<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-215/17</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62017CC0215</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:664">EU:C:2018:664</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>13</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>13</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Bobeki ettepanek – Kohtuasi C‑215/17</HT></P><P>NKBM</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Michal Bobek</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20180905">5. septembril 2018</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑215/17</HT></P><P>Nova Kreditna Banka Maribor d.d.</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Republika Slovenija</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Vrhovno sodišče Republike Slovenije (Sloveenia Vabariigi kõrgeim kohus))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamine</KEYWORD><KEYWORD>Krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavad usaldatavusnõuded</KEYWORD><KEYWORD>Riigi valitseva mõju all olevad krediidiasutused</KEYWORD><KEYWORD>Liikmesriigi õigusnormid, mis tagavad piiramata juurdepääsu teatavale teabele selliste asutuste sõlmitud kaubanduslike lepingute kohta</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Nova Kreditna Banka Maribor d.d. (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>NKBM<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>) on Sloveenia pank. Ajakirjanik taotles sellelt pangalt võimalust tutvuda loeteluga, mis sisaldas teatavat infot lepingute kohta, mida NKBM sõlmis konsultatsioonifirmadega, õigusbüroodega ja intellektuaalteenuseid osutavate äriühingutega. Selle taotluse esitas ta vastavalt Sloveenia õigusnormidele, mis käsitlevad juurdepääsu dokumentidele. Palve esitamise ajal kuulus enamik NKBMi aktsiaid Sloveenia Vabariigile. Samuti oli ta selle panga rekapitaliseerinud. Nendel põhjustel olid selle panga suhtes tol ajal kohaldatavad õigusaktid, mis käsitlesid juurdepääsu dokumentidele, ja nagu ilmneb, oleks tulnud ajakirjaniku taotletud info liikmesriigi õiguse kohaselt anda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>NKBM jättis ajakirjaniku taotluse rahuldamata. Ajakirjanik pöördus kaebusega haldusasutusse, kes tegeleb Sloveenias juurdepääsuga teabele ja kes kohustas panka võimaldama taotletud teabega tutvuda. NKBM vaidlustas selle otsuse liikmesriigi kohtutes. Praegu arutab seda juhtumit kassatsioonimenetluses Vrhovno sodišče Republike Slovenije (Sloveenia Vabariigi kõrgeim kohus). Nimetatud kohus taotleb Euroopa Kohtult eelotsust kahes küsimuses, mis puudutavad dokumentidele juurdepääsu käsitlevate Sloveenia õigusaktide vastavust nii direktiivile 2003/98/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20031117">17. novembri 2003. aasta</DATE> direktiiv avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="345" PAGE.FIRST="90" DATE.PUB="2003">ELT 2003, L 345, lk 90</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/32, lk 701), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20130626">26. juuni 2013. aasta</DATE> direktiiviga 2013/37/EL, millega muudetakse direktiivi 2003/98 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="175" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 175, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> kui ka määrusele (EL) nr 575/2013<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20130626">26. juuni 2013. aasta</DATE> määrus krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="176" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 176, lk 1</REF.DOC.OJ>; parandused <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="208" PAGE.FIRST="68" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 208, lk 68</REF.DOC.OJ> ning <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="321" PAGE.FIRST="6" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 321, lk 6</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õigusraamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2003/98</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/98 eesmärk, nagu artikli 1 lõikes 1 ette nähtud, on kehtestada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>miinimumreeglid, mis reguleerivad liikmesriikide avaliku sektori asutuste valduses olevate olemasolevate dokumentide taaskasutamist ja nende taaskasutamist soodustavaid praktilisi abinõusid<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikli 1 lõige 2 sisaldab loetelu eranditest, mis jäävad direktiivi kohaldamisalast välja. Muu hulgas on punktis c sätestatud, et direktiivi ei kohaldada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>selliste dokumentide suhtes, millele juurdepääs on liikmesriikide juurdepääsukorra kohaselt keelatud, sealhulgas järgmistel põhjustel: […] ärisaladus (nt äri‑, kutseala‑ ja ettevõtte saladused)<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Samuti on direktiivi artikli 1 lõikes 3 märgitud, et see <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>rajaneb liikmesriikide juurdepääsukordadel ega mõjuta nende kohaldamist<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Direktiivi artiklis 2 on muu hulgas ette nähtud järgmised direktiivis kasutatud mõistete määratlused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="002.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><HT TYPE="ITALIC">avaliku sektori asutused</HT> – riigi, piirkondlikud või kohalikud asutused, avalik‑õiguslikud isikud ning ühest või mitmest kõnealusest asutusest või avalik‑õiguslikust isikust koosnevad ühendused;</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="002.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P><HT TYPE="ITALIC">avalik‑õiguslik isik</HT> – mis tahes isik:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>mis on asutatud üldistes huvides ega tegele tööstuse ega kaubandusega ja</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>millel on juriidilise isiku staatus ja</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>mida põhiliselt rahastavad riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused või teised avalik-õiguslikud isikud või mille juhtimist need isikud kontrollivad või millel on haldus‑, juhtimis‑ või järelevalveorgan, millesse riik, piirkondlik või kohalik omavalitsus või teised avalik‑õiguslikud isikud nimetavad üle poole liikmetest;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>.</P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Määrus nr 575/2013</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Määruse nr 575/2013 kohaldamisala piiritleb selle määruse artikkel 1, kus on ette nähtud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Käesolevas määruses sätestatakse ühtsed eeskirjad üldiste usaldatavusnõuete kohta, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle üle teostatakse järelevalvet direktiivi 2013/36/EL alusel, peavad täitma seoses järgmisega:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>avalikustamise nõuded.</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>.</P></QUOT.S></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Selle määruse VIII osa <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Avalikustamine krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> koosneb artiklitest 431–455. Artiklis 431 on ette nähtud avalikustamiskohustuse ulatus. Artikli 432 lõige 2 lubab teatavatel tingimustel jätta avalikustamata ärisaladusi ja konfidentsiaalset teavet. Artiklis 433 on lisatud, et krediidiasutused ja investeerimisühingud avaldavad VIII osa kohaselt nõutud avalikustatava teabe vähemalt kord aastas.