Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Kontrollikojale - Seitsmenda, kaheksanda, üheksanda ja kümnenda Euroopa Arengufondi lõplik 2008. aasta majandusaasta aruanne /* KOM/2009/0397 lõplik */

Brüssel, 20.7.2009

KOM(2009) 397 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE JA KONTROLLIKOJALE

SEITSMENDA, KAHEKSANDA, ÜHEKSANDA JA KÜMNENDA EUROOPA ARENGUFONDI LÕPLIK 2008. AASTA MAJANDUSAASTA ARUANNE

0. SISUKORD

RAAMATUPIDAMISARUANDELE LISATUD DEKLARATSIOON (...)4

1. EUROOPA ARENGUFONDI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE JA SELLE LISAD (...)5

1.1. OLULISED SÜNDMUSED JA ASJAOLUD (...)5

1.2. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE (...)7

1.3. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD (...)23

2. RAKENDAMISE ARUANNE (...)41

2.1. ASSIGNEERINGUD 31.12.2008 SEISUGA (...)46

2.2. KONSOLIDEERITUD ARUANNE (...)58

2.3. OLUKORD RIIKIDE JA VAHENDITE LÕIKES (...)66

2.4. MUU HALDUSTEAVE (...)69

3. EUROOPA INVESTEERIMISPANGA FINANTSTEAVE (...)75

3.1. INVESTEERIMISRAHASTU KASUMIARUANNE (...)76

3.2. INVESTEERIMISRAHASTU BILANSS (...)77

3.3. INVESTEERIMISRAHASTU RAHAVOOGUDE ARUANNE (...)78

3.4. INVESTEERIMISRAHASTU OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE (...)79

3.5. INVESTEERIMISRAHASTU RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD (...)80

4. Liide: Olukord riikide ja vahendite lõikes (...)100

RAAMATUPIDAMISARUANDELE LISATUD DEKLARATSIOON

Deklareerin, et seitsmenda, kaheksanda, üheksanda ja kümnenda EAFi 2008. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas kümnenda Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse VIII jaotisega ning raamatupidamise aastaaruande lisas toodud raamatupidamispõhimõtete, eeskirjade ja meetoditega.

Olen saanud eelarvevahendite käsutajalt ja Euroopa Investeerimispangalt (EIP) kogu teabe, mis on vajalik Euroopa Arengufondide varasid ja kohustusi ning eelarve täitmist kajastava raamatupidamise aastaaruande koostamiseks, ning kinnituse selle teabe usaldusväärsuse kohta.

Deklareerin, et kõnealuse teabe ja kontrolli põhjal, mida pidasin vajalikuks teha raamatupidamise aastaaruande kinnitamiseks, võin olla piisavalt kindel, et käesolev raamatupidamise aastaaruanne annab Euroopa Arengufondide finantsolukorra kõigist olulistest tahkudest tõese ja erapooletu ülevaate.

(allkiri)

Philippe Taverne

peaarvepidaja

1. EUROOPA ARENGUFONDI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE JA SELLE LISAD

1.1. OLULISED SÜNDMUSED JA ASJAOLUD

Euroopa Arengufond (EAF) on peamine vahend ühenduse abi andmiseks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (AKV riigid) ning ülemeremaade ja -territooriumidega (ÜMT) tehtava arengukoostöö raames. EAFi loomine sätestati 1957. aastal sõlmitud Rooma lepingus eesmärgiga anda tehnilist ja rahalist abi, seda algselt küll vaid Aafrika riikidele, mis olid sel ajal ikka veel kolooniad ja millega mõnedel liikmesriikidel olid ajaloolised sidemed.

Kuigi ühenduse eelarves on pärast Euroopa Parlamendi sellekohast taotlust juba alates 1993. aastast EAFile ette nähtud eraldi rubriik, ei rahastata EAFi ka praegu veel ühenduse üldeelarvest. Seda rahastavad liikmesriigid EAFi enda finantseeskirjade kohaselt ja seda haldab eraldi komitee. AKV riikidele ja ÜMTdele antavat geograafiliselt piiritletud abi rahastatakse ajavahemikus 2008–2013 jätkuvalt peamiselt EAFist.

Iga EAF moodustatakse viieaastaseks perioodiks. Alates esimese partnerluslepingu sõlmimisest 1964. aastal on EAFi tsüklid üldiselt järginud partnerluslepingute omi. Üheksas EAF lõpetas oma tegevuse kümnenda EAFi käivitudes 1. juulil 2008. Nõukogu 26. novembri 2007. aasta otsusega nr 2007/792/EÜ [1] nähti ette üleminekuaeg üheksanda EAFi tegevuse pikendamiseks alates 1. jaanuarist 2008 kuni kümnenda EAFi tegevuse alguseni. Iga Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatakse eri finantsmäärust, millega on ette nähtud asjaomase Euroopa Arengufondi raamatupidamise aastaaruande koostamine. Seda silmas pidades koostatakse Euroopa Komisjoni hallatava osa puhul raamatupidamise aastaaruanded iga Euroopa Arengufondi jaoks eraldi. Kõnealused raamatupidamise aastaaruanded esitatakse ka konsolideeritud kujul, mis annab üldise ülevaate nende vahendite majanduslikust olukorrast, mille eest vastutab Euroopa Komisjon.

Arvestades kümnenda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse [2] artikli 2 lõikes 2 sätestatud selget ülesannete jaotust, ei ole komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga (üksused, kellele on usaldatud Euroopa Arengufondi vahendite haldamine) raamatupidamise aastaaruandeid Euroopa ühenduste raamatupidamise aastaaruandega konsolideeritud.

1.1.1. Seitsmenda EAFi sulgemine

Selleks et lihtsustada EAFi üleminekut uuele raamatupidamissüsteemile ABAC FED, otsustas eelarvevahendite käsutaja seitsmenda EAFi 31. augustil 2008 sulgeda. Kuna EAFide sulgemiseks puudub õiguslik alus, kanti lõppsaldod ja nendega seonduvad lepingud ja otsused üheksanda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse 3. osas sätestatu kohaselt üle üheksandasse EAFi. See menetlus erines kuuenda EAFi sulgemisel 31. juulil 2006 kohaldatud menetlusest, mille raames kanti üle ainult lõppsaldod.

Teabe huvides on lisas 1.2 esitatud seitsmenda EAFi bilanss sulgemise kuupäeva, st 31. augusti seisuga.

1.1.2. Majandusaasta aruande ülesehitus

2008. aasta majandusaasta aruanne koosneb järgmistest osadest:

– raamatupidamise aastaaruanne;

– rakendamise aruanne;

– Euroopa Investeerimispanga (EIP) esitatud raamatupidamisaruanne ja teave.

1.2. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

KAHEKSANDA, ÜHEKSANDA JA KÜMNENDA EAFi BILANSS (miljonites eurodes) |

| Lisad | 31.12.2008 | 31.12.2007 |

KÄIBEVARA | | | |

Nõuded | 1 | 17,16 | 8,50 |

Eelmaksed (neto) | 2 | 917,85 | 955,52 |

Muu käibevara | 3 | -6,32 | -2,65 |

Raha ja raha ekvivalendid | | 290,76 | 388,22 |

STABEXi tagatiskontod | 5 | 87,98 | 99,61 |

Kongo Demokraatliku Vabariigi erifond | 6 | 1,75 | 3,36 |

Raha pangakontodel | 7 | 185,94 | 285,24 |

Kaasrahastamise pangakontod | 8 | 15,09 | 0 00 |

VARAD KOKKU | | 1 219,45 | 1 349,58 |

| | | |

LÜHIAJALISED KOHUSTUSED | | | |

Kreditoorne võlgnevus | 9 | 702,29 | 703,98 |

KOHUSTUSED KOKKU | | 702,29 | 703,98 |

| | | |

NETOVARA | | 517,15 | 645,60 |

| | | |

VAHENDID ja RESERVID | | | |

Sissenõutud vahendid | 10 | 17 079,17 | 25 019,17 |

Varasematest aastatest ülekantud tulem | | -15 784,30 | -22 410,59 |

Majandusaasta tulem | | -3 029,96 | -3 255,88 |

Muud reservid | 11 | 2 252,25 | 1 292,89 |

NETOVARA | | 517,15 | 645,60 |

KAHEKSANDA, ÜHEKSANDA JA KÜMNENDA EAFi TULUDE JA KULUDE ARUANNE (miljonites eurodes) |

Põhitegevustulud (1) | 12 | 0,00 | 23,16 | 23,16 | 0,02 |

| | | | | |

Programmikohane abi | | 413,68 | 2,90 | 416,58 | 637,53 |

Makromajanduslik toetus | | 349,87 | -5,65 | 344,23 | 426,59 |

Valdkondlik poliitika | | 1 450,25 | -62,77 | 1 387,48 | 1 148,85 |

AKV riikide sisesed projektid | | 487,17 | 30,08 | 517,24 | 381,66 |

Intressitoetused | | 1,77 | | 1,77 | 0,95 |

Hädaabi | | 181,95 | 5,67 | 187,62 | 154,81 |

Pagulastele ettenähtud abi | | 1,36 | 4,39 | 5,75 | -5,58 |

Riskikapital | | 16,57 | | 16,57 | 57,81 |

STABEX | | 24,54 | | 24,54 | 98,37 |

Sysmin | | 7,24 | -2,47 | 4,77 | 31,58 |

Varasemate EAFidega seonduvad muud abiprogrammid | | 29,57 | -10,69 | 18,88 | 4,82 |

Struktuuriline kohandus | | 0,20 | -0,13 | 0,07 | -6,30 |

Võlakergendus (suurtes võlgades olevad vaesed riigid ja Maailmapank) | | | -1,07 | -1,07 | 179,87 |

Institutsioonidele ettenähtud toetus | | 16,10 | 19,56 | 35,65 | 30,41 |

Eksporditulude kompensatsioon | | 40,78 | 1,24 | 42,01 | 83,91 |

Kongo Demokraatliku Vabariigi fond | | -1,67 | 3,22 | 1,56 | 17,25 |

Põhitegevuskulud | | 3 019,38 | -15,71 | 3 003,67 | 3 242,52 |

| | | | | |

Haldus- ja finantskulud | 13 | 83,09 | -24,81 | 58,28 | 31,68 |

Kulud kokku (kassapõhiselt) | 14 | 3 102,47 | | | |

Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminekuga seotud korrigeerimised | 15 | -40,52 | | | -0,34 |

Kulud kokku (tekkepõhiselt) (2) | 16 | 3 061,95 | | 3 061,95 | 3 273,86 |

| | | | | |

KASUM/(KAHJUM) PÕHITEGEVUSEST (1-2) | | -3 061,95 | | -3 038,79 | -3 273,83 |

| | | | | |

Finantstulud | 17 | 12,66 | | 12,66 | 18,65 |

Finantskulud | | -0,02 | | -0 02 | -0,34 |

Nõuete väärtuse langus | 1.4 | -3,81 | | -3,81 | -0,35 |

Kasum/(kahjum) finantstegevusest (3) | | 8,83 | | 8,83 | 17,96 |

| | | | | |

MAJANDUSAASTA TULEM (1-2+3) | | -3 053,11 | | -3 029,96 | -3 255,88 |

Kaheksanda, üheksanda ja kümnenda EAFi majandusaasta tulem | -3 029,96 |

Seitsmenda EAFi majandusaasta tulem | -98,49 |

MAJANDUSAASTA TULEM KOKKU | -3 128,45 |

SEITSMENDA, KAHEKSANDA, ÜHEKSANDA JA KÜMNENDA EAFi RAHAVOOGUDE ARUANNE (miljonites eurodes) |

| | | |

| Lisad | 31.12.2008 | 31.12.2007 |

| | | |

Majandusaasta tulem | | -3 128,45 | -3 255,88 |

| | | |

Nõuete väärtuse langusest tulenev kahjum | 1.4 | 1,02 | 0,35 |

Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminekuga seotud korrigeerimine − põhitegevustulud | | -23,15 | 2,88 |

Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminekuga seotud korrigeerimine − põhitegevus- ja halduskulud | 15 | 20,15 | 399,89 |

Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminekuga seotud korrigeerimine − finantskulud | | 0,00 | 0,34 |

Hüvitamisele kuuluvad panga teenustasud | | 0,00 | 0,02 |

Kaasrahastamisega seotud kreditoorse võlgnevuse suurenemine | 9 | 15,09 | 0 00 |

Kogunenud intressitulu vähenemine | 1 | 1,60 | -0,11 |

Õppestipendiumide ettemaksete ja muude käibevarade suurenemine | 3 & 2 | 4,60 | 3,81 |

Rahavood põhitegevusest | | -3 109,14 | -2 848,69 |

| | | |

Liikmesriikide osamaksud | 9.1 & 10.1 | 3 022,34 | 2 886,76 |

Rahavood finantseerimistegevusest | | 3 022,34 | 2 886,76 |

| | | |

Raha ja raha ekvivalentide suurenemine/(vähenemine) (neto) | | -86,79 | 38,07 |

| | | |

Raha pangakontodel perioodi alguse seisuga | 7 | 285,24 | 96,48 |

STABEXi tagatiskontod perioodi alguse seisuga | 5 | 99,61 | 191,60 |

Kongo Demokraatliku Vabariigi erifond perioodi alguse seisuga | 6 | 3,36 | 3,42 |

SWIFT konto perioodi alguse seisuga | 9.2 | -8,92 | 49,73 |

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguse seisuga | | 379,30 | 341,23 |

| | | |

Raha pangakontodel perioodi lõpu seisuga | 7 | 185,94 | 285,24 |

STABEXi tagatiskontod perioodi lõpu seisuga | 5 | 87,98 | 99,61 |

Kongo Demokraatliku Vabariigi erifond perioodi lõpu seisuga | 6 | 1,75 | 3,36 |

Kaasrahastamise pangakontod perioodi lõpu seisuga | 8 | 15,09 | 0 00 |

SWIFT konto perioodi lõpu seisuga | 9.2 | 1,74 | -8,92 |

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpu seisuga | | 292,50 | 379,30 |

SEITSMENDA, KAHEKSANDA, ÜHEKSANDA JA KÜMNENDA EAFi NETOVARA MUUTUSTE aruanne (miljonites eurodes) |

| (a) | (b) | (c)=(a)-(b) | (e) | (d) | (h)=(e)+(d)+(c) |

Lisad | 10 | 10 | 10 | | 11 | |

2006. aasta lõppsaldo | 42 999,15 | 13 099,15 | 29 900,00 | -29 711,53 | 1 033,84 | 1 222,31 |

| | | | | | |

Osamaksud | | -2 640,00 | 2 640,00 | | | 2 640,00 |

Kapitali suurenemine | 40,17 | 1,00 | 39,17 | | | 39,17 |

Majandusaasta tulem | | | | -3 255,88 | | -3 255,88 |

Kuuenda EAFi sulgemine | -7 560,00 | | -7 560,00 | 7 300,94 | 259,06 | 0,00 |

2007. aasta lõppsaldo | 35 479,32 | 10 460,15 | 25 019,17 | -25 666,46 | 1 292,89 | 645,60 |

| | | | | | |

Osamaksud | | -3 000,00 | 3 000,00 | | | 3 000,00 |

Kapitali suurenemine | 2,40 | 2,40 | | | | |

Majandusaasta tulem | | | | -3 029,96 | | -3 029,96 |

Kümnenda EAFi avamine | 21 152,00 | 21 152,00 | | | | |

Seitsmenda EAFi sulgemine | -10 940,00 | | -10 940,00 | 9 882,16 | 959,36 | -98,49 |

2008. aasta lõppsaldo | 45 693,72 | 28 614,55 | 17 079,17 | -18 814,26 | 2 252,25 | 517,15 |

SEITSMENDA EAFi BILANSS (miljonites eurodes) |

| Lisad | 31.08.2008 | 31.12.2007 |

KÄIBEVARA | | | |

Nõuded | 1 | 0,00 | 2,12 |

Eelmaksed (neto) | 2 | 0,00 | 75,36 |

Muu käibevara | 3 | 0,00 | 0,00 |

Tasaarvelduskontod | 4 | 0,00 | 242,23 |

Raha ja raha ekvivalendid | | 0,00 | 0,00 |

STABEXi tagatiskontod | 5 | 0,00 | 0,00 |

Kongo Demokraatliku Vabariigi erifond | 6 | 0,00 | 0,00 |

Raha pangakontodel | 7 | 0,00 | 0,00 |

Kaasrahastamise pangakontod | 8 | 0,00 | 0,00 |

VARAD KOKKU | | 0,00 | 319,70 |

| | | |

LÜHIAJALISED KOHUSTUSED | | | |

Kreditoorne võlgnevus | 9 | 0,00 | 19,59 |

KOHUSTUSED KOKKU | | 0,00 | 19,59 |

| | | |

NETOVARA | | 0,00 | 300,11 |

| | | |

VAHENDID ja RESERVID | | | |

Sissenõutud vahendid | 10 | 10 940,00 | 10 940,00 |

Varasematest aastatest ülekantud tulem | | -9 882,16 | -9 715,19 |

Majandusaasta tulem | | -98,49 | -166,97 |

Muud reservid | | -959,36 | -757,73 |

NETOVARA | | 0,00 | 300,11 |

SEITSMENDA EAFi TULUDE JA KULUDE ARUANNE (miljonites eurodes) |

| | | | | |

Põhitegevustulud (1) | 12 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 |

| | | | | |

Programmikohane abi | | 24,11 | 57,58 | 81,69 | 124,56 |

Makromajanduslik toetus | | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 |

Valdkondlik poliitika | | | 0,00 | 0,00 | 0,00 |

AKV riikide sisesed projektid | | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 |

Intressitoetused | | 0,00 | 0,00 | 0,00 | -0,49 |

Hädaabi | | -0,01 | 0,14 | 0,13 | 0,28 |

Pagulastele ettenähtud abi | | -0,02 | 0,64 | 0,62 | 0,28 |

Riskikapital | | 4,30 | 0,00 | 4,30 | 5,28 |

STABEX | | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 8,23 |

Sysmin | | 12,46 | -6,20 | 6,27 | 27,01 |

Varasemate EAFidega seonduvad muud abiprogrammid | | -0,21 | 1,88 | 1,67 | 3,56 |

Struktuuriline kohandus | | -0,02 | 6,62 | 6,60 | -6,62 |

Võlakergendus (suurtes võlgades olevad vaesed riigid ja Maailmapank) | | | 0,00 | 0,00 | 4,96 |

Institutsioonidele ettenähtud toetus | | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 |

Eksporditulude kompensatsioon | | | 0,00 | 0,00 | 0,00 |

Kongo Demokraatliku Vabariigi fond | | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 |

Põhitegevuskulud | | 40,60 | 60,67 | 101,27 | 167,05 |

| | | 0,00 | | |

Haldus- ja finantskulud | 13 | | 0,00 | 0,00 | 0,00 |

Kulud kokku (kassapõhiselt) | 14 | 40,60 | | | |

Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminekuga seotud korrigeerimised | 15 | 60,67 | | 0,00 | 0,00 |

