2006R2015 — ET — 24.12.2007 — 002.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2015/2006,

19. detsember 2006,

millega kehtestatakse 2007. ja 2008. aastaks ühenduse kalalaevadele püügivõimalused seoses teatavate süvamere kalavarudega

(EÜT L 384, 29.12.2006, p.28)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

►M1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 609/2007, 1. juuni 2007,

  L 141

33

2.6.2007

►M2

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 754/2007, 28. juuni 2007,

  L 172

26

30.6.2007

►M3

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1533/2007, 17. detsember 2007,

  L 337

21

21.12.2007




▼B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2015/2006,

19. detsember 2006,

millega kehtestatakse 2007. ja 2008. aastaks ühenduse kalalaevadele püügivõimalused seoses teatavate süvamere kalavarudega



EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, ( 1 ) eriti selle artiklit 20,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 4 kohaselt peab nõukogu vastu võtma vajalikud meetmed, et tagada juurdepääs vetele ja varudele ning säästev kalapüük, võttes muu hulgas arvesse kättesaadavaid teadusuuringute tulemusi.

(2)

Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 kohaselt on nõukogul kohustus kehtestada püügivõimalused püügipiirkondade või püügipiirkonnarühmade kaupa ja jaotada need ettenähtud tingimuste kohaselt.

(3)

Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) värskeimad teadusuuringute tulemused näitavad, et teatavaid süvamere kalavarusid püütakse mittesäästvalt ja et nende kalavarude jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks vähendada püügivõimalusi seoses nende varudega.

(4)

Lisaks sellele on ICESi andmete kohaselt atlandi karekala püük ICESi VII püügipiirkonnas liiga suur. Samuti nähtub teadusuuringute tulemustest, et atlandi karekala varud on VI püügipiirkonnas suuresti ammendunud ja teatavatel aladel on täheldatud selle liigi ohustatud kogumeid. Seetõttu on asjakohane keelata atlandi karekala püük nendel aladel.

(5)

Kvootide tõhusaks haldamiseks tuleks kehtestada püügi eritingimused.

(6)

Nõukogu 6. mai 1996. aasta määruse (EÜ) nr 847/96 (millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel) ( 2 ) artikli 2 kohaselt on vaja märkida, milliste varude suhtes kohaldatakse nimetatud määruses kindlaksmääratud mitmesuguseid meetmeid.

(7)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed tuleks kehtestada vastavalt ICESi püügipiirkondadele, mis on määratletud nõukogu 1991. aasta 17. detsembri määruses (EMÜ) nr 3880/91 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta, ( 3 ) ja CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) piirkondadele, mis on määratletud nõukogu 1995. aasta 23. oktoobri määruses (EÜ) nr 2597/95 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades. ( 4 )

(8)

Püügivõimalusi tuleks kasutada kooskõlas asjakohaste ühenduse õigusaktidega, eelkõige komisjoni 22. septembri 1983. aasta määrusega (EMÜ) nr 2807/83, milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad, ( 5 ) komisjoni 20. mai 1987. aasta määrusega (EMÜ) nr 1381/87, millega kehtestatakse kalalaevade tähistamist ja dokumenteerimist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad, ( 6 ) nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, ( 7 ) nõukogu 27. juuni 1994. aasta määrusega (EÜ) nr 1627/94, millega nähakse ette kalapüügilube käsitlevad üldsätted, ( 8 ) nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu, ( 9 ) nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2347/2002, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad konkreetsed juurdepääsunõuded ja nendega seotud tingimused, ( 10 ) ning nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2187/2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1434/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 88/98, ( 11 )

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:



Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse 2007. ja 2008. aastaks ühenduse kalalaevadele püügivõimalused seoses teatavate süvamere kalaliikide varudega ühenduse vetes ja teatavates ühendusevälistes vetes asuvates piirkondades, kus nõutakse püügipiiranguid, ja üksikasjalikud tingimused püügivõimaluste kasutamiseks.

Artikkel 2

Mõisted

1.  Käesolevas määruses tähendab mõiste “süvamere-kalapüügiluba”16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2347/2002 artiklis 3 osutatud kalapüügiluba.

