(1)

30. aprillil 2024 jõustus ELi reformitud majandusjuhtimise raamistik. ELi reformitud majandusjuhtimise raamistiku põhielemendid on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta (1), muudetud määrus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kohta (2) ja muudetud nõukogu direktiiv 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku kohta (3). Raamistiku eesmärk on edendada reformide ja investeeringute kaudu usaldusväärset ja jätkusuutlikku riigi rahandust ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu ja vastupanuvõimet ning vältida valitsemissektori ülemäärast eelarvepuudujääki. Samuti edendatakse sellega riikide isevastutust ja keskendutakse rohkem keskpikale perspektiivile, koos nõuete tõhusama ja sidusama täitmisega.

(2)

Uue majandusjuhtimise raamistiku keskne element on riiklikud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad, mille liikmesriigid esitavad nõukogule ja komisjonile. Kavadel peab olema kaks eesmärki: i) tagada, et muu hulgas kohandamisperioodi lõpuks on valitsemissektori võlg usutavalt langustrendis või püsib mõistlikul tasemel ning et valitsemissektori eelarvepuudujääk tuuakse keskpikas perspektiivis allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst ja hoitakse allpool seda taset, ning ii) tagada, et viiakse ellu reformid ja investeeringud, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgitakse ELi ühiseid prioriteete. Selleks tuleb igas kavas esitada keskpika perioodi kohustus seoses netokulude (4) kavaga, millega sisuliselt kehtestatakse eelarvepiirang kava kehtivusajaks, mis on (sõltuvalt liikmesriigi tavapärasest seadusandlikust tsüklist) neli või viis aastat. Lisaks tuleb kavas selgitada, kuidas liikmesriik tagab, et viiakse ellu reformid ja tehakse investeeringud, millega lahendada Euroopa poolaasta raames, eelkõige riigipõhistes soovitustes (sealhulgas asjakohasel juhul makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusega seotud soovitustes) kindlaks tehtud peamisi probleeme, ja kuidas liikmesriik järgib liidu ühiseid prioriteete. Eelarve kohandamise perioodi pikkus on neli aastat, mida võib pikendada kuni kolme aasta võrra, kui liikmesriik kohustub ellu viima asjakohased reformid ja tegema investeeringud, mis vastavad määruse (EL) 2024/1263 artiklis 14 sätestatud kriteeriumidele.

(3)

Pärast kava esitamist hindab komisjon, kas kava vastab määruse (EL) 2024/1263 nõuetele.

(4)

Komisjoni soovituse alusel võtab nõukogu seejärel vastu soovituse, milles sätestatakse asjaomase liikmesriigi netokulude kava ja asjakohasel juhul kiidetakse heaks eelarve kohandamise perioodi pikendamise aluseks olevad reformi- ja investeerimiskohustused.

(5)

Prantsusmaa esitas 31. oktoobril 2024 nõukogule ja komisjonile oma riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava. Kava esitati pärast määruse (EL) 2024/1263 artiklis 36 sätestatud tähtaja pikendamist, milles lepiti komisjoniga kokku, et anda Prantsusmaale võimalus esitada kava, mis põhineb uue ametisse nimetatud valitsuse kindlal poliitilisel pühendumusel. Pärast parlamendis 5. detsembril toimunud umbusaldushääletust nimetati 23. detsembril 2024 ametisse uus valitsus. 14. jaanuaril 2025 teatas peaminister Prantsusmaa Rahvuskogule uuest eelarvepuudujäägi eesmärgist 5,4 % SKPst 2025. aastaks, mis on suurem kui eelmine eesmärk 5,0 % SKPst, ning kordas võetud kohustust viia eelarvepuudujääk 2029. aastaks alla 3 % SKPst. Prantsusmaa taotles 16. jaanuaril 2025, saates riigikassa peadirektori kirja, Prantsusmaa keskpika perioodi kava heaks kiitva soovituse ning ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohase soovituse aluseks oleva netokulude kava kohandamist, et võtta arvesse uut eelarvepuudujäägi eesmärki. Kiri ei sisalda muude eelarvemuutujate ajakohastatud väärtusi.

(6)

Riiklike keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade esitamisega tipneva dialoogi raamistamiseks edastas komisjon 21. juunil 2024 kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 9 Prantsusmaale võrdlustrajektoori (5). Komisjon avaldas võrdlustrajektoori 31. oktoobril 2024 (6). Võrdlustrajektoor on riskipõhine ja tagab, et valitsemissektori võlg on eelarve kohandamise perioodi lõpuks ja täiendavate eelarvemeetmete puudumisel pärast kohandamisperioodi usutavalt langustrendis või püsib keskpikal perioodil mõistlikul tasemel ning et valitsemissektori eelarvepuudujääk viiakse kohandamisperioodil alla 3 % SKPst ja see püsib keskpikal perioodil allpool seda kontrollväärtust. Keskpikk periood on määratletud kui kümneaastane periood pärast kohandamisperioodi lõppu. Vastavalt määruse (EL) 2024/1263 artikli 6 punktile d ning artiklitele 7 ja 8 on võrdlustrajektoor kooskõlas ka eelarvepuudujäägi kontrollväärtusega, võla jätkusuutlikkuse kaitsemeetmega ja eelarvepuudujäägi turvavaru kaitsemeetmega.

Prantsusmaa võrdlustrajektooriga nähakse ette, et komisjoni eelduste põhjal, mis olid 2024. aasta juunis esitatud eelnevate suuniste aluseks, ja eeldades seitsmeaastast kohandamisperioodi, ei tohiks netokulude kasv ületada tabelis 1 esitatud väärtusi. See vastab netokulude keskmisele kasvule 1,6 % nii kohandamisperioodil (2025–2031) kui ka kavaga hõlmatud perioodil (2025–2029).

Tabel 1. Võrdlustrajektoor, mille komisjon esitas Prantsusmaale 21. juunil 2024

(7)

Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 12 pidasid Prantsusmaa ja komisjon 2024. aasta oktoobris tehnilist dialoogi. Dialoog keskendus Prantsusmaa kavandatud netokulude kavale ja selle aluseks olevatele eeldustele (eelkõige potentsiaalse majanduskasvu, reaalse SKP ja SKP deflaatori kavandatud trajektoor ning eelarvekordaja), kavandatud reformi- ja investeerimiskohustustele, mis on aluseks kohandamisperioodi pikendamisele, sealhulgas sellistele reformidele ja investeeringutele, nagu kohustused täiendada hiljutisi tööturureforme täieliku tööhõive eesmärgi suunas, tugevdada taasindustrialiseerimist ja konkurentsivõimet teadusuuringute ja innovatsiooni toetamise ning lihtsustatud ettevõtluskeskkonna kaudu, kiirendada rohepööret ja tugevdada riigi rahanduse juhtimist, mille eesmärk on ka reageerida Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamistele probleemidele ning liidu ühistele prioriteetidele õiglase rohe- ja digipöörde, sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime, energiajulgeoleku ja kaitsevõime suurendamise valdkonnas.

(8)

Kavas ei ole teavet enne kava esitamist asjaomaste riiklike sidusrühmadega (sealhulgas sotsiaalpartneritega) konsulteerimise kohta.

