Esialgne tõlge
EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda)
10. september 2026(*)
Eelotsusetaotlus – Konkurents – ELTL artikkel 102 – Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine – Mõiste „majandustegevus“ – Otsused, millega teostatakse avalikku võimu – Omavalitsusüksuse antud õigus osutada olmejäätmete käitlemise teenust – Teenuseosutaja, kes kuulub osaliselt omavalitsusüksusele
Kohtuasjas C‑11/25,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Augstākā tiesa (Senāts) (Läti kõrgeim kohus) 8. jaanuari 2025. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 9. jaanuaril 2025, menetluses
Jelgavas valstspilsētas pašvaldība
versus
Konkurences padome,
EUROOPA KOHUS (esimene koda),
koosseisus: koja president F. Biltgen, kohtunikud I. Ziemele, A. Kumin, S. Gervasoni (ettekandja) ja M. Bošnjak,
kohtujurist: M. Campos Sánchez-Bordona,
kohtusekretär: osakonnajuhataja M. Aleksejev,
arvestades kirjalikku menetlust ja 10. detsembri 2025. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– Jelgavas valstspilsētas pašvaldība, esindaja: juriste Z. Norenberga,
– Konkurences padome, esindajad: juridiskā departamenta direktors A. Eglons, juridiskā departamenta galvenā juriste tiesvedībās I. Lapiņa ja izpildinstitūcijas vadītājs M. Spička,
– Läti valitsus, esindajad: J. Davidoviča, K. Pommere ja S. Zellis,
– Euroopa Komisjon, esindajad: M. Martínez Navarro ja I. Naglis,
olles 12. märtsi 2026. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
kohtuotsuse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb ELTL artikli 102 tõlgendamist.
2 Taotlus on esitatud Jelgavas valstspilsētas pašvaldība (Jelgava linnavalitsus, Läti) ja Konkurences padome (konkurentsiamet, Läti) vahelises kohtuvaidluses otsuse üle, milles viimane tuvastas, et see omavalitsusüksus on kuritarvitanud turgu valitsevat seisundit riigisisese konkurentsiõiguse alusel.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
EL toimimise leping
3 ELTL artiklis 102 on sätestatud:
„Siseturus või selle olulises osas turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ühe või mitme ettevõtja poolt on keelatud kui siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.
Sellised kuritarvitused võivad seisneda iseäranis:
[…]
b) toodangu, turgude või tehnilise arengu piiramises tarbijate kahjuks;
[…]“.
Direktiiv 75/442/EMÜ
4 Nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivi 75/442/EMÜ jäätmete kohta (EÜT 1975, L 194, lk 39; ELT eriväljaanne 15/01, lk 23) põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis oli artikli 4 esimeses lõigus ette nähtud, et liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine viisil, mis ei sea ohtu inimeste tervist ning mille käigus ei kasutata keskkonda ohustavaid protsesse ja menetlusi.
5 Selle direktiivi artikli 6 kohaselt pidid liikmesriigid asutama või määrama pädeva asutuse või pädevad asutused, kes vastutavad direktiivi rakendamise eest.
Läti õigus
6 4. oktoobri 2001. aasta konkurentsiseaduse (Konkurences likums; Latvijas Vēstnesis, 2001, nr 151) §‑s 13 on sätestatud:
„(1) Igal ettevõtjal on keelatud kuritarvitada oma turgu valitsevat seisundit mis tahes viisil Läti territooriumil. Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine võib seisneda ka järgmises:
[…]
2) ilma objektiivse põhjenduseta kaupade tootmis- või müügimahu, turuväljundite või tehnilise arengu piiramine tarbija kahjuks.“
7 19. mai 1994. aasta kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (Likums „Par pašvaldībām“; Latvijas Vēstnesis, 1994, nr 61) põhikohtuasjas kohaldatava redaktsioonis oli §‑s 15 sätestatud:
„Omavalitsusüksustel on järgmine funktsionaalne autonoomia:
1) korraldada elanikkonnale kommunaalteenuseid (veevarustus ja kanalisatsioon, soojusenergia tarnimine, olmejäätmete käitlemine, reovee kogumine, ärajuhtimine ja puhastamine), olenemata kinnisasjade omandist.