2.  ICESi (Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu) ja CECAFi (Kesk-Atlandi Idaosa Kalanduskomitee) piirkonnad on määratletud vastavalt määrustes (EMÜ) nr 3880/91 ja (EÜ) nr 2597/95.

Artikkel 3

Püügivõimaluste kehtestamine

Ühenduse kalalaevadele kehtestatud püügivõimalused seoses süvamereliikide varudega on esitatud lisas.

Artikkel 4

Jaotus liikmesriikide vahel

Lisas sätestatud liikmesriikidevaheline püügivõimaluste jaotus ei piira:

a) kalapüügivõimaluste vahetamist määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohaselt;

b) määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 21 lõike 4 ja artikli 32 lõike 2 ning määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 23 lõike 4 kohaseid ümberjaotusi;

c) määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 kohast täiendavate lossitavate koguste lubamist;

d) määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste peatamist;

e) määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 ja määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 23 lõike 4 kohaseid mahaarvamisi.

Artikkel 5

Kvootide paindlikkus

Määruse (EÜ) nr 847/96 kohaldamisel käsitletakse kõiki käesoleva määruse lisas sisalduvaid kvoote “analüütiliste” kvootidena.

Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõikes 2 sätestatud meetmeid kõnealuste kvootide suhtes siiski ei kohaldata.

Artikkel 6

Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Käesoleva määrusega kehtestatud püügivõimalustega hõlmatud varudest pärinevaid kalu võib jätta pardale või lossida üksnes juhul, kui need püüti sellise liikmesriigi laevaga, kelle kvoot ei ole ammendunud. Kõik lossitud kogused arvatakse kvoodist maha.

Esimest lõiku ei kohaldata saagi suhtes, mis on püütud määruse (EÜ) nr 850/98 kohaste teadusuuringute raames ja mida ei arvata kvoodist maha.

Artikkel 7

Atlandi karekala

1.  Atlandi karekala kaitsealad on määratletud järgmiste merepiirkondadena:

a) merepiirkond, mida ümbritsevad loksodroomid, mis järjestikku ühendavad järgmisi punkte:

57° 00′ N, 11° 00′ W

57° 00′ N, 8° 30′ W

56° 23′ N, 8° 30′ W

55° 00′ N, 9° 38′ W

55° 00′ N, 11° 00′ W

57° 00′ N, 11° 00′ W

b) merepiirkond, mida ümbritsevad loksodroomid, mis järjestikku ühendavad järgmisi punkte:

55° 30′ N, 15° 49′ W

53° 30′ N, 14° 11′ W

50° 30′ N, 14° 11′ W

50° 30′ N, 15° 49′ W

c) merepiirkond, mida ümbritsevad loksodroomid, mis järjestikku ühendavad järgmisi punkte:

55° 00′ N, 13° 51′ W

55° 00′ N, 10° 37′ W

54° 15′ N, 10° 37′ W

53° 30′ N, 11° 50′ W

53° 30′ N, 13° 51′ W

Neid punkte ja vastavaid loksodroome ning laevaasukohti mõõdetakse standardi WGS84 kohaselt.

2.  Liikmesriigid tagavad, et süvamere-kalapüügiluba omavaid laevu jälgivad korra kohaselt kalapüügi seirekeskused, kellel on süsteem, millega tuvastada laeva sisenemine lõikes 1 määratletud piirkonda, selle läbimine ja piirkonnast väljumine.

3.  Süvamere-kalapüügiluba omavad laevad, mis on sisenenud lõikes 1 määratletud piirkonda, ei tohi pardale jätta ega ümber laadida mis tahes koguses atlandi karekala, samuti ei tohi püügiretke lõpul lossida mis tahes kogust atlandi karekala, v.a juhud, kui

a) kõik pardalolevad püügivahendid on piirkonna läbimise ajal kinnitatud ja paigutatud vastavalt määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 20 lõikes 1 sätestatud tingimustele;

b) keskmine kiirus piirkonna läbimise ajal on vähemalt kaheksa sõlme.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse 1. jaanuarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.




