<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑587/15</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62015CC0587</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:234">EU:C:2017:234</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>18</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>18</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUJURIST BOBEKI ETTEPANEK – KOHTUASI C 587/15</P><P>LIETUVOS RESPUBLIKOS TRANSPORTO PRIEMONIŲ DRAUDIKŲ BIURAS</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Michal Bobek</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20170323">23. märtsil 2017</DATE><NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑587/15</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Lietuvos Respublikos transporto priemonių draudikų biuras</HT></P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Gintaras Dockevičius</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Jurgita Dockevičienė</HT></P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Lietuvos Aukščiausiasis Teismas (Leedu kõrgeim kohus))</HT></P></STI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustus</KEYWORD><KEYWORD>Liiklusõnnetus, milles osalenud sõidukite põhiasukohad on eri liikmesriikides</KEYWORD><KEYWORD>Liikluskindlustuse rahvusliku büroo makstud hüvitise hüvitamine</KEYWORD><KEYWORD>Regressinõue õnnetuse põhjustanud isikute vastu</KEYWORD><KEYWORD>Menetluslikud tagatised</KEYWORD></INDEX><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>2006. aasta juulis põrkasid Saksamaal kokku kaks autot: Leedus registreeritud sõiduauto ja Saksamaal registreeritud takso. Avarii eest trahviti mõlemat juhti. Leedu auto oli kindlustamata. Saksa autojuht andis Saksamaa liikluskindluse büroo kohtusse, et saada kahjuhüvitist. Pooled jõudsid siiski lõpuks omavahel kokkuleppele, ilma et Saksamaa kohtud oleksid selles küsimuses lõpliku otsuse teinud. Saksa büroo maksis Saksa autojuhile välja kokkuleppelise summa. Siis korvas Leedu liikluskindlustuse büroo selle summa Saksa büroole. Seejärel püüdis Leedu büroo Leedu kohtutes saada sedasama summat kätte nii Leedus registreeritud auto juhilt kui ka omanikult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtule käesolevas asjas esitatud eelotsuse küsimused käsitlevad sisuliselt eespool nimetatud kompromisskokkuleppe õiguslikke tagajärgi ja sellega seotud õigusi, eriti menetlustagatisi, kui selline kompromisskokkulepe pööratakse siseriiklikes kohtutes täitmisele kolmandate isikute vastu. Nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus on märkinud, ei osalenud need isikud Saksamaal kohtumenetluses ega kompromisskokkuleppe läbirääkimisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Enne kui selle kohta saab hinnangu anda, on vaja siiski käsitleda ühte sissejuhatavat küsimust: Euroopa Kohtu pädevust. Praegune liikluskindlustuse regulatsioon liidus on võrdlemisi keerukas ja koosneb kahest reguleerimisvahendite komplektist: liikluskindlusdirektiividest ja rohelise kaardi süsteemist. Käesolevas asjas näib olevat kohaldatav rohelise kaardi süsteem. See kehtestati sise-eeskirjadega, mida ei koostanud liidu institutsioon, kuid mis avaldati komisjoni otsuse lisas. See viib küsimuseni, kas Euroopa Liidu Kohus on pädev neid sise-eeskirju tõlgendama.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kohaldatav õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Liidu õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT>Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>harta<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>)</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Harta artiklis 47 on sätestatud õigused tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>Igaühel, kelle liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi rikutakse, on selles artiklis kehtestatud tingimuste kohaselt õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus.</P><P>Igaühel on õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus. […]<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liikluskindlustuse direktiivid</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Liikluskindlustuse direktiive on kuus, kusjuures kuuendas on kodifitseeritud eelmised viis direktiivi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Esimese direktiivi<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Nõukogu <DATE ISO="19720424">24. aprilli 1972. aasta</DATE> direktiiv 72/166/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="103" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1972">EÜT 1972, L 103, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/01, lk 10).</P></NOTE> artiklis 2 oli sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="002.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid hoiduvad tsiviilvastutuskindlustuse kontrollimisest sõidukite puhul, mille põhiasukoht on teise liikmesriigi territooriumil.</ALINEA><ALINEA>Liikmesriigid hoiduvad sellise kindlustuse kontrollimisest ka teise liikmesriigi territooriumilt nende territooriumile saabuvate sõidukite puhul, mille põhiasukoht on kolmanda riigi territooriumil. Liikmesriigid võivad siiski teha pistelist kontrolli.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="002.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Sõidukite suhtes, mille põhiasukoht on liikmesriigi territooriumil, jõustuvad käesoleva direktiivi sätted, välja arvatud artiklid 3 ja 4:</P><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>pärast seda, kui kuus liikluskindlustuse rahvuslikku bürood on sõlminud lepingu, mille tingimuste kohaselt garanteerib iga rahvuslik büroo nõuete lahendamise vastavalt oma siseriiklike sundkindlustust käsitlevate õigusaktide sätetele tema territooriumil toimunud õnnetusjuhtumite puhul, mille on põhjustanud tavaliselt teise liikmesriigi territooriumil asuv kindlustatud või kindlustamata sõiduk;</P></ITEM><ITEM><P>alates kuupäevast, mille komisjon fikseerib pärast seda, kui on tihedas koostöös liikmesriikidega kindlaks teinud, et selline leping on sõlmitud;</P></ITEM><ITEM><P>kõnealuse lepingu kehtivuse ajaks.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></P></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Teise direktiivi<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Nõukogu <DATE ISO="19831230">30. detsembri 1983. aasta</DATE> teine direktiiv 84/5/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="008" PAGE.FIRST="17" DATE.PUB="1984">EÜT 1984, L 8, lk 17</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/07, lk 3).</P></NOTE> artiklis 1 oli sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>[…]</P><?PAGE NO="3"?><PARAG IDENTIFIER="001.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Iga liikmesriik loob organi või annab volitused mõnele organile, kelle ülesandeks on maksta vähemalt kindlustuskohustuse piires hüvitist vara- või isikukahju eest, mille on põhjustanud tundmatu sõiduk või sõiduk, mille puhul ei ole lõikes 1 sätestatud kindlustuskohustus täidetud.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="001.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>Kannatanu võib igal juhul pöörduda otse kõnealuse organi poole, kes on pärast seda, kui ta on kannatanult nõutud teabe saanud, kohustatud andma talle põhjendatud vastuse võimaliku hüvitise maksmise kohta.</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="001.007"><NO.PARAG>7.</NO.PARAG><ALINEA>Iga liikmesriik kohaldab organi poolse hüvitise maksmise suhtes oma õigus- ja haldusnorme, ilma et see piiraks ühtegi teist kannatanule soodsamat tava.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Neljanda direktiivi<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20000516">16. mai 2000. aasta</DATE> direktiiv 2000/26/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise ning nõukogu direktiivide 73/239/EMÜ ja 88/357/EMÜ muutmise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="181" PAGE.FIRST="65" DATE.PUB="2000">EÜT 2000, L 181, lk 65</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/03, lk 331).</P></NOTE> artikkel 6 kohustas maksma hüvitist isikule, kes kannatas isiku- või varakahju õnnetuses, mis juhtus liikmesriigis, mis ei olnud tema elukohariik. Seal on ette nähtud, et välismaal isikukahju kannatanu võib saada hüvitist hüvitusorganilt oma elukohariigis. Samuti on seal ette nähtud, et hüvitusorgan võib seejärel nõuda selle hüvitise tagasimaksmist kindlustusseltsi poliisi välja andnud üksuse liikmesriigi hüvitusorganilt. Viimati nimetatud hüvitusorganile lähevad siis üle kannatanu õigused õnnetuse põhjustanud isiku või tema kindlustusseltsi vastu. Liikmesriigid on kohustatud tunnustama seda regressiõigust, nagu selle näeb ette iga teine liikmesriik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Direktiiv 2009/103/EÜ (konsolideeritud liikluskindlustusdirektiiv) on kodifitseeriv direktiiv.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20090916">16. septembri 2009. aasta</DATE> direktiiv 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="263" PAGE.FIRST="11" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 263, lk 11</REF.DOC.OJ>). Eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab vastavatele konsolideeritud direktiivi sätetele. Vaidlusalune õnnetus juhtus aga enne konsolideeritud direktiivi vastuvõtmist. Kui käesolev juhtum oleks seotud liikluskindlustusdirektiividega, tuleks seda <HT TYPE="ITALIC">ratione temporis</HT> hinnata varem kehtinud liikluskindlustusdirektiivide kohaselt. Niisiis viitab käesolevas ettepanekus eelmiste direktiivide vastavatele sätetele. Tuleb siiski lisada, et nende sätete sisu on sama, kuna konsolideeritud direktiiv on vaid kodifitseerimisakt. Vt nt kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140123">23.1.2014</DATE>, <NAME.CASE>Petillo</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑371/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:26">EU:C:2014:26</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150326">26.3.2015</DATE>, <NAME.CASE>Litaksa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑556/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:202">EU:C:2015:202</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0004">4</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161215">15.12.2016</DATE>, <NAME.CASE>Vieira de Azevedo jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑558/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:957">EU:C:2016:957</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0004">4</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Komisjoni otsus 2003/564</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Komisjoni otsuse 2003/564/EÜ<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Büroode nõukogu sise-eeskirjad, mis on vastu võetud <DATE ISO="20020530">30. mail 2002</DATE> ja lisatud liitena komisjoni <DATE ISO="20030728">28. juuli 2003. aasta</DATE> otsusele 2003/564/EÜ nõukogu direktiivi 72/166/EMÜ rakendamise kohta mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse kontrolli osas (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="192" PAGE.FIRST="23" DATE.PUB="2003">ELT 2003, L 192, lk 23</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/06, lk 55).