|
15.9.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 371/134 |
P9_TA(2020)0194
Liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised *
Euroopa Parlamendi 10. juuli 2020. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (COM(2020)0070 – C9-0079/2020 – 2020/0030(NLE))
(Konsulteerimine)
(2021/C 371/26)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2020)0070), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 148 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C9-0079/2020), |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 82, |
|
— |
võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A9-0124/2020), |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2; |
|
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta; |
|
4. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
|
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 1
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 2
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 3
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 4
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 5
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 6
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 7
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 8
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 9
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu otsus
Põhjendus 10
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu otsus
Artikkel 2 – lõik 1 a (uus)
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Lisas esitatud suunised vaadatakse läbi hiljemalt üks aasta pärast nende vastuvõtmist, et võtta arvesse COVID-19 kriisi ning selle sotsiaalseid ja tööhõivealaseid tagajärgi ning reageerida tulevikus sarnastele kriisidele paremini. Demokraatliku otsustusprotsessi tugevdamiseks kaasatakse Euroopa Parlament majanduskasvu ja tööhõive koondsuuniste määratlemisse nõukoguga võrdsetel alustel. |
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu otsus
I lisa – suunis 5 – lõik 1
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid peaksid aktiivselt edendama kestlikku sotsiaalset turumajandust ning hõlbustama ja toetama investeerimist kvaliteetsete töökohtade loomisse . Selleks peaksid nad vähendama takistusi , millega ettevõtjad inimeste töölevõtmisel kokku puutuvad , edendama vastutustundlikku ettevõtlust ja tegeliku füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist ning eelkõige toetama mikro- ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate loomist ja kasvu, luues selleks muu hulgas juurdepääsu rahastamisele. Liikmesriigid peaksid tõukama aktiivselt tagant sotsiaalmajanduse arengut, edendama sotsiaalset innovatsiooni ja sotsiaalseid ettevõtteid ning soodustama neid uuenduslikke töövorme, luues kvaliteetseid töövõimalusi ja sotsiaalseid hüvesid kohalikul tasandil. |
Liikmesriigid peaksid aktiivselt edendama tugeval majandusel põhinevat täielikku ja kvaliteetset tööhõivet. Tunnistades, et riiklikel investeeringutel on oluline roll töökohtade loomisel, peaksid liikmesriigid andma tõuke olulistele avaliku sektori investeeringutele ning arukale ja ambitsioonikale tööhõivepoliitikale, et luua töökohti. Seoses ajutiste meetmetega, mis kaitsevad kõiki töötajaid ja tööturge, peaksid liikmesriigid kohandama oma tööhõivepoliitikat ja koordineerima liidu tasandil parimate tavade rakendamist. Sellised meetmed peaksid hõlmama palgatoetusi; sissetulekutoetust ja töötushüvitiste süsteemide laiendamist; tasulise haiguspuhkuse ja hoolduspuhkuse pikendamist ning kaugtöö korraldust. Liikmesriigid peaksid toetama üleminekut sellele, et Euroopa ettevõtted tagaksid omavarustatuse, eelkõige kaitsevahendite ja meditsiiniseadmete valdkonnas. Liikmesriigid peaksid suurendama oma toetust kriisi tõttu raskustes olevatele ettevõtetele, tingimusel et need ettevõtted säilitavad kogu oma personali. Liikmesriigid peaksid samuti kaaluma koondamise peatamist kriisiperioodil. Liikmesriigid peaksid tagama, et selliste meetmete kavandamisse ja rakendamisse on kaasatud sotsiaalpartnerid. Neid meetmeid tuleks jätkata pikema aja jooksul , kuni on saavutatud majanduse täielik taastumine , ning seejärel tuleks need järk-järgult kaotada. Erilist tähelepanu tuleks pöörata liikmesriikidevaheliste piiride sulgemisest rängalt mõjutatud liikuvate töötajate ja piirialatöötajate õiguste ja töökohtade tagamisele. Liikmesriigid peaksid edendama vastutustundlikku ettevõtlust , sealhulgas naiste ja noorte hulgas, ja tegeliku füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist ning eelkõige toetama mikro- ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate loomist ja kasvu, luues selleks muu hulgas juurdepääsu rahastamisele. Liikmesriigid peaksid tõukama aktiivselt tagant ring- ja sotsiaalmajanduse arengut, edendama sotsiaalset innovatsiooni ja sotsiaalseid ettevõtteid ning tugevdama nende kestlikkust ning soodustama neid töövorme, millega luuakse kvaliteetseid töövõimalusi ja mis loovad sotsiaalseid hüvesid kohalikul tasandil , eelkõige strateegiliste sektorites, millel on suur kasvupotentsiaal, näiteks digi- ja rohemajandussektor. Sellega seoses tuleks rakendada ka töökohtade loomist toetavat poliitikat, eelkõige avaliku ja erasektori üldhuviteenuste valdkonnas, eriti mis puudutab lastehoidu, tervishoidu ja eluaset. |
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu otsus
I lisa – suunis 5 – lõik 2
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Maksukoormus tuleks suunata tööjõu maksustamise asemel muudele maksustamisallikatele, mis toetaksid paremini tööhõivet ja kaasavat majanduskasvu ning oleksid samal ajal kooskõlas kliima- ja keskkonnaeesmärkidega; ümbersuunamisel tuleks võtta arvesse maksusüsteemi ümberjaotavat mõju ning tagada samas tulu säilimine asjakohase sotsiaalkaitse pakkumiseks ja majanduskasvu soodustavate kulutuste tegemiseks . |
Maksustamine tuleks suunata tööjõu maksustamise asemel muudele maksustamisallikatele, millel on kaasavale majanduskasvule vähem kahjulik mõju, ning tagada samal ajal täielik kooskõla ÜRO kestliku arengu eesmärkide ning Euroopa rohelise kokkuleppe kliima- ja keskkonnaeesmärkidega , suurendades maksusüsteemi ümberjaotavat mõju ning tagades samas tulu säilimise piisava sotsiaalkaitse pakkumiseks ja avaliku sektori investeeringuteks . |
