<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-51/17</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62017CC0051</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:303">EU:C:2018:303</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>15</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>15</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Tanchevi ettepanek – Kohtuasi C‑51/17</HT></P><P><HT TYPE="SC">OTP Bank ja OTP Faktoring</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Evgeni Tanchev</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20180503">3. mail 2018</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑51/17</HT></P><P>OTP Bank Nyrt</P><P>OTP Faktoring Követeléskezelő Zrt</P><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></HT></P><P>Teréz Ilyés</P><P>Emil Kiss</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Fővárosi Ítélőtábla (Budapesti apellatsioonikohus, Ungari))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Tarbijakaitse</KEYWORD><KEYWORD>Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes</KEYWORD><KEYWORD>Välisvaluutas nomineeritud krediidilepingud</KEYWORD><KEYWORD>Liikmesriigi õigusaktid, mille eesmärk on heastada ebaõiglaseid lepingutingimusi</KEYWORD><KEYWORD>Direktiivi 93/13/EMÜ artikli 4 lõige 2 ning <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>lihtne ja arusaadav keel<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></KEYWORD><KEYWORD>Direktiivi 93/13 artikli 1 lõige 2 ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>kohustuslikud õigus- või haldusnormid<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></KEYWORD><KEYWORD>Liikmesriigi kohtute pädevus hinnata omal algatusel lepingutingimuste ebaõiglust</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesolev eelotsusetaotlus, mille on esitanud Fővárosi Ítélőtábla (Pealinna Budapesti apellatsioonikohus), puudutab järjekordset vaidlust,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Vt ka nt eelseisev kohtuotsus kohtuasjas Sziber, C‑483/16. Kohtujurist Wahli ettepanek on esitatud <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20180116">16. jaanuaril 2018</DATE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:9">EU:C:2018:9</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> mis tuleneb Euroopa Kohtu <DATE ISO="20140430">30. aprilli 2014. aasta</DATE> otsusest kohtuasjas Kásler ja Káslerné Rábai (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>Kásler<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>),<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑26/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:282">EU:C:2014:282</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> milles käsitleti Ungaris sõlmitud ja välisvaluutas, nimelt Šveitsi frankides nomineeritud tarbijakrediidilepingute kokkusobivust liidu õigusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Selles asjas nägi Euroopa Kohus muu hulgas ette, mida tähendab mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>lepingu põhiobjekt<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><DATE ISO="19930405">5. aprilli 1993. aasta</DATE> direktiiv (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="095" PAGE.FIRST="29" DATE.PUB="1993">EÜT 1993, L 95, lk 29</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>direktiiv 93/13<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>).</P></NOTE> artikli 4 lõike 2 raames. Seejärel pidi Kúria (Ungari kõrgeim kohus), kes esitas selles kohtuasjas eelotsusetaotluse, otsustama, kas asjasse puutuvad lepingutingimused jäävad põhimõtteliselt direktiiviga 93/13 ette nähtud kaitse alt välja. Samal ajal andis Euroopa Kohus Kúriale (Ungari kõrgeim kohus) kriteeriumid, mille abil määratleda, kas need punktid olid koostatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>lihtsas ja arusaadavas keeles<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>, mille puhul on direktiivi 93/13 artikli 4 lõike 2 alusel samuti tegemist erandiga selle väljajätmise suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Sisuliselt vaidlustavad esimese kohtuastme hagejad Téréz Ilyés ja Emil Kiss (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>hagejad<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>) heastamiskorra, mille Ungari seadusandja on kehtestanud, lähtudes Euroopa Kohtu otsusest kohtuasjas Kásler, ja sellele järgnevast Kúria (Ungari kõrgeim kohus) kohtuotsusest, milles järeldati, et see süsteem jätab vahetuskursi riski tarbijate kanda sellistel asjaoludel, mis viisid direktiiviga 93/13 ette nähtud läbipaistvuskohustuse rikkumiseni.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigusnormid</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Direktiivi 93/13 artikli 1 lõikes 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>Lepingutingimused, mis põhinevad kohustuslikel põhikirjasätetel või õigusnormidel ning nende rahvusvaheliste konventsioonide sätetel või põhimõtetel, millega liikmesriigid või ühendus on ühinenud, eelkõige transpordi valdkonnas, ei kuulu käesoleva direktiivi reguleerimisalasse.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Direktiivi 93/13 artikli 3 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>1. Lepingutingimus, mille suhtes ei ole eraldi kokku lepitud, loetakse ebaõiglaseks, kui see on vastuolus heausksuse tingimusega ning kutsub esile lepinguosaliste lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste olulise tasakaalustamatuse, mis kahjustab tarbijat.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Direktiivi 93/13 artiklis 4 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="004.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Ilma et see piiraks artikli 7 kohaldamist, võetakse lepingutingimuse hindamisel arvesse lepingu sõlmimise objektiks oleva kauba või teenuse laad ning viidatakse lepingu sõlmimisel kõigile sellega kaasnevatele asjaoludele ning kõigile teistele kõnealuse või muu lepingu tingimustele, millest see sõltub.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="004.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Tingimuste õiglase või ebaõiglase iseloomu hindamine ei ole seotud lepingu põhiobjekti mõiste, hinna ja tasu piisavuse ega vastutehinguna pakutavate teenuste või kaubaga, kui kõnealused tingimused on koostatud lihtsas ja arusaadavas keeles.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Direktiivi 93/13 artikli 3 lõikes 3 on sätestatud, et direktiivi 93/13 lisa sisaldab soovituslikku ja mittetäielikku loetelu tingimustest, mida võib pidada ebaõiglasteks. Lisa punktis i on nimetatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>Tingimused, mille eesmärk või tagajärg on:</ALINEA><ALINEA>siduda tarbija pöördumatult tingimustega, millega tarbijal ei olnud tegelikke võimalusi tutvuda enne lepingu sõlmimist.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Direktiivi 93/13 artikli 6 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>Liikmesriigid sätestavad, et ebaõiglased tingimused lepingus, mille müüja või teenuste osutaja on […] tarbijaga sõlminud, ei ole [siseriiklikes õigusaktides sätestatud tingimustel] tarbijale siduvad ning [et leping jääb muus osas pooltele siduvaks, kui see saab kehtida ka ilma ebaõiglaste tingimusteta].<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> [Tsitaati on parandatud Euroopa Kohtus, kuna direktiivi eestikeelne tõlge on ebatäpne.]</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Direktiivi 93/13 artikli 7 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>Liikmesriigid tagavad, et tarbijate ja konkurentide huvides oleksid olemas piisavad ja tõhusad vahendid, et lõpetada ebaõiglaste tingimuste seadmine lepingutes, mis müüjad või teenuste osutajad tarbijatega sõlmivad.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="3"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Ungari õigusnormid</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">1996. aasta seadus nr CXII krediidi- ja finantseerimisasutuste kohta (hitelintézetekről és pénzügyi vállalkozásokról szóló 1996. évi CXII. törvény, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>krediidiasutuste seadus<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>)</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Krediidiasutuste seaduse § 203 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="203.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Krediidiasutus peab nii oma tegelikke kui ka potentsiaalseid kliente selgelt ja arusaadavalt teavitama oma pakutavate teenuste kasutustingimustest, nagu ka nende tingimuste muudatustest […]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="203.006"><NO.PARAG>6.</NO.PARAG><ALINEA>Jaekliendilepingute puhul, millega antakse laen välisvaluutas või mis sisaldavad ostuoptsiooni õigust kinnisvarale, peab krediidiasutus kliendile selgitama lepingu sõlmimisega kaasnevat riski ja klient kinnitab nõusolekut oma allkirjaga.<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">DH1 seadus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>2014. aasta XXXVIII seaduse, millega nähakse ette teatavad muudatused seoses Kúria (Ungari kõrgeim kohus) kohtulahendiga krediidiasutuste tarbijalaenulepinguid käsitleva kohtupraktika ühtlustamise kohta (2014. évi XXXVIII. törvény a Kúriának a pénzügyi intézmények fogyasztói kölcsönszerződéseire vonatkozó jogegységi határozatával kapcsolatos egyes kérdések rendezéséről; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>DH1 seadus<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>), § 1 lõige 1 näeb ette:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>[Käesolevat seadust kohaldatakse] tarbijatega sõlmitud laenulepingutele, mis on sõlmitud <DATE ISO="20040501">1. maist 2004</DATE> kuni käesoleva seaduse jõustumiseni. Käesoleva seaduse kohaldamisel on mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>tarbijaga sõlmitud laenuleping<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> kohaldamisalas mis tahes välisvaluutal põhinev (välisvaluutaga seotud või selles nomineeritud ja Ungari forintites tagasi makstud) või Ungari forintitel põhinev krediidi- või laenuleping või mis tahes kapitalirendileping, mille on sõlminud finantseerimisasutus ja tarbija, kui see hõlmab tüüptingimusi või mis tahes lepingutingimust, milles ei ole eraldi kokku lepitud, sisaldades § 3 lõikes 1 või § 4 lõikes 1 ette nähtud tingimust.