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sloveenia õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Avaliku teabe seadus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Avalikule teabele juurdepääsu seaduse (Zakon o dostopu do informacij javnega značaja; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>avaliku teabe seadus<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>ZDIJZ<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>) artiklis 1a on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="001A.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>(1)</NO.PARAG><ALINEA>Käesolev seadus reguleerib ka korda, mille kohaselt saab igaüks vabalt tutvuda üldsuse jaoks olulise teabega, mida valdavad äriühingud ja teised eraõiguslikud isikud, kes on otseselt või kaudselt Sloveenia Vabariigi, kohalike omavalitsuste või muude avalik-õiguslike isikute valitseva mõju all (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>avalik-õiguslike isikute valitseva mõju all olevad ettevõtjad<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>)</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="001A.002"><NO.PARAG>(2)</NO.PARAG><ALINEA><P>Eelmise lõike tähenduses valitsev mõju esineb juhul, kui Sloveenia Vabariik, kohalikud omavalitsused või muud avalik-õiguslikud isikud üksi või ühiselt:</P><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>otseselt või kaudselt – teiste äriühingute või muude eraõiguslike isikute kaudu – saavad märgitud kapitali enamusosaluse alusel avaldada valitsevat mõju või valdavad äriühingu suhtes õigust kontrollida haldus‑ või järelevalveorgani liikmete enamust või määrata ametisse rohkem kui pooled haldus‑ või järelevalveorgani liikmed,</P></ITEM></LIST></P><P>[…]</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="001A.003"><NO.PARAG>(3)</NO.PARAG><ALINEA>Käesoleva artikli lõike 1 tähenduses valitseva mõju all olevaks loetakse ka pank, mille suhtes on võetud meetmeid vastavalt seadusele, mis reguleerib Sloveenia Vabariigi võetavaid meetmeid pankade stabiilsuse tugevdamiseks.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="001A.004"><NO.PARAG>(4)</NO.PARAG><ALINEA>Ettevõtjal on käesoleva artikli lõikes 1 ette nähtud kohustus ka viie aasta jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 2 viidatud valitseva mõju lõppemist, kui üldsuse jaoks oluline teave on pärit ajast, mil see ettevõtja oli valitseva mõju all.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="001A.005"><NO.PARAG>(5)</NO.PARAG><ALINEA>Avalik-õiguslike isikute valitseva mõju all oleval ettevõtjal on kohustus võimaldada tutvumist üldsuse jaoks olulise teabega käesoleva seaduse artikli 4a tähenduses.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="001A.006"><NO.PARAG>(6)</NO.PARAG><ALINEA>Lisaks artikli 2 lõikes 1 ette nähtud eesmärkidele on käesoleva seaduse eesmärk edendada läbipaistvust ning avaliku sektori raha ja avalik-õiguslike isikute valitseva mõju all olevate ettevõtjate raha vastutustundlikku majandamist.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>ZDIJZ artikli 4a lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>Avalik-õiguslike isikute valitseva mõju all olevate ettevõtjate puhul tähendab üldsuse jaoks oluline teave:</P><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>teavet tehingu, sealhulgas ettevõtja materiaalsete varade omandamise, võõrandamise või haldamise kohta või ettevõtja kulude kohta seoses kaupade, tööde, agenditeenuste, nõustamis‑ vm teenuste tellimisega, samuti rahastamise, sponsimise, nõustamise ja autoriõiguse lepingute vm samalaadsete tulemustega tehingutega;</P></ITEM></LIST></P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>ZDIJZ artiklis 6a on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="006A.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>(1)</NO.PARAG><ALINEA><P>Olenemata eelneva artikli lõikes 1 sätestatust, võimaldatakse tutvuda taotletava, üldsuse jaoks olulise teabega avalik-õiguslike isikute valitseva mõju all olevate ettevõtjate kohta põhiandmete osas, mis puudutavad lõpetatud tehinguid, millele on viidatud käesoleva seaduse artikli 4a lõike 1 esimeses taandes, s.o:</P><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tehingu liik;</P></ITEM><ITEM><P>lepingupartner, juriidilise isiku korral isiku nimi või ärinimi, registreeritud asukoht ja tegevuskoha aadress; või füüsilise isiku korral isiku nimi ja elukoht;</P></ITEM><ITEM><P>lepingu tehinguväärtus ja tehtud üksikmaksete summad;</P></ITEM><ITEM><P>lepingu sõlmimise kuupäev ja tehingu kestus; ning</P></ITEM><ITEM><P>teatav info, mida sisaldavad niisuguste lepingute lisad.</P></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="006A.003"><NO.PARAG>(3)</NO.PARAG><ALINEA>Olenemata käesoleva artikli lõikes 1 sätestatust, kui üldsuse jaoks oluline teave ei ole käesoleva seaduse artikli 10a lõike 4 kohaselt internetis saadaval, keeldub isik, kes on kohustatud võimaldama teabega tutvuda, lõikes 1 viidatud tehingualaste andmetega tutvuda võimaldamast, kui ta tõendab, et teabe avalikustamine kahjustaks tõsiselt tema konkurentsipositsiooni turul, välja arvatud juhul kui need andmed puudutavad tehinguid, millega kaasneb teenuste osutamine rahastajate, sponsorite, nõustajate või autorite poolt või muude samalaadsete tulemustega teenuste osutamine.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Äriühinguseadus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Äriühinguseaduse (Zakon o gospodarskih družbah; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>äriühinguseadus<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>ZGD‑1<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>) artiklis 39 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="039.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>(1)</NO.PARAG><ALINEA>Andmeid, mida äriühing kirjalikus otsuses kirjeldab kui ärisaladust, tuleb sellisena käsitleda. Otsus peab olema teatavaks tehtud liikmetele, töötajatele, äriühingu juhtorganite liikmetele ja muudele isikutele, kes on kohustatud ärisaladust hoidma.</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="5"?><PARAG IDENTIFIER="039.002"><NO.PARAG>(2)</NO.PARAG><ALINEA>Samuti loetakse ärisaladuseks andmed, mille puhul on olenemata sellest, kas neid on lõike 1 tähenduses sellisena kirjeldatud, selge, et nende avalikustamine volitamata isikule põhjustaks tõsist kahju. Äriühingu liikmed, töötajad, juhtorganite liikmed ja muud isikud vastutavad ärisaladuse avaldamise eest, kui nad teadsid või pidanuksid teadma, et tegu on sedalaadi andmetega.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="039.003"><NO.PARAG>(3)</NO.PARAG><ALINEA>Ärisaladuseks ei loeta andmeid, mis on seadusest tulenevalt avalikud või on seotud õigusrikkumise või hea kaubandustava rikkumisega.<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Faktilised asjaolud, riigisisene menetlus ja eelotsuse küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Nova Kreditna Banka Maribor d.d. on Sloveenia pank. Ajakirjanik taotles sellelt pangalt võimalust tutvuda loeteluga, mis sisaldas muu hulgas teavet lepingute kohta, mida NKBM sõlmis konsultatsioonifirmadega, õigusbüroodega ja intellektuaalteenuseid osutavate äriühingutega ajavahemikus <DATE ISO="20121001">1. oktoobrist 2012</DATE> kuni <DATE ISO="20140417">17. aprillini 2014</DATE>. Taotletud andmed puudutasid konkreetselt järgmisi asjaolusid: sõlmitud tehingu liik; lepingupartner (juriidilise isiku korral isiku nimi või ärinimi, registreeritud asukoht ja tegevuskoha aadress); lepingu tehinguväärtus; üksikmaksete summa; lepingu sõlmimise kuupäev; ärisuhte kestus; jms lepingu lisades sisalduv teave.