EUROOPA KOHTU OTSUS (üheksas koda)

15. oktoober 2020 ( * )

Eelotsusetaotlus – Tolliliit – Rakendusmäärus (EL) nr 999/2014 – Lõplik dumpinguvastane tollimaks tahkete väetiste impordi suhtes, mille ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi – Määratlus – Määrus (EÜ) nr°945/2005 – Ammooniumnitraadisisalduse määratlemine – Eeldus, mille kohaselt toode, mille lämmastikusisaldus on üle 28 massiprotsendi, sisaldab ammooniumnitraati üle 80 massiprotsendi

Kohtuasjas C‑117/19,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Mokestinių ginčų komisija prie Lietuvos Respublikos Vyriausybėsi (Leedu Vabariigi valitsuse juures tegutsev maksuvaidluskomisjon) 8. veebruari 2019. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 15. veebruaril 2019, menetluses

„Linas Agro“ AB

versus

Muitinės departamentas prie Lietuvos Respublikos finansų ministerijos,

EUROOPA KOHUS (üheksas koda),

koosseisus: koja president N. Piçarra, kohtunikud S. Rodin ja K. Jürimäe (ettekandja),

kohtujurist: G. Pitruzzella,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

arvestades kirjalikku menetlust,

arvestades seisukohti, mille esitasid:

–	„Linas Agro“ AB, esindajad: advokatai M. Juozaitis, E. Lenkauskas ja V. Mitrauskas,

–	Leedu valitsus, esindajad: K. Dieninis, G. Taluntytė ja R. Butvydytė,

–	Euroopa Komisjon, esindajad: S. L. Kalėda ja N. Kuplewatzky,

arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

on teinud järgmise

otsuse

1

Eelotsusetaotlus puudutab seda, kuidas tõlgendada nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 945/2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 658/2002, millega Venemaalt pärineva ammooniumnitraadi impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks, ja määrust (EÜ) nr 132/2001, millega kehtestatakse muu hulgas Ukrainast pärineva ammooniumnitraadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, pärast osalist vahepealset läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 3 (ELT 2005, L 160, lk 1).

2

Taotlus on esitatud „Linas Agro“ AB ja Muitinės departamentas prie Lietuvos Respublikos finansų ministerijosi (Leedu Vabariigi rahandusministeeriumi juures tegutsev tolliamet, edaspidi „maksuhalduri keskasutus“) vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab lõpliku dumpinguvastase tollimaksu tasumist ammooniumnitraatväetiste impordilt.

Õiguslik raamistik

Algmäärused

3

Kuna põhikohtuasjas kõne all olev import toimus ajavahemikus 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2017, siis sellele kohaldati kõigepealt nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT 2009, L 343, lk 51), ja pärast seda Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT 2016, L 176, lk 21) (edaspidi „algmäärused“). Kuna nende määruste asjakohaseid sätteid ei ole siiski oluliselt muudetud, tsiteeritakse ainult määruse 2016/1036 asjakohaseid sätteid.

4	Määruse 2016/1036 artikli 11 „Kehtivusaeg, läbivaatamine ja tagasimaksed“ lõigetes 1–3 on sätestatud:

„1. Dumpinguvastane meede peab jääma jõusse üksnes nii kaua ja üksnes selles ulatuses, mis on vajalik, et avaldada vastutoimet kahju tekitavale dumpingule.

2. Lõplik dumpinguvastane meede aegub viie aasta möödudes selle kehtestamisest või viie aasta möödudes viimase läbivaatamise lõpetamise kuupäevast, mis hõlmas nii dumpingut kui ka kahju, kui läbivaatamisel ei otsustata, et selle kehtivuse lõppemisega võib tõenäoliselt kaasneda dumpingu või kahju jätkumine või kordumine. Aegumise läbivaatamine algatatakse komisjoni või liidu tootjate poolt või nende nimel tehtud taotluse põhjal ning meede jääb jõusse nimetatud läbivaatamise tulemuste selgumiseni.

Aegumise läbivaatamine algatatakse, kui taotlus sisaldab piisavalt tõendeid selle kohta, et meetmete kehtivuse lõppemisega võib tõenäoliselt kaasneda dumpingu ja kahju jätkumine või kordumine. Sellisele tõenäosusele võivad viidata näiteks tõendid dumpingu ja kahju jätkumise kohta või selle kohta, et kahju kõrvaldamine tuleneb osaliselt või tervikuna meetmete olemasolust, või selle kohta, et eksportijate olukord või turutingimused on sellised, et need osutavad edasise kahjustava dumpingu tõenäosusele.

Käesoleva lõike alusel uurimist läbi viies antakse eksportijatele, importijatele, ekspordiriigi esindajatele ning liidu tootjatele võimalus läbivaatamistaotluses sätestatud küsimusi avardada, tagasi lükata või nende kohta arvamust avaldada, ning järeldusi tehes võetakse kohaselt arvesse kõiki asjakohaseid ja nõuetekohaselt dokumenteeritud tõendeid, mis on esitatud seoses küsimusega, kas meetmete kehtivuse lõppemine võib tõenäoliselt kaasa tuua dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise, või on see ebatõenäoline.

Teade meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas kohasel ajal käesolevas lõikes määratud meetmete kohaldamisaja viimasel aastal. Seejärel on liidu tootjatel hiljemalt kolm kuud enne viieaastase tähtaja möödumist õigus esitada taotlus meetmete läbivaatamiseks vastavalt teisele lõigule. Samuti avaldatakse teade meetmete tegeliku lõppemise kohta käesoleva lõike alusel.

3. Kui see on põhjendatud, võib meetmete jätkuva rakendamise vajaduse samuti läbi vaadata kas komisjoni algatusel või liikmesriigi taotlusel või, kui lõpliku meetme kehtestamisest on möödunud kohane aeg, milleks on vähemalt üks aasta, siis eksportija, importija või liidu tootjate taotluse põhjal, mis sisaldab piisavalt teavet, tõendamaks vahepealse läbivaatamise vajadust.

Vahepealne läbivaatamine algatatakse, kui taotlus sisaldab piisavalt tõendeid selle kohta, et meetme jätkuv rakendamine ei ole enam vajalik, et korvata dumpingut, ja/või selle kohta, et meetme kõrvaldamisel või muutmisel kahju tõenäoliselt ei jätku või ei kordu või et olemasolevast meetmest ei piisa või enam ei piisa kahju tekitava dumpingu korvamiseks.