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu otsus
I lisa – suunis 5 – lõik 3
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid, kus on olemas riiklikud mehhanismid seadusjärgse miinimumpalga kehtestamiseks, peaksid tagama, et sotsiaalpartnerid on läbipaistval ja prognoositaval viisil kaasatud, et viia palgad vastavusse tootlikkuse arenguga ning tagada , et need oleksid õiglased ja võimaldaksid inimväärset elatustaset , kusjuures ülespoole suunatud lähenemise saavutamiseks tuleks pöörata erilist tähelepanu madalama ja keskmise sissetulekuga rühmadele. Nende mehhanismide puhul tuleks arvesse võtta piirkondade ja sektorite majandustulemusi. Liikmesriigid peaksid palgakujunduse eesmärgil edendama sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimisi . Liikmesriigid ning sotsiaalpartnerid peaksid riiklikest tavadest lähtuvalt tagama, et kõigil töötajatel oleks õigus piisavale ja õiglasele palgale, mida võimaldavad kollektiivlepingud või seadusjärgsed asjakohased miinimumpalgad, mille puhul on arvesse võetud nende mõju konkurentsivõimele, töökohtade loomisele ja palgavaesusele. |
Poliitika, millega tagatakse, et õiglased palgad annavad inimväärse elatustaseme, on endiselt oluline, et luua liidus töökohti ja vähendada vaesust, nagu ka poliitika, millega tagatakse palgatöö ja riiklike toetuste saamise õiguse kokkusobivus, et kompenseerida kõige tõrjutumate rühmade ees seisvad takistused. Liikmesriigid, kus on olemas riiklikud mehhanismid seadusjärgse miinimumpalga kehtestamiseks, peaksid tagama, et sotsiaalpartnerid oleksid vastavasse palgakujunduse menetlusse kaasatud läbipaistval ja prognoositaval viisil . Miinimumpalga väljatöötamisel tuleks võtta arvesse tootlikkuse arengut , et võidelda ebakindluse ja palgavaesuse vastu , kusjuures ülespoole suunatud lähenemise saavutamiseks tuleks pöörata erilist tähelepanu madalama ja keskmise sissetulekuga rühmadele. Nendes mehhanismides tuleks võtta arvesse iga liikmesriigi konkreetseid vaesuse näitajaid ning piirkondade ja sektorite majandustulemusi. Liikmesriigid peaksid tugevdama sotsiaaldialoogi ja võtma meetmeid kollektiivläbirääkimiste hõlmavuse laiendamiseks . Liikmesriigid ja sotsiaalpartnerid peaksid riiklikest tavadest ja sotsiaalpartnerite autonoomiast lähtuvalt kaotama palgadiskrimineerimise vanuse või soo alusel ning tagama, et töötajatel oleks õigus piisavale ja õiglasele palgale, mida võimaldavad kollektiivlepingud või seadusjärgsed asjakohased miinimumpalgad, mille puhul on arvesse võetud nende mõju konkurentsivõimele, töökohtade loomisele ja palgavaesusele. |
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu otsus
I lisa – suunis 5 – lõik 3 a (uus)
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Liikmesriigid saavad kasutada tööhõive toetamise erakorraline rahastu (TERA) abi, et leevendada töötusriske. Liikmesriigid peaksid tagama, et rahalist abi antakse ainult ettevõtjatele, kes järgivad kohaldatavaid kollektiivlepinguid. Liikmesriigid peaksid tagama, et toetust saavad ettevõtjad hoiduvad aktsiate tagasiostmisest või aktsionäridele dividendide ja tegevjuhtidele boonuste maksmisest ning et sellised ettevõtjad ei ole registreeritud maksuparadiisis. |
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu otsus
I lisa – suunis 6 – lõik 1
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Tehnoloogilisi ja keskkonnaalaseid üleminekuid ning demograafilisi muutusi arvestades peaksid liikmesriigid panema rõhku kestlikkusele, tootlikkusele, tööhõivele ja inimkapitalile ning seisma selle eest, et inimestel oleksid asjakohased teadmised, oskused ja pädevused kogu elu jooksul, et nad saaksid täita tööturu praegusi ja tulevasi vajadusi . Samuti tuleks liikmesriikidel kohandada oma haridus- ja koolitussüsteeme ning neisse investeerida , et pakkuda kvaliteetset ja kaasavat haridust, sealhulgas kutseharidust ja -koolitust. Liikmesriigid peaksid tegema koostööd sotsiaalpartnerite, haridus- ja koolitusasutuste, ettevõtjate ja teise sidusrühmadega, et kõrvaldada haridus- ja koolitussüsteemide struktuursed puudused, parandada nende kvaliteeti ja vastavust tööturule ning võimaldada keskkonnaalast üleminekut. Erilist tähelepanu tuleks pöörata küsimustele, mis on seotud õpetaja elukutsega. Kõik õppijad peaksid saama haridus- ja koolitussüsteemide abil võtmepädevused, sealhulgas põhi- ja digioskused ning valdkonnaülesed pädevused, mis aitaksid neil hilisemas elus paremini kohaneda. Liikmesriigid peaksid püüdma tagada koolitusõiguste ülekandmise karjäärimuudatuste jooksul, sealhulgas vajaduse korral individuaalsete õppekontode kaudu. Nad peaksid võimaldama igaühel tööturu vajadusi ette näha ja nendega paremini kohaneda , eelkõige pideva ümberõppe ja oskuste täiendamise kaudu, ning seega toetama ausate ja õiglaste üleminekute võimaldamist kõigile, parandama sotsiaalseid tulemusi, kõrvaldama tööturu puudujääke ning parandama majanduse üldist vastupanuvõimet vapustustele. |
Pidevat tehnoloogilist ja keskkonnaalast üleminekut, demograafilisi muutusi ja praeguseid probleeme arvestades peaksid liikmesriigid panema rõhku sotsiaalõigustele, kestlikkusele, tootlikkusele, tööhõivele ja inimeste võimetele ning seisma selle eest, et inimestel oleksid asjakohased teadmised, oskused ja pädevused kogu elu jooksul, et nad saaksid reageerida praegusele töötuskriisile ja valmistuda tööturu praeguste ja tulevaste vajaduste täitmiseks . Liikmesriikide vajadust oma tööjõu ümber- ja täiendusõppe järele kriisile reageerimiseks tuleks tugevdada investeeringutega nende riiklikesse haridus- ja koolitussüsteemidesse , et pakkuda kvaliteetset ja kaasavat haridust, sealhulgas kutseharidust ja -koolitust ning formaalset ja informaalset elukestvat õpet . Liikmesriigid peaksid tegema koostööd sotsiaalpartnerite, haridus- ja koolitusasutuste, ettevõtjate , ühiskondlike valitsusväliste organisatsioonide ja teise asjakohaste sidusrühmadega, et kõrvaldada haridus- ja koolitussüsteemide struktuursed ja uued puudused, parandada nende kvaliteeti ja vastavust tööturule . Liikmesriigid