LISA

1.   OSA

Liikide ja liigirühmade määratlus

Igas piirkonnas viidatakse kalavarudele liikide ladinakeelsete nimetuste tähestikulises järjekorras, nagu allpool esitatud. Süvamere haid on esitatud kõnealuse loetelu alguses. Käesoleva määruse kohaldamiseks on allpool esitatud ka üldnimetuste ja ladinakeelsete nimetuste vastavustabel.



Üldnimetus

Ladinakeelne nimetus

Süsisaba

Aphanopus carbo

Limapead

Beryx spp.

Meriluts

Brosme brosme

Kalju-tömppeakala

Coryphaenoides rupestris

Atlandi karekala

Hoplostethus atlanticus

Sinine molva

Molva dypterigia

Niituimluts

Phycis blennoides

Besuugo

Pagellus bogaraveo

Mõiste “süvamere haid” hõlmab järgmistesse liikidesse kuuluvaid haisid: portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis), hall lühiogahai (Centrophorus squamosus), pikk-koonhai (Deania calceus), šokolaadogahai (Dalatias licha), suur tumehai (Etmopterus princeps), harilik tumehai (Etmopterus spinax), must koletishai (Centroscyllium fabricii), kare ogahai (Centrophorus granulosus), mustsuu-koerhai (Galeus melastomus), hiir-saagrai (Galeus murinus), islandi koerhailane (Apristuris spp.).

2.   OSA

Püügipiirangutega piirkondades ühenduse laevadele kehtivad aastased püügivõimalused liikide ja piirkondade kaupa (elusmassi tonnides)

Kõik viited tähistavad ICESi allpiirkondi, kui teisiti ei ole märgitud.



Liik: süvamere haid

Piirkond: V, VI, VII, VIII ja IX (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed)

aasta

2007 (1)

2008 (1)

 

Saksamaa

59

39

 

Hispaania

280

187

 

Eesti

4

2

 

Prantsusmaa

1 014

676

 

Iirimaa

►M1  209 ◄

109

 

Leedu

4

2

 

Poola

4

2

 

Portugal

381

254

 

Ühendkuningriik

562

375

 

EÜ

2 517

1 646

 

(1)   Ainult kaaspüügina. Süvamere hai sihtpüük ei ole lubatud.



Liik: süvamere haid

Piirkond: X (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed)

aasta

2007

2008

 

Portugal

20

20

 

EÜ

20

20

 



Liik: süvamere haid ning Deania histricosa ning Deania profondorum

Piirkond: XII (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed)

aasta

2007

2008

 

Hispaania

69

34

 

Prantsusmaa

22

11

 

Iirimaa

►M1  5 ◄

2

 

Ühendkuningriik

4

2

 

EÜ

100

49

 



Liik: Süsisaba

Aphanopus carbo

Piirkond: I, II, III ja IV (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed)

aasta

2007

2008

 

Saksamaa

5

5

 

Prantsusmaa

5

5

 

Ühendkuningriik

5

5

 

EÜ

15

15

 



Liik: Süsisaba

Aphanopus carbo

Piirkond: V, VI, VII ja XII (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed)

aasta

2007

2008

 

Saksamaa

35

35

 

Hispaania

173

173

 

Eesti

17

17

 

Prantsusmaa

2 433

2 433

 

Iirimaa

►M1  96 ◄

87

 

Läti

113

113

 

Leedu

1

1

 

Poola

1

1

 

Ühendkuningriik

173

173

 

Muud (1)

9

9

 

EÜ

3 051

3 042

 

(1)   Üksnes kaaspüük. Spetsialiseeritud püük ei ole selle kvoodi raames lubatud.



Liik: Süsisaba

Aphanopus carbo

Piirkond: VIII, IX ja X (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed)

aasta

2007

2008

 

Hispaania

13

13

 

Prantsusmaa

31

31

 

Portugal

3 956

3 956

 

EÜ

4 000

4 000

 



Liik: Süsisaba

Aphanopus carbo

Piirkond: CECAF 34.1. (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed)

aasta

2007

2008

 

Portugal

4 285

4 285

 

EÜ

4 285

4 285

 

▼M2



Liik: Limapead

Beryx spp.