</P></NOTE> lisa sisaldab kõnealuseid sise-eeskirju. Sise-eeskirjade artikkel 3 käsitleb nõuete käsitlemist. Selles on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>Kui büroole teatatakse sellisest tema pädevusalasse kuuluval territooriumil toimunud õnnetusjuhtumist, milles osaleb teise riigi sõiduk, peab büroo nõuetekohaselt vormistatud nõuet ootamata uurima õnnetusjuhtumi toimumise asjaolusid. Büroo peab võimalikult kiiresti teatama igast sellisest õnnetusjuhtumist kindlustusandjale, kes andis välja rohelise kaardi või sõlmis kindlustuslepingu, või vajaduse korral asjassepuutuvale büroole. Teatamata jätmist ei käsitata siiski veana.</ALINEA><P>[…]</P><?PAGE NO="4"?><PARAG IDENTIFIER="003.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Büroo käsitleb kõiki nõudeid täiesti sõltumatult vastavalt õigus- ja haldusnormidele, mida õnnetusjuhtumi toimumiskoha riigis kohaldatakse vastutuse, kannatanutele hüvitise maksmise ja kohustusliku kindlustuse suhtes, tegutsedes rohelise kaardi või kindlustuspoliisi välja andnud kindlustusandja või vajaduse korral asjassepuutuva büroo parimates huvides.</ALINEA><ALINEA>5. Büroo on pädev kõigis küsimustes, mis on seotud õnnetusjuhtumi toimumiskoha riigis kohaldatava seaduse (isegi kui selles viidatakse teises riigis kohaldatavatele õigusnormidele) tõlgendamisega ja nõude rahuldamisega. Kui viimati mainitud sättest ei tulene teisiti, teavitab büroo enne lõpliku otsuse tegemist kindlustusandjat või asjassepuutuvat bürood nende selgesõnalisel nõudmisel.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Artikkel 5 käsitleb asjaomaste büroode vahel tagasimaksmise tingimusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Artikli 6 kohaselt garanteerib iga liikluskindlustuse rahvuslik büroo selle, et tema liikmed hüvitavad iga summa, mida nõutakse vastavalt artikli 5 sätetele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Leedu õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Kohustusliku mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse seaduse (Transporto priemonių valdytojų civilinės atsakomybės privalomojo draudimo įstatymas) artikli 17 lõikes 4 on sätestatud: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>[Leedu Mootorsõidukite Kindlustusandjate] Büroo maksab hüvitist teises Euroopa Liidu liikmesriigis (mille kindlustusandjate büroo on sise-eeskirjadele alla kirjutanud) tekkinud kahju eest vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, kui kahju põhjustajal, kelle mootorsõiduk asub tavaliselt Leedu Vabariigi territooriumil, ei ole mootorsõidukite kasutamise kohustuslikku tsiviilvastutuskindlustust […] Büroo maksab hüvitist ka muudel, sise-eeskirjadega ette nähtud juhtudel.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Sama seaduse artikli 23 lõikes 5 on sätestatud: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>Pärast seda, kui büroo on teise Euroopa Liidu liikmesriigi hüvitusorgani nõutud summa ära maksnud, on tal õigus nõuda selle summa hüvitamist kahju põhjustanud kindlustamata isikult või selle kindlustusandjalt.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Faktilised asjaolud, siseriiklik menetlus ja eelotsuse küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Saksamaal toimus <DATE ISO="20060720">20. juulil 2006</DATE> liiklusõnnetus Saksamaal registreeritud autoga, mida juhtis K. Floros, ja Leedus registreeritud autoga, mida juhtis G. Dockevičius (auto omanik oli J. Dockevičienė). Jäi ebaselgeks, kumb neist õnnetuses süüdi oli: K. Floros ja G. Dockevičius said mõlemad Saksamaa võimudelt trahvi, vastavalt 35 ja 60 eurot. Selgus, et õnnetuse juhtumise ajal ei olnud Leedus registreeritud auto kindlustatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>K. Floros nõudis <DATE ISO="20101011">11. oktoobril 2010</DATE> hüvitist oma autole tekitatud kahju eest. Ta esitas nõude Saksa kindlustusbüroole Deutsches Büro Grüne Karte e.V. (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>büroo A<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>). See büroo jättis tema nõude siiski rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Seepeale esitas K. Floros hagi büroo A vastu Landgericht Frankfurt am Maini (Frankfurdi esimese astme kohus, Saksamaa). Ta nõudis <FT TYPE="DECIMAL">10831,77</FT> euro suurust kahjuhüvitist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Nimetatud kohus jättis <DATE ISO="20101227">27. detsembril 2010</DATE> hagi rahuldamata ja tegi K. Florose puudumise tõttu tagaseljaotsuse. Seejärel kinnitas Landgericht Frankfurt am Maini (Frankfurdi esimese astme kohus, Saksamaa) 25. tsiviilkoda 8. augustil 2011 hagi rahuldamata jätmist, kuid teisel alusel: nimelt et õnnetuse faktiliste asjaolude kirjelduses oli puudujääke.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>K. Floros esitas apellatsioonkaebuse Oberlandesgericht Frankfurt am Maini (Frankfurdi kõrgeim piirkondlik kohus, Saksamaa). Nimetatud kohus asus <DATE ISO="20120131">31. jaanuari 2012. aasta</DATE> määruses seisukohale, et esimese astme kohtuotsus sisaldab tõendite puudumisest tingitud vigu ning et kui pooled omavahel kohtuvälisele kokkuleppele ei jõua, on vaja saata asi uuele läbivaatamisele. Ta soovitas pooltel omavahel kokku leppida ja bürool A maksta K. Florosele 4095 eurot. See kohus leidis, et vastasel juhul tuleb pidada kohtuistung koos tunnistajatega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Seda soovitust järgides jõudsid K. Floros ja büroo A omavahel kokkuleppele (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>kompromisskokkulepe<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>). K. Florosele maksti <FT TYPE="DECIMAL">8352,96</FT> eurot, mis hõlmas kohtu soovitatud summa, millele lisandusid kohtukulud (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>kokkuleppesumma<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Lietuvos Respublikos transporto priemonių draudikų biuras (Leedu Vabariigi mootorsõidukite kindlustusandjate büroo, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>büroo B<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> või <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>hageja<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>) hüvitas kokkuleppesumma büroole A.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Seejärel pöördus büroo B Leedu kohtutesse. Ta nõudis kokkuleppesumma hüvitamist G. Dockevičiuselt ja J. Dockevičienėlt (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>kostjad<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>). Nõude õiguslik alus oli Leedu kohustusliku kindlustuse seadus, millega on eelotsusetaotluse sõnul üle võetud direktiiv 2009/103 (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>konsolideeritud direktiiv<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>).<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Viidatud eespool 5. joonealuses märkuses.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Marijampolės rajono apylinkės teismas (Marijampolė rajoonikohus, Leedu) rahuldas <DATE ISO="20140505">5. mail 2014</DATE> büroo B hagi (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>esimese astme kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Kostjad esitasid selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse. Kauno apygardos teismas (Kaunase piirkonnakohtu tsiviilkolleegium, Leedu) tühistas oma <DATE ISO="20141007">7. oktoobri 2014. aasta</DATE> otsusega (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>teise astme kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>) esimese astme kohtuotsuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Esimese astme kohtuotsust tühistades märkis apellatsioonikohus, et kostjad ei ole kokkuleppesummaga nõustunud. Nad ei ole osalenud büroo A ja büroo B vahelises õigussuhtes. Seetõttu ei saa hageja antud teavet, et büroo A on maksnud K. Florosele hüvitist, pidada tõendiks kahju olemasolu ja summa kohta. Samuti märgiti teise astme kohtuotsuses, et selles suhtes lasub tõendamiskoormis hagejal. Kohus märkis, et sise-eeskirjad kui õiguslik alus hüvitiste maksmiseks liikluskindlustuse rahvuslike büroode vahel reguleerivad ainult nende büroode vahelisi suhteid: need ei reguleeri otseselt suhteid büroode ja kolmandate isikute vahel. Samuti ei ole kohustusliku kindlustuse seaduses ega konsolideeritud direktiivis ette nähtud, et hageja võib asjassepuutuva summa (mille ta büroole A välja maksis) kahju põhjustajalt tagasi saada ilma hinnanguta selle kohta, kas need summad on põhjendatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Selle teise astme kohtuotsuse peale on esitatud kassatsioonkaebus Lietuvos Aukščiausiasis Teismasesse (Leedu kõrgeim kohus), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et kostjad ei ole Saksamaal peetud kohtumenetluses osalenud ega olnud selle pooled ega osalenud ka läbirääkimistes, mille tulemusel maksti K. Florosele kokkuleppesumma. Büroo A oli ju järjepidevalt seisukohal, et K. Florose nõuet ei saa rahuldada. Peale selle märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et G. Dockevičius ei ole nõus vaidlusaluse liiklusõnnetuse eest vastutama.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Neid asjaolusid arvestades on eelotsusetaotluse esitanud kohtul kahtlusi seoses asjaomastel liikluskindlustuse rahvuslikel büroodel lasuvate menetluslike kohustuste ulatusega ja kostjate vastavate õigustega, mis tulenevad konsolideeritud direktiivist, sise-eeskirjadest ja samuti hartast.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel otsustas Lietuvos Aukščiausiasis Teismas (Leedu kõrgeim kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>1.</NO.P><TXT>Kas [konsolideeritud direktiivi] artiklit 2, artikli 10 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 24 lõiget 2, sise-eeskirjade artikli 3 lõiget 4, artikli 5 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 6 lõikeid 1 ja 10 ning harta artiklit 47 (koos või eraldi, kuid nimetatud sätteid piiramata) tuleb kohtuasjas, kus:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P><HT TYPE="ITALIC">ühe riigi kindlustusbüroo (büroo A) maksab hüvitist selles riigis toimunud liiklusõnnetuses kannatanule, kuna kahju põhjustajal, kes on teise liikmesriigi kodanik, ei olnud tsiviilvastutuskindlustust;</HT></P></ITEM><ITEM><P><HT TYPE="ITALIC">hüvitise maksmise tõttu läheb kannatanu nõudeõigus üle büroole A, kes nõuab nõude lahendamisel tekkinud kulude hüvitamist kahju põhjustaja riigi kindlustusbüroolt (büroo B);</HT></P></ITEM><ITEM><P><HT TYPE="ITALIC">büroo B rahuldab büroo A hüvitamisnõude ilma ise asja uurimata või lisateavet nõudmata;</HT></P></ITEM><ITEM><P><HT TYPE="ITALIC">büroo B algatab kohtumenetluse kostjate (kahju põhjustaja ja sõiduki omaniku) vastu nendelt tekkinud kulude väljanõudmiseks,</HT></P></ITEM><ITEM><P>tõlgendada nii, et selle menetluse hageja (büroo B) võib oma nõuet kostjate (kahju põhjustaja ja sõiduki omaniku) vastu põhjendada pelgalt sellega, et ta on hüvitanud büroole A selle kulud ja tal (s.o hagejal) ei ole kohustust veenduda, et kostja või kahju põhjustaja tsiviilvastutust reguleerivad tingimused (tema süü, ebaseaduslik tegevus, põhjuslik seos ja kahjusumma) olid täidetud, ning et kannatanule hüvitise maksmisel kohaldati teise riigi õigust õigesti?</P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas [konsolideeritud direktiivi] artikli 24 lõike 1 viienda lõigu punkti c ning sise-eeskirjade artikli 3 lõikeid 1 ja 4 (koos või eraldi, kuid nimetatud sätteid piiramata) tuleb tõlgendada nii, et büroo A peab enne kannatanule hüvitise maksmise kohta lõpliku otsuse tegemist kahju põhjustajale ja sõiduki omanikule (kui need on eri isikud) selgelt ja põhjalikult (k.a keel, milles see teave esitatakse) teatama nõude menetlemise algatamisest ja edenemisest ning andma neile piisavalt aega märkuste tegemiseks või vastuväidete esitamiseks hüvitise maksmise otsuse ja/või hüvitise summa kohta?