(1)

16. veebruaril 2024 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“, „Hiina RV“ või „asjaomane riik“) pärit klaaskiudlõnga impordi suhtes. Komisjon avaldas algatamisteate (2) (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas.

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse põhjal, mille esitas 3. jaanuaril 2024 klaaskiudlõnga tootjate ühing Glass Fibre Europe (edaspidi „kaebuse esitaja“). Kaebus esitati liidu klaaskiudlõnga tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava olulise kahju ohu kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

Alusmääruse artikli 14 lõike 5a kohaselt peaks komisjon eelavalikustamise perioodil registreerima dumpinguvastase uurimisega hõlmatud impordi, välja arvatud juhul, kui tal on artikli 5 tähenduses piisavaid tõendeid selle kohta, et artikli 10 lõike 4 punkti c või d nõuded ei ole täidetud.

(4)

Eelavalikustamise perioodil komisjon importi ei registreerinud, sest pärast uurimise algatamist impordikogused ei suurenenud ja seetõttu ei olnud artikli 10 lõikes 4 nimetatud kriteeriumid täidetud.

(5)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon uurimise algatamisest eraldi kaebuse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid eksportivaid tootjaid ja Hiina ametiasutusi, teadaolevaid importijaid, tarnijaid, kasutajaid ja kauplejaid ning kutsus neid osalema.

(6)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(7)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(8)

16. veebruaril 2024 toimikusse lisatud teates märkis komisjon, et saadaoleva teabe põhjal esindasid kaks äriühingut, Saint-Gobain Vertex s.r.o ja Valmiera Stikla Skieddra AS, kogu liidu tootmisharu ja seepärast ei olnud valimi moodustamine vajalik. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada selle esialgse otsuse kohta märkusi. Märkusi ei esitatud. Seepärast kinnitas komisjon 12. märtsil 2024 toimikusse lisatud teates oma otsuse valimit mitte moodustada.

(9)

Ükski importija endast teada ei andnud ega esitanud valimi moodustamiseks vajalikku teavet.

(10)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil Hiina eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures kindlaks teha muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust. Nõutud teabe esitasid viis Hiina eksportivat tootjat, kes nõustusid enda kaasamisega valimisse.

(11)

Vastavalt alusmääruse artikli 17 lõikele 1 moodustas komisjon kahest eksportivast tootjast, äriühingutest Shandong Fiberglass Group Corp (edaspidi „Shandong Fiberglass“) ja Henan Guangyuan New Material Co. Ltd (edaspidi „Henan Guangyuan“) koosneva valimi, võttes aluseks suurimad liitu suunatud representatiivsed ekspordimahud, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Kahe algselt valimisse kaasatud eksportiva tootja eksport moodustas kokku [11–15 %] liitu suunatud Hiina ekspordi kogumahust.

(12)

Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja Hiina ametiasutustega.

(13)

Üks eksportiv tootja, Jiangsu Jiuding Special Fiber Co., Ltd., väitis, et ka tema oleks pidanud olema valimisse kaasatud. Oma valikuuringu vormis teatas ta aga tükeldatud klaaskiu ekspordist, mis pärast toote määratluse täpsustamist, nagu on selgitatud põhjendustes 26 ja 28, ei kuulu enam toote määratluse alla. Tema liitu suunatud asjaomase toote ülejäänud ekspordimahu põhjal ei vastanud see eksportiv tootja valimisse kaasamise tingimustele.

(14)

26. märtsil 2024 (seitse päeva enne eksportivate tootjate küsimustikule vastuse esitamise tähtaega) teatas valimisse kaasatud äriühingutest suurima liitu suunatud ekspordiga Shandong Fiberglass, et ta ei tee uurimises koostööd.

(15)

Kolme ülejäänud valikuuringu vormile vastanud eksportiva tootja eksport moodustas kokku [2–5,5 %] Hiina ekspordi mahust. Nad teatasid kavatsusest taotleda individuaalset kontrollimist, kuid ükski neist ei esitanud vastuseid eksportivate tootjate küsimustikule ega seega nõuetele vastavat taotlust. Arvestades valikuuringule vastused esitanud eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi madalat taset, ei oleks valim olnud representatiivne ka selle võimaliku täiendamise tulemusel, isegi kui oleks esitatud vastused dumpinguvastasele küsimustikule (3).

(16)

Üldiselt on koostöö tase käesoleva juhtumi puhul madal seetõttu, et pärast äriühingu Shandong Fiberglass otsust koostöö lõpetada moodustas valikuuringu küsimustikule vastused esitanud tootjate import [4,5–9 %] liitu suunatud Hiina koguekspordist, väljendatuna protsendina uurimisperioodil asjaomasest riigist liitu suunatud koguimpordist, mis tehti kindlaks Eurostati andmete põhjal, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud põhjenduses 159.

(17)

Tingituna vähesest koostööst, mille tulemuseks oli olukord, kus representatiivset valimit ei olnud võimalik moodustada, otsustas komisjon valikuuringust üldse loobuda ja kohaldada kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõike 4 teise lõiguga dumpingu kindlaksmääramiseks artiklit 18.

(18)

5. augustil 2024 esitas komisjon toimikusse lisatava teate ja teavitas Hiina ametiasutusi oma otsusest valikuuringust loobuda (vt põhjendus 17 eespool). Huvitatud isikutel paluti esitada märkusi, kuid ühtegi märkust ei esitatud.

(19)

Nagu on selgitatud põhjenduses 15, väljendasid kolm ülejäänud Hiina eksportivat tootjat oma vastavatel valikuuringu vormidel huvi individuaalse kontrollimise vastu alusmääruse artikli 17 lõike 3 alusel. Need eksportivad tootjad ei esitanud aga nõuetele vastavaid taotlusi, sest nad ei vastanud algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustikule. Seepärast on komisjon seisukohal, et nendelt äriühingutelt individuaalse kontrollimise taotlusi ei saadud.

(20)

Kuna ainus algsesse valimisse kaasatud äriühing, kes esitas küsimustikule nõuetekohase ja õigeaegse vastuse, mida oli võimalik kooskõlas alusmääruse artikli 16 lõikega 1 kontrollida, otsustas komisjon arvutada individuaalse dumpingumarginaali äriühingule Henan Guangyuan.

(21)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina valitsus“) ka küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta Hiinas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(22)

Komisjon tegi liidu tootjatele, eksportivatele tootjatele ning teadaolevatele importijatele ja kasutajatele mõeldud küsimustikud algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt (4).

(23)

Komisjon sai vastused küsimustikule kahelt liidu tootjalt, ühelt Hiina eksportivalt tootjalt, ühelt sõltumatult importijalt ja kolmelt kasutajalt. Hiina valitsus komisjonile küsimustiku vastust ei esitanud.

(24)

Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

(25)

Dumpingu ja kahju uurimine kestis 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2020 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „asjaomane periood“).

(26)

Uuritav toode on keerutatud või keerutamata kiust klaaskiudlõng, v.a klaaskiust kammlindid, klaaskiudnöör ja tükeldatud klaaskiud, mis praegu jääb CN-koodide ex 7019 13 00 ja ex 7019 19 00 (TARICi koodid 7019 13 00 10, 7019 13 00 15, 7019 13 00 20, 7019 13 00 25, 7019 13 00 30, 7019 13 00 50, 7019 13 00 87, 7019 13 00 94, 7019 19 00 30, 7019 19 00 85) alla.

(27)

Klaaskiudlõngal on väga erinevaid kasutusviise, näiteks telgedel kootud, kootud, punutud või mittesäbruline kangas, mida järgnevalt kasutatakse selliste tsementmaterjalide nagu mördi või elastomeersete, termoplastsete ja termoreaktiivsete vaikude sarrustamiseks komposiitmaterjalide tootmisel. Selle kasutusalad on näiteks autod, elektrisõidukite akud, veokid, bussid, rongid, tuulikute labad, õhusõidukid, hoonete isolatsioon, suitsu- ja tuletõrje, heliisolatsioon, filtrid (õhu-, metalli-, tolmu- ja vedelikufiltrid), elektriisolatsioon jne.

(28)

25. märtsil 2024 avaldas komisjon vastusena ühe Hiina eksportiva tootja päringule toimikusse lisatava teate, milles ta selgitas toote määratlust. Teates selgitati, et uuritava toote määratlus hõlmas suure ränidioksiidisisaldusega filamentlõngasid, kuid uuritava toote määratlusest oli välja jäetud tükeldatud klaaskiud, olenemata klaasi liigist ja kiu pikkusest. Huvitatud isikutel paluti esitada märkusi, kuid ühtegi märkust ei esitatud.

(29)

Asjaomane toode on Hiinast pärit uuritav toode.

(30)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(31)

Komisjon otsustas selles etapis, et need tooted on seega samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(32)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid oluliste moonutuste esinemisele Hiinas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, leidis komisjon, et on asjakohane algatada selle riigi eksportivate tootjate uurimine alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(33)

Sellest tulenevalt kutsus komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 6a võimalikuks kohaldamiseks vajalike andmete kogumiseks algatamisteates kõiki Hiina eksportivaid tootjaid üles esitama teavet klaaskiudlõnga tootmisel kasutatavate sisendite kohta. Asjakohase teabe esitasid kaks eksportivat tootjat (Jiangsu Jiuding Special Fiber Co., Ltd ja Chongqing Tianze New Material Corp).

(34)

Komisjon saatis Hiina valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks sellele kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad ning esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta.

(35)

Hiina valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtki seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Seejärel teatas komisjon Hiina RV valitsusele, et kasutab Hiinas oluliste moonutuste olemasolu kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses.

(36)

Samuti täpsustas komisjon algatamisteates, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes võib tal olla vaja valida sobiv võrdlusriik alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal.

(37)

19. aprillil 2024 saatis komisjon huvitatud isikutele teate (edaspidi „esimene teade“) asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selles teates loetles komisjon kõik klaaskiudlõnga tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia. Lisaks tegi komisjon moonutamata hindade või võrdlusaluste valikut käsitlevate kriteeriumide põhjal kindlaks, et võimalikud sobivad võrdlusriigid oleksid Brasiilia, Malaisia, Mehhiko, Tai ja Türgi.

(38)

Komisjon sai esimese teate kohta märkusi kaebuse esitajalt ja äriühingult Henan Guangyuan. Neid märkusi on käsitletud punktis 3.2.

(39)

27. juunil 2024 saatis komisjon huvitatud isikutele veel ühe teate (edaspidi „teine teade“) asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, käsitades võrdlusriigina Türgit. Samuti teatas ta huvitatud isikutele, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks võrdlusriigis klaaskiudlõnga tootva Türgi kontserni Türkiye Şişe ve Cam Fabrikaları A.Ş (edaspidi „Sisecami kontsern“) kohta kättesaadavate 2023. aasta finantsandmete põhjal.

(40)

Komisjonile esitas teise teate kohta märkusi kaebuse esitaja. Neid märkusi on üksikasjalikult käsitletud punktis 3.2.

(41)

Pärast saadud märkuste ja teabe analüüsimist jõudis komisjon järeldusele, et Türgi on sobiv võrdlusriik, mille moonutamata hindu ja kulusid kasutatakse normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selle valiku põhjuseid on üksikasjalikumalt kirjeldatud allpool punktis 3.2.2.

(42)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(43)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud: „Kui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“ (edaspidi „müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum“).

