European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

L-seeria


2025/1975

29.9.2025

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2025/1975,

29.september 2025,

millega muudetakse määrust (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2025. aasta otsust (ÜVJP) 2025/1972, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

26. juulil 2010 võttis nõukogu vastu otsuse 2010/413/ÜVJP (2) ning 23. märtsil 2012 võttis nõukogu vastu määruse (EL) nr 267/2012 (3), milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid.

(2)

14. juulil 2015 jõudsid Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa Föderatsioon, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) toetusel Iraaniga kokkuleppele pikaajalises laiaulatuslikus lahenduses Iraani tuumaküsimusele. Ühise laiaulatusliku tegevuskava (edaspidi „Iraani tuumalepe“) täielik rakendamine pidi tagama, et Iraani tuumaprogramm on täielikult rahumeelne, ning andma võimaluse kaotada kõik tuumavaldkonna sanktsioonid.

(3)

20. juulil 2015 võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni 2231 (2015), millega kiidetakse Iraani tuumalepe pikaajalise laiaulatusliku lahendusena Iraani tuumaküsimusele heaks.

(4)

Nõukogu võttis 18. oktoobril 2015 vastu avalduse 2015/C 345/01, (4) milles märgiti, et kohustus kaotada vastavalt Iraani tuumaleppele kõik liidu tuumavaldkonna sanktsioonid ei piira Iraani tuumaleppega ettenähtud vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismi kasutamist ega liidu sanktsioonide taaskehtestamist juhul, kui Iraan on jätnud olulisel määral täitmata talle tuumaleppega ette nähtud kohustused. Lisaks sellele kohustus nõukogu talle kõrge esindaja, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi poolt esitatud ühise soovituse alusel viivitamata taaskehtestama kõik liidu tuumavaldkonna sanktsioonid, mis on peatatud või lõpetatud, kui Iraan on jätnud olulisel määral täitmata talle tuumaleppega ette nähtud kohustused.

(5)

28. augustil 2025 sai kõrge esindaja kui ühise laiaulatusliku tegevuskava ühiskomisjoni koordinaator (edaspidi „koordinaator“) ja ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi välisministritelt kirja ühise laiaulatusliku tegevuskava rakendamise kohta. Selle kirjaga teavitasid välisministrid ÜRO Julgeolekunõukogu, et nad uskusid faktiliste tõendite põhjal, et Iraan on jätnud olulisel määral täitmata talle tuumaleppega ette nähtud kohustused, ning algatasid seeläbi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2231 (2015) punkti 11 kohase menetluse, et taastada ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2231 (2015) kaotatud ÜRO sanktsioonid.

(6)

29. augustil 2025 saatsid kõrge esindaja, Prantsusmaa ja Saksamaa kooskõlas nõukogu avaldusega 2015/C 345/01 nõukogule ühise soovituse, milles soovitatakse kõik peatatud või lõpetatud liidu tuumavaldkonna sanktsioonid viivitamata taaskehtestada, niipea kui ÜRO on oma sanktsioonid kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2231 (2015) taastanud.

(7)

ÜRO Julgeolekunõukogu ei olnud 27. septembriks 2025, 30 päeva jooksul pärast 28. augusti 2025 toimunud teavitamist, võtnud vastu uut resolutsiooni sanktsioonide kaotamise jätkamiseks. Seetõttu tuleks kooskõlas Iraani tuumaleppe punktiga 37 taaskehtestada ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1696 (2006), 1737 (2006), 1747 (2007), 1803 (2008), 1835 (2008) ja 1929 (2010) sätted.

(8)

Kooskõlas Iraani tuumaleppe punktiga 37 ei kohaldata piiravate meetmete taaskehtestamist tagasiulatuvalt lepingute suhtes, mis on sõlmitud enne 30. septembrit 2025, või selliste lepingute täitmiseks vajalike lisalepingute suhtes, tingimusel et selliste lepingute alusel kavandatav tegevus ja nende lepingute täitmine on kooskõlas Iraani tuumaleppe ja taaskehtestatud sätetega.

(9)

Nõukogu võttis 29. septembril 2025 vastu otsuse (ÜVJP) 2025/1972, millega muudeti otsust 2010/413/ÜVJP.

(10)

Nõukogu peaks olema volitatud muutma määruse (EL) nr 267/2012 VIII ja IX lisas esitatud loetelusid, et tagada kooskõla otsuse (ÜVJP) 2025/1972 lisade muutmise protsessiga.

(11)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu reguleerimisalasse ja seepärast on nende rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõik liikmesriigid kohaldaksid nimetatud meetmeid ühetaoliselt.

(12)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 267/2012 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 267/2012 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse järgmine punkt:

„t)

„rahaliste vahendite ülekanne“ –

i)

tehing, mille maksja teostab elektrooniliselt makseteenuse pakkuja kaasabil, et saaja saaks makseteenuse pakkuja kaudu juurdepääsu rahalistele vahenditele, sõltumata sellest, kas maksja ja saaja on üks ja sama isik. „Maksja“, „saaja“ ja „makseteenuse pakkuja“ on sama tähendusega kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2007/64/EÜ (*1);

ii)

tehing, mis on tehtud mitteelektrooniliste vahenditega, nagu sularahas, tšekkide või maksekorralduse abil, et saaja saaks juurdepääsu rahalistele vahenditele, sõltumata sellest, kas maksja ja makse saaja on üks ja sama isik.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiiv 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2002/65/EÜ, 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ muutmise ning direktiivi 97/5/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 319, 5.12.2007, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2007/64/oj).“;"

b)

punkt u jäetakse välja.

2)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 2

1.   Keelatud on müüa, tarnida, üle anda või eksportida I või II lisas loetletud, liidust või väljastpoolt liitu pärinevaid kaupu ja tehnoloogiat otse või kaudselt Iraani isikule, üksusele või asutusele või Iraanis kasutamiseks.

2.   I lisas loetletakse kahesuguse kasutusega kaubad ja tehnoloogia, sealhulgas tarkvara, nagu need on määratletud nõukogu määruses (EÜ) nr 428/2009 (*2), välja arvatud käesoleva määruse I lisa A osas nimetatud teatavad kaubad ja tehnoloogia.

3.   Asjaomane liikmesriik teavitab nelja nädala jooksul teisi liikmesriike ja komisjoni määruse (EÜ) nr 428/2009 alusel antud lubadest seoses käesoleva määruse I lisa A osas esitatud kaupade ja tehnoloogiaga.

4.   II lisas on loetletud muud kaubad ja tehnoloogia, mis võivad kaasa aidata Iraani tegevusele seoses uraani rikastamise, ümbertöötamise või raske veega, tuumarelva kandesüsteemide väljatöötamisele või muude Rahvusvahelisele Aatomienergiaagentuurile (edaspidi „IAEA“) muret tekitavate või IAEA poolt lahendust vajavaks tunnistatud küsimustega seotud tegevusele, sealhulgas kaubad ja tehnoloogia, mille on kindlaks määranud ÜRO Julgeolekunõukogu ja sanktsioonide komitee.

5.   I ja II lisa ei sisalda kaupu ega tehnoloogiat, mis on kantud sõjaliste kaupade ühisesse Euroopa Liidu nimekirja (*3) (edaspidi „sõjaliste kaupade ühine nimekiri“).

Artikkel 3

1.   IIA lisas loetletud, liidust või väljastpoolt liitu pärinevate kaupade ja tehnoloogia müügiks, tarnimiseks, üleandmiseks või eksportimiseks otse või kaudselt Iraani isikule, üksusele või asutusele või nende Iraanis kasutamiseks on vaja eelnevat luba.

2.   Ekspordiks, mille jaoks on käesoleva artikli kohaselt vaja luba, annavad loa eksportija asukohajärgse liikmesriigi pädevad asutused kooskõlas määruse (EÜ) nr 428/2009 artiklis 11 sätestatud üksikasjalike eeskirjadega. Luba kehtib kogu liidus.

3.   IIA lisa hõlmab I ja II lisas loetlemata kaupu ja tehnoloogiat, mis võivad kaasa aidata uraani rikastamise, ümbertöötamise või raske veega seotud tegevusele, tuumarelva kandesüsteemide väljatöötamisele või muude IAEA-le muret tekitavate või IAEA poolt lahendust vajavaks tunnistatud küsimustega seotud tegevusele.

4.   Eksportijad esitavad pädevale asutusele kõik ekspordiloa taotlemiseks nõutavad asjakohased andmed.

5.   Pädevad asutused ei anna luba IIA lisas loetletud kaupade või tehnoloogia müügiks, tarnimiseks, üleandmiseks ega ekspordiks, kui neil on piisavalt põhjust arvata, et kaupade ja tehnoloogia müük, tarne, üleandmine või eksport on või võib olla ette nähtud kasutamiseks seoses ühe järgmise tegevusega:

a)

Iraani tegevus seoses uraani rikastamise, ümbertöötamise või raske veega;

b)

tuumarelva kandesüsteemide väljatöötamine Iraanis või

c)

muude IAEA-le muret tekitavate või IAEA poolt lahendust vajavaks tunnistatud küsimustega seotud tegevus Iraanis.

6.   Lõikes 5 sätestatud tingimuste kohaselt võivad pädevad asutused nende poolt välja antud ekspordiloa tühistada, peatada või kehtetuks tunnistada või seda muuta.

7.   Kui vastavalt lõigetele 5 või 6 pädev asutus keeldub loa andmisest, tühistab, peatab või tunnistab selle kehtetuks või piirab seda oluliselt, teatab asjaomane liikmesriik sellest teistele liikmesriikidele ja komisjonile ning vahetab nendega asjakohast teavet, järgides nõukogu määruse (EÜ) nr 515/97 (*4) sätteid sellise teabe konfidentsiaalsuse kohta.

8.   Enne seda, kui liikmesriik annab kooskõlas lõikega 5 välja loa tehinguks, mis on põhimõtteliselt sama kui tehing, mille puhul kehtib teise liikmesriigi või teiste liikmesriikide lõigete 6 ja 7 kohane loa andmisest keeldumine, konsulteerib ta esmalt liikmesriigi või liikmesriikidega, kes keeldusid loa andmisest. Kui asjaomane liikmesriik otsustab pärast sellist konsulteerimist loa siiski anda, teavitab ta sellest teisi liikmesriike ja komisjoni ning esitab kogu asjakohase teabe, millel otsus põhineb.

Artikkel 4

Keelatud on osta, importida või transportida Iraanist I ja II lisas loetletud kaupu ja tehnoloogiat otse või kaudselt, olenemata sellest, kas need pärinevad Iraanist või mitte.

(*2)  Nõukogu 5. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks (ELT L 134, 29.5.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/428/oj)."

(*3)  Uusim versioon on avaldatud väljaandes ELT C, C/2025/1499, 6.3.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/1499/oj."

(*4)  Nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrus (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1 ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1997/515/oj).“ "

3)

Artiklid 2a, 2b, 2c, 2d, 3a, 3b, 3c ja 3d jäetakse välja.

4)

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

1.   Keelatud on:

a)

osutada Iraani isikule, üksusele või asutusele või Iraanis kasutamiseks otseselt või kaudselt tehnilist abi seoses sõjaliste kaupade ühises nimekirjas loetletud kaupade ja tehnoloogiaga või seoses kõnealuses nimekirjas loetletud kaupade tarnimise, tootmise, hoolduse või kasutamisega;

b)

osutada Iraani isikule, üksusele või asutusele või Iraanis kasutamiseks otseselt või kaudselt tehnilist abi ning vahendusteenuseid seoses I või II lisas loetletud kaupade ja tehnoloogiaga või seoses I või II lisas loetletud kaupade tarnimise, tootmise, hoolduse või kasutamisega ning

c)

rahastada otseselt või kaudselt Iraani isikut, üksust või asutust ning anda talle või Iraanis kasutamiseks otseselt või kaudselt rahalist abi, sealhulgas eelkõige toetusi, laenusid ja ekspordikrediidikindlustust, seoses sõjaliste kaupade ühises nimekirjas või I või II lisas loetletud kaupade ja tehnoloogiaga nende toodete müügiks, tarnimiseks, üleandmiseks või eksportimiseks ning sellega kaasneva tehnilise abi osutamiseks.

2.   Järgmise tegevuse puhul on vaja asjaomase pädeva asutuse luba:

a)

IIA lisas loetletud kaupade ja tehnoloogiaga ning nendega varustamise, nende tootmise, hoolduse ja kasutamisega seotud tehnilise abi või vahendusteenuste otsene või kaudne osutamine Iraani isikule, üksusele või asutusele või Iraanis kasutamiseks;

b)

IIA lisas loetletud kaupade ja tehnoloogiaga seotud rahastamine ning rahalise abi, sealhulgas eelkõige toetuste, laenude või ekspordikrediidikindlustuste andmine nimetatud toodete müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks või nendega seotud tehnilise abi otseseks või kaudseks osutamiseks Iraani isikutele, üksusele või asutusele või kasutamiseks Iraanis.

3.   Pädevad asutused ei anna luba lõikes 2 osutatud tehinguks, kui neil on piisavalt põhjust arvata, et kõnealune tehing aitab või võib kaasa aidata ühele järgmistest tegevustest:

a)

Iraani tegevus seoses uraani rikastamise, ümbertöötamise või raske veega;

b)

tuumarelva kandesüsteemide väljatöötamine Iraanis või

c)

muude IAEA-le muret tekitavate või IAEA poolt lahendust vajavaks tunnistatud küsimustega seotud tegevus Iraanis.“

5)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 6

Artikli 2 lõiget 1 ja artikli 5 lõiget 1 ei kohaldata:

a)

I lisa B osas loetletud kaupade otsese või kaudse üleandmise suhtes liikmesriikide territooriumide kaudu, kui neid kaupu müüakse, tarnitakse, antakse üle või eksporditakse Iraani või Iraanis kasutamiseks seoses Iraani kergvee tuumareaktoriga, mille ehitus algas enne 2006. aasta detsembrit;

b)

IAEA tehnilise koostöö programmi kohaselt lubatud tehingute suhtes;

c)

13. jaanuaril 1993 Pariisis koostatud keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni osalisriikide kohustuste tõttu Iraani või Iraanis kasutamiseks tarnitud või üleantud kauba suhtes;

d)

käesoleva määruse I lisa C osas nimetatud kaupade ja tehnoloogia müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või eksportimiseks enne 30. septembrit 2025 sõlmitud lepingute või selliste lepingute täitmiseks vajalike lisalepingute täitmine kuni 1. jaanuarini 2026;

e)

käesoleva määruse I lisa C osas nimetatud kaupade ja tehnoloogiaga seotud tehnilise või rahalise abi andmiseks või rahastamiseks enne 30. septembrit 2025 sõlmitud lepingute täitmine kuni 1. jaanuarini 2026.

Artikkel 7

1.   Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 359/2011 artikli 1 punkti b kohaldamist, võivad liikmesriikide pädevad asutused anda neile sobivatel tingimustel loa käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 osutatud tehinguteks või käesoleva määruse artikli 5 lõikes 1 osutatud abi või vahendusteenustega seotud tehinguteks, tingimusel et:

a)

kõnealused kaubad ja tehnoloogia, abi või vahendusteenused on seotud toidu, põllumajanduse, meditsiini või muude humanitaareesmärkidega ning

b)

tehing hõlmab kaupu või tehnoloogiat, mis sisalduvad tuumatarneriikide grupi või raketitehnoloogia kontrollrežiimi loendites, mille kohta sanktsioonide komitee on eelnevalt ja iga üksikjuhtumi korral eraldi teinud otsuse, et kõnealune tehing ei aita ilmselgelt kaasa tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast ohtlikku tuumaenergiaalast tegevust toetavate tehnoloogia ega tuumarelva kandesüsteemide väljatöötamisele Iraanis.

2.   Asjaomane liikmesriik teavitab nelja nädala jooksul teisi liikmesriike ja komisjoni käesoleva artikli alusel antud lubadest.

Artikkel 8

1.   Keelatud on VI ja VIA lisas loetletud olulise varustuse ja tehnoloogia müümine, tarnimine, üleandmine või eksportimine otse või kaudselt Iraani isikule, üksusele või asutusele või Iraanis kasutamiseks.

2.   VI ja VIA lisa hõlmavad olulist varustust ja tehnoloogiat, mida kasutatakse järgmistes Iraani nafta- ja gaasitööstuse võtmesektorites:

a)

toornafta ja maagaasi leiukohtade uurimine;

b)

toornafta ja maagaasi tootmine;

c)

rafineerimine;

d)

maagaasi veeldamine.

3.   VI ja VIA lisa sisaldavad ka Iraani naftakeemiatööstuses kasutatavat olulist varustust ja tehnoloogiat.

4.   VI ja VIA lisa ei sisalda sõjaliste kaupade ühises nimekirjas ning I, II ja IIA lisas loetletud tooteid.

Artikkel 9

Keelatud on:

a)

anda otse või kaudselt tehnilist abi või osutada vahendusteenuseid, mis on seotud VI ja VIA lisas loetletud olulise varustuse ja tehnoloogiaga või VI ja VIA lisas loetletud kaupadega varustamise ning nende tootmise, hoolduse ja kasutamisega, Iraani isikule, üksusele või asutusele või Iraanis kasutamiseks;

b)

otse või kaudselt rahastada VI ja VIA lisas loetletud olulise varustuse ja tehnoloogiaga seotud tegevusi või anda sellega seotud rahalist abi Iraani isikule, üksusele või asutusele või Iraanis kasutamiseks.

Artikkel 10

1.   Artiklites 8 ja 9 sätestatud keelde ei kohaldata järgmiste tehingute suhtes:

a)

tehingud, mis teostatakse kuni 1. jaanuarini 2026 enne 30. septembrit 2025 sõlmitud kaubanduslepingu alusel, mis on seotud toornafta ja maagaasi leiukohtade uurimiseks, toornafta ja maagaasi tootmiseks ning rafineerimiseks või maagaasi veeldamiseks kasutatava olulise varustuse või tehnoloogiaga, nagu need on loetletud VI lisas, või selliste lepingute täitmiseks vajalike lisalepingute alusel või enne 30. septembrit 2025 sõlmitud lepingu või kokkuleppe alusel, mis on seotud enne 30. septembrit 2025 Iraanis tehtud investeeringuga, samuti ei takista nimetatud artiklid nendest lepingutest või kokkulepetest tulenevate kohustuste täitmist;

b)

tehingud, mis teostatakse kuni 1. jaanuarini 2026 enne 30. septembrit 2025 sõlmitud kaubanduslepingu alusel, mis on seotud naftakeemiatööstuses kasutatava olulise varustuse või tehnoloogiaga, nagu need on loetletud VI lisas, või selliste lepingute täitmiseks vajalike lisalepingute alusel või enne 30. septembrit 2025 sõlmitud lepingu või kokkuleppe alusel, mis on seotud Iraanis enne 30. septembrit 2025 tehtud investeeringuga, samuti ei takista nimetatud artiklid nendest lepingutest või kokkulepetest tulenevate kohustuste täitmist;

c)

tehingud, mis teostatakse kuni 1. jaanuarini 2026 enne 30. septembrit 2025 sõlmitud kaubanduslepingu alusel, mis on seotud toornafta ja maagaasi leiukohtade uurimiseks, toornafta ja maagaasi tootmiseks ning rafineerimiseks või maagaasi veeldamiseks kasutatava olulise varustuse või tehnoloogiaga, nagu need on loetletud VIA lisas, ning puudutab enne 30. septembrit 2025 Iraanis tehtud investeeringut toornafta ja maagaasi leiukohtade uurimiseks, toornafta ja maagaasi tootmiseks ning rafineerimiseks või maagaasi veeldamiseks, või mis on seotud enne 30. septembrit 2025 Iraanis naftakeemiatööstusesse tehtud investeeringuga, samuti ei takista nimetatud artiklid nendest lepingutest või kokkulepetest tulenevate kohustuste täitmist, või

d)

tehnilise abi andmine, mis on ette nähtud üksnes kooskõlas punktidega a, b ja c tarnitud varustuse või tehnoloogia paigaldamiseks,

tingimusel et füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kes soovib asjaomast tehingut teostada, või osutada abi sellise tehingu juures, on teatanud tehingust või abist vähemalt 20 tööpäeva ette oma asukohajärgse liikmesriigi pädevale asutusele.

2.   Artiklites 8 ja 9 sätestatud keelud ei piira artikli 12 lõike 1 punktis b ja artikli 14 lõike 1 punktis b osutatud lepingutest tulenevate kohustuste täitmist tingimusel, et need kohustused tulenevad teenuslepingutest või nende täitmiseks vajalikest lisalepingutest ja tingimusel, et kõnealuste kohustuste täitmiseks on asjaomane pädev asutus andnud eelneva loa ning et asjaomane liikmesriik on teavitanud teisi liikmesriike ja komisjoni oma kavatsusest luba anda.

Artikkel 10a

1.   Keelatud on VIB lisas loetletud olulise laevavarustuse või tehnoloogia müümine, tarnimine, üleandmine või eksportimine otse või kaudselt Iraani isikule, üksusele või asutusele või Iraanis kasutamiseks.

2.   VIB lisa hõlmab laevaehituseks, laevade hoolduseks ja taasseadistamiseks vajalikku olulist laevavarustust ja tehnoloogiat, sealhulgas naftatankerite ehitamiseks kasutatavat varustust ja tehnoloogiat.

Artikkel 10b

Keelatud on:

a)

anda otse või kaudselt tehnilist abi või osutada vahendusteenuseid, mis on seotud VIB lisas loetletud olulise varustuse ja tehnoloogiaga või VIB lisas loetletud kaupadega varustamise ja nende tootmise, hoolduse ja kasutamisega, Iraani isikule, üksusele või asutusele või Iraanis kasutamiseks;

b)

otse või kaudselt rahastada VIB lisas loetletud olulise varustuse ja tehnoloogiaga seotud tegevusi või anda sellega seotud rahalist abi Iraani isikule, üksusele või asutusele või Iraanis kasutamiseks.

Artikkel 10c

1.   Artiklites 10a ja 10b sätestatud keelud ei piira olulise laevavarustuse ja tehnoloogia tarnimist laevale, mis ei ole Iraani isiku, üksuse või asutuse omandis või tema kontrolli all ja mis on vääramatu jõu tõttu sunnitud viibima Iraani sadamas või Iraani territoriaalvetes.

