<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.21-20110601.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="ECRCJ2010ETA.0300159901.case.xml"><NO.CASE>C-197/08</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62008J0197</NO.CELEX><NO.SEQ>0004.0002</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>I-1623</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>I-1644</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>22</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><LEFT>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20100304">4.3.2010</DATE> – KOHTUASI C-197/08</LEFT><RIGHT>KOMISJON <HT TYPE="ITALIC">VS.</HT> PRANTSUSMAA</RIGHT></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (kolmas koda)</P><P><DATE ISO="20100304">4. märts 2010</DATE><NOTE NOTE.ID="E0001" NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE"><P>Kohtumenetluse keel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI></TITLE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C-197/08,</P><P>mille ese on EÜ artikli 226 alusel <DATE ISO="20080514">14. mail 2008</DATE> esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi,</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Komisjon,</HT> esindajad: R. Lyal ja W. Mölls, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,</P><PARTY.STATUS>hageja,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Prantsuse Vabariik,</HT> esindajad: G. de Bergues, J.-S. Pilczer, J.-C. Gracia ja B. Beaupère-Manokha,</P><PARTY.STATUS>kostja,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS></PARTIES><?PAGE NO="I-1624"?><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (kolmas koda),</P><P>koosseisus: teise koja esimees J. N. Cunha Rodrigues kolmanda koja esimehe ülesannetes, kohtunikud P. Lindh, A. Rosas, U. Lõhmus ja A. Arabadjiev (ettekandja),</P><P>kohtujurist: J. Kokott,</P><P>kohtusekretär: ametnik R. Șereș,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikus menetluses ja <DATE ISO="20090618">18. juuni 2009. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA><VISA>olles <DATE ISO="20091022">22. oktoobri 2009. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>1</NO.P><TXT>Euroopa Ühenduste Komisjon palub oma hagiavalduses Euroopa Kohtul tuvastada, et kuna Prantsuse Vabariik võttis vastu ja jättis jõusse Prantsusmaal tarbimiseks ringlusse lubatavate sigarettide suhtes kohaldatava jaemüügi miinimumhindade süsteemi ning keelu müüa tubakatooteid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>alandatud hinnaga, mis on vastuolus rahvatervise eesmärkidega<QUOT.END CODE="201D" ID="QE0001" REF.START="QS0001"/>, siis on ta rikkunud nõukogu <DATE ISO="19951127">27. novembri 1995. aasta</DATE> direktiivi 95/59/EÜ muude tubakatoodete tarbimist mõjutavate maksude kohta peale käibemaksu (<REF.DOC.OJ COLL="L" DATE.PUB="1995" NO.OJ="291" PAGE.FIRST="40">EÜT L 291, lk 40</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 09/01, lk 283), mida on muudetud nõukogu<?PAGE NO="I-1625"?> <DATE ISO="20020212">12. veebruari 2002. aasta</DATE> direktiiviga 2002/10/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" DATE.PUB="2002" NO.OJ="046" PAGE.FIRST="26">EÜT L 46, lk 26</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 03/35, lk 182; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>direktiiv 95/59<QUOT.END CODE="201D" ID="QE0002" REF.START="QS0002"/>), artikli 9 lõikest 1 tulenevaid kohustusi.</TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Ühenduse õigusnormid</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>2</NO.P><TXT>Direktiivi 95/59 põhjendused 2, 3 ja 7 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>(2)</NO.P><TXT>[EÜ] asutamislepingu eesmärgiks on majandusliidu loomine, mille raames valitseb aus konkurents ja mille tunnusjooned sarnaneksid liikmesriikide siseturgude omadega; selle eesmärgi saavutamise eelduseks on see, et tubakatoodete tarbimist mõjutavate maksude rakendamine liikmesriikides ei moonutaks konkurentsitingimusi ja ei takistaks tubakatoodete vaba liikumist ühenduse piires;</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(3)</NO.P><TXT>aktsiisi struktuuri ühtlustamine peaks eelkõige vältima samasse rühma kuuluvate eri tubakatoodete kategooriate konkurentsi moonutamist maksustamisel ja avama liikmesriikide turud;</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><?PAGE NO="I-1626"?><CONSID><NP><NO.P>(7)</NO.P><TXT>konkurentsist tulenevad nõuded eeldavad kõikide tubakatoodete rühmade vabalt kujunenud hindade süsteemi<QUOT.END CODE="201D" ID="QE0003" REF.START="QS0003"/>.</TXT></NP></CONSID></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>3</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 2 lõige 1 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Käesoleva direktiivi mõistes on tubakatooted:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>sigaretid;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>sigarid ja sigarillod;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>suitsetamistubakas:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>sigarettideks keeratav peeneks lõigatud valmistubakas,</P></ITEM><ITEM><P>muu suitsetamistubakas,</P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></ALINEA><P>nagu on määratletud artiklites 3–7.