<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>DH1 seaduse § 3 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="003.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Tarbijatega sõlmitud krediidilepingutes on tühised lepingutingimused – v.a eraldi kokku lepitud lepingutingimused –, mille kohaselt finantseerimisasutus otsustab, et laenu või liisingu esemeks oleva eseme ostmiseks antud laenusumma väljamaksmisele kohaldatakse ostukurssi, samas kui laenu tagasimaksmisele kohaldatakse müügikurssi või mis tahes sellist vahetuskurssi, mis on laenusumma väljamaksmisele kohaldatavast erinev.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>[…] lõikes 1 osutatud tühise lepingutingimuse asemel [kohaldatakse] nii laenu väljamaksmisele kui ka tagasimaksmisele (sh välisvaluutas määratud laenumaksetele ja kõikidele kuludele, tasudele ja komisjonitasudele) [Ungari Keskpanga] ametlikku vastava valuuta vahetuskurssi.</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="003.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>Krediidiasutus peab tegema tarbijaga tagasiarvelduse vastavalt eriseadusele.<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">DH3 seadus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>2014. aasta LXXVII seaduse, mis reguleerib mitmesuguseid küsimusi seoses tarbijaga sõlmitud laenulepingutes nimetatud vääringu muutmisega ja intressi reguleerivate õigusnormidega (2014. évi LXXVII. törvény az egyes fogyasztói kölcsönszerződések devizanemének módosulásával és a kamatszabályokkal kapcsolatos kérdések rendezéséről; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>DH3 seadus<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>), § 3 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>Tarbijatega sõlmitud laenulepinguid muudetakse käesoleva seaduse sätete kohaselt.<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>DH3 seaduse § 10 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>Välisvaluutas nomineeritud või välisvaluutapõhiste hüpoteegiga tagatud tarbijalaenulepingute puhul on võlausaldajast finantseerimisasutus kohustatud vastavalt [DH 2 seadusele] tagasiarveldamiskohustuse täitmiseks määratud tähtaja jooksul konverteerima välisvaluutas nomineeritud või välisvaluutapõhise hüpoteegiga tagatud tarbijalaenulepingu alusel tekkinud või sellest tuleneva kogu võlasumma (sealhulgas välisvaluutas arvestatud intress, tasud, teenustasud ja kulud) Ungari forintites nomineeritud laenuks, mis on kindlaks määratud [seadusest DH 2] tuleneva ümberarvestuse alusel, kohaldades tarbijale soodsamat võrdluskuupäeva kahest järgmisest:</ALINEA><ALINEA>a) Ungari keskpanga asjaomase välisvaluuta ametlike vahetuskursside keskmine ajavahemikul <DATE ISO="20140616">16. juuni 2014</DATE> – <DATE ISO="20141107">7. november 2014</DATE>, või</ALINEA><ALINEA>b) Ungari keskpanga ametlik asjaomase välisvaluuta vahetuskurss <DATE ISO="20141107">7. novembril 2014</DATE>.<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Asjaolud, menetlus ja eelotsuse küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Hagejad sõlmisid <DATE ISO="20080215">15. veebruaril 2008</DATE> pangaga ELLA Első Lakáshitel Kereskedelmi Bank Zrt Šveitsi frankides nomineeritud laenulepingu intressiga 1,9 %. Vahendaja andis <DATE ISO="20161101">1. novembril 2016</DATE> laenu üle pangale OTP Bank Nyrt, kes andis selle omakorda üle pangale OTP Faktoring Követléskezelő Zrt (esimese kohtuastme kostjad, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>kostjad<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Selle lepingu kohaselt pidi võlausaldaja välja maksma maksimaalselt summa <FT TYPE="NUMBER">30075000</FT> Ungari forintit, mis sisaldas väljamaksmise komisjonitasu summas <FT TYPE="NUMBER">75000</FT> forintit ja mis lepingu sõlmimise ajal võrdus <FT TYPE="NUMBER">212831</FT> Šveitsi frangiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Lepingu järgi konverteeris võlausaldaja summa Šveitsi frankidesse, kasutades selleks oma enda välisvaluuta ostukurssi, mis kehtis laenu forintites väljamaksmise ajal. Kuid laenu tagasimaksmise kuumaksete summa, mis tuli tasuda forintites, määras ta kindlaks oma enda välisvaluuta müügikursi järgi. Lepingu järgi võis võlausaldaja tavapäraseid intresse ja teenustasusid ühepoolselt muuta, see ei sisaldanud aga ühtegi tingimust, mis võimaldaks hagejatel laenu kirjendamise vääringut ühepoolselt muuta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Lepingu osas <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>Riskist teavitamise deklaratsioon<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> oli ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>seoses laenu riskidega võlgnik teatab, et talle võlausaldaja poolt selle kohta antud üksikasjalik teave on talle teada ja arusaadav ning et ta on teadlik välisvaluutas võetava laenuga kaasnevast riskist, mis jääb ainuisikuliselt tema kanda. Vahetuskursi suhtes on ta teadlik eelkõige sellest, et kui forinti vahetuskursis Šveitsi frangi suhtes toimub lepingu kehtivusajal muutusi, mis osutuvad ebasoodsaks (st kui forinti vahetuskurss langeb võrreldes väljamaksmise hetkel kehtinud ametliku vahetuskursiga), siis võib muu hulgas juhtuda, et sellele vastav välisvaluutas kindlaks määratud ja forintites tasutav laenumaksete summa suureneb oluliselt. Käesolevale lepingule alla kirjutamisega võlgnik kinnitab, et ta on teadlik, et selle riski<?PAGE NO="5"?> majanduslikud tagajärjed jäävad täielikult tema kanda. Ta teatab ühtlasi, et ta on hoolikalt hinnanud vahetuskursi riskist tingitud võimalikke tagajärgi ning aktsepteerib neid, olles kaalunud riski vastavalt oma maksejõulisusele ja majanduslikule olukorrale, ning et ta ei saa esitada panga vastu vahetuskursi riski tagajärjel mingeid nõudeid.<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Hagejad alustasid <DATE ISO="20130516">16. mail 2013</DATE> kostjate vastu kohtumenetlust, taotledes laenulepingu kehtetuks tunnistamist ja lepingu õigusjõu tunnistamist nii, et seda loetaks forintites nomineeritud lepinguks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Esimese astme kohus rahuldas <DATE ISO="20160311">11. märtsi 2016. aasta</DATE> kohtuotsusega selle hagi, leides muu hulgas, et lepingutingimus, mis kohustas lepingu põhiesemena kandma vahetuskursi riski, ei olnud selge ega arusaadav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Esimene kostja esitas esimese astme kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, nõudes selle kohtuotsuse muutmist ja nõude rahuldamata jätmist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Pärast seda, kui hagejad alustasid <DATE ISO="20130516">16. mail 2013</DATE> kohtumenetlust, ja ajal, mil see kohtuasi oli Ungari kohtute menetluses, võttis Ungari seadusandja vastu DH1, DH2 ja DH3 seaduse. Eelotsusetaotluses on märgitud, et <DATE ISO="20140726">26. juulil 2014</DATE> jõustunud DH1 seadus tugineb Kúria (Ungari kõrgeim kohus) otsusele nr 2/2014<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P><HT TYPE="ITALIC">Magyar Közlöny</HT> 2014/91, lk 10975.</P></NOTE> (mis on Ungari kohtutele siduv) ja mis tehti arvestades Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas Kásler.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P><DATE ISO="20140430">30. aprilli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑26/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:282">EU:C:2014:282</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Vt samuti 2014. aasta DH2 seadust, mis käsitleb teatavaid küsimusi, mida reguleerib 2014. aasta seadus nr XXXVIII, milles on sätestatud tagasiarvelduse eeskirjad ja teatavad muud sätted seoses [Kúria (Ungari kõrgeim kohus)] kohtulahendiga finantseerimisasutuste tarbijalaenulepingutega seotud ühtse kohtupraktika kohta (A [Kúriának a] pénzügyi intézmények fogyasztói kölcsönszerződéseire vonatkozó jogegységi határozatával kapcsolatos egyes kérdések rendezéséről szóló 2014. évi XXXVIII. törvényben rögzített elszámolás szabályairól és egyes egyéb rendelkezésekről szóló 2014. évi XL. törvény.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul on DH1 seaduse § 1 lõige 1 ja § 3 asjasse puutuvale lepingule kohaldatavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>DH1 seaduse § 3 lõikes 1 on sätestatud, et tarbijatega sõlmitud laenulepingute tingimused, mille järgi kohaldatakse laenu väljamaksmiseks ostukurssi ja laenu tagasimaksmiseks müügikurssi, on kehtetud. DH1 seaduse § 3 lõike 2 järgi asendatakse § 3 lõike 1 alusel tühiseks tunnistatud tingimus – põhimõtteliselt – tingimusega, mis sätestab, et nii laenu väljamaksmiseks kui ka tagasimaksmiseks kohaldatakse Magyar Nemzeti Banki (Ungari keskpank) ametlikku välisvaluuta vahetuskurssi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluses on samuti märgitud, et 2014. aasta DH2 seadusega kohustas seadusandja finantsasutusi tegema tasaarvelduse summadega, mille tarbijad on ebaõiglaste lepingutingimuste alusel ülemääraselt maksnud. 2014. aasta DH3 seadusega ei olnud välisvaluutas nomineeritud hüpoteegiga tagatud laenud enam lubatud, sellega konverteeriti tarbijate võlad (sealhulgas vaidlusalune võlg) forintitesse ja muudeti õigussuhete sisu muudes aspektides.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Viimaks on eelotsusetaotluses märgitud, et seadustega DH1 ja DH3 jäeti vahetuskursi risk nii <HT TYPE="ITALIC">ex tunc</HT> kui ka <HT TYPE="ITALIC">ex nunc</HT> jõuga tarbija kanda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Seoses Kúria (Ungari kõrgeim kohus) otsusega nr 2/2014<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Vt käesoleva ettepaneku 5. joonealune märkus.</P></NOTE> on eelotsusetaotluses sedastatud, et see säilitab seadusjõu hoolimata DH seaduste vastuvõtmisest ja selles on öeldud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>1.