2.   Artiklites 10a ja 10b sätestatud keelde ei kohaldata enne 30. septembrit 2025 sõlmitud lepingute või selliste lepingute täitmiseks vajalike lisalepingute täitmise suhtes kuni 1. jaanuarini 2026.“

6)

Artikkel 10d asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10d

1.   Keelatud on VIIA lisas loetletud tarkvara müümine, tarnimine, üleandmine või eksportimine otse või kaudselt Iraani isikule, üksusele või asutusele või Iraanis kasutamiseks.

2.   VIIA lisa hõlmab Islami revolutsioonilise kaardiväe otsese või kaudse kontrolli alla kuuluvate tööstusharude või tuuma-, sõjaliste ja ballistiliste rakettide väljatöötamise programmide jaoks olulise tööstusprotsessi integreerimise tarkvara.“

7)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 10e

Keelatud on:

a)

anda otse või kaudselt tehnilist abi või osutada vahendusteenuseid, mis on seotud VIIA lisas loetletud olulise varustuse ja tehnoloogiaga või VIIA lisas loetletud kaupadega varustamise ja nende tootmise, hoolduse ja kasutamisega, Iraani isikule, üksusele või asutusele või Iraanis kasutamiseks;

b)

otse või kaudselt rahastada VIIA lisas loetletud tarkvaraga seotud tegevusi või anda sellega seotud rahalist abi Iraani isikule, üksusele või asutusele või Iraanis kasutamiseks.

Artikkel 10f

Artiklites 10d ja 10e sätestatud keelde ei kohaldata enne 30. septembrit 2025 sõlmitud lepingute või selliste lepingute täitmiseks vajalike lisalepingute täitmise suhtes kuni 1. jaanuarini 2026.

Artikkel 11

1.   Keelatud on:

a)

importida toornaftat või naftasaaduseid liitu, kui need

i)

on pärit Iraanist või

ii)

on eksporditud Iraanist;

b)

osta toornaftat või naftasaaduseid, mis asuvad Iraanis või on pärit Iraanist;

c)

transportida toornaftat või naftasaaduseid, mis on pärit Iraanist või mida eksporditakse Iraanist muusse riiki, ning

d)

pakkuda otseselt või kaudselt rahastamist või rahalist abi, sealhulgas tuletisinstrumente, kindlustust ja edasikindlustust, mis on seotud Iraanist pärit või Iraanist imporditud toornafta ja naftasaaduste impordi, ostu või transpordiga.

2.   Toornafta ja naftasaadustena käsitatakse IV lisas loetletud tooteid.

Artikkel 12

1.   Artiklis 11 sätestatud keelde ei kohaldata järgmise suhtes:

a)

enne 30. septembrit 2025 sõlmitud kaubanduslepingute või selliste lepingute täitmiseks vajalike lisalepingute täitmine kuni 1. jaanuarini 2026;

b)

enne 30. septembrit 2025 sõlmitud kaubanduslepingute või selliste lepingute täitmiseks vajalike lisalepingute täitmine, kui sellises lepingus on sõnaselgelt ette nähtud, et Iraani toornafta ja naftasaaduste tarned või nendest saadud tulu on ette nähtud liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvatele isikutele, üksustele või asutustele tasumata summade hüvitamiseks;

c)

enne 30. septembrit 2025 või vastavalt punktile a hiljemalt 30. septembril 2025 või vastavalt punktile b Iraanist eksporditud toornafta või naftasaadused;

d)

sellise punkrikütuse ost, mille on tootnud ja tarninud muu kolmas riik kui Iraan ja mis on ette nähtud laevamootorite käivitamiseks;

e)

sellise punkrikütuse ost, mis on ette nähtud sellise laeva mootori käivitamiseks, mis on vääramatu jõu tõttu sunnitud viibima Iraani sadamas või Iraani territoriaalvetes,

tingimusel et isik, üksus või asutus, kes soovib punktides a, b või c osutatud lepingut täita, on teatanud toimingust või tehingust vähemalt 20 tööpäeva ette oma asukohajärgse liikmesriigi pädevale asutusele.

2.   Artikli 11 lõike 1 punktis d sätestatud keeldu ei kohaldata kuni 1. jaanuarini 2026 otseselt või kaudselt pakutud tsiviilvastutuse ja keskkonnavastutuse kindlustuse ning edasikindlustuse suhtes.

Artikkel 13

1.   Keelatud on:

a)

importida liitu naftakeemiatooteid, kui need

i)

on pärit Iraanist või

ii)

on eksporditud Iraanist;

b)

osta naftakeemiatooteid, mis asuvad Iraanis või on pärit Iraanist;

c)

transportida naftakeemiatooteid, kui need on pärit Iraanist või neid eksporditakse Iraanist muusse riiki, ning

d)

pakkuda otseselt või kaudselt rahastamist või rahalist abi, sealhulgas tuletisinstrumente, kindlustust ja edasikindlustust, mis on seotud Iraanist pärit või Iraanist imporditud naftakeemiatoodete impordi, ostu või transpordiga.

2.   Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse „naftakeemiatoodetena“ V lisas loetletud tooteid.

Artikkel 14

1.   Artiklis 13 sätestatud keelde ei kohaldata järgmise suhtes:

a)

enne 30. septembrit 2025 sõlmitud kaubanduslepingute või selliste lepingute täitmiseks vajalike lisalepingute täitmine kuni 1. jaanuarini 2026;

b)

enne 30. septembrit 2025 sõlmitud kaubanduslepingute või selliste lepingute täitmiseks vajalike lisalepingute, sealhulgas transpordi- ja kindlustuslepingute täitmine, kui sellises lepingus on sõnaselgelt ette nähtud, et Iraani naftakeemiatoodete või nendest saadud tulu on mõeldud liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvatele isikutele, üksustele või asutustele tasumata summade hüvitamiseks;

c)

enne 30. septembrit 2025 või vastavalt punktile a hiljemalt 30. septembril 2025 või vastavalt punktile b Iraanist eksporditud naftakeemiatooted,

tingimusel et isik, üksus või asutus, kes soovib asjaomast lepingut täita, on teatanud toimingust või tehingust vähemalt 20 tööpäeva ette oma asukohajärgse liikmesriigi pädevale asutusele.

2.   Artikli 13 lõike 1 punktis d sätestatud keeldu ei kohaldata kuni 1. jaanuarini 2026 otseselt või kaudselt pakutud tsiviilvastutuse ja keskkonnavastutuse kindlustuse ning edasikindlustuse suhtes.

Artikkel 14a

1.   Keelatud on:

a)

osta, transportida või importida liitu maagaasi, mis on pärit Iraanist või mis on eksporditud Iraanist;

b)

vahetada maagaasi, mis on pärit Iraanist või mis on eksporditud Iraanist;

c)

osutada otse või kaudselt vahendusteenuseid, pakkuda rahastamist või anda rahalist abi, sealhulgas tuletisinstrumente, kindlustust ja edasikindlustust ning kindlustuse ja edasikindlustusega seotud vahendusteenuseid, mis on seotud punktides a ja b osutatud tegevusega.

2.   Lõikes 1 sätestatud keelde ei kohaldata järgmise suhtes:

a)

maagaas, mis on eksporditud muust riigist kui Iraan, kui eksporditud gaas on segunenud Iraanist pärit gaasiga muu riigi kui Iraani infrastruktuuris;

b)

maagaasi ost Iraanis, kui seda teevad liikmesriikide kodanikud tsiviileesmärkidel, sealhulgas eluruumide kütmiseks või elektrienergia saamiseks või diplomaatiliste esinduste ülalpidamiseks, või

c)

muust riigist kui Iraan pärit maagaasi liitu tarnimise lepingute täitmine.

3.   Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse „maagaasina“ IVA lisas loetletud tooteid.

4.   Lõike 1 kohaldamisel tähendab „vahetama“ eri päritolu maagaasivoogude vahetamist.

Artikkel 15

1.   Keelatud on:

a)

müüa, tarnida, anda üle või eksportida VII lisas loetletud, liidust või väljastpoolt liitu pärinevat kulda, väärismetalle ja teemante otse või kaudselt Iraani valitsusele ning selle avalik-õiguslikele asutustele, ettevõtetele ja ametkondadele või nende nimel või juhtimisel tegutsevatele isikutele, üksustele või asutustele või nende omandis või kontrolli all olevatele üksustele või asutustele;

b)

osta, importida või transportida otse või kaudselt VII lisas loetletud, Iraanist või väljastpoolt Iraani pärinevat kulda, väärismetalle ja teemante Iraani valitsuselt ning selle avalik-õiguslikelt asutustelt, ettevõtetelt ja ametkondadelt või nende nimel või juhtimisel tegutsevatelt isikutelt, üksustelt või asutustelt või nende omandis või kontrolli all olevatelt üksustelt või asutustelt ning

c)

pakkuda otseselt või kaudselt tehnilist abi või vahendusteenuseid, rahastamist või rahalist abi, mis on seotud punktides a ja b nimetatud kaupadega, Iraani valitsusele ning selle avalik-õiguslikele asutustele, ettevõtetele ja ametkondadele või nende nimel või juhtimisel tegutsevatele isikutele, üksustele või asutustele või nende omandis või kontrolli all olevatele üksustele või asutustele.

2.   VII lisa hõlmab kulda, väärismetalle ja teemante, mille suhtes kehtivad lõikes 1 nimetatud keelud.“

8)

Artikkel 15a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15a

1.   Keelatud on VIIB lisas loetletud grafiidi, teatavate toormetallide või pooltoodete müümine, tarnimine, üleandmine või eksportimine otse või kaudselt Iraani isikule, üksusele või asutusele või Iraanis kasutamiseks.

2.   VIIB lisa hõlmab Islami revolutsioonilise kaardiväe otsese või kaudse kontrolli alla kuuluvate tööstusharude või tuuma-, sõjaliste ja ballistiliste rakettide väljatöötamise programmide jaoks tarvilikku grafiiti, teatavaid toormetalle või pooltooteid (näiteks alumiinium ja teras).

3.   Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata I, II ja IIA lisas loetletud kaupade suhtes.“

9)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 15b

1.   Keelatud on:

a)

anda otse või kaudselt tehnilist abi või osutada vahendusteenuseid, mis on seotud VIIB lisas loetletud kaupade või VIIB lisas loetletud kaupadega varustamise ja nende tootmise, hoolduse ja kasutamisega, Iraani isikule, üksusele või asutusele või Iraanis kasutamiseks;

b)

otse või kaudselt rahastada VIIB lisas loetletud kaupadega seotud tegevusi või anda sellega seotud rahalist toetust Iraani isikule, üksusele või asutusele või Iraanis kasutamiseks.

2.   Lõikes 1 sätestatud keelde ei kohaldata I, II ja IIA lisas loetletud kaupade suhtes.

Artikkel 15c

Artiklis 15a sätestatud keelde ei kohaldata enne 30. septembrit 2025 sõlmitud lepingute või selliste lepingute täitmiseks vajalike lisalepingute täitmise suhtes kuni 1. jaanuarini 2026.

Artikkel 16

Keelatud on uute trükitud või vermitud või veel ringlusse laskmata Iraani vääringus pangatähtede ja müntide müümine, tarnimine, üleandmine või eksportimine otse või kaudselt Iraani keskpanka või Iraani keskpanga jaoks.

III PEATÜKK

TEATAVATE ÄRIÜHINGUTE RAHASTAMISE PIIRANGUD

Artikkel 17

1.   Keelatud on järgmine tegevus:

a)

finantslaenu või krediidi andmine lõikes 2 osutatud Iraani isikule, üksusele või asutusele;

b)

osaluse omandamine või suurendamine lõikes 2 osutatud Iraani isikus, üksuses või asutuses;

c)

ühisettevõtte loomine lõikes 2 osutatud Iraani isiku, üksuse või asutusega.

2.   Lõikes 1 osutatud keeldu kohaldatakse Iraani isiku, üksuse või asutuse suhtes, kes:

a)

toodab sõjaliste kaupade ühises nimekirjas või I või II lisas loetletud kaupu või tehnoloogiat;

b)

uurib toornafta ja maagaasi leiukohti, toodab toornaftat ja maagaasi, rafineerib kütuseid või veeldab maagaasi või

c)

on seotud naftakeemiatööstusega.

3.   Lõike 2 punktides b ja c kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„toornafta ja maagaasi leiukohtade uurimine“ – toornafta ja maagaasi leiukohtade uurimine, geoloogiline luure ja haldamine, samuti selliste leiukohtadega seotud geoloogiliste teenuste osutamine;

b)

„toornafta ja maagaasi tootmine“ – maagaasi mahtedastamisteenused transiidi või otseselt omavahel seotud võrkudesse tarnimise eesmärgil;

c)

„rafineerimine“ – süsivesinike eeltöötlemine, töötlemine või ettevalmistamine kütuste lõplikuks müügiks;

d)

„naftakeemiatööstus“ – V lisas sisalduvaid tooteid valmistavad ettevõtted.

4.   Keelatud on koostöö Iraani isiku, üksuse või asutusega, kes tegeleb maagaasi edastamisega, nagu on osutatud lõike 3 punktis b.

5.   Lõikes 4 kohaldamisel tähendab „koostöö“:

a)

investeerimiskulude jagamist integreeritud või hallatavas tarneahelas maagaasi vastuvõtmiseks otse Iraani territooriumilt või tarnimiseks otse Iraani territooriumile ning

b)

otsekoostööd Iraani territooriumil paiknevatesse veeldatud maagaasi rajatistesse või nendega otse ühendatud veeldatud maagaasi rajatistesse investeerimiseks.

Artikkel 18

1.   Selleks et investeerida artikli 17 lõikes 1 osutatud tehingute kaudu Iraani isikusse, üksusesse või asutusse, kes toodab IIA lisas loetletud kaupu või tehnoloogiat, on vaja asjaomase pädeva asutuse luba.

2.   Pädevad asutused ei anna luba lõikes 1 osutatud tehinguks, kui neil on piisavalt põhjust arvata, et kõnealune tehing aitaks kaasa ühele järgmistest tegevustest:

a)

Iraani tegevus seoses uraani rikastamise, ümbertöötamise või raske veega;

b)

tuumarelva kandesüsteemide väljatöötamine Iraanis või

c)

muude IAEA-le muret tekitavate või IAEA poolt lahendust vajavaks tunnistatud küsimustega seotud tegevus Iraanis.

Artikkel 19

1.   Erandina artikli 17 lõike 2 punktist a võivad pädevad asutused anda neile sobivatel tingimustel loa artikli 17 lõikes 1 osutatud tehingute kaudu investeerimiseks, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

investeeringud on seotud toidu, põllumajanduse, meditsiini või muude humanitaareesmärkidega ning

b)

investeeritud on Iraani isikusse, üksusesse või asutusse, kes toodab tuumatarneriikide grupi ja raketitehnoloogia kontrollrežiimi loendites loetletud kaupu või tehnoloogiat, mille puhul sanktsioonide komitee on eelnevalt ja iga üksikjuhtumi korral eraldi teinud otsuse, et kõnealune tehing ei aita ilmselgelt kaasa tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast ohtlikku tuumaenergiaalast tegevust toetavate tehnoloogiate ega tuumarelva kandesüsteemide väljatöötamisele Iraanis.

2.   Asjaomane liikmesriik teavitab nelja nädala jooksul teisi liikmesriike ja komisjoni käesoleva artikli alusel antud lubadest.

Artikkel 20

Artikli 17 lõike 2 punkti b ei kohaldata finantslaenu või krediidi andmise ega osaluse omandamise või suurendamise suhtes, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

tehing toimub enne 30. septembrit 2025 sõlmitud kokkuleppe või lepingu alusel ning

b)

pädevat asutust on teavitatud nimetatud kokkuleppest või lepingust vähemalt 20 tööpäeva ette.

Artikkel 21

Artikli 17 lõike 2 punkti c ei kohaldata finantslaenu või krediidi andmise ega osaluse omandamise või suurendamise suhtes, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

tehing toimub enne 30. septembrit 2025 sõlmitud kokkuleppe või lepingu alusel ning

b)

pädevat asutust on teavitatud nimetatud kokkuleppest või lepingust vähemalt 20 tööpäeva ette.

Artikkel 22

Keelatud on kokkuleppe sõlmimisega või muul viisil vastu võtta või heaks kiita ühe või mitme Iraani isiku, üksuse või asutuse poolt finantslaenu või krediidi andmist ettevõttele, osaluse omandamist või suurendamist ettevõttes või ühisettevõtte moodustamist ettevõttega, kes tegutseb järgmises valdkonnas:

a)

uraani kaevandamine;

b)

uraani rikastamine ja ümbertöötamine;

c)

tuumatarneriikide grupi ja raketitehnoloogia kontrollrežiimi loenditesse kantud kaupade või tehnoloogia tootmine.“

10)

Artikli 23 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Ilma et see piiraks artiklites 24, 25, 26, 27, 28, 28a ja 29 sätestatud erandeid, on keelatud osutada spetsiaalseid finantsandmete vahetamiseks kasutatavaid finantssõnumiteenuseid VIII ja IX lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele.“

11)

Artikkel 23a jäetakse välja.

12)

Artiklid 24–28a asendatakse järgmistega:

„Artikkel 24

Erandina artiklist 23 võivad pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

kohus, haldusorgan või vahekohus on rahaliste vahendite või majandusressursside suhtes kasutanud kinnipidamisõigust enne kuupäeva, mil sanktsioonide komitee, ÜRO Julgeolekunõukogu või nõukogu on artiklis 23 osutatud isiku, üksuse või asutuse loetellu kandnud, või teinud nende kohta enne nimetatud kuupäeva otsuse;

b)

rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse ainult sellise kinnipidamisõigusega tagatud või sellise otsusega tunnustatud nõuete rahuldamiseks kõnealuseid nõudeid omavate isikute õigusi reguleerivate õigusnormidega seatud piires;

c)

kinnipidamisõigusest või otsusest ei saa kasu VIII või IX lisas loetletud isikud, üksused või asutused;

d)

kinnipidamisõiguse või otsuse tunnustamine ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga ning

e)

artikli 23 lõike 1 kohaldamisel on liikmesriik kinnipidamisõiguse või otsuse sanktsioonide komiteele teatavaks teinud.

Artikkel 25

Erandina artiklist 23 ja tingimusel, et VIII või IX lisas loetletud isik, üksus või asutus teeb makse vastavalt lepingule või kokkuleppele, mis sõlmiti, või kohustusele, mis tekkis asjaomasele isikule, üksusele või asutusele enne kuupäeva, mil sanktsioonide komitee, ÜRO Julgeolekunõukogu või nõukogu kandis kõnealuse isiku, üksuse või asutuse loetellu, võivad pädevad asutused anda neile sobivatel tingimustel loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

asjaomane pädev asutus on otsustanud, et:

i)

rahalisi vahendeid ja majandusressursse kasutab nõukogu otsuse VIII või IX lisas loetletud isik, üksus või asutus makseteks;

ii)

makse ei aita kaasa käesoleva määruse alusel keelatud tegevusele. Kui makse on tasu juba teostatud kaubandustegevuse eest ja kui teise liikmesriigi pädev asutus on eelnevalt kinnitanud, et kõnealune tegevus ei olnud selle teostamise ajal keelatud, loetakse, et makse ei aita prima facie kaasa keelatud tegevusele;

iii)

makse ei ole vastuolus artikli 23 lõikega 3 ning

b)

artikli 23 lõike 1 kohaldamisel on asjaomane liikmesriik teavitanud sanktsioonide komiteed kõnealusest otsusest ja oma kavatsusest anda luba ning sanktsioonide komitee ei ole esitanud selle kohta vastuväiteid kümne tööpäeva jooksul alates teavitamisest.

Artikkel 26

1.   Erandina artiklist 23 võivad pädevad asutused lubada teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamist või kättesaadavaks tegemist neile sobivatel tingimustel, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

asjaomane pädev asutus on teinud kindlaks, et asjaomased rahalised vahendid või majandusressursid on:

i)

vajalikud VIII või IX lisas loetletud isikute ja nende ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste rahuldamiseks, sealhulgas toiduainete, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude, maksude, kindlustusmaksete ning kommunaalteenuste eest tasumiseks;

ii)

ette nähtud üksnes õigusabiteenustega seotud mõistlike töötasude maksmiseks ja nendest teenustest tulenevate kulude hüvitamiseks;

iii)

tasud või teenustasud külmutatud rahaliste vahendite või muude majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest või

iv)

ette nähtud üksnes tasude maksmiseks seoses laevadelt lipu äravõtmisega ning

b)

kui luba on seotud VIII lisas loetletud isiku, üksuse või asutusega, on asjaomane liikmesriik teavitanud sanktsioonide komiteed punktis a nimetatud otsusest ja oma kavatsusest anda luba ning sanktsioonide komitee ei ole esitanud selle kohta vastuväiteid viie tööpäeva jooksul alates teavitamisest.

2.   Erandina artiklist 23 võivad pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks ning kättesaadavaks tegemiseks pärast seda, kui nad on otsustanud, et need rahalised vahendid või majandusressursid on vajalikud erakorraliste kulude katmiseks või kaupade eest maksmiseks või nende üleandmiseks juhul, kui neid hangitakse seoses Iraani kergvee tuumareaktoriga, mille ehitus algas enne 30. septembrit 2025, või artikli 6 punktides b ja c osutatud eesmärkidel kaupade eest maksmiseks või nende üleandmiseks, kui luba käsitleb VIII lisas nimetatud isikut, üksust või asutust, asjaomane liikmesriik on sanktsioonide komiteed sellest otsusest teavitanud ja kõnealune komitee on otsuse heaks kiitnud.

Artikkel 27

Erandina artikli 23 lõigetest 2 ja 3 võivad pädevad asutused anda neile sobivatel tingimustel loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks või nende kättesaadavaks tegemiseks, kui nad on otsustanud, et need rahalised vahendid või majandusressursid on vajalikud rahvusvahelise õiguse kohaselt puutumatu diplomaatilise või konsulaaresinduse või rahvusvahelise organisatsiooni ametlikel eesmärkidel.

Artikkel 28

Erandina artikli 23 lõikest 2 võivad pädevad asutused samuti anda loa vastavalt tingimustele, mida nad asjakohaseks peavad:

a)

Iraani keskpanga teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks, kui nad on teinud kindlaks, et need rahalised vahendid või majandusressursid on vajalikud, et anda krediidi- või finantseerimisasutustele likviidsus kaubandustegevuse rahastamiseks, või kaubanduslaenude teenindamiseks, või

b)

Iraani keskpangas hoitavate teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks, kui nad on teinud kindlaks, et need rahalised vahendid või majandusressursid on vajalikud Iraani isiku, üksuse või asutuse poolt enne 30. septembrit 2025 sõlmitud lepingust või kokkuleppest tuleneva nõude hüvitamiseks, kui lepingus või kokkuleppes on ette nähtud liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvatele isikutele, üksustele või asutustele tasumata summade hüvitamine,

tingimusel et asjaomane liikmesriik on teavitanud teisi liikmesriike ja komisjoni oma kavatsusest anda luba vähemalt kümme tööpäeva enne loa andmist.

