumi ei tule kohaldada sel põhjusel, et ettepanekut võtta see liidu õigusnormidesse üle ei järgitud. Kreeka valitsus esitab samuti terve rea argumente, mis põhinevad selle määruse ettevalmistavatel materjalidel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Selles küsimuses märgin, et oma 1991. aasta rohelises raamatus disainilahenduste kaitse kohta selgitas komisjon, et kaitse on välistatud omaduste puhul, mis on tingitud üksnes asjaomase toote tehnilisest otstarbest, – reegel, mis eksisteeris enamikes liikmesriikides juba varem,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Mõne varasema siseriikliku korra kohta vt eelkõige Mouncif-Moungache, M., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>Les dessins et modèles en droit de l’Union européenne<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/>, Thèse, Bruylant, Brüssel, 2012, lk 121 jj.</P></NOTE> – ja seda märkustega, mille sisu näib kõikuvat kujude paljususe teooria ja põhjuse teooria vahel ning mis on minu arvates seotud vastavalt sellega, et toote lõppkuju puhul puudusid alternatiivsed disainid ning selle väljatöötamisel ei andnud looja oma loomingulist panust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>1991. aasta juunis avaldatud töödokument (III/F/5131/91-FR), lk 65, punkt 5.4.6: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/><HT TYPE="ITALIC">Kui</HT> tehnilise tulemuse saab saavutada <HT TYPE="ITALIC">ainult teatava kujuga</HT>, ei saa disainilahendust kaitsta. Seevastu juhul, <HT TYPE="ITALIC">kui loojal on valik mitme kuju vahel</HT>, et saavutada soovitud tehniline tulemus, võib asjaomaseid omadusi kaitsta. Nii mõistetuna vastab välistamine […] täpselt autoriõigusi käsitlevates õigusaktides ette nähtud dihhotoomiale idee-väljendus. <HT TYPE="ITALIC">Tegelikult</HT> tähendab see, et <HT TYPE="ITALIC">kui</HT> toote väljatöötamisel <HT TYPE="ITALIC">ei ole valikut</HT>, et saavutada teatav tulemus, <HT TYPE="ITALIC">ei esine mingit isiklikku loometegevust</HT> ning seepärast ei ole midagi kaitsta<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/> (kohtujuristi kursiiv).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Komisjoni esialgses 1993. aasta ettepanekus, mille tulemusena võeti vastu määrus nr 6/2002, kandis artikli 9 lõige 1 (nüüd selle määruse artikli 8 lõige 1) pealkirja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>Mittemeelevaldsed tehnilised disainilahendused […]<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/> ning oli sõnastatud järgmiselt: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>Ühenduse disainilahendusena ei tohi kaitsta disainilahendust, milles otstarve ei jäta mingit vabadust toote välimuse meelevaldsete omaduste valimisel<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Vt <DATE ISO="19931203">3. detsembril 1993</DATE> esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ühenduse disainilahenduse kohta ettepanek (KOM(93) 342 (lõplik), lk 70). Euroopa Majandus‑ ja Sotsiaalkomitee seadis termini <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>meelevaldne<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/> kasutamise kahtluse alla (vt <DATE ISO="19950222">22. veebruari 1995. aasta</DATE> arvamus, <REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="110" PAGE.FIRST="14" DATE.PUB="1995">EÜT 1995, C 110, lk 14</REF.DOC.OJ>, punkt 5.7).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Selle määruse ettepaneku seletuskirjas<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Seletuskirja punkti 8.2 (KOM(93) 342 (lõplik), lk 9) kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>on disainilahendused toote välisomadused, mida on võimalik meeltega tajuda. Arvesse ei võeta ühtegi esteetilist kriteeriumi. Esteetilisi ja funktsionaalseid disainilahendusi võib ühtemoodi kaitsta. Kaitsta ei saa siiski omadusi, mis on tingitud toote tehnilisest otstarbest ega jäta meelevaldsete elementide väljatöötamisel mingit vabadust […]<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/>.</P></NOTE> ja selle artikli 9 lõike 1 kommentaaris<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Selle õigusnormi kommentaari kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>ei tehta määruses vahet esteetiliste ja funktsionaalsete disainilahenduste vahel ja neid kaitstakse ühtemoodi. Äärmuslikel juhtudel järgib kuju otstarvet ega saa olla erinev. Looja ei saa sel juhul väita, et tulemus on tema loometöö vili. Disainilahendus ei ole sel juhul eristatav ega anna õigust kaitsele. […] See õigusnorm välistab kaitse niisiis ainult määral, mil ei ole mingit vabadust tuua sisse meelevaldseid elemente<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/> (KOM(93) 342 (lõplik), lk 18).</P></NOTE> on kõigepealt täpsustatud, et toote esteetiline aspekt ei ole iseenesest määrava tähtsusega, sest nii disainilahendusi, millega taotletakse teatavat esteetilist tulemust, kui ka need, mis täidavad konkreetset otstarvet, võib ühtemoodi kaitsta. Nendes kohtades on rõhutatud eelkõige, et ühenduse disainilahendusest tulenevast kaitsest keeldutakse nendel harvadel juhtudel, mil <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>kuju sõltub otstarbest ega sa olla erinev<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/>, sest loojal ei ole sel juhul toote väljatöötamisel <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>mingit vabadust<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/> ning ta ei saa [seega] väita, et tulemus on tema isikliku loometöö vili“ ja et see disainilahendus on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>eristatav<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Ka on selle ettepaneku põhjenduses 9 silmas peetud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>disainilahendusi, mis on loodud, et täita funktsionaalne nõue, ega jäta loojale mingit võimalust lisada erinevaid või meelevaldseid omadusi<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/>, (lk 63) ning selle artikli 27 lõikes 1 on mainitud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/>juhtumit, mil disainilahenduse eristatavaid omadusi ei saa kaitsta, sest need on tingitud täielikult tehnilisest otstarbest, mis ei jäta mingit vabadust töötada välja meelevaldne disainilahendus<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/> (lk 27).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Lisaks ilmneb 1999. aasta muudetud ettepanekust,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Vt <DATE ISO="19990621">21. juunil 1999</DATE> esitatud nõukogu määruse (EÜ) ühenduse disainilahenduse kohta muudetud ettepanek (KOM(1999) 310 (lõplik)), artiklit 9 käsitlevad seisukohad.</P></NOTE> et määruse nr 8 lõike 1 praegust sõnastust kohandati direktiivi 98/71/EÜ disainilahenduste õiguskaitse kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="19981013">13. oktoobri 1998. aasta</DATE> direktiiv (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="289" PAGE.FIRST="28" DATE.PUB="1998">EÜT 1998, L 289, lk 28</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/21, lk 120).</P></NOTE> artikli 7 lõike 1 sõnastusega – direktiiv, mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikide õigusaktid selles valdkonnas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Õigusaktid, mille toime on piiratud asjaomase liikmesriigi territooriumiga, – vastupidi määrusega nr 6/2002 kehtestatud süsteemile (vt selle määruse põhjendused 1–6).