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>ZDIJZ artikli 6a lõikest 1 tulenevalt liigitatakse taotletavad andmed, kui need on seotud teatavat liiki lepinguliste tehingutega – sealhulgas niisuguste lepingutega, nagu on käesolevas asjas vaidluse all –, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>põhiandmeteks<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>. Kui sellised andmed puudutavad avalik-õigusliku isiku valitseva mõju all olevaid äriühinguid, loetakse need andmed <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>üldsuse jaoks oluliseks teabeks<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Ajavahemikul, mida käsitlevate andmetega tutvumist taotleti, oli NKBM avalik-õigusliku isiku, nimelt Sloveenia Vabariigi valitseva mõju all. Põhjus oli selles, et 1) enamik NKBMi aktsiaid olid otseselt või kaudselt Sloveenia valduses ja 2) NKBM nagu mitu muudki panka rekapitaliseeriti riigi sekkumise tõttu oluliselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>ZDIJZ artikli 6a lõike 3 kohaselt tuleb põhimõtteliselt võimaldada tutvuda eespool nimetatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>põhiandmetega<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>. Teabega tutvuda võimaldamast saab aga keelduda, kui äriühing tõendab, et selle teabe avalikustamine kahjustaks tõsiselt tema konkurentsipositsiooni turul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Siiski on olemas erand ka sellest erandist: andmetega tuleb võimaldada tutvuda alati, kui need <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>põhiandmed<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> puudutavad <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>tehinguid, millega kaasneb teenuste osutamine rahastajate, sponsorite, nõustajate või autorite poolt või muude samalaadsete tulemustega teenuste osutamine<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul puudutab ajakirjaniku taotletud loetelu sellesse kategooriasse kuuluvaid lepinguid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>NKBM muutus <DATE ISO="20160421">21. aprillil 2016</DATE> osaühinguks ja lakkas sellisena olemast riigi valitseva mõju all. ZDIJZ artikli 1a lõike 4 kohaselt aga jäi talle kohustus võimaldada veel viie aasta jooksul tutvumist andmetega ajavahemiku kohta, mil NKBM oli riigi valitseva mõju all. Igal juhul taotles ajakirjanik andmetega tutvumist kuupäeval, mida ei ole eelotsusetaotluses otseselt nimetatud, kuid mis kindlasti eelnes NKBMi osaühinguks muutumisele: nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus on märkinud, andis NKBM sellele taotlusele (eitava) vastuse <DATE ISO="20140519">19. mail 2014</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>NKBM jättis ajakirjaniku päringu rahuldamata. Ajakirjanik esitas selle otsuse peale kaebuse Informacijski pooblaščenec’ile (Sloveenia teabevolinik). Teabevolinik rahuldas kaebuse ja kohustas NKBMi andma ajakirjanikule andmed, mida ta taotles.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>NKBM esitas selle otsuse peale kaebuse, mille esimese astme kohus rahuldamata jättis. Seejärel pöördus NKBM kassatsioonkaebusega Vrhovno sodišče Republike Slovenijesse (Sloveenia Vabariigi kõrgeim kohus). Selle kohtu menetluses väitis NKBM, et ZDIJZ rikub konstitutsioonilisi õigusi ja see on vastuolus liidu õigusnormidega. Väited, mis käsitlesid siseriikliku õigusakti vastuolu Sloveenia<?PAGE NO="6"?> konstitutsiooniga, vaatas läbi Ustavno sodišče Republike Slovenije (Sloveenia Vabariigi konstitutsioonikohus), kelle menetlusse andis eelotsusetaotluse esitanud kohus siseriikliku õiguse põhiseaduslikkuse küsimuse. Ustavno sodišče Republike Slovenije (Sloveenia Vabariigi konstitutsioonikohus) otsustas, et kõnealused liikmesriigi õigusnormid ei ole Sloveenia konstitutsiooniga vastuolus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Ustavno sodišče Republike Slovenije (Sloveenia Vabariigi konstitutsioonikohus) <DATE ISO="20170112">12. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus U-I-52/16-17 (ECLI:SI:USRS:2017:U.I.52.16).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel otsustas Vrhovno sodišče Republike Slovenije (Sloveenia Vabariigi kõrgeim kohus) menetluse peatada ja taotleda Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>1.</NO.P><TXT>Kas direktiivi 2013/37 (konsolideeritud redaktsiooniga) muudetud direktiivi 2003/98 artikli 1 lõike 2 punkti c kolmandat taanet tuleb minimaalse ühtlustamise põhimõtet arvestades tõlgendada nii, et liikmesriigi õigusnormid võivad tagada piiramata (absoluutse) juurdepääsu kogu autoriõigusi käsitlevale ja nõustamislepingutega seotud teabele ka siis, kui see teave liigitub ärisaladuseks, ning see juurdepääs on nendes õigusnormides ette nähtud ainult isikute puhul, kes on riigi valitseva mõju all, kuid mitte teiste kohustatud isikute puhul, ning kas tõlgendust mõjutab ka määrus (EL) nr 575/2013 teabe avalikustamist käsitlevate õigusnormide osas, eelkõige nii, et juurdepääs avalikule teabele direktiivi 2003/98 tähenduses ei saa olla ulatuslikum kui on nähtud ette selles määruses sätestatud andmete avalikustamist käsitlevates ühtlustatud õigusnormides?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas määrust nr 575/2013 tuleb pankade äritegevust puudutava teabe avalikustamist käsitlevate õigusnormide, täpsemalt selle määruse VIII osa artikli 446 ja artikli 432 lõike 2 seisukohast tõlgendada nii, et nende sätetega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis kohustavad panka, kes on või oli avalik‑õigusliku isiku valitseva mõju all, avalikustama teabe lepingute kohta, mis on sõlmitud nõustamis‑, õigus‑ ja intellektuaalteenuste saamiseks, ning täpsemalt teabe, mis puudutab sõlmitud tehingu liiki, lepingupartnerit (juriidilise isiku korral isiku nimi või ärinimi, registreeritud asukoht ja tegevuskoha aadress), lepingu tehinguväärtust, eespool nimetatud teenuste eest tehtud üksikmaksete summat, lepingu sõlmimise kuupäeva ja ärisuhte kestust, ning muud samalaadsed lepingute lisadest ilmnevad andmed – kogu teabe, mis tekkis valitseva mõju all olemise perioodil –, ilma et oleks nähtud ette ühtegi erandit sellest kohustusest ega võimalust kaaluda, kas ülekaalus on avalik huvi saada juurdepääs andmetele või panga huvi, et tema ärisaladust kaitstakse, kui juhtumis piiriüleseid asjaolusid ei esine?<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>NKBM, teabevolinik, Ungari ja Sloveenia valitsus ning Euroopa Komisjon on esitanud kirjalikud seisukohad. Kohtuistungil, mis peeti <DATE ISO="20180607">7. juunil 2018</DATE>, esitasid NKBM, Sloveenia valitsus ja komisjon suulised seisukohad.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Olen seisukohal, et põhikohtuasjas vaidluse all olev õigusakt ei ole direktiiviga 2003/98 ega määrusega nr 575/2013 vastuolus. Käsitlen esimest (A) ja teist (B) eelotsuse küsimust analüüsides kumbagi liidu õigusakti eraldi.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus: direktiiv 2003/98</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Esimene küsimus on kaheharuline. Esimene haru puudutab küsimust, kas liikmesriigi õigusnormid, mis tagavad piiramata (absoluutse) juurdepääsu kogu autoriõigusi käsitlevale ja nõustamislepingutega seotud teabele ka siis, kui need lepingud liigituvad ärisaladuseks, on kooskõlas direktiivi 2003/98 artikli 1 lõike 2 punkti c kolmanda taandega. Eelotsusetaotluse esitanud kohus on märkinud, et õigusaktides on see ette nähtud üksnes riigi valitseva mõju all olevate isikute suhtes. Sama küsimuse teine haru puudutab seda, kas nimetatud direktiivi tõlgendamist mõjutab määrus nr 575/2013.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Sissejuhatavalt tuleks tähele panna, et Sloveenia valitsus märkis oma kirjalikes seisukohtades ja kinnitas kohtuistungil, et selle küsimuse sõnastus ei ole täiesti täpne.