<QUOT.END CODE="201D" ID="QE0004" REF.START="QS0004"/></P></QUOT.S></P></NP><?PAGE NO="I-1627"?><NP><NO.P>4</NO.P><TXT>Direktiivi 95/59 artikkel 8 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="008.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Ühenduses toodetud ja kolmandatest riikidest imporditud sigaretid maksustatakse tollimaksu sisaldava jaemüügi maksimumhinna põhjal arvestatava proportsionaalse aktsiisiga, ning tooteühikult arvestatava eriaktsiisiga.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="008.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Proportsionaalse aktsiisi määr ja eriaktsiisi summa peab olema sama kõigile sigarettidele.</ALINEA></PARAG><P>[…]<QUOT.END CODE="201D" ID="QE0005" REF.START="QS0005"/></P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>5</NO.P><TXT>Sama direktiivi artikli 9 lõike 1 kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Tootjana tuleb käsitada ühenduse isikut, kes valmistab tubakast jaemüügiks ettenähtud tubakatooteid.</ALINEA><ALINEA>Ühenduse tootjad, nende ühenduses asuvad müügiesindajad või volitatud esindajad ja kolmandatest riikidest tubakat importivad isikud võivad vabalt määrata oma toodete jaemüügi maksimumhinnad igas liikmesriigis, kus nende tooted on tarbimiseks kättesaadavad.</ALINEA><?PAGE NO="I-1628"?><ALINEA>Teises lõigus sätestatu ei takista siiski hinnataseme kontrolli ja fikseeritud hindasid käsitlevate siseriiklike õigusaktide rakendamist, tingimusel et see on kooskõlas ühenduse õigusaktidega.<QUOT.END CODE="201D" ID="QE0006" REF.START="QS0006"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>6</NO.P><TXT>Nimetatud direktiivi artikkel 16 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="016.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Alates <DATE ISO="19780101">1. jaanuarist 1978</DATE> määratakse sigarettide eriaktsiisi summa iga aasta 1. jaanuari seisuga saadud andmete kohaselt kõige levinuma sigaretimargi hinnakategooria alusel.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="016.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Aktsiisi erikomponent peab moodustama vähemalt 5% ja maksimaalselt 55% nimetatud sigaretimargi proportsionaalsest aktsiisist, käibemaksust ning eriaktsiisist moodustuvast maksude kogusummast.</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="016.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid võivad arvestada minimaalset aktsiisi sigarettidelt, mida müüakse madalama hinnaga kui kõige nõutavama hinnakategooria sigarettide tarbijahind, juhul kui selline aktsiis ei ületa kõige nõutavama hinnakategooria sigarettide aktsiisi summat.<QUOT.END CODE="201D" ID="QE0007" REF.START="QS0007"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>7</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="19921019">19. oktoobri 1992. aasta</DATE> direktiiviga 92/79/EMÜ sigarettidelt makstavate maksude ühtlustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" DATE.PUB="1992" NO.OJ="316" PAGE.FIRST="8">EÜT L 316, lk 8</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 03/13, lk 202) ja nõukogu <DATE ISO="19921019">19. oktoobri 1992. aasta</DATE> direktiiviga 92/80/EMÜ muudelt tubakatoodetelt peale sigarettide makstavate maksude ühtlustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" DATE.PUB="1992" NO.OJ="316" PAGE.FIRST="10">EÜT L 316, lk 10</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 03/13, lk 204), mida on muudetud nõukogu <DATE ISO="20031205">5. detsembri 2003. aasta</DATE> direktiiviga<?PAGE NO="I-1629"?> 2003/117/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" DATE.PUB="2003" NO.OJ="333" PAGE.FIRST="49">ELT L 333, lk 49</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 03/41, lk 430), on kehtestatud vastavalt sigarettidelt ja muudelt tubakatoodetelt peale sigarettide makstava üldise minimaalse aktsiisi määrad ja/või summad. Direktiiv 92/80 sätestab ühtlasi teatud nõuded aktsiisi struktuuri kohta.</TXT></NP><NP><NO.P>8</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="20040602">2. juuni 2004. aasta</DATE> otsusega 2004/513/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" DATE.PUB="2004" NO.OJ="213" PAGE.FIRST="8">ELT L 213, lk 8</REF.DOC.OJ>) on ühenduse nimel heaks kiidetud Maailma Tervishoiuorganisatsiooni tubakatoodete tarbimise piiramist käsitlev raamkonventsioon, mis on alla kirjutatud Genfis <DATE ISO="20030521">21. mail 2003</DATE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>raamkonventsioon<QUOT.END CODE="201D" ID="QE0008" REF.START="QS0008"/>). Selle konventsiooni artikkel 6 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Hinna- ja maksumeetmed tubakanõudluse vähendamiseks<QUOT.END CODE="201D" ID="QE0009" REF.START="QS0009"/> on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="006.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Konventsiooniosaline tunnistab, et hinna- ja maksumeetmed on tubaka tarbimise vähendamiseks tõhus ja oluline vahend, eriti noorte hulgas.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="006.