<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-362/19 P</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62019CJ0362</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:169">EU:C:2021:169</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>21</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>21</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20210304">4.3.2021</DATE> – Kohtuasi C‑362/19 P</HT></P><P><HT TYPE="SC">Komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Fútbol Club Barcelona</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa kohtu otsus</HT> (viies koda)</P><P><DATE ISO="20210304">4. märts 2021</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: hispaania.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Apellatsioonkaebus</KEYWORD><KEYWORD>Riigiabi</KEYWORD><KEYWORD>Teatud professionaalsetele jalgpalliklubidele antud abi</KEYWORD><KEYWORD>ELTL artikli 107 lõige 1</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>eelis<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></KEYWORD><KEYWORD>Abikava</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EL) 2015/1589</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 1 punkt d</KEYWORD><KEYWORD>Vähendatud maksumäär</KEYWORD><KEYWORD>Mittetulundusühendused</KEYWORD><KEYWORD>Ebasoodsam maksuvähendus</KEYWORD><KEYWORD>Mõju</KEYWORD><KEYWORD>Vastuapellatsioonkaebus</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Kohtu kodukorra artiklid 169 ja 178</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑362/19 P,</P><P>mille ese on Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 56 alusel <DATE ISO="20190506">6. mail 2019</DATE> esitatud apellatsioonkaebus,</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Komisjon</HT>, esindajad: P. Němečková, B. Stromsky ja G. Luengo,</P><PARTY.STATUS>hageja,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST>teised menetlusosalised:</AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Fútbol Club Barcelona</HT>, asukoht Barcelona (Hispaania), esindajad: <HT TYPE="ITALIC">abogados</HT> R. Vallina Hoset, J. Roca Sagarra, J. del Saz Cordero, A. Sellés Marco ja R. Salas Lúcia,</P><PARTY.STATUS>hageja esimeses kohtuastmes,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS><INTERVENERS><P><HT TYPE="BOLD">Hispaania Kuningriik</HT>, esindajad: S. Centeno Huerta, J. Ruiz Sánchez, ja A. Rubio González,</P><PARTY.STATUS>menetlusse astuja esimeses kohtuastmes,</PARTY.STATUS></INTERVENERS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (viies koda),</P><P>koosseisus: koja president E. Regan (ettekandja), Euroopa Kohtu president K. Lenaerts viienda koja kohtuniku ülesannetes, kohtunikud M. Ilešič, C. Lycourgos ja I. Jarukaitis,</P><P>kohtujurist: G. Pitruzzella,</P><P>kohtusekretär: ametnik L. Carrasco Marco,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust ja <DATE ISO="20200624">24. juuni 2020. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA><VISA>olles <DATE ISO="20201015">15. oktoobri 2020. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Euroopa Komisjon palub oma apellatsioonkaebuses tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu <DATE ISO="20190226">26. veebruari 2019. aasta</DATE> otsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fútbol Club Barcelona <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑865/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:113">EU:T:2019:113</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>vaidlustatud kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>), millega Üldkohus tühistas komisjoni <DATE ISO="20160704">4. juuli 2016. aasta</DATE> otsuse (EL) 2016/2391 riigiabi SA.29769 (2013/C) (ex 2013/NN) kohta, mida Hispaania on andnud teatavatele jalgpalliklubidele (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="357" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2016">ELT 2016, L 357, lk 1</REF.DOC.OJ>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>vaidlusalune otsus<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Liidu õigus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="20150713">13. juuli 2015. aasta</DATE> määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad [ELTL] artikli 108 kohaldamiseks (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="248" PAGE.FIRST="9" DATE.PUB="2015">ELT 2015, L 248, lk 9</REF.DOC.OJ>), artiklis 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>olemasolev abi<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>–</TXT><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>igasugune abi, mis oli olemas enne ELi toimimise lepingu jõustumist vastavates liikmesriikides, see tähendab abiprogrammid ja individuaalne abi, mis kehtisid enne ja mida rakendatakse ka pärast ELi toimimise lepingu jõustumist vastavates liikmesriikides,[…]</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>uus abi<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>– kogu abi, see tähendab abikavad ja individuaalne abi, mis ei ole olemasolev abi, sealhulgas olemasoleva abi muudatused;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>abikava<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>– mis tahes õigusakt, mille alusel võidakse ilma edasiste rakendusmeetmeteta anda individuaalset abi õigusaktis üldiselt ja abstraktselt määratletud ettevõtjatele, ja mis tahes õigusakt, mille alusel võidakse anda eriprojektiga sidumata abi ühele või mitmele ettevõtjale määramata ajaks ja/või määramata ulatuses;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>individuaalne abi<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>– abi, mida ei anta abikava raames, ja abikava raames antav abi, millest tuleb teatada;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Selle määruse artiklid 21–23 asuvad määruse VI peatükis, mis käsitleb olemasolevate abikavadega seotud menetlust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Komisjoni <DATE ISO="20040421">21. aprilli 2004. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust 2015/1589 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="140" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 140, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 08/04, lk 3) (muudetud komisjoni <DATE ISO="20151127">27. novembri 2015. aasta</DATE> määrusega (EL) 2015/2282 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="325" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2015">ELT 2015, L 325, lk 1</REF.DOC.OJ>)), artikli 4 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Teatavate olemasolevate toetuste muudatusi käsitlev lihtsustatud teatamismenetlus<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> lõike 1 esimene lause näeb ette, et selle artikli lõike 1 punkti c <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>kohaldamisel tähendab olemasoleva toetuse muudatus mis tahes muutust, välja arvatud puhtalt formaalsed või halduslikud muudatused, mis ei mõjuta toetusmeetme [sise]turule vastavuse hindamist<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="3"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Vaidluse aluseks olevad asjaolud ja vaidlusalune otsus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Vaidluse taust on kokku võetud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 1–6 järgmiselt:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>1</NO.P><TXT>[Hispaania] <DATE ISO="19901015">15. oktoobri 1990. aasta</DATE> seadus 10/1990 spordi kohta (Ley 10/1990 del Deporte; <HT TYPE="ITALIC">BOE</HT> n<HT TYPE="SUP">o</HT> 249, <DATE ISO="19901017">17.10.1990</DATE>, lk 30397, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>seadus 10/1990<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>) artikli 19 lõige 1 kohustas kõiki Hispaania professionaalseid spordiklubisid muutma oma [õiguslikku] vormi spordiga seotud piiratud vastutusega äriühinguteks (<HT TYPE="ITALIC">sociedades anónimas deportivas</HT>, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>SAD<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>). Seaduse eesmärk oli julgustada klubide tegevuse vastutustundlikumat juhtimist, muutes nende õiguslikku vormi.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2</NO.P><TXT>Seaduse 10/1990 seitsmes lisasäte nägi siiski ette erandi professionaalsetele spordiklubidele, kes olid seaduse vastuvõtmisele eelnenud aastatel kasumit teeninud. […] Fútbol Club Barcelona ning veel kolm professionaalset jalgpalliklubi kuulusid seaduses 10/1990 sätestatud erandi kohaldamisalasse. Neil neljal [ühendusel] oli seega valik – mida nad ka kasutasid – jätkata tegevust spordiklubi vormis.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3</NO.P><TXT>Erinevalt SADidest on spordiklubid mittetulundusühingud, kelle tulule kohaldati selle alusel maksustamise erimäära. See määr oli kuni 2016. aastani madalam kui SADidele kohaldatav määr.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4</NO.P><TXT>[Komisjon teatas] <DATE ISO="20131218">18. detsembri 2013. aasta</DATE> kirjas Hispaania Kuningriigile oma otsusest algatada ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud menetlus seoses võimaliku maksualase eeliskohtlemisega, mida said neli professionaalset jalgpalliklubi (sh hageja), võrreldes [SAD]idega.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>6</NO.P><TXT>[Komisjon järeldas vaidlusaluses otsuses], et Hispaania Kuningriik oli seadusega 10/1990 ebaseaduslikult kehtestanud [ettevõtte] tulumaksu sooduskorra vormis abi hageja ja klubide Club Atlético Osasuna, Athletic Club […] ja Real Madrid Club de Fútbol kasuks, rikkudes ELTL artikli 108 lõiget 3 ([vaidlusaluse] otsuse artikkel 1). Komisjon järeldas ühtlasi, et see kord ei olnud kokkusobiv siseturuga, ja kohustas seetõttu Hispaania Kuningriiki seda lõpetama (artikli 4 lõige 4) ning nõudma abisaajatelt sisse erinevus nende makstud [ettevõtte] tulumaksu ja selle [ettevõtte] tulumaksu vahel, mida oleks nende suhtes kohaldatud, kui nad oleksid alates 2000. majandusaastast tegutsenud [SADi] vormis (artikli 4 lõige 1), ilma et see mõjutaks konkreetselt olukorda, kui tegu on vähese tähtsusega abiga (artikkel 2). Lõpuks kohustab vaidlustatud otsus adressaati täitma resolutsioonis esitatud ettekirjutusi abi tagasinõudmiseks viivitamata ja tõhusalt (artikli 5 lõige 1) ning tegema seda nelja kuu jooksul pärast otsuse teatavakstegemise kuupäeva otsuse kui terviku täitmisega seoses (artikli 5 lõige 2).<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Menetlus Üldkohtus ja vaidlustatud kohtuotsus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Fútbol Club Barcelona (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>FCB<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>) esitas vaidlusaluse otsuse tühistamiseks hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20161207">7. detsembril 2016</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Üldkohtu neljanda koja president andis <DATE ISO="20170425">25. aprilli 2017. aasta</DATE> otsusega Hispaania Kuningriigile loa astuda menetlusse FCB nõuete toetuseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>FCB põhjendas oma hagi viie väitega. Esimese väite kohaselt on rikutud ELTL artiklit 49 koostoimes ELTL artiklitega 107 ja 108 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 16 sellega, et vaidlusaluses otsuses jäeti arvesse võtmata asjaolu, et vaidlusalune meede rikub asutamisvabadust. Teise väite kohaselt on rikutud ELTL artikli 107 lõiget 1, kuna komisjon oli eelise olemasolu hindamisel teinud hindamisvea ja rikkunud selle eelise olemasolu hindamisel hea halduse põhimõtet. Kolmas väide puudutab õiguspärase ootuse kaitse ning õiguskindluse põhimõtete rikkumist. Neljanda väite kohaselt on rikutud ELTL artikli 107 lõiget 1 seeläbi, et komisjon ei võtnud arvesse asjaolu, et vaidlusalust<?PAGE NO="4"?