<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>T-727/16</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62016TJ0727</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:88">EU:T:2018:88</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>17</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>17</PAGE.TOTAL><AUTHOR>T</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20180221">21.2.2018</DATE> – Kohtuasi T‑727/16</HT></P><P><HT TYPE="SC">Repower</HT> <HT TYPE="ITALIC"><HT TYPE="SC">vs</HT></HT>. <HT TYPE="SC">EUIPO – Repowermap.org (REPOWER)</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Üldkohtu otsus</HT> (viies koda)</P><P><DATE ISO="20180221">21. veebruar 2018</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Euroopa Liidu kaubamärk</KEYWORD><KEYWORD>Apellatsioonikoja otsus, millega tühistatakse varasem otsus</KEYWORD><KEYWORD>Määruse (EL) nr 207/2009 artikkel 80 (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikkel 103)</KEYWORD><KEYWORD>Õiguse üldpõhimõte, mille kohaselt võib õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistada</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas T‑727/16,</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Repower AG</HT>, asukoht Brusio (Šveits), esindajad: advokaadid R. Kunz-Hallstein ja H. P. Kunz-Hallstein,</P><PARTY.STATUS>hageja,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)</HT>, esindaja: J. Crespo Carrillo,</P><PARTY.STATUS>kostja,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS><P>teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus</P><INTERVENERS><P><HT TYPE="BOLD">repowermap.org</HT>, asukoht Bern (Šveits), esindaja: advokaat P. González-Bueno Catalán de Ocón,</P></INTERVENERS></PARTIES><P>mille ese on hagi EUIPO viienda apellatsioonikoja <DATE ISO="20160803">3. augusti 2016. aasta</DATE> otsuse (asi R 2311/2014‑5 (REV)) peale, mis käsitleb repowermap.org ja Repoweri vahelist kaubamärgi kehtetuks tunnistamise menetlust,</P><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>ÜLDKOHUS (viies koda),</P><P>koosseisus: koja president D. Gratsias, kohtunikud A. Dittrich ja P. G. Xuereb (ettekandja),</P><P>kohtusekretär: E. Coulon,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades hagiavaldust, mis saabus Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20161010">10. oktoobril 2016</DATE>,</VISA><VISA>arvestades EUIPO vastust, mis saabus Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20170227">27. veebruaril 2017</DATE>,</VISA><VISA>arvestades menetlusse astuja seisukohti, mis saabusid Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20170221">21. veebruaril 2017</DATE>,</VISA><VISA>arvestades Üldkohtu kirjalikke küsimusi pooltele ja nendele küsimustele antud vastuseid, mis saabusid Üldkohtu kantseleisse 31. juulil ja 14. augustil 2017,</VISA><?PAGE NO="2"?><VISA>arvestades asjaolu, et kolme nädala jooksul alates menetluse kirjaliku osa lõpetamisest teatamisest ei olnud pooled esitanud taotlust kohtuistungi määramiseks, ning olles Üldkohtu kodukorra artikli 106 lõike 3 alusel otsustanud teha otsuse ilma menetluse suulise osata,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Vaidluse taust</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Hagejale, Repower AG, kuuluva sõnamärgi REPOWER rahvusvahelisele registreeringule nr 1020351 andis Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>EUIPO<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>) Euroopa Liidus kaitse <DATE ISO="20090626">26. juunil 2009</DATE> vastavalt nõukogu <DATE ISO="20090226">26. veebruari 2009. aasta</DATE> määrusele (EL) nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="078" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 78, lk 1</REF.DOC.OJ>), muudetud redaktsioonis, (asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20170614">14. juuni 2017. aasta</DATE> määrusega (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="154" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2017">ELT 2017, L 154, lk 1</REF.DOC.OJ>)).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Kaubad ja teenused, millele jaoks kaubamärgikaitse anti, kuuluvad <DATE ISO="19570615">15. juuni 1957. aasta</DATE> märkide registreerimisel kasutatavate kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 4, 9, 37, 39, 40 ja 42 ning vastavad järgmisele kirjeldusele:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>klass 4: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Elektrienergia, sh biogaasi abil toodetud elektrienergia; vee, tuule ja päikese abil toodetud elektrienergia<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>;</P></ITEM><ITEM><P>klass 9: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Teadusotstarbelised, merendus‑, geodeesia‑, foto‑, filmi‑, optika‑, kaalumis‑, mõõte‑, signaal‑, kontrolli‑, pääste‑ ja õppevahendid ning ‑seadmed; elektrijuhtimis‑, ‑jaotus‑, ‑muundamis‑, ‑akumuleerimis‑, ‑reguleerimis‑ ja‑-kontrollseadmed ja -vahendid; heli või kujutise salvestamise, edastamise ja taasesitamise aparatuur; magnetandmekandjad, heliplaadid; müügiautomaadid ja müügiautomaatide mehhanismid; kassaaparaadid, arvutusmasinad, andmetöötlusseadmed ja arvutid; tulekustutusseadmed; elektrilised instrumendid ja seadmed (mis kuuluvad sellesse klassi) ehk elektriseadmed tugevvoolutehnoloogia jaoks, elektrijuhtimis‑, ‑muundamis‑, ‑akumuleerimis‑, ‑reguleerimisseadmed, elektriseadmed nõrkvoolutehnoloogia jaoks, elektriseadmed kaugedastuse jaoks; fotogalvaanilised elemendid; tulekahju häiresüsteemid; elektrilised järelevalveseadmed, vargusvastased alarmseadmed, hoonete seireseadmed, videoseadmed; uksetelefonid ja ‑kellad; raadio‑ ja televisiooniseadmed; seadmed kõrgepinge- ja reguleerimistehnoloogia ja jaoks, infotehnoloogiaseadmed andmetöötluse jaoks (arvutid); analoogühendused, internetiühendused; telefoni teel vahendamist võimaldavad elektroonilised seadmed, osalejate vahel vahendamist võimaldavad elektroonilised seadmed; mobiiltelefonid, raadiotelefonid, telefoni‑ ja faksiaparaadid; pistikud, lülitid, arvjuhtimispaneelid, akustilised sidestid, elektritraadid ja ‑juhtmed, sulavkaitsmed<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>;</P></ITEM><ITEM><P>klass 37: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>ehitustegevus; remont; paigaldustööd; ehitus ja remont ning ülekande‑ ja jaotusseadmete, kesk‑ ja madalpingeseadmete, tänavavalgus ja elektriseadmete hooldus; elektroonikaseadmete hooldusteenused ehitistes ja ettevõtetes; elektroonikaseadmete paigaldus, hooldus ja parandus; elektri ülekandesüsteemide ehitus, remont ja hooldus; arvutiriistvara paigaldus, hooldus ja parandus, eelkõige andmesidevõrgud; telekommunikatsiooniseadmete paigaldus, hooldus ja parandus, ümberlülitite kombinatsioonide ja juhtimisseadmete paigaldamine; kütteinseneride teenused; trafojaamade ja elektrienergia jaotusseadmete paigaldus ja hooldus; tänavavalgustuse paigaldus ja hooldus; suurte soojuspumpade suurtehaste ehitus, paigaldus ja hooldus; elektriarvestite ja kaugreleede seadistamine klientidele; võrgukomponentide (arvutiseadmed)<?PAGE NO="3"?> paigaldamine telekommunikatsiooniteenuse osutajatele; telekommunikatsioonivaldkonna arvutiriistvara paigaldus, hooldus ja parandus, eelkõige andmesidevõrgud; ehitusalane tehniline nõustamine; eespool viidatud teenuste alane nõustamine<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>;</P></ITEM><ITEM><P>klass 39: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>transport (veondus); kaupade pakendamine ja ladustus; reisikorraldus; energiajaotus; arvutiseadmete tarnimine; energia ülekande (jaotuse) alane erialane nõustamine; eespool viidatud teenuste alane nõustamine<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>;</P></ITEM><ITEM><P>klass 40: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>energiatootmine<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>;</P></ITEM><ITEM><P>klass 42: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>teaduslikud ja tehnoloogilised teenused ja nendega seotud uuringud ja projekteerimine teenusena; tööstuslikud analüüsid ja uuringud teenusena; arvutiriistvara ja -tarkvara projekteerimine ja arendus; elektrijaotus‑, elektri‑ ja turvaseadmete ning telekommunikatsiooni alane planeerimine; infotehnoloogiasüsteemide alane erialane nõustamine; elektriseadmete tehniline ekspertiis; energiavarustuse seadmetele lubade andmise, taatlemise, teavitamise ja kontrolli alased inseneriteenused ja kvaliteedikontroll; telekommunikatsiooni ja kontrollivaldkonna arvutitarkvara paigaldus, hooldus ja parandus; võrkude kvaliteedi mõõtmine; andmevõrkude aktiivkomponentide (arvutitarkvara) konfigureerimine; andmete tsentraliseeritud varukoopiate haldamine; arendus ja paigaldus arvutivõrkudega telefoniseadmete ühendamist võimaldava arvutitarkvara ja telefon‑arvuti ühildamise jaoks; eespool viidatud teenuste alane nõustamine aadressi muutmisteenuste valdkonnas; kvaliteedikontroll; energiasäästu alane nõustamine, eelkõige elektrienergia tarbimise alane teavitamine<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Menetlusse astuja, repowermap.org, esitas <DATE ISO="20130603">3. juunil 2013</DATE> vaidlustatud kaubamärgi kehtetuks tunnistamise taotluse, tuginedes määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punktile a (nüüd määruse 2017/1001 artikli 59 lõike 1 punkt a) koosmõjus määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktidega b ja c) (nüüd määruse 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punktid b ja c). Ta väitis, et vaidlustatud kaubamärk on kirjeldav ja sellel puudub kõigi selle kaubamärgiga hõlmatud kaupade ja teenustega seoses eristusvõime.