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning pidades silmas Hiina valitsuse koostöösoovimatust ja eksportivate tootjate vähest koostööd, oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(44)

Hiina klaaskiusektorit käsitlevates hiljutistes uurimistes (5) leidis komisjon, et esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(45)

Nende uurimiste käigus leidis komisjon, et Hiinas esineb valitsuse ulatuslikku sekkumist, mis moonutab vahendite tõhusat jaotamist kooskõlas turupõhimõtetega (6). Eelkõige jõudis komisjon järeldusele, et oluline osa klaaskiusektorist on jätkuvalt Hiina valitsuse omanduses alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses (7) ning lisaks saab Hiina valitsus mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatuse kaudu ettevõtetes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses (8). Peale selle leidis komisjon, et riigi esindatusel finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel ning neisse sekkumisel on turgu täiendavalt moonutav mõju. Hiina valitsuse planeerimissüsteem toob üldiselt tõepoolest kaasa ressursside eraldamise sektoritele, mille Hiina valitsus on määranud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel, et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (9). Lisaks järeldas komisjon, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu Hiinas eelkõige maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmise ning maakasutusõiguste andmise kaudu moonutusi (10). Samamoodi leidis komisjon klaaskiusektoris palgakulude moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses (11) ning finantsturu moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, eriti seoses Hiina äriühingute juurdepääsuga kapitalile (12).

(46)

Nagu oma eelmistes Hiina klaaskiusektorit käsitlevates uurimistes, analüüsis komisjon ka käesolevas uurimises, kas on asjakohane kasutada Hiina omamaiseid hindu ja kulusid, sest esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Selleks võttis komisjon aluseks tõendid, mis sisalduvad toimikus, sealhulgas taotluses ja komisjoni talituste töödokumendis „Significant Distortions in the Economy of the China People’s Republic of the Economy for the Purposes of Trade Defence Investigations“ (Kaubanduskaitsealase uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses) (edaspidi „aruanne“), (13) mis tugineb avalikult kättesaadavatele allikatele ja mille komisjon lisas toimikusse. Selles analüüsis käsitleti valitsuse olulist sekkumist Hiina majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas uuritava toote puhul. Komisjon täiendas neid tõendeid omaenda uuringutega mitmesuguste asjakohaste kriteeriumide kohta, mille alusel saab kinnitada oluliste moonutuste olemasolu Hiinas, nagu tehti kindlaks ka komisjoni eelmistes selleteemalistes uurimistes.

(47)

Kaebuse esitaja väitel on piisavalt veenvaid esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et Hiina valitsus sekkub Hiina klaaskiudlõnga tootmisharusse, mille tulemusel esineb selles sektoris olulisi moonutusi, mis omakorda õigustab normaalväärtuse kindlaksmääramist vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a.

(48)

Selle seisukoha toetamiseks juhtis kaebuse esitaja tähelepanu allpool esitatud elementidele, mis põhjustavad olulisi moonutusi Hiina klaaskiudlõnga sektoris.

(49)

Esiteks on selles sektoris levinud riigi omand, kontroll või poliitiline järelevalve.

(50)

Teiseks tagavad Hiina poliitika ja meetmed, mida klaaskiudlõnga sektori suhtes kohaldatakse, omamaiste tarnijate sooduskohtlemise või mõjutavad vabaturujõude muul viisil.

(51)

Kolmandaks on põhimõtteliselt kõik klaaskiudlõnga tootmistegurid Hiinas moonutatud.

(52)

Neljandaks saadakse klaaskiusektoris juurdepääs rahastamisele ja kapitalile asutuste kaudu, kes viivad ellu riikliku poliitika eesmärke või kes muul viisil ei tegutse riigist sõltumatult.

(53)

Hiina valitsus ei esitanud märkusi ega tõendeid, mis toetaksid või lükkaksid ümber toimikus olevaid tõendeid ja tõendeid oluliste moonutuste esinemise kohta ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesoleval juhul.

(54)

Märkimisväärne osa klaaskiudlõnga sektorist on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses jätkuvalt Hiina valitsuse omandis ja kontrolli all. Hiina uuritava toote eksportijate vähese koostöö tõttu ei olnud võimalik era- ja riigi omandis olevate tootjate täpset suhtarvu kindlaks määrata. Uurimise käigus leidis aga kinnitust, et klaaskiusektori kolm suurimat tootjat, nimelt Jushi, Taishan Fiberglass ja CPIC on kas täielikult riigi omaduses või on riigil neis kontrolliv osalus. Nende kolme tootja toodang moodustab ligikaudu 60 % Hiina klaaskiutootjate toodangust, kusjuures suurim osakaal on Jushil, kelle toodang moodustab 33 % Hiina turust (14).

(55)

Klaaskiudlõnga sektoris on nii riigi- kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all. Hiina viimased klaaskiudlõnga sektorit käsitlevad poliitikadokumendid kinnitavad tähtsust, mida Hiina valitsus jätkuvalt sektorile omistab, sealhulgas kavatsust sektorisse sekkuda, et kujundada seda kooskõlas valitsuse poliitikaga. Seda näitlikustab 14. viisaastakuplaan toorainetööstuse arendamise kohta, milles on kõnealune sektor, eelkõige eriotstarbeline klaaskiud, loetletud nende materjalide hulgas, mille tehnoloogilist innovatsiooni plaani raames võetavate meetmetega toetatakse (15). Klaaskiud on loetletud soodustatud sektorite hulgas ka 2024. aasta tööstusstruktuuri täiustamise suuniste kataloogis (16) ja 2024. aasta suuniskataloogis peamiste uute materjalide kohta, mis vastavad esmase kasutamise / tutvustamise kavade tingimustele (17).

(56)

Sarnaseid näiteid Hiina ametiasutuste kavatsuse kohta teha selles sektoris järelevalvet ja suunata selle arengut võib näha provintside tasandil, näiteks Shandongis, kus konkreetselt klaaskiu ja komposiitmaterjalide tootmisharuga seoses on kavas „aktiivselt arendada juhtivaid ja tuumikettevõtteid, millel on suur mõju kaubamärgile ja turule, tugev integreerimisvõime ning mõju tööstusahelatele ja -klastritele, ning toetada tootmisharude-, piirkondade- ja omanikevahelisi ühinemisi ja ettevõtete ümberkorraldamist“ ja „arendada kõrgtehnoloogilisi klaaskiude ja tooteid [ning] soodustada ülipeente, suure tugevusega, suure elastsusmooduliga, leelisekindlate, madala dielektrilisusega, vähese paisumisega, suure ränidioksiidisisaldusega, lagunevate, erikujulise ristlõikega ja muude kõrgtehnoloogiliste klaaskiudude ja klaaskiudtoodete väljatöötamist. Uurida ja edendada elektroonilise teabe, lennundus- ja kosmosetööstuse, uue energia, suurte aretusfarmide, põllumajanduslike kasvuhoonete ja muude valdkondade vajadustele keskendudes klaaskiuga tugevdatud termoplastilisi ja termoreaktiivseid liittooteid ning klaaskiust liitreste taristuprojektide jaoks“ (18). Samamoodi on Chongqingi 14. viisaastakuplaanis strateegiliste ja kujunemisjärgus tootmisharude arendamise kohta ette nähtud „laiendada kõrgtehnoloogiliste kiud- ja komposiitmaterjalide tootmisharu ulatust“ ning „kiirendada selliste projektide läbiviimist nagu [---] kõrgtehnoloogilise klaaskiu tootmisliini kasutuselevõtt, mille aastane toodang on 150 000 tonni, ning ülipeente klaaskiud- ja komposiitmaterjalide tootmisbaasi rajamine, et suurendada kõrgtehnoloogiliste klaaskiud- ja komposiitmaterjalide tootmisvõimsust“ (19). Klaaskiule keskendumist võib täheldada ka teiste provintside, nagu Guangxi, (20) Hubei (21) või Zhejiangi (22) planeerimisdokumentides.

(57)

Mis puudutab Hiina valitsuse võimalust sekkuda hindadesse ja kuludesse riigi esindatuse kaudu ettevõtetes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses, siis toovad paljud uuritava toote tootjad oma veebisaitidel sõnaselgelt esile parteitööd või on nende ettevõtete juhtkonnas parteiliikmed ja nad rõhutavad oma seotust HKPga.

(58)

Näiteks töötab Jushi kontserni juhatuse esimees samal ajal ka CNMBs parteikomitee asesekretärina (23). Samamoodi töötab Taishan Fiberglassi valdusettevõtte Sinoma Science and Technology juhatuse esimees parteikomitee sekretärina ning ettevõtte Sinoma Science and Technology president töötab parteikomitee asesekretärina (24). CPICi puhul töötavad juhatuse aseesimees ja tegevjuht samal ajal parteikomitee asesekretäridena ning CPICi emaettevõtte kontserni juhatuse esimees tegutseb ka parteikomitee sekretärina ja kontserni aseesimees parteikomitee asesekretärina (25).

(59)

Lisaks sellele on Jushi põhikirja artiklis 195 selgelt sätestatud partei otsene järelevalve oluliste äriküsimuste üle, nähes ette, et „ettevõtte parteikomitee arutab ettevõtte peamisi küsimusi ja teeb nende kohta otsuseid kooskõlas eeskirjadega“, kusjuures parteikomitee põhikohustused on „uurida ja arutada äriühingu peamisi ärijuhtimisega seotud küsimusi ning toetada aktsionäride üldkoosolekut, juhatust, järelevalvenõukogu ja juhtkonda, et nad saaksid kasutada oma volitusi vastavalt seadusele“, samuti „tugevdada juhtimist ja kontrolli ettevõtte töötajate valiku ja tööhõive üle ning teha head tööd ettevõtte juhtimis-, kaadri- ja talendimeeskondade ülesehitamisel“ (26).

(60)

Lisaks tähistas Taishan Fiberglass HKP asutamise 100. aastapäeva ja ettevõtte parteikomitee sekretär märkis oma kõnes järgmist: „30 aastat Taishan Fiberglassi reformimist, uuendamist ja arendamist tähendavad 30 aastat partei juhtnööride järgimist ja tugevdamist, 30 aastat partei vaimu pärimist ja edasikandmist ning 30 aastat viljakaid tulemusi partei ülesehitamisel, reformimisel ja arendamisel ning tootmises ja käitamises.“ (27) Peale selle on Jushi kontserni kuuluva äriühingu põhikirjas märgitud, et üks äriühingu põhiülesanne on „viia ellu Xi Jinpingi mõtted Hiina eripäradega sotsialismi kohta uuel ajastul, uurida ja reklaamida partei teooriat, rakendada partei suunda, põhimõtteid ja poliitikat, tagada partei keskkomitee oluliste otsuste ja korralduste ja ettevõtte kõrgema tasandi parteiorganisatsioonide resolutsioonide täitmine ning teha nende üle järelevalvet, uurida ja arutada äriühingu olulisemaid ärijuhtimisega seotud otsuseid ning toetada aktsionäride üldkoosolekut, juhatust, järelevalvenõukogu ja juhtkonda, et nad saaksid kasutada oma volitusi vastavalt seadusele“ (28).

(61)

Peale selle on klaaskiudlõnga sektoris kehtestatud poliitika, mis tagab omamaiste tarnijate sooduskohtlemise või mõjutab turgu muul viisil alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande tähenduses. Kuigi tööstuspoliitika käsitleb tavaliselt mitut sektorit, kehtivad klaaskiudlõnga sektoris arvukad riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil välja antud kavad, suunised, direktiivid ja muud poliitikadokumendid (vt ka põhjendused 56 ja 57). Need poliitikadokumendid on mõnikord otseselt vastuolus turujõududega, näiteks Guangxi kolme aasta tegevuskava strateegiliste ja kujunemisjärgus tööstusharude kohta, milles on halduslikult kindlaks määratud tulevased taotletavad toodangumahud ja kasvumäärad: „2023. aastaks on uute materjalide tööstusharu toodangu väärtus 133 miljardit jüaani ja lisandväärtus 44 miljardit jüaani“ (29).

