<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>T-757/20</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62020TJ0757</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2022:156">EU:T:2022:156</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>23</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>23</PAGE.TOTAL><AUTHOR>T</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20220323">23.3.2022</DATE> – Kohtuasi T‑757/20</HT></P><P><HT TYPE="SC">OT <HT TYPE="ITALIC">vs</HT></HT>. <HT TYPE="SC">parlament</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Üldkohtu otsus</HT> (neljas koda laiendatud koosseisus)</P><P><DATE ISO="20220323">23. märts 2022</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Avalik teenistus</KEYWORD><KEYWORD>Ametnikud</KEYWORD><KEYWORD>Distsiplinaarkaristus</KEYWORD><KEYWORD>Noomitus</KEYWORD><KEYWORD>Personalieeskirjade artikkel 21a</KEYWORD><KEYWORD>Hindamisviga</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas T‑757/20,</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">OT</HT>, esindajad: advokaadid C. Bernard‑Glanz ja S. Rodrigues,</P><PARTY.STATUS>hageja,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Parlament</HT>, esindajad: I. Lázaro Betancor ja M. Windisch,</P><PARTY.STATUS>kostja,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS></PARTIES><P>mille ese on ELTL artikli 270 alusel esitatud nõue tühistada parlamendi <DATE ISO="20191219">19. detsembri 2019. aasta</DATE> otsus, millega määrati hagejale noomitus,</P><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>ÜLDKOHUS (neljas koda laiendatud koosseisus),</P><P>koosseisus: koja president S. Gervasoni, kohtunikud L. Madise, P. Nihoul (ettekandja), R. Frendo ja J. Martín y Pérez de Nanclares,</P><P>kohtusekretär: ametnik H. Eriksson,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades menetluse kirjalikku osa ja <DATE ISO="20211126">26. novembri 2021. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Vaidluse taust</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Vaidlus puudutab hagejat OT, kes on Euroopa Parlamendi ametnik ning kellele parlament määras noomituse, kuna ta kirjutas siis, kui ta oli Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametis (EASO) ajutine teenistuja, alla kahele teatisele, millega lubati kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">EASO</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>EASO, mille asukoht on Vallettas (Malta), loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20100519">19. mai 2010. aasta</DATE> määrusega (EL) nr 439/2010 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="132" PAGE.FIRST="11" DATE.PUB="2010">ELT 2010, L 132, lk 11</REF.DOC.OJ>) eesmärgiga edendada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamist, tihendada liikmesriikide praktilist koostööd varjupaiga valdkonnas ning osutada operatiivabi ja koordineerida operatiivabi osutamist liikmesriikidele, kelle varjupaiga- ja vastuvõtusüsteem on sattunud erilise surve alla. EASO toetab alates 2015. aastast Kreekat rändekriisi kontekstis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Asjaolude asetleidmise ajal oli EASOs kolm osakonda: varjupaigaküsimuste tugiosakond, operatiivosakond ja haldusosakond. Viimane hõlmas rahandusüksust ja hankeüksust.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Hageja positsioon EASOs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Hageja, kes on 2004. aastast parlamendi ametnik, lähetati 2016. aasta aprillist oktoobrini teenistuse huvides EASOsse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Ta võttis <DATE ISO="20161101">1. novembril 2016</DATE> parlamendis isiklikel põhjustel puhkuse ning EASO võttis ta tööle ajutise teenistujana varjupaigaküsimuste tugiosakonna juhatajana.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Alates 2017. aasta maist korraldas hageja koos haldusosakonna juhatajaga lisaks igapäevatööd operatiivosakonnas, mille juhataja A haiguse tõttu puudus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Hageja, jäädes varjupaigaküsimuste tugiosakonna juhatajaks, nimetati <DATE ISO="20170716">16. juulil 2017</DATE> operatiivosakonna juhataja kohusetäitjaks, kelleks ta jäi kuni tema ametist lahkumiseni <DATE ISO="20180731">31. juulil 2018</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Hageja asus <DATE ISO="20180901">1. septembril 2018</DATE> uuesti parlamendi teenistusse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">C.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Vaidlusalused teatised</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>EASO otsustas 2016. aasta oktoobris Kreeka ametiasutustega koostöös paigutada Mória (Lesbos, Kreeka) ja Viali (Chíos, Kreeka) pagulaslaagritest (<HT TYPE="ITALIC">hotspots</HT>) väljapoole vastuvõtu- ja tuvastamiskeskused, mida ta haldas koos Kreeka varjupaigatalitusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>A allkirjastas <DATE ISO="20170222">22. veebruaril 2017</DATE> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>eranditeatise<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>, millest nähtus, et hoone, mille eesmärk oli majutada EASO teenistusi, antakse kolmeks aastaks rendile äriühingule, kes teostab samuti remondi- ja ehitustöid. Tehingu maksumus koos hooldusega oli <FT TYPE="NUMBER">351120</FT> eurot.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Nimetatud teatise punktis 1 selgitati, et pagulaslaagrites olid toimunud meelavaldused ja streigid, mis põhjustasid seal töötavatele isikutele turvaprobleeme ja tõid kaasa seal toimuva tegevuse katkestamise, ning et seetõttu on mitu liikmesriiki palunud paigutada eksperdid neist laagritest väljapoole, sest vastasel korral kutsutakse nad tagasi. Kreeka valitsus liitus selle palvega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Teatise punktis 2 oli lisaks märgitud järgmist:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Ajaliste piirangute tõttu leitakse, et leping on vaja allkirjastada ilma asjakohast hankemenetlust korraldamata.<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></P></QUOT.S></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Hageja allkirjastas <DATE ISO="20170511">11. mail 2017</DATE> varjupaigaküsimuste tugiosakonna juhatajana selle teatise esimese muudatuse (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/><DATE ISO="20170511">11. mai 2017. aasta</DATE> teatis<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>), selleks et anda samale isikule samad hooned neljaks aastaks üürile ja teha täiendavaid töid, mille hulka kuulub ka 12 lisatööruumi ehitamine. Tehingu maksumus oli seekord <FT TYPE="DECIMAL">655609,85</FT> eurot.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Menetluse valikut põhjendati samamoodi nagu A <DATE ISO="20170222">22. veebruari 2017. aasta</DATE> teatises.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Hageja allkirjastas <DATE ISO="20170611">11. juunil 2017</DATE> lisaks tegevusosakonna juhataja kohusetäitjana teatise (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/><DATE ISO="20170611">11. juuni 2017. aasta</DATE> teatis<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>), et anda Chíose saarel üks hoone neljaks aastaks üürile ühele äriühingule ning teha selles hoones töid. Tehingu summa oli <FT TYPE="DECIMAL">1040609,85</FT> eurot.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Seda teatist õigustavat olukorda kirjeldati samamoodi nagu <DATE ISO="20170222">22. veebruari</DATE> ja <DATE ISO="20170511">11. mai 2017. aasta</DATE> teatiste oma.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT><DATE ISO="20170611">11. juuni 2017. aasta</DATE> teatise punktis 2 oli märgitud, et Kreeka ametiasutustega koos tuvastati kuus hoonet, kuid valitud hoonet peeti kõige sobivamaks eelkõige selle asukoha ja suuruse tõttu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT><DATE ISO="20170611">11. juuni 2017. aasta</DATE> teatise punktis 4 oli lisatud järgmist:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Ajaliste piirangute ja probleemi kiireloomulisuse tõttu peetakse vajalikuks sõlmida leping ilma asjakohast hankemenetlust korraldamata.</P><P>Hoonetega seotud lepingu vahetu sõlmimine toimus teatud arvu tegurite tõttu, milleks olid ohutusega seotud kaalutlused, vajadus tagada tegevuse jätkumine, Chíose saarel olemasolevate hoonete asukoht, kohalik ühiskondlik heakskiit ja eelkõige Kreeka ametiasutuste palve. Need nõuded nägid ette, et sõlmitava üürilepingu puhul kasutatakse otsehankeid.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Lesbose ja Chíose saarte hoonete üürilepingud allkirjastati vastavalt 16. juunil ja 10. augustil 2017.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">D.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">OLAFi juurdlus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) algatas <DATE ISO="20170606">6. juunil 2017</DATE> EASO tegevdirektori suhtes juurdluse hankelepingute, töölevõtmise menetluste, andmekaitseeeskirjade ja ahistamiskeelu normide rikkumise kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Hagejale teatati <DATE ISO="20171205">5. detsembri 2017. aasta</DATE> kirjaga, et OLAFi juurdlust laiendatakse teistele isikutele, sealhulgas hagejale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>OLAF kuulas hageja <DATE ISO="20180219">19. veebruaril 2018</DATE> ära Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20130911">11. septembri 2013. aasta</DATE> määruse (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb OLAFi juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ning nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="248" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 248, lk 1</REF.DOC.OJ>), artikli 9 lõike 2 alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT><DATE ISO="20180727">27. juulil 2018</DATE> paluti hagejal esitada oma märkused OLAFi poolt määruse nr 883/2013 artikli 9 lõike 4 alusel koostatud asjaolude kokkuvõtte kohta, mida ta <DATE ISO="20180817">17. augusti 2018. aasta</DATE> kirjas ka tegi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>OLAF edastas <DATE ISO="20181128">28. novembri 2018. aasta</DATE> kirjaga vastavalt määruse nr 883/2013 artikli 11 lõigetele 1 ja 4 parlamendi peasekretärile soovituse algatada muu hulgas hageja suhtes distsiplinaarmenetlus Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>personalieeskirjad<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>) artiklites 21 ja 21a ette nähtud kohustuste täitmata jätmise tõttu.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>OLAFi asjaolude kokkuvõttest, mis edastati hagejale <DATE ISO="20180727">27. juulil 2018</DATE>, ilmneb, et talle heideti muu hulgas ette, et ta osales menetlustes, mis ei vastanud avalike hangete eeskirjadele, ühelt poolt seetõttu, et kasutati erakorralisi menetlusi, mis põhinesid kiireloomulisusel, samas kui asjaomaste hoonete üürimise otsuse ja lepingute sõlmimise vahele jäi kaheksa ja kümme kuud, ning teiselt poolt ei tehtud sobivat turu-uuringut.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>OLAF tuvastas lisaks, et Lesbose saare hoone jaoks oli 2017. aasta augustis hinnanguline kulu <FT TYPE="NUMBER">811478</FT> eurot, samas kui 2017. aasta veebruaris oli esialgse eelarve suurus <FT TYPE="NUMBER">351120</FT> eurot, ning et Chíose saare hoone puhul oli põhjendamatu kulu vähemalt <FT TYPE="NUMBER">85000</FT> eurot.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">E.