Artikkel 28a

Artikli 23 lõigetes 2 ja 3 sätestatud keelde ei kohaldata selliste toimingute ja tehingute suhtes, mis on seotud IX lisas loetletud üksustega,

a)

kellele kuuluvad õigused, mis tulenevad enne 30. septembrit 2025 muu suveräänse valitsuse poolt kui Iraan esialgselt sõlmitud toodangu jagamise lepingust, millele on osutatud artiklis 39, kuivõrd nimetatud toimingud ja tehingud on seotud kõnealuste üksuste osalusega nimetatud lepingus;

b)

kui see on vajalik artikli 12 lõike 1 punktis b osutatud lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks kuni 1. jaanuarini 2026, tingimusel et asjaomane pädev asutus on iga sellise toimingu ja tehingu jaoks andnud eraldi eelneva loa ning et asjaomane liikmesriik on teavitanud teisi liikmesriike ja komisjoni oma kavatsusest luba anda.“

13)

Artikkel 28b jäetakse välja.

14)

Artikkel 29 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 29

1.   Artikli 23 lõige 3 ei takista finantseerimis- ega krediidiasutustel külmutatud kontode krediteerimist, kui loetellu kantud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kontole kantakse üle rahalisi vahendeid, tingimusel et ka kõik neile kontodele lisatavad summad külmutatakse. Finants- või krediidiasutus teavitab sellistest tehingutest viivitamata pädevaid asutusi.

2.   Artikli 23 lõiget 3 ei kohaldata külmutatud kontodele lisatud järgmiste summade suhtes:

a)

nende kontode intressid või muud tulud või

b)

maksed, mis tulenevad lepingust või kokkuleppest, mis sõlmiti, või kohustusest, mis tekkis enne kuupäeva, mil sanktsioonide komitee, ÜRO Julgeolekunõukogu või nõukogu artiklis 23 osutatud isiku, üksuse või asutuse loetellu kandis,

tingimusel et sellised intressid või muud tulud ja maksed on vastavalt artikli 23 lõikele 1 või 2 külmutatud.

3.   Käesolevat artiklit ei tõlgendata artiklis 30 osutatud rahaliste vahendite ülekannete tegemise loana.“

15)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 30

1.   Keelatud on rahaliste vahendite ülekandmine ühelt poolt artikli 49 kohaselt käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate finantseerimis- ja krediidiasutuste ning teiselt poolt järgmiste asutuste vahel:

a)

Iraanis asuvad krediidi- ja finantseerimis- ning valuutavahetusasutused;

b)

Iraanis asuvad krediidi- ja finantseerimis- ning valuutavahetusasutuste filiaalid ja tütarettevõtjad, kui nad kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse;

c)

Iraanis asuvad krediidi- ja finantseerimis- ning valuutavahetusasutuste filiaalid ja tütarettevõtjad, kui nad ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse, ning

d)

krediidi- ja finantseerimis- ning valuutavahetusasutused, mille asukoht ei ole Iraanis, kuid mida kontrollivad Iraanis asuvad isikud või üksused,

välja arvatud juhul, kui kõnealused ülekanded kuuluvad lõike 2 kohaldamisalasse ja neid on menetletud kooskõlas lõikega 3.

2.   Kooskõlas lõikega 3 võib anda loa järgmisteks ülekanneteks:

a)

toiduainete, tervishoiu või meditsiiniseadmetega seotud või põllumajanduslikel või humanitaareesmärkidel tehtavad ülekanded;

b)

eraisikute rahaülekanded;

c)

konkreetse kaubanduslepingu kohased ülekanded, mis ei ole käesoleva määrusega keelatud;

d)

rahvusvahelise õiguse kohaselt puutumatu diplomaatilise või konsulaaresinduse või rahvusvahelise organisatsiooniga seotud ülekanded, kui sellised ülekanded on ette nähtud rahvusvahelise õiguse kohaselt puutumatu diplomaatilise või konsulaaresinduse või rahvusvahelise organisatsiooni ametlikel eesmärkidel kasutamiseks;

e)

ülekanded, mis käsitlevad makseid, et rahuldada nõudeid Iraani isiku, üksuse või asutuse poolt või vastu, või samalaadseid ülekandeid, tingimusel et need ei aita kaasa käesoleva määruse alusel keelatud tegevusele ja et otsus tehakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi, kui asjaomane liikmesriik on teavitanud teisi liikmesriike ja komisjoni oma kavatsusest anda luba vähemalt kümme päeva enne loa andmist;

f)

ülekanded, mis on vajalikud artikli 12 lõike 1 punktis b osutatud lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks.

3.   Rahaliste vahendite ülekannet, mille tegemiseks võidakse anda lõike 2 kohane luba, menetletakse järgmiselt:

a)

toiduainete, tervishoiu või meditsiiniseadmetega seotud või põllumajanduslikel või humanitaareesmärkidel tehtavatest tehingutest tulenevad alla 100 000 euro suurused või samaväärsed ülekanded ning eraisikute rahaülekannetega seotud tehingutest tulenevad alla 40 000 euro suurused või samaväärsed ülekanded tehakse ilma eelneva loa nõudeta.

Kui ülekande summa on 10 000 eurot või kui ülekanne ületab seda või sellega samaväärset summat, siis teavitatakse sellest eelnevalt kirjalikult asjaomase liikmesriigi pädevat asutust;

b)

toiduainete, tervishoiu või meditsiiniseadmetega seotud või põllumajanduslikel või humanitaareesmärkidel tehtavatest tehingutest tulenevate 100 000 euro suuruste või seda või sellega samaväärset summat ületavate ülekannete ning isiklike rahaülekannetega seotud tehingutest tulenevate 40 000 euro suuruste või seda või sellega samaväärset summat ületavate ülekannete jaoks on vaja asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse eelnevat luba vastavalt lõikele 2.

Liikmesriigid teavitavad üksteist tagasilükatud taotlustest iga kolme kuu järel;

c)

kõigi muude 10 000 euro suuruste või seda summat või sellega samaväärset summat ületavate ülekannete jaoks taotletakse eelnevalt luba asjaomase liikmesriigi pädevalt asutuselt vastavalt lõikele 2.

Liikmesriigid teavitavad üksteist lubade andmisest iga kolme kuu järel.

4.   Väiksema kui 10 000 euro suuruse või samaväärse ülekande tegemiseks ei ole vaja eelnevat luba ja sellest ei pea teavitama.

5.   Lõike 1 punktide a–d kohaldamisalasse kuuluvale üksusele tehtavate rahaliste vahendite ülekannetega seotud teavitused ja loataotlused saadab maksja makseteenuse osutaja ise või enda nimel selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus on makseteenuse osutaja asukoht.

Lõike 1 punktide a–d kohaldamisalasse kuuluvalt üksuselt tehtavate rahaliste vahendite ülekannetega seotud teavitused ja loataotlused saadab makse saaja makseteenuse osutaja ise või enda nimel selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus on makseteenuse osutaja asukoht.

Kui maksja või makse saaja makseteenuse osutaja ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse, saadab juhul, kui tegemist on ülekandega lõike 1 punktide a–d kohaldamisalasse kuuluvale üksusele, maksja, ja juhul, kui tegemist on ülekandega lõike 1 punktide a–d kohaldamisalasse kuuluvalt üksuselt, makse saaja teavitused ja loataotlused selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus on maksja või makse saaja elukoht.

6.   Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad krediidi- ja finantseerimisasutused korraldavad käesoleva määruse sätete rikkumise tõkestamiseks lõike 1 punktides a–d osutatud üksustega toimuva tegevuse raames järgmisi tugevdatud kontrolle:

a)

jälgivad pidevalt kontode kasutamist, eelkõige oma kliendikontrolli programmide abil;

b)

nõuavad, et maksekorralduse andmeväljad, mis on seotud makse algataja ja makse saajaga, oleksid täidetud, ning nimetatud teabe esitamata jätmisel keelduvad tehingu tegemisest;

c)

säilitavad kõik tehingutega seotud andmed viie aasta jooksul ja teevad need taotluse korral kättesaadavaks riiklikele asutustele;

d)

kui on põhjendatud alus kahtlustada, et krediidi- ja finantseerimisasutustega toimuv tegevus võib rikkuda käesolevat määrust, teatavad oma kahtlustest viivitamata asjaomase liikmesriigi rahapesu andmebüroole või muule pädevale asutusele, kelle on määranud asjaomane liikmesriik, ilma et see piiraks artiklite 5 ja 23 kohaldamist. Rahapesu andmebüroo või muu pädev asutus tegutseb riikliku keskusena, kes saab ja analüüsib kahtlasi tehinguid käsitlevaid teateid seoses käesoleva määruse võimaliku rikkumisega. Rahapesu andmebürool või muul pädeval asutusel on otsene või kaudne ning õigeaegne juurdepääs finants-, haldus- ja õiguskaitseteabele, mida ta vajab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks, sealhulgas kahtlasi tehinguid käsitlevate teadete analüüsimiseks.

Artikkel 30a

1.   Selliste rahaliste vahendite ülekandeid Iraani isikule, üksusele või asutusele ning Iraani isikult, üksuselt või asutuselt, mis ei kuulu artikli 30 lõike 1 kohaldamisalasse, menetletakse järgmiselt:

a)

toiduainete, tervishoiu või meditsiiniseadmetega seotud või põllumajanduslikel või humanitaareesmärkidel tehtavatest tehingutest tulenevad ülekanded tehakse ilma eelneva loa nõudeta.

Kui ülekande summa on 10 000 eurot või kui ülekanne ületab seda või sellega samaväärset summat, siis teavitatakse sellest eelnevalt kirjalikult asjaomase liikmesriigi pädevat asutust;

b)

muud alla 40 000 euro suurused ülekanded tehakse ilma eelneva loa nõudeta.

Kui ülekande summa on 10 000 eurot või kui ülekanne ületab seda või sellega samaväärset summat, siis teavitatakse sellest eelnevalt kirjalikult asjaomase liikmesriigi pädevat asutust;

c)

kõigi muude ülekannete jaoks, mille summa on 40 000 eurot, või kui need ülekanded ületavad seda või sellega samaväärset summat, taotletakse eelnevat luba asjaomase liikmesriigi pädevalt asutuselt.

Liikmesriigid teavitavad üksteist tagasilükatud taotlustest iga kolme kuu järel.

2.   Väiksema kui 10 000 euro suuruse või samaväärse ülekande tegemiseks ei ole vaja eelnevat luba ja sellest ei pea teavitama.

3.   Rahaliste vahendite ülekannetega seotud teavitusi ja loataotlusi menetletakse järgmiselt:

a)

rahaliste vahendite elektrooniliste ülekannete puhul, mida teostavad krediidi- või finantseerimisasutused,

i)

saadab maksja makseteenuse osutaja ise või enda nimel väljaspool liitu asuvale Iraani isikule, üksusele või asutusele tehtavate rahaliste vahendite ülekannetega seotud teavitused ja loataotlused selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus on makseteenuse osutaja asukoht;

ii)

saadab makse saaja makseteenuse osutaja ise või enda nimel väljaspool liitu asuvalt Iraani isikult, üksuselt või asutuselt saadavate rahaliste vahendite ülekannetega seotud teavitused ja loataotlused selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus on makseteenuse osutaja asukoht;

iii)

saadab juhul, kui alapunktides i ja ii osutatud juhtudel ei kuulu maksja või makse saaja makseteenuse osutaja käesoleva määruse kohaldamisalasse ning kui tegemist on ülekandega Iraani isikule, üksusele või asutusele, maksja, ja juhul, kui tegemist on ülekandega Iraani isikult, üksuselt või asutuselt, makse saaja teavitused ja loataotlused selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus on maksja või makse saaja elukoht;

iv)

saadab makse saaja makseteenuse osutaja ise või enda nimel liidus asuvale Iraani isikule, üksusele või asutusele tehtavate rahaliste vahendite ülekannetega seotud teavitused ja loataotlused selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus on makseteenuse osutaja asukoht;

v)

saadab maksja makseteenuse osutaja ise või enda nimel liidus asuvalt Iraani isikult, üksuselt või asutuselt saadavate rahaliste vahendite ülekannetega seotud teavitused ja loataotlused selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus on makseteenuse osutaja asukoht;

vi)

saadab juhul, kui alapunktides iv ja v osutatud juhtudel ei kuulu maksja või makse saaja makseteenuse osutaja käesoleva määruse kohaldamisalasse ning kui tegemist on ülekandega Iraani isikule, üksusele või asutusele, maksja, ja juhul, kui tegemist on ülekandega Iraani isikult, üksuselt või asutuselt, makse saaja teavitused ja loataotlused selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus on maksja või makse saaja elukoht;

vii)

peab juhul, kui Iraani isikule, üksusele või asutusele tehtavate või tema enda poolt tehtavate rahaliste vahendite ülekannete puhul ei kuulu ei maksja, makse saaja ega nende vastavad makseteenuse osutajad käesoleva määruse kohaldamisalasse, kuid vahendajana tegutseb makseteenuse osutaja, kes kuulub käesoleva määruse kohaldamisalasse, kõnealune makseteenuse osutaja täitma asjakohasel juhul teavitamise või loa taotlemise kohustust, kui ta teab või tal on piisavalt põhjust kahtlustada, et ülekanne tehakse Iraani isikule, üksusele või asutusele või tema poolt. Kui vahendajana tegutseb üle ühe makseteenuse osutaja, peab ainult esimene ülekannet menetlev makseteenuse osutaja täitma asjakohasel juhul teavitamise või loa taotlemise kohustust. Kõik teavitused ja loataotlused tuleb saata selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus on makseteenuse osutaja asukoht;

viii)

lisatakse juhul, kui rahaliste vahendite omavahel seotud ülekannetega on seotud rohkem kui üks makseteenuse osutaja, liidusiseste ülekannete juurde viide käesoleva artikli alusel antud loale;

b)

kui rahaliste vahendite ülekanne toimub mitteelektrooniliste vahenditega, menetletakse rahaliste vahendite ülekannetega seotud teavitusi ja loataotlusi järgmiselt:

i)

maksja saadab Iraani isikule, üksusele või asutusele tehtavate ülekannetega seotud teavitused ja loataotlused selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus on maksja elukoht;

ii)

makse saaja saadab Iraani isikult, üksuselt või asutuselt saadavate ülekannetega seotud teavitused ja loataotlused selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus on makse saaja elukoht.

Artikkel 30b

1.   Kui luba on antud kooskõlas artiklitega 24, 25, 26, 27, 28 või 28a, ei kohaldata artikleid 30 ja 30a.

Nõue saada eelnev luba rahaliste vahendite ülekandeks, nagu see on sätestatud artikli 30 lõike 3 punktides b ja c, ei piira rahaliste vahendite ülekandeid, millest on teavitatud või mille jaoks pädev asutus on andnud eelnevalt loa enne 30. septembrit 2025. Sellised rahaliste vahendite ülekanded tehakse enne 1. jaanuari 2026.

Artikleid 30 ja 30a ei kohaldata artiklis 29 sätestatud rahaliste vahendite ülekannete suhtes.

2.   Artikli 30 lõiget 3 ja artikli 30a lõiget 1 kohaldatakse nii ühekordse rahaliste vahendite ülekande kui ka mitme omavahel seotud ülekande suhtes.

Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse omavahel seotud ülekannetena järgmist:

a)

ühelt ja samalt artikli 30 lõike 1 punktide a–d kohaldamisalasse kuuluvalt finantseerimis- või krediidiasutuselt või ühele ja samale artikli 30 lõike 1 punktide a–d kohaldamisalasse kuuluvale finantseerimis- ja krediidiasutusele või ühelt ja samalt Iraani isikult, üksuselt või asutuselt või ühele ja samale Iraani isikule, üksusele või asutusele tehtud mitmed järjestikused ülekanded, mille aluseks on konkreetne kohustus rahalisi vahendeid üle kanda, kui ülekanded jäävad eraldi võttes allapoole artiklites 30 ja 30a kehtestatud künnist, kuid koos nõuavad teavitamist või loa taotlemist, või

b)

ülekanded, millega on seotud erinevad makseteenuse osutajad või füüsilised või juriidilised isikud ja mille aluseks on konkreetne kohustus rahalisi vahendeid üle kanda.

3.   Artikli 30 lõike 3 punkti b, artikli 30 lõike 3 punkti c ning artikli 30a lõike 1 punkti c kohaldamisel annavad liikmesriikide pädevad asutused loa vastavalt tingimustele, mida nad asjakohaseks peavad, välja arvatud juhul, kui neil on piisavalt põhjust arvata, et rahaliste vahendite ülekanne, mille jaoks luba taotletakse, võib rikkuda üht või mitut käesolevas määruses sätestatud keeldu või kohustust.

Pädev asutus võib nõuda loa saamise taotluste hindamise eest tasu.

4.   Artikli 30a lõike 1 punktis c nimetatud luba käsitatakse antuna juhul, kui pädev asutus on kirjaliku loa taotluse kätte saanud ega ole rahaliste vahendite ülekande kohta nelja nädala jooksul kirjalikult vastuväiteid esitanud. Kui vastuväited esitatakse käimasoleva uurimise tõttu, märgib pädev asutus nimetatud põhjuse ja teatab viivitamata oma otsusest. Pädevad asutused saavad otseselt või kaudselt ning aegsasti juurdepääsu uurimise läbiviimiseks vajalikule finants-, haldus- ja õiguskaitseteabele.

5.   Järgmised isikud, üksused või asutused ei kuulu artiklite 30 ja 30a kohaldamisalasse:

a)

isikud, üksused või asutused, kes üksnes teisendavad paberkandjal dokumente elektroonilisteks andmeteks ja tegutsevad krediidi- või finantseerimisasutusega sõlmitud lepingu alusel;

b)

isikud, üksused või asutused, kes võimaldavad krediidi- või finantseerimisasutustele vaid sõnumeid edastavaid või muid tugisüsteeme rahaliste vahendite ülekandmiseks, või

c)

isikud, üksused või asutused, kes võimaldavad krediidi- või finantseerimisasutustele vaid väärtpaberite arveldussüsteeme.

Artikkel 31

1.   Iraanis asuvate krediidi- ja finantseerimisasutuste filiaalid ja tütarettevõtjad, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse, nagu on määratletud artiklis 49, teatavad viie tööpäeva jooksul alates rahaliste vahendite ülekande tegemisest või saamisest asukohajärgse liikmesriigi pädevale asutusele kõikidest tehtud või saadud rahaliste vahendite ülekannetest, sealhulgas esitavad tehingupoolte nimed, ülekande summad ning ülekande kuupäeva. Võimaluse korral täpsustatakse teates ülekande iseloom ja asjakohasel juhul ülekandega seotud kaupade laad ning esitatakse eelkõige teave selle kohta, kas kaubad kuuluvad käesoleva määruse I, II, IIA, III, IV, IVA, V, VI, VIA, VIB, VII, VIIA või VIIB lisa kohaldamisalasse, ning kui nende eksportimiseks on vaja ekspordiluba, märgitakse selle number.

2.   Teabevahetuse korra kohaselt edastavad teate saanud pädevad asutused lõikes 1 osutatud teates esitatud andmed vajaduse korral viivitamata teise tehingupoole asukohajärgse liikmesriigi pädevatele asutustele, et vältida ülekandeid, mis võiksid kaasa aidata tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast ohtlikule tuumaenergiaalasele tegevusele või tuumarelva kandesüsteemide väljatöötamisele.

Artikkel 33

1.   Artikli 49 kohaldamisalasse kuuluvatel krediidi- ja finantseerimisasutustel on keelatud:

a)

avada uus pangakonto Iraanis asuvas krediidi- või finantseerimisasutuses või artikli 30 lõikes 1 osutatud krediidi- või finantseerimisasutuses;

b)

luua uus korrespondentpangasuhe Iraanis asuvas krediidi- või finantseerimisasutuses või artikli 30 lõikes 1 osutatud krediidi- või finantseerimisasutuses;

c)

avada Iraanis uus esindus või asutada sinna uus filiaal või tütarettevõtja;

d)

asutada uus ühisettevõte Iraanis asuva krediidi- või finantseerimisasutusega või artikli 30 lõikes 1 osutatud krediidi- või finantseerimisasutusega.

2.   Keelatud on:

a)

lubada Iraanis asuval krediidi- või finantseerimisasutusel või artikli 30 lõikes 1 osutatud krediidi- või finantseerimisasutusel avada esindus või asutada filiaal või tütarettevõtja liidus;

b)

sõlmida Iraanis asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või artikli 30 lõikes 1 osutatud krediidi- või finantseerimisasutuse jaoks või nimel lepinguid esinduse avamiseks või filiaali või tütarettevõtja asutamiseks liidus;

c)

lubada Iraanis asuva krediidi- või finantseerimisasutuse esindusel, filiaalil või tütarettevõtjal või artikli 30 lõikes 1 osutatud krediidi- või finantseerimisasutusel alustada ja jätkata tegutsemist krediidiasutusena või muud tegevust, mille jaoks nõutakse eelluba, kui esindus, filiaal või tütarettevõtja ei tegutsenud enne 30. septembrit 2025;

d)

omandada või suurendada osalust või omandada muud liiki osalust artikli 49 kohaldamisalasse kuuluvas krediidi- või finantseerimisasutuses artikli 30 lõikes 1 osutatud krediidi- või finantseerimisasutuse poolt.