[…]“.
8 14. detsembri 2000. aasta jäätmekäitlusseaduse (Atkritumu apsaimniekošanas likums; Latvijas Vēstnesis, 2000, nr 473/476) põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis (edaspidi „jäätmekäitlusseadus“) oli §‑s 9 sätestatud:
„1. Oma haldusterritooriumil omavalitsusüksused, maakonnad ja linnad:
1) korraldavad olmejäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete käitlemist jäätmekavade alusel.
[…]“.
9 5. juuli 2001. aasta riigi või omavalitsusüksuse vajaduste täitmiseks riigihangete korraldamise seaduse (Likums „Par iepirkumu valsts vai pašvaldību vajadzībām“; Latvijas Vēstnesis, 2001, nr 110) põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis (edaspidi „riigi või omavalitsusüksuse vajaduste täitmiseks riigihangete korraldamise seadus“) oli § 4 sõnastatud järgmiselt:
„(1) Hankija ei kohalda käesolevat seadust riigihanke puhul, mille ese on:
[…]
6) teenus, mida osutab hankija ülesannete täitmiseks asutatud organ, kes on hankija täieliku kontrolli all või alluvussuhtes ning kes osutab oma teenuseid peamiselt (üle 80% maksumusest) hankijale ja järgib täielikult käesolevas seaduses sätestatud nõudeid suhetes kolmandate isikutega.
[…]“.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus
10 Jelgavas komunālie pakalpojumi SIA (edaspidi „Jelgava SIA“) on Läti õiguse alusel asutatud äriühing, mis tegeleb jäätmete kogumise ja töötlemisega. Ta kuulub ühiselt Jelgava linnavalitsusele, kellel on 51% osalus tema osakapitalis, ja eraõiguslikule juriidilisele isikule Kulk SIA, kellel on ülejäänud 49% suurune osalus.
11 Linnavalitsus otsustas sõlmida olmejäätmete käitlemise lepingu Jelgava SIAga. Ta sõlmis 1. novembril 2004 selle äriühinguga Jelgava linna haldusterritooriumil jäätmekäitluse ning jäätmekäitlussüsteemi täiustamise ja edendamise valdkonnas teenuste osutamiseks lepingu, mille tähtajaks määrati 31. detsember 2029. Teenuste osutamise leping sõlmiti sisemenetluses, st ilma eelneva hankemenetluseta, tuginedes riigisiseses õiguses riigi või omavalitsusüksuse vajaduste täitmiseks riigihangete korraldamise seaduse § 4 lõike 1 punktis 6 ette nähtud erandile.
12 Konkurentsiamet võttis 22. juulil 2021 vastu otsuse, millega ta määras Jelgava linnavalitsusele trahvi konkurentsiseaduse § 13 lõike 1 rikkumise eest. Kõigepealt määratles ta asjaomase turuna olmejäätmete kogumise ja veo turu Jelgava linna haldusterritooriumil. Seejärel leidis ta, et otsustades usaldada jäätmekäitlusteenuse osutamine Jelgava SIA‑le ja osaledes selle äriühingu tegevuses, tegutses Jelgava linnavalitsus „ettevõtjana“, mistõttu tuleb sellist otsust konkurentsiseaduse alusel kontrollida. Viimati nimetatud küsimuses leidis konkurentsiamet, et sellel omavalitsusüksusel ja Jelgava SIA‑l oli asjaomasel turul turgu valitsev seisund, kuna viimasel oli ainuõigus asjaomaseid teenuseid osutada. Lõpuks järeldas ta, et nimetatud omavalitsusüksus kuritarvitas turgu valitsevat seisundit, andes sisemenetluse raames Jelgava SIA‑le ainuõiguse osutada olmejäätmete käitlemise teenust, samas kui samal omavalitsusüksusel ei olnud täielikku kontrolli Jelgava SIA üle, kes tõrjus asjaomaselt turult välja teised võimalikud teenuseosutajad.