> meedet õigustab maksustamissüsteemi sisemine loogika. Lõpuks on viienda väite kohaselt rikutud ELTL artiklit 108 sellega, et komisjon kohustas olemasoleva abi tagasi nõudma ega järginud seda liiki abi jaoks ette nähtud menetlust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Pärast seda, kui Üldkohus oli vaidlustatud kohtuotsuse punktides 25–37 esimese väite tagasi lükanud, nõustus ta teise väitega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Selles osas leidis Üldkohus – nagu nähtub eelkõige nimetatud kohtuotsuse punktidest 59 ja 67 –, et komisjon ei olnud õiguslikult piisavalt täitnud kohustust tõendada, et kõnealune riigisisene meede – mis tulenes mittetulundusühendustele kohaldatava maksustamise erikorra ja seaduse 10/1990 seitsmenda lisasättega kehtestatud erandi koosmõjust, ning võimaldab professionaalsetel jalgpalliklubidel, kes vastasid tingimusele, et nad olid enne selle seaduse vastuvõtmist saanud kasumit, jätta oma õiguslikku vormi SADiks muutmata ja jätkata tegutsemist mittetulundusühenduse vormis (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>vaidlusalune meede<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>) – andis eelise selle meetme adressaatidele, arvestades et neile ühendustele kohaldatav erakorralise kasumi reinvesteerimise mahaarvamise määr on ebasoodsam kui SADidele kohaldatav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Seetõttu tühistas Üldkohus vaidlusaluse otsuse, analüüsimata ülejäänud kolme FCB esitatud väidet.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Poolte nõuded</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuses palub komisjon Euroopa Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tühistada vaidlustatud kohtuotsus;</P></ITEM><ITEM><P>saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse; ja</P></ITEM><ITEM><P>jätta kohtukulude üle otsustamine edaspidiseks.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>FCB ja Hispaania Kuningriik paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja mõista kohtukulud välja komisjonilt.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Apellatsioonkaebus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Komisjon esitab oma apellatsioonkaebuse põhjendamiseks ühe väite, mis on jagatud kaheks osaks ja mille kohaselt on Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuses rikkunud ELTL artikli 107 lõiget 1 esiteks seoses mõistega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>eelis<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>, mis võib endast kujutada selle sätte tähenduses riigiabi, ning teiseks seoses komisjonil lasuva hoolsuskohustusega abi olemasolu hindamise raames ning tõendamiskoormisega eelise olemasolu hindamisel.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumendid</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Oma ainsa väite esimeses osas väidab komisjon, et Üldkohus rikkus õigusnorme, kui ta hindas kontrolli, mida komisjon peab teostama, et teha kindlaks, kas maksustamissüsteem annab selle adressaatidele eelise ja kas see süsteem võib seetõttu olla käsitatav riigiabina ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Täpsemalt väidab komisjon, et Üldkohus eksis, kui leidis, et komisjon ei olnud kohustatud hindama mitte üksnes vaidlusaluse süsteemi neid tingimusi (nagu vähendatud maksumäär), mis seavad selle adressaadid soodsamasse olukorda kui muud ettevõtjad, kellele rakendatakse üldist maksustamissüsteemi, vaid pidi ka hindama selle süsteemi ebasoodsaid elemente, mis sõltuvad süsteemivälistest teguritest ja võivad igal majandusaastal muutuda (nagu erakorralise kasumi<?PAGE NO="5"?> reinvesteerimise maksuvähendus, mis sõltub nende ettevõtjate tehtud investeerimisotsustest, kellele seda kohaldatakse), ja seda ka juhul, kui need ebasoodsad elemendid on oma laadilt juhuslikud, ei suuda eelist süstemaatiliselt neutraliseerida ega ole vaidlusaluse maksustamissüsteemi <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> hindamise käigus ettenähtavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Komisjon väidab esiteks, et vastupidi Üldkohtu kinnitusele vaidlustatud kohtuotsuse punktis 69 käsitles vaidlusaluses otsuses läbiviidud hindamine üksnes abikava, mitte aga individuaalset abi. Komisjoni arvates tõlgendas Üldkohus vääralt nii seda otsust kui ka määruse 2015/1589 artikli 1 punkti d. Isegi kui käesolevas asjas on võimalik kindlaks teha, kes saavad uuritavast abikavast kasu, seisneb vaidlusalune meede õigusnormis, mille alusel võidakse anda eriprojektiga sidumata abi ühele või mitmele ettevõtjale määramata ajaks või määramata ulatuses selle sätte tähenduses. Järelikult oleks komisjon võinud piirduda kõnealuse maksustamissüsteemi üldtingimuste analüüsimisega, et tõendada riigiabiks kvalifitseerimise tingimuste täitmist ning ta ei olnud kohustatud kontrollima, kas see eelis realiseerus selle jalgpalliklubi jaoks, kellele seda kohaldatakse. Sellise konkreetse realiseerumise oleks pidanud kindlaks tegema siiski abi tagasinõudmise ajal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Teiseks väidab komisjon, et kui ta kontrollib riigisisest meedet, mis võib olla riigiabi, peab komisjon lähtuma asjaomase maksustamissüsteemi vastuvõtmise ajast ja läbi viima <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> hindamise, et teha kindlaks, kas selline süsteem võib eelise anda. Tegelikult ei tohi riigiabi olemasolu kindlakstegemisel sellist meedet, mis võeti sellest enne teavitamata, käsitleda soodsamalt meetmest, millest on teatatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et eelise olemasolu hindamisel on otsustav osa sellel, kas kõnealune meede võib eelise anda. Seega ei saa eelise olemasolu hindamisel olla otsustav asjaolu, et hiljem aset leidnud asjaolude põhjal on võimalik tõendada, et teatud juhtudel eelis ei realiseerunud, seda eriti juhul, kui komisjon peab kontrollima abikava. Kui komisjoni arvates tasakaalustavad mõnel majandusaastal asjaomasest abikavast tuleneva eelise täielikult selle kava ebasoodsad tagajärjed, ei ole eelis kõnealusel majandusaastal realiseerunud ja seega ei tule asjaomaselt abisaajalt konkreetsel majandusaastal saadud abi tagasi nõuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Nende põhimõtete kohaselt kujutab teatud ettevõtjatele ettevõtte tulumaksu eelismäära kohaldamine endast soodustamist ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, sest see võib asetada need ettevõtjad otseselt või kaudselt soodsamasse olukorda. Kõnealune soodustamine toimuks iga kord, kui nad saavad kasumit, mida maksustatakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Vastab tõele, et kõnealusel juhul nägi mittetulundusühenduste maksustamissüsteem ettevõtte tulumaksu üldise maksustamissüsteemiga võrreldes ette väiksema maksuvähenduse erakorralise kasumi reinvesteerimise korral. Üldkohus rikkus komisjoni väitel aga õigusnormi eelkõige vaidlustatud kohtuotsuse punktides 53, 56, 60, 66 ja 73–76, kui ta hindas seost mittetulundusühenduste maksustamissüsteemi soodsate tegurite ja ebasoodsate tegurite vahel. Kui mõni süsteem sisaldab ka mõnda ebasoodsat tingimust või tegurit, mis realiseeruvad üksnes süsteemiväliste asjaolude toimel ja erinevad majandusaastate lõikes, siis ei saa selliseid tegureid nimelt pidada elementideks, mis neutraliseerivad eelise, neil on kõnealuse eelisega selline seos, mis ise tagab eelise neutraliseerimise igal majandusaastal. Käesoleval juhul see siiski nii ei ole.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Kõigepealt olgu märgitud, et kuigi maksumäär ja erakorralise kasumi reinvesteerimise mahaarvamise määr on nii üldise maksustamissüsteemi kui ka mittetulundusühenduste erikorra osa, sõltub mahaarvamiste summa igal juhul süsteemivälisest asjaolust, millel ei ole maksumäära kohaldamisega mingit seost. See sõltub hoopis investeerimispoliitikast, mida iga klubi konkreetse majandusaasta jooksul seoses mängijate üleminekuga rakendab. Seega on tegemist juhusliku elemendiga, millel puudub seos eelisega, mis tuleneb vähendatud maksumäära kohaldamisest ning mille mõju saab mõõta üksnes hetkel, mil see eelis igal majandusaastal realiseerub. Vastupidi Üldkohtu seisukohale ei ole seega võimalik hinnata seda tegurit vähendatud maksumäära kohaldamisest lahutamatu tegurina, mis oma olemuse tõttu soodustab klubisid, kellele seda kohaldatakse.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Seejärel tuleb silmas pidada, et mittetulundusühenduste maksustamissüsteem ei taga, et selle ebasoodsad tegurid neutraliseerivad süstemaatiliselt sellega kaasnevad eelised. Nimelt kohaldatakse asjaomast maksumäära tulule, mis saadakse asjaomase ettevõtja tavapärasest tegevusest, samas kui mahaarvamise aluseks on teatud sellise erakorralise kasumi reinvesteerimine, mis saadakse konkreetselt jalgpalli valdkonnas peamiselt mängijate üleminekust. Sellest tulenevalt ei ole selle maksustamissüsteemi kõnealused kaks tegurit omavahel võrreldavad ega saa seega teineteist neutraliseerida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Lõpuks hinnatakse eelise tegelikku realiseerumist igal majandusaastal iga-aastase võlgnetava maksu raames ja seega erineb see tõenäoliselt aastate lõikes. Komisjon väidab, et nimetatud realiseerumise hulka kuulub maksukrediit, mida klubid võivad iga majandusaasta käigus kasutada, ja mida ei saa enne kindlaks määrata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Kolmandaks leiab komisjon, et eeltoodust tuleneb, et Üldkohus tõlgendas vaidlustatud kohtuotsuse punktides 72–75 valesti <DATE ISO="20111208">8. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsust <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>France Télécom <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑81/10 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:811">EU:C:2011:811</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Kuigi on tõsi, et selles kohtuotsuses kõne all olev maksustamissüsteem erineb teatud määral sellest, mida kontrollitakse käesolevas asjas, nähtub sellest kohtuotsusest siiski selgelt, et maksustamise erikorda tuleb pidada selle adressaatidele eelise andmiseks, kui see võib vastuvõtmise ajal tuua kaasa nende madalama määraga maksustamise, isegi kui eelise tegelik realiseerumine sõltub välistest asjaoludest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Komisjon leiab apellatsioonkaebuse ainsa väite teises osas, et Üldkohus rikkus õigusnormi, tõlgendades valesti komisjonil lasuvat hoolsuskohustust ja eelise olemasolu tõendamise kohustust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Ta väidab, et Üldkohus eksis, kritiseerides vaidlustatud kohtuotsuse punktis 59 komisjoni selle eest, et komisjon ei küsinud teavet, mis oleks tal võimaldanud tõendada, et maksuvähenduste ülempiir, mis on mittetulundusühenduste jaoks ebasoodsam kui SADide puhul, ei kompenseerinud madalamast maksumäärast tulenevat soodustamist. Apellatsioonkaebuse ainsa väite esimeses osas esitatud kaalutlusi silmas pidades ei olnud selle tõendamine vajalik. Kõnealuse maksustamissüsteemi vastuvõtmise hetkel oli nimelt sisuliselt võimatu ette näha, milline koostoime on madalamal maksumääral ja erakorralise kasumi reinvesteerimise mahaarvamise summal. Samuti ei ole riigiabi kaudu saadud eelise olemasolu kindlakstegemiseks vajalik eelise realiseerumise <HT TYPE="ITALIC">ex post</HT> hindamine, nagu seda nõuab Üldkohus. Järelikult soodustab Üldkohtu valitud lahendus abikavasid, millest ei ole teatatud, võrreldes teatatud abikavadega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>FCB väidab kõigepealt, et mõni komisjoni apellatsioonkaebuses esitatud argument ja seisukoht on edutu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Esiteks on komisjon viidanud uutele asjaoludele ja esitanud uusi tõendeid. Tegelikult väidab ta esimest korda, et erakorralise kasumi reinvesteerimise mahaarvamine on juhuslik ega sõltu ettevõtte tulumaksu nominaalsest määrast, ning ta esitab oma repliigi lisas esimest korda dokumendi üleminekute kohta, milles on kajastatud muu hulgas ka FCBs toimunud üleminekud. Komisjon on esitanud ka rea uusi väiteid liikmesriigi õigusnormide kohta, mis käsitlevad erakorralise kasumi reinvesteerimise mahaarvamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Seejärel on komisjon lugenud tõendatuks need faktilised asjaolud, mis vaidlustatud kohtuotsuses ümber lükati. Eelkõige ei vasta FCB väitel tõele, et komisjon on vaidlusaluse otsuse põhjenduses 35 tõendanud, et mittetulundusühenduste maksustamissüsteem on soodsam kui SADide ühine maksustamissüsteem. Lisaks seatakse selles väites kahtluse alla vaidlustatud kohtuotsuse punktides 61 ja 62 esitatud Üldkohtu hinnang faktilistele asjaoludele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Lõpuks väidab FCB, et komisjon esitas vaidlusaluse otsuse kohta väiteid, mis ei vasta tegelikkusele. Nimelt ei tuvastanud komisjon selle otsuse põhjenduses 95 ega mujal otsuses, et tagasinõutava abi summa määravad kindlaks Hispaania ametiasutused ning seda tuleb hinnata juhtumipõhiselt.