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Piiramata konventsiooniosalise suveräänset õigust määrata ning kehtestada oma maksupoliitika, seab konventsiooniosaline tubaka tarbimise levikut vähendades oma tervishoiueesmärgid ja vajaduse korral võtab või säilitab meetmeid, mis võivad hõlmata järgmist:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>tubakatoodete suhtes maksupoliitika ja vajaduse korral hinnapoliitika rakendamine tervishoiueesmärkide nimel, et vähendada tubaka tarbimist […]</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><P>[…]<QUOT.END CODE="201D" ID="QE0010" REF.START="QS0010"/></P></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="I-1630"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Siseriiklikud õigusnormid</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>9</NO.P><TXT>Prantsusmaal on tubaka maksustamine reguleeritud maksuseadustikuga (code général des impôts, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>CGI<QUOT.END CODE="201D" ID="QE0011" REF.START="QS0011"/>). CGI artikli 572 esimest lõiku on muudetud <DATE ISO="20040809">9. augusti 2004. aasta</DATE> tervishoiupoliitikaseaduse nr 2004-806 (<HT TYPE="ITALIC">Journal officiel de la République française</HT>, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/><HT TYPE="ITALIC">JORF</HT><QUOT.END CODE="201D" ID="QE0012" REF.START="QS0012"/>, <DATE ISO="20040811">11.8.2004</DATE>, lk 14277) artikli 38 II lõiguga. Muudetud sõnastuses näeb nimetatud artikli 572 esimene lõik ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Kogu riigi territooriumil on igal tootel ühtne jaehind väljendatuna <FT TYPE="NUMBER">1000</FT> ühiku või <FT TYPE="NUMBER">1000</FT> grammi kohta ning tunnustatud tootjad ja tarnijad määravad selle vabalt. Hind kuulub kohaldamisele pärast kinnitamist Conseil d’État dekreedis kindlaks määratud tingimustel. Sigarettide jaehind väljendatuna <FT TYPE="NUMBER">1000</FT> ühiku kohta ei kuulu siiski kinnitamisele, kui see on madalam hinnast, mis saadakse nende toodete keskmise hinna korrutamisel dekreediga kinnitatud protsendimääraga.<QUOT.END CODE="201D" ID="QE0013" REF.START="QS0013"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>10</NO.P><TXT>CGI artikli 572 esimese lõigu rakendamiseks vastu võetud <DATE ISO="20040913">13. septembri 2004. aasta</DATE> dekreedi nr 2004-975 <HT TYPE="ITALIC">(JORF</HT>, <DATE ISO="20040918">18.9.2004</DATE>, lk 16264) artikli 1 kohaselt on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>[CGI] artiklis 572 ette nähtud protsendimääraks kinnitatud 95%<QUOT.END CODE="201D" ID="QE0014" REF.START="QS0014"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>11</NO.P><TXT>CGI artiklit 572<HT TYPE="ITALIC">bis</HT> on muudetud 2006. aasta eelarvet käsitleva <DATE ISO="20051230">30. detsembri 2005. aasta</DATE> seaduse nr 2005-1719 (<HT TYPE="ITALIC">JORF</HT>, <DATE ISO="20051231">31.12.2005</DATE>, lk 20597) artikli 30 II lõikega. Muudetud sõnastuses näeb nimetatud artikkel 572<HT TYPE="ITALIC">bis</HT> ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Artikli 568 esimeses lõigus nimetatud edasimüüjate poolt müüdud toodete ja sama artikli neljandas lõigus määratud ostjate-edasimüüjate poolt reisijatele tarnitud toodete jaemüügihind on vabalt määratud hind, mis ei tohi siiski olla madalam dekreediga kinnitatud jaehinnast väljendatuna <FT TYPE="NUMBER">1000</FT> ühiku või <FT TYPE="NUMBER">1000</FT> grammi kohta. […]<QUOT.END CODE="201D" ID="QE0015" REF.START="QS0015"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><?PAGE NO="I-1631"?><NP><NO.P>12</NO.P><TXT>Rahvatervise seadustik (code de la santé publique, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>CSP<QUOT.END CODE="201D" ID="QE0016" REF.START="QS0016"/>) sisaldab eelkõige suitsetamisvastast võitlust käsitlevaid sätteid. CSP artikkel L. 3511-1, mida on muudetud <DATE ISO="20060523">23. mai 2006. aasta</DATE> määrusega nr 2006-596 (<HT TYPE="ITALIC">JORF</HT>, <DATE ISO="20060525">25.5.2006</DATE>, lk 7791), sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>Tubakatoodetena käsitatakse suitsetamiseks, ninna tõmbamiseks, närimiseks või imemiseks mõeldud tooteid, mis on kas või osaliselt valmistatud tubakast, samuti suitsetamiseks mõeldud tooteid, isegi kui need tubakat ei sisalda, välja arvatud raviotstarbel kasutatavad tooted [CGI] artikli 564<HT TYPE="ITALIC">decies</HT> kolmanda lõigu punkti 2 tähenduses.</ALINEA><ALINEA>Koostisosa on tubakatoote valmistamisel kasutatav aine või komponent, sealhulgas paber, filter, trükivärv ja liim, mis on lõpptootes muutmata või muudetud kujul, välja arvatud tubakalehed ja muud tubakataime looduslikud või töödeldud osad.<QUOT.END CODE="201D" ID="QE0017" REF.START="QS0017"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>13</NO.P><TXT>CSP artikli L. 3511-3 esimene lõik käesoleva kohtuotsuse punktis 9 viidatud seaduse nr 2004-806 redaktsioonis, mis kehtis käesoleva kohtuotsuse punktis 17 osutatud põhjendatud arvamuses määratud tähtaja lõppemise päeval <DATE ISO="20060904">4. septembril 2006</DATE>, oli sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>Keelatud on tubaka, tubakatoodete või artikli L. 3511-1 teises lõigus määratletud koostisosade otsene või kaudne propageerimine ja reklaam ning tubakatoote tasuta jagamine või müük alandatud hinnaga, mis on vastuolus rahvatervise eesmärkidega.