(62)

Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, millega motiveeritakse ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärke, milleks on eelisarendatavate tootmisharude toetamine (sealhulgas uuritava toote tootmiseks kasutatavate põhisisendite tootmine). Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(63)

Käesolevas uurimises ei ole leitud tõendeid selle kohta, et eespool põhjenduses 45 osutatud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande kohane pankroti- või asjaõiguse diskrimineeriv kohaldamine või ebapiisav täitmise tagamine klaaskiudlõnga sektoris ei mõjuta uuritava toote tootjaid.

(64)

Samuti mõjutavad klaaskiudlõnga sektorit palgakulude moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses, nagu on osutatud ka eespool põhjenduses 45. Need moonutused mõjutavad sektorit nii otseselt (uuritava toote või selle põhisisendite tootmisel) kui ka kaudselt (seoses kapitali kättesaadavusega või sisenditega, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse Hiinas sama tööhõivesüsteemi).

(65)

Lisaks ei esitatud käesoleva uurimise käigus tõendeid, millest nähtuks, et klaaskiudlõnga sektorit ei mõjuta valitsuse sekkumine finantssüsteemi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, nagu on osutatud ka eespool põhjenduses 45. Seega mõjutab valitsuse ulatuslik sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(66)

Lõpetuseks tuletab komisjon meelde, et uuritava toote tootmiseks on vaja mitmesuguseid sisendeid. Kui uuritava toote tootjad neid sisendeid ostavad või tellivad, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused; nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(67)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada mitte ainult uuritava toote omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses, vaid ka sisendikulusid (sealhulgas tooraine-, energia-, maa-, rahastus-, tööjõukulud jne), sest nende hinnakujundust mõjutab valitsuse ulatuslik sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande I ja II osas. Valitsuse sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitalipaigutuse, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal Hiinas. See tähendab näiteks seda, et sisendit, mis on toodetud Hiinas eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendite jne kohta.

(68)

29. aprillil 2024 esitas Henan Guangyuan mitu märkust, milles ta väitis, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt tuleb olulisi moonutusi hinnata iga eksportija ja tootja puhul eraldi. Sellega seoses väitis Henan Guangyuan, et tema tootmiskulude puhul ei tohiks olulisi moonutusi esineda.

(69)

Komisjon märkis, et peale oma küsimustikuvastusele (mis omakorda ei sisalda mingeid väiteid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaste oluliste moonutuste kohta, välja arvatud avaldus, et äriühing ostab mitmesuguseid tooraineid rahvusvaheliste hindadega) viitamist ei esitanud Henan Guangyuan mingeid argumente, mis olulisi moonutusi käsitleva analüüsi kahtluse alla seaksid. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks alust andvate oluliste moonutuste olemasolu tehakse kindlaks kogu riigi tasandil. Kui oluliste moonutuste olemasolu on kindlaks tehtud, kohaldatakse alusmääruse artikli 2 lõike 6a sätteid a priori kõigi Hiina eksportivate tootjate suhtes ning need puudutavad kõiki nende tootmisteguritega seotud kulusid. Alusmääruse sama sättega on ette nähtud, et kasutatakse omamaiseid kulusid, mille puhul on kindlaks tehtud, et neid ei mõjuta olulised moonutused. Kuigi Henan Guangyuan ei esitanud moonutamata hindade ja kulude kohta täpseid ja asjakohaseid tõendeid, kajastavad Henan Guangyuani kajastavad arvutused igal juhul äriühingu enda esitatud andmeid, sealhulgas tootmistegureid ja summasid, mille äriühing esitas küsimustikuvastuses, kuid kooskõlas alusmääruse ja eeskätt selle artikli 2 lõikega 6a on nende puhul nõuetekohaselt arvesse võetud oluliste moonutuste olemasolu ja mõju Hiinas.

(70)

Kokkuvõttes nähtus kättesaadavatest tõenditest, et uuritava toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu ilmneb ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase elemendi tegelikust või võimalikust mõjust. Seda arvesse võttes järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid. Seetõttu arvutas komisjon Henan Guangyuani puhul normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis kajastavad moonutamata hindu või võrdlusaluseid, see tähendab käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on selgitatud järgmises punktis.

(71)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest.

(72)

Nagu on selgitatud põhjendustes 37–41, avaldas komisjon kaks toimikusse lisatud teadet normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta: 19. aprillil 2024 esimese teate (edaspidi „esimene teade“) (31) ja 27. juunil 2024 teise teate (edaspidi „teine teade“) (32).

(73)

Neis kirjeldati asjaomaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning käsitleti märkusi, mille osalised said nende asjaolude ja asjakohaste allikate kohta.

(74)

Teises teates tootmistegurite kohta teavitas komisjon huvitatud isikuid oma kavatsusest käsitada käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Türgit, kui leiab kinnitust oluliste moonutuste olemasolu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a.

(75)

Esimeses teates tegi komisjon kindlaks, et Hiinaga sarnase majandusarengu tasemega riigid (see tähendab kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riigid), kus uuritavat toodet teadaolevalt toodetakse, on Maailmapanga andmetel Brasiilia, Malaisia, Mehhiko, Tai ja Türgi.

(76)

Oma märkustes esimese teate kohta väitis Henan Guangyuan, et üheski neist viiest riigist ei toodeta uuritavat toodet, kuid ei lükanud komisjoni andmeid sisuliselt ümber. Peale selle pakkus Henan Guangyuan alternatiivsete võrdlusriikidena välja Taiwani ja Hongkongi.

(77)

Esimeses teatas on esitatud tõendid klaaskiudlõnga või vähemalt uuritava tootega samasse üldkategooriasse ja/või sektorisse kuuluva toote tootmise kohta kõigis viies võimaliku võrdlusriigina väljapakutud riigis. Seepärast ei olnud alust ühtegi riiki põhjenduses 75 esitatud loetelust välja jätta.

(78)

Lisaks ei kuulu ei Taiwan ega Hongkong Maailmapanga liigituse kohaselt suurema keskmise sissetulekuga riikide kategooriasse. Seepärast lükati ettepanek käsitada võrdlusriikidena Taiwanit ja Hongkongi tagasi.

(79)

Esimeses teates märkis komisjon, et nendes riikides, mille puhul tehti kindlaks, et seal toodetakse uuritavat toodet, see tähendab Brasiilias, Malaisias, Mehhikos, Tais ja Türgis, on vaja veel kontrollida, kas andmed on hõlpsalt kättesaadavad, eelkõige seoses uuritava toote tootjate avalike finantsandmetega.

(80)

Brasiilia puhul ei olnud kahe klaaskiudlõnga või sellega samasse üldkategooriasse ja/või sektorisse kuuluvat toodet tootva äriühingu, see tähendab äriühingute CPCI Brasil Fibras de Vidro Ltda ja Owens Corning Fiberglass A.S. Ltda üksikasjalikud audiitorite tõendatud finantsaruanded hõlpsasti kättesaadavad. Selle tulemusel järeldas komisjon, et Brasiiliat ei saa selles uurimises sobiva võrdlusriigina käsitada.

(81)

Mis puudutab Malaisiat, siis pärinesid ainsa klaaskiudlõnga või sellega samasse üldkategooriasse ja/või sektorisse kuuluvat toodet tootva äriühingu Nippon Electric Glass (Malaysia) SDN BHD hõlpsasti kättesaadavad finantsandmed 2022. aastast ning seega ei saanud neid pidada uurimisperioodi puhul asjakohaseks, sest nagu allpool selgitatud, olid Türgi tootja kohta kättesaadavad hiljutisemad andmed. Kontserni Nippon Electric Glass Co., Ltd kohta on kättesaadavad 2023. aasta finantsandmed, kuid mitte üksikasjalik teave konkreetselt klaaskiudlõnga või sellega samasse üldkategooriasse ja/või sektorisse kuuluva sarnase toote kohta. Peale selle on Nippon Electric Glass Co., Ltd ülemaailmne kontsern, kelle finantsandmed ei ole Malaisia olukorra suhtes representatiivsed. Nagu on selgitatud põhjendustes 84–86 ja 119–124, esitatakse Türgis seevastu üksikasjalikumaid finantsandmeid, sest Türgi tööstusklaasi sektori kohta on kättesaadavad müügi-, üld- ja halduskulude andmed ning Türgis üksnes klaaskiudlõnga ja sellega samasse üldkategooriasse/sektorisse kuuluvaid tooteid tootva tütarettevõtja kohta on kättesaadavad kasumiandmed. Seepärast järeldas komisjon, et Malaisiat ei saa selles uurimises sobiva võrdlusriigina käsitada.

(82)

Mehhiko puhul ei olnud kahe klaaskiudlõnga või sellega samasse üldkategooriasse ja/või sektorisse kuuluvat toodet tootva äriühingu, nimelt äriühingute Ferguson Fibers de Mexico SA DE CF ja Saint-Gobain Mexico finantsaruanded hõlpsasti kättesaadavad. Selle tulemusel järeldas komisjon, et Mehhikot ei saa selles uurimises sobiva võrdlusriigina käsitada.

(83)

Mis puudutab Taid, siis pärinesid ainsa äriühingu, kes klaaskiudlõnga või sellega samasse üldkategooriasse ja/või sektorisse kuuluvat toodet ilmselt toodab, nimelt äriühingu Asia Composite Material (Thailand) Co Ltd hõlpsasti kättesaadavad finantsandmed 2022. aastast ning seega ei saanud neid pidada uurimisperioodi puhul asjakohaseks, sest nagu allpool selgitatud, oli Türgi kohta kättesaadav hiljutisem finantsteave. Lisaks käsitlevad 2022. aasta andmed äriühingu kogutegevust ega sisalda üksikasjalikku finantsteavet konkreetselt klaaskiudlõnga või samasse üldkategooriasse ja/või sektorisse kuuluva sarnase toote kohta. Türgi seevastu esitab üksikasjalikumaid finantsandmeid. Ka teise Tai äriühingu, Thai United Glass Fiber Co Ltd puhul, kes toodab klaaskiudmatte, mida võib pidada klaaskiudlõngaga samasse üldkategooriasse või sektorisse kuuluvaks tooteks, avalikult kättesaadavad andmed pärinesid 2022. aastast ega olnud nii üksikasjalikud kui Türgit käsitlevad andmed. Seepärast järeldas komisjon, et Taid ei saa selles uurimises sobiva võrdlusriigina käsitada.

(84)

Türgi puhul on uurimisperioodi käsitlevad konsolideeritud finantsaruanded kättesaadavad kontserni Türkiye Şişe ve Cam Fabrikaları A.Ş (edaspidi „Sisecami kontsern“) kohta (33). Sisecami kontsern tegutseb mitmes klaasiga seotud sektoris: ehitusklaas, tööstusklaas, klaasnõud ja klaaspakendid. Kontserni väitel oli tema klaaskiu tootmisvõimsus 2022. aastal 70 000 tonni ja toodang 62 000 tonni (34).

(85)

Sisecami kontsernil on klaaskiule spetsialiseerunud tütarettevõtja, Şişecam Balıkesir Cam Elyaf Fabrikası (edaspidi „Sisecam Elyaf“) (35). Sisecam Elyaf toodab e-klaasist heiet, tükeldatud klaaskiudu ja tükeldatud klaaskiust matte. Heie, tükeldatud klaaskiud ja tükeldatud klaaskiust matid ei ole uuritav toode, kuid nende tootmise protsessi põhietapid on samad kui heidel: tooraine ettevalmistamine, ahjus sulatamine, sulanud klaasi filjeeri (36) avade kaudu ekstrudeerimine klaasfilamendi saamiseks, mettimine, (37) vihti kerimine ja filamendi poolidele kerimine. Seega leitakse, et need kuuluvad samasse üldkategooriasse kui uuritav toode. Seepärast järeldab komisjon, et Sisecam Elyaf toodab uuritavat toodet või sellega samasse üldkategooriasse kuuluvat toodet. Sisecam Elyafi käive moodustab 13 % tema emaettevõtte Sisecami kontserni tööstusklaasi segmendi käibest.