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Tühistamisosakond rahuldas <DATE ISO="20140709">9. juulil 2014</DATE> kehtetuks tunnistamise taotluse vaidlustatud kaubamärgiga hõlmatud teenuste suhtes, mis kuuluvad klassidesse 37 ja 42:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>klass 37: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>ehitustegevus; remont; paigaldustööd; ülekande‑ ja jaotusseadmete, kesk- ja madalpingeseadmete, tänavavalgus ja elektriseadmete hooldus; elektri ülekandesüsteemide ehitus, remont ja hooldus; trafojaamade ja elektrienergia jaotusseadmete paigaldus ja hooldus; tänavavalgustuse paigaldus ja hooldus; suurte soojuspumpade suurtehaste ehitus, paigaldus ja hooldus; eespool viidatud teenuste alane nõustamine<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>;</P></ITEM><ITEM><P>klass 42: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>tehnoloogilised teenused ja nendega seotud uuringud ja projekteerimine teenusena; elektriseadmete tehniline ekspertiis; energiavarustuse seadmetele lubade andmise, taatlemise, teavitamise ja kontrolli alased inseneriteenused ja kvaliteedikontroll<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Tühistamisosakond jättis kehtetuks tunnistamise taotluse rahuldamata muude vaidlustatud kaubamärgiga hõlmatud kaupade ja teenuste suhtes (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>ülejäänud kaubad ja teenused<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>). Ta märkis vaidlustatud kaubamärgi eristusvõime kohta, et tuleb hinnata kas sõna <HT TYPE="ITALIC">repower</HT> loob liidu keskmise ingliskeelse tarbija silmis otsese seose vaidlustatud kaubamärgiga hõlmatud kaupade ja teenustega. Ta leidis, et seda sõna võib mõista nii, et see tähendab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>taaskäivitamine, täpsemalt: (laevale) uue mootori paigaldamine<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>energiaallika või mingi mootori, näiteks auto või elektrijaama ümberehitamine või asendamine<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> ning et seda sõna kasutatakse üksnes seoses esiteks mootoritega või teiseks energiavaldkonnaga, täpsemalt energeetikarajatistega. Tühistamisosakond asus sellest tulenevalt seisukohale, et sõna <HT TYPE="ITALIC">repower</HT> teavitab ingliskeelseid tarbijaid kohe sellest, et eespool punktis 4 nimetatud teenused on mõeldud mootori või energiaseadme jõuallika taaskäivitamiseks või asendamiseks või on nende eesmärk selline taaskäivitamine või asendamine. Tühistamisosakond leidis<?PAGE NO="4"?> ka, et ülejäänud kaubad ja teenused ei seondu mootori taaskäivitamise või asendamisega ega energiaseadme jõuallika asendamisega. Vaidlustatud kaubamärgi eristusvõime kohta märkis tühistamisosakond, et menetlusse astuja ei olnud suutnud tõendada, et sõna <HT TYPE="ITALIC">repower</HT> oleks kaubanduses üldkasutatav ülejäänud kaupade ja teenuste tähistamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Menetlusse astuja esitas <DATE ISO="20140908">8. septembril 2014</DATE> EUIPO‑le määruse nr 207/2009 artiklite 58–64 (nüüd määruse 2017/1001 artiklid 66–71) alusel tühistamisosakonna otsuse peale kaebuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>EUIPO viies apellatsioonikoda jättis <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsusega kaebuse rahuldamata (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/><DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsus<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>). Vaidlustatud kaubamärgi eristusvõime suhtes märkis apellatsioonikoda kõigepealt, et vaidlustatud kaubamärgiga hõlmatud kaubad ja teenused on mõeldud peamiselt keskmistele tarbijatele ja eriala asjatundjatele; et asjaomase avalikkuse tähelepanelikkuse tase varieerub keskmisest kõrgeni ning et arvesse tuleb võtta liidu ingliskeelseid tarbijaid, kuna vaidlustatud kaubamärk koosneb ingliskeelsest sõnast. Seejärel meenutas apellatsioonikoda sõnale <HT TYPE="ITALIC">repower</HT> tühistamisosakonna poolt omistatud määratlusi ja lükkas tagasi menetlusse astuja argumendid selle sõna tähenduse kohta. Lõpuks kinnitas ta <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuse punktis 34, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>järelikult [tühistamisosakond] leidis, et [menetlusse astuja] ei suutnud esitatud tõenditega näidata, et [vaidlustatud] tähise kasutamine on energeetikavaldkonnas tavapärane ja see kirjeldab ülejäänud kaupade ja teenuste omadusi<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>. Vaidlustatud kaubamärgi eristusvõime kohta märkis apellatsioonikoda, et menetlusse astuja ei olnud suutnud tõendada, et vaidlusalune tähis on kõnealuse kaubamärgiga hõlmatud kaupade ja teenuste puhul tavapärane ning seega on võimalik seda pidada kaubamärgiks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20160426">26. aprillil 2016</DATE> saabunud hagiavalduses esitas menetlusse astuja hagi <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuse peale. See kohtuasi registreeriti numbriga T‑188/16.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Viies apellatsioonikoda teavitas <DATE ISO="20160622">22. juunil 2016</DATE> menetlusosalisi, et pärast Üldkohtule hagi esitamist kohtuasjas T‑188/16 repowermap <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EUIPO – Repower (REPOWER) tuvastas ta, et <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsus ei olnud piisavalt põhjendatud määruse nr 207/2009 artikli 75 (nüüd määruse 2017/1001 artikkel 94) tähenduses. Ta täpsustas, et nimetatud ebapiisava põhjenduse tõttu ja kohaldades määruse nr 207/2009 artiklit 80 (nüüd määruse 2017/1001 artikkel 103), peab ta vajalikuks <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuse tühistamist, et viia läbi vaidlustatud kaubamärgi eristusvõime ja kirjeldavuse üksikasjalik analüüs kõnealuse tähisega hõlmatud kaupade ja teenustega seoses. Ta palus menetlusosalisel esitada omapoolsed märkused tema kavatsuse kohta tühistada <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Hageja esitas märkused <DATE ISO="20160705">5. juulil 2016</DATE>. Ta tõi sisuliselt esile, et kui <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuse resolutsioon jäetakse muutmata, on seda otsust võimalik põhistada tingimustel, mis on ette nähtud määruse nr 207/2009 artiklis 83 (nüüd määruse 2017/1001 artikkel 107) – mille kohaselt juhul, kui määrus nr 207/2009, komisjoni <DATE ISO="19951213">13. detsembri 1995. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="303" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1995">EÜT 1995, L 303, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 17/01, lk 189) (kehtetuks tunnistatud komisjoni <DATE ISO="20170518">18. mai 2017. aasta</DATE> delegeeritud määrusega (EL) 2017/1430, millega täiendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EÜ) nr 2868/95 ja (EÜ) nr 216/96 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="205" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2017">ELT 2017, L 205, lk 1</REF.DOC.OJ>)), komisjoni <DATE ISO="19951213">13. detsembri 1995. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 2869/95 siseturu harmoneerimisametile makstavate lõivude kohta (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="303" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1995">EÜT 1995, L 303, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 09/01, lk 291) (kehtetuks tunnistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20151216">16. detsembri 2015. aasta</DATE> määrusega (EL) 2015/2424, millega muudetakse määrust nr 207/2009 ja määrust nr 2868/95, ning tunnistatakse kehtetuks määrus nr 2869/95 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="341" PAGE.FIRST="21" DATE.PUB="2015">ELT 2015, L 341, lk 21</REF.DOC.OJ>)), või komisjoni <DATE ISO="19960205">5. veebruari 1996. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 216/96, mis näeb ette siseturu harmoneerimisameti apellatsioonikomisjonide protseduurireeglid (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="028" PAGE.FIRST="11" DATE.PUB="1996">EÜT 1996, L 28, lk 11</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 17/01, lk 221) (muudetud komisjoni <DATE ISO="20041206">6. detsembri 2004. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 2082/2004 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="360" PAGE.FIRST="8" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 360, lk 8</REF.DOC.OJ>) ja kehtetuks tunnistatud delegeeritud määrusega 2017/1430) menetlusnorme ei sisalda, võtab EUIPO arvesse liikmesriikides üldtunnustatud menetlusõiguse põhimõtteid. Ta leidis seevastu, et <DATE ISO="20160208">8. veebruari<?PAGE NO="5"?> 2016. aasta</DATE> otsuse tühistamine ei ole võimalik määruse nr 207/2009 artikli 80 alusel, mis enam ei kehti, ega määruse nr 207/2009 konsolideeritud redaktsiooni alusel, mis on avaldatud andmebaasis EUR-Lex, kuna nimetatud artikkel annab õigusi üksnes EUIPO kontrollijatele ja põhjenduse puudumine ei kujuta endast menetluslikku viga määruse nr 207/2009 artikli 80 tähenduses. Lõpuks väitis ta, et EUIPO laiendatud apellatsioonikoja <DATE ISO="20090428">28. aprilli 2009. aasta</DATE> otsusest (asi R 323/2008‑G) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>laiendatud apellatsioonikoja otsus<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>) tuleneb, et tühistada ei saa EUIPO otsuseid, mille suhtes on Üldkohtus käimas menetlus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Menetlusse astuja esitas märkused <DATE ISO="20160720">20. juulil 2016</DATE>. Ta rõhutas, et määruse nr 207/2009 artiklis 83 viidatud üldpõhimõtete asemel tuleb kohaldada määruse nr 207/2009 artiklit 80 kui erisätet. Ta märkis ka, et vastus küsimusele, kas põhjenduse ebapiisavus kujutab endast menetluslikku viga, on ebaselge ja et väga tõenäoliselt ei ole lubatav <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuse tühistamine ebapiisava põhjendatuse tõttu. Ta leidis, et neid asjaolusid arvesse võttes on parem jätkata menetlust Üldkohtus kohtuasjas T‑188/16, repowermap <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EUIPO – Repower (REPOWER).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>EUIPO viies apellatsioonikoda tühistas <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuse <DATE ISO="20160803">3. augusti 2016. aasta</DATE> otsusega (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>vaidlustatud otsus<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>). Ta selgitas, et vastupidi menetlusosaliste väljendatud kahtlustele oli määruse nr 207/2009 artikkel 80 siiski kohaldatav ka pärast määruse 2015/2424 jõustumist. Lisaks märkis ta, et EUIPO‑l lasub kohustus põhjendada oma otsuseid ja muu hulgas hinnata registreerimisest keeldumise põhjuseid asjaomaste kaupade ja teenuste suhtes, mistõttu põhjenduse ebapiisavus, mis tuvastati <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuses, oli ilmne menetluslik viga määruse nr 207/2009 artikli 80 tähenduses, mis tuleb parandada.