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Seoses apellatsioonkaebuse põhjendatusega väidab FCB komisjoni ainsa väite esimese osa kohta esiteks, et vaidlusaluses otsuses käsitletud meede ei kujuta endast abikava, vaid on individuaalne abi, mida antakse neljale konkreetselt määratletud klubile. Komisjon kirjeldas vaidlusaluses otsuses meedet, mis oli mõeldud ainult nelja jalgpalliklubi jaoks, täpsustades nimelt, et ühelegi muule klubile seda ei kohaldata. Kui liikmesriigi õigusnormide ainus eesmärk on soodustada konkreetselt kindlaksmääratud ettevõtjaid, siis ei saa FCB arvates neid õigusnorme käsitada abikavana, vaid ühe või mitme individuaalse abina.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>FCB väidab teiseks, et mittetulundusühenduste maksustamissüsteem ei ole mingil moel andnud kõnealusele neljale klubile eelist. Õiguslikust seisukohast on Hispaania maksustamissüsteemi eesmärgiks tagada neutraalne maksustamine ja seega tagada, et mittetulundusühendustele ja äriühingutele kohaldatakse sama tegelikku maksumäära. Praktikas on eelise olemasolu hindamisel määrava tähtsusega tagajärjed, mitte selle õiguslik vorm. Komisjon on kohustatud analüüsima kõiki asjaomase õiguskorra elemente, nii neid, mis eelise annavad, kui ka neid, mis seda kompenseerivad, ning nende kumulatiivset mõju.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Käesolevas asjas ei mõjutanud kohustus muuta oma õiguslik vorm SADiks mitte ainult maksumäära, vaid ka kohaldatavate mahaarvamiste määra. Järelikult oleks asjaomase riigisisese meetme nõuetekohaseks hindamiseks olnud vajalik arvestada nii neid kaudseid ja otseseid tõendeid, mis viitasid riigiabi olemasolule, kui ka neid, mis tõendasid selle puudumist. Pidades silmas eelkõige üleminekute olulisust professionaalses jalgpallisektoris, on maksustamissüsteem, mis võimaldab nende üleminekutega seoses suuremaid mahaarvamisi, kui kohaldatakse äriühendustele, alati pikaajalises perspektiivis soodsam. Komisjon tegi seega eelise olemasolu hindamisel kahekordse vea. Esiteks keskendus ta nominaalsele maksumäärale, samas kui määrav on tegelik maksumäär. Teiseks, kuna maksustamissüsteem näeb ette maksukrediidi, mille toime saab jaotada eri majandusaastate peale, siis oleks ta pidanud analüüsima keskpikka ja pikka perspektiivi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Kolmandaks leiab FCB, et käesolevas asjas kõne all olev maksustamissüsteem ei sarnane üldse maksustamissüsteemiga, mida analüüsiti <DATE ISO="20111208">8. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>France Télécom <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑81/10 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:811">EU:C:2011:811</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Kõigepealt ei tehta kõnealusele neljale klubile erandit üldisest maksustamissüsteemist, vaid neile kohaldatakse mittetulundusühendustele kohaldatavaid tavapäraseid eeskirju. Järgmiseks toob ta esile, et ühestki tõendist ei nähtu, et neile neljale klubile kohaldatav maksustamissüsteem oleks soodsam. Lõpuks märgib ta, et vaidlus käesolevas asjas ei puuduta mitte abi summat, vaid hoopis selle abi olemasolu iseenesest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Mis puudutab apellatsioonkaebuse ainsa väite teist osa, siis leiab FCB, et tulenevalt erapooletuse kohustusest ja hoolsuskohustusest pidi komisjon analüüsima kõiki vaidlusaluse meetme mõjusid, kaasa arvatud neid, mis kompenseerivad või neutraliseerivad võimaliku eelise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Esiteks leiab FCB, et komisjon ajab segamini eelise olemasolu ja riigiabi summa väljaselgitamise. Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>eelis<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> on individuaalse abi ja abikavade puhul sama. Põhikriteerium on meetme mõju selle võimalikule adressaadile. Komisjon ei tohi seega analüüsida meetme mõjusid osaliselt, võttes arvesse ainult eelist andvaid tagajärgi, nagu nominaalne maksumäär, ja jätta arvesse võtmata selle mõju kompenseerivaid tagajärgi, nagu mahaarvamised. Komisjon ei analüüsinud vaidlusaluses otsuses kõnealuse süsteemi erinevaid üldisi omadusi, nagu kohaldatavad mahaarvamised, nende mahaarvamiste tavapärasus asjaomasel turul või maksukrediidi tähendus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Teiseks väidab FCB, et vajadus viia läbi <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> hindamine ei takista mahaarvamiste arvessevõtmist. Komisjonil on nimelt õigus nõuda asjaomaselt liikmesriigilt meetme mõjuhinnangut või arvutusi selle mõju kohta eelmistel majandusaastatel. Võetud meetmete puhul, millest ei ole teatatud, saab arvestada seda, kuidas asjaomane süsteem praktikas toimib. Igal juhul ei viidud vaidlusaluses otsuses läbi ühtki eelhindamist.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Kolmandaks leiab FCB, et kuna komisjon on kohustatud viima haldusmenetluse läbi hoolikalt ja erapooletult, siis peab ta võrdse põhjalikkusega hindama asjaolusid, mis viitavad nii riigiabi olemasolule kui ka selle puudumisele. Seega ei või komisjon keskenduda ainult asjaoludele, mis tõendavad abi olemasolu. Järelikult oleks ta pidanud kaaluma tegelikku maksumäära, võttes arvesse mahaarvamisi, mis tuvastati haldusmenetluse käigus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Neljandaks rõhutab FCB, et komisjonil lasuv kohustus tõendada eelise olemasolu eeldab, et ta hindab kõiki meetme kumulatiivseid tagajärgi selle adressaatidele. Seega ei piisa ainult nominaalse maksumäära analüüsimisest. Lisaks ei ole sobiv tõend, mis põhineb üksnes nominaalsete maksumäärade võrdlusel, kuna maksustamissüsteem koosneb eeskirjade kogumist, mille hulka kuuluvad ka mahaarvamised, maksubaasi arvutamise reeglid ja maksuvabastused. Kui – nagu käesoleval juhul – komisjonile esitatakse kaudsed tõendid, mis võivad viidata eelise puudumisele, siis on komisjon kohustatud koguma vajalikku teavet, küsides seda asjaomaselt liikmesriigilt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Hispaania Kuningriik toob esiteks esile, et endast riigiabi kujutavate maksumeetmete laadi hindamisel tehtud vead võivad mõjutada aluslepingutes ette nähtud institutsionaalset tasakaalu, sest ELTL artikkel 107 ei anna komisjonile ettevõtte tulumaksu valdkonnas iseseisvat reguleerimispädevust. Maksumäär on maksustamist reguleeriva õiguskorra üks põhielemente ja kuulub maksuautonoomia hulka ning liikmesriikide pädevusse. Komisjoni pealiskaudne analüüs riivab seega liikmesriikide pädevust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Teiseks peab Hispaania Kuningriik ekslikuks arvata, et pelgalt erineva maksumäära olemasolu viitab riigiabi olemasolule. Olgugi et maksumäär on iga maksumeetme põhielemente, ei piisa riigiabi olemasolu põhjendamiseks tuvastusest, et asjaomane <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> hinnatud maksustamissüsteem võib anda iga-aastase soodustuse lihtsalt madalama maksumäära olemasolu tõttu, sõltumata analüüsist maksukrediidi kohaldamise või kohaldamata jätmise kohta. Selline lähenemine võimaldaks arvata, et mis tahes erinevus ettevõtjatele kohaldatavates maksumäärades viitab eelise andmisele, mis oleks ekslik. Mõistlik seadusandja arvestab maksumeedet kehtestades tagajärgedega, mis tulenevad nii maksumäära kui ka mahaarvamiste kohaldamisest. Seega ei saa mahaarvamisi pidada maksumäärade kehtestamise puhul kõrvaliseks ega ka juhuslikuks teguriks, mis sõltub välistest asjaoludest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Käesoleval juhul näitab Hispaania maksuõiguses erinevate õigusaktide muudatustega toimunud erakorralise kasumi reinvesteerimise mahaarvamise arengu analüüs, et liikmesriigi seadusandja on maksumäärade kehtestamisel arvestanud maksukohustust piiritlevate asjaoludega. Seega eksisteerib selge seos maksumäära kindlaksmääramise ja kohaldatava mahaarvamise määra vahel, mida peetakse maksukohustuse suurust määravateks teguriteks ja seeläbi omavahel tihedalt seotuks. Sellest tulenevalt ei saa maksumäära käsitleda maksustamissüsteemi muudest osadest lahus, seda nii erakorralise kasumi reinvesteerimise mahaarvamise olulisuse tõttu, eelkõige jalgpalli valdkonnas, kui ka selle mahaarvamise korduva laadi tõttu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Kolmandaks leiab Hispaania Kuningriik, et <DATE ISO="20111208">8. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>France Télécom <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑81/10 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:811">EU:C:2011:811</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ei ole käesolevas asjas asjakohane. Erinevalt kohtuasjast, milles tehti see kohtuotsus ja esitati küsimused eelise tuvastamise kohta ühe ettevõtja suhtes kohaldatavate maksualaste erimeetmete kontekstis, puudutab käesolev kohtuasi eeskirja, nimelt professionaalsete jalgpalliklubide kohustust muuta oma õiguslik vorm SADiks, mille eesmärgiks pole maksustamine, ja mille puhul on vaidluse all, kas eelis tõesti esines.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Neljandaks kinnitab Hispaania Kuningriik, et Üldkohtu poolt vaidlustatud kohtuotsuses nõutud tõendamiskoormise tase ei ole suurem Euroopa Kohtu kohtupraktikas nõutavast, nagu nähtub eelkõige <DATE ISO="20161221">21. detsembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. World Duty Free Group jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑20/15 P ja C‑21/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:981">EU:C:2016:981</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0123">123</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Hoolikas ja erapooletu kontroll, mida komisjon peab läbi viima, eelkõige tegeliku majandusliku eelise esinemise kohta, peaks tagama, et lõpliku otsuse<?PAGE NO="9"?> vastuvõtmisel on komisjonil selleks olemas võimalikult täielik ja usaldusväärne teave. Käesolevas kohtuasjas ei olnud see siiski nii, kuna komisjon piirdus vaid vähendatud maksumäära olemasolu tuvastamisega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu hinnang</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Vastuvõetavus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Mis puudutab kõnealuse apellatsioonkaebuse põhjendamiseks komisjoni esitatud teatud tõendite ja argumentide vastuvõetavust, mille FCB on vaidlustanud, kuna need tõendid ja argumendid on väidetavalt edutud, siis tuleb meenutada, et ELTL artikli 256 lõike 1 teisest lõigust ja Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 58 esimesest lõigust tuleneb, et apellatsioonkaebus peab piirduma õigusküsimustega. Seega on Üldkohus ainupädev asjakohaseid fakte tuvastama ja hindama ning tõendeid hindama. Välja arvatud juhul, kui kohtule esitatud tõendeid on moonutatud, ei ole nende faktide ja tõendite hindamine seega niisugune õigusküsimus, mis kuuluks Euroopa Kohtu poolt apellatsiooni korras läbivaatamisele (vt eelkõige <DATE ISO="20200304">4. märtsi 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Buonotourist <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑586/18 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:152">EU:C:2020:152</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0067">67</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Lisaks ei või Euroopa Kohtu kodukorra artikli 170 lõike 1 kohaselt apellatsioonkaebuses muuta Üldkohtu menetluses olnud hagi eset. Euroopa Kohtu pädevus apellatsioonimenetluses on piiratud Üldkohtus arutatud väidetele antud õigusliku hinnangu kontrollimisega. Pool ei saa seega esitada esimest korda Euroopa Kohtus väidet, mida ta ei ole esitanud Üldkohtus, kuna see võimaldaks tal Üldkohtus arutatud asjaga võrreldes laiendada kohtuasja ulatust Euroopa Kohtus, kellel on apellatsioonimenetluses piiratud pädevus (vt eelkõige <DATE ISO="20190729">29. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bayerische Motoren Werke ja Freistaat Sachsen <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑654/17 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:634">EU:C:2019:634</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0069">69</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Apellatsioonkaebuse esitaja võib apellatsioonkaebuse raames siiski esitada Euroopa Kohtus väiteid, mis on tekkinud vaidlustatud kohtuotsuse pinnalt ja mille eesmärk on selle kohtuotsuse põhjendatust õiguslikult kritiseerida (vt eelkõige <DATE ISO="20200226">26. veebruari 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SEAE <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Alba Aguilera jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑427/18 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:109">EU:C:2020:109</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Esiteks olgu märgitud osas, milles FCB heidab komisjonile ette, et ta väitis esimest korda oma apellatsioonkaebuse ainsa väite esimese osa põhjendamiseks esitatud argumentides, et erakorralise kasumi reinvesteerimise mahaarvamine on juhuslik ega sõltu mittetulundusühendustele kohaldatavast vähendatud ettevõtte tulumaksu määrast, siis tuleb korrata, et nagu nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 59 ja 67, tühistas Üldkohus vaidlusaluse otsuse sisuliselt põhjendusel, et kuna ei viidud läbi piisavalt põhjalikku uuringut, siis ei suutnud komisjon, kellel lasub eelise olemasolu tõendamise koormus, õiguslikult piisavalt põhjendada, et vaidlusalune meede annab selle adressaatidele sellise eelise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Täpsemalt nähtub eelkõige selle kohtuotsuse punktidest 57–60, 65, 66 ja 69, et Üldkohus leidis selles osas, et komisjon jättis ELTL artikli 107 lõiget 1 ja hea halduse põhimõtet rikkudes arvesse võtmata professionaalse jalgpallisektori eripära, mis tuleneb erakorralise kasumi reinvesteerimise mahaarvamise olulisusest, kuigi see kujutab endast tema arvates mittetulundusühenduste maksustamissüsteemi lahutamatut osa, mis tasakaalustab neile ühendustele kohaldavast vähendatud maksumäärast tulenevat eelist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Neist kaalutlustest nähtub, et komisjoni argumentide eesmärk on seada kahtluse alla vaidlustatud kohtuotsuses esitatud Üldkohtu järeldused nende asjaolude kohta, mida komisjon oli kohustatud arvesse võtma, ja täpsemalt seoses erakorraliste tulude reinvesteerimise mahaarvamisega, et teha kindlaks, kas vaidlusalune meede annab selle adressaatidele eelise ja kas see võib seega kuuluda ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>riigiabi<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> alla.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Nii toimides on komisjon esitanud õigusküsimuse, millega ta vaidlustab Üldkohtu poolt vaidlustatud kohtuotsuses esitatud õigusliku lahenduse põhjendatuse. Vastavalt käesoleva kohtuotsuse punktis 47 meenutatud kohtupraktikale on komisjoni argumendid selles küsimuses seega vastuvõetavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Teiseks olgu märgitud, et osas milles FCB heidab komisjonile ette seda, et viimane põhjendab oma apellatsioonkaebuse ainsa väite esimese osa toetuseks esitatud argumente sellega, et ta tõendas vaidlusaluses otsuses, et mittetulundusühendustele kohaldatav maksustamissüsteem on soodsam kui SADidele kohaldatav maksustamissüsteem, siis piisab, kui tõdeda, et vastupidi sellele, mida väidab FCB, ei soovinud komisjon nende argumentidega mingil moel seada kahtluse alla Üldkohtu tuvastatud faktilist asjaolu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Nimelt, nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktidest 48 ja 49, ei võtnud Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuses seisukohta küsimuses, kas vaidlusalune meede tõepoolest andis selle adressaatidele eelise, vaid piirdus tõdemusega, et komisjon ei suutnud sellise eelise olemasolu õiguslikult piisavalt tõendada, kuna ta ei analüüsinud, kas erakorralise kasumi reinvesteerimise mahaarvamine tasakaalustas kasu, mida FCB sai vähendatud maksumäära kohaldamisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Neist asjaoludest ilmneb, et komisjon soovib nende argumentidega vaidlustada Üldkohtu järelduse vaidlustatud kohtuotsuses, et komisjon ei ole õiguslikult piisavalt suutnud tõendada ELTL artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluva eelise olemasolu. Vastavalt käesoleva kohtuotsuse punktis 46 korratud kaalutlustele on sellise õigusküsimuse kontrollimine apellatsiooniastmes vastuvõetav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Sellest tuleneb, et käesolev apellatsioonkaebus ja täpsemalt ainsa väite esimene osa tervikuna, mida puudutavad FCB vastuväited, on vastuvõetav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Ülejäänud osas, milles FCB vaidlustab täpsemalt – nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktidest 29 ja 31 – esiteks komisjoni repliigi lisas esitatud dokumendi, mis puudutab muu hulgas FCBs toimunud mängijate üleminekuid, vastuvõetavuse ning teiseks nende väidete vastuvõetavuse, mis puudutavad faktilisi asjaolusid või liikmesriigi õigusnorme erakorralise kasumi reinvesteerimise mahaarvamise kohta, tuleb FCB argumente hinnata niivõrd kui see on asjakohane apellatsioonkaebuse põhjendatuse hindamise raames.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Sisulised küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt nõuab riigisisese meetme ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>riigiabiks<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> liigitamine, et täidetud on kõik järgmised tingimused. Esiteks peab olema tegemist sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest. Teiseks peab sekkumine ähvardama kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust. Kolmandaks peab sekkumine andma soodustatud isikule valikulise eelise. Neljandaks peab see kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi (vt eelkõige <DATE ISO="20200917">17. septembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Compagnie des pêches de Saint-Malo</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑212/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:726">EU:C:2020:726</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Seoses tingimusega, et asjaomane meede peab andma selle adressaadile eelise, tuleb märkida, et vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale loetakse riigiabiks sekkumine, mis võib oma vormist sõltumata otseselt või kaudselt soodustada ettevõtjaid või mida tuleb pidada majanduslikuks eeliseks, mida abisaaja ettevõtja ei oleks tavalistes turutingimustes saanud (vt eelkõige <DATE ISO="20200917">17. septembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Compagnie des pêches de Saint-Malo</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑212/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:726">EU:C:2020:726</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>riigiabi<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> on seega laiem kui mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>toetus<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>, kuna see ei hõlma mitte ainult sooritusi positiivses tähenduses, näiteks toetusi, vaid ka erinevas vormis sekkumisi, mis leevendavad äriühingu eelarvet tavaliselt koormavaid kohustusi ja mis seetõttu ei ole küll toetused selle sõna kitsas tähenduses, ent on<?PAGE NO="11"?> siiski samalaadsed ja samasuguste tagajärgedega (vt eelkõige <DATE ISO="20150716">16. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>BVVG</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑39/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:470">EU:C:2015:470</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20170920">20. septembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Frucona Košice</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑300/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:706">EU:C:2017:706</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Sellest tulenevalt võivad maksusoodustust andvad riigisisesed meetmed, mis ei too küll kaasa riigi ressursside üleandmist, kuid asetavad nende adressaadid teiste maksumaksjatega võrreldes soodsamasse olukorda, anda nende meetmete adressaatidele valikulise eelise ning kujutavad endast seega riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses (vt eelkõige <DATE ISO="20161221">21. detsembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. World Duty Free Group jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑20/15 P ja C‑21/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:981">EU:C:2016:981</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20181219">19. detsembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A‑Brauerei</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑374/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:1024">EU:C:2018:1024</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Lisaks olgu korratud, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>eelis<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>, mis kuulub lahutamatult meetme riigiabiks kvalifitseerimise juurde, on objektiivset laadi ega sõltu asjaomase meetme autori põhjendustest. Nii ei mõjuta riigi meetmega taotletud eesmärkide laad ja meetme põhjendused seda, kas meede kvalifitseeritakse riigiabiks. ELTL artikli 107 lõige 1 ei erista riigipoolseid sekkumisi nende põhjuste või eesmärkide alusel, vaid määratleb neid nende mõju põhjal (vt eelkõige <DATE ISO="20111208">8. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>France Télécom <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑81/10 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:811">EU:C:2011:811</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast tuleneb, et komisjon on kohustatud tõendama, et on antud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>riigiabi<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, ja seega ka tõendama, et täidetud on tingimus, et abisaajad said eelise. Eelkõige on komisjon kohustatud viima asjaomaste meetmete uurimise läbi hoolikalt ja erapooletult, et tal oleks riigiabi andmise ja vajaduse korral selle abi kokkusobimatuse või õigusvastasuse kohta lõpliku otsuse tegemisel selleks võimalikult täielikud ja usaldusväärsed tõendid (vt selle kohta <DATE ISO="20180919">19. septembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa ja IFP Énergies nouvelles</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑438/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:737">EU:C:2018:737</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0110">110</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Sellega seoses nähtub Euroopa Kohtu praktikast, et analüüsimaks ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>riigiabi<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> hõlmata võiva meetme erinevaid koostisosi, tuleb arvesse võtta kõiki selle meetmega kaasnevaid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid, eelkõige sellest saadavat kasu ja sellest tulenevaid kohustusi (vt analoogia alusel <DATE ISO="19700625">25. juuni 1970. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Prantsusmaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>47/69</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1970:60">EU:C:1970:60</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0007">7</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ning seega hinnata seda meedet tervikuna, võttes arvesse kõiki sellele omaseid tunnuseid (vt selle kohta <DATE ISO="20111115">15. novembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon ja Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Government of Gibraltar ja Ühendkuningriik</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑106/09 P ja C‑107/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:732">EU:C:2011:732</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0098">98</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0101">101</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20111208">8. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>France Télécom <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑81/10 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:811">EU:C:2011:811</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on juba otsustanud, et komisjon on ELTL artikli 107 lõike 1 kohase eelise olemasolu hindamisel kohustatud andma asjaomasele meetmele igakülgse hinnangu abi andmise otsuse tegemise ajal olemasoleva teabe ja prognoositava arengu alusel, võttes muu hulgas arvesse asjaomase abi konteksti (<DATE ISO="20151001">1. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Electrabel ja Dunamenti Erőmű <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑357/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:642">EU:C:2015:642</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0104">104</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Konkreetselt abikavasid puudutavast väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et komisjon võib piirduda asjaomase kava tunnuste uurimisega, hindamaks otsuse põhjendustes, kas kavas ette nähtud tingimuste tõttu tagab kava abisaajatele võrreldes nende konkurentidega eelise ning on kasulik peamiselt liikmesriikidevahelises kaubanduses osalevatele ettevõtjatele. Seega ei ole komisjon abikava käsitlevas otsuses kohustatud analüüsima sellise kava alusel igal üksikjuhul antud abi. Alles abi tagasinõudmise etapis tuleb kontrollida iga asjasse puutuva ettevõtja olukorda eraldi (vt eelkõige <DATE ISO="20110609">9. juuni 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Comitato <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>Venezia vuole vivere<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑71/09 P, C‑73/09 P ja C‑76/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:368">EU:C:2011:368</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20130613">13. juuni 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>HGA jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑630/11 P–C‑633/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:387">EU:C:2013:387</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0114">114</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20190729">29. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Azienda Napoletana Mobilità</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑659/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:633">EU:C:2019:633</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Järelikult tuleb niisuguse abikava puhul teha vahet ühelt poolt selle kava vastuvõtmise ja teiselt poolt selle kava alusel abi andmise vahel (vt selle kohta <DATE ISO="20111208">8. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>France Télécom <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑81/10 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:811">EU:C:2011:811</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Nende põhimõtete alusel tuleb hinnata, kas on põhjendatud kõnealuse apellatsioonkaebuse ainus väide, mille mõlemat osa tuleb analüüsida koos.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Esiteks tuleb osas, milles komisjon heidab Üldkohtule ette, et ta vaidlustaud otsuse punktis 69 järeldas, et vaidlusalune otsus on ühtaegu otsus nii abikava kohta kui ka individuaalse abi kohta, meelde tuletada, et määruse 2015/1589 artikli 1 punkti d tähenduses on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>abikava<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> mis tahes õigusakt, mille alusel võidakse ilma edasiste rakendusmeetmeteta anda individuaalset abi õigusaktis üldiselt ja abstraktselt määratletud ettevõtjatele, ja mis tahes õigusakt, mille alusel võidakse anda konkreetse projektiga sidumata abi ühele või mitmele ettevõtjale määramata ajaks ja/või määramata ulatuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>Käesoleval juhul puudutab vaidlusalune meede aga <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>abikava<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> selle sätte tähenduses, kuna mittetulundusühendustele kohaldatavatest maksualastest erinormidest, eelkõige vähendatud maksumäärast, võib ainuüksi selle meetme olemasolu tõttu kasu saada iga abikõlblik jalgpalliklubi, kes on määratletud üldiselt ja abstraktselt, määramata ajaks ja määramata ulatuses, ilma et oleks vaja edasisi rakendusmeetmeid ja ilma, et need sätted oleks seotud konkreetse projekti elluviimisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb lisaks märkida, et vaidlust ei ole küsimuses, et nii mittetulundusühendustele kohaldatavad maksusätted kui ka erandnorm, mis võimaldab jätkata selle abikava kohaldamist teatud klubidele, sisalduvad üldkohaldatavas meetmes, see tähendab esiteks ettevõtte tulumaksu seaduses ja teiseks seaduse 10/1990 seitsmendas lisasättes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71</NO.P><TXT>Selles kontekstis ei ole – vastupidi sellele, mida leidis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 69 – tähtsust asjaolul, et komisjon mitte ainult ei kvalifitseerinud vaidlusalust meedet abikavaks, vaid võttis selle kohtuotsuse põhjendustes ja resolutsioonis ka seisukoha abi kohta, mida anti individuaalselt neljale klubile, mis on nimeliselt ära toodud, märkides, et seda abi tuleb pidada õigusvastaseks ja siseturuga kokkusobimatuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72</NO.P><TXT>Määruse 2015/1589 artikli 1 punkti e mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>individuaalne abi<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> hõlmab nii abi, mida ei anta abikava raames, kui ka abikava raames antavat abi, kuid millest tuleb teatada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73</NO.P><TXT>Siiski ei ole see asjaolu tähtis nende kohustuste ulatuse kindlaksmääramisel, mis lasuvad komisjonil seoses ELTL artikli 107 lõike 1 kohase eelise olemasolu tõendamisega käesolevas asjas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74</NO.P><TXT>Nagu käesoleva otsuse punktis 66 on märgitud, tuleb abikava puhul eristada selle kava vastuvõtmist ja selle alusel antud abi. Selle kohta tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et individuaalsed meetmed sellise abikava rakendamiseks, millest liikmesriik pidi sellisel kujul teatama, on pelgalt üldise abikava rakendamise meetmed, millest põhimõtteliselt komisjonile teatama ei pea (vt selle kohta <DATE ISO="19941005">5. oktoobri 1994. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Itaalia <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑47/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1994:358">EU:C:1994:358</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75</NO.P><TXT>Seega ei saa pelk asjaolu, et käesoleval juhul anti asjaomastele klubidele kõnealuse abikava alusel individuaalset abi, seetõttu, et selle abi andmine on üksnes selle abikava automaatse kohaldamise tagajärg, mõjutada hinnangut, mille komisjon peab andma ELTL artikli 107 lõike 1 alusel seoses eelise olemasolu tõendamisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et sellise eelise olemasolu kindlakstegemiseks pidi komisjon vaidlusaluses otsuses analüüsima üksnes vaidlusaluse meetmega kehtestatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>abikava<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> määruse 2015/1589 artikli 1 punkti d tähenduses, mitte aga selle kava alusel antud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>individuaalset abi<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> selle määruse artikli 1 punkti e tähenduses.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77</NO.P><TXT>Järelikult rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 69, et vaidlusalust otsust tuleb kontrollida otsusena, mis käsitleb nii abikava kui ka individuaalset abi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78</NO.P><TXT>Selle õigusnormi rikkumise mõju vaidlustatud kohtuotsuse õiguspärasusele sõltub siiski komisjoni apellatsioonkaebuse põhjendamiseks esitatud ülejäänud etteheidete uurimise tulemustest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79</NO.P><TXT>Teiseks, mis puudutab komisjoni etteheidet, et Üldkohus rikkus sisuliselt õigusnormi, kui ta hindas sellise abikava nagu vaidluse all olev soodsate elementide, nagu vähendatud maksumäära, ja ebasoodsate elementide, nagu väiksem mahaarvamise määr, vahelist seost, et teha kindlaks, kas see kava annab selle adressaatidele ELTL artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluva eelise, siis selles osas tuleb korrata, et Üldkohus otsustas vaidlustatud kohtuotsuse punktides 47, 48 ja 69 konkreetselt sellise eelise tuvastamisel, et komisjon oli kohustatud asjaomast abikava tervikuna hindama, arvestades nii selle kava soodsaid kui ka ebasoodsaid tagajärgi selle adressaatidele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80</NO.P><TXT>Nii leidis Üldkohus selle kohtuotsuse punktides 53 ja 54, et selleks, et kindlaks teha, kas vaidlusalune meede võib anda selle adressaatidele eelise, asetades nad soodsamasse olukorda kui see, milles nad oleksid, kui nad peaksid tegutsema SADi õiguslikus vormis, oli vaja uurida mittetulundusühendustele kohaldatava maksustamissüsteemi eri koostisosi tervikuna, kuna need osad moodustavad lahutamatu terviku.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81</NO.P><TXT>Sellega seoses tõdes Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 55, et komisjon leidis õigesti, et asjaomasel ajavahemikul, 1990ndate aastate ja 2015. aasta vahel, kohaldati klubidele, kelle suhtes vaidlusalust meedet kohaldatakse, vähendatud nominaalset maksumäära, võrreldes SADi õiguslikus vormis tegutsevate klubidega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82</NO.P><TXT>Üldkohus leidis vaidlustatud otsuse punktides 56, 59, 65, 66 ja 69 siiski, et mittetulundusühenduste maksustamissüsteemi kui terviku analüüsis ei saa vähendatud maksumäärast tuleneva eelise hindamist lahutada selle maksustamissüsteemi muude koostisosade hindamisest ja eelkõige erakorralise kasumi reinvesteerimise mahaarvamise hindamisest. Samas nähtub tõenditest, mille esitas üks teine klubi, kelle suhtes vaidlusalust meedet kohaldatakse, komisjonis toimunud haldusmenetluse käigus ja mida käsitleti selle kohtuotsuse punktis 57, et sellest erakorralisest kasumist maksimaalselt mahaarvatav osa oli mittetulundusühenduste puhul madalam SADile kohaldatavast mahaarvamise määrast ning et see asjaolu on professionaalse jalgpalli sektoris erilise tähtsusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83</NO.P><TXT>Neil asjaoludel järeldas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 58–60 ja 67, et piirdudes vaidlusaluse otsuse põhjenduses 68 tõdemisega, et esiteks ei ole tõendatud, et see mahaarvamine <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>oleks põhimõtteliselt ja pikemas perspektiivis palju kasulikum<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>, ja teiseks, et sellist mahaarvamist kohaldatakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>vaid kindlatel tingimustel, mis ei esine pidevalt<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>, ei ole komisjon, kellel lasub kohustus eelise olemasolu tõendada, suutnud õiguslikult piisavalt tõendada, et saab välistada, et väiksemad mahaarvamiste võimalused tasakaalustavad eelise, mis tuleneb vähendatud maksumäärast, samas kui komisjonil oli võimalik küsida Hispaania Kuningriigilt mis tahes asjakohast teavet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84</NO.P><TXT>See mõttekäik on õigusnormidega vastuolus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85</NO.P><TXT>Olgugi et Üldkohus leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 47, 48, 53, 54 ja 69 abikavade kohta sisuliselt õigesti, et isegi kui komisjon võib selle kontrollimisel, kas kõnealune kava annab selle adressaatidele eelise, piirduda vaid selle kava üldiste tunnuste uurimisega, ilma et ta oleks kohustatud analüüsima selle kava iga konkreetset kohaldamisjuhtu, peab ta siiski, nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktidest 63–65, läbi viima selle kava tervikliku hindamise, võttes arvesse kõiki sellele omaseid, nii selle adressaatidele soodsaid kui ka ebasoodsaid tunnuseid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86</NO.P><TXT>Kuna sellise abikava puhul puudutab komisjoni poolt ELTL artikli 107 lõike 1 alusel läbiviidav hindamine siiski üksnes – nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktidest 66 ja 68–77 – seda kava ja mitte selle alusel hiljem antud abi, siis ei saa küsimus, kas kava annab selle adressaatidele eelise,<?PAGE NO="14"?