<QUOT.END CODE="201D" ID="QE0018" REF.START="QS0018"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><?PAGE NO="I-1632"?><NP><NO.P>14</NO.P><TXT>CSP suitsetamisvastast võitlust käsitlevate sätetega seonduvad sama seadustiku artiklites L. 3512-1–L. 3512-4 ette nähtud sanktsioonid.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtueelne menetlus</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>15</NO.P><TXT>Komisjon saatis <DATE ISO="20050321">21. märtsil 2005</DATE> Prantsuse Vabariigile märgukirja, milles ta väitis, et tarbimiseks ringlusse lubatavate sigarettide suhtes kohaldatava jaemüügi miinimumhindade süsteem ja keeld müüa tubakatooteid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>alandatud hinnaga, mis on vastuolus rahvatervise eesmärkidega<QUOT.END CODE="201D" ID="QE0019" REF.START="QS0019"/>, mis on kehtestatud Prantsuse õigusaktidega, on vastuolus direktiivi 95/59 artikli 9 lõikega 1.</TXT></NP><NP><NO.P>16</NO.P><TXT>Prantsuse Vabariik teatas <DATE ISO="20050729">29. juuli 2005. aasta</DATE> vastuses, et tema hinnangul on need õigusaktid põhjendatud EÜ artiklis 30 sätestatud rahvatervise kaitse eesmärgiga.</TXT></NP><NP><NO.P>17</NO.P><TXT>Komisjon saatis <DATE ISO="20060704">4. juulil 2006</DATE> põhjendatud arvamuse, milles ta kordas oma seisukohta ja palus liikmesriigil täita direktiivi 95/59 artikli 9 lõikest 1 tulenevad kohustused kahe kuu jooksul arvamuse kättesaamisest.</TXT></NP><NP><NO.P>18</NO.P><TXT>Kuna komisjon Prantsuse Vabariigi 5. oktoobri ja <DATE ISO="20061222">22. detsembri 2006. aasta</DATE> vastuseid arvestades leidis, et olukord ei ole ikka veel rahuldav, esitas ta käesoleva hagiavalduse.</TXT></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="I-1633"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Hagi</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumendid</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>19</NO.P><TXT>Komisjoni sõnul on direktiivi 95/59 eesmärk tagada aus konkurents, mis ei ole maksustamise tagajärjel moonutatud, et avada liikmesriikide turud. Direktiivi artikli 9 lõige 1 tagab kõigis liikmesriikides aktsiisi arvutamise aluste määratlemise samadest põhimõtetest lähtudes ega lase riigi hinnakujunduseeskirjadel nende eesmärkide saavutamist nurjata. Nimetatud sätte sõnastus ja eemärk ei luba kahelda, et selle sättega on jaemüügi miinimumhindade kehtestamine keelatud. Nende kehtestamise tagajärjel kaoksid ju hinnaerinevused, mis võivad erinevate toodete vahel esineda sõltuvalt erinevate tootjate hinnakujundust mõjutavatest teguritest. Selline mehhanism tooks järelikult kaasa liikmesriikidevahelise kaubavoo moonutusi. Toodete puhul, mille netohind (maksud välja arvatud) on madalam sarnaste toodete hinnast turustamisel miinimumhinna kehtestanud liikmesriikides, oleks import neis liikmesriikides pidurdatud.</TXT></NP><NP><NO.P>20</NO.P><TXT>Komisjon selgitab, et Prantsusmaal kehtiv sigarettide maksustamise kord näeb ette miinimumhinna, mis vastab 95% keskmisest hinnast, ning sellest madalamat sigarettide jaemüügihinda ei saa kinnitada, kusjuures turustamisel saab rakendada ainult kinnitatud hinda. Seega ei saa tootjad või importijad vabalt määrata oma toodete jaemüügi maksimumhinda, kuna see maksimumhind ei saa mingil juhul olla väiksem kehtestatud miinimumhinnast. Järelikult on see sigarettide maksustamise kord vastuolus direktiivi 95/59 artikli 9 lõikega 1.</TXT></NP><NP><NO.P>21</NO.P><TXT>Peale selle annavad CSP asjassepuutuvad sätted Prantsuse ametiasutustele kaalutlusõiguse, mis võimaldab neil keelata tubakatoodete jaemüügi määratud hinnaga, ega<?PAGE NO="I-1634"?> lase seega tootjatel ja importijatel vabalt määrata iga oma toote jaemüügi maksimumhinda. CSP artiklis L. 3511-3 esinev mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>alandatud hind, mis on vastuolus rahvatervise eesmärkidega<QUOT.END CODE="201D" ID="QE0020" REF.START="QS0020"/> on riigi õigusaktides määratlemata ja nii ei saa asjassepuutuvad ettevõtjad selgelt ja täpselt kindlaks teha oma õigusi ja kohustusi ning liikmesriigi kohtud ei saa tagada nende järgimist. Seega on see mõiste vastuolus õiguskindluse ja isikute õiguste kaitse põhimõtetega.</TXT></NP><NP><NO.P>22</NO.P><TXT>Kuigi nõukogu <DATE ISO="19920618">18. juuni 1992. aasta</DATE> direktiiv 92/49/EMÜ otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, millega muudetakse direktiive 73/239/EMÜ ja 88/357/EMÜ (kolmas kahjukindlustuse direktiiv) (<REF.DOC.OJ COLL="L" DATE.PUB="1992" NO.OJ="228" PAGE.FIRST="1">EÜT L 228, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/01, lk 346) sätestab hindade vaba määramise põhimõtte, ei tähenda see asjaolu komisjoni sõnul seda, et sarnast põhimõtet, mis on selgelt esitatud muus ühenduse õigusnormis, nimelt direktiivi 95/59 artikli 9 lõikes 1, tuleks pidada kohaldamisele mittekuuluvaks.</TXT></NP><NP><NO.P>23</NO.P><TXT>Komisjon väidab veel, et kuigi viimati nimetatud sätte ja EÜ artikliga 28 kehtestatud vastavad keelud võivad kattuda, on direktiivi 95/59 artikkel 9 teisese õiguse autonoomne säte, mis täidab selle direktiivi kontekstis autonoomset ülesannet ja mille kohaldamist ei saa piirata juhtudega, mil on rikutud ka EÜ artiklit 28.