Piirkond: III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed)

Aasta

2007

2008

 

Hispaania

74

74

 

Prantsusmaa

20

20

 

Iirimaa

10

10

 

Portugal

214

214

 

Ühendkuningriik

10

10

 

EÜ

328

328

 

▼B



Liik: Kalju-tömppeakala

Coryphaenoides rupestris

Piirkond: I, II, IV ja Va (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed)

aasta

2007

2008

 

Taani

2

2

 

Saksamaa

2

2

 

Prantsusmaa

14

14

 

Ühendkuningriik

2

2

 

EÜ

20

20

 

▼M3



Liik: Kalju-tömppeakala

Coryphaenoides rupestris

Piirkond: IIIa ja ühenduse veed IIIb, IIIc ja IIId

Aasta

2007

2008

 

Taani

1 002

946

 

Saksamaa

6

5 (1)

 

Rootsi

52

49

 

EÜ

1 060

1 000

 

(1)   Selle kvoodi alusel võib püüda ainult ICESi IIIa, IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonna EÜ vetes.

▼B



Liik: Kalju-tömppeakala

Coryphaenoides rupestris

Piirkond: Vb, VI ja VII (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed)

aasta

2007

2008

 

Saksamaa

9

9

 

Eesti

67

67

 

Hispaania

74

74

 

Prantsusmaa

3 789

3 789

 

Iirimaa

►M1  323 ◄

299

 

Leedu

87

87

 

Poola

44

44

 

Ühendkuningriik

222

222

 

Muud (1)

9

9

 

EÜ

4 624

4 600

 

(1)   Üksnes kaaspüük. Spetsialiseeritud püük ei ole selle kvoodi raames lubatud.

▼M2



Liik: Kalju-tömppeakala

Coryphaenoides rupestris

Piirkond: VIII, IX, X, XII ja XIV (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed)

Aasta

2007

2008

 

Saksamaa

40

40

 

Hispaania

4 391

4 391

 

Prantsusmaa

202

202

 

Iirimaa

9

9

 

Ühendkuningriik

18

18

 

Läti

71

71

 

Leedu

9

9

 

Poola

1 374

1 374

 

EÜ

6 114

6 114

 

▼M3



Liik: Atlandi karekala

Hoplostethus atlanticus

Piirkond: VI (ühenduse veed)

aasta

2007

2008

 

Hispaania

6

4

 

Prantsusmaa

33

22

 

Iirimaa

6

4

 

Ühendkuningriik

6

4

 

EÜ

51

34

 



Liik: Atlandi karekala

Hoplostethus atlanticus

Piirkond: VII (ühenduse veed)

aasta

2007

2008

 

Hispaania

1

1

 

Hispaania

147

98

 

Iirimaa

43

29

 

Ühendkuningriik

1

1

 

Muud (1)

1

1

 

EÜ

193

130

 

(1)   Üksnes kaaspüük. Spetsialiseeritud püük ei ole selle kvoodi raames lubatud.



Liik: Atlandi karekala

Hoplostethus atlanticus

Piirkond: I, II, III, IV, V, VIII, IX, X, XI, XII ja XIV püügipiirkonna EÜ veed

Aasta

2007

2008

 

Hispaania

4

3

 

Prantsusmaa

23

15

 

Iirimaa

6

4

 

Portugal

7

5

 

Ühendkuningriik

4

3

 

EÜ

44

30

 

▼B



Liik: Sinine molva

Molva dypterygia

Piirkond: (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed) II, IV ja V

aasta

2007

2008

 

Taani

►M1  8 ◄

6

 

Saksamaa

7

6

 

Prantsusmaa

42

34

 

Iirimaa

7

6

 

Ühendkuningriik

25

20

 

Muud (1)

7

6

 

EÜ

96

78

 

(1)   Üksnes kaaspüük. Spetsialiseeritud püük ei ole selle kvoodi raames lubatud.