</NO.P><TXT>Tarbijaga tarbijaga välisvaluutas sõlmitud laenulepingu tingimus, mille kohaselt vahetuskursi risk jääb piiramatult tarbija kanda – vastukaaluks soodsamale intressimäärale –, on lepingutingimus põhisoorituse kohta, mille ebaõiglast laadi üldjuhul kontrollida ei saa. Selle lepingutingimuse ebaõiglast laadi saab kontrollida ja lepingutingimuse ebaõiglaseks tunnistada ainult juhul, kui lepingu sõlmimise ajal ja arvestades lepingu teksti ja krediidiasutuselt saadud teavet, ei olnud selle sisu selge<?PAGE NO="6"?> ega arusaadav keskmisele piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelikule ja ettevaatlikule tarbijale. Lepingutingimused vahetuskursi riski kohta on ebaõiglased ja järelikult on leping osaliselt või täielikult kehtetu, kui tarbijal on seetõttu, et saadud teave on ebapiisav või see teave on saadud hilinemisega, põhjendatud alust arvata, et vahetuskursi risk ei ole reaalne või et ta kannab seda riski piiratult.<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/></TXT></NP></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Neil tingimustel peatas Fővárosi Ítélőtábla (Pealinna Budapesti apellatsioonikohus, Ungari) menetluse ja esitas <DATE ISO="20170117">17. jaanuaril 2017</DATE> järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>1)</NO.P><TXT>Kas lepingutingimust – millega jäetakse vahetuskursi risk tarbija kanda ja mis on seetõttu, et lepingust on välja jäetud ebaõiglane lepingutingimus, mis nägi ette ostu- ja müügikursi vahe ja kohustuse kanda vastavat vahetuskursi riski, muutunud suure hulga lepingute puhul tekkinud kohtuvaidluste tõttu lepingutingimuste kehtetuks tunnistamisega seadusandja sekkumisest tulenevalt <HT TYPE="ITALIC">ex tunc</HT> lepingu osaks –, loetakse direktiivi 93/13 artikli 3 lõike 1 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>lepingutingimuseks, mille suhtes ei ole eraldi kokku lepitud<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> ja mis kuulub seetõttu direktiivi 93/13 kohaldamisalasse?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2)</NO.P><TXT>Kui lepingutingimus, millega jäetakse vahetuskursi risk tarbijale, kuulub direktiivi 93/13 kohaldamisalasse, siis kas direktiivi 93/13 artikli 1 lõikes 2 ette nähtud välistamise reeglit tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab ka lepingutingimust, mis vastab Euroopa Kohtu kohtuotsuse RWE Vertrieb AG, C‑92/11, punkti 26 tähenduses kohustuslikele õigusnormidele, mis on vastu võetud või jõustunud pärast lepingu sõlmimist? Kas nimetatud välistamisreegli kohaldamisalasse tuleb lugeda ka lepingutingimus, mis on pärast lepingu sõlmist muutunud <HT TYPE="ITALIC">ex tunc</HT> tagasiulatuva jõuga selle lepingu osaks kohustusliku õigusnormi tagajärjel, millega heastatakse asjaolu, et leping on lepingutingimuse ebaõigluse tõttu tunnistatud kehtetuks, mistõttu ei ole seda võimalik täita?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3)</NO.P><TXT>Kui tulenevalt vastustest eelmistele küsimustele võib kontrollida, kas lepingutingimus, millega jäetakse vahetuskursi risk tarbija kanda, on ebaõiglane, siis kas direktiivi 93/13 artikli 4 lõikes 2 nimetatud lihtsas ja arusaadavas keeles koostamise nõuet tuleb tõlgendada nii, et see nõue on täidetud ka siis, kui täidetakse faktiliste asjaolude kirjelduses esitatud tingimustel seaduses sätestatud ja tingimata üldiselt sõnastatud teavitamiskohustust, või tuleb tarbijale teatada ka andmed riski kohta, mis on krediidiasutusele teada või mida tal oleks lepingu sõlmimise ajal võimalik teada saada?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4)</NO.P><TXT>Kas selguse ja arusaadavuse nõude ja direktiivi 93/13 lisa punkti 1 alapunkti i seisukohast on direktiivi 93/13 artikli 4 lõike 1 tõlgendamiseks oluline asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal olid lepingus sätestatud tingimused lepingu ühepoolselt muutmise õiguse ning ostu- ja müügikursi vahe kohta – mis hiljem osutusid ebaõiglaseks – koos tingimusega vahetuskursi riski kandmise kohta, nii et nende tingimuste kumulatiivse mõju tõttu ei saanud tarbija tegelikult üldse ette näha, kuidas maksekohustused edaspidi kujunevad, ega nende muutumise mehhanismi? Või ei tule hiljem ebaõiglaseks tunnistatud lepingutingimusi arvesse võtta, kui hinnatakse seda, kas vahetuskursi riski sätestav lepingutingimus on ebaõiglane?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>5)</NO.P><TXT>Kui liikmesriigi kohus tunnistab ebaõiglaseks lepingutingimuse, millega jäetakse vahetuskursi risk tarbija kanda, siis kas ta on liikmesriigi õigusnormide kohaselt õiguslike tagajärgede kindlaksmääramisel kohustatud võtma omal algatusel arvesse – järgides poolte õigust arutamisele võistlevas menetluses – ka teiste lepingutingimuste ebaõiglast laadi, millele hagejad oma hagis ei ole tuginenud? Kas põhimõte, mille kohaselt peab kohus Euroopa Kohtu praktikast lähtudes tegutsema omal algatusel, on kohaldatav ka juhul, kui hageja on tarbija või – arvestades poolte positsiooni menetluses tervikuna ja menetluse eripära ning poolte autonoomia põhimõtet – välistab põhimõte, mille kohaselt on pooltel õigus hagi eset piirata, konkreetsel juhul kohtu kontrolli omal algatusel?<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Kirjalikud seisukohad on esitanud hagejad, kostjad, Ungari ja Poola valitsused ja Euroopa Komisjon. Kõik nimetatud peale Poola valitsuse osalesid <DATE ISO="20180222">22. veebruari 2018. aasta</DATE> kohtuistungil.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="7"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatavad märkused</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Eelotsusetaotluse vastuvõetavus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja kostjad vaidlustavad eelotsusetaotluse vastuvõetavuse, tuginedes sellele, et esimesed neli küsimust on hüpoteetilised, neil puudub seos põhikohtuasja asjaoludega ja viienda küsimuse puhul on tegemist <HT TYPE="ITALIC">acte clair</HT> juhtumiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Eelkõige seavad nad kahtluse alla eelotsusetaotluses välja pakutud DH seaduste tõlgenduse, millega väidetakse näiteks seda, et DH1 seadusel ei ole vahetuskursi riski määramisega mingit seost ja et DH3 seadus ei too lepingusse kohustust, mille järgi peavad seda riski kandma tarbijad.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Ungari valitsus vaidlustab ka eelotsusetaotluses esitatud DH seaduste tõlgenduse, kuid ei väida, et see on vastuvõetamatu. Komisjoni sõnul on ebaselge, kas eelotsusetaotlus puudutab DH1 seadust või DH3 seadust.</P></NOTE> Pigem kõrvaldab DH3 seadus välisvaluutas nomineeritud laenude vahetuskursi riski seeläbi, et konverteerib need forintites nomineeritud laenudeks edasiulatuvalt (väidetavalt <DATE ISO="20150201">1. veebruarist 2015</DATE>, <HT TYPE="ITALIC">ex nunc</HT>), mitte tagasiulatuvalt (<HT TYPE="ITALIC">ex tunc</HT>). Nad väidavad, et kuivõrd ei DH seadused ega ka Kúria (Ungari kõrgeim kohus) otsus 2/2014 ei muutnud vahetuskursi riski puudutavat tingimust, on esitatud küsimused hüpoteetilised ja Fővárosi Ítélőtábla (Pealinna Budapesti apellatsioonikohus, Ungari) palutud tõlgendus ei ole seotud põhikohtuasja asjaoludega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Sellegipoolest ei ole ta nõus sellega, et eelotsusetaotlus on vastuvõetamatu. Küll aga tuleb seoses neljanda küsimusega esitada mõni selgitav märkus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>ELTL artikkel 267 põhineb selgel liikmesriigi kohtute ja Euroopa Kohtu ülesannete eristamisel ja põhikohtuasja faktiliste asjaolude hindamine ning liikmesriigi õiguse tõlgendamine ja kohaldamine on vaid liikmesriigi kohtu pädevuses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vt tarbijatega sõlmitud laenulepingu ebaõiglaste tingimuste kontekstis <DATE ISO="20130314">14. märtsi 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aziz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑415/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:164">EU:C:2013:164</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Seega kaldun selle poole, et jätta kõrvale vastuväited, mis on esitatud liikmesriigi õigusakti tähenduse kohta, nii nagu need on esitatud eelotsusetaotluses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Vt sellega seoses ka minu ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Egenberger</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑414/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:851">EU:C:2017:851</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Sarnaselt on üksnes asja menetleval ja selle lahendamise eest vastutaval liikmesriigi kohtul kohtuasja eripärasid arvesse võttes õigus hinnata Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste vajalikkust ja asjakohasust. Kui need küsimused puudutavad liidu õiguse tõlgendamist, on Euroopa Kohus seega põhimõtteliselt kohustatud otsuse tegema.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Kohtuotsus Aziz, viidatud eespool 9. joonealuses märkuses. Vt ka <DATE ISO="20170920">20. septembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Andriciuc</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑186/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:703">EU:C:2017:703</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus saab keelduda liikmesriigi kohtu esitatud eelotsusetaotluse lahendamisest vaid siis, kui on ilmne, et taotletud liidu õiguse tõlgendusel ei ole mingit seost põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, või ka juhul, kui probleem on oletuslik või kui Euroopa Kohtule ei ole teada talle esitatud küsimustele tarviliku vastuse andmiseks vajalikud faktilised või õiguslikud asjaolud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P><DATE ISO="20130314">14. märtsi 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aziz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑415/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:164">EU:C:2013:164</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Kui neljas küsimus kõrvale jätta, sisaldab eelotsusetaotlus liidu õiguse tahkude põhjendatud analüüsi, mis eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates on vaidlusega seotud,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt kohtujurist Jääskineni ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banif Plus Bank</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑312/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:621">EU:C:2015:621</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> nii et on võimalik tuletada tõlgendamist vajavad õigusküsimused hoolimata sellest, et puudub konsensus DH1 ja DH3 seaduste tähenduse ja mõju suhtes. Lisaks sellele on toimikust võimalik hõlpsasti tuvastada pooltevahelise erimeelsuse põhialused.