European flag

Teataja
Euroopa Liidu

ET

Seeria L


2024/600

7.3.2024

KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2024/600,

18. detsember 2023,

Hispaania ajakohastatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava (2021–2030) projekti kohta ning Hispaania meetmete kooskõla kohta liidu kliimaneutraalsuse eesmärgiga ja kliimamuutustega kohanemisel tehtavate edusammude tagamisega

(Ainult hispaaniakeelne tekst on autentne)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2 ja artikli 14 lõiget 6,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

Soovitused Hispaania ajakohastatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava (2021–2030) projekti kohta

(1)

Hispaania esitas oma ajakohastatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projekti 28. juunil 2023.

(2)

Määruse (EL) 2018/1999 (edaspidi „juhtimismäärus“) artiklis 3 ja I lisas on esitatud elemendid, mis peavad sisalduma ajakohastatud riiklikes energia- ja kliimakavades. 2022. aasta detsembris võttis komisjon vastu suunised liikmesriikidele ajakohastatud riiklike energia- ja kliimakavade projektide ja lõplike kavade koostamise protsessi ja ulatuse kohta (3). Suunistes tehti kindlaks head tavad ning piiritleti hiljutiste poliitiliste, õiguslike ja geopoliitiliste muutuste mõju energia- ja kliimapoliitikale.

(3)

Seoses kavaga „REPowerEU“ (4) ning 2022. ja 2023. aasta Euroopa poolaasta tsüklite osana on komisjon pööranud suurt tähelepanu liikmesriikide energia- ja kliimavaldkonna reformi- ja investeerimisvajadustele, et tugevdada energiajulgeolekut ja suurendada taskukohasust sellega, et kiirendatakse õiglast roheüleminekut. See kajastub 2022. ja 2023. aasta Hispaania riigiaruannetes (5) ning nõukogu soovitustes Hispaaniale (6). Liikmesriigid peaksid uusimaid riigipõhiseid soovitusi oma lõplikes ajakohastatud lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades arvesse võtma.

(4)

Komisjoni soovitused jõupingutuste jagamise määruse (7) kohaste riiklike eesmärkide saavutamise kohta põhinevad tõenäosusel, et liikmesriigid saavutavad 2030. aastaks seatud eesmärgid, sealjuures võetakse arvesse jõupingutuste jagamise määruse kohaste paindlikkusmeetmete kasutamise korda.

(5)

Süsinikdioksiidi kogumist, kasutamist ja säilitamist käsitlevate komisjoni soovituste eesmärk on saada ülevaade kõnealuste tehnoloogiate kavandatava kasutuselevõtu kohta riigi tasandil, sealhulgas andmed igal aastal koguda kavatsetavate CO2 koguste kohta kuni aastani 2030, jaotatuna kogutava CO2 allikate kaupa (kas kogutav CO2 on pärit Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ (8) hõlmatud käitistest või muudest allikatest, nt biogeensetest allikatest või otse atmosfäärist), kavandatud CO2 transporditaristu kohta ning võimalike riigisiseste CO2 säilitamisvõimaluste ja sisestusmahtude kohta, mis on kava kohaselt kättesaadavad 2030. aastal.

(6)

Komisjoni soovitustes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/841 (9) (maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse määrus; edaspidi „LULUCFi määrus“) rakendamise tulemuslikkuse kohta käsitletakse seda, kuidas liikmesriik täidab ajavahemikul 2021–2025 (esimene ajavahemik) negatiivse saldo vältimise kohustust ja ajavahemikul 2026–2030 (teine ajavahemik) oma riiklikku eesmärki, seejuures võetakse arvesse kõnealuses määruses sätestatud paindlikkusmeetmete kasutamise korda. Komisjoni soovitustes võetakse arvesse ka seda, et esimesel ajavahemikul kantakse LULUCFi määruse kohaldamisala ülemäärased heitkogused automaatselt üle jõupingutuste jagamise määruse kohaldamisalasse.

(7)

Ilma konkreetsete kohanemist käsitlevate kavandatud ja rakendatud poliitikasuundade ja meetmeteta on energialiidu mõõtmetega seotud eesmärkide saavutamine ohus. Erilist tähelepanu nõuab muutuvates ilmastikutingimustes veemajandus, sest üleujutuste, kuumuse ja põua mõju energiatootmisele toob kaasa elektrikatkestuste ohu.