Liik: Sinine molva

Molva dypterygia

Piirkond: III (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed)

aasta

2007

2008

 

Taani

►M1  9 ◄

6

 

Saksamaa

4

3

 

Rootsi

8

6

 

EÜ

21

15

 

▼M2



Liik: Sinine molva

Molva dypterygia

Piirkond: VI ja VII (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed) (2)

Aasta

2007

2008

 

Saksamaa

26

21

 

Eesti

4

3

 

Hispaania

83

67

 

Prantsusmaa

1 898

1 518

 

Iirimaa

7

6

 

Leedu

2

1

 

Poola

1

1

 

Ühendkuningriik

482

386

 

Muud (1)

7

6

 

EÜ

2 510

2 009

 

(1)   Üksnes kaaspüük. Spetsialiseeritud püük ei ole selle kvoodi raames lubatud.

(2)   Liikmesriigid tagavad, et sinise molva püüki jälgitakse teaduslikult, eriti nende kalalaevade tegevust, kes lossisid 2005. aastal üle 30 tonni sinise molva. Kõik laevad peavad rohkem kui viie tonni sinise molva lossimisest eelnevalt teatama ja ei tohi ühegi püügireisi lõpus lossida üle 25 tonni sinise molva.

▼B



Liik: Besuugo

Pagellus bogaraveo

Piirkond: VI, VII ja VIII (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed)

aasta

2007

2008

 

Hispaania

238

238

 

Prantsusmaa

12

12

 

Iirimaa

►M1  10 ◄

9

 

Ühendkuningriik

30

30

 

Muud (1)

9

9

 

EÜ

299

298

 

(1)   Üksnes kaaspüük. Spetsialiseeritud püük ei ole selle kvoodi raames lubatud.



Liik: Besuugo

Pagellus bogaraveo

Piirkond: IX (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed)

aasta

2007

2008

 

Hispaania

850

850

 

Portugal

230

230

 

EÜ

1 080

1 080

 

▼M2



Liik: Besuugo

Pagellus bogaraveo

Piirkond: X (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed)

Aasta

2007

2008

 

Hispaania (1)

10

10

 

Portugal (1)

1 116

1 116

 

Ühendkuningriik (1)

10

10

 

EÜ (1)

1 136

1 136

 

(1)   Kuni 10 % 2008. aasta kvootidest võib kasutada detsembris 2007.

▼B



Liik: Liik

Phycis blennoides

Piirkond: I, II, III ja IV (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed)

aasta

2007

2008

 

Saksamaa

10

10

 

Prantsusmaa

10

10

 

Ühendkuningriik

16

16

 

EÜ

36

36

 



Liik: Niituimluts

Phycis blennoides

Piirkond: V, VI ja VII (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed)

aasta

2007

2008

 

Saksamaa

10

10

 

Hispaania

588

588

 

Prantsusmaa

356

356

 

Iirimaa

►M1  276 ◄

260

 

Ühendkuningriik

814

814

 

EÜ

2 044

2 028

 



Liik: Niituimluts

Phycis blennoides

Piirkond: VIII ja IX (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed)

aasta

2007

2008

 

Hispaania

242

242

 

Prantsusmaa

►M1  11 ◄

15

 

Portugal

10

10

 

EÜ

263

267

 



Liik: Niituimluts

Phycis blennoides

Piirkond: X ja XII (ühenduse veed ja kolmandate riikide pädevusse mittekuuluvad veed)

aasta

2007

2008

 

Prantsusmaa

10

10

 

Portugal

43

43

 

Ühendkuningriik

10

10

 

EÜ

63

63

 



( 1 ) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

( 2 ) EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.

( 3 ) EÜT L 365, 31.12.1991, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 448/2005 (ELT L 74, 19.3.2005, lk 5).

( 4 ) EÜT L 270, 13.11.1995, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

( 5 ) EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1804/2005 (ELT L 290, 4.11.2005, lk 10).

( 6 ) EÜT L 132, 21.5.1987, lk 9.

( 7 ) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 768/2005 (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).

( 8 ) EÜT L 171, 6.7.1994, lk 7.

( 9 ) EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2166/2005 (ELT L 345, 28.12.2005, lk 5).

( 10 ) EÜT L 351, 28.12.2002, lk 6. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2269/2004 (ELT L 396, 31.12.2004, lk 1).

( 11 ) ELT L 349, 31.12.2005, lk 1.