<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-823/18 P</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62018CJ0823</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:955">EU:C:2020:955</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>14</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>14</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20201125">25.11.2020</DATE> – Kohtuasi C‑823/18 P</HT></P><P><HT TYPE="SC">komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. GEA Group</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (teine koda)</P><P><DATE ISO="20201125">25. november 2020</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: inglise.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Apellatsioonkaebus</KEYWORD><KEYWORD>Keelatud kokkulepped</KEYWORD><KEYWORD>Tinastabilisaatorite ning poksiiditud sojaõli ja estrite põhiste termostabilisaatorite Euroopa turud</KEYWORD><KEYWORD>Hindade kindlaksmääramine, turgude jagamine ja tundliku äriteabe vahetamine</KEYWORD><KEYWORD>Käibe 10% ülempiiri kohaldamine ühe ettevõtjat moodustava üksuse suhtes</KEYWORD><KEYWORD>Algses rikkumise tuvastamise otsuses määratud trahvi muutva otsuse tühistamine</KEYWORD><KEYWORD>Trahvid</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>ettevõtja<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></KEYWORD><KEYWORD>Solidaarvastutus trahvi tasumise eest</KEYWORD><KEYWORD>Võrdse kohtlemise põhimõte</KEYWORD><KEYWORD>Trahvi tasumise tähtpäev muutmise korral</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑823/18 P,</P><P>mille ese on Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 56 alusel <DATE ISO="20181227">27. detsembril 2018</DATE> esitatud apellatsioonkaebus,</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Komisjon</HT>, esindajad: T. Christoforou, P. Rossi ja V. Bottka, hiljem P. Rossi ja V. Bottka,</P><PARTY.STATUS>apellant,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST>teine menetlusosaline:</AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">GEA Group AG</HT>, asukoht Düsseldorf (Saksamaa), esindajad: <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwälte</HT> C. Wagner ja I. du Mont,</P><PARTY.STATUS>hageja esimeses kohtuastmes,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (teine koda),</P><P>koosseisus: koja president A. Arabadjiev (ettekandja), Euroopa Kohtu president K. Lenaerts teise koja kohtuniku ülesannetes, kohtunikud A. Kumin, T. von Danwitz ja P. G. Xuereb,</P><P>kohtujurist: G. Pitruzzella,</P><P>kohtusekretär: ametnik M. Longar,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust ja <DATE ISO="20200205">5. veebruari 2020. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA><VISA>olles <DATE ISO="20200604">4. juuni 2020. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Euroopa Komisjon palub oma apellatsioonkaebuses tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu <DATE ISO="20181018">18. oktoobri 2018. aasta</DATE> otsus GEA Group <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon (T‑640/16, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>vaidlustatud kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:700">EU:T:2018:700</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), milles Üldkohus tühistas komisjoni <DATE ISO="20160629">29. juuni 2016. aasta</DATE> otsuse C(2016) 3920 (final), millega muudetakse komisjoni <DATE ISO="20091111">11. novembri 2009. aasta</DATE> otsust K(2009) 8682 (lõplik) [EÜ] artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta (juhtum COMP/38589 – Termostabilisaatorid) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>vaidlusalune otsus<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="20021216">16. detsembri 2002. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 1/2003 [EÜ] artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="001" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2003">EÜT 2003, L 1, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205) artikli 23 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="023.002"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Komisjon võib oma otsusega määrata ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele trahve, kui need tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>rikuvad EÜ artiklit 81 või 82; […]</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>ei järgi artikli 8 kohast otsust ajutiste meetmete kehtestamise kohta; või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>ei täida artikli 9 alusel tehtud otsusega siduvaks muudetud kohustust.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>Ühegi rikkumises osalenud ettevõtja ja ettevõtjate ühenduse puhul ei tohi trahv ületada 10% selle eelmise majandusaasta kogukäibest.</P><P>Kui ettevõtjate ühenduse rikkumine on seotud selle liikmete tegevusega, ei ületa trahv 10% nende liikmete kogukäivete summast, kes tegutsevad turul, mida ettevõtjate ühenduse rikkumine mõjutab.</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="023.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Trahvisumma määramisel võetakse arvesse nii rikkumise raskust kui ka kestust.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Selle määruse artikli 25 lõike 5 kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>Katkenud aegumistähtaja kulg algab iga kord uuesti. Aegumistähtaeg möödub hiljemalt päeval, mil kahekordse aegumistähtajaga võrdne ajavahemik lõpeb, ilma et komisjon oleks määranud trahvi või karistusmakset. Kõnesolev tähtaeg pikeneb aja võrra, mille jooksul oli aegumistähtaeg vastavalt lõikele 6 peatunud.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Vaidluse taust ja vaidlusalune otsus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Vaidluse taust on välja toodud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 1–23 ja selle võib kokku võtta alljärgnevalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>GEA Group AG (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>GEA<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>) tekkis Metallgesellschaft AG (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>MG<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>) ja ühe teise äriühingu ühinemise tulemusel 2005. aastal. MG oli valdusühing, kellele kuulusid enne 2000. aastat otse või tütarettevõtjate kaudu Chemson Gesellschaft für Polymer-Additive mbH (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>OCG<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>) ja Polymer-Additive Produktions- und Vertriebs GmbH (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>OCA<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>MG võõrandas <DATE ISO="20000517">17. mail 2000</DATE> OCG, mille uueks ärinimeks sai Aachener Chemische Werke Gesellschaft für glastechnische Produkte und Verfahren mbH (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>ACW<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Pärast seda, kui OCA 2000. aasta mais lõpetati, võttis selle tegevuse üle äriühing, kelle ärinimi oli alates <DATE ISO="20000830">30. augustist 2000</DATE> Chemson Polymer-Additive AG (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>CPA<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>), kes vaidlustatud kohtuotsuse kuulutamise päeval ei kuulunud enam kontserni, mille valdusühing GEA oli.