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Poolte nõuded</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Hageja palub Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tühistada vaidlustatud otsus;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja EUIPO‑lt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>EUIPO palub Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>lükata kaebus tagasi;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja hagejalt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Menetlusse astuja palub sisuliselt Üldkohtul jätta hagi rahuldamata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik käsitlus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Hageja esitab sisuliselt neli etteheidet. Esimeses väites heidab ta ette õigusliku aluse puudumist. Teise kohaselt puudub apellatsioonikodadel pädevus oma otsuseid tühistada. Kolmanda kohaselt on rikutud määruse nr 207/2009 artiklit 80, EUIPO kontrollimist käsitlevaid suuniseid ning hea halduse, õiguskindluse ja kohtuotsuse seadusjõu põhimõtteid. Viimasena käsitleb neljas väide puudulikku põhjendamist.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene väide, mis heidab ette õigusliku aluse puudumist</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Hageja märgib, et määruse nr 207/2009 artikli 80 lõige 1 (nüüd määruse 2017/1001 artikli 103 lõige 1), millele apellatsioonikoda tugines <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuse tühistamisel, ei kehtinud enam vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal. Hageja on seisukohal, et määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 1<?PAGE NO="6"?> muudatus, mis tehti määrusega 2015/2424, jõustus alles alates <DATE ISO="20171001">1. oktoobrist 2017</DATE>. Kuni selle kuupäevani muudetud määruse nr 207/2009 artikli 80 lõige 1 ei kehtinud. See selgitab, miks määruse nr 207/2009 konsolideeritud versioonis oli määruse nr 207/2009 artikli 80 lõige 1 välja jäetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>EUIPO väidab, et vaidlustatud otsus põhineb määruse nr 207/2009 artikli 80 versioonil, mis kehtis enne selle muutmist määrusega 2015/2424 (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>määruse nr 207/2009 artikli 80 varasem versioon<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>). Menetlusse astuja väidab omakorda, et määruse nr 207/2009 artikli 80 lõige 1 kehtis vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal. Ta lisab, et isegi kui see artikkel ei oleks kehtinud, ei tähendaks see, et vaidlustatud otsusel ei ole õiguslikku alust. Määruse nr 207/2009 artikkel 83, mis viitab üldpõhimõtetele, sobiks õiguslikuks aluseks, kuna nende põhimõtete hulgas on põhimõte, et teatud tingimustel võib haldusasutus parandada oma otsuseid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Vaidlust ei ole küsimuses, et vaidlustatud otsuse õiguslik alus on määruse nr 207/2009 artikli 80 lõige 1 ja et seda artiklit muudeti määrusega 2015/2424.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 1 varasema versiooni esimeses lauses oli sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>Kui amet on teinud registrisse kande või võtnud vastu otsuse, mis sisaldab ilmset ametile omistatavat menetluslikku viga, tagab ta kande kehtetuks tunnistamise või otsuse tühistamise.<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Nüüd on määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 1 esimeses lauses, pärast selle muutmist määrusega 2015/2424 (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 1 uus redaktsioon<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>) sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>Kui amet on teinud registrisse kande või võtnud vastu otsuse, mis sisaldab ilmset ametile omistatavat viga, tagab ta kande kustutamise või otsuse tühistamise.<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Seega osutatakse määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 1 varasemas versioonis otsustele, mis sisaldavad ilmset menetluslikku viga, samas kui määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 1 uus redaktsioon viitab otsustele, mis sisaldavad ilmset viga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Tuleb esile tuua, et apellatsioonikoda märkis vaidlustatud otsuse punktis 13, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>[v]astavalt määruse nr 207/2009 artiklis 80 lõikele 1 võib juhul, kui amet võtab vastu otsuse, selle tühistada, kui see sisaldab ilmset ametile omistatavat viga<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Samas rõhutas apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 16, et määruse nr 207/2009 artikkel 75, mille kohaselt apellatsioonikodade otsused peavad olema põhjendatud, on menetlusnorm; et <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsus oli ebapiisavalt põhjendatud, ning et see ebapiisav põhjendus kujutab endast ilmset menetluslikku viga määruse nr 207/2009 artikli 80 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Niisiis, kuna apellatsioonikoda soovis <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuse ebapiisava põhjenduse kvalifitseerida ilmse menetlusliku veana, tuleb asuda seisukohale, et vaidlustatud otsuses näidatud õiguslik alus on määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 1 varasem versioon, mida EUIPO pealegi kinnitas oma kostja vastuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Määruse 2015/2424 artikli 4 esimesest lõigust nähtub, et see määrus jõustus <DATE ISO="20160323">23. märtsil 2016</DATE>. Sellegipoolest ilmneb selle määruse artikli 4 teisest lõigust, et määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 1 varasema versiooni muudatus jõustus alles <DATE ISO="20171001">1. oktoobril 2017</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>See ei tähenda siiski – vastupidi sellele, mida hageja sisuliselt väidab –, et määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 1 varasem versioon oli välja jäetud alates määruse 2015/2424 jõustumisest <DATE ISO="20160323">23. märtsil 2016</DATE> kuni selle muudatuse jõustumiseni <DATE ISO="20171001">1. oktoobril 2017</DATE>. See tähendab üksnes, et kuni <DATE ISO="20171001">1. oktoobrini 2017</DATE> kohaldati määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 1 varasemat versiooni.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Määruse nr 207/2009 konsolideeritud verisoonis, mis avaldati eespool punktis 27 nimetatud üleminekuperioodil EUR-Lexi andebaasis ja milles võeti arvesse määrusega 2015/2424 sisse viidud muudatused, sisaldas määruse nr 207/2009 artikkel 80 tõepoolest vaid üht lõiget, see tähendab lõiget 3 (nüüd määruse 2017/1001 artikli 103 lõige 3). Sellegipoolest olgu märgitud, nagu ka hageja ise möönis, et kõnealune konsolideeritud verisoon sisaldas esimesel lehel järgmist märkust:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil.<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Samas nähtub Euroopa Liidu Teatajas avaldatud määruse 2015/2424 versioonist, et määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 1 varasem versioon oli vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal jätkuvalt kohaldatav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Seega tuleb esimene väide tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine väide, mille kohaselt puudub apellatsioonikodadel pädevus oma otsuseid tühistada</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Hageja väidab, et isegi kui määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 1 varasem versioon oli kohaldatav, puudus apellatsioonikojal vaidlustatud otsuse vastvõtmiseks pädevus. Selles osas toob ta kõigepealt esile, et määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 3 varasemast versioonist tuleneb, et selle artikli lõikes 1 viidatud tühistamisõigus on antud üksnes EUIPO teenistustele, mida on nimetatud määruse nr 207/2009 artikli 58 lõikes 1 (nüüd määruse 2017/1001 artikli 66 lõige 1). Hageja arvates ei ole apellatsioonikojal edasikaebusi läbivaatava instantsina volitust viia läbi enda võetud otsuste tühistamist. Teiseks väidab hageja, et EUIPO kontrollimist käsitlevate suuniste A osa 6. jao punkt 1.2, mis käsitleb tühistamisõigust, ei näe ette apellatsioonikodade poolt nende enda otsuste tühistamist. Kolmandaks märgib ta, et laiendatud apellatsioonikoja otsuse punktist 23 tuleneb, et määruse nr 207/2009 artikli 80 varasemat versiooni ei tohi kohaldada kaebuste läbivaatamise menetluses ja seega apellatsioonikodade poolt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>EUIPO ja menetlusse astuja vaidlevad hageja argumentidele vastu. Vastuses küsimusele, kas määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 3 varasem versioon oli vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal kohaldatav, vastas EUIPO, et see ei olnud kohaldatav. Menetlusse astuja seevastu rõhutas oma vastuses, et see oli kohaldatav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb märkida, et määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 1 varasem versioon andis tühistamisvolituse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>ametile<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> ja seega apellatsioonikodadele, kes on ühed selle instantsidest. Hageja argumendid, millega sooviti tõendada, et see ei ole nii, ei ole seega veenvad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Nimelt olgu esiteks märgitud, et määruse 2015/2424 artikli 1 punktist 74 koosmõjus selle määruse artikliga 4 tuleneb, et määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 3 varasem versioon asendati alates <DATE ISO="20160323">23. märtsist 2016</DATE> uue lõikega 3, mis käsitleb Euroopa Komisjonile delegeeritud volitusi. Määruse 2015/2424 sätetest nähtub veel, et määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 3 varasem versioon muutub alates <DATE ISO="20171001">1. oktoobrist 2017</DATE> määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 4 uueks redaktsiooniks. Sellest näib tulenevat, et määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 3 varasem versioon oli välja jäetud alates <DATE ISO="20160323">23. märtsist 2016</DATE> kuni <DATE ISO="20171001">1. oktoobrini 2017</DATE>. Sellegipoolest ei saa seda pidada õiguslooja kavatsuseks. Vastupidi, tuleb tõdeda, et määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 3 varasem versioon ja määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 3 uus redaktsioon eksisteerisid koos <DATE ISO="20160323">23. märtsist 2016</DATE> kuni <DATE ISO="20171001">1. oktoobrini 2017</DATE> ja seega oli määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 3 varasem versioon vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal kohaldatav.