</TXT></NP><NP><NO.P>24</NO.P><TXT>Selle institutsiooni hinnangul ei saa analüüsi, mille kohaselt asjassepuutuv Prantsuse õigusakt takistab tubakatoodete maksimumhindade vaba kujundamist, seada kahtluse alla, viidates direktiivi 95/59 artikli 9 lõike 1 kolmandale lõigule, mis säilitab õiguse rakendada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>hinnataseme kontrolli […] käsitle[vaid] siseriikli[kke] õigusakt[e]<QUOT.END CODE="201D" ID="QE0021" REF.START="QS0021"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>fikseeritud hindasid käsitle[vaid] siseriikli[kke] õigusakt[e]<QUOT.END CODE="201D" ID="QE0022" REF.START="QS0022"/>.</TXT></NP><?PAGE NO="I-1635"?><NP><NO.P>25</NO.P><TXT>Komisjon väidab, et käesolevas kohtuasjas käsitletavat ühenduse õiguse rikkumist ei saa õigustada EÜ artiklis 30 ette nähtud rahvatervise kaalutlustega. Valdkonnas, mis on kaetud ühenduse ühtlustatud õigusnormidega, tuleb siseriiklike meetmete õiguspärasust hinnata ainult nendest õigusnormidest lähtudes, mitte aga lähtudes esmase õiguse sätetest, mis lubavad piirata põhivabadusi. Igal juhul niivõrd, kuivõrd rahvatervise kaitset saab tagada tubakatoodete kõrge müügihinna kehtestamisega, võib selle eesmärgi täiel määral saavutada kohandatud maksupoliitikaga. Pealegi oli rahvatervise kaalutlustel oma osa tubakatoodete aktsiisi ühtlustavate ühenduse direktiivide väljatöötamisel ja ülevaatamisel, ometi ei ole vabalt määratud hindade põhimõtet kaotatud. Hoopis miinimumhindade süsteemil võiksid olla tervise kaitsele kahjulikud tagajärjed, kuna tootjate kasumimarginaali kaitstes annaks see süsteem neile täiendavat tulu, mida saab investeerida tubakatoodete müügi suurendamiseks.</TXT></NP><NP><NO.P>26</NO.P><TXT>Lisaks on direktiivi 95/59 artikli 9 lõige 1 kooskõlas raamkonventsiooniga. Esiteks ei ole konventsiooniosalistel selle konventsiooni toimel miinimumhindade rakendamise kohustust. Teiseks ei anna see liikmesriikidele ühenduse suhtes õigust valida maksupoliitika ja hinnapoliitika rakendamise vahel, kuna konventsiooni artikli 35 lõike 2 kohaselt lahendatakse see küsimus ühendusesiseses töökorralduses.</TXT></NP><NP><NO.P>27</NO.P><TXT>Komisjon leiab ühtlasi, et nõukogu <DATE ISO="20021202">2. detsembri 2002. aasta</DATE> soovitus 2003/54/EÜ suitsetamise vältimise ja tubakatoodete tarbimise piiramise parandamise algatuste kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" DATE.PUB="2003" NO.OJ="022" PAGE.FIRST="31">EÜT 2003, L 22, lk 31</REF.DOC.OJ>), millele viitab Prantsuse Vabariik, ei ole siduv ja seda ei saa mingil juhul tõlgendada nii, et see õhutab rikkuma direktiivi 95/59 artikli 9 lõiget 1. Komisjoni <DATE ISO="20080716">16. juuli 2008. aasta</DATE> aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule<?PAGE NO="I-1636"?> sigarettide ja muude tubakatoodete suhtes kohaldatava aktsiisimaksu struktuuri ja määrade kohta (KOM(2008) 460 lõplik), millele see liikmesriik samuti tugineb, osutab muu hulgas maksudele kui tubaka tarbimise vältimise ja piiramise üldstrateegia elemendile.</TXT></NP><NP><NO.P>28</NO.P><TXT>Lõpetuseks leiab komisjon, et liikmesriigid võivad jätkuvalt rakendada tubakatoodete tõstetud hinda, tõstes nende toodete maksustamise taset kooskõlas asjassepuutuvates direktiivides sätestatud nõuetega. Need direktiivid ei näe ette maksimaalset maksukoormust. Liikmesriigid võivad seega alati teha nii, et soovitud hinnatase oleks saavutatud maksude abil lõpphinna mõjutamise teel. Tootjad suudaksid kanda kahjumit, kui nad ei soovi maksukoormust müügihinnas kajastada, kuid sellel on paratamatult majanduslikud piirid.</TXT></NP><NP><NO.P>29</NO.P><TXT>Prantsuse Vabariik väidab, et asjassepuutuvad siseriiklikud õigusaktid ei ole vastuolus direktiivi 95/59 artikli 9 lõike 1 teise lõiguga. Liikmesriik leiab, et selles sättes ei ole väljendatud üldpõhimõtet, mille kohaselt hind on tootjate ja importijate poolt vabalt määratud. Ta palub Euroopa Kohtul selles osas muuta tõlgendust, mille ta on selle sätte kohta varem andnud. Erinevalt näiteks direktiivist 92/49, mille eesmärk on füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse alustamise ja jätkamise tingimuste ühtlustamine, soovitakse direktiiviga 95/59 ühtlustada ainult osa aktsiisi käsitlevatest liikmesriikide õigusaktidest. See liikmesriik märgib, et kuigi vabalt määratud hindade ja tariifide põhimõte võib olla seotud füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise tingimuste ühtlustamisega, ei saa see olla seotud maksude ühtlustamisega. Pealegi tuleb sellist põhimõtet tõlgendada, lähtudes EÜ artiklis 28 sätestatud kaupade vaba liikumise põhimõttest, mis piirdub importtooteid ebasoodsamasse seisu asetavate hinda reguleerivate liikmesriikide õigusaktide keelustamisega.</TXT></NP><?PAGE NO="I-1637"?