KULUD KOKKU (tekkepõhiselt) (2) | 16 | 101,27 | | 101,27 | 167,05 |

| | | | | |

KASUM/(KAHJUM) PÕHITEGEVUSEST (1-2) | | -101,27 | | -101,27 | -167,05 |

| | | | | |

Finantstulud | 17 | | | 0,00 | 0,00 |

Finantskulud | | 0,00 | | 0,00 | 0,00 |

Nõuete väärtuse langus | 1.4 | 2,79 | | 2,79 | 0,08 |

Kasum/(kahjum) finantstegevusest (3) | | 2,79 | | 2,79 | 0,08 |

| | | | | |

MAJANDUSAASTA TULEM (1-2+3) | | -98,49 | | -98,49 | -166,97 |

SEITSMENDA EAFi NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (miljonites eurodes) |

| (a) | (b) | (c)=(a)-(b) | (e) | (d) | (h)=(e)+(d)+(c) |

Lisad | 10 | 10 | 10 | | 11 | |

2006. aasta lõppsaldo | 10 940,00 | 0,00 | 10 940,00 | -9 715,19 | -685,81 | 539,00 |

| | | | | | |

Ülekanded üheksandasse EAFi | | | | | -71,91 | -71,91 |

Majandusaasta tulem | | | | -166,97 | | -166,97 |

2008. aasta lõppsaldo | 10 940,00 | 0,00 | 10 940,00 | -9 882,16 | -757,73 | 300,11 |

| | | | | | |

Ülekanded üheksandasse EAFi | | | | | -201,63 | -201,63 |

Majandusaasta tulem | | | | -98,49 | | -98,49 |

Saldo 31.8.2008 seisuga | 10 940,00 | 0,00 | 10 940,00 | -9 980,64 | -959,36 | 0,00 |

Seitsmenda EAFi sulgemine | -10 940,00 | | -10 940,00 | 9 980,64 | 959,36 | 0,00 |

2008. aasta lõppsaldo | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 |

KAHEKSANDA EAFi BILANSS (miljonites eurodes) |

| Lisad | 31.12.2008 | 31.12.2007 |

Käibevara | | | |

Nõuded | 1 | 3,82 | 2,64 |

Eelmaksed (neto) | 2 | 93,40 | 126,98 |

Muu käibevara | 3 | | |

Tasaarvelduskontod | 4 | 859,14 | 1 235,68 |

Raha ja raha ekvivalendid | | | |

STABEXi tagatiskontod | 5 | | |

Kongo Demokraatliku Vabariigi erifond | 6 | | |

Raha pangakontodel | 7 | | |

Kaasrahastamise pangakontod | 8 | | |

VARAD KOKKU | | 956,37 | 1 365,30 |

| | | |

LÜHIAJALISED KOHUSTUSED | | | |

Kreditoorne võlgnevus | 9 | 94,06 | 124,35 |

KOHUSTUSED KOKKU | | 94,06 | 124 35 |

| | | |

NETOVARA | | 862,31 | 1 240,94 |

| | | |

VAHENDID ja RESERVID | | | |

Sissenõutud vahendid | 10 | 12 840,00 | 12 840,00 |

Varasematest aastatest ülekantud tulem | | -9 504,00 | -8 724,21 |

Majandusaasta tulem | | -321,18 | -779,79 |

Muud reservid | 11 | -2 152,51 | -2 095,06 |

NETOVARA | | 862,31 | 1 240,94 |

KAHEKSANDA EAFi TULUDE JA KULUDE ARUANNE (miljonites eurodes) |

Põhitegevustulud (1) | 12 | 0,00 | 4,17 | 4,17 | |

| | | | | |

Programmikohane abi | | 228,46 | 6,54 | 235,00 | 393,52 |

Makromajanduslik toetus | | 0,66 | -0,94 | -0,28 | 2,79 |

Valdkondlik poliitika | | 11,58 | 3,82 | 15,40 | 20,95 |

Intressitoetused | | 1,77 | | 1,77 | 1,45 |

Hädaabi | | -0,06 | | -0,06 | -0,15 |

Pagulastele ettenähtud abi | | 1,36 | 4,39 | 5,75 | -5,86 |

Riskikapital | | 16,57 | | 16,57 | 52,52 |

STABEX | | 24,54 | | 24,54 | 90,14 |

Sysmin | | 7,24 | -2,47 | 4,77 | 4,57 |

Varasemate EAFidega seonduvad muud abiprogrammid | | | | | |

Struktuuriline kohandus | | 0,20 | -0,13 | 0,07 | 0,32 |

Võlakergendus (suurtes võlgades olevad vaesed riigid ja Maailmapank) | | | -1,07 | -1,07 | 173,31 |

Eksporditulude kompensatsioon | | 29,77 | -2,95 | 26,83 | 49,49 |

Põhitegevuskulud | | 322,10 | 7,19 | 329,28 | 783,04 |

| | | | | |

Haldus- ja finantskulud | 13 | 1,02 | -0,18 | 0,84 | 1,95 |

Kulud kokku (kassapõhiselt) | 14 | 323,12 | | | |

Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminekuga seotud korrigeerimised | 15 | 7,01 | | | |

Kulud kokku (tekkepõhiselt) (2) | 16 | 330,13 | | 330,13 | 784,99 |

| | | | | |

KASUM/(KAHJUM) PÕHITEGEVUSEST (1-2) | | -330,13 | | -325,95 | -784,99 |

| | | | | |

Finantstulud | 17 | 4,03 | | 4,03 | 6,18 |

Nõuete väärtuse langus | 1.4 | 0,74 | | 0,74 | -0,97 |

Kasum/(kahjum) finantstegevusest (3) | | 4,77 | | 4,77 | 5,20 |

| | | | | |

MAJANDUSAASTA TULEM (1-2+3) | | -325,36 | | -321,18 | -779,79 |

KAHEKSANDA EAFi NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (miljonites eurodes) |

| (a) | (b) | (c)=(a)-(b) | (e) | (d) | (h)=(e)+(d)+(c) |

Lisad | 10 | 10 | 10 | | 11 | |

2006. aasta lõppsaldo | 12 840,00 | 1 545,00 | 11 295,00 | -8 724,21 | -1 877,85 | 692,93 |

| | | | | | |

Osamaksud | | -1 545,00 | 1 545,00 | | | 1 545,00 |

Ülekanded üheksandasse EAFi | | | | | -217,21 | -217,21 |

Majandusaasta tulem | | | | -779,79 | | -779,79 |

2007. aasta lõppsaldo | 12 840,00 | 0,00 | 12 840,00 | -9 504,00 | -2 095,06 | 1 240,94 |

| | | | | | |

Ülekanded teistesse EAFidesse | | | | | -57,45 | -57,45 |

Majandusaasta tulem | | | | -321,18 | | -321,18 |

2008. aasta lõppsaldo | 12 840,00 | 0,00 | 12 840,00 | -9 825,18 | -2 152,51 | 862,31 |

ÜHEKSANDA EAFi BILANSS (miljonites eurodes) |

| Lisad | 31.12.2008 | 31.12.2007 |

KÄIBEVARA | | | |

Nõuded | 1 | 13,33 | 3,75 |

Eelmaksed (neto) | 2 | 761,90 | 753,18 |

Muu käibevara | 3 | -0,03 | -2,65 |

Raha ja raha ekvivalendid | | 12,92 | 388,22 |

STABEXi tagatiskontod | 5 | | 99,61 |

Kongo Demokraatliku Vabariigi erifond | 6 | | 3,36 |

Raha pangakontodel | 7 | | 285,24 |

Kaasrahastamise pangakontod | 8 | 12,92 | 0,00 |

VARAD KOKKU | | 788,12 | 1 142,50 |

| | | |

LÜHIAJALISED KOHUSTUSED | | | |

Kreditoorne võlgnevus | 9 | 374,36 | 560,05 |

Tasaarvelduskontod | 4 | 837,33 | 1 477,90 |

KOHUSTUSED KOKKU | | 1 211,69 | 2 037,95 |

| | | |

NETOVARA | | -423,57 | -895,45 |

| | | |

VAHENDID ja RESERVID | | | |

Sissenõutud vahendid | 10 | 4 239,17 | 1 239,17 |

Varasematest aastatest ülekantud tulem | | -6 280,30 | -3 971,18 |

Majandusaasta tulem | | -2 690,15 | -2 309,12 |

Muud reservid | 11 | 4 307,72 | 4 145,68 |

NETOVARA | | -423,57 | -895,45 |

ÜHEKSANDA EAFi TULUDE JA KULUDE ARUANNE (miljonites eurodes) |

Põhitegevustulud (1) | 12 | 0,00 | 18,98 | 18,98 | 0,02 |

| | | | | |

Programmikohane abi | | 143,42 | 11,35 | 154,77 | 119,44 |

Makromajanduslik toetus | | 349,21 | -4,70 | 344,51 | 423,80 |

Valdkondlik poliitika | | 1 438,67 | -66,59 | 1 372,08 | 1 127,91 |

AKV riikide sisesed projektid | | 468,97 | 48,28 | 517,24 | 381,66 |

Hädaabi | | 182,01 | 5,67 | 187,68 | 154,68 |

Varasemate EAFidega seonduvad muud abiprogrammid | | 29,57 | -10,69 | 18,88 | 1,26 |

Võlakergendus (suurtes võlgades olevad vaesed riigid ja Maailmapank) | | | | | 1,60 |

Institutsioonidele ettenähtud toetus | | 16,10 | 19,56 | 35,65 | 30,41 |

Eksporditulude kompensatsioon | | 11,00 | 4,19 | 15,19 | 34,42 |

Kongo Demokraatliku Vabariigi fond | | -1,67 | 3,22 | 1,56 | 17,25 |

Põhitegevuskulud | | 2 637,29 | 10,28 | 2 647,57 | 2 292,43 |

| | | | | |

Haldus- ja finantskulud | 13 | 52,29 | 4,72 | 57,01 | 29,73 |

Kulud kokku (kassapõhiselt) | 14 | 2 689,58 | 15,01 | | |

Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminekuga seotud korrigeerimised | 15 | 15,01 | | | -0,34 |

Kulud kokku (tekkepõhiselt) (2) | 16 | 2 704,58 | | 2 704,58 | 2 321,82 |

| | | | | |

KASUM/(KAHJUM) PÕHITEGEVUSEST (1-2) | | -2 704,58 | | -2 685,60 | -2 321,80 |

| | | | | |

Finantstulud | 17 | | | | 12,47 |

Finantskulud | | | | | -0,34 |

Nõuete väärtuse langus | 1.4 | -4,55 | | -4,55 | 0,54 |

Kasum/(kahjum) finantstegevusest (3) | | -4,55 | | -4,55 | 12,67 |

| | | | | |

MAJANDUSAASTA TULEM (1-2+3) | | -2 709,13 | | -2 690,15 | -2 309,12 |

ÜHEKSANDA EAFi NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (miljonites eurodes) |

| (a) | (b) | (c)=(a)-(b) | (e) | (d) | (h)=(e)+(d)+(c) |

Lisad | 10 | 10 | 10 | | 11 | |

2006. aasta lõppsaldo | 11 659,15 | 11 554,15 | 105,00 | -3 971,18 | 3 856,56 | -9,62 |

| | | | | | |

Osamaksud | | -1 095,00 | 1 095,00 | | | 1 095,00 |

Kapitali suurenemine | 40,17 | 1,00 | 39,17 | | | 39,17 |

Ülekanded teistest EAFidest | | | | | 289,12 | 289,12 |

Majandusaasta tulem | | | | -2 309,12 | | -2 309,12 |

2007. aasta lõppsaldo | 11 699,32 | 10 460,15 | 1 239,17 | -6 280,30 | 4 145,68 | -895,45 |

| | | | | | |

Osamaksud | | -3 000,00 | 3 000,00 | | | 3 000,00 |

Ülekanded teistest EAFidest | | | | | 162,04 | 162,04 |

Majandusaasta tulem | | | | -2 690,15 | | -2 690,15 |

2008. aasta lõppsaldo | 11 699,32 | 7 460,15 | 4 239,17 | -8 970,46 | 4 307,72 | -423,57 |

KÜMNENDA EAFi BILANSS (miljonites eurodes) |

| Lisad | 31.12.2008 |

KÄIBEVARA | | |

Nõuded | 1 | 0,00 |

Eelmaksed (neto) | 2 | 62,55 |

Muu käibevara | 3 | -6,30 |

Raha ja raha ekvivalendid | | 277,84 |

STABEXi tagatiskontod | 5 | 87,98 |

Kongo Demokraatliku Vabariigi erifond | 6 | 1,75 |

Raha pangakontodel | 7 | 185,94 |

Kaasrahastamise pangakontod | 8 | 2,17 |

VARAD KOKKU | | 334,10 |

| | |

LÜHIAJALISED KOHUSTUSED | | |

Kreditoorne võlgnevus | 9 | 233,87 |

Tasaarvelduskontod | 4 | 21,81 |

KOHUSTUSED KOKKU | | 255,68 |

| | |

NETOVARA | | 78,41 |

| | |

VAHENDID ja RESERVID | | |

Sissenõutud vahendid | 10 | 0,00 |

Varasematest aastatest ülekantud tulem | | 0,00 |

Majandusaasta tulem | | -18,63 |

Muud reservid | 11 | 97,04 |

NETOVARA | | 78,41 |

KÜMNENDA EAFi TULUDE JA KULUDE ARUANNE (miljonites eurodes) |

| | | | |

Põhitegevustulud (1) | 12 | 0,00 | | 0,00 |

| | | | |

Programmikohane abi | | 41,79 | -14,98 | 26,81 |

AKV riikide sisesed projektid | | 18,20 | -18,20 | |

Varasemate EAFidega seonduvad muud abiprogrammid | | | | |

Võlakergendus (suurtes võlgades olevad vaesed riigid ja Maailmapank) | | | | |

Põhitegevuskulud | | 59,99 | -33,18 | 26,81 |

| | | | |

Haldus- ja finantskulud | 13 | 29,78 | -29,35 | 0,43 |

Kulud kokku (kassapõhiselt) | 14 | 89,77 | | |

Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminekuga seotud korrigeerimised | 15 | -62,54 | | |

Kulud kokku (tekkepõhiselt) (2) | 16 | 27,24 | | 27,24 |

| | | | |

KASUM/(KAHJUM) PÕHITEGEVUSEST (1-2) | | -27,23 | | -27,23 |

| | | | |

Finantstulud | 17 | 8,63 | | 8,63 |

Finantskulud | | -0,02 | | -0,02 |

Nõuete väärtuse langus | 1.4 | | | |

Kasum/(kahjum) finantstegevusest (3) | | 8,61 | | 8,61 |

| | | | |

MAJANDUSAASTA TULEM (1-2+3) | | -18,63 | | -18,63 |

KÜMNENDA EAFi NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (miljonites eurodes) |

| (a) | (b) | (c)=(a)-(b) | (e) | (d) | (h)=(e)+(d)+(c) |

Lisad | 10 | 10 | 10 | | 11 | |

2008. aasta algsaldo | 21 152,00 | 21 152,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 |

| | | | | | |

Kapitali suurenemine | 2,40 | 2,40 | | | | |

Ülekanded teistest EAFidest | | | | | 97,04 | 97,04 |

Majandusaasta tulem | | | | -18,63 | | -18,63 |

2008. aasta lõppsaldo | 21 154,40 | 21 154,40 | 0,00 | -18,63 | 97,04 | 78,41 |

1.3. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

1.3.1. Arvestuspõhimõtted

1.3.1.1. Õigusaktid ja finantsmäärus

Raamatupidamise aastaaruanne koostati kooskõlas kümnenda Euroopa Arengufondi (EAFi) suhtes kohaldatava finantsmäärusega [3].

Asjakohased dokumendid peab esitama kontrollikojale vastavalt seitsmenda Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse [4] artiklitele 69–71, kaheksanda Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse [5] artiklitele 66–68, üheksanda Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse [6] artiklitele 102 ja 103 ning kümnenda Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse3 artiklitele 124 ja 125. Kümnenda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse artiklis 124 on kehtestatud, et EAFi peaarvepidaja saadab esialgse raamatupidamise aastaaruande kontrollikojale järgmise aasta 31. märtsiks. Kontrollikoda esitab omakorda oma tähelepanekud raamatupidamise aastaaruande kohta komisjonile 15. juuniks (artikkel 125). Kõnealuste tähelepanekute põhjal kinnitab komisjon lõpliku raamatupidamise aastaaruande 31. juuliks ning saadab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale. Seejärel avaldatakse raamatupidamise aastaaruanne Euroopa Liidu Teatajas 15. novembriks koos kontrollikoja antud kinnitava avaldusega selle osa kohta Euroopa Arengufondi vahenditest, mille finantsjuhtimise eest vastutab komisjon.

Kümnenda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse artikli 121 kohaselt koostatakse raamatupidamise aastaaruanne tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtte kohaselt.

Praeguse elektroonilise raamatupidamisarvestuse süsteemi (OLAS) esitatavat raamatupidamisteavet on vajadusel korrigeeritud, et esitatavad andmed vastaksid tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtetele. Täiendavat teavet tulu- ja kulukirjete kohta on andnud ka eelarvevahendite käsutaja. Alates 2009. majandusaastast on kasutusel uus raamatupidamisarvestuse süsteem, et tekkepõhise raamatupidamisarvestuse esitamiseks ei oleks enam vaja teha korrigeerimisi.

Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Euroopa Arengufondi raamatupidamiseeskirjade ja -meetodite kohaselt, mis töötati välja rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamisstandardite (IPSAS) või nende puudumisel rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) alusel, mida annavad välja vastavalt rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamise standardite nõukogu (IPSASB) ja rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB). Euroopa Arengufondi peaarvepidaja vastuvõetud hindamiseeskirju ja raamatupidamismeetodeid on kohaldatud selle osa suhtes Euroopa Arengufondi vahenditest, mille finantsjuhtimise eest vastutab Euroopa Komisjon.

1.3.1.2. Raamatupidamispõhimõtted

Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda üksuse finantsseisundi, tegevustulemuste ja rahavoogude kohta teavet, millest on abi laiale kasutajaskonnale. Avaliku sektori üksuste puhul on konkreetsem eesmärk anda teavet, millest on abi otsuste tegemisel, ja näidata, et üksus kasutab talle usaldatud vahendeid vastutustundlikult.

Tõese ja erapooletu ülevaate andmiseks peavad raamatupidamisaruanded mitte ainult andma asjakohast üksuse töö iseloomu ja ulatust kirjeldavat teavet, selgitama, kuidas seda rahastatakse, ja andma põhjalikku teavet selle tegevuse kohta, vaid ühtlasi tegema seda kõike selgel ja arusaadaval viisil, mis võimaldab eelarveaastaid omavahel võrrelda. Käesoleva dokumendi koostamisel on silmas peetud just neid eesmärke.

Euroopa Arengufondi raamatupidamissüsteem koosneb üldisest raamatupidamisarvestusest ja eelarve raamatupidamisarvestusest Kõnealuseid raamatupidamisarvestusi peetakse eurodes ja kalendriaasta põhjal. Eelarve raamatupidamisarvestus annab üksikasjaliku ülevaate eelarve täitmisest. See rajaneb modifitseeritud kassapõhise raamatupidamisarvestuse põhimõttel. Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse üldise raamatupidamisarvestuse põhjal, sest selles on näidatud kõik eelarveaasta kulud ja tulud tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtte kohaselt ning selle eesmärk on finantsseisundi kajastamine 31. detsembri seisuga bilansi vormis.