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 3 varasemas versioonis, millele viitab hageja, on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>Käesoleva artikli kohaldamine ei piira osapoolte õigust esitada kaebus artiklite 58 ja 65 alusel ega võimalust parandada rakendusmääruses sätestatud menetluste kohaselt ja tingimustel mis tahes keelevigu, ümberkirjutamise vigu ning ilmseid vigu ameti otsustes ning vigu, mille amet on teinud kaubamärgi registreerimisel või registreerimise avaldamisel.<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 3 varasem versioon, viitab niisiis sama määruse artiklile 58, kuid ka selle määruse artiklile 65 (nüüd määruse 2017/1001 artikkel 72).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Määruse nr 207/2009 artikli 58 lõikes 1 on loetletud EUIPO teenistuste otsused, mille peale võib EUIPO‑le kaebuse esitada, ja kuigi nende otsuste hulgas ei ole nimetatud apellatsioonikodade otsuseid, on samas selle määruse artikli 65 lõikes 1 (nüüd määruse 2017/1001 artikli 72 lõige 1) sätestatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>[k]aebusi käsitlevate apellatsioonikodade otsuste peale võib Euroopa Kohtule esitada kaebuse<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Seega olgu märgitud, et kuna määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 3 varasem versioon ei viita mitte ainult apellatsioonikojale esitatud kaebusi käsitlevatele sätetele, vaid ka sätetele, mis reguleerivad apellatsioonikoja otsuste peale Euroopa Kohtule esitatud kaebusi, siis eksib hageja, väites, et määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 3 varasemast versioonist tuleneb, et selle määruse artikli lõikes 1 ette nähtud tühistamisvolitus on antud üksnes neile EUIPO teenistustele, mis on loetletud määruse nr 207/2009 artiklis 58. Määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 3 varasemas versioonis esitatud viitest sama määruse artiklile 65 tuleneb hoopis vastupidi, et määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 1 varasemas versioonis ette nähtud tühistamisvolitus on antud ka apellatsioonikodadele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Teiseks tuleb meenutada, et EUIPO kontrollimist käsitlevate suuniste A osa 6. jaotise punktis 1.2, millele hageja viitab, on ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>tühistamis‑ või kehtetuks tunnistamise otsused võtab vastu registrikande või otsuse teinud osakond või üksus ja [nende otsuste] peale võib esitada kaebuse määruse nr 207/2009 artikli 58 lõike 2 alusel<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>EUIPO kontrollimist käsitlevates suunistes, mis käsitlevad tühistamisvolitustega seotud eeskirju, ei ole siiski apellatsioonikodasid mainitud. Samas on selliste suuniste puhul tegemist siiski EUIPO käitumissuuniste normistikuga, mille EUIPO on enda suhtes ise kehtestanud. Nii ei saa need ettekirjutused kui sellised olla määruste nr 207/2009 ja nr 2868/95 sätete suhtes ülimuslikud ega isegi mitte mõjutada seda, kuidas liidu kohus neid määrusi tõlgendab. Vastupidi, neid suuniseid tuleb tõlgendada kooskõlas määruste nr 207/2009 ja nr 2868/95 sätetega (<DATE ISO="20120627">27. juuni 2012. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Interkobo <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet – XXXLutz Marken (my baby)</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑523/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2012:326">EU:T:2012:326</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Seega ei saa hageja viidatud EUIPO kontrollimist käsitlevate suuniste eeskirjadest tuletada, et apellatsioonikodadel ei ole õigust oma otsuseid tühistada, kuna määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 3 varasemast versioonist koosmõjus selle määruse artikliga 65 tuleneb, et määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 1 varasemas versioonis ette nähtud tühistamisvolitus on antud ka apellatsioonikodadele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Kolmandaks tuleb esile tuua, et laiendatud apellatsioonikoja otsuse punktis 23, millele viitab hageja, on märgitud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>Pärast kaebuse esitamist allub vaidluse lahendamine üksnes apellatsioonikodadele ja see ei ole enam edasikaevatud otsuse teinud talituse pädevuses“. Sellest hetkest alates võib asjas otsuse teha üksnes apellatsioonikoda. Pärast hindamist võib ta vajaduse korral asja lahendamiseks suunata vastavale talitusele. Pärast kaebuse esitamist võib vaidlustatud otsuse teinud kontrollija seda parandada üksnes määruse nr 207/2009 artiklis 61 (nüüd määruse 2017/1001 artikkel 69) sätestatud rangetel tingimustel. Ta on seega seotud nimetatud sättes ette nähtud otsuste läbivaatamise menetlusega ega või omal algatusel otsustada kohaldada neid tühistamissätteid, mis on sätestatud määruse nr 207/2009 artiklis 80, mis on kohaldatavad väljaspool kaebuse läbivaatamise menetlust.<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Laiendatud apellatsioonikoja otsuse punktist 23 tuleneb üksnes asjaolu, et viimatinimetatu leidis, et kontrollija ei saa tühistada otsust, mille ta on teinud, juhul kui apellatsioonikojale on selle peale esitatud kaebus. Apellatsioonikoda ei teinud nimetatud punktis otsust tühistamispädevuse kohta, mis on apellatsioonikodadel endil. Laiendatud apellatsioonikoja otsuse punkt 23 ei ole seega käesoleval juhul asjakohane.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Lisaks olgu märgitud, et Üldkohus on juba võtnud seisukoha, et asjaolu, et komisjoni otsuse peale esitatud kaebuse menetlemine oli komisjonis alles pooleli ajal, kui see otsus tühistati, ei takista selle tühistamist (vt selle kohta <DATE ISO="20150715">15. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Socitrel ja Companhia Previdente <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑413/10 ja T‑414/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:500">EU:T:2015:500</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0187">187</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Miski ei näita, et apellatsioonikoja otsuse puhul peaks lahendus olema teistsugune. Vastupidi, tuleb asuda seisukohale, et kui Üldkohus leiab, et on ära langenud vajadus teha otsus Üldkohtus vaidlustatud apellatsioonikoja otsuse tühistamise tagajärjel, siis tunnustab ta sellega kaudselt, et apellatsioonikodadel on oma otsuste tühistamise pädevus ja et nad võivad seda teha isegi siis, kui nende otsuste peale on esitatud hagi Üldkohtule (<DATE ISO="20141021">21. oktoobri 2014. aasta</DATE> kohtumäärus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gappol Marzena Porczyńska <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet – Gap (ITM) (GAPPol)</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑125/14</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:1121">EU:T:2014:1121</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20150727">27. juuli 2015. aasta</DATE> kohtumäärus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Deere ja Münch <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet (EXHAUST-GARD)</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑236/15</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:567">EU:T:2015:567</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20170614">14. juuni 2017. aasta</DATE> kohtumäärus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Márquez Alentà <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EUIPO – Fiesta Hotels &amp; Resorts (Sipelga kujutis)</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑657/16</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:425">EU:T:2017:425</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Sellest tulenevalt eksis hageja väites, et apellatsioonikodadel ei ole õigust oma otsuseid tühistada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Seega tuleb teine väide tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kolmas väide, mille kohaselt on rikutud määruse nr 207/2009 artikli 80 varasemat versiooni, EUIPO kontrollimist käsitlevaid suuniseid ning hea halduse, õiguskindluse ja kohtuotsuse seadusjõu põhimõtteid</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Hageja rõhutab, et põhjenduse puudumine ei kuulu määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 1 varasema versiooni kohaldamisalasse, kuna tegemist ei ole menetlusliku veaga vaid materiaalõigusnormi rikkumisega. Selles osas viitab ta EUIPO kontrollimist käsitlevate suuniste A osa 6. jaotise punktile 1.1, mis käsitleb tühistamisõigust, millest tuleneb muu hulgas, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>[e]ristada tuleb menetluslikke vigu ja sisulisi vigu, mille puhul ei saa kohaldada tühistamist<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>. Hageja toob veel esile, et EUIPO kontrollimist käsitlevate suuniste A osa 6. jaotise punkti 1.3.1 kohaselt ei saa tühistada otsust, mille peale on apellatsioonikojale esitatud kaebus. Seda põhimõtet tuleb hageja arvates analoogia alusel kohaldada apellatsioonikodade otsuste suhtes. Hageja rõhutab ka, et hea halduse, õiguskindluse ja kohtuotsuse seadusjõu põhimõtetega ei oleks kooskõlas, kui mis tahes talitus võiks vabalt muuta vaidluse eset käimasolevates menetlustes. Lisaks märgib hageja vastustes Üldkohtu esitatud kirjalikele küsimustele esiteks, et õigusvastase haldusakti tühistamist lubavat üldpõhimõtet, millele viitavad EUIPO ja menetlusse astuja oma vastustes, ei saa kasutada vaidlustatud otsuse õigusliku põhjendusena. Teiseks toob ta esile, et <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuse põhjendus, milles viidatakse tühistamisosakonna otsusele, oli piisav ja et kohtupraktika kohaselt ei olnud apellatsioonikoda kohustatud põhjendama oma otsust iga kauba või teenusega seoses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>EUIPO rõhutab, et <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuses oli tehtud põhjendamisviga ja põhjenduse puudumine kujutab endast ilmset menetluslikku viga. Ta märgib selles osas, et <DATE ISO="20111018">18. oktoobri 2011. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Reisenthel <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet – Dynamic Promotion (Säilituskastid ja korvid)</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑53/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2011:601">EU:T:2011:601</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) sedastas Üldkohus, et kaitseõiguste rikkumine kujutab endast eksimust, mis mõjutab menetlust, mis viis otsuse vastuvõtmiseni, ja seega on võimalik, et see moonutab kõnealuse otsuse sisu. Selles otsuses käsitles Üldkohus ka õiguse üldpõhimõtet, mille kohaselt on subjektiivseid õigusi tekitanud õigusvastase haldusakti tagasiulatuv tühistamine lubatud eeldusel, et nimetatud akti andnud institutsioon järgib tingimusi, mis puudutavad<?PAGE NO="10"?