(8)

Komisjoni soovitused taastuvenergiaeesmärkide kohta põhinevad määruse (EL) 2018/1999 II lisas esitatud valemil (mis põhineb objektiivsetel kriteeriumidel) ning peamistel Hispaania riiklikust energia- ja kliimakavast puuduvatel poliitikasuundadel ja meetmetel, mida on vaja, et Hispaania saaks õigeaegselt ja kulutõhusalt anda oma riikliku panuse liidu siduvasse taastuvenergia osakaalu eesmärki, milleks on 2030. aastaks vähemalt 42,5 %, koos ühise püüdlusega suurendada seda 45 %ni vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2018/2001, (10) milles käsitletakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist. Komisjoni soovitused põhinevad ka Hispaania panusel kõnealuse direktiivi artiklites 15a, 22a, 23, 24 ja 25 esitatud konkreetsete eesmärkide saavutamisse ning sellega seotud poliitikasuundadel ja meetmetel direktiivi kiireks ülevõtmiseks ja rakendamiseks. Soovitused kajastavad seda, kui oluline on töötada välja põhjalik pikaajaline kava taastuvenergia ja eelkõige tuuleenergia kasutuselevõtuks, et suurendada nähtavust Euroopa töötleva tööstuse ja võrguettevõtjate jaoks kooskõlas Euroopa tuuleenergia paketiga (11).

(9)

Komisjoni soovitused riikliku energiatõhususpanuse kohta põhinevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu energiatõhusust käsitleva direktiivi (EL) 2023/1791 (12) artiklil 4, kõnealuse direktiivi I lisas esitatud valemil ning sellega seotud poliitikasuundadel ja meetmetel selle rakendamiseks.

(10)

Komisjoni soovitustes pööratakse erilist tähelepanu eesmärkidele ja panustele ning nendega seotud poliitikasuundadele ja meetmetele kava „REPowerEU“ elluviimiseks, et kiiresti järk-järgult kaotada sõltuvus Venemaa fossiilkütustest. Soovitustes võetakse arvesse kogemusi, mis on saadud algatuste paketi „Säästame gaasi turvalise talve nimel“ (13) rakendamisest. Soovitused kajastavad vajadust muuta energiasüsteem vastupidavamaks, võttes arvesse kohustusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/941, (14) mis käsitleb ohuvalmidust elektrisektoris, ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2017/1938, (15) mis käsitleb gaasivarustuskindlust, ning kooskõlas komisjoni soovitusega energia salvestamise kohta (16).

(11)

Komisjoni soovitustes võetakse arvesse vajadust kiirendada energia siseturu lõimimist, et tugevdada paindlikkuse rolli ning võimestada ja kaitsta tarbijaid. Samuti võetakse komisjoni soovitustes arvesse seda, et on oluline hinnata energiaostuvõimetute leibkondade arvu kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 artiklis 3 esitatud nõuetega ja komisjoni soovitusega (EL) 2023/2407 (17).

(12)

Komisjoni soovitused kajastavad seda, et on oluline tagada piisavad investeeringud puhta energia alastesse teadusuuringutesse ja uuendustesse, et edendada nende arengut ja suurendada tootmisvõimsust, sealhulgas kehtestada asjakohased poliitikasuunad ja meetmed energiamahukate tööstusharude ja muude ettevõtete jaoks, ning seda, et nullnetotööstuse jaoks on vaja täiendada tööjõu oskusi, et tugevdada liidus tugevat, konkurentsivõimelist ja keskkonnasäästlikku majandust.

(13)

Komisjoni soovitused tuginevad Pariisi kokkuleppe raames võetud kohustustele järk-järgult vähendada fossiilkütuste kasutamist ning fossiilkütuste toetuste järkjärgulise kaotamise tähtsusele.

(14)

Investeerimisvajadusi käsitlev komisjoni soovitus tuleneb komisjoni hinnangust selle kohta, kas ajakohastatud kava projektis antakse üldine ülevaade investeerimisvajadustest selle jaoks, et saavutada energialiidu kõigi mõõtmetega seotud eesmärgid ja panused, märgitakse rahastamisallikad, sealhulgas era- ja avaliku sektori allikate kaupa, kirjeldatakse investeeringuid, mis on kooskõlas Hispaania taaste- ja vastupidavuskavaga, Hispaania õiglase ülemineku territoriaalse kavaga ning Euroopa poolaasta raames esitatud 2022.–2023. aasta riigipõhiste soovitustega, ning kas selles sisaldub kavandatud poliitikasuundade ja meetmete usaldusväärne makromajanduslik hindamine. Riiklik energia- ja kliimakava peaks tagama riigi poliitikasuundade ja meetmete läbipaistvuse ja prognoositavuse, et toetada investeerimiskindlust.