Kümnenda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse artiklis 120 on sätestatud järgmised raamatupidamise aastaaruannete koostamisel kohaldatavad raamatupidamispõhimõtted:

– tegevuse jätkuvuse põhimõte;

– konservatiivsuse põhimõte;

– raamatupidamismeetodite järjepidevuse põhimõte;

– teabe võrreldavuse põhimõte;

– olulisuse põhimõte;

– brutopõhimõte;

– sisu ülimuslikkuse põhimõte ja

– tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõte.

1.3.1.3. Koostamise alus

Raamatupidamise aastaaruanded on koostatud miljonites eurodes, sest euro on Euroopa ühenduste arveldus- ja aruandlusvaluuta. Välisvaluutatehingud arvestatakse eurodesse ümber aluseks oleva tehingu päeval kehtinud vahetuskursi alusel. Kasum või kahjum vahetuskursi muutustest, mis tuleneb välisvaluutas arveldatud tehingutest ning välisvaluutas nomineeritud rahaliste varade ja kohustuste vahetuskursside ümberarvestamisest aasta lõpus, kajastatakse tulude ja kulude aruandes.

Välisvaluutas nomineeritud rahaliste varade ja kohustuse eelarveaasta lõppsaldod arvestatakse eurodesse ümber 31. detsembril kehtinud vahetuskursside alusel.

Euro vahetuskurss |

31.12.2008 | 31.12.2007 |

GBP 0,9525 | GBP 0,7148 |

Kuna tabelites esitatud väärtused on ümardatud, võib nende liitmisel saadav summa tabelis esitatud kogusummast erineda.

Vastavalt üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele peavad raamatupidamise aastaaruandes olema tingimata kajastatud summad, mis põhinevad kõige usaldusväärsemale kättesaadavale teabele tuginevatel juhtkonna prognoosidel ja hinnangutel. Oluliste prognooside hulka kuuluvad muu hulgas tulevasteks kuludeks eraldatud vahendid, nõuetega seonduv finantsrisk, viitlaekumised ja kumuleerunud kulud. Tegelikud tulemused võivad kõnealustest prognoosidest erineda. Muutusi prognoosides kajastatakse selles perioodis, mil need teatavaks on saanud.

Bilanss

1.3.1.4. Nõuded

Nõudeid kajastatakse esialgses summas, millest on lahutatud nende väärtuse langusest tulenev allahindlus. Nõuete väärtuse langusest tulenev allahindlus kirjendatakse, kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et Euroopa Arengufondil ei ole võimalik kõiki summasid nõuete esialgsete tingimuste kohaselt sisse nõuda. Allahindluse summa saadakse, lahutades vara bilansilisest väärtusest kaetav väärtus; kaetav väärtus on oodatavate tulevaste rahavoogude nüüdisväärtus, diskonteerituna sarnaste laenuvõtjate suhtes kohaldatava turuintressimääraga. Allahindluse summa kajastatakse tulude ja kulude aruandes. Samuti kajastatakse 20 % väärtuse üldine aastane allahindlus nende tasumata sissenõudekorralduste puhul, mille suhtes ei ole konkreetset allahindlust veel kohaldatud.

1.3.1.5. Eelmaksete summad

Eelmakse on makse, mille eesmärk on pakkuda abisaajale sularaha ettemakset, st käibevahendeid. See võib olla jagatud mitmeks makseks, mis tehakse asjaomases eelmaksete lepingus kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Käibevahendeid või ettemakseid kasutatakse sel eesmärgil, milleks need anti, lepingus määratletud perioodi jooksul. Vastasel korral makstakse need tagasi. Kui abisaaja ei kanna piisavalt abikõlblikke kulusid, on tal kohustus eelmaksed kas täielikult või osaliselt Euroopa Arengufondile tagasi maksta. Eelmakse summat vähendatakse (kas täielikult või osaliselt) abikõlblike kulude ja tagasi makstud summade kinnitamisega.

Eelarveaasta lõpus leitakse veel tasaarvestamata eelmakse summade väärtus, lahutades abisaajale makstud esialgse(te)st summa(de)st mis tahes tagasi makstud summad, tasaarvestatud abikõlblikud summad ja aasta lõpu seisuga veel tasaarvestamata prognoositavad abikõlblikud summad.

Eelmakse summade tagamiseks hoitavaid tagatisi kajastatakse tingimusliku varana ja seetõttu ei ole neid raamatupidamise aastaaruandes arvesse võetud (IPSAS 19).

1.3.1.6. Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja raha ekvivalendid hõlmavad Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide, ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMT) ning liikmesriikide finantsasutustes hoitavaid arveid.

Rahavoogude aruandes hõlmavad raha ja raha ekvivalendid ELi üldeelarves kajastatud arveldusarvet, mis on kajastatud bilansis kreditoorse võlgnevuse all.

1.3.1.7. Kreditoorne võlgnevus

Märkimisväärne osa Euroopa Arengufondi kreditoorsest võlgnevusest ei ole seotud kaupade ega teenuste ostmisega, vaid kujutab endast toetuste või muu rahastamise saajate esitatud tasumata kulutaotlusi. Need kirjendatakse kreditoorse võlgnevusena taotletava summa ulatuses kulutaotluse/maksenõude saamisel ning kontrollimise järel kinnitavad asjaomased finantsametnikud nende abikõlblikkust. Selles etapis hinnatakse nende väärtuseks kinnitatud ja abikõlblik summa.

Tekkepõhise raamatupidamisarvestuse üheks olulisemaks ülesandeks on tagada, et tehinguid kajastatakse sellel majandusaastal, millega need seonduvad Seda menetlust nimetatakse järgmisse majandusaastasse ülekandmiseks. Eelkõige tuleb anda hinnang sellele, millised on EAFi vahenditest abi saajate kantud abikõlblikud kulud, mille kohta nad ei ole EAFile veel aruandeid esitanud (kumuleerunud kulud).

Euroopa ühenduste raamatupidamiseeskirjade kohaselt kajastatakse tehinguid ja sündmusi raamatupidamisaruandes sellel perioodil, millega need seonduvad. Kumuleerunud kulusid kajastatakse arvestusperioodi lõpus prognooside (nt lepingute täitmise määr) alusel, mille eelarvevahendite käsutaja on esitanud sellest perioodist ülekantavate kohustuse summa kohta .

Tulude ja kulude aruanne

1.3.1.8. Tulud

EAFi tulud koosnevad kommertspankades hoitavatelt erinevatelt sularahasaldodelt kogunenud intressidest ja EAFi nõuetelt kogunenud viivistest.

1.3.1.9. Kulud

Kulusid kajastatakse selles perioodis, kus makse aluseks olevad asjaolud aset leidsid, kui täidetud on järgmised tingimused:

– sõlmitud on leping, mille alusel makse tehakse;

– abikõlblikkuse kriteeriumide olemasolul on abisaaja need täitnud ja

– tasumisele kuuluva summa kohta saab teha mõistliku prognoosi (näiteks abisaaja saadetud arvete, lepingute täitmise määra vms alusel).

Kuna komisjoni delegatsioonide kulud kirjendatakse EAFi raamatupidamisarvestusse alles pärast seda, kui nii eelarvevahendite käsutaja kui ka peaarvepidaja on need kinnitatud, on majandusaasta lõpu seisuga kinnitamata kulud näidatud bilansi rubriigis „Muu käibevara” kinnitamata kuludena.

Praeguse elektroonilise raamatupidamisarvestuse süsteemi (OLAS) esitatavaid kassapõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtte kohaseid kulusid on tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõttega vastavusse viimiseks kohandatud lisateabe alusel, mille eelarvevahendite käsutaja on andnud eelmaksete ja kumuleerunud kulude kohta.

Bilansiväliste kirjete aruanne

1.3.1.10. Tingimuslikud varad

Tingimuslik vara on võimalik vara, mis tuleneb minevikus toimunud sündmustest ja mille olemasolu kinnitab ainult üks või mitu tulevikus toimuvat või mittetoimuvat sündmust, mis on ebakindlad ega allu täielikult Euroopa ühenduste kontrollile. Tingimuslik vara kajastatakse, kui majanduslik kasu või teenusepotentsiaal on tõenäoline.

Tingimuslikke varasid hinnatakse pidevalt, et tagada muutuste asjakohane kajastamine raamatupidamise aastaaruandes. Kui majandusliku kasu või teenusepotentsiaali tekkimine on muutunud praktiliselt kindlaks ja vara väärtus on usaldusväärselt mõõdetav, kajastatakse vara ja sellega seotud tulu selle perioodi raamatupidamisaruandes, mil muutus aset leidis.

1.3.1.11. Tagatised

Tagatised on võimalikud varad või kohustused, mis tulenevad minevikus toimunud sündmustest ja mille olemasolu kinnitab tagatist nõudva sündmuse toimumine või mittetoimumine. Tagatisi loetakse seega tingimuslikeks varadeks või kohustusteks. Tagatis vabastatakse, kui tagatist nõudev sündmus lakkab olemast. Tagatis realiseeritakse, kui on täidetud tingimused tagatise andjalt makse sissenõudmiseks.

1.3.2. Bilansi lisad

(1) Nõuded

Saadaolevad intressid (STABEX) | 1.1 | | | -0,01 | -0,01 | 0,41 |

Saadaolevad intressid (muud) | 1.2 | | | 0,01 | 0,01 | 1,19 |

Avatud sissenõudekorraldused | 1.3 | 4,17 | 18,98 | 0,00 | 23,15 | 11,88 |

- Nõuete väärtuse langus | 1.4 | -0,35 | -5,65 | 0,00 | -6,00 | -4,98 |

KOKKU | | 3,82 | 13,33 | 0,00 | 17,16 | 8,50 |

Cotonou lepingu sätete kohaselt on intressitulu ja sellele vastavad nõuded kajastatud kümnenda EAFi all. Selliseid vahendeid võib kasutada kooskõlas kümnenda EAFi suhtes kohaldatava sissekokkuleppe [7] artiklitega 1 ja 6. Ainsaks erandiks on STABEXi tagatiskontodelt saadud intressid, mis on kajastatud kaheksanda EAFi all.

(1.1) Saadaolevad intressid (STABEX)

See summa kujutab endast STABEXi tagatiskontodelt 2008. majandusaasta jooksul kogunenud intresse, mis laekuvad 2009. aastal. Kõnealused intressid kuuluvad asjaomastele abisaajariikidele.

(1.2) Saadaolevad intressid (muud)

See summa kujutab endast Euroopa pankade pangakontodelt ja STABEXi arvelduskontolt 2008. majandusaasta jooksul kogunenud intresse, mis laekuvad 2009. aastal.

(1.3) Avatud sissenõudekorraldused

Sissenõudekorralduste lõppsaldo kujutab endast väljastatud, kuid tasumata sissenõudekorralduste väärtust aasta lõpu seisuga.

31. detsembri 2007. aasta seisuga oli eelmaksetega seonduvate tasumata sissenõudekorralduste saldo 21,21 miljonit eurot. Sellest summast 9,33 miljonit eurot ei kajastatud 2007. aasta majandusaasta aruandes. EAFi raamatupidamisandmeid ajakohastati 2008. aastal. Korrigeerimine seisnes nõuete suurenemises ja sellele vastavas eelmaksete vähendamises ning seega puudus korrigeerimisel mõju netovaradele.

Allpool on esitatud üksikasjalik teave avatud sissenõudekorraldustes perioodi jooksul toimunud muutustest.

Tabel 1.3 | | | miljonites eurodes |

| Kaheksas EAF | Üheksas EAF | KOKKU |

Avatud sissenõudekorraldused 31.12.2007 | 6,96 | 14,25 | 21,21 |

2008. aastal väljastatud sissenõudekorraldused | 27,39 | 52,17 | 79,56 |

2008. aastal suletud sissenõudekorraldused | -30,19 | -47,00 | -77,18 |

Laekunud | -27,54 | -35,90 | -63,45 |

Loobutud (finantsmääruse art 73) | -1,06 | -1,63 | -2,69 |

Tühistatud | -0,62 | -0,92 | -1,54 |

Tasaarvestatud | -0,96 | -8,54 | -9,51 |

Ümberhindamine | 0,00 | -0,43 | -0,43 |

Avatud sissenõudekorraldused 31.12.2008 | 4,17 | 18,98 | 23,15 |

(1.4) Nõuete väärtuse langus

IPSAS 19 kohaselt on peaarvepidaja eraldanud vahendid nõuete väärtuse langusest tuleneva kahjumi katteks kahe muutuja alusel:

– võlgnevuse vanus, eraldades võlgnevuse katteks igal selle tasumata jätmise aastal vahendid, mille summa vastab 20 %-le võlgnevuse väärtusest eurodes; ja

– mittesissenõutavuse riski hindamine (koostöös eelarvevahendite käsutajaga).

Tabel 1.4 | | | miljonites eurodes |

Saldo 31.12.2008 | | 0,35 | 5,65 | 6,00 |

Saldo 31.12.2007 | 2,79 | 1,09 | 1,10 | 4,98 |

Suurenemine (vähenemine) | -2,79 | -0,74 | 4,55 | 1,02 |

(2) Eelmaksed (neto)

Tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtete kohaselt on EAFi tehtud ettemaksed liigitatud varadeks. Tasaarvestamata eelmaksete summad on esitanud eelarvevahendite käsutaja (vt tabel 2.1). Eelmaksetest on maha arvatud ettemaksetega seonduvad avatud sissenõudekorraldused ja prognooside kohaselt aasta lõpu seisuga tasaarvestamata summad.

2008. aastal muudeti avatud sissenõudekorralduste esitusviisi. Tasumata summad on nüüd näidatud real „Eelmaksed (bruto)”.

Eelmaksed (bruto) | 2.1 | 244,54 | 2 377,17 | 63,77 | 2 685,48 | 2 766,52 |

Õppestipendiumide haldamisega seotud ettemaksed | 2.2 | 0,00 | 0,45 | 0,00 | 0,45 | 1,38 |

- Prognooside kohaselt tasaarvestatavad eelmaksed | 2.3 | -151,14 | -1 615,72 | -1,22 | -1 768,08 | -1 800,51 |

-Avatud sissenõudekorraldused (2007) | 1.3 | | | 0,00 | 0,00 | -11,88 |

KOKKU | | 93,40 | 761,90 | 62,55 | 917,85 | 955,52 |

(2.1) Eelmaksed (bruto)

Paljudes lepingutes on ette nähtud ettemaksete tegemine enne tööde alustamist, tarnet või teenuste osutamist. Mõnel juhul on lepingute maksegraafikutes ette nähtud maksete tegemine arenguaruannete põhjal. Eelmakseid makstakse üldjuhul selle riigi või territooriumi vääringus, kus projekt ellu viiakse.

Järgnevas tabelis on esitatud kokkuvõte tasaarvestamata eelmaksetest (välja arvatud struktuurilise kohandamise programmid ja otsese eelarvetoetuse programmid), mis on aasta lõpu seisuga kirjendatud eelarvevahendite käsutaja raamatupidamisarvestuses. Summad on eurodesse ümber arvestatud 31. detsembril kehtinud ametliku vahetuskursi alusel.

Kokku 31.12.2008 | | 244,54 | 2 377,17 | 63,77 | 2 685,48 |

Kokku 31.12.2007 | 152,34 | 383,89 | 2 230,29 | | 2 766,52 |

Suurenemine (vähenemine) | -152,34 | -139,35 | 146,88 | 63,77 | -81,04 |

(2.2) Õppestipendiumide haldamisega seotud ettemaksed

See summa vastab ettemaksetele, mis on makstud kolmandatele asutustele õppestipendiumide haldamise eest.

(2.3) Prognooside kohaselt tasaarvestatavad eelmaksed

See summa kujutab endast eelarvevahendite käsutaja arvutatud kumuleerunud kulusid, mis vastavad selliste abikõlblike kulude summale, mille tasaarvestamata eelmakseid saanud abisaajad on aasta lõpu seisuga kandnud, kuid mille kohta nad ei ole veel aruannet esitatud. Selliseid summasid on käsitletud tulude ja kulude aruandes kuluna ja need on liigitatud ümber kreditoorsest võlgnevusest eelmakseteks.

(3) Muu käibevara

See summa hõlmab kõiki makseid / saadud summasid, mis ei ole veel lõplikult seotud asjakohase projekti ning sellele vastava tulude ja kulude aruande reaga.

Kinnitamata kulud | -0,03 | | -0,03 | 1,19 |

Kinnitamata tulud | | -6,47 | -6,47 | -4,55 |

Osalised tasaarvestused | | 0,17 | 0,17 | 0,70 |

KOKKU | -0,03 | -6,30 | -6,32 | -2,65 |

(4) Tasaarvelduskontod

Tõhususe huvides on kõigi rakendatavate EAFide jaoks ühine hoiukonto; sellest tulenevalt toimuvad tehingud erinevate EAFide vahel, mis tasakaalustatakse erinevate bilansside vahel tasaarvelduskontodel.

Kuuendasse EAFi / kuuendast EAFist | -2 065,45 | -213,85 | | -2 279,31 | 0,00 |

Seitsmendasse EAFi/ seitsmendast EAFist | | 2 279,31 | | 2 279,31 | 2 037,08 |

Kaheksandasse EAFi/ kaheksandast EAFist | | -3 075,80 | 151,21 | -2 924,60 | -3 301,13 |

Üheksandasse EAFi/ üheksandast EAFist | 3 075,80 | | -173,02 | 2 902,79 | 1 264,05 |

Kümnendasse EAFi/ kümnendast EAFist | -151,21 | 173,02 | | 21,81 | 0,00 |

Kokku | 859,14 | -837,33 | -21,81 | 0,00 | 0,00 |

(5) STABEXi tagatiskontod

STABEX on lühend, mis tähistab Euroopa Komisjoni hüvitiste kava, mille eesmärk on AKV riikide eksporditulu stabiliseerimine. See võeti esmakordselt kasutusele Lomé konventsiooniga (1975), et heastada põllumajandustoodete eksporditulu ebastabiilsusest tulenevat kahjulikku mõju.

STABEXi tagatiskontode saldo kujutab endast kõiki STABEXi kättesaadavaid vahendeid, mis kantakse tulevikus üle asjaomasele abi saavale AKV riigile. Kõnealune saldo on kajastatud kümnendas EAFis.

