(1)

Liit sõlmis Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) liidu institutsioonide ja avaliku halduse küsimustes nõukogu otsusega (EL) 2023/1075 (1) ning õigusalast koostööd kriminaalasjades, varjupaika ja mittetagasisaatmist käsitlevates küsimustes nõukogu otsusega (EL) 2023/1076 (2) ning see jõustus liidu suhtes 1. oktoobril 2023. Praegu on konventsioonil 39 osalist, sealhulgas liit ja 22 liikmesriiki.

(2)

Euroopa Nõukogu ministrite komitee (edaspidi „ministrite komitee“) on Euroopa Nõukogu otsuseid tegev organ. Igal Euroopa Nõukogu 46 liikmel on õigus ühele esindajale ministrite komitees ja igal esindajal on üks hääl. Kõik liikmesriigid on Euroopa Nõukogu liikmed ja on seega ministrite komitees esindatud.

(3)

Konventsiooni artikli 76 lõike 1 kohaselt võib ministrite komitee pärast konsulteerimist konventsiooniosalistega ja nende ühehäälse nõusoleku saamist kutsuda Euroopa Nõukogusse mittekuuluvat riiki konventsiooniga ühinema. Sellise otsuse tegemiseks on vaja ministrite komitee kahekolmandikulist häälteenamust ja ministrite komitees osalevate konventsiooniosaliste esindajate ühehäälset otsust.

(4)

Ministrite komitee otsustas 22. aprillil 2020 kutsuda konventsiooniga ühinema Kasahstani. Otsuse kohaselt kehtis kutse viis aastat alates selle vastuvõtmisest, st kuni 23. aprillini 2025.

(5)

Kasahstan taotles 3. aprilli 2025. aasta kirjas konventsiooniga ühinemise tähtaja pikendamist kahe aasta võrra kuni 23. aprillini 2027, et tal oleks võimalik viia lõpule sisemenetlused.

(6)

Ministrite komitee võtab eeldatavasti 2025. aasta septembris toimuval kohtumisel vastu otsuse, millega pikendatakse Kasahstani konventsiooniga ühinemise tähtaega kahe aasta võrra.

(7)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel ministrite komitees võetav seisukoht Kasahstani konventsiooniga ühinemise tähtaja pikendamise kohta, kuna tähtaja pikendamisel võivad olla liidule õiguslikud tagajärjed. Tähtaja pikendamisega uuendataks Kasahstanile esitatud aegunud kutset ühineda konventsiooniga ning seega tähendaks see liidu ja Kasahstani vahel konventsiooni raames lepinguliste suhete tekkimist. Tähtaja pikendamine võib mõjutada ka seda, kuidas tehakse konventsiooni osaliste komisjonis otsuseid.

(8)

Kasahstani ühinemine konventsiooniga oleks liidule kasulik, kuna see laiendaks konventsioonis kindlaks määratud nõudlikke standardeid ka sellele riigile. Liit peaks seega olema seisukohal pikendada Kasahstanile antud kaheaastast tähtaega konventsiooniga ühinemiseks, et Kasahstan saaks oma sisemenetlused lõpule viia.

(9)

Kuna liit ei ole Euroopa Nõukogu liige, aga kõik liikmesriigid on, väljendavad liidu seisukohta ühiselt liikmesriigid,