(15)

Komisjoni soovitused kajastavad seda, kui tähtis on ulatuslik piirkondlik konsulteerimine ning see, et kava teemal tagatakse varajane ja kaasav konsulteerimine, sealhulgas üldsuse tulemuslik osalemine koos piisava teabe ja sobiva ajakavaga, kooskõlas Århusi konventsiooniga (18).

(16)

Õiglast üleminekut käsitlevad komisjoni soovitused kajastavad hinnangut selle kohta, kas Hispaania kavas on piisavalt põhjalikult kindlaks tehtud kliimapöörde ja energiasüsteemi ümberkujundamise mõju ühiskonnale, tööhõivele ja oskustele, ning kas seal on visandatud asjakohased kaasnevad poliitikasuunad ja meetmed õiglase ülemineku edendamiseks, mille puhul toetatakse samal ajal nii inimõiguste kui ka soolise võrdõiguslikkuse edendamist.

(17)

Komisjon lähtus Hispaaniale antud soovituste koostamisel Hispaania esitatud ajakohastatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projektile antud hinnangust, (19) mis avaldatakse koos käesoleva soovitusega.

(18)

Hispaania peaks käesolevaid soovitusi nõuetekohaselt arvesse võtma oma lõpliku ajakohastatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava koostamisel; see kava tuleb esitada 30. juuniks 2024.

Soovitused, mis käsitlevad kooskõla liidu kliimaneutraalsuse eesmärgiga ja kliimamuutustega kohanemisel tehtavate edusammude tagamisega

(19)

Määruse (EL) 2021/1119 (Euroopa kliimamäärus) kohaselt peab komisjon hindama liikmesriikide meetmete kooskõla kliimaneutraalsuse eesmärgiga ja kliimamuutustega kohanemisel tehtavate edusammude tagamisega. Komisjon hindas Hispaania meetmete kooskõla nende eesmärkidega (20). Allpool esitatud soovitused põhinevad sellel hinnangul. Hispaania peaks kõnealuseid soovitusi nõuetekohaselt arvesse võtma ja võtma nende suhtes järelmeetmeid kooskõlas Euroopa kliimamäärusega.

(20)

Vaja on tugevaid kohanemisstrateegiaid ja -kavasid tagamaks, et ühiskonna valmisolek ning poliitiline ja majanduslik valmisolek suurenevad pidevalt kooskõlas Euroopa kliimamäärusega ja jõuavad ette kliimaga seotud mõju avaldumisest. Selleks et aidata liikmesriikidel ajakohastada ja rakendada põhjalikke riiklikke kohanemisstrateegiaid, -kavasid ja -poliitikasuundi, võttis komisjon 2023. aasta juulis vastu suunised (21).

(21)

Kõige haavatavamad kogukonnad on need, kelle puhul on suur tõenäosus, et kliimamuutused neid mõjutavad. Eri piirkondade ja sotsiaal-majanduslike rühmade erinev kokkupuude kliimamõjuga ja sellest tulenev haavatavus süvendab juba olemasolevat ebavõrdsust ja haavatavust. Õiglane vastupanuvõime peaks vähendama kliimariskide koormuse ebavõrdset jaotumist ja tagama kliimamuutustega kohanemisest saadava kasu õiglase jaotamise,

SOOVITAB HISPAANIAL TEHA JÄRGMIST:

MÄÄRUSE (EL) 2018/1999 KOHASE AJAKOHASTATUD RIIKLIKU ENERGIA- JA KLIIMAKAVA PROJEKT

1.

Täiendada teavet olemasolevate ja kavandatud poliitikasuundade ja meetmete kohta, sealhulgas põllumajandussektoris, mis peaksid aitama saavutada jõupingutuste jagamise määruse kohase riikliku kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgi. Kirjeldada selgelt nende poliitikasuundade ja meetmete ulatust, ajakava ja võimaluse korral eeldatavat mõju kasvuhoonegaaside heite vähendamisele, sealhulgas liidu rahastamisprogrammide (nt ühise põllumajanduspoliitika) meetmete puhul.

2.