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">2009. aasta otsus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT><DATE ISO="20091111">11. novembri 2009. aasta</DATE> otsuses K(2009) 8682 (lõplik) [EÜ] artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 kohaldamise menetluse kohta (juhtum COMP/38589 – Termostabilisaatorid) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>2009. aasta otsus<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>) tuvastas komisjon, et teatud arv ettevõtjaid on rikkunud EÜ artiklit 81 ja <DATE ISO="19920502">2. mai 1992. aasta</DATE> Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="001" PAGE.FIRST="3" DATE.PUB="1994">EÜT 1994, L 1, lk 3</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 11/52, lk 3; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>EMP leping<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>) artiklit 53, osaledes kahes konkurentsivastaste kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuste kogumis, mis hõlmasid EMP territooriumi ja puudutasid esiteks tinastabilisaatorite sektorit ning teiseks poksiiditud sojaõli ja estrite põhiste termostabilisaatorite sektorit (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>ESBO/estrite sektor<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>2009. aasta otsuse artikli 1 lõike 2 punktis k tunnistas komisjon GEA vastutavaks ESBO/estrite sektori turul <DATE ISO="19910911">11. septembrist 1991</DATE> kuni <DATE ISO="20000517">17. maini 2000</DATE> toime pandud rikkumiste eest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>MG õigusjärglasena tuvastati tema vastutus kogu rikkumisperioodil seoses rikkumistega, mille pani toime OCG <DATE ISO="19910911">11. septembrist 1991</DATE> kuni <DATE ISO="20000517">17. maini 2000</DATE> ning OCA <DATE ISO="19970313">13. märtsist 1997</DATE> kuni <DATE ISO="20000517">17. maini 2000</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Lisaks määrati ACW-le karistus OCG õigusjärglasena esiteks rikkumise eest, mille OCG pani toime kogu rikkumisperioodi vältel, see tähendab <DATE ISO="19910911">11. septembrist 1991</DATE> kuni <DATE ISO="20000517">17. maini 2000</DATE>, ning teiseks rikkumise eest, mille OCA pani toime <DATE ISO="19990930">30. septembrist 1999</DATE> kuni <DATE ISO="20000517">17. maini 2000</DATE>, kui osalus viimases kuulus 100% ulatuses OCG-le.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>CPA-le määrati karistus OCA õigusjärglasena esiteks rikkumise eest, mille pani toime OCA <DATE ISO="19970313">13. märtsist 1997</DATE> kuni <DATE ISO="20000517">17. maini 2000</DATE>, ning teiseks rikkumise eest, mille pani toime OCG <DATE ISO="19950930">30. septembrist 1995</DATE> kuni <DATE ISO="19990930">30. septembrini 1999</DATE>, kui osalus viimases kuulus 100% ulatuses OCA-le.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>2009. aasta otsuse artiklis 2 on sätestatud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>[…]</P><P>[ESBO/estrite sektoris] toime pandud rikkumise või rikkumiste eest määratakse järgmised trahvid:</P><P>[…]</P><P>31) [GEA], [ACW] ja [CPA] vastutavad solidaarselt <FT TYPE="NUMBER">1913971</FT> euro ulatuses;</P><P>32) [GEA] ja [ACW] vastutavad solidaarselt <FT TYPE="NUMBER">1432229</FT> euro ulatuses.</P><P>Trahvid tuleb tasuda kolmekuulise tähtaja jooksul alates käesolevast otsusest teatamisest […].<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>GEA esitas 2009. aasta otsuse tühistamishagi, mis saabus Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20100128">28. jaanuaril 2010</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Üldkohus jättis selle hagi <DATE ISO="20150715">15. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>GEA Group <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑45/10</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:507">EU:T:2015:507</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) rahuldamata. Selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust ei esitatud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">2010. aasta otsus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>ACW juhtis <DATE ISO="20091215">15. detsembril 2009</DATE> komisjoni tähelepanu asjaolule, et talle 2009. aasta otsuses määratud trahv ületab 10% tema käibest – ülempiiri, mis on ette nähtud määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikes 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Komisjon võttis seetõttu <DATE ISO="20100208">8. veebruaril 2010</DATE> vastu otsuse K(2010) 727 (lõplik), millega muutetakse 2009. aasta otsust (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>2010. aasta otsus<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Komisjon asus 2010. aasta otsuses seisukohale, et trahv, mille ACW pidi tasuma solidaarselt esiteks GEA ja CPAga ning teiseks GEAga, ületas käibe 10% ülempiiri, mistõttu tuli 2009. aasta otsust muuta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Komisjon täpsustas selles otsuses veel, et GEA-le ja CPA-le määratud trahvi ei muudeta, kuid et ACW-le määratud trahvi tuleb vähendada ning et 2010. aasta otsus ei mõjuta kuidagi teisi 2009. aasta otsuse adressaate.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>2010. aasta otsuse artikliga 1 muudeti 2009. aasta otsuse artikli 2 teist lõiku järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>Artikli 2 [teise lõigu] punkt 31 asendatakse järgmisega:</P><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>31.a [GEA], [ACW] ja [CPA] vastutavad solidaarselt <FT TYPE="NUMBER">1086129</FT> euro ulatuses;</P><P>31.b [GEA] ja [CPA] vastutavad solidaarselt <FT TYPE="NUMBER">827842</FT> euro ulatuses<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>.</P><P>Artikli 2 [teise lõigu] punkt 32 asendatakse järgmisega:</P><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>32) [GEA] vastutab <FT TYPE="NUMBER">1432229</FT> [euro] ulatuses.<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/><QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>GEA esitas 2010. aasta otsuse peale tühistamishagi, mis saabus Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20100420">20. aprillil 2010</DATE> ja milles ta palus Üldkohtul teise võimalusena muuta talle määratud trahvi summat.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Üldkohus tühistas <DATE ISO="20150715">15. juuli 2015. aasta</DATE> otsusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>GEA Group <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑189/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:504">EU:T:2015:504</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) GEAd puudutavas osas 2010. aasta otsuse. Üldkohus leidis, et komisjon rikkus selle äriühingu kaitseõigusi, kuna ta ei kuulanud teda enne selle otsuse vastuvõtmist ära. Selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust ei esitatud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">C.