Käesoleva lõike alusel uurimist läbi viies võib komisjon muu hulgas kaaluda, kas dumpingu ja kahju asjaolud on oluliselt muutunud või kas olemasolevad meetmed toovad soovitud tulemusi artikli 3 alusel varem kindlaks tehtud kahju kõrvaldamisel. Selles suhtes võetakse lõpliku otsuse tegemisel arvesse kõiki asjakohaseid ja nõuetekohaselt dokumenteeritud tõendeid.“

5	Määruse artikli 13 „Kõrvalehoidmine“ lõike 1 esimeses kuni kolmandas lõigus on ette nähtud:

„Käesoleva määruse alusel kehtestatud dumpinguvastaseid tollimakse võib laiendada kolmandatest riikidest pärineva samasuguse toote või sellega võrreldes väheseid muudatusi sisaldava toote impordile või vähesel määral muudetud samasuguse toote impordile riigist, kus meetmeid kohaldatakse, või selle toote osade impordile, kui esineb kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmine.

Kui toimub kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmine, võib dumpinguvastaseid tollimakse, mis ei ületa artikli 9 lõike 5 kohaselt kehtestatud tasakaalustavat jääktollimaksu, laiendada neid meetmeid kohaldava riigi äriühingutest pärinevale impordile, mille toodete suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

Kõrvalehoidmiseks loetakse kolmandate riikide ja liidu või riigi, kus meetmeid kohaldatakse, üksikute äriühingute ja liidu vahelise kaubandusstruktuuri muutust, mis tuleneb tavast, protsessist või toimingust, millel ei ole piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise, ja kui on tõendeid kahju kohta või selle kohta, et tollimaksu parandav mõju on samasuguse toote hindade ja/või koguste tõttu ohustatud ning et dumping esineb seoses samasuguste või sarnaste toodete puhul varem kindlaksmääratud normaalväärtustega, vajadusel artikli 2 sätete kohaselt.“

6	Määruse 2016/1036 artikli 14 „Üldsätted“ lõike 1 esimese lõigu esimeses lauses on ette nähtud:

„Ajutised või lõplikud dumpinguvastased tollimaksud kehtestatakse määrusega ja neid nõuavad sisse liikmesriigid sellises vormis ja ulatuses ning nende kriteeriumide alusel, nagu seal sätestatud on.“

Rakendusmäärus (EL) nr 999/2014

7

Komisjoni 23. septembri 2014. aasta rakendusmääruse (EL) nr 999/2014, millega kehtestatakse pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT 2014, L 280, lk 19), põhjendused 1, 2 ja 44–48 on sõnastatud järgmiselt:

„(1) [Nõukogu 16. augusti 1995. aasta m]äärusega (EÜ) nr 2022/95[, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes (EÜT 1995, L 198, lk 1)] kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Venemaalt pärit, CN‑koodide 3102 30 90 ja 3102 40 90 alla kuuluva ammooniumnitraadi impordi suhtes. Vastavalt edasisele uurimisele, milles tehti kindlaks, et tollimaks absorbeeritakse, muudeti meetmeid nõukogu [23. märtsi 1998. aasta] määrusega (EÜ) nr 663/98[, millega muudetakse määrust nr 2022/95 (EÜT 1998, L 93, lk 1)]. Pärast dumpinguvastaste tollimaksude esimest aegumise läbivaatamist ja esimest vahepealset läbivaatamist vastavalt [määruse nr 1225/2009] artikli 11 lõigetele 2 ja 3 kehtestas nõukogu [15. aprilli 2002. aasta] määrusega (EÜ) nr 658/2002[, millega Venemaalt pärineva ammooniumnitraadi impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks (EÜT 2002, L 102, lk 1)] lõpliku dumpinguvastase tollimaksu 47,07 eurot tonni kohta Venemaalt pärineva ning CN‑koodide 3102 30 90 ja 3102 40 90 alla kuuluva ammooniumnitraadi impordi suhtes. Seejärel toimus [määruse nr 1225/2009] artikli 11 lõike 3 kohane tootevaliku vahepealne läbivaatamine ja [määrusega nr 945/2005] kehtestati lõplikud dumpinguvastased tollimaksumäärad vahemikus 41,42–47,07 eurot tonni kohta Venemaalt pärit tahkete väetiste suhtes, mille ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi ning mis kuuluvad CN‑koodide 3102 30 90, 3102 40 90, ex 3102 29 00, ex 3102 60 00, ex 3102 90 00, ex 3105 10 00, ex 3105 20 10, ex 3105 51 00, ex 3105 59 00 ja ex 3105 90 20 alla.

(2) Pärast dumpinguvastaste tollimaksude teist aegumise läbivaatamist ja teist vahepealset läbivaatamist vastavalt [määruse nr 1225/2009] artikli 11 lõigetele 2 ja 3 jättis nõukogu [8. juuli 2008. aasta] määrusega (EÜ) nr 661/2008[, millega kehtestatakse pärast määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist ja artikli 11 lõike 3 kohast osalist vahepealset läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes (ELT 2008, L 185, lk 1)] meetmed jõusse. […]

[…]

(44) Läbivaatamisega hõlmatud toode on sama, mis määruses […] nr 661/2008 määratletud toode, st Venemaalt pärit tahked väetised, mille ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi ning mis kuuluvad praegu CN‑koodide 3102 30 90, 3102 40 90, ex 3102 29 00, ex 3102 60 00, ex 3102 90 00, ex 3105 10 00, ex 3105 20 10, ex 3105 51 00, ex 3105 59 00 ja ex 3105 90 20 alla (edaspidi „ammooniumnitraat“ või „vaatlusalune toode“). […]

(45) Ammooniumnitraadi tootmisel kasutatakse põhitoorainena gaasi, mis moodustab kogutootmiskuludest 70–80%. 2005. aastal laiendati toote määratlust eesmärgiga hõlmata ka ammooniumnitraat, millele on lisatud toiteelemente fosforit ja/või kaaliumi, kuna leiti, et nimetatud segudel olid peamiselt samad füüsikalised, keemilised ja põllumajanduslikud omadused.