><NP><NO.P>30</NO.P><TXT>Lisaks leiab Prantsuse Vabariik, et asjassepuutuvad siseriiklikud õigusaktid jäävad igal juhul direktiivi 95/59 artikli 9 lõike 1 kolmandas lõigus ette nähtud reservatsiooni alla. Esiteks hõlmab selles sättes sisalduv väljend <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>hinnataseme kontrolli käsitlevad siseriiklikud õigusaktid<QUOT.END CODE="201D" ID="QE0023" REF.START="QS0023"/> hinda reguleerivaid siseriiklikke õigusakte nii üld- kui ka üksikaktidena, nagu asjassepuutuv akt. Liikmesriik vaidlustab seega kohtupraktika seisukohad, mis tulenevad Euroopa Kohtu <DATE ISO="20001019">19. oktoobri 2000. aasta</DATE> otsusest kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-216/98" PAGE.ECR="I-8921" YEAR="2000">C-216/98: komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kreeka (EKL 2000, lk I-8921)</REF.DOC.ECR>, ega luba seda väljendit tõlgendada nii, nagu see jätaks liikmesriikidele kaalutlusõiguse kehtestada muid akte peale siseriiklike üldkohaldatavate õigusaktide, mille eesmärk on pidurdada hinnatõusu. Teiseks on sellesama kohtupraktika kohaselt väljendiga <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>fikseeritud hindasid käsitlevad siseriiklikud õigusaktid<QUOT.END CODE="201D" ID="QE0024" REF.START="QS0024"/> mõeldud hinda, mis on kord juba tootja või importija poolt määratud ja ametiasutuse poolt kinnitatud ning kehtib kui maksimumhind. Prantsuse Vabariik leiab, et kui see hind kuulub ametiasutuses kinnitamisele, peab ametiasutusel olema ka õigus kinnitamisest keelduda.</TXT></NP><NP><NO.P>31</NO.P><TXT>Teise võimalusena väidab liikmesriik, et asjassepuutuvad siseriiklikud õigusaktid on õigustatud tulenevalt EÜ artiklis 30 sätestatud rahvatervise kaitse eesmärgist. Euroopa Kohtu praktika lubab ju liikmesriikidel rakendada siseriiklikke õigusnorme, mis piiravad ühendusesisest kaubandust inimeste tervise kaitse huvides, osutab see liikmesriik eespool viidatud kohtuotsuse komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kreeka vastavale punktile. Asjassepuutuvad siseriiklikud õigusaktid on selle eesmärgi suhtes vajalikud ja proportsionaalsed. Seda eesmärki ei ole tegelikult võimalik saavutada maksude tõstmise teel, kuna tootjad ja importijad ei tarvitse seda tingimata müügihinnas kajastada, ja järelikult ei tarvitse see tingimata kaasa tuua tarbimise vähenemist.</TXT></NP><NP><NO.P>32</NO.P><TXT>Prantsuse Vabariigi sõnul on miinimumhinna kehtestamine kõrge hinnataseme säilitamiseks ja seega eriti noorte suitsetamise ärahoidmiseks sobiv vahend. See nähtub raamkonventsiooni artikli 6 lõike 2 punktist a. Ühtlasi kinnitavad selle liikmesriigi seisukohta soovituse 2003/54 punkt 7 ja komisjoni <DATE ISO="20080716">16. juuli 2008. aasta</DATE> aruande Euroopa<?PAGE NO="I-1638"?> Parlamendile ja nõukogule sigarettide ja muude tubakatoodete suhtes kohaldatava aktsiisimaksu struktuuri ja määrade kohta punkti 3.3 lõige 1.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu hinnang</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>33</NO.P><TXT>Sissejuhatuseks olgu meenutatud, et tulenevalt direktiivi 95/59 põhjendusest 3 kuulub see direktiiv tubakatoodete aktsiisi struktuuri ühtlustamise poliitika raamidesse ja selle eesmärk on vältida samasse rühma kuuluvate eri tubakatoodete kategooriate konkurentsi moonutamist ja avada liikmesriikide turud.</TXT></NP><NP><NO.P>34</NO.P><TXT>Selle saavutamiseks on direktiivi artikli 8 lõikes 1 sätestatud, et ühenduses toodetud ja kolmandatest riikidest imporditud sigaretid maksustatakse igas liikmesriigis tollimaksu sisaldava jaemüügi maksimumhinna põhjal arvestatava proportsionaalse aktsiisiga ning tooteühikult arvestatava eriaktsiisiga (eespool viidatud kohtuotsus komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kreeka, punkt 19).</TXT></NP><NP><NO.P>35</NO.P><TXT>Lisaks nähtub direktiivi 95/59 põhjendusest 7, et konkurentsist tulenevad nõuded eeldavad kõikide tubakatoodete rühmade vabalt kujunenud hindade süsteemi.</TXT></NP><NP><NO.P>36</NO.P><TXT>Seoses sellega näeb direktiivi artikli 9 lõige 1 ette, et ühenduse tootjad, nende ühenduses asuvad müügiesindajad või volitatud esindajad ja kolmandatest riikidest tubakat<?PAGE NO="I-1639"?> importivad isikud võivad vabalt määrata iga oma toote jaemüügi maksimumhinna, nii et oleks tagatud nende tegelik konkurents (eespool viidatud kohtuotsus komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kreeka, punkt 20). See säte peab kindlustama, et tubakatoodete aktsiisi proportsionaalse arvutamise aluste määratlemine, st nende toodete jaemüügi maksimumhinna määramine, toimuks kõigis liikmesriikides samadest põhimõtetest lähtudes. Sätte eesmärk, nagu märgib kohtujurist oma ettepaneku punktis 40, on ühtlasi kaitsta ülalnimetatud ettevõtjate vabadust, mis võimaldab neil tegelikult saada võimalikust madalamast omahinnast tuleneva konkurentsieelise.</TXT></NP><NP><NO.P>37</NO.P><TXT>Kui ametiasutused kehtestavad jaemüügi miinimumhinna, siis selle tagajärjel ei saa tootjate ja importijate määratav jaemüügi maksimumhind mingil juhul olla sellest kohustuslikust miinimumhinnast madalam. Seega võib miinimumhinda kehtestav õigusakt kahjustada konkurentsisuhteid, takistades teatud tootjatel või importijatel kasutada madalamast omahinnast tulenevat eelist selleks, et pakkuda atraktiivsemat jaemüügihinda.</TXT></NP><NP><NO.P>38</NO.P><TXT>Järelikult ei saa tubakatoodete jaemüügi miinimumhindade süsteemi pidada direktiivi 95/59 artikli 9 lõikega 1 kooskõlas olevaks, kui see ei ole korraldatud nii, et kõikidel juhtudel oleks välistatud teatud tootjate või importijate jaoks nende toodete madalamast omahinnast tuleneda võiva konkurentsieelise kahjustamine ja kui selle tulemusena kahjustatakse konkurentsi (vt <DATE ISO="20100304">4. märtsi 2010. aasta</DATE> otsused kohtuasjas C-198/08: komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Austria, EKL 2009, lk I-1645, punkt 30, ja kohtuasjas C-221/08: komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Iirimaa, EKL 2009, lk I-1669, punkt 41).