BENIN | 0,05 | | 0,00 | | 0,05 |

BURKINA FASO | 0,01 | | 0,00 | | 0,01 |

BURUNDI | 0,68 | | 0,07 | | 0,75 |

KAMERUN | 0,02 | | 0,00 | -0,02 | 0,00 |

KOMOORID | 0,06 | | 0,00 | | 0,06 |

DOMINICA | 0,08 | | 0,00 | | 0,08 |

ETIOOPIA | 0,96 | | 0,04 | | 1,01 |

GAMBIA | 1,07 | | 0,05 | | 1,12 |

GRENADA | 0,35 | | 0,02 | | 0,36 |

GUINEA-BISSAU | 0,35 | | 0,01 | -0,37 | 0,00 |

CÔTE D'IVOIRE | 1,57 | | 0,07 | | 1,64 |

JAMAICA | 0,62 | | 0,03 | | 0,65 |

MADAGASKAR | 0,68 | | 0,03 | | 0,71 |

MALAWI | 0,97 | | 0,04 | | 1,02 |

MAURITAANIA | 0,38 | | 0,06 | | 0,44 |

PAAPUA UUS-GUINEA | 0,70 | | 0,03 | | 0,73 |

RWANDA | 6,12 | | 0,27 | | 6,39 |

SENEGAL | 10,74 | | 0,24 | -10,10 | 0,88 |

SIERRA LEONE | 0,07 | | 0,01 | -0,08 | 0,00 |

SAINT LUCIA | 14,60 | | 0,63 | | 15,24 |

SAALOMONI SAARED | 0,00 | | 0,00 | | 0,00 |

SUDAAN | 48,62 | | 2,10 | -2,05 | 48,67 |

SAINT VINCENT JA GRENADIINID | 4,21 | | 0,18 | | 4,40 |

TANSAANIA | 3,56 | | 0,14 | -3,70 | 0,00 |

TOGO | 0,00 | 8,47 | 0,29 | -8,47 | 0,29 |

TONGA | 0,09 | | 0,00 | | 0,10 |

UGANDA | 0,00 | | 0,00 | 0,24 | 0,25 |

ZIMBABWE | 3,01 | | 0,13 | | 3,15 |

STABEX KOKKU | 99,61 | 8,47 | 4,45 | -24,54 | 87,98 |

Lisaks kõnealustele vahenditele hoiavad STABEXi vahendeid ka abisaavad AKV riigid. Kui komisjon ja abi saav (AKV) riik on jõudnud STABEXi vahendite kasutamise suhtes kokkuleppele, sõlmitakse poolte vahel ülekandeleping. Vastavalt (läbivaadatud) Lomé 4. lepingu [8] artiklile 211 kantakse vahendid AKV riigi nimele avatud intressi koguvale, kahte (komisjoni ametniku ja abisaajariigi) allkirja nõudvale tagatiskontole. Vahendid jäävad kõnealustele tagatiskontodele seni, kuni vastastikuste kohustuste kokkuleppe alusel on põhjendatud nende ülekandmine mõnele projektile. Komisjoni ametnik jääb konto suhtes allkirjaõiguslikuks, et väljamaksete tegemine toimuks kavakohaselt. Kahte allkirja nõudvatel kontodel olevad vahendid kuuluvad AKV riigile ja seetõttu neid EAFi majandusaasta aruandes varadena ei kajastata. Ülekandeid neile kontodele kirjendatakse STABEXi maksetena. Täpsemad andmed kõnealuste kontode kohta on esitatud EAFi iga-aastases finantsjuhtimise aruandes [9].

2008. aastal kanti eelarvevahendite käsutajalt saadud juhiste kohaselt STABEXi arvelduskontolt kahte allkirja nõudvale tagatiskontole 8,47 miljonit eurot, mis tehti kättesaadavaks Togole (vt lisa 7.4).

(6) Kongo Demokraatliku Vabariigi erifond

See saldo kujutab endast Kongo Demokraatliku Vabariigi jaoks saadaolevaid summasid vastavalt nõukogu otsusele 2003/583/EÜ [10].

Tabel 6 | | | miljonites eurodes |

| Kümnes EAF | Saldo 31.12.2008 | Saldo 31.12.2007 |

Kongo Demokraatliku Vabariigi erifond | 1,75 | 1,75 | 3,36 |

KOKKU | 1,75 | 1,75 | 3,36 |

(7) Raha pangakontodel

Vastavalt kümnenda EAFi finantsmääruse artiklile 153 on hoiukontod kajastatud kümnenda EAFi bilansis.

Hoiukontod | 7.1 | 133,98 | 133,98 | 208,09 |

Kohalikud makseasutused | 7.2 | 20,24 | 20,24 | 54,67 |

Euroopa Liidu makseasutused | 7.3 | 31,71 | 31,71 | 13,06 |

STABEXi arvelduskonto | 7.4 | 0,00 | 0,00 | 8,47 |

Ülekandmisel olev raha | | 0,00 | 0,00 | 0,95 |

KOKKU | | 185,94 | 185,94 | 285,24 |

(7.1) Hoiukontod

Need on liikmesriikide keskpankades hoitavad kontod, millele makstakse EAFi osamaksud. Peaarvepidaja teeb neilt kontodelt ülekandeid Euroopa makseasutustele.

(7.2) Kohalikud makseasutused

Need on summad, mida hoitakse AKV riikides ja ÜMTdel pangakontodel maksete tegemiseks abisaajariigis kohalikus vääringus. Kontodel hoitakse vahendeid tavaliselt eurodes, kuid neid võib hoida ka mõne Euroopa Ühenduse liikmesriigi vääringus.

(7.3) Euroopa Liidu makseasutused

Neid kontosid hoitakse liikmesriikides (EL 15) paiknevates kommertspankades ja EIPs. Kontodel hoitakse vahendeid eurodes ja neid kasutatakse maksete tegemiseks Euroopa Liidus ja mujal asuvatele abisaajatele. Makseid tehakse tavaliselt eurodes, kuid neid võib teha ka muudes vääringutes. Neid vahendeid kantakse ka AKV riikide makseasutuste kontodele ja ELi üldeelarve tasaarvelduskontole.

(7.4) STABEXi arvelduskonto

Eelarvevahendite käsutajalt saadud juhiste kohaselt kanti 2007. aasta saldo 2008. aastal kahte allkirja nõudvale tagatiskontole, et teha see Togole kättesaadavaks.

(8) Kaasrahastamise pangakontod

Neil kontodel hoitakse varasemate kaasrahastamislepingutega seonduvaid veel kasutamata vahendeid. Need kontod on majandusaasta aruandes kajastatud esmakordselt. Kõnealused vahendid kuuluvad asjaomastele liikmesriikidele ja seega on vastav summa kirjendatud kreditoorse võlgnevusena (vt lisa 9.3). Seetõttu mõju netovaradele puudub. 31. detsembri 2007. aasta seisuga oli asjaomane kaasrahastamise summa 30,91 miljonit eurot.

Kümnenda EAFi Taani-poolse uue kaasrahastamise (vt lisa 10) puhul kasutatakse tavapäraseid hoiukontosid, ilma et selleks avataks spetsiaalseid pangakontosid.

Kaasrahastamise pangakontod | 12,92 | 2,17 | 15,09 | 0,00 |

KOKKU | 12,92 | 2,17 | 15,09 | 0,00 |

(9) Kreditoorne võlgnevus

Ettemakstud tulud | 9.1 | | | 233,43 | 233,43 | 211,08 |

ELi üldeelarve tasaarvelduskonto (SWIFT) | 9.2 | | | -1,74 | -1,74 | 8,92 |

Liikmesriikidele tasumisele kuuluvad kaasrahastamise summad | 9.3 | | 12,92 | 2,17 | 15,09 | 0,00 |

Kumuleerunud kulud | | 94,06 | 361,44 | 0,01 | 455,51 | 483,98 |

Kulud, mille abikõlblikkus vajab kontrollimist, ja lõpetamata maksed | 9.4 | 28,74 | 81,33 | 0,00 | 110,08 | 197,07 |

Saamata arved | 9.5 | 216,45 | 1 895,83 | 1,24 | 2 113,52 | 2 087,42 |

- Prognooside kohaselt tasaarvestatavad eelmaksed | 2.3 | -151,14 | -1 615,72 | -1,22 | -1 768,08 | -1 800,51 |

KOKKU | | 94,06 | 374,36 | 233,87 | 702,29 | 703,98 |

(9.1) Ettemakstud tulud

Tabel 9.1 | miljonites eurodes |

Osamaksude ettemaksed | Saldo 31.12.2008 | Saldo 31.12.2007 |

Iirimaa | 2,74 | 1,00 |

Ühendkuningriik | 222,08 | 208,09 |

Soome | 8,61 | 2,00 |

KOKKU | 233,43 | 211,08 |

(9.2) ELi üldeelarve tasaarvelduskonto (SWIFT)

Alates 2005. majandusaasta algusest teostatakse Euroopa Liidus paiknevatele abisaajatele makseid Euroopa Liidu üldeelarvest SWIFTi kaudu. Sel eesmärgil on avatud arvelduskonto. Nimetatud konto on rahavoogude aruandes esitatud raha ekvivalendina. See konto suletakse alates 2009. aastast, mil EAFi makseid hakatakse tegema SWIFTi kaudu otse EAFist.

(9.3) Liikmesriikidele tasumisele kuuluvad kaasrahastamise summad

Üheksanda EAFi raames toimuv Itaalia-poolne kaasrahastamine jätkub. Kümnendas EAFis kajastatud pangakontod seonduvad varasema kaasrahastamisega. Need vahendid tagastatakse asjaomastele liikmesriikidele pärast eelarvevahendite käsutajalt sellekohaste juhiste saamist. Vt ka lisa 8. Need kontod on majandusaasta aruandes kajastatud esmakordselt; 31. detsembri 2007. aasta seisuga oli asjaomane kaasrahastamise summa 30,91 miljonit eurot.

Kumuleerunud kulud

Praeguse elektroonilise raamatupidamisarvestuse süsteemi (OLAS) esitatavat raamatupidamisteavet on korrigeeritud, et esitatavad andmed vastaksid tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtetele. Seejuures on eelarvevahendite käsutajalt saadud lisateavet. Kumuleerunud kulud hõlmavad kulusid, mille abikõlblikkus vajab kontrollimist, ja arveid, mille laekumist prognoositakse projektide rakendusetapi alusel.

2007. aastal täpsustati kumuleerunud kulude kindlaksmääramise metoodikat, et võtta arvesse ka lepingu liiki.

(9.4) Kulud, mille abikõlblikkus vajab kontrollimist, ja lõpetamata maksed

Need on enne 2008. majandusaasta lõppu saabunud arved, mida kas ei olnud aasta lõpu seisuga veel analüüsitud või mille alusel makse tegemist ei olnud veel heaks kiidetud. Eelarvevahendite käsutaja raamatupidamisarvestuses registreeritud summad on näidatud alljärgnevas tabelis.

Kokku 31.12.2008 | | 28,74 | 81,33 | 0,00 | 110,08 |

Kokku 31.12.2007 | 7,97 | 45,86 | 143,24 | | 197,07 |

Suurenemine (vähenemine) | -7,97 | -17,11 | -61,90 | 0,00 | -86,99 |

(9.5) Saamata arved

Need summad kajastavad kantud kulusid, mille kohta ei ole veel arveid esitatud. Eelarvevahendite käsutaja prognoositud summad on näidatud alljärgnevas tabelis.

2009. aasta alguses asus komisjon põhjalikult analüüsima metoodikat ja mitmesuguseid eeldusi, mille alusel eraldatavad vahendid kindlaks määratakse, kasutades selleks sõltumatu audiitorfirma abi. Praegu hinnatakse saadud soovituste põhjal täpsustatud metoodika võimalikku kaasamist 2009. aasta majandusaasta aruandesse.

Kokku 31.12.2008 | | 216,45 | 1 895,83 | 1,24 | 2 113,52 |

Kokku 31.12.2007 | 83,69 | 331,69 | 1 672,04 | | 2 087,42 |

Suurenemine (vähenemine) | -83,69 | -115,23 | 223,78 | 1,24 | 26,10 |

Vahendid ja reservid

(10) Sissenõutud vahendid

Fondi kapital (a) | 0,00 | 12 840,00 | 11 699,32 | 21 154,40 | 45 693,72 |

Sissenõudmata vahendid (b) | 0,00 | 0,00 | 7 460,15 | 21 154,40 | 28 614,55 |

Sissenõutud vahendid (a)-(b) | 0,00 | 12 840,00 | 4 239,17 | 0,00 | 17 079,17 |

Fondi kapital (a) | 10 940,00 | 12 840,00 | 11 699,32 | | 35 479,32 |

Sissenõudmata vahendid (b) | 0,00 | 0,00 | 10 460,15 | | 10 460,15 |

Sissenõutud vahendid (a)-(b) | 10 940,00 | 12 840,00 | 1 239,17 | 0,00 | 25 019,17 |

Fondi kapital kujutab endast kogusummat, mille liikmesriigid maksavad vastavalt igale liikmesriikide ning abi saavate AKV riikide ja ÜMTde vahelisele sisekokkuleppele [11] asjakohasesse EAFi.

Üheksanda EAFi algset assigneeringut, mille summaks oli kokku 10 555,15 miljonit eurot, on hiljem (2004. aastal) suurendatud 105,00 miljoni euro võrra, mille Euroopa Investeerimispank (EIP) vabastas nõukogu otsuse 2003/583/EÜ kohaselt. See täiendav assigneering suunatakse Kongo Demokraatlikus Vabariigis võetavatesse meetmetesse.

Üheksanda EAFi sisekokkuleppe artikli 2 lõike 2 kohaselt moodustati 1 000,00 miljoni euro suurune reserv, mille summad vabastati ajavahemikus 2004−2007 erinevate nõukogu otsustega [12]. AKV riikide ja EÜ ühisnõukogu 25. mai 2007. aasta otsuse [13] järel otsustas komisjon esitada kutse täiendavate vabatahtlike osamaksude kogumiseks Aafrika rahutagamisvahendi toetuseks AKV riikide vahelise koostöö raames, mis suurendas üheksanda EAFi vahendeid 39,17 miljoni euro võrra.

Kümnenda EAF käivitudes 1. juulil 2008 moodustas selle kapital kooskõlas kümnenda EAFi suhtes kohaldatava sissekokkuleppega 21 152,00 miljonit eurot. Seda summat on suurendatud Taani-poolse kaasrahastamisega, [14] milles suurus on 2,40 miljonit eurot.

Sissenõudmata vahendid kujutavad endast liikmesriikidelt veel sissenõudmata algset assigneeringut.

Sissenõutud vahendid kujutavad endast seda osa algsest assigneeringust, mille kohta liikmesriikidele on saadetud maksenõue ülekande tegemiseks hoiukontodele vastavalt kümnenda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse artiklis 16 kirjeldatud menetlusele.

Täpsemad andmed 2008. aastal sissenõutud ja laekunud osamaksude kohta on esitatud tabelis 10.1.

Austria | 2,65 | 69,96 | 69,96 | 78,18 | 78,18 | 197,69 |

Belgia | 3,92 | 103,49 | 104,74 | 115,70 | 115,70 | 292,44 |

Taani | 2,14 | 56,50 | 56,50 | 63,57 | 63,57 | 159,65 |

Soome | 1,48 | 39,07 | 39,07 | 43,78 | 43,78 | 110,41 |

Prantsusmaa | 24,30 | 641,52 | 651,52 | 719,16 | 719,16 | 1 812,82 |

Saksamaa | 23,36 | 616,70 | 641,70 | 692,03 | 692,03 | 1 742,69 |

Kreeka | 1,25 | 33,00 | 33,50 | 36,50 | 36,50 | 93,25 |

Iirimaa | 0,62 | 16,37 | 18,37 | 18,74 | 18,74 | 46,25 |

Itaalia | 12,54 | 331,06 | 331,06 | 371,05 | 365,42 | 935,50 |

Luksemburg | 0,29 | 7,66 | 7,86 | 8,35 | 8,35 | 21,63 |

Madalmaad | 5,22 | 137,81 | 137,81 | 154,26 | 154,26 | 389,42 |

Portugal | 0,97 | 25,61 | 25,61 | 29,16 | 29,16 | 72,36 |

Hispaania | 5,84 | 154,18 | 154,18 | 173,01 | 173,01 | 435,67 |

Rootsi | 2,73 | 72,07 | 72,07 | 80,28 | 80,28 | 203,66 |

Ühendkuningriik | 12,69 | 335,02 | 335,02 | 376,23 | 376,23 | 946,69 |

Eesti | − | | 0,03 | | | − |

Tšehhi | − | | 0,18 | | | − |

EIP | − | | | 40,00 | 45,63 | − |

KOKKU | 100,00 | 2 640,00 | 2 679,17 | 3 000,00 | 3 000,00 | 7 460,15 |

2008. aastal saadi Euroopa Investeerimispanga kaudu Itaalialt 5,63 miljoni euro suuruses summas osamaksusid.

(11) Muud reservid

Alates Cotonou lepingu jõustumisest kantakse kõik varasemate EAFide kasutamata vahendid pärast kulukohustuste tühistamist üle kõige viimasena käivitatud EAFi. Teistest EAFidest ülekantud vahendid suurendavad saaja fondi assigneeringuid ja vähendavad selle fondi omi, kust ülekanne tehti.

Kuuendasse EAFi / kuuendast EAFist | 94,00 | 490,36 | | | 584,36 |

Seitsmendasse EAFi/ seitsmendast EAFist | 532,82 | 1 135,08 | | | 1 667,89 |

Kaheksandasse EAFi/ kaheksandast EAFist | | 2 762,16 | 17,16 | 2 779,32 | 2 779,32 |

Üheksandasse EAFi/ üheksandast EAFist | -2 762,16 | | 79,87 | -2 682,29 | -2 682,29 |

Kümnendasse EAFi/ kümnendast EAFist | -17,16 | -79,87 | | -97,04 | -97,04 |

KOKKU | -2 152,51 | 4 307,72 | 97,04 | 0,00 | 2 252,25 |

1.3.3. Tulude ja kulude aruande lisad

(12) Põhitegevustulud

Alates 2008. aastast tasaarvestatakse sissenõudekorraldusi nendega seonduvate eelmaksetega ning neid kajastatakse põhitegevustuluna sissenõudekorralduse heakskiitmisel/väljastamisel. Kümnenda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse artikli 60 kohaselt peavad liikmesriigid sissenõutud osamaksude hilinemise eest tasuma viivist. Nimetatud viivised suurendavad fondide assigneeringute kogusummat põhitegevustuluna.

(13) Haldus- ja finantskulud

See rubriik hõlmab kümnenda EAFi suhtes kohaldatava sisekokkuleppe artiklite 1 ja 6 kohaseid detsentraliseerimisprotsessiga seotud haldus- ja finantskulusid, mida finantseeritakse intressidest.

Lisaks sellele paigutati nõukogu 21. juuni 2005. aasta otsuse nr 599 järel täiendav 90 miljoni euro suurune summa AKV riikide vahelise koostöö assigneeringute alt ümber, et rahastada detsentraliseerimist. Sellesse rubriiki kuuluvad personali- ja infrastruktuurikulud moodustasid 2007. aastal 25,60 miljonit eurot ja 2008. aastal 0 miljonit eurot.

(14) Kulud kokku (kassapõhiselt)

Need summad kujutavad endast 2008. majandusaastal asjaomasest fondist tehtud maksete kogusummat kassapõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtte kohaselt ning hõlmavad ettemakseid ja sissenõudekorraldusi. Kumulatiivsed summad on näidatud eelarvevahendite käsutaja koostatud rakendamisaruandes.

(15) Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminekuga seotud korrigeerimised

Kogukulud on rahvusvahelise raamatupidamisstandardi IPSAS 3 täitmiseks ümber arvutatud. EAFi raamatupidamisarvestuse süsteemi esitatavat raamatupidamisteavet on vajadusel korrigeeritud, et esitatavad andmed vastaksid tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtetele. Täiendavat teavet tulu- ja kulukirjete kohta on andnud ka eelarvevahendite käsutaja.