peaksid tegelema nende sektorite vajadustega, kus on pidev oskuste nappus, muu hulgas selleks, et võimaldada samaaegset keskkonnaalast üleminekut ning tehnoloogilisi ja digitaalseid muutusi, mis liiguvad tehisintellektil põhinevate lahenduste suunas . Erilist tähelepanu tuleks pöörata küsimustele, mis on seotud õpetaja elukutsega. Kõik õppijad peaksid saama haridus- ja koolitussüsteemide abil võtmepädevused, sealhulgas põhi- ja digioskused ning valdkonnaülesed pädevused, mis aitaksid neil hilisemas elus paremini kohaneda , ning õpetajad peaksid saama nende abil piisava ettevalmistuse nende pädevuste edasiandmiseks õppijatele . Liikmesriigid peaksid püüdma tagada koolitusõiguste ülekandmise karjäärimuudatuste jooksul, sealhulgas individuaalsete õppekontode kaudu. Nad peaksid samal ajal tagama, et see käsitus ei sea ohtu hariduse humaanset olemust ega üksikisikute püüdlusi. On väga tähtis, et liikmesriigid võtaksid varakult meetmeid, et hoida ära tööturu vajadustele mittevastavuse negatiivne mõju üksikisikutele ja ühiskonnale , eelkõige pideva ümberõppe ja oskuste täiendamise kaudu, ning seega toetama ausate ja õiglaste üleminekute võimaldamist kõigile, tagades töötushüvitiste piisava katvuse ja taseme, tugevdama sotsiaalseid tulemusi, kõrvaldama tööturu puudujääke ning parandama majanduse üldist vastupanuvõimet vapustustele. |
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu otsus
I lisa – suunis 6 – lõik 2
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid peaksid edendama kõigi võrdseid võimalusi, pöörates tähelepanu ebavõrdsusele haridus- ja koolitussüsteemides ning pakkudes sealhulgas juurdepääsu kvaliteetsele alusharidusele. Nad peaksid tõstma üldist haridustaset, vähendama haridussüsteemist varakult lahkuvate noorte arvu, suurendama juurdepääsu kolmanda taseme haridusele ja selle läbimist ning suurendama täiskasvanute osalemist jätkuõppes, kaasates eelkõige ebasoodsa taustaga õppijaid, kes on kõige vähem kvalifitseeritud. Võttes arvesse digitaalse, keskkonnahoidliku ja vananeva ühiskonna uusi vajadusi, peaksid liikmesriigid tugevdama tööpõhist õpet oma kutsehariduse ja -koolituse süsteemides (sealhulgas kvaliteetse ja tulemusliku õpipoisiõppe kaudu) ning suurendama loodusteaduste, tehnoloogia ning inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna lõpetajate arvu nii keskmise taseme kutsehariduses ja -koolituses kui ka kolmanda taseme hariduses. Lisaks peaksid liikmesriigid suurendama kolmanda taseme hariduse ja teadusuuringute vastavust tööturu vajadustele, parandama oskuste jälgimist ja prognoosimist, muutma oskused nähtavamaks ja kvalifikatsioonid võrreldavamaks, sealhulgas välismaal omandatud oskused ja kvalifikatsioonid, samuti suurendama väljaspool formaalset haridust ja koolitust omandatud oskuste ning pädevuste tunnustamise ja valideerimise võimalusi. Nad peaksid ajakohastama ning suurendama paindliku kutsealase täiendõppe ja -koolituse pakkumist ja juurutamist. Liikmesriigid peaksid toetama ka seda , et väheste oskustega täiskasvanud säilitaksid pikaajalise tööalase konkurentsivõime või suurendaksid seda, ning parandama selleks juurdepääsu kvaliteetsetele õpivõimalustele ja nende kasutamist, rakendades oskuste täiendamise meetmeid, sealhulgas hinnates oskusi, viies hariduse ja koolituse pakkumise kooskõlla võimalustega tööturul ning valideerides ja tunnustades omandatud oskusi. |
Liikmesriigid peaksid edendama kõigi võrdseid võimalusi, kaotades ebavõrdsuse haridus- ja koolitussüsteemides ning pakkudes sealhulgas juurdepääsu kvaliteetsele ja üldiselt kaasavale alusharidusele. Nad peaksid tõstma üldist haridustaset, vähendama haridussüsteemist lahkuvate noorte arvu, suurendama juurdepääsu kolmanda taseme haridusele ja selle läbimist ning suurendama täiskasvanute osalemist jätkuõppes, kaasates eelkõige ebasoodsa taustaga õppijaid, kes on sageli kõige vähem kvalifitseeritud. Võttes arvesse digitaalse, keskkonnahoidliku ja vananeva ühiskonna uusi vajadusi ning olemasolevaid soolisi stereotüüpe , peaksid liikmesriigid tugevdama tööpõhist õpet oma kutsehariduse ja -koolituse süsteemides (sealhulgas kvaliteetse ja tulemusliku õpipoisiõppe kaudu) ning , alahindamata pideva humanitaarteadustesse investeerimise tähtsust, suurendama loodusteaduste, tehnoloogia ning inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna lõpetajate arvu , järgides soolist tasakaalustatust, nii keskmise taseme kutsehariduses ja -koolituses kui ka kolmanda taseme hariduses. Lisaks peaksid liikmesriigid vajaduse korral suurendama kolmanda taseme hariduse ja teadusuuringute vastavust tööturu vajadustele, tugevdama duaalsete ja koostööpõhiste koolituste süsteeme, parandama oskuste jälgimist ja prognoosimist, muutma oskused nähtavamaks ja kvalifikatsioonid võrreldavamaks, sealhulgas välismaal omandatud oskused ja kvalifikatsioonid, samuti suurendama nii formaalse hariduse ja koolituse teel kui väljaspool seda omandatud oskuste ning pädevuste tunnustamise ja formaalselt valideerimise võimalusi. Nad peaksid ajakohastama ning suurendama paindlikuma ja kaasavama kutsealase täiendõppe ja -koolituse pakkumist ja juurutamist. Liikmesriigid peaksid investeerima ka töökohtadesse ja sotsiaalkaitsesüsteemidesse isikutele, kes ei ole võimelised ümber õppima , ja toetama avaliku sektori teenustega väheste oskustega täiskasvanuid, aidates neil saada juurdepääsu stabiilsele ja kvaliteetsele tööhõivele, et nad säilitaksid pikaajalise tööalase konkurentsivõime või suurendaksid seda, ning parandama selleks juurdepääsu kvaliteetsetele õpivõimalustele ja nende kasutamist, rakendades oskuste täiendamise meetmeid, sealhulgas hinnates oskusi, viies hariduse ja koolituse pakkumise kooskõlla võimalustega tööturul ning valideerides ja tunnustades omandatud oskusi. Vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonidele tuleks soodustada tasustatud õppepuhkust ametialastel eesmärkidel, mis võimaldab töötajatel tööajal koolitusprogrammides osaleda. Liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid, et edendada üldist juurdepääsu kaugõppele ja -koolitusele, võttes täielikult arvesse puuetega inimeste vajadusi. |
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu otsus