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kui vastus esimesele küsimusele on eitav (s.o kostjad (kahju põhjustaja ja sõiduki omanik) võivad hagejalt (büroo B) nõuda tõendeid või esitada vastuväiteid või väljendada kahtlust muu hulgas liiklusõnnetuse asjaolude kohta, kahju põhjustaja vastutust reguleeriva õigusraamistiku kohaldamise kohta, kahjusumma ja selle arvutamise viisi kohta), siis kas [konsolideeritud direktiivi] artiklit 2, artikli 10 lõiget 1 ja artikli 24 lõiget 2 ning sise-eeskirjade artikli 3 lõike 4 teist lõiku (koos või eraldi, kuid nimetatud sätteid piiramata) tuleb tõlgendada nii, et kuigi büroo B ei palunud enne lõpliku otsuse tegemist büroolt A teavet liiklusõnnetuse toimumiskoha riigis kehtivate õigusaktide tõlgendamise ja nõude menetlemise kohta, peab büroo A selle teabe igal juhul esitama büroole B selle nõudmisel koos igasuguse muu teabega, mis on büroo B jaoks vajalik selleks, et määrata kindlaks oma [hüvitamise] nõue kostjate (kahju põhjustaja ja sõiduki omanik) vastu?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Kui vastus teisele küsimusele on jaatav (s.o büroo A on kohustatud kahju põhjustajat ja sõiduki omanikku nõude menetlemisest teavitama ning andma neile võimaluse esitada vastuväiteid vastutuse või kahjusumma kohta), siis mis tagajärjed on sellel, kui büroo A oma teavitamiskohustust ei täida:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>büroo B kohustusele rahuldada büroo A hüvitamisnõue;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kahju põhjustaja ja sõiduki omaniku kohustusele hüvitada büroole B selle kulud?</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><?PAGE NO="7"?><ITEM><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>Kas sise-eeskirjade artikli 5 lõiget 1 ja artiklit 10 tuleb tõlgendada nii, et büroo A poolt kannatanule hüvitiseks makstud summat tuleb käsitada büroo A enda hüvitamatu riskina (välja arvatud juhul, kui selle riski on võtnud büroo B), mitte samas õnnetuses osalenud teisel isikul lasuva rahalise kohustusena, arvestades eelkõige käesoleva asja asjaolusid, nimelt et:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P><HT TYPE="ITALIC">hüvitusorgan (büroo A) lükkas kannatanu hüvitisnõude alguses tagasi;</HT></P></ITEM><ITEM><P><HT TYPE="ITALIC">seepärast esitas kannatanu kahju hüvitamise hagi;</HT></P></ITEM><ITEM><P><HT TYPE="ITALIC">madalama astme kohtud jätsid selle büroo A vastu esitatud hagi rahuldamata põhjendusega, et see on alusetu ja tõendamata;</HT></P></ITEM><ITEM><P><HT TYPE="ITALIC">kannatanu ja büroo A jõudsid kohtuvälisele kokkuleppele alles kõrgema astme kohtus pärast seda, kui kohus märkis, et kui pooled omavahel kokkuleppele ei jõua, saadetakse asi esimese astme kohtusse tagasi algusest peale menetlemiseks;</HT></P></ITEM><ITEM><P><HT TYPE="ITALIC">büroo A põhjendas kohtuvälise kokkuleppe sõlmimist sisuliselt pika kohtumenetlusega kaasnevate kulude kokkuhoidmisega;</HT></P></ITEM><ITEM><P><HT TYPE="ITALIC">käesolevas menetluses ei ole ükski kohus tuvastanud liiklusõnnetuses osalenud kostja vastutust (süüd)?<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/></HT></P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Oma kirjalikud seisukohad on esitanud büroo B, Tšehhi ja Itaalia valitsus ning komisjon. Kohtuistungil, mis peeti <DATE ISO="20161214">14. detsembril 2016</DATE>, esitasid oma suulised seisukohad Leedu valitsus ja komisjon.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Käesolev ettepanek on üles ehitatud järgmiselt: kuna Euroopa Kohtule esitatud küsimustes on viidatud nii konsolideeritud direktiivile kui ka sise-eeskirjadele, käsitlen kõigepealt nende kahe normistiku omavahelist suhet (A osa). Kui siseriiklik kohus ei tuvasta teisiti, kuulub käesolev juhtum sise-eeskirjadega kehtestatud rohelise kaardi süsteemi. Sise-eeskirju ei koostanud liidu institutsioon. Sellepärast uurin, kas Euroopa Kohus on pädev neid tõlgendama (B osa). Seejärel hindan, millised nõuded tulenevad liidu õigusest seoses kostjate menetluslike õigustega (C osa).</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Paralleelsed süsteemid: roheline kaart ja liikluskindlustusdirektiivid</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Ajalooliselt pidi reisiv mootorsõidukijuht iga piiri ületamisel tõendama, et tal on kindlustus välisriigis reisimiseks. Samuti tuli sageli sõlmida mootorsõiduki tsiviilvastutuskindlustuse leping kohaliku kindlustusandjaga.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Merkin, R. ja Hemsworth, M., <HT TYPE="ITALIC">The Law of Motor Insurance</HT>, 2. trükk, London, Sweet &amp; Maxwell, 2015, lk 26–27, punkt I‑26. Vt samuti kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19770609">9.6.1977</DATE>, <NAME.CASE>Ufficio van Ameyde</NAME.CASE> (<NO.CASE>90/76</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1977:101">EU:C:1977:101</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, lk 1094, punkt 8).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Välismaale reisimise ja kindlustamisega seotud raskusi käsitles <DATE ISO="19531217">17. detsembril 1953</DATE> Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni egiidi all sõlmitud leping.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Mis järgis ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni sisetranspordi komitee maanteetranspordi töörühma 1949. aasta soovitust nr 5, E/ECE/TRANS/145, E/ECE/TRANS/SCI/39, lk 2.</P></NOTE> Seda lepingut nimetatakse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>büroodevaheliseks näidislepinguks<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>1953. aasta leping<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>).<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19921112">12.11.1992</DATE>, <NAME.CASE>Fournier</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑73/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:431">EU:C:1992:431</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0013">13</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>1953. aasta näidislepinguga kutsuti ellu nn roheliste kaartide süsteem (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>rohelise kaardi süsteem<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>).<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vt sise-eeskirjade artikli 2 lõige 11 ja konsolideeritud direktiivi artikli 1 punkt 5.</P></NOTE> Roheline kaart on rahvusvaheline sertifikaat, mis kinnitab, et sõidukijuhil on tsiviilvastutuskindlustus igasuguste juhtumite vastu, mis võivad <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>vastuvõtvas riigis<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> toimuda. Samuti tõendab see, et vastutusest tekkivad kohustused katab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>koduriigi<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> kindlustusandja või asjaomane liikluskindlustuse rahvuslik büroo.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Hiljem on 1953. aasta lepingut asendatud – viimati sise-eeskirjadega. Praegu osalevad rohelise kaardi süsteemis 48 riigi (sealhulgas kõikide liidu liikmesriikide) liikluskindlustuse rahvuslikud bürood.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Sise-eeskirjad võttis vastu ja neid haldab büroode nõukogu (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>büroode nõukogu<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>), mis on Belgia õiguse kohaselt asutatud rahvusvaheline mittetulundusühing.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Sise-eeskirjad kohustavad asjaomaseid liikluskindlustuse rahvuslikke büroosid (kes on büroode nõukogu liikmed) maksma hüvitist nende territooriumil toiminud õnnetuste eest, mille põhjustasid harilikult teises riigis asuvad sõidukid. Samuti kohustasid sise-eeskirjad bürood, kus niisugused sõidukid on registreeritud, tagama õnnetuse toimumisriigis asuva büroo makstud summade hüvitamise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Rohelise kaardi süsteem oli küll edumeelne, kuid ei lahendanud siiski muid probleeme seoses sõiduki juhtimisega välismaal. Nende hulka kuulusid mootorsõidukite piirikontroll, eri riiklike eeskirjade lahknevused kahju hüvitamise osas ning piiriüleste kohtuvaidlustega seotud keerukused.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Merkin, R. ja Hemsworth, M., <HT TYPE="ITALIC">The Law of Motor Insurance</HT>, 2. trükk, London, Sweet &amp; Maxwell, 2015, lk 27, punkt I‑27.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Liidus on neid aspekte käsitlenud viis direktiivi,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Esimene, teine ja neljas direktiiv (viidatud eespool 2.–4. joonealuses märkuses); ja nõukogu <DATE ISO="19900514">14. mai 1990. aasta</DATE> kolmas direktiiv 90/232/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="129" PAGE.FIRST="33" DATE.PUB="1990">EÜT 1990, L 129, lk 33</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/01, lk 249) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>kolmas direktiiv<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>); ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20050511">11. mai 2005. aasta</DATE> direktiiv 2005/14/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 72/166/EMÜ, 84/5/EMÜ, 88/357/EMÜ ja 90/232/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/26/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="149" PAGE.FIRST="14" DATE.PUB="2005">ELT 2005, L 149, lk 14</REF.DOC.OJ>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>viies direktiiv<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>).</P></NOTE> mis on nüüd kodifitseeritud ja asendatud konsolideeritud direktiiviga.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Viidatud eespool 5. joonealuses märkuses.</P></NOTE> Liidusisene mootorsõidukite kindlustamise kord oli algusest peale ette nähtud eeskätt isikute vaba liikumist hõlbustava ja seega siseturu toimimist võimendava vahendina.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt esimese direktiivi põhjendus 1. Kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19770609">9.6.1977</DATE>, <NAME.CASE>Ufficio van Ameyde</NAME.CASE> (<NO.CASE>90/76</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1977:101">EU:C:1977:101</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, lk 1123, punkt 13, ja lk 1124, punkt 18); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19921112">12.11.1992</DATE>, <NAME.CASE>Fournier</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑73/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:431">EU:C:1992:431</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0009">9</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110317">17.3.2011</DATE>, <NAME.CASE>Carvalho Ferreira Santos</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑484/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:158">EU:C:2011:158</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150326">26.3.2015</DATE>, <NAME.CASE>Litaksa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑556/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:202">EU:C:2015:202</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Selle eesmärgi saavutamiseks tugines liit rohelise kaardi süsteemile ja mõnes aspektis laiendas seda. On selge, et mõlemad süsteemid kujunesid teineteisega paralleelselt, teineteise põhjal ja teineteisele viidates.