Artikkel 34

Keelatud on:

a)

müüa pärast 30. septembrit 2025 emiteeritud riigi võlakirju ja riigi tagatud võlakirju otse või kaudselt järgmistele isikutele ning osta neid järgmistelt isikutelt:

i)

Iraan või selle valitsus ning selle avalik-õiguslikud asutused, ettevõtted ja ametkonnad;

ii)

Iraanis asuv krediidi- või finantseerimisasutus või artikli 30 lõikes 1 osutatud krediidi- või finantseerimisasutused;

iii)

juriidilised või füüsilised isikud, üksused või asutused, kes tegutsevad alapunktis i või ii osutatud juriidilise isiku, üksuse või asutuse nimel või juhtimisel;

iv)

juriidilised isikud, üksused või asutused, kes kuuluvad alapunktis i, ii või iii osutatud isikule, üksusele või asutusele või on tema kontrolli all;

b)

osutada punktis a osutatud isikule, üksusele või asutusele vahendusteenuseid seoses pärast 30. septembrit 2025 emiteeritud riigi võlakirjadega või riigi tagatud võlakirjadega;

c)

abistada punktis a osutatud isikut, üksust või asutust eesmärgiga emiteerida riigi võlakirju või riigi tagatud võlakirju, osutades selleks võlakirjadega seotud vahendus-, reklaami- või muid teenuseid.

Artikkel 35

1.   Keelatud on pakkuda kindlustust ja edasikindlustust või vahendada kindlustuse ja edasikindlustuse pakkumist:

a)

Iraanile või selle valitsusele ning selle avalik-õiguslikele asutustele, ettevõtetele ja ametkondadele;

b)

Iraani isikule, üksusele või asutusele, kes ei ole füüsiline isik, või

c)

juriidilisele või füüsilisele isikule, üksusele või asutusele, kui ta tegutseb punktides a või b osutatud juriidilise isiku, üksuse või asutuse nimel või juhtimisel.

2.   Lõike 1 punkte a ega b ei kohaldata kohustusliku või tsiviilvastutuse kindlustuse või edasikindlustuse pakkumise või vahendamise suhtes liidus asuvatele Iraani isikutele, üksustele või asutustele ega liidus asuvatele Iraani diplomaatilistele või konsulaaresindustele kindlustuse pakkumise suhtes.

3.   Lõike 1 punkti c ei kohaldata isiklikes huvides tegutsevatele isikutele, välja arvatud VIII ja IX lisas loetletud isikutele pakutava või vahendatava kindlustuse, sealhulgas tervise- ja reisikindlustuse või edasikindlustuse suhtes.

Lõike 1 punkt c ei takista kindlustuse või edasikindlustuse pakkumist või vahendamist lõike 1 punktis a või b osutatud isikule, üksusele või asutusele renditud laeva, lennuki või sõiduki omanikule.

Lõike 1 punkti c kohaldamisel ei loeta, et isik, üksus või asutus tegutseb lõike 1 punktides a ja b osutatud isiku, üksuse või asutuse juhtimisel, kui juhtimise eesmärk on ajutiselt Iraani vetes või õhuruumis oleva laeva või lennuki dokkimine, laadimine, mahalaadimine või ohutu läbipääs.

4.   Käesoleva artikliga keelatakse pikendada ja uuendada enne 30. septembrit 2025 sõlmitud kindlustus- ja edasikindlustuslepinguid, kuid ei keelata täita enne seda tähtaega sõlmitud lepinguid, piiramata artikli 23 lõike 3 kohaldamist.“

16)

Artiklid 36 ja 37 asendatakse järgmistega:

„VI PEATÜKK

PIIRANGUD TRANSPORDILE

Artikkel 36

1.   Selleks et ära hoida selliste kaupade ja tehnoloogia üleandmine, mis kuuluvad sõjaliste kaupade ühisesse nimekirja või mille tarnimine, müümine, üleandmine, eksportimine või importimine on käesoleva määrusega keelatud, ning lisaks kohustusele anda pädevatele tolliasutustele saabumis- ja väljumiseelset teavet, mis on kindlaks määratud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (*5) ja komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (*6) asjaomaste sätetega, milles käsitletakse sisenemise ja väljumise ülddeklaratsioone ning tollideklaratsioone, deklareerib käesoleva määruse lõikes 2 osutatud teavet väljastav isik, kas kaup kuulub sõjaliste kaupade ühisesse nimekirja või käesoleva määruse reguleerimisalasse, ning kui kauba ekspordiks on vaja luba, märgib saadud ekspordiloa üksikasjad.

2.   Käesolevas artiklis nõutavad lisaandmed esitatakse vajaduse korral kas kirjalikult või kasutades tollideklaratsiooni.

Artikkel 37

1.   Keelatud on osutada laevale, mis kuulub otseselt või kaudselt Iraani isikule, üksusele või asutusele või mis on otseselt või kaudselt selle kontrolli all, punkerdamis-, varustamis- või muid teenuseid, kui teenuse osutajal on andmeid, sealhulgas pädevatelt tolliasutustelt artiklis 36 osutatud saabumis- ja väljumiseelsel teabel põhinevaid andmeid, mis annavad põhjendatud aluse otsustada, et laevaga veetakse kaupu, mis kuuluvad sõjaliste kaupade ühisesse nimekirja või mille tarnimine, müümine, üleandmine ja eksportimine on käesoleva määrusega keelatud, välja arvatud juhul, kui selliste teenuste osutamine on vajalik humanitaar- või ohutuseesmärkidel.

2.   Keelatud on osutada kaubalennukile, mis kuulub otseselt või kaudselt Iraani isikule, üksusele või asutusele või mis on otseselt või kaudselt selle kontrolli all, inseneri- ja hooldusteenuseid, kui teenuse osutajal on andmeid, sealhulgas pädevatelt tolliasutustelt artiklis 36 osutatud saabumis- ja väljumiseelsel teabel põhinevaid andmeid, mis annavad põhjendatud aluse otsustada, et kaubalennukiga veetakse kaupu, mis kuuluvad sõjaliste kaupade ühisesse nimekirja või mille tarnimine, müümine, üleandmine ja eksportimine on käesoleva määrusega keelatud, välja arvatud juhul, kui selliste teenuste osutamine on vajalik humanitaareesmärkidel ja ohutuse tagamiseks.

3.   Käesoleva määruse lõigetes 1 ja 2 sätestatud keelde kohaldatakse seni, kuni veos on kontrollitud ning vajaduse korral arestitud ja kõrvaldatud.

Arestimine ja kõrvaldamine võib kooskõlas siseriikliku õiguse või pädeva asutuse otsusega toimuda importija kulul või selle kulu võidakse nõuda sisse ebaseadusliku tarnimise, müügi, üleandmise või ekspordi katse eest vastutavalt isikult või üksuselt.

(*5)  Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1992/2913/oj)."

(*6)  Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1993/2454/oj).“ "

17)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 37a

1.   Keelatud on osutada Iraani lippu kandvatele või otse või kaudselt Iraani isikule, üksusele või asutusele kuuluvatele, tema poolt renditavatele või tema poolt käitatavatele naftatankeritele ja kaubalaevadele järgmisi teenuseid:

a)

laevade klassifitseerimise teenused, sealhulgas, kuid mitte ainult:

i)

klassifitseerimise eeskirjade või tehniliste spetsifikatsioonide väljatöötamine ja kohaldamine seoses laevade ja laeva pardal asuvate juhtimissüsteemide projekteerimise, ehitamise, seadmete ja hooldusega;

ii)

ülevaatuste ja kontrollide tegemine kooskõlas klassifitseerimise eeskirjade ja menetlustega;

iii)

laevale klassi omistamine ning vastavustunnistuste väljastamine, kinnitamine või pikendamine kooskõlas klassifitseerimise eeskirjade või tingimustega;

b)

laevade ja laevaosade, sealhulgas plokkide, elementide, seadmete, elektri- ja juhtimisseadmete, projekteerimise, ehitamise ja hoolduse järelevalve ning asjaomases projekteerimises, ehitamises ja hoolduses osalemine ning nendega seotud tehniline abi, rahastamine ja rahaline abi;

c)

laevaseadmete, materjalide ja osade kontrollimine, testimine ja sertifitseerimine ning nende pardale paigaldamise ja süsteemi terviklikkuse järelevalve;

d)

ülevaatuste, kontrollide, auditite ja külastuste tegemine ning asjaomaste sertifikaatide ja vastavustunnistuste väljaandmine, pikendamine või kinnitamine lipuriigi ametiasutuse nimel kooskõlas järgmiste konventsioonidega: 1974. aasta rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (SOLAS 1974) ja selle 1988. aasta protokoll; 1973. aasta rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta, nagu seda on muudetud 1978. aasta protokolliga (MARPOL 73/78); muudetud 1972. aasta rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsioon (COLREG 1972); 1966. aasta rahvusvaheline laadungimärgi konventsioon (LL 1966) ja selle 1988. aasta protokoll; muudetud 1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon (STCW) ning 1969. aasta laevade tonnaaži mõõtmise rahvusvaheline konventsioon (TONNAGE 1969).

2.   Lõikes 1 sätestatud keeldu kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2026.

Artikkel 37b

1.   Keelatud on teha kättesaadavaks nafta ja naftakeemiatoodete transportimiseks või ladustamiseks ette nähtud laevu:

a)

Iraani isikule, üksusele või asutusele või

b)

muule isikule, üksusele või asutusele, välja arvatud juhul, kui laevade tarnijad on võtnud asjakohaseid meetmeid, et tõkestada laevade kasutamist Iraanist pärit või Iraanist eksporditud nafta või naftakeemiatoodete vedamiseks või ladustamiseks.

2.   Lõikes 1 sätestatud keeld ei piira artikli 12 lõike 1 punktides b ja c ning artikli 14 lõike 1 punktides b ja c osutatud lepingutest ja lisalepingutest tulenevate kohustuste täitmist, tingimusel et Iraani toornafta, naftasaaduste või naftakeemiatoodete impordist ja transpordist on teavitatud pädevat asutust artikli 12 lõike 1 või artikli 14 lõike 1 kohaselt.“

18)

Artikli 38 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

VIII ja IX lisas loetletud isikud, üksused ja asutused;“

19)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 39

Artiklite 8 ja 9, artikli 17 lõike 2 punkti b ning artiklite 30 ja 35 kohaldamisel ei loeta Iraani isikuks, üksuseks või asutuseks üksust, asutust või selliste õiguste omajat, kellega Iraanist sõltumatu valitsus on sõlminud algse toodangu jagamise lepingu enne 30. septembrit 2025. Sellistel juhtudel ja seoses artikliga 8 võib liikmesriigi pädev asutus nõuda üksustelt või asutustelt asjakohaseid lõppkasutaja tagatisi seoses VI lisas loetletud olulise varustuse või tehnoloogia müügi, tarnimise, üleandmise või ekspordiga.“

20)

Artikli 40 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

esitama viivitamata käesoleva määruse järgimist hõlbustava teabe, näiteks teabe vastavalt artiklile 23 külmutatud arvete ja rahasummade kohta, sellistele pädevatele asutustele, mis asuvad nende elu- või asukoha liikmesriigis, ja otse või liikmesriikide kaudu komisjonile;“.

21)

Artikkel 41 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 41

Keelatud on osaleda teadlikult ja tahtlikult tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine artiklites 2, 4a ja 4b, artikli 5 lõikes 1 ning artiklites, 8, 9, 10a, 10b, 10d, 10e, 11, 13, 14a, 15a, 15b, 17, 22, 23, 30, 30a, 34, 35, 37a või 37b sätestatud meetmetest.“

22)

Artiklisse 42 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Kui isik, üksus või asutus, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat määrust, või sellise isiku, üksuse või asutuse töötaja või juht avaldab heauskselt vastavalt artiklitele 30 ja 31 nimetatud artiklites osutatud teavet, ei kanna ta selle eest mingit vastutust.“

23)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 43

1.   Kui käesoleva määruse rakendamine võib mõjutada koostööd Iraani isiku, üksuse või asutusega, võib liikmesriik võtta tema poolt vajalikuks peetavaid meetmeid, et tagada töötajate tervist ja ohutust ning keskkonnakaitset käsitlevate asjaomaste rahvusvaheliste, liidu ja siseriiklike õiguslike kohustuste järgimine.

2.   Lõike 1 kohaselt võetud meetme rakendamise korral ei kohaldata artiklites 8 ja 9, artikli 17 lõike 2 punktis b, artikli 23 lõikes 2 ning artiklites 30 ja 35 sätestatud keelde.

3.   Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni lõikes 1 nimetatud otsusest ja oma kavatsusest anda luba vähemalt kümme tööpäeva enne loa andmist. Juhul kui keskkonda ja/või töötajate tervist ja turvalisust liidus ähvardab oht, mis nõuab kiireid meetmeid, võib asjaomane liikmesriik anda loa ilma ette teatamata ning peab teavitama teisi liikmesriike ja komisjoni kolme tööpäeva jooksul pärast loa andmist.

Artikkel 43a

1.   Erandina artiklitest 8 ja 9, samuti artikli 17 lõikest 1 niivõrd, kui tegemist on artikli 17 lõike 2 punktis b osutatud Iraani isiku, üksuse või asutusega, artikli 23 lõigetest 2 ja 3 niivõrd, kui tegemist on IX lisas loetletud isikute, üksuste või asutustega, ning artiklitest 30 ja 35, võivad liikmesriigi pädevad asutused anda vastavalt tingimustele, mida nad peavad asjakohaseks, loa süsivesinike uurimiseks või kasutamiseks liidus liikmesriigi poolt IX lisas loetletud isikule, üksusele või asutusele selliseks uurimiseks või kasutamiseks väljastatud litsentsi alusel, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

litsents süsivesinike uurimiseks või kasutamiseks liidus on väljastatud enne IX lisas loetletud isiku, üksuse või asutuse loetellu kandmise kuupäeva ning

b)

luba on vaja anda selleks, et hoida ära või parandada keskkonnakahju liidus või litsentsi väärtuse püsivat kahjustamist, kaitstes selleks muu hulgas ajutiselt litsentseeritud tegevusega kasutatavat torujuhet või infrastruktuuri. Kõnealune luba võib sisaldada siseriiklike õigusaktide alusel võetavaid meetmeid.

2.   Lõikes 1 sätestatud erandit kohaldatakse üksnes niikaua kui vajalik, ja selle kehtivus ei ületa IX lisas loetletud isikule, üksusele või asutusele väljastatud litsentsi kehtivusaega. Juhul kui pädev asutus leiab, et vajalik on lepinguliste õiguste üleandmine või hüvitise maksmine, ei kehti erand üle viie aasta.

3.   Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni oma kavatsusest anda luba vähemalt kümme tööpäeva enne loa andmist. Juhul kui liidus ähvardab keskkonda oht, mis nõuab kiireid meetmeid keskkonnakahju ärahoidmiseks, võib asjaomane liikmesriik anda loa ilma ette teatamata ning peab teavitama teisi liikmesriike ja komisjoni kolme tööpäeva jooksul pärast loa andmist.“

24)

Artikli 44 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

artikli 23 alusel külmutatud rahaliste vahendite ning artiklite 24, 25, 26 ja 27 alusel antud lubade kohta;“.

25)

Artiklid 45 ja 46 asendatakse järgmistega:

„Artikkel 45

Komisjon teeb järgmist:

a)

muudab II lisa ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee otsuste või liikmesriikide esitatud teabe põhjal;

b)

muudab IIA, III, IV, IVA, V, VI, VIA, VIB, VII, VIIA, VIIB ja X lisa liikmesriikide esitatud teabe põhjal.

Artikkel 46

1.   Kui ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee kannab füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse loetellu, kannab nõukogu sellise füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse VIII lisasse.

2.   Kui nõukogu otsustab füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse suhtes kohaldada artikli 23 lõigetes 2 ja 3 osutatud meetmeid, muudab ta vastavalt IX lisa.

3.   Nõukogu edastab oma otsuse, sealhulgas loetellu kandmise põhjused lõikes 1 või 2 osutatud füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele kas otse, juhul kui aadress on teada, või teatise avaldamise kaudu, ning annab asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele võimaluse esitada oma märkused.

4.   Kui esitatakse märkusi või uusi olulisi tõendeid, vaatab nõukogu oma otsuse läbi ning teavitab vastavalt asjaomast füüsilist või juriidilist isikut, üksust või asutust.

5.   Kui ÜRO otsustab mõne füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse loetelust välja arvata või muuta loetellu kantud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse andmeid, muudab nõukogu vastavalt VIII lisa.

6.   IX lisas sisalduv loetelu vaadatakse vähemalt iga 12 kuu järel korrapäraselt läbi.“

26)

Lisasid muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 29. september 2025

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BØDSKOV


(1)   ELT L, 2025/1972, 29.9.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2025/1972/oj.

(2)  Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP (ELT L 195, 27.7.2010, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2010/413/oj).

(3)  Nõukogu 23. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 961/2010 (ELT L 88, 24.3.2012, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/267/oj).

(4)  Nõukogu 18. oktoobri 2015. aasta avaldus 2015/C 345/01 (ELT C 345, 18.10.2015, lk 1).


LISA

Määruse (EL) nr 267/2012 lisasid muudetakse järgmiselt.

1)

I lisa asendatakse järgmisega:

„I LISA

A OSA

Artikli 2 lõigetes 1, 2 ja 4, artikli 3 lõikes 3, artikli 5 lõikes 1, artiklis 6, artikli 8 lõikes 4, artikli 17 lõikes 2 ja artikli 31 lõikes 1 osutatud kaubad ja tehnoloogia

Käesolev lisa sisaldab kõiki määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas loetletud kaupu ja tehnoloogiaid selles määratletud kujul, välja arvatud need, mis on esitatud A osas. Asjaomaseid keelde ei kohaldata kuni 1. jaanuarini 2026 selliste lepingute täitmise suhtes, mis on seotud C osas nimetatud kaupade ja tehnoloogiatega ning on sõlmitud enne 30. septembrit 2025.

 

Kirjeldus

1.

Järgmised „infoturbe“ süsteemid ja seadmed, mis on ette nähtud telekommunikatsiooniteenuste avalikuks lõppkasutamiseks, internetiteenuse pakkumiseks või võrguoperaatori poolt kõnealuste teenuste kaitseks, sealhulgas osad, mis on vajalikud nende süsteemide ja seadmetega seotud teenuste toimimiseks, paigaldamiseks (sh kohapealne paigaldus), hoolduseks (kontroll), parandamiseks, remontimiseks ja uuendamiseks:

a.

spetsiaalselt „infoturbeks“ kavandatud süsteemid, seadmed, rakendusspetsiifilised „elektroonikasõlmed“, moodulid ja integraallülitused, mis on seotud selliste võrkudega nagu WiFi, 2G, 3G, 4G ja püsivõrgud (tavavõrk, ADSL ja optiline kiud) ning nende komponendid vastavalt järgmisele:

NB!

Globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide (GNSS) vastuvõtuseadmete, mis sisaldavad või kasutavad dekrüpteerimist (st GPS või GLONASS), kontrolli alla kuulumise kohta vt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisa punkt 7A005.

1.

kavandatud või kohandatud kasutama „krüptograafiat“, rakendades digitaalmeetodeid, mis täidavad mingeid muid krüptograafilisi funktsioone peale autentimise või digitaalallkirja ning millel on mis tahes järgmised omadused:

Tehnilised märkused:

1.

Autentimis- ja digitaalallkirjafunktsioonid sisaldavad nendega seotud võtmehaldusfunktsioone.

2.

Autentimine hõlmab kõiki juurdepääsu reguleerimise aspekte, mille puhul ei ole tegemist failide või teksti krüpteerimisega, välja arvatud ilma loata juurdepääsu vältimiseks otseselt paroolide, isiklike tunnusnumbrite (PIN-kood) või muude samalaadsete andmete kaitsega seotud otstarbel.

3.

„Krüptograafia“ ei hõlma „fikseeritud“ andmetihenduse ega kodeerimise meetodeid.

Märkus:

punkt 1.a.1 hõlmab ka seadmeid, mis on kavandatud või kohandatud kasutama analoogpõhimõttel põhinevat „krüptograafiat“, mis on teostatud digitaalsete meetoditega.

a.

„sümmeetriline algoritm“ võtmepikkusega üle 56 biti või

b.

„asümmeetriline algoritm“, kus algoritmi turvalisus põhineb vähemalt ühel järgmisel omadusel:

1.

512 bitti ületavate täisarvude faktoriseerimine (nt RSA);

2.

diskreetsete logaritmide arvutamine suurema kui 512-bitise lõpliku väljaga multiplikatiivses rühmas (nt Diffie-Hellmani algoritm üle Z/pZ) või

3.

diskreetsed logaritmid muudes kui punktis 1.a.1.b.2 nimetatud rühmades, mis on suuremad kui 112 bitti

(nt Diffie-Hellmani meetod üle elliptilise kõvera).

2.

Järgmine „tarkvara“, mis on ette nähtud avalike telekommunikatsiooniteenuste avalikuks lõppkasutamiseks, internetiteenuse pakkumiseks või võrguoperaatori poolt kõnealuste teenuste kaitseks:

a.

„tarkvara“, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 1.a.1 nimetatud seadmete või punktis 2.b.1 nimetatud „tarkvara“„kasutamiseks“;

b.

järgmine spetsiifiline „tarkvara“:

1.

„tarkvara“, millel on punktis 5A002.a.1 nimetatud seadmete tunnused või mis täidab või simuleerib nende funktsioone.

3.

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“ käesoleva loetelu punktis 1.a.1 nimetatud seadmete või punktis 2.a või 2.b.1 nimetatud „tarkvara“„kasutamiseks“, mis on ette nähtud avalike telekommunikatsiooniteenuste lõppkasutamiseks, internetiteenuse pakkumiseks või võrguoperaatori poolt kõnealuste teenuste kaitseks.

B OSA

Artiklit 6 kohaldatakse järgmiste kaupade suhtes:

Punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

Kirjeldus

0A001

„Tuumareaktorid“ ja spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed ja osad:

a.

„tuumareaktorid“;

b.

metallanumad või nende olulised tööstuslikult toodetud osad, kaasa arvatud reaktorianuma kaas reaktori surveanuma jaoks, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud hoidma „tuumareaktori“ südamikku;

c.

manipuleeritavad seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud tuumakütuse „tuumareaktorisse“ sisseviimiseks või sealt eemaldamiseks;

d.

kontrollvardad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud „tuumareaktoris“ toimuva tuuma lõhustumise protsessi kontrollimiseks, varraste toetus- ja riputustarindid, varraste ajamid ning varraste juhiktorud;

e.

survetorud, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud sisaldama „tuumareaktoris“ kütuseelemente ja primaarjahutit töörõhul üle 5,1 MPa;

f.

tsirkooniumist ja selle sulamitest valmistatud torud või torusõlmed, milles hafniumi ja tsirkooniumi suhe kaalu järgi on väiksem kui 1:500 ja mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktorites“;

g.

jahutusvedeliku pumbad või ringluspumbad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud primaarjahuti tsirkulatsiooni tekitamiseks „tuumareaktoris“;

h.