I lisa – suunis 6 – lõik 3
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid peaksid pakkuma töötutele ja tööturult eemalejäänud isikutele tõhusat, õigeaegset, koordineeritud ja vajadusekohast abi, mis seisneb tööotsingute, koolituse, ümberkvalifitseerumise ning muude tugiteenuste kättesaadavuse toetamises. Selleks et märkimisväärselt vähendada ja ennetada pikaajalist ja struktuurset töötust , tuleks võimalikult kiiresti rakendada terviklikke strateegiaid, mis hõlmavad põhjaliku individuaalset olukorra hindamist pärast inimesetöötuks jäämist . Noorte töötusega ning mittetöötavate ja mitteõppivate noorte probleemiga tuleks jätkuvalt tegeleda, ning hoida ära haridussüsteemist varakult lahkumist ja parandada struktuurselt üleminekut hariduselust tööellu, mille alla kuulub ka noortegarantii (15) täielik rakendamine . |
Liikmesriigid peaksid pakkuma töötutele tõhusat, õigeaegset, koordineeritud ja vajadusekohast abi, mis seisneb tööotsingute, koolituse, ümberkvalifitseerumise ning muude tugiteenuste kättesaadavuse toetamises , eelkõige tervishoiu ja eluaseme valdkonnas . Selleks et märkimisväärselt vähendada ja ennetada pikaajalise ja struktuurse töötuse suurenemise ohtu , tuleks võimalikult kiiresti rakendada terviklikke strateegiaid, mis hõlmavad töötute olukorra põhjalikku individuaalset hindamist , sealhulgas strateegiaid töötuse vähendamiseks puuetega inimeste ja teiste ebasoodsas olukorras inimeste seas. Liikmesriigid peaksid koostöös sotsiaalpartneritega looma Euroopa Sotsiaalfondi toel töökohavahetuse tugimehhanismid ja -süsteemid või neid tõhustama . Noorte töötusega , noorte ebakindlate töötingimustega ning mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noored) probleemiga tuleks jätkuvalt esmajärjekorras tegeleda, hoides ära haridussüsteemist varakult lahkumist , andes juurdepääsu koolitustele sellistes tulevikku suunatud sektorites nagu keskkonnahoidlik ja digitaalmajandus, parandades samas struktuurselt üleminekut hariduselust tööellu, ning juurdepääsu kvaliteetsele tööhõivele, et võidelda noorte suureneva ebakindluse vastu. Selle küsimusega tuleks tegeleda ka uuendatud ja tõhusa noortegarantii kaudu, mis suudab pakkuda kvaliteetseid töö-, haridus- või koolitusvõimalusi ning kaasab mõtestatud viisil kõik asjaomased sidusrühmad . |
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu otsus
I lisa – suunis 6 – lõik 4
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid peaksid püüdma kõrvaldada tööturul osalemist takistavaid asjaolusid ja pakkuma stiimuleid tööturul osalemiseks , seda eelkõige väikese sissetulekuga inimestele ning isikutele , kes on leibkonna teine palgasaaja või tööturult kõige rohkem kõrvale jäänud. Liikmesriigid peaksid toetama töökeskkonna kohandamist puudega inimestele, tehes seda muu hulgas suunatud rahalise toetuse ja teenuste abil, mis võimaldavad neil inimestel tööturul ja ühiskonnas osaleda. |
Liikmesriigid peaksid püüdma kõrvaldada tööturule pääsemist takistavaid asjaolusid ja pakkuma stiimuleid tööturule pääsemiseks , seda eelkõige ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele või nendele , kes on tööturult kõige rohkem kõrvale jäänud. Liikmesriigid peaksid toetama töökeskkonna kohandamist puuetega inimestele, tehes seda muu hulgas suunatud rahalise toetuse ja teenuste abil, mis võimaldavad neil inimestel tööturul ja ühiskonnas osaleda. |
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu otsus
I lisa – suunis 6 – lõik 5
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid peaksid tagama soolise võrdõiguslikkuse ja naiste ulatuslikuma osalemise tööturul, sealhulgas tuleks tagada meeste ja naiste võrdsed võimalused ja karjäärivõimalused ning kaotada tõkked naiste osalemiseks juhtimises kõigil otsustustasanditel. Vähendada tuleks soolist palgalõhet . Tuleks tagada võrdne tasu võrdse või võrdväärse töö eest ning töötasu läbipaistvus. Tuleks edendada nii naiste kui ka meeste töö-, pere- ja eraelu ühitamist, eelkõige võimaldada juurdepääs taskukohastele kvaliteetsetele pikaajalise hoolduse ning alushariduse- ja lapsehoiuteenustele. Liikmesriigid peaksid tagama, et vanematel ja teistel hoolduskohustustega inimestel oleks juurdepääs sobilikule perepuhkusele ja paindlikule töökorraldusele, et tasakaalustada töö-, pere- ja eraelu ning edendada nende õiguste tasakaalustatud kasutamist naiste ja meeste vahel. |
Liikmesriigid peaksid tagama soolise võrdõiguslikkuse ja naiste ulatuslikuma osalemise tööturul, sealhulgas tuleks tagada meeste ja naiste võrdsed võimalused ja karjäärivõimalused ning kaotada tõkked naiste osalemiseks juhtimises kõigil otsustustasanditel. Liikmesriigid peaksid tegema kõik endast oleneva, et kiita heaks miinimumprotsent, mis on sätestatud kavandatavas direktiivis soolise tasakaalu parandamise kohta äriühingute juhtorganites (1a) , ning seda rakendada. Sooline palga- ja pensionilõhe ning soolised erinevused tööhõives tuleks kaotada. Samal ajal rasedus- ja sünnituspuhkuse ning vanemapuhkuse perioode tuleks asjakohaselt väärtustada nii sissemaksete kui ka pensioniõiguste seisukohast, et kajastada tulevaste põlvkondade kasvatamise tähtsust, eriti vananeva ühiskonna kontekstis . Tuleks tagada võrdne tasu võrdse või võrdväärse töö eest ning töötasu läbipaistvus , sealhulgas meeste ja naiste palgavõrdsuse indeksi kehtestamisega. Tuleks edendada nii naiste kui ka meeste töö-, pere- ja eraelu ühitamist, eelkõige võimaldada juurdepääs taskukohastele kvaliteetsetele pikaajalise hoolduse teenustele, alusharidusele ja elukestvale õppele ning lapsehoiuteenustele. Liikmesriigid peaksid tagama, et vanematel ja teistel hoolduskohustustega inimestel oleks juurdepääs sobilikule perepuhkusele ja paindlikule töökorraldusele, et tasakaalustada töö-, pere- ja eraelu ning edendada nende õiguste tasakaalustatud kasutamist naiste ja meeste vahel. Nad peaksid liikuma täielikult tasustatud rasedus- ja sünnituspuhkuse ning isapuhkuse suunas. |
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu otsus
I lisa – suunis 7 – lõik 1