Täpsustada CO2 heite kogused (koos CO2 allikatega), mida oleks võimalik koguda igal aastal kuni 2030. aastani. Esitada üksikasjad selle kohta, kuidas kogutud CO2 transporditakse. Täpsustada 2030. aastaks kättesaadavad summaarsed CO2 säilitamisvõimalused ja sisestusmahud.

3.

Määrata kindlaks konkreetne suundumus, mille alusel saavutatakse LULUCFi riiklik eesmärk, mis on määratletud määruses (EL) 2018/841. Lisada täiendavad meetmed LULUCFi sektoris, kirjeldada seejuures nende ajakava ja ulatust ning väljendada arvuliselt nende meetmete eeldatavat mõju, et kasvuhoonegaaside sidumine selles sektoris oleks tegelikus kooskõlas 2030. aastaks seatud ELi netosidumiseesmärgiga –310 miljonit CO2 ekvivalenttonni ja määruses (EL) 2018/841 seatud riigipõhise sidumiseesmärgiga – 5 309 tuhat CO2 ekvivalenttonni. Anda selget teavet selle kohta, kuidas kasutatakse avaliku sektori rahastust (nii liidu rahalisi vahendeid, sealhulgas ühise põllumajanduspoliitika vahendeid, kui ka riigiabi) ja erasektoripoolset rahastamist süsinikku siduva majandamise kavade kaudu järjepidevalt ja tulemuslikult selleks, et saavutada riiklik netosidumiseesmärk. Anda vastavalt määruse (EL) 2018/1999 V lisa 3. osale teavet selle kohta, milline on olukord seire, aruandluse ja kontrolli jaoks kõrgemate määramistasandite/geograafiliselt täpsete andmestike kasutamisele üleminekul ja milliseid edusamme selle tagamiseks veel teha tuleb.

4.

Esitada piisavalt üksikasjalikult täiendavad kliimamuutustega kohanemist käsitlevad poliitikasuunad ja meetmed, mis aitavad Hispaanial energialiidu raames seatud riiklikke eesmärke saavutada ning panuseid anda. Pöörata erilist tähelepanu veemajandusele muutuvates ilmastikutingimustes, sest üleujutuste, kuumuse ja põua mõju energiatootmisele toob kaasa elektrikatkestuste ohu.

5.

Esitada hinnangulised trajektoorid ja pikaajaline kava taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõtuks järgmise kümne aasta jooksul ning väljavaade kuni 2040. aastani. Lisada soovituslik uuenduslike taastuvenergiatehnoloogiate kasutuselevõtu eesmärk 2030. aastaks.

6.

Jätkuvalt arendada üksikasjalikke ja arvuliselt väljendatud poliitikasuundi ja meetmeid vastavalt muudetud direktiivile (EL) 2018/2001 ning viisil, mis võimaldab õigeaegselt ja kulutõhusalt saavutada Hispaania riikliku panuse ELi siduvasse taastuvenergiaeesmärki, milleks on 2030. aastaks 42,5 %. Kirjeldada eeskätt seda, milliste taastuvenergiatehnoloogiate puhul on kavas määrata taastuvenergia eelisarendusalad, mille puhul kohaldatakse kiiremaid ja lihtsamaid menetlusi. Lisada täiustatud biokütuste ja muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud kütuste alleesmärk transpordisektori puhul ning muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud kütuste miinimumtase 2030. aastal.

7.

Lisada teave trajektooride kohta, mis kajastavad bioenergia pakkumist lähteainete ja päritolu kaupa, bioenergia nõudluse ja säästlikkuse kohta. Lisada hinnang energia saamiseks kasutatava metsa biomassi riigisisese tarnimise kohta aastatel 2021–2030 kooskõlas muudetud direktiivis (EL) 2018/2001 sätestatud rangemate säästlikkuse kriteeriumidega. Lisada hinnang selle kohta, mil määral on metsa biomassi kavandatud kasutamine energia tootmiseks kooskõlas Hispaania kohustustega, mis tulenevad muudetud määrusest (EL) 2018/841, eelkõige aastate 2026–2030 jaoks, koos riiklike meetmete ja poliitikasuundadega, millega see kooskõla tagatakse. Lisada täiendavad meetmed biometaani kestliku tootmise edendamiseks, võttes arvesse Hispaania kestliku biometaani tootmisvõimalusi, maagaasi tarbimise profiili ja olemasolevat taristut ning kääritussaaduste ja biogeense CO2 kasutamist. Kirjeldada üksikasjalikumalt, kuidas lisatakse edasistesse CO2 vähendamise kavadesse olemasolevad biogaasil töötavad elektri ja soojuse koostootmisjaamad.