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Distsiplinaarmenetlus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Parlamendi peasekretär teatas <DATE ISO="20190204">4. veebruari 2019. aasta</DATE> kirjas hagejale, et OLAFi soovituste tulemusel otsustas ta vastavalt personalieeskirjade IX lisa artiklitele 1 ja 2 ning <DATE ISO="20040518">18. mai 2004. aasta</DATE> üldiste rakendussätete distsiplinaarmenetluste ja haldusjuurdluste kohta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>üldised rakendussätted<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>) artiklile 2 algatada hageja suhtes haldusjuurdluse seetõttu, et ta võis olla rikkunud personalieeskirjade artiklist 21a tulenevat kohustust teatada rikkumistest ja tõsistest üleastumistest sellel ajavahemikul, kui ta oli EASO teenistuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT><DATE ISO="20190307">7. märtsil 2019</DATE> kuulasid hageja ära isikud, kelle parlamendi peasekretär oli määranud haldusjuurdluse läbiviimiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Hageja esitas <DATE ISO="20190329">29. märtsil 2019</DATE> juurdluse läbiviijatele oma <DATE ISO="20190307">7. märtsi 2019. aasta</DATE> avaldusi täiendavad märkused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Parlamendi juurdluse läbiviijad koostasid <DATE ISO="20190607">7. juunil 2019</DATE> vastavalt üldiste rakendussätete artikli 2 lõikele 3 haldusjuurdluse lõpparuande, milles nad leidsid, et hageja on rikkunud personalieeskirjade artiklit 21a, kuna ta jättis oma ülemustele või pädevatele asutustele teatamata, et Lesbose ja Chíose saarte hoonete kahe lepingu allkirjastamisel ei ole järgitud finantseeskirju. Finantseeskirju rikuti kaks korda: esiteks, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>erandimenetluste kasutamine ei olnud rangelt võttes nõutav ameti käsutuses oleva aja tõttu, mis võimaldas tal läbi viia tavapärase menetluse<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>, ja teiseks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>ei tehtud tõelist kohaliku turu uuringut, mis [viis] vaieldavate valikuteni<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>. Juurdluse läbiviijad leidsid samuti, et hageja kui kogenud ametnik, kes on hariduselt jurist, teadis või oleks pidanud teadma, et finantseeskirju ei olnud järgitud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Parlament edastas <DATE ISO="20190618">18. juuni 2019. aasta</DATE> kirjaga vastavalt personalieeskirjade IX lisa artikli 2 lõikele 2 ja üldiste rakendussätete artikli 2 lõikele 3 selle aruande hagejale ning teavitas teda sellest, et parlamendi peasekretär on otsustanud enne distsiplinaarmenetlust viia läbi ärakuulamise vastavalt personalieeskirjade IX lisa artikli 3 lõikele 1 ja üldiste rakendussätete artiklile 3.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Hageja esitas <DATE ISO="20190709">9. juuli 2019. aasta</DATE> e‑kirjaga oma märkused juurdlusaruande kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Personali peadirektor kuulas hageja <DATE ISO="20190710">10. juulil 2019</DATE> ära vastavalt personalieeskirjade IX lisa artikli 3 lõikele 1 ja üldiste rakendussätete artiklile 3.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Parlamendi peasekretär teatas <DATE ISO="20191108">8. novembri 2019. aasta</DATE> kirjas hagejale oma otsusest jätta distsiplinaarnõukogu poole pöördumata, kuna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>tuleb arvesse võtta nii eriti raskeid tingimusi, milles [ta] täitis [oma] ülesandeid Kreeka saarte humanitaarkriisi kontekstis, mis eeldab operatiivsel tasandil viivitamatut reageerimist, kui ka asjaolu, et [hageja] osales alles kahe<?PAGE NO="5"?> kõnealuse menetluse lõpus, vastavalt üks ja kaks kuud enne nende menetluste lõpetamist<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>. Lisaks teatas ta hagejale, et kavatseb talle siiski määrata noomituse selle eest, et ta ei teatanud oma ülemustele või pädevatele asutustele finantsmääruse järgimata jätmise juhtudest ja rikkus seega personalieeskirjade artiklist 21a tulenevaid kohustusi. Seetõttu palus ta hagejal esitada talle oma võimalikud kommentaarid vastavalt personalieeskirjade IX lisa artiklile 11.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Hageja esitas oma märkused parlamendi peasekretärile <DATE ISO="20191122">22. novembri 2019. aasta</DATE> e‑kirjas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Parlamendi peasekretär määras <DATE ISO="20191219">19. detsembri 2019. aasta</DATE> otsusega (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>vaidlustatud otsus<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>), mis edastati <DATE ISO="20200109">9. jaanuari 2020. aasta</DATE> kirjaga, hagejale noomituse selle eest, et ta ei <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>teatanud oma ülemustele või pädevatele asutustele finantsmääruse järgimata jätmise juhtudest, mille puhul on tegemist personalieeskirjade artikli 21a rikkumisega<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Kirjas, millega see otsus hagejale edastati, oli märgitud järgmist:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Enne oma otsuse tegemist analüüsisin lisaks kõikidele toimiku materjalidele väga tähelepanelikult neid materjale, mille Te saatsite mulle oma 22. novembri kirjas, milles Te rõhutate EASOs töötamise aja erilist konteksti, millele jättis oma jälje humanitaarkriisiga seotud kiireloomulisus. Sellega seoses mainite Te eelkõige väga korrapärast erandimenetluste kasutamist selles kontekstis hankelepingute sõlmimiseks ja asjaolu, et Te saite oma kolleegidelt, kes vastutavad hangete ja tehingute eest, kinnituse, et kõik vastab õigusnormidest tulenevatele nõuetele. Ma märkisin ka, et Teie arvates tegelesite Te toimikutega piiratud ulatuses ja et Teie töökoormus oli siis väga suur.</P><P>Sellel põhjusel otsustasin ma määrata kerge karistuse, arvestades Teile ette heidetavaid asjaolusid ja võttes täielikult arvesse ühelt poolt eriti raskeid tingimusi, milles Te oma ülesandeid täitsite, ja teiselt poolt asjaolu, et Te osalesite alles menetluse lõpus ja et Teid ei saa seega pidada vastutavaks algsete valikute eest hankelepingute sõlmimiseks. Lõpuks meenutan, et Teie teenistuskäik Euroopa Parlamendis oli pealegi laitmatu.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Hageja esitas <DATE ISO="20200410">10. aprillil 2020</DATE> personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel vaidlustatud otsuse peale kaebuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Parlamendi president jättis <DATE ISO="20200915">15. septembri 2020. aasta</DATE> otsusega (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>kaebuse rahuldamata jätmise otsus<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>), mis tehti hagejale teatavaks samal päeval, kaebuse rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Parlamendi president leidis kaebuse rahuldamata jätmise otsuses järgmist:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Toimikust ja eelkõige Teie kliendi avaldustest nähtub, et ta järgis oma ametikohale omast üldist juhist, mis seisnes edasiste meetmete võtmises talle esitatud finantstoimikute suhtes, käsitlemata konkreetselt nendesamade toimikute sisu, samas kui erandimenetluste kasutamine oli süstemaatiline. Lisaks teatas Teie klient, et ta tundis, et oli oma ülemuste poolt kohustatud lõpetama oma kolleegide alustatud tööd, et tegevdirektor sundis ja nõudis tungivalt projektide elluviimist septembriks 2017 ning et viimati nimetatu soovis menetlusi iga hinnaga kiirendada. Sellest järeldub, et personalieeskirjade artikli 21a kohaste korralduste olemasolu on tõendatud.</P><P>[T]eie klient, kes on hariduselt jurist, oleks finantsmääruse (määrus nr 966/2012) artikli 104 ja asjaolude toimumise ajal kohaldatavate finantsmääruse kohaldamise eeskirjade (määrus nr 1268/2012) artikli 134 lõike 1 punkti c tõlgendamisel pidanud aru saama rikkumistest ja sellest, milliste tagajärgedeni need rikkumised võivad viia. Juristina pidi ta tundma õigusaktide<?PAGE NO="6"?> tõlgendamise põhimõtet, mille kohaselt tuleb erandeid üldnormidest tõlgendada kitsalt. Finantsmääruse artiklit 104 tuleb aga tõlgendada koostoimes eespool viidatud kohaldamise eeskirjade artikli 134 lõike 1 punktiga c, milles on kasutatud väljendeid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>niivõrd, kui see on rangelt vajalik<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>, ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmiselt kiireloomuline olukord<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>, mis oleks pidanud tegema Teie kliendi tähelepanelikuks, seda enam, et ta oli teadlik 36 eranditeatise olemasolust 2016. aastal, mis näitab, et tegemist on süstemaatilise tegevusega, mis on kahe eespool viidatud sätte sõnastusega raskesti ühitatav.</P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>.</P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetlus ja poolte nõuded</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Hagiavaldusega, mis saabus Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20201221">21. detsembril 2020</DATE>, esitas hageja käesoleva hagi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20210121">21. jaanuaril 2021</DATE> saabunud kirjaga esitas hageja anonüümsuse taotluse. Üldkohus rahuldas selle taotluse <DATE ISO="20210204">4. veebruari 2021. aasta</DATE> otsusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Kostja vastus, repliik ja vasturepliik esitati vastavalt <DATE ISO="20210324">24. märtsil</DATE>, <DATE ISO="20210507">7. mail</DATE> ja <DATE ISO="20210621">21. juunil 2021</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Neljanda koja ettepanekul otsustas Üldkohus oma kodukorra artikli 28 alusel anda kohtuasja üle laiendatud koosseisule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Ettekandja-kohtuniku ettepanekul otsustas Üldkohus (neljas koda laiendatud koosseisus) avada menetluse suulise osa.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Üldkohus (neljas koda) palus <DATE ISO="20210809">9. augusti</DATE>, <DATE ISO="20211014">14. oktoobri</DATE> ja <DATE ISO="20211110">10. novembri 2021. aasta</DATE> kirjades kodukorra artiklis 89 ette nähtud menetlust korraldavate meetmete raames parlamendil esitada teatavad dokumendid ja esitas pooltele küsimusi. Pooled vastasid nendele taotlustele ettenähtud tähtaja jooksul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu suuliselt esitatud küsimustele kuulati ära <DATE ISO="20211126">26. novembri 2021. aasta</DATE> kohtuistungil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Hageja palub Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tühistada vaidlustatud otsus ning vajalikus ulatuses kaebuse rahuldamata jätmise otsus;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja parlamendilt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Parlament palub Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>esimese võimalusena jätta hagi osaliselt vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ja osaliselt põhjendamatuse tõttu rahuldamata;</P></ITEM><ITEM><P>teise võimalusena jätta hagi põhjendamatuse tõttu tervikuna rahuldamata;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja hagejalt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="7"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik käsitlus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Vaidluse ese</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Oma nõuete esimeses punktis palub hageja vajalikus ulatuses tühistada kaebuse rahuldamata jätmise otsus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt toovad tühistamisnõuded, mis on vormiliselt suunatud kaebuse rahuldamata jätmise otsuse peale, kaasa Üldkohtu poole pöördumise akti suhtes, mille peale kaebus on esitatud, kui neil nõuetel puudub iseseisev sisu (<DATE ISO="20060406">6. aprilli 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Camós Grau <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑309/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2006:110">EU:T:2006:110</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; vt samuti <DATE ISO="20180713">13. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Curto <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑275/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:479">EU:T:2018:479</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Kuna käesoleval juhul jäeti vaidlustatud otsus kaebuse rahuldamata jätmise otsusega muutmata, täpsustades üksnes vaidlustatud otsuse põhjendusi, tuleb sedastada, et kaebuse rahuldamata jätmise otsuse peale suunatud tühistamisnõuetel ei ole iseseisvat sisu ning konkreetselt nende kohta ei ole seega vaja otsust langetada. Vaidlustatud otsuse õiguspärasuse kontrolli käigus on vaja siiski arvesse võtta kaebuse rahuldamata jätmise otsuse põhjendusi, kuna need põhjendused peavad eeldatavalt langema kokku vaidlustatud otsuse põhjendustega (vt selle kohta <DATE ISO="20190430">30. aprilli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wattiau <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑737/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:273">EU:T:2019:273</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Vaidlustatud otsuse põhjenduste hulka kuuluvad ka kaalutlused, mis on esitatud <DATE ISO="20200109">9. jaanuari 2020. aasta</DATE> kirjas, millega see otsus hagejale edastati. Parlamendi peasekretär saatis nii vaidlustatud otsuse kui ka selle kaaskirja samal päeval hagejale.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Esitatud väited ja argumendid</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Hageja tugineb kahele väitele. Esimene väide käsitleb ilmset hindamisviga ja personalieeskirjade artikli 21a rikkumist ning koosneb kolmest osast. Teise väite kohaselt puuduvad vaidlustatud otsuses põhjendused seoses põhjustega, miks hageja teadis või oleks pidanud teadma, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20121025">25. oktoobri 2012. aasta</DATE> määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="298" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 298, lk 1</REF.DOC.OJ>; parandused <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="115" PAGE.FIRST="43" DATE.PUB="2015">ELT 2015, L 115, lk 43</REF.DOC.OJ>, ja <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="188" PAGE.FIRST="55" DATE.PUB="2015">ELT 2015, L 188, lk 55</REF.DOC.OJ>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>finantsmäärus<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>), ja komisjoni <DATE ISO="20121029">29. oktoobri 2012. aasta</DATE> delegeeritud määrust (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb määruse nr 966/2012 kohaldamise eeskirju (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="362" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 362, lk 1</REF.DOC.OJ>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>finantsmääruse kohaldamise eeskirjad<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>), on rikutud.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Personalieeskirjade artiklis 21a sätestatud teavitamiskohustus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Personalieeskirjade artikli 21a lõikes 1, mida hageja parlamendi väitel rikkus, on ette nähtud järgmist:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="021A.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Kui ametnik saab korraldused, mida ta peab ebatavaliseks või tõenäoliselt suuri raskusi tekitavateks, teatab ta sellest viivitamata oma vahetule ülemusele, kes juhul, kui teave on edastatud kirjalikult, vastab kirjalikult. Kui vahetu ülemus kinnitab korraldusi, aga ametnik on veendunud, et<?PAGE NO="8"?> selline kinnitus ei ole mõistlik vastus tema põhjendatud murele, edastab ametnik viivitamata küsimuse kirjalikult vahetult kõrgemale ülemusele, kui lõikes 2 ei sätestata teisiti. Kui viimane kinnitab korraldusi kirjalikult, peab ametnik need ellu viima, välja arvatud siis, kui need on ilmselgelt seadusvastased või on vastuolus asjakohaste ohutusnormidega.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="021A.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Kui vahetu ülemus leiab, et korraldused tuleb täita viivitamata, viib ametnik need ellu, välja arvatud siis, kui need on ilmselgelt seadusvastased või on vastuolus asjakohaste ohutusnormidega. Ametniku taotlusel on vahetul ülemusel kohustus anda sellised korraldused kirjalikult.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="021A.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Ametnikule, kes teavitab oma ülemusi korraldustest, mida ta pidas ebatavaliseks või tõenäoliselt suuri raskusi tekitavateks, ei tohi selle tõttu kahju tekitada.<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Selle sätte lõige 1 lubab ühelt poolt ametnikul, kes on saanud korralduse, mis näis talle olevat õigusvastane, hoiduda selle täitmisest, järgides seal kirjeldatud menetlust, ja teiselt poolt paneb see ametnikule kohustuse teavitada sellest korraldusest oma ülemusi sama menetlust järgides.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Käesolevas kohtuasjas on vaidluse all personalieeskirjade artikli 21a teine aspekt.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Personalieeskirjade artikli 21a rikkumist puudutavate distsiplinaarotsuste sisu</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Olgu meenutatud, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punkti c, ELTL artikli 296 ja personalieeskirjade artikli 25 teise lõigu eesmärk on ühelt poolt anda asjaomasele isikule piisavalt teavet, et ta saaks hinnata tema huve kahjustava otsuse põhjendatust, ning teiselt poolt võimaldada kohtul teostada kontrolli (<DATE ISO="19811126">26. novembri 1981. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Michel <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE>, <NO.CASE>195/80</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1981:284">EU:C:1981:284</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20141119">19. novembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>EH <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>F‑42/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2014:250">EU:F:2014:250</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0130">130</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Seda, kas distsiplinaarkaristuse määramise otsus vastab neile nõuetele, tuleb hinnata mitte üksnes akti sõnastuse, vaid ka selle konteksti ja kõigi asjaomast valdkonda reguleerivate õigusnormide põhjal (vt selle kohta <DATE ISO="19990519">19. mai 1999. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Connolly <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T-34/96 ja T‑163/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:1999:102">EU:T:1999:102</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0093">93</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20151021">21. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>AQ <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>F‑57/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2015:122">EU:F:2015:122</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0113">113</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Kohtupraktika kohaselt ei ole nõutav, et ametisse nimetav asutus, kes teeb distsiplinaarotsuse, arutaks süstemaatiliselt kõiki faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, mille asjaomane isik menetluse käigus esitas (vt selle kohta <DATE ISO="19990519">19. mai 1999. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Connolly <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑34/96 ja T‑163/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:1999:102">EU:T:1999:102</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0093">93</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20020530">30. mai 2002. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Onidi <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑197/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2002:135">EU:T:2002:135</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0156">156</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vastasel juhul on administratsioonil kohustus vastata ametniku argumentidele isegi siis, kui need argumendid on piiramatud ja täiesti asjakohatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Seevastu on kohtupraktikas nõutud, et ametisse nimetav asutus tooks täpselt ära ametnikule etteheidetavad asjaolud ning kaalutlused, mille alusel ta määras valitud distsiplinaarkaristuse (<DATE ISO="20151021">21. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>AQ <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>F‑57/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2015:122">EU:F:2015:122</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0113">113</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Juhul kui ametnikule etteheidetav rikkumine seisneb personalieeskirjade artikli 21a rikkumises, kohustavad eespool punktides 58–61 meenutatud eeskirjad ametisse nimetavat asutust selgitama, milles seisnes tema arvates selle korralduse ebatavalisus, millest asjaomane ametnik ei ole oma<?PAGE NO="9"?> ülemusi teavitanud, ja esitama põhjused, miks see korraldus oleks pidanud talle ebatavaline tunduma, kohustades teda ülemusi sellest teavitama. Need asjaolud kujutavad endast ametnikule etteheidetavat rikkumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Ametisse nimetav asutus peab distsiplinaarotsuses mainima ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis põhjendavad karistuse valikut, mistõttu kohus saaks kontrollida, kui talle on esitatud vastav taotlus, ega see karistus ole asjaomasele isikule etteheidetava rikkumisega võrreldes ilmselgelt ebaproportsionaalne.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Kui eespool punktides 62 ja 63 viidatud täpsustused puuduvad, ei ole asjaomasel isikul võimalik tõhusalt oma kaitseõigusi teostada. Järelikult ei ole asjaomastes küsimustes üldine viide distsiplinaarmenetluse dokumentidele, mis sisaldavad paljusid muid asjaolusid, piisav.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene väide</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Esimene väide koosneb kolmest osast, milles hageja väidab, et parlament rikkus personalieeskirjade artiklit 21a ja tegi ilmse hindamisvea, kui ta leidis, et hageja sai korralduse selle sätte tähenduses (esimene osa), kui ta leidis, et hageja teadis või oleks pidanud teadma, et finantsmäärust ja selle kohaldamise eeskirju on rikutud (teine osa), ning kui ta määras talle distsiplinaarkaristuse (kolmas osa).</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimese väite esimene osa</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Esimese väite esimeses osas leiab hageja, et parlamendi ametisse nimetav asutus rikkus personalieeskirjade artiklit 21a ja tegi ilmse hindamisvea, kuna ta ei olnud saanud EASO tegevdirektorilt konkreetset korraldust allkirjastada <DATE ISO="20170511">11. mai</DATE> ja <DATE ISO="20170611">11. juuni 2017. aasta</DATE> teatised (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>vaidlusalused teatised<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>), vaid et neid teatisi allkirjastades piirdus hageja oma ametiülesannete täitmisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Parlament väidab kostja vastuses, et nii Chíose hoone kui ka Lesbose hoone kohta tuleneb hageja poolt juurdluse käigus tehtud avaldustest, tegevdirektori <DATE ISO="20170401">1. aprilli 2017. aasta</DATE> e‑kirjast ja hagiavaldusest, et tema osalemisele hankelepingu sõlmimisel eelnesid EASO tegevdirektori <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>konkreetsed juhised<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>, mille puhul on tegemist hagejale personalieeskirjade artikli 21a tähenduses antud korraldustega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Repliigis väidab hageja, et need argumendid on vastuvõetamatud, kuna võrreldes nende argumentidega, mis sisaldusid kaebuse rahuldamata jätmise otsuses, on tegemist põhjenduste asendamisega. Viimati nimetatud otsuses kinnitas parlamendi president, et toimikust ja hageja avaldustest nähtus, et ta järgis oma ametikohale omast üldist juhist, mis seisnes edasiste meetmete võtmises talle esitatud finantstoimikute suhtes, käsitlemata konkreetselt nendesamade toimikute sisu, samas kui erandimenetluste kasutamine oli süstemaatiline.