</P></NOTE> Direktiivi 98/71 ettevalmistavad materjalid kinnitavad aga, et asjaolu, et loojal ei ole toote väljatöötamisel otsustusvabadust, ja asjaolu, et valitud kuju dikteeris ainult tehniline otstarve, on algusest peale tajutud kui tegureid, mis on kaitsest keeldumisel määrava tähtsusega, ning seda nii direktiivi 1993. aastal esitatud esialgses ettepanekus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Selle <DATE ISO="19931203">3. detsembril 1993</DATE> esitatud direktiivi esialgse ettepaneku (KOM(93) 344 (lõplik)) artikli 7 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/>Disainilahenduse registreerimisest ei tulene õigusi, kui tehnilise otstarbe saavutamine ei jäta mingit vabadust toodete välimuse meelevaldsete omaduste osas<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/>, ning selle seletuskirja kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/>õhutatakse konkurssi sektorites, kus disainilahendustel ei ole õigust kaitsele, näiteks seepärast, et vajadus, et toode täidaks tehnilist otstarvet, ei jäta loojale vabadust<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/> (vt lk 14 ja lk 23).</P></NOTE>, kui ka 1996. aasta muudetud ettepanekus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Vt <DATE ISO="19960221">21. veebruaril 1996</DATE> esitatud direktiivi muudetud ettepanekus (KOM(96) 66 (lõplik)) artikli 7 lõike 1 kommentaar, milles on märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0062" REF.END="QE0062"/>[i]segi kui seda, kas disainilahendusel on või ei ole esteetiline mõõde, ei võeta arvesse selle üle otsustamisel, kas see vastab ettepanekus asjakohaseks peetud kaitse tingimustele, pidasid teatavad isikud vajalikuks lisada sätte, milles on nähtud ette, et kaitset ei tohiks tagada nendel äärmiselt harvadel juhtudel, mil kuju on tingitud otstarbest. Komisjon leidis, et väljenduda tuleb selgemalt, võttes arvesse eelkõige lõike 2 muutmise ettepanekut<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/> (lk 8). Selle artikli 7 lõikes 1 on nüüd nimetatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0063" REF.END="QE0063"/>toote välisomadusi, mis on tingitud üksnes selle tehnilisest otstarbest<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/>, – väljend, mis on võetud üle määruse nr 6/2002 artikli 8 lõikesse 1.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Mulle tundub, et eespool nimetatud eelnõudes ei ole asjakohaseks peetud alternatiivsete disainide olemasolu kriteeriumi või kujude paljususe kriteeriumiga ühtegi samalaadset kriteeriumi, vaid eelistatud on põhjuse kriteeriumi. Ei ole nimelt sugugi nõutud, et asjaomane omadus oleks <HT TYPE="ITALIC">ainus vahend</HT>, tänu millele saab soovitud tehnilise otstarbe saavutada. Niisugust välistamist, nagu on nähtud ette määruse nr 6/2002 artikli 8 lõikes 1, põhjendatakse peamiselt sellega, et väljatöötaja ei saanud toote välimusele avaldada mingit loomingulist laadi mõju, teades, et disainilahendusest tulenevat kaitset õigustab ainult lisaväärtus, mis tuleneb selle otstarbega seotud sõltumatust intellektuaalsest pingutusest. Näib, et ka EUIPO on oma viimaseaegses otsustuspraktikas pigem pannud rõhku küsimusele, kas loojal oli või ei olnud asjaomase toote väljatöötamisel teatav vabadus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Vt Brancusi, L., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0064" REF.END="QE0064"/>Article 8 CDR<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/>, <HT TYPE="ITALIC">op. cit</HT>. 12. joonealuses märkuses, lk 140, punkt 47, ning viimane lähenemine, mida on nimetatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0065" REF.END="QE0065"/>paindlikumaks<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/> ja mida on kirjeldatud komisjoni palvel tehtud uuringu aruandes, mis kannab <DATE ISO="20160603">3. juuni 2016. aasta</DATE> kuupäeva, <HT TYPE="ITALIC">Legal review on industrial design protection in Europe</HT>, lk 89, 91 ja 92.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Mis puudutab selle määruse ja eelkõige artikli 8 lõikega 1 taotletavaid <HT TYPE="ITALIC">eesmärke</HT>, siis ei ole pooled vastu vaielnud asjaolule – mida minu arvates ei saa ka eitada –, et selle sättega püütakse peamiselt takistada, et ainult toote tehnilise otstarbega seotud omadused <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0066" REF.END="QE0066"/>monopoliseeritakse<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Esialgse ettepaneku seletuskirja punkti 8.2 (KOM(93) 342 (lõplik), lk 9) kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0067" REF.END="QE0067"/>ei saa omadusi, mis on tingitud toote tehnilisest otstarbest […], kaitsta nii, et tehnilised otstarbed monopoliseeritakse disainilahenduse kaitsega<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/>.</P></NOTE> nende disainilahendustena kaitsmisega,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Märgin, et samasugusele eesmärgile oli viidatud määruse nr 6/2002 artikli 110 lõikes 1, mille esialgses sõnastuses oli nimetatud juhtumit, mil <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0068" REF.END="QE0068"/>välimus tingib kaitstud disainilahenduse<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/>, kuid mis kaotati siiski õigusloomeprotsessi jooksul. Selle kohta vt minu ettepanek, liidetud kohtuasjad <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Acacia ja D’Amato</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑397/16 ja C‑435/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:730">EU:C:2017:730</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE> ning vältida seda, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0069" REF.END="QE0069"/>takista[takse] tehnilisi uuendusi<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Vt määruse nr 6/2002 põhjenduse 10 esimene lause.</P></NOTE> sellega, et see kaitse vähendab tehniliste lahenduste kättesaadavust teistele ettevõtjatele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Komisjon rõhutab oma seisukohtades õigesti, et disainilahendustena kaitsmise välistamine välisomaduste puhul, mille eesmärk on ainult teatava tehnilise lahenduse saavutamine, tagab vaba konkurentsi nende toodete tarnijate vahel, milles on niisugust tehnilist lahendust kasutatud.</P></NOTE> Püüd tasakaalu poole ühelt poolt uuenduste ja loomingulisuse kaitse ning teiselt poolt õiglase ja kõigile ühenduse ettevõtjatele kasu toova konkurentsi vahel on tõesti olnud üks seadusandja eesmärke.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Vt esialgse ettepaneku seletuskirja 9. jagu (KOM(93) 342 (lõplik), lk 10) ja määruse nr 6/2002 põhjendus 7.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Lisaks ilmneb määruse nr 6/2002 ettevalmistavatest materjalidest, et selle artikli 8 lõike 1 teine eesmärk on näidata ära piir patente käsitlevate õigusnormide ja disainilahendusi käsitlevate sätete vahel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Nende õigusnormide kooseksisteerimist kinnitab määruse nr 6/2002 põhjendus 31 ja artikkel 96. Vt ka roheline raamat disainilahenduste kaitse kohta, <HT TYPE="ITALIC">op. cit</HT>. 31. joonealuses märkuses, lk 65, punkt 5.4.6.1.</P></NOTE> Tehniliste uuenduste võimalik kaitse peab nimelt kuuluma esimeste õigusnormide kohaldamisalasse,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Esialgse ettepaneku seletuskirja punkti 8.2 (KOM(93) 342 (lõplik), lk 9) kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0070" REF.END="QE0070"/>võib omadusi, mis on tingitud toote tehnilisest otstarbest […], kaitsta patente või kasulikke mudeleid käsitlevate õigusaktidega, kui niisuguse kaitse saamise tingimused on täidetud<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/>.