(86)

Sisecami konsolideeritud finantsaruannetes on esitatud Sisecam Elyafi kasum ning tööstusklaasi segmendi müügi-, üld- ja halduskulud.

(87)

Samuti analüüsis komisjon peamiste tootmistegurite importi Türki. Peamiste tootmistegurite analüüsist nähtus, et üldiselt importis Türgi enamikku olulisi tooraineid olulistes ja representatiivsetes kogustes ja moonutamata hindadega. Ent kuna Türgi on ühe tooraine (jahvatatud kolemaniidi) suurim tootja maailmas, siis seda toorainet ta ei impordi. Veel ühe tooraine (ränidioksiidi pulbri) import Türki leiti samuti olevat väike, mis seadis kahtluse alla impordihindade usaldusväärsuse. Nende kahe tooraine puhul kasutas komisjon Malaisia impordiandmeid, sest see riik oli ainus võimalik võrdlusriik, mis mõlemat toodet suurtes kogustes importis, ning ta lükati võrdlusriigina tagasi üksnes põhjusel, et tema tootja kohta puudusid hiljutised ja piisavalt üksikasjalikud finantsandmed. Samuti nähtus teisest teatisest, et Hiinast ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (38) I lisas loetletud riikidest pärit ning Malaisiasse (jahvatatud kolemaniidi ja ränidioksiidi pulbri puhul) ja Türki (muude toorainete puhul) suunatud impordi maht ei välista nende riikide kasutamist moonutamata hindade allikana.

(88)

Eespool esitatud kaalutlusi arvestades teavitas komisjon huvitatud isikuid teises teates, et kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kavatseb ta kasutada normaalväärtuse arvutamiseks vajalike moonutamata hindade ja võrdlusaluste allikana Türgit kui sobivat võrdlusriiki, Sisecami kontserni kui võrdlusriigi tootjat ning jahvatatud kolemaniidi ja ränidioksiidi pulbri importi Malaisiasse.

(89)

Huvitatud isikuid kutsuti esitama märkusi Türgi kui võrdlusriigi, Sisecami kontserni kui võrdlusriigi tootja ning Malaisia jahvatatud kolemaniidi ja ränidioksiidi pulbri impordi sobivuse kohta. Märkusi ei esitatud.

(90)

Võimalike võrdlusriikide ja avalikkusele kättesaadavate andmetega sobivate ettevõtjate esialgne valik ei takista komisjonil täiendada või piiritleda seda valikut ja uuringuid hilisemas etapis, sealhulgas esitada uusi ettepanekuid võimaliku võrdlusriigi ja sarnase toote kohta. Tootmistegureid käsitlevate teadete eesmärk ongi kutsuda huvitatud isikuid üles esitama märkusi komisjoni talituste esialgsete uurimiste kohta ja õigustatud juhul pakkuma alternatiive komisjoni talitustele edasiseks kaalumiseks. Teadetes on isegi eraldi lisa, milles juhendatakse huvitatud isikuid esitama teavet võimalike võrdlusriikide ja/või ettevõtjate kohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a nimetatud eesmärgil.

(91)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Türgi on ainus sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(92)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades täitis Türgi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumid, mille kohaselt saab riiki pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(93)

Komisjon loetles esimeses teates kõik tootmistegurid, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad asjaomase toote tootmisel kasutavad, ning kutsus huvitatud isikuid esitama märkusi ja avalikult kättesaadavat teavet iga kõnealuses teates nimetatud tootmisteguri moonutamata väärtuse kohta.

(94)

Seejärel märkis komisjon teises teates, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmisteguritega, eelkõige toorainega seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks andmebaasi Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“) (39). Peale selle märkis komisjon, et ta kasutab Türgi statistikaameti (40) avaldatud statistikat moonutamata tööjõu-, maagaasi-, veeldatud maagaasi (LNG) ja auru kulude, energiaturu reguleerimisasutuse (41) avaldatud statistikat moonutamata elektrikulude ning Türgi Vabariigi presidendi kantselei investeerimisameti (42) avaldatud statistikat moonutamata veekulude kindlakstegemiseks.

(95)

Komisjon teavitas teises teates huvitatud isikuid ka sellest, et kuna täieliku teabe esitanud eksportivate tootjate tootmistegureid oli palju ja mõne tooraine osakaal kogu toomiskuludes oli ebaoluline, rühmitati need ebaolulised tootmistegurid kulumaterjalide alla. Komisjon andis ka teada, et ta arvutab kulumaterjalide osakaalu tooraine kogukulus ja kohaldab seda osakaalu tooraine ümberarvutatud kuludele asjaomase võrdlusriigi kindlaksmääratud moonutamata võrdlusaluste kasutamisel.

(96)

Võttes arvesse kogu huvitatud isikute esitatud ja kontrollkäikudel kogutud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Klaaskiudlõnga tootmistegurid

(97)

Selleks et oleks esindatud ka kulud, mida eespool nimetatud tootmistegurid ei hõlma, võttis komisjon arvesse ka tootmise üldkulusid. Metoodikat on nõuetekohaselt selgitatud punktis 3.2.4.9.

(98)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda (CIF-hinda, millele lisandusid imporditollimaksud ja transpordikulud), nagu see oli esitatud GTAs.

(99)

Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõigist kolmandatest riikidest (v.a Hiinast) ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud määruse (EL) 2015/755 (45) I lisas, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena.

(100)

Komisjon otsustas jätta välja Hiinast pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas punktis 3.2.2, ei ole Hiina omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooteid samamoodi, oli komisjon seisukohal, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu. Ülejäänud kogused leiti olevat representatiivsed.

(101)

Mitme tootmisteguri puhul moodustasid koostööd tegeva eksportiva tootja tegelikud kulud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ebaolulise osa tooraine kogukuludest. Kuna nende puhul kasutatud väärtus ei mõjutanud märkimisväärselt dumpingumarginaali arvutamist, olenemata kasutatud allikast, otsustas komisjon lisada need kulud kulumaterjalide alla, nagu on selgitatud põhjenduses 95.

(102)

Selleks et teha kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kindlaks toorainete moonutamata hind, kohaldas komisjon võrdlusriigi või jahvatatud kolemaniidi ja ränidioksiidi pulbri puhul Malaisia asjakohaseid imporditollimakse.

(103)

Komisjon väljendas koostööd tegeva eksportiva tootja toorainete tarne eest kantud transpordikulu protsendimäärana nende toorainete tegelikust kulust ja kohaldas siis sama protsendimäära samade toorainete moonutamata kulule, et teha kindlaks moonutamata transpordikulu. Komisjon leidis, et käesoleva uurimise seisukohast võiks eksportiva tootja tooraine ja esitatud transpordikulude suhet kasutada mõistlikult näitajana, mille abil hinnata äriühingu tehasesse tarnitud toorainete moonutamata transpordikulusid.

(104)

Vastusena teisele teatele väitis kaebuse esitaja, et komisjon peaks lisama toorainena boori. Komisjon selgitas, et boori saadakse jahvatatud kolemaniidist, mis on loetletud tootmistegurina teises teates ja eespool tabelis 1. Seepärast lükati see väide tagasi.

(105)

Vastusena teisele teatele väitis kaebuse esitaja, et energiasisendina tuleks lisada hapnik ja seda tuleks normaalväärtuse arvutamisel arvesse võtta. Sellega seoses osutas kaebuse esitaja teatavaid klaasfilamentkiust tooteid käsitlevale uurimisele, milles hapnikku käsitati sõnaselgelt tootmistegurina. Käesolevas uurimises, nagu ka klaasfilamentkiust tooteid käsitlevas uurimises, võttis komisjon arvesse üksnes kontrollitud tootmistegureid, tehes need kindlaks eraldi või koondades need kulumaterjalide alla. Seepärast lükati see väide tagasi.

(106)

Vastusena teisele teatele väitis kaebuse esitaja, et komisjon peaks vähemalt suunavalt avalikustama tootmistegurite tarbimise määrad, sealhulgas protsendimäära, mida ta kavatseb kasutada kulumaterjalide puhul. Komisjon selgitab, et esimeses teates kindlakstehtud ja kulumaterjalide alla liigitatud tootmistegurid moodustavad kokku ligikaudu 7 % tootmise kogukulust.

(107)

Peale selle märkis kaebuse esitaja, et teise teate I lisas kindlakstehtud tootmistegurid (samad kui need, mis on esitatud eespool tabelis 1) erinesid oluliselt nendest tootmisteguritest, mille liidu tootmisharu esitas oma kaebuses. Esiteks ei esitanud kaebuse esitaja tõendeid selle kohta, et need väidetavad erinevused on ebaharilikud. Teiseks nähtub esimeses ja teises teates loetletud toorainete ning kaebuse esitaja (näiteks normaalväärtuse arvutamisel kaebuse 32. lisas) nimetatud toorainete võrdlusest, et koostööd tegev eksportiv tootja kasutab kõiki tooraineid, mida kasutab liidu tootmisharu: kolemaniiti, kaoliini, ränidioksiidi, lubjakivi, maisitärklist, roodiumi ja plaatinat. Samuti selgitati teises teates, et eksportiv tootja kasutab maisiõli, mis moodustab ebaolulise osa tootmiskuludest. Seega võib järeldada, et koostööd tegev eksportiv tootja kasutab kõiki kaebuses loetletud tooraineid. Seepärast lükati see märkus tagasi.

(108)

Türgi statistikaamet avaldab üksikasjalikku teavet palkade kohta Türgi eri majandussektorites (46). Komisjon tegi võrdlusaluse kindlaks viimaste kättesaadavate, 2022. aastat käsitlevate statistiliste andmete põhjal keskmise tööjõukulu kohta tunnis majandustegevuse „Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine“ (NACE Rev. 2 klassifikaatori kohane NACE kood C.23) puhul, kui töötajate arv on üle 1 000. Neid väärtusi kohandati täiendavalt inflatsiooniga, kasutades Türgi statistikaameti avaldatud tööjõukulude indeksit, (47) et kajastada kulusid uurimisperioodil.

(109)

Türgis äriühingutele (tööstuslikul eesmärgil kasutajatele) kehtiva elektrihinna avaldab Türgi energiaturu reguleerimisasutus (48). Komisjon kasutas andmeid tööstuslikul eesmärgil tarbitava elektrienergia hindade kohta, mida energiaturu reguleerimisasutus lubas kohaldada alates 1. jaanuarist 2023 (ilma käibemaksuta).

(110)

Türgis tööstuslikul eesmärgil kasutajatele kehtiva maagaasihinna avaldab Türgi statistikaamet. Komisjon kasutas 2021. aasta teise poolaasta ja 2022. aasta esimese poolaasta kohta kättesaadavaid hindu 2 610 000 – 26 100 000 m3 suuruses tarbimisvahemikus (49). Seda hinda kohandati täiendavalt inflatsiooniga, kasutades Türgi statistikaameti avaldatavat tootjahinnaindeksit (50) ja arvestades maha avaldatud hinnas sisalduva käibemaksu.

(111)

Henan Guangyuan kasutab veeldatud maagaasi tarbimise puhul mõõtühikuna kilogrammi.