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Vaidlusalune otsus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT><DATE ISO="20160629">29. juunil 2016</DATE> võttis komisjon vastu vaidlusaluse otsuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Vaidlusaluse otsuse artiklis 1 korrati identses sõnastuses käesoleva kohtuotsuse punktis 20 esitatud 2010. aasta otsuse artiklit 1, millega muudeti 2009. aasta otsuse artikli 2 teist lõiku.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Vaidlusaluse otsuse artiklis 2 määrati trahvide tasumise tähtpäevaks <DATE ISO="20100510">10. mai 2010</DATE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetlus Üldkohtus ja vaidlustatud kohtuotsus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>GEA esitas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20160908">8. septembril 2016</DATE>, paludes vaidlusalune otsus tühistada.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Hagi põhjendamiseks esitas GEA viis väidet, millest esimese kohaselt on rikutud aegumisnorme, teise kohaselt on rikutud ELTL artiklit 266 ja kaitseõigusi, kolmanda kohaselt on rikutud määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikeid 2 ja 3, neljanda kohaselt on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet ja viienda väite kohaselt, mis koosneb kahest osast, on võimu kuritarvitatud ja puuduvad põhjendused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Üldkohus nõustus vaidlustatud kohtuotsuses neljanda väitega ning viienda väite esimese osaga ning tühistas vaidlusaluse otsuse, leides, et hagi ülejäänud väiteid ei olnud vaja analüüsida.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Poolte nõuded</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Komisjon palub Euroopa Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tühistada vaidlustatud kohtuotsus, ja</P></ITEM><ITEM><P>mõista Üldkohtus ja Euroopa Kohtus kantud kulud välja GEA-lt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>GEA palub Euroopa Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, ja</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja komisjonilt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Apellatsioonkaebus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Komisjon esitab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks kaks väidet, millest esimese kohaselt on vääralt kohaldatud võrse kohtlemise põhimõtet, ettevõtja mõistet ja solidaarvastutuse norme ning rikutud põhjendamiskohustust, ning teise kohaselt on rikutud konkurentsi valdkonnas trahvide tasumise tähtpäeva kindlaksmääramise norme ja põhjendamiskohustust.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Vastuvõetavus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumendid</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>GEA leiab, et komisjoni apellatsioonkaebus on vastuvõetamatu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Sellega seoses väidab GEA esimesena, et komisjonil puudub apellatsioonkaebuse esitamise vastu põhjendatud huvi, kuna 2009. aasta otsus ei ole enam õiguslik alus, mis võimaldaks nõuda trahvi maksmist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Teisena leiab GEA, et komisjonil puudub põhjendatud huvi apellatsioonkaebuse esitamise vastu, kuna vaidlusalune otsus ei ole kehtiv. Nimelt möödus aegumistähtaeg trahvi määramiseks enne selle otsuse vastuvõtmist, kuna määruse nr 1/2003 artikli 25 lõike 5 tähenduses oli möödunud üle kümne aasta, olenemata sellest, kas see tähtaeg katkes või mitte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Komisjon vastab, et tal on põhjendatud huvi esitada vaidlustatud kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus, kuna esiteks jäeti tema nõuded Üldkohtus rahuldamata ja teiseks väites, et sellel institutsioonil ei ole põhjendatud huvi esitada apellatsioonkaebust trahvi määramiseks aegumistähtaja väidetava ületamise tõttu, vaidlustab GEA vaidlusaluse otsuse kehtivuse. Ent komisjoni sõnul ei esitatud seda väidet Üldkohtus ja viimane ei analüüsinud seda. Järelikult ei ole vaja seda analüüsida.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="6"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu hinnang</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 56 kolmandas lõigus on ette nähtud, et välja arvatud liidu ja nende teenistujate vaheliste vaidlustega seotud asjade puhul, võivad otsuse edasi kaevata ka liikmesriigid ja liidu institutsioonid, kes ei astunud menetlusse Üldkohtus. Olenemata sellest, kas nad olid esimeses kohtuastmes pooled, ei pea liidu institutsioonid seega tõendama oma huvi, et esitada Üldkohtu lahendi peale apellatsioonkaebust (<DATE ISO="19990708">8. juuli 1999. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Anic Partecipazioni</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑49/92 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:356">EU:C:1999:356</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0171">171</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Nimelt võib komisjon omal äranägemisel hinnata, kas Üldkohtu lahendi peale apellatsioonkaebus esitada või mitte, ning Euroopa Kohus ei kontrolli sellega seoses komisjoni tehtud valikuid (vt selle kohta <DATE ISO="19990708">8. juuli 1999. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Anic Partecipazioni</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑49/92 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:356">EU:C:1999:356</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0172">172</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Seega piisab, kui tõdeda, et GEA vastuväide komisjoni põhjendatud huvi väidetava puudumise kohta on alusetu, mistõttu tuleb apellatsioonkaebust pidada vastuvõetavaks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sisulised küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene väide</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Esimene väide koosneb kahest osast. Väite esimeses osas heidab komisjon Üldkohtule ette viga võrdse kohtlemise põhimõtte, ettevõtja mõiste ja solidaarvastutuse normide kohaldamisel, kuna ta leidis, et komisjon oleks saanud teistmoodi kindlaks määrata trahvi selle osa, mille GEA ja ACW pidid tasuma solidaarselt. Väite teise osa kohaselt, mida tuleb analüüsida esimesena, on rikutud põhjendamiskohustust.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimese väite teine osa</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumendid</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Esimese väite teises osas väidab komisjon, et vaidlustatud kohtuotsuse punktis 111 tuvastatu, mille kohaselt komisjon rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet, põhineb kohtuotsuse punktides 108–110 esitatud vastuolulisel põhjendusel ning eelkõige kohtuotsuse punktis 108 esitatud ebamäärasel kaalutlusel, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>komisjon oleks kindlasti saanud teistmoodi kindlaks määrata trahvi selle osa, mille ACW ja hageja pidid tasuma solidaarselt<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>GEA vaidleb nendele argumentidele vastu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei tähenda Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 36 ja artikli 53 esimese lõigu alusel Üldkohtul lasuv kohustus oma otsuseid põhistada seda, et Üldkohus peab oma põhjendustes ammendavalt ja ükshaaval analüüsima vaidluse poolte kõiki argumente. Põhjendus võib seega olla tuletatav, kui see võimaldab huvitatud isikutel mõista põhjendusi, millele Üldkohus tugineb, ning kui Euroopa Kohtul on piisavalt teavet kohtuliku kontrolli teostamiseks apellatsioonimenetluses (<DATE ISO="20160914">14. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Trafilerie Meridionali <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑519/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:682">EU:C:2016:682</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Käesolevas asjas piisab, kui tõdeda, et vaidlustatud kohtuotsuse punktides 106–111 esitatud Üldkohtu põhjenduskäik võimaldab komisjonil mõista põhjendusi, miks Üldkohus nõustus esimeses kohtuastmes GEA esitatud neljanda väitega, ning annab Euroopa Kohtule piisavat teavet kohtuliku kontrolli tegemiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Nimelt nähtub nendest punktidest selgelt, et Üldkohtu hinnangul oleks komisjon pidanud kõigepealt kindlaks tegema, millises proportsioonis on omavahel trahvi see osa, mille tasumise eest ACW vastutas solidaarselt GEA ja CPAga, ning see osa, mille eest ta vastutas solidaarselt ainult GEAga, ning seejärel jaotama ACW trahvi vähendamise samas proportsioonis kahe solidaarsussuhte vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Eeltoodust lähtudes tuleb teise väite esimene osa põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimese väite esimene osa</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumendid</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Esimese väite esimeses osas leiab komisjon, et Üldkohus asus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 108 väärale seisukohale, et komisjon oleks võinud teistmoodi kindlaks määrata trahvi selle osa, mille GEA ja ACW pidid tasuma solidaarselt, et piirata trahvi seda osa, mille eest GEA üksi vastutas. Komisjon on seisukohal, et Üldkohus tegi vaidlustatud kohtuotsuse punktides 106–111 võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamisel vea, eirates Euroopa Kohtu praktikat ettevõtja mõiste ja solidaarvastutuse kohta ning ka kohtupraktikat ühte ettevõtjasse kuuluva tütarettevõtja trahvi vähendamise tagajärgede kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Komisjoni arvates on solidaarvastutus üksnes ettevõtja mõiste väljendus ning seda ei saa sellest eraldada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Sellega seoses väidab kõnealune institutsioon, et erinevalt vaidlustatud kohtuotsuse punktis 55 Üldkohtu tõdetust moodustasid GEA, ACW ja CPA kogu rikkumisperioodil ühe ja sama ettevõtja, kellele ta määras ühe trahvi, ning et neil asjaoludel väljendavad ühelt poolt 2009. aasta otsuse artikli 2 teise lõigu punktid 31 ja 32 ja teiselt poolt vaidlusaluse otsusega muudetud 2009. aasta otsuse artikli 2 teise lõigu punktid 31.a, 31.b ja 32 selle trahvi erinevaid maksimumsummasid, mille maksmise eest võidi igat selle ettevõtja moodustavat juriidilist isikut pidada solidaarselt vastutavaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Komisjon täpsustab, et kuna GEA, ACW ja CPA moodustasid ühe ja sama ettevõtja, ei olnud vaja hinnata nende kolme äriühingu võrdset kohtlemist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Komisjon leiab, et olenemata sellest, et asjaomased äriühingud kuulusid samasse ettevõtjasse, eristas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 106–111 kunstlikult kahte solidaarselt vastutavate üksuste rühma, mistõttu kohaldas see kohus teooriat, mis on analoogne solidaarvastutuse omavahelise jaotamise teooriaga; see aga on lähenemine, mis on tema sõnul vastavalt <DATE ISO="20140410">10. aprilli 2014. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siemens Österreich jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑231/11 P–C‑233/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:256">EU:C:2014:256</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) tulenevatele juhistele keelatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Neil asjaoludel leiab komisjon, et miski ei põhjenda seda, et üks või teine samasse ettevõtjasse kuuluv äriühing vabastatakse neile määratud trahvi mis tahes osa maksmise solidaarvastutusest ning et need äriühingud tasuvad tavaliselt määratud trahvi ühisosad igaühe individuaalsete piiride ulatuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Komisjon väidab, et maksimaalne trahvisumma, mille iga EÜ artikli 81 tähenduses ettevõtja moodustav äriühing pidi solidaarselt maksma, ei vasta rikkumises osalemise konkreetsele ajavahemikule.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Lõpuks, mis puudutab seda, et ACW-le määratud trahvi vähendati tema käibe 10% ülempiirini, mis on sellele äriühingule kohaldatav, siis nähtub <DATE ISO="20131126">26. novembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kendrion <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑50/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:771">EU:C:2013:771</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), et GEA vastutust ei mõjuta see, et tema endise tütarettevõtja trahvi vähendati, kuna 2009. aasta otsuse vastuvõtmise ajal ei moodustanud viimati nimetatud äriühing ja GEA enam ühte ettevõtjat.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>GEA vastab kõigepealt, et Üldkohus asus õigesti seisukohale, et komisjon rikkus ilma ühegi objektiivse põhjuseta võrdse kohtlemise põhimõtet. Vastupidi sellele, mida väidab komisjon, ei kohaldata seda põhimõtet mitte ainult eri ettevõtjate suhtes, vaid ka samasse ettevõtjasse kuuluvate äriühingute vahelistes suhetes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Seejärel leiab GEA, et komisjon ei määranud mitte ühte trahvi, vaid kaks eraldi trahvi kahele eraldiseisvale üksuste rühmale, kes on iga rühma siseselt omavahel solidaarselt vastutavad, ja kahe erineva rikkumisperioodi eest. Esiteks on 2009. aasta otsuse artikli 2 teise lõigu punktis 31 viidatud ajavahemikule <DATE ISO="19950930">30. septembrist 1995</DATE> kuni <DATE ISO="20000517">17. maini 2000</DATE> ning teiseks selle otsuse artikli 2 teise lõigu punktis 32 ajavahemikule <DATE ISO="19910911">11. septembrist 1991</DATE> kuni <DATE ISO="19950929">29. septembrini 1995</DATE>. Selline jaotus tuleneb asjaolust, et CPA osales rikkumises üksnes viimati nimetatud ajavahemikus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Veel leiab GEA, et erinevalt komisjoni väidetust ei kohaldanud Üldkohus analoogia alusel solidaarvastutuse omavahelise jaotamise teooriat. Vaidlustatud kohtuotsus ei puuduta mitte omavahelist vastutust, vaid seda, millises ulatuses vastutavad <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>GEA kontserni<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> äriühingud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>väliselt<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> komisjoni ees.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Lõpuks, mis puudutab ACW suhtes käibe 10% ülempiiri kohaldamise mõju, siis väidab GEA, et erinevalt komisjoni väidetust ei saa <DATE ISO="20131126">26. novembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsust <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kendrion <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑50/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:771">EU:C:2013:771</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) tõlgendada nii, et endist emaettevõtjat ei mõjuta see, et tema endisele tütarettevõtjale kohaldatakse käibe 10% ülempiiri.