(46) Tuleb märkida, et CN‑koodid 3102 30 90 ja 3102 40 90 (vastavalt „ammooniumnitraat, v.a vesilahustes“, ja „ammooniumnitraadi segud kaltsiumkarbonaadiga või muude anorgaaniliste ainetega, mis ei ole väetised ning mille lämmastikusisaldus on üle 28 massiprotsendi“) võivad hõlmata tööstuslikel (näiteks lõhkeainete tootmiseks), aga ka põllumajanduslikel eesmärkidel kasutatavat ammooniumnitraati. Mõlemal liigil on samad tehnilised ja keemilised omadused, need on hõlpsasti vastastikku asendavad ning mõlemat käsitatakse vaatlusaluse tootena.

(47) Pärast teatavakstegemist väitsid Venemaa pädevate asutuste esindajad, et toote määratluse laiendamine 2005. aastal ei ole kooskõlas [Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO)] dumpinguvastase lepinguga, kuna selle puhul ei määratletud seoses 2005. aasta laiendamise järgselt hõlmatud täiendavate toodetega dumpingut, rikkumist ega põhjuslikku seost.

(48) Väide on alusetu põhjenduses 22 juba nimetatud põhjustel ning lükatakse seega tagasi.“

8	Rakendusmääruse artikli 1 lõike 1 kohaselt „[…] kehtestatakse Venemaalt pärinevate ja praegu CN‑koodide […] ex 3105 20 10 […] alla kuuluvate 80 massiprotsendist suurema ammooniumnitraadisisaldusega tahkete väetiste impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks“.

9

Rakendusmääruse artikli 1 lõike 2 punkti c kohaselt on kindlaksmääratud tollimaksu määr (eurodes tonni kohta) kõikide kaupade puhul, mis on toodetud muude kui artikli 1 lõike 2 punktides a ja b nimetatud äriühingute poolt (TARICi lisakood A999), 42,83 eurot tonni kohta tahkete väetiste puhul, mille ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi ning mille fosforisisaldus (väljendatuna P2O5) ja/või kaaliumisisaldus (väljendatuna K2O) on vähemalt 6 massiprotsenti, kuid alla 9 massiprotsendi (CN‑kood 3105 20 10, TARICi kood 50).

Määrus nr 945/2005

10	Määruse nr 945/2005 põhjendustes 4, 6, 7, 16, 20–23, 28, 35 ja 37 on märgitud:

„(4) 15. märtsil 2004. aastal sai komisjon taotluse vastavalt [nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, (EÜT 1996, L 56, lk 1; ELT eriväljaanne 11/10, lk 45)] artikli 11 lõikele 3 uurida olemasolevate meetmete rakendamist, et lisada uusi tooteliike.

[…]

(6) Taotluses mainiti uusi tooteliike, mida määratletakse kui ammooniumnitraatväetisi, mille lämmastikusisaldus (N) on 28–33 massiprotsenti ja millele on lisatud või millele on segamisel või töötlemisel lisatud kuni 5% (k.a) P2O5 ekvivalenti (fosfortoiteelement, P) ja/või kuni 5% (k.a) K2O ekvivalenti (kaaliumtoiteelement, K). Neid tooteid nimetatakse edaspidi „taotluses nimetatud uuteks tooteliikideks“.

(7) Väideti, et taotluses nimetatud uutel tooteliikidel olid olemuslikult samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused kui vaatlusalusel tootel ning neid müüdi samade müügikanalite kaudu ja samadele lõppkasutajatele samadel eesmärkidel. Lisaks märgiti, et uued tooteliigid klassifitseeriti ühendusse importimise puhul järgmiste CN‑koodide alla: 3105 10 00, 3105 20 10, 3105 20 90, 3105 51 00, 3105 59 00 ja 3105 90 91.

[…]

B. VAATLUSALUNE TOODE VASTAVALT ESIALGSETELE MÄÄRUSTELE

(16) Vaatlusalune toode on ammooniumnitraat, mis pärineb Venemaalt ja Ukrainast ja mis kuulub CN‑koodide 3102 30 90 (ammooniumnitraat, v.a vesilahustes) ja 3102 40 90 alla (ammooniumnitraadi segud kaltsiumkarbonaadi või muude anorgaaniliste ainetega, mis ei ole väetised, lämmastikusisaldusega üle 28 massiprotsendi). Ammooniumnitraat on tahke lämmastikväetis, mida kasutatakse tavaliselt põllumajanduses. Seda toodetakse ammoniaagist ja lämmastikhappest ja tema lämmastikusisaldus on üle 28 massiprotsendi mikrogranuleeritud või granuleeritud vormis.

[…]

C. UURIMISE TULEMUSED

[…]

1. Vaatlusaluse toote ja taotluses nimetatud uute tooteliikide keemilised ja füüsikalised omadused ja lõppkasutus

(20) Vaatlusalust toodet toodetakse ammoniaagist (NH3) ja lämmastikhappest (HNO3), mille reageerimisel saadakse ammooniumnitraat (NH4NO3, edaspidi „AN“). Vaatlusaluse toote lämmastikusisaldus on üle 28 massiprotsendi (jääb tavaliselt vahemikku 33%–34%). Suhe AN‑sisalduse ja lämmastikusisalduse vahel, mis sõltub elementide aatommassist, on 2,86. Sellest tulenevalt, kuna vaatlusalune toode sisaldab lämmastikku üle 28 massiprotsendi, sisaldab ta automaatselt ANi üle 80 massiprotsendi (tavaliselt 94%–97%). Nagu on nimetatud põhjenduses 17, sisaldab vaatlusalune toode ka marginaalseid aineid ja/või toiteelemente, mille sisaldus kokku ei ületa kunagi 20 massiprotsenti, arvestades, et vähemalt 80% tootest moodustab AN.

(21) Kaks võtmeomadust iseloomustavad vaadeldava aine keemilist koostist: lämmastikusisalduse väljendamisviis ning lämmastiku ja ANi üldsisaldus. Lämmastikku väljendatakse nitraatlämmastikuna (nitraatioon NO3‐) ja ammooniumlämmastikuna (ammooniumioon NH4+) ja suhe nende kahe vahel on 1:1. Lämmastikusisaldus on alati üle 28 massiprotsendi ja sellest tulenevalt, nagu eespool on selgitatud, on AN‑sisaldus alati üle 80 massiprotsendi.