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Selleks et saada kasu dünaamilisest ja tootlikust tööjõust, uutest tööviisidest ning ärimudelitest, peaksid liikmesriigid tegema sotsiaalpartneritega koostööd õiglaste, läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste osas, nii et õigused ja kohustused oleksid tasakaalus. Nad peaksid vähendama ja ennetama segmenteerumist tööturul, võitlema deklareerimata töö vastu ning toetama üleminekut avatud töövormidele. Tööhõivekaitse-eeskirjad, tööõigus ja asutused peaksid tagama sobiva värbamiskeskkonna ja tööandjatele vajaliku paindlikkuse, et neil oleks võimalik kiiresti kohaneda majanduskeskkonna muutustega , säilitades seejuures töötajaile nõuetekohase kaitstuse ning tervisliku, ohutu ja hästi kohandatud töökeskkonna, kaitstes töötajate õigusi ja tagades sotsiaalkaitse. Hoiduda tuleks töösuhetest, mille tulemuseks on ebakindlad töötingimused, sealhulgas platvormitöötajate puhul, samuti tuleks võidelda ebatüüpiliste lepingute kuritarvitamise vastu. Ebaõiglase töölt vabastamise korral tuleks tagada juurdepääs tõhusale ja erapooletule vaidluste lahendamisele ning õigus heastamisele, sealhulgas piisav hüvitis. |
Selleks et saada kasu dünaamilisest ja tootlikust tööjõust, uutest tööviisidest ning ärimudelitest, peaksid liikmesriigid tegema sotsiaalpartneritega koostööd õiglaste, läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste osas, nii et õigused ja kohustused oleksid tasakaalus. Komisjon ja liikmesriigid peaksid võtma konkreetseid meetmeid, et edendada ja tugevdada sotsiaaldialoogi kõikidel tasanditel ja kollektiivläbirääkimisi, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/38/EÜ (1a). Nad peaksid vähendama ja ennetama segmenteerumist tööturul, võitlema deklareerimata töö ja fiktiivse füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise vastu ning toetama üleminekut avatud töövormidele. Tööhõivekaitse-eeskirjad, tööõigus ja asutused peaksid tagama sobiva keskkonna stabiilse ja kvaliteetse tööhõive loomiseks , säilitades seejuures töötajaile asjakohase kaitstuse ning tervisliku, ohutu ja hästi kohandatud töökeskkonna, kindlustades töötajate õigused ja tagades inimväärse sotsiaalkaitse. Samuti peaksid liikmesriigid tegema koostööd ametiühingute esindajatega, et tagada tervislik ja ohutu töökeskkond, pöörates erilist tähelepanu tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamisele. Hoiduda tuleks töösuhetest, mille tulemuseks on ebakindlad töötingimused ja palgakonkurents , sealhulgas platvormitöötajate puhul . Ebatüüpilisi lepinguid ei tohiks kuritarvitada. Liikmesriigid peaksid tagama, et kõigil neil töötajatel on tõepoolest õiglased töötingimused, sotsiaalsed õigused ning juurdepääs piisavale sotsiaalkaitsele ja paremale esindamisele. Selleks peaksid liikmesriigid täielikult rakendama ILO 1947. aasta konventsiooni tööinspektsioonide kohta ja investeerima piisavate volitustega pädevate asutuste mõjusasse töökontrolli ning koordineerima Euroopa Tööjõuameti raames oma pingutusi ja tegema koostööd piiriülese kuritarvitamise vastu võitlemisel . Ebaõiglase töölt vabastamise korral tuleks tagada juurdepääs tõhusale ja erapooletule vaidluste lahendamisele ning õigus heastamisele, sealhulgas piisav hüvitis. Liikmesriigid peavad tuginema Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustikule ja ELi ametitele, et teha kindlaks tõenditel põhinevad parimad tavad, ergutada vastastikust õppimist ja edendada tööhõivepoliitika paremat koordineerimist. |
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu otsus
I lisa – suunis 7 – lõik 2
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Poliitikameetmete eesmärk peaks olema parandada ja toetada tööturul osalemist, tööturu pakkumise ja nõudluse omavahelist vastavusse viimist ning üleminekuid. Liikmesriigid peaksid aktiveerima tööturul osaleda saavaid inimesi ja pakkuma neile võimalusi . Liikmesriigid peaksid muutma aktiivse tööturupoliitika tulemuslikumaks, parandades selle otstarbekohasust, selle alusel sihtrühmadega tehtavat tööd, selle ulatust ning sidudes selle paremini sissetulekutoetusega töötutele, kui nad otsivad tööd , võttes arvesse nende õigusi ja kohustusi . Liikmesriikide eesmärk peaks olema avalike tööturuasutuste tõhusam ja tulemuslikum tegevus, et tagada tööotsijatele nende toetamiseks õigeaegsed ja nende vajadustele kohandatud teenused , toetades tööturu nõudlust ja rakendades tulemuspõhist juhtimist . |
Poliitikameetmete eesmärk peaks olema parandada ja toetada tööturul osalemist, tööturu pakkumise ja nõudluse omavahelist vastavusse viimist ning üleminekuid , eelkõige digitaaltehnoloogiale ja keskkonnahoidlikule majandusele üleminekut, samuti suurendada tööhõivet ebasoodsamas olukorras piirkondades . Liikmesriigid peaksid pakkuma stiimuleid tööturul osaleda saavatele inimestele, et nad leiaksid kvaliteetse töökoha . Liikmesriigid peaksid muutma aktiivse tööturupoliitika tulemuslikumaks, parandades selle otstarbekohasust, selle alusel sihtrühmadega tehtavat tööd ja selle ulatust ning tagades inimväärse sissetulekutoetuse töötutele, kui nad otsivad tööd. Liikmesriikide eesmärk peaks olema avalike tööturuasutuste tõhusam ja tulemuslikum tegevus, samuti pidades silmas piiriüleseid töötajaid, et tagada tööotsijatele nende toetamiseks õigeaegsed ja nende vajadustele kohandatud teenused ning toetada tööturu nõudlust . Nende teenuste eesmärk peaks olema kvaliteetne tööhõive . |
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu otsus
I lisa – suunis 7 – lõik 3
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid peaksid kooskõlas töötute sissemaksete ja riiklike toetuskõlblikkuse eeskirjadega tagama töötutele mõistliku kestusega piisavad töötushüvitised. Sellised hüvitised ei tohiks pärssida kiiret tööle naasmist ja nendega peaksid kaasnema aktiivse tööturupoliitika meetmed . |
Liikmesriigid peaksid kooskõlas töötute sissemaksete ja riiklike toetuskõlblikkuse eeskirjadega tagama töötutele piisava kestusega piisavad töötushüvitised. Sellega peaksid kaasnema aktiivse tööturupoliitika meetmed ja see peaks toetama liikmesriikide vahelist vastastikuse õppimise mehhanismide edendamist . |
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu otsus
I lisa – suunis 7 – lõik 4