(9)

Riigi rahanduse kõrge nõukogu (Prantsusmaa sõltumatu eelarveasutus) esitas arvamuse makromajandusliku prognoosi ja mitmeaastase netokulude kava aluseks olevate makromajanduslike eelduste kohta. Kõrge nõukogu jõudis järeldusele, et teave, mille valitsus esitas arvamuse koostamise ajal, ei olnud piisav, et oleks võimalik hinnata keskpika perioodi kavas sätestatud mitmeaastase trajektoori realistlikkust, eelkõige seoses majanduskasvu struktuuriga pärast 2025. aastat, riigi rahanduse arenguga või reformide ja investeeringute kogumiga, mis on aluseks kohandamisperioodi pikendamisele neljalt aastalt seitsmele. Olemasoleva teabe põhjal leidis kõrge nõukogu siiski, et potentsiaalse SKP stsenaarium ja SKP lõhe, mis on siiski mõnevõrra optimistlikud, olid eelmiste hinnangutega võrreldes mõistlikud, samas kui tegelik kasvustsenaarium jäi optimistlikuks. Kõrge nõukogu kordas, et Prantsusmaa peab järgima keskpika perioodi kava, jätkates samal ajal prioriteetsete investeeringute rahastamist ja säilitades kasvupotentsiaali.

(10)

Kava esitati riigi parlamendile 21. oktoobril 2024.

(11)

26. juulil 2024 tegi nõukogu kindlaks, et Prantsusmaal on ülemäärane eelarvepuudujääk, mis ei ole kooskõlas puudujäägi kriteeriumiga (7).

Käesolev soovitus langeb kokku ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohaselt esitatud nõukogu soovitusega valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks Prantsusmaal. Nende soovituste samaaegne vastuvõtmine on kooskõlas üleminekuga uuele majandusjuhtimise raamistikule ja tuleneb sellest, tagades soovitatud kohandamiskavade kooskõla.

(12)

Prantsusmaa esitas 23. oktoobril 2024 oma 2025. aasta eelarvekava. Komisjon võttis eelarvekava kohta vastu arvamuse 26. novembril 2024 (8). 2025. aasta eelarveprojekti vastuvõtmise protsess peatati pärast parlamendis toimunud umbusaldushääletust. Kuni 2025. aasta uue eelarve vastuvõtmiseni võimaldab parlamendi poolt 2024. aasta detsembris vastu võetud eriseadus 2025. aastal riigil koguda makse ning emiteerida riigi- ja sotsiaalkindlustusüksuste võlakirju. Samal ajal võimaldab valitsuse poolt 30. detsembril 2024 vastu võetud dekreet 2024. aasta eelarve ülekandmist 2025. aastasse.

(13)

Nõukogu esitas 21. oktoobril 2024 Euroopa poolaasta raames Prantsusmaale riigipõhised soovitused (9).

(14)

Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 16 hindas komisjon kava järgmiselt.

(15)

Prantsusmaa majandus kasvas 2023. aastal 0,9 %, mis tulenes eratarbimisest ja netoekspordi positiivsest panusest. Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt kasvab majandus 2024. aastal eeldatavasti 1,1 %, tuginedes endiselt hoogsale netoekspordile, mis toetab avaliku sektori tarbimist ja investeeringuid. 2025. aastal peaks reaalne SKP suurenema 0,8 %, kuna majandustegevust hakkab pärssima kahanev eelarvepoliitika. Ehkki inflatsiooni vähenemine ja reaalpalkade tõus toetavad eratarbimist, jääb see eeldatavasti siiski tagasihoidlikuks, samas kui paindlikuma rahapoliitika hilinenud mõju ning majanduslik ja poliitiline ebakindlus mõjutavad jätkuvalt erainvesteeringuid. 2026. aastal peaks reaalne SKP kasvama 1,4 %, kuna väiksem eelarvekohandus ja jätkuvalt vähenevad laenukulud suurendavad prognooside kohaselt erasektori sisenõudlust ja erainvesteeringuid. Prognoosiperioodil (st 2024–2026) peaks potentsiaalse SKP kasv Prantsusmaal pisut aeglustuma, mis on tingitud tööjõu vähenevast panusest. Töötuse määr oli 2023. aastal 7,3 % ning komisjoni prognoosi kohaselt on see 2024. aastal 7,4 %, 2025. aastal 7,5 % ja 2026. aastal 7,6 %. Inflatsioon (SKP deflaator) peaks prognooside kohaselt langema 5,3 %-lt 2023. aastal 2,2 %-le 2024. aastal, 1,6 %-le 2025. aastal ja 1,7 %-le 2026. aastal.

(16)

Mis puudutab eelarvesuundumusi, siis Prantsusmaa valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2023. aastal 5,5 % SKPst. Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks see jõudma 6,2 %ni SKPst 2024. aastal ja langema 5,3 %-le SKPst 2025. aastal, ning eeldusel, et poliitikat ei muudeta, tõusma 5,4 %-le 2026. aastal. Euroopa Komisjoni prognoosis võetakse arvesse Prantsusmaa 2025. aasta eelarvekava, mille valitsus esitas riigi parlamendile oktoobris. Valitsemissektori võlg oli 2023. aasta lõpus 109,9 % SKPst. Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse 2024. aasta lõpuks tõusma 112,7 %-le. Prognooside kohaselt tõuseb see veelgi: 2025. aasta lõpuks 115,3 %-le SKPst ja 2026. aasta lõpuks 117,1 %-le SKPst. Komisjoni eelarveprognoosides ei võeta keskpika perioodi kavades esitatud poliitilisi kohustusi arvesse enne, kui nende aluseks on usaldusväärselt teatavaks tehtud ja piisavalt täpsustatud konkreetsed poliitikameetmed.

(17)

Prantsusmaa riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava hõlmab ajavahemikku 2025–2029 ja sellega on ette nähtud eelarve kohandamine seitsme aasta jooksul.

(18)

Kava sisaldab määruse (EL) 2024/1263 artiklis 13 nõutud teavet, välja arvatud liikmesriikide parlamentidega konsulteerimine ja määruse (EL) 2024/1263 artikli 13 punktis g nõutud konsulteerimine, millele on osutatud artiklis 11.

(19)

Kavas, mida on täiendatud ametiasutuste 16. jaanuari 2025. aasta kirjaga, on võetud kohustus järgida tabelis 2 esitatud netokulude kava, mis vastab aastatel 2025–2029 netokulude keskmisele kasvule 1,1 %. Allpool esitatud hinnangus on seda kohandatud netokulude kava arvesse võetud. Lisaks võtab Prantsusmaa kohustuse viia ellu mitmeid reforme ja investeeringuid, et pikendada kohandamisperioodi seitsmele aastale (2025–2031), mille jooksul peaks keskmine netokulude kasv olema 1,1 %.

Kavas esitatud keskmine netokulude kasv kohandamisperioodil (2025–2031) on väiksem kui komisjoni poolt 21. juunil 2024 edastatud võrdlustrajektoor.

Kavas eeldatakse, et potentsiaalse SKP kasv jääb kuni 2028. aastani stabiilseks 1,2 % tasemel (püsib 2024. aastast muutumatuna), enne kui see langeb 2029. aastal 1,0 %-le. Lisaks eeldatakse kavas, et SKP deflaatori kasvumäär langeb 2025. aastal 1,7 %-le (2,3 %-lt 2024. aastal), enne kui see langeb veelgi 1,6 %-le aastatel 2026–2029.

Tabel 2. Netokulude kava ja peamised eeldused Prantsusmaa kavas

(20)

Kui kavas ette nähtud netokulude kava ja selle aluseks olevad eeldused realiseeruvad, suureneb valitsemissektori võlg kava kohaselt järk-järgult 112,9 %-lt SKPst 2024. aastal 116,5 %-le SKPst 2027. aastal ja väheneb seejärel järk-järgult kohandamisperioodi lõpuks (2031) 113,5 %-le, nagu on näidatud järgmises tabelis. Keskpikas perspektiivis, st kümne aasta jooksul pärast kohandamisperioodi lõppu, jääb valitsemissektori võla suhe stabiilselt vähenema, jõudes 2041. aastal tasemele 100,9 %.