„tuumareaktori siseosad“, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktoris“, sealhulgas südamiku kandetarindid, kütusekanalid, auruti torud, soojusekraanid, deflektorid, südamiku restplaadid ja hajutiplaadid;

Märkus:

punktis 0A001.h tähendavad „tuumareaktori siseosad“ kõiki reaktorianumas asuvaid olulisi struktuure, millel on üks või enam ülesannet, nagu südamiku toestamine, kütuse asetuse säilitamine, primaarjahuti voolu suunamine, reaktorianuma kiirgusvarje ning südamikusiseste seadmete juhtimine.

i.

soojusvahetid (aurugeneraatorid), mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks tuumareaktori primaarjahutusringis;

j.

neutronidetekteerimis- ja -mõõteriistad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud neutronvoo taseme kindlaksmääramiseks „tuumareaktori“ südamikus.

0C002

Punktiga 0C002 hõlmatud väherikastatud uraan, kui seda lisatakse kokkupandud tuumkütuseelementide.

C OSA

Punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

Kirjeldus

5A002

Järgmised „infoturbe“ süsteemid, seadmed ja nende osad:

a.

süsteemid, seadmed, rakendusspetsiifilised „elektroonikasõlmed“, moodulid ja integraallülitused „infoturbeks“ vastavalt alljärgnevale ning muud spetsiaalselt selleks otstarbeks kavandatud komponendid:

NB!

Globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide (GNSS) vastuvõtuseadmete, mis sisaldavad või kasutavad dekrüpteerimist (st GPS või GLONASS), kontrolli alla kuulumise kohta vt punkt 7A005.

1.

kavandatud või kohandatud kasutama „krüptograafiat“, rakendades digitaalmeetodeid, mis täidavad mingeid muid krüptograafilisi funktsioone peale autentimise või digitaalallkirja ning millel on mis tahes järgmised omadused:

Tehnilised märkused:

1.

Autentimis- ja digitaalallkirjafunktsioonid sisaldavad nendega seotud võtmehaldusfunktsioone.

2.

Autentimine hõlmab kõiki juurdepääsu reguleerimise aspekte, mille puhul ei ole tegemist failide või teksti krüpteerimisega, välja arvatud ilma loata juurdepääsu vältimiseks otseselt paroolide, isiklike tunnusnumbrite (PIN-kood) või muude samalaadsete andmete kaitsega seotud otstarbel.

3.

„Krüptograafia“ ei hõlma „fikseeritud“ andmetihenduse ega kodeerimise meetodeid.

Märkus:

punkt 5A002.a.1 hõlmab ka seadmeid, mis on kavandatud või kohandatud kasutama analoogpõhimõttel põhinevat „krüptograafiat“, mis on teostatud digitaalsete meetoditega.

a.

„sümmeetriline algoritm“ võtmepikkusega üle 56 biti või

b.

„asümmeetriline algoritm“, kus algoritmi turvalisus põhineb vähemalt ühel järgmisel omadusel:

1.

512 bitti ületavate täisarvude faktoriseerimine (nt RSA);

2.

diskreetsete logaritmide arvutamine suurema kui 512-bitise lõpliku väljaga multiplikatiivses rühmas (nt Diffie-Hellmani algoritm üle Z/pZ) või

3.

diskreetsed logaritmid muudes kui punktis 5A002.a.1.b.2 nimetatud rühmades, mis on suuremad kui 112 bitti

(nt Diffie-Hellmani meetod üle elliptilise kõvera).

5D002

Järgmine „tarkvara“:

a.

„tarkvara“, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 5A002.a.1 nimetatud seadmete või punktis 5D002.c.1 nimetatud „tarkvara“„kasutamiseks“;

c.

järgmine spetsiifiline „tarkvara“:

1.

„tarkvara“, millel on punktis 5A002.a.1 nimetatud seadmete tunnused või mis täidab või simuleerib nende funktsioone.

Märkus: punkt 5D002 ei hõlma järgmist „tarkvara“:

a.

„tarkvara“, mida on vaja punkti 5A002 märkuse alusel kontrolli alt välja arvatud seadmete „kasutamiseks“;

b.

„tarkvara“, mis tagab punkti 5A002 märkuse alusel kontrolli alt välja arvatud seadmete funktsioonid.

5E002

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“ käesoleva loetelu punktis 5A002.a.1 nimetatud seadmete või punktis 5D002.a või 5D002.c.1 nimetatud „tarkvara“„kasutamiseks“.“

2)

II lisa asendatakse järgmisega:

„II LISA

Artikli 2 lõikes 1, artikli 2 lõikes 2 ja artikli 2 lõikes 4, artikli 3 lõikes 3, artikli 5 lõikes 1, artikli 8 lõikes 4, artikli 17 lõikes 2, artikli 31 lõikes 1 ja artiklis 45 osutatud kaubad ja tehnoloogia

SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED

1.

Kui ei ole sätestatud teisiti, osutavad veerus „Kirjeldus“ kasutatud viitenumbrid kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia kirjeldustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas.

2.

Veerus „Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas“ olev viitenumber tähendab, et veerus „Kirjeldus“ kirjeldatud toote omadused ei vasta osutatud kahesuguse kasutusega toote parameetritele.

3.

Ülakomadega („…“) märgitud terminite määratlused on esitatud vastava kauba tehnilises märkuses.

4.

Jutumärkides („…“) märgitud terminite määratlused on esitatud määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas.

ÜLDMÄRKUSED

1.

Käesolevas lisas käsitletavaid keelde ei tohiks kahjustada selliste keelustamisele mittekuuluvate kaupade (kaasa arvatud rajatiste) ekspordiga, mis sisaldavad üht või mitut keelustatud komponenti ning mille puhul keelustatud komponent või komponendid on kaupade põhiliseks koostisosaks ja seda (neid) on võimalik kergesti eraldada või kasutada muudel eesmärkidel.

NB!

Otsustades, kas keelustatud komponenti või komponente võib pidada põhiliseks koostisosaks, on vaja kaaluda koguse, väärtuse ja tehnoloogilise oskusteabega seotud tegureid ning muid konkreetseid asjaolusid, mis võiksid tõendada, et keelustatud komponent või komponendid on hangitavate kaupade põhiliseks koostisosaks.

2.

Käesolevas lisas nimetatud kaubad hõlmavad nii uusi kui ka kasutatud kaupu.

ÜLDMÄRKUS TEHNOLOOGIA KOHTA (GTN)

1.

Sellise „tehnoloogia“ müük, tarnimine, üleandmine või eksport, mis on „vajalik“ selliste kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“, mille müük, tarnimine, üleandmine või eksport on A osaga (Kaubad) keelatud, on II.B osa alusel keelatud.

2.

Sellise „tehnoloogia“ müük, tarnimine ja eksport, mis on „vajalik“ selliste kaupade „arendamiseks“ või „tootmiseks“, mille müüki, tarnimist või eksporti kontrollitakse III lisa A osa alusel (kaubad), on II.B osa alusel keelatud.

3.

„Tehnoloogia“, mis on „vajalik“ keelustatud kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“, on keelustatud ka siis, kui seda kohaldatakse keelustamata kaupade suhtes.

4.

Keelustamist ei kohaldata sellise „tehnoloogia“ suhtes, mis on minimaalselt vajalik selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) ja remondiks, mis ei ole keelustatud või mille eksport on vastavalt määrusele (EÜ) nr 423/2007, määrusele (EL) nr 961/2010 või käesolevale määrusele lubatud.

5.

„Tehno“-siirde keelustamist ei kohaldata „üldkasutatava“ teabe või „fundamentaalteaduslike uuringute“ või patenditaotluste tegemiseks vajaliku miinimumteabe suhtes.

II.   A. KAUBAD

A0.

Tuumamaterjalid, -rajatised ja -seadmed

Nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

II.A0.001

Järgmised õõskatoodiga lambid:

a.

puhtast ränist või kvartsist aknaga õõskatoodiga joodlambid;

b.

õõskatoodiga uraanlambid

—

II.A0.002

Faraday isolaatorid lainepikkuse vahemikus 500–650 nm.

—

II.A0.003

Difraktsioonivõred lainepikkuse vahemikus 500–650 nm.

—

II.A0.004

Optilised kiud lainepikkuse vahemikus 500–650 nm, mis on kaetud peegeldumisvastase kihiga lainepikkuse vahemikus 500–650 nm ja mille südamiku läbimõõt on üle 0,4  mm, kuid mitte üle 2 mm.

—

II.A0.005

Muud kui punktis 0A001 nimetatud tuumareaktori vanni osad ja katsetamise seadmed:

1.

tihendid;

2.

sisemised osad;

3.

sulgemise, katsetamise ja mõõtmise seadmed.

0A001

II.A0.006

Muud kui punktis 0A001.j või 1A004.c nimetatud tuumaohu tuvastamissüsteemid tuumamaterjalidega seotud radioaktiivsete materjalide ja kiirguse avastamiseks, identifitseerimiseks ja kvantifitseerimiseks ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud osad.

0A001.j

1A004.c

II.A0.007

Alumiiniumisulamist või 304, 304L või 316L tüüpi roostevabast terasest lõõtstihendiga klapid.

Märkus:

käesolev punkt ei hõlma punktides 0B001.c.6 ja 2A226 nimetatud lõõtsklappe.

0B001.c.6

2A226

II.A0.008

Muud kui punktis 6A005.e nimetatud laserpeeglid, mis koosnevad aluskihtidest, mille soojuspaisumise tegur on 20 oC juures kõige rohkem 10-6 K-1 (nt sulatatud ränidioksiid või safiir).

Märkus:

käesolev punkt ei hõlma spetsiaalselt astronoomiliste rakenduste jaoks kavandatud optilisi süsteeme, välja arvatud ränidioksiidi sisaldavad peeglid.

0B001.g.5, 6A005.e

II.A0.009

Muud kui punktis 6A005.e.2 nimetatud laserläätsed, mis koosnevad aluskihtidest, mille soojuspaisumise tegur on 20 oC juures kõige rohkem 10-6 K-1 (nt sulatatud ränidioksiid).

0B001.g, 6A005.e.2

II.A0.010

Niklist, nikliga kaetud või niklisulamist valmistatud torud, torustikud, äärikud ja tarvikud, milles on üle 40 massiprotsendi niklit, muud kui punktis 2B350.h.1 nimetatud.

2B350

II.A0.011

Muud kui punktis 0B002.f.2 või 2B231 nimetatud vaakumpumbad:

turbomolekulaarpumbad, mille voolukiirus on suurem kui 400 l/s;

roots-tüüpi eelvaakumpumbad, mille mahuline jõudlus on suurem kui 200 m3/h;

lõõtstihendiga kuivspiraalkambriga kompressor ja lõõtstihendiga kuivspiraalkambriga vaakumpumbad.

0B002.f.2, 2B231

II.A0.012

Varjestatud kambrid radioaktiivsete ainete töötlemiseks, ladustamiseks ja käitlemiseks (kuumkambrid).

0B006

II.A0.013

Muu kui punktis 0C001 nimetatud „looduslik uraan“, „vaesestatud uraan“ või toorium metalli, sulami, keemilise ühendi või kontsentraadi kujul ja materjalid, mis sisaldavad ühte või mitut eelnevalt nimetatud ainet.

0C001

II.A0.014

Detonatsioonkambrid, mille plahvatusenergia summutusvõime on üle 2,5  kg TNT-ekvivalendi.

—

A1.

Materjalid, kemikaalid, „mikroorganismid“ ja „toksiinid“

Nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

II.A1.001

Bis (2-etüülheksüül) fosforhappelahusti (HDEHP või D2HPA) CAS 298-07-7 mis tahes mahus ja mille puhtus on üle 90 %.

—

II.A1.002

Fluorgaas (CASi number 7782-41-4), mille puhtus on vähemalt 95 %.

—

II.A1.005

Elektrolüüsivannid fluori tootmiseks, mille tootmisvõimsus on enam kui 100 g fluori tunnis.

Märkus:

käesolev punkt ei hõlma punktis 1B225 nimetatud elektrolüüsivanne.

1B225

II.A1.006

Muud kui punktis 1A225 keelatud katalüsaatorid, mis sisaldavad plaatinat, pallaadiumi või roodiumi, mida saab kasutada vesiniku isotoopide vahetusreaktsiooni aktiveerimiseks vesiniku ja vee vahel, triitiumi saamiseks raskest veest või raske vee tootmiseks.

1B231, 1A225

II.A1.007

Muu kui punktis 1C002.b.4 või 1C202.a nimetatud alumiinium ja tema sulamid, töötlemata või pooltöödeldud kujul, millel on üks järgmistest omadustest:

a.

on võimelised tagama tõmbetugevuse 460 MPa või rohkem temperatuuril 293 K (20 oC); või

b.

tõmbetugevus 415 MPa või rohkem temperatuuril 298 K (25 oC).

1C002.b.4, 1C202.a

II.A1.008

Magnetilised metallid, igat tüüpi ja mis tahes kujul, mille algne magnetiline läbitavus on 120 000 või enam ning mille paksus on 0,05 –0,1  mm.

1C003.a

II.A1.009

„Kiud- või niitmaterjalid“ või prepregmaterjalid:

NB!

VT KA PUNKT II.A1.019.A.

a.

süsinik- või aramiid- „kiud- või niitmaterjalid“, millel on üks järgmistest omadustest:

1.

„erimoodul“ üle 10 × 106 m või

2.

„eritõmbetugevus“ üle 17 × 104 m;

b.

klaas- „kiud- või niitmaterjalid“, millel on üks järgmistest omadustest:

1.

„erimoodul“ üle 3,18 × 106 m või

2.

„eritõmbetugevus“ üle 76,2 × 103 m;

c.

muud kui punktides II.A1.010.a või b nimetatud temperatuurikindla vaiguga impregneeritud pidevad „lõngad“, „eelkedrused“, „köisikud“ ja „lindid“, mille laius ei ületa 15 mm (prepregmaterjalid) ja mis on valmistatud muudest süsinik- või klaas- „kiud- või niitmaterjalidest“.

Märkus:

käesolev punkt ei hõlma punktides 1C010.a, 1C010.b, 1C210.a ja 1C210.b nimetatud „kiud- või niitmaterjale“.

1C010.a

1C010.b

1C210.a

1C210.b

II.A1.010

Vaigu või pigiga impregneeritud kiud (prepregmaterjalid), metalli või süsinikuga kaetud kiud (eelvormid) või „süsinikkiu eelvormid“:

a.

mis on valmistatud eespool punktis II.A1.009 nimetatud „kiud- või niitmaterjalidest“;

b.

epoksüvaik- „põhimassiga“ eelimpregneeritud süsinik- „kiud- või niitmaterjalid“ (prepregmaterjalid), mis on nimetatud punktides 1C010.a, 1C010.b või 1C010.c, õhusõidukite tarindite või laminaatide parandamiseks, eeldusel et iga üksiku lehe mõõtmed ei ületa 50 cm × 90 cm;

c.

punktis 1C010.a, 1C010.b või 1C010.c nimetatud prepregmaterjalid, mis on impregneeritud fenool- või epoksüvaikudega, mille klaasistumistemperatuur (Tg) on madalam kui 433 K (160 oC) ning tahkestumistemperatuur on madalam klaasistumistemperatuurist.

Märkus:

käesolev punkt ei hõlma punktis 1C010.e määratletud „kiud- või niitmaterjale“.

1C010.e

1C210

II.A1.011

Ränikarbiidiga tugevdatud keraamilised komposiidid, mida kasutatakse muude kui punktis 1C107 nimetatud atmosfääri taassisenevate lennuaparaatide ninamike otste ja „rakettide“ düüside valmistamiseks.

1C107

II.A1.012

Muu kui punktis 1C116 või 1C216 nimetatud „martensiitvanandatud teras“, mille tõmbetugevus temperatuuril 293 K (20 oC) on 2 050 MPa või rohkem.

Tehniline märkus:

„Martensiitvanandatud teras“ tähistab antud juhul vanandatud martensiitterast nii enne kui ka pärast termotöötlust.

1C216

II.A1.013

Volfram, tantaal, volframkarbiid, tantaalkarbiid ja nende sulamid, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.

õõnsa silindri- või kerakujulise sümmeetriaga detailid (sh silindrite segmendid) siseläbimõõduga 50 mm – 300 mm ning

b.

massiga üle 5 kg.

Märkus:

käesolev punkt ei hõlma punktis 1C226 nimetatud volframi, volframkarbiidi ja nende sulameid.

1C226

II.A1.014

Metalse koobalti, neodüümi või samaariumi pulber või nende sulamid või segud, milles on vähemalt 20 massiprotsenti koobaltit, neodüümi või samaariumi ja osakeste suurus alla 200 μm.

—

II.A1.015

Puhas tributüülfosfaat (TBP) [CAS nr 126-73-8] või segu, milles on üle 5 massiprotsendi TBP-d.

—

II.A1.016

Muu kui punktide 1C116, 1C216 või II.A1.012 all keelatud vanandatud martensiitteras.

Tehniline märkus:

Martensiitvanandatud terased on rauasulamid, mida reeglina iseloomustab kõrge nikli- ja väga madal süsinikusisaldus ning asenduselementide ja pretsipitaatide kasutamine sulami tugevdamiseks ja vanandamiseks.

—

II.A1.017

Järgmised metallid, metallipulbrid ja materjalid:

a.

muud kui punktis 1C117 keelatud volfram ja volframisulamid samakujuliste sfääriliste või pihustatud osakeste kujul, mille osakeste diameeter ei ületa 500 μm ja milles on vähemalt 97 massiprotsenti volframit;

b.

muud kui punktis 1C117 keelatud molübdeen ja molübeenisulamid samakujuliste sfääriliste või pihustatud osakeste kujul, mille osakeste diameeter ei ületa 500 μm ja milles on vähemalt 97 massiprotsenti molübeeni;

c.

muud kui punktis 1C226 või II.A1.013 keelatud volframmaterjalid tahkel kujul, mille materjali koostis on järgmine:

1.

volfram ja sulamid, mis sisaldavad vähemalt 97 massiprotsenti volframit;

2.

vasega infiltreeritud volfram, milles on vähemalt 80 massiprotsenti volframit; või

3.

hõbedaga infiltreeritud volfram, milles on vähemalt 80 massiprotsenti volframit.

—

II.A1.018

Pehmed magnetsulamid, mille keemiline koostis on järgmine:

a)

rauasisaldus 30 % ja 60 % vahel ning

b)

koobaltisisaldus 40 % ja 60 % vahel.

—

II.A1.019

Muud kui käesoleva määruse I lisas või II lisas (punktides II.A1.009 ja II.A1.010) keelatud või määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas nimetatud „kiud- või niitmaterjalid“ või prepregmaterjalid järgmiselt:

a)

süsinik- „kiud- või niitmaterjalid“;

Märkus:

punkt II.A1.019a ei hõlma kangast.

b)

süsinik- „kiud- või niitmaterjalidest“ valmistatud temperatuurikindla vaiguga impregneeritud pidevad „lõngad“, „eelkedrused“, „köisikud“ ja „lindid“;

c)

polüakrüülnitriilist valmistatud pidevad „lõngad“, „eelkedrused“, „köisikud“ ja „lindid“.

—

A2.

Materjalide töötlemine

Nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

II.A2.001

Muud kui punktis 2B116 nimetatud vibratsioonikatsetuste süsteemid, seadmed ja osad:

a.

vibratsioonikatsetuste süsteemid, milles kasutatakse tagasisidet või suletud ahela tehnikat ja mis sisaldab digitaalkontrollerit ning on võimeline väristama süsteemi kiirendusega 0,1  g (ruutkeskmine väärtus) või rohkem sagedusvahemikus 0,1 Hz – 2 kHz ja tekitada jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna „tühjal aluslaual“;

b.

digitaalkontrollerid, mis on varustatud spetsiaalse vibratsioonikatsetuste „tarkvaraga“, mille reaalajaline ribalaius on üle 5 kHz ja mis on ette nähtud punktis a nimetatud vibratsioonikatsetuste süsteemidele;

c.

väristajad (raputusmoodulid), võimenditega või ilma, mis võimaldavad tekitada jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna „tühjal aluslaual“, ning on kasutatavad punktis a nimetatud vibratsioonikatsetuste süsteemides;

d.

katsekehade toetustarindid ja elektroonikamoodulid, mis on ette nähtud paljude raputusmoodulite kombineerimiseks süsteemi, mis võimaldab saavutada efektiivset kombineeritud jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna „tühjal aluslaual“, ning on kasutatavad punktis a nimetatud vibratsioonisüsteemides.

Tehniline märkus:

’Tühi aluslaudv tähendab tasast lauda või pinda, millel puuduvad kinnitusrakised ja abidetailid.

2B116

II.A2.002

Järgmised tööpingid ning nende osad ja arvjuhtimismoodulid:

a.

lihvimispingid, mille positsioneerimistäpsus koos „kõigi olemasolevate kompensatsioonidega“ on võrdne või väiksem (parem) kui 15 μm (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) vastavalt ISO standardile 230/2 (1988) (1) või vastavatele siseriiklikele standarditele;

Märkus:

käesolev punkt ei hõlma punktides 2B201.b ja 2B001.c nimetatud lihvimispinke.

b.

spetsiaalselt kavandatud komponendid ja arvjuhtimismoodulid selliste tööpinkide jaoks, mis on nimetatud punktides 2B001, 2B201 või eespool punktis a.

2B201.b

2B001.c

II.A2.003

Järgmised balansseerpingid ja nendega seotud seadmed:

a.

balansseerpingid, mis on kavandatud või kohandatud hambaravi- või muudeks meditsiiniseadmeteks, millel on kõik järgmised omadused:

1.

ei suuda tasakaalustada rootoreid/sõlmi, mille mass on suurem kui 3 kg;

2.

on võimelised tasakaalustama rootoreid/sõlmi suurematel kiirustel kui 12 500 p/min;

3.

on võimelised korrigeerima tasakaalustamatust kahel või rohkemal tasandil ning

4.

on võimelised tasakaalustama spetsiifilise jääktasakaalustamatuseni 0,2  g × mm kilogrammi rootori massi kohta;

b.

indikaatorite pead, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks eespool punktis a nimetatud masinatel.

Tehniline märkus:

Indikaatorite pead on mõnel juhul tuntud tasakaalustusseadmestikuna.