(112)

Selleks et saada veeldatud maagaasi võrdlushind jüaanides kilogrammi kohta, konverteeriti eespool tabelis 1 esitatud maagaasi hind jüaanides kuupmeetri kohta hinnaks jüaanides miljoni Briti soojusühiku kohta (jüaani/MMBtu). See hõlmas gaasi energiasisalduse kindlaksmääramist ja selle väljendamist miljonites Briti soojusühikutes, kasutades üldtunnustatud teisendustegurit (51).

(113)

Järgmisena kohaldati seda konverteeritud hinda jüaanides miljoni Briti soojusühiku kohta ühe kilogrammi veeldatud maagaasi üldtunnustatud energiasisaldusele, väljendatuna Briti soojusühikutes, (52) et saada veeldatud maagaasi hind jüaanides kilogrammi kohta.

(114)

Henan Guangyuan kasutab auru tarbimise puhul mõõtühikuna gigadžauli (GJ).

(115)

Selleks et saada auru võrdlushind jüaanides gigadžauli kohta, konverteeris komisjon kõigepealt eespool tabelis 1 esitatud maagaasi hinna jüaanides kuupmeetri kohta üldtunnustatud teisendustegurit (53) kasutades hinnaks jüaanides miljoni Briti soojusühiku kohta, mille tulemusel saadi ühe kuupmeetri gaasi energiasisaldus (miljonites Briti soojusühikutes). Teiseks võeti arvesse põlemise tõhusust, et teha kindlaks gaasi energiasisalduse see osa, mida on võimalik taaskasutada auru energiasisaldusena. Selles etapis järgiti Ameerika Ühendriikide energeetikaministeeriumi soovitatud metoodikat (54). Kolmandaks konverteeriti energiaühik miljonitest Briti soojusühikutest gigadžaulideks, kasutades füüsikalist teisendustegurit.

(116)

Tööstuslikul eesmärgil kasutatava vee kulud avaldas Türgi Vabariigi presidendi kantselei investeerimisamet (55). Komisjon kasutas Balıkesiri piirkonnas, kus Sisecam Elyaf asub, 2023. aastal kehtinud hinda (ilma käibemaksuta).

(117)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „[a]rvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(118)

Koostööd tegeva eksportiva tootja tootmise üldkulusid väljendati protsentuaalse osana koostööd tegeva eksportiva tootja tegelikest tootmiskuludest. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(119)

Selleks et teha kindlaks moonutamata ja põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summa tehasest hankimise tasandil, tugines komisjon Sisecami kontserni avalikult kättesaadavatele 2023. aasta finantsandmetele, mida on kirjeldatud põhjendustes 84–86.

(120)

Üksnes klaaskiudlõnga ja samasse üldkategooriasse/sektorisse kuuluvaid tooteid tootva äriühingu Sisecam Elyaf avalikult kättesaadavates 2023. aasta finantsaruannetes on esitatud netomüük ja kasum, kuid need ei sisalda teavet müüdud kaupade maksumuse ega müügi-, üld- ja halduskulude kohta.

(121)

Müüdud kaupade maksumus on kättesaadav Sisecami kontserni tööstusklaasi segmendi tasandil.

(122)

Kõik müügi-, üld- ja halduskulude elemendid peale netofinantskulude on otseselt kättesaadavad tööstusklaasi segmendi tasandil. Tööstusklaasi segmendi müügi-, üld- ja halduskulude kindlakstegemiseks jaotas komisjon Sisecami kontserni netofinantskulud sellele segmendile, kasutades jaotamispõhimõttena käivet.

(123)

Komisjon kasutas põhjenduses 122 arvutatud tööstusklaasi segmendi müügi-, üld- ja halduskulusid ning tööstusklaasi segmendi müüdud kaupade maksumust, mille põhjal müügi-, üld- ja halduskulud moodustavad 22,67 % müüdud kaupade maksumusest. Komisjon leidis, et kui kohaldada seda määra moonutamata tootmiskuludele, on müügi-, üld- ja halduskulude summa tehasest hankimise tasandil alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses põhjendatud.

(124)

Selleks et arvutada kasum protsendimäärana müüdud kaupade maksumusest, jagas komisjon Sisecam Elyafi kasumi tööstussegmendi Sisecam Elyafile jaotatud müüdud kaupade maksumusega, kasutades jaotamispõhimõttena käivet. See määr oli 22,44 %. Komisjon leidis, et kui kohaldada seda määra moonutamata tootmiskuludele, on kasumisumma tehasest hankimise tasandil alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses põhjendatud.

(125)

Vastusena teisele teatele palus kaebuse esitaja komisjonil võtta normaalväärtuse arvutamisel arvesse ka üldkulusid. Komisjon kinnitab, et nagu on selgitatud punktis 3.2.3.9, võetakse normaalväärtuse arvutamisel tõepoolest arvesse ka üldkulusid.

(126)

Eespool esitatu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(127)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Komisjon kohaldas moonutamata ühikukulusid koostööd teinud eksportiva tootja konkreetsete tootmistegurite tegeliku tarbimise suhtes. Neid tarbimismäärasid kontrolliti kontrollkäigu ajal. Komisjon korrutas kasutustegurid võrdlusriigis täheldatud moonutamata ühikukuludega, nagu on kirjeldatud punktis 3.2.4.1.

(128)

Seejärel lisas komisjon moonutamata tootmiskuludele tootmise üldkulud, nagu on selgitatud põhjenduses 118, et teha kindlaks tootmise moonutamata kogukulud.

(129)

Eelmises põhjenduses kirjeldatud viisil kindlaks määratud tootmiskulude suhtes kohaldas komisjon põhjendustes 123–124 arvutatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi protsendimäärasid.

(130)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(131)

Nagu on selgitatud põhjenduses 17, otsustas komisjon kohaldada dumpingu kindlaksmääramiseks artiklit 18, kasutades parimaid kättesaadavaid fakte.

(132)

Konkreetsemalt tugines komisjon kõikide teiste eksportivate tootjate ekspordihinna hindamisel Eurostati esitatud keskmisele ekspordihinnale ja Henan Guangyuani müügiandmetele, nagu on selgitatud põhjenduses 145.

(133)

Henan Guangyuan müüs ligikaudu poole oma ekspordimahust otse liidu turul ja teise poole Hongkongis asuva sõltumatu kaupleja kaudu. Komisjon tegi kindlaks, et kauplejale müüdud kaubad saadeti Hiinast otse liidu sadamasse, ja käsitas vastavat müüki seepärast liitu suunatud ekspordina.

(134)

Alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt oli ekspordihind liitu ekspordiks müüdud asjaomase toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

(135)

Alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt peab komisjon võrdlema õiglaselt normaalväärtust ja ekspordihinda samal kaubandustasandil ning võtma arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Käesoleval juhul otsustas komisjon võrrelda normaalväärtust ja Henan Guangyuani ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Nagu allpool lähemalt selgitatud, kohandati vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda, et i) taandada need tehasest hankimise tasandile ning ii) võtta arvesse väidetavaid ja tõendatud erinevusi hindu ja hindade võrreldavust mõjutavates tegurites.

(136)

Nagu on selgitatud põhjenduses 135, määrati normaalväärtus kindlaks tehasest hankimise tasandil, kasutades tootmiskulusid koos kõnealusel kaubandustasandil mõistlikuks peetavate müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summaga. Seetõttu ei olnud vaja teha kohandusi, et arvutada normaalväärtus tagasi tehasest hankimise tasandile.

(137)

Komisjon ei leidnud ühtegi põhjust normaalväärtuse korrigeerimiseks, samuti ei taotlenud niisugust korrigeerimist Henan Guangyuan.

(138)

Selleks et taandada ekspordihind tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja pakkimiskuludega.

(139)

Arvesse võeti hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid järgmisi tegureid: tagatis- ja garantiikulud, krediidikulud ja pangatasud.

(140)

(141)

Nagu on selgitatud põhjenduses 17, otsustas komisjon kohaldada dumpingu kindlaksmääramiseks artiklit 18, välja arvatud koostööd tegeva eksportiva tootja Henan Guangyuani puhul, kellele arvutati individuaalne dumpingumarginaal.

(142)

Henan Guangyuani puhul võrdles komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust asjaomase toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(143)

Selle põhjal on esialgne kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, järgmine.

(144)

Kõikide teiste eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali olemasolevate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kõigepealt kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Nagu on selgitatud põhjenduses 16, oli koostöö tase, väljendatuna osakaaluna liitu suunatud Hiina koguimpordist, [4,5–9 %], mida peetakse väga madalaks.

(145)

Koostöö madalat taset arvesse võttes määras komisjon kõikide muude äriühingute dumpingumarginaali kindlaks kättesaadavate faktide põhjal. Parimate kättesaadavate faktide kindlakstegemiseks kasutas komisjon koostööd tegeva eksportiva tootja esitatud andmeid, sest need võimaldasid teha arvutuse tooteliigi tasandil. Komisjon valis sellest andmekogumist selle tooteliigi, mida nii koostööd tegev eksportiv tootja kui ka liidu tootmisharu liidu turul kõige rohkem müüsid (56). Komisjon märkis, et Hiinast pärit impordi keskmine hind (tabel 4) CIF-hinna tasandil oli madalam kui koostööd tegeva eksportiva tootja keskmine hind samal kaubandustasandil. Selle kajastamiseks valis komisjon representatiivse arvu tehinguid valitud tooteliigiga ([15–25] % eksportiva tootja liitu suunatud ekspordist), mille puhul ekspordihind oli madalam kui eksportiva tootja müüdud sama tooteliigi keskmine hind. Komisjon leidis impordistatistikal ja ainsa koostööd tegeva eksportiva tootja esitatud andmetel põhineva piiratud teabe analüüsimise põhjal, et need tehingud kujutasid endast mõistlikku näitajat koostööst keeldunud eksportivate tootjate dumpinguhinnaga müügi kohta.

(146)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(147)

Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet kaks tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(148)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli uurimisperioodil ligikaudu [85 000 – 95 000] tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kahe valimisse kaasatud liidu tootja kontrollitud andmete põhjal, kelle toodang moodustab 100 % toodangust.

(149)

Et teha kindlaks, kas liidu tootmisharu on kandnud kahju, ning selgitada välja tarbimine ja liidu tootmisharu olukorda kajastavad eri majandusnäitajad, uuris komisjon, kas ja mil määral tuleb analüüsimisel arvesse võtta liidu tootmisharu toodetud samasuguse toote edasist kasutamist.

(150)

Komisjon leidis, et oluline osa liidu tootjate toodangust oli ette nähtud tootmisharusiseseks kasutamiseks.

(151)

Kahju analüüsimisel on oluline eristada tootmisharusisest turgu ja vabaturgu, sest tootmisharusiseseks kasutamiseks ette nähtud tooted ei konkureeri otseselt impordiga. Vabale turule suunatud toodang seevastu konkureerib otseselt asjaomase tootega.

(152)

Komisjon kogus ja kontrollis andmeid kogu liidu tootmisharu klaaskiudlõngaga seotud tegevuse kohta ja tegi kindlaks, kas toodang oli ette nähtud tootmisharusiseseks kasutamiseks või oli see suunatud vabaturule. Nende kahe tootja andmete kontrollimine, kelle toodang moodustas 100 % liidu klaaskiudlõnga toodangust, võimaldas komisjonil saada tervikliku ülevaate.

(153)

Komisjon uuris vabaturu andmete alusel teatavaid liidu tootmisharuga seotud majandusnäitajaid. Need näitajad on: müügimaht ja müügihinnad liidu turul, turuosa, kasv, ekspordi maht ja -hinnad, kasumlikkus, investeeringutasuvus ning rahavoog. Kui see oli võimalik ja õigustatud, võrreldi uurimise tulemusi tootmisharusisese turu andmetega, et saada täielik ülevaade liidu tootmisharu olukorrast.