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>Sisu osas leiab hageja, et dokumendid, millele parlament kostja vastuses viitab, ei tõenda, et ta sai EASO tegevdirektorilt korralduse personalieeskirjade artikli 21a tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70</NO.P><TXT>Parlament vaidleb nendele kahele argumendile vastu.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kostja vastuses esitatud parlamendi argumentide vastuvõetavus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71</NO.P><TXT>Avaliku teenistuse valdkonnas kohaldatava kohtupraktika kohaselt ei saa kostjaks olev institutsioon asendada vaidlustatud akti algset ekslikku põhjendust täiesti uue põhjendusega, kuid ta võib kohtumenetluse käigus täpsustada varem esitatud põhjendusi (vt selle kohta <DATE ISO="20170424">24. aprilli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>HF <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑584/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:282">EU:T:2017:282</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0132">132</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72</NO.P><TXT>Käesoleval juhul leidis parlamendi president kaebuse rahuldamata jätmise otsuses, et personalieeskirjade artikli 21a tähenduses korralduse olemasolu ei ole tõendatud nii seetõttu, et toimikust ja eelkõige hageja avaldustest ilmneb, et ta <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>järgis oma ametikohale omast üldist juhist, mis seisnes edasiste meetmete võtmises talle esitatud finantstoimikute suhtes, käsitlemata konkreetselt nendesamade toimikute sisu<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>, kui ka seetõttu, et ta oli teinud avalduse, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>ta tundis, et oli oma ülemuste poolt kohustatud lõpetama oma kolleegide alustatud tööd, et tegevdirektor sundis ja nõudis tungivalt projektide elluviimist septembriks 2017 ning et viimati nimetatu soovis menetlusi iga hinnaga kiirendada<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73</NO.P><TXT>Parlament tegi täpsustuse kogu selle avalduse, mitte ainult esimene osa kohta, märkides kostja vastuses, et eespool punktis 67 mainitud erinevatest dokumentidest nähtub, et hageja sai EASO tegevdirektorilt täpseid juhiseid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74</NO.P><TXT>Seega tuleb asuda seisukohale, et kuna parlament esitas need täpsustused kostja vastuses, ei asendanud ta vaidlustatud otsuse põhjendusi uute põhjendustega eespool punktis 71 viidatud kohtupraktika tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75</NO.P><TXT>Järelikult tuleb kostja vastuses esitatud parlamendi argumendid lugeda vastuvõetavaks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Esimese väite esimese osa põhjendatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76</NO.P><TXT>Parlament selgitab kostja vastuses, et tõendamaks, et hageja sai korralduse personalieeskirjade artikli 21a tähenduses, tugines ta järgmistele asjaoludele:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>EASO tegevdirektori <DATE ISO="20170401">1. aprilli 2017. aasta</DATE> e‑kiri, mis sisaldas otseseid ja täpseid juhiseid järgitava menetluse ning hoonete valiku kohta;</P></ITEM><ITEM><P>hageja <DATE ISO="20180817">17. augusti 2018. aasta</DATE> märkustes OLAFi asjaolude kokkuvõtte kohta tehtud avaldus, mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>menetlust viisid läbi haldusosakond ja operatiivosakond ning tegevdirektor andis talle jõuliselt juhtnööre vastavalt tema otsesele teabevahetusele Kreeka ametiasutustega kõrgeimal tasemel<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>;</P></ITEM><ITEM><P>hageja avaldus <DATE ISO="20190709">9. juuli 2019. aasta</DATE> vestluse käigus, mis toimus haldusmenetluse raames ja mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>direktor oli Kreeka valitsusega kokku leppinud, et leida hoone<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>, et tema juhtkond <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>esitas talle kiireloomulisi palveid dokumentide allkirjastamiseks<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>ta tundis, et ta on kohustatud allkirjastades lõpetama töid, mida tema kolleegid olid alustanud<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>, ning et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>esimest korda pöörduti tema poole 2017. aasta mais selle lepingu muudatuse allkirjastamiseks ja seejärel 2017. aasta juunis uue eranditeatise allkirjastamiseks<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>;</P></ITEM><ITEM><P>hageja kinnitus, mis sisaldub tema <DATE ISO="20190709">9. juuli 2019. aasta</DATE> märkustes haldusjuurdluse aruande kohta ja mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>Chíosega seoses käis tegevdirektor tungivalt peale, et eranditeatis allkirjastataks<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77</NO.P><TXT>Neist asjaoludest nähtub, et EASO tegevdirektor, kes oli hageja vahetu ülemus, andis juhiseid selleks, et Lesbose ja Chíose bürood paigutataks võimalikult kiiresti ümber teise kohta, et isegi kaudselt anti neid juhiseid hagejale ning et need viisid selleni, et hageja allkirjastab vaidlusalused teatised, mis tema puhul tähendab kohustust oma ametiülesannete täitmisel. Need asjaolud kujutavad endast korraldust personalieeskirjade artikli 21a tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78</NO.P><TXT>Nagu parlament märkis, toetab seda järeldust hagiavalduse punkt 34, milles hageja kinnitas, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>EASO tegevdirektor tegi 2016. aasta lõpus otsuse algatada erandmenetlused, et paigutada EASO ja Kreeka varjupaigatalituse operatiivtugi füüsiliselt väljapoole neid <HT TYPE="ITALIC">hotspot</HT>'e<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79</NO.P><TXT>Hageja vaidleb sellele järeldusele siiski vastu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80</NO.P><TXT>Esiteks väidab ta, et EASO tegevdirektori <DATE ISO="20170401">1. aprilli 2017. aasta</DATE> e‑kiri saadeti kõikidele pagulaslaagrites valitsevast olukorrast ja varjupaigajuhtumitega tegelevate keskuste väljapoole pagulaslaagreid paigutamisest huvitatud isikutele ning et isegi kui eeldada, et see e‑kiri sisaldab juhiseid, olid need mõeldud A‑le, kes oli operatiivosakonna juhataja, kes pealegi vastas sellele e‑kirjale <DATE ISO="20170403">3. aprillil 2017</DATE>, ilma et ta oleks hagejale sellest koopia saatnud. Lisaks puudutas <DATE ISO="20170401">1. aprilli 2017. aasta</DATE> e‑kiri Chíose, mitte Lesbose saart.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et <DATE ISO="20170401">1. aprilli 2017. aasta</DATE> e‑kiri sisaldab juhiseid büroode paigutamiseks väljapoole pagulaslaagreid ja et hageja kuulub selle e‑kirja adressaatide hulka samamoodi nagu teiste osakondade juhatajad. Kuigi on tõsi, et esialgu huvitas see e‑kiri peamiselt A‑d, kes juhtis operatiivosakonda ja pidi seetõttu allkirjastama nõutud teatise, puudutas see e‑kiri hiljem ka hagejat, kui tal paluti A‑d asendada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82</NO.P><TXT>Järgmiseks olgu märgitud, et ei ole õige, et A e‑kiri, mis sellele <DATE ISO="20170403">3. aprillil 2017</DATE> järgnes, oli vastus <DATE ISO="20170401">1. aprilli 2017. aasta</DATE> e‑kirjale. <DATE ISO="20170403">3. aprilli 2017. aasta</DATE> e‑kirjas paluti, et pädevad isikud täidaksid tegevdirektori juhiseid. Kuna hageja ei olnud tol hetkel selle täitmise eest vastutav, ei olnud ebatavaline, et A ei saatnud talle selle koopiat.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83</NO.P><TXT>Lõpuks, kuigi <DATE ISO="20170401">1. aprilli 2017. aasta</DATE> e‑kiri puudutas peamiselt Chíose saart, käsitles see ka Lesbose saart, kuna selle seitsmendas lõigus on märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>minister Mouzalas rõhutas väljapool Chíose ja Lesbose laagreid bürooruumide sisseseadmise tähtsust ja kiireloomulisust ning kinnitas, et Kreeka valitsus annab abi, tehes kõik mis võimalik<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84</NO.P><TXT>Hageja esimene argument tuleb seega tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85</NO.P><TXT>Teiseks väidab hageja, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>kiireloomulised palved dokumentide allkirjastamiseks<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>, millele ta viitas haldusmenetluse raames <DATE ISO="20190307">7. märtsi 2019. aasta</DATE> vestlusel, ei viita vaidlusalustele teatistele, vaid need olid osa üldisest kommentaarist, mis puudutab kiireloomulisuse konteksti, mille tõttu ta allkirjastas sadu finantsdokumente. Lisaks ei esitanud neid palveid EASO tegevdirektor, vaid haldusosakond, täpsemalt selle rahandusüksus ja hankeüksus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86</NO.P><TXT>Samuti, kui hageja märkis samal vestlusel, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>esimest korda pöörduti tema poole 2017. aasta mais [Lesbose] lepingu muudatuse allkirjastamiseks ja seejärel 2017. aasta juunis uue [Chíose] eranditeatise allkirjastamiseks<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>, viitas ta samuti haldusosakonna, mitte EASO palvetele, nagu nähtub tema vastusest tervikuna.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87</NO.P><TXT>Vastupidi sellele, mida näib arvavat hageja, ei nõua personalieeskirjade artikkel 21a, et ebatavaline korraldus adresseeritaks vormiliselt, otse ja isiklikult ametnikule või teenistujale, kelle puhul leitakse, et ta on seda sätet rikkunud, vaid piisab sellest, kui ametnikul või teenistujal oli – võttes teadmiseks oma ülemustelt saadud juhiseid – kohustus teha õigusvastane toiming.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88</NO.P><TXT>Järelikult ei oma tähtsust asjaolu, et vaidlusaluste teatiste allkirjastamise palve pärines haldusosakonnalt, mitte otse EASO tegevdirektorilt, kuna parlamendi viidatud muude asjaoludega tutvumisel on ilmne, et selle osakonna töötajad tegutsesid selle osakonna direktori antud juhiste kohaselt kiirendada asjaomaste projektide elluviimist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89</NO.P><TXT>Samuti ei ole oluline, et allkirjade palved ei puudutanud konkreetselt vaidlusaluseid teatisi, kuna need olid osa nendest palvetest, millele hageja vastu ei vaidle.