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Õppijate ja töötajate liikuvust tuleks piisavalt toetada, et suurendada tööalast konkurentsivõimet ja oskusi ning kasutada täielikult ära Euroopa tööturu potentsiaal, tagades samal ajal õiglased tingimused kõigile, kes osalevad piiriüleses tegevuses, ning tugevdades riikide haldusasutuste halduskoostööd liikuvate töötajatega seotud küsimustes. Tuleks kõrvaldada liikuvusega seotud takistused, mis esinevad haridus- ja koolitusvaldkonnas, tööandja- ja personaalpensionide ülekandmisel ja kvalifikatsioonide tunnustamisel, ning lihtsustada kvalifikatsioonide tunnustamist. Liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, et haldusmenetlused ei oleks tööleasumisel tarbetuks tõkkeks teistest liikmesriikidest pärit töötajatele, sealhulgas piiriülestele töötajatele . Liikmesriigid peaksid ka vältima kehtivate reeglite kuritarvitamist ja tegelema teatavates piirkondades probleemse ajude äravoolu algpõhjustega, tehes seda muu hulgas asjakohaste regionaalarengu meetmete abil. |
Liikmesriigid peavad toetama tööjõu liikuvust kogu Euroopas, et luua töötajatele uusi töövõimalusi. Õppijate liikuvust tuleks õppe ajal piisavalt toetada ja selleks tuleks eelkõige tugevdada liikuvusprogrammi „Erasmus+“, mis võimaldab õppijatel omandada uut oskusteavet ja uusi oskusi. Töötajaid tuleks ühtlasi innustada selleks , et suurendada tööalast konkurentsivõimet ja oskusi ning kasutada täielikult ära Euroopa tööturu potentsiaali. Tagades õiglased tingimused kõigile, kes osalevad piiriüleses tegevuses, ja nende õigused, tuleks ühtlasi suurendada õiguste ülekantavust riikide haldusasutuste halduskoostöö kaudu liikuvate töötajatega seotud küsimustes. Tuleks kõrvaldada liikuvusega seotud takistused, mis esinevad haridus- ja koolitusvaldkonnas, tööandja- ja personaalpensionide ülekandmisel ja kvalifikatsioonide tunnustamisel, ning lihtsustada kvalifikatsioonide tunnustamist. Liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, et haldusmenetlused ei oleks tööleasumisel tarbetuks tõkkeks teistest liikmesriikidest pärit töötajatele, sealhulgas piiriülestele ja piirialatöötajatele. Liikmesriigid peaksid seadma eesmärgiks avalikud teenused digiteerida, et hõlbustada tööjõu õiglast liikuvust, eelkõige seoses sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisega. On oluline, et liikmesriigid võtaksid selliste meetmete rakendamisel, nagu on piiride sulgemine COVID-19 leviku takistamiseks, arvesse liikuvaid töötajaid, sealhulgas piirialatöötajaid, näiteks mis puudutab tervishoidu ja ohutust, makse ja sotsiaalkindlustust ja koordineerimist. Liikmesriigid peaksid lubama liikuvatel ja piirialatöötajatel jätkata piiriületamist, kui seda peetakse vastavalt EU-OSHA tervishoiu- ja ohutusjuhistele ohutuks . Liikmesriigid peaksid ka vältima kehtivate reeglite kuritarvitamist ja tegelema teatavates piirkondades probleemse ajude äravoolu – mis kahjustab nende piirkondade arengut ja atraktiivsust – algpõhjustega, tehes seda muu hulgas asjakohaste regionaalarengu meetmete abil. Liikmesriigid peaksid edendama ja kasutama asjakohaseid Euroopa vahendeid, näiteks tööalase liikuvuse portaali EURES, ning suurendama piiriüleseid partnerlusi, et aidata liikuvaid töötajaid piirialadel. |
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu otsus
I lisa – suunis 7 – lõik 5
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Tuginedes olemasolevatele riiklikele tavadele ning selleks, et muuta sotsiaaldialoog tulemuslikumaks ja parandada sotsiaalmajanduslikke tulemusi, peaksid liikmesriigid tagama sotsiaalpartnerite õigeaegse ja sisulise kaasamise tööhõive-, sotsiaal- ja asjakohasel juhul majandusreformide ning -poliitika kavandamisse ja rakendamisse, toetades muu hulgas sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamist. Liikmesriigid peaksid soodustama sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimisi. Sotsiaalpartnereid tuleks kannustada pidama läbirääkimisi kollektiivlepingute üle ja sõlmima neid olulistes küsimustes, austades täielikult nende sõltumatust ja kollektiivse tegutsemise õigust. |
Tuginedes olemasolevatele riiklikele tavadele ning selleks, et edendada sotsiaaldialoogi ja muuta see tulemuslikumaks ja tihedamaks ning parandada sotsiaalmajanduslikke tulemusi, peaksid liikmesriigid tagama sotsiaalpartnerite õigeaegse ja sisulise kaasamise tööhõive-, sotsiaal- ja asjakohasel juhul majandusreformide ning -poliitika kavandamisse ja rakendamisse, toetades muu hulgas sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamist. Liikmesriigid peaksid tugevdama ja edendama sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimisi. Sotsiaalpartnereid tuleks kannustada pidama läbirääkimisi kollektiivlepingute üle ja sõlmima neid olulistes küsimustes, austades täielikult nende sõltumatust ja kollektiivse tegutsemise õigust. |
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu otsus
I lisa – suunis 7 – lõik 6
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Asjakohasel juhul ja tuginedes olemasolevatele riiklikele tavadele, peaksid liikmesriigid võtma arvesse asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide kogemusi tööhõive- ja sotsiaalküsimustes. |
Asjakohasel juhul ja tuginedes olemasolevatele riiklikele tavadele, peaksid liikmesriigid võtma arvesse asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide , sealhulgas kvaliteetsele tööle pääsemisel takistusi kogevaid rühmi esindavate organisatsioonide kogemusi tööhõive- ja sotsiaalküsimustes. |
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu otsus
I lisa – suunis 7 – lõik 6 a (uus)
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Tervislik ja ohutu töökoht on eluliselt tähtis, et võidelda viirustesse ja muudesse haigustesse nakatumise ja nende leviku ohu vastu. Liikmesriigid peaksid tagama, et tööandjad võtavad töötajate tervise ja ohutuse eest vastutuse ning annavad töötajatele ja nende esindajatele asjakohast teavet, viivad läbi riskihindamisi ja võtavad ennetusmeetmeid. See hõlmab surmaga lõppenud tööõnnetuste ja tööst põhjustatud vähktõve juhtumite arvu vähendamist nullini, töökeskkonnas ohtlike ainetega kokkupuute valdkonnas siduvate piirnormide kehtestamist ning töökeskkonna psühhosotsiaalsete riskide ja kutsehaiguste arvessevõtmist. Tööturgude toimimise parandamiseks peaksid liikmesriigid investeerima töötervishoidu ja -ohutusse ning tagama tööinspektsioonidele ning tervise ja ohutusega tegelevatele ametiühinguesindajatele piisava toe ja vahendid. |