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Esimene direktiiv kohustas liikmesriiki kehtestama kohustusliku liikluskindlustuse ja hoiduma tsiviilvastutuskindlustuse kontrollimisest sõidukite puhul, mille põhiasukoht on teise liikmesriigi territooriumil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>See liikluskindlustuse kontrolli kaotamine piiridel aga oli tingimuslik ja olenes sellest, kas liikmesriikide asjaomased riiklikud kindlustusbürood on sõlminud lepingu.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Esimese direktiivi artiklis 2 oli ette nähtud, et selle lepingu sõlmimine on selle direktiivi normide jõustumise eeltingimus ja kontrollkuupäev. Vt konsolideeritud direktiivi artikkel 2.</P></NOTE> Vastuseks sellele sõlmiti <DATE ISO="19721016">16. oktoobril 1972</DATE> nn täiendav büroodevaheline leping (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>1972. aasta leping<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Samuti märkis komisjon soovituses 73/185, et 1972. aasta leping vastab esimeses direktiivis sätestatud tingimustele. Ta määras kindlaks kuupäeva (<DATE ISO="19730701">1. juuli 1973</DATE>), millest alates soovitati liikmesriikidel piiril kindlustuse kontrollimisest hoiduda.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P><DATE ISO="19730515">15. mai 1973. aasta</DATE> soovitus (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="194" PAGE.FIRST="13" DATE.PUB="1973">EÜT 1973, L 194, lk 13</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> Sellele soovitusele järgnes otsus 74/166/EMÜ, milles komisjon sätestas esimese direktiivi artikli 2 lõike 2 kohaselt liikmesriikide kohustuse hoiduda piiril kindlustuse kontrollimisest alates <DATE ISO="19740515">15. maist 1974</DATE>.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Komisjoni <DATE ISO="19740206">6. veebruari 1974. aasta</DATE> esimene soovitus 74/166/EMÜ, mis käsitleb seda, kuidas kohaldada nõukogu <DATE ISO="19720424">24. aprilli 1972. aasta</DATE> direktiivi 72/166/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="087" PAGE.FIRST="13" DATE.PUB="1974">EÜT 1974, L 87, lk 13</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> See kehtis niisuguste sõidukite suhtes, mille põhiasukoht oli Euroopas teise liikmesriigi territooriumil ja mis kuulusid vastava liikluskindlustuse rahvuslike büroode vahelise lepingu reguleerimisalasse. Asjassepuutuv akt, millele viidati, oli eespool nimetatud lepingu 1973. aasta versioon (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>1973. aasta leping<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>).<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Avaldatud lisas komisjoni <DATE ISO="19740206">6. veebruari 1974. aasta</DATE> teisele otsusele 74/167/EMÜ, mis käsitleb seda, kuidas kohaldada nõukogu <DATE ISO="19720424">24. aprilli 1972. aasta</DATE> direktiivi 72/166/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="087" PAGE.FIRST="14" DATE.PUB="1974">EÜT 1974, L 87, lk 14</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Samamoodi võttis komisjon esimese direktiivi artikli 7 lõike 2 alusel vastu teise otsuse (otsus 74/167), mis kohustas liikmesriike hoiduma samaväärselt kontrollimast sõidukeid, mille põhiasukoht on loetletud kolmandates riikides ja mis sisenevad ühenduse territooriumile (alates <DATE ISO="19740515">15. maist 1974</DATE>).<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Vt komisjoni teine otsus, millele on viidatud eespool 19. joonealuses märkuses.</P></NOTE> Võimalust käsitleda selliseid sõidukeid nii, nagu oleks nende põhiasukoht ühenduses, sai kasutada tingimusel, et on olemas tagatis. Selle tagatise pidid andma kõikide liikmesriikide liikluskindluse rahvuslikud bürood seoses nende territooriumil niisuguste sõidukitega põhjustatud õnnetustest tekkivate nõuete lahendamisega.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Vt nt komisjoni <DATE ISO="19741213">13. detsembri 1974. aasta</DATE> kolmas otsus 75/23/EMÜ, mis käsitleb seda, kuidas kohaldada nõukogu <DATE ISO="19720424">24. aprilli 1972. aasta</DATE> direktiivi mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="006" PAGE.FIRST="33" DATE.PUB="1975">EÜT 1975, L 6, lk 33</REF.DOC.OJ>); komisjoni <DATE ISO="19860516">16. mai 1986. aasta</DATE> viies otsus 86/219/EMÜ, mis käsitleb seda, kuidas kohaldada nõukogu <DATE ISO="19720424">24. aprilli 1972. aasta</DATE> direktiivi 72/166/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="153" PAGE.FIRST="53" DATE.PUB="1986">EÜT 1986, L 153, lk 53</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Peale kohustuse hoiduda piiril kindlustuse kontrollimisest kehtestas esimene direktiiv liikmesriikidele ka kohustuse tagada, et rohelise kaardi süsteemi alusel asutatud liikluskindlustuse rahvuslikud bürood hangivad ja vahetavad üksteisega teavet selle kohta, millisel territooriumil on sõiduki põhiasukoht, ning sõiduki registreerimismärgi ja kindlustuse kohta.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Esimese direktiivi artikkel 5 ja konsolideeritud direktiivi artikkel 6. <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>Büroo<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> määratlust vt esimese direktiivi artikli 1 punktist 3 ja konsolideeritud direktiivi artikli 1 punktist 3.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Teine, kolmas, neljas ja viies direktiiv ühtlustasid muid liidusiseseid liikluskindlustuse aspekte, mis ei ole käesolevas asjas otseselt olulised.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vastavate liikluskindlustusdirektiivide kokkuvõtlikku kirjeldust vt kohtujuristi ettepanekust, Stix-Hackl, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Farrell</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑356/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:653">EU:C:2006:653</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Mis puudutab rohelise kaardi süsteemi ja liikluskindlustusdirektiivide süsteemi omavahelisi seoseid, nähti viiendas direktiivis üksikasjalikult ette liikmesriikide kohustused seada sisse nõuete lahendamise menetlus, mida saab kasutada ka <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>õnnetuste puhul, millega seotud nõuded võib lahendada […] liikluskindlustuse rahvuslike büroode süsteem<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Kolmanda direktiivi muutmine. Vt viienda direktiivi artikkel 4, kolmanda direktiivi artikkel 4e ja konsolideeritud direktiivi artikkel 19.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Lõpuks nähtub seadusandlikust kujunemisloost, et mõningaid viiendasse direktiivi tehtud muudatusi inspireeris büroode nõukogu.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Vt seoses büroode nõukoguga, mõju hindamise vorm, mis oli lisatud viienda direktiivi eelnõu jaotiseke <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>Konsulteerimine<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> (KOM/2002/ 244 lõplik) (<REF.DOC.OJ COLL="X" NO.OJ="227E" PAGE.FIRST="387" DATE.PUB="2002">ELT 2002, E 227, lk 387</REF.DOC.OJ>), milles on märgitud, et büroode nõukogu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>on väljendanud toetust eelnõu põhisätetele ja nõustunud tegema komisjoniga koostööd, et korralikult lahendada mõned keerulised probleemid, näiteks seoses sõidukitega, millel puudub registreerimismärk või on mittevastav registreerimismärk, või imporditud sõidukite kindlustusega<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Mis puudutab juriidilisi dokumente rohelise kaardi süsteemi väljakujunemise kohta, siis avaldati 1973. aasta leping <HT TYPE="ITALIC">Euroopa Liidu Teataja</HT> L-seerias komisjoni otsuse lisana.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt eespool 19. joonealuses märkuses viidatud komisjoni <DATE ISO="19740206">6. veebruari 1974. aasta</DATE> teine otsus. Vt samuti komisjoni <DATE ISO="19860516">16. mai 1986. aasta</DATE> kuues otsus 86/220/EMÜ, mis käsitleb seda, kuidas kohaldada nõukogu direktiivi 72/166/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="153" PAGE.FIRST="54" DATE.PUB="1986">EÜT 1986, L 153, lk 54</REF.DOC.OJ>), ning komisjoni <DATE ISO="19880518">18. mai 1988. aasta</DATE> üheksas otsus 88/369/EMÜ, mis käsitleb seda, kuidas kohaldada nõukogu direktiivi 72/166/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="181" PAGE.FIRST="47" DATE.PUB="1988">EÜT 1988, L 181, lk 47</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Sama lahendus võeti tookord vastu ka nn mitmepoolse garantiilepingu suhtes, mis sõlmiti liikluskindlustuse rahvuslike büroode vahel <DATE ISO="19910315">15. märtsil 1991</DATE> Madridis ning milles koondati ja asendati varasemad rohelise kaardi süsteemiga seotud lepingud.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt komisjoni <DATE ISO="19910530">30. mai 1991. aasta</DATE> otsus 91/323/EMÜ, mis käsitleb seda, kuidas kohaldada nõukogu direktiivi 72/166/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="177" PAGE.FIRST="25" DATE.PUB="1991">EÜT 1991, L 177, lk 25</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>See akt omakorda asendati sise-eeskirjadega, mis on käesolevas asjas kohaldatavad.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Viidatud eespool 6. joonealuses märkuses.</P></NOTE> Sise-eeskirjades on samamoodi nagu nendele eelnenud aktides märgitud, et akt on vastu võetud kooskõlas esimese direktiivi põhimõtetega. Sise-eeskirjadel on kolm lisa ning üks nendest on esimene direktiiv. Hilisemas, 2008. aastal sise-eeskirjadesse tehtud muudatuses on märgitud, et selles on arvesse võetud viiendat direktiivi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Viimati nimetatud asjaolu kajastab ehk kõige ilmekamalt, miks on käesolevas jaos üksikasjalikult kirjeldatud mõlema süsteemi arengut ja kooseksisteerimist, seda, mil määral need koos kujunesid. Normitehniliselt meenutab see kõik matrjoškat: komisjoni otsus sisaldab lisa, mis sisaldab sise-eeskirju, mille lisas on veel üks liidu õigusakt, nimelt esimene direktiiv. Üks kiht oleneb teisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes on seega täiesti selge, et nüüd on rohelise kaardi süsteem ja liikluskindlustusdirektiivid liidus omavahel tihedalt põimunud. Rohelise kaardi süsteem oli ajaliselt varasem, sellele järgnesid liikluskindlustusdirektiivid. Liikluskindlustusdirektiivid kehtestati kui <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>liiduspetsiifiline täiendus<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>, mis <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>poogiti<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> osaliselt rohelise kaardi süsteemi külge. Sestpeale on mõlemad süsteemid arenenud kõrvuti, kusjuures liit on võtnud rohelise kaardi süsteemist üle mitmeid nõudeid ja tingimusi oma liikmesriikide suhtes.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Euroopa Kohtu pädevus sise-eeskirju tõlgendada</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Leedu valitsus kinnitas kohtuistungil, et põhikohtuasjas vaidluse all olev nõue (mida algul käsitles büroo A), mis anti üle büroole B, kuulub rohelise kaardi süsteemi. Sellest asjaolust, mis jääb eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrollida, tekib siiski küsimus, kas Euroopa Kohus on pädev sise-eeskirju tõlgendama.