Tabel 3. Valitsemissektori võla ja eelarvepositsiooni areng Prantsusmaa kavas

Seega pööraks kava kohaselt valitsemissektori võla ja SKP suhe kohandamisperioodi lõpuks (2031) langusesse. See on usutav, kuna kava eelduste põhjal prognoositakse komisjoni võla jätkusuutlikkuse analüüsi kõigi määravate stressitestide alusel võla vähenemist kümne aasta jooksul pärast kohandamisperioodi ning stohhastilised prognoosid näitavad, et võlg väheneb piisavalt suure tõenäosusega.

Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude kava kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 6 punktis a ja artikli 16 lõikes 2 võla kohta sätestatud nõudega. Prantsusmaa ametiasutuste ja komisjoni enda arvutuste kohaselt ei erine kohandatud netokulude kava alusel keskpika perioodi võlasuundumused oluliselt esialgses kavas esitatutest.

(21)

Kava netokulude kava ja eelduste kohaselt väheneks valitsemissektori eelarvepuudujääk järk-järgult 2024. aasta 6,1 %-lt SKPst 2029. aastal 2,8 %-le SKPst ning kohandamisperioodi lõpuks (2031) 1,7 %-le SKPst. Seega ei ületaks valitsemissektori eelarvepositsioon kava kohaselt kohandamisperioodi lõpus (2031) kontrollväärtust 3 % SKPst. Lisaks ei ületa valitsemissektori eelarvepuudujääk kümne aasta jooksul pärast kohandamisperioodi (st kuni 2041. aastani) 3 % SKPst. Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude kava kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 6 punktis b ja artikli 16 lõikes 2 puudujäägi kohta sätestatud nõudega. Prantsusmaa ametiasutuste ja komisjoni enda arvutuste kohaselt ei erine ametiasutuste kirjas esitatud kohandatud netokulude kava alusel keskpika perioodi puudujäägi areng oluliselt esialgses kavas esitatust.

(22)

Eelarve kohandamise (mida mõõdetakse struktuurse esmase eelarvepositsiooni muutusena) ajakava, nagu seda kavas kirjeldatud, tuuakse võrreldes määruse (EL) 2024/1263 artikli 6 punktis c osutatud lineaarse kavaga ettepoole. See kajastab suuri konsolideerimispüüdlusi 2025. aastal. Lisaks on eelarve kohandamine kava esimese nelja aasta jooksul ulatuslikum, kui oleks proportsionaalne kogu kohandamisperioodi eelarvekohandusega.

Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude kava kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 6 punktis c osutatud edasilükkamise keeluga. Prantsusmaa ametiasutuste ja komisjoni enda arvutuste kohaselt on kohandatud netokulude kavast tulenev eelarve kohandamine toodud ettepoole.

Tabel 4. Struktuurse esmase eelarvepositsiooni areng Prantsusmaa kavas

(23)

Kavas esitatud netokulude kava on kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse nõuetega (eelkõige nõukogu määruse (EÜ) 1467/97 artikli 3 lõike 4 kolmandas lõigus sätestatud minimaalse iga-aastase struktuurilise kohandamisega). Prantsusmaa ametiasutuste ja komisjoni enda arvutuste kohaselt on kohandatud netokulude kavast tulenev eelarve kohandamine endiselt kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohase minimaalse iga-aastase struktuurilise kohandamisega.

(24)

Prantsusmaa suhtes kohaldatakse alates 2030. aastast määruse (EL) 2024/1263 artiklis 8 sätestatud ennetusliku osa nõuet seoses eelarvepuudujäägi turvavaru kaitsemeetmega, mille eesmärk on tagada ühine turvavaru allpool aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst, kuna puudujääki kavatsetakse tuua allapoole 3 % SKPst alates 2029. aastast. Seega ei tohiks 2030. ja 2031. aasta struktuurse esmase eelarvepositsiooni iga-aastane kohandamine olla väiksem kui 0,25 % SKPst, kui struktuurne eelarvepuudujääk oli eelnevatel aastatel üle 1,5 % SKPst, et saavutada struktuurne ühine turvavaru 1,5 % SKPst. Kava poliitilistest kohustustest ja makromajanduslikest eeldustest tulenev eelarvekohandus ületab mõlemal aastal 0,25 % SKPst. Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude kava kooskõlas eelarvepuudujäägi turvavaru kaitsemeetmega. Prantsusmaa ametiasutuste ja komisjoni enda arvutuste kohaselt täidab kohandatud netokulude kavast tulenev eelarve kohandamine endiselt eelarvepuudujäägi turvavaru kaitsemeedet.

(25)

Kuna valitsemissektori võla suhe SKPsse on kava kohaselt kohandamisperioodil suurem kui 90 %, peab võlasuhe kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 7 vähenema keskmiselt vähemalt 1 protsendipunkt aastas, kuni see langeb alla 90 %, pärast mida peaks see vähenema keskmiselt 0,5 protsendipunkti võrra. Kuna kava kohaselt peaks eelarvepuudujääk olema 2029. aasta seisuga alla 3 % SKPst, arvutatakse see vähenemine 2031. aasta kohta (võrreldes 2030. aasta tasemega) ja see ulatub 1,4 protsendipunktini (vt tabel 3). Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude kava kooskõlas võla jätkusuutlikkuse kaitsemeetmega. Prantsusmaa ametiasutuste ja komisjoni enda arvutuste kohaselt täidavad kohandatud netokulude kavast tulenevad võla suundumused endiselt võla jätkusuutlikkuse kaitsemeedet.

(26)

Kava põhineb eeldustel, mis erinevad komisjoni poolt 21. juunil 2024 Prantsusmaale edastatud eeldustest. Eelkõige kasutatakse kavas kümne muutuja puhul erinevaid eeldusi, nimelt lähtepunkti (strukturaalne esmane eelarvepositsioon 2024. aastal), potentsiaalse SKP kasvu, SKP deflaatori kasvu, SKP tegelikku kasvu, SKP lõhet, nominaalset kaudset intressimäära, eelarvekordajat, võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni vahelist erinevust, ühekordseid ja muid ajutisi meetmeid ning eelarvepositsiooni poolelastsust. Lisaks on kohandus toodud varasemaks ja Prantsusmaa kasutab netokulude kasvu arvutamiseks teistsugust valemit. Allpool on esitatud hinnang eelduste erinevuste kohta.

Allpool on loetletud eelduste erinevused, millel on kõige suurem mõju netokulude keskmisele kasvule, ja eraldi hinnatud iga erinevust.

Kavas eeldatakse 2024. aastaks väiksemat struktuurset esmast eelarvepositsiooni, nimelt struktuurset esmast eelarvepuudujääki 3,6 % SKPst, samas kui komisjon prognoosis 2024. aasta kevadel puudujääki 3,0 % SKPst. Vähem soodsat algset eelarvepositsiooni kajastab ka suurem eelarvepuudujääk (kavas 6,1 % SKPst) 2024. aastal, samas kui komisjoni kevadises prognoosis oli eelarvepuudujääk 5,3 % SKPst. See läbivaadatud positsioon ja sellele lisatud 2024. aasta ajakohastatud makromajanduslikud tingimused sisaldavad alates kevadest kättesaadavat värskemat teavet. See on ühtlasi kooskõlas Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosiga. Seega leitakse, et see eelduste erinevus on nõuetekohaselt põhjendatud. Eraldi võttes on selle eelduste erinevuse tulemuseks see, et keskmine netokulude kasv on kavas esitatud kohandamisperioodi jooksul väiksem, kui see oleks komisjoni eelduste alusel.