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Esiteks on selles küsimuses märgitud, et kõnealune Sloveenia õigusakt tagab piiramata juurdepääsu <HT TYPE="ITALIC">kogu teabele</HT> teatavat liiki lepingute kohta. Sloveenia valitsuse sõnul aga tagab ZDIJZ piiramata juurdepääsu ainult teatavatele andmetele, nimelt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>põhiandmetele<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> nende lepingute kohta. Samuti selgitas Sloveenia valitsus kohtuistungil, et need andmed tuleb esitada koondina, mis tähendab, et andmeid taotlev isik saab teabe, et näiteks pank X sõlmis äriühinguga Y lepingu, mille ese oli Z, ning makstud kogusumma kohta, kuid ei saa täpsemaid andmeid nende lepingute sisu kohta. Seega võib juurdepääs kõikidele lepingu ülejäänud osadele (mis ei ole <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>põhiandmed<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>) olla keelatud, kui äriühing need ärisaladuseks liigitab.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Igal juhul soovin toonitada, et nagu eelotsusetaotlusest selgub, puudutab ajakirjaniku taotlus andmetega tutvuda ainult niisuguseid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>põhiandmeid<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> nõustamis‑ ja autoriõiguse lepingute kohta, s.o teabe kohta, mille suhtes kehtib ZDIJZ artikli 6a lõike 3 lõpuosa kohaselt piiramata juurdepääsu õigus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Teiseks on eelotsusetaotlus esimeses küsimuses märkinud, et kõnealused liikmesriigi õigusnormid tagavad piiramata juurdepääsu <HT TYPE="ITALIC">ka siis, kui need lepingud liigituvad ärisaladuseks</HT>. Jällegi on Sloveenia valitsus seisukohal, et küsimuse sõnastus ei ole liikmesriigi õigusaktiga vastavuses. Nimelt väidab ta, et NKBM ei saa ajakirjaniku taotletud andmeid ärisaladuseks liigitada, sest ZGD‑1 artikli 39 lõige 3 ei võimalda andmeid ärisaladuseks liigitada, kui need andmed on seadusest tulenevalt avalikud. Ajakirjaniku taotletud andmed on ZDIJZ artikli 6a lõike 3 kohaselt avalikud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Igal juhul, isegi kui küsimuse sõnastus võib näida selles suhtes liiga lai, ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohus eelotsusetaotluses märkinud, et NKBM oleks liigitanud või püüdnud liigitada ajakirjaniku taotletud andmeid ärisaladuseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Kui jätta kõrvale faktilise asjaolude ja liikmesriigi õigusnormidega seotud üksikasjad, näib olevat väljaspool vaidlust, et Sloveenia õiguse kohaselt peab NKBM võimaldama piiramata juurdepääsu koondloetelule, mis sisaldab ajakirjaniku taotletud andmeid. See loetelu puudutab lepinguid, mida NKBM on sõlminud konsultatsioonifirmade, õigusbüroode ja intellektuaalteenuseid osutavate äriühingutega. Andmed, millega ajakirjanik peab saama tutvuda, hõlmavad üksnes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>põhiandmeid<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>. Samuti ei vaielda selle üle, et niisugune piiramata juurdepääs ei oleks võimalik, kui NKBM ei oleks asjasse puutuval ajal riigi valitseva mõju all olnud. See näib olevat eelotsusetaotluse esitanud kohtu esimese küsimuse esimese haru sõlmpunkt: kas niisugune piiramata juurdepääs on kooskõlas direktiivi 2003/98 artikli 1 lõike 2 punkti c kolmanda taandega?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Minu vaatenurgast on põhjus üsnagi lihtne: mulle tundub, et põhikohtuasjas tekkinud olukorra reguleerimine ei ole direktiivi 2003/98 esemelist kohaldamisala arvestades selle direktiivi eesmärk. Siiski tuleb lisaks käsitleda ka direktiivi isikulist kohaldamisala ja seda küsimust tuleks vahest käsitleda isegi enne kui direktiivi esemelist kohaldamisala.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Isikuline kohaldamisala</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/98 artikli 1 lõike 1 kohaselt on kehtestatud selle direktiiviga normid, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>mis reguleerivad liikmesriikide <HT TYPE="ITALIC">avaliku sektori asutuste valduses</HT> olevate olemasolevate dokumentide taaskasutamist ja nende taaskasutamist soodustavaid praktilisi abinõusid<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> (kohtujuristi kursiiv). Direktiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>avaliku sektori asutused<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>riigi, piirkondlikud või kohalikud asutused, avalik‑õiguslikud isikud […]<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>. Artikli 2 lõikes 2 on määratletud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>avalik‑õiguslik isik<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> kui mis tahes isik, kes vastab kolmele kumuleeruvale tingimusele. Esimene tingimus seisneb selles, et niisugune isik on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>asutatud üldistes huvides <HT TYPE="ITALIC">ega tegele tööstuse ega kaubandusega</HT><QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> (kohtujuristi kursiiv).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Direktiivi põhjenduses 10 on selgitatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>[a]valiku sektori asutuse<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>avalik‑õigusliku asutuse<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> määratlused on võetud riigihankeid käsitlevatest direktiividest [(<DATE ISO="19920618">18. juuni 1992. aasta</DATE> direktiiv 92/50/EMÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="209" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1992">EÜT 1992, L 209, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/01, lk 322), <DATE ISO="19930614">14. juuni 1993. aasta</DATE> direktiiv 93/36/EMÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="199" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1993">EÜT 1993, L 199, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/02, lk 110), <DATE ISO="19930614">14. juuni 1993. aasta</DATE> direktiiv 93/37/EMÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="199" PAGE.FIRST="54" DATE.PUB="1993">EÜT 1993, L 199, lk 54</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/02, lk 163) ja <DATE ISO="19980216">16. veebruari 1998. aasta</DATE> direktiiv 98/4/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="101" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1998">EÜT 1998, L 101, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/03, lk 91)]. Nende määratluste alla ei kuulu riigi osalusega äriühingud<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Loomulikult on juhtumi faktiliste asjaolude tuvastamine liikmesriigi kohtu ülesanne. Pean siiski tunnistama, et mul on raskusi kujutlemisel, kuidas saaks pidada isikut, keda on kirjeldatud kui (tavalist kommerts)panka ja kes oli kõigest ajutiselt riigi kontrolli all, et ta rekapitaliseerida ja seejärel turul müüa, direktiivi tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>avalik-õiguslikuks isikuks<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>. Isegi kui ta oli mõnda aega riigi kontrolli all, siis vaevalt muutis see ta <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>avalik‑õiguslikuks isikuks<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> direktiivi 2003/98 artikli 2 lõike 1 tähenduses. Pealegi on tõenäoline, et kommertspank, mida NKBM näib olevat, ei vasta ka direktiivi artikli 2 lõike 2 punkti a nõuetele: vaevalt muudab see, et riik niisugust isikut ajutiselt kontrollib ja rekapitaliseerib, ta