13 Jelgava linnavalitsus esitas selle otsuse peale kaebuse pädevale halduskohtule. Ta väitis, et sõlmides hankelepingu Jelgava SIAga, ei tegutsenud ta „ettevõtjana“, vaid avalik-õigusliku juriidilise isikuna.
14 Administratīvā apgabaltiesa (regionaalne halduskohus, Läti) jättis 28. juunil 2022 selle kaebuse rahuldamata, leides, et Jelgava linnavalitsus tegutses „ettevõtjana“ konkurentsiseaduse tähenduses, sõlmides lepingu Jelgava SIAga, mille osanik ta oli.
15 Jelgava linnavalitsus esitas selle kohtuotsuse peale kassatsioonkaebuse Augstākā tiesale (Senāts) (Läti kõrgeim kohus), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus.
16 See kohus leiab, et konkurentsiseaduse § 13 lõikes 1 sätestatud turgu valitseva seisundi kuritarvitamise keelu kohaldatavus eeldab, et Jelgava linnavalitsus tegeleb majandustegevusega ja tuleb seega kvalifitseerida „ettevõtjaks“ ELTL artikli 102 tähenduses.
17 Nimetatud kohus leiab, et põhikohtuasi tõstatab küsimuse, kas selline üksus nagu Jelgava linnavalitsus tegeleb majandustegevusega või tegutseb avaliku võimu teostamise raames, kui ta teeb otsuse selle kohta, kuidas toimub tema territooriumil jäätmete korraldus.
18 Sama kohtu sõnul kuulub olmejäätmete käitlemise korraldamine Läti õiguse kohaselt omavalitsusüksuse funktsionaalse autonoomia alla. Kohalikule omavalitsusüksusele pandud kohustus seda käitlemist korraldada vastab liikmesriikidele direktiiviga 75/442 pandud kohustustele. Sellest tuleneb, et see olmejäätmete käitlemise korraldamine kuulub avaliku võimu teostamise alla.
19 Neil asjaoludel otsustas Augstākā tiesa (Senāts) (kõrgeim kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„Kas [ELTL] artiklit 102 tuleb tõlgendada nii, et arvestades käesoleva kohtuasja asjaolusid, jääb nimetatud sätte kohaldamisalasse ka selline avalik-õigusliku juriidilise isiku tehtud otsus, mis käsitleb omavalitsusüksuse territooriumil jäätmekäitluse korraldamise viisi ja seisneb käesolevas kohtuasjas otsuses korraldada nimetatud teenuse osutamine sel viisil, et teenuse osutamise õigus antakse sisemenetluse alusel ettevõtjale, kes kuulub osaliselt Jelgava linnale?
Täpsemalt, kas saab asuda seisukohale, et omavalitsusüksus tegutseb turuosalise või ettevõtjana [ELTL] artikli 102 tähenduses, kui ta teeb otsuse korraldada olmejäätmete käitlemise teenuse osutamine sel viisil, et nimetatud teenuse osutamise õigus antakse sisemenetluse alusel ettevõtjale, kes kuulub osaliselt omavalitsusüksusele?“
Euroopa Kohtu pädevus
20 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et turgu valitseva seisundi kuritarvitamine põhikohtuasjas, mille eest konkurentsiamet määras konkurentsiseaduse § 13 lõike 1 alusel karistuse, puudutab puhtalt riigisisest olukorda ega mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust. Eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutab siiski, et see seadus on sellises olukorras kooskõlas liidu õiguses sätestatud lahendustega.
21 Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on ELTL artiklis 267 sätestatud Euroopa Kohtu ja liikmesriigi kohtute koostöö raames ainult liikmesriigi kohtul, kelle lahendada on vaidlus ja kes peab asjas otsuse tegema, pädevus kohtuasja eripärasid arvestades hinnata nii eelotsuse vajalikkust oma otsuse tegemiseks kui ka Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste asjakohasust. Seega, kui esitatud küsimused puudutavad liidu õiguse tõlgendamist, on Euroopa Kohus üldjuhul kohustatud otsuse tegema (5. detsembri 2024. aasta kohtuotsus Tallinna Kaubamaja Grupp ja KIA Auto, C‑606/23, EU:C:2024:1004, punkt 16 ning seal viidatud kohtupraktika).