(154)

Teiste majandusnäitajate mõttekaks uurimiseks tuli aga vaadelda kogu tegevust, sealhulgas liidu tootmisharusisest kasutust. Need on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, investeeringud, varud, tööhõive, tootlikkus, palgad ja kapitali kaasamise võime. Need näitajad sõltuvad kogu tegevusest, olenemata sellest, kas toodang on mõeldud sisekasutuseks või seda müüakse vabaturul.

(155)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks järgmise põhjal:

(156)

Lisaks tegi komisjon kindlaks, et ligikaudu [55–65 %] liidu tootjate kogutoodangust (mis ei kajastu käesolevas määruses esitatud liidu tarbimises ega muudes majandusnäitajates) asjaomasel perioodil oli ette nähtud tootmisharusiseseks kasutamiseks.

(157)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides)

(158)

Aastatel 2020–2022 kasvas liidu tarbimine märkimisväärselt, 62 %, kuid vähenes uurimisperioodil, mis näitab, et üldkokkuvõttes tarbimine asjaomasel perioodil kahanes.

(159)

Komisjon tegi impordi mahu kindlaks Eurostati andmete põhjal ja kohandas seda koostöös mitme liikmesriigi tolliasutusega, nagu on selgitatud põhjenduses 155. Impordi turuosa kindlakstegemiseks võrreldi impordi mahtu tarbimisega liidu turul (vt tabel 2).

(160)

Hiinast pärit asjaomane import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht ja turuosa

(161)

Eelnevast tabelist nähtub, et absoluutnäitajates suurenes Hiinast pärit import asjaomasel perioodil 42 %. Üldine kasv absoluutnäitajates oli tipptasemel 2022. aastal, mil import enam kui kahekordistus. Sellega paralleelselt kasvas liitu suunatud Hiina impordi kogu turuosa asjaomasel perioodil 68 %.

(162)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks kontrollitud Eurostati andmete ja liikmesriikide tolliasutuste esitatud täiendavate andmete põhjal.

(163)

Asjaomasest riigist liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad (eurot/tonn)

(164)

Eelnevast tabelist nähtub, et Hiinast pärit impordi hinnad tõusid asjaomasel perioodil 26 %. Üldine tõus absoluutnäitajates oli tipptasemel 2022. aastal, mil hinnad olid 59 % kõrgemad kui asjaomase perioodi alguses.

(165)

Selleks et teha kindlaks hindade allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon

(166)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes pärast hinnavähendite ja hinnaalanduste mahaarvamist. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendimäärana liidu tootjate teoreetilisest käibest uurimisperioodil. Sellest nähtus, et asjaomasest riigist pärit impordi kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal liidu turul jäi vahemikku 0–34,4 %. Hinna allalöömine tehti kindlaks 99,9 % impordimahu puhul. Samuti võrdles komisjon ELi suunatud Hiina impordi Eurostati andmetel põhinevaid hindu kõikide nende tooteliikide keskmise hinnaga, mida liidu tootjad müüvad sõltumatutele klientidele. Sellest arvutusest ilmnes, et Hiina hinnad on liidu tootmisharu hindadest 15,4 % madalamad, ja seega leidis kinnitust järeldus väljaarvutatud hinna allalöömise kohta, nagu on esitatud põhjenduses 165.

(167)

Lisaks allalöömise kohta tehtud järeldusele märkis komisjon ka seda, et dumpinguhinnaga import surus liidu tootmisharu hindu alla. Nagu on esitatud tabelis 8, pidi liidu tootmisharu selleks, et ta suudaks oma tooteid müüa, langetama oma müügihinnad uurimisperioodil tasemele, mis oli madalam isegi tema tootmiskuludest.

(168)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda asjaomasel perioodil kujundasid.

(169)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Kuna komisjon oli kontrollinud nende kahe liidu tootja andmeid, kelle toodang moodustab 100 % liidu toodangust, hindas komisjon makromajanduslikke ja mikromajanduslikke näitajaid nende andmete põhjal.

(170)

Makromajanduslikud näitajad on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(171)

Mikromajanduslikud näitajad on: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(172)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(173)

Asjaomasel perioodil liidu tootmisharu tootmismaht kõigepealt kasvas 2021. aastal 4 %, püsis 2022. aastal stabiilne ja vähenes siis märkimisväärselt, 2020. aastaga võrreldes 22 % madalamale tasemele.

(174)

Teatatud tootmisvõimsus kajastab paigaldatud võimsust, mis suurenes asjaomasel perioodil 7 %. Klaaskiudlõnga tootmise rajatisi tuleb regulaarselt – iga viie aasta järel – hooldada. See hõlmab ka teatava tehnoloogia korrapärast ajakohastamist, mis on tootmisvõimsuse kõnealuse suurenemise põhjus.

(175)

Tootmisvõimsuse rakendamine oli 2020., 2021. ja 2022. aastal kõrgel tasemel ([80–90] %) ja vähenes uurimisperioodil oluliselt, [60–70 %-le]. 2021. aastal tootmisvõimsuse rakendamine küll esmalt kasvas 3 % võrra, kuid vähenes siis 2022. aastal mõnevõrra ja uurimisperioodil märkimisväärselt, 2020. aasta väärtusega võrreldes 27 % madalamale tasemele.

(176)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

(177)

Liidu tootmisharu müük kasvas 2020.–2022. aastal aeglaselt, kuid vähenes uurimisperioodil märkimisväärselt. Uurimisperioodil see 2022. aastaga võrreldes vähenes 29 % võrra ja jõudis tasemele, mis oli 26 % madalam kui asjaomase perioodi alguses.

(178)

Turuosa muutus teistmoodi. Hoolimata mahu kasvust 2020.–2022. aastal kaotas liidu tootmisharu 36 % oma algsest turuosast. Uurimisperioodil suutis ta selle turuosa vaid osaliselt tagasi saada, kaotades asjaomasel perioodil siiski 22 % oma turuosast.

(179)

Liidu tarbimine kasvas aastatel 2020–2022 ja vähenes siis uurimisperioodil oluliselt, mille tulemusel see asjaomasel perioodil kokkuvõttes kahanes. Ajal, mil tarbimine kasvas, kaotas liidu tootmisharu turuosa, mille ta suutis uurimisperioodil, mil tarbimine vähenes, vaid osaliselt tagasi saada.

(180)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(181)

Asjaomasel perioodil kasvas tööhõive 2021. aastal mõõdukalt, 3 %, püsis 2022. aastal stabiilne ja vähenes uurimisperioodil tasemele, mis on 5 % madalam kui asjaomase perioodi alguses. Töötajate tootlikkus kasvas asjaomasel perioodil 2021. aastal mõõdukalt, 1 %, püsis 2022. aastal stabiilne ja vähenes uurimisperioodil tasemele, mis on 18 % madalam kui asjaomase perioodi alguses.

(182)

Kõik dumpingumarginaalid ületasid märkimisväärselt miinimumtaset. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli oluline, kui võtta arvesse asjaomasest riigist pärit impordi mahtu ja hindu.

(183)

See on esimene asjaomast toodet käsitlev dumpinguvastane uurimine. Seetõttu puuduvad andmed, mille alusel hinnata võimaliku varasema dumpingu mõju.

(184)

Liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad sõltumatutele klientidele liidus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihinnad liidus

(185)

Eelnevas tabelis on näidatud ühiku müügihinna muutumine liidu turul võrreldes vastava tootmiskuluga. Aastatel 2020–2022 olid müügihinnad keskmiselt kõrgemad kui ühiku tootmiskulu. Uurimisperioodil langes keskmine müügihind tootmiskulust madalamale.

(186)

Oluline tegur, mis 2020.–2022. aastal hindu mõjutas, oli tooraine- ja energiakulu kasv. Uurimisperioodil vähenes liidu tootmisharu müügihind võrreldes eelneva aastaga, samal ajal kui tema tootmiskulu järsult kasvas.

(187)

Liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(188)

Asjaomasel perioodil suurenes keskmine palk töötaja kohta stabiilselt, kogu perioodil 30 % võrra.

(189)

Liidu tootjate laovarud muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Varud

(190)

Laovarud kasvasid asjaomasel perioodil 13 %. Kui 2021. aastal kasvasid laovarud võrreldes tootmise kasvuga vaid mõnevõrra, siis 2022. aastal oli kasv märkimisväärne. Uurimisperioodil vähenes laovarude tase oluliselt.

(191)

Liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(192)

Komisjon tegi kindlaks liidu tootjate kasumlikkuse, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Kasumlikkus oli positiivne kogu asjaomasel perioodil, aastatel 2020–2022, kusjuures suurim kasum registreeriti 2022. aastal. Uurimisperioodil sai aga kasumist märkimisväärne kahjum.

(193)

Netorahavoog näitab Euroopa Liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoo suundumus oli aastatel 2020–2022 suhteliselt stabiilne, vähenedes 2021. aastal mõnevõrra ja muutudes 2022. aastal positiivses suunas. 2023. aastal netorahavoog aga vähenes oluliselt.

(194)

Investeeringud olid perioodi alguses küll suhteliselt väikesed, kuid kasvasid 2021. aastal 45 % ja vähenesid 2022. aastal vaid veidi. Uurimisperioodil vähenesid investeeringud aga märkimisväärselt. Suurem osa investeeringutest oli seotud tootmisliinide hooldamise ja moderniseerimisega, mille eesmärk oli pikendada tehaste kestust ja tagada tootmise ajakohasus. Asjaomasel perioodil liidu tootjad investeeringuid uude klaaskiudlõnga tootmisvõimsusesse ei teinud, kui mitte arvestada teatavat tootmisvõimsuse suurenemist moderniseerimise tulemusel. Investeeringute vähenemine uurimisperioodil on seotud hooldamisel esinenud viivitustega.

(195)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. Kooskõlas kasumlikkusega oli investeeringutasuvus 2020.–2022. aastal positiivne, kuid muutus uurimisperioodil negatiivseks.

(196)

Mõju liidu tootjate kapitali kaasamise võimele asjaomasel perioodil puudus, sest nad toodavad kasumlikke teisendtooteid, kasutades klaaskiudlõnga sisendina.

(197)

Kuigi enamiku kahjunäitajate suundumus oli aastatel 2020–2022 positiivne, kaotas liidu tootmisharu sel perioodil olulise turuosa. Tema turuosa vähenes kuni 2022. aastani 34 % võrra. Uurimisperioodil toimunud muutuste tagajärjel oli kõikide kahjunäitajate suundumus asjaomasel perioodil negatiivne. Tootmis- ja müügimaht vähenesid vastavalt 22 % ja 26 %. Müügimahu vähenemine oli nii suur, et liidu tootmisharu turuosa kahanes asjaomasel perioodil 12 %, kuigi uurimisperioodil oli ta oma turuosa mõnevõrra tagasi saanud.

(198)

Samamoodi oli peamiste finantsnäitajate – ühiku müügihinna, kasumlikkuse, rahavoo ja investeeringutasuvuse – suundumus aastatel 2020–2022 positiivne, kuid olulise halvenemise tõttu uurimisperioodil oli see negatiivne, mis kajastus hindade märkimisväärses allasurumises liidu turul, nagu on esitatud tabelis 8. Ühiku müügihind vähenes 2020.–2022. aastal märkimisväärselt, kajastades mitte üksnes tootmiskulu olulist kasvu sel perioodil, vaid võimaldades liidu tootmisharul ka suurendada oma kasumit. Uurimisperioodil langes aga tema müügihind allapoole tootmiskulude taset. Selle tulemusel muutus liidu tootmisharu kasumlikkus [13–17 %] suuruselt kasumilt 2020. aastal [(–22)–(–18) %] suuruseks kahjumiks uurimisperioodil. Sarnast kahjulikku mõju on näha ka rahavoogude ja investeeringutasuvuse puhul.