(22) Seoses kahe taotluses mainitud uue tooteliigiga leiti, et ka neid toodeti ammoniaagist ja lämmastikhappest, lämmastikusisaldus oli üle 28 massiprotsendi ja sellest tulenevalt ületas AN‑sisaldus 80 massiprotsenti. Lisaks AN‑ile võivad need uued tooteliigid sisaldada ka marginaalseid aineid ja/või toiteelemente. Ka neis toodetes oli lämmastik väljendatud nitraatlämmastikuna ja ammooniumlämmastikuna ja nendevaheline suhe oli umbes 1:1.

(23) Siiski läbisid need taotluses nimetatud uued tooteliigid lisaprotsessi, mille eesmärgiks oli lisada muid primaartoiteelemente […] peale N, st P ja/või K, mille olemasolu muutis toote kompleksväetiseks. Sellist kompleksväetist võib saada keemilise reaktsiooni tulemusena või segamise teel. Leiti, et hoolimata teiste primaartoiteelementide lisamisest ja olenemata muundamise viisist (keemiline muundamine või segu valmistamine) ei mõjutanud see protsess ühtki ANi keemilist võtmeomadust, st lämmastikusisalduse väljendamisviis ning lämmastiku ja ANi üldsisaldus, mis olid vastavalt üle 28 ja 80 massiprotsendi.

[…]

(28) Seetõttu leiti, et keemilisest ja füüsikalisest/agronoomilisest vaatepunktist ei saa taotluses mainitud uusi tooteliike pidada vaadeldavaks tooteks muude primaartoiteelementide kui lämmastiku, nimelt P ja/või K tõttu. Siiski olid vaadeldav toode ja taotluses mainitud uued tooteliigid identsed oma AN‑sisalduselt – kuni see ületas 80 massiprotsenti –, marginaalsete ainete ja toiteelementide võimaliku sisalduse poolest ning ka nende põhilise lõppkasutuse poolest. Seetõttu tuleb taotluses mainitud uute tooteliikide AN‑sisaldust ja marginaalseid aineid ja toiteelemente samuti pidada vaatlusaluseks tooteks.

[…]

3. Järeldused

(35) Ülaltoodud järelduste valguses järeldatakse, et kõiki uusi tooteliike tuleb pidada vaadeldavaks tooteks ainult seoses nende AN‑sisaldusega – kuni see ületab 80 massiprotsenti –, koos marginaalsete ainete ja toiteelementidega, kuid mitte seoses primaartoiteelementidega P ja K. Selletõttu, et rakendada olemasolevaid meetmeid ainult kõigis uutes tooteliikides sisalduva vaatlusaluse toote suhtes, tuleb kasutada olemasolevate meetmete proportsionaalset rakendamist.

[…]

(37) Lõpuks leitakse, et tuleb selgitada vaadeldava toote kirjeldust, mis on toodud esialgsete määruste regulatiivosas: sõna „ammooniumnitraat“ tuleb asendada sõnadega „tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus ületab 80 massiprotsenti“, et tunnistada, et mitmed väetised on valmistatud ANi alusel, st nende AN‑sisaldus ületab 80 massiprotsenti ja nende lämmastikusisaldus nitraat- ja ammooniumlämmastiku kujul, ületab 28 massiprotsenti, ning et vältida vaatlusaluse toote ja tema peamise koostisosa (AN) segiajamist.“

11	Selle määruse põhjenduses 20 on toodud järgmine joonealune märkus:

„Lämmastiku (N) aatommass on 14,0067, vesiniku (H) aatommass on 1,00794 ja hapniku (O) aatommass on 15,9994. ANi kogukaal on seega 80,04, millest lämmastik moodustab 28,01. ANi ja lämmastiku suhe on 2,86.“

12	Määruse artikli 1 lõikes 1 on sätestatud:

„Määruse (EÜ) nr 658/2002 artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Venemaalt pärinevate ja CN‑koodide […] ex 3105 20 10 […] alla kuuluvate tahkete väetiste, mille ammoniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi, impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.““

Kombineeritud nomenklatuur

13

Kombineeritud nomenklatuur (edaspidi „KN“) sisaldub nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT 1987, L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382), mida on põhikohtuasjas kõnealuse ajavahemiku suhtes järjestikku muudetud komisjoni 6. oktoobri 2015. aasta rakendusmäärusega (EL) 2015/1754 (ELT 2015, L 285, lk 1) ja komisjoni 6. oktoobri 2016. aasta rakendusmäärusega (EL) 2016/1821 (ELT 2016, L 294, lk 1) (edaspidi „määrus nr 2658/87“), I lisas.

14	KNi teise osa „Tollimaksude loend“ VI jaotis „Keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude tooted“ hõlmab muu hulgas KNi gruppi 31, mille pealkiri on „Väetised“ ja mis sisaldab tabelit, mis on konkreetselt rubriigi 3105 ja selle alamrubriikidega seoses sõnastatud järgmiselt:

3105	Mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kahte või kolme järgmistest toiteelementidest: lämmastik, fosfor ja kaalium; muud väetised; käesoleva grupi kaubad tablettidena vms kujul või pakendis brutomassiga kuni 10 kg
[…]	[…]
3105 20	– mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kolme toiteelementi: lämmastikku, fosforit ja kaaliumi
3105 20 10	– – lämmastikusisaldusega üle 10% kuiva veevaba toote massist
3105 20 90	– – muud
[…]	[…]

Euroopa ühenduste integreeritud tariif

15	Muudetud redaktsioonis määruse nr 2658/87, millele on viidatud käesoleva kohtuotsuse punktis 13, artiklis 2 on ette nähtud:

„Komisjon kehtestab Euroopa [Liidu] integreeritud tariifi, edaspidi „TARIC“, mis vastab nii ühise tollitariifistiku, väliskaubanduse statistika kui ka [liidu] kaubandus- ja põllumajanduspoliitika ning kaupade impordi ja ekspordiga seotud muu poliitika nõuetele.