</P></NOTE> kui on täidetud patendiga kaitsmise tingimused. Nagu CeramTec rõhutab, võib patendi saamine olla teatavatel juhtudel raskem – sest selleks omandiõiguseks on vaja tõendada, et tegemist on leiutisega, mis vastab väga rangetele nõuetele,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Konkreetselt peab leiutis Münchenis <DATE ISO="19731005">5. oktoobril 1973</DATE> allkirjastatud Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0071" REF.END="QE0071"/>Müncheni konventsioon<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201C" ID="QE0071"/>) artiklite 52–57 kohaselt olema uus, omama leiutustaset ja olema tööstuslikult kasutatav; konventsiooni tekst on kättesaadav järgmisel veebiaadressil: http://www.epo.org/law-practice/legal-texts/html/epc/2013/f/ma1.html.</P></NOTE> – ja vähem kasulik, sest tagatava kaitse kestus võib olla lühem kui disainilahendustega tagatava kaitse kestus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>St Euroopa patendi puhul põhimõtteliselt 20 aastat (vt Müncheni konventsiooni artikkel 63) ja registreeritud ühenduse disainilahenduste puhul kuni 25 aastani (vt määruse nr 6/2002 artikkel 12), nagu see on põhikohtuasjas.</P></NOTE> Seega tuli oht, et patentide vallas kehtivatest õigusnormidest hiilitakse mööda, hoida ära seeläbi, et keelatakse tehnilist laadi lahenduste kaitsmine disainilahendustena.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>See, kui otsustatakse niisuguse kriteeriumi kasuks, mis nagu kujude paljusus piirab tugevalt artikli 8 lõikes 1 sätestatud välistamise kohaldamisala,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkti 19 lõpp.</P></NOTE> võib minu arvates aga võtta sellelt õigusnormilt kogu tema kasuliku mõju ja takistada nii eespool nimetatud eesmärkide saavutamist, sest võimaldatakse saada omandiõigus kujudele, mis on puhtalt tehnilist laadi, kuid millel on variante.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P>Vt ka Siseturu Ühtlustamise Ameti eespool (13. joonealuses märkuses) viidatud otsus asjas R 690/2007‑3, punktid 28 ja 30, ning Brancusi, L., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0072" REF.END="QE0072"/>Article 8 CDR<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201C" ID="QE0072"/>, <HT TYPE="ITALIC">op. cit</HT>. 12. joonealune märkus, lk 136 ja 137, punkt 33.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Ma arvan nagu ka CeramTec ja Ühendkuningriigi valitsus, et toote välisomadusi on peaaegu alati võimalik muuta vähesel, kuid piisaval määral,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Vastavalt määruse nr 6/2002 artikli 5 lõikele 2, mille kohaselt loetakse disainilahendused identseks ja seega mittekaitstavaks, kui nende omadused erinevad vaid ebaoluliste üksikasjade poolest.</P></NOTE> kahjustamata sellega soovitud tehnilist otstarvet. Seega võib juhtuda, et disainilahenduste kaitse abil monopoliseeritakse tehnilise lahenduse mitu või isegi kõik mõeldavad kujud, mis takistab tehnoloogilist uuendust, mida määrusega nr 6/2002 püütakse soodustada. Kui valida kriteerium, mida pooldab DOCERAM, oleks ainult ühel ettevõtjal võimalus saavutada see, et toote erinevaid kujusid kaitstakse mitme disainilahenduse registreeringuga ning saavutab seeläbi ainult talle tagatud kaitse, mis on praktikas samaväärne patendi abil kaitsmisele, kuid mille puhul ei kehti sellega seotud piiranguid, hiilides nendest seega mööda.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>CeramTec väidab selles küsimuses, et põhikohtuasja asjaoludel, st olukorras, kus DOCERAM taotles kaitset tsentreerimistihvti kuju 17 variandile, mis põhinesid kolmel erineval põhimudelil, ei jätnud ta sel turul tegutsevatele ettevõtjatele mingit võimalust kasutada nende toodete alternatiivseid kujusid, sest reljeefkontaktkeevituse puhul ei ole rohkem kujusid, mis oleksid tehniliselt kasutatavad ja jätaksid tootest teistsuguse üldmulje, nagu on nõutud selle määruse artikli 6 lõikes 1.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Lõpuks rõhutan, et tõlgendusel, mida ma siin soovitan, on see eelis, et see on kooskõlas <HT TYPE="ITALIC">kohtupraktikaga</HT>, mille Euroopa Kohus on välja töötanud <HT TYPE="ITALIC">kaubamärkide valdkonnas</HT>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>Vt käesoleva ettepaneku 59. ja 61. joonealune märkus.</P></NOTE> Vastupidi sellele, mida näib väitvat CeramTec, ei saa seda kohtupraktikat minu arvates niisugusena üle kanda käesolevale kohtuasjale, võttes arvesse erinevusi liidu kaubamärgiõiguse ja disainilahendusi reguleeriva õiguse süsteemide vahel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P>Erinevuste kohta kaubamärkidega tagatud kaitse ja disainilahendustega tagatud kaitse nii laadi ja ulatuse kui ka kestuse vahel vt kohtujuristi ettepanek, Ruiz-Jarabo Colomer, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Philips</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑299/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:52">EU:C:2001:52</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Arvestades aga siiski asjaolu, et määruse nr 6/2002 artikli 8 lõikega 1 samalaadseid sätteid on ka esimeses nimetatud süsteemis<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>Vt nõukogu <DATE ISO="19881221">21. detsembri 1988. aasta</DATE> esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="040" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1989">EÜT 1989, L 40, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92) artikli 3 lõike 1 punkti e teine taane, mis nüüd on Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20081022">22. oktoobri 2008. aasta</DATE> direktiivi 2008/95/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="299" PAGE.FIRST="25" DATE.PUB="2008">ELT 2008, L 299, lk 25</REF.DOC.OJ>) artikli 3 lõike 1 punkti e alapunkt ii, ning nõukogu <DATE ISO="19931220">20. detsembri 1993. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="011" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1994">EÜT 1994, L 11, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) artikli 7 lõike 1 punki e alapunkt ii, mis nüüd on nõukogu <DATE ISO="20090226">26. veebruari 2009. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="078" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 78, lk 1</REF.DOC.OJ>) artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii.</P></NOTE> – ehkki need ei ole täpselt samamoodi sõnastatud –,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P>Eespool viidatud kaubamärke käsitlevad õigusnormid (vt 56. joonealune märkus) ei puuduta mitte <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0073" REF.END="QE0073"/>omadusi, […] mis on tingitud üksnes [toote] tehnilisest otstarbest<QUOT.END REF.START="QS0073" CODE="201C" ID="QE0073"/>, vaid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0074" REF.END="QE0074"/>[selle] kuju, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks<QUOT.END REF.START="QS0074" CODE="201C" ID="QE0074"/>. Kohtujurist Ruiz-Jarabo Colomer leidis, et selles erinevuses ei ole midagi meelevaldset ning et see viitab sellele, et välistamisaluse esinemise tuvastamiseks disainilahenduste valdkonnas peab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0075" REF.END="QE0075"/>funktsionaalsuse<QUOT.END REF.START="QS0075" CODE="201C" ID="QE0075"/> tase olema kõrgem, kusjuures sellega seoses arvesse võetav tegur ei pea olema mitte ainult konkreetse tehnilise tulemuse saavutamiseks vajalik, vaid hädavajalik, nii et otstarve tingib kuju. Tema arvates tähendab see, et funktsionaalne mudel võib väärida kaitset, kui on tõendatud, et sama tehnilise otstarbe saab saavutada teistsuguse kujuga (vt tema ettepanek, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Philips</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑299/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:52">EU:C:2001:52</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Mina ei nõustu selle arvamusega, kusjuures tuleb täpsustada, et see arvamus esitati <HT TYPE="ITALIC">obiter dictum</HT>’i raames (vt Siseturu Ühtlustamise Ameti eespool 13. joonealuses märkuses viidatud otsus asjas R 690/2007‑3, punkt 28) ja Euroopa Kohus ei võtnud <DATE ISO="20020618">18. juuni 2002. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Philips</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑299/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:377">EU:C:2002:377</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) disainilahenduste kohta seisukohta.</P></NOTE> ja võttes arvesse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0076" REF.END="QE0076"/>sugulussidemeid<QUOT.END REF.START="QS0076" CODE="201C" ID="QE0076"/> nende kahe õigusnormide kategooria vahel,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0058"><P>Määrus nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta kujutas endast <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0077" REF.END="QE0077"/>pärandit<QUOT.END REF.START="QS0077" CODE="201C" ID="QE0077"/>, mille määruse nr 6/2002 koostajad võtsid koostamisel aluseks (vt Hiance, M., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0078" REF.END="QE0078"/>Le projet de règlement communautaire sur les dessins et modèles: les enjeux<QUOT.END REF.START="QS0078" CODE="201C" ID="QE0078"/>, <HT TYPE="ITALIC">Revue internationale de la propriété industrielle et artistique</HT>, 2000, nr 201, lk 100).</P></NOTE> on minu arvates võimalik ja isegi sobiv võtta seisukoha kujundamisel seda kohtupraktikat arvesse ja esitada käsitletaval juhul analoogiline arutluskäik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Selles küsimuses meenutan, et kaubamärgist tuleneva kaitse kohta on Euroopa Kohus otsustanud, et eespool viidatud liidu õigusnormidega – mis vastavad sisuliselt määruse nr 6/2002 artikli 8 lõikele 1 – püütakse vältida ühele ettevõtjale toote nende tehniliste lahenduste või kasulike omaduste monopoli andmist, mida kasutaja võib konkurentide toodete puhul otsida.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0059"><P>Vt eelkõige direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punkti e kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150916">16.9.2015</DATE>, <NAME.CASE>Société des Produits Nestlé</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑215/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:604">EU:C:2015:604</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161110">10.11.2016</DATE>, <NAME.CASE>Simba Toys <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EUIPO</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑30/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:849">EU:C:2016:849</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Nagu ma juba eespool märkisin,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0060"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 38 jj.</P></NOTE> näib see olevat ka põhjus, miks on ühenduse disainilahendusest tulenev kaitse artikli 8 lõikes 1 kirjeldatud asjaoludel välistatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu mitmest kohtuotsusest kaubamärkide valdkonnas ilmneb, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0079" REF.END="QE0079"/>et ainult kauba kujust koosnevat tähist ei saa [tõlgendatud õigusnormide alusel] registreerida, kui on tõendatud, et kuju peamised funktsionaalsed omadused seonduvad üksnes tehnilise tulemusega<QUOT.END REF.START="QS0079" CODE="201C" ID="QE0079"/>. Euroopa Kohus on täpsustanud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0080" REF.END="QE0080"/>kui tõendatakse, et on olemas muid kujusid, mis võimaldavad saavutada samasuguse tehnilise tulemuse, ei saa see siiski kõrvaldada [kuju, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks, kaubamärgina] registreerimisest keeldumise […] põhjust<QUOT.END REF.START="QS0080" CODE="201C" ID="QE0080"/> niisugusena, nagu see on sätestatud nendes õigusnormides. Ta tugines selle kujude paljususe teooria kaudse – kuid minu meelest selge –<?PAGE NO="11"?> tagasilükkamise puhul eelkõige tõdemusele, et registreerimisest keeldumiseks ei pea olema täidetud tingimus, et asjaomane kuju on ainus, mis võimaldab saavutada soovitud tehnilise tulemuse, ning tähelepanekule, et võib juhtuda, et kaubamärgiomaniku konkurendid ei saa enam kasutada suurt hulka alternatiivseid kujusid, kui niisugune kriteerium leitakse olevat määrava tähtsusega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0061"><P>Vt direktiivi 89/104 artikli 3 lõike 1 punkti e teise taande kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20020618">18.6.2002</DATE>, <NAME.CASE>Philips</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑299/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:377">EU:C:2002:377</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0081">81</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0084">84</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); direktiivi 2008/95 artikli 3 lõike 1 punkti e kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150916">16.9.2015</DATE>, <NAME.CASE>Société des Produits Nestlé</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑215/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:604">EU:C:2015:604</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20100914">14.9.2010</DATE>, <NAME.CASE>Lego Juris <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑48/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:516">EU:C:2010:516</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Ma arvan, et need kaalutlused on õiged ka käesolevas kohtuasjas, sest ka selles valdkonnas ei saa lubada, et ühenduse disainilahenduste eesmärki moonutatakse selleks, et pakkuda kaitset toote puhtalt tehnilistele omadustele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0062"><P>Selle kohta, et eksisteerib analoogia seisukohaga, mille Euroopa Kohus on valinud kaubamärkide valdkonnas, vt eelkõige Greffe, F. ja Greffe, P., <HT TYPE="ITALIC">op. cit</HT>. 15. joonealuses märkuses, punktid 182 ja 183, ning Raynard, J., Py, E. ja Tréfigny, P., <HT TYPE="ITALIC">op. cit</HT>. 15. joonealuses märkuses, punkt 536.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Seega tuleb esimesele eelotsuse küsimusele minu arvates vastata jaatavalt ning lükata järelikult tagasi väide, et otsustada tuleks nn <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0081" REF.END="QE0081"/>kujude paljususe<QUOT.END REF.START="QS0081" CODE="201C" ID="QE0081"/> kriteeriumi kasuks. Täpsemalt olen arvamusel, et määruse nr 6/2002 artikli 8 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selle kindlakstegemisel, kas toote välisomadused on tingitud üksnes selle tehnilisest otstarbest, ei tule arvesse võtta mitte ainult seda, kas olemas ei ole alternatiivseid kujusid, mis võivad täita sama otstarvet, vaid tõendada, et teatava tehnilise otstarbe saavutamine on ainus tegur, mille tõttu asjaomane disainilahendus valiti, ning et sellepärast ei täitnud selle väljatöötaja seejuures mingit loomingulist rolli.