Kokkuvõttes kaalub ettevaatlikumate eelduste ja nõuetekohaselt põhjendatud eelduste erinevuste ühine mõju üles potentsiaalse SKP kasvu eelduse mõju. Ülejäänud erinevused eeldustes, kuigi need ei ole alati kooskõlas võla jätkusuutlikkuse analüüsi ühisraamistikuga, ei avalda märkimisväärset mõju keskmisele netokulude kasvule võrreldes komisjoni eeldustega. Üldiselt toovad kõik eelduste erinevused kokku kavas kaasa netokulude keskmise kasvu, mis on väiksem kui võrdlustrajektoor.

Komisjon võtab eespool esitatud hinnangut kava eeldustele arvesse tulevastel netokulude kava järgimise hindamistel.

(27)

Kava orienteeriva eelarvestrateegia kohaselt täidetakse netokuludega seotud kohustused nii kulude piiramise kui ka kaalutlusõigusel põhinevate tulude suurendamise teel. Kavas on ette nähtud varasem konsolideerimine, mille puhul umbes üks neljandik eelarvepuudujäägi ja SKP suhte vähendamisest alla 3 % kontrollväärtuse saavutatakse alles 2025. aastal. See saavutatakse peamiselt kulude piiramisega võrreldes stsenaariumiga, mille puhul poliitikat ei muudeta, peamiselt keskvalitsuse tasandil, kuid kõigi avaliku halduse allsektorite panusega. Kava kehtivusaja jooksul toetatakse kulude piiramiseks tehtavaid jõupingutusi, parandades samal ajal nende kvaliteeti ja tõhusust uuendatud kulukohustustega seoses kulude läbivaatamise ja avaliku sektori tegevuse lihtsustamisega. Peamised täiendavad meetmed, mis on võetud tulude poolel, on suunatud suurema sotsiaalse ja maksualase õigluse saavutamisele ning suurema energiatõhususe edendamisele. Need on seotud suurimate sissetulekute ja suurimate ettevõtete kasumi erakorraliste maksudega, teatavate maksukulude vähendamisega ja maksustamise keskkonnahoidlikumaks muutmisega.

Võetavate poliitikameetmete üksikasjad tuleb kinnitada või kohandada ja kvantifitseerida aastaeelarves. Samal ajal on kavas esitatud soovitusliku eelarvestrateegia rakendamisega seotud riskid, mis tulenevad kava aluseks olevatest makromajanduslikest eeldustest, mis eeldavad kohandamisstsenaariumi kohaselt optimistlikku SKP kasvu, ning võimalusest, et kulude läbivaatamisest tulenev kokkuhoid jääb oodatust väiksemaks.

Eelarves, mille valitsus riigi parlamendile 2024. aasta oktoobris 2025. aasta kohta esitas, on loetletud enamik poliitikameetmeid, mille abil täidetakse 2025. aastaks võetud netokulude kohustus (10).

(28)

Kavas kohustub Prantsusmaa viima ellu reforme ja investeeringuid, mille eesmärk on kiirendada potentsiaalset majanduskasvu ja parandada riigi rahanduse jätkusuutlikkust ja mis on aluseks eelarve kohandamise perioodi pikendamisele neljalt aastalt seitsmele aastale.

Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud koosnevad kolmest taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvast kohustusest: taaste- ja vastupidavuskava kaks kohustust koos täiendavate täpsustustega ning kuus uut reformi ja investeeringut (vt ka II lisa).

Taaste- ja vastupidavuskavas sisalduv töötuskindlustuse reform (komponent nr 8 „Töökaitse, noored, puue, kutseõpe“), mille eesmärk on tugevdada stiimuleid stabiilsele tööle naasmiseks ning piirata lühikeste lepingute ja töötuse perioodide vaheldumist. Reform on kehtiv taaste- ja vastupidavuskava kohustus. See koosnes 2019. aastal vastu võetud seadusandlikust paketist, mis jõustus 2021. aastal taaste- ja vastupidavuskava raames. Reform hõlmas hüvitise arvutamise meetmeid ja nn bonus-malus meedet, millega määratakse kindlaks tööandjate sissemaksed skeemi.

Teadustöö planeerimise seaduse kohased reformid. See meede on taaste- ja vastupidavuskava (komponent nr 6 „Tehniline suveräänsus ja vastupanuvõime“) raames võetud kohustus, nimelt meetme „Teadustöö planeerimise seaduse struktuuriaspektid“ kaudu, milles nõutakse, et 2020. aastaga võrreldes oleks avaliku sektori teadusuuringute kulutused 2025. aasta kolmandaks kvartaliks suurenenud. Erinevad sätted on seotud teadusuuringute ja kõrgharidusega ning nende eesmärk on tugevdada teadusuuringute rahastamist ja korraldamist, edendada teaduse tipptaset, suurendada teadustöö ja -karjääri atraktiivsust ning levitada avaliku sektori teadusuuringute tulemusi erasektoris, tugevdades sidemeid avaliku sektori teadusuuringute ja erasektori innovatsiooni, majanduse ja ühiskonna vahel. Teadustöö planeerimise seaduse rakendamine ulatub ajavahemikul 2021–2030 taaste- ja vastupidavuskava kestusest kaugemale.

Taastuvenergia tootmise kiirendamist käsitleva seaduse kohased reformid. 2023. aasta esimeses kvartalis vastu võetud ja jõustunud seaduse rakendamisest tulenevad meetmed on taaste- ja vastupidavuskava (komponent 10 – REPowerEU) raames võetud kohustus, mis tuleneb taastuvenergia tootmise kiirendamist käsitlevast seadusest. Pärast varasemate ja tulevaste rakendusmääruste vastuvõtmist on ajavahemikuks 2023–2030 ette nähtud mitu meedet, mille üldine eesmärk on kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu Prantsusmaal, saavutada Prantsusmaa energiasüsteemi ümberkujundamise eesmärgid ja tagada energiavarustuskindlus. Meede hõlmab mitut sekkumisviisi, nimelt menetluse lihtsustamist ja territoriaalse planeerimise kiirendamist, keskendumist päikeseenergiale (päikese soojusenergia, fotogalvaaniliselt saadud energia ja põllumajandusega seotud päikeseenergiatootmine) ja avamere taastuvatele energiaallikatele, ning üldist rahastamist.

Mitmeaastase kava „France 2030“ raames tehtavad investeeringud. Investeerimiskava hõlmab programmi PIA4 (Programme d’Investissements d’Avenir) ning see kohustus täiendab taaste- ja vastupidavuskava olemasolevaid meetmeid (eelkõige komponenti 6 „Tehniline suveräänsus ja vastupanuvõime“), nimelt meedet „Innovatsioon ärimudelite vastupidavuse nimel“, millega toetatakse investeeringuid peamiste digitehnoloogiate arendamisse ja meedet „Uuenduslike ettevõtete toetamine“, millest rahastatakse investeeringuid uuenduslike ettevõtete teadus- ja arendustegevusse. Mõlemad meetmed peaksid valmima 2024. aasta neljandaks kvartaliks. Kavaga „France 2030“ toetatakse tootmisprotsesside ümberkujundamist pikas perspektiivis sellistes strateegilistes sektorites nagu tervis, energeetika ja lennundus kogu väärtusahelas alusuuringutest innovatsiooni ja industrialiseerimiseni ning see hõlmab laiemat kohaldamisala kui taaste- ja vastupidavuskava. Kava aitab ka vähendada investeeringute puudujääki teadus- ja arendustegevuse kulutustes konkreetsetes valdkondades, kiirendades majanduse keskkonnasäästlikumaks muutmist ja digitaliseerimist. Kava hõlmab ajavahemikku 2022–2026.