isikuks, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>mis on asutatud üldistes huvides<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>, nii et ta ei <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>tegele tööstuse ega kaubandusega<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Esemeline kohaldamisala</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Hoolimata eelotsusetaotluse esitanud kohtu järeldusest selle kohta, kas NKBM kvalifitseerus asjasse puutuval ajal direktiivi 2003/98 tähenduses avalik‑õiguslikuks isikuks, olen siiski seisukohal, et igal juhul ei kuulu küsimused, mida käsitleb põhikohtuasjas kohaldatav Sloveenia õigusakt, selle direktiivi esemelisse kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Nimetatud direktiiv, nagu on ette nähtud selle artikli 1 lõikes 3, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>rajaneb liikmesriikide juurdepääsukordadel ega mõjuta nende kohaldamist<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/>. Samamoodi on direktiivi 2003/98 põhjenduses 9 märgitud, et see direktiiv <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>rajaneb liikmesriikide olemasoleval juurdepääsukorral ning ei muuda siseriiklikke dokumentidele juurdepääsu norme<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Seda on veelgi selgitatud direktiivi 2003/98 muutnud direktiivi 2013/37 põhjenduses 7. Nimetatud põhjenduses on märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>[d]irektiiviga 2003/98 ei ole ette nähtud dokumentidele juurdepääsu andmise ega nende taaskasutamise lubamise kohustust<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>. Samuti nähtub direktiivi 2013/37 põhjendusest 8, et selle direktiiviga tehtud muudatuste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>eesmärk ei ole kindlaks määrata liikmesriikides kehtiv juurdepääsukord ega seda muuta, see on jätkuvalt liikmesriikide ülesanne<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Seega on direktiivis 2003/98 selgelt eristatud <HT TYPE="ITALIC">juurdepääsu</HT> dokumentidele ja nende dokumentide <HT TYPE="ITALIC">taaskasutamist</HT>. Ilma juurdepääsuta ei saa taaskasutamist olla, ent see ei tähenda, nagu saaks juurdepääsu ja taaskasutamist pidada samaväärseteks mõisteteks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Vt <DATE ISO="20111027">27. oktoobri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑362/10</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:703">EU:C:2011:703</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Direktiiv kehtestab kohustused seoses dokumentide taaskasutamisega, kuid ei käsitle (liikmesriigi) õigusnorme dokumentidele juurdepääsu kohta. Samal ajal rajaneb direktiivi kohaldatavus dokumentidele juurdepääsu käsitlevatel liikmesriigi õigusnormidel ja oleneb nendest. Samuti peab paika, et alati kui juurdepääs on liikmesriigi<?PAGE NO="9"?> õigusega tagatud, peaks taaskasutamine põhimõtteliselt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Nagu Euroopa Kohus on juba märkinud, tuleneb põhjendusest 9 ja artiklist 3, et direktiiv ei sisalda kohustust lubada avaliku sektori asutuste valduses olevate dokumentide taaskasutamist: <DATE ISO="20111027">27. oktoobri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑362/10</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:703">EU:C:2011:703</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); vt samuti <DATE ISO="20120712">12. juuli 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Compass-Datenbank</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑138/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:449">EU:C:2012:449</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> olema automaatselt lubatud vastavalt direktiivis sätestatud tingimustele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Direktiivi 2003/98 muutnud direktiivi 2013/37 põhjenduses 8 on selgelt märgitud, et esimesena nimetatud direktiivi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>tuleks […] muuta, et kehtestada liikmesriikidele selge kohustus lubada kõikide dokumentide taaskasutamist, välja arvatud juhul, kui juurdepääs on piiratud või välistatud siseriiklike juurdepääsu reguleerivate eeskirjade alusel või kuulub muude käesoleva direktiiviga kehtestatud erandite alla<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>.</P></NOTE> See aga ei muuda tõsiasja, et direktiiv ei piira ega ole mõeldud muutma norme, mis käsitlevad juurdepääsu liikmesriigi avaliku sektori asutuste valduses olevatele dokumentidele: selle valdkonna eest vastutavad ainult liikmesriigid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Nagu Sloveenia valitsus oma kirjalikes seisukohtades märkis, kujutab põhikohtuasjas vaidluse all olev Sloveenia õigusakt, nimelt ZDIJZ endast liikmesriigis dokumentidele juurdepääsu reguleerivat õigusakti. Tõsi on seegi, et ZDIJZ on <HT TYPE="ITALIC">ka</HT> õigusakt, millesse liikmesriigi seadusandja otsustas lisada mõned sätted direktiivi 2003/98 ülevõtmise eesmärgil. Arvestades põhikohtuasjas kohaldatavate ZDIJZ erisätete, sealhulgas artikli 6a lõike 3 sisu, on minu arvates siiski selge, et need sätted on reeglid, mis tagavad piiramata juurdepääsu teatavatele dokumentidele, mitte reeglid dokumentide taaskasutamise kohta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Samuti toonitas Sloveenia valitsus kohtuistungil, et ZDIJZ sisaldab reegleid dokumentide taaskasutamise kohta, kuid need leiduvad muudes selle seaduse artiklites. Samuti rõhutas ta, et dokumentidele juurdepääsu taotlemise ja dokumentide taaskasutamise suhtes kohaldatakse oluliselt erinevaid nõudeid, ning kinnitas, et põhikohtuasjas käsitletav taotlus kuulub selgelt esimesena nimetatud kategooriasse.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Seega on selge, et põhikohtuasjas käsitletav olukord ja kohaldatavad liikmesriigi õigusnormid puudutavad juurdepääsu, mitte taaskasutamist direktiivi 2003/98 tähenduses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Möönan, et pidades silmas mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>taaskasutamine<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> laia määratlust direktiivi 2003/98 artikli 2 lõikes 4, saaks argumenteerida, et ajakirjanik, kes palub võimalust tutvuda (koond‑ või põhi)andmetega teatavate lepingute kohta, tõenäoliselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>taaskasutab<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> seda teavet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>mitteärilisel eesmärgil, mis ei lange kokku algse eesmärgiga, mille täitmiseks dokument avalik-õigusliku ülesande raames loodi<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/>, sest kui saadud andmetes leiduks midagi huvitavat, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>taaskasutaks<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> ajakirjanik tõenäoliselt neid andmeid selleteemalise artikli või koguni artikliseeria kirjutamiseks. Ent just niisugustel põhjustel tuleb mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>taaskasutamine<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/> käsitada direktiivi 2003/98 loogika ja süsteemi kontekstis. Muidu kaasneks mis tahes tegevusega ühes või teises etapis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>avalike andmete taaskasutamine<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/>. Sel juhul muutuks direktiiv 2003/98 peaaegu universaalselt kohaldatavaks iga dokumendi või infotöötlemise suhtes, sest sellisel töötlemisel on alati tõenäoline, et vähemalt mõned sisendandmed on pärit avalikust sektorist.