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb märkida, et võrdse kohtlemise põhimõte on liidu õiguse üldpõhimõte, mida käsitlevad Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 20 ja 21. Nimetatud põhimõte nõuab, et sarnaseid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei käsitletaks ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui see on objektiivselt põhjendatud (<DATE ISO="20200924">24. septembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Prysmian ja Prysmian Cavi e Sistemi <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑601/18 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:751">EU:C:2020:751</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0101">101</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Komisjon peab seda põhimõtet järgima, kui ta kasutab määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikes 2 antud pädevust määrata liidu konkurentsieeskirju rikkunud ettevõtjale trahv ning määrab kindlaks selle trahvi suuruse (vt selle kohta <DATE ISO="20131126">26. novembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kendrion <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑50/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:771">EU:C:2013:771</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Siiski, kui liidu konkurentsieeskirjade rikkumises osalemise eest võib isiklikult vastutavaks pidada mitut juriidilist isikut sel põhjusel, et nad kuuluvad ühte ja samasse ettevõtjasse, keda selles rikkumises võib süüdistada, on komisjonil vastavalt määruse kõnealusele sättele õigus määrata neile trahv solidaarselt (<DATE ISO="20140410">10. aprilli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Areva jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑247/11 P ja C‑253/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:257">EU:C:2014:257</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0120">120</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Juhul kui komisjon otsustab aga seda karistamisõigust teostada, ei saa ta vabalt kindlaks määrata solidaarsuse välimist jaotumist ja eelkõige trahvisummat, mille täielikku tasumist ta võib igalt kaasvõlgnikult nõuda (<DATE ISO="20140410">10. aprilli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Areva jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑247/11 P ja C‑253/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:257">EU:C:2014:257</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0121">121</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Nimelt, kuna liidu õiguse mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>solidaarvastutus trahvi maksmise eest<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> on vaid ettevõtja mõiste otsese õigusliku tagajärje väljendus, lähtutakse selle trahvisumma kindlaksmääramisel, mille täielikku tasumist võib komisjon igalt solidaarvõlgnikult nõuda, igal konkreetsel juhul kõnealusest ettevõtja mõistest (<DATE ISO="20140410">10. aprilli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Areva jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑247/11 P ja C‑253/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:257">EU:C:2014:257</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0122">122</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb meenutada, et aluslepingute koostajad otsustasid kasutada ettevõtja mõistet, et määratleda konkurentsiõiguse rikkumise toimepanija, keda saab karistada vastavalt EÜ artiklitele 81 ja 82, mitte aga teisi mõisteid nagu äriühingu või juriidilise isiku mõiste (<DATE ISO="20140410">10. aprilli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Areva jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑247/11 P ja C‑253/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:257">EU:C:2014:257</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0123">123</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Pealegi kasutas liidu seadusandja just seda sama ettevõtja mõistet määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikes 2, et määratleda üksus, kellele komisjon võib liidu konkurentsiõiguse normide rikkumise eest karistamiseks trahvi määrata (<DATE ISO="20140410">10. aprilli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Areva jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑247/11 P ja C‑253/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:257">EU:C:2014:257</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0124">124</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tähendab ettevõtja mõiste liidu konkurentsiõiguse kontekstis mis tahes majandustegevusega tegelevat üksust, sõltumata selle üksuse õiguslikust vormist ja rahastamisviisist. Seda mõistet tuleb mõista kui majandusüksust, ja seda isegi siis, kui õiguslikult koosneb see majandusüksus mitmest füüsilisest või juriidilisest isikust (<DATE ISO="20140410">10. aprilli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Areva jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑247/11 P ja C‑253/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:257">EU:C:2014:257</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0125">125</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20170427">27. aprilli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Akzo Nobel jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑516/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:314">EU:C:2017:314</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Kui komisjonil on vastavalt määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikele 2 vabadus panna ühe trahvi eest solidaarne vastutus erinevatele juriidilistele isikutele, kes kuuluvad ühte ja samasse, rikkumise eest vastutavasse ettevõtjasse, peab komisjon trahvisumma kindlaksmääramisel, kohaldades konkreetsel juhul ettevõtja mõistet, mis on liidu õiguse mõiste, arvestama teatud piirangutega, mis nõuavad, et oleks kohaselt arvesse võetud asjaomase ettevõtja tunnuseid, sellisena nagu ta rikkumise toimepanemise ajal oli (<DATE ISO="20140410">10. aprilli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siemens Österreich jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑231/11 P–C‑233/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:256">EU:C:2014:256</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Sellega seoses, nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 49 sisuliselt, võib asjaomane ettevõtja rikkumises osalemise ajal olla eri koosseisudes. Need muudatused võivad aset leida eriti siis, kui – nagu käesolevas asjas – rikkumine kestab pikka aega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Kuna need muudatused ei sea kahtluse alla ettevõtja kui sellise isiku ühtsust, kellele rikkumine süüks pannakse, ei mõjuta need käesoleva kohtuotsuse punktis 59 mainitud komisjoni pädevust määrata solidaarselt trahv ühte ja samasse ettevõtjasse kuuluvatele eri juriidilistele isikutele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Nagu nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 1–3 ja 6–8, oli käesolevas asjas GEA kontserni struktuur rikkumise toimepanemise ajavahemikul järgmine. Ajavahemikus 1991. aastast kuni <DATE ISO="20000517">17. maini 2000</DATE> kontrollis OCGd, kelle ärinimi pärast viimast kuupäeva oli ACW, 100% ulatuses MG, kellest omakorda sai 2005. aastast GEA. Samal ajavahemikul kontrollis OCAd, kelle ärinimi alates <DATE ISO="20000830">30. augustist 2000</DATE> on CPA, 100% ulatuses MG ning erinevatel ajavahemikel oli ta kas OCG tütarettevõtja või otsene emaettevõtja. OCA oli emaettevõtja, kellel oli OCG üle otsene 100% kontroll <DATE ISO="19950930">30. septembrist 1995</DATE> kuni <DATE ISO="19990930">30. septembrini 1999</DATE>. <DATE ISO="19990930">30. septembrist 1999</DATE> kuni <DATE ISO="20000517">17. maini 2000</DATE> oli OCG ainus emaettevõtja, kellel oli OCA üle otsene 100% kontroll ja kes kontrollis äriühingut otseselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>Arvestades <DATE ISO="20090910">10. septembri 2009. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Akzo Nobel jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑97/08 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:536">EU:C:2009:536</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) tulenevaid juhiseid, võis komisjon 2009. aasta otsuses tuvastada, et arvestades asjaomaseid äriühinguid ühendavaid majanduslikke, organisatsioonilisi ja õiguslikke sidemeid, kuulus MG, nüüd GEA, avaldades oma tütarettevõtjatele otsustavat mõju, OCG ja OCAga, nüüd vastavalt ACW ja CPA, ühte ettevõtjasse liidu konkurentsiõiguse tähenduses.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et komisjon võis põhjendatult asuda seisukohale, et GEA, ACW ja CPA moodustasid ühe ja sama ettevõtja, kes oma järjestikustes eri koosseisudes kõnealuse rikkumise toime pani.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71</NO.P><TXT>Seega tuleb tõdeda, et leides vaidlustatud kohtuotsuse punktis 55, et eksisteerisid esiteks liidu konkurentsiõiguse tähenduses ettevõtja, mille moodustasid GEA, ACW ja CPA <DATE ISO="19950930">30. septembrist 1995</DATE> kuni <DATE ISO="20000517">17. maini 2000</DATE>, ning teiseks selle õiguse tähenduses ettevõtja, mille moodustasid GEA ja ACW <DATE ISO="19910911">11. septembrist 1991</DATE> kuni <DATE ISO="19950929">29. septembrini 1995</DATE>, tuvastas Üldkohus kahe ettevõtja olemasolu liidu konkurentsiõiguse tähenduses ja rikkus seega õigusnormi, eirates EÜ artikli 81 tähenduses ettevõtja mõistet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72</NO.P><TXT>Kuna solidaarvastutus on üksnes ettevõtja mõiste otsese mõju väljendus ja kuna käesolevas asjas eksisteeris üks ja sama ettevõtja, võis komisjon algul 2009. aasta otsuse artikli 2 teise lõigu punktides 31 ja 32 ning seejärel vaidlusaluse otsusega muudetud 2009. aasta otsuse artikli 2 teise lõigu punktides 31.a, 31.b ja 32 kindlaks määrata trahvi maksimumsummad, mille eest võidi ühe trahvi maksmise eest solidaarselt vastutavaks pidada GEAd, ACWd ja CPAd kui üksusi, kes kuulusid ühte ja samasse ettevõtjasse, kellele rikkumine on süüks pandav. Nimelt, nagu märkis komisjon, ei kajasta sellises olukorras nagu käesolevas asjas selliste maksimumsummade kehtestamine rikkumises ühe ettevõtja moodustavate üksuste osalemise konkreetseid perioode.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73</NO.P><TXT>Neid asjaolusid arvestades rikkus Üldkohus õigusnormi, kui leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 106 ja 109, et käesolevas asjas oli GEA, ACW ja CPA vahel kaks solidaarsussuhet, samas kui nad kulusid ühte ja samasse ettevõtjasse, ning kaks trahvi, mis määrati kahe konkreetse ajavahemiku eest, mis kajastavad nende kolme äriühingu osalemist rikkumises, ning rikkus seega solidaarvastutuse kindlaksmääramist käsitlevaid norme, nagu need tulenevad määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikest 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74</NO.P><TXT>Mis puudutab seda, et vaidlusaluse otsuse kohaselt vastutab GEA üksi <FT TYPE="NUMBER">1432229</FT> euro ulatuses, siis nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 53, tuleneb see puhtautomaatselt ACW-le määratud trahvi vähendamisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et kui kaks eraldiseisvat juriidilist isikut, näiteks emaettevõtja ja tema tütarettevõtja, ei moodusta konkurentsieeskirjade rikkumise eest trahvi määramise otsuse vastuvõtmise ajal enam ettevõtjat EÜ artikli 81 tähenduses, on mõlemal neist õigus sellele, et neile kohaldataks individuaalselt käibe 10% ülempiiri (vt selle kohta <DATE ISO="20131126">26. novembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kendrion <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑50/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:771">EU:C:2013:771</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76</NO.P><TXT>Nagu nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 2 ja 3, on käesolevas asjas kindel, et 2009. aasta otsuse vastuvõtmise ajal ei moodustanud GEA enam ACW ja CPAga EÜ artikli 81 tähenduses majandusüksust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77</NO.P><TXT>Selle iseärasuse tõttu arvutas komisjon eraldi selle ülempiiri käibe alusel, mis saadi vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisele eelnenud majandusaastal (vt analoogia alusel <DATE ISO="20131126">26. novembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kendrion <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑50/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:771">EU:C:2013:771</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0067">67</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78</NO.P><TXT>Lisaks, nagu nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktist 8, oli summa, mida komisjon alguses pidas sobivaks ACW solidaarvastutusega seoses tema osalemise tõttu keelatud kokkuleppes, <FT TYPE="NUMBER">3346200</FT> eurot, st täpselt sama summa kui see, mis kehtestati GEAle.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79</NO.P><TXT>Tuleb aga asuda seisukohale, et asjaolu, et komisjon pidas vaidlusaluses otsuses ühelt poolt GEAd solidaarselt vastutavaks <FT TYPE="NUMBER">3346200</FT> euro suuruse trahvi kogusumma maksmise eest, ning teiselt poolt ACWd solidaarselt vastutavaks <FT TYPE="NUMBER">1086129</FT> euro suuruse summa maksmise eest, tuleneb sellest, et ACW-le kohaldati määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikes 2 ette nähtud käibe 10% ülempiiri.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80</NO.P><TXT>Niisiis asjaolu, et GEA vastutab nüüd üksi <FT TYPE="NUMBER">1432229</FT> euro ulatuses, tuleneb konkreetselt sellest, et 2009. aasta otsuse vastuvõtmise ajal ei moodustanud see äriühing enam ACW ja CPAga EÜ artikli 81 tähenduses ühte ettevõtjat.