2B119

II.A2.004

Muud kui punktis 2B225 nimetatud kaugjuhtimisega manipulaatorid, mis on kasutatavad kaugjuhitavaks tegutsemiseks radiokeemilistes eraldusprotsessides või kuumkambrites ja millel on üks järgmistest omadustest:

a.

võime läbida kuumkambri 0,3  m paksust või paksemat seina (läbi seina tegutsemine) või

b.

võime ulatuda tegutsema üle kuumkambri 0,3  m või paksema seina ülemise ääre (üle seina tegutsemine).

2B225

II.A2.006

Järgmised temperatuuril üle 400 oC töötavad ahjud:

a.

oksüdatsiooniahjud;

b.

kontrollitava keskkonnaga kuumtöötlusahjud.

Märkus:

käesolev punkt ei hõlma spetsiaalselt klaasi, keraamiliste lauanõude või konstruktsioonikeraamika tootmiseks kavandatud rullkonveieriga või vagonettidega tunnelahje, lintkonveieriga tunnelahje, tõukurtüüpi ahje või süstikahje.

2B226

2B227

II.A2.007

Muud kui punktis 2B230 nimetatud „rõhuandurid“, mis võimaldavad mõõta absoluutrõhku vahemikus 0–200 kPa ja millel on mõlemad järgmised omadused:

a.

„UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ valmistatud või nendega kaitstud rõhutundlikud elemendid ja

b.

millel on üks järgmistest omadustest:

1.

täisskaala ulatus on väiksem kui 200 kPa ning „täpsus“ on parem kui ±1 % täisskaala ulatusest või

2.

täisskaala ulatus on 200 kPa või rohkem ning „täpsus“ on parem kui 2 Pa.

2B230

II.A2.011

Tsentrifugaalseparaatorid, mis ilma aerosoolide keskkonda sattumise riskita võimaldavad pidevat separeerimist ning mis on toodetud järgmistest materjalidest:

1.

sulamid, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi;

2.

fluoropolümeerid;

3.

klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

4.

nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsendi niklit;

5.

tantaal või tantaalisulamid;

6.

titaan või titaanisulamid või

7.

tsirkoonium või tsirkooniumisulamid.

Märkus:

käesolev punkt ei hõlma punktis 2B352.c nimetatud tsentrifugaalseparaatoreid.

2B352.c

II.A2.012

Niklist või niklisulamist paagutatud metallfiltrid, milles on üle 40 massiprotsendi niklit.

Märkus:

käesolev punkt ei hõlma punktis 2B352.d nimetatud filtreid.

2B352.d

II.A2.013

Muud kui punktidega 2B009, 2B109 ja 2B209 hõlmatud trugimis- ja tõukamispingid, mille valtsimisjõud on üle 60 kN, ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud osad.

Tehniline märkus:

Punkti II.A2.013 tähenduses käsitatakse pinke, milles trugimis- ja tõukamisfunktsioonid on kombineeritud, tõukamispinkidena.

—

II.A2.014

Vedelik-vedelik-kontaktseadmed (segamis-sadestusseadmed, impulsskolonnid ja tsentrifugaalsed kontaktorid) ning selliste seadmete jaoks ettenähtud vedelikujagajad, aurujagajad ja vedelikukogujad, mille töödeldava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on:

NB!

VT KA PUNKT III.A2.008.

a.

valmistatud mõnest järgmistest materjalidest:

1.

sulamid, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi;

2.

fluoropolümeerid;

3.

klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

4.

grafiit või „süsinikgrafiit“;

5.

nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsendi niklit;

6.

tantaal või tantaalisulamid;

7.

titaan või titaanisulamid või

8.

tsirkoonium või tsirkooniumisulamid; või

b.

valmistatud roostevabast terasest ja ühest või mitmest materjalist, mida on nimetatud punktis II.A2.014.a.

Tehniline märkus:

„Süsinikgrafiit“ on amorfse süsiniku ja grafiidi segu, milles kaaluline grafiidisisaldus on 8 % või rohkem.

2B350.e

II.A2.015

Tööstusseadmed ja komponendid, muud kui punktis 2B350.d nimetatud:

NB!

VT KA PUNKT III.A2.009.

soojusvahetid või -kondensaatorid, mille soojust ülekandev pind on suurem kui 0,05 m2 ja väiksem kui 30 m2; ning selliste soojusvahetite või kondensaatorite jaoks ette nähtud torud, plaadid, spiraaltorud või plokid (südamikud), mille vedelikuga (vedelikega) otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on:

a.

valmistatud mõnest järgmistest materjalidest:

1.

sulamid, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi;

2.

fluoropolümeerid;

3.

klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

4.

grafiit või „süsinikgrafiit“;

5.

nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsendi niklit;

6.

tantaal või tantaalisulamid;

7.

titaan või titaanisulamid;

8.

tsirkoonium või tsirkooniumisulamid;

9.

ränikarbiid või

10.

titaankarbiid või

b.

valmistatud roostevabast terasest ja ühest või mitmest materjalist, mida on nimetatud punktis II.A2.015.a.

Märkus:

käesolev punkt ei hõlma sõidukite radiaatoreid.

Tehniline märkus:

Mansettide, tihendite ja muude tihendamise rakenduste jaoks kasutatud materjalid ei määra soojusvaheti kontrollimise staatust.

2B350.d

II.A2.016

Muud kui punktis 2B350.i nimetatud korrosiivsete vedelike jaoks sobilikud mitmetihendilised ja tihendita pumbad tootja poolt kindlaks määratud maksimaalse voolukiirusega üle 0,6 m3/h või vaakumpumbad tootja poolt kindlaks määratud maksimaalse voolukiirusega üle 5 m3/h (standardtingimustel: temperatuuril 273 K (0 oC) ja rõhul 101,3 kPa); selliste pumpade korpused (pumbakered), eelvormitud kerevooderdused, tiivikud, rootorid või jugapumbapihustid, mille otseselt töödeldava(te) kemikaali(de)ga kokkupuutuvad tööpinnad on:

NB!

VT KA PUNKT III.A2.010.

a.

valmistatud mõnest järgmistest materjalidest:

1.

sulamid, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi;

2.

keraamika;

3.

ferrosiliitsium;

4.

fluoropolümeerid;

5.

klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

6.

grafiit või „süsinikgrafiit“;

7.

nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsendi niklit;

8.

tantaal või tantaalisulamid;

9.

titaan või titaanisulamid;

10.

tsirkoonium või tsirkooniumisulamid;

11.

nioobium (kolumbium) või nioobiumi sulamid või

12.

alumiiniumisulamid või

b.

valmistatud roostevabast terasest ja ühest või mitmest materjalist, mida on nimetatud punktis II.A2.016.a.

Tehniline märkus:

Mansettide, tihendite ja muude tihendamise rakenduste jaoks kasutatud materjalid ei määra pumba kontrollimise staatust.

2B350.i

A3.

Elektroonika

Nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

II.A3.001

Kõrgepingelised alalisvooluallikad, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.

võimaldavad pühkides või pühkimata kaheksa tunni vältel saada pidevalt väljundpinget 10 kV või rohkem võimsusega 5 kW või rohkem ning

b.

voolu ja pinge stabiilsus nelja tunni vältel on parem kui 0,1  %.

Märkus:

käesolev punkt ei hõlma punktides 0B001.j.5 ja 3A227 nimetatud toiteallikaid.

3A227

II.A3.002

Muud kui punktis 3A233 või 0B002.g nimetatud massispektromeetrid, mis võimaldavad mõõta ioone massiga 200 aatommassiühikut või rohkem ning mille lahutusvõime on parem kui 2 osa 200st, ning nende iooniallikad:

a.

induktiivselt sidestatud plasma massispektromeetrid (ICP/MS);

b.

huumlahendus-massispektromeetrid (GDMS);

c.

termilise ionisatsiooni massispektromeetrid (TIMS);

d.

elektronpommitusega massispektromeetrid, mille allikakonteiner on valmistatud, vooderdatud või kaetud „UF6 korrosioonile vastupidavate materjalidega“;

e.

molekulaarkimbu-massispektromeetrid, millel on üks järgmistest omadustest:

1.

kiirgusallika konteiner on valmistatud, vooderdatud või kaetud roostevaba terasega või molübdeeniga ja varustatud külmalõksuga, mida on võimalik jahutada temperatuurini 193 K (– 80 oC) või madalamale; või

2.

kiirgusallika konteiner on valmistatud, vooderdatud või kaetud „UF6 korrosioonile vastupidavate materjalidega“;

f.

massispektromeetrid, mis on varustatud mikrofluorimisioonallikaga ja on ette nähtud aktiniididele või aktiniidfluoriididele.

3A233

II.A3.003

Muud kui punktis 0B001 või 3A225 nimetatud sagedusmuutjad või generaatorid, millel on kõik järgmised omadused, ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud osad ja tarkvara:

a.

mitmefaasiline väljund, võimaliku väljundvõimsusega 40 W või rohkem;

b.

töösagedusvahemik 600 – 2 000 Hz ning

c.

sageduse stabiilsus parem (väiksem) kui 0,1  %.

Tehniline märkus:

Sagedusmuundureid II.A3.003 tähenduses tuntakse ka konverterite või inverteritena.

—

A6.

Andurid ja laserid

Nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

II.A6.001

Ütrium-alumiinium-granaadist (YAG) vardad

—

II.A6.002

Muud kui punktides 6A002 ja 6A004.b nimetatud optilised seadmed ning osad:

infrapunaoptika lainepikkuste vahemikus 9 000  – 17 000 nm ja selle osad, sealhulgas kaadmiumtelluurist (CdTe) osad.

6A002

6A004.b

II.A6.003

Lainefrondi korrigeerimise süsteemid kasutamiseks koos laserkiirega, mille läbimõõt ületab 4 mm, ja nende jaoks spetsiaalselt väljatöötatud osad, sealhulgas juhtsüsteemid, faasifrondi detektorid ja „deformeeritavad peeglid“, sealhulgas bimorfsed peeglid.

Märkus:

käesolev punkt ei hõlma punktides 6A004.a, 6A005.e ja 6A005.f nimetatud juhtpeegleid.

6A003

II.A6.004

Argoonioon-„laserid“, mille keskmine väljundvõimsus on 5 W või rohkem.

Märkus:

käesolev punkt ei hõlma punktides 0B001.g.5, 6A005 ja 6A205.a nimetatud argoonioon-„lasereid“.

6A005.a.6

6A205.a

II.A6.005

Järgmised pooljuht-„laserid“ ja nende osad:

a.

üksikud pooljuht-„laserid“ väljundvõimsusega üle 200 mW, kogustes rohkem kui 100 ühikut;

b.

pooljuht-„laserite“ maatriksid väljundvõimsusega üle 20 W.

Märkused:

1.

Pooljuht-„lasereid“ nimetatakse sageli „laser“-dioodideks.

2.

Käesolev punkt ei hõlma punktides 0B001.g.5, 0B001.h.6 ja 6A005.b nimetatud „lasereid“.

3.

Käesolev punkt ei hõlma „laser“-dioode lainepikkuse vahemikus 1 200  – 2 000 nm.

6A005.b

II.A6.006

Timmitavad pooljuht-„laserid“ ja timmitavate pooljuht-„laserite“ massiivid lainepikkuse vahemikus 9–17 μm, ning pooljuht-„laserite“ liitmassiivid, mis sisaldavad vähemalt ühte nimetatud lainepikkusega timmitavate pooljuht-„laserite“ massiivi.

Märkused:

1.

Pooljuht-„lasereid“ nimetatakse sageli „laser“-dioodideks.

2.

Käesolev punkt ei hõlma punktides 0B001.h.6 ja 6A005.b nimetatud pooljuht-„lasereid“.

6A005.b

II.A6.007

Järgmised „timmitavad“ tahkis-„laserid“ ja nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud osad:

a.

titaan-safiirlaserid;

b.

aleksandriitlaserid.

Märkus:

käesolev punkt ei hõlma punktides 0B001.g.5, 0B001.h.6 ja 6A005.c.1 nimetatud titaan-safiir- ja aleksandriitlasereid.

6A005.c.1

II.A6.008

Neodüümlisandiga „laserid“ (v.a neodüümklaaslaserid), mille väljundkiirguse lainepikkus on üle 1 000 nm, kuid mitte üle 1 100 nm, ja väljundenergia üle 10 J impulsi kohta.

Märkus:

käesolev punkt ei hõlma punktis 6A005.c.2.b nimetatud neodüümlisandiga „lasereid“ (v.a neodüümklaaslaserid).

6A005.c.2

II.A6.009

Järgmised akustooptika komponendid:

a.

kaaderpildistuslambid ja tahkis-pildistusseadmed kordumissagedusega 1 kHz või rohkem;

b.

kordumissagedusseadmed;

c.

Pockelsi rakud.

6A203.b.4.c

II.A6.010

Muud kui punktis 6A203.c. nimetatud kiirguskindlad kaamerad või nende jaoks ettenähtud läätsed, mis on spetsiaalselt kavandatud või arvestatud taluma kiirguse kogudoosi üle 50 × 103 Gy (räni) (5 × 106 rad (räni)) ilma nende töövõimet halvendamata.

Tehniline märkus:

Termin „Gy (räni)“ tähistab ühes kilogrammis ekraneerimata räniproovis selle ioniseeriva kiirgusega kiiritamisel neeldunud energiahulka džaulides.

6A203.c

II.A6.011

Timmitavad impulss-värvilaser-võimendid ja -ostsillaatorid, millel on kõik järgmised omadused:

1.

töötavad lainepikkustel 300–800 nm;

2.

keskmine väljundvõimsus on üle 10 W, kuid mitte üle 30 W;

3.

kordumissagedus on suurem kui 1 kHz ning

4.

impulsi kestus on lühem kui 100 ns.

Märkused:

1.

Käesolev punkt ei hõlma ühemoodilisi ostsillaatoreid.

2.

Käesolev punkt ei hõlma punktides 6A205.c, 0B001.g.5 ja 6A005 nimetatud timmitavaid impulss-värvilaser-võimendeid ja -ostsillaatoreid.

6A205.c

II.A6.012

Süsinikdioksiidimpulss-„laserid“, millel on kõik järgmised omadused:

1.

töötavad lainepikkustel 9 000  – 11 000 nm;

2.

kordumissagedus on suurem kui 250 Hz;

3.

keskmine väljundvõimsus on üle 100 W, kuid mitte üle 500 W ning

4.

impulsi kestus on lühem kui 200 ns.

Märkus:

käesolev punkt ei hõlma punktides 6A205.d, 0B001.h.6 ja 6A005.d nimetatud timmitavaid süsinikdioksiidimpulsslaser-võimendeid ja -ostsillaatoreid.

6A205.d

II.A6.013

Vaseauru-„laserid“, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.

töötavad lainepikkustel 500–600 nm ning

2.

keskmine väljundvõimsus 15 W või rohkem.

6A005.b

II.A6.014

Süsinikoksiidimpulss-„laserid“, millel on kõik järgmised omadused:

1.

töötavad lainepikkustel 5 000  – 6 000 nm;

2.

kordumissagedus on suurem kui 250 Hz;

3.

keskmine väljundvõimsus üle 100 W ning

4.

impulsi kestus on alla 200 ns.

Märkus:

käesolev punkt ei hõlma võimsamaid (tavaliselt 1–5 kW) tööstuslikke keevitus- ja lõikusotstarbelisi süsinikmonoksiidimpulsslasereid, kuna need on kas pidevlainelaserid või nende impulsi kestus on suurem kui 200 ns.

 

A7.

Navigatsioon ja lennunduselektroonika

Nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

II.A7.001

Inertsiaalsed navigatsioonisüsteemid ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:

I.

Järgmised inertsiaalsed navigatsioonisüsteemid, mis on Wassenaari kokkuleppe osalisriikide tsiviilvõimude poolt sertifitseeritud kasutamiseks „tsiviilõhusõidukitel“, ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:

a.

inertsiaalsed navigatsioonisüsteemid (INS) (kardaanriputiga või tervikkinnitusega) ja inertsiaalseadmed, mis on kavandatud „õhusõidukite“, maismaasõidukite, veesõidukite (veepealsete või veealuste) või „kosmosesõidukite“ asendi reguleerimiseks, juhtimiseks ja kontrolliks ning millel on järgmised omadused, ning nende jaoks spetsiaalselt ettenähtud komponendid:

1.

navigatsiooniviga (inertsiaalselt vaba), mis allub normaali orientatsioonile „tõenäolise keskmise ringhälbega“ (CEP) 0,8 meremiili tunnis või vähem (parem); või

2.

ette nähtud kasutamiseks üle 10 g lineaarkiirenduse korral;

b.

hübriidsed inertsiaalsed navigatsioonisüsteemid, mis on integreeritud globaalsete satelliitnavigatsioonisüsteemi(de)ga (GNSS) või „andmebaasidega toetatava(te) navigatsioonisüsteemi(de)ga“ („DBRN“) ruumasendi, suunamise või juhtimise jaoks, vastavalt normaali suunale, mille INS navigatsiooni positsioonitäpsuse „tõenäoline keskmine ringhälve“ (CEP) on pärast GNSS või „DBRN“ kaotamist kuni nelja minuti jooksul väiksem (parem) kui 10 meetrit;

c.

inertsiaalsed seadmed asimuudi, suuna või põhjasuuna määramiseks, millel on mis tahes järgmine omadus, ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:

1.

ette nähtud asimuudi, suuna või põhjasuuna määramise ruutkeskmine (rms) täpsus 6 kaareminutit või vähem (parem) 45. laiuskraadil või

2.

mittetöötavana ette nähtud taluma 900 g või suuremat löögikoormust 1 msec või pikema aja jooksul.

Märkus:

punktides I.a ja I.b esitatud parameetrid on rakendatavad koos mõnega järgmistest keskkonnatingimustest:

1.

sisendi juhuslik vibratsioon, mille ruutkeskmine üldamplituud on 7,7  g testi esimese poole tunni vältel ning testi kogukestus on poolteist tundi telje kohta igal kolmest ristiasetsevast teljest, kui juhuslik vibratsioon vastab järgmistele tingimustele:

a.

konstantse võimsuse spektraaltiheduse väärtus (PSD) on 0,04  g2/Hz sagedusvahemikus 15 – 1 000 Hz ning

b.

konstantse võimsuse spektraaltiheduse väärtus (PSD) langeb sagedusega 0,04  g2/Hz kuni 0,01  g2/Hz sagedusvahemikus 1 000  – 2 000 Hz;

2.

keerlemis- ja lengerduskiirus on +2,62 rad/s (150 o/s) või rohkem või

3.

vastavalt siseriiklikele standarditele, mis on samaväärsed eespool punktis 1 või 2 esitatuga.

Tehnilised märkused:

1.

Punktis I.b viidatakse süsteemidele, milles INS ja teised sõltumatud navigatsiooni abiseadmed on koondatud üheks ühikuks (ühendatud), et saavutada parimat tulemust.

2.

„Tõenäoline keskmine ringhälve“ (CEP) – ringikujulise normaaljaotuse korral sellise ringi raadius, mille sisse jääb 50 % üksikult tehtud mõõtmiste tulemustest, või ringi raadius, mille sees asetseb midagi 50 % tõenäosusega.

II.

Spetsiaalselt tsiviilseireotstarbeliseks kasutamiseks kavandatud inertsiaalseadmeid sisaldavad teodoliitsüsteemid, mis on konstrueeritud nii, et nende asimuudi, suuna või põhjasuuna määramise ruutkeskmine (rms) täpsus oleks 6 kaareminutit või vähem (parem) 45 laiuskraadi juures, ning spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud komponendid.

III.

Inertsiaalsed või muud seadmed, mis kasutavad punktis 7A001 või 7A101 nimetatud kiirendusmõõtureid, kui sellised kiirendusmõõturid on spetsiaalselt projekteeritud ja kavandatud kui MWD-andurid, mida kasutatakse puuraukude teenindamisel.

7A003

7A103

A9.

Kosmosesõidukid ja tõukejõud

Nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

II.A9.001

Püropoldid.

—

II.B.   TEHNOLOOGIA

Nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

II.B.001

Eespool II.A osas (Kaubad) loetletud kaupade väljatöötamiseks, tootmiseks või kasutamiseks vajalik tehnoloogia.

Tehniline märkus:

Mõiste „tehnoloogia“ hõlmab tarkvara.

—

II.B.002

III lisa III.A osas (Kaubad) loetletud kaupade väljatöötamiseks või tootmiseks vajalik tehnoloogia.

Tehniline märkus:

Mõiste „tehnoloogia“ hõlmab tarkvara.

—“

3)

IIa lisa asendatakse järgmisega:

„IIa LISA

Artikli 3 lõikes 1, artikli 3 lõikes 3 ja artikli 3 lõikes 5, artikli 5 lõikes 2, artikli 8 lõikes 4, artikli 18 lõikes 1, artikli 31 lõikes 1 ja artiklis 45 osutatud kaubad ja tehnoloogia

SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED

1.

Kui ei ole sätestatud teisiti, osutavad veerus nimetusega „Kirjeldus“ kasutatud viitenumbrid kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia kirjeldustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas.

2.

Veerus „Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas“ olev viitenumber tähendab, et veerus „Kirjeldus“ kirjeldatud toote omadused ei vasta osutatud kahesuguse kasutusega toote parameetritele.

3.

Ülakomadega („…“) märgitud terminite määratlused on esitatud vastava kauba tehnilises märkuses.

4.

Jutumärkides („…“) märgitud terminite määratlused on esitatud määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas.

ÜLDMÄRKUSED

1.

Käesolevas lisas käsitletava kontrollimise eesmärki ei tohiks kahjustada selliste kontrolli alla mittekuuluvate kaupade (kaasa arvatud tootmisvahendite) ekspordiga, mis sisaldavad üht või mitut kontrollitavat komponenti ning mille puhul kontrollitav komponent või komponendid on kaupade põhiliseks koostisosaks ja seda (neid) on võimalik kergesti eraldada või kasutada muudel eesmärkidel.

NB!

Otsustades, kas kontrollitavat komponenti või komponente võib pidada põhiliseks koostisosaks, on vaja kaaluda koguse, väärtuse ja tehnoloogilise oskusteabega seotud tegureid ning muid konkreetseid asjaolusid, mis võiksid tõendada, et kontrollitav komponent või komponendid on hangitavate kaupade põhiliseks koostisosaks.

2.

Käesolevas lisas nimetatud kaubad hõlmavad nii uusi kui ka kasutatud kaupu.

ÜLDMÄRKUS TEHNOLOOGIA KOHTA (GTN)

1.