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90</NO.P><TXT>Seega ei saa hageja teise argumendiga nõustuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91</NO.P><TXT>Kolmandaks väidab hageja, et väites <DATE ISO="20190709">9. juuli 2019. aasta</DATE> märkustest haldusjuurdluse aruande kohta, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>Chíosega seoses käis tegevdirektor tungivalt peale, et eranditeatis allkirjastataks<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>, viitas ta kiireloomulisusele, mis tuleneb liikmesriikide ja Kreeka valitsuse avaldatud survest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92</NO.P><TXT>See kriitika ei muuda järeldust, et EASO tegevdirektor ootas hagejalt, et ta kirjutaks <DATE ISO="20170611">11. juuni 2017. aasta</DATE> teatisele alla ja et selle allkirjastamise puhul oli tema arvates tegemist kohustusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93</NO.P><TXT>Seega tuleb hageja kolmas argument samuti tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et parlament ei rikkunud personalieeskirjade artiklit 21a ega teinud ilmset hindamisviga, kui ta leidis, et hageja sai korralduse selle sätte tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95</NO.P><TXT>Seega tuleb esimese väite esimene osa tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimese väite teine osa</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96</NO.P><TXT>Esimese väite teises osas väidab hageja, et parlament tegi ilmse hindamisvea, kui ta leidis kaebuse rahuldamata jätmise otsuses, et hageja, kes on hariduselt jurist, teadis või oleks saanud või pidanud teadma vaidlusaluste teatiste allkirjastamise ajal, et finantsmääruses ja selle kohaldamise eeskirjade artikli 134 lõike 1 punktis c ette nähtud tingimused ei olnud täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97</NO.P><TXT>Sellega seoses väidab hageja esiteks, et EASO oli finantsmääruse kohaldamise eeskirjade artikli 134 lõike 1 punkti c tähenduses kiireloomulises olukorras, mis võimaldas tal kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust, teiseks, et selle menetluse valikule ei olnud EASOs vastuväiteid esitatud, ja kolmandaks, et ta osales otsustamisprotsessi lõpus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98</NO.P><TXT>Personalieeskirjade artikli 21a kohaselt, mis on ära toodud eespool punktis 55, on ametnikul lasuv teavitamiskohustus seotud tingimusega, et ta saab korralduse, mida ta <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>peab<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> ebatavaliseks, ning kui seda korraldust kinnitab ametniku vahetu ülemus, siis ta on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>veendunud<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>, et selline kinnitus ei ole mõistlik vastus tema põhjendatud murele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et ametniku kohustus teavitada oma ülemusi korraldusest, mida ta peab ebatavaliseks, ei saa sõltuda sellest, kas see ebatavalisus on ilmne. Personalieeskirjade artikli 21a lõige 1 omistab erineva mõju korraldusele, mida peetakse ebatavaliseks, ja<?PAGE NO="13"?> korraldusele, mis on ilmselgelt õigusvastane. Kui esimesel juhul on ametnik, kes teatas korraldusest, mida ta peab ebatavaliseks, lõpuks kohustatud seda täitma, kui vahetu ülemus kinnitab seda, siis teisel juhul on tal õigus hoiduda selle täitmisest, hoolimata sellisest kinnitusest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100</NO.P><TXT>Pelgast kahtlusest ametniku saadud korralduse nõuetekohasuse suhtes ei piisa siiski selleks, et ametnik peaks sellest oma ülemusi teavitama. Kui ametnik oleks personalieeskirjade artikli 21a alusel kohustatud teatama oma vahetule ülemusele – ja vajaduse korral vahetult kõrgemale ülemusele – kõigist kahtlustest, mida saadud korraldus temas tekitab, siis võib tekkida oht, et ülemuste poolt alluvatele antud arvukad korraldused takistavad administratsiooni toimimist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101</NO.P><TXT>Seega ei saa ametniku distsiplinaarvastutust personalieeskirjade artiklis 21a ette nähtud kohustuse rikkumise tõttu tekkida, kui administratsioon ei ole võimeline tõendama vähemalt seda, et saadud korralduse nõuetekohasuse suhtes tekkis sellel ametnikul tõsine kahtlus, võttes eelkõige arvesse hoolsust, mida ametnikult oodatakse oma ametiülesannete täitmisel, ja korralduse andmise asjaolusid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102</NO.P><TXT>Selleks et hinnata, kas asjaomane ametnik oleks pidanud teavitama oma ülemusi korraldusest, mida ta pidas personalieeskirjade artikli 21a kohaselt ebatavaliseks, tuleb seega arvesse võtta järgmist:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>esiteks kohaldatavate eeskirjade kättesaadavus ja keerukus;</P></ITEM><ITEM><P>teiseks ametniku haridus, tema vastutuse määr Euroopa Liidu institutsioonides ja ametites ning tema kogemus;</P></ITEM><ITEM><P>kolmandaks kontekst, milles see korraldus saadi.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103</NO.P><TXT>Hetk, mil korraldus saadi, tuleb võtta aluseks, et teha kindlaks, kas see võis tekitada tõsise kahtluse, kohustades ametnikku sellest korraldusest teavitama.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kohaldatavate eeskirjade kättesaadavus ja keerukus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104</NO.P><TXT>Käesoleval juhul ilmneb kaebuse rahuldamata jätmise otsusest, et kui parlament leidis, et hageja teadis või oleks pidanud teadma, et saadud korralduse puhul ei ole järgitud finantsmääruse artiklit 104 ja selle kohaldamise eeskirjade artikli 134 lõike 1 punkti c, ning järelikult on ta jätnud täitmata oma kohustuse teavitada sellest oma ülemusi, siis selle põhjuseks on asjaolu, et ta oli hariduselt jurist ja ta teadis, et enne allkirjastati 36 eranditeatist, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>mis näitas, et tegemist on süstemaatilise tegevusega, mis on kahe eespool viidatud sätte sõnastusega raskesti ühitatav<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105</NO.P><TXT>Need asjaolud ei võimalda siiski asuda seisukohale, et hagejal oli kohustus teavitada oma ülemusi väidetavalt õigusvastasest korraldusest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106</NO.P><TXT>Hankeid reguleerivad nimelt keerukad normid, mille tundmist võib seda vähem nõuda juristilt, kes on saanud üldkoolituse, kuna nagu nähtub Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20140226">26. veebruari 2014. aasta</DATE> direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="094" PAGE.FIRST="65" DATE.PUB="2014">ELT 2014, L 94, lk 65</REF.DOC.OJ>) – mille puhul on tegemist liikmesriikides kohaldatava üldise õigusega riigihankelepingute kohta – artikli 2 lõike 1 punktist 5 ja artikli 10 punktist a, ei ole see direktiiv kohaldatav kinnisvaralepingutele. Selles mõttes erineb see direktiiv finantsmäärusest ja selle kohaldamise eeskirjadest, mis on käesolevas asjas kohaldatavad.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107</NO.P><TXT>Kui seda on vaja, kinnitab hankealaste õigusnormide keerukust asjaolu, et kaebuse rahuldamata jätmise otsuses heitis parlament hagejale ette, et ta ei teavitanud oma ülemusi, et korraldus on vastuolus finantsmääruse kohaldamise eeskirjade artikli 134 lõike 1 punktiga c, milles on ette nähtud tingimused väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamiseks äärmiselt kiireloomulise olukorra tõttu, kuid ei maininud nende eeskirjade artikli 134 lõike 1 punkti g, mis kinnisvaralepingute puhul paneb hankijale kohustuse teha kohaliku turu uuringut, samas kui oma menetlusdokumentides – kuid mitte vaidlustatud otsuses – kinnitas ta, et EASO rikkus samuti viimati nimetatud sätet. See väljajätt näitab, et juristil, kes ei ole sellele spetsialiseerunud, on raske mõista valdkonna kõiki aspekte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108</NO.P><TXT>Lisaks ei olnud asjaolu, et 36 eranditeatist koostati enne, kui hageja allkirjastas vaidlusalused teatised, piisav alus tõsiseks kahtluseks tema saadud korralduse nõuetekohasuse suhtes. Nende teatiste kvalifitseerimine <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>eranditeatisteks<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> ei tähendanud seda, et need on õigusvastased, vaid üksnes seda, et nendega sooviti põhjendada avatud või piiratud menetlusest erineva riigihankemenetluse kasutamist, mis – nagu on märgitud finantsmääruse artikli 104 lõike 5 punktis a – on kohaldatav liidu institutsioonide mis tahes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>ostudele<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109</NO.P><TXT>Vastupidi, tuleb asuda seisukohale, et eranditeatiste koostamise sagedus EASOs andis hagejale alust arvata, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamise tingimused olid täidetud, arvestades asjaolusid, milles EASO pidi tegutsema.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110</NO.P><TXT>Seega ei ole põhjendatud vaidlustatud otsuses parlamendi esitatud põhjendused, millega ta õigustas asjaolu, et hageja teadis või oleks pidanud teadma, et talle antud korraldus oli õigusvastane, ja et seega oli selle nõuetekohasuse suhtes tõsine kahtlus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Ametniku haridus, tema vastutuse määr liidu institutsioonides ja ametites ning tema kogemus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111</NO.P><TXT>Parlament väidab, et hageja täidetav amet tõi eelkõige seoses teabega, millega tal oli võimalik tutvuda, kaasa selle, et ta teadis või oleks pidanud teadma, et tema saadud korraldus oli ebatavaline.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112</NO.P><TXT>Parlament esitab siinkohal kolm argumenti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0113"><NO.P>113</NO.P><TXT>Esiteks väitis ta kohtuistungil, et kui hageja teadis või oleks pidanud teadma, et korraldus on õigusvastane, siis seda seetõttu, et kuna ta oli EASO operatiivosakonna juhataja ja eelarvevahendite käsutaja, oli tema vastutuse määr kõrge.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0114"><NO.P>114</NO.P><TXT>Seda põhjendust ei ole vaidlustatud otsuses siiski mainitud, kuigi tegemist on olulise asjaoluga asumaks seisukohale, et hagejal oli personalieeskirjade artikli 21a alusel teavitamiskohustus. Nagu on märgitud eespool punktis 62, on oluline, et otsuses, millega määratakse distsiplinaarkaristus personalieeskirjade artikli 21a rikkumise eest, ilmneksid kõik asjaolud, mille kohta institutsioon leidis, et vaidlusalune korraldus tekitab tõsist kahtlust selle õiguspärasuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0115"><NO.P>115</NO.P><TXT>Igal juhul tuleb märkida, et allkirjastades vaidlusalused teatised, oli hageja varjupaigaküsimuste tugiosakonna juhataja ning tal paluti asendada oma kolleegi, kes oli tegevusoperatiivosakonna juhataja. Nagu nähtub hagiavalduse lisast A 6, sai hageja viimati nimetatud osakonna juhataja kohusetäitjaks alles <DATE ISO="20170716">16. juulil 2017</DATE> ehk pärast vaidlusaluste teatiste allkirjastamist. Lisaks sellele ei kuulunud sellesse osakonda rahandusüksus ja hankeüksus, mis kuulusid haldusosakonda.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0116"><NO.P>116</NO.P><TXT>Lisaks, kuigi on tõsi, et hagejal oli eelarvevahendite käsutajana eriline vastutus, mida on kirjeldatud finantsmääruse artikli 65 lõikes 5 ja artikli 66 lõikes 1 ning EASO haldusnõukogu otsuse nr 20 artikli 44 lõikes 1, mis tehti määruse nr 439/2010 artikli 37 kohaldamiseks, tuleb tõdeda, et ta oli selleks määratud <DATE ISO="20170420">20. aprillil 2017</DATE> ehk mõni nädal enne vaidlusaluste teatiste allkirjastamist ning seega ta ei olnud saanud nende allkirjastamise hetkel olla omandanud olulist kogemust hangete valdkonnas. Lisaks, nagu märkis hageja kohtuistungil, tuleneb eespool viidatud otsuse nr 20 artikli 44 lõikest 2 ja artikli 45 lõikest 1, et eelarvevahendite käsutajal peab olema võimalik tugineda sisekontrolli menetlustele. Käesoleval juhul ei ole kahtluse alla seatud seda, et EASO haldusosakonna rahandusüksus ja hankeüksus olid vaidlusaluste teatistega nõus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0117"><NO.P>117</NO.P><TXT>Seega tuleb eespool punktis 113 mainitud parlamendi argument tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0118"><NO.P>118</NO.P><TXT>Teiseks väitis parlament oma menetlusdokumentides ja kohtuistungil, et tõend selle kohta, et hageja teadis või oleks pidanud teadma, et korraldus oli ebatavaline – ja seega, et ta oli kohustatud sellest teavitama oma ülemusi –, nähtub asjaolust, et 2018. aastal toimus Chíose hoone renoveerimise tööde suhtes tavamenetlus ning et 2018. aasta augustis oli ta võtnud meetmed kahe hoonega seotud menetluse nõuetekohaseks muutmiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0119"><NO.P>119</NO.P><TXT>See argument ei nähtu ka vaidlustatud otsuse põhjendustest, kuigi selle eesmärk on selgitada põhjuseid, miks vaidlusalune korraldus oleks pidanud tunduma ebatavaline (vt eespool punktid 62 ja 114).