Tariif põhineb [KNil] ja hõlmab:

a) käesolevas määruses sisalduvad meetmed;

b) täiendavad [liidu] alajaotised, mida nimetatakse „TARICi alamrubriikideks“ ja mis on vajalikud II lisas loetletud [liidu] erimeetmete rakendamiseks;

[…]“.

16	TARICi kood 3105 20 10 50 on sõnastatud järgmiselt: „Tahked väetised, mille ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi ja mille fosforisisaldus (väljendatuna P2O5) ja kaaliumisisaldus (väljendatuna K2O) on vähemalt 6 massiprotsenti, kuid alla 9 massiprotsendi.“

17	TARICi kood 3105 20 10 90 on määratletud järgmiselt: „muud“.

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

18

Ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2017 importis Leedus asuv äriühing Linas Agro Leedu territooriumile ammooniumnitraati sisaldavat väetist NPK 30‑4‑4, mille lämmastikusisaldus on 30 massiprotsenti, fosforisisaldus 4 massiprotsenti ja kaaliumisisaldus 4 massiprotsenti ning mille on tootnud Venemaa ettevõtja PAO „Dorogobuzh“. Linas Agro deklareeris impordideklaratsioonides imporditud kauba TARICi koodi 3105 20 90 00 („mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kahte või kolme järgmistest toiteelementidest: lämmastik, fosfor ja kaalium“) või TARICi koodi 3105 20 10 90 („muud mineraal- või keemilised väetised, mille lämmastikusisaldus on üle kümne massiprotsendi kuiva veevaba toote massist“) all.

19

Kontrollides tuvastas Kauno teritorinė muitinė (Kaunase toll, Leedu; edaspidi „toll“) tootja kvaliteedisertifikaatide alusel, et põhikohtuasjas kõnealuse väetise lämmastikusisaldus oli 30 massiprotsenti, st üle 28%, samal ajal kui fosforisisaldus ja kaaliumisisaldus oli mõlema elemendi puhul 4 massiprotsenti. Lisaks lasi toll viia läbi laboriuuringud, mis kinnitasid, et väetise lämmastikusisaldus ületab 28 massiprotsenti.

20

Toll järeldas sellest määruse nr 945/2005 põhjendustes 21–23 esitatud eeldusele tuginedes, et põhikohtuasjas kõnealuse väetise puhul on ammooniumnitraadisisaldus tingimata üle 80 massiprotsendi ning et muude primaartoiteelementide (fosfor ja kaalium) olemasolu tõttu kuulub see TARICi koodi 3105 20 10 50 alla, kusjuures TARICi lisakood on A999.

21	Seejärel kohaldas Kaunase toll väetisele 6,5% suurust imporditollimaksu määra ja lõplikku dumpinguvastast tollimaksu summas 42,83 eurot tonni kohta ning jõudis järeldusele, et Linas Agro on kohustatud tasuma lõpliku dumpinguvastase tollimaksu summas 496 302 eurot ning käibemaksu, viivist ja trahvi.

22	Linas Agro esitas maksuhalduri keskasutusele vaide, mis jäeti 16. novembri 2018. aasta otsusega rahuldamata.

23

Otsuses toetas maksuhalduri keskasutus Kaunase tolli seisukohta. Maksuhalduri keskasutus märkis, et määruse nr 945/2005 põhjendustes 21–23 esitatud eelduse alusel ei ole ammooniumnitraadisisalduse täpne määramine laborianalüüside abil vajalik, sest asjaomane väärtus põhineb eeldusel. Põhikohtuasjas kõnealuse väetise tootja esitatud dokumendid, milles on täpsustatud väetises sisalduvad primaartoiteelemendid ja nende tase, on piisavad selle väetise tariifseks klassifitseerimiseks ja seega vastava dumpinguvastase tollimaksu kehtestamiseks.

24

Linas Agro esitas 12. detsembril 2018 selle otsuse peale kaebuse Mokestinių ginčų komisija prie Lietuvos Respublikos Vyriausybėsile (Leedu Vabariigi valitsuse juures tegutsev maksuvaidluste komisjon). Kuigi oma kaebuse põhjenduseks ei vaidlusta Linas Agro asjaolu, et põhikohtuasjas kõnealuses väetises oleva primaartoiteelemendi ehk lämmastiku sisaldus on 30 massiprotsenti, väidab ta, et ainuüksi asjaolu, et lämmastikusisaldus ületab 28%, ei tähenda tingimata seda, et selle ammooniumnitraadisisaldus ületab 80 massiprotsenti ja et väetis klassifitseeriti õigesti TARICi koodi 3105 20 10 50 alla. Nimelt ei olnud ammooniumnitraadi osakaalu väetises võimalik kindlaks määrata üksnes ammooniumnitraadisisalduse ja lämmastikusisalduse seose alusel, nagu on märgitud määruse nr 945/2005 põhjendustes. Linas Agro rõhutab, et määruse põhjendustel ei ole siduvat õigusjõudu, mistõttu otsustas maksuhalduri keskasutus ilma õigusliku aluseta tugineda mitte laborianalüüside faktilistele andmetele, vaid nendes põhjendustes esitatud eeldustele, mis käsitlevad sellise kompleksväetise ammooniumnitraadisisaldust, nagu on kõne all põhikohtuasjas.

25

Linas Agro ei nõustu ka määruse nr 945/2005 põhjenduste tõlgendamisega maksuhalduri keskasutuse poolt, märkides, et põhjenduses 17 viidatud mõiste „vaatlusalune toode“ osutab ammooniumnitraadile, mitte põhikohtuasjas kõnealusele kompleksväetisele. Sellest tuleneb, et lämmastikukogust tuleks mõõta mitte kompleksväetise kogumassi suhtes, vaid üksnes väetise ammooniumnitraadi kogumassi suhtes.

26	Nendel asjaoludel otsustas Mokestinių ginčų komisija prie Lietuvos Respublikos Vyriausybės (Leedu Vabariigi valitsuse juures tegutsev maksuvaidluste komisjon) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1. Kas määruse nr 945/2005 preambulis, eelkõige põhjendustes 20–23 esitatud väiteid, mille kohaselt „sisaldab vaatlusalune toode alati üle 80 massiprotsendi ammooniumnitraati, kui selle lämmastikusisaldus ületab 28 massiprotsenti“, tuleb pidada eelduseks, mille alusel saab järeldada, et juhul, kui vaatlusaluse toote (ammooniumnitraati sisaldav väetis) lämmastikusisaldus (N) on vähemalt 28%, on selle ammooniumnitraadisisaldus (AN) alati üle 80%?