Reformid, mis tulenevad kulutuste tugevdatud läbivaatamise kaudu läbi viidud avaliku sektori kulutuste kvaliteedi hindamisest võrreldes taaste- ja vastupidavuskava kohustustega. Kavas võetakse kohustus tugevdada iga-aastast kulude läbivaatamist kõigis valitsemissektori allsektorites. Seega täiendab kohustus taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvaid meetmeid (komponent nr 7 „Riigi, territooriumide, ettevõtete, kultuuri digitaliseerimine“) meetme „Avaliku sektori kulutuste kvaliteedi hindamine“ kaudu. Ajavahemikuks 2025–2027 esitatakse avaliku sektori kulutuste püsiva kokkuhoiu ning maksude ja sotsiaalkulude vähendamise kvantitatiivne kumulatiivne eesmärk (lisaks meetmele „sotsiaalmaksete üldise vähendamise reform miinimumpalga suhtes (SMIC)“), mis on inspireeritud kulutuste läbivaatamisest. Rakendamine peaks jaotuma kogu kohandamisperioodi peale ning eeldab kulude läbivaatamise tulemuste tulemuslikku ja korrapärast integreerimist iga-aastastesse eelarveprojektidesse koos iga-aastaste järelevalvearuannete avaldamisega, milles on näidatud nii kindlaks tehtud kui ka rakendatud aastane ja kumulatiivne kokkuhoid.

Töötuskindlustuse reform pärast läbirääkimisi sotsiaalpartnerite vahel. Selle taaste- ja vastupidavuskavaga võrreldes uue meetme eesmärk on täiendavalt reformida töötuskindlustuse eeskirju järgmise kolme aasta jooksul, eelkõige seoses eakate töötajatega, säilitades samas 2019., 2021. ja 2023. aasta reformide saavutused ja aidates suurendada nende positiivset mõju eelarvele. Kavaga nähakse ette sotsiaalpartnerite vahelistest läbirääkimistest tulenevate uute eeskirjade rakendamine alates 2025. aasta keskpaigast ning kõigi töötuskindlustusreformide kumulatiivse mõju hindamine 2027. aasta lõpuks.

Skeemi Caisse Nationale de Retraites des Agents des Collectivités Locales (CNRACL) tehtavate sissemaksete määra reform. Reform, mis on taaste- ja vastupidavuskavaga võrreldes uus, seisneb tööandjate poolt eripensioniskeemi, mis vastutab kohalike omavalitsuste ja haiglate töötajate kindlustuse eest, tehtavate sotsiaalmaksete määra püsivas suurendamises. Eelarvele positiivset mõju avaldades on selle eesmärk aidata kaasa pensioniskeemi finantstasakaalule ning sel eesmärgil sisaldab kava kohustust rakendada kohandamisperioodil võimaluse korral täiendavaid püsivaid suurendamisi. Seega esitatakse reform ka nii, et see aitab kaasa pensionisüsteemi üldisele jätkusuutlikkusele koos suure 2023. aasta pensionireformiga, mille peamised tunnused olid seadusliku pensioniea tõstmine ja täispensioni saamise minimaalse sissemakseperioodi pikendamise eeldus ning mille mõju säilitamine jätkusuutlikkuse seisukohalt on kavas ette nähtud. Kavas on ette nähtud CNRCALi sissemaksete suurendamine 5 protsendipunkti võrra 2025. ja 2026. aasta sotsiaalkindlustuse eelarveseadustes ning selle hilisem rakendamine lisaks 2024. aastal juba jõustunud suurendamisele.

Miinimumpalgaga võrreldes madalate palkadega seotud sotsiaalkindlustusmaksete üldise vähendamise reform (SMIC). Taaste- ja vastupidavuskavaga võrreldes uue reformi eesmärk on lihtsustada ja ratsionaliseerida olemasolevaid tööjõukulude vähendamise kavasid, et stimuleerida palkade liikuvust ja vähendada madala palga lõksude ohtu, peamiselt miinimumpalga tasandil. Reform seisneb eelkõige üldise vähendamise kõvera tasandamises, et seda järk-järgult vähendada, ning tervisekindlustusmaksete- ja peretoetustega seotud konkreetsete erandite vähendamises. Kavaga nähakse ette 2025. aasta sotsiaalkindlustuse eelarveseaduse reformi vastuvõtmine, mis kiidetakse heaks 2024. aasta detsembriks, ning järkjärguline rakendamine kahes etapis, mis viiakse lõpule vastavalt 2025. aasta lõpuks ja 2026. aasta lõpuks.

Uue ettevõtluskeskkonna lihtsustamise seaduse kohased reformid. Reformil, mis on taaste- ja vastupidavuskavaga võrreldes uus, on kolm peamist eesmärki: vähendada oluliselt ettevõtjate haldusmenetlustega seotud koormust, näiteks muutes teatavad loamenetlused lihtsaks deklareerimiseks või parandades ettevõtete juurdepääsu riigihangetele; vaadata läbi haldusasutuste ja ettevõtete vahelised suhted, eelkõige väga väikeste ettevõtete puhul, viies nende õigused vastavusse füüsilisest isikust ettevõtjate õigustega; ning ühtlustada olemasolevaid standardeid erandmeetmete abil, et toetada tööstuse ja energiasüsteemi ümberkujundamise projektide loomist. Uut seadust, mis võetakse eeldatavasti vastu 2025. aasta lõpuks, rakendatakse järk-järgult, võttes vastu rakendusakte ja jälgides nende täitmist kuni 2028. aastani.

Rohetööstuse seaduse kohased reformid. 2023. aasta neljandas kvartalis vastu võetud uute kohustustega, mis on võrreldes taaste- ja vastupidavuskavaga uued, nähakse ette rakendamine ja tulemuste korrapärane seire 2030. aastani. Peamised taotletavad eesmärgid on rohetehnoloogiate arengu kiirendamine ja tööstuse toetamine dekarboniseerimise suuna arendamisel. Konkreetsemad, kuid laiemad sekkumissuunad on seotud uute tööstusobjektide rajamise hõlbustamisega, rohetööstusprojektide rahastamistingimuste parandamisega, riigihangete keskkonnahoidlikumaks muutmisega ning rohepöörde eesmärkide saavutamiseks antava avaliku sektori toetuse tingimuslikkuse tugevdamisega.

Maksu- ja sotsiaalkulutuste reform. Reformiga, mis on taaste- ja vastupidavuskavaga võrreldes uus, soovitakse ratsionaliseerida maksu- ja sotsiaalkulutusi, vähendades ja kõrvaldades kõige vähem tõhusaid kulutusi. Ajavahemikuks 2025–2027 esitatakse avaliku sektori kulutuste püsiva kokkuhoiu ning maksude ja sotsiaalkulude vähendamise kvantitatiivne kumulatiivne eesmärk (lisaks meetmele „sotsiaalmaksete üldise vähendamise reform miinimumpalga suhtes (SMIC)“). Rakendamine peaks jaotuma kogu kohandamisperioodi peale ning eeldab kulude ja maksude vähendamise korrapärast integreerimist iga-aastastesse eelarveprojektidesse koos iga-aastaste järelevalvearuannete avaldamisega, milles on näidatud nii kindlaks tehtud kui ka rakendatud aastane ja kumulatiivne kokkuhoid.