22 Samuti peab väljakujunenud kohtupraktika kohaselt Euroopa Kohus aga oma pädevuse kontrollimiseks analüüsima, mis asjaoludel liikmesriigi kohus talle eelotsusetaotluse esitas (5. detsembri 2024. aasta kohtuotsus Tallinna Kaubamaja Grupp ja KIA Auto, C‑606/23, EU:C:2024:1004, punkt 17 ning seal viidatud kohtupraktika).
23 Sellega seoses tuleb märkida, et Euroopa Kohus on korduvalt tunnistanud ennast pädevaks lahendama liidu õiguse sätteid puudutavaid eelotsusetaotlusi olukorras, kus põhikohtuasja asjaolud on küll väljaspool liidu õiguse otsest kohaldamisala, kuid kus liidu õigusnormid on muudetud kohaldatavaks riigisisese õigusega, milles järgitakse puhtalt riigisiseste olukordade reguleerimisel liidu õiguses sätestatut (vt 18. oktoobri 1990. aasta kohtuotsus Dzodzi, C‑297/88 ja C‑197/89, EU:C:1990:360, punkt 36, ning 5. detsembri 2024. aasta kohtuotsus Tallinna Kaubamaja Grupp ja KIA Auto, C‑606/23, EU:C:2024:1004, punkt 18 ning seal viidatud kohtupraktika).
24 Niisugune pädevus on põhjendatud liidu õiguskorra jaoks ilmse huviga selle vastu, et lahknevate tõlgenduste vältimiseks tulevikus tõlgendataks liidu õigusest üle võetud sätteid ühetaoliselt (vt 18. oktoobri 1990. aasta kohtuotsus Dzodzi, C‑297/88 ja C‑197/89, EU:C:1990:360, punkt 37, ning 5. detsembri 2024. aasta kohtuotsus Tallinna Kaubamaja Grupp ja KIA Auto, C‑606/23, EU:C:2024:1004, punkt 19 ning seal viidatud kohtupraktika).
25 Käesoleval juhul märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et konkurentsiseaduse koostamisel võeti arvesse vajadust ühtlustada Läti konkurentsiõiguse sätted liidu asjakohaste õigusnormidega, ning puhtalt riigisiseste olukordade lahendamisel järgitakse liidu õiguses sätestatut. See kohus märgib eelkõige, et konkurentsiseaduse § 13 lõike 1 punkt 2 vastab ELTL artikli 102 teise lõigu punktile b, mistõttu ei tohiks riigisisese õiguse kohaldamine kalduda kõrvale liidu õiguse kohaldamise viisist.
26 Sellest järeldub, et Euroopa Kohus on pädev käesolevas kohtuasjas vastama eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusele.
Eelotsuse küsimuse analüüs
27 Oma ainsa küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas ELTL artiklit 102 tuleb tõlgendada nii, et omavalitsusüksuse otsus anda talle osaliselt kuuluvale juriidilisele isikule õigus osutada olmejäätmete käitlemise teenust kujutab endast majandustegevusega tegelemist.
28 ELTL artikli 102 järgi on siseturus või selle olulises osas turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ühe või mitme ettevõtja poolt keelatud kui siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.
29 Esitatud küsimusele vastamiseks tuleb kontrollida, kas juriidilist isikut, kes tegutseb sellistel tingimustel nagu põhikohtuasjas, võib pidada „ettevõtjaks“ ELTL artikli 102 tähenduses. Ainult siis, kui see juriidiline isik on ettevõtja, saab tegevuse, millega ta peab tegelema, kvalifitseerida majandustegevuseks.
30 Liidu konkurentsiõiguse valdkonnas väljakujunenud kohtupraktika kohaselt hõlmab mõiste „ettevõtja“ ELTL artikli 102 tähenduses majandustegevusega tegelevat mis tahes üksust, sõltumata selle üksuse õiguslikust vormist ja rahastamisviisist (23. aprilli 1991. aasta kohtuotsus Höfner ja Elser, C‑41/90, EU:C:1991:161, punkt 21, ning 10. juuli 2025. aasta kohtuotsus INTERZERO jt, C‑254/23, EU:C:2025:569, punkt 47).