2. Kas asjaomane eeldus on kohaldatav määruses nr 945/2005 täpsustatud uutele vaatlusalustele tootetüüpidele, st NPK väetistele, mille lämmastikusisaldus (N) on 28 massiprotsenti või rohkem, ammooniumlämmastiku- ja nitraatlämmastikusisalduse vaheline suhe ligikaudu 1:1 ning fosfori- ja/või kaaliumisisaldus (P ja/või K) ei ületa 12 massiprotsenti, näiteks käesolevas vaidluses käsitletud väetisele NPK 30‑4‑4?

3. Kui vastus ülaltoodud küsimustele on jaatav, siis kas eespool nimetatud määruse nr 945/2005 kohasel eeldusel on siduv õigusjõud, st kas sellele võib tugineda [teises küsimuses] määratletud NPK väetiste klassifitseerimisel TARICi koodide alusel ning seega kehtivate meetmete (dumpinguvastane tollimaks) kohaldamisel, kuigi määruse nr 945/2005 artikli 1 lõikes 1 ja artikli 1 lõikes 3 (ning vastavalt kõnealuste impordimenetluste lõpuleviimise ajal kehtinud määruse nr 999/2014 artikli 1 lõikele 1 ja artikli 1 lõike 2 punktile c) seostatakse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist mitte keemilise elemendi lämmastiku (N) sisaldusega tootes, vaid keemilise ühendi ammooniumnitraadi (AN) ning fosfori- ja kaaliumisisaldusega tootes?

4. Kas [teises küsimuses] osutatud NPK väetiste klassifitseerimiseks TARICi koodide alusel ja sellest tulenevalt (dumpinguvastase tollimaksu) meetmete kohaldamiseks – võttes arvesse määruse nr 945/2005 põhjendustes 35 ja 36 sätestatud eesmärke, mis käsitlevad kehtivate meetmete kohaldamist uute tooteliikide suhtes proportsionaalsuse põhimõtte alusel ning tolliprotseduuri lihtsustamist ja selliste asjakohaste tollimaksumäärade kohaldamist, mis vastavad ühendisse lisatud vaatlusaluse toote kogusele – saab tugineda [teises küsimuses] määratletud eeldusele asjaomaste väetiste ammooniumnitraadisisalduse arvutamisel (määratlemisel)? Teisisõnu, kas pärast seda, kui on määratletud [teises küsimuses] osutatud NPK väetiste lämmastikusisaldus (N) (tollivormistuse ajal importija poolt esitatud dokumentide või laborianalüüside alusel), arvutatakse (määratletakse) ammooniumnitraadisisaldus vastavalt määruse nr 945/2005 põhjenduses 20 määratletud ammooniumnitraadisisalduse (AN) ja lämmastikusisalduse (N) vahelisele suhtele, mis sõltub elementide aatommassist ja mille väärtus on 2,86, ilma täiendavate laborianalüüsideta, et määrata ammooniumnitraadi täpne sisaldus?“

Eelotsuse küsimuste analüüs

27

Sissejuhatuseks tuleb esiteks tõdeda, et määrusega nr 945/2005, mille tõlgendamise kohta eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtult küsib, muudeti määrust nr 658/2002 (edaspidi „esialgne määrus“) ja täpsustati selle toote määratlust, mida esialgse määrusega kehtestatud meetmed puudutasid. Need meetmed jäeti seejärel järjestikku kehtima määrusega nr 661/2008 ja rakendusmäärusega nr 999/2014, milles on muutumatuna korratud määruses nr 945/2005 täpsustatud vaatlusaluse toote määratlust. Sellest järeldub, et kuigi rakendusmäärus nr 999/2014 on põhikohtuasjas ajaliselt kohaldatav dumpinguvastane määrus, on määrus nr 945/2005 selle tõlgendamisel ikka veel asjakohane.

28

Teiseks tühistas Üldkohus 10. septembri 2008. aasta otsusega JSC Kirovo-Chepetsky Khimichesky Kombinat vs. nõukogu (T‑348/05, ei avaldata, EU:T:2008:327), mida on tõlgendatud Üldkohtu 9. juuli 2009. aasta otsuses JSC Kirovo-Chepetsky Khimichesky Kombinat vs. nõukogu (T‑348/05 INTP, ei avaldata, EU:T:2009:261), määruse nr 945/2005 JSC Kirovo-Chepetsky Khimichesky Kombinati puudutavas osas määruse nr 384/96 artikli 11 lõike 3 rikkumise tõttu. See määrus muutus lõplikuks teiste vaatlusaluse toote tootjate ja eksportijate suhtes, kelleks on näiteks Dorogobuzh, kuna nad ei nõudnud selle määruse tühistamist EÜ artikli 230 lõikes 5 ette nähtud tähtaja jooksul.

29	Eelotsuse küsimuste analüüsimisel tuleb neid kaalutlusi arvesse võtta.

30

Nende küsimustega, mida tuleb analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas rakendusmääruse nr 999/2014 artiklit 1 koostoimes määruse nr 945/2005 põhjendustega 20–23 tuleb tõlgendada nii, et ammooniumnitraatväetise puhul, mille lämmastikusisaldus on üle 28 massiprotsendi, ammooniumlämmastiku- ja nitraatlämmastikusisalduse vaheline suhe ligikaudu 1:1 ning fosfori- ja kaaliumisisaldus ei ületa 12 massiprotsenti, eeldatakse, et selle ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi, selleks et kohaldada rakendusmääruse nr 999/2014 artikliga 1 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, ilma et oleks vaja teha laborianalüüs, et määrata ammooniumnitraadi täpne sisaldus.

31	Rakendusmääruse nr 999/2014 artikliga 1 kehtestati Venemaalt pärinevate ja selles artiklis viidatud erinevate CN‑koodide alla kuuluvate 80 massiprotsendist suurema ammooniumnitraadisisaldusega tahkete väetiste impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks.

32	Linas Agro väidab sisuliselt, et see määrus ei ole põhikohtuasjas kõnealuse väetise suhtes kohaldatav, kuna vaatamata sellele, et selle väetise lämmastikusisaldus on üle 28 massiprotsendi, ei ületa selle ammooniumnitraadisisaldus 80 massiprotsenti.