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0120"><NO.P>120</NO.P><TXT>Lisaks toimus selline nõuetekohaseks muutmine pärast vaidlusaluste teatiste allkirjastamist, mistõttu vastupidi eespool punktis 103 esitatud reeglile ei ole need seotud korralduse saamise kontekstiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0121"><NO.P>121</NO.P><TXT>Igal juhul, kui hageja muutis erinevaid menetlusi nõuetekohaseks, ei tähenda see, et vaidlusaluste teatiste allkirjastamise ajal oli ta teadlik, et vaidlusalune korraldus on õigusvastane, vaid seetõttu, et 2017. aasta juulis ja augustis nimetati EASO haldusosakonna rahandusüksuse ja hankeüksuse etteotsa kaks uut juhatajat, kes juhtisid tema tähelepanu väidetavalt toime pandud rikkumistele. Lisaks teatas OLAF hagejale 2017. aasta detsembris, et ta oli alustanud juurdlust seoses rikkumiste ja tõsiste üleastumistega, mille panid toime EASO tegevdirektor ning teised töötajad, eelkõige hankemenetlustes. Täpsemalt esitas hageja 17. augustil 2018 oma märkused asjaolude kokkuvõtte kohta, mille oli talle edastanud OLAF (vt eespool punkt 23).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0122"><NO.P>122</NO.P><TXT>Seega tuleb eespool punktis 118 mainitud parlamendi argument tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0123"><NO.P>123</NO.P><TXT>Kolmandaks väidab parlament kostja vastuses, et Chíose hoone kohta lepingu sõlmimine oli vastuolus juhtivtöötajate arvamusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0124"><NO.P>124</NO.P><TXT>Peale selle, et see väide ei nähtu samuti vaidlustatud otsusest, vaid üksnes OLAFi asjaolude kokkuvõttest, ei ole seda hilisemas menetluses täpsustatud. Seega ei ole kindlaks tehtud juhtivtöötajaid, kes olid projekti vastu, ega ole tõendatud, et hagejat oleks nende arvamusest teavitatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0125"><NO.P>125</NO.P><TXT>Seega tuleb eespool punktis 123 mainitud parlamendi argument tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0126"><NO.P>126</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et parlamendi esitatud asjaolud, mis puudutavad hageja ametit ja vastutust EASOs, ei võimalda asuda seisukohale, et hageja saadud korralduse õiguspärasus tekitas tõsise kahtluse ja et järelikult pidi ta sellest personalieeskirjade artikli 21a alusel oma ülemusi teavitama.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Korralduse saamise kontekst</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0127"><NO.P>127</NO.P><TXT>Kuna parlamendi esitatud asjaolud on tagasi lükatud, siis tuleb vajalikus ulatuses märkida, et parlament ei võtnud karistatud käitumise hindamisel õiguslikult piisavalt arvesse, millistel erisugustel asjaoludel väidetavalt õigusvastane korraldus anti, kuigi neil oli vaidlusaluste teatiste allkirjastamisel määrav roll.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0128"><NO.P>128</NO.P><TXT>Esiteks, nagu hageja oma menetlusdokumentides märkis, ilma et parlament oleks sellele vastu vaielnud, tekitas sõjas Süüriast põgenevate rändajate massiline sissevool rände- ja humanitaarkriisi eelkõige Kreeka saartel Lesbosel ja Chíosel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0129"><NO.P>129</NO.P><TXT>Täpsemalt laastas tulekahju Lesbose saarel asuvat Mória pagulaslaagrit ning selles ja Chíose saarel asuvas Viali laagris mitmekordistusid meeleavaldused, mille tulemusel liikmesriikide poolt neile kahele saarele lähetatud töötajate ja ekspertide töötingimused muutusid järjest ohtlikumaks, mistõttu liikmesriigid olid alustanud nende töötajate ja ekspertide tagasikutsumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0130"><NO.P>130</NO.P><TXT>Need asjaolud kujutasid endast kiireloomulist olukorda, mis tulenes vajadusest tagada Lesbose ja Chíose saartele lähetatud töötajate ning ekspertide turvalisus, et hallata rändajate sissevoolu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0131"><NO.P>131</NO.P><TXT>Teiseks, nagu on juba märgitud eespool punktis 116, olid väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse valiku kinnitanud EASO haldusosakonna rahandusüksus ja hankeüksus, kes selle küsimuse eest konkreetselt vastutasid. Lisaks ei esitanud EASO haldusnõukogu ega Euroopa Komisjon, kes oli selles haldusnõukogus esindatud, ühtegi vastuväidet. Vastupidi, nagu nähtub tema 2016. aasta tegevusaruandest, kiitis viimati nimetatu heaks 36 eranditeatist, mis olid koostatud asjaomasel aastal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0132"><NO.P>132</NO.P><TXT>Lisaks, nagu rõhutab hageja, toimus vaidlusaluste teatiste allkirjastamine sellise otsustamisprotsessi lõpus, mis oli alanud pikka aega tagasi. Seega siis, kui hageja allkirjastas <DATE ISO="20170511">11. mail 2017</DATE> Lesbose saare hoonet puudutava teatise A‑d asendades, oli hoonete valik tehtud Lesbose kohta 2017. aasta veebruari kirjades ja Chíose kohta 2017. aasta aprillis, nagu nähtub hagiavalduse lisadest A 19, A 20 ja A 34. Lisaks täiendas Lesbose saare hoonet puudutav <DATE ISO="20170511">11. mai 2017. aasta</DATE> teatis esimest teatist, mille allkirjastas A <DATE ISO="20170222">22. veebruaril 2017</DATE>, et sellele lisada 12 tööruumi, saavutada nimetatud teatisega määratud eesmärgid ja tagada nendest normidest kinnipidamine, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20130626">26. juuni 2013. aasta</DATE> direktiiviga 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="180" PAGE.FIRST="60" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 180, lk 60</REF.DOC.OJ>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0133"><NO.P>133</NO.P><TXT>Kolmandaks oli hagejal vaidlusaluste teatiste allkirjastamise ajal väga suur töökoormus, kuna ta pidi samal ajal täitma EASO varjupaigaküsimuste tugiosakonna juhataja ülesandeid ja korraldama – küll koos haldusosakonna juhatajaga – operatiivosakonna igapäevatööd, mille juhataja A haiguse tõttu puudus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0134"><NO.P>134</NO.P><TXT>Parlament oleks pidanud seda asjaolu arvesse võtma nii kergendavate asjaoludena hagejale määratava karistuse kindlaksmääramisel kui ka tegemaks kindlaks, kas hageja rikkus personalieeskirjade artiklit 21a.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="17"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0135"><NO.P>135</NO.P><TXT>Nende erinevate asjaolude põhjal on selge, et vaidlusaluste teatiste allakirjutamise asjaolud ei võimalda asuda seisukohale, et hageja on rikkunud eespool nimetatud sätet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0136"><NO.P>136</NO.P><TXT>Seda seisukohta kritiseerib parlament, kes esitab kaks vastuväidet vastavalt eespool punktides 128 ja 129 ning punktides 131 ja 132 mainitud märkuste kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0137"><NO.P>137</NO.P><TXT>Kõigepealt väidab parlament, et kui olukord oli kiireloomuline, kestsid Lesbose ja Chíose kinnisasjade hoonete üürileandmise menetlused vastavalt kaheksa ja kümme kuud, mistõttu EASO‑l oleks olnud piisavalt aega, et järgida finantsmääruse ja selle kohaldamise eeskirjade kohast tavalist hankemenetlust. Seega ei ole täidetud nende eeskirjade artikli 134 lõike 1 punktis c sätestatud tingimus, et kiireloomulise olukorra tõttu ei ole võimalik kinni pidada väljakuulutamisega hankemenetluse puhul nõutud tähtaegadest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0138"><NO.P>138</NO.P><TXT>Need argumendid ei ole siiski asjakohased. Personalieeskirjade artikli 21a raames ei pea institutsioon tõendama mitte korralduse õigusvastast laadi, vaid asjaolu, et vaatamata tõsisele kahtlusele selle õiguspärasuses, nagu see on määratletud eespool punktides 101 ja 102, ei ole ametnik sellest teavitanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0139"><NO.P>139</NO.P><TXT>Lisaks ei saa selle tõsise kahtluse olemasolu hinnata nende asjaolude alusel, mis leidsid aset pärast väidetavalt õigusvastase korralduse saamist (vt eespool punktid 103 ja 119).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0140"><NO.P>140</NO.P><TXT>Parlamendi argumendid tuleb seega tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0141"><NO.P>141</NO.P><TXT>Seejärel väidab parlament, et vastutus rahandusüksuse ja hankeüksuse töötajate väidetavate vigade eest tuleb omistada hagejale. Personalieeskirjade artikli 21 teises lõigus on nimelt märgitud, et alluvate vastutus ei vabasta mingil viisil vastutusest ametnikku, kelle ülesanne on tagada teenistuse toimimine. Lisaks on finantsmääruse artikli 65 lõikes 5 sätestatud, et teatavate eelarve täitmiseks ja raamatupidamise aastaaruande esitamiseks vajalike toimingute tegemise eest vastutavad teenistujad tegutsevad vastutava eelarvevahendite käsutaja vastutusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0142"><NO.P>142</NO.P><TXT>Selle argumendiga ei saa siiski nõustuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0143"><NO.P>143</NO.P><TXT>Parlamendi argumendid personalieeskirjade artikli 21 kohta on nimelt tulemusetud, kuna see säte eeldab, et osaliste vahel on otsene hierarhiline seos, mis käesoleval juhul puudub, kuna hageja, kes oli EASO varjupaigaküsimuste tugiosakonna juhataja, ei olnud nende isikute vahetu ülemus, kes koostasid vaidlusalused teatised haldusosakonna rahandusüksuses ja hankeüksuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0144"><NO.P>144</NO.P><TXT>Mis puudutab finantsmääruse artikli 65 lõiget 5, siis lisaks sellele, et seda tuleb tõlgendada koostoimes otsuse nr 20 artikli 44 lõikega 2 ja artikli 45 lõikega 1, mida on meenutatud eespool punktis 116, tuleb arvesse võtta, et hagejal oli vaidlusaluste teatiste allkirjastamise ajal üksnes lühiajaline kogemus eelarvevahendite käsutajana.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0145"><NO.P>145</NO.P><TXT>Igal juhul ei muuda parlamendi argumendid midagi asjaolus, et selliste eranditeatiste suhtes nagu vaidlusalused teatised ei esitanud vastuväiteid ei EASO haldusnõukogu ega komisjon.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0146"><NO.P>146</NO.P><TXT>Parlamendi argumendid tuleb seega tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0147"><NO.P>147</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et parlament rikkus personalieeskirjade artiklit 21a, kui ta leidis, et hageja teadis või oleks pidanud teadma, et talle antud korraldus allkirjastada vaidlusalused teatised on ebatavaline.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="18"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimese väite kolmas osa</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0148"><NO.P>148</NO.P><TXT>Esimese väite kolmandas osas, mis sisaldab kahte etteheidet, väidab hageja teise võimalusena, see tähendab juhuks, kui personalieeskirjade artikli 21a rikkumine loetakse tõendatuks, et arvestades tema töökoormuse suurust, tegi parlament talle distsiplinaarkaristuse määramisel ilmse hindamisvea.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0149"><NO.P>149</NO.P><TXT>Sellega seoses väidab hageja, et asjaolude asetleidmise ajal ehk 2017. aasta mais ja juunis pidi ta oma lepingu kohaselt juhtima ühelt poolt varjupaigaküsimuste tugiosakonda ja teiselt poolt EASO operatiivosakonda pärast seda, kui tema kolleeg A läks haiguspuhkusele. Nendesse kahte osakonda kuulus enam kui 200 isikut.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0150"><NO.P>150</NO.P><TXT>Selles suhtes väidab hageja, et lisaks nende osakondade põhitegevusele tuli tal tegeleda tulemuslikkuse hindamise, töölevõtmistega, liikmesriikide ekspertide pideva rakendamise, liikmesriikide kontaktpunktidega plaanitud kohtumiste eesistumisega, Türgiga kasvava koostöö jälgimise ning hankelepingute sõlmimise järelevalvega koostöös haldus- ja operatiivosakondadega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0151"><NO.P>151</NO.P><TXT>Võttes arvesse töökoormust, mida need tegevused nõuavad, väidab hageja, et ta pidi tegema väga pikki päevi, millest annavad tunnistust esiteks tema päevaplaan ning teiseks saabumiste ja lahkumiste register.