Eelmaksed | 2 | 80,26 | 37,30 | -6,39 | -62,55 | -31,64 |

Kumuleerunud kulud | | -19,59 | -30,29 | 21,40 | 0,01 | -8,88 |

Kulud, mille abikõlblikkus vajab kontrollimist | 9.4 | -7,97 | -17,11 | -61,90 | 0,00 | -79,01 |

Saamata arved | 9.5 | -83,69 | -115,23 | 223,78 | 1,24 | 109,79 |

- Prognooside kohaselt tasaarvestatavad eelmaksed | 2.3 | 72,08 | 102,06 | -140,49 | -1,22 | -39,65 |

Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminekuga seotud korrigeerimised kokku | | 60,67 | 7,01 | 15,01 | -62,54 | -40,52 |

(16) Kulud kokku (tekkepõhiselt)

EAFide lõikes esitatud projektikulud on asjakohaste rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaselt ümber arvutatud. Iga abimeetme kulud kajastatakse täielikult tekkepõhiselt alates 2009. majandusaastast, kui raamatupidamisarvestus on üle viidud uuele tekkepõhisele IT-süsteemile (ABAC FED).

(17) Finantstulud

Finantstulud koosnesid peamiselt Euroopa pankade pangakontodelt ja STABEXi kontodelt kogunenud intressidest. Intressitulu kantakse kümnendasse EAFi.

EIP | 17.1 | | 0,00 | 2,16 | 2,15 | 2,49 |

Euroopa pangad | 17.1 | | 2,45 | 6,47 | 8,92 | 9,80 |

Sissenõudekorraldused | 17.2 | | 0,00 | | 0,00 | 0,04 |

STABEX | 17.3 | 4,03 | -0,11 | -0,11 | 3,81 | 6,18 |

Kongo Demokraatliku Vabariigi eritoetus | 17.3 | | 0,06 | 0,11 | 0,17 | 0,14 |

Ülekanded kümnendasse EAFi | | | -2,39 | | -2,39 | 0,00 |

INTRESSID KOKKU | | 4,03 | 0,00 | 8,63 | 12,66 | 18,65 |

(17.1) EIP ja Euroopa pankade intressitulu

Euroopa Liidu makseasutuste kontodelt teenitud intresse saab kasutada projektide rahastamiseks kümnenda EAFi suhtes kohaldatava sisekokkuleppe artiklite 1 ja 6 kohaselt. Nimetatud viivised suurendavad fondide assigneeringute kogusummat.

(17.2) Sisenõudekorralduste hilinenud tasumisest tulenev viivisetulu

See hõlmab võlgnike poolt hilinenult tasutud sissenõudekorraldustelt kogunenud viiviseid. Selliseid vahendeid saab kasutada projektide rahastamiseks kümnenda EAFi suhtes kohaldatava sisekokkuleppe artiklite 1 ja 6 kohaselt. Nimetatud viivised suurendavad fondide assigneeringute kogusummat.

(17.3) Intressitulu STABEXi tagatiskontodelt ja Kongo Demokraatlikus Vabariigi erikontolt

See kujutab endast STABEXi tagatiskontodelt ja Kongo Demokraatliku Vabariigi erikontolt saadud tulu. Kuigi selline tulu näib suurendavat fondi kogumahtu, peaks silmas pidama, et kogu neist kontodest lähtuv tulu on sihtotstarbeline ja ette nähtud kindla abisaajariigi jaoks (vt lisa 5).

1.3.4. Bilansivälised kirjed

Tagatised

Eelmaksete tagamiseks hoitakse tagatisi, mis vabastatakse projekti raames esitatud viimase nõude tasumisel. Konservatiivsuse põhimõtte kohaselt ja vastavalt IPSAS 19-le ei ole tingimuslikke varasid raamatupidamise aastaaruandes kajastatud. Selguse huvides on need avaldatud siin lisas. Seda liiki tagatiste puhul tuleb avaldada kaks väärtust – nominaalväärtus ja jooksev väärtus. Nominaalväärtuse puhul on aluseks olev sündmus seotud tagatise olemasoluga. Nominaalväärtus kajastatakse tingimusliku varana. Jooksva väärtuse puhul on tagatise aluseks olev sündmus eelmakse ja/või järgnevad tasaarvestused.

31. detsembri 2008. aasta seisuga oli eelmaksetega seoses komisjonile antud tagatiste nominaalväärtus 699,57 miljonit eurot (vt allpool esitatud tabel), jooksev väärtus aga 410,25 miljonit eurot.

Seitsmes EAF | | | | | 105,80 |

Kaheksas EAF | 93,98 | 18,88 | 46,66 | 159,52 | 259,36 |

Üheksas EAF | 605,59 | 167,18 | 243,51 | 1 016,28 | 639,04 |

KOKKU | 699,57 | 186,06 | 290,17 | 1 175,80 | 1 004,20 |

2. RAKENDAMISE ARUANNE

Sissejuhatav märkus

Varasemad EAFid

AKV-EÜ nõukogu 27. juuli 2000. aasta otsusega nr 1/2000 üleminekumeetmete kohta on sätestatud, et osa varasemate EAFide mittesihtotstarbelistest vahenditest tuleks kasutada vastavalt Cotonou lepingu sellekohastele sätetele, mida üleminekumeetmete kohaselt kohaldatakse ennetavalt.

Komisjoni 16. märtsi 2001. aasta otsuses nr 410/2001, mille eesmärk on määrata kindlaks AKV-EÜ partnerluslepingu alusel AKV riikide sihtprogrammidele eraldatavad assigneeringud, on ette nähtud, et varasemate EAFide mittesihtotstarbelisi vahendeid kasutatakse üheksanda EAFi finantsprotokolli jõustumisele eelneval ajavahemikul vastavate EAFide eeskirjade ja korra kohaselt maksimaalselt 1 200 miljoni euro ulatuses rakenduseesmärkidel.

Komisjoni 15. juuni 2001. aasta otsusega nr 1033/2001 on määratud kindlaks AKV-EÜ partnerluslepingu finantsprotokolli raames piirkondlikele programmidele ja AKV riikide vahelisele koostööle eraldatavad assigneeringud.

Komisjoni 11. juuli 2002. aasta otsusega nr 1252/2002 on ühelt poolt suurendatud kuuenda ja seitsmenda EAFi üldreservist AKV riikide vaheliseks koostööks mõeldud vahendeid 60 miljoni euro võrra ja teisalt sätestatud, et neid lisavahendeid tuleb kasutada üheksanda EAFi finantsprotokolli jõustumisele eelneval ajavahemikul vastavalt nende EAFide suhtes kehtivatele eeskirjadele ja korrale, kust need pärinevad.

Samuti on AKV-EÜ ministrite nõukogu 23. detsembri 2002. aasta otsusega nr 3/2002 muudetud sihtotstarbeliseks kaheksanda EAFi mittesihtotstarbelistest vahenditest (üldreserv) 25 miljoni euro suurune summa, et suunata see AKV-EÜ partnerluslepingu raames tehtavale piirkondlikule koostööle.

2008. aasta kohta esitatud raamatupidamisaruannete selguse tagamiseks on allpool esitatud erinevates tabelites iga EAFi (seitsmenda ja kaheksanda EAFi) raames selgelt eristatud Lomé konventsioonis ettenähtud programmitöö alusel kasutatud osa ja Cotonou lepingus ettenähtud programmitöö alusel kasutatud osa, nagu seda on tehtud ka eelnenud aastatel. Viimati nimetatu puhul tehti asjaomaseid riike käsitlevad kirjed ja esitati raamatupidamisaruanded vastavalt AKV-EÜ partnerluslepingu IV lisa artikli 3 lõikele 2. Kõnealuses artiklis on AKV riikidele ette nähtud A-assigneeringud, millest rahastatakse makromajanduslikku ning programmidele ja projektidele mõeldud toetust, ning B-assigneeringud, millest rahastatakse selliseid ettenägematuid kulusid nagu hädaabi, võlakergendusalgatused ja ebakindla eksporditulu kahjuliku mõju vähendamiseks mõeldud toetused [15]. Piirkondi käsitlevad raamatupidamisaruanded esitati AKV-EÜ partnerluslepingu 2. peatükis osutatud piirkondliku programmitöö alusel (piirkondlikud sihtprogrammid ja AKV riikide vaheline koostöö).

AKV-EÜ partnerluslepingu lisa Ib (mitmeaastane finantsraamistik (2008–2013)) punkti 4 kohaselt kanti nende fondide lõppsaldod ning 31. detsembrist 2007 kuni kümnenda EAFi käivitumiseni vabastatud summad üle üheksandasse EAFi, eesmärgiga tagada ELi haldusaparaadi töövõime ning katta jooksvaid kulusid, et toetada käimasolevaid projekte kuni kümnenda EAFi käivitumiseni.

Kuna kümnes EAF käivitus 1. juulil 2008, siis on fondide lõppsaldod ja vabastatud summad kantud üle kümnenda EAFi tulemusreservi. Seda reservi saab kasutada üksnes kümnenda EAFi suhtes kohaldatava sisekokkuleppe artikli 1 lõikes 4 sätestatud tingimustel.

Majandusaasta aruanne ei sisalda enam tabeleid kuuenda EAFi rakendamise kohta, kuna see suleti 2006. aastal. Ülekantud saldode rakendamist kajastatakse siiski üheksanda EAFi raames.

Seitsmes EAF

Seitsmenda EAFi arengut silmas pidades otsustas komisjon 31. augustil 2008 selle fondi sulgeda (29. augusti 2008. aasta otsus nr PE/2008/4803).

Sellel kuupäeval kanti üle kõik kulukohustustega seotud, lepingutest tulenevad ja väljamakstud summad, mis seondusid lepingutega, mille rakendamine ei olnud veel lõpule jõudnud (erinevalt kuuendast EAFist, mille sulgemisel kanti üle ainult lõppsaldod). Seetõttu olid seitsmenda EAFi sulgemisel ülekantud summad palju suuremad kui kuuenda EAFi sulgemisel ülekantud summad.

Ülekanded olid järgmised:

– assigneeringud ja üldised kulukohustused: (740 980 526,27 eurot);

– individuaalsed kulukohustused (690 996 406,08 eurot);

– juba tehtud ja ülekantud maksed (563 402 665,70 eurot).

Fondi sulgemisel üheksandasse EAFi ülekantud täitamata kulukohustuste saldo oli 177 577 860,57 eurot, mis koosnes 127 593 740,38 euro suurusest veel tegemata väljamaksete saldost ja 49 984 120,19 euro suurusest veel sõlmimata lepingute saldost.

Seitsmenda EAFi lõppsaldo ülekandmise tulemusel suurenevad üheksanda EAFi ajakohastatud assigneeringud 15 907 435 336,39 eurolt 16 648 415 862,66 eurole (ei sisalda intresse).

740 980 526,27 suurune assigneeringute summa jaotub järgmiselt:

− sihtprogrammid (toetused) | 406 572 791,03 eurot |

− programmiväline abi (hädaabi, riskikapital, Sysmin, STABEX, viienda EAFi saldo, SAF haldustoetus, suurtes võlgades olevate vaeste riikide võlakergenduse meede) | 334 407 735,24 eurot |

• sh ainult STABEX | 133 859 893,00 eurot |

Üldised kulukohustused (projektid) ja individuaalsed kulukohustused (lepingud) on kantud üheksanda EAFi erirubriiki, mis võimaldab ülekantud summasid ja nende kasutusotstarvet kindlaks teha.

Seitsmenda EAFi aastased andmed on 2008. aasta majandusaasta aruandes esitatud seitsmenda EAFi all, kui need käsitlevad 1. jaanuarit kuni 31. augustit 2008, ja üheksanda EAFi all, kui need käsitlevad 1. septembrit kuni 31. detsembrit 2008.

Kümnes EAF

AKV-EÜ partnerlusleping, mille Euroopa Ühenduse liikmesriigid ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid (AKV riigid) allkirjastasid 23. juunil 2000 Cotonous, jõustus 1. aprillil 2003. Cotonou lepingut on muudetud lepinguga, millele samad riigid kirjutasid alla 25. juunil 2005 Luxembourgis.

27. novembril 2001. aastal vastu võetud Euroopa Liidu Nõukogu otsus ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMT) assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (2001/822/EÜ) jõustus 2. detsembril 2001. Kõnealust otsust on muudetud 19. märtsil 2007 (otsus nr 2007/249/EÜ).

1. juulil 2008 jõustus Euroopa ühenduste liikmesriikide valitsuste esindajate poolt 17. juulil 2006 heaks kiidetud sisekokkulepe, mis käsitleb ühenduse abi rahastamist vastavalt mitmeaastasele finantsraamistikule aastateks 2008–2013 läbivaadatud Cotonou lepingu alusel.

Cotonou lepingu kohaselt rahastatakse AKV riikidele ja ÜMTdele teisel perioodil (2008−2013) antavat ühenduse abi kümnendast EAFist, mille vahendid moodustavad kokku 22 682 miljonit eurot, millest:

21 966 miljonit eurot eraldatakse AKV riikidele vastavalt läbivaadatud Cotonou lepingu lisas Ib esitatud mitmeaastasele finantsraamistikule;

286 miljonit eurot eraldatakse ÜMTdele vastavalt nõukogu läbivaadatud otsuse (ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega) lisale IIAa;

430 miljonit eurot eraldatakse komisjonile, et rahastada kümnenda EAFi programmitöö ja vahendite rakendamisega seoses tekkivaid kulusid kooskõlas sisekokkuleppe artikliga 6.

Kümnenda EAFi jõustumise kuupäeval lisati neile summadele kasutamata summade saldod ja neid täiendatakse veel praegugi vabastatud vahenditega, mis tulenevad üheksandale EAFile eelnenud fondide puhul rakendatud süsteemist (STABEX), mille eesmärk on tagada esmaste põllumajandustoodete eksporditulu stabiilsus. Neid saldosid ja vabastatud vahendeid tuleb kasutada ja hallata kooskõlas läbivaadatud Cotonou lepingu ja sisekokkuleppega.

AKV riikidele ja piirkondadele ettenähtud kümnenda EAFi assigneeringud on järgmised (eurodes):

15 300 miljonit eurot eraldatakse riiklikele sihtprogrammidele, sealhulgas:

13 500 miljonit eurot A-assigneeringuteks;

1 800 miljonit eurot B-assigneeringuteks, sealhulgas 601 miljonit eurot algseteks assigneeringuteks ja 1 199 miljonit eurot edasiste assigneeringute reservi;

1 783 miljonit eurot eraldatakse piirkondlikele sihtprogrammidele;

683 miljonit eurot eraldatakse edasiste assigneeringute reservi, mida võidakse kasutada riiklike ja piirkondlike sihtprogrammide jaoks vahe- ja lõppläbivaatamise järel.

Lisatud tabelites otsuste, lepingute ja väljamaksete kohta on tegu netosummadega. Üksnes tabelis 2.7 on võetud kohustuste ja vabanenud vahendite summad ning makstud ja saadud summad esitatud muul viisil.

2.1. ASSIGNEERINGUD 31.12.2008 SEISUGA

(...PICT...)

Tabel 1.10

(...PICT...)

2.2. KONSOLIDEERITUD ARUANNE

(...PICT...)

2.3. OLUKORD RIIKIDE JA VAHENDITE LÕIKES

Vt lisatud tabelid.

Märkused tulude ja kulude analüütilise arvestuse kohta:

· Tabelites näitab arv „0,00”, et vastav summa jääb -4 999 euro ja 4 999 euro vahele.

Kui arvu ei ole antud, võrdub summa nulliga.

Riigid, mille saldo on kõigis veergudes null, ei ole tabelites loetletud.

· Rubriik „Kõik AKV riigid” osutab projektidele, milles osalevad mitmed riigid, kuid mida ei rahastata piirkondliku koostöö raames.

· Rubriik „Finants- ja halduskulud” hõlmab projekte, mida rahastatakse EAFi intressidest või halduskulude assigneeringutest.

2.3.1. Seitsmes EAF

Tabelites 3.1.1 − 3.1.8 esitatud andmed näitavad summasid, mis seonduvad projektide, lepingute ja maksete ülekandmisega seitsmenda EAFi sulgemisel (vt punkt 4 „Liide − olukord riikide ja vahendite lõikes”).

Tabelite 3.1.1 ja 3.1.2 esimeses veerus koosneb assigneering „AKV riikide piirkondlik koostöö” (1 008,04 miljonit eurot) järgnevast:

Komisjoni piirkondliku koostöö eesmärk (ainult AKV riigid) | 1 125,00 |

Eesmärgi ületamine | (5,92) |

Mittesihtotstarbeliste vahendite ülekanded AKV riikide WTOsse integreerumist toetava programmi rahastamiseks | 67,90 |

2000. aastal üleminekumeetmete kohaselt üldreservi ülekantud summa | 10,00 |

2001. aastal üleminekumeetmete kohaselt üldreservi ülekantud summa | (8,50) |

2002. aastal üleminekumeetmete kohaselt üldreservi ülekantud summa | (2,20) |

2003. aastal Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ülekantud summa | (0,70) |

2004. aastal Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ülekantud summa | (49,10) |

2005. aastal Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ülekantud summa | (8,26) |

2006. aastal Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ülekantud summa | (34,41) |

2007. aastal Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ülekantud summa | (12,44) |

Enne kümnenda EAFi käivitumist üheksandasse EAFi ülekantud ja pärast kümnenda EAFi käivitumist kümnendasse EAFi ülekantud summa | (2,32) |

Seitsmenda EAFi sulgemisel üheksandasse EAFi ülekantud summa | (-70,96) |

Kokku 31.12.2008 seisuga | 1008,04 |

Kõik assigneeringute summad vastavad otsustes märgitud summadele, sest summad, mida ei ole seotud kulukohustustega, on Cotonou lepingu jõustumise järel üle kantud üheksandasse EAFi (komisjoni 16. aprilli 2003. aasta otsus) või pärast kümnenda EAFi käivitumist (1. juulil 2008) kümnendasse EAFi.

2.3.2. Kaheksas EAF

Tabelite 3.2.1 ja 3.2.2 teises veerus koosneb assigneering „Piirkondlik koostöö” (1 358,50 miljonit eurot) järgnevast:

Komisjoni piirkondliku koostöö eesmärk (ainult AKV riigid) | 1 300,00 |

Nõukogu otsus 3/2000 mitmete üheksanda EAFi jõustumist ootavate meetmete jätkumise tagamiseks | 306,00 |

Nõukogu 20. detsembri 2001. aasta otsus 10/2001 kaheksanda EAFi mittesihtotstarbeliste vahendite kasutamise kohta | 180,70 |

Üleminekumeetmete kohaselt | (68,00) |

Nõukogu 23. detsembri 2002. aasta otsus 3/2002 kaheksanda EAFi mittesihtotstarbeliste vahendite kasutamise kohta | 54,20 |

2003. aastal Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ülekantud summa | (317,33) |

2004. aastal Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ülekantud summa | (5,01) |

2005. aastal Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ülekantud summa | (31,62) |

2006. aastal Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ülekantud summa | (20,83) |

2007. aastal Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ülekantud summa | (23,81) |

Enne kümnenda EAFi käivitumist üheksandasse EAFi ülekantud ja pärast kümnenda EAFi käivitumist kümnendasse EAFi ülekantud summa | (15,80) |

Kokku 31.12.2008 seisuga | 1 358,50 |

Kõik assigneeringute summad vastavad otsustes märgitud summadele, sest summad, mida ei ole seotud kulukohustustega, on Cotonou lepingu jõustumise järel kantud üle üheksandasse EAFi (komisjoni 16. aprilli 2003. aasta otsus) või pärast kümnenda EAFi käivitumist (1. juulil 2008) kümnendasse EAFi.