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Kohtuotsustele Demouche<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19871006">6.10.1987</DATE>, <NAME.CASE>Demouche jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>152/83</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:421">EU:C:1987:421</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja Fournier<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19921112">12.11.1992</DATE>, <NAME.CASE>Fournier</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑73/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:431">EU:C:1992:431</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> viidates väitis komisjon oma kirjalikes seisukohtades ja kohtuistungil, et Euroopa Kohtul ei ole pädevust sise-eeskirju tõlgendada. Komisjon märkis, et ELTL artikli 267 punkti b kohaselt piirdub Euroopa Kohtu pädevus üksnes liidu institutsioonide aktidega. Sise-eeskirjad ei ole liidu institutsiooni akt. Seega ei saa Euroopa Kohus neid tõlgendada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Ma ei nõustu sellega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Sise-eeskirjade staatust liidu õiguskorras võib käsitleda kaheti: 1) vormiliselt või 2) sisulisemalt. Ent olenemata sellest, kumma käsitlusviisi ma valin, jõuan ikkagi ühele ja samale järeldusele: niisuguses asjas nagu käesolev saab Euroopa Kohus sise-eeskirju tõlgendada.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vormiline käsitlusviis</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Esiteks avaldati sise-eeskirjad otsuse 2003/564<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Eespool 6. joonealuses märkuses viidatud komisjoni otsus.</P></NOTE> lisana. See otsus ise on liidu õiguskorra osa. Üldiselt võib eeldada, et õigusaktide lisadel on samasugune õigusjõud nagu nendel õigusaktidel endil.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Vt analoogia alusel kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20030911">11.9.2003</DATE>, <NAME.CASE>Austria <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-445/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:445">EU:C:2003:445</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), kus on märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>ühinemisakti protokollid ja lisad kujutavad endast esmase õiguse sätteid, mida saab peatada, muuta või kehtetuks tunnistada üksnes aluslepingute muutmiseks ette nähtud menetlust järgides, kui ühinemisaktis endas ei ole sätestatud teisiti<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Teiseks avaldati otsus 2003/564 <HT TYPE="ITALIC">Euroopa Liidu Teataja</HT> L-seerias, mis sisaldab siduvaid õigusakte.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Seevastu C-seeria on mõeldud üksnes liitu puudutava teabe, soovituste ja teadete avaldamiseks, vt kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110512">12.5.2011</DATE>, <NAME.CASE>Polska Telefonia Cyfrowa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑410/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:294">EU:C:2011:294</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20121213">13.12.2012</DATE>, <NAME.CASE>Expedia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑226/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:795">EU:C:2012:795</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt samuti kohtujuristi ettepanek, Wathelet, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>kohtuasi DHL Express (Italy) ja DHL Global Forwarding (Italy)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑428/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:587">EU:C:2015:587</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; 17. joonealune märkus).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Kolmandaks seab otsus ise artiklis 1 liikmesriikidele selge kohustuse hoiduda sise-eeskirjade reguleerimisalasse kuuluvate teistest liikmesriikidest või kolmandatest riikidest saabuvate sõidukite kindlustuse kontrollimisest piiril.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Vt eespool 6. joonealuses märkuses viidatud komisjoni otsuse 2003/564/EÜ artikkel 1: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>Iga liikmesriik on alates <DATE ISO="20030801">1. augustist 2003</DATE> kohustatud loobuma tsiviilvastutuskindlustuse kontrollimisest sõidukite puhul, mille põhiasukoht on mõnes teises liikmesriigis või […] territooriumil […] [,] mille suhtes kehtib <DATE ISO="20020530">30. mail 2002. aastal</DATE> Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide ja teiste assotsieerunud riikide liikluskindlustuse riiklike büroode vahel sõlmitud käesoleva otsuse lisa liiteks olev leping.<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/></P></NOTE> Samuti on konsolideeritud direktiivis sätestatud liikmesriikide kohustus tagada, et liikluskindlustuse rahvuslikud bürood (mis kuuluvad muidu sise-eeskirjade reguleerimisalasse) vahetavad teatavat teavet. Need kohustused, mille täitmine eeldab sise-eeskirjade aktsepteerimist, on liidu õiguses selgelt rakendatavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Nende asjaolude koostoimel on minu arvates selged õiguslikud tagajärjed: nimelt välisakti vormiline inkorporeerimine liidu õiguskorda. Sellest tulenevalt on Euroopa Kohus pädev seda akti, mis muutus komisjoni otsuse osaks, tõlgendama.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sisuline käsitlusviis</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Isegi kui eelistada vormilisele käsitlusele sisulist, ei arva ma, et järeldus oleks teistsugune. Lausa vastupidi: kui vaadata üksikasjalikumalt üldist konteksti ja sise-eeskirjade toimimist liidu õiguses, tuleb minu arvates jällegi järeldada, et sise-eeskirjad on liidu õiguskorra osa.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Ehitan oma põhjenduskäigu selles küsimuses üles järgmiselt: a) esiteks paigutan kohtuotsuse Demouche selle õiguslikku konteksti (a). Teiseks käsitlen oma arusaama selle kohtuotsuse ulatusest (b). Kolmandaks kaalun liikluskindlustuse üldist arengut alates kohtuotsusest Demouche (c). Neljandaks vaatan hiljutisemat ja kujunevat kohtupraktikat seoses Euroopa Kohtu pädevusega tõlgendada välisakte (d). Viiendaks peatun põgusalt võimalikul laiemal kohtualluvuse alusel, mille kohaselt on liikluskindlustuse normid kehtestatud, nimelt isikute vabal liikumisel (e).</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kohtuotsus Demouche laiemas kontekstis</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Demouche ei olnud isoleeritud juhtum. Kui vaadata Euroopa Kohtu praktikat enne ja pärast kohtuotsust Demouche, on täiesti selge, et Euroopa Kohtu ja tema kohtujuristide tõlgenduskäigud olid erinevad seoses 1972. aasta lepinguga, mis on sise-eeskirjade eelkäija.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Kohtujurist Reischl otsustas oma ettepanekus kohtuasjas Van Ameyde <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>uurida<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> 1972. aasta lepingut, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>määrata kindlaks nende liidu õigusnormide ulatus, mida [see] leping täiendab ja mille tõlgendamine peab olema kooskõlas selle lepingu tõlgendamisega<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>, kuna viimati nimetatud leping on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>teatavas mõttes<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>ühenduse eeskirjade osa<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/>.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Kohtujuristi ettepanek, Reischl, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ufficio van Ameyde</NAME.CASE> (<NO.CASE>90/76</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1977:76">EU:C:1977:76</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, lk 1135). Euroopa Kohus ei võtnud oma otsuses selget seisukohta seoses rohelise kaardi lepingute staatusega liidu õiguses. Ta märkis, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>rohelise kaardi süsteem, mida on ühenduse sätetega tunnustatud ja täiustatud, on mõeldud isikute ja kaupade vaba liikumise hõlbustamiseks, kaitstes samal ajal vara- või isikukahju kannatanute huve<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>, kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19770609">9.6.1977</DATE>, <NAME.CASE>Ufficio van Ameyde</NAME.CASE> (<NO.CASE>90/76</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1977:101">EU:C:1977:101</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, lk 1124, lk 18).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Kohtujurist Slynn oma ettepanekus kohtuasjas Demouche seda käsitlusviisi täielikult omaks ei võtnud. Muu hulgas väljendas ta mõningaid reservatsioone selle kohta, kas kohtujurist Reischli ettepanekut tuleb mõista nii, et 1972. aasta leping on ühenduse institutsioonide akt.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Kohtujuristi ettepanek, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Slynn, Demouche jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>152/83</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:319">EU:C:1987:319</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, lk 3845).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Hiljem täpsustas Euroopa Kohus oma otsuses Fournier enda käsitlusviisi seoses vastava rohelise kaardi süsteemi lepingu tõlgendamisega.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19921112">12.11.1992</DATE>, <NAME.CASE>Fournier</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-73/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:431">EU:C:1992:431</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Nimetatud kohtuasjas puudutas eelotsuse küsimus esimese direktiivi artikli 1 punktis 4 määratletud mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>territoorium, kus on sõiduki põhiasukoht<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> tõlgendamist. Huvitaval kombel andis Euroopa Kohus siseriikliku kohtu palutud tõlgenduse, ehkki oli selge, et selle juhtumi faktilised asjaolud kuulusid rohelise kaardi, mitte liikluskindlustusdirektiivide süsteemi.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Seda on märgitud ka kohtujuristi ettepanekus, Tesauro, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kleinwort Benson</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑346/93</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1995:17">EU:C:1995:17</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Arvatavasti sellel põhjusel lisas Euroopa Kohus, et 1972. aasta lepingus ja esimeses direktiivis kasutatud mõistetel ei pruugi tingimata olla üks ja sama tähendus ning siseriikliku kohtu ülesanne on anda sellele lepingule <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>tähendus, mida ta peab asjakohaseks, ilma et ta oleks seotud […] tähendusega, […] mis on omistatud samale mõistele […] [esimeses direktiivis]<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19921112">12.11.1992</DATE>, <NAME.CASE>Fournier</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-73/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:431">EU:C:1992:431</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Liidu õiguskorras rohelise kaardi aktide jaoks koha otsimine kumab läbi ka kohtujurist Jacobsi ettepanekust kohtuasjas Fournier.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Kohtujuristi ettepanek, Jacobs, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fournier</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-73/89</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:222">EU:C:1992:222</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> leheküljel I‑5646).