(29)

Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõikega 3 on iga kohandamisperioodi pikendamise aluseks olev reformi- ja investeerimiskohustus on piisavalt üksikasjalik, võimalikult kiiresti täidetud, ajaliselt piiritletud ja kontrollitav.

(30)

Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad taaste- ja vastupidavuskava kohased kohustused sisaldavad märkimisväärseid reforme ja investeeringuid, mille eesmärk on parandada riigi rahanduse jätkusuutlikkust ja suurendada majanduse kasvupotentsiaali. Lisaks kohustub Prantsusmaa jätkama reformipingutusi keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava kehtivusaja jooksul ning säilitama riiklikult rahastatavate investeeringute taseme, mis vastab taaste- ja vastupidavuskavaga hõlmatud perioodil tehtud investeeringute tasemele (vt tabel 5). Kohustuste täitmist jälgitakse kava kogu rakendusetapi jooksul. Seega võib taaste- ja vastupidavuskava kohaseid kohustusi arvesse võtta kohandamisperioodi pikendamisel, nagu on sätestatud määruse (EL) 2024/1263 artikli 36 punktis d.

(31)

Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud peaksid tooma kaasa Prantsusmaa majanduskasvu ja vastupanuvõime potentsiaali paranemise jätkusuutlikul viisil, nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõike 2 punktis a. Prantsusmaa kavas ei ole esitatud hinnangut esitatud reformide ja investeeringute eeldatava üldmõju kohta. Mõne reformi puhul on sellisest mõjust siiski teatatud, tuginedes varasematele analüüsidele ja kättesaadavale kirjandusele. Kava kohaselt oleks mõnede reformide kumulatiivne mõju SKP-le 2030. aastaks üle 0,7 protsendipunkti, kusjuures pikemas perspektiivis on see mõnevõrra suurem. Eelkõige peaks töötuskindlustuse reform suurendama SKPd 0,5 protsendipunkti võrra ja looma pikemas perspektiivis üle 40 000 töökoha. Tuginedes komisjoni väljatöötatud makromajandusliku mudeli QUEST-III R&D simulatsioonidele, lisab teadustöö planeerimise seaduse rakendamine 15 aasta jooksul 0,2 protsendipunkti SKPst ja pikas perspektiivis 0,3 protsendipunkti SKPst. Muude reformide puhul on märgitud, et sihtotstarbeline hindamine on juba käimas või viiakse läbi kogu kava rakendamise ajal, mis toetab seega kaasnevaid näitajaid. Nendel reformidel peaks olema ka positiivne mõju sellisele tegevusele, mida ei ole praeguses etapis kvantifitseeritud. Esitatud teabe põhjal näib reformide ja investeeringute, sealhulgas taaste- ja vastupidavuskavaga seotud kohustuste aluseks olev majandusstrateegia üldiselt hästi määratletud ning eeldatakse, et see aitab tulemuslikult kõrvaldada varem kindlaks tehtud puudusi Prantsusmaa majanduskasvu ja vastupanuvõime potentsiaalis (nt riigiaruannetes). Peamised sekkumisvaldkonnad on tõepoolest seotud tööturuga ja edusammudega, mida tehakse täieliku tööhõive suunas; vajadusega toetada taasindustrialiseerimist ja konkurentsivõime tugevdamist; õiglase taastuvenergiale üleminekuga ning riigi rahanduse juhtimise probleemidega.

(32)

Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud peaksid toetama riigi rahanduse jätkusuutlikkust, nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõike 2 punktis b. Kavas esitatud hinnangute kohaselt oleks kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevatel reformidel ja investeeringutel alates 2027. aastast otsene eelarvepuudujääki vähendav mõju ligikaudu 20 miljardit eurot aastas (0,6 % SKPst), mis on peamiselt tingitud 2021. aasta töötuskindlustusskeemi reformide ja 2023. aastal vastu võetud täiendava reformi mõjust eelarvele, muutes töötushüvitiste kestust sõltuvalt tööturu olukorrast, et pakkuda rohkem stiimuleid tööle naasmiseks soodsatel aegadel ja suuremat kaitset ebasoodsatel aegadel (0,1 % SKPst), ning muudatustest seoses sotsiaalmaksete vähendamisega miinimumpalga suhtes (0,2 % SKPst) ning kulude läbivaatamisest ning maksu- ja sotsiaalkulutuste vähendamisest tulenevast püsivast kokkuhoiust (0,3 % SKPst). Reformid ja investeeringud, mille eesmärk on rakendada investeerimiskava „France 2030“, ning teadusuuringute kavandamist, lihtsustamist ja rohetööstust käsitlevate õigusaktide kohased reformid ja investeeringud peaksid samuti avaldama maksutulu suurenemise kaudu kaudset positiivset mõju riigi rahandusele, kuna neil reformidel võib olla positiivne mõju tööhõivele, investeeringutele ja majanduskasvule. Üldiselt annavad kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud otsese tagasihoidliku panuse riigi rahanduse jätkusuutlikkuse parandamisse, kuigi see panus võib olla mõnevõrra suurem pärast kavandatud kulude läbivaatamise võimaliku panuse, maksukulude ratsionaliseerimise ning pikemas perspektiivis suuremast SKPst ja tööhõivest tuleneva kaudse mõju liitmist.

(33)

Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud aitavad täita ELi ühiseid prioriteete, nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõike 2 punktis c. Eelkõige tugevdatakse sotsiaalset ja majanduslikku vastupanuvõimet, sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste sammast, töötuskindlustusskeemi reformidega, suuremate sissemaksetega kohalike omavalitsuste ametnike ja haiglatöötajate pensioniskeemi koos 2023. aasta pensionireformi säilitamisega, miinimumpalgaga võrreldes madalate palkadega seotud sotsiaalmaksete üldise vähendamise reformi ning ettevõtluskeskkonna lihtsustamise seadusega. Õiglase rohe- ja digipöörde ning energiajulgeoleku tagamisega seotud prioriteete käsitletakse reformide ja investeeringutega, mis on ette nähtud investeerimiskavaga „France 2030“, teadustöö planeerimise seadusega, rohetööstuse seadusega ja taastuvenergia tootmise kiirendamise seadusega.

(34)

Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud aitavad järgida mõningaid asjakohaseid (11) riigipõhiseid soovitusi, mis esitati Euroopa poolaasta raames ja nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõike 2 punktis d. Eelkõige on eelarveraamistiku ja eelarvejuhtimise, pensionisüsteemide ja aktiivsena vananemise valdkonna reformid ja meetmed seotud 2019., 2021., 2022. ja 2024. aasta eelarve struktuursete riigipõhiste soovitustega, milles palutakse Prantsusmaal paremini suunata maksukulusid, jätkata jõupingutusi eelarvemeetmete kvaliteedi parandamiseks, sealhulgas kehtestades kvantitatiivsed eesmärgid kulude kokkuhoiuks, saavutada kulude kokkuhoid ja tõhususe suurenemine valitsemissektori kõigis allsektorites, reformida pensionisüsteemi, toetades samal ajal selle kestlikkust, ning veelgi parandada raamtingimusi, et hõlbustada investeeringuid ja innovatsiooni. Muud rohepöörde, aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu ning sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse valdkonna reformid ja meetmed on seotud 2019., 2020., 2021., 2022., 2023. ja 2024. aasta riigipõhiste soovitustega, mille eesmärk on parandada ettevõtluskeskkonda, edendada ettevõtete teadus- ja arendustegevust, kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu ja vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest.