</P></NOTE> Kuna <HT TYPE="ITALIC">esialgse</HT> juurdepääsu saamise küsimused on selgelt liikmesriikide otsustada, ei saa <HT TYPE="ITALIC">seejärel</HT> potentsiaalselt kohaldatavat <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>täiendust<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/> direktiivi 2003/98 näol kasutada tagurpidiseks põhjendamiseks ega selle esialgse juurdepääsu ulatuse piiramiseks. Seetõttu ei saa direktiiv takistada liikmesriigi õigusnormidega piiramata juurdepääsu andmist teatavatele dokumentidele, isegi kui need dokumendid on ärisaladuseks liigitatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Seda järeldust ei muuda direktiivi 2003/98 artikli 1 lõike 2 punkti c kolmas taane, millele viitab liikmesriigi kohus. Selle sätte kohaselt ei ole direktiiv kohaldatav niisuguste dokumentide suhtes, millele juurdepääs on liikmesriigi õiguse kohaselt keelatud. Põhjus on just selles, nagu olen juba märkinud, et taaskasutamine on (direktiivi kohaselt) võimalik vaid juhul, kui juurdepääs dokumentidele on (liikmesriigi õiguse kohaselt) olemas. Niisiis saab seda, et artikli 1 lõike 2 punkti c kolmandas taandes on viidatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>ärisaladus[ele] (nt äri‑, kutseala‑ ja ettevõtte saladus[tele])<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/> kui ühele näitele,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Panen tähele, et artikli 1 lõike 2 punktis c on kasutatud sõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>sealhulgas<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>, mis selgelt viitab näitlikule juurdepääsu tõkestamise aluste loetelule.</P></NOTE> mis võib anda aluse juurdepääs dokumentidele (liikmesriigi õiguse kaudu) tõkestada (millega kaasneb – vajaduse korral – see, et need dokumendid ei kuulu direktiivi reguleerimisalasse), vaevalt tõlgendada nii, et see kohustab liikmesriike kehtestama nendel alustel juurdepääsu suhtes piirangud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Lõpuks soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus esimese küsimuse teises harus teada saada sisuliselt seda, kas direktiivi 2003/98 tõlgendamist mõjutab määrus nr 575/2013 – eeskätt selles mõttes, et juurdepääs avaliku sektori teabele ei või olla ulatuslikum kui see, mida võimaldavad määruses sätestatud ühtsed eeskirjad teabe avaldamise kohta.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>See esimese küsimuse osa juhatab sisse arutelu liikmesriigi kohtu esitatud teises küsimuses: nimelt, kas määrus on krediidiasutustele kehtestatud <HT TYPE="ITALIC">avaldamis</HT>kohustuste osas ammendav, ja kui on, siis kas sellest tulenevalt on keelatud kehtestada riigisiseseid eeskirju, mis lubavad <HT TYPE="ITALIC">juurdepääsu</HT> lisateabele, mida need avaldamisnõuded ei hõlma. Selle küsimuse juurde nüüd asungi.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine küsimus: määrus nr 575/2013</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Teine küsimus puudutab määruse nr 575/2013 VIII osas, täpsemalt artiklis 446 ja artikli 432 lõikes 2 sätestatud teabe avaldamise eeskirju. Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada sisuliselt seda, kas nende eeskirjadega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis kohustavad avalik‑õigusliku isiku valitseva mõju all olevat panka avalikustama teatava info (mis vastab ZDIJZ tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>põhiandmetele<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/>) lepingute kohta, mis on sõlmitud nõustamis‑, õigus‑ ja intellektuaalteenuste saamiseks, ilma et oleks ette nähtud ühtegi erandit sellest kohustusest ega võimalust kaaluda, kas ülekaalus on avalik huvi saada juurdepääs andmetele või panga huvi enda ärisaladuste kaitsmise vastu. Eelotsusetaotluse esitanud kohus on lisanud, et ta esitas selle küsimuse olukorras, milles ei esine piiriüleseid asjaolusid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Määrus nr 575/2013 on üksikasjalik õigusakt. Selles on sätestatud ühtsed eeskirjad üldiste usaldatavusnõuete kohta, mida isikud, kelle üle teostatakse järelevalvet direktiivi 2013/36/EL<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20130626">26. juuni 2013. aasta</DATE> direktiiv, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="176" PAGE.FIRST="338" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 176, lk 338</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> alusel, – s.o krediidiasutused ja investeerimisühingud – peavad täitma seoses mitme aspektiga, mis on loetletud määruse artiklis 1. Need on põhimõtteliselt seotud nende isikute riskiprofiiliga. Põhjenduses 7 on selgitatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>[k]äesolev määrus peaks muu hulgas sisaldama krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid, mis on otseselt seotud pangandusturu ja finantsteenuste turu toimimisega ning mille eesmärk on tagada kõnealustel turgudel tegutsevate ettevõtjate finantsstabiilsus, samuti investorite ja hoiustajate kõrge kaitstuse tase<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/>. Määruses sätestatud usaldatavusnõuete eesmärk on tagada mitte ainult krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi kindlus, vaid ka investorite ja hoiustajate piisav teavitamine iga krediidiasutuse ja investeerimisühingu riskiprofiili käsitleva standarditud teabe avaldamise süsteemi abil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Määrusega on kehtestatud rida materiaalõiguslikke struktuurilisi, majanduslikke, raamatupidamisalaseid ja finantskohustusi seoses niisuguste küsimustega nagu omavahendid (II osa), omavahendite nõuded (III osa), riskide kontsentreerumine (IV osa), riskipositsioonid seoses ülekantud riskiga (V osa), likviidsus (VI osa) ja finantsvõimendus (VII osa). Samuti on määruse nr 575/2013 VIII osas seoses mõnega nendest materiaalõiguslikest kohustustest sätestatud teabe avalikustamise kohustus. Põhjenduses 68 on märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>avalikustamisnõuete eesmärk [peaks] olema turuosalistele täpse ja põhjaliku teabe edastamises krediidiasutuste ja investeerimisühingute riskiprofiili kohta<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Avalikustamise eesmärgi kohta on põhjenduses 76 samuti märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>[<HT TYPE="ITALIC">t</HT>]<HT TYPE="ITALIC">urudistsipliini tugevdamiseks</HT> ja <HT TYPE="ITALIC">finantsstabiilsuse edendamiseks</HT> tuleks kehtestada üksikasjalikumad nõuded regulatiivse kapitali laadi ja olemuse ning tehtud usaldatavusnõuete kohaste korrigeerimiste avalikustamise kohta, <HT TYPE="ITALIC">tagamaks, et investoritel ja hoiustajatel on piisavalt teavet krediidiasutuste ja investeerimisühingute maksevõime kohta</HT><QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/> (kohtujuristi kursiiv.)</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Määruse nr 575/2013 artikli 431 lõike 3 kohaselt peavad krediidiasutused vastu võtma ametlikud eeskirjad nende avalikustamisnõuete täitmiseks. Artikli 433 kohaselt tuleb asjakohane teave avaldada vähemalt kord aastas, kuigi seda võib avaldada ka sagedamini. Artiklis 434 on sätestatud, et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on vabadus valida avaldamise vahend, ehkki võimaluse piires tuleks kogu avalikustatav teave edastada ühe teabekanali kaudu või ühes kohas.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Määruse nr 575/2013 artikli 432 lõikes 2, millele on teises eelotsuse küsimuses viidatud, on sätestatud, et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on võimalus mitte avaldada osa sellest teabest,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Ainus erand sellest erandist, st teave, mis tuleb <HT TYPE="ITALIC">alati</HT> avaldada, on teave omavahendite ja tasustamispoliitika kohta.