</P></NOTE> Ta märkis, et Euroopa Kohus ei saanud küll 1972. aasta lepingut tõlgendada, kuid see ei tähendanud, et Euroopa Kohus <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0043" ID="QS0043"/>ei ole pädev vastama siseriikliku kohtu esitatud küsimusele<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>. Tõmmates paralleeli kohtuotsusega Dzodzi<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19901018">18.10.1990</DATE>, <NAME.CASE>Dzodzi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑297/88 ja C-197/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:360">EU:C:1990:360</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja sellega seotud kohtupraktikaga,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19901108">8.11.1990</DATE>, <NAME.CASE>Gmurzynska-Bscher</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-231/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:386">EU:C:1990:386</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> asus kohtujurist Jacobs seisukohale, et Euroopa Kohtu tõlgenduspädevus peab kehtima, sest 1972. aasta leping, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0044" ID="QS0044"/>olemata kaugeltki tavaline eraõiguslik leping, on [esimese direktiiviga] loodud süsteemi oluline osa. See leping mitte üksnes ei olnud direktiiviga silmas peetud, vaid selle sõlmimine oli enamiku direktiivi sätete jõustumise eeltingimus<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Kohtujuristi ettepanek, Jacobs, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fournier</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-73/89</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:222">EU:C:1992:222</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkti 19 lõpp).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Minu arvates annavad Euroopa Kohtu ja kohtujuristi seisukohad kohtuasjas Fournier, nagu ka kohtujuristi seisukoht kohtuasjas Van Ameyde tunnistust sellest, et kunagi ei ole olnud must-valget eristamist selle vahel, kas Euroopa Kohtul on täielik pädevus või ei ole üldse pädevust, milles võib uskuma panna lihtne viide kohtuotsusele Demouche ilma selle kohtuotsuse kontekstita. Esines halli varjundeid. Euroopa Kohus on varem juba tõdenud, et rohelise kaardi süsteem on teiste liidu õiguse aktidega põimunud ja seda ei saa liidu õiguskorras lihtsalt eirata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Seal valitud lahendus aga seisnes <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0045" ID="QS0045"/>Dzodzi stiilis<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> tõlgendusparalleelis liikluskindlustusdirektiivide ja rohelise kaardi süsteemi vahel. See lahendus on küll jätkuvalt võimalik, kuid käesoleva jao järgmistes punktides selgitatud põhjustel arvan, et niisugune käsitlusviis ei teeks au tõelisele ja tollest ajast alates oluliselt edasi arenenud rohelise kaardi süsteemi toimimisele liidus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="13"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kohtuotsuse Demouche ulatus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Kohtuasjas Demouche esitatud eelotsuse küsimus oli üsna kitsas ja konkreetne: see puudutas 1972. aasta lepingus ette nähtud vahekohtuklauslit, täpsemalt selle lepinguga sellesse klauslisse tehtud muudatust, võrreldes algse, 1953. aasta lepinguga.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Sise-eeskirjade praegune redaktsioon (artikkel 19) sisaldab jätkuvalt vahekohtuklauslit.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Teisisõnu puudutas kohtuasi Demouche üksnes rohelise kaardi süsteemi <HT TYPE="ITALIC">sisemist</HT> toimimist, nagu see oli tollal ette nähtud, ning liikluskindlustuse rahvuslike büroode kasutatavat vaidluste lahendamise mehhanismi. Selles kohtuasjas ei tekkinud küsimust seoses sise-eeskirjade ja tollase liikluskindlustusdirektiivide süsteemi vastastikuse toimega ega selle korra tagajärgedega kolmandate isikute jaoks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Seevastu käesolevas asjas palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul muu hulgas tuvastada, millised menetluslikud tagatised tuleb anda isikutele, keda peetakse liiklusõnnetuse põhjustajateks ja keda ähvardab teises liikmesriigis regressinõue kahjuhüvitise kättesaamiseks. See nõue on liidu õigusesse sõnaselgelt inkorporeeritud rohelise kaardi süsteemi toimimise tagajärg.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Seetõttu ulatuvad käesolevas asjas esitatud küsimused sise-eeskirjade sisemisest ülesehitusest kaugemale. Need on laadilt väga erinevad. Sisuliselt puudutavad need sise-eeskirjade toimimise <HT TYPE="ITALIC">väliseid</HT> õiguslikke tagajärgi kolmandate isikute õigustele ja kohustustele. Sellest vaatenurgast olen seisukohal, et käesolev eelotsusetaotlus on kohtuasjas Demouche esitatud küsimusest täiesti erinev.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Üldine kontekst ja liikluskindlustuse areng</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Lisaks sellele, et kohtuasjas Demouche tekkis erinevat laadi küsimus, mille lahendamisel ei pidanud Euroopa Kohus kaaluma rohelise kaardi süsteemi laiemaid mõjusid liidu õiguses, tuleb samuti toonitada, et liikluskindlustuse reguleerimine rohelise kaardi süsteemi ja liikluskindlustusdirektiivide süsteemi kaudu on edasi arenenud pärast seda, kui kohtuasjas Demouche 1987. aastal otsus tehti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes põimusid rohelise kaardi süsteem ja liikluskindlustusdirektiivide süsteem omavahel järjest enam nii sisulisel, institutsioonilisel kui ka menetluslikul tasandil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Sisulist</HT> omavahelist seost olen käesoleva ettepaneku punktides 32–53 juba uurinud. Liikluskindlustuse kontrolli kaotamine piiridel, mis nähti ette esimese direktiiviga, seati sõltuvusse tulevasest 1972. aasta lepingust. Selle kaotamise tingimuseks on jätkuvalt sise-eeskirjade kehtimine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Kahe süsteemi vaheline <HT TYPE="ITALIC">institutsiooniline</HT> vastastiktoime ulatub kaugemalegi. Üldiselt maksavad <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0046" ID="QS0046"/>liikluskindlustuse rahvuslikud bürood<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> hüvitist rohelise kaardi süsteemi alusel. Liikluskindlustusdirektiivides on sarnase rolliga üksustele viidatud kui <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0047" ID="QS0047"/>hüvitusorganitele<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/>. Tegelikkuses aga saab üks ja sama üksus toimida mõlemana, nii liikluskindlustuse rahvusliku büroona kui ka hüvitusorganina.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Mõnes liikmesriigis käsitleb nii rohelise kaardi süsteemist kui ka liikluskindlustusdirektiividest tulenevaid nõudeid üks ja sama üksus. Nii on nõude esitajal sisuliselt keerukas eristada, millal tegutseb üks ja sama asutus liikluskindlustusdirektiivide ja millal rohelise kaardi süsteemi alusel, kuna ka riigisisene menetlus on sageli sama. Leedu ise on selle näide. Seevastu Saksamaal on see hüvitise maksmise funktsioon jaotatud kahe eri asutuse vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Menetluslikke</HT> seoseid võib kirjeldada konsolideeritud direktiivi artikli 6 (varasem esimese direktiivi artikkel 5) näite varal. Selle artikli kohaselt on liikmesriigid kohustatud tagama teatava teabe vahetamise liikluskindlustuse rahvuslike büroode vahel, mida reguleerib rohelise kaardi süsteem.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Samuti tuleks kummastki süsteemist tulenevaid nõudeid käsitleda ühesuguses korras, nagu nõuab konsolideeritud direktiivi artikkel 19 (varasem kolmanda direktiivi artikkel 4e).<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Artikkel 4e lisati kolmandasse direktiivi viienda direktiiviga. Vt viienda direktiivi põhjendus 22. Samamoodi on büroode nõukogu veebisaidil näidatud kujunemislugu, mis ühendab kronoloogiliselt nii rohelise kaardi süsteemi arengu kui ka liidusisese arengu: http://www.cobx.org. Otsinguvahend, mida pakutakse büroode nõukogu veebilehtedel liiklusõnnetustes kannatanutele, annab võimaluse valida ühte või teise süsteemi kuuluvate asutuste vahel.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Puhtalt kõrvalmärkusena võib lisada, et rohelise kaardi süsteemi ja liikluskindlustusdirektiivide põimitust kajastavad ka büroode nõukogu enda dokumendid, mis on üldsusele kättesaadavad. Nendes on viidatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0048" ID="QS0048"/>rohelise kaardi sambale<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0049" ID="QS0049"/>liikluskindlustusdirektiivide sambale<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/>, mis tähendab, nagu võib väita, nende tutvustamist ühe üldskeemi allosadena.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Minu arvates nähtub eelnevast, et rohelise kaardi süsteem, mis on küll vormiliselt autonoomne, on liidu süsteemiga nii põimunud, et sisuliselt moodustab ta sellega ühe terviku.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Väärib lisamist, et Ühendkuningriigi Supreme Court (kõrgeim kohus) on hiljuti võtnud analoogse seisukoha neljanda direktiivi ja sellega ette nähtud hüvitisfondide ja garantiifondide vahelise lepingu vahelise seose suhtes sarnaselt sellega, mis oli esimeses direktiivis märgitud 1972. aasta lepingu kohta. Nimetatud kohus järeldas, et mõlema süsteemi vahelist seost ei tohi käsitleda <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0050" ID="QS0050"/>ülemäära tehniliselt<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/> ning selles tuleb näha hoopis <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0051" ID="QS0051"/>osa järjepidevast skeemist, mida tuleb vaadata ja tõlgendada tervikuna<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/>: kohtuotsus Moreno <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. The Motor Insurers’ Bureau, [2016] UKSC 52, punkt 33 (Lord Mance).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">d)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Hiljutine kohtupraktika, mis käsitleb Euroopa Kohtu pädevust välisaktide tõlgendamisel</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Peale liikluskindlustuse süsteemi sisemise arengu on laiema kontekstina asjakohane ka hiljutisem kohtupraktika, mis käsitleb Euroopa Kohtu pädevust vastavalt ELTL artiklile 267. Alates kohtuotsusest Sevince<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Euroopa Kohus otsustas, et ta on pädev tõlgendama otsust, mille on võtnud vastu asutus, mis on asutatud rahvusvahelise lepinguga, mille liit on sõlminud ja mille rakendamise eest see asutus vastutab. Kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19900920">20.9.1990</DATE>, <NAME.CASE>Sevince</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-192/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:322">EU:C:1990:322</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0008">8</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0012">12</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19930121">21.1.1993</DATE>, <NAME.CASE>Deutsche Shell</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑188/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:24">EU:C:1993:24</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> on Euroopa Kohus märkinud, et tema ELTL artiklist 267 tulenev tõlgenduspädevus ei piirdu rangelt võttes liidu institutsioonide, organite või asutuste õigusaktidega. See pädevus laieneb ka aktidele, mis on küll vastu võetud väljaspool liidu institutsioonilist raamistikku, kuid on hiljem muutunud liidu õiguskorra osaks. Niisugust pädevust õigustab ELTL artikli 267 enda eesmärk: tagada kõigi liidu õiguskorra osaks olevate õigusnormide ühetaoline kohaldamine.