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu otsus
Lisa – suunis 7 – lõik 6 b (uus)
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Liikmesriigid peaksid tegema koostööd, et pakkuda sotsiaalkaitset liikuvatele töötajatele, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes töötavad mõnes muus liikmesriigis. Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamine peaks toetama Euroopa tööturu põhimõtteid, mis tagavad kestliku, universaalse ja piiriülese sotsiaalkaitse, millega hoitakse ära kaitsealaste lünkade teke ja tagatakse lõppkokkuvõttes ka tootlik tööjõud. |
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu otsus
I lisa – suunis 7 – lõik 6 c (uus)
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Liikmesriigid peaksid leevendama COVID-19 kriisi mõju tööturule ning toetama selleks töötajaid, kes on n-ö tehnilistel põhjustel ajutiselt töötud, kuna tööandja oli sunnitud teenuste osutamise peatama, ning toetama füüsilisest isikust ettevõtjaid ja väikeettevõtteid personali ja tegevuse säilitamisel. |
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu otsus
I lisa – suunis 8 – lõik 1
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid peaksid edendama kõigile avatud kaasavat tööturgu, võttes tõhusad meetmed, millega võideldakse igasuguse diskrimineerimise vastu ja edendatakse tööturul alaesindatud rühmade võrdseid võimalusi, pöörates nõuetekohast tähelepanu piirkondlikule ja territoriaalsele mõõtmele. Nad peaksid tagama võrdse kohtlemise tööhõive, sotsiaalkaitse, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse, hariduse ning kaupadele ja teenustele juurdepääsu vallas, vaatamata soole, rassile või etnilisele päritolule, usule või veendumustele, puudele, vanusele või seksuaalsele sättumusele. |
Liikmesriigid peaksid tervikliku aktiivse kaasamise strateegia osana edendama sotsiaalõigusi ja kõigile avatud kaasavat tööturgu, võttes tõhusad meetmed, millega võideldakse igasuguse diskrimineerimise vastu ja edendatakse tööturul alaesindatud rühmade võrdseid võimalusi, pöörates nõuetekohast tähelepanu piirkondlikule ja territoriaalsele mõõtmele. Nad peaksid tagama samal töökohal tehtava sama töö eest võrdse tasu ja võrdsed õigused ning võrdse kohtlemise tööhõive, sotsiaalkaitse, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse , eluaseme , hariduse ning kaupadele ja teenustele juurdepääsu vallas, vaatamata soole, rassile või etnilisele päritolule , rahvusele , usule või veendumustele, puudele, vanusele või seksuaalsele sättumusele. |
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu otsus
I lisa – suunis 8 – lõik 2
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid peaksid ajakohastama sotsiaalkaitsesüsteeme , et tagada piisav, tulemuslik, tõhus ja kestlik sotsiaalkaitse inimese kõigis eluetappides, ning edendama sotsiaalset kaasatust ja sotsiaalset ülesliikuvust , stimuleerima tööturul osalemist ning tegelema ebavõrdsuse probleemiga, sealhulgas maksu- ja toetussüsteemide ülesehituse kaudu. Kui täiendada üldisi lähenemisviise valikulistega, on sotsiaalkaitsesüsteemid tulemuslikumad . Sotsiaalkaitsesüsteemide nüüdisajastamisega peaks paranema juurdepääs sotsiaalkaitsele ning selle kvaliteet , piisavus ja kestlikkus . |
Liikmesriigid peaksid sotsiaalkaitsesüsteeme ajakohastama ja nendesse investeerima , et tagada kõigile piisav, tulemuslik, tõhus ja kestlik sotsiaalkaitse inimese kõigis eluetappides, võitlema vaesuse vastu ning edendama sotsiaalset kaasatust ja ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist , toetama tööturul osalemist ja juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele ning tegelema ebavõrdsuse probleemiga, sealhulgas maksu- ja toetussüsteemide ülesehituse kaudu. Kui täiendada üldisi lähenemisviise valikulistega, on sotsiaalkaitsesüsteemid tulemuslikumad , mis toob kaasa parema juurdepääsu, kvaliteedi , piisavuse ja kestlikkuse . |
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu otsus
I lisa – suunis 8 – lõik 3
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid peaksid arendama ja lõimima aktiivse kaasamise kolme valdkonda: piisav sissetulekutoetus, kaasavad tööturud ning juurdepääs kvaliteetsetele tugiteenustele , mis vastavad individuaalsetele vajadustele. Sotsiaalkaitsesüsteemidega tuleks tagada kõigi piisavate vahenditeta isikute piisav miinimumsissetulekutoetus ning edendada sotsiaalset kaasamist, innustades inimesi aktiivselt osalema tööturul ja ühiskonnas, tehes seda muu hulgas eesmärgipäraste sotsiaalteenuste kaudu. |
Liikmesriigid peaksid arendama ja lõimima aktiivse kaasamise kolme valdkonda: piisav sissetulekutoetus, kaasavad tööturud ning juurdepääs kvaliteetsetele teenustele , mis vastavad individuaalsetele vajadustele. Sotsiaalkaitsesüsteemidega tuleks tagada kõigi piisavate vahenditeta isikute piisav miinimumsissetulekutoetus ning edendada sotsiaalset kaasamist, toetades inimeste aktiivset osalemist tööturul ja ühiskonnas, tehes seda muu hulgas eesmärgipäraste sotsiaalteenuste kaudu. |
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu otsus
I lisa – suunis 8 – lõik 4
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Et tagada võrdsed võimalused , on oluline juurdepääs sellistele taskukohastele , kättesaadavatele ja kvaliteetsetele teenustele nagu alusharidus ja lapsehoid , koolipäevajärgne lapsehoid , haridus- , koolitus- , eluaseme- ja tervishoiuteenused ning pikaajaline hooldus . Erilist tähelepanu tuleks pöörata võitlusele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse , sealhulgas palgavaesuse ja laste vaesuse vastu. Liikmesriigid peaksid tagama, et kõigil , ka lastel, oleks juurdepääs põhiteenustele . Seda vajavatele või haavatavas olukorras isikutele peaksid liikmesriigid tagama juurdepääsu piisavale sotsiaaleluasemele või eluasemetoetusele. Nende teenuste puhul tuleks võtta arvesse puudega inimeste erivajadusi, sealhulgas juurdepääsetavust. Eraldi tuleks võidelda kodutusega. |