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada, kuidas mõjutab hagejate nõuet DH1 ja DH3 seaduste väljakuulutamine, mis – nagu juba öeldud – toimus põhikohtuasjas aset leidva kohtumenetluse ajal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Kostjad vaidlustavad muu hulgas selle, kas DH1 ja DH3 seadused tõepoolest kandsid vahetuskursi riski üle laenuandjalt laenusaajale, seisavad vastu nende seaduste sellisele tõlgendamisele, mille tulemuseks oleks tagasiulatuv mõju, ja väidavad, et seoses direktiivi 93/13 artikli 4 lõike 2 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>lihtsa ja arusaadava keele<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> tingimuste täitmisega ei ole puudujääke esinenud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Hagejad aga väidavad, et viimati nimetatud nõue ei olnud täidetud, et DH1 ja DH3 seadustest tulenev heastamiskord kannab vahetuskursi riski üle neile kui tarbijatele ja et kurss, mis nende sõnul seadusemuudatusega kehtestati, on märkimisväärselt kõrgem kui kurss, mis kuulus kohaldamisele ajal, mil leping 2008. aastal sõlmiti. Selles kontekstis väidavad nad, et tegemist on läbipaistvuse põhimõtte rikkumisega. Liidu õigusnormide kohaselt kaitseb see koosmõjus direktiivi 93/13 artikli 4 lõikega 2 ning direktiivi 93/13 artiklitega 3 ja 5 ning selle lisaga tarbijaid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Vt nt <DATE ISO="20150226">26. veebruari 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Matei</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑143/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:127">EU:C:2015:127</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Selles kontekstis väidavad hagejad, et on rikutud võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtteid, ja soovivad täiendavalt teada, kas tegemist on direktiivi 93/13 artikli 6 lõike 1 rikkumisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Seega teen ilma kahtlusteta järelduse, et eelotsusetaotlus on esimese kuni kolmanda ja viienda küsimuse osas vastuvõetav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Neljas küsimus viitab direktiivi 93/13 artikli 4 lõikele 1, mis puudutab läbipaistvuse nõudest kaugemale ulatuvaid juhtumeid ja puudutab ebaõigluse teisi vorme. Küll aga ei ole hagejate kirjalikes seisukohtades väiteid artikli 4 lõike 1 seotuse kohta põhikohtuasjaga, samuti ei viidata eelotsusetaotluse osas <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>Eelotsusetaotluse põhjendus<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> direktiivi 93/13 artikli 4 lõikele 1.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Seoses põhikohtuasjas poolte vahel esinevate vaidlusküsimustega rõhutavad hagejad oma kirjalikes seisukohtades, et erinevalt küsimusest, mida Euroopa Kohus analüüsis hiljuti kohtuasjas Andriciuc,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P><DATE ISO="20170920">20. septembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑186/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:703">EU:C:2017:703</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> toetuvad nemad kuritarvitamisele viidates krediidiasutuste seaduse § 203 lõigetes 6 ja 7 nõutava selge ja arusaadava informatsiooni puudumisele. Lisaks sellele puudutavad need Euroopa Kohtu otsuste osad, millele hagejad tuginevad, kas läbipaistvust direktiivi 93/13<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Nimelt <DATE ISO="20150423">23. aprilli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Van Hove</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑96/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:262">EU:C:2015:262</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> artikli 4 lõike 2 tähenduses või artiklit 6 ning võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtteid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P><DATE ISO="20130314">14. märtsi 2013. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aziz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑415/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:164">EU:C:2013:164</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkti 50). Hageja kirjalikes seisukohtades on viidatud ka <DATE ISO="20120614">14. juuni 2012. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Español de Crédito</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑618/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:349">EU:C:2012:349</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Esimeses viidatakse sellele, et tarbijad on müüjate või teenuste osutajate suhtes nõrgemas positsioonis, ja teine puudutab tõhususe põhimõtet.</P></NOTE> või nende kahe kombinatsiooni.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P><DATE ISO="20140430">30. aprilli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kásler</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑26/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:282">EU:C:2014:282</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). <DATE ISO="20161221">21. detsembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gutiérrez Naranjo</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑154/15, C‑307/15 ja C‑308/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:980">EU:C:2016:980</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Nagu juba eespool märgitud, vaidlustavad kostjad neljanda küsimuse vastuvõetavuse, tuginedes selle hüpoteetilisusele. Pigem asun aga seisukohale, et niivõrd, kui neljanda küsimusega palutakse Euroopa Kohtul analüüsida seda, kas on õiglane jätta vahetuskursi risk tarbijate kanda, hinnates seda laiemalt kui läbipaistvuse kohustuse täitmist, ei ole Euroopa Kohtule teada küsimusele vastuse andmiseks vajalikud faktilised ja õiguslikud asjaolud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Vt nt <DATE ISO="20130314">14. märtsi 2013. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aziz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑415/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:164">EU:C:2013:164</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Seega on neljas küsimus kas vastuvõetamatu või tuleb seda tõlgendada nii, et sellega soovitakse teada, kuidas mõjutab direktiivi 93/13 artikli 4 lõikest 2 kostjale tulenevat läbipaistvuse kohustust õigusakt, mis võetakse vastu mitu aastat pärast lepingu sõlmimist (areng, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus peab tarbija vaatepunktist ettenägematuks).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="9"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Põhiküsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse keskmes on küsimus, kas heastamiskord, mis tuleneb DH1 ja DH3 seadusest, mille puhul on tegemist meetmetega, mille Ungari seadusandja kehtestas pärast Euroopa Kohtu otsust Kásler ja Kúria (Ungari kõrgeim kohus) otsust nr 2/2014,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Vt käesoleva ettepaneku 5. joonealune märkus.</P></NOTE> on liidu õiguse alusel kontrollitav ja sellega kooskõlas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Seejuures on oluline meenutada, et Euroopa Kohtu otsustel on vahetu mõju ja need on seega kohaldatavad tõlgendatava meetme jõustumisest alates,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Vt nt <DATE ISO="20151029">29. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>BBVA</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑8/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:731">EU:C:2015:731</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt samuti kohtujurist Szpunari ettepanek, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:321">EU:C:2015:321</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> mistõttu tuleb neid kohaldada ka õigussuhetele, mis on tekkinud enne eelotsusetaotlust, kui peale selle on täidetud muud nimetatud normi kohaldamisega seotud vaidluses pädevasse kohtusse pöördumise tingimused.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt nt <DATE ISO="20130321">21. märtsi 2013. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>RWE Vertrieb</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑92/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:180">EU:C:2013:180</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Lisaks sellele võib Euroopa Kohus vaid erandjuhtudel, soovides kaitsta õiguskindlust, mõne oma otsuse mõju ajaliselt piirata.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibidem</HT>, punkt 59 ja seal viidatud kohtupraktika. Asjasse puutuvad isikud peavad olema käitunud heas usus ja peab olema oluliste häirete oht.</P></NOTE> Kohtuotsuse Kásler puhul Euroopa Kohus selle mõju ajaliselt ei piiranud ja liikmesriigid ise seda teha ei tohi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Vt nt <DATE ISO="20161221">21. detsembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gutiérrez Naranjo</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑154/15, C‑307/15 ja C‑308/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:980">EU:C:2016:980</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>See tähendab, et tõlgendus, mille Euroopa Kohus <DATE ISO="20140430">30. aprillil 2014</DATE> andis direktiivi 93/13 artikli 4 lõikele 2 ja ka tegelikult ka direktiivi 93/13 teistele selles kohtuasjas asjasse puutuvatele sätetele (nimelt artiklitele 3, 5, artikli 6 lõikele 1 ja artiklile 7), on kohaldatavad lepingutingimustele, mis on olemas alates kuupäevast, mil direktiiv 93/13 kehtima hakkas, seega <DATE ISO="19941231">31. detsembrist 1994</DATE>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Direktiivi 93/13 artikli 10 lõige 1.