</P></NOTE> kui seda käsitatakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>ärisaladusena või konfidentsiaalsena<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Määruse nr 575/2013 artikli 432 lõikes 2 on mõlemad mõisted määratletud nii: Teave on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>ärisaladus<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/>, kui selle üldsusele avalikustamine kahjustaks krediidiasutuse või investeerimisühingu konkurentsivõimet; see võib hõlmata teavet toodete või süsteemide kohta, mis konkurentidega jagamisel vähendaks krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt neisse tehtud investeeringute väärtust. Teave on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/>konfidentsiaalne<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/>, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on klientide ees või suhetes teiste vastaspooltega kohustused, mis eeldavad konfidentsiaalsust.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>ZDIJZ artikli 6a lõige 3 lubab, nagu juba märgitud,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Käesoleva ettepaneku punktides 11 ja 16.</P></NOTE> keelduda võimaldamast tutvuda üldsuse jaoks olulise teabega, kui selle avalikustamine tõsiselt kahjustaks asjaomase isiku või äriühingu konkurentsipositsiooni turul. See erand avaldamiskohustusest on sõnastatud mõnevõrra samalaadselt nagu määruse nr 575/2013 artikli 432 lõikes 2 sätestatud erand ärisaladuse avalikustamise kohustusest. Ent erinevalt ZDIJZist ei luba määrus seda erandit üldsuse huvides kohaldamata jätta. Just sel põhjusel näib eelotsusetaotluse esitanud kohtul olevat kahtlusi seoses liikmesriigi õigusnormi vastavusega liidu õigusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Olen kirjeldanud vaidlusaluseid liidu ja liikmesriigi õiguse sätteid küllaltki üksikasjalikult eesmärgiga rõhutada, et kuigi mõlemad sisaldavad sarnaseid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/>märksõnu<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/> (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/>avalikustamine<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/>, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0062" REF.END="QE0062"/>pangad<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0063" REF.END="QE0063"/>konfidentsiaalne teave<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/>), käsitlevad need ja on mõeldud reguleerima väga erinevaid teemasid. Seda toonitab veelgi kolm aspekti, mis on seotud mõlema õigusakti üldise ülesehituse ja loogikaga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Esiteks on ZDIJZis ette nähtud <HT TYPE="ITALIC">võimalus individuaalselt tutvuda konkreetsete dokumentidega</HT>, lähtudes <HT TYPE="ITALIC">individuaalsest taotlusest igal korral eraldi</HT>. Määrusega nr 575/2013 seevastu on kehtestatud <HT TYPE="ITALIC">kohustus avalikustada sama määrusega ette kindlaks määratud</HT> <HT TYPE="ITALIC">oluline hulk andmeid</HT>, mis tuleb avalikustada <HT TYPE="ITALIC">ühepoolselt</HT> (st ilma et oleks vaja ühegi huvitatud isiku taotlust), <HT TYPE="ITALIC">süstemaatiliselt, igal aastal</HT> (või sagedaminigi) ja põhimõtteliselt <HT TYPE="ITALIC">koondina</HT>, avaldades selle internetis või trükis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Teiseks, mis puudutab isikuid, kelle suhtes kehtivad avalikustamiskohustused, on ZDIJZ üldiselt kohaldatav <HT TYPE="ITALIC">kõikide</HT> <HT TYPE="ITALIC">avalik‑õiguslike isikute</HT> suhtes, samuti <HT TYPE="ITALIC">avalik‑õiguslike isikute valitseva mõju all olevate eraõiguslike isikute</HT> suhtes, samas kui määrus on kohaldatav ainult <HT TYPE="ITALIC">krediidiasutuste ja investeerimisühingute</HT> suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Kolmandaks, mis puudutab avalikustamiskohustuste eesmärki, on ZDIJZ artikli 1a lõikes 6 sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0064" REF.END="QE0064"/>käesoleva seaduse eesmärk [on] <HT TYPE="ITALIC">edendada läbipaistvust</HT> ning <HT TYPE="ITALIC">avaliku sektori raha</HT> ja avalik-õiguslik isikute valitseva mõju all olevate ettevõtjate raha <HT TYPE="ITALIC">vastutustundlikku majandamist</HT><QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/> (kohtujuristi kursiiv). Seevastu määruse põhjenduse 68 kohaselt peaks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0065" REF.END="QE0065"/>avalikustamisnõuete eesmärk olema <HT TYPE="ITALIC">turuosalistele</HT> täpse ja põhjaliku teabe <HT TYPE="ITALIC">edastamises</HT> <HT TYPE="ITALIC">krediidiasutuste ja investeerimisühingute riskiprofiili</HT> kohta<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/> (kohtujuristi kursiiv).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Minu arvates on määruses nr 575/2013 ette nähtud <HT TYPE="ITALIC">avalikustamise</HT> laadi ja ZDIJZiga tagatud piiramata <HT TYPE="ITALIC">juurdepääsu</HT> õigusel erinevad tagapõhjad ja eesmärgid, need on koostatud erinevalt ning nendega on kehtestatud õigusi ja kohustusi erinevatele isikutele. Need käsitlevad väga erinevaid teemasid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Seetõttu arvan, et määruse artikli 432 lõikes 2 lubatud ühtseid, spetsiifilises kontekstis ja spetsiifilisel eesmärgil koostatud ja sõnastatud eeskirju avalikustamise erandite kohta ei saa ühendada liikmesriigi õigusaktiga, mis käsitleb juurdepääsu dokumentidele, nimelt ZDIJZiga. Määruse ja ZDIJZ vahel lihtsalt ei ole esemelist ega süsteemset suhet, millega niisugust võimalikku piiramist põhjendada.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu teise küsimuse alusargumendi tõelise (ja problemaatilise) olemuse demonstreerimiseks võib olla abi näitest. Kujutlegem õigusakti, millega on asutatud liikmesriigi ametiasutus. Selles õigusaktis, milles on piiritletud selle asutuse pädevus ja haldusala, on ka märgitud, et asjaomane ametiasutus teeb igal aastal oma veebisaidil kõikidele kättesaadavaks aruande, mis sisaldab nii‑ ja niisugust teavet. Kas see ametiasutus saab seejärel niisugusele õigusaktile tuginedes keelduda võimaldamast juurdepääsu ühele infokillule, mida taotleb üks või teine isik üldkohaldatavate õigusnormide alusel, mis käsitlevad juurdepääsu dokumentidele, ja põhjendada seda nii, et kuna seadusandja ei hõlmanud sedalaadi infot loetellu teabe kohta, mis tuleb igal aastal automaatselt avaldada, välistas seadusandja seega selle info individuaalse avaldamise üleüldse?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Vastus on loomulikult eitav. Kui kaks laeva öösel teineteisest mööduvad ja möödudes ka teineteisele signaliseerivad, ei tähenda see (juhul kui sellele ei lisandu üsna selgeid samme) kindlasti seda, et üks laev on teise kontrolli all.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Selleks et täielikult kajastada kõiki eelotsusetaotluse esitanud kohtu argumente ja täielikult abistada Euroopa Kohut juhul, kui sellist abi peaks seoses teise küsimusega vaja olema – lisaks sellele, mida olen juba välja pakkunud –, on lõpetuseks asjakohased kolm märkust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Esiteks viitab eelotsusetaotluse esitanud kohus oma küsimuses mitte ainult määruse nr 575/2013 artikli 432 lõikele 2, vaid ka artiklile 446. Selles artiklis, mille pealkiri on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0066" REF.END="QE0066"/>Operatsioonirisk<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/>, on sisuliselt kehtestatud kohustus avaldada iga krediidiasutuse ja investeerimisühingu operatsiooniriskiga seotud omavahendite nõuete arvutamiseks kasutatavad lähenemisviisid ja meetodid, millele ta kvalifitseerub.