Võttes arvesse vaesuse endiselt murettekitavat taset , mis on oluliselt kõrgem kui 2010. aastal strateegias „Euroopa 2020“ seatud vaesuse vähendamise eesmärk, ning COVID-19 kriisi mõju , tuleks teha rohkem jõupingutusi, et võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu , võttes vastu horisontaalsed strateegiad ja keskendudes eriti palgavaesusele , lastele , eakatele inimestele , üksikvanematele ja eriti üksikemadele, etnilistele vähemustele, rändajatele, puuetega inimestele ja kodututele . Samal ajal tuleks erilist tähelepanu pöörata COVID-19 kriisi võimalikule mõjule teistele rühmadele , nagu ebakindlas töösuhtes olevad inimesed või äsja töötuks jäänud inimesed. Seoses lastesse investeerimisega peaksid liikmesriigid võtma vastu lastegarantii laste vaesuse vastu võitlemiseks ja laste heaolu edendamiseks, aidates sellega kaasa laste võrdse juurdepääsu tagamisele tasuta tervishoiule, tasuta haridusele, tasuta lapsehoiule, inimväärsele eluasemele ja piisavale toitumisele . Liikmesriigid peaksid tagama, et kõigil oleks juurdepääs kvaliteetsetele teenustele . Seda vajavatele või haavatavas olukorras isikutele peaksid liikmesriigid tagama juurdepääsu piisavale sotsiaaleluasemele või eluasemetoetusele , investeeringud eluasemesse, mis on liikumispuudega inimestele juurdepääsetavad, võtma meetmeid õiglase ülemineku tagamiseks seoses olemasolevate elamute energiatõhususe parandamisega ja energiaostuvõimetuse probleemi õigeks lahendamiseks Euroopa rohelise kokkuleppe raames, ning tagama piisavad teenused kodututele. Liikmesriigid peaksid tegelema üha suureneva väljatõstmiste probleemiga . Nende teenuste puhul tuleks võtta arvesse puuetega inimeste erivajadusi, sealhulgas juurdepääsetavust. Otsustavalt tuleks võidelda kodutusega , seades esikohale eluaseme tagamise . |
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu otsus
I lisa – suunis 8 – lõik 5
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid peaksid tagama õigeaegse juurdepääsu taskukohastele ja kvaliteetsetele ennetavatele ja aktiivraviteenustele ning pikaajalise hoolduse teenustele, tagades samal ajal nende kestlikkuse pikas perspektiivis . |
COVID-19 kriis näitab, et vaja on rohkem avaliku sektori investeeringuid, et tagada hea väljaõppega töötajate piisav arv ja tervishoiuteenuste kättesaadavus kõigile, sealhulgas haavatavatele rühmadele. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama üldise juurdepääsu taskukohastele riiklikele ennetavatele ja raviteenustele ning pikaajalisele kõrge ja kestliku kvaliteediga hooldusele . |
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu otsus
I lisa – suunis 8 – lõik 5 a (uus)
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
|
Liikmesriigid peavad kaitsma eakate tervist, tagades neile vajaliku haiglaravi ja vajalikud tervishoiuteenused ning vältides vanusepõhist diskrimineerimist. |
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu otsus
I lisa – suunis 8 – lõik 6
|
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Pikenevat eluiga ja demograafilisi muutusi arvestades peaksid liikmesriigid tagama töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele pensionisüsteemide piisavuse ja kestlikkuse, pakkudes naistele ja meestele võrdseid võimalusi omandada pensioniõigusi, sealhulgas täiendavate kavade kaudu , et tagada piisav sissetulek . Pensionireforme tuleks toetada meetmetega, millega pikendatakse tööelu , näiteks tõstes tegelikku pensioniiga , ning neid reforme tuleks käsitleda aktiivsena vananemise strateegiate raamistikus . Liikmesriigid peaksid alustama sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste sidusrühmadega konstruktiivset dialoogi ning võimaldama reformide tegemist etapiviisiliselt. |
Pikenevat eluiga ja demograafilisi muutusi arvestades peaksid liikmesriigid tagama töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele pensionisüsteemide piisavuse ja kestlikkuse, pakkudes naistele ja meestele võrdseid võimalusi omandada riiklikus või tööandjapensioni skeemis pensioniõigusi , et tagada inimväärne pension, mis on vaesuspiirist kõrgemal . Pensionireforme tuleks toetada aktiivsena vananemisel põhinevate meetmetega, optimeerides igas vanuses töötajate võimalusi töötada kvaliteetsetes , tootlikes ja tervislikes tingimustes kuni ametliku pensionieani , austades samas eakate kodanike otsust kas jääda kauemaks majanduslikult aktiivseks või tööturul mitte enam osaleda. Tööjõu demograafia, töötervishoiu ja -ohutuse, oskuste ja pädevuste juhtimise, tervisliku ja produktiivse tööelu korralduse ning põlvkondadevahelise lähenemise valdkonnas tuleks kindlaks määrata konkreetsed meetmed. See soodustaks nii noorte tööhõivet kui ka pensionieelset üleminekut ning teadmiste ja kogemuste edasiandmist ühelt põlvkonnalt teisele . Liikmesriigid peaksid alustama sotsiaalpartnerite , kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmadega konstruktiivset dialoogi , sealhulgas otsest dialoogi eakate vaesuse ja tõrjutuse üle, ning võimaldama reformide tegemist etapiviisiliselt. |
(5) Nõukogu 14. juuli 2015. aasta soovitus (EL) 2015/1184 liikmesriikide ja Euroopa Liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta (ELT L 192, 18.7.2015, lk 27).
(5) Nõukogu 14. juuli 2015. aasta soovitus (EL) 2015/1184 liikmesriikide ja Euroopa Liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta (ELT L 192, 18.7.2015, lk 27).
(6) ELT C 120, 26.4.2013, lk 1.
(7) ELT C 67, 20.2.2016, lk 1.
(8) ELT C 484, 24.12.2016, lk 1.
(9) ELT C 153, 2.5.2018, lk 1.
(10) ELT C 189, 4.6.2018, lk 1.
(11) ELT C 189, 5.6.2019, lk 4.
(12) ELT C 387, 15.11.2019, lk 1.
(6) ELT C 120, 26.4.2013, lk 1.
(7) ELT C 67, 20.2.2016, lk 1.
(8) ELT C 484, 24.12.2016, lk 1.
(9) ELT C 153, 2.5.2018, lk 1.
(10) ELT C 189, 4.6.2018, lk 1.
(11) ELT C 189, 5.6.2019, lk 4.
(12) ELT C 387, 15.11.2019, lk 1.
(13) ÜRO resolutsioon A/RES/70/1.
(13) ÜRO resolutsioon A/RES/70/1.
(14) ELT C 428, 13.12.2017, lk 10.
(14) ELT C 428, 13.12.2017, lk 10.
(15) ELT C 120, 26.4.2013, lk 1.
(1a) COM(2012)0614.
(1a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/38/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (ELT L 122, 16.5.2009, lk 28).