33	Sellega seoses tuleb esimesena kontrollida, kas põhikohtuasjas kõnealuse väetise ammooniumnitraadisisalduse puhul võib eeldada, et see ületab 80%, kui väetise lämmastikusisaldus on üle 28 massiprotsendi.

34

Nagu nähtub rakendusmääruse nr 999/2014 põhjendusest 1, tuleneb selle määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete määratlus eelkõige sellekohastest täpsustustest, mis on tehtud määrusega nr 945/2005. Nimelt, nagu nähtub viimati nimetatud määruse põhjendusest 16, oli esialgses määruses käsitletud vaatlusalune toode ammooniumnitraat, mis on tahke lämmastikväetis, mida kasutatakse tavaliselt põllumajanduses, toodetakse ammoniaagist ja lämmastikhappest ning mille lämmastikusisaldus on üle 28 massiprotsendi. Nimetatud määruse põhjendustes 4 ja 6 on samuti märgitud, et komisjonile esitati määruse nr 384/96 artikli 11 lõike 3 alusel taotlus uurida olemasolevate meetmete rakendamist, et lisada uusi tooteliike. Uued tooteliigid olid määratletud kui ammooniumnitraatväetised, mille lämmastikusisaldus on 28–33 massiprotsenti ja millele on lisatud või millele on segamisel või töötlemisel lisatud kuni 5% (k.a) P2O5 ekvivalenti ja/või kuni 5% (k.a) K2O ekvivalenti.

35	Nii on määruse nr 945/2005 põhjendustes 20–23 esitatud mõned täpsustused esialgse määruse tähenduses nii vaatlusaluse toote keemiliste ja füüsikaliste omaduste ning lõppkasutuse kohta kui ka uute tooteliikide kohta, mille suhtes dumpinguvastaseid meetmeid kohaldatakse.

36

Nendes põhjendustes on selgitatud, et vaatlusalust toodet esialgse määruse tähenduses valmistatakse ammoniaagist ja lämmastikhappest, mille reageerimisel saadakse ammooniumnitraat. Selle keemilist koostist iseloomustavad kaks võtmeomadust: lämmastikusisalduse väljendamisviis ning lämmastiku ja ammooniumnitraadi üldsisaldus. Esiteks väljendatakse lämmastikku nitraatlämmastikuna (nitraatioon NO3‐) ja ammooniumlämmastikuna (ammooniumioon NH4+) ja suhe nende kahe vahel on ligikaudu 1:1. Teiseks on lämmastikusisaldus alati üle 28 massiprotsendi. Ammooniumnitraadi ja lämmastiku suhe on 2,86 ning see on seletatav elementide aatommassiga. Lämmastiku aatommass on 14,0067, vesiniku aatommass on 1,00794 ja hapniku aatommass on 15,9994. Ammooniumnitraadi kogukaal on seega 80,04, millest lämmastik moodustab 28,01. Seega, kuna vaatlusalune toode sisaldab lämmastikku alati üle 28 massiprotsendi, sisaldab ta automaatselt ammooniumnitraati üle 80 massiprotsendi. Esialgse määruse tähenduses asjaomane toode sisaldab ka marginaalseid aineid ja/või toiteelemente, mille sisaldus kokku ei ületa kunagi 20 massiprotsenti, arvestades, et vähemalt 80% tootest moodustab ammooniumnitraat.

37	Teisisõnu põhines esialgne määrus eeldusel, et kui vaatlusaluse toote lämmastikusisaldus selle määruse tähenduses on üle 28 massiprotsendi, siis võib eeldada, et ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi, arvestades, et lämmastik seda laadi tootes pärineb ammooniumnitraadist.

38

Nagu nähtub määruse nr 945/2005 põhjendusest 6, mainiti taotluses uusi tooteliike, mida määratletakse kui ammooniumnitraatväetisi, mille lämmastikusisaldus on 28–33 massiprotsenti ja millele on lisatud või millele on segamisel või töötlemisel lisatud kuni 5% (k.a) P2O5 ekvivalenti (fosfortoiteelement, P) ja/või kuni 5% (k.a) K2O ekvivalenti (kaaliumtoiteelement, K).

39

Käesoleva kohtuotsuse punktis 37 nimetatud eeldus kehtib ka nende uute tooteliikide suhtes. Nimelt tuvastati, et nende uute tooteliikide lämmastikusisaldus oli üle 28 massiprotsendi ja seetõttu oli nende ammooniumnitraadisisaldus üle 80 massiprotsendi. Ka neis toodetes väljendatakse lämmastikku nitraatlämmastikuna ja ammooniumlämmastikuna ning suhe nende kahe vahel oli ligikaudu 1:1.

40

Leiti, et hoolimata teiste primaartoiteelementide lisamisest ja olenemata muundamise viisist (keemiline muundamine või segu valmistamine) ei mõjutanud see protsess ühtki ammooniumnitraadi keemilist võtmeomadust, st lämmastikusisalduse väljendamisviis ning lämmastiku ja ammooniumnitraadi üldsisaldus, mis olid vastavalt üle 28 ja 80 massiprotsendi.

41

Seetõttu on määruse nr 945/2005 põhjenduses 35 järeldatud, et kõiki uusi tooteliike tuleb esialgse määruse tähenduses pidada vaadeldavaks tooteks ainult seoses nende ammooniumnitraadi sisaldusega, kuni see ületab 80 massiprotsenti, ning määruse põhjenduses 37 järeldatud, et tuleb selgitada vaadeldava toote kirjeldust, mis on toodud esialgsete määruste regulatiivosas, et tunnistada, et mitme väetise ammooniumnitraadi sisaldus ületab 80 massiprotsenti ja nende lämmastikusisaldus nitraat- ja ammooniumlämmastiku kujul ületab 28 massiprotsenti, ning et vältida vaatlusaluse toote ja tema peamise koostisosa ammooniumnitraadi segiajamist. Nii asendati määruse nr 945/2005 artikli 1 alusel esialgse määruse artikli 1 lõikes 1 kasutatud mõiste „ammooniumnitraat“ sõnadega „tahked väetised, mille ammoniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi“, ja see vaatlusaluse toote määratlus võeti sõna-sõnalt üle dumpinguvastast tollimaksu kehtestavates järjestikustes määrustes, eelkõige rakendusmääruses nr 999/2014.