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Seoses väljapakutud tõlgendusega esitab eelotsusetaotluse esitanud kohus küsimused, mis käsitlevad selle artikli 8 lõikes 1 sätestatud eeskirja konkreetset rakendamist ja mis on teise eelotsuse küsimuse ese.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC"><HT TYPE="BOLD">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Asjakohased tegurid, mida tuleb arvesse võtta, otsustades, kas määruse nr 6/2002 artikli 8 lõige 1 on kohaldatav (teine küsimus)</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Teine eelotsuse küsimus on esitatud teise võimalusena juhuks, kui Euroopa Kohus peaks esimesele küsimusele vastama – nagu ma soovitan –, et määruse nr 6/2002 artikli 8 lõikes 1 ette nähtud välistamise kohaldamisel on asjakohane meetod kontrollida, kas kõnesoleva toote välisomadused on tingitud üksnes soovitud tehnilisest otstarbest, mitte tuvastada, et ei ole alternatiivseid disaine, mis võivad seda otstarvet samuti täita.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Selle küsimusega küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus esiteks, millisest vaatevinklist tuleb hinnata, kas toote mitmesugused välisomadused valiti eranditult tehnilise otstarbega seotud põhjustel, ning teiseks juhuks, kui asjale tuleb vaadata <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0082" REF.END="QE0082"/>objektiivse vaatleja<QUOT.END REF.START="QS0082" CODE="201C" ID="QE0082"/> seisukohast, kuidas seda viimast mõistet tuleb määratleda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et selles kohtus vaidlustatud kohtuotsuses leidis Landgericht Düsseldorf (Düsseldorfi esimese astme kohus), et see hindamine peab olema objektiivne ning asjaomase disainilahenduse looja isiklikul tahtel on vähe tähtsust, välja arvatud vajaduse korral tegurina, mis aitab välja selgitada, kas objektiivne vaatleja jõuab mõistliku analüüsi tulemusena järeldusele, et asjaomane disain valiti ainult tehnilise otstarbega seotud nõuete tõttu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0063"><P>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et Siseturu Ühtlustamise Ameti eespool (13. joonealuses märkuses) viidatud otsuses asjas R 690/2007‑3 on valitud niisugune lähenemine.</P></NOTE> Selle lähenemise vastaste sõnul on siiski raske igal üksikjuhtumil hinnata, kuidas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0083" REF.END="QE0083"/>objektiivne vaatleja<QUOT.END REF.START="QS0083" CODE="201C" ID="QE0083"/>, see tähendab teine isik – kes eksisteerib pealegi vaid teoreetiliselt – asja näeb.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Küsimuses, kas analüüs, mis tuleb</HT> määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 1 kohaldatavuse üle otsustamiseks <HT TYPE="ITALIC">läbi viia, on objektiivne või subjektiivne</HT>, on põhikohtuasja pooled ja Euroopa Kohtule seisukohti esitanud asjast huvitatud isikud nõus, et looja subjektiivne kavatsus asjaomase disainilahenduse loomisel ei saa kujutada endast võtmetegurit, mis võimaldab teha kindlaks, kas see disainilahendus valiti puhtalt tehnilistel kaalutlustel. Ka mina arvan nii.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Objektiivne lähenemine selle analüüsi küsimuses soosib selle sätte ühetaolist kohaldamist kõigis liikmesriikides ning liikmesriikide kohtutes ning tagab suurema ettenähtavuse, mis tugevdab ettevõtjate jaoks õiguskindlust. Nagu DOCERAM ja CeramTec sisuliselt märgivad, on juhul, kui looja eeldatav kavatsus kujutab endast ainsat asjakohast kriteeriumi, tema ütlused ainsana määrava tähtsusega selle üle otsustamisel, kas asjaomast disainilahendust võib kaitsta või mitte, ning vaidluse korral võib huvitatud isikul olla kiusatus väita, et ta valis selle disaini esteetilistel kaalutlustel, ning väita seda selleks, et määruse nr 6/2002 artikli 8 lõikes 1 ette nähtud välistamist ei kohaldataks tema loomingu kahjuks. Minu arvates on kõige tähtsam, et pädevad ametiasutused saaksid teha otsuse hingamiskriteeriumide põhjal, mis ei ole mitte subjektiivsed, vaid neutraalsed ja mille puhul puudub erapoolikuse oht.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Küsimuses, kuidas toimida, et anda objektiivne hinnang</HT> sellele, kas toote välimus on tingitud üksnes selle tehnilisest otstarbest määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 1 tähenduses, ei lange Euroopa Kohtus esitatud seisukohad seevastu sugugi kokku.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Minu arvates seisneb <HT TYPE="ITALIC">esimene probleem</HT>, mis kerkib seoses küsimusega, nagu selle on eelotsusetaotluse esitanud kohus – kes märgib, et võib-olla tuleb arvesse võtta <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0084" REF.END="QE0084"/><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0085" REF.END="QE0085"/>objektiivse vaatleja<QUOT.END REF.START="QS0085" CODE="201C" ID="QE0085"/> seisukohta<QUOT.END REF.START="QS0084" CODE="201C" ID="QE0084"/>, selles, kas on või ei ole vaja <HT TYPE="ITALIC">arutleda, lähtudes fiktiivsest isikust</HT>, kelle eeldatav hinnang kujutab endast arhetüüpi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Selles küsimuses märgib CeramTec kõigepealt, et väljend <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0086" REF.END="QE0086"/>objektiivne vaatleja<QUOT.END REF.START="QS0086" CODE="201C" ID="QE0086"/> on nii eelotsusetaotluse esitanud kohtus vaidlustatud kohtuotsuses kui ka teises eelotsuse küsimuses inspireeritud samalaadsetest väljenditest, mida on kasutatud erinevates variantides EUIPO otsustuspraktikas<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0064"><P>Siseturu Ühtlustamise Ameti eespool (13. joonealuses märkuses) viidatud otsuse asjas R 690/2007‑3 punktis 36 on viidatud <HT TYPE="ITALIC">reasonable observer</HT>’i (eesti keeles <HT TYPE="ITALIC">mõistlik vaatleja</HT>) seisukohale.</P></NOTE> ja õigusteoorias<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0065"><P>CeramTec viitab väljenditele <HT TYPE="ITALIC">relevant observer</HT> (eesti keeles <HT TYPE="ITALIC">asjassepuutuv vaatleja</HT>) ja <HT TYPE="ITALIC">reasonable observer persona</HT> (<HT TYPE="ITALIC">mõistlik vaatleja</HT>), mida on kasutanud vastavalt Brancusi, L., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0087" REF.END="QE0087"/>Article 8 CDR<QUOT.END REF.START="QS0087" CODE="201C" ID="QE0087"/>, <HT TYPE="ITALIC">op. cit</HT>. 12. joonealuses märkuses, lk 139, punkt 41, ja mida on kasutatud komisjoni palvel tehtud uuringu aruandes, <HT TYPE="ITALIC">op. cit</HT>. 41. joonealuses märkuses, lk 90.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Seejärel väidab CeramTec, et selle kontrollimisel, kas määruse nr 6/2002 artikli 8 lõige 1 on kohaldatav, tuleb lähtuda analoogia alusel mõistest <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0088" REF.END="QE0088"/>asjatundlik kasutaja<QUOT.END REF.START="QS0088" CODE="201C" ID="QE0088"/>, mida on kasutatud selle määruse artikli 6 lõikes 1, artikli 10 lõikes 1 ja põhjenduses 14,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0066"><P>Artiklid 6 ja 10, mis käsitlevad vastavalt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0089" REF.END="QE0089"/>eristatavust<QUOT.END REF.START="QS0089" CODE="201C" ID="QE0089"/>, mis asjaomasel disainilahendusel peab olema, (samuti põhjendus 14) ja määrusega nr 6/2002 tagatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0090" REF.END="QE0090"/>kaitse ulatust<QUOT.END REF.START="QS0090" CODE="201C" ID="QE0090"/>.