</TXT></NP><NP><NO.P>39</NO.P><TXT>Just neist põhimõtetest lähtudes tuleb kontrollida käesolevas kohtuasjas osundatud siseriiklikke õigusakte.</TXT></NP><?PAGE NO="I-1640"?><NP><NO.P>40</NO.P><TXT>CGI asjassepuutuvad sätted koostoimes dekreediga nr 2004-975 kehtestavad tootjatele ja importijatele Prantsusmaal sigarettide jaemüügi miinimumhinna, mis vastab 95%-le nende toodete keskmisest hinnast, ja CSP artikli L. 3511-3 esimene lõik keelab tubakatoodete müügi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>alandatud hinnaga, mis on vastuolus rahvatervise eesmärkidega<QUOT.END CODE="201D" ID="QE0025" REF.START="QS0025"/>. Prantsuse Vabariik täpsustas kohtuistungil, et mõistest <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>alandatud hind, mis on vastuolus rahvatervise eesmärkidega<QUOT.END CODE="201D" ID="QE0026" REF.START="QS0026"/> tuleb aru saada nii, et see tähendab iga hinda, mis on madalam CGI artikli 572 esimese lõigu alusel kehtestatust.</TXT></NP><NP><NO.P>41</NO.P><TXT>Sellise regulatsiooni korral ei saa kõikidel juhtudel välistada seda, et kehtestatud miinimumhind kahjustab tubakatoodete teatud tootjate või importijate konkurentsieelist, mis võib tuleneda nende toodete madalamast omahinnast. Nagu märkis komisjon kohtuistungil, ilma et Prantsuse Vabariik oleks seda kummutanud, võib sellisel regulatsioonil, mis lisaks kõigele määrab miinimumhinna kindlaks turul käibivale keskmisele hinnale viidates, olla hoopis niisugune tagajärg, et konkureerivate toodete hinnaerinevused kaotatakse ja hinnad ühtlustatakse kõige kallima toote hinna järgi. Seega kahjustab nimetatud regulatsioon direktiivi 95/59 artikli 9 lõike 1 teise lõiguga tootjatele ja importijatele tagatud õigust määrata vabalt oma toodete jaemüügi maksimumhinnad.</TXT></NP><NP><NO.P>42</NO.P><TXT>Vastupidi Prantsuse Vabariigi väidetele ei kuulu asjassepuutuv miinimumhinna regulatsioon ka selle direktiivi artikli 9 lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud erandi alla.</TXT></NP><NP><NO.P>43</NO.P><TXT>Seoses selle sättega tuleb esiteks meenutada, et väljendit <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>hinnataseme kontroll<QUOT.END CODE="201D" ID="QE0027" REF.START="QS0027"/> on tõlgendatud nii, et see hõlmab siseriiklikke üldkohaldatavaid õigusakte, näiteks neid, mille eesmärk on pidurdada hinnatõusu (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kreeka, punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika). Teiseks tuleb väljendit<?PAGE NO="I-1641"?> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>fikseeritud hinnad<QUOT.END CODE="201D" ID="QE0028" REF.START="QS0028"/> tubakahindade kehtestamise mehhanismi raamides mõista nii, et see tähendab hinda, mis on kord juba tootja või importija poolt määratud ja ametiasutuse poolt kinnitatud ning kehtib kui maksimumhind, millest tuleb sellisena kinni pidada igal turustamise etapil kuni lõpptarbijale müümiseni, kusjuures see fikseeritud hindade süsteem peab ära hoidma maksutulude tervikliku laekumise võimaliku kahjustamise fikseeritud hinna ületamise tõttu (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kreeka, punkt 26 ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP><NP><NO.P>44</NO.P><TXT>Selge on see, et asjassepuutuvate siseriiklike õigusaktide eesmärk ei ole hinnatõusu pidurdamine ega tootjate või importijate vabalt määratud jaemüügi maksimumhinna ületamisest tingitud maksutulude kaotuse vältimine.</TXT></NP><NP><NO.P>45</NO.P><TXT>Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 50 ja 51 raamkonventsiooni kohta märkis, ei pane see konventsiooniosalistele tubakatoodete hinnapoliitika osas ühtki konkreetset kohustust, vaid üksnes kirjeldab võimalikke lahendusi, kuidas arvestada riigi tervisekaitse eesmärke tubakatoodete tarbimise piiramisel. Raamkonventsiooni artikli 6 lõige 2 piirdub ju vaid selle sätestamisega, et konventsiooniosaline võtab või säilitab meetmeid, mis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>võivad hõlmata<QUOT.END CODE="201D" ID="QE0029" REF.START="QS0029"/> tubakatoodete suhtes maksupoliitika ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>vajaduse korral<QUOT.END CODE="201D" ID="QE0030" REF.START="QS0030"/> hinnapoliitika rakendamist.</TXT></NP><NP><NO.P>46</NO.P><TXT>Samuti ei saa ühtki juhist miinimumhinna süsteemide kasutamise kohta tuletada ei soovitusest 2003/54 ega komisjoni <DATE ISO="20080716">16. juuli 2008. aasta</DATE> aruandest Euroopa Parlamendile ja nõukogule sigarettide ja muude tubakatoodete suhtes kohaldatava aktsiisimaksu struktuuri ja määrade kohta, millel lisaks kõigele puudub kohustuslik jõud. Kõik tekstilõigud, millele Prantsuse Vabariik viitab, kajastavad tegelikult lihtsalt mõtet, et tubakatoodete kõrgete hindade tagajärjel väheneb tarbimine.</TXT></NP><?PAGE NO="I-1642"?><NP><NO.P>47</NO.P><TXT>Nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 38, ei ole hinnapoliitika mingil juhul vastuolus direktiiviga 95/59, kui see ei lähe vastuollu direktiivi eesmärkidega, eelkõige eesmärgiga välistada samasse rühma kuuluvate eri tubakatoodete kategooriate konkurentsi moonutamine.