Sellise „tehnoloogia“ müüki, tarnimist või eksporti, mis on „vajalik“ selliste kaupade „kasutamiseks“, mille müüki, tarnimist või eksporti kontrollitakse A osa alusel (kaubad), kontrollitakse III.B osa alusel.

2.

Sellise „tehnoloogia“ müük, tarnimine ja eksport, mis on „vajalik“ selliste kaupade „arendamiseks“ või „tootmiseks“, mille müüki, tarnimist või eksporti kontrollitakse A osa alusel (kaubad), on keelatud II.B osa II lisa alusel.

3.

„Tehnoloogia“, mis on „vajalik“ kontrollitavate kaupade „kasutamiseks“, jääb kontrolli alla ka siis, kui seda kohaldatakse kontrolli alla mittekuuluvate kaupade suhtes.

4.

Kontrollimist ei kohaldata sellise „tehnoloogia“ suhtes, mis on minimaalselt vajalik selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) ja remondiks, mida ei kontrollita või mille eksport on vastavalt määrusele (EÜ) nr 423/2007, määrusele (EL) nr 961/2010 või käesolevale määrusele lubatud.

5.

„Tehno“-siirde kontrolli ei kohaldata „üldkasutatava“ teabe või „fundamentaalteaduslike uuringute“ või patenditaotluste tegemiseks vajaliku miinimumteabe suhtes.

III.A.   KAUBAD

A0.

Tuumamaterjalid, -rajatised ja -seadmed

Nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

III.A0.015

Radioaktiivsetele isotoopidele, radioaktiivse kiirguse allikatele ja radionukliididele ettenähtud „kinnasboksid“.

Tehniline märkus:

„Kinnasboks“ on seade, mis kaitseb seadmesse paigutatud ainest lähtuvate ohtlike aurude, osakeste ja kiirguse eest seadmest väljaspool asuvat kasutajat, kes käsitleb või töötleb ainet seadme osaks olevate manipulaatorite või kinnastega.

0B006

III.A0.016

Vesiniksulfiidi seireks ja avastamiseks ettenähtud pidevalt käitatavad süsteemid ja detektorid.

0A001

0B001.c

III.A0.017

Heeliumilekke detektorid.

0A001

0B001.c

A1.

Materjalid, kemikaalid, „mikroorganismid“ ja „toksiinid“

Nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

III.A1.003

Rõngakujulised tihendid ja mansetid, mille sisediameeter on kuni 400 mm ning mis on valmistatud järgmisest materjalist:

a.

vinülideenfluoriidi kopolümeerid, millel on ilma venituseta rohkem kui 75 % ulatuses beetakristalliline struktuur;

b.

fluoritud polüimiidid, mis sisaldavad 10 massiprotsenti või rohkem seotud fluori;

c.

fluoritud fosfatseenelastomeerid, mis sisaldavad 30 massiprotsenti või rohkem seotud fluori;

d.

polüklorotrifluoroetüleen (PCTFE, nt Kel-F ®);

e.

fluoroetüleen (nt Viton ®, Tecnoflon ®);

f.

polütetrafluoroetüleen (PTFE).

 

III.A1.004

Tuumamaterjalidega seotud kiirguse tuvastamiseks vajalik isiklik varustus, sealhulgas isiklikud dosimeetrid.

Märkus:

käesolev punkt ei hõlma punktis 1A004.c nimetatud tuumaohu tuvastamissüsteeme.

1A004.c

III.A1.020

Legeerteraslehed ja -plaadid, millel on järgmised omadused:

a)

legeerteras tõmbetugevusega 1 200 MPa või rohkem temperatuuril 20 oC (293 K) või

b)

nitreeritud roostevaba dupleksteras.

Märkus:

sulami „võimalik“ tugevus tähistab antud juhul sulamit enne ja pärast termotöötlust.

Tehniline märkus:

„Nitreeritud roostevabal dupleksterasel“ on kahefaasiline mikrostruktuur, mille moodustavad ferriit- ja austeniitterase terad ja neile mikrostruktuuri stabiliseerimiseks lisatud lämmastik.

1C116

1C216

III.A1.021

Süsinik-süsinik-komposiitmaterjal.

1A002.b.1

III.A1.022

Töötlemata või pooltöödeldud niklisulamid, milles on vähemalt 60 massiprotsenti niklit.

1C002.c.1.a

III.A1.023

Titaanisulamlehed ja -plaadid, mille tõmbetugevus 900 MPa või rohkem temperatuuril 20 oC (293 K).

Märkus:

sulami „võimalik“ tugevus tähistab antud juhul sulamit enne ja pärast termotöötlust.

1C002.b.3

III.A1.024

Raketikütused ja raketikütuste keemilised komponendid:

a)

tolueendiisotsüanaat (TDI)

b)

metüleendifenüüldiisotsüanaat (MDI)

c)

isoforoondiisotsüanaat (IPDI)

d)

naatriumperkloraat

e)

ksülidiin

f)

hüdroksü-otsaga polüeeter (HTPE)

g)

hüdroksüüllõpprühmadega kaprolaktooneeter (HTCE)

Tehniline märkus:

See punkt hõlmab puhtaid aineid ja segusid, milles mõnda nimetatud kemikaali on vähemalt 50 %.

1C111

III.A1.025

„Määrdeained“, mis sisaldavad oluliste koostisosadena mis tahes järgmist elementi:

a)

perfluoroalküüleeter (CASi nr 60164-51-4);

b)

perfluoropolüalküüleeter, PFPE, (CASi nr 6991-67-9).

„Määrdeained“ on õlid ja vedelikud.

1C006

III.A1.026

Berülliumvasest ja vaskberülliumist plaat-, leht-, riba- ja valtsvarbmaterjal; sulami koostisese kuuluvad vask ning muud ained, kusjuures vask moodustab sulami massist suurema osa ning berülliumi osatähtsus on alla 2 massiprotsendi.

1C002.b

A2.

Materjalide töötlemine

Nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

III.A2.008

Vedelik-vedelik-kontaktseadmed (segamis-sadestusseadmed, impulsskolonnid ja tsentrifugaalsed kontaktorid) ning selliste seadmete jaoks ettenähtud vedelikujagajad, aurujagajad ja vedelikukogujad, mille töödeldava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on:

NB!

VT KA PUNKT II.A2.014.

1.

Roostevaba teras.

Märkus:

roostevaba teras, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi, vt punkt II.A2.014.a

2B350.e

III.A2.009

Tööstusseadmed ja komponendid, muud kui punktis 2B350.d nimetatud:

NB!

VT KA PUNKT II.A2.015.

soojusvahetid või -kondensaatorid, mille soojust ülekandev pind on suurem kui 0,05 m2 ja väiksem kui 30 m2; ning selliste soojusvahetite või kondensaatorite jaoks ettenähtud torud, plaadid, spiraaltorud või plokid (südamikud), mille vedelikuga (vedelikega) otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1.

Roostevaba teras.

Märkus 1:

roostevaba teras, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi, vt punkt II.A2.015a.

Märkus 2:

käesolev punkt ei hõlma sõidukite radiaatoreid.

Tehniline märkus:

Mansettide, tihendite ja muude tihendamise rakenduste jaoks kasutatud materjalid ei määra soojusvaheti kontrollimise staatust.

2B350.d

III.A2.010

Korrosiivsete vedelike jaoks sobilikud mitmetihendilised ja tihendita pumbad, muud kui punktis 2B350.i nimetatud, tootja poolt spetsifitseeritud maksimaalse voolukiirusega üle 0,6 m3/h või vaakumpumbad tootja poolt spetsifitseeritud maksimaalse voolukiirusega üle 5 m3/h (standardtingimustel: temperatuuril 273 K (0 oC) ja rõhul 101,3 kPa) ning selliste pumpade korpused (pumbakered), eelvormitud kerevooderdused, tiivikud, rootorid ja jugapumbapihustid, mille otseselt töödeldava(te) kemikaali(de)ga kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud järgmistest materjalidest:

NB!

VT KA PUNKT II.A2.016.

1.

Roostevaba teras

Märkus:

roostevaba teras, milles on üle 25 massiprotsendi niklit ja üle 20 massiprotsendi kroomi, vt punkt II.A2.016a.

Tehniline märkus:

Mansettide, tihendite ja muude tihendamise rakenduste jaoks kasutatud materjalid ei määra pumba kontrollimise staatust.

2B350.i

III.A2.017

Järgmiste metallide, keraamika ja komposiitmaterjalide eemaldamiseks või lõikamiseks ettenähtud sädeerosioonlõikepink (EDM) ning varras-, sukel- ja traatelektroodid:

a)

varras- ja sukelelektroodiga sädeerosioonlõikepingid;

b)

traatelektroodidega sädeerosioonlõikepingid.

Märkus:

Sädeerosioonlõikepinki nimetatakse ka elektroerosioonseadmeks.

2B001.d

III.A2.018

Arvutiga juhitavad või „arvjuhitavad“ koordinaatmõõtemasinad (CMM) või mõõtekontrolliseadmed, millel kolmemõõtmeline (ruumiline) lubatud piirviga (MPPE) on seadme tööpiirkonna igas punktis (st telgede pikkuse ulatuses) võrdne või väiksem (parem) kui (3 + L / 1 000 ) μm (L on mõõdetud pikkus millimeetrites), mõõdetud vastavalt ISO standardile 10360-2 (2001), ning selleks ettenähtud mõõtepead.

2B006.a

2B206.a

III.A2.019

Arvutiga juhitavad või „arvjuhitavad“ elektronkiir-keevitusmasinad ja nende jaoks ettenähtud osad.

2B001.e.1.b

III.A2.020

Arvutiga juhitavad või „arvjuhitavad“ elektronkiirkeevitus- ja elektronkiir-lõikamismasinad ning nende jaoks ettenähtud komponendid.

2B001.e.1.c

III.A2.021

Arvutiga juhitavad või „arvjuhitavad“ plasmalõikamismasinad ja nende jaoks ettenähtud komponendid.

2B001.e.1

III.A2.022

Rootoritele ning pöördseadmete ja -masinatele ettenähtud vibratsioonikontrolliseadmed, mis on võimelised mõõtma sagedusi vahemikus 600 – 2 000 Hz.

2B116

III.A2.023

Vedelikrõngasvaakumpumbad ja nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud osad.

2B231

2B350.i

III.A2.024

Labavaakumpumbad ja nende osad.

Märkus 1:

III.A2.024 ei hõlma muude seadmete jaoks ettenähtud labavaakumpumpasid.

Märkus 2:

Muude seadmete jaoks ettenähtud labavaakumpumpade kontrollimise staatus oleneb nende muude seadmete kontrollistaatusest.

2B231

2B235.i

0B002.f

III.A2.025

Järgmised õhufiltrid, mille vähemalt üks füüsiline mõõde on suurem kui 1 000  mm:

a)

suure efektiivsusega tahkete osakeste (HEPA) filtrid;

b)

kõrgema puhastusastmega õhufiltrid.

Märkus:

Punkt III.A2.025 ei hõlma meditsiiniseadmetele ettenähtud õhufiltreid

2B352.d

A3.

Elektroonika

Nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

III.A3.004

Spektromeetrid ja difraktomeetrid, mis on kavandatud metallide või sulamite koostiselementide või nende sisalduse määramiseks ilma materjali keemilise lagundamiseta.

 

III.A3.005

Järgmiste omadustega „sagedusmuutjad“, sagedusgeneraatorid ja muutuva kiirusega elektriajamid:

a)

mitmefaasiline väljundvõimsus 10 W või rohkem;

b)

töösagedus vähemalt 600 Hz ning

c)

sageduse stabiilsus parem (väiksem) kui 0,2  %.

Tehniline märkus:

„Sagedusmuundajad“ on sageduskonverterid ja sagedusinverterid.

Märkused:

1.

Punkt III.A3.005 ei hõlma sagedusmuutjaid, millel on teatavate kindlate tööstusmasinate (tööpingid, ketrusmasinad, trükkplaadiga masinad) jaoks välja töötatud kommunikatsiooniprotokoll või -liides, mis ei võimalda sagedusmuundureid kasutada muul eesmärgil hoolimata sellest, et neil on eespool osutatud omadused.

2.

Punkt III.A3.005 ei hõlma sõidukite jaoks ettenähtud sagedusmuundajaid, mis töötavad juhtsekventsiga, mida saadetakse sagedusmuundajast sõiduki juhtseadmesse ja tagasi sagedusmuundajasse.

3A225

0B001.b.13

A6.

Andurid ja laserid

Nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

III.A6.012

Elektritoitega „vaakummeetrid“, mille mõõtetäpsus on vähemalt (parem kui) 5 %.

„Vaakummeetrid“ on Pirani, Penningi ja mahtuvuslikud manomeetrid.

0B001.b

III.A6.013

Järgmised mikroskoobid ning nendega seotud seadmed ja detektorid:

a)

skaneerivad elektronmikroskoobid;

b)

skaneerivad Auger’ mikroskoobid;

c)

transmissioon-elektronmikroskoobid;

d)

aatomjõumikroskoobid;

e)

skaneerivad teravikmikroskoobid;

f)

punkti III.A6.013 alapunktides a–e loetletud mikroskoopides kasutatavad seadmed ja detektorid, mis kasutavad järgmisi materjalide analüüsi meetodeid:

1.

fotoelektronspektroskoopia (XPS);

2.

energiadispersiivne elektronspektroskoopia (EDX, EDS) või

3.

elektronspektroskoopia keemilise analüüsi jaoks (ESCA).

6B

A7.

Navigatsioon ja lennunduselektroonika

Nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

III.A7.002

Piesoelektrilise keraamilise anduriga kiirendusmõõturid, mille tundlikkus on vähemalt 1 000 mV/g.

7A001

A9.

Kosmosesõidukid ja tõukejõud

Nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

III.A9.002

Rakettmootori tõukejõu mõõtmise „koormusandurid“, mis võimaldavad käsitleda tõukejõudu üle 30 kN.

Tehniline märkus:

„Koormusandurid“ on tõmbe ja surve mõõtmise seadmed ja andurid.

Märkus:

Punkt III.A9.002 ei hõlma seadmeid ega andureid, mis on ette nähtud sõidukite massi mõõtmiseks, näiteks sõidukikaalud.

9B117

III.A9.003

Järgmised gaasielektriturbiinid, nende osad ja muud seadmed:

a)

gaasielektriturbiinid võimsusega üle 200 MW;

b)

punktis III.A9.003.a nimetatud gaasielektriturbiinide jaoks ettenähtud labad, staatorid, põlemiskambrid ja sissepritsesuulised;

c)

seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis III. A9.003.a nimetatud gaasielektriturbiinide „arendamiseks“ ja „tootmiseks“

9A001

9A002

9A003

9B001

9B003

9B004

III.B.   TEHNOLOOGIA

Nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

III.B.001

Eespool III.A osas (kaubad) loetletud kaupade kasutamiseks vajalik „tehnoloogia“

Tehniline märkus:

Mõiste „tehnoloogia“ hõlmab tarkvara.“

 

4)

Lisatakse IV lisa:

„IV LISA

Artiklis 11 ja artikli 31 lõikes 1 osutatud toornafta ja naftasaaduste loetelu

HS-kood

Kirjeldus

2709 00

Naftast ja bituminoossetest mineraalidest saadud toorõlid.

2710

Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid, v.a toorõlid; mujal nimetamata preparaadid, mis sisaldavad põhikomponendina 70 % massist ja rohkem naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, mis on nende preparaatide põhikoostisosadeks; õlijäätmed (Iraanis ei keelata osta kerosiini/reaktiivkütust, mille CN-kood on 2710 19 21, tingimusel et seda on kavas kasutada ja kasutatakse ainult seda tankinud õhusõiduki lennutegevuse jätkamiseks).

2712

Vaseliin; parafiin, mikrokristalne naftavaha, toorparafiin, osokeriit, ligniidivaha, turbavaha, muud mineraalsed vahad jms sünteesil või muudel menetlustel saadud tooted, värvitud või värvimata.

2713

Naftakoks, naftabituumen jm nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid.

2714

Looduslik bituumen ja asfalt; bituumenkilt, põlevkivi ja õliliivad; asfaltiidid ja asfaltkivimid.

2715 00 00

Bituumenisegud loodusliku asfaldi või bituumeni, naftabituumeni, mineraaltõrva või sellest saadud pigi baasil (nt bituumenmastiks, vedeldatud bituumen).“

5)

Lisatakse IVa lisa:

„IVa LISA

Artiklis 14a ja artikli 31 lõikes 1 osutatud tooted

Maagaas ja muud gaasilised süsivesinikud

HS-kood

Kirjeldus

2709 00 10

Looduslikud gaasikondensaadid

2711 11 00

Maagaas – veeldatud

2711 21 00

Maagaas – gaasilises olekus

2711 12

Propaan

2711 13

Butaan

2711 19 00

muud“

6)

Lisatakse V lisa:

„V LISA

Artiklis 13 ja artikli 31 lõikes 1 osutatud „naftakeemiatoodete“ loetelu

HS-kood

Kirjeldus

2812 10 94

Fosgeen (karbonüülkloriid)

2814

Ammoniaak

3102 30

Ammooniumnitraat

2901 21 00

Etüleen

2901 22 00

Propeen (propüleen)

2902 20 00

Benseen

2902 30 00

Tolueen

2902 41 00

o-ksüleen

2902 42 00

m-ksüleen

2902 43 00

p-ksüleen

2902 44 00

Ksüleeni isomeeride segud

2902 50 00

Stüreen

2902 60 00

Etüülbenseen

2902 70 00

Kumeen

2903 11 00

Klorometaan

2903 29 00

Muud atsükliliste küllastumata süsivesinike kloroderivaadid

2903 81 00

Heksaklorotsükloheksaan [(HCH (ISO)], sealhulgas lindaan (ISO, INN)

2903 82 00

Aldriin (ISO), klordaan (ISO) ja heptakloor (ISO)

2903 89 90

Muud süsivesinike halogeenderivaadid

2903 91 00

Klorobenseen, o-diklorobenseen ja p-diklorobenseen

2903 92 00

Heksaklorobenseen (ISO) ja DDT (ISO) [klofenotaan (INN), 1,1,1-trikloro-2,2-bis(p-klorofenüül)etaan]

2903 99 90

Muud aromaatsete süsivesinike halogeenderivaadid

2909

Eeteralkoholid ning nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

2909 41

Oksüdietanool (dietüleenglükool)

2909 43

Etüleenglükoolmonobutüüleeter ja dietüleenglükoolmonobutüüleeter

2909 44

Muud etüleenglükoolmonoalküüleetrid ja dietüleenglükoolmonoalküüleetrid

2909 49

Muud eeteralkoholid ning nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

2905 11 00

Metanool (metüülalkohol)

2905 12 00

Propaan-1-ool (propüülalkohol) ja propaan-2-ool (isopropüülalkohol)

2905 13 00

Butaan-1-ool (n-butüülalkohol)

2905 31 00

Etüleenglükool (etaandiool)

2907 11 – 2907 19

Fenoolid

2910 10 00

Oksiraan (etüleenoksiid)

2910 20 00

Metüüloksiraan (propüleenoksiid)

2914 11 00

Atsetoon

2917 14 00

Maleanhüdriid (MH)

2917 35 00

Ftaalanhüdriid (FH)

2917 36 00

Tereftaalhape ja selle soolad

2917 37 00

Dimetüültereftalaat (DMT)

2926 10 00

Akrüülnitriil

ex 2929 10 00

Metüleendifenüüldiisotsüanaat (MDI)

ex 2929 10 00

Heksametüleendiisotsüanaat (HDI)

ex 2929 10 00

Tolueendiisotsüanaat (TDI)

3901

Etüleeni polümeerid algkujul

HS-kood

Kirjeldus

 

2707 10

Bensool (benseen)

Kõik koodid

2707 20

Toluool (tolueen)

Kõik koodid

2707 30

Ksülool (ksüleen)

Kõik koodid

2707 40

Naftaleen

Kõik koodid

2707 99 80

Fenoolid

 

2711 14 00

Etüleen, propüleen, butadieen“

 

7)

Lisatakse VI lisa:

„VI LISA

Loetelu olulisest varustusest ja tehnoloogiast, millele on osutatud artiklis 8 ja artikli 31 lõikes 1

ÜLDMÄRKUSED

1.

Käesolevas lisas käsitletavaid keelde ei tohiks kahjustada selliste keelustamisele mittekuuluvate kaupade (kaasa arvatud rajatiste) ekspordiga, mis sisaldavad üht või mitut keelustatud komponenti ning mille puhul keelustatud komponent või komponendid on kaupade põhiliseks koostisosaks ja seda (neid) on võimalik kergesti eraldada või kasutada muudel eesmärkidel.

NB!

Otsustades, kas keelustatud komponenti või komponente võib pidada põhiliseks koostisosaks, on vaja kaaluda koguse, väärtuse ja tehnoloogilise oskusteabega seotud tegureid ning muid konkreetseid asjaolusid, mis võiksid tõendada, et keelustatud komponent või komponendid on hangitavate kaupade põhiliseks koostisosaks.

2.

Käesolevas lisas nimetatud kaubad hõlmavad nii uusi kui ka kasutatud kaupu.

3.

Ülakomadega („…“) märgitud terminite määratlused on esitatud vastava kauba tehnilises märkuses.

4.

Jutumärkides („…“) märgitud terminite määratlused on esitatud määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas.

ÜLDMÄRKUS TEHNOLOOGIA KOHTA (GTN)

1.

„Tehnoloogia“, mis on „vajalik“ keelustatud kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“, on keelustatud ka siis, kui seda kohaldatakse keelustamata kaupade suhtes.

2.

Keelustamist ei kohaldata sellise „tehnoloogia“ suhtes, mis on minimaalselt vajalik selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) ja remondiks, mis ei ole keelustatud või mille eksport on vastavalt määrusele (EÜ) nr 423/2007, määrusele (EL) nr 961/2010 või käesolevale määrusele lubatud.

3.

„Tehno“-siirde keelustamist ei kohaldata „üldkasutatava“ teabe või „fundamentaalteaduslike uuringute“ või patenditaotluste tegemiseks vajaliku miinimumteabe suhtes.

TOORNAFTA JA MAAGAASI LEIUKOHTADE UURIMINE NING TOORNAFTA JA MAAGAASI TOOTMINE

1.A   Seadmed

1.

Geofüüsikaliste uuringute varustus, mootorsõidukid, veesõidukid ja õhusõidukid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või kohandatud nafta ja gaasi leiukohtade uurimiseks vajalike andmete kogumiseks, ning spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud komponendid.

2.