8.

Esitada võimalikult suures ulatuses nende sammude eeldatav ajakava, mille tulemusena võetakse vastu seadusandlikud ja muud kui seadusandlikud poliitikasuunad ja meetmed, mille eesmärk on üle võtta ja rakendada muudetud direktiivi (EL) 2018/2001 sätted, eelkõige eelmistes punktides nimetatud meetmete osas.

9.

Lisada energia lõpptarbimise riiklik energiatõhususpanus, et aidata saavutada liidu siduv energia lõpptarbimise eesmärk 2030. aastaks, vastavalt direktiivi (EL) 2023/1791 artiklile 4 ja I lisale või korrigeeritud soovituslikule riiklikule panusele, mille komisjon esitab kooskõlas selle direktiivi artikli 4 lõikega 5 igale liikmesriigile 1. märtsiks 2024. Lisada primaarenergia tarbimise riiklik energiatõhususpanus liidu soovitusliku primaarenergia tarbimise eesmärgi jaoks vastavalt direktiivi (EL) 2023/1791 artiklile 4 ja I lisale. Määrata kindlaks energiatarbimise vähendamise ulatus, mille peavad saavutama kõik avaliku sektori asutused, jaotatuna sektorite kaupa, ning igal aastal renoveeritav avaliku sektori asutuste omanduses olevate köetavate ja/või jahutatavate hoonete kasulik üldpõrandapind või vastav igal aastal saavutatav energiasääst.

10.

Lisada ajakohastatud eesmärk selleks, et tagada väga energiatõhus ja vähese CO2 heitega riiklik hoonefond ning muuta olemasolevad hooned 2050. aastaks heitevabaks. Lisada vahe-eesmärgid 2030. ja 2040. aastaks ning nende vahe-eesmärkide võrdlus uusima pikaajalise renoveerimisstrateegiaga.

11.

Selgitada täiendavalt, kuidas Hispaania kavatseb soodustada gaasinõudluse vähendamist, samuti töötada välja üksikasjalikud poliitikasuunad ja meetmed, et need eesmärgid 2030. aastaks saavutada. Määrata kindlaks asjakohased meetmed, mis on seotud tuumamaterjalide, tuumkütuse, varuosade ja teenuste mitmekesistamise ja pikaajalise tarnimise ning tuumajäätmete pikaajalise käitlemisega. Hinnata naftataristu (rafineerimistehased, naftavarud) piisavust, võttes arvesse naftanõudluse eeldatavat vähenemist ja üleminekut vähem CO2 heidet tekitavatele alternatiividele.

12.

Esitada täiendavad üksikasjalikud eesmärgid, eeskätt tarbimiskaja jaoks, et parandada energiasüsteemi paindlikkust paindlikkusvajaduste hindamise alusel. Arendada välja konkurentsivõimelisemad jaemüügiturud ja suurendada tarbijate mõjuvõimu jaemüügiturul.

13.

Täpsustada kehtivaid ja võimalikke meetmeid energiaostuvõimetuse probleemi lahendamiseks. Töötada lõplikult välja lähenemisviis energiaostuvõimetuse probleemi lahendamisele ning lisada sel otstarbel konkreetsed mõõdetavad eesmärgid ja andmed rahaliste vahendite kohta, mille abil rakendatakse määrusega (EL) 2018/1999 ette nähtud poliitikasuundi, nii sotsiaalpoliitika (taskukohasus) kui ka energiaalaste struktuurimeetmete seisukohast, eelkõige seoses energiatõhususe, hoonete renoveerimise ja taastuvenergia kättesaadavusega ning võttes arvesse ulatuslikku sotsiaalset hinnastamist vähekaitstud tarbijate puhul. Selgitada, kuidas kavatsetakse kasutada energiatõhususkohustuste süsteemi kohaseid energiatõhususe parandamise meetmeid, et leevendada energiaostuvõimetust.

14.