</P></NOTE> Seega on direktiivi 93/13 artikli 4 lõike 2 jõustamine liikmesriigi tasandil seotud mõistlike tähtaegadega, mille näevad ette liikmesriigi õigusaktid,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt nt <DATE ISO="20151029">29. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>BBVA</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑8/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:731">EU:C:2015:731</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja ka liikmesriigi muude menetlusnormidega, tingimusel, et neis peetakse kinni tõhususe ja võrdväärsuse põhimõtetest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt hiljutist ja põhjalikku analüüsi kohtujurist Wahli ettepanekus kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sziber</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑483/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:9">EU:C:2018:9</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Direktiivi 93/13 kontekstis on liikmesriikidele pandud heastamiskohustuste suhtes asjasse puutuvad ka artiklid 6 ja 7, kusjuures Euroopa Kohus on näiteks kohtuotsuses Kásler leidnud, et artikli 7 lõige 1 kohustab liikmesriike sätestama piisavad ja tõhusad meetmed <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>et lõpetada ebaõiglaste tingimuste seadmine lepingutes, mis müüjad või teenuste osutajad tarbijatega sõlmivad<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt nt <DATE ISO="20140430">30. aprilli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kásler</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑26/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:282">EU:C:2014:282</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0078">78</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> ja lisaks sellele on artikli 7 eesmärk tagada meetmed, mis pärsivad direktiivi 93/13 rikkumist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibidem</HT>, punkt 79).</P></NOTE> Samuti on oluline meeles pidada direktiivi 93/13 artiklit 8, mis võimaldab liikmesriikidel selle <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>direktiivi reguleerimisalas vastu võtta või säilitada asutamislepingule vastavad rangemad sätted, et tagada tarbijate kaitstuse kõrgem tase<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Artikli 8 piiride kohta vt nt <DATE ISO="20100603">3. juuni 2010. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Caja de Ahorros y Monte de Piedad de Madrid</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑484/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:309">EU:C:2010:309</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Arvestades seda, et direktiiv 93/13 jõustus <DATE ISO="19941231">31. detsembril 1994</DATE> ja asjasse puutuvad lepingulised kokkulepped sõlmiti <DATE ISO="20080215">15. veebruaril 2008</DATE>, ei saa liidu õiguse alusel olla põhimõttelisi vastuväiteid Ungari seadusandja otsusele reguleerida DH1 seadusega lepingutingimusi, milles on kokku lepitud ajavahemikul <DATE ISO="20040501">1. mai 2004</DATE> kuni <DATE ISO="20140726">26. juuli 2014</DATE>, või näha DH3 seadusega ette võimalused välisvaluutas nomineeritud laenude ümberarvestamiseks forintitesse, viidates 2014. aasta kuupäevadele, olenemata sellest, millised on DH seaduste ajalist mõju puudutavad eriarvamused.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Teisele eelotsuse küsimusele tuleb vastata lähtudes sellest liidu õiguse põhimõttest. Asun seisukohale, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimuste keskmes on see, milline on liidu õiguse kohaselt lubatav mõju, mida DH1 ja DH3 seadus põhikohtuasja tulemusele avaldab. Seega alustan järgnevat analüüsi sisuliselt teisest küsimusest.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste vastused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vastus esimesele küsimusele</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Esimese eelotsuse küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas lepingutingimuse puhul, mis on kehtestatud õigusaktiga, mis jätab vahetuskursi riski tagasiulatuvalt (<HT TYPE="ITALIC">ex tunc</HT>) tarbijatele, on tegemist tingimusega, milles ei ole direktiivi 93/13 artikli 3 lõike 1 kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>eraldi kokku lepitud<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>, nii et põhimõtteliselt kuulub see selle direktiivi kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Nagu on välja toodud Poola kirjalikes seisukohtades, tuleks väljendit <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>eraldi kokku lepitud<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> mõista nii, et see viitab tingimusele, millega pooled on pärast konkreetse asjasse puutuva tingimuse üle läbi rääkimist ühisel kokkuleppel nõustunud, ja mis neid seob. Kui selline tingimus nagu põhikohtuasjas on väidetavalt kehtestatud seadusemuudatusega, ei saa see juba määratluse kohaselt olla tingimus, milles on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>eraldi kokku lepitud<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P><DATE ISO="20151029">29. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>BBVA</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑8/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:731">EU:C:2015:731</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Selles leidis Euroopa Kohus, et asjasse puutuv õigusnorm <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>näeb ette üldkohaldatava õigusliku raamistiku<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>. Kuigi selles kohtuasjas ei olnud asjasse puutuva õigusnormi puhul tegemist <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>lepingutingimusega<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> direktiivi 93/13 artikli 3 lõike 1 tähenduses, peeti seda üldnormiks.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Sellist tõlgendust ei toeta mitte üksnes direktiivi 93/13 artikli 3 lõike 1 tekst,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Vt liidu meetmete tõlgendamisel asjasse puutuvate reeglite ülevaadet nt minu ettepanekus kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pinckernelle</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑535/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:996">EU:C:2016:996</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> vaid see on kooskõlas ka direktiivi 93/13 eesmärgiga, mis kajastub ühes selle põhjenduses, mis viitab ostjate ja tarbijate kaitsmisele <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>ühepoolsete <HT TYPE="ITALIC">tüüp</HT>lepingute<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> eest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> Lisaks sellele viitab üks teine põhjendus võimalustele algatada liikmesriigi õiguse alusel menetlusi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>tarbijalepingute <HT TYPE="ITALIC">üld</HT>tingimuste<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> suhtes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Seetõttu teen ettepaneku vastata esimesele küsimusele, et seadusemuudatusega kehtestatud lepingutingimust, mis jätab vahetuskursi riski tagasiulatuvalt (<HT TYPE="ITALIC">ex tunc</HT>) tarbija kanda, ei saa pidada tingimuseks, milles on direktiivi 93/13 artikli 3 lõike 1 kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>eraldi kokku lepitud<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vastus teisele küsimusele</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas õiguskaitsevahendite süsteemi puhul, mis peegeldub DH1 ja DH3 seadustes, mille Ungari seadusandja kehtestas lähtudes nii kohtuasjast Kásler kui ka Kúria (Ungari kõrgeim kohus) otsusest nr 2/2014,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Vt käesoleva ettepaneku 5. joonealune märkus.</P></NOTE> mis seda kohtuotsust rakendas, on tegemist <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>lepingutingimustega<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>, mis peegeldavad <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>kohustuslikke õigusnorme<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> direktiivi 93/13 artikli 1 lõike 2 tähenduses, nii et need <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0043" ID="QS0043"/>ei kuulu [selle] direktiivi reguleerimisalasse<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Leian, et põhikohtuasjas asjasse puutuvad õiguskaitsevahendid ei ole direktiivi 93/13 artikli 1 lõikest 2 tulenevalt selle direktiivi kohaldamisalast välja jäetud. Minu põhjendused on järgmised.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Esmalt tunnistan, et Euroopa Kohus on leidnud, et direktiivi 93/13 artikli 1 lõikes 2 ette nähtud välistuse puhul peab olema täidetud kaks tingimust. Esmalt peab lepingutingimus põhinema õigus- või haldusnormil ja teiseks peab asjaomane norm olema kohustuslik.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P><DATE ISO="20170920">20. septembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Andriciuc</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑186/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:703">EU:C:2017:703</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Selgitamaks välja, kas konkreetne lepingutingimus jääb direktiivi 93/13 kohaldamisalast välja, peab liikmesriigi kohus seega kontrollima, kas asjaomane tingimus põhineb riigisisese õiguse normidel, mida kohaldatakse lepingupoolte vahel, olenemata nende tahtest, või riigisisese õiguse dispositiivsetel normidel, mida kohaldatakse teise vaikimisi, see tähendab juhul, kui pooled ei ole konkreetses küsimuses teisiti kokku leppinud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibidem</HT>, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika. Vt täiendavalt nt <DATE ISO="20170126">26. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Primus</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑421/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:60">EU:C:2017:60</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0069">69</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Sellegipoolest märgin, et Euroopa Kohus on leidnud, et direktiivi 93/13 artikli 1 lõikes 2 ette nähtud erandit tuleb tõlgendada kitsalt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P><DATE ISO="20170920">20. septembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Andriciuc</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑186/16</NO.CASE>,<NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:703">EU:C:2017:703</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Seega, kuigi DH1 ja DH3 seadused on kohaldatavad põhikohtuasja poolte tahtest olenemata, nagu on märgitud hagejate kirjalikes seisukohtades, ei kehtinud nad <DATE ISO="20080215">15. veebruaril 2008</DATE>, mil lepingutingimustes kokku lepiti.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Selles suhtes erinevad põhikohtuasja asjaolud nendest, mis esinesid teiste oluliste kohtuasjade puhul, milles tõlgendati direktiivi 93/13 artikli 1 lõiget 2. Vt nt <DATE ISO="20130321">21. märtsi 2013. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>RWE Vertrieb</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑92/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:180">EU:C:2013:180</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20140910">10. septembri 2014. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kušionová</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑34/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2189">EU:C:2014:2189</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20170920">20. septembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Andriciuc</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑186/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:703">EU:C:2017:703</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Lisaks sellele on Euroopa Kohus rõhutanud, et direktiivi 93/13 kohaldamise erand on õigustatud asjaoluga, et võib eeldada, et siseriiklik seadusandja on tasakaalustanud teatud lepingute poolte kõiki õigusi ja kohustusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P><DATE ISO="20130321">21. märtsi 2013. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>RWE Vertrieb</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑92/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:180">EU:C:2013:180</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Sellest eeldusest ei saa lähtuda õigusaktide puhul, mis on vastu võetud pärast asjasse puutuva lepingu sõlmimist <HT TYPE="ITALIC">ja</HT> mille eesmärk on rakendada kohtuotsust, milles tuvastati direktiivi 93/13 täitmata jätmine, nagu toimikust nähtuvalt on vaieldamatult olukord põhikohtuasjas. Nagu on selgitatud eespool punktides 45–50, hakkavad liidu õiguse sätteid tõlgendavad Euroopa Kohtu otsused kehtima nende sätete jõustumisest alates, välja arvatud juhul, kui Euroopa Kohus on piiranud nende ajalist mõju, samas kui nende rakendamiseks liikmesriigi kohtutes on vaja järgida liikmesriigi menetlusnorme, arvestades tõhususe ja võrdväärsuse põhimõtteid. Lisaks sellele on eespool märgitud, et direktiivi 93/13 kontekstis on artiklid 6, 7 ja 8 sageli seotud sellise toiminguga, kuivõrd nad reguleerivad meetmeid, mida liikmesriigid peavad selle direktiivi kohaselt tarbijate õiguste kaitsmiseks ette nägema.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtul on tõepoolest juba olnud võimalik anda hinnang selliste liikmesriigi (õigusaktidel põhinevate) heastamissätete kokkusobivusele direktiivi 93/13 artikliga 6 ja 7 ning tõhususe ja võrdväärsuse põhimõttega, mis on vastu võetud vastusena Euroopa Kohtu otsusele, millega tõlgendati direktiivi 93/13. Neis kohtuasjades aga ei analüüsita, kas direktiivi 93/13 artikli 1 lõige 2 mõjutab asjasse puutuvaid õigusnorme väljaspool käesoleva direktiivi piire, tõenäoliselt seetõttu, et üheski analüüsis ei ole neid õigusnorme vaadeldud kui <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0044" ID="QS0044"/>lepingutingimusi<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20151029">29. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>BBVA</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑8/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:731">EU:C:2015:731</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktid 21 ja 23. <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0045" ID="QS0045"/>Selle kohtupraktika arvessevõtmiseks ja eeskätt <DATE ISO="20130314">14. märtsi 2013. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aziz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑415/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:164">EU:C:2013:164</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) tagajärjel muudeti seadusega 1/2013 eelkõige tsiviilkohtumenetluse seaduse neid artikleid, mis käsitlevad täitmist hüpoteegiga koormatud vara suhtes. Pärast seaduse 1/2013 jõustumist algatatud menetluste puhul võimaldab nüüd võlgniku vastuväide, mis põhineb lepingutingimuse ebaõiglusel ja on esitatud akti, millega täitmine määrati, teatavakstegemisest kulgema hakkava 10‑päevalise tavalise tähtaja jooksul, peatada hüpoteegiga tagatud nõuet puudutava täitemenetluse seniks, kuni kohus teeb vastuväite kohta lahendi. […] Tuleb välja selgitada, kas – ja vajaduse korral, millises ulatuses – ülemineku tähtaja mehhanism, mille kasuks Hispaania seadusandja otsustas ja mis kehtestati seadusega 1/2013, on vastuolus direktiiviga 93/13 (tõlgenduses, mis tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, mida on edasi arendatud eeskätt alates kohtuotsusest Aziz […].<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> Vt ka näiteks <DATE ISO="20140717">17. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sánchez Morcillo ja Abril García</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑169/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2099">EU:C:2014:2099</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20150121">21. jaanuari 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Unicaja Banco ja Caixabank</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑482/13, C‑484/13, C‑485/13 ja C‑487/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:21">EU:C:2015:21</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); ja <DATE ISO="20170126">26. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Primus</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑421/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:60">EU:C:2017:60</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> direktiivi 93/13 artikli 1 lõike 2 tähenduses. Sellegipoolest tuleneb see tõenäoliselt ühemõttelisest kohustusest <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0046" ID="QS0046"/>ette näha tulemusliku õiguskaitse tagamiseks vajaliku kaebeõiguse liidu õigusega hõlmatud valdkondades<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/>, mis on liikmesriikidele kehtestatud liidu esmase õigusega tulenevalt Euroopa Liidu lepingu artiklist 19.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Ulatuses, milles DH1 ja DH3 seadused mõjutavad lepingutingimuste sisu (näiteks seda, kumb pool peaks kandma vahetuskursi riski), erinevalt sanktsioonidest ja menetlusnormidest, mida tuleb kohaldada tulenevalt Euroopa Kohtu otsusest kohtuasjas Kásler, on põhikohtuasja asjaoludest tulenevalt selline sisuline tegur sedavõrd lähedalt seotud nõudega, mille kohaselt peavad DH1 ja DH3 seadused olema kooskõlas direktiivi 93/13 artiklitega 6 ja 7,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Vt hiljutine <DATE ISO="20170126">26. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Primus</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑421/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:60">EU:C:2017:60</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> samuti võrdväärsuse ja tõhususe põhimõttega, et on sellest lahutamatu. Lisaks sellele muudaks direktiivi 93/13 artikli 1 lõike 2 tõlgendus, mille kohaselt kuuluvad sellised seadused nagu DH1 ja DH3 seadused selles sättes ette nähtud erandi kohaldamisalasse, kohtuliku läbivaatamise suhteks puutumatuks ka liikmesriigi seadusandliku vastuse Euroopa Kohtu otsusele, mis järeldas, et liikmesriigi õigusakt või praktika on direktiiviga 93/13 kokkusobimatu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Selline tõlgendus muudaks aga direktiivi 93/13 artikli 1 lõike 2 kokkusobimatuks Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 38 nõudega, mille kohaselt tagatakse liidu poliitikaga tarbijakaitse kõrge tase, mis on vähemalt direktiivi 93/13 artikli 1 lõike 2 tõlgendamise juhis.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Kohtujurist Wahl asub oma ettepanekus kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pohotovost</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑470/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:844">EU:C:2013:844</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) seisukohale, et harta artikkel 38 on harta artikli 52 lõike 5 kohaselt pigem põhimõte kui õigus.</P></NOTE> Samuti tekitaks see pingeid harta artiklis 47 ette nähtud õigusega tõhusale kohtulikule kaitsele,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Vt <DATE ISO="20140910">10. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kusionová</NAME.CASE>, (<NO.CASE>C‑34/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2189">EU:C:2014:2189</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika), kus Euroopa Kohus leidis, et harta artiklitest 38 ja 47 tulenevad <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0047" ID="QS0047"/>kohustused<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0048" ID="QS0048"/>direktiivi 93/13 rakendamisel siduvad<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/>.