Andurid, mis on spetsiaalselt projekteeritud nafta- ja gaasipuuraukude puurimiseks, sealhulgas andurid, mida kasutatakse puurimise ajal mõõtmiseks, ja nende juurde kuuluvad seadmed, mis on projekteeritud sellistelt anduritelt saadud andmete kogumiseks ja talletamiseks.

3.

Puurimisseadmed, mis on projekteeritud kaljukihistu puurimiseks spetsiaalselt leiukohtade uurimise eesmärgil, või nafta, gaasi ja muude looduslikest süsivesinikest koosneva materjali tootmiseks.

4.

Puuri otsakud, puurtorud, puuri ümbrised, tsentreerijad ja muu varustus, mis on spetsiaalselt projekteeritud kasutamiseks nafta- ja gaasipuuraukude puurimisseadmetes või koos nendega.

5.

Puuraugu konduktorid, „automaatsed sulgeseadmed“ ning „puuraugu suudme sulge- ja reguleerseadmed“ ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud komponendid, mis vastavad „API ja ISO standarditele“ nafta- ja gaasipuuraukudes kasutamiseks.

Tehnilised märkused:

a.

„Automaatset sulgeseadet“ kasutatakse üldjuhul puurimise ajal maapinnal (või veealuse puurimise korral merepõhjas), et hoida ära nafta ootamatu väljavool ja/või gaasi leke.

b.

„Puuraugu suudme sulge- ja reguleerseadet“ kasutatakse üldjuhul puuraugust tuleva vedelikuvoo reguleerimiseks, kui puurauk on valmis ning kui nafta- ja/või gaasitootmisega on alustatud.

c.

Käesoleva punkti tähenduses tähendavad „API ja ISO standardid“ Ameerika Naftainstituudi (American Petroleum Institute) standardeid 6A, 16A, 17D ja 11IW ja/või Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (International Standards Organisation) standardeid 10423 ja 13533, mida kohaldatakse nafta- ja/või gaasipuuraukudes kasutamiseks mõeldud automaatsete sulgeseadmete, puuraugu konduktorite ning puuraugu suudme sulge- ja reguleerseadmete suhtes.

6.

Toornafta ja maagaasi puurimis- ja tootmisplatvormid.

7.

Veesõidukid ja praamid, mis on varustatud puurimise ja/või naftatöötlemise seadmetega, mida kasutatakse nafta, gaasi ja muu loodusliku põleva materjali tootmiseks.

8.

API standardile 12J vastavad vedeliku-/gaasieraldajad, mis on spetsiaalselt projekteeritud kasutamiseks nafta- või gaasipuuraukudest, et eraldada vedel nafta veest ja gaas vedelikust.

9.

Gaasikompressorid, mille kavandatud rõhk on 40 baari (PN 40 ja/või ANSI 300) või rohkem ja mille imivõimsus on 300 000 Nm3/h või rohkem, mis on mõeldud maagaasi esmaseks töötlemiseks ja edastamiseks (välja arvatud surumaagaasitanklate kompressorid), ning spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud komponendid.

10.

„API ja ISO standarditele“vastavad nafta- ja gaasipuuraukudes kasutamiseks mõeldud veealuse tootmise juhtseadmed ja nende osad.

Tehniline märkus:

Kõnealuse kande puhul tähendavad „API ja ISO standardid“ Ameerika Naftainstituudi (American Petroleum Institute) standardit 17 F ja/või Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (International Standards Organisation) standardit 13268, mida kohaldatakse veealuse tootmise juhtseadmete suhtes.

11.

Pumbad, üldjuhul suure jõudluse ja/või kõrge rõhuga (üle 0,3 m3 minutis ja/või 40 baari), mis on projekteeritud spetsiaalselt puurimismuda ja/või tsemendi pumpamiseks nafta- ja gaasipuurkaevudesse.

1.B   Test- ja kontrolliseadmed

1.

Seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud puurimismudast, puuraugu tsementimiseks mõeldud tsemendist ning muudest spetsiaalselt nafta- ja gaasipuuraukudes kasutamiseks projekteeritud ja/või selleks otstarbeks valmistatud materjalidest proovide võtmiseks, nende testimiseks ja omaduste analüüsimiseks.

2.

Seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud kivimist, vedelikest ja gaasidest ning muust nafta- ja/või gaasipuuraugust kas puurimise ajal või pärast seda võetud materjalist või nendega seotud esmase töötlemise rajatisest võetud materjalidest proovide võtmiseks, nende testimiseks ja omaduste analüüsimiseks.

3.

Seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud nafta- ja/või gaasipuuraukude füüsilise ja mehaanilise olukorra kohta andmete kogumiseks ja nende tõlgendamiseks ning kivimi ja naftakihi in situ omaduste kindlaksmääramiseks.

1.C   Materjalid

1.

Puurimismuda, puurimismuda lisandid ja nende komponendid, mis on spetsiaalselt valmistatud nafta- ja gaasipuuraukude stabiliseerimiseks puurimise ajal, puuraugu sette maapinnale tõstmiseks ning puurimisseadmete määrimiseks ja jahutamiseks puuraugus.

2.

„API ja ISO standarditele“ vastavad tsement ja muud materjalid, mis on mõeldud kasutamiseks nafta- ja gaasipuuraukudes.

Tehniline märkus:

„API ja ISO standardid“ tähendavad Ameerika Nafta Instituudi (American Petroleum Institute) standardile 10A või Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (International Standards Organisation) standardit 10426, mida kohaldatakse naftapuuraugu tsemendi ja muude materjalide suhtes, mis on spetsiaalselt mõeldud kasutamiseks nafta- ja gaasipuuraukude tsementimisel.

3.

Korrosioonitõrjeaine, de-emulgaator, vahuvastane aine ja muud kemikaalid, mis on spetsiaalselt valmistatud kasutamiseks nafta- ja/või gaasipuuraugust nafta puurimisel ja selle esmaseks töötlemiseks.

1.D   Tarkvara

1.

„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt välja töötatud seismiliste, elektromagnetiliste, magnetiliste või raskusjõu uuringutest pärit andmete kogumiseks ja tõlgendamiseks, et teha kindlaks nafta või gaasi võimalik olemasolu.

2.

„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt ettenähtud puurimise ja tootmise ajal saadud andmete talletamiseks, analüüsimiseks ja tõlgendamiseks, et hinnata nafta või gaasi leiukohtade füüsilisi omadusi ja käitumist.

3.

„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt välja töötatud „kasutamiseks“ naftatootmisel ja töötlemisrajatistes või selliste rajatiste eri allüksustes.

1.E   Tehnoloogia

1.

„Tehnoloogia“, mis „on vajalik“ alapunktides 1.A.01–1.A.11 nimetatud seadmete „arendamiseks“, „tootmiseks“ ja „kasutamiseks“

TOORNAFTA RAFINEERIMINE JA MAAGAASI VEELDAMINE

2.A   Seadmed

1.

Allpool esitatud soojusvahetid ja nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud komponendid:

a.

ribi-plaatsoojusvahetid, mille pindala ja ruumala suhe on suurem kui 500 m2/m3 ning mis on spetsiaalselt projekteeritud maagaasi eeljahutamiseks;

b.

spiraalsoojusvahetid, mis on spetsiaalselt projekteeritud maagaasi veeldamiseks ja järeljahutamiseks.

2.

Krüopumbad, mis suudavad teisaldada üle 500 m3/h ainet, mille temperatuur on alla –120 oC, ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud komponendid.

3.

Punktis 2.A1 määratlemata „külmkast“ ja „külmkasti“ seadmed.

Tehniline märkus:

„Külmkasti“ seadmete all peetakse silmas spetsiaalselt projekteeritud rajatist, mis on omane veeldusjaamadele ja kus toimub gaasi veeldamine. „Külmkast“ hõlmab soojusvaheteid, torustikke, muid seadmeid ja soojusisolaatoreid. Temperatuur „külmkastis“ on alla –120 oC (maagaasi kondenseerumiseks vajalik keskkond). „Külmkasti“ ülesanne on ülalnimetatud seadmete soojuslik isoleerimine.

4.

Alla –120 oC temperatuuriga veeldatud gaasi transporditerminalide seadmed ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud komponendid.

5.

Elastsed ja jäigad üle 50 mm läbimõõduga ülekandetorud, mis on mõeldud alla –120 oC temperatuuriga aine transportimiseks.

6.

Spetsiaalselt veeldatud maagaasi transportimiseks projekteeritud merelaevad.

7.

Elektrostaatilised soolatustamise seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud toornaftast selliste saastavate lisandite eemaldamiseks nagu soolad, tahked osad ja vesi, ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud komponendid.

8.

Krakkimisseadmed (sealhulgas hüdrogeeniva krakkimise seadmed) ja koksiseadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud vaakumgaasiõlide või vaakumjääkide muundamiseks, ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud komponendid.

9.

Hüdrogeenimisseadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud bensiini, diiselfraktsioonide ja petrooli väävlitustamiseks, ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud komponendid.

10.

Katalüütilise reformimise seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud väävlitustatud bensiini muundamiseks kõrge oktaanisisaldusega bensiiniks, ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud komponendid.

11.

Rafineerimisüksused C5-C6 fraktsiooniühendite isomeerimiseks ning rafineerimisüksused kergete olefiinide alküülimiseks, et suurendada süsinikufraktsioonide oktaanarvu.

12.

Vähemalt 50 m3/h teisaldamisvõimsusega pumbad, mis on spetsiaalselt projekteeritud toornafta ja kütuste transportimiseks, ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud komponendid.

13.

Torud, mille välisläbimõõt on vähemalt 0,2 m ja mis on valmistatud mis tahes järgnevast materjalist:

a.

roostevaba teras, milles on vähemalt 23 massiprotsenti kroomi;

b.

roostevaba teras ja niklisulamid, mille „täppkorrosiooni kindluse ekvivalent“ (pitting resistance equivalent – PRE) on vähemalt 33.

Tehniline märkus:

„Täppkorrosiooni kindluse ekvivalent“ näitab, kui korrosioonikindlad on roostevaba terase ja niklisulamid täpp- või pilukorrosiooni suhtes. Roostevaba terase ja niklisulamite korrosioonikindluse määrab peamiselt nende koostis, eelkõige kroom, molübdeen ja lämmastik. Nimetatud ekvivalent arvutatakse järgmise valemi alusel:

14.

„Korgid“ (Pipeline Inspection Gauge(s)) ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid.

15.

Seadmed „korkide“ sisselaskmiseks ja kinnipüüdmiseks.

Tehniline märkus:

„Korke“ kasutatakse tavaliselt torude puhastamiseks ja kontrollimiseks seestpoolt (korrosiooni seis või lõhede tekkimine) ning need liiguvad aine rõhu survel torustikus.

16.

Vähemalt 1 000 m3 (1 000 000 liitrit) mahutavusega mahutid toornafta ja kütuste ladustamiseks ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud komponendid:

a.

fikseeritud kaanega mahutid;

b.

ujuvkaanega mahutid.

17.

Veealused elastsed suurema kui 50 mm läbimõõduga torud, mis on spetsiaalselt projekteeritud süsivesinike ja injektsioonivedelike, vee või gaasi transportimiseks.

18.

Elastsed kõrgsurvetorud kasutamiseks vee peal ja all.

19.

Isomeerimisseadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud kergetest süsivesinikest kõrge oktaanarvuga bensiini tootmiseks, ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud komponendid.

2.B   Test- ja kontrolliseadmed

1.

Seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud toornafta ja kütuste kvaliteedi (omaduste) testimiseks ja analüüsimiseks.

2.

Liidese kontrollisüsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud soolatustamise protsessi kontrollimiseks ja optimeerimiseks.

2.C   Materjalid

1.

Dietüleenglükool (CAS 111-46-6), trietüleenglükool (CAS 112-27-6).

2.

N-metüül-2-pürrolidoon (CAS 872-50-4), sulfolaan (CAS 126-33-0).

3.

Looduslikud või sünteetilised tseoliidid, mis on spetsiaalselt ette nähtud vedelfaasiliseks katalüütiliseks krakkimiseks või gaaside (sealhulgas maagaaside) puhastamiseks ja/või dehüdreerimiseks.

4.

Järgmised süsivesinike krakkimise ja muundamise katalüsaatorid:

a.

üksainus metall (plaatinametall) alumiiniumoksiidil või tseoliitkandjal, spetsiaalselt ettenähtud katalüütiliseks reformimiseks;

b.

metallisegu (plaatina kombineeritult muude väärismetallidega) alumiiniumoksiidil või tseoliitkandjal, spetsiaalselt ette nähtud katalüütiliseks reformimiseks;

c.

molübdeeni sisaldavad koobalt- või nikkelkatalüsaatorid alumiiniumoksiidil või tseoliitkandjal, spetsiaalselt ette nähtud katalüütilise väävlitustamise protsessi jaoks;

d.

pallaadium-, nikkel-, kroom- ja volframkatalüsaatorid alumiiniumoksiidil või tseoliitkandjal, spetsiaalselt ette nähtud katalüütilise hüdrogeeniva krakkimise protsessi jaoks.

5.

Bensiinilisandid, mis on spetsiaalselt valmistatud bensiini oktaaniarvu tõstmiseks.

Märkus:

Käesolev kanne hõlmab etüül-tert-butüüleetrit (ETBE) (CAS 637-92-3) ja metüül-tert-butüüleetrit (MTBE) (CAS 1634-04-4).

2.D   Tarkvara

1.

„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt välja töötatud „kasutamiseks“ veeldusjaamades või selliste jaamade eri allüksustes.

2.

„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt välja töötatud nafta rafineerimistehaste (sealhulgas nende allüksuste) „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“

2.E   Tehnoloogia

1.

„Tehnoloogia“, mis „on vajalik“ toormaagaasi töötlemiseks ja puhastamiseks (dehüdreerimine, vääristamine, lisandite eemaldamine) vajalike seadmete „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“

2.

Maagaasi veeldamise „tehnoloogia“, sealhulgas „tehnoloogia“, mis on vajalik veeldusjaamade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“

3.

„Tehnoloogia“, mis „on vajalik“ veeldatud maagaasi transportimiseks vajalike seadmete „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“

4.

„Tehnoloogia“, mis „on vajalik“ spetsiaalselt veeldatud maagaasi transportimiseks projekteeritud merelaevade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“

5.

„Tehnoloogia“, mis on vajalik toornafta ja kütuste ladustamiseks vajalike mahutite „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“

6.

„Tehnoloogia“, mis „on vajalik“ rafineerimistehaste „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“, nagu:

6.1.

„tehnoloogia“ kergete olefiinide muundamiseks bensiiniks;

6.2.

katalüütiliseks reformimiseks ja isomeerimiseks vajalik tehnoloogia;

6.3.

katalüütilise ja soojuskrakkimise tehnoloogia.

NAFTAKEEMIATÖÖSTUS

3.A   Seadmed

1.   Reaktorid,

a.

mis on ette nähtud fosgeeni (CASi nr 506-77-4) tootmiseks ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud osad;

b.

milles viiakse läbi fosgeenimist ning mis on spetsiaalselt ette nähtud HDI, TDI, MDI tootmiseks, ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud osad (välja arvatud teisesed reaktorid);

c.

mis on ette nähtud madala rõhuga (kuni 40 baari) etüleeni ja propüleeni polümeriseerimiseks, ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud osad;

d.

mis on ette nähtud etüleendikloriidi (EDC) termokrakkimiseks ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud osad (välja arvatud teisesed reaktorid);

e.

mis on ette nähtud vinüülkloriidi kloorimiseks ja oksükloorimiseks ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud koostisosad (välja arvatud teisesed reaktorid).

2.

Kuuma kontsentreeritud äädikhappe suhtes vastupidavatest materjalidest valmistatud kelmeaurustid ja langevkileaurustid ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud osad ja tarkvara.

3.

Soolhappe elektrolüütilise eraldamise tehased ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud osad ja tarkvara.

4.

Suurema kui 5 000 mm läbimõõduga kolonnid ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud osad.

5.

Keraamiliste kuulide ja koonustega vähemalt 10 mm nimiläbimõõduga kuul- ja koonusklapid ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud osad.

6.

Standarditele API 617 või API 618 vastavad üle 2 MW paigaldatud võimsusega tsentrifuug- ja kolbkompressorid.

3.B   Test- ja kontrolliseadmed

3.C   Materjalid

1.

Trinitrotolueeni, ammooniumnitraadi ja muude lõhkeainete tootmisel kasutatavate keemia- ja naftakeemiaprotsesside katalüsaatorid ning selleks ettenähtud tarkvara;

2.

Aurufaasis krakkimise ja/või gaasist naftakeemiasaaduste tootmise üksustes monomeeride (näiteks etüleeni ja propüleeni) tootmisel kasutatavad katalüsaatorid ning selleks ettenähtud tarkvara.

3.D   Tarkvara

1.

Punktis 3.A täpsustatud seadmete „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“ ettenähtud „tarkvara“;

2.

Metanoolitehastes „kasutamiseks“ ettenähtud „tarkvara“

3.E   Tehnoloogia

1.

Gaasist vedelate keemiasaaduste tootmise (Gas-To-Liquid, GTL) ja gaasist naftakeemiatoodete valmistamise (Gas-To-Petrochemicals, GTP) tehastes „arendamiseks“, „tootmiseks“ ja „kasutamiseks“ ettenähtud „tehnoloogia“

2.

„Tehnoloogia“, mis „on vajalik“ ammoniaagi ja metanooli „tootmiseks“ vajalike seadmete „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“

3.

„Tehnoloogia“, mis „on vajalik“ monoetüleenglükooli (MEG), etüleenoksiidi (EO) / etüleenglükooli (EG) „tootmiseks“

Märkus:

„Tehnoloogia“ – kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“ vajalik eriteave. See teave esineb „tehniliste andmete“ ja „tehnilise abi“ kujul. “

8)

Lisatakse VIa lisa:

„VIa LISA

Artiklis 8, artikli 10 lõike 1 punktis c ja artikli 31 lõikes 1 osutatud oluline varustus ja tehnoloogia

HS-kood

Kirjeldus

 

–

mantel-, surve- ja puurtorud nafta- ja gaasipuuraukude jaoks:

7304 22

–

roostevabast terasest puurtorud

7304 23

– –

muud puurtorud

7304 24

– –

muud, roostevabast terasest

7304 29

– –

muud

ex ex ex 7305

Muud raud- või terastorud (nt keevitatud, needitud või muul viisil ühendatud õmblustega), millel on ümmargune ristlõige, mille välisdiameeter on suurem kui 406,4  mm, mille kroomisisaldus on 1 % või rohkem ning mis peavad vastu temperatuurile alla -120 oC

 

–

gaasi- ja naftajuhtmete magistraaltorud:

7306 11

– –

keevisõmblusega, roostevabast terasest

7306 19

– –

muud

 

–

mantel-, surve- ja puurtorud gaasi- ja naftapuuraukude jaoks:

7306 21 00

– –

keevisõmblusega, roostevabast terasest

7306 29 00

– –

muud

 

Rauast ja terasest suru- või vedelgaasimahutid:

7311 00 99

–

muud, vähemalt 1 000 l

ex ex ex 7613

Alumiiniumist suru- ja vedelgaasimahutid, vähemalt 1 000 l“

9)

Lisatakse VIb lisa:

„VIb LISA

Artiklites 10a, 10b, 10c ja artikli 31 lõikes 1 osutatud oluline varustus ja tehnoloogia

HS-kood

Kirjeldus

8406 10 00

Auruturbiinid ujuvvahendite jõuseadmeteks

ex ex ex 8406 90

Auruturbiinide osad ujuvvahendite jõuseadmeteks

8407 21

Päramootorid ujuvvahendite jaoks

ex ex ex 8407 29

Muud mootorid ujuvvahendite jaoks

8408 10

Ujuvvahendite käiturid

ex ex ex 8409 91 00

Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8407 21 või 8407 29 seadmetes

ex ex ex 8409 99 00

Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriigi 8408 10 seadmetes

ex ex ex 8411 81

Muud gaasiturbiinid võimsusega kuni 5 000  kW, ujuvvahendite jõuseadmete jaoks

ex ex ex 8411 82

Muud gaasiturbiinid võimsusega üle 5 000  kW, ujuvvahendite jõuseadmete jaoks

ex ex ex 8468

Seadmed ja aparaadid pehme- ja kõvajoodisega jootmiseks või keevitamiseks, lõikevõimelised või mitte, v.a rubriigi 8515 seadmed; gaasiseadmed ja –aparaadid pindade termotöötluseks

ex ex ex 8483

Ülekandevõllid (k.a nukk- ja väntvõllid), vändad; laagrikered ja liugelaagrid; ajamid ja hammasülekanded; kuul- või rullkäigukruvid; käigukastid jm reduktorid, k.a hüdrotransformaatorid; hoo- ning rihmarattad, k.a liitplokid; ühendusmuhvid, liigendühendused (k.a universaalsed), mis on selliste laevade jõuallikaks, mille maksimaalne võimalik kandevõime (standardmõõtudega süvise korral) on 55 000 tonni või rohkem)

8487 10

Laevakruvid ja laevakruvide labad

ex ex ex 8515

Elektrilised (k.a elektriliselt soojendatud gaasil töötavad), laser-, valgus-, footon- või elektronkiirgusel, ultrahelil, magnetimpulsil või plasmakaarel töötavad joote- ja keevitusseadmed, lõikevõimelised või mitte; elektriaparaadid metallide ja metallkeraamiliste materjalide kuumpihustamiseks:

ex ex ex 9014 10 00

Suundkompassid, üksnes meretööstuse jaoks

ex ex ex 9014 80 00

Muud navigatsiooniinstrumendid ja -seadmed, üksnes meretööstuse jaoks

ex ex ex 9014 90 00

Rubriikides 9014 10 00 ja 9014 80 00 nimetatud osad ja manused, üksnes meretööstuse jaoks

ex ex ex 9015

Geodeetilised (k.a fotogramm-meetrilised) instrumendid, hüdrograafia-, okeanograafia-, hüdroloogia-, meteoroloogia- ja geofüüsikainstrumendid ja -seadmed, v.a kompassid; kaugusmõõturid, üksnes meretööstuse jaoks“

10)

Lisatakse VII lisa:

„VII LISA

Artiklis 15 ja artikli 31 lõikes 1 osutatud kulla, väärismetallide ja teemantide loetelu

HS-kood

Kirjeldus

7102

Teemandid, töödeldud või töötlemata, raamistamata ning