Täiendavalt selgitada riigi teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime alaseid eesmärke puhaste tehnoloogiate kasutuselevõtu osas ning määrata kindlaks suund aastani 2030 ja aastani 2050, eesmärgiga toetada tööstuse CO2 heite vähendamist ning edendada ettevõtete üleminekut nullneto- ja ringmajandusele. Esitada poliitikasuunad ja meetmed, millega edendatakse nullnetoheitega projektide, sealhulgas energiamahukate tööstusharude jaoks oluliste projektide väljatöötamist. Kirjeldada loamenetluste prognoositavat ja lihtsustatud õigusraamistikku ning seda, kuidas lihtsustatakse vajaduse korral juurdepääsu riiklikule rahastamisele. Esitada üksikasjalikud poliitikasuunad ja meetmed energiasüsteemi digitaliseerimiseks, puhta energia alaste oskuste arendamiseks ning avatud kaubanduse hõlbustamiseks, et tagada peamiste nullnetokomponentide ja -seadmete vastupidavad ja kestlikud tarneahelad.

15.

Määrata kindlaks reformid ja meetmed, mille abil kaasatakse energia- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalikke erasektori investeeringuid. Anda põhjalik ja järjepidev ülevaade avaliku ja erasektori investeeringute vajadustest nii kokkuvõtlikult kui ka sektorite kaupa ning täiendada seejuures kogu majandust hõlmavat ülevalt alla lähenemisviisi alt üles suunatud projektipõhise hindamisega. Esitada kogu investeerimisvajaduse jaotus koos lisateabega riiklike, piirkondlike ja liidu rahastamisallikate ning kasutusele võetavate erasektori rahastamisallikate kohta. Lisada lühikirjeldus selle kohta, millist liiki finantstoetusskeem on valitud avaliku sektori eelarvest rahastatavate poliitikasuundade ja meetmete rakendamiseks, ning segatüüpi rahastamisvahendite kasutamise kohta, mille puhul kasutatakse toetusi, laene, tehnilist abi ja avaliku sektori tagatisi) rahastatavate poliitikasuundade ja meetmete rakendamiseks, sealhulgas kirjeldada riiklike tugipankade rolli asjaomastes skeemides. Kaaluda rahastamisallikana heitkoguste kulutõhusat loovutamist teistele liikmesriikidele jõupingutuste jagamise määruse alusel. Esitada usaldusväärne hinnang kavandatud poliitikasuundade ja meetmete makromajandusliku mõju kohta.

16.

Selgitada üksikasjalikumalt, kuidas ja mis ajaks kavatseb Hispaania fossiilkütuste toetused järk-järgult kaotada.

17.

Anda üksikasjalikumat teavet kliimapöörde ja energiasüsteemi ümberkujundamise mõju kohta ühiskonnale, tööhõivele ja oskustele või mis tahes muu jaotusliku mõju kohta, ning õiglase ülemineku toetamiseks kavandatud eesmärkide, poliitikasuundade ja meetmete kohta. Täpsustada toetuse vorm, algatuste mõju, sihtrühmad ja eraldatud vahendid, võttes arvesse nõukogu soovitust õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamise kohta (22). Lisada võimalusel veel elemente, et luua piisav analüüside alus tulevase kliimameetmete sotsiaalkava ettevalmistamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2023/955, (23) sealhulgas lisada teave selle kohta, kuidas hinnata selliseid probleeme ja sotsiaalset mõju vähim kaitstud elanikkonnarühmadele, mis tulenevad heitkogustega kauplemise süsteemi rakendamisest hoonetes, maanteetranspordis ja muudes sektorites toimuva kütuste põletamise suhtes ning kuidas teha kindlaks võimalikud toetusesaajad ja asjakohane poliitikaraamistik. Selgitada, kuidas aitab riiklikus energia- ja kliimakavas kindlaks määratud poliitikaraamistik kaasa Hispaania kliimameetmete sotsiaalkava ettevalmistamisele ja kuidas tagatakse nende kahe kava vaheline kooskõla.

18.

Anda selge ja üksikasjalikum ülevaade sellest, kuidas konsulteerimisprotsess võimaldas kõigil asjaomastel asutustel, kodanikel ja sidusrühmadel, sealhulgas sotsiaalpartneritel, osaleda nii kava projekti kui ka lõpliku ajakohastatud kava ettevalmistamisel, sealhulgas teave eri konsultatsioonide ajakava ja kestuse kohta. Esitada kokkuvõte seisukohtadest, mida eri osalejad konsultatsioonide käigus väljendasid, ning sellest, kuidas neid on arvesse võetud.

19.