> mõistlikku tähtaega ja akti adressaadi õiguspäraseid ootusi (<DATE ISO="20111018">18. oktoobri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Säilituskastid ja korvid</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑53/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2011:601">EU:T:2011:601</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Seevastu käesoleval juhul tegutses apellatsioonikoda hageja arvates mõistliku aja jooksul ja arvestas akti adressaadi õiguspärast ootust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Selles osas toob EUIPO esile, et selliste otsuste vastuvõtmist, mille võib vaidlustada Üldkohtus, ei saa pidada täpseks, tingimuseta ja kooskõlaliseks kinnituseks, mis võib tekitada hagejal põhjendatud ootust ja õigust tugineda õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele. See kehtib väidetavalt seda enam asjaolu tõttu, et <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuse puhul oli ilmselgelt tegemist õigusvastase haldusaktiga. Lisaks on EUIPO seisukohal, et asjaolud, et apellatsioonikodade otsused saab vaidlustada Üldkohtus ning et kohaldatav õigus sisaldab õigusnormi, milles on sõnaselgelt tühistamine ette nähtud, st määruse nr 207/2009 artiklit 80, välistavad käesoleval juhul viitamise õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>EUIPO rõhutab veel, et vaidlustatud otsuse vastuvõtmine oli kooskõlas mitte ainult määruse nr 207/2009 artikli 80 sõnastusega, vaid ka selle sätte eesmärgiga, kuna juhul kui apellatsioonikoda ei oleks vaidlustatud otsust teinud, siis oleks EUIPO pidanud tuvastama põhjenduse puudumise oma vastuses kohtuasjas T‑188/16, repowermap <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EUIPO – Repower (REPOWER), mis käsitles kaebust <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuse peale. Parimal juhul oleks uue otsuse saanud vastu võtta alles 2017. aasta lõpus, samas kui pärast vaidlustatud otsuse tegemist oli võimalik uus otsus juba vastu võtta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>EUIPO rõhutab lõpuks, et apellatsioonikojad ei ole seotud EUIPO kontrollimist käsitlevate suunistega ja et vaidlustatud otsus ei riku hea halduse põhimõtet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Menetlusse astuja väidab, et Üldkohus peab tõlgendama mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>menetluslik viga<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 1 varasema versiooni tähenduses ja rõhutab, et apellatsioonikoda järgis õiguskindluse põhimõtet, kuna <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsus võeti tagasi mõistliku aja jooksul ning et selle otsuse põhjendamatus oli ilmselge.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Vaidlustatud otsusest nähtub, et apellatsioonikoda tegi selle põhjendusel, et <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuses oli ta jätnud täitmata talle pandud põhjendamiskohustuse ja muu hulgas oma kohustuse hinnata registreerimisest keeldumise põhjuseid vaidlustatud kaubamärgiga hõlmatud kaupade ja teenustega seoses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Esiteks tuleb seega kindlaks määrata, kas põhjenduse puudumine kujutab endast ilmset menetluslikku viga määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 1 varasema versiooni tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Üldkohus on täpsustanud, et menetluslik viga määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 1 varasema versiooni tähenduses on eksimus, millel on menetluslikud tagajärjed (<DATE ISO="20110315">15. märtsi 2011. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ifemy’s <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet – Dada &amp; Co Kids (Dada &amp; Co. kids)</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑50/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2011:90">EU:T:2011:90</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20110909">9. septembri 2011. aasta</DATE> kohtumäärus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Biodes <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet – Manasul Internacional (LINEASUL)</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑598/10</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2011:458">EU:T:2011:458</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0009">9</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Samuti on Üldkohus rõhutanud, et sisuliste küsimuste hindamist või apellatsioonikoja otsuse muutmist ei saa määruse nr 207/2009 artikli 80 varasema versiooni raames läbi viia (<DATE ISO="20090701">1. juuli 2009. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Okalux <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet – Messe Düsseldorf (OKATECH)</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑419/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2009:238">EU:T:2009:238</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20110909">9. septembri 2011. aasta</DATE> kohtumäärus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>LINEASUL</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑598/10</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2011:458">EU:T:2011:458</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0009">9</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Lisaks leidis Üldkohus <DATE ISO="20111122">22. novembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>mPAY24 <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet – Ultra (MPAY24)</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑275/10</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2011:683">EU:T:2011:683</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), et apellatsioonikoja otsuse parandus, mis oli lisatud sellesse otsusesse vaidlustatud kaubamärgi eristusvõime küsimuses seoses sellega hõlmatud kaupade ja teenustega, puudutas parandatud otsuse sisu ennast. Üldkohus järeldas sellest mitte üksnes seda, et sellist parandust ei oleks tohtinud teha määruse nr 2868/95 eeskirja 53 alusel (nüüd määruse 2017/1001 artikli 102 lõige 1), milles on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>[a]meti otsustes tohib<?PAGE NO="11"?> parandada ainult keele- ja kirjavigu ning ilmselgeid eksimusi<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>, vaid seda ei oleks võidud teha ka määruse nr 207/2009 artikli 80 varasema versiooni alusel, kuna selle artikli kohaldamise tingimused ei olnud kõnealusel juhul täidetud ega esinenud ühtegi ilmset menetluslikku viga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Kohtuasjas, milles tehti <DATE ISO="20111122">22. novembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>MPAY24</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑275/10</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2011:683">EU:T:2011:683</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), oli apellatsioonikoja poolt parandusega lisatud punkti eesmärk täiendada parandatud otsuse põhjendust. Eelnimetatud kohtuotsusest tuleneb seega, et otsuse põhjendava osa täiendamine mõjutab selle otsuse sisu ennast ja et põhjenduse puudumist ei saa pidada menetluslikuks veaks määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 1 varasema versiooni tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Seda järeldust ei sea kahtluse alla <DATE ISO="20111018">18. oktoobri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Säilituskastid ja korvid</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑53/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2011:601">EU:T:2011:601</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), millele viitab EUIPO. Kõnealuse kohtuotsuse punktis 37 kinnitas Üldkohus, et kaitseõiguste rikkumise puhul on tegemist eksimusega, mis mõjutab menetlust, mis viis apellatsioonikoja otsuse vastuvõtmiseni, ja seega on võimalik, et see moonutab kõnealuse otsuse sisu. Üldkohus tuletas sellest kinnitusest ja kohtupraktikast, mille kohaselt saab mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>menetluslik viga<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> hõlmata vigu, mis võivad moonutada vaidlustatud otsuse sisu, üksnes juhul kui parandatav on kaitseõiguste rikkumine, mille puhul pole tegemist ilmse veaga komisjoni <DATE ISO="20021021">21. oktoobri 2002. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 2245/2002, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta, (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="341" PAGE.FIRST="28" DATE.PUB="2002">EÜT 2002, L 341, lk 28</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/31, lk 14) määruse artikli 39 tähenduses. Seega ei võimalda <DATE ISO="20111018">18. oktoobri 2011. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Säilituskastid ja korvid</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑53/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2011:601">EU:T:2011:601</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punkt 37 teha mingit järeldust küsimuses, kas põhjenduse puudumine kujutab endast <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>ilmset menetluslikku viga<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 1 varasema versiooni tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Eespool toodust ilmneb, et apellatsioonikoda ei saanud põhjendada vaidlustatud otsust määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 1 varasema versiooniga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Teiseks tuleb hinnata, kas nii, nagu väidab EUIPO, võis vaidlustatud otsust põhjendada kohtupraktikas väljendatud õiguse üldpõhimõttega, mille kohaselt on subjektiivseid õigusi tekitanud õigusvastase haldusakti tagasiulatuv tühistamine lubatud eeldusel, et nimetatud akti andnud institutsioon järgib tingimusi, mis puudutavad mõistlikku tähtaega ja õiguspäraseid ootusi, mis tekkisid soodustatud isikul, kes võis tugineda selle akti õiguspärasusele (vt <DATE ISO="20111018">18. oktoobri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Säilituskastid ja korvid</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑53/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2011:601">EU:T:2011:601</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb meenutada, et apellatsioonikodade menetlus on haldusõiguslik (vt <DATE ISO="20130711">11. juuli 2013. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Metropolis Inmobiliarias y Restauraciones <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet – MIP Metro (METRO)</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑197/12</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2013:375">EU:T:2013:375</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika), apellatsioonikodade otsused on haldusaktid ja seega võivad apellatsioonikojad põhimõtteliselt tugineda õiguse üldpõhimõttele, mis lubab nende otsuste tagasivõtmiseks õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Sellegipoolest tuleb välja selgitada, kas arvestades määruses nr 207/2009 sellise sätte olemasolu, mis käsitleb EUIPO talituste otsuste tühistamist, võib apellatsioonikoja otsuse tühistamist põhjendada õiguse üldpõhimõttega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Üldkohtu <DATE ISO="20111018">18. oktoobri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Säilituskastid ja korvid</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑53/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2011:601">EU:T:2011:601</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), millele viitab EUIPO, ei võimalda seda küsimust lahendada. Selles kohtuotsuses Üldkohus pärast tuvastamist, et apellatsioonikoja otsuse parandamise otsust ei saanud teha määruse nr 2245/2002 artikli 39 alusel, küll hindas küsimust, kas selle otsuse oleks saanud vastu võtta õiguse üldpõhimõtte alusel, mis lubab õigusvastase haldusakti tagasiulatuvalt tühistada õiguse üldpõhimõtte alusel. Kuid nõukogu <DATE ISO="20011212">12. detsembri 2001. aasta</DATE> määruses (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="003" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2002">EÜT 2002, L 3, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/27, lk 142) ega määruses nr 2245/2002 ei ole määruse nr 207/2009 artikliga 80 võrdväärset sätet, mis reguleeriks ühenduse disainilahenduse kohta tehtud otsuste tühistamise menetlust.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT><DATE ISO="20070912">12. septembri 2007. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>González y Díez <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑25/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2007:257">EU:T:2007:257</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0097">97</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20150918">18. septembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Deutsche Post <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑421/07 RENV</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:654">EU:T:2015:654</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), mis tehti riigiabi käsitletavates kohtuasjades, rõhutas Üldkohus – olles tuvastanud, et komisjon ei saa oma otsuse tühistamist põhjendada nõukogu <DATE ISO="19990322">22. märtsi 1999. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad [ELTL artikli 108] kohaldamiseks (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="083" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1999">EÜT 1999, L 83, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339) artikliga 9, mis reguleerib komisjoni otsuste tühistamise pädevust –, et komisjoni võimalus tühistada riigiabi käsitlev otsus ei piirdu igal juhul mitte ainult selle määruse artiklis 9 nimetatud olukorraga, mis on üksnes õiguse üldpõhimõtte, mille kohaselt on subjektiivseid õigusi tekitanud õigusvastase haldusakti tagasiulatuv tühistamine lubatud, konkreetne väljendus. Üldkohus lisas, et selline tühistamine on alati võimalik eeldusel, et nimetatud akti andnud institutsioon järgib tingimusi, mis puudutavad mõistlikku tähtaega ja õiguspäraseid ootusi, mis tekkisid soodustatud isikul, kes võis tugineda selle akti õiguspärasusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Niisiis nähtub eespool punktis 64 viidatud kohtuotsustest, et isegi juhul, kui õiguslooja on reguleerinud mõne institutsiooni tehtud ebaseaduslike aktide tühistamist, võib see institutsioon tühistada akti, põhjendades seda õiguse üldpõhimõttega, mis lubab õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamist teatud tingimustel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Lisaks olgu märgitud, et kuigi vastab tõele, nagu märgib ka hageja, et määruse nr 207/2009 artiklis 83 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>[k]ui käesolev määrus, rakendusmäärus, lõivumäärus või apellatsioonikoja töökord menetlusnorme ei sisalda, võtab amet arvesse liikmesriikides üldtunnustatud menetlusõiguse põhimõtteid<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> ja et kohtupraktika kohaselt kohaldatakse seda artiklit üksnes menetlusekirjades esineva lünga või ebaselguse puhul (vt <DATE ISO="20100913">13. septembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Travel Service <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet – Eurowings Luftverkehrs (smartWings)</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑72/08</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2010:395">EU:T:2010:395</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0076">76</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika), ei ole selles artiklis siiski sätestatud, et juhul kui on olemas menetlusnorm, ei või EUIPO asjaomaseid põhimõtted arvesse võtta. Igal juhul olgu märgitud, et kuna eespool viidatud määrustes ei ole määratletud mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>ilmne menetlusviga<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>, siis ei saa pidada määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 1 varasemat versiooni üheselt mõistetavaks ja seega piisavalt selgeks, et välistada määruse nr 207/2009 artikli 83 kohaldamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Seega tuleb välja selgitada, kas eespool punktis 60 nimetatud õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamist lubava õiguse üldpõhimõtte kohaldamise tingimused on käesoleval juhul täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Mõistliku aja järgimise kohta olgu märgitud, et seda, kas tühistamise tähtaja mõistlikkust hinnatakse konkreetse olukorra asjaoludest lähtuvalt (vt selle kohta <DATE ISO="20100512">12. mai 2010. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bui Van <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑491/08 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2010:191">EU:T:2010:191</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>Kõnealusel juhul teavitati menetlusosalisi <DATE ISO="20160622">22. juunil 2016</DATE>, see tähendab neli kuud ja 15 päeva pärast <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuse vastuvõtmist apellatsioonikoja kavatsusest see otsus tühistada. Lisaks tuleb meeles pidada, et vaidlustatud otsus, mis tühistati <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsusega, võeti vastu 3. augustil 2016, seega veidi vähem kui kuus kuud pärast <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuse langetamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70</NO.P><TXT>Seega tuleb tõdeda, et <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsus tühistati mõistliku tähtaja jooksul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71</NO.P><TXT>Mis puudutab õiguspärase ootuse kaitse põhimõttest kinnipidamist <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuse õiguspärasuse osas, siis selles osas tuleb märkida, et kui mõne otsuse peale esitatakse tühistamishagi, siis ei saa selle otsuse adressaat lähtuda õiguspärasest ootusest selle otsuse õiguspärasuse suhtes, kuni liidu kohus ei ole selle suhtes teinud lõplikku otsust (vt selle kohta <DATE ISO="20080212">12. veebruari 2008. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>CELF ja ministre de la Culture et de la Communication</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑199/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:79">EU:C:2008:79</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72</NO.P><TXT>Lisaks sellele tuleneb kohtupraktikast, et kui tühistatud õigusakt on ilmselgelt õigusvastane, siis oleks selle akti adressaadil hoolsa ettevõtjana pidanud tekkima kahtlus selle seaduspärasuse suhtes ja ta ei saa väita, et tal on õiguspärane ootus selle akti seaduslikkuse suhtes (vt selle kohta <DATE ISO="19910620">20. juuni 1991. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cargill <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑248/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:264">EU:C:1991:264</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20021120">20. novembri 2002. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lagardère ja Canal+ <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑251/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2002:278">EU:T:2002:278</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0147">147</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0149">149</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73</NO.P><TXT>EUIPO väidab, nagu on esile toonud ka menetlusse astuja oma tühistamishagis kohtuasjas T‑188/16, repowermap <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EUIPO – Repower (REPOWER), mis oli esitatud <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuse peale, et see otsus ei olnud põhjendatud vaidlustatud kaubamärgi ja sellega hõlmatud kaupade ja teenuste seoste suhtes, mistõttu hagejal ei saanud olla õiguspärast ootust selle seaduslikkuse suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74</NO.P><TXT>Selles osas tuleb meenutada, et järjepidevast kohtupraktikast tuleneb, et määruse nr 207/2009 artikli 75 esimeses lauses sätestatud põhjendamiskohustusel on samasugune ulatus, kui ELTL artikli 296 teises lõigust tuleneval kohustusel ning selle eesmärk on ühelt poolt võimaldada huvitatud isikutel võetud meetme põhjendusi mõista, et nad saaksid oma õigusi kaitsta, ning teiselt poolt võimaldada liidu kohtul teostada selle otsuse õiguspärasuse üle kontrolli (vt <DATE ISO="20151008">8. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Société des produits Nestlé <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet (NOURISHING PERSONAL HEALTH)</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑336/14</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:770">EU:T:2015:770</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0011">11</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75</NO.P><TXT>Lisaks olgu märgitud, et apellatsioonikoda ei pea võtma seisukohta menetluspoolte esitatud kõigi argumentide kohta. Piisab, kui ta toob välja otsuse ülesehituses olulist tähtsust omavad asjaolud ja õiguslikud kaalutlused (vt <DATE ISO="20151008">8. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>NOURISHING PERSONAL HEALTH</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑336/14</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:770">EU:T:2015:770</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76</NO.P><TXT>Lõpuks olgu meenutatud, et kaubamärgi eristusvõimet tuleb hinnata esiteks lähtuvalt kaupadest või teenustest, mille jaoks tähise registreerimist taotletakse, ning teiseks lähtuvalt sellest, kuidas tähist tajub asjaomane avalikkus, mis koosneb nende kaupade või teenuste piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelikust ja arukast keskmisest tarbijast (vt <DATE ISO="20161109">9. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Smarter Travel Media <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EUIPO (SMARTER TRAVEL)</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑290/15</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2016:651">EU:T:2016:651</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77</NO.P><TXT>Vaidlustatud kaubamärgi seos selle kaubamärgiga hõlmatud kaupade ja teenustega on seega osa kaubamärgi eristusvõimet käsitleva otsuse ülesehituses olulist tähtsust omavatest õiguslikest kaalutlustest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78</NO.P><TXT>Samas sisaldab <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsus ainult ühte punkti, st punkt 34, mis käsitleb vaidlustatud kaubamärgi seost ülejäänud kaupade ja teenustega (vt eespool punkt 7). Apellatsioonikoda ei ole neid kaupu ja teenuseid ega nende omadusi mingil moel kirjeldanud, mistõttu ei ole võimalik mõista, miks ta asus seisukohale, et vaidlustatud kaubamärk ei kirjelda asjaomaseid kaupu ja teenuseid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79</NO.P><TXT>Lisaks tõi menetlusse astuja oma selgituses kaebuse aluste kohta üksikasjalikult peaaegu viiel leheküljel välja, miks vaidlustatud kaubamärki oleks pidanud käsitletama ülejäänud kaupu ja teenuseid kirjeldavana. Niisiis oli ta rõhutanud, et vaidlustatud kaubamärk kirjeldab järgmisi kaupu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>elektrienergia, sh biogaasi abil toodetud elektrienergia; vee, tuule ja päikese abil toodetud elektrienergia<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>; mis kuuluvad klassi 4, kuna sõna <HT TYPE="ITALIC">repower</HT> võib mõista nende kaupade eesmärgina, milleks on anda mõnele seadmele, aparaadile või muule elektrit tarbivale rakendusele uut energiat. Menetlusse astuja oli ka esile toonud, et ühelt poolt kirjeldab vaidlustatud kaubamärk klassi 40 kuuluvaid energiatootmisteenuseid, kuna sõna <HT TYPE="ITALIC">repower</HT> võib mõista kui uute energiatootmisrajatiste taaskäivitamist või ebatõhusate asendamist ja teiselt poolt kirjeldab see kaubamärk klassi 39 kuuluvaid järgmisi teenuseid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>energiajaotus; energia ülekande (jaotuse) alane erialane nõustamine; eespool viidatud teenuste alane nõustamine<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>, kuna need teenused võimaldavad energiajaotust taaskäivitada või uuendada ning parandavad energiatõhusust või energiajaotuse tulemuslikkust. Eespool punktis 75 viidatud kohtupraktikast nähtub küll, et apellatsioonikoda ei ole kohustatud võtma seisukohta<?PAGE NO="14"?> menetluspoolte esitatud kõigi argumentide kohta. Sellegipoolest ei saa <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuse punkti 34 ilmselgelt pidada piisavaks vastuseks menetlusse astuja argumentidele, mis puudutavad vaidlustatud kaubamärgi seoseid ülejäänud kaupade ja teenustega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80</NO.P><TXT>Lisaks olgu märgitud, et vastab tõele, et juhul kui apellatsioonikoda jätab tühistamisosakonna otsuse tervikuna jõusse, ja silmas pidades tühistamisosakondade ja apellatsioonikodade funktsionaalset järjepidevust, mida kinnitab määruse nr 207/2009 artikli 64 lõige 1 (nüüd määruse 2017/1001 artikli 71 lõige 1), siis kuuluvad nimetatud otsus ning selle põhjendus konteksti, milles vaidlustatud otsus on tehtud; mis on hagejale teada; ning mis võimaldab kohtul teostada täielikku õiguspärasuse kontrolli segiajamise tõenäosusele antud hinnangu üle (vt <DATE ISO="20150318">18. märtsi 2015. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Naazneen Investments <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet – Energy Brands (SMART WATER)</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑250/13</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:160">EU:T:2015:160</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Sellegipoolest tuleb märkida, et eeldusel, et kõnealusel juhul oli tühistamisosakonna otsus piisavalt põhjendatud, oleks apellatsioonikoda pidanud siiski vähemalt kokkuvõtlikult vastama menetlusse astuja üksikasjalikele argumentidele. Lisaks tuleb märkida, et <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsusest ei nähtu selgelt, et apellatsioonikoda kinnitas tühistamisosakonna otsuse tervikuna.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81</NO.P><TXT>Lõpuks tuleb tõdeda, et hageja eksib väites, et apellatsioonikoda võib piirduda üldise põhjendusega. Nimelt on Euroopa Kohus täpsustanud, et see võimalus hõlmab vaid kaupu ja teenuseid, mille vahel on piisavalt otsene ja konkreetne seos, selleks et need moodustaksid kõnealuste kaupade või teenuste piisavalt homogeense kategooria või rühma (<DATE ISO="20131017">17. oktoobri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Isdin <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Bial-Portela</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑597/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:672">EU:C:2013:672</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Samas ei selgu vaidlustatud otsusest ei kaudselt ega otseselt, et ülejäänud kaubad ja teenused moodustaksid piisavalt homogeense kategooria või rühma <DATE ISO="20131017">17. oktoobri 2013. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Isdin <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Bial-Portela</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑597/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:672">EU:C:2013:672</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82</NO.P><TXT>Seega oleks <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuse lünklik põhjendus vaidlustatud kaubamärgi ning ülejäänud kaupade ja teenuste seoste kohta pidanud hagejal hoolsa ettevõtjana tekitama kahtlusi selle otsuse õiguspärasuse suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83</NO.P><TXT>Pealegi tuleb märkida, et kuna õigusvastase otsuse tühistamine on lubatud üksnes teatud tingimuste täidetuse korral, siis ei ole võimalik väita, nagu seda on teinud hageja, et hea halduse, õiguskindluse ja kohtuotsuse seadusjõu põhimõtetega ei oleks kooskõlas, kui mis tahes talitus võiks vabalt muuta vaidluse eset käimasolevates menetlustes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84</NO.P><TXT>Lisaks on hea halduse põhimõte kooskõlas õiguse üldpõhimõttega, mis lubab õigusvastase haldusakti tühistada. Nimelt on kohus korduvalt otsustanud, et on õiguspärane ja hea halduse huvides, kui otsuses sisalduvad vead ja puudused parandatakse (vt <DATE ISO="20150715">15. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Socitrel ja Companhia Previdente <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑413/10 ja T‑414/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:500">EU:T:2015:500</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0176">176</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85</NO.P><TXT>Lisaks sellele olgu märgitud, et kuigi õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtete kohaselt tuleb õigusvastane akt tühistada mõistliku aja jooksul ning arvestada tuleb sellega, mil määral võis huvitatud isik tugineda akti õiguspärasusele, on siiski tõsi, et säärane tühistamine on põhimõtteliselt lubatud (vt <DATE ISO="20060504">4. mai 2006. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑508/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:287">EU:C:2006:287</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86</NO.P><TXT>Lõpetuseks tuleb märkida, et apellatsioonikodade otsustel ei ole seadusjõudu, nagu on ka märgitud eespool punktis 61, kuna EUIPO menetlus on haldus-, mitte kohtumenetlus (vt selle kohta analoogia alusel <DATE ISO="20151208">8. detsembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Giand <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet – Flamagas (FLAMINAIRE)</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑583/14</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:943">EU:T:2015:943</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87</NO.P><TXT>Lisaks tuleb veel meenutada, et asjaolu, et <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuse peale esitatud hagi lahendamine kohtuasjas T‑188/16, repowermap <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EUIPO – Repower (REPOWER) oli Üldkohtus pooleli ajal, kui see otsus tühistati, ega saa olla selle tühistamise takistuseks (vt selle kohta <DATE ISO="20150715">15. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Socitrel ja Companhia Previdente <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑413/10 ja T‑414/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:500">EU:T:2015:500</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0187">187</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88</NO.P><TXT>Sellest lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et eespool punktis 60 tsiteeritud kohtupraktikas määratletud tingimused on käesoleval juhul täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89</NO.P><TXT>Vaatamata muu õigusliku aluse olemasolule toob eksimus õigusliku aluse valikul siiski kaasa asjaomase õigusakti tühistamise, juhul kui nimetatud eksimus võib mõjutada vaidlustatud otsuse sisu, muu hulgas siis, kui sellega kaasnes selle akti vastuvõtmise menetluskorra rikkumine (<DATE ISO="20111018">18. oktoobri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Säilituskastid ja korvid</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑53/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2011:601">EU:T:2011:601</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90</NO.P><TXT>Samas ei näe õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamist lubavat õiguse üldpõhimõtet käsitlev kohtupraktika selliste aktide kehtetuks tunnistamiseks ette erilist korda (<DATE ISO="20111018">18. oktoobri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Säilituskastid ja korvid</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑53/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2011:601">EU:T:2011:601</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb järeldada, et apellatsioonikoja eksimus kohaldatava õigusliku aluse valikul ei õigusta vaidlustatud otsuse tühistamist. Mis tahes muud lahendust oleks raske ühildada hea õigusemõistmise põhimõttega. Nimelt, kui vaidlustatud otsus oleks tühistatud vea tõttu õigusliku aluse valikul, siis oleks Üldkohus pidanud tühistama ka <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuse, milles esinevad põhjenduse puudused. Ühelt poolt sunniks see apellatsioonikoda vastu võtma uue otsuse repowermap.org ja Repoweri vahelise vaidlustatud kaubamärgi kehtetuks tunnistamise menetluse kohta, mis oleks tõenäoliselt identne otsusega, mille ta tegi <DATE ISO="20160926">26. septembril 2016</DATE> pärast <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuse tühistamist, ja teiselt poolt sunniks see hagejat esitama uue hagi selle uue otsuse peale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92</NO.P><TXT>Ka muud hageja argumendid ei ole veenvad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93</NO.P><TXT>Esiteks tuleb seoses hageja argumendiga – et ühelt poolt viitab määruse nr 207/2009 artikkel 83 liikmesriikide menetlusõiguse üldpõhimõtetele ja mitte liidu õiguse üldpõhimõtetele, ja teiselt poolt oli EUIPO kohustatud andma ülevaate siseriiklikest üldpõhimõtetest, tuginedes eranditeta kõigis liikmesriikides kohaldavatele põhimõtetele – esile tuua, et õiguse üldpõhimõte, mille kohaselt on haldusasutusel õigus uuesti läbi vaadata ja vajaduse korral tühistada õigusvastane haldusakt, põhineb liikmesriikide õiguskordadel ja seda on tunnustatud alates esimestest Euroopa Kohtu otsustest (<DATE ISO="19570712">12. juuli 1957. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Algera jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ESTÜ ühisassamblee</NAME.CASE>, <NO.CASE>7/56 ja 3/57–7/57</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1957:7">EU:C:1957:7</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, lk 115 ja 116; <DATE ISO="19610322">22. märtsi 1961. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Snupat <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ülemamet</NAME.CASE>, <NO.CASE>42/59 ja 49/59</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1961:5">EU:C:1961:5</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, lk 160, ja <DATE ISO="19650713">13. juuli 1965. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lemmerz-Werke <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ülemamet</NAME.CASE>, <NO.CASE>111/63</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1965:76">EU:C:1965:76</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, lk 852). Alates kõnealuse liikmesriikide õiguskordadel tugineva põhimõtte tunnustamisest on Euroopa Kohus ja Üldkohus selle olemasolu palju kordi meelde tuletanud (<DATE ISO="19820303">3. märtsi 1982. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Alpha Steel <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>14/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:76">EU:C:1982:76</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0010">10</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20001205">5. detsembri 2000. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gooch <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑197/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2000:282">EU:T:2000:282</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20070912">12. septembri 2007. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>González y Díez <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑25/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2007:257">EU:T:2007:257</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0097">97</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20130711">11. juuli 2013. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>BVGD <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑104/07 ja T‑339/08</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2013:366">EU:T:2013:366</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Seega on liidu kohtud järjepideval seisukohal, et liikmesriikide õiguskorrad tunnustavad seda põhimõtet. Hageja ei ole toonud näiteks ühtegi liikmesriiki, kus seda põhimõtet ei tunnustata. Ta väidab üksnes, et näiteks Saksamaal tuleneb kohtuliku järelevalve devolutiivefekti põhimõttest, et eelneva instantsi pädevus lõpeb. Sellegipoolest olgu märgitud, et see argument ei puuduta mitte põhimõtte olemasolu, mille kohaselt on haldusasutusel õigus uuesti läbi vaadata ja vajaduse korral tühistada õigusvastane haldusakt, vaid üksnes sellise võimaluse kasutamisviisi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94</NO.P><TXT>Teiseks tuleb seoses argumendiga – mille kohaselt takistavad õiguspärase ootuse kaitse, hea halduse ja õiguskindluse põhimõtted sellise otsuse tühistamist, mis on vaidlustatud Üldkohtus, kuna on olemas oht, et kaks instantsi jõuavad erinevale järeldusele – tuua esile, et kui apellatsioonikoja otsus<?PAGE NO="16"?> tühistatakse siis, kui selle otsuse peale on esitatud hagi Üldkohtus ja menetlus on seega pooleli, siis tuvastab Üldkohus otsuse tegemise vajaduse äralangemise. Seega ei esine mingit ohtu, et Üldkohus jõuaks teistsuguse järelduseni kui apellatsioonikoda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95</NO.P><TXT>Eespool toodut arvestades tuleb käesolev väide tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Neljas väide, mis käsitleb põhjenduse puudumist</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96</NO.P><TXT>Hageja väidab, et apellatsioonikoda rikkus talle pandud põhjendamiskohustust, kuna ta jättis talle esitatud argumendid hindamata. Ta toob esile, et ta oli juba kõik argumendid, millele ta viitab Üldkohtus, esitanud oma märkustes, mille ta esitas apellatsioonikojale. Apellatsioonikoda aga ei hinnanud vaidlustatud otsuses laiendatud apellatsioonikoja otsust. Ta piirdus kinnitamisega, et määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 1 varasem versioon on endiselt kohaldatav ja et <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsuses oli menetluslik viga ega vastanud muudele argumentidele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97</NO.P><TXT>EUIPO ja menetlusse astuja ei ole selle väite kohta seisukohta võtnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98</NO.P><TXT>Vaidlustatud otsusest nähtub, et apellatsioonikoda andis ülevaate vaidlustatud otsuse ülesehituse seisukohast olulise tähtsusega faktilistest asjaoludest ja õiguslikest kaalutlustest eespool punktis 75 viidatud kohtupraktika tähenduses. Nimelt näitas ta, et määruse nr 207/2009 artikli 80 varasem versioon on jätkuvalt kehtiv, et EUIPO oli kohustatud oma otsuseid põhjendama ning muu hulgas hindama registreerimisest keeldumise põhjuseid vaidlustatud kaubamärgiga hõlmatud kaupade ja teenustega seoses, ja et <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsus tühistati põhjendusel, et selles esines põhjendusviga, mis kujutas endast ilmset menetluslikku viga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99</NO.P><TXT>Apellatsioonikoda ei olnud kohustatud vastama argumendile, mis käsitles laiendatud apellatsioonikoja otsust, mis ei olnud käsitletaval juhul asjakohane.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100</NO.P><TXT>Seega tuleb neljas väide tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101</NO.P><TXT>Eeltoodut arvesse võttes tuleb jätta hagi tervikuna rahuldamata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102</NO.P><TXT>Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõike 1 kohaselt on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103</NO.P><TXT>Kodukorra artikli 135 lõikes 1 on siiski ette nähtud, et kui õiglus seda nõuab, võib Üldkohus otsustada, et kaotanud pool kannab lisaks enda kohtukuludele vaid osa vastaspoole kohtukuludest või ei mõista temalt üldse kohtukulusid välja. Lisaks võib sama korra artikli 135 lõike 2 kohaselt Üldkohus mõista kohtukulud tervikuna või osaliselt välja ka võitnud poolelt, kui see on põhjendatud võitnud poole käitumise tõttu, sealhulgas käitumise tõttu enne kohtumenetlust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104</NO.P><TXT>Peale selle tuleb märkida, et Üldkohtul on lubatud mõista kohtukulud välja institutsioonilt, kelle otsust ei tühistatud, viimase puudulikkuse tõttu, mis võis hagejat ajendada hagi esitama (vt <DATE ISO="20100909">9. septembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Evropaïki Dynamiki <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑387/08</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2010:377">EU:T:2010:377</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0177">177</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="17"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105</NO.P><TXT>Käesoleval juhul on hageja kohtuvaidluse kaotanud. Sellegipoolest ei oleks ta kõnealust hagiavaldust esitanud ja menetlusse astuja ei oleks menetlusse astunud, kui EUIPO ei oleks pidanud võtma vastu vaidlustatud otsust, et tühistada <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> otsus, mis oli põhjendamata. Pealegi oli vaidlustatud otsus ekslikult vastu võetud määruse nr 207/2009 artikli 80 lõike 1 alusel, mis võis hagejat sundida kõnealust hagi esitama.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106</NO.P><TXT>Seega leiab Üldkohus, et käesoleva juhtumi asjaolud põhjendavad otsust, et EUIPO peab kandma enda kohtukulud ja temalt mõistetakse välja ka nii hageja kui ka menetlusse astuja kohtukulud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO><P>Esitatud põhjendustest lähtudes</P><P>ÜLDKOHUS (viies koda)</P><P>otsustab:</P></INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta hagi rahuldamata.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Repower AG ja repowermap.org kohtukulud.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Gratsias</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Dittrich</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Xuereb</P></SIGNATORY><P>Kuulutatud avalikul kohtuistungil <DATE ISO="20180221">21. veebruaril 2018</DATE> Luxembourgis.</P><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>