</TXT></NP><NP><NO.P>48</NO.P><TXT>Prantsuse Vabariik väidab ühtlasi, et asjassepuutuv miinimumhindade regulatsioon on õigustatud tulenevalt inimeste elu ja tervise kaitse eesmärgist, mis on sätestatud EÜ artiklis 30. Selle liikmesriigi sõnul ei saa maksude taseme tõstmine tagada tubakatoodete piisavalt kõrget hinda, kuna tootjad või importijad võivad selle tõstmise tasandada, ohverdades osa oma kasumimarginaalist või isegi kahjumiga müües.</TXT></NP><NP><NO.P>49</NO.P><TXT>Selles osas olgu märgitud, et EÜ artiklit 30 ei saa tõlgendada nii, nagu see lubaks võtta teistsuguseid meetmeid peale EÜ artiklites 28 ja 29 mainitud koguseliste impordi- ja ekspordipiirangute ning samaväärse toimega meetmete (vt selle kohta <DATE ISO="20020227">27. veebruari 2002. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-302/00" PAGE.ECR="I-2055" YEAR="2002">C-302/00: komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa, EKL 2002, lk I-2055</REF.DOC.ECR>, punkt 33). Viimati nimetatud sätete rikkumisele ei ole komisjon käesolevas kohtuasjas osutanud.</TXT></NP><NP><NO.P>50</NO.P><TXT>Sellegipoolest ei takista direktiiv 95/59 Prantsuse Vabariigil tubakatoodete tarbimise jätkuvat piiramist rahvatervise kaitse eesmärgi nimel.</TXT></NP><NP><NO.P>51</NO.P><TXT>Nagu on muu hulgas märgitud direktiivi 2002/10 põhjenduses 7, st viimases õigusaktis, mis muudab direktiivi 95/59/EÜ ja jätab siiski muutmata artikli 9 esialgse sõnastuse, näeb EÜ asutamisleping, eriti EÜ artikli 152 lõike 1 esimene lõik ette, et kogu ühenduse poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.</TXT></NP><?PAGE NO="I-1643"?><NP><NO.P>52</NO.P><TXT>Samas põhjenduses on veel täpsustatud, et maksustamise tase on tubakatoodete hinna peamine tegur, hind omakorda mõjutab tarbijate suitsetamisharjumusi. Samuti on Euroopa Kohus juba avaldanud seisukohta, et maksuregulatsioon on tubakatoodete suhtes oluliseks ja tõhusaks vahendiks võitluses nende toodete tarbimise piiramise ja seeläbi ka rahvatervise kaitse eest (<DATE ISO="20061005">5. oktoobri 2006. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-140/05" PAGE.ECR="I-10025" YEAR="2006">C-140/05: Valeško, EKL 2006, lk I-10025</REF.DOC.ECR>, punkt 58) ja et nende toodete kõrgem maksustamine võib olla sobiv meede nende toodete hinna kõrgel tasemel kehtestamise eesmärgi saavutamiseks, kuna aktsiisitõus peab varem või hiljem kajastuma jaemüügihindade tõusus, ilma et see kahjustaks õigust hinda vabalt määrata (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kreeka, punkt 31).</TXT></NP><NP><NO.P>53</NO.P><TXT>Pealegi kui liikmesriigid soovivad otsustavalt kaotada tootjate või importijate iga võimalust tasandada tubakatooteid kahjumiga müües kas või ajutiselt maksude mõju tubakatoodete jaemüügihindadele, võivad nad eelkõige keelata tubakatoodete müügi omahinna ja kõigi maksude kogusummast madalama hinnaga, lubades neil tootjatel ja importijatel seega tegelikult kasutada võimalikust madalamast omahinnast tulenevat konkurentsieelist (vt eespool viidatud kohtuotsused komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Austria, punkt 43, ja komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Iirimaa, punkt 55).</TXT></NP><NP><NO.P>54</NO.P><TXT>Kõigist eelnevatest kaalutlustest tulenevalt kuulub komisjoni hagi rahuldamisele.</TXT></NP><NP><NO.P>55</NO.P><TXT>Seega tuleb tuvastada, et kuna Prantsuse Vabariik võttis vastu ja jättis jõusse Prantsusmaal tarbimiseks ringlusse lubatavate sigarettide suhtes kohaldatava jaemüügi miinimumhindade süsteemi ning keelu müüa tubakatooteid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>alandatud hinnaga, mis on vastuolus rahvatervise eesmärkidega<QUOT.END CODE="201D" ID="QE0031" REF.START="QS0031"/>, siis on ta rikkunud direktiivi 95/59 artikli 9 lõikest 1 tulenevaid kohustusi.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="I-1644"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>56</NO.P><TXT>Vastavalt kodukorra artikli 69 lõikele 2 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja Prantsuse Vabariik on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud välja mõista Prantsuse Vabariigilt.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kuna Prantsuse Vabariik võttis vastu ja jättis jõusse Prantsusmaal tarbimiseks ringlusse lubatavate sigarettide suhtes kohaldatava jaemüügi miinimumhindade süsteemi ning keelu müüa tubakatooteid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>alandatud hinnaga, mis on vastuolus rahvatervise eesmärkidega<QUOT.END CODE="201D" ID="QE0032" REF.START="QS0032"/>, siis on ta rikkunud nõukogu <DATE ISO="19951127">27. novembri 1995. aasta</DATE> direktiivi 95/59/EÜ (muude tubakatoodete tarbimist mõjutavate maksude kohta peale käibemaksu, muudetud nõukogu <DATE ISO="20020212">12. veebruari 2002. aasta</DATE> direktiiviga 2002/10/EÜ) artikli 9 lõikest 1 tulenevaid kohustusi.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Mõista kohtukulud välja Prantsuse Vabariigilt.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><P>Allkirjad</P></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>