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>See artikkel on sõnastatud järgmiselt: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0067" REF.END="QE0067"/>Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad operatsiooniriskiga seotud omavahendite nõuete arvutamise meetodid, millele krediidiasutus või investeerimisühing kvalifitseerub; artikli 312 lõikes 2 sätestatud metoodika kirjeldus, kui krediidiasutus või investeerimisühing seda kasutab, sealhulgas krediidiasutuse või investeerimisühingu mõõtmismeetodis arvessevõetavate asjakohaste sise- ja välistegurite analüüs, ning osalise kasutamise puhul erinevate kasutatavate metoodikate kohaldamisala ja katvus.<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/></P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Ent peale selle sätte tsiteerimise ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitanud, miks ta on seisukohal, et Sloveenia õigus võib selle sättega vastuolus olla. Ma ei arva, et see säte teise küsimuse kohta juba tehtud üldjärelduses midagi muudaks. Igal juhul võib meenutada, et Euroopa Kohtu kodukorra artiklis 94, millega on määratud kindlaks eelotsusetaotluste sisu, on punktis c ette nähtud, et eelotsusetaotluses peab muu hulgas sisalduma <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0068" REF.END="QE0068"/>selgitus, millistel põhjustel siseriiklik kohus tõstatas liidu õigusnormide tõlgendamise või kehtivuse küsimuse ning millist seost ta nende õigusnormide ja põhikohtuasjas kohaldatavate siseriiklike õigusnormide vahel näeb<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/>. Kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole seda kohustust täitnud, loen teise eelotsuse küsimuse selle osa vastuvõetamatuks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Hiljutisematest kohtuasjadest vt nt <DATE ISO="20150702">2. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gullotta and Farmacia di Gullotta Davide &amp; C.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑497/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:436">EU:C:2015:436</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Teiseks mainib eelotsusetaotluse esitanud kohus määruse nr 575/2013 artiklit 450 kui veel ühte allikat, millest võib tuleneda ZDIJZ vastuolu liidu õigusega. Selles artiklis, mille pealkiri on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0069" REF.END="QE0069"/>Tasustamispoliitika<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/>, on sätestatud kohustus avaldada teatav teave iga krediidiasutuse või investeerimisühingu nende töötajate kategooriate suhtes rakendatava tasustamispoliitika ja -tavade kohta, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Selle kohta soovin märkida, et Sloveenia valitsus kinnitas kohtuistungil, et ajakirjaniku taotletud andmete loetelu ei oleks sisaldanud teavet NKBMi tasustamispoliitika kohta, vaid ainult teavet lepingute kohta, mida ta on kolmandate isikutega sõlminud ja mis ei puuduta NKBMi tasustamispoliitikat. Kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus rohkem selgitanud ei ole, näib, et määruse artikli 450 mainimine ei ole seetõttu põhikohtuasjas asjakohane.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Kolmandaks ja viimaseks on eelotsusetaotluse esitanud kohus teise küsimuse lõpus sõnaselgelt märkinud, et see küsimus on esitatud olukorras, kus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0070" REF.END="QE0070"/>piiriüleseid asjaolusid ei esine<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/>. Seevastu eelotsusetaotluses on seoses argumentidega, millele NKBM tugineb, märgitud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0071" REF.END="QE0071"/>Riigiülene asjaolu seisneb selles, et [NKBMil] on tütarettevõtja asukohaga Viinis [(Austria)] (Adria Bank AG).<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201C" ID="QE0071"/> Samuti on eelotsusetaotluses märgitud, et NKBMi praegune omanik on teise liikmesriigi ettevõtja, keda ei ole siiski nimetatud. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates võib see olla asjakohane Sloveenia õigusnormide hindamisel asutamisõigusest (ELTL artikkel 49), teenuste osutamise vabadusest (ELTL artikkel 56) või kapitali vabast liikumisest (ELTL artikkel 63), samuti ettevõtlusvabadusest (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 16) lähtudes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus on siiski kohe märkinud, et põhivabaduste küsimus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0072" REF.END="QE0072"/>on ainult hüpoteetiline<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201C" ID="QE0072"/>, sest asjasse puutuval ajal ei olnud NKBM teise liikmesriigi ettevõtja omandis. Siiski palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sellele küsimusele vastata, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0073" REF.END="QE0073"/>sest see ei ole autonoomne küsimus, vaid on tihedalt seotud direktiiviga 2003/98 läbi viidud minimaalse ühtlustamise mõjuga<QUOT.END REF.START="QS0073" CODE="201C" ID="QE0073"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Arvestades eelotsusetaotluse esitanud kohtu viidatud faktilisi asjaolusid ja ka tunnistamist, et see osa küsimusest on hüpoteetiline, olen seisukohal, et võimalike põhivabaduste piirangute küsimust ei ole vaja käsitleda.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Euroopa Kohus on juba tunnistanud vastuvõetamatuks (vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale, mille kohaselt eelotsusetaotluse eesmärk ei ole mitte nõuandvate arvamuste andmine üldiste või hüpoteetiliste küsimuste kohta, vaid see on vajalik liidu õigust puudutava vaidluse tõhusaks lahendamiseks) küsimused, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus kvalifitseerib kui põhikohtuasja seisukohast puhtalt oletuslikke: vt nt <DATE ISO="20161110">10. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Private Equity Insurance Group</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑156/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:851">EU:C:2016:851</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Olulisemgi on vahest see, et sel teemal ei ole konkreetset küsimust esitatud ja nii ei olegi vaja anda vastust.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Seda arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Vrhovno sodišče Republike Slovenije (Sloveenia Vabariigi kõrgeim kohus) küsimustele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20031117">17. novembri 2003. aasta</DATE> direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta – mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20130626">26. juuni 2013. aasta</DATE> direktiiviga 2013/37/EL, millega muudetakse direktiivi 2003/98 – artikli 1 lõike 2 punkti c kolmanda taandega ei ole vastuolus niisugused liikmesriigi õigusnormid nagu põhikohtuasjas, mis tagavad piiramata (absoluutse) juurdepääsu teatavale autoriõigusi käsitlevale ja nõustamislepingutega seotud teabele üksnes seoses riigi valitseva mõju all olevate isikutega.</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20130626">26. juuni 2013. aasta</DATE> määrusega (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, eeskätt selle määruse artikli 432 lõikega 2 ei ole vastuolus niisugused liikmesriigi õigusnormid nagu põhikohtuasjas, mis kohustavad avalik‑õigusliku isiku valitseva mõju all olevat panka avalikustama teatava teabe lepingute kohta, mis on sõlmitud nõustamis‑, õigus‑ ja intellektuaalteenuste saamiseks, ilma et sellest nõudest oleks ette nähtud ühtegi erandit.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>