31 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb majandustegevuse all mõista mis tahes tegevust, mis seisneb kaupade või teenuste pakkumises teataval turul, see tähendab teenuseid, mida tavaliselt osutatakse tasu eest. Tasulisuse põhitunnus on see, et tasu on majanduslik vastusooritus osutatud teenuse eest (10. juuli 2025. aasta kohtuotsus INTERZERO jt, C‑254/23, EU:C:2025:569, punkt 48).
32 Seevastu tegevus, mis ei kuulu oma laadi, eesmärgi ja tema suhtes kehtivate eeskirjade tõttu majandustegevuse valdkonda või on seotud avaliku võimu teostamisega, võib asutamislepingute eeskirjade kohaldamisalast välja jääda (10. juuli 2025. aasta kohtuotsus INTERZERO jt, C‑254/23, EU:C:2025:569, punkt 49).
33 Lisaks võib avalik-õiguslikku üksust pidada ettevõtjaks üksnes seoses tegevusega, mis tuleb määratleda majandustegevusena, ja tingimusel, et seda tegevust on võimalik käsitada tema poolt avaliku võimu teostamisest eraldiseisvana (vt selle kohta 12. juuli 2012. aasta kohtuotsus Compass-Datenbank, C‑138/11, EU:C:2012:449, punktid 37 ja 38, ning 24. märtsi 2022. aasta kohtuotsus GVN vs. komisjon, C‑666/20 P, EU:C:2022:225, punkt 71).
34 Nii on Euroopa Kohus otsustanud, et avaliku võimu teostamisega seotud tegevuste hulgas on muu hulgas Eurocontroli õhuruumi kontrolli ja järelevalvega seotud tegevus (19. jaanuari 1994. aasta kohtuotsus SAT Fluggesellschaft, C‑364/92, EU:C:1994:7, punkt 30), reostusjärelevalve, mille teostamise naftasadamas on riigivõim teinud eraõigusliku üksuse ülesandeks (18. märtsi 1997. aasta kohtuotsus Diego Calì & Figli, C‑343/95, EU:C:1997:160, punktid 23–25), või ettevõtjatega seotud andmete kogumine, mis toimub ettevõtjatel seaduse alusel lasuva andmete esitamise kohustuse alusel, ja sellega seotud sunni rakendamine (12. juuli 2012. aasta kohtuotsus Compass-Datenbank, C‑138/11, EU:C:2012:449, punkt 40).
35 Käesoleval juhul, nagu märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus ja nagu nõustuvad ka kõik Euroopa Kohtu menetluses osalejad, kujutab olmejäätmete käitlemise teenus endast majandustegevust.
36 Seevastu nähtub eelotsusetaotlusest, et Jelgava linnavalitsuse otsus anda talle osaliselt kuuluvale juriidilisele isikule õigus seda teenust osutada võeti vastu jäätmekäitlusseaduse alusel, mis nägi ette, et omavalitsusüksused korraldavad olmejäätmete käitlemist oma haldusterritooriumil.
37 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et jäätmekäitlusseadusega rakendatakse direktiivi 75/442.
38 Tuleb meelde tuletada, et selle direktiivi artikli 4 lõike 1 järgi peavad liikmesriigid võtma vajalikud meetmed, et tagada jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine viisil, mis ei sea ohtu inimeste tervist ning mille käigus ei kasutata keskkonda ohustavaid protsesse ja menetlusi. Selle direktiivi artikli 6 kohaselt pidid liikmesriigid asutama või määrama pädeva asutuse või pädevad asutused, kes vastutavad sama direktiivi rakendamise eest.
39 Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et kui omavalitsusüksus, kellel on riigisisese õiguse alusel pädevus määrata kindlaks jäätmekäitluse kord oma haldusterritooriumil, otsustab anda juriidilisele isikule õiguse osutada sellel territooriumil seda teenust, ei paku ta turul tasu eest kaupu ega teenuseid. Ta ei tegele majandustegevusega, vaid tegutseb pädeva asutusena talle seadusega antud avaliku võimu teostamise raames ja kooskõlas direktiivis 75/442 selleks ette nähtud nõuetega.