42

Sellest tuleneb, et vastupidi sellele, mida väidab Linas Agro, kohaldatakse määruse nr 945/2005 põhjendustes 20–23 sätestatud eeldust mitte ainult vaatlusaluse toote suhtes esialgse määruse tähenduses, vaid ka uute tooteliikide suhtes, mistõttu ei saa rakendusmääruse nr 999/2014 artiklit 1 koostoimes põhjendustega 20–23 tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui selle väetise tariifseks klassifitseerimiseks ja rakendusmääruse alusel dumpinguvastase tollimaksu kehtestamiseks eeldatakse, et ammooniumnitraatväetise ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi, juhul kui väetise lämmastikusisaldus on üle 28 massiprotsendi.

43	Teisena tuleb siiski täpsustada, et selline eeldus on ümberlükatav.

44

Kõigepealt tuleb meenutada, et vastavalt algmääruste artikli 14 lõikele 1 kehtestatakse dumpinguvastased tollimaksud määrusega ja neid nõuavad sisse liikmesriigid sellises vormis ja ulatuses ning nende kriteeriumide alusel, nagu määrustes on sätestatud. Vaid juhul, kui toode on klassifitseeritud dumpinguvastases määruses viidatud KNi alamrubriiki ja sellel on samas ka kõik vaatlusaluse toote omadused, muutub see toode maksustatavaks (vt selle kohta 18. aprilli 2013. aasta kohtuotsus Steinel Vertrieb, C‑595/11, EU:C:2013:251, punktid 30 ja 31).

45

Rakendusmääruse nr 999/2014 artikli 1 ja selles sisalduvate TARICi koodide selgest sõnastusest tuleneb, et määrav kriteerium ühelt poolt tariifse klassifitseerimise ja teiselt poolt dumpinguvastase tollimaksu kehtestamiseks on imporditud väetise ammooniumnitraadi tegelik sisaldus, mitte aga lämmastikusisalduse põhjal eeldatav ammooniumnitraadisisaldus. Seega ei saa nõustuda määruse nr 945/2005 põhjendustes 20–23 esitatud eeldusega, kui on tõendatud, et vaatamata lämmastikusisaldusele üle 28 massiprotsendi, ei ületa asjaomase väetise tegelik ammooniumnitraadisisaldus 80 massiprotsenti.

46

Rakendusmääruse nr 999/2014 mis tahes muu tõlgendus, lähtudes määrusest nr 945/2005, tooks kaasa selle, et dumpinguvastaste meetmete kohaldamist laiendataks väetistele, mis ei kuulu esimesena nimetatud määruses nimetatud toodete määratluse alla. Sellega seoses olgu aga märgitud, et dumpinguvastase tollimaksu kohaldamise laiendamine toodetele, mis erinevad dumpinguvastases määruses viidatud toodetest, on vastuolus algmääruste eesmärgi ja ülesehitusega (vt analoogia alusel 18. aprilli 2013. aasta kohtuotsus Steinel Vertrieb, C‑595/11, EU:C:2013:251, punkt 43).

47

Kolmandana tuleb selleks, et vastata eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimustele, mis puudutavad tõendamisviise selle eelduse ümberlükkamiseks, näiteks laborianalüüs, meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb valdkonda reguleerivate liidu õigusnormide puudumisel iga liikmesriigi riigisiseses õiguskorras kehtestada menetlusnormid nende nõuete läbivaatamiseks, mille eesmärk on tagada isikute liidu õigusest tulenevate õiguste kaitse, kusjuures järgida tuleb võrdväärsuse põhimõtet ja tõhususe põhimõtet (vt selle kohta 13. märtsi 2007. aasta kohtuotsus Unibet, C‑432/05, EU:C:2007:163, punktid 39 ja 82).

48

Seega on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne riigisiseste menetlusnormide alusel hinnata, kas Linas Agro esitatud tõendid on sellised, mis lükkavad ümber määruse nr 945/2005 põhjendustes 20–23 toodud eelduse, ja kui see on nii, siis kas põhikohtuasjas kõnealuse väetise tegeliku ammooniumnitraadisisalduse määramiseks tuleb teha laborianalüüs.

49

Eeltoodust tuleneb, et rakendusmääruse nr 999/2014 artiklit 1 koostoimes määruse nr 945/2005 põhjendustega 20–23 tuleb tõlgendada nii, et ammooniumnitraatväetise puhul, mille lämmastikusisaldus on üle 28 massiprotsendi, ammooniumlämmastiku- ja nitraatlämmastikusisalduse vaheline suhe on ligikaudu 1:1 ning fosfori- ja kaaliumisisaldus ei ületa 12 massiprotsenti, võib eeldada, kuni vastupidist ei ole tõendatud, et selle ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi, selleks et kohaldada rakendusmääruse nr 999/2014 artikliga 1 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, ilma et oleks vaja teha laborianalüüs, et määrata ammooniumnitraadi täpne sisaldus.

Kohtukulud

50	Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (üheksas koda) otsustab:

Komisjoni 23. septembri 2014. aasta rakendusmääruse (EL) nr 999/2014, millega kehtestatakse pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, artiklit 1 koostoimes nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse nr 945/2005 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 658/2002, millega Venemaalt pärineva ammooniumnitraadi impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks, ja määrust (EÜ) nr 132/2001, millega kehtestatakse muu hulgas Ukrainast pärineva ammooniumnitraadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, pärast osalist vahepealset läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 3) põhjendustega 20–23 tuleb tõlgendada nii, et ammooniumnitraatväetise puhul, mille lämmastikusisaldus on üle 28 massiprotsendi, ammooniumlämmastiku- ja nitraatlämmastikusisalduse vaheline suhe on ligikaudu 1:1 ning fosfori- ja kaaliumisisaldus ei ületa 12 massiprotsenti, võib eeldada, kuni vastupidist ei ole tõendatud, et selle ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi, selleks et kohaldada rakendusmääruse nr 999/2014 artikliga 1 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, ilma et oleks vaja teha laborianalüüs, et määrata ammooniumnitraadi täpne sisaldus.