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19900920">20.9.1990</DATE>, <NAME.CASE>Sevince</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-192/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:322">EU:C:1990:322</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0011">11</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161027">27.10.2016</DATE>, <NAME.CASE>James Elliott Construction</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-613/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:821">EU:C:2016:821</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Hiljuti kinnitas Euroopa Kohus oma otsuses Elliott enda pädevust tõlgendada CENi (mis on eraõiguslik organisatsioon) poolt vastu võetud ühtlustatud standardit, mis oli avaldatud <HT TYPE="ITALIC">Euroopa Liidu Teataja</HT> C‑seerias. Euroopa Kohus märkis, et niisugused standardid on liidu õiguse osa, seda enam kui komisjon nõuab selliste standardite järgimist.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161027">27.10.2016</DATE>, <NAME.CASE>James Elliott Construction</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑613/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:821">EU:C:2016:821</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Kui selline järeldus kehtib tehnilise standardi suhtes, mis on avaldatud <HT TYPE="ITALIC">Euroopa Liidu Teataja</HT> C-seerias pelgalt teatena, tuleb järeldada, et sama peab <HT TYPE="ITALIC">a fortiriori</HT> kehtima selle osa kohta komisjoni otsusest, mis on avaldatud <HT TYPE="ITALIC">Euroopa Liidu Teataja</HT> L-seerias siduva õigusaktina. Pealegi, nagu eespool juba märgitud, tuleneb sellest otsusest täitmisele pööratavaid kohustusi,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 58–61.</P></NOTE> mille täitmist komisjon tõenäoliselt nõuab.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Seda arusaama toetab ka üks laiem konstitutsiooniline argument. Hiljuti järeldas Euroopa Kohus oma otsuses Ledra Advertising,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160920">20.9.2016</DATE>, <NAME.CASE>Ledra Advertising jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon ja EKP</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑8/15 P–C‑10/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:701">EU:C:2016:701</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> et kuigi konkreetset akti ei saa pidada liidu institutsiooni aktiks, mille võib ELTL artikli 263 alusel algatatavas menetluses vaidlustada, ei tõkesta see liidu lepinguvälise vastutuse nõudeid ELTL artikli 340 alusel. Analoogia alusel tähendab see, et isegi kui liidu institutsioonid tegutsevad mõnevõrra ebatüüpilises kontekstis ja ebatüüpilisel viisil, ei tähenda see nende täielikku pääsemist kohtulikust kontrollist.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Sama loogika on minu seisukohast seda enam kohaldatav, kui liidu institutsioon otsustab inkorporeerida algse välisakti liidu õigusesse ja tuletada sellest õiguslikke tagajärgi, seda sisemiselt tegelikult rakendades. Sel juhul ei saa seesama institutsioon hiljem enam silma kinni pigistades märkida, et kuna akti koostas algselt kolmas isik, ei ole tegu selle institutsiooni aktiga. Niisuguste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0052" ID="QS0052"/>mustade aukude<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/> lubamine kohtulikus kontrollis oleks vastuolus visiooniga õigusriigi põhimõttel rajanevast liidust.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P>Kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19860423">23.4.1986</DATE>, <NAME.CASE>Les Verts <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE> (<NO.CASE>294/83</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1986:166">EU:C:1986:166</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20020725">25.7.2002</DATE>, <NAME.CASE>Unión de Pequeños Agricultores <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-50/00 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:462">EU:C:2002:462</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120626">26.6.2012</DATE>, <NAME.CASE>Poola <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑335/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:385">EU:C:2012:385</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">e)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Isikute vaba liikumist mõjutavad inkorporeeritud normid</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Lõpuks jääb mainida üks vahest üsna kõrvaline, kuid siiski asjakohane aspekt: sise-eeskirjade ja liikluskindlustusdirektiivide toimimise üldine kontekst ning eesmärk, miks kumbki nimetatud süsteem on liidu õiguskorras sisse seatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Nagu eespool juba märgitud, on mõlemad süsteemid sisse seatud isikute vaba liikumise teostamise vahendina.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 39.</P></NOTE> Vaba liikumise muud elemendid nagu teenused, näiteks kindlustusteenuste osutamine (nagu on tõdetud neljandas direktiivis ja konsolideeritud direktiivis) muutuvad seega mõlema süsteemiga seotuks.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>Vt nt neljanda direktiivi põhjendused 1 ja 2 või konsolideeritud direktiivi põhjendus 2.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Siinse juhtumi kontekstis on eriti oluline, et liikmesriigi osalemine sise-eeskirjadega loodud rohelise kaardi süsteemis või sellele õiguslikult eelnenud süsteemis mõjutab seega selgelt isikute vabadust liikuda liidus üle riigipiiride.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P>Vt nt Kreekat puudutav erand, mis on sätestatud komisjoni <DATE ISO="19860516">16. mai 1986. aasta</DATE> neljandas otsuses 86/21/EMÜ, mis käsitleb seda, kuidas kohaldada nõukogu <DATE ISO="19720424">24. aprilli 1972. aasta</DATE> direktiivi 72/166/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="153" PAGE.FIRST="52" DATE.PUB="1986">EÜT 1986, L 153, lk 52</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Sellepärast oleks alternatiivne (või täiendav) võimalus läheneda Euroopa Kohtu pädevusele mitte ELTL artikli 267 punkti b, vaid hoopis punkti a kaudu. Kahtlemata kuulub käesoleva kohtuasja ese aluslepingu vaba liikumise normide kohaldamisalasse. Võeti ju liidu teisese õiguse normid liikluskindlustusdirektiivide ja konsolideeritud direktiivi kujul, mis hõlmavad sama materiaalõiguslikku valdkonda kui sise-eeskirjad, ikkagi vastu isikute vaba liikumise laiendamiseks liidu piires.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Sellel on kaks tagajärge. Esiteks on mõlema süsteemi omavahelist põimumist arvestades vaja tagada liidu teisese õiguse vastavate osade, nimelt konsolideeritud direktiivi ja sise-eeskirjade järjepidev kohaldamine.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>Olgu aluslepingusätete seisukohast nagu käesolevas jaos või horisontaalsest vaatenurgast, mis jõuaks siis tagasi kohtuotsuse Fournier laadse paralleelini kohtuotsusega Dzodzi, millega nõustus kohtujurist Jacobs (vt käesoleva ettepaneku punkt 68 ja 40. joonealune märkus).</P></NOTE> Teiseks on samuti oluline tagada, et nende aktide toimimine ei avalda isikute, näiteks õnnetuse põhjustajateks peetavate isikute vabale liikumisele ebasoodsat mõju viisil, mis ei ole kooskõlas esmase õiguse sätetega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>See, et käesoleva kohtuasja ese kuulub vaba liikumist käsitleva aluslepingu sätte kohaldamisalasse, mõjutab ka asjaomaste poolte menetluslikke õigusi, mis on ette nähtud eeskätt harta artiklis 47 ja millele siseriiklik kohus on viidanud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Harta artikli 51 lõike 1 kohaselt on harta sätted liikmesriikidele ette nähtud üksnes liidu õiguse kohaldamise korral.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P>Kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20151006">6.10.2015</DATE>, <NAME.CASE>Delvigne</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-650/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:648">EU:C:2015:648</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160525">25.5.2016</DATE>, <NAME.CASE>Meroni</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-559/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:349">EU:C:2016:349</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161006">6.10.2016</DATE>, <NAME.CASE>Paoletti jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-218/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:748">EU:C:2016:748</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0013">13</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Järgides komisjoni otsust, millega on sise-eeskirjad liidu õiguskorda inkorporeeritud, rakendavad liikmesriigid liidu õigust artikli 51 lõike 1 tähenduses. Sel põhjusel on hartas sätestatud garantiid samuti kohaldatavad.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">f)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Järeldus Euroopa Kohtu pädevuse kohta</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Arvestades kõiki neid nii vormilisi kui ka sisulisi kaalutlusi, teen vahejärelduse, et Euroopa Kohus on pädev komisjoni otsusele lisatud sise-eeskirju tõlgendama.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">C.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kolmandate isikute õigused seoses sise-eeskirjade toimimisega</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib, kas konsolideeritud direktiiv ja sise-eeskirjad võimaldavad liikluskindlustuse rahvuslikul bürool (käesoleval juhul bürool B) tugineda selliste isikute nagu kostjate vastu esitatavas maksenõudes pelgalt faktile, et büroo B on nõutava summa teisele liikluskindlustuse rahvuslikule büroole (käesoleval juhul büroole A) välja maksnud. Konkreetsemalt soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas büroo B (kui hageja) peab täielikult tõendama oma nõude aluseks olevat vastutust ja sellest tuleneva kahjuhüvitise summat kostja liikmesriigis (esimene küsimus).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Samuti küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, millised teavitamiskohustused on bürool A niisuguste isikute ees nagu kostjad ja hageja (teine ja kolmas küsimus). Veel uurib ta, millised tagajärjed on sellise kohustuse täitmata jätmisel (neljas küsimus). Lõpuks küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas summat, mille üks büroo teisele hüvitab, tuleb sise-eeskirjade alusel pidada hüvitamatuks riskiks, mitte rahaliseks kohustuseks (viies küsimus).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu esimene küsimus on sisuliselt seotud hageja tõendamiskoormisega põhikohtuasjas. See on omakorda seotud küsimusega, millised menetluslikud tagatised on kostjatele võimaldatud. Olen seisukohal, et see küsimus on põhikohtuasjas nõude lahendamisel keskse tähtsusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Ülejäänud küsimused seevastu on seotud büroode A ja B omavaheliste kohustustega. Ma ei arva, et nendele küsimustele vastamine pakuks tarvilikke suuniseid seoses büroo B ja kostjate vahelises õigussuhtes tekkivate konkreetsete õiguste ja kohustustega, mis on põhikohtuasjas esitatud nõude ese.