</P></NOTE> niisugusena, nagu seda mõistet on määratletud Euroopa Kohtu ja Üldkohtu praktikas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0067"><P>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0091" REF.END="QE0091"/>asjatundlik kasutaja<QUOT.END REF.START="QS0091" CODE="201C" ID="QE0091"/> „jääb kaubamärgiõiguses kasutatava <HT TYPE="ITALIC">mõiste</HT> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0092" REF.END="QE0092"/><HT TYPE="ITALIC">keskmine tarbija</HT><QUOT.END REF.START="QS0092" CODE="201D" ID="QE0092"/> – kellelt ei eeldata mingeid eriteadmisi ning kes üldiselt ei võrdle vastandatud kaubamärke otseselt – <HT TYPE="ITALIC">ning</HT> [kaubamärgiõiguses kasutatava] <HT TYPE="ITALIC">mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0093" REF.END="QE0093"/>spetsialist</HT><QUOT.END REF.START="QS0093" CODE="201D" ID="QE0093"/> ehk põhjalike tehniliste teadmistega eksperdi <HT TYPE="ITALIC">vahele</HT>. [Sellest võib] aru saada nii, et nõnda nimetatakse […] <HT TYPE="ITALIC">kasutajat</HT>, kes on kas tulenevalt isiklikust kogemusest või vastava valdkonna ulatuslikest teadmistest <HT TYPE="ITALIC">erilise valvsusega</HT>“ (kohtujuristi kursiiv) (vt eelkõige kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20111020">20.10.2011</DATE>, <NAME.CASE>PepsiCo <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Grupo Promer Mon Graphic</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑281/10 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:679">EU:C:2011:679</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170921">21.9.2017</DATE>, <NAME.CASE>Easy Sanitary Solutions – EUIPO <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Group Nivelles</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑361/15 P ja C‑405/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:720">EU:C:2017:720</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0124">124</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0125">125</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Selle poole sõnul vastab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0094" REF.END="QE0094"/>asjatundliku kasutaja<QUOT.END REF.START="QS0094" CODE="201C" ID="QE0094"/> – ehkki seda tuleb veel kontrollida – eriolukorras nagu käsitletaval juhul, kus asjaomaste toodete kõik kasutajad on erialaasjatundjad, praktikas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0095" REF.END="QE0095"/>valdkonna asjatundjale<QUOT.END REF.START="QS0095" CODE="201C" ID="QE0095"/>, kellel on tehnilised teadmised, kusjuures viimati nimetatud mõistet on kasutatud selle hindamisel, kas patenteeritud toode kujutab endast leiutist.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Ma leian, et seda ettepanekut ei saa järgida. Täpsustan, et vastupidi CeramTeci väitele ei ole faktiliste asjaolude esinemise hindamisel määruse nr 6/2002 raames asjakohane kriteerium <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0096" REF.END="QE0096"/>alati <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0097" REF.END="QE0097"/>asjatundlik kasutaja<QUOT.END REF.START="QS0097" CODE="201C" ID="QE0097"/><QUOT.END REF.START="QS0096" CODE="201C" ID="QE0096"/>. Nimelt on juba otsustatud, et viimane ei ole tingimata suuteline eristama osas, mis ületab asjaomase toote kasutamisel saadud kogemust, toote välimuse aspekte, mis on tingitud selle tehnilisest otstarbest, ja välimuse aspekte, mis on meelevaldsed.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0068"><P>Vt eelkõige Üldkohtu otsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20100622">22.6.2010</DATE>, <NAME.CASE>Shenzhen Taiden <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet – Bosch Security Systems (Sideseadmed)</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑153/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2010:248">EU:T:2010:248</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20131121">21.11.2013</DATE>, <NAME.CASE>El Hogar Perfecto del Siglo XXI <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet – Wenf International Advisers (Korgitser)</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑337/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2013:601">EU:T:2013:601</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140312">12.3.2014</DATE>, <NAME.CASE>Tubes Radiatori <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet – Antrax It (Radiaator)</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑315/12</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:115">EU:T:2014:115</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Üldkohtu niisugune mitmel korral esitatud analüüs on minu meelest vägagi põhjendatud.</P></NOTE> Määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 1 kohaldatavuse üle otsustamine eeldab tõesti, et viiakse läbi tehniline hindamine – milleks on tarvis eripädevust, mida ei ole alati isegi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0098" REF.END="QE0098"/>asjatundlikul<QUOT.END REF.START="QS0098" CODE="201C" ID="QE0098"/> kasutajal. Seepärast ei saa <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0099" REF.END="QE0099"/>asjatundliku kasutaja<QUOT.END REF.START="QS0099" CODE="201C" ID="QE0099"/> seisukoht minu arvates alati olla objektiivne hindamiskriteerium, mida peab kohaldama.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Ma arvan nagu ka Ühendkuningriik ja komisjon, et kui määruse nr 6/2002 andjad oleksid tahtnud valida niisugust õigusinstrumenti nagu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0100" REF.END="QE0100"/>objektiivne vaatleja<QUOT.END REF.START="QS0100" CODE="201C" ID="QE0100"/> – millele on viidatud teises eelotsuse küsimuses –, oleksid nad seda artikli 8 lõikes 1 maininud, nagu nad sõnaselgelt mainisid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0101" REF.END="QE0101"/>asjatundlikku kasutajat<QUOT.END REF.START="QS0101" CODE="201C" ID="QE0101"/> artikli 6 lõikes 1 ja artikli 10 lõikes 1.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0069"><P>Vt selle kohta eelkõige määruse esialgse ettepaneku artikli 6 lõike 1 kommentaar (KOM(93) 342 (lõplik), lk 15).</P></NOTE> Märgin lisaks, et selles artiklis 8 ei ole viidatud ka teiste fiktiivsete isikute kui kategooria tunnetusele, näiteks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0102" REF.END="QE0102"/>potentsiaalne keskmine ostja<QUOT.END REF.START="QS0102" CODE="201C" ID="QE0102"/> – kriteerium, mille DOCERAM välja pakkus ja millest ta seejärel loobus,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0070"><P>DOCERAMi arvates on niisugusel ostjal tehnikavaldkonnas, kuhu toode kuulub, sageli väiksemad erialased teadmised kui näiteks väljatöötajal või valmistajal, mille tagajärg võib olla see, et teatavate välisomaduste otstarvet tajutakse ekslikult esteetiliste omadustena.</P></NOTE> – või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0103" REF.END="QE0103"/>keskmine tarbija<QUOT.END REF.START="QS0103" CODE="201C" ID="QE0103"/> – hindamistegur, mille kohta märgib komisjon, et seda on peetud teguriks, mis ei ole iseenesest määrava tähtsusega selle hindamisel, kas teatav kuju on kaubamärkide valdkonnas puhtalt tehniline.