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0152"><NO.P>152</NO.P><TXT>Parlament leiab, et hageja argumendid on vastuvõetamatud ja põhjendamatud.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Esimese väite kolmanda osa vastuvõetavus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0153"><NO.P>153</NO.P><TXT>Parlament leiab, et esimese väite kolmas osa on vastuvõetamatu, kuna hageja ei ole selles sisalduvat argumenti oma kaebuses esitanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0154"><NO.P>154</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb meenutada, et kohtupraktika kohaselt nõuab kohtueelse kaebuse ja sellele järgneva hagi vastavuse reegel selleks, et väide oleks vastuvõetav, et see oleks liidu kohtule esitatud juba kohtueelses menetluses, et ametisse nimetav asutus teaks, milliseid väiteid hageja vaidlustatud otsuse vastu esitab. Seda reeglit õigustab kohtueelse menetluse enda eesmärk, milleks on võimalus lahendada ametnike ja administratsiooni vahel tekkinud vaidlused kompromissiga. Sellest järeldub, et ametnike hagides võivad liidu kohtule esitatavad nõuded sisaldada ainult vaidluspunkte, mis tuginevad kaebuses esitatud nõuetega samale alusele, kuigi tuleb täpsustada, et neid vaidluspunkte võib liidu kohtus edasi arendada väidete ja argumentidega, mida tingimata kaebuses ei esitatud, kuid mis on sellega vahetult seotud (vt <DATE ISO="20210616">16. juuni 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lucaccioni <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑316/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2021:367">EU:T:2021:367</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0090">90</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> (ei avaldata) ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0155"><NO.P>155</NO.P><TXT>Käesolevas asjas tuleb märkida, et hageja esitas oma kaebuse punktides 46–49 eespool punktides 149–151 esitatud argumendid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0156"><NO.P>156</NO.P><TXT>Nende argumentide eesmärk ei olnud küll tõendada, et talle määratud karistus oli ülemäärane, rikkudes personalieeskirjade IX lisa artikli 10 punkti a, vaid tõendada, et asjaolu, et enne vaidlusaluste teatiste allkirjastamist ei viidud läbi põhjalikku kontrolli, ei saa analüüsida nii, et tegemist on tema suhtes personalieeskirjade artikli 21a rikkumisega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="19"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0157"><NO.P>157</NO.P><TXT>Kohtupraktikas on siiski märgitud, et kuna kohtueelne menetlus on laadilt mitteametlik ja asjaomased isikud võivad selles etapis menetluses osaleda ilma advokaadi abita, ei tohi administratsioon kaebusi tõlgendada kitsalt, vaid peab neid käsitlema avatud meelel (<DATE ISO="20190507">7. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>WP <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EUIPO</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑407/18</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:290">EU:T:2019:290</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0119">119</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20210908">8. septembri 2021. aasta</DATE> kohtuotsus AH <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Eurofound, T‑630/19, ei avaldata, EU:T: 2021:538, punkt 42).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0158"><NO.P>158</NO.P><TXT>Lisaks ei ole personalieeskirjade artikli 91 – millest vastavuse nõue tuleneb – eesmärk siduda rangelt ja lõplikult võimalikku kohtumenetlust, kui kohtule esitatud hagi ei muuda ei kaebuse alust ega eset (<DATE ISO="20190507">7. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>WP <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EUIPO</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑407/18</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:290">EU:T:2019:290</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0119">119</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20181214">14. detsembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>TP <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑464/17</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:1006">EU:T:2018:1006</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0159"><NO.P>159</NO.P><TXT>Arvestades tihedat seost määratud karistuse ja distsiplinaarmenetluses kohustuse rikkumise tuvastamise vahel ning avatud meelt, mis peab olema esmatähtis avaliku teenistuse valdkonnas kaebuste tõlgendamisel, tuleb vastavalt eespool punktides 157 ja 158 meenutatud kohtupraktikale asuda seisukohale, et esimese väite kolmandas osas esitatud argumendid on vastuvõetavad.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Esimese väite kolmanda osa põhjendatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="6"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">i)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Esimene etteheide, mis puudutab hageja töökoormuse suurust faktiliste asjaolude asetleidmise ajal</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0160"><NO.P>160</NO.P><TXT>Esimeses etteheites heidab hageja parlamendi ametisse nimetavale asutusele ette, et viimane ei võtnud kergendava asjaoluna arvesse tema töökoormuse ulatust faktiliste asjaolude asetleidmise ajal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0161"><NO.P>161</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et hageja palus oma <DATE ISO="20191122">22. novembri 2019. aasta</DATE> kirjas parlamendi peasekretäril võtta arvesse järgmisi asjaolusid: humanitaarkriisi kontekst, asjaolu, et ta osales kahe asjaomase hankemenetluse lõpus, tema ülisuur töökoormus, mida on ulatuslikult kirjeldatud, tema käitumine kogu tema teenistuskäigu jooksul ja täielik koostöö kõigis uurimisetappides.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0162"><NO.P>162</NO.P><TXT>Parlamendi peasekretär kinnitas <DATE ISO="20200109">9. jaanuari 2020. aasta</DATE> vaidlustatud otsuse kaaskirjas, et ta <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>analüüsis väga hoolikalt kõiki asjaolusid, mida hageja oli talle <DATE ISO="20191122">22. novembri 2019. aasta</DATE> kirjas esitanud<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>, et ta <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>pani tähele, et tema töökoormus oli siis väga suur<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>, ja et ta <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>võttis täielikult arvesse eriti raskeid tingimusi, milles ta oma ametiülesandeid täitis<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0163"><NO.P>163</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et vastupidi hageja väidetule võttis parlamendi peasekretär talle asjaolude toimumise ajal pandud töökoormuse suurust arvesse, kui ta otsustas võtta vastu hagejale karistuse määramise otsuse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="6"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">ii)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Teine etteheide, mis puudutab parlamendi otsust määrata hagejale karistus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0164"><NO.P>164</NO.P><TXT>Eespool punktides 148–151 esitatud argumentidega seab hageja üldisemalt kahtluse alla otsuse määrata talle karistus. Ta leiab, et isegi kui oleks tulnud tuvastada personalieeskirjade artikli 21a rikkumine, oleks parlamendi ametisse nimetav asutus pidanud loobuma talle karistuse määramisest.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="20"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0165"><NO.P>165</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb meenutada, et personalieeskirjade IX lisa artiklis 10 ei ole ette nähtud kindlat suhet selles toodud karistuste ja ametnike toime pandavate rikkumiste liikide vahel (vt selle kohta <DATE ISO="20190605">5. juuni 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bernaldo de Quirós <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑273/18</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:371">EU:T:2019:371</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0126">126</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20160411">11. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>FU <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>F‑49/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2016:72">EU:F:2016:72</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0122">122</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0166"><NO.P>166</NO.P><TXT>See säte nõuab siiski sõnaselgelt, et kehtestatud distsiplinaarkaristuse raskusaste peab vastama teo raskusastmele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0167"><NO.P>167</NO.P><TXT>Selleks on selles sättes esitatud kriteeriumid, mida ametisse nimetav asutus peab proportsionaalsuse nõude täitmiseks karistuse valikul arvesse võtma. Nende kriteeriumide hulgas on muu hulgas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>asjaolud, milles [tegu] aset leidis<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0168"><NO.P>168</NO.P><TXT>Nendest asjaoludest lähtudes on kohtupraktikas proportsionaalsuse kohta järeldatud, et karistus tuleb kindlaks määrata üldise hinnangu põhjal, mille ametisse nimetav asutus annab personalieeskirjade IX lisa artiklis 10 sisalduvaid kriteeriume järgides iga üksikjuhtumi kõikidele konkreetsetele faktilistele ja muudele asjaoludele (vt selle kohta <DATE ISO="20190605">5. juuni 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bernaldo de Quirós <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑273/18</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:371">EU:T:2019:371</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0126">126</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20160411">11. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>FU <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>F-49/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2016:72">EU:F:2016:72</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0122">122</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0169"><NO.P>169</NO.P><TXT>Seega peab ametisse nimetav asutus karistuse määramise otsuses esitama põhjused, miks ta juhtumi faktilisi ja muid asjaolusid arvestades määras pigem ühe karistuse kui teise (vt eespool punktid 61 ja 63).