(199)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon selles etapis, et liidu tootmisharu kandis uurimisperioodil alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses olulist kahju mahu vähenemise, hindade allasurumise ja finantskahjumi näol.

(200)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon jälgis, et dumpinguhinnaga impordile ei omistataks võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import. Need tegurid on tootmisharusisene kasutamine, tootmiskulude suurenemine, import muudest kolmandatest riikidest ja tarbimise vähenemine uurimisperioodil.

(201)

Aastatel 2020–2022 kasvas Hiina import oluliselt – absoluutnäitajates 290 % võrra. Ainuüksi 2022. aastal (uurimisperioodile eelnenud aastal) Hiina eksport enam kui kahekordistus: 14 000 tonnilt 2021. aastal kõigi aegade suurima mahuni (31 000 tonni) 2022. aastal ning seda hindadega, mis olid liidu tootmisharu hindadest madalamad. Hiina importijad kasvatasid oma turuosa märkimisväärselt, [15–25] %-lt 2020. aastal [30–40] %-le 2022. aastal.

(202)

Samal ajal kasvas tarbimine [60 000 – 70 000] tonnilt 2021. aastal kõigi aegade suurima koguseni ([85 000 – 95 000] tonni) 2022. aastal. Selle suure tarbimise tagajärjel suutsid liidu tootjad jätkata 2022. aastal kasumlike hindadega koguste müümist ja seega ei tekitatud 2022. aastal kahju, hoolimata suurest impordimahust ja liidu tootjate turuosa vähenemisest.

(203)

Uurimisperioodil vähenes aga tarbimine oluliselt, vaid [40 000 – 50 000] tonnile, mis tähendab 47,7 % vähenemist võrreldes 2022. aastaga. Samal ajal säilitasid Hiina eksportijad uurimisperioodil oma suure ([30–40] %) turuosa. Kuigi Hiina turuosa vähenes 2022. aastast kuni uurimisperioodini veidi, 2 protsendipunkti võrra, siis võrrelduna tema turuosaga asjaomase perioodi alguses ([15–25] %) oli kasv asjaomasel perioodil 68 % ehk 14 protsendipunkti. Selle tagajärjel ei suutnud liidu tootmisharu uurimisperioodil enam müüa selliseid koguseid, nagu ta müüs eelnevatel aastatel, ja pidi isegi nende väikeste müügimahtude müümiseks oma müügihinda langetama. Kui aastatel 2020–2022 oli liidu tootmisharu müügimaht aeglaselt kasvanud, siis uurimisperioodil see vähenes oluliselt – [20 000 – 40 000] tonnilt 2022. aastal [10 000 – 30 000] tonnile uurimisperioodil. Liidu tootmisharu selgituse kohaselt oli tarbimise vähenemine uurimisperioodil tingitud asjaolust, et kasutajad kogusid 2022. aastal Hiina klaaskiudlõnga varusid, mille tõttu oli nõudlus uurimisperioodil väiksem. Kaebuse esitajad esitasid sisearuanded ja kohtumiste protokollid, millest nähtus, et paljud nende kliendid ELis ja mujal kogusid 2022. aastal suured varud ega soovinud enam ELi tootmisharult osta 2023. aastal, mil nõudlus vähenes. Ükski huvitatud isik ei ole selle väite kohta märkusi esitanud ega kõnealust varude kogumist kahtluse alla seadnud. Peale selle oli varude kogumise küsimust Hiina eksportivate tootjate vähese koostöö ja kasutajate suhteliselt vähese koostöö tõttu võimatu täiendavalt analüüsida. Komisjon leidis, et 2022. ja 2023. aasta müüki ei saa analüüsida eraldi. 2022. aasta ja uurimisperioodi tarbimise keskmine oli [62 000 – 73 000] tonni, mis näitab 2020.–2021. aasta suundumuse otsest jätkumist.

(204)

Olukorras, kus tarbimine uurimisperioodil vähenes, vähenes uurimisperioodil oluliselt ka Hiinast pärit impordi keskmine hind, avaldades turule hinnasurvet. Kuna liidu tootmisharu tootmiskulud uurimisperioodil jätkuvalt kasvasid, tekitas Hiina hinnakujunduspoliitika sel aastal eriti suurt kahju, sest see ei võimaldanud liidu tootmisharul oma kasvavaid kulusid katta. Selle asemel oli ta sunnitud langetama oma hinnad kuludest madalamale tasemele. Nagu on selgitatud allpool põhjenduses 220, jaotusid liidu tootmisharu suured püsikulud peale selle väiksematele müügimahtudele, mille tulemusel kanti uurimisperioodil märkimisväärset finantskahju.

(205)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Import kolmandatest riikidest

(206)

Taiwanist pärit import kasvas oluliselt, 11 000 tonnilt 2021. aastal 18 000 tonnile 2022. aastal. Ent kui Hiina impordihind (2022. aastal 2 163 eurot/tonn ja uurimisperioodil 1 720 eurot/tonn) oli liidu tootmisharu hinnast (2022. aastal 2 443 eurot/tonn ja uurimisperioodil 2 226 eurot/tonn) oluliselt madalam, siis Taiwani hind (2022. aastal 2 421 eurot/tonn ja uurimisperioodil 1 954 eurot/tonn) oli liidu tootmisharu hinnast vaid minimaalselt madalam ja Hiina hinnast märkimisväärselt kõrgem. Lisaks moodustas Taiwani eksport kahel aastal (2022–2023) vaid ligikaudu poole Hiina ekspordi kogumahust.

(207)

Seepärast ei leidnud komisjon, et Taiwanist pärit import oli mõjutav tegur, mis võiks nõrgendada põhjuslikku seost Hiina ekspordi ja kahju vahel.

(208)

Mehhikost ja muudest kolmandatest riikidest pärit import on asjaomasel perioodil ja eelkõige uurimisperioodil oluliselt vähenenud.

(209)

Seepärast ei leidnud komisjon, et Mehhikost või muudest kolmandatest riikidest pärit import oli mõjutav tegur, mis võiks nõrgendada põhjuslikku seost Hiina ekspordi ja kahju vahel. Ka üheskoos arvestatuna vähenes asjaomasel perioodil kõikidest kolmandatest riikidest, sealhulgas Taiwanist pärit import ega tekitanud kahju.

(210)

Liidu tootjate ekspordimaht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Valimisse kaasatud liidu tootjate eksporditegevus

(211)

Ekspordimaht vähenes asjaomasel perioodil 48 %. Keskmine ekspordihind püsis kogu asjaomasel perioodil tootmiskuludest kõrgem. Seepärast järeldati, et eksport ei ole kahju tekitanud.

(212)

Tarbimine vähenes uurimisperioodil märkimisväärselt – [85 000 – 95 000] tonnilt 2022. aastal [40 000 – 50 000] tonnile uurimisperioodil. Võrdlusest 2020. aastaga, mil tarbimine oli samuti oluliselt väiksem ([50 000 – 60 000] tonni), nähtub aga, et kui Hiina impordi turuosa oli vaid 19 %, suutis liidu tootmisharu müüa piisavaid koguseid piisavalt kõrgel hinnatasemel, et jääda kasumisse. Seega ei ole tarbimise vähenemine eraldiseisev tegur, mis oleks nõrgendanud põhjuslikku seost Hiina impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel. Pigem on tegemist vastupidise olukorraga – suur tarbimine 2022. aastal lükkas edasi juba sellel aastal suure turuosa saavutanud Hiina impordi kahjuliku mõju avaldumise.

(213)

Seepärast ei nõrgendanud tarbimise vähenemine põhjuslikku seost Hiina impordi ja kahju vahel.

(214)

Liidu tootmisharu tootmisharusisene klaaskiudlõnga kasutamine on väga suur, ulatudes ligikaudu kahe kolmandikuni kogutoodangust. Tootmisharusiseselt kasutatava klaaskiudlõnga tootmine on aga odavam ja uurimisperioodil teeniti sellelt järgneval turul kasumit. Samuti ei vähendanud liidu tootjad uurimisperioodil oma klaaskiudlõnga müüki tootmisharusisese kasutamise suurendamiseks, mida tõendab asjaolu, et uurimisperioodil vähenes ka tootmisharusiseselt kasutatava klaaskiudlõnga maht. Seepärast ei põhjustanud see kahju.

(215)

Liidu tootmisharu tootmiskulud kasvasid asjaomasel perioodil oluliselt, [1 190 – 1 240] eurolt tonni kohta 2020. aastal [2 280 – 2 330] eurole tonni kohta, mis tähendab kokku 91 % kasvu. Selle kasvu põhjustasid nii energia- ja toorainehindade tõus kui ka toodetud tonni kohta kantavate püsikulude suurenemine tulenevalt väiksemate mahtude tootmisest uurimisperioodil.

(216)

Üldjuhul kasvavad tootmiskulud regulaarselt ja õiglastel turutingimustel võetakse seda müügihinna määramisel arvesse. Komisjon analüüsis, kas mõne teguri puhul ei saa leida, et õiglastel turutingimustel oleks klaaskiudlõnga müügihinna tõus selle kompenseerinud.

(217)

Tootmiskulud olid 2021.–2022. aastal juba oluliselt suurenenud, [1 300 – 1 350] eurolt tonni kohta 2020. aastal [1 800 – 1 850] eurole tonni kohta, mis tähendab 37 % kasvu. Kuna aga nõudlus oli 2022. aastal suur, suutis liidu tootmisharu müüa koguseid, mis ei olnud eelneva aastaga võrreldes märkimisväärselt erinevad, ja kehtestada hinnad tasemel, mis võimaldas tal säilita kasumlikkuse. See näitab, et kuivõrd nõudlus säilis, suutsid kliendid isegi kõrgeid hindu maksta.

(218)

2022. aastast kuni uurimisperioodini suurenesid tootmiskulud 27 %. Uurimisperioodil vähenes aga nõudlus oluliselt. Peale selle langesid Hiina hinnad, mis olid asjaomase perioodi esimesel kolmel aastal tõusnud, uurimisperioodil märkimisväärselt (20 %), nagu on näidatud tabelis 4. Sellest tulenevalt ei olnud liidu tootmisharul võimalik pidada läbirääkimisi hinnatõusu üle, vaid ta pidi selle asemel langetama oma müügihinnad allapoole kulude taset.

(219)

Liidu tootmisharu tootmiskulud võib jagada kolme kategooriasse.

(220)

Esiteks jaotati püsikulud uurimisperioodil müüdud klaaskiudlõnga väiksema mahu tõttu väiksemale baasile, mille tagajärjel kasvasid püsikulud toodetud tonni kohta. See kasv on otseselt tingitud turuosa hõlvamisest Hiina poolt ja väiksematest mahtudest, mida liidu tootmisharu sellest tulenevalt müüs. Tootmiskulude kõnealuse kasvu käsitamine eraldi tegurina, mis kahju põhjustab, oleks vastuolus asjaoluga, et see on Hiina eksportijate madala hinnaga toodete ebaausa konkurentsi otsene tagajärg. Seepärast ei tuleks seda käsitleda eraldi tegurina, mis kahju põhjustab.

(221)

Teiseks tõusid uurimisperioodil märkimisväärselt mitmed toorainehinnad. Lisaks muudele toorainetele, mis moodustavad vaid väiksema osa toorainekuludest, on oluliselt tõusnud selliste oluliste toorainete nagu kolemaniidi ja lubjakivi hinnad. Peamiselt imporditakse neid tooraineid aga rahvusvaheliselt turult ning kõik moonutamata turgudel tegutsevad tootjad puutuvad kokku kõnealuste hinnatõusudega ja peavad selle tõusu oma klientidele edasi kandma. Näiteks 2022. aastal olid peamised lubjakivi eksportijad Araabia Ühendemiraadid, Jaapan, Malaisia, Vietnam ja Omaan. Seepärast ei ole toorainehinna tõusu näol tegemist sündmusega, mis oleks põhjustanud kahju viisil, mida klaaskiudlõnga hinnatõus ei oleks suutnud õiglastel turutingimustel tasakaalustada.