2.3.3. Üheksas EAF

Andmete esitamisel on kõigis tabelites võetud arvesse kasutatud rahalisi vahendeid (A-assigneeringud, B-assigneeringud ja rakenduskulud) ja projekti iseloomu (makromajanduslik toetus, valdkondlik poliitika, hädaabi jne).

Tabelites 3.3.1 − 3.3.8 esitatud andmed näitavad summasid, mis seonduvad projektide, lepingute ja maksete ülekandmisega seitsmenda EAFi sulgemisel (vt punkt 4 „Liide − olukord riikide ja vahendite lõikes”).

2.4. MUU HALDUSTEAVE

(...PICT...)

Tabel 4.2.3

Itaalia kaasrahastamine

Euroopa Komisjon sõlmis 1985. aastal Itaalia valitsusega lepingu, milles nähakse ette komisjoni hallatavate arenguprojektide kaasrahastamine.

Lepingut pikendati kuni 31. detsembrini 2004 korduvalt Itaalia valitsuse ja arenguvoliniku vahelise kirjavahetuse teel.

Seejärel võttis komisjon kirjaliku menetluse E/1588/2004 teel vastu otsuse kaasrahastamise raamlepingu rakendamise kohta. Kõnealuse otsuse eesmärk on määrata kindlaks lepingu alusel võetud kulukohustuste reguleeriv eelarveraamistik. Seetõttu on komisjoni otsuses sätestatud, et komisjon viib kõnealuse kaasrahastamise läbi vastavalt EAFi finantsmääruses kehtestatud sätetele ning et EAFi raames volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad on otsuse tulemusena samuti volitatud haldama Itaalia osamaksu. Volitatud eelarvevahendite käsutajal on lisaks õigus määrata vastavalt kehtivatele eeskirjadele kindlaks rakendamise sobiv lõpptähtaeg.

Vastavalt 1985. aasta juulis Euroopa Komisjoni ja Itaalia valitsuse vahel sõlmitud lepingu artikli 4 lõikes 4 sätestatule, mida kinnitab otsuse E/1588/2004 artikli 3 lõige 3, esitas Itaalia valitsus oma 15. detsembri 2006. aasta kirjaga taotluse, et komisjon maksaks talle tagasi suletud projektide kontode saldod. Kõnealuste saldode kogusumma on 4 708 867,66 eurot Nimetatud summa maksti Itaalia valitsuse asjaomasele kontole tagasi 2008. aasta märtsis.

Itaalia vahendite olukord, mida komisjon haldab AKV riikidele mõeldud projektide puhul, oli 31. detsembri 2008. aasta seisuga järgmine (eurodes):

Kokku on Itaalia alates eelmainitud lepingu allkirjastamisest kaasrahastanud 52 AKV riikides läbiviidud projekti, millest ainult üks (Somaalia taastustööde 4. programm) ei ole veel lõppenud:

| | | | 31/12/2007 | | | 31.12.2008 seisuga |

ITA COF | 37 | | Kaasrahastamisest saadud intressid | 10 540 484,09 | 402 762,01 | 10 943 246,10 | 260 534.29 |

ITA COF | 40 | | Halduskulud | 5 316 733,50 | 0,00 | 4 938 376,71 | 424 390.65 |

ITA COF | 50 | SOMAALIA | Taastustööd | 11 490 132,80 | 0 00 | 661 843,64 | 10 828 289.16 |

KOKKU | | | 28 733 654,93 | 402 762,01 | 16 543 466,45 | 11 513 214,10 |

1. juulil 2008 anti kaasrahastamise intresside, halduskulude ja Somaalia taastustööde kontode haldamine üle Keenia delegatsioonile.

Nimetatud kuupäeva seisuga oli kontode seis järgmine:

Projekti nr | Riik | Projekt | Saldo |

ITA COF | 37 | | Kaasrahastamisest saadud intressid | 9 849 588,56 |

ITA COF | 40 | | Halduskulud | 416 936,05 |

KOKKU | | | 21 094 813,77 |

30. juunil anti välja maksekorraldus 9 849 588,56 euro suuruses summas intressi maksmiseks Itaalia valitsusele. Seetõttu oli ajal, mil kaasrahastamise haldamine anti üle Keenia delegatsioonile, intressi saldo null eurot.

Tansaania Bogamoyo maantee projekt on peatatud kuni kohtuvaidluse lahendamiseni. Projekti haldamist jätkab Brüsselis Euroopa Komisjon. Konto seis oli järgmine:

Projekti nr | Riik | Projekt | Saldo 31.12.2008 seisuga |

3. EUROOPA INVESTEERIMISPANGA FINANTSTEAVE

3.1. INVESTEERIMISRAHASTU KASUMIARUANNE

| | 31.12.2008 | 31.12.2007 |

| Lisad | lõppenud majandus-aasta | lõppenud majandus-aasta |

| | | |

Intressid ja samalaadsed tulud | 5 | 61 097 | 46 580 |

Intressid ja samalaadsed kulud | 5 | -68 | -1 218 |

| | | |

Intressid ja samalaadsed tulud (neto) | | 61 029 | 45 362 |

| | | |

Tulu teenus- ja vahendustasudest | 6 | 2 632 | 1 396 |

| | | |

Tulu teenus- ja vahendustasudest (neto) | | 2 632 | 1 396 |

| | | |

Tulu finantstehingutest (neto) | 7 | -19 425 | -8 005 |

Krediidikahjust tulenev väärtuse vähendamine | 11 | -52 675 | -2 770 |

| | | |

Liikmesriikide osamaks üldhalduskulude katteks | 13 | 17 871 | 32 756 |

Üldhalduskulud | 8 | -35 741 | -32 756 |

| | | |

Majandusaasta kasum/kahjum | | -26 309 | 35 983 |

3.2. INVESTEERIMISRAHASTU BILANSS

| Lisad | 2008 | 2007 |

| | | |

AKTIVA | | | |

Raha ja raha ekvivalendid | 9 | 293 416 | 184 772 |

Tuletisinstrumendid | 10 | 8 495 | 25 279 |

Laenud ja nõuded | 11 | 647 449 | 572 927 |

sh kogunenud intressid ja viitlaekumised | | 11 437 | 11 176 |

(Likviidsed) finantsinvesteeringud | 12 | | |

(Likviidsed) omakapitaliinvesteeringud | | 129 146 | 109 363 |

Nõuded rahastajate vastu | 13 | 65 891 | 181 183 |

Muu vara | 14 | 525 | 3 894 |

| | | |

Aktiva kokku | | 1 144 922 | 1 077 418 |

| | | |

PASSIVA | | | |

| | | |

KOHUSTUSED | | | |

Tuletisinstrumendid | 10 | 15 746 | 841 |

Ettemakstud tulud | 15 | 20 186 | 18 030 |

Võlad kolmandatele isikutele | 16 | 193 733 | 131 152 |

Muud kohustused | 17 | 4 277 | 916 |

| | | |

Kohustused kokku | | 233 942 | 150 939 |

| | | |

OMAKAPITAL | | | |

Rahastu liikmesriikidelt sissenõutud osamaks | 18 | 845 000 | 830 000 |

Jaotamata kasum | | 50 858 | 77 167 |

Õiglase väärtuse reserv | | 15 122 | 19 312 |

| | | |

Omakapital kokku | | 910 980 | 926 479 |

| | | |

Passiva kokku | | 1 144 922 | 1 077 418 |

3.3. INVESTEERIMISRAHASTU RAHAVOOGUDE ARUANNE

| 2008 | 2007 |

PÕHITEGEVUS | | |

Majandusaasta kasum/kahjum | -26 309 | 35 983 |

Korrigeerimised | | |

(Likviidsete) omakapitaliinvesteeringute väärtuse langus | 1 725 | 366 |

Laenude väärtuse langus | 52 675 | 2 770 |

Kapitaliseeritud intressid | -12 022 | -6 747 |

Ettemakstud tulude suurenemine | 162 | 4 150 |

Kasum põhitegevusest enne põhitegevusega seotud varades ja kohustustes toimunud muutusi | 16 231 | 36 522 |

| | |

Laenude netoväljamaksed | -176 614 | -286 028 |

Tagasimaksed | 73 748 | 34 214 |

Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutumine | 31 689 | -15 965 |

Likviidsete omakapitaliinvesteeringute suurenemine | -41 641 | -43 143 |

Tulu likviidsetest omakapitaliinvesteeringutest | 15 005 | 8 248 |

Muude varade suurenemine/vähenemine | 3 369 | -2 456 |

Muude kohustuste suurenemine/vähenemine | 3 361 | - 518 |

| | |

Rahavood põhitegevusest (neto) | -74 852 | -269 126 |

| | |

FINANTSEERIMISTEGEVUS | | |

Rahastu liikmesriikide sissemaksed | 15 000 | 315 000 |

Nõuete suurenemine/vähenemine rahastajate vastu | 115 292 | -77 271 |

Intressitoetustelt tasutava summa suurenemine / vähenemine (neto) | 59 596 | -3 273 |

Kolmandatele isikutele tasumisele kuuluvate summade suurenemine/vähenemine | 2 985 | - 538 |

| | |

Rahavood finantseerimistegevusest (neto) | 192 873 | 233 918 |

| | |

Raha ja raha ekvivalentide suurenemine (neto) | 118 021 | -35 208 |

Raha ja raha ekvivalendid majandusaasta alguses | 184 772 | 190 780 |

Vahetuskursi muutuste mõju rahale ja raha ekvivalentidele | -9 377 | 29 200 |

| | |

Raha ja raha ekvivalendid majandusaasta lõpus | 293 416 | 184 772 |

3.4. INVESTEERIMISRAHASTU OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

1. jaanuari 2008. aasta seisuga | 830 000 | 77 167 | 19 312 | 926 479 |

| | | | |

(Likviidsete) omakapitaliinvesteeringute muutused (neto) | - | - | -4 190 | -4 190 |

| | | | |

Majandusaasta jooksul sissenõutud rahastu liikmesriikide osamaks | 15 000 | - | - | 15 000 |

Majandusaasta kahjum | - | -26 309 | - | -26 309 |

| | | | |

Rahastu vahendite muutused | 15 000 | -26 309 | -4 190 | -15 499 |

| | | | |

31. detsembri 2008. aasta seisuga | 845 000 | 50 858 | 15 122 | 910 980 |

| | | | |

1. jaanuari 2007. aasta seisuga | 515 000 | 41 184 | 9 997 | 566 181 |

| | | | |

(Likviidsete) omakapitaliinvesteeringute muutused (neto) | - | - | 9 315 | 9 315 |

| | | | |

Majandusaasta jooksul sissenõutud rahastu liikmesriikide osamaks | 315 000 | - | - | 315 000 |

Majandusaasta kasum | - | 35 983 | - | 35 983 |

| | | | |

Rahastu vahendite muutused | 315 000 | 35 983 | 9 315 | 360 298 |

| | | | |

31. detsembri 2007. aasta seisuga | 830 000 | 77 167 | 19 312 | 926 479 |

3.5. INVESTEERIMISRAHASTU RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

(1) Üldine teave

Investeerimisrahastu (edaspidi „rahastu”) on loodud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide (edaspidi „AKV riigid”) ja Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide vahelist koostööd ja arenguabi käsitleva Cotonou lepingu (edaspidi „leping”) raames, mis sõlmiti 23. juunil 2000 ja vaadati läbi 25. juunil 2005.

Lepingu kohane rahastamine toimub ELi liikmesriikide eelarvetest ja väljamakseid tehakse vastavalt finantsprotokollidele, mis koostatakse järjestikusteks viie- kuni kuueaastasteks perioodideks. Teise finantsprotokolli (hõlmab ajavahemikku 2008−2013) jõustumise järel 1. juulil 2008, millele osutatakse kui kümnenda Euroopa Arengufondi (EAF) käivitumisele, on Euroopa Investeerimispangale (EIP) tehtud lepingu raames ülesandeks järgneva haldamine:

– AKV riikide investeerimisrahastu, s.o 3 137 miljoni euro suurune riske kandev käibefond, mille eesmärk on erasektori investeeringute edendamine AKV riikides;

– intressitoetuste rahastamiseks ettenähtud toetused summas 400 miljonit eurot, millest kuni 40 miljonit eurot saab kasutada projektidega seonduva tehnilise abi rahastamiseks. ELi ja AKV riikide vahelise suhkruprotokolli järkjärgulist lõpetamist silmas pidades saab kuni 100 miljonit eurot eraldada selleks, et aidata AKV riikide suhkrutootjatel kohaneda muutuvate tingimustega maailmaturul.

(2) Tähtsamad arvestuspõhimõtted

Koostamise alus

Kooskõlas investeerimisrahastu halduslepinguga juhindutakse investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruande koostamisel vastavalt vajadusele kas rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamisstandarditest või rahvusvahelistest finantsaruandlusstandarditest. Investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruanne on koostatud järgmiste oluliste raamatupidamispõhimõte alusel:

Olulised raamatupidamisalased otsused ja hinnangud

Raamatupidamise aastaaruannete koostamisel tuleb anda teatavaid olulisi raamatupidamislikke hinnanguid. Samal ajal peab juhtkond investeerimisrahastu raamatupidamispõhimõtete kohaldamisel lähtuma oma äranägemisest. Avalikustada tuleb valdkonnad, milles tehtavate otsuste puhul kasutatakse oma äranägemist laiemas ulatuses või mis on keerukamad, ning valdkonnad, millega seotud eeldustel ja hinnangutel on raamatupidamise aastaaruandele oluline mõju.

Otsuseid ja hinnanguid on kõige enam kasutatud järgnevates valdkondades:

Finantsinstrumentide õiglane väärtus

Kui bilansis kajastatud finantsvarade ja -kohustuste õiglast väärtust ei ole võimalik leida aktiivsete turgude alusel, määratakse see kindlaks, kasutades mitmesuguseid hindamismeetodeid, sh matemaatilisi mudeleid. Mudelites kasutatavad väärtused võetakse võimaluse korral jälgitavatelt turgudelt; kui see aga ei ole teostatav, tuleb õiglase väärtuse kindlaksmääramisel teatavas ulatuses kasutada oma äranägemisel tehtavaid otsuseid. Sellised otsused hõlmavad hinnanguid likviidsuse ja selliste mudelites kasutatavate väärtuste kohta nagu korrelatsioon ja volatiilsus pikemaajaliste tuletisinstrumentide puhul.

Laenude ja nõuete väärtuse langusest tulenev kahjum

Investeerimisrahastu vaatab oma probleemsed laenud ja nõuded läbi igal aruandepäeval, et hinnata, kas kasumiaruandes tuleks kajastada reserv väärtuse langusest tuleneva kahjumi katteks. Nõutava reservi taseme kindlaksmääramiseks on tulevaste rahavoogude summa ja ajastuse hindamisel eelkõige nõutav juhtkonna otsus. Sellised hinnangud põhinevad mitmete tegurite kohta tehtud eeldustel. Tegelikud tulemused võivad neist erineda, tuues kaasa reservi tulevase muutumise. Lisaks oluliste üksiklaenude ja -nõuete väärtuse langusest tuleneva kahjumi katteks moodustatavale erireservile moodustab investeerimisrahastu väärtuse langusest tuleneva kahjumi katteks ka ühisreservi selliste riskipositsioonide maandamiseks, mille puhul erireservi vajadust ei ole küll eraldi määratletud, kuid mille makserisk on algsega võrreldes suurenenud. Kõnealune ühisreserv põhineb laenu või investeeringu sisereitingu väärtuse mis tahes langusel pärast selle andmist või omandamist. Nimetatud sisereitingute puhul võetakse arvesse selliseid tegureid nagu riigi laenuriski mis tahes halvenemine, tööstuse langus ja tehnoloogia vananemine ning kindlaksmääratud struktuurilisi nõrkusi või rahavoogude vähenemist.

Põhimõtteliselt loetakse laenu probleemseks laenuks, kui intressi- ja laenu põhiosa maksetega on hilinetud rohkem kui 90 päeva ja juhtkonna arvates on laenu tagasimaksmine täiesti ebatõenäoline.

Noteerimata likviidsete omakapitaliinvesteeringute väärtuse hindamine

Noteerimata likviidsete omakapitaliinvesteeringute väärtust hinnatakse tavaliselt ühel järgnevatest alustest:

– hiljutised ametlikud turutehingud;

– põhimõtteliselt samasuguse muu instrumendi jooksev õiglane väärtus;

– oodatavad rahavood diskonteerituna jooksvate määrade alusel, mida kohaldatakse sarnaste tingimuste ja riskinäitajatega instrumentide puhul või

– muud hindamismudelid.

Rahavoogude ja diskonteerimisel kasutatavate tegurite kindlaksmääramine noteerimata likviidsete omakapitaliinvesteeringute puhul nõuab olulisi hinnanguid. Investeerimisrahastu kohandab hindamismeetodeid perioodiliselt ja testib nende asjakohasust, kasutades selleks kas sama instrumendiga tehtud turutehingute jälgitavaid jooksvaid hindasid või muid jälgitavaid turuandmeid.

Likviidsete finantsinvesteeringute väärtuse langus

Investeerimisrahastu loeb likviidsete omakapitaliinvesteeringute väärtuse langenuks, kui nende õiglane väärtus on langenud oluliselt või pikaajaliselt alla soetusmaksumuse või kui väärtuse languse kohta leidub muid objektiivseid tõendeid. See, kas teatavat langust peetakse oluliseks või pikaajaliseks, sõltub rahastu hinnangust.

Arvestuspõhimõtete muutmine

Vastuvõetud arvestuspõhimõtted on kooskõlas eelmistel majandusaastatel kasutatutega.

Kokkuvõte tähtsamatest arvestuspõhimõtetest

Bilansis on varad ja kohustused esitatud likviidsuse järgi kahanevas järjekorras ning käibe- ja põhivaral ei ole vahet tehtud.

(1) Välisvaluuta ümberarvestamine

Investeerimisrahastu raamatupidamisaruanded esitatakse eurodes, mis on ühtlasi selle rahastu arvestus- ja aruandlusvaluuta.

Välisvaluutatehingud arvestatakse eurodesse ümber tehingu päeval kehtinud vahetuskursi alusel.

Rahalised varad ja kohustused, mis on nomineeritud muudes valuutades kui eurodes, arvestatakse eurodesse ümber bilansipäeval kehtinud vahetuskursi alusel. Ümberarvestamisest tulenevat kasumit või kahjumit kajastatakse kasumiaruandes.

Mitterahalised kirjed, mille väärtust mõõdetakse välisvaluutas soetusmaksumuses, arvestatakse ümber algse tehingu kuupäeval kehtinud vahetuskursi alusel. Mitterahalised kirjed, mille väärtust mõõdetakse välisvaluutas õiglases väärtuses, arvestatakse ümber õiglase väärtuse kindlaksmääramise kuupäeval kehtinud vahetuskursi alusel.

Vahetuskursierinevused, mis tulenevad tehingute teostamisest vahetuskursi alusel, mis erineb tehingu kuupäeval kehtinud vahetuskursist, ja realiseerimata vahetuskursierinevused, mis tulenevad välisvaluutas nomineeritud tasumata rahalistest varadest ja kohustustest, kajastatakse kasumiaruandes.