(35)

Kavaga tagatakse, et kavandatavate riiklikult rahastatavate avaliku sektori investeeringute üldine tase, mis vastab taaste- ja vastupidavuskavaga hõlmatud perioodil tehtud investeeringute keskmisele tasemele, säilitatakse, nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõikes 4.

Tabel 5. Riiklikult rahastatavad avaliku sektori investeeringud kavas (% SKPst)

(36)

Lisaks võib pikendamise aluseks olevaid reformi- ja investeerimiskohustusi pidada kooskõlas olevaks mitmeaastase finantsraamistiku raames kokku lepitud taaste- ja vastupidavuskavas ning partnerluslepingus sätestatud kohustustega, nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõike 4 punktis d. Nimelt tuleb nõuete kohaselt iga kohustuse puhul tagada kooskõla ja täiendavus taaste- ja vastupidavuskava või Prantsusmaa partnerluslepinguga ning vastavus riigipõhistele soovitustele ja ühele või mitmele ELi ühisele prioriteedile.

(37)

Kokkuvõttes leitakse, et kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud koosvõetuna vastavad määruse (EL) 2024/1263 artiklis 14 sätestatud kriteeriumidele. Selle tulemusena võib kohandamisperioodi pikendada neljalt aastalt seitsmele aastale, nagu on kavas ette nähtud.

(38)

Lisaks kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevatele reformidele ja investeeringutele kirjeldatakse kavas poliitilisi kavatsusi, mis on seotud muude reformide ja investeeringutega, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames, eelkõige riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgitakse liidu ühiseid prioriteete. Kava sisaldab 28 reformi ja investeeringut, millest seitset toetatakse rahaliselt taaste- ja vastupidavusrahastust.

(39)

Seoses õiglase rohe- ja digipöörde ühise prioriteediga, sealhulgas määruses (EL) 2021/1119 sätestatud kliimaeesmärkidega, sisaldab kava mitmeid meetmeid. Need puudutavad transpordisektorit, võideldes ka saaste vältimise vastu, ning sisaldades ühistranspordi arendamist (taaste- ja vastupidavuskava raames), Prantsusmaa sadamate keskkonnahoidlikumaks muutmist (taaste- ja vastupidavuskava raames), kõndimise ja jalgrattasõidu kava ning toetust vähese heitega kergsõidukite ostmiseks ja liisimiseks. Kavas keskendutakse ka rohepöörde innovatsiooniprojektidele (taaste- ja vastupidavuskava raames) neljanda tulevikku suunatud investeerimisprogrammi („Programme d’Investissements d’Avenir“, PIA4) kontekstis. Seoses 2022. ja 2023. aasta riigipõhiste soovitustega, mis hõlmavad energiatõhusust, sisaldab kava selliseid meetmeid nagu gaasikatelde käibemaksumäära ühtlustamine ning haiglahoonete renoveerimine ja moderniseerimine. Digipöörde prioriteediga seotud meetmed tuginevad eesmärkidele, mis on seatud digikümnendi poliitikaprogrammis ühenduvustaristu ja avalike teenuste digitaliseerimise kohta. Kavas esitatud meetmete näited on seotud kiire lairibaühendusega, mis peaks aitama kaasa Prantsusmaa majanduse digitaliseerimisele, samuti kosmose, digitaalse tervishoiu ning kutsealase koolituse ajakohastamise ja digitaliseerimisega seotud meetmetega.

(40)

Sotsiaalse ja majandusliku vastupidavuse ning Euroopa sotsiaalõiguste samba valdkonnas sisaldab kava mitmeid reforme ja investeeringuid. Seoses 2019., 2022. ja 2023. aasta riigipõhiste soovitustega oskuste, kutse- ja täiskasvanuhariduse kohta ning 2019. ja 2020. aasta riigipõhiste soovitustega aktiivse tööturupoliitika, tööstiimulite ja tööturul osalemise kohta, puudutavad asjakohased meetmed järgmist: avaliku alushariduse teenistuse loomine kohalikul tasandil, et toetada lapsevanemaid, eelkõige naisi ja väikese sissetulekuga leibkondi tööturule sisenemisel ja seal püsimisel, riiklike tööturuasutuste reform ning aktiivse solidaarsuspõhise sissetuleku saajate ja ettevõtete suurem toetamine, tööta või koolituseta noorte toetamine püsiva kutsealase integratsiooni nimel, „France 2030“ koolituskomponendi kasutuselevõtt, oskuste investeerimiskava, mille eesmärk on suurendada tööturult enim tõrjutud isikute tööalast konkurentsivõimet, töökohapõhise õppe toetusprogramm ning kutsekeskkoolide reform. Seoses 2022., 2023. ja 2024. aasta riigipõhiste soovitustega hariduse valdkonnas on lisameetmete eesmärk parandada põhioskusi keskkoolis ning edendada ja tõhustada õpetajaametit, eelkõige tugevdades esma- ja täiendusõpet. Lisaks sisaldab kava muid poliitikameetmeid, millega soovitakse parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust ja tõhusust, hooldusasutuste renoveerimist ja kohandamist ülalpeetavate eakate jaoks, samuti meetmeid, mille eesmärk on tugevdada ennetust ja kasutada tehisintellekti, et parandada meditsiinilist diagnoosimist ja ravimite väljakirjutamist.

(41)

Energiajulgeoleku ühise prioriteedi osas sisaldab kava mitut meedet, nagu väikeste tuumareaktorite arendamine ja olemasolevate tuumarajatiste renoveerimine. Seoses 2019., 2020., 2022. ja 2023. aasta riigipõhiste soovitustega, mis puudutavad taastuvenergiat, energiataristut ja -võrke, sisaldab kava selliseid meetmeid nagu teine elektriühendus Savoie (Prantsusmaa) ja Piemonte (Itaalia) vahel ning energiatarbimise vähendamise kava rakendamine.

(42)

Mis puudutab kaitsevõime ühist prioriteeti, siis sisaldab kava militaarplaneerimise seadust, milles sätestatakse kaitsepoliitika eesmärgid ja selle finantsplaneerimine aastateks 2024–2030, et tugevdada kaitsevõimet kasvavate pingete, sealhulgas Ukrainas toimuva sõja geopoliitilises kontekstis. Meetmega nähakse ette investeeringud kaitsetööstusse ja murrangulisse kaitsealasesse innovatsiooni.

(43)

Kavas antakse teavet kooskõla ja asjakohasel juhul täiendavuse kohta ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskavaga. Kavas rõhutatakse, et topeltrahastamise ja vahendite alakasutamise ohu vältimiseks on nende vahendite rakendamiseks Prantsusmaal vaja tihedat koordineerimist. Kava kohaselt on taaste- ja vastupidavuskavaga mitteseotud reformid ja investeeringud riiklikult rahastatavad meetmed, mis ei hõlma Euroopa kaasrahastamist. Mõned kavas sisalduvad meetmed võeti vastu taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate meetmete jätkuna. Lisaks selgitatakse kavas mitme meetme puhul, mil viisil jätkatakse ja laiendatakse taaste- ja vastupidavuskava raames vastu võetud meetmeid (töötuskindlustuse, riiklike tööhõiveteenuste ja rohetööstuse reformid).

(44)

Kavaga aidatakse rahuldada Prantsusmaa avaliku sektori investeerimisvajadusi, mis tulenevad ELi ühistest prioriteetidest.