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0071"><P>Ta viitab selles küsimuses <DATE ISO="20140918">18. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hauck</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑205/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2233">EU:C:2014:2233</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktidele 33–35, mis puudutavad direktiivi 89/104 artikli 3 lõike 1 punkti e. Komisjoni sõnul on seetõttu, et selle sätte eesmärk on võrreldav määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 1 eesmärgiga, loogiline kohaldada ka viimase raames samasuguseid kriteeriume selle hindamisel, kas toote välimuse väljatöötamisel on mindud kaugemale tehnilistest nõuetest. Vt selle kohta ka käesoleva ettepaneku punktid 43 jj.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Ühendkuningriigi valitsus rõhutab minu arvates õigesti, et määruse nr 6/2002 artikli 6 lõikes 2 ja artikli 10 lõikes 2 ei ole kasutatud teoreetilist mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0104" REF.END="QE0104"/>asjatundlik kasutaja<QUOT.END REF.START="QS0104" CODE="201C" ID="QE0104"/> kui kriteeriumit selle hindamisel, milline oli <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0105" REF.END="QE0105"/>autori vabadusaste disainilahenduse väljatöötamise käigus<QUOT.END REF.START="QS0105" CODE="201C" ID="QE0105"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0072"><P>Ehkki nende artiklite 6 ja 10 vastavates lõigetes 1 ja 2 nimetatud tingimused on täiendavad, nagu näitab selle määruse põhjendus 14. Hinnates konkreetselt üldmuljet, mille asjaomased disainilahendused asjatundlikule kasutajale jätavad, tuleb arvesse võtta vabadusastet, mis loojal vaidlustatud disainilahenduse väljatöötamisel oli, sest mida piiratum on see vabadus, seda väiksematest erinevustest nende disainilahenduste vahel piisab, et jätta kasutajale teistsugune üldmulje (vt eelkõige kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20100318">18.3.2010</DATE>, <NAME.CASE>Grupo Promer Mon Graphic <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet – PepsiCo (Ümmarguse reklaamieseme kujutis)</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑9/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2010:96">EU:T:2010:96</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170705">5.7.2017</DATE>, <NAME.CASE>Gamet <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EUIPO – <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0106" REF.END="QE0106"/>Metal-Bud II<QUOT.END REF.START="QS0106" CODE="201C" ID="QE0106"/> Robert Gubała (Uksekäepide)</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑306/16</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:466">EU:T:2017:466</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE> ning et selle artikli 8 lõike 1 raames tuleb valida sama lähenemine, mis ei ole fiktiivne, sest ka siin on vaidlust lahendava kohtu ülesanne hinnata objektiivselt, mis kuulub mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0107" REF.END="QE0107"/>toote tehniline otstarve<QUOT.END REF.START="QS0107" CODE="201C" ID="QE0107"/> alla – mida ei saa kaitsta – ja milles on rolli mänginud väljatöötaja vabadus, mille vilja kui loomingut saab kaitsta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0073"><P>Märgin, et oma määruse esialgses ettepanekus (KOM(93) 342 (lõplik), lk 19) märkis komisjon, et selle tekstiosa lõikega 2, millest sai määruse nr 6/2002 artikkel 10, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0108" REF.END="QE0108"/>püüti <HT TYPE="ITALIC">anda kohtutele</HT> <HT TYPE="ITALIC">juhised</HT> õiguste rikkumise hagide kohta (kohtujuristi kursiiv). Ta lisas, et „[<HT TYPE="ITALIC">ä]ärmiselt funktsionaalsetel disainilahendustel, mille puhul peab looja järgima täpseid parameetreid, on tõenäoliselt rohkem omavahelisi sarnasusi kui disainilahendustel, mille puhul on loojal täiesti vabad käed</HT>. Seepärast on [selles] lõikes 2 sätestatud põhimõte, mille kohaselt tuleb disainilahenduse ja teise varem eksisteerinud disainilahenduse vahelise sarnasuse hindamisel arvesse võtta looja vabadust<QUOT.END REF.START="QS0108" CODE="201C" ID="QE0108"/> (kohtujuristi kursiiv).</P></NOTE> Niisuguse kasutustliku hinnangu on juba andnud – tundub, et suuremate raskusteta – siseriiklikud kohtud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0074"><P>Ühendkuningriigi valitsus viitab selles küsimuses Court of Appeal’i (England &amp; Wales) (Civil Division) (apellatsioonikohus (Inglismaa ja Wales) (tsiviilkoda)) otsusele Dyson Ltd <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Vax [2011] EWCA Civ 1206, punkt 36.</P></NOTE> ja Siseturu Ühtlustamise Ameti, nüüdse EUIPO ametnikud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0075"><P>Vt näiteks analüüs, mille on esitanud Siseturu Ühtlustamise Ameti tühistamisosakond oma <DATE ISO="20140317">17. märtsi 2014. aasta</DATE> otsuses asjas nr ICD 8674: Extruplast <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. PVG Energy BV, punkt 17: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0109" REF.END="QE0109"/>[l]ooja teab, et kanistrite disainilahenduste väljatöötamisel kitsendavad tema vabadust paljud otstarbega – s.o siin käsitletaval juhtumil vedelike hoidmise, vedamise ja ladustamisega – seotud piirangud. […] Käsitletaval juhul annavad tiivikukujuline rist ülal, selle labade laius, selle asetus nii ülal kui ka all, pikad sooned selle transpordiks, filtrite asetus, nende kuju ja suurus või peenus, sooned ja nende arv [kõnesolevale ühenduse disainilahendusele] erilised esteetilised omadused, kuid ka eksklusiivsema välimuse, mis ei ole tingitud üksnes tehnilisest otstarbest<QUOT.END REF.START="QS0109" CODE="201C" ID="QE0109"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Pealegi kui nõustuda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0110" REF.END="QE0110"/>objektiivse vaatleja<QUOT.END REF.START="QS0110" CODE="201C" ID="QE0110"/> kriteeriumiga, tekitaks see hulga täiendavaid raskusi selle kindlaksmääramisel, missugune on see puha osadest moodustunud kategooria ning kuidas seda tuleb kasutada, kas või küsimuses, millist liiki ja mis tasemel teadmised peavad niisugusel isikul olema.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Teine probleem</HT>, mis on Euroopa Kohtule hindamiseks esitatud, seisneb <HT TYPE="ITALIC">nende elementide kindlaksmääramises, mida peab analüüsima</HT> minu arvates nii objektiivselt kui ka kasutuslikult kohus, millele on määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 1 alusel hagi esitatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Ma nõustun arvamusega, mida on väljendatud enamikus Euroopa Kohtule esitatud seisukohtades ja mille kohaselt peab vaidlust lahendav siseriiklik kohus hindama objektiivselt ja juhtumi kõiki konkreetseid asjaolusid arvestades, kas toote mitmesugused välisomadused vastavalt ainult selle otstarbega seotud kaalutlustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Selles küsimuses peaks see kohus komisjoni arvates arvesse võtma hindamiskriteeriume, mida Euroopa Kohus on kaubamärkide vallas aktsepteerinud ja mis võimaldavad oletada, et kujul ei ole puhtalt tehniline väärtus, näiteks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0111" REF.END="QE0111"/>see, kuidas […] keskmine tarbija tähist tajub,[<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0076"><P>Kuigi see kriteerium ei ole üksi määrava tähtsusega (vt käesoleva ettepaneku punkt 59).