Kasumiaruande read arvestatakse eurodesse ümber iga kuu lõpus kehtinud vahetuskursi alusel.

(2) Raha ja raha ekvivalendid

Investeerimisrahastu loeb raha ekvivalentideks arvelduskontosid või lühikese tähtajaga hoiuseid, mille esialgne tähtaeg on kuni kolm kuud.

(3) Finantsvarad (välja arvatud tuletisinstrumendid)

Finantsvarade üle arvestuse pidamisel kasutatakse alusena arvelduspäeva.

· Laenud

Investeerimisrahastust antud laenud kajastatakse investeerimisrahastu varana alates laenuvõtjatele raha ülekandmise hetkest. Need võetakse arvele soetusmaksumuses (väljamakse netosummana), mis põhineb laenu õiglasel väärtusel ja sisaldab tehingukulusid. Seejärel mõõdetakse laene amortiseeritud soetusmaksumuses, mille arvutamiseks kasutatakse tegeliku intressimäära meetodit ja millest on maha arvatud vahendid, mis võivad olla eraldatud väärtuse languse või laenu tagasimaksmata jätmise riski katteks.

· Likviidsed finantsinvesteeringud

Likviidsed finantsinvesteeringud on investeeringud, mis on kas sellisena määratletud või mis ei täida tingimusi, mis võimaldaks liigitada neid investeeringuteks, mida saab kajastada kas õiglases väärtuses kasumiaruandes, tähtajani hoitavana või laenude või nõuetena. Nende hulka kuuluvad omakapitaliinstrumendid, investeeringud riskikapitali fondidesse ja muud võlainstrumendid.

Algse väärtuse hindamise järel kajastatakse likviidseid finantsinvesteeringuid õiglases väärtuses. Kui omakapitaliinvesteeringute õiglast väärtust ei saa hinnata aktiivsete turgude alusel, tuleks silmas pidada järgmiseid üksikasju:

(a) Riskikapitalifondid

Iga riskikapitalifondi õiglane väärtus põhineb tema aruandes esitatud puhasväärtusel, kui see on arvutatud vastavalt rahvusvahelistele hindamisstandarditele. Kui esineb asjaolusid, mis võivad antud hinnangut mõjutada, võib investeerimisrahastu siiski teha otsuse korrigeerida fondi aruandes esitatud puhasväärtust.

Juhul kui õiglase väärtuse hindamiseks ei kasutata rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid, lähtutakse hindamisel alusportfellist.

(b) Otsesed omakapitaliinvesteeringud

Investeeringu õiglane väärtus määratakse viimase kasutada oleva raamatupidamise aastaaruande alusel, kasutades võimaluse korral sama mudelit kui osaluse omandamisel.

Kuni sellise osaluse müügi, laekumise või võõrandamiseni või selle väärtuse languse kindakstegemiseni kajastatakse omakapitaliinvesteeringutest tulenevat realiseerimata kasumit või kahjumit omakapitali all. Kui tehakse kindlaks, et likviidse investeeringu väärtus on langenud, lisatakse varem omakapitali all kajastatud kumulatiivne realiseerimata kasum või kahjum kasumiaruandesse.

Noteerimata osaluse õiglase väärtuse määramiseks kasutatakse tunnustatud hindamismeetodit. Kui nende investeeringute õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, kajastatakse neid soetusmaksumuses.

· Tagatised

Finantstagatised võetakse arvele õiglases väärtuses ja neid kajastatakse bilansi real "Finantstagatised". Pärast arvelevõtmist mõõdetakse iga tagatisega seonduvaid investeerimisrahastu kohustusi kas amortiseeritud hinnalisa alusel või täpseima prognoosi alusel kulude kohta, mis on vajalikud tagatisest tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks, olenevalt sellest, kumb neist summadest on suurem.

Finantstagatistega seotud kohustuste mis tahes suurenemist kajastatakse kasumiaruande real "Krediidikahjust tulenev väärtuse vähendamine". Saadud hinnalisa kajastatakse kasumiaruande real "Tulu teenus- ja vahendustasudest (neto)", arvutatuna tegeliku intressimäära meetodi kohaselt tagatise kogu kehtivusaja jooksul.

(4) Finantsvara väärtuse langus

Investeerimisrahastu hindab igal bilansipäeval, kas on objektiivseid tõendeid selle kohta, et finantsvara väärtus on langenud. Finantsvara või finantsvarade rühma väärtus loetakse langenuks üksnes juhul, kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et vara arvele võtmise järel on selle väärtus langenud ühe või enama sündmuse (sündmus, mille tagajärjel tekkis kahjum) tagajärjel, mille mõju finantsvara või finantsvarade rühma prognoositud tulevastele rahavoogudele saab usaldusväärselt hinnata. Tõendiks väärtuse languse kohta võivad muu hulgas olla märgid sellest, et laenuvõtja või laenuvõtjate rühm on märkimisväärsetes finantsraskustes, ei täida oma kohustusi või ei maksa intressi- või põhiosa makseid, nende tõenäoline pankrotistumine või muu rahaline ümberkorraldamine ning juhtumid, mil jälgitavad andmed osutavad prognoositud tulevaste rahavoogude mõõdetavale langusele, näiteks võlasummade või majanduslike tingimuste muutumine, mis on maksete tasumata jätmisega korrelatsioonis.

Majandusaasta lõpus tagasimaksmata ja amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud laenude puhul kajastatakse väärtuse langust, kui on objektiivselt tõendatud, et esialgsetele lepingutingimustele vastavat laenusummat või samaväärset summat võib olla võimatu osaliselt või tervikuna sisse nõuda. Kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et on kantud väärtuse langusest tulenevat kahjumit, mõõdetakse kahjumi väärtust vastavalt panga poolt kasutatavatele sisemudelitele, mille abil tehakse ligikaudselt kindlaks tõenäoline kahjum või laenu sissenõudmine ning millega muu hulgas hinnatakse laenude bilansiliste maksumuste ja laenude prognoositud tulevaste rahavoogude õiglase väärtuse vahet. Vara bilansilise maksumuse vähendamiseks kasutatakse reservkontot ning kahjumi summat kajastatakse kasumiaruandes. Intressitulu arvestamist jätkatakse vähendatud bilansiliselt maksumuselt vara tegeliku intressimäära alusel. Laenud koos nendega seonduva reserviga kantakse maha, kui ei ole realistlik, et neid oleks tulevikus võimalik sisse nõuda. Kui väärtuse langusest tuleneva prognoositud kahjumi summa suureneb või väheneb järgneval aastal sündmuse tõttu, mis leidis aset pärast väärtuse languse kajastamist, suurendatakse või vähendatakse varem kajastatud väärtuse langusest tulenevat kahjumit reservkonto kohandamise teel.

Kuna rahastu koostab iga riskipositsiooni kohta eraldi krediidiriski hinnangu, ei ole vaja täiendavat hinnangut väärtuse languse korvamiseks ettenähtud ühise reservi kohta.

Likviidsete finantsinvesteeringute puhul hindab investeerimisrahastu igal bilansipäeval, kas on objektiivseid tõendeid selle kohta, et investeeringu väärtus on langenud. Objektiivseks tõendiks võivad muu hulgas olla märgid sellest, et investeeringu õiglane väärtus on märkimisväärselt või pikaajaliselt langenud allapoole oma soetusmaksumust. Kui on tõendeid väärtuse languse kohta, kõrvaldatakse kumulatiivne kahjum (mida mõõdetakse soetusmaksumuse ja jooksva õiglase väärtuse vahena, millest on lahutatud igasugune varem kasumiaruandes kajastatud sama investeeringu väärtuse langusest tulenev kahjum) omakapitali hulgast ja kajastatakse see kasumiaruandes. Likviidsete finantsinvesteeringute väärtuse langusest tuleneva kahjumi vähenemist ei kajastata kasumiaruande kaudu; õiglase vääruse vähenemisele järgnevat õiglase vääruse suurenemist kajastatakse otse omakapitali all.

Tähtajani hoitavate investeeringute puhul hindab investeerimisrahastu iga kord eraldi, kas konkreetse investeeringu väärtuse languse kohta on objektiivseid tõendeid. Kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et on kantud väärtuse langusest tulenevat kahjumit, mõõdetakse kahjumi väärtust vara bilansilise maksumuse ja prognoositud tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahena. Vara bilansilist väärtust vähendatakse ja kahjumi summa kajastatakse kasumiaruandes. Kui väärtuse langusest tuleneva prognoositud kahjumi summa väheneb järgneval aastal sündmuse tõttu, mis leidis aset pärast väärtuse languse kajastamist, suurendatakse võimaliku varem mahaarvatud summa võrra rida “Tulu finantstehingutest (neto)”.

Euroopa Investeerimispanga riskianalüüsi osakond kontrollib vähemalt kord aastas, kas finantsvara väärtus on langenud. Sellest tulenevad korrektsioonid hõlmavad diskonto tühistamist vara kasuliku kasutusea jooksul ja mis tahes korrektsioone, mis tulenevad algse väärtuse languse ümberhindamisest.

(5) Tuletisinstrumendid

Tuletisinstrumentide hulka kuuluvad eri valuutade vahetuslepingud, valuuta ja intressimäära vahetuslepingud, valuuta tähtpäevatehingud ja ostutähed.

Investeerimisrahastu võib oma tavapärase tegevuse raames sõlmida vahetuslepinguid eesmärgiga maandada riske, mis seonduvad konkreetsete laenutehingutega, või valuuta tähtpäevatehinguid eesmärgiga maandada riske, mis seonduvad tema valuutapositsioonidega, mis on nomineeritud muudes laialdaselt kasutatavates vääringutes kui eurodes, et tasakaalustada vahetuskursi muutustest põhjustatud mis tahes tulu või kulu.

31. detsembri 2008. aasta seisuga ei olnud investeerimisrahastu siiski teinud ühtegi riskimaandamistehingut. Seepärast mõõdetakse kõiki tuletisinstrumente nende õiglases väärtuses kasumiaruande kaudu. Õiglane väärtus leitakse põhiliselt diskonteeritud rahavoogude mudelite, optsioonihinnamudelite ning kolmandate isikute noteeringute kaudu.

Investeerimisrahastu on saanud ostutähti laenutegevuse raames täiendava teenustasuna.

Tuletisinstrumente kajastatakse õiglases väärtuses, kirjendades need varana, kui nende õiglane väärtus on positiivne, ja kohustustena, kui nende õiglane väärtus on negatiivne. Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutused lisatakse reale "Tulu finantstehingutest (neto)".

(6) 2.4.6 Osamaksud

Liikmesriikide osamaksusid kajastatakse bilansis nõuetena selle kuupäeva seisuga, mil nõukogu otsusega kehtestatakse osamaksud, mille liikmesriigid peavad investeerimisrahastule tasuma.

(7) Intressitulu laenudelt

Investeerimisrahastust antud laenude intresse kajastatakse kasumiaruandes („Intressid ja samalaadsed tulud“) ja bilansis („Laenud ja nõuded“) tekkepõhiselt tegeliku intressimäära alusel. See on määr, millega laenu oodatava kestuse jooksul toimuvad prognoositud tulevased maksed ja laekumised diskonteeritakse täpselt laenu bilansilisele netomaksumusele. Pärast laenu kirjendatud väärtuse vähendamist väärtuse languse tõttu jätkatakse intressitulu kajastamist algse tegeliku intressimäära alusel, mida kohaldatakse uue bilansilise maksumuse suhtes.

(8) Intressitoetused

Oma tegevuse raames haldab investeerimisrahastu liikmesriikide nimel intressitoetusi.

Intressitoetuste maksmiseks mõeldud osa liikmesriikide osamaksust ei kajastata investeerimisrahastu omakapitalina, vaid liigitatakse võlgadeks kolmandatele isikutele.

(9) Intressitulu hoiukontodelt

Investeerimisrahastu tingimuste alusel ja üheksanda Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse kohaselt kirjendatakse vahendid, mille EIP on investeerimisrahastu nimel saanud, komisjoni nimel avatud kontole. Neilt hoiustelt saadavaid intresse, mille investeerimisrahastu paigutab EIPsse, investeerimisrahastus ei kirjendata, sest need tasutakse otse Euroopa Komisjonile.

Tagasimakseid (laenu põhiosa tagasimaksed, intressid või finantstehingutega seotud vahendustasud) ja tagasimaksetelt arvestatud intressi kirjendatakse investeerimisrahastus.

(10) Teenus- ja vahendustasud, dividendid

Osutatud teenuste eest saadud tasu kajastatakse selle perioodi tuluna, mille jooksul teenuseid osutatakse. Teenustasude puhul on tegu ettemakstud tuluga, mida kajastatakse tegeliku intressimäära meetodi alusel, arvutatuna perioodi kohta, mis kestab vastava laenu väljamaksmisest kuni selle tagastamiseni.

Likviidsete omakapitaliinvesteeringutega seotud dividende kajastatakse nende laekumise ajal.

(11) Maksustamine

8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamislepingule lisatud Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokollis on ette nähtud, et Euroopa Liidu institutsioonide varad, tulud ja muu vara on vabastatud kõigist otsestest maksudest.

(12) Varasemate aastate andmete ümberliigitamine

Vajadusel on varasemate aastate andmed ümber liigitatud, et need vastaksid käesoleva aasta liigitusele ja oleksid võrreldavad.

(3) Riskijuhtimine

Krediidirisk

Käesolevas osas esitatud finantsteave käsitleb rahastu investeeringuid.

(1) Riski jaotumine laenuvõtjate liikide lõikes (tuhandetes eurodes)

Järgnevas tabelis on esitatud investeerimisrahastu riski jaotumine laenuvõtjate liikide lõikes.

| 2008 | 2007 |

Pangad/finantsinstitutsioonid | 255 152 | 190 218 |

Projektide finantseerimine / struktuurimeetmed | 309 276 | 320 670 |

Riigid | 74 458 | 58 852 |

Riskikapitali fondid | 102 976 | 65 583 |

Ettevõtted | 23 296 | 35 791 |

Kokku | 765 158 | 671 114 |

(2) Riski jaotumine instrumentide liikide lõikes (tuhandetes eurodes)

Järgnevas tabelis on esitatud investeerimisrahastu riski jaotumine investeerimiseks kasutatud instrumentide liikide lõikes.

| 2008 | 2007 |

Väljamakstud eelislaenude risk | 513 214 | 409 765 |

sh üldised laenud | 147 562 | 104 418 |

Allutatud laenud ja kvaasikapital | 122 798 | 151 986 |

Omakapital | 129 146 | 109 363 |

Kokku | 765 158 | 671 114 |

(3) Krediidiriski jaotumine valdkondade lõikes (tuhandetes eurodes)

Järgnevas tabelis on esitatud investeerimisrahastu riski jaotumine eri valdkondade lõikes.

| 2008 | 2007 |

Üldised laenud | 147 562 | 104 418 |

Energeetika | 150 920 | 107 096 |

Tööstus | 152 737 | 233 916 |

Teenused | 240 579 | 165 683 |

Transport | 9 056 | 9 199 |

Vesi, kanalisatsioon | 2 521 | 2 000 |

Põllumajandus, kalandus, metsandus | 7 196 | 8 949 |

Agendilepingud | 54 587 | 39 853 |

Kokku | 765 158 | 671 114 |

Likviidsusrisk ja rahastamise haldamine

(4) Finantskohustuste jaotumine lepingulise tähtajani jäänud aja põhjal (tuhandetes eurodes)

Järgnevas tabelis on esitatud rahastu varade ja kohustuste jaotus, mis põhineb nende lepingulise tähtajani jäänud ajal.

Raha ja raha ekvivalendid | 293 416 | - | - | - | 293 416 |

Tuletisinstrumendid | -356 | 251 | 6 223 | 2 377 | 8 495 |

Laenud ja nõuded | 6 325 | 5 117 | 55 601 | 580 406 | 647 449 |

(Likviidsed) omakapitaliinvesteeringud | - | - | - | 129 146 | 129 146 |

Nõuded rahastajate vastu | 65 891 | - | - | - | 65 891 |

Muu vara | - | - | - | 525 | 525 |

Aktiva kokku | 365 276 | 5 368 | 61 824 | 712 454 | 1 144 922 |

Tuletisinstrumendid | 1 518 | 84 | 1 089 | 13 055 | 15 746 |

Ettemakstud tulud | - | - | - | 20 186 | 20 186 |

Võlad kolmandatele isikutele | 193 733 | - | - | - | 193 733 |

Muud kohustused | 3 323 | 429 | - | 525 | 4 277 |

Kohustused kokku | 198 574 | 513 | 1 089 | 33 766 | 233 942 |

Likviidsuspositsioon 31. detsembri 2008. aasta seisuga (neto) | 166 702 | 4 855 | 60 735 | 678 688 | 910 980 |

Likviidsuspositsioon 31. detsembri 2007. aasta seisuga (neto) | 245 381 | 3 510 | 96 673 | 580 914 | 926 479 |

Tururisk

(1) Intressimäära risk (tuhandetes eurodes)

Järgnevas tabelis on võetud kokku investeerimisrahastu investeeringutest tulenev intressimäära risk.

| 2008 | 2007 |

Fikseeritud intressimääraga investeeringud | 294 647 | 291 468 |

Ujuva intressimääraga investeeringud | 341 365 | 270 283 |

Kokku | 636 012 | 561 751 |

(2) Valuutarisk (ehk vahetuskursi risk) (tuhandetes eurodes)

| EUR | USD | CAD | AKV riikide / ÜMTde valuutad | Kokku |

Raha ja raha ekvivalendid | 267 381 | 26 035 | - | - | 293 416 |

Tuletisinstrumendid | 8 495 | - | - | - | 8 495 |

Laenud ja nõuded | 275 248 | 313 279 | - | 58 922 | 647 449 |

(Likviidsed) finantsinvesteeringud | | | | | - |

(Likviidsed) omakapitaliinvesteeringud | 16 812 | 103 007 | 2 171 | 7 156 | 129 146 |

Nõuded rahastajate vastu | 65 891 | - | - | - | 65 891 |

Muu vara | - | - | - | 525 | 525 |

Aktiva kokku | 633 827 | 442 321 | 2 171 | 66 603 | 1 144 922 |

Tuletisinstrumendid | 15 746 | - | - | - | 15 746 |

Ettemakstud tulud | 20 186 | - | - | - | 20 186 |

Võlad kolmandatele isikutele | 193 733 | - | - | - | 193 733 |

Muud kohustused | 3 751 | - | - | 526 | 4 277 |

Kohustused kokku | 233 416 | - | - | 526 | 233 942 |

Rahastu liikmesriikidelt sissenõutud osamaks | 845 000 | - | - | - | 845 000 |

Jaotamata kasum | 50 858 | - | - | - | 50 858 |

Õiglase väärtuse reserv | -8 562 | 23 854 | | - 170 | 15 122 |

Omakapital kokku | 887 296 | 23 854 | - | - 170 | 910 980 |

Valuutapositsioon 31. detsembri 2008. aasta seisuga | -486 885 | 418 467 | 2 171 | 66 247 | - |

Valuutapositsioon 31. detsembri 2007. aasta seisuga | -371 311 | 333 168 | -3 460 | 41 603 | - |

| | | | | |

| | | | | |

Väljamaksmata laenud ja omakapitaliinvesteeringud | 680 763 | 284 893 | - | - | 965 656 |

Väljavõetud tagatised | - | - | - | 11 800 | 11 800 |

| | | | | |

Väljavõtmata tagatised | 105 000 | - | - | - | 105 000 |

(4) Segmendiinformatsioon

Investeerimisrahastu esmane segment on ärisegment ja lisanduv segment on geograafiline segment.