Seoses õiglase digipöördega mainitakse kavas, et Prantsusmaa majandus peab jätkama digipööret ning suurendama investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, võttes arvesse rahvusvahelisi võrdlusi. Näiteks on lähimineviku julgustavatele edusammudele vaatamata vaja teha jõupingutusi, et veelgi toetada uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate ja põhiliste digitaalsete vahendite kasutuselevõttu Prantsusmaa ettevõtete, eelkõige VKEde poolt, suurendades nende tootlikkust. Muude prioriteetide hulgas tuleb ettevõtjaid motiveerida rohkem investeerima, et muutuda konkurentsivõimelisemaks, eelkõige rohe- ja digipöörde jaoks olulistes sektorites.

Õiglase rohepöörde ja energiajulgeoleku tagamise osas viidatakse kavas iga-aastasele hinnangulisele investeerimisvajadusele, et saavutada 2030. aastaks riiklikud dekarboniseerimise eesmärgid, ning majanduspoliitika hoobadele, et julgustada ja toetada nii avaliku kui ka erasektori osalejaid, nagu on sätestatud 2024. aasta oktoobris avaldatud Prantsusmaa rohepöörde ja energiapoliitika mitmeaastases rahastamisstrateegias (SPAFTE).

Seoses sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõimega, sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga, osutatakse kavas peamisele eesmärgile saavutada täielik tööhõive ja selleks kavandatud investeeringutele aktiivse tööturupoliitika edendamiseks ja tööturul osalemise suurendamiseks, toetades samal ajal noorte ja naiste tööhõivet ja kõigi töötajate kaasamist. Teine sekkumisvaldkond on oskuste ja hariduse tugevdamine, sealhulgas kohalikul tasandil, et ennetada Prantsusmaa majanduse tulevasi vajadusi ning toetada rohe- ja digipööret ning innovatsiooni strateegilistes sektorites.

Seoses kaitsevõime suurendamisega osutatakse kavas vajadusele tugevdada Prantsusmaa suveräänsust kasvavate geopoliitiliste pingete kontekstis ning toetada nõukogu poolt 27. juunil 2024 vastu võetud strateegilises tegevuskavas 2024–2029 sätestatud eesmärke, nimelt eesmärki tugevdada ELi kaitsealast valmisolekut ja suutlikkust, sealhulgas suuremate kaitsekulutuste kaudu.

(45)

Üldiselt on komisjon seisukohal, et Prantsusmaa kava, mida on täiendatud ametiasutuste 16. jaanuari 2025. aasta kirjaga, vastab määruse (EL) 2024/1263 nõuetele.

(46)

Nõukogu tervitab Prantsusmaa keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava ning leiab, et selle täielik rakendamine aitaks tagada riigi rahanduse usaldusväärsuse ja toetada valitsemissektori võla jätkusuutlikkust ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu.

(47)

Nõukogu võtab teadmiseks kavale antud komisjoni hinnangu. Nõukogu kutsub siiski komisjoni üles esitama oma hinnangu tulevaste kavade kohta eri dokumendis eraldiseisvalt komisjoni soovitustest nõukogu soovituste kohta.

(48)

Nõukogu võtab teadmiseks komisjoni hinnangu kavas esitatud netokulude kava ja peamiste makromajanduslike eelduste kohta, sealhulgas seoses komisjoni varasemate suunistega, ning kava netokulude kava mõju valitsemissektori eelarvepuudujäägile ja võlale. Nõukogu võtab teadmiseks komisjoni hinnangu, et kuigi makromajanduslikud ja eelarve-eeldused erinevad mõnel juhul komisjoni eeldustest, sealhulgas ajakohastatud makromajanduslike ja eelarveandmete arvessevõtmiseks, on need üldiselt nõuetekohaselt põhjendatud ja nende aluseks on usaldusväärsed majanduslikud argumendid. Nõukogu võtab teadmiseks kava laiaulatusliku eelarvestrateegia ja väljavaateid ähvardavad riskid, mis võivad mõjutada makromajandusliku stsenaariumi ja selle aluseks olevate eelduste realiseerumist ning kava netokulude kava järgimist. Eelkõige tervitab nõukogu samuti seda, et enne kava esitamist konsulteeriti asjaomaste sidusrühmadega, kuigi kavas seda ei nimetatud. Nõukogu märgib samuti, et geopoliitilised riskid võivad avaldada survet kaitsekulutustele.

(49)

Nõukogu eeldab, et Prantsusmaa on valmis oma eelarvestrateegiat vajaduse korral kohandama, et tagada netokulude kava järgimine. Nõukogu on otsustanud tähelepanelikult jälgida majanduse ja eelarve arengut, sealhulgas suundumusi, mis on aluseks kava stsenaariumile.

(50)

Nõukogu leiab, et enne eelarvejärelevalve järgmist vooru on vaja täiendavaid arutelusid jõudmaks ühisele arusaamisele sellest, milline on netokulude kumulatiivsete kasvumäärade iga-aastase järelevalvega seotud mõju.

(51)

Nõukogu kiidab heaks Prantsusmaa keskpika perioodi kavas esitatud reformi- ja investeerimiskohustused, mis on aluseks kohandamisperioodi pikendamisele, ning tervitab jõupingutusi, mille eesmärk on majanduskasvule ja riigi rahanduse jätkusuutlikkusele avaldatav mõju kvantifitseerida. Nõukogu nõustub komisjoniga, et Prantsusmaa esitatud reformi- ja investeerimiskohustustest lähtudes on kohandamisperioodi pikendamine neljalt aastalt seitsmele põhjendatud. Nõukogu võtab teadmiseks komisjoni hinnangu, milles osutatakse sellele, et pikendamise aluseks olevate reformide ja investeeringutega täidetakse artiklis 14 sätestatud kriteeriume koosvõetuna, võttes arvesse ka määruse (EL) 2024/1263 artikli 36 lõike 1 punktis d ette nähtud üleminekusätet. Nõukogu võtab teadmiseks komisjoni hinnangu, milles märgitakse, et reformi- ja investeerimiskohustused peaksid tooma kaasa majanduskasvu potentsiaali ja vastupanuvõime paranemise jätkusuutlikul viisil ning toetama riigi rahanduse jätkusuutlikkust. Nõukogu soovitab Prantsusmaal kohandamisperioodi pikendamise säilitamiseks reformi- ja investeerimiskohustused täielikult täita.

(52)

Nõukogu võtab lisaks kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevate reformi- ja investeerimiskohustuste kohta antud hinnangule teadmiseks komisjoni kirjelduse reformide ning investeerimisvajaduste ja -kavatsuste kohta, millega lahendada Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme, ning rõhutab, kui oluline on tagada selliste reformide ja investeeringute elluviimine. Nõukogu hindab komisjoni esitatud aruannete põhjal selliseid reforme ja investeeringuid ning jälgib nende rakendamist Euroopa poolaasta raames.

(53)

Nõukogu jääb ootama Prantsusmaa iga-aastaseid eduaruandeid, mis sisaldavad eelkõige teavet nõukogu kehtestatud netokulude kava rakendamisel tehtud edusammude kohta ning laiemate reformide ja investeeringute elluviimise kohta Euroopa poolaasta raames, samuti kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevate reformide ja investeeringute elluviimise kohta.

(54)

Nõukogu peaks kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 17 soovitama Prantsusmaale kavas esitatud netokulude kava ning kohandamisperioodi seitsmele aastale pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud tuleks heaks kiita,

1.

2.