(1)

Päritolunimetuste kaitset ja nende rahvusvahelist registreerimist käsitlev 1958. aasta Lissaboni kokkulepe on leping, mida haldab Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (WIPO). See on avatud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni osalistele. Kokkuleppel on 28 osalist, sealhulgas seitse liidu liikmesriiki (Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Portugal ja Slovakkia).

(2)

Lissaboni kokkuleppe rahvusvahelist süsteemi vaadatakse praegu läbi, et seda täiustada ja seeläbi kokkuleppe osaliste arvu suurendada, säilitades samas selle põhimõtted ja eesmärgid. 2014. aasta oktoobris muutmiseks põhiettepaneku koostanud töörühmas saavutatud edule tuginedes korraldati Genfis 11.–21. maini 2015 diplomaatiline konverents, et võtta vastu päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitlev muudetud Lissaboni kokkulepe („muudetud Lissaboni kokkulepe“).

(3)

Võttes arvesse intellektuaalse omandi kaitse, eelkõige päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse olulist rolli rahvusvahelises kaubanduses, kuulub muudetud Lissaboni kokkulepe liidu ühise kaubanduspoliitika valdkonda. Muudetud Lissaboni kokkulepe on konkreetselt seotud rahvusvahelise kaubandusega seetõttu, et see on peamiselt mõeldud edendama ja hõlbustama rahvusvahelist kaubandust ning sel on rahvusvahelisele kaubandusele otsene ja vahetu mõju (1). Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punkti e kohaselt kuulub ühine kaubanduspoliitika liidu ainupädevusse. Sellest tulenevalt kuulub liidu ainupädevusse ka läbirääkimiste pidamine muudetud Lissaboni kokkuleppe üle.

(4)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 3 ja artikli 218 lõike 3 kohaselt on liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas liidu läbirääkija komisjon (2),