Ärisegmentide järgi (tuhandetes eurodes):

Investeerimisrahastu tegevus jaguneb üleilmselt kaheks peamiseks ärisegmendiks:

– Pangandustegevus – see hõlmab projektidesse tehtavaid investeeringuid, mille eesmärk on toetada eraettevõtete ja äriõiguse alusel tegutsevate riigi osalusega üksuste investeeringuid. Peamised investeerimistooted on laenud, likviidsed omakapitaliinstrumendid ja finantstagatised.

– Hoiukontodega seotud tegevus – see hõlmab ülejäävate likviidsete vahendite investeerimist ja investeerimisrahastu vahetuskursiriski maandamist.

31. detsembri 2008. aasta seisuga | Hoiukontod | Pangandus | Kokku |

| | | |

Segmentide tulu | 14 979 | 47 042 | 62 021 |

Segmentide kulud | -17 787 | -52 673 | -70 460 |

Kinnitamata kulud | | | -17 870 |

Majandusaasta kahjum | | | -26 309 |

| | | |

Segmentide varad | 301 911 | 777 120 | 1 079 031 |

Segmentide vahel jaotamata varad | | | 65 891 |

Varad kokku | | | 1 144 922 |

| | | |

Segmentide kohustused | 54 235 | 21 715 | 75 950 |

Segmentide vahel jaotamata kohustused | | | 157 992 |

Kohustused kokku | | | 233 942 |

| | | |

Muu segmendiinformatsioon | | | |

Kulukohustused | | 1 082 456 | 1 082 456 |

| | | |

31. detsembri 2007. aasta seisuga | Hoiukontod | Pangandus | Kokku |

| | | |

Segmentide tulu | 5 365 | 43 638 | 49 003 |

Segmentide kulud | -9 442 | -3 578 | -13 020 |

Majandusaasta kasum | | | 35 983 |

| | | |

Segmentide varad | 213 436 | 682 798 | 896 234 |

Segmentide vahel jaotamata varad | | | 181 184 |

Varad kokku | | | 1077 418 |

| | | |

Segmentide kohustused | 1 241 | 18 546 | 19 787 |

Segmentide vahel jaotamata kohustused | | | 131 152 |

Kohustused kokku | | | 150 939 |

| | | |

Muu segmendiinformatsioon | | | |

Kulukohustused | | 881 312 | 881 312 |

Geograafiliste segmentide järgi (tuhandetes eurodes):

Investeerimisrahastu tegevus on halduseesmärgil jagatud viie piirkonna vahel.

| | | | |

Kariibi meri ja Vaikne ookean | -3 694 | 116 572 | - | 146 588 |

Kesk- ja Ida-Aafrika | -8 666 | 152 838 | 18 222 | 498 066 |

Aafrika ja AKV riikide piirkonnad | -1 094 | 115 534 | - | 231 628 |

Lõuna-Aafrika ja India ookean | 31 571 | 206 744 | 554 | 108 892 |

Lääne-Aafrika ja Sahel | -11 574 | 182 160 | 2 427 | 97 282 |

Muud (**) | - | 371 074 | 212 739 | - |

| | | | |

Kokku | 6 543 | 1 144 922 | 233 942 | 1 082 456 |

| | | | |

| | | | |

Kariibi meri ja Vaikne ookean | 4 881 | 63 089 | - | 102 658 |

Kesk- ja Ida-Aafrika | 4 560 | 114 401 | 15 837 | 414 592 |

Aafrika ja AKV riikide piirkonnad | 4 253 | 77 923 | - | 163 377 |

Lõuna-Aafrika ja India ookean | 16 787 | 216 175 | 707 | 82 803 |

Lääne-Aafrika ja Sahel | 9 631 | 187 602 | 2 003 | 117 882 |

Muud (**) | - | 418 228 | 132 392 | - |

| | | | |

Kokku | 40 112 | 1 077 418 | 150 939 | 881 312 |

(*) Tulude all peetakse silmas investeerimisrahastu põhitegevusest saadud netokasumit (s.t intressid ja samalaadsed tulud, intressitoetused, tulu teenus- ja vahendustasudest (neto), krediidikahjust tulenevad kulud ja finantsinvesteeringute väärtuse langusest tingitud kahjum).

(**) Geograafilise segmendi real „Muud“ kajastatakse liikmesriikidele või Euroopa Investeerimispangale võlgnetavaid või nendelt saada olevaid summasid ning investeerimisrahastu raha ja raha ekvivalente.

(5) Intressitulu (neto) (tuhandetes eurodes)

Intressid ja samalaadsed tulud koosnevad põhiliselt järgnevast:

| | 2008 | 2007 |

| | | |

Raha ja lühiajalised vahendid | | 12 452 | 5 755 |

Laenud ja nõuded | | 43 966 | 40 192 |

Intressitoetused | | 1 242 | 633 |

Tuletisinstrumendid | | 3 437 | - |

| | | |

Intressid ja samalaadsed tulud kokku | | 61 097 | 46 580 |

Intressid ja samalaadsed kulud koosnevad põhiliselt järgnevast:

| | 2008 | 2007 |

| | | |

Pankadele võlgnetavad summad | | - | -441 |

Tuletisinstrumendid | | - | -738 |

EÜ-le makstud tasud | | -68 | -39 |

| | | |

Intressid ja samalaadsed kulud kokku | | -68 | -1 218 |

(6) Tulu teenus- ja vahendustasudest (neto) (tuhandetes eurodes)

Teenus- ja vahendustasudest laekuv netotulu koosneb põhiliselt järgmisest:

| | 2008 | 2007 |

| | | |

Laenud ja nõuded | | 2 340 | 1 136 |

Finantstagatised | | 292 | 260 |

| | | |

Tulu teenus- ja vahendustasudest (neto) kokku | | 2 632 | 1 396 |

(7) Tulu finantstehingutest (neto) (tuhandetes eurodes)

Finantstehingutest laekuv netotulu koosneb põhiliselt järgmisest:

| | 2008 | 2007 |

| | | |

Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutumine | | -31 689 | 15 965 |

Välisvaluuta | | 13 972 | -24 631 |

Dividenditulu finantsinvesteeringutest | | | |

(Likviidsed) omakapitaliinvesteeringud | | 17 | 24 |

- noteeritud | | - | - |

- noteerimata | | 17 | 24 |

Finantsinvesteeringute tulud, millest on maha arvatud nende kulud | | | |

(Likviidsed) omakapitaliinvesteeringud | | -1 725 | 637 |

| | | |

Tulu finantstehingutest (neto) | | -19 425 | -8 005 |

(8) Üldhalduskulud (tuhandetes eurodes)

Üldhalduskulud on kulud, mida Euroopa Investeerimispank (EIP) investeerimisrahastu haldamise käigus tegelikult kannab ja millest on arvatud maha tulud, mida EIP saab otse investeerimisrahastu klientidelt võetavatest standardsetest hindamistasudest.

| 2008 | 2007 |

| | |

EIP kantud tegelikud kulud | -36 766 | -34 260 |

Tulu rahastu klientidelt võetavatest hindamistasudest | 1 025 | 1 504 |

| | |

Üldhalduskulud | -35 741 | -32 756 |

Nõukogu 8. aprilli 2003. aasta otsuse kohaselt leppisid liikmesriigid kokku, et nad katavad üheksanda Euroopa Arengufondi esimese viie tegevusaasta jooksul täielikult kõik kulud, mille EIP on investeerimisrahastu haldamisel kandnud.

(9) Raha ja raha ekvivalendid (tuhandetes eurodes)

Rahavoogude aruandes hõlmavad raha ja raha ekvivalendid järgmisi saldosid, mille tähtaeg omandamiskuupäevast alates on alla kolme kuu.

Raha ja raha ekvivalendid saab jagada liikmesriikidelt saadud, kuid veel väljamaksmata vahenditeks ning investeerimisrahastu põhi- ja finantseerimistegevusest saadud vahenditeks.

| 2008 | 2007 |

| | |

Liikmesriikidelt laekunud, kuid veel väljamaksmata osamaksud | 9 527 | 23 566 |

Rahastu põhi- ja finantseerimistegevusest saadud vahendid | 283 889 | 161 206 |

| | |

Raha ja raha ekvivalendid | 293 416 | 184 772 |

(10) Tuletisinstrumendid (tuhandetes eurodes)

31. detsembri 2008. aasta seisuga | Varad | Kohustused | Nimiväärtus |

Eri valuutade vahetuslepingud | 8 045 | -947 | 104 446 |

Valuuta ja intressimäära vahetuslepingud | 450 | -13 305 | 109 739 |

Valuuta tähtpäevatehingud | - | -1 494 | 211 000 |

Ostutähed | - | - | 719 |

| | | |

Kokku | 8 495 | -15 746 | |

31. detsembri 2007. aasta seisuga | Varad | Kohustused | Nimiväärtus |

Eri valuutade vahetuslepingud | 16 433 | -729 | 114 124 |

Valuuta ja intressimäära vahetuslepingud | 8 176 | -112 | 137 261 |

Ostutähed | 670 | - | 679 |

| | | |

Kokku | 25 279 | -841 | |

(11) Laenud ja nõuded (tuhandetes eurodes)

1. jaanuari 2008. aasta seisuga | 144 265 | 265 500 | 151 986 | 561 751 |

Väärtuse langus | -2 996 | -17 507 | -29 826 | -50 329 |

Amortiseeritud soetusmaksumuse muutus | -269 | -415 | 71 | -613 |

Väljamaksed | 82 696 | 92 992 | 926 | 176 614 |

Tagasimaksed | -25 282 | -31 322 | -17 144 | -73 748 |

Kapitaliseeritud intressid | - | 676 | 11 346 | 12 022 |

Vahetuskursimuutused | 3 728 | 3 148 | 3 439 | 10 315 |

31. detsembri 2008. aasta seisuga | 202 142 | 313 072 | 120 798 | 636 012 |

Kogunenud intressitulu ja intresside viitlaekumised | | | | 13 783 |

Kogunenud intressitulu ja laenudega seonduvate nõuete väärtuse vähenemine | | | | -2 346 |

Laenud ja nõuded 31. detsembri 2008. aasta seisuga | | | 647 449 |

| | | | |

1. jaanuari 2007. aasta seisuga | 96 840 | 129 550 | 108 823 | 335 213 |

Väärtuse langus | - | - 549 | -2 221 | -2 770 |

Amortiseeritud soetusmaksumuse muutus | - 22 | - 731 | - 269 | -1 022 |

Väljamaksed | 72 714 | 163 489 | 49 825 | 286 028 |

Tagasimaksed | -13 310 | -15 405 | -5 499 | -34 214 |

Kapitaliseeritud intressid | - | - | 6 747 | 6 747 |

Vahetuskursimuutused | -11 957 | -10 854 | -5 420 | -28 231 |

31. detsembri 2007. aasta seisuga | 144 265 | 265 500 | 151 986 | 561 751 |

Kogunenud intressitulu ja intresside viitlaekumised | | | | 11 176 |

Laenud ja nõuded 31. detsembri 2007. aasta seisuga | | | 572 927 |

(12) Finantsinvesteeringud

(Likviidsed) omakapitaliinvesteeringud (tuhandetes eurodes)

Likviidsed omakapitaliinvesteeringud koosnevad põhiliselt järgnevast:

Likviidsed omakapitaliinvesteeringud | | 2008 | 2007 |

1. jaanuari 2008. aasta seisuga | | 109 363 | 66 449 |

Õiglase väärtuse muutused | | -4 190 | 9 315 |

Väärtuse langus | | -1 725 | - 366 |

Väljamaksed | | 41 641 | 43 143 |

Tagasimaksed | | -15 005 | -8 248 |

Vahetuskursimuutused | | - 938 | - 930 |

31. detsembri 2008. aasta seisuga | | 129 146 | 109 363 |

(13) Nõuded rahastajate vastu (tuhandetes eurodes)

Põhilised nõuded rahastajate vastu on järgmised:

| 2008 | 2007 |

| | |

Sissenõutud, kuid veel tasumata osamaksud | 48 020 | 148 427 |

Osamaks üldhalduskulude katteks | 17 871 | 32 756 |

| | |

Nõuded rahastajate vastu kokku | 65 891 | 181 183 |

(14) Muud varad (tuhandetes eurodes)

Põhilised muud varad on järgmised:

| | 2008 | 2007 |

| | | |

Nõuded EIP vastu | | - | 3 386 |

Finantstagatised | | 525 | 508 |

| | | |

Muud varad kokku | | 525 | 3 894 |

(15) Ettemakstud tulud (tuhandetes eurodes)

Ettemakstud tulud koosnevad põhiliselt järgnevast:

| | 2008 | 2007 |

| | | |

Ettemakstud intressitoetused | | 19 962 | 17 947 |

Laenude ja nõuetega seotud ettemakstud vahendustasud | | 224 | 83 |

| | | |

Ettemakstud tulud kokku | | 20 186 | 18 030 |

(16) Võlad kolmandatele isikutele (tuhandetes eurodes)

Põhilised võlad kolmandatele isikutele on järgmised:

| | 2008 | 2007 |

| | | |

EIP-le võlgnetavad üldhalduskulud (neto) | | 35 741 | 32 756 |

Veel väljamaksmata intressitoetused | | 157 992 | 98 396 |

| | | |

Võlad kolmandatele isikutele kokku | | 193 733 | 131 152 |

(17) Muud kohustused (tuhandetes eurodes)

Muud kohustused koosnevad põhiliselt järgnevast:

| | 2008 | 2007 |

| | | |

Seoses osamaksude kontoga komisjonile tagasimakstav tasu | | - | 27 |

EIP-le tagasimakstavad summad | | 2 257 | - |

Finantstagatised | | 525 | 508 |

Muud | | 1 495 | 381 |

| | | |

Muud kohustused kokku | | 4 277 | 916 |

(18) Investeerimisrahastu liikmesriikidelt sissenõutud osamaksud (tuhandetes eurodes)

Austria | 22 393 | 5 035 | 27 428 | 1 457 |

Belgia | 33 124 | 7 448 | 40 572 | 2 156 |

Taani | 18 083 | 4 066 | 22 149 | 1 177 |

Soome | 12 507 | 2 812 | 15 319 | 814 |

Prantsusmaa | 205 335 | 46 170 | 251 505 | 13 365 |

Saksamaa | 197 392 | 44 384 | 241 776 | 12 848 |

Kreeka | 10 562 | 2 375 | 12 937 | 687 |

Iirimaa | 5 239 | 1 178 | 6 417 | 341 |

Itaalia | 105 963 | 23 826 | 129 789 | 6 897 |

Luksemburg | 2 450 | 551 | 3 001 | 160 |

Madalmaad | 44 109 | 9 918 | 54 027 | 2 871 |

Portugal | 8 196 | 1 843 | 10 039 | 534 |

Hispaania | 49 348 | 11 096 | 60 444 | 3 212 |

Rootsi | 23 069 | 5 187 | 28 256 | 1 501 |

Ühendkuningriik | 107 230 | 24 111 | 131 341 | - |

Kokku 31. detsembri 2008. aasta seisuga | 845 000 | 190 000 | 1 035 000 | 48 020 |

Kokku 31. detsembri 2007. aasta seisuga | 830 000 | 120 000 | 950 000 | 148 427 |

(*) 10. novembril 2008 määras nõukogu kindlaks, kui suure osamaksu iga liikmesriik peab 21. jaanuariks 2009 tasuma.

(19) Tingimuslikud kohustused ja kulukohustused (tuhandetes eurodes)

| 2008 | 2007 |

| | |

Kulukohustused | | |

Väljamaksmata laenud | 777 597 | 669 117 |

Väljamaksmata omakapitaliinvesteeringutega seotud kulukohustused | 188 059 | 88 204 |

Väljavõetud tagatised | 11 800 | 10 116 |

| | |

Tingimuslikud kohustused | | |

Väljavõtmata tagatised | 105 000 | 113 875 |

| | |

Kokku | 1 082 456 | 881 312 |

(20) Bilansipäevajärgsed sündmused

Pärast bilansipäeva ei ole toimunud ühtegi olulist sündmust, mis tuleks avalikustada või mis nõuaks 31. detsembri 2008. aasta raamatupidamisaruande korrigeerimist.

Panga korralduskomitee ettepanekul vaatas panga direktorite nõukogu käesoleva raamatupidamise aastaaruande 12. märtsil 2009 läbi ja otsustas esitada selle panga juhatajate nõukogule, et viimane aruande 9. juuni 2009. aasta koosolekul heaks kiidaks.

4. Liide: Olukord riikide ja vahendite lõikes

(...PICT...)

[1] ELT L 320, 6.12.2007, lk 31−32.

[2] ELT L 78, 19.3.2008, lk 1−34.

[3] ELT L 78, 19.3.2008, lk 1−34.

[4] EÜT L 266, 21.9.1991, lk 1.

[5] EÜT L 191, 7.7.1998, lk 53–70.

[6] ELT L 83, 1.4.2003, lk 1−31.

[7] ELT L 247, 9.9.2006, lk 32−45.

[8] EÜT L 156, 29.5.1998 lk 3–106.

[9] Kümnenda Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse artikkel 118.

[10] ELT L 198, 6.8.2003 lk 8.

[11] Seitsmenda EAFi suhtes kohaldatav sisekokkulepe neljanda AKV-EMÜ konventsiooni kohase ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta (EÜT L 229, 17.8.1991), kaheksanda EAFi suhtes kohaldatav sisekokkulepe neljanda AKV-EÜ konventsiooni teise finantsprotokolli kohase ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta (EÜT L 156, 29.5.1998), üheksanda EAFi suhtes kohaldatav sisekokkulepe Cotonou lepingu kohase ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta (EÜT L 317, 15.12.2000) ning sisekokkulepe nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate vahel ühenduse abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV-EÜ partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa.

[12] Nõukogu otsus 2004/289/EÜ ning AKV-EÜ ministrite nõukogu 22. novembri 2005. aasta otsused 6/2005 ja 7/2005.

[13] Ühisnõukogu 25. mai 2007. aasta otsus nr 2/2007 AKV-EÜ ministrite nõukogus vastu võetava ühenduse seisukoha kohta, mis käsitleb komisjoni hallatava täiendava kahepoolse rahalise toetuse lubamist Aafrika rahutagamisvahendi eesmärkide toetamiseks.

[14] Komisjoni otsus nr K(2008) 8612.

[15] Varasemate EAFide mittesihtotstarbeliste vahendite hulka kuulub Sysmini vahendite saldo, mille suuruseks on AKV-EÜ ministrite nõukogu otsusega 3/2000 kinnitatud 410,926 miljonit eurot. Komisjoni otsusega PE/410/2001 on need vahendid lülitatud AKV-EÜ partnerluslepingu finantsprotokolli alusel kavandatavate siseriiklike sihtprogrammide assigneeringute (B-assigneeringud) hulka. Cotonou lepingu I lisa lõige 5.

--------------------------------------------------

52009DC0397