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81</NO.P><TXT>Seda arvestades ei saa GEA tulemuslikult väita, et tema suhtes pandi toime võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine. Sellega seoses piisab, kui märkida, et selle põhimõtte rikkumine on võimalik tuvastada üksnes sellises olukorras nagu asjasse puutuv, kus tütarettevõtjast äriühingul, kes ajal, mil võeti vastu vaidlusalune otsus, millega määrati trahv ühele ettevõtjale, kuhu ta kuulus, ei ole enam selle ühe ettevõtja osa, on õigus sellele, et tema suhtes kohaldatakse individuaalselt käibe 10% ülempiiri. See konkreetne asjaolu ei võimalda asuda seisukohale, et asjaomased äriühingud olid võrreldavas olukorras (vt selle kohta <DATE ISO="20131126">26. novembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kendrion <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑50/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:771">EU:C:2013:771</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82</NO.P><TXT>Igal juhul ei saa tulemuslikult võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele tugineda, kuna nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 73, ei esine käesolevas asjas kahte solidaarsussuhet, mis kajastavad konkreetseid ajavahemikke, ning järelikult ei saa solidaarvastutust jaotada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83</NO.P><TXT>Seega, vaidlusaluse otsusega muudetud 2009. aasta otsuse artikli 2 teise lõigu punkt 32, milles GEA-le määratakse <FT TYPE="NUMBER">1432229</FT> euro suurune trahv, ei ole adresseeritud CPA-le mitte seetõttu, et see punkt puudutab konkreetset rikkumisperioodi, mille jooksul ta ei osalenud komisjoni tuvastatud ühes rikkumises, mis nii ei ole, vaid lihtsalt seetõttu, et trahvisumma, mille eest CPA vastutab selles rikkumises isikliku osalemise tõttu tulenevalt tema kuulumisest rikkumise toime pannud ettevõtjasse, on täielikult hõlmatud artikli 2 teise lõigu punktides 31.a ja 31.b nimetatud trahvidega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta vaidlustatud kohtuotsuse punktis 111 leidis, et komisjon ei täitnud võrdse kohtlemisega seotud kohustusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85</NO.P><TXT>Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimese väite esimese osaga nõustuda.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine väide</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86</NO.P><TXT>Teine väide koosneb kahest osast. Väite esimeses osas heidab komisjon Üldkohtule sisuliselt ette seda, et ta rikkus õigusnormi, kui leidis, et trahvi maksmise tähtpäeva saab kindlaks määrata alles vaidlusaluse otsuse teatavakstegemise kuupäevast. Väite teine osa, mida tuleb analüüsida esimesena, puudutab põhjendamiskohustuse rikkumist.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teise väite teine osa</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumendid</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87</NO.P><TXT>Teise väite teises osas heidab komisjon Üldkohtule ette seda, et ta ei põhjendanud vaidlustatud kohtuotsuse punktis 126 piisavalt järeldust, et trahvide maksmise kohustus tuleneb üksnes vaidlusaluse otsuse artiklist 1 ja et nende trahvide maksekuupäeva sai kindlaks määrata alles alates selle otsuse teatavakstegemisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88</NO.P><TXT>GEA vastab, et vaidlustatud kohtuotsus on piisavalt põhjendatud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89</NO.P><TXT>Nagu märgiti käesoleva kohtuotsuse punktis 42, peab Üldkohus temal lasuva põhjendamiskohustuse kohaselt selgelt ja üheti mõistetavalt teatavaks tegema tema järgitud põhjenduskäigu, mis võimaldab huvitatud isikutel mõista tehtud otsuse põhjendusi ning Euroopa Kohtul kohtulikku kontrolli teostada.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90</NO.P><TXT>Käesolevas asjas piisab, kui tõdeda, et vaidlustatud kohtuotsuse punktides 122–125 esitatud Üldkohtu põhjenduskäik võimaldab komisjonil mõista, miks Üldkohus nõustus esimeses kohtuastmes GEA esitatud viienda väite esimese osaga, ning annab Euroopa Kohtule piisavat teavet kohtuliku kontrolli tegemiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91</NO.P><TXT>Nimelt nähtub nendest punktidest sisuliselt, et kuna 2009. aasta otsuse artikli 2 teise lõigu punktide 31 ja 32 sõnastus asendati vaidlusaluse otsuse artiklist 1 tuleneva sõnastusega, jõudis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 126 järeldusele, et trahvide maksmise kohustus tuleneb üksnes vaidlusaluse otsuse artiklist 1 ja et nende trahvide maksekuupäeva sai kindlaks määrata alles alates selle otsuse teatavakstegemisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92</NO.P><TXT>Seega tuleb teise väite teine osa põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teise väite esimene osa</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumendid</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93</NO.P><TXT>Teise väite esimeses osas heidab komisjon Üldkohtule ette seda, et ta rikkus õigusnormi, leides vaidlustatud kohtuotsuse punktis 126, et trahvi maksmise tähtpäeva sai käesolevas asjas kindlaks määrata alles vaidlusaluse otsuse teatavakstegemise kuupäevast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94</NO.P><TXT>Komisjon täpsustab, et 2010. aasta otsuse tühistamise tagajärjel ei taastunud mitte ainult 2009. aasta otsuse artikli 2 teise lõigu punktid 31 ja 32, vaid ka selle otsuse artikli 2 teises lõigus määratud maksetähtaeg.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95</NO.P><TXT>Neil asjaoludel väidab komisjon, et tal oli õigus muuta määratud trahvi summat ja solidaarvastutust, ilma et ta oleks tingimata pidanud kindlaks määrama uue trahvi maksmise tähtpäeva. Seega leiab komisjon, et kuigi ta muutis vaidlusaluse otsusega 2009. aasta otsuse resolutsiooni osasid, milles määrati kindlaks trahvi suurus ja solidaarvastutus, ei olnud ta kohustatud kehtestama määratud trahvi maksmise tähtpäeva, mis on hilisem vaidlusaluse otsuse teatavakstegemise kuupäevast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96</NO.P><TXT>See institutsioon on seisukohal, et kui Euroopa Kohus peaks kinnitama, et ta peab määrama trahvide maksmise tähtpäeva, mis on hilisem sellise muutmisotsuse nagu vaidlusalune otsus teatavakstegemise kuupäevast, tooks see kaasa trahvi tasumata osalt alates alguses määratud maksekuupäevast kogunenud intressi kaotuse, mis piirab tema kaalutlusruumi ja vähendab tema määratud trahvide tõhusust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97</NO.P><TXT>Neil asjaoludel leiab komisjon, et käesolevas asjas oli tal selleks, et mitte seada GEAd võrreldes ACW ja CPAga ebasoodsamasse olukorda, õigus määrata trahvide maksmise tähtpäevaks <DATE ISO="20100510">10. mai 2010</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98</NO.P><TXT>GEA vastab, et kuigi komisjonil on tõepoolest pädevus määrata kindlaks kuupäev, mil trahvid tuleb tasuda, ja kuupäev, millest alates hakkab viivis jooksma, ei hõlma see pädevust määrata viivise maksekuupäeva kindlaks trahvide määramise kuupäevast varasemale kuupäevale. Liidu õiguse tõhususega ei saa põhjendada trahvi maksmise kuupäeva määramist selle trahvi aluseks oleva otsuse teatavakstegemisest varasemale kuupäevale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99</NO.P><TXT>GEA on seisukohal, et kuna trahvi tasumise tähtpäeva ei saa määrata vaidlusaluse otsuse teatavakstegemisest varasemale kuupäevale, saab järelikult trahvi maksmisega seotud intress vastavalt põhimõttele, mille kohaselt kõrvalnõue järgib põhinõuet, hakata jooksma alles selle otsuse teatavakstegemise kuupäevast.