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Nendel põhjustel teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata esimesele eelotsuse küsimusele ning kui Euroopa Kohus järgib sellele küsimusele vastuse andmisel minu soovitust, oleksid ülejäänud eelotsuse küsimused suuresti liigsed.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb korrata, et liikluskindlustusdirektiivid ei ole käesolevas asjas kohaldatavad. Nagu komisjon oma kirjalikes seisukohtades märkis ja Leedu valitsus kohtuistungil kinnitas, käsitleti vaidlusaluse liiklusõnnetusega seotud nõuet rohelise kaardi süsteemi kohaselt. See faktiline asjaolu on eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrollida. Ent vastupidiste tõendite puududes olen seisukohal, et esitatud küsimusele tuleb vastata üksnes sise-eeskirjadest lähtudes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Sise-eeskirjades aga ei ole mainitud menetlustingimusi, mille kohaselt liikluskindlustuse rahvuslik büroo, kellele on üle läinud teise liikluskindlustuse rahvusliku büroo õigused, võib esitada niisuguse nõude nagu põhikohtuasjas. Need puudutavad asjaomaste liikluskindlustuse rahvuslike büroode vahelisi suhteid.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="17"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>Niisiis tuleneb sellest, et hageja poolt põhikohtuasjas esitatud regressinõude suguse kahjuhüvitisnõude menetlemist ja sisu reguleerivaid norme reguleerib täielikult selle liikmesriigi siseriiklik õigus, kus see nõue esitati.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>Ent nagu eespool käesoleva ettepaneku B-osas selgitasin, on sise-eeskirjad komisjoni otsusesse inkorporeeritud. Seega muutusid need liidu õiguskorra osaks. Samuti, kuna need toimivad isikute vaba liikumist laiendava vahendina ja kuuluvad seepärast kindlalt selle vaba liikumise reguleerimisalasse, kohalduvad hartas ette nähtud miinimumstandardid. Kaalun siseriikliku kohtu esimeses küsimuses sisalduvat viidet harta artiklile 47 (õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele) selles kontekstis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106.</NO.P><TXT>Seetõttu on vaja tagada, et sise-eeskirjade alusel tekkivate nõuete kohtulik täitmine oleks kooskõlas hartaga garanteeritud minimaalsete menetluslike tagatistega. Need tagatised on kohaldatavad mitte ainult liiklusõnnetustes kannatanute, vaid ka nende õnnetuste väidetavate põhjustajate suhtes, kelle vastu esitatakse sellega seoses kahju hüvitamise nõuded. Tasakaalustatud käsitlusviis on eriti oluline niisugustel asjaoludel nagu põhikohtuasjas, kus näib, et vaidlusaluse õnnetuse eest vastutasid mõlemad sõidukijuhid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107.</NO.P><TXT>Kui võrrelda horisontaalselt, siis sisaldavad liikluskindlustusdirektiivid eeskirju – ehkki algelisi –, mis puudutavad hüvitusorgani regressiõigust kannatanule väljaspool tema elukohariiki kahju tekitanud õnnetuse põhjustanud isiku vastu.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0058"><P>See eeskiri kehtestati neljanda direktiiviga (vt konsolideeritud direktiivi artiklid 20–26).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108.</NO.P><TXT>Ehkki käesolevas asjas ei ole tegu niisuguse stsenaariumiga,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0059"><P>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud faktilistest asjaoludest ei nähtu, et K. Florosele tekkis kahju väljaspool tema elukohaliikmesriiki.</P></NOTE> on keeruline eeldada, et sellisel juhul rakendatavaid minimaalseid menetluslikke tagatisi ei tule tõlgendada kooskõlas muudes menetlustes, nagu põhikohtuasjas, esitatud regressinõuetega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109.</NO.P><TXT>Arvestades liikluskindlustusdirektiivide ja rohelise kaardi süsteemi põimumist liidus, olen seisukohal, et õnnetusi põhjustanud isikutel peab olema harta artikli 47 kohaselt ühine minimaalne menetluslik kaitse. Kui niisugust kaitset võimaldatakse ühes süsteemis, ei peaks teinegi arenema liidu õiguskorrast isoleerituna.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110.</NO.P><TXT>Neid asjaolusid ja kaalutlusi arvestades tuleb hinnata, milline minimaalne kaitse peaks olema nõutav seoses niisuguse regressinõudega nagu põhikohtuasjas?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111.</NO.P><TXT>Põhikohtuasjas esitatud nõue näib olevat lepinguvälisel vastutusel põhinev kahju hüvitamise tsiviilnõue. Menetluslike tagatiste mõttes tähendavad harta artikli 47 kohased poolte õigused tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele sisuliselt seda,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0060"><P>Vt selle kohta nt kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130228">28.2.2013</DATE>, <NAME.CASE>RX‑II</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-334/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:134">EU:C:2013:134</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140430">30.4.2014</DATE>, <NAME.CASE>P FLSmidth</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-238/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:284">EU:C:2014:284</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0112">112</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160525">25.5.2016</DATE>, <NAME.CASE>Meroni</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-559/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:349">EU:C:2016:349</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> et kostjatel peab olema võimalus vaielda vastu väitele vastutuse tekkimise kohta ja nõutava kahjuhüvitise summale. See võimalus tuleb anda kas õnnetuse toimumise liikmesriigis peetavas kohtumenetluses (kui niisugune menetlus on algatatud) või regressinõude esitamise liikmesriigis peetavas kohtumenetluses.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="18"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112.</NO.P><TXT>Nende nõuetega oleks vastuolus, kui õnnetuse põhjustajaks peetav isik seisaks silmitsi õnnetuse toimumise liikmesriigis tema osaluseta sõlmitud kompromisskokkuleppe automaatse täitmisele pööramisega. Järeldus on sama olenemata sellest, kas liigitada sellised olukorrad <HT TYPE="ITALIC">res inter alios acta</HT>’ks<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0061"><P><HT TYPE="ITALIC">Res inter alios acta aliis neque nocere, neque prodesse potest</HT>. Vt kohtujuristi ettepanek, Ruiz-Jarabo Colomer, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>kohtuasi Seagon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Deko Marty Belgium</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑339/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:575">EU:C:2008:575</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0012">12</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>. joonealune märkus).</P></NOTE> või käsitleda neid lepingu pooltevahelisuse põhimõtte kaudu.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0062"><P>Vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130207">7.2.2013</DATE>, <NAME.CASE>Refcomp SpA</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑543/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:62">EU:C:2013:62</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), kus viidatakse Prantsuse õigusele. Vt samuti kohtujuristi ettepanek, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mazák</NAME.CASE>, kohtuasi Masdar (<NO.CASE>C‑47/07 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:342">EU:C:2008:342</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Teisisõnu, kahju hüvitamise regressinõude täitmisele pööramine rohelise kaardi süsteemis ei saa toimida vastastikuse tunnustamise alusel.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0063"><P>See oleks võrreldav määruse nr 1215/2012 kohase süsteemiga. Nimetatud süsteem eeldab niisuguse kohtuotsuse olemasolu, millega põhimõtteliselt pakutakse rakendatavate menetluslike tagatiste järgimise garantiid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20121212">12. detsembri 2012. aasta</DATE> määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="351" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 351, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> Kohtutoimikus kajastuvatest faktilistest asjaoludest aga nähtub, et esimese astme kohus kasutas põhikohtuasjas otsust tehes seda käsitlusviisi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0113"><NO.P>113.</NO.P><TXT>Kostjate suguste isikute suhtes põhikohtuasjas rakendatavad menetluslikud tagatised on liikmesriikide kujundada. Ent seda, kui üks kindlustusbüroo pelgalt teatab teises liikmesriigis asuvale teisele büroole, et sise-eeskirjade kohaselt on hüvitis välja makstud, ei saa pidada piisavaks tõendiks vastutuse ega seega ka nõutava kahjuhüvitise summa kohta. Tõendid, millega põhjendatakse liikluskindlustuse rahvusliku büroo regressinõuet isiku vastu, keda peetakse liikmesriigis, kus auto oli registreeritud, liiklusõnnetuse põhjustajaks, peavad <HT TYPE="ITALIC">täielikult</HT> vastama selles liikmesriigis tsiviilvastutust reguleerivatele siseriiklikele õigusnormidele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0114"><NO.P>114.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes: isegi komisjoni otsusega liidu õiguskorda inkorporeerituna ei loo sise-eeskirjad <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0053" ID="QS0053"/>vastastikuse tunnustamise<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/> korda. Kuidas täpselt võimalik regressinõue teostatakse, on siseriikliku õiguse küsimus. Harta artikkel 47 aga nõuab, et isik, keda peetakse liiklusõnnetuse põhjustajaks, peab saama kohtus ära kuulatud, kui ta oma vastutusega ei nõustu. See võib toimuda õnnetuse toimumise liikmesriigis või liikmesriigis, kus esitatakse selle isiku vastu regressinõue. Igal juhul ei saa õigus õiglasele kohtulikule arutamisele kuhugi kaduda. See ei saa kukkuda õigussüsteemide vahelistesse lõhedesse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0115"><NO.P>115.</NO.P><TXT>Nendel kaalutlustel teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Lietuvos Aukščiausiasis Teismase (Leedu kõrgeim kohus) esimesele küsimusele järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P>Büroode nõukogu sise-eeskirju, mis on võetud vastu <DATE ISO="20020530">30. mai 2002. aasta</DATE> lepinguga ja liidetud komisjoni <DATE ISO="20030728">28. juuli 2003. aasta</DATE> otsusele 2003/564/EÜ nõukogu direktiivi 72/166/EMÜ rakendamise kohta mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse kontrolli osas, ei saa tõlgendada nii, et nende kohaselt tuleb ilma õnnetuse toimumise liikmesriigis selle õnnetuse põhjustajaks peetava isiku osaluseta sõlmitud kompromisskokkulepe automaatselt selle isiku vastu täitmisele pöörata liikmesriigis, kus auto oli registreeritud.</P><P>Asjaolud liikluskindlustuse rahvusliku büroo regressinõudes isiku vastu, keda peetakse liikmesriigis, kus auto oli registreeritud, liiklusõnnetuse põhjustaks, peavad olema täielikult tõendatud selles liikmesriigis tsiviilvastutust reguleerivate siseriiklike õigusnormide kohaselt, austades sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 ette nähtud tagatisi.</P></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>