Tagada, et lõplikus ajakohastatud riiklikus energia- ja kliimakavas kajastub piisaval määral Edela-Euroopa energiaühenduse kõrgetasemelises rühmas tehtava piirkondliku koostöö roll. Jätkata jõupingutusi, et sõlmida gaasivarustuskindluse tagamiseks kahepoosed solidaarsuskokkulepped naaberriikidega (Prantsusmaa ja Portugal).

RIIKLIKE MEETMETE KOOSKÕLA KLIIMANEUTRAALSUSE EESMÄRGIGA JA KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMISEL TEHTAVATE EDUSAMMUDE TAGAMISEGA VASTAVALT MÄÄRUSELE (EL) 2021/1119

1.

Lõimida kohanemisega seotud kaalutlused peamistesse tundlikesse sektoritesse ning tegeleda kohanemise puudujääkide ja takistustega.

2.

Kaasata Hispaania kliimamuutustega kohanemise poliitika kujundamisse ja rakendamisse sidusrühmad, kes on kliimamuutuste mõju suhtes eriti haavatavad. Dokumenteerida asjaomased konsulteerimisprotsessid ja nende tulemused.

Brüssel, 18. detsember 2023

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Kadri SIMSON


(1)   ELT L 328, 21.12.2018, lk 1.

(2)   ELT L 243, 9.7.2021, lk 1.

(3)  Komisjoni teatis suuniste kohta liikmesriikidele 2021.–2030. aasta riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastamiseks (ELT C 495, 29.12.2022, lk 24).

(4)  COM(2022) 230 final.

(5)  SWD(2022) 610 final, SWD(2023) 609 final.

(6)  COM(2022) 610, soovitus nõukogu soovituse kohta; COM(2023) 609 final, soovitus nõukogu soovituse kohta.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. aprilli 2023. aasta määrusega (EL) 2023/857, millega muudetakse määrust (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning määrust (EL) 2018/1999 (ELT L 111, 26.4.2023, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. aprilli 2023. aasta määrusega (EL) 2023/839, millega muudetakse määrust (EL) 2018/841 kohaldamisala, aruandlus- ja täitmisnõuete lihtsustamise ning liikmesriikidele 2030. aastaks eesmärkide kehtestamise osas, ning määrust (EL) 2018/1999 seire, aruandluse, edusammude jälgimise ja läbivaatamise parandamise osas (ELT L 107, 21.4.2023, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. oktoobri 2023. aasta direktiiviga (EL) 2023/2413, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652 (ELT L, 2023/2413, 31.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2023/2413/oj).

(11)  Teatis Euroopa tuuleenergia tegevuskava kohta (COM(2023) 669 final, 24.10.2023) ja teatis ELi merel toodetud taastuvenergia eesmärkide elluviimise kohta (COM(2023) 668 final).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (uuesti sõnastatud) (ELT L 231, 20.9.2023, lk 1).

(13)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Säästame gaasi turvalise talve nimel“ (COM(2022) 360 final).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/941, mis käsitleb ohuvalmidust elektrisektoris ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2005/89/EÜ (ELT L 158, 14.6.2019, lk 1).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1938, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010 (ELT L 280, 28.10.2017, lk 1).

(16)  Komisjoni 14. märtsi 2023. aasta soovitus „Energia salvestamine – alusepanek vähese CO2 heitega ja kindlale ELi energiasüsteemile“ (ELT C 103, 20.3.2023, lk 1).

(17)  Komisjoni 20. oktoobri 2023. aasta soovitus (EL) 2023/2407 energiaostuvõimetuse kohta, C/2023/4080,.(ELT L, 2023/2407, 23.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2023/2407/oj).

(18)  Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon, 25. juuni 1998 (Århusi konventsioon).

(19)  SWD(2023) 913.

(20)  ELi kliimameetmete 2023. aasta eduaruanne (COM(2023) 653 final) ja komisjoni talituste töödokument „Hinnang kliimamuutustega kohanemisel tehtud edusammudele üksikutes liikmesriikides vastavalt Euroopa kliimamäärusele“ (SWD(2023) 932).

(21)  Komisjoni suunised liikmesriikide kohanemisstrateegiate ja -kavade kohta (ELT C 264, 27.7.2023, lk 1).

(22)  Nõukogu 16. juuni 2022. aasta soovitus õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamise kohta (ELT C 243, 27.6.2022, lk 35).

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/955, millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond ja muudetakse määrust (EL) 2021/1060 (ELT L 130, 16.5.2023, lk 1).


ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2024/600/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)