> sõltuda viimati nimetatute rahalisest olukorrast ajal, mil seda abi hiljem antakse, vaid – nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 76 märkis – seda tuleb tingimata hinnata kõnealuse abikava vastuvõtmise hetke seisuga, viies läbi <HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT> hindamise (vt selle kohta <DATE ISO="20111208">8. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>France Télécom <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑81/10 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:811">EU:C:2011:811</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87</NO.P><TXT>Seega, kui maksualast abikava kohaldatakse iga-aastaselt või perioodiliselt, peab komisjon vastavalt käesoleva kohtuotsuse punktides 58–60 ja 64 viidatud kohtupraktikale üksnes tõendama, et see abikava võib soodustada selle adressaate, kontrollides, et see kava tervikuna võib sellele omaseid tunnuseid arvesse võttes selle vastuvõtmise hetkel kaasa tuua madalamad maksud kui need, mis tulenevad üldise maksustamissüsteemi kohaldamisest, ilma et seejuures oleks oluline, et asjaomane institutsioon ei saa selle tunnustest lähtudes enne ja iga majandusaasta suhtes kindlaks määrata sellest süsteemist tulenevat täpset maksustamistaset (vt selle kohta <DATE ISO="20111208">8. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>France Télécom <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑81/10 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:811">EU:C:2011:811</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88</NO.P><TXT>Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale, millele on viidatud käesoleva kohtuotsuse punktis 65, peab komisjon alles selle abikava alusel antud abi võimaliku tagasinõudmise etapis kindlaks tegema, kas see kava tegelikult andis eelise selle adressaatidele individuaalselt, kuna abi tagasinõudmiseks tuleb kindlaks määrata abi täpne summa, mida abisaajad igal majandusaastal tegelikult said.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et asjaolu, et abikava vastuvõtmise hetkel ei olnud sellist summat võimalik kindlaks määrata, ei takista komisjoni tuvastamast, et asjaomane kava võis sellest etapist alates abisaajaid soodustada ega saa seega vabastada asjaomast liikmesriiki kohustusest ELTL artikli 108 lõike 3 alusel sellisest kavast teatada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90</NO.P><TXT>Seoses sellega tuleb korrata, et nimetatud sättes kehtestatud teatamiskohustus on ELi toimimise lepinguga riigiabi valdkonnas sisse viidud kontrollisüsteemi üks põhielement. Selle süsteemi kohaselt on liikmesriigid kohustatud esiteks komisjonile teatama igast meetmest, millega nad kavatsevad anda või muuta abi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, ja teiseks on nad vastavalt ELTL artikli 108 lõikele 3 kohustatud hoiduma selle meetme rakendamisest enne, kuni nimetatud institutsioon on meetme suhtes teinud lõpliku otsuse (vt eelkõige <DATE ISO="20190305">5. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Eesti Pagar</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑349/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:172">EU:C:2019:172</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91</NO.P><TXT>Seega on see teatamiskohustus oluline selleks, et komisjon saaks täielikult täita talle ELTL artiklitega 107 ja 108 antud kontrolliülesannet riigiabi valdkonnas ning eelkõige selleks, et tal selles osas olevat ainupädevust teostades oleks liidu kohtute kontrolli all võimalik hinnata abimeetmete kokkusobivust siseturuga ELTL artikli 107 lõike 3 alusel (vt selle kohta <DATE ISO="20190729">29. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bayerische Motoren Werke ja Freistaat Sachsen <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑654/17 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:634">EU:C:2019:634</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0079">79</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0146">146</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92</NO.P><TXT>Komisjoni analüüs ELTL artikli 107 lõike 1 kohase riigiabi olemasolu tingimuste kohta ei tohi seega soodustada liikmesriike, kes annavad abi ELTL artikli 108 lõiget 3 rikkudes, kahjustades nii neid liikmesriike, kes selle sätte kohaselt teatavad abist selle kavandamise etapis ja hoiduvad seda rakendamast, kuni see institutsioon on teinud lõpliku otsuse (vt selle kohta eelkõige <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Itaalia <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑298/00 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:240">EU:C:2004:240</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20060601">1. juuni 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>P &amp; O European Ferries (Vizcaya) ja Diputación Foral de Vizcaya <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑442/03 P ja C‑471/03 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:356">EU:C:2006:356</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0110">110</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93</NO.P><TXT>Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 83 märkis, on liikmesriigid, kes võtavad abikavad vastu ELTL artikli 108 lõikest 3 tulenevaid kohustust rikkudes, ikkagi soodsamas olukorras võrreldes nendega, kes seda kohustust täidavad, kui komisjon peab abikava olemasolu hindamisel kontrollima pärast selle kava vastuvõtmist kogutud andmete alusel, kas eelis on kõnealust kava kohaldades tegelikult realiseerunud kõigi hilisemate majandusaastate ajal või kas eelised, mis on realiseerunud teatud majandusaastatel, on tasakaalustatud teistel majandusaastatel tuvastatud ebasoodsate tagajärgedega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94</NO.P><TXT>Käesoleval juhul ei ole aga vaidlust selles, et nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 55 tuvastas faktilistele asjaoludele antud sõltumatu hinnangu raames, mida käesoleva kohtuotsuse punktis 81 on korratud, andis vaidlusalusest meetmest tulenev abikava selle vastuvõtmise hetkest alates – sellega, et see andis seda kava kasutada saavatele teatud klubidele, kelle hulka kuulub ka FCB, võimaluse jätkata erandkorras tegevust mittetulundusühendusena – võimaluse neil saada kasu vähendatud maksumäärast nende klubidega võrreldes, kes tegutsevad SADi õiguslikus vormis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95</NO.P><TXT>Nii toimides võis kõnealune abikava alates selle vastuvõtmise hetkest soodustada mittetulundusühendustena tegutsevaid klubisid võrreldes klubidega, kes tegutsevad SADi vormis, andes neile seega eelise, mis võib kuuluda ELTL artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96</NO.P><TXT>Vaidlust ei ole ka selles, et samast ajast alates nägi see kava ette erakorralise kasumi reinvesteerimise mahaarvamise määra, mis on madalam SADidele kohaldatavast määrast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97</NO.P><TXT>Nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktidest 86–93, ei sea see asjaolu siiski kahtluse alla järeldust, et kõnealune abikava andis alates selle vastuvõtmise kuupäevast selle adressaatidele eelise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98</NO.P><TXT>Nimelt ei saa ELTL artikli 107 lõike 1 kohaldamiseks selle hindamist, milline mõju on kõnealusel mahaarvamisel – mille puhul on selge, et see sõltub juhuslike ja muutuvate asjaolude hilisemast esinemisest – kõnealuse abikavaga ette nähtud vähendatud maksumäärale, ja eelkõige hinnangut, kas see vähendatud määr on selle mahaarvamisega neutraliseeritud sellise iga-aastaselt kohaldatava maksualase abikavaga, nagu käesoleval juhul käsitletav, viia läbi selle kava vastuvõtmise ajal, kuna selline mõju võib avalduda üksnes iga hilisema majandusaasta lõpus, sest vastasel juhul eelistataks abikavasid, mida on rakendatud ELTL artikli 108 lõikes 3 sätestatud kohustust rikkudes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99</NO.P><TXT>See on seda enam nii, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 112 ja 113 sisuliselt märkis, kui – nagu käesolevas asjas – kõne all olev abikava on mõeldud kohaldamiseks määramata aja jooksul, mistõttu arvestades võimalikke maksukrediidi edasikandmise võimalusi, mida FCB ja Hispaania Kuningriik esile tõid, ei saa kunagi täielikult välistada, nagu Üldkohus muide rõhutas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 60, et kõnealune mahaarvamine toob aja jooksul kaasa vaidlusaluse meetme tagajärgede tasandumise, mis võib ühel hetkel tasakaalustada vähendatud maksumäära. Ainult siis, kui sellise kava kohaldamine on lõplikult lõpetatud, kui selline lõpetamine üldse toimub, on võimalik lõplikult kindlaks teha, kas see mahaarvamine tegelikult neutraliseeris vähendatud maksumäära kohaldamise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100</NO.P><TXT>Vastupidi sellele, mida rõhutas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 65, 66 ja 69, ei ole selles kontekstis oluline, et erakorralise kasumi reinvesteerimise mahaarvamisel on professionaalse jalgpalli sektoris eriline tähtsus, mida rõhutas ka FCB kohtuistungil, arvestades eelkõige mängijate üleminekute praktikat. Nagu nähtub Euroopa Kohtu praktikast, ei muuda see asjaolu tegelikult kuidagi ELTL artiklite 107 ja 108 kohaldamise tingimusi (vt selle kohta <DATE ISO="20060718">18. juuli 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Meca-Medina ja Majcen <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑519/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:492">EU:C:2006:492</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et tõendamaks õiguslikult piisavalt, et kõnealune abikava annab selle adressaatidele ELTL artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluva eelise, ei olnud komisjon kohustatud vaidlusaluses otsuses analüüsima ei erakorralise kasumi reinvesteerimise mahaarvamise mõju ega maksukrediidi edasikandmise võimalusi ega ka täpsemalt seda, kas see mahaarvamine või need võimalused neutraliseerivad vähendatud maksumäärast tuleneva eelise. Sellise neutraliseerimise võimaluse tagajärg ei saa olla see, et komisjon ei saa tuvastada abikava olemasolu, ega ka see, et ta ei saa nõuda individuaalse abi tagasimaksmist osas, milles seda abi kõnealuse kava alusel anti klubidele, kellele seda kava kohaldatakse, teatud majandusaastatel alates vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisest. Nimelt peab komisjon just selle abikava alusel antud abi võimaliku tagasinõudmise etapis sellist mõju arvesse võtma, kui tuleb kindlaks määrata selle abi täpne summa, mida abisaaja tegelikult sai.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102</NO.P><TXT>Järelikult tuleb tõdeda, et otsustades vaidlustatud kohtuotsuse punktides 59 ja 67, et komisjon oli kohustatud sellise hindamise läbi viima, rikkus Üldkohus õigusnormi, ilma et sellega seoses oleks vaja arvesse võtta dokumenti, mille komisjon esitas repliigi lisas ja mis puudutab muu hulgas FCBs toimunud mängijate üleminekuid, ega ka asjaolusid, mille ta esitas vaidlusaluse otsuse ulatuse kohta või teatud asjaolude ja liikmesriigi õigusnormide kohta erakorralise kasumi reinvesteerimise mahaarvamise valdkonnas, mille vastuvõetavuse FCB on vaidlustanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103</NO.P><TXT>See õigusnormi rikkumine tõi kaasa selle, et Üldkohus rikkus teist korda õigusnormi, kui ta heitis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 59 komisjonile ette, et viimati nimetatu ei küsinud Hispaania Kuningriigilt asjakohast teavet, mis võimaldaks seda mõju hinnata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104</NO.P><TXT>Lisaks tuleneb eeltoodust, et Üldkohus rikkus õigusnormi ka sellega, et ta otsustas vaidlustatud kohtuotsuse punktides 72–75, et erinevused vaidlusalusest meetmest tuleneva abikava ja selle abikava vahel, mida käsitleti <DATE ISO="20111208">8. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>France Télécom <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑81/10 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:811">EU:C:2011:811</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), ei võimalda kõnealuses kohtuasjas kohaldada selle kohtuotsuse punktides 19–24 esitatud Euroopa Kohtu järeldusi. Lisaks nende faktiliste asjaolude erinevustele, millel ei ole tähtsust ELTL artikli 107 lõike 1 kohaldamisel, puudutas see kohtuotsus – nagu nähtub eelkõige käesoleva kohtuotsuse punktidest 86 ja 87 – tegelikult ka abikava, mis alates selle vastuvõtmisest andis selle adressaadile eelise, võimaldades talle vähendatud maksumäära, isegi kui komisjonil ei olnud võimalik enne ja iga majandusaasta osas kindlaks määrata talle kohaldatud täpset maksumäära.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105</NO.P><TXT>Neid järeldusi ei sea mingil viisil kahtluse alla Hispaania Kuningriigi esitatud dokumentides ega kohtuistungil esitatud argumendid, mis käsitlevad liikmesriikide maksuautonoomiat. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt peavad nad nimelt kasutama oma pädevust otsese maksustamise valdkonnas liidu õigust järgides (vt selle kohta <DATE ISO="20191024">24. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>État belge</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑35/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:894">EU:C:2019:894</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika) ning eelkõige järgides EL toimimise lepinguga riigiabi valdkonnas kehtestatud eeskirju (vt selle kohta <DATE ISO="20120329">29. märtsi 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>3M Italia</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑417/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:184">EU:C:2012:184</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Liikmesriigid peavad seega selle pädevuse teostamisel hoiduma võtmast meetmeid, mis võivad kujutada endast siseturuga kokkusobimatut riigiabi ELTL artikli 107 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106</NO.P><TXT>Kõigil neil põhjustel tuleb vaidlustatud kohtuotsus tühistada osas, milles sellega nõustutakse esimeses kohtuastmes esitatud teise väitega ja tühistatakse seetõttu vaidlusalune otsus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Menetlus Üldkohtus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107</NO.P><TXT>Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 61 esimese lõigu teise lause kohaselt võib Euroopa Kohus teha Üldkohtu otsuse tühistamise korral asja suhtes ise lõpliku kohtuotsuse, kui menetlusstaadium seda lubab.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108</NO.P><TXT>Võttes käesoleval juhul eeskätt arvesse asjaolu, et FCB tühistamishagi kohtuasjas T‑865/16 põhineb väidetel, mille üle toimus Üldkohtus võistlev menetlus ja mille analüüsimiseks ei ole vaja võtta ühtegi täiendavat menetlust korraldavat meedet ega teha ühtegi täiendavat menetlustoimingut, siis asub Euroopa Kohus käesolevas asjas seisukohale, et menetlusstaadium lubab teha asja suhtes otsuse ning et tuleb teha lõplik kohtuotsus (vt analoogia alusel <DATE ISO="20200908">8. septembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon ja nõukogu <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Carreras Sequeros jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑119/19 P ja C‑126/19 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:676">EU:C:2020:676</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0130">130</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) tema menetluses oleva vaidluse piires (vt selle kohta <DATE ISO="20080701">1. juuli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Chronopost ja La Poste <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. UFEX jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑341/06 P ja C‑342/06 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:375">EU:C:2008:375</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0134">134</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109</NO.P><TXT>Kõnealune hagi põhineb käesoleva kohtuotsuse punktis 8 nimetatud viiel väitel. Kuna Üldkohus lükkas tagasi esimese väite, ilma et FCB või Hispaania Kuningriik oleks vastuapellatsioonkaebuses vaidlustanud asjaomase osa põhjendatust vaidlustatud kohtuotsuses, ei sea selle kohtuotsuse<?PAGE NO="17"?> tühistamine Euroopa Kohtu poolt seda kohtuotsust kahtluse alla osas, milles Üldkohus lükkas selle väite tagasi (vt analoogia alusel <DATE ISO="20080701">1. juuli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Chronopost ja La Poste <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. UFEX jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑341/06 P ja C‑342/06 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:375">EU:C:2008:375</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0138">138</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110</NO.P><TXT>Kodukorra artikli 178 lõikes 1 on nimelt sätestatud, et vastuapellatsioonkaebuses võib nõuda Üldkohtu lahendi täielikku või osalist tühistamist, piiramata nende nõuete ulatust Üldkohtu lahendiga, nagu see on esitatud selle lahendi resolutsioonis, ja see erineb kodukorra artikli 169 lõikest 1, mis käsitleb apellatsioonkaebuse nõudeid. Sellest järeldub, et käesoleval juhul oleks FCB ja Hispaania Kuningriik võinud esitada vastuapellatsioonkaebuse, milles vaidlustavad Üldkohtu poolt esimeses kohtuastmes esitatud esimese väite tagasilükkamise. Kuna sellist vastuapellatsioonkaebust ei ole esitatud, on vaidlustatud kohtuotsusel seadusjõud osas, milles Üldkohus lükkas tagasi esimeses kohtuastmes esitatud esimese väite.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb üksnes analüüsida nelja ülejäänud väidet, mille FCB esimeses kohtuastmes esitas.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine väide, mille kohaselt on rikutud ELTL artikli 107 lõiget 1, kuna komisjon tegi eelise olemasolu hindamisel hindamisvea ja rikkus hea halduse põhimõtet selle eelise olemasolu hindamisel</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumendid</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112</NO.P><TXT>FCB, keda toetab Hispaania Kuningriik, heidab komisjonile ette, et viimati nimetatu leidis, et vaidlusalune meede andis talle ELTL artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluva eelise. Tegelikult võrdles komisjon formaalselt maksumäärasid, mida kohaldatakse vastavalt aktsiaseltsidele ja mittetulundusühendustele, ilma et ta oleks kontrollinud nende mahaarvamiste ulatust, millele neist igaühel oli õigus. Nii toimides jättis komisjon kontrollimata, kas asjaomasel ajavahemikul nelja kõnealuse jalgpalliklubi tegelik maksumäär andis neile eelise. Samas ilmneb maksumäära ja kohaldatavate mahaarvamiste kumulatiivse mõju võrdlusest, et kõnealune süsteem oli tegelikult FCB-le ebasoodne võrreldes SADidele kohaldatava süsteemiga. Komisjon rikkus seega talle pandud kohustust viia läbi toimiku kõikide asjakohaste tõendite täielik ja erapooletu analüüs. Sellega rikkus ta ka ELTL artikli 107 lõiget 1, kuna konkurentsi ei ole moonutatud, ning rikkus süütuse presumptsiooni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0113"><NO.P>113</NO.P><TXT>Komisjon ei nõustu nende argumentidega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu hinnang</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0114"><NO.P>114</NO.P><TXT>Sellega seoses piisab tõdemisest, et põhjustel, mida on sisuliselt selgitatud käesoleva kohtuotsuse punktides 79–106, ei olnud komisjon selleks, et õiguslikult piisavalt tõendada, et vaidlusalusest meetmest tulenev abikava annab selle adressaatidele ELTL artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluva eelise, kohustatud vaidlusaluses otsuses hindama erakorralise kasumi reinvesteerimise mahaarvamise mõju ega ka täpsemalt seda, kas see neutraliseerib vähendatud maksumäärast tuleneva soodustamise. Järelikult ei pidanud komisjon selle otsuse vastuvõtmiseks nõudma Hispaania Kuningriigilt asjakohaseid tõendeid, mis võimaldaks sellist hinnangut anda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0115"><NO.P>115</NO.P><TXT>Seega leidis komisjon nimetatud otsuse põhjenduses 68 põhjendatult, et mittetulundusühendustele kohaldatavat erakorralise kasumi reinvesteerimise mahaarvamist ei tule arvesse võtta, et teha kindlaks, kas vaidlusalune meede annab selle adressaatidele eelise, kuna see mahaarvamine toimub üksnes teatud tingimustel, mis ei ole alati täidetud, mistõttu ei saanud see süstemaatiliselt igal majandusaastal neutraliseerida vähendatud maksumäärast tulenevat eelist. Nagu komisjon sama otsuse põhjenduses 95 õigesti märkis, tuleb sellise mahaarvamise võimalikku mõju seevastu võtta arvesse abi tagasinõudmise menetluses igal üksikjuhul eraldi, et määrata iga maksustamisaasta kohta kindlaks tagastatava abi täpne summa.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="18"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0116"><NO.P>116</NO.P><TXT>Mis puudutab FCB väiteid, et konkurentsi ei ole moonutatud ja rikutud on süütuse presumptsiooni, mida Üldkohus käsitles vaidlustatud kohtuotsuse punktides 39 ja 40, siis selles osas tuleb tõdeda, et need ei põhine ühelgi iseseisval kaalutlusel, vaid need väited kattuvad täielikult teiste argumentidega, mis on esitatud teise väite põhjendamiseks, millega soovitakse tõendada vastavalt, et eelise olemasolu hindamisel on tehtud hindamisviga ja rikutud on hea halduse põhimõtet. Seega tuleb need argumendid samadel põhjustel tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0117"><NO.P>117</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades tuleb teine väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kolmas väide õiguspärase ootuse kaitse ja õiguskindluse põhimõtte rikkumise kohta</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumendid</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0118"><NO.P>118</NO.P><TXT>FCB väidab, et komisjon rikkus vaidlusaluses otsuses õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet sellega, et ta andis korralduse kõnealune abi tagasi nõuda. Nimelt võis FCB lähtuda õiguspärasest ootusest, et kõnealune üldine maksustamissüsteem on õiguspärane ja pealegi ei saa see klubi sellest kõrvale hoida, arvestades esiteks Hispaania maksuhalduri tegevust, mis oli nende erinevate kontrollimiste ajal, mille jooksul komisjon viis läbi ELTL artiklite 107 ja 108 kohase menetluse, jätkanud tema suhtes mittetulundusühendustele kohaldatava maksustamissüsteemi kohaldamist, ja arvestades teiseks, et see menetlus oli ilmselgelt kestnud ülemäära pikalt, sest kaebuse kättesaamise ja ametliku uurimismenetluse algatamise vahele oli jäänud enam kui neli aastat ja lisaks oli läinud veel 30 kuud vaidlusaluse otsuse tegemiseks. Lisaks tuleb FCB väitel arvesse võtta selle menetluse erandlikkust, mis algatati alles pärast Euroopa ombudsmani sekkumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0119"><NO.P>119</NO.P><TXT>Komisjon ei nõustu nende argumentidega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu hinnang</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0120"><NO.P>120</NO.P><TXT>Tuleb korrata, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast tuleneb, et kuna komisjon on vastavalt ELTL artiklile 108 kohustatud riigiabi kontrollima, siis esiteks võib abi saavatel ettevõtjatel põhimõtteliselt olla õiguspärane ootus, et abi on seaduslik, ainult siis, kui abi andmisel järgiti selles artiklis ette nähtud menetlust, ja teiseks peab hoolas ettevõtja üldiselt suutma kindlaks teha, kas kõnealust menetlust on järgitud. Eriti siis, kui abi antakse komisjoni enne teavitamata, mistõttu see on ELTL artikli 108 lõike 3 kohaselt ebaseaduslik, ei saa abisaajal sel hetkel olla õiguspärast ootust, et kõnealuse abi andmine on seaduslik (<DATE ISO="20190305">5. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Eesti Pagar</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑349/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:172">EU:C:2019:172</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0098">98</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20190729">29. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bayerische Motoren Werke ja Freistaat Sachsen <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑654/17 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:634">EU:C:2019:634</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0145">145</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). See kehtib nii individuaalse kui ka abikava alusel antud abi puhul (<DATE ISO="20200430">30. aprilli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nelson Antunes da Cunha</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑627/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:321">EU:C:2020:321</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0121"><NO.P>121</NO.P><TXT>Kuna käesoleval juhul ei olnud Hispaania Kuningriik vaidlustatud meetmest ELTL artikli 108 lõike 3 alusel teatanud, ei saa FCB mingil juhul tugineda õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte rikkumisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0122"><NO.P>122</NO.P><TXT>Täpsemalt olgu märgitud, ilma et oleks vaja võtta seisukohta menetluse väidetava ülemäära pika kestuse kohta, et kuna nimetatud liikmesriik ei võimaldanud komisjonil seda meedet ELTL artikli 107 alusel hinnata, ei anna kõnealuse menetluse kestus mingit teavet selle kohta, kas meede on selle sättega kooskõlas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0123"><NO.P>123</NO.P><TXT>Mis lõpuks puudutab õiguskindluse põhimõtte väidetavat rikkumist, siis tuleb tõdeda, et kuigi FCB viitab oma kolmanda väite pealkirjas formaalselt selle põhimõtte rikkumisele, ei ole ta siiski esitanud ühtegi eraldiseisvat argumenti, mis võiks sellist rikkumist tõendada.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="19"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0124"><NO.P>124</NO.P><TXT>Eelnevast tulenevalt tuleb kolmas väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Neljas väide, mille kohaselt on rikutud ELTL artikli 107 lõiget 1, kuna komisjon ei võtnud arvesse asjaolu, et vaidlusalune meede oli õigustatud maksustamissüsteemi sisemise loogikaga</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumendid</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0125"><NO.P>125</NO.P><TXT>FCB, keda toetab Hispaania Kuningriik, väidab, et erinevate maksustamiskordade olemasolu mittetulundusühendustele ja aktsiaseltsidele on põhjendatud Hispaania maksustamissüsteemi sisemise loogikaga. Nimelt, kui esimesena nimetatud isikud ei jaota oma kasumit oma liikmete vahel, siis teiste eesmärk on, vastupidi, teenida kasumit oma liikmetele. Sellise erineva maksustamissüsteemi olemasolu on seega õigustatud ka professionaalse jalgpalli sektoris. Komisjon rikkus aga ELTL artiklist 296 tulenevat põhjendamiskohustust ega selgitanud, mille poolest see kõnealuses sektoris nii ei ole.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0126"><NO.P>126</NO.P><TXT>Komisjon ei nõustu nende argumentidega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu hinnang</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0127"><NO.P>127</NO.P><TXT>Tuleb tõdeda, et vastupidi sellele, mida eeldab FCB oma neljanda väite põhjendamiseks esitatud argumentides, ei seisne vaidlusalune meede, mida komisjon hindas oma otsuses ELTL artikli 107 alusel, mitte selles, et Hispaania õiguses on ette nähtud erinevad maksustamissüsteemid mittetulundusühenduste ja aktsiaseltside jaoks, vaid profispordi valdkonnas mittetulundusühendustele kohaldatava maksustamissüsteemi isikulise kohaldamisala kitsendamises, mis viitab professionaalsete jalgpalliklubide erinevale kohtlemisele, lähtudes nende õiguslikust vormist, mille kasutamist neile lubatakse, ja seega kehtestab neile klubidele erinevad maksustamissüsteemid vastavalt sellele, kas nad on kohustatud oma õigusliku vormi muutma aktsiaseltsiks või võivad erandkorras jätkata tegevust mittetulundusühendusena.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0128"><NO.P>128</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et neljas väide tuleb tulemusetuse tõttu tagasi lükata osas, milles see puudutab meedet, mis ei ole vaidlusaluse otsuse esemeks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Viies väide, et rikutud on ELTL artiklit 108 ja määruse 2015/1589 artikleid 21–23 osas, milles komisjon andis korralduse olemasolev abi tagasi nõuda ega järginud seda liiki abi jaoks ette nähtud menetlust</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumendid</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0129"><NO.P>129</NO.P><TXT>FCB, keda toetab Hispaania Kuningriik, väidab, et komisjon eksis, jättes tuvastamata, et vaidlusalune meede kujutab endast <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>olemasolevat abi<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> määruse 2015/1589 artikli 1 punkti b alapunkti i tähenduses, kuna professionaalse jalgpalli sektoris tegutsevate aktsiaseltside ja mittetulundusühenduste erinev kohtlemine neile kohaldatava maksumäära osas oli juba olemas Hispaania Kuningriigi liitumisel Euroopa Majandusühendusega <DATE ISO="19860101">1. jaanuaril 1986</DATE>. Nimelt oli <DATE ISO="19781227">27. detsembri 1978. aasta</DATE> ettevõtte tulumaksu seadusega (Ley 61/1978, del Impuesto de Sociedades; <HT TYPE="ITALIC">BOE</HT> n<HT TYPE="SUP">o</HT> 312, <DATE ISO="19781230">30.12.1978</DATE>, lk 29429), mis kehtis liitumise ajal, juba kehtestatud nende äriühingute ja ühenduste suhtes erinevad maksustamissüsteemid. Järelikult ei saanud komisjon ELTL artikli 108 alusel anda abi tagasinõudmise korraldust. Nimetatud määruse artiklite 21–23 kohaselt oleks komisjon võinud hoopis leida, et vaidlusalune meede kujutab endast olemasolevat siseturuga kokkusobimatut abi ning vajaduse korral uurida selle abi lõpetamise jaoks vajalikke meetmeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0130"><NO.P>130</NO.P><TXT>Komisjon ei nõustu nende argumentidega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="20"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu hinnang</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0131"><NO.P>131</NO.P><TXT>Määruse 2015/1589 artikli 1 punkti b alapunkti i kohaselt tähendab olemasolev abi igasugust abi, mis oli olemas enne EL toimimise lepingu jõustumist ja mida vastavates liikmesriikides rakendatakse ka pärast selle lepingu jõustumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0132"><NO.P>132</NO.P><TXT>Lisaks tuleb selle määruse artikli 1 punkti c kohaselt olemasoleva abi muudatusi pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>uueks abiks<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>, mille suhtes kehtib ELTL artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus. Määruse nr 794/2004, mida on muudetud määrusega 2015/2282, artikli 4 lõike 1 esimeses lauses on selle kohta täpsustatud, et mis tahes muutus, välja arvatud puhtalt formaalsed või halduslikud muudatused, mis ei mõjuta toetusmeetme siseturuga kokkusobivuse hindamist, tuleb kvalifitseerida olemasoleva abi muutmiseks määruse 2015/1589 artikli 1 punkti c tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0133"><NO.P>133</NO.P><TXT>Käesolevas asjas ei ole tõepoolest vaidlust selles, et mittetulundusühendustele kohaldatav vähendatud maksumäär kehtis enne Hispaania Kuningriigi ühinemist Euroopa Majandusühendusega <DATE ISO="19860101">1. jaanuaril 1986</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0134"><NO.P>134</NO.P><TXT>Sellegipoolest olgu märgitud, et nagu komisjon leidis vaidlusaluse otsuse põhjenduses 79, tõi seadusega 10/1990 tehtud muudatus pärast nimetatud liitumist kaasa erineva kohtlemise profispordisektoris, võttes üldiselt professionaalsetelt jalgpalliklubidelt võimaluse tegutseda mittetulundusühendusena, jättes selle võimaluse ja sellega seotud maksustamissüsteemi üksnes neljale jalgpalliklubile, kellel on õigus seda erandit kasutada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0135"><NO.P>135</NO.P><TXT>Sellega kehtestas seadus 10/1990 ühes ja samas sektoris erineva maksualase kohtlemise, mis ei ole puhtalt formaalne ega halduslik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0136"><NO.P>136</NO.P><TXT>Eelkõige tuleb tõdeda, et see muudatus võib mõjutada hinnangut vaidlusaluse meetme kokkusobivusele ELTL artikli 107 lõikega 3, kuna võimaldades sellest tulenevat soodsamat maksualast kohtlemist üksnes teatud professionaalsetele jalgpalliklubidele, võib see muudatus mõjutada Hispaania Kuningriigi võimalust põhjendada kõnealuse abikava kokkusobivust spordi edendamise eesmärgiga, mida on analüüsitud vaidlusaluse otsuse põhjendustes 85 ja 86, mis on ühist huvi pakkuv eesmärk ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0137"><NO.P>137</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades tuleb viies väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0138"><NO.P>138</NO.P><TXT>Kuna hagi ühegi väitega ei ole nõustutud, siis tuleb hagi jätta rahuldamata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0139"><NO.P>139</NO.P><TXT>Kodukorra artikli 184 lõikes 2 on sätestatud, et kui apellatsioonkaebus on põhjendamatu või kui see on põhjendatud ja Euroopa Kohus teeb ise kohtuasjas lõpliku otsuse, otsustab ta kohtukulude jaotuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0140"><NO.P>140</NO.P><TXT>Vastavalt kodukorra artikli 138 lõikele 1, mida selle kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuste suhtes, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0141"><NO.P>141</NO.P><TXT>Kuna FCB on kohtuvaidluse kaotanud ja komisjon nõudis Üldkohtus FCB-lt kohtukulude väljamõistmist, kuid mitte Euroopa Kohtus, siis tuleb FCB-lt välja mõista komisjoni kohtukulud seoses Üldkohtu menetlusega, samas kui käesoleva apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kohtukulud tuleb jätta komisjoni enda kanda.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="21"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0142"><NO.P>142</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu kodukorra artikli 140 lõike 1 kohaselt, mida kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonimenetluse suhtes, kannavad menetlusse astunud liikmesriigid ise oma kohtukulud. Seega peab Hispaania Kuningriik, kes astus menetlusse Üldkohtus ja osales menetluses Euroopa Kohtus, kandma oma kohtukulud ise.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu <DATE ISO="20190226">26. veebruari 2019. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fútbol Club Barcelona <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑865/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:113">EU:T:2019:113</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) osas, milles selles nõustuti esimeses kohtuastmes esitatud teise väitega ja tühistati komisjoni <DATE ISO="20160704">4. juuli 2016. aasta</DATE> otsus (EL) 2016/2391 riigiabi SA.29769 (2013) (ex 2013/NN) kohta, mida Hispaania andis teatavatele jalgpalliklubidele</HT>.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta rahuldamata kohtuasjas T‑865/16 Fútbol Club Barcelona esitatud hagi otsuse 2016/2391 tühistamise nõudes.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta Fútbol Club Barcelona kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud Euroopa Liidu Üldkohtu menetluses.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">4.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta Euroopa Komisjoni käesoleva apellatsioonimenetlusega seotud kohtukulud tema enda kanda.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">5.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta Hispaania Kuningriigi kohtukulud tema enda kanda.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>