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0170"><NO.P>170</NO.P><TXT>Liidu kohus omalt poolt peab seda aspekti puudutava küsimuse lahendamisel kontrollima, kas juhtumi konkreetsed asjaolud, mida ametisse nimetav asutus karistuse määramise otsuses mainib, kuuluvad õigusmõistete <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>raskendavad või kergendavad asjaolud<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> alla (vt selle kohta <DATE ISO="20210609">9. juuni 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>DI <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EKP</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑514/19</NO.CASE>, edasi kaevatud, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2021:332">EU:T:2021:332</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0196">196</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0171"><NO.P>171</NO.P><TXT>Oma kontrolli raames peab liidu kohus ka kontrollima, kas distsiplinaarasutus kaalus asjaolusid proportsionaalselt, olgu need asjaolud siis kas raskendavad või kergendavad (vt selle kohta <DATE ISO="20040316">16. märtsi 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Afari <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EKP</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑11/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2004:77">EU:T:2004:77</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0203">203</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20100909">9. septembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Andreasen <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑17/08 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2010:374">EU:T:2010:374</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0146">146</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0147">147</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0172"><NO.P>172</NO.P><TXT>See nõue tuleneb harta artiklist 47, mille kohaselt on igaühel, kelle liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi rikutakse, õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0173"><NO.P>173</NO.P><TXT>Selleks et õiguskaitsevahend oleks tõhus, tähendab see nimelt seda, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>karistus<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> peab alluma sellise kohtuorgani hilisemale kontrollile, kellel on pädevus täielikult hinnata eksimuse ja karistuse vahelist proportsionaalsust, kui karistuse on määranud haldusasutus, kes nagu parlamendi peasekretärgi käesolevas asjas ei vasta ise põhiõiguste harta artiklis 47 ette nähtud tingimustele (vt selle kohta <DATE ISO="20120515">15. mai 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nijs <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. kontrollikoda</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑184/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2012:236">EU:T:2012:236</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0085">85</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika, ning <DATE ISO="20210609">9. juuni 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>DI <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EKP</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑514/19</NO.CASE>, edasi kaevatud, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2021:332">EU:T:2021:332</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0197">197</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; vt selle kohta samuti EIK <DATE ISO="20150331">31. märtsi 2015. aasta</DATE> kohtuotsus Andreasen <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik ja 26 muud Euroopa Liidu liikmesriiki, CE:ECHR:2015:0331DEC002882711, punkt 73).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="21"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0174"><NO.P>174</NO.P><TXT>Personalieeskirjade IX lisa artikli 3 kohaselt oli parlamendi peasekretäril juhul, kui ta otsustas, et hageja suhtes tuleb tuvastada personalieeskirjade artikli 21a rikkumine, võimalus valida järgmiste võimaluste hulgast see, mis talle tundus käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades kõige sobivam.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0175"><NO.P>175</NO.P><TXT>Esiteks võis ta jätta distsiplinaarkaristuse kohaldamata (personalieeskirjade IX lisa artikli 3 lõike 1 punkt b).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0176"><NO.P>176</NO.P><TXT>Teiseks võis ta otsustada karistust määramata teha ametnikule hoiatuse (personalieeskirjade IX lisa artikli 3 lõike 1 punkt b).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0177"><NO.P>177</NO.P><TXT>Kolmandaks võis ta algatada distsiplinaarmenetluse ilma distsiplinaarnõukoguga konsulteerimata, määrates karistuseks kirjaliku hoiatuse või noomituse (personalieeskirjade IX lisa artikli 3 lõike 1 punkti c alapunkt i ja artikkel 11).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0178"><NO.P>178</NO.P><TXT>Neljandaks võis ta algatada distsiplinaarmenetluse distsiplinaarnõukogus, mis oleks võimaldanud määrata raskemaid karistusi (personalieeskirjade IX lisa artikli 3 lõike 1 punkti c alapunkt ii ja artikkel 9).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0179"><NO.P>179</NO.P><TXT>Käesolevas asjas nähtub toimikust, et kui parlamendi peasekretär otsustas <DATE ISO="20191108">8. novembril 2019</DATE> määrata hagejale karistuse ilma distsiplinaarnõukogu poole pöördumata, otsustas ta eespool punktis 177 nimetatud kolmanda võimaluse kasuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0180"><NO.P>180</NO.P><TXT>Parlamendi peasekretär põhjendas oma otsust <DATE ISO="20200109">9. jaanuari 2020. aasta</DATE> vaidlustatud otsuse kaaskirjas järgmiste asjaoludega:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>eriline kontekst, humanitaarkriisiga seotud kiireloomulisus;</P></ITEM><ITEM><P>hankemenetlustes EASO poolt selles kontekstis väga korrapärane erandmenetluste kasutamine;</P></ITEM><ITEM><P>asjaolu, et hageja sai lepingute ja toimingute eest vastutavatelt kolleegidelt kinnituse, et kõik vastab õigusnormidest tulenevatele nõuetele;</P></ITEM><ITEM><P>toimikute puhul hageja piiratud ja menetluse lõpus toimunud osalemine ning asjaolu, et ta ei olnud vastutav teenistuslepingute sõlmimise algsete valikute eest;</P></ITEM><ITEM><P>hageja väga suur töökoormus sel ajal;</P></ITEM><ITEM><P>tema laitmatu teenistuskäik.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0181"><NO.P>181</NO.P><TXT>Nagu hageja kohtuistungil rõhutas, on need kuus asjaolu talle tingimata soodsad ning viitavad sellele, et kui teda peetakse vastutavaks, tuleb teda pidada vähe vastutavaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0182"><NO.P>182</NO.P><TXT>Nagu on mainitud <DATE ISO="20200109">9. jaanuari 2020. aasta</DATE> kirjas, õigustasid need asjaolud seega järeldust, et parlamendi ametisse nimetav asutus tuvastas rikkumise ilma karistust määramata, tehes hagejale hoiatuse või kõige enam kirjaliku hoiatuse, nagu on ette nähtud personalieeskirjade IX lisa artiklis 11.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="22"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0183"><NO.P>183</NO.P><TXT>Seevastu ei anna parlamendi ametisse nimetava asutuse <DATE ISO="20200109">9. jaanuari 2020. aasta</DATE> kirjas mainitud asjaolud mingit alust selleks, et oleks võimalik põhjendada distsiplinaarnõukogu poole pöördumata jätmise korral kõige rangema karistuse valikut, milleks on noomitus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0184"><NO.P>184</NO.P><TXT>Eelnevast tuleb järeldada, et arvestades parlamendi ametisse nimetava asutuse poolt vaidlustatud otsuse põhjenduseks esitatud asjaolusid, on hagejale määratud karistus võrreldes talle etteheidetava rikkumisega ebaproportsionaalne.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0185"><NO.P>185</NO.P><TXT>Parlament väitis kohtuistungil, et kõige raskem karistus valiti personalieeskirjade IX lisa artiklis 11 nimetatute hulgast, sest vaidlusaluste teatiste allkirjastamine tekitas liidule olulist kahju.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0186"><NO.P>186</NO.P><TXT>Ta täpsustas veel, et seda asjaolu kirjeldati haldusjuurdluse aruande leheküljel 3, millele viitab vaidlustatud otsuse viies põhjendus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0187"><NO.P>187</NO.P><TXT>Tuleb siiski märkida, et vaidlustatud otsuse viies põhjendus on sõnastatud järgmiselt: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>arvestades <DATE ISO="20190607">7. juuni 2019. aasta</DATE> haldusuurimise aruande järeldusi<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0188"><NO.P>188</NO.P><TXT>See põhjendus ei viita seega kogu haldusjuurdluse aruandele, vaid üksnes üldiselt selle aruande järeldustele, milles ei ole kusagil mainitud kahju, mis liidule vaidlusaluste teatiste allkirjastamisega tekitati.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0189"><NO.P>189</NO.P><TXT>Igal juhul tuleb meelde tuletada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt (vt selle kohta <DATE ISO="19960328">28. märtsi 1996. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>V <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑40/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:1996:45">EU:T:1996:45</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20190910">10. septembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>DK <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Euroopa välisteenistus</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑217/18</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:571">EU:T:2019:571</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0149">149</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20151021">21. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>AQ <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>F‑57/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2015:122">EU:F:2015:122</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0113">113</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) tuleb raskendavaid asjaolusid nii nagu ka kergendavaid asjaolusid kirjeldada vaidlustatud otsuses. Eespool punktides 165–173 märgitud põhjustel on nimelt oluline, et ametisse nimetava asutuse poolt distsiplinaarotsuse põhjendamiseks esitatud kaalutlused on sellised, mis õigustavad asjaomasele isikule määratud karistust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0190"><NO.P>190</NO.P><TXT>Samal põhjusel ei saa haldusjuurdluse aruande VI punktis nimetatud hagejale ebasoodsaid asjaolusid, mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>kogenud ametnikuna, hariduselt juristina ja endise kohtunikuna Belgias oleks ta pidanud tagama kehtivate eeskirjade ja menetluste järgimise<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/> ning mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>[ta] võttis vastu ametikoha, milleks ta ei olnud tema enda sõnul hästi ette valmistatud<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/>, võtta arvesse õigustamaks seda, et talle on määratud pigem noomitus kui kirjalik hoiatus või lihtne hoiatus, kui talle karistus tuleb üldse määrata, kui distsiplinaarmenetlus algatati ilma distsiplinaarnõukogu poole pöördumata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0191"><NO.P>191</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et asjaolud, mille parlament vaidlustatud otsuses esitas, ei võimalda kindlaks teha, et hagejale määratud karistus on kooskõlas personalieeskirjade IX lisa artiklis 10 sätestatud proportsionaalsuse nõudega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0192"><NO.P>192</NO.P><TXT>Sellise vea korral tuleb esimese väite kolmanda osa teine etteheide tunnistada vastuvõetavaks ja põhjendatuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0193"><NO.P>193</NO.P><TXT>Kuna esimene väide tunnistati põhjendatuks väite teise osa ja kolmanda osa teise etteheite osas, tuleb vaidlustatud otsus tühistada, ilma et oleks vaja analüüsida teist väidet.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="23"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0194"><NO.P>194</NO.P><TXT>Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0195"><NO.P>195</NO.P><TXT>Kuna hageja on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja parlament on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud välja mõista parlamendilt.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO><P>Esitatud põhjendustest lähtudes</P><P>ÜLDKOHUS (neljas koda laiendatud koosseisus)</P><P>otsustab:</P></INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Tühistada Euroopa Parlamendi <DATE ISO="20191219">19. detsembri 2019. aasta</DATE> otsus määrata OT‑le noomitus.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Mõista kohtukulud välja parlamendilt.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Gervasoni</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Madise</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Nihoul</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Frendo</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Martín y Pérez de Nanclares</P></SIGNATORY><P>Kuulutatud avalikul kohtuistungil <DATE ISO="20220323">23. märtsil 2022</DATE> Luxembourgis.</P><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>