40 Sama järeldus tuleb teha ka juhul, kui omavalistusüksus otsustab pädeva asutusena anda sellise õiguse talle osaliselt kuuluvale juriidilisele isikule.
41 Lisaks ei oma selle hinnangu andmisel tähtsust asjaolu, et omavalitsusüksuse otsus võib olla vastuolus riigisiseste ja liidu riigihanke-eeskirjadega, kuna riigi või omavalitsusüksuse vajaduste täitmiseks riigihangete korraldamise seaduse § 4 lõike 1 punktis 6 sätestatud sisemenetluse kohaldamise tingimused ei ole täidetud. Nimelt ei saa riigihanke-eeskirjade võimalikku rikkumist avaliku võimu teostamise raames tegutseva üksuse poolt pidada selle üksuse poolt turgu valitseva seisundi kuritarvitamiseks ELTL artikli 102 tähenduses. Lisaks tuleb tõdeda – nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 85 märkis –, et sellise otsuse võib vajaduse korral vaidlustada organites, kelle ülesanne on riigisisese õiguse alusel hinnata avaliku sektori asutuste aktide õiguspärasust riigihankelepingute sõlmimise valdkonnas.
42 Samuti ei mõjuta asjaolu, et kohaliku omavalitsusüksuse ja olmejäätmete käitlemise eest vastutava ettevõtja vahel sõlmitud leping tuleb kvalifitseerida „avalike teenuste kontsessiooniks“ või „teenuste riigihankelepinguks“, sellise otsuse kvalifitseerimist, nagu on kõne all põhikohtuasjas, millega see omavalitsusüksus teostab avalikku võimu.
43 Nimelt tuleb ühest küljest käesoleva otsuse punktis 42 käsitletud esimesel juhul leida, et ELTL artikkel 102 ei hõlma reeglina kontsessioonilepinguid, mis on sõlmitud avaliku võimu asutustena tegutseva valla ja avalikku teenust osutava kontsessionääri vahel (vt selle kohta 4. mai 1988. aasta kohtuotsus Bodson, 30/87, EU:C:1988:225, punkt 18, ja 21. juuli 2005. aasta kohtuotsus Coname, C‑231/03, EU:C:2005:487, punkt 12).
44 Teisest küljest tuleb käesoleva kohtuotsuse punktis 42 käsitletud teisel juhul meelde tuletada, et kohtupraktika kohaselt ei tule ostmistegevuse laadi hindamiseks eraldada kauba ostmistegevust selle kauba hilisemast kasutamisest, nagu antud juhul tehti, ja et ostetud kauba hilisema kasutamise majanduslik või mittemajanduslik laad määrab tingimata ka ostmistegevuse laadi (vt selle kohta 11. juuli 2006. aasta kohtuotsus FENIN vs. komisjon, C‑205/03 P, EU:C:2006:453, punkt 26). See kohtupraktika ei ole siiski kohaldatav sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas. Nimelt, kui omavalitsusüksus, kes tegutseb avaliku võimu teostamise raames, annab teenuste riigihanke raames õiguse osutada olmejäätmete käitlemise teenust, ei saa asuda seisukohale, et see omavalitsusüksus kasutab seda teenust hiljem majandustegevusena.
45 Kõigist eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et ELTL artiklit 102 tuleb tõlgendada nii, et omavalitsusüksuse otsus anda talle osaliselt kuuluvale juriidilisele isikule õigus osutada olmejäätmete käitlemise teenust ei kujuta endast majandustegevusega tegelemist.
Kohtukulud
46 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse sama kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:
ELTL artiklit 102 tuleb tõlgendada nii, et omavalitsusüksuse otsus anda talle osaliselt kuuluvale juriidilisele isikule õigus osutada olmejäätmete käitlemise teenust ei kujuta endast majandustegevusega tegelemist.
Allkirjad
* Kohtumenetluse keel: läti.