</P></NOTE> millega antakse üksikisikutele õigused, millele nad saavad tugineda liikmesriigi kohtus, sealhulgas eraisikute vahelistes vaidlustes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P><DATE ISO="20180417">17. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Egenberger</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑414/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:257">EU:C:2018:257</NO.ECLI>), punktid <REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0082">82</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>. Euroopa Kohus otsustas punktis 82, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0049" ID="QS0049"/>liikmesriigi kohus, kes lahendab kahe eraisiku vahelist vaidlust, on juhul, kui tal osutub võimatuks tõlgendada kohaldatavat riigisisest õigust tähenduses, mis on kooskõlas<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/> selles kohtuasjas käsitletud direktiiviga, on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0050" ID="QS0050"/>kohustatud oma pädevuse piires tagama õigusliku kaitse, mis on isikutele antud harta artiklitega 21 ja 47, ning nende artiklite täieliku õigusmõju, jättes vajaduse korral kohaldamata nendega vastuolus oleva riigisisese õiguse sätte<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Viimaks ei ole direktiivi 93/13 artikli 1 lõike 2 tekstist selle sätte tähenduse määratlemisel kuigivõrd abi ja ka artikli 1 lõike 2 eesmärk, mis peegeldub põhjenduses 13, ei anna tajutavaid juhiseid selle kohta, kas see on kohaldatav lepingutingimustele, mis on kehtestatud seadusega <HT TYPE="ITALIC">pärast</HT> asjasse puutuva lepingu sõlmimist <HT TYPE="ITALIC">ja</HT> eesmärgiga viia liikmesriigi õigus kooskõlla direktiiviga 93/13. Sellegipoolest viitab nimetatud sätte tekkelugu sellele, et sätte eesmärk oli tagada, et liikmesriikidel oleks lubatud säilitada või kehtestada reegleid, mis lähevad direktiivi kaitsvatest sätetest kaugemale,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Vt kohtujurist Trstenjaki ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>RWE Vertrieb</NAME.CASE>, (<NO.CASE>C‑92/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:566">EU:C:2012:566</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), milles viidatakse majandus- ja sotsiaalkomitee sekkumisele õigusloomeprotsessi.</P></NOTE> kuid ei vähenda neid, ja üks kohtujurist on täheldanud, et artikli 1 lõike 2 erandsätet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0051" ID="QS0051"/>tuli kohaldada sellistele tüüplepingutele, mille sisu oli siseriiklik seadusandja siseriiklike õigusnormidega <HT TYPE="ITALIC">juba</HT> sätestanud ja <HT TYPE="ITALIC">seejuures</HT> kaalunud seaduse alusel kõigi lepingupoolte õigustatud huve ja need tasakaalustanud.<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibidem</HT>, punkt 47 (kohtujuristi kursiiv). Kohtujurist viitab Euroopa Komisjoni <DATE ISO="19840214">14. veebruari 1984. aasta</DATE> esimesele aruteludokumendile, KOM(1984) 55 (lõplik).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>See on kooskõlas ka üldreegliga, mille kohaselt tuleb ebaõiglust hinnata lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Vt nt <DATE ISO="20150121">21. jaanuari 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Unicaja Banco ja Caixabank</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑482/13, C‑484/13, C‑485/13 ja C‑487/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:21">EU:C:2015:21</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja kaldun nõustuma tähelepanekuga, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0052" ID="QS0052"/>lepingulist tasakaalu<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/> ei tohi segi paisata <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0053" ID="QS0053"/>riigivõimu teostava asutuse sekkumisega pärast lepingu sõlmimist<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Kohtujurist Wahli ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kásler</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑26/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:85">EU:C:2014:85</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0105">105</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> välja arvatud juhul, kui sellise sekkumisega viiakse liikmesriigi õigus kooskõlla direktiiviga 93/13, või on see direktiivi 93/13 artiklis 8 ette nähtud tarbijate kõrgema kaitstuse piirides.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>Vt eespool 30. joonealune märkus.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Seetõttu teen ettepaneku vastata teisele küsimusele, et põhikohtuasja asjaolude korral ei peegelda tingimus, mis on saanud lepingu osaks seadusemuudatuse tulemusel ja millega jäetakse vahetuskursi risk tagasiulatuvalt (<HT TYPE="ITALIC">ex tunc</HT>) tarbijale, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0054" ID="QS0054"/>kohustuslikke õigusnorme<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/> direktiivi 93/13 artikli 1 lõike 2 tähenduses.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="13"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vastus kolmandale küsimusele</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Kolmanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas direktiivi 93/13 artikli 4 lõige 2 ja selle nõue, mille kohaselt peavad lepingutingimused olema <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0055" ID="QS0055"/>lihtsas ja arusaadavas keeles<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/>, annab tarbijale õiguse saada üksikasjalikku teavet teda puudutava vahetuskursi riski kandmise kohta, millest krediidiasutus on teadlik või millele sellel krediidiasutusel võib olla ligipääs lepingu sõlmimise ajal, või on see nõue täidetud nende tingimuste puhul, mis edastati tarbijale ja mis on välja toodud eespool punktis 18?<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt jäetakse direktiivi 93/13 artikli 4 lõikes 2 viidatud tingimuste ebaõiglus hindamata ainult juhul, kui pädev liikmesriigi kohus leiab pärast juhtumipõhist uurimist, et need on selle sätte kohaselt koostatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0056" ID="QS0056"/>lihtsas ja arusaadavas keeles<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/>. Vt <DATE ISO="20170920">20. septembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Andriciuc</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑186/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:703">EU:C:2017:703</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Hagejad rõhutavad sellega seoses makromajanduslikke andmeid, mis nende sõnul on kostjate valduses, ning kostjata kohustust selgitada nende andmete mõju vahetuskursi mehhanismidele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Kostjate kirjalike seisukohtade kohaselt on Kúria (Ungari kõrgeim kohus) otsuses nr 2/2014,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P>Käesoleva ettepaneku 5. joonealune märkus.</P></NOTE> mis on eelotsusetaotluse esitanud kohtule siduv, juba välja töötatud kriteeriumid, millest lähtudes otsustada, kas vahetuskursi riski kandmisega seotud lepingutingimused on lihtsad ja arusaadavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab otsustama, kas konkreetsed tingimused on direktiivi 93/13 artikli 4 lõike 2 kohaselt lihtsad ja arusaadavad.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P><DATE ISO="20180222">22. veebruari 2018. aasta</DATE> kohtumäärus kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ERSTE Bank Hungary</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑126/17</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:107">EU:C:2018:107</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), milles viidatakse <DATE ISO="20170920">20. septembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Andriciuc</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑186/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:703">EU:C:2017:703</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Lisaks Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas Kásler ja Kúria (Ungari kõrgeim kohus) asjasse puutuvatele lahenditele peab see kohus arvesse võtma ka Euroopa Kohtu praktikas välja kujunenud kriteeriume, mille abil määratleda, kas lepingutingimus on lihtne ja arusaadav, ja mis täies ulatuses on välja toodud <DATE ISO="20170920">20. septembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsuse Andriciuc punktides 43–50.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P><DATE ISO="20170920">20. septembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Andriciuc</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑186/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:703">EU:C:2017:703</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Olulisemate läbipaistvust käsitlevate Andriciuci-eelsete kohtuotsuste hulgas on <DATE ISO="20130321">21. märtsi 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>RWE Vertrieb</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑92/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:180">EU:C:2013:180</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20140430">30. aprilli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kásler</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑26/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:282">EU:C:2014:282</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20150226">26. veebruari 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Matei</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑143/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:127">EU:C:2015:127</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20150423">23. aprilli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Van Hove</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑96/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:262">EU:C:2015:262</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20150709">9. juuli 2015. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bucura</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑348/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:447">EU:C:2015:447</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Pärast kohtuotsust Andriciuc vt eelkõige <DATE ISO="20180222">22. veebruari 2018. aasta</DATE> kohtumäärus kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ERSTE Bank Hungary</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑126/17</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:107">EU:C:2018:107</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Kohtuotsuses Andriciuc on märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0057" ID="QS0057"/>liikmesriigi kohus peab kontrollima, kas teenuseosutaja on esitanud asjaomastele tarbijatele kogu asjaomase teabe, mis võimaldab neil hinnata [asjasse puutuva] tingimuse majanduslikke tagajärgi oma finantskohustustele<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P><DATE ISO="20170920">20. septembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Andriciuc</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑186/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:703">EU:C:2017:703</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> sh mõju, mida võib maksetele avaldada laenuvõtja asukoha liikmesriigi seadusliku maksevahendi oluline odavnemine ja välisriigi intressimäära tõus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibidem</HT>, punkt 49. Euroopa Kohus viitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu <DATE ISO="20110921">21. septembri 2011. aasta</DATE> soovitusele (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="342" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2011">ELT 2011, C 342, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> Teenuseosutaja peab selgitama vahetuskursi võimalikke muutusi ning välisvaluutas laenulepingu sõlmimisega seonduvaid riske<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibidem</HT>, punkt 50.</P></NOTE> ja selle mehhanismi konkreetset toimimist, millele kõnealune tingimus viitab, ning selle mehhanismi ja teiste lepingutingimuste vahelist suhet.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0058"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibidem</HT>, punkt 45.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Lisaks sellele väidavad hagejad oma kirjalikes seisukohtades, et DH1 ja DH3 seadused ei ole kooskõlas tõhususe ja võrdväärsuse põhimõtetega ning direktiivi 93/13 artikliga 6, sest seadusandja on pannud vahetuskursi riski tarbijatele, ilma et ta oleks arvestanud selguse ja läbipaistvuse nõuetega. Terviklikkuse huvides märgin, et toimikus ei ole piisavalt materjali, et hagejate väidete selle tahu suhtes – ei seoses läbipaistvuse ega muuga – oleks võimalik järeldusi teha.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Seega peab kolmanda küsimuse raames liikmesriigi kohus kõiki lepinguga seotud asjaolusid ja Euroopa Kohtu praktikat arvestades otsustama, kas laenuandjad on vastavalt direktiivi 93/13 artikli 4 lõikele 2 ja sellele nõudele, et lepingutingimused olema <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0058" ID="QS0058"/>lihtsas ja arusaadavas keeles<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/>, kohustatud andma hagejatele asjasse puutuvat finantsteavet, mis oli tema valduses lepingu sõlmimise ajal, sh asjasse puutuvaid makromajanduslikke andmeid, ja selgitama nende mõju vahetuskursi mehhanismidele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">D.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vastus neljandale küsimusele</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Nagu on selgitatud eespool punktides 41–44, tuleb neljandat küsimust tõlgendada nii, et sellega soovitakse teada, kuidas mõjutab direktiivi 93/13 artikli 4 lõikest 2 kostjale tulenevat läbipaistvuse kohustust õigusakt, mis võetakse vastu mitu aastat pärast lepingu sõlmimist (areng, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus peab tarbija vaatepunktist ettenägematuks).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Direktiivi 93/13 artikli 3 lõike 3 kohaselt sisaldab direktiivi 93/13 lisa soovituslikku ja mittetäielikku loetelu tingimustest, mida võib pidada ebaõiglasteks. Punkti 1 alapunkt i viitab tingimustele, mis <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0059" ID="QS0059"/>seovad tarbija pöördumatult tingimustega, millega tarbijal ei olnud tegelikke võimalusi tutvuda enne lepingu sõlmimist<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/>, kuid eelotsusetaotluses ei selgitata, miks see osa lisast on olulisem kui muud, kuigi Euroopa Kohus on lisa punkti 1 alapunkte j ja l ning punkti 2 alapunkte b ja d läbipaistvuse kontekstis juba tõlgendanud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0059"><P><DATE ISO="20150226">26. veebruari 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Matei</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑143/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:127">EU:C:2015:127</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Seega teen ettepaneku vastata neljandale küsimusele, et ulatuses, milles liikmesriigi hilisem seadusemuudatus ei ole suutnud lahendada ebaõiglust seoses direktiivis 93/13 nõutud selguse ja läbipaistvusega, tuleb selliste tingimuste puhul selle kohustuse täitmist hinnata lepingu sõlmimise päevast alates.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">E.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vastus viiendale küsimusele</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Viies küsimus puudutab liikmesriigi kohtute pädevust hinnata omal algatusel asjasse puutuva lepingu kõigi tingimuste ebaõiglust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>See kohustus on Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikast tulenevalt enesestmõistetav. Sellegipoolest rõhutan, et liikmesriigi kohtul on kohustus kontrollida omal algatusel direktiivi 93/13 alusel kõigi lepingutingimuste ebaõiglust üksnes siis, kui tema valduses on kõik asjasse puutuv õiguslik ja faktiline materjal.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0060"><P>Vt nt <DATE ISO="20130314">14. märtsi 2013. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aziz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑415/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:164">EU:C:2013:164</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika) ja <DATE ISO="20130530">30. mai 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Jőrös</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑397/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:340">EU:C:2013:340</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Lisaks võib seda kohustust puudutada <HT TYPE="ITALIC">res judicata</HT> põhimõte.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0061"><P>Vt nt hiljutine <DATE ISO="20160218">18. veebruari 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Finanmadrid EFC</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑49/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:98">EU:C:2016:98</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Punktis 48 märgib Euroopa kohus, et liikmesriikide menetlusautonoomia <HT TYPE="ITALIC">res judicata</HT> osas on allutatud võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtetele.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Seega tuleb viiendale küsimusele vastata, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel hindama, kas direktiivi kohaldamisalasse kuuluv lepingutingimus on ebaõiglane, kompenseerides sel viisil tarbija ja laenuandja vahelist ebavõrdsust, kui tema valduses on selle ülesande täitmiseks vajalikud õiguslikud ja faktilised asjaolud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="15"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Seetõttu teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Fővárosi Ítélőtábla (Pealinna Budapesti apellatsioonikohus, Ungari) esitatud eelotsuse küsimustele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Seadusemuudatusega kehtestatud lepingutingimust, mis jätab vahetuskursi riski tarbija kanda, ei saa pidada tingimuseks, milles on nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 3 lõike 1 kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0060" ID="QS0060"/>eraldi kokku lepitud<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/>.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja asjaolude korral ei peegelda tingimus, mis on saanud lepingu osaks tagasiulatuva (<HT TYPE="ITALIC">ex tunc</HT>) seadusemuudatuse tulemusel ja millega jäetakse vahetuskursi risk tarbijale, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0061" ID="QS0061"/>kohustuslikke õigusnorme<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/> direktiivi 93/13 artikli 1 lõike 2 tähenduses.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Liikmesriigi kohus peab kõiki lepinguga seotud asjaolusid ja Euroopa Kohtu praktikat arvestades otsustama, kas laenuandjad on vastavalt direktiivi 93/13 artikli 4 lõikele 2 ja sellele nõudele, et lepingutingimused olema <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0062" ID="QS0062"/>lihtsas ja arusaadavas keeles<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/>, kohustatud andma hagejatele asjasse puutuvat finantsteavet, mis oli tema valduses lepingu sõlmimise ajal, sh asjasse puutuvaid makromajanduslikke andmeid, ja selgitama nende mõju vahetuskursi mehhanismidele.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Ulatuses, milles liikmesriigi hilisem seadusemuudatus ei ole suutnud lahendada ebaõiglust seoses direktiivis 93/13 nõutud selguse ja läbipaistvusega, tuleb selliste tingimuste puhul selle kohustuse täitmist hinnata lepingu sõlmimise päevast alates.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>Liikmesriigi kohus peab omal algatusel hindama, kas direktiivi kohaldamisalasse kuuluv lepingutingimus on ebaõiglane, kompenseerides sel viisil tarbija ja laenuandja vahelist ebavõrdsust, kui tema valduses on selle ülesande täitmiseks vajalikud õiguslikud ja faktilised asjaolud.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>