</P></NOTE>], asjaomase kaubaliigi olemus, asjaomase kuju kunstiline väärtus, selle kuju eripärasus võrreldes asjaomasel turul levinud muude kujudega, märkimisväärne hinnaerinevus võrreldes sarnaste kaupadega või tootja algatatud reklaamikampaania, mis toob peamiselt esile asjaomase kauba esteetilised omadused<QUOT.END REF.START="QS0111" CODE="201C" ID="QE0111"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0077"><P>Selles küsimuses viitab komisjon <DATE ISO="20140918">18. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hauck</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑205/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2233">EU:C:2014:2233</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktidele 34 ja 35. Vt ka käesoleva ettepaneku 71. joonealune märkus.</P></NOTE> Komisjon leiab, et asja lahendav kohus peaks arvesse võtma ka seda, kas on alternatiivseid kujusid, mis täidavad samuti asjaomast tehnilist otstarvet, sest kui on, näitab see põhimõtteliselt, et loojal oli toote välisomaduste väljatöötamisel vabadus ja neid ei valitud ainult otstarbega seotud piirangute tõttu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>DOCERAM on koostanud ka mitteammendava loetelu kriteeriumidest, mis võivad olla asjakohased ning milleks on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0112" REF.END="QE0112"/>väljatöötamis‑, reklaamimis‑, kasutamis‑ jm protsessiga seotud asjaolud<QUOT.END REF.START="QS0112" CODE="201C" ID="QE0112"/>. CeramTec omalt poolt väidab, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0113" REF.END="QE0113"/>asjatundliku kasutaja<QUOT.END REF.START="QS0113" CODE="201C" ID="QE0113"/> seisukoht, mille ta soovitab – minu meelest ekslikult<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0078"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 57 jj.</P></NOTE> – valida objektiivseks hindamiskriteeriumiks, tuleb kindlaks määrata, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0114" REF.END="QE0114"/>võttes täielikult arvesse kõiki konkreetse juhtumi asjakohaseid asjaolusid<QUOT.END REF.START="QS0114" CODE="201C" ID="QE0114"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0079"><P>Selles küsimuses viitab CeramTec teiste hulgas uuringule Ruhl, O., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0115" REF.END="QE0115"/><HT TYPE="ITALIC">Gemeinschaftsgeschmacksmuster</HT> – <HT TYPE="ITALIC">Kommentar</HT><QUOT.END REF.START="QS0115" CODE="201C" ID="QE0115"/>, <HT TYPE="ITALIC">op. cit</HT>. 7. joonealuses märkuses, punkt 10.</P></NOTE> ja eelkõige <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0116" REF.END="QE0116"/>tootja konkreetset eesmärki toote väljatöötamise hetkel, toote reklaami, milles on rõhutatud disaini, võimalikke tunnustusi või disaini erilist mainet üldsuse silmis ning väljatöötaja tahet toote loomise hetkel<QUOT.END REF.START="QS0116" CODE="201C" ID="QE0116"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0080"><P>Kreeka ja Ühendkuningriigi valitsus hoidusid niisuguste hindamiskriteeriumide loetelude koostamisest.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Selles küsimuses täpsustan, et vaidlust lahendav kohus peab asjaomase hinnangu andma minu arvates mitte ainult asjaomast disainilahendust ennast, vaid ka selle välisomaduste valiku kõiki asjaolusid arvestades, võttes arvesse poolte esitatud tõendeid, olenemata nende esemest või laadist,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0081"><P>Tuleb täpsustada, et tõendamiskoormis selle tõendamisel, et määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 1 kohaldamise tingimused on täidetud, lasub niisugusel juhul loogiliselt poolel, kes soovib selles õigusnormis sätestatud erandile tugineda.</P></NOTE> samuti võimalikke menetlust korraldavaid meetmeid, mis see kohus on võtnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Minu arvates ei saa välistada, et niisugused kriteeriumid, mille kohta ma leian, et need üksi ei saa tõendada, et toote välisomadused on tingitud üksnes selle tehnilisest otstarbest määruse nr 6/2002 artikli 8 lõike 1 tähenduses näiteks looja subjektiivne kavatsus või alternatiivsete kujude olemasolu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0082"><P>Ükski nendest kriteeriumidest ei ole iseenesest eespool, vastavalt käesoleva ettepaneku punktis 53 ja punktides 23 jj nimetatud põhjustel määrava tähtsusega.</P></NOTE> võib siiski arvata nende konkreetsete tegurite hulka, mida asja lahendavad kohtud peavad oma arvamuse kujundamisel selle sätte kohaldatavuse küsimuses arvesse võtma.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Minu arvates ei ole vaja koostada loetelu – isegi mitte mitteammendavat loetelu – kriteeriumidest, mis on seejuures asjakohased, sest liidu seadusandja ei soovinud kasutada seda meetodit, ning mulle näib, et Euroopa Kohus on seda pidanud kasutuks hindamise puhul – mis hõlmab ka faktiliste asjaolude hindamist –, mis tuleb selle määruse artiklite 4–6 kohaselt läbi viia.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Seevastu näib mulle nagu Kreeka valitsuselegi, et rõhk tuleks asetada asjaolule, et asja lahendav kohus võib vajaduse korral nõutava hindamise läbi viia nii, et kasutab enda määratud sõltumatu eksperdi abi. Märgin, et siseriiklikel kohtutel ei ole tingimata – mõnikord vägagi tehnilist – haridust, mis on selleks vajalik, ning on tavaline, et kui nad peavad lahendama seda laadi keerukaid küsimusi, paluvad nad eksperdi arvamust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Arvan seega, et teisele eelotsuse küsimusele tuleb vastata, et selle hindamisel, kas toote mitmesugused välisomadused vastavad ainult tehnilise otstarbega seotud kaalutlustele, peab asja lahendav kohus, kui otsustab, kas määruse nr 6/2002 artikli 8 lõige 1 on kohaldatav, viima läbi objektiivse hindamise, mille raames ei tohi ta lähtuda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0117" REF.END="QE0117"/>objektiivse vaatleja<QUOT.END REF.START="QS0117" CODE="201C" ID="QE0117"/> – teoreetilisest – seisukohast, vaid peab võtma – konkreetselt – arvesse juhtumi asjakohaseid asjaolusid.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Eelnevate kaalutluste põhjal teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Oberlandesgericht Düsseldorfi (kõrgeim piirkondlik kohus Düsseldorfis, Saksamaa) eelotsuse küsimustele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="20011212">12. detsembri 2001. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta artikli 8 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellest määrusest tulenev kaitse on välistatud, kui asjaomase toote välisomadused on valitud ainult eesmärgiga, et toode täidaks teatavat tehnilist otstarvet, ja seega ilma selle väljatöötaja mingisuguse loomingulise panuseta, ning asjaolu, et võib olla teisigi kujusid, mis võimaldavad saavutada sama tehnilise tulemuse, ei ole iseenesest määrava tähtsusega.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Et teha kindlaks, kas toote välisomased valiti eranditult toote tehnilise otstarbega seotud kaalutlustel artikli 8 lõike 1 tähenduses, peab asja lahendav kohus tegema otsuse objektiivselt, kasutades omaenese kaalutlusõigust ja võttes arvesse konkreetse juhtumi kõiki asjakohaseid asjaolusid.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>