(222)

Kolmandaks on tootmiskulude kasvu mõjutanud energiahinnad. See mõju ei avaldunud aga üksnes uurimisperioodil. Energiahinnad kasvasid oluliselt juba 2022. aastal. Lätis elektrienergia keskmine hind 2022. aastaga võrreldes uurimisperioodil isegi langes (57). Seepärast ei ole energiahinna tõusu näol tegemist sündmusega, mis oleks põhjustanud kahju viisil, mida klaaskiudlõnga hinnatõus ei oleks suutnud õiglastel turutingimustel tasakaalustada.

(223)

Tootmiskulude tõus ei ole eraldiseisev tegur, mis kahju põhjustab. Tootmiskulude suurenemine põhjustab kahju üksnes siis, kui klaaskiudlõnga müügihinnad ei suuda seda suurenemist kajastada. Surve müügihindadele oli aga uurimisperioodil otseselt seotud dumpinguhinnaga Hiina impordiga.

(224)

Samuti nähtub 2022. aastal valitsenud olukorrast, et õiglastel turutingimustel, mille korral Hiina madalama hinnaga eksport ei too kaasa liidu tootmisharu müügimahu vähenemist, oleks liidu tootmisharul olnud võimalik kanda kulude kasv edasi oma klientidele isegi juhul, kui kõnealune kasv oli lausa 37 %. Seepärast oleks liidu tootmisharu ilma Hiina madala dumpinguhinnaga impordita suutnud uurimisperioodil oma hindu tõsta, et need kajastaksid tema kulude täiendavat kasvu, nagu on täheldatud asjaomase perioodi eelnevate aastate puhul. Hiina hinnad olid aga uurimisperioodil veelgi madalamad kui liidu tootmisharu tootmiskulud.

(225)

Sellest nähtub, et tootmiskulude kasv uurimisperioodil ei nõrgendanud põhjuslikku seost dumpinguhinnaga Hiina impordi ja kahju vahel.

(226)

Hiinast pärit impordi oluline kasv ja liidu tootmisharu olukorra halvenemine langesid ajaliselt kokku. Suure nõudluse tõttu kahju enne uurimisperioodi küll ei ilmnenud, kuid Hiina impordil oli uurimisperioodil jätkuvalt suur turuosa, mis põhjustas mahust tingitud kahju ja avaldas hinnasurvet.

(227)

Komisjon on uurinud ka teisi kahjutegureid ega ole teinud kindlaks muid tegureid, mis oleksid põhjustanud liidu tootmisharu kantud olulist kahju. Tegelikult ei seadnud ükski muudest analüüsitud teguritest ei eraldi ega ühiselt kahtluse alla seda, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel on tegelik ja oluline seos.

(228)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks uuris komisjon, kas liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust.

(229)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharul oleks võimalik teenida taotletavat kasumit, müües oma toodangut sihthinnaga alusmääruse artikli 7 lõigete 2c ja 2d tähenduses.

(230)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c võttis komisjon taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse järgmisi tegureid: kasumlikkuse tase enne asjaomasest riigist pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kõigi kulude ja investeeringute, teadus- ja arendus- ning uuendustegevuse katmiseks, ning loodetav kasumlikkuse tase tavapärastes konkurentsitingimustes. Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(231)

Esimese sammuna määras komisjon kindlaks baaskasumi, mis katab tavapärastes konkurentsitingimustes kõik kulud.

(232)

Kaebuse esitaja osutas kaebuses, et tema eelnevate tulemuste põhjal kajastaks liidu tootmisharu kasumitaset tavapärastel turutingimustel vähemalt 20 % kasumitase. Samuti rõhutas kaebuse esitaja, et klaaskiudlõnga tootmisharu on äärmiselt kapitalimahukas tootmisharu, kus ahjude korrapärase hooldamise ja ajakohastamise ning teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute tagamiseks on vaja kõrget kasumitaset.

(233)

Komisjon leidis, et ükski uuritava perioodi aasta ei ole representatiivne baaskasumi esitamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c.

(234)

2020. ja 2021. aastal, mis eelnesid Hiina impordi turuosa järsule kasvule, oli liidu tootmisharu kasumlikkus [13–17 %]. Mõlemal aastal avaldasid aga mõju erakorralised asjaolud, mis tulenesid COVID-19ga seotud liikumispiirangutest ja vähenenud rahvusvahelistest kaubavoogudest. Seepärast järeldas komisjon, et nendel aastatel saavutatud kasumlikkuse taset ei saa käsitada tavapäraste konkurentsitingimuste suhtes representatiivsena.

(235)

2022. aasta oli erakordne: liidu turul kasvas järsult klaaskiudlõnga tarbimine, mille tulemusel kasvas nii Hiina impordi turuosa kui ka liidu tootjate müügimaht; liidu tootjad suutsid oma kasumlikkuse säilitada ja seda isegi suurendada.

(236)

Selle põhjal järeldas komisjon, et 2022. aasta ei ole representatiivne aasta baaskasumi esitamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c.

(237)

Püüdes teha kindlaks ajavahemikku, mil esinesid tavapärased konkurentsitingimused, uuris komisjon asjaomasele perioodile eelnenud viie aasta kasumit ja arvutas liidu tootjate keskmise kasumlikkuse aastatel 2015–2019.

(238)

Tehti kindlaks, et see kasumimarginaal on 20,7 %.

(239)

Liidu tootmisharu väitis, et tavapärastes konkurentsitingimustes oleks tema investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tase olnud asjaomasel perioodil kõrgem. Need väited ei olnud aga piisavalt põhjendatud ja seepärast ei võetud neid taotletava kasumi arvutamisel arvesse.

(240)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d hindas komisjon viimase sammuna mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille osaline liit on, ning lisas Ia loetletud ILO konventsioonidest tulenevaid tulevasi kulusid, mis tekivad liidu tootmisharule meetme kohaldamise perioodil vastavalt artikli 11 lõikele 2. Komisjon leidis, et liidu tootjad ei esitanud nende kulude kohta piisavaid tõendeid, ega võtnud neid seega mittekahjustava hinna arvutamisel arvesse.

(241)

Selle põhjal arvutas komisjon liidu tootmisharu samasuguse toote mittekahjustava hinna ([3 600 – 4 600]), kohaldades liidu tootjate uurimisperioodil kantud tootmiskuludele põhjenduses 238 osutatud taotletavat kasumimarginaali. Artikli 7 lõike 2d alusel kohandusi ei tehtud.

(242)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahjumarginaali taseme, võrreldes koostööd tegeva Hiina eksportiva tootja Henan Guangyuani kaalutud keskmist impordihinda, mis tehti kindlaks hinna allalöömise arvutamiseks, liidu tootjate poolt liidu turul müüdud samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga uurimisperioodil. Võrdluse tulemusel kindlaks tehtud erinevusi väljendati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(243)

Eespool esitatud hinnangu põhjal tuleks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2 kehtestada järgmised ajutised dumpinguvastased tollimaksud.

(244)

Pärast otsust kohaldada alusmääruse artikli 7 lõiget 2 uuris komisjon, kas ta saab kooskõlas alusmääruse artikliga 21 järeldada, et hoolimata kahjustava dumpingu kindlakstegemisest ei ole meetmete võtmine käesoleval juhul liidu huvides. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(245)

Eespool esitatud analüüsi põhjal on ajutiste meetmete kehtestamine liidu klaaskiudlõnga tootmisharu huvides. Ilma meetmeteta jätkavad Hiina tootjad madala hinnaga klaaskiudlõnga eksportimist liidu turule ja hinnasurve avaldamist, takistades liidu tootmisharul müüa klaaskiudlõnga piisava kasumiga ja saada tagasi kaotatud turuosa.

(246)

Küsimustikule esitas vastuse üks importija, kes uuritavat toodet Hiinast ostab. Esitatud andmete põhjal mõistab komisjon, et kõnealuse importija tegevusel tundub olevat fikseeritud kasumimarginaal. See importija ei ole veel mingeid argumente esitanud. Seepärast järeldas komisjon, et puudub kaalukas põhjus ajutisi meetmeid mitte kehtestada.

(247)

Kasutajad toodavad kangast mitmesuguste tööstustoodete, sealhulgas tuuleturbiinide, ehitus-, isolatsiooni- või lennunduses kasutatavate materjalide jaoks.

(248)

Küsimustikule esitasid vastuse kolm kasutajat, kes üheskoos ostsid uurimisperioodil ligikaudu 10 % Hiinast imporditud klaaskiudlõngast. Nende andmetest nähtub, et kahe kasutaja puhul ei tohiks meetmete mõju olla oluline, sest nad kasutavad Hiinast pärit uuritavat toodet vaid vähesel määral või moodustab uuritav toode üksnes väikese osa nende tootmiskuludest ning võimalik tollimaks ei tohiks seada ohtu nende äriühingute kasumlikkust. Peale selle tundub, et hoolimata uuritava toote märkimisväärsest hinnatõusust uurimisperioodile eelnenud aastatel olid kasutajad ka uurimisperioodil kasumlikud. Ühe kasutaja puhul, kes ostis enamiku oma klaaskiudlõngast Hiinast ja kelle kasumlikkus on praegu väike, ei saa välistada võimalust, et tollimaksud võivad tema kasumlikkust mõjutada. Arvestades kasutajate vähest osalemist järeldas komisjon, et viimane kaalutlus ei ole kasutajate puhul representatiivne.

(249)

Seepärast järeldas komisjon, et puudub kaalukas põhjus ajutisi meetmeid mitte kehtestada.

(250)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et uurimise praeguses etapis ei ole kaalukaid põhjusi, mille tõttu ei oleks Hiinast pärit klaaskiudlõnga impordi suhtes ajutiste meetmete kehtestamine liidu huvides.

(251)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu, kahju, põhjusliku seose, meetmete taseme ja liidu huvide kohta, tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(252)

Hiinast pärit klaaskiudlõnga impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikes 2 sätestatud väiksema tollimaksu reegliga. Tollimaksumäärad kehtestati dumpingu- või kahjumarginaali tasemel, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(253)

Eelkirjeldatu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, olema järgmised.

(254)

Käesoleva määrusega äriühingule kehtestatav individuaalne dumpinguvastase tollimaksu määr määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seega kajastab see asjaomase äriühingu puhul uurimise käigus tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäära kohaldatakse üksnes asjaomasest riigist pärit ja nimetatud juriidilise isiku toodetud asjaomase toote impordi suhtes. Imporditud asjaomase toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kogu muu Hiinast pärit impordi puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(255)

Selleks et minimeerida ohtu, et maksumäärade erinevuste tõttu hoitakse tollimaksudest kõrvale, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalset dumpinguvastast tollimaksu kohaldatakse üksnes juhul, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Kuni sellise arve esitamiseni rakendatakse impordi suhtes „kogu muule Hiinast pärit impordile“ kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(256)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud andmete õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära edasine kohaldamine on õigustatud.

(257)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(258)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a teavitas komisjon huvitatud isikuid ajutiste tollimaksude kavandatavast kehtestamisest. See teave tehti üldsusele kättesaadavaks ka kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega märkuste esitamiseks konkreetselt neile avaldatud arvutuste õigsuse kohta.

(259)

Arvutuste täpsuse kohta märkusi ei esitatud.

(260)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama ettenähtud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(261)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppetapis muuta,