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="13"?><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100</NO.P><TXT>Komisjoni otsustes, milles ta määrab trahve liidu konkurentsiõiguse rikkumiste eest, on muu hulgas kindlaks määratud trahvide suurus ja viivis ning komisjoni pangakonto andmed, millele ettevõtjad peavad trahvid tasuma. Nendes otsustes on kehtestatud ka määratud trahvide tasumise tähtaeg. Sundtäitmise vältimiseks tuleb makse teha enne selle tähtaja möödumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et ELTL artiklis 299 on sätestatud, et muu hulgas komisjoni õigusaktid, mis panevad rahalise kohustuse muudele isikutele peale riikide, saab pöörata täitmisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102</NO.P><TXT>Samuti tuleb märkida, et ELTL artikli 278 kohaselt ei ole seda liiki otsuste peale Euroopa Liidu Kohtule esitatud hagidel peatavat toimet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103</NO.P><TXT>Järelikult on komisjoni otsused täitmisele pööratavad ELTL artiklis 299 kehtestatud tingimustel ning nendega kaasnevad trahvid kuuluvad põhimõtteliselt tasumisele nendes otsustes määratud tähtaja möödudes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104</NO.P><TXT>Neil asjaoludel ja arvestades eesmärki tagada liidu konkurentsieeskirjade tõhus järgimine, tuleb asuda seisukohale, et põhimõtteliselt peab võlgnik tasuma võlgnetava summa enne selle tasumise tähtpäeva, mille komisjon oma otsuses on määranud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105</NO.P><TXT>Käesolevas asjas nägi komisjon alguses 2009. aasta otsuse artikli 2 teises lõigus ette kõigile otsuse adressaadiks olevatele ettevõtjatele määratud trahvide tasumise tähtpäeva, milleks määrati kolmekuulise tähtaja möödumine alates selle otsuse teatavakstegemise kuupäevast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106</NO.P><TXT>Nagu nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktist 124, tühistas Üldkohus 2010. aasta otsuse, milles komisjon otsustas, et 2009. aasta otsust oli vaja muuta, kuna esiteks ACW-le määratud trahv ületas käibe 10% ülempiiri ning teiseks, et trahvisummat, mille eest ACW oli solidaarselt vastutav GEA ja CPAga, tuli vähendada, <DATE ISO="20150715">15. juuli 2015. aasta</DATE> otsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>GEA Group <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑189/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:504">EU:T:2015:504</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) GEAd puudutavas osas. Selle tühistamise tagajärjel taastus 2009. aasta otsuse artikli 2 algne sõnastus, nagu märkis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 125.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107</NO.P><TXT>Kuid see sõnastus asendati uuesti sõnastusega, mis tulenes vaidlusaluse otsuse sõnastusest. Selle otsuse artiklis 2 määrati trahvide tasumise tähtpäevaks <DATE ISO="20100510">10. mai 2010</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108</NO.P><TXT>See tähtpäev on esiteks varasem vaidlusaluse otsuse teatavakstegemise kuupäevast ning teiseks hilisem 2009. aasta otsuses määratud trahvide tasumise tähtpäevast. See vastab 2010. aasta otsusega kaasas olnud komisjoni <DATE ISO="20100209">9. veebruari 2010. aasta</DATE> kirjas märgitud tasumise tähtpäevale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109</NO.P><TXT>Selles kontekstis tuleb märkida, et komisjonile on antud pädevus, mis sisaldab õigust kindlaks määrata, millal tema määratud trahvid maksmisele kuuluvad, millal hakkab viivis jooksma ja milline on intressimäär, ning kehtestada oma otsuse rakendussätted, nõudes vajaduse korral pangagarantii esitamist, mis kataks määratud trahvi põhisumma ning intressid. Kui sellist pädevust ei oleks, nõrgendaks eelis, mille ettevõtjad võivad saada trahvide hilinenud maksmisega, sanktsioone, mille komisjon määrab liidu konkurentsieeskirjade kohaldamise tagamise ülesande täitmisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110</NO.P><TXT>Nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 62, puudutas käesolevas asjas muudatus, mis tehti 2009. aasta otsuse artikli 2 teise lõigu punktidesse 31 ja 32 kõigepealt 2010. aasta otsusega, mis vahepeal tühistati, ja seejärel vaidlusaluse otsusega, üksnes ACW-le määratud trahvi summat ning solidaarsussuhete uut kindlaksmääramist, mitte trahvi kui sellise määramist ega selle kogusummat. Seega tuleb märkida, et vastupidi sellele, mida otsustas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 126, on GEA, ACW ja CPA trahvi tasumise kohustuse õiguslik alus 2009. aasta otsuse artikkel 2, mitte vaidlusaluse otsuse artikkel 1.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb tõdeda, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 126, et trahvi maksmise tähtpäeva sai käesolevas asjas kindlaks määrata alles vaidlusaluse otsuse teatavakstegemise kuupäevast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112</NO.P><TXT>Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb viienda väite teise osaga nõustuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0113"><NO.P>113</NO.P><TXT>Järelikult tuleb vaidlustatud kohtuotsus tühistada.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasja suunamine tagasi Üldkohtusse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0114"><NO.P>114</NO.P><TXT>Vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artiklile 61 tühistab Euroopa Kohus Üldkohtu otsuse, kui apellatsioonkaebus on põhjendatud. Ta võib ise teha asja suhtes lõpliku kohtuotsuse, kui menetlusstaadium lubab, või suunata asja tagasi Üldkohtusse otsustamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0115"><NO.P>115</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb tõdeda, et Euroopa Kohtul ei ole käesolevas asjas vajalikku teavet, et teha lõplik otsus kõigi esimeses kohtuastmes esitatud väidete kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0116"><NO.P>116</NO.P><TXT>Nendes väidetes tõstatatud vaidluse aspektid eeldavad faktiküsimuste analüüsimist tõendite alusel, mida esiteks Üldkohus ei ole vaidlustatud kohtuotsuses hinnanud, kuna ta leidis selle kohtuotsuse punktis 128, et selline analüüs on üleliigne, sest ta nõustus GEA esitatud neljanda väite ja viienda väite esimese osaga, ja mida teiseks ei ole kõiki Euroopa Kohtus arutatud, mistõttu ei luba menetlusstaadium kohtuasjas selles küsimuses otsust teha.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0117"><NO.P>117</NO.P><TXT>Seega tuleb kohtuasi suunata tagasi Üldkohtusse ning jätta otsuse tegemine kohtukulude kandmise kohta edaspidiseks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0118"><NO.P>118</NO.P><TXT>Kuna asi suunatakse tagasi Üldkohtusse, tehakse kohtukulude osas otsus hiljem.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu <DATE ISO="20181018">18. oktoobri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>GEA Group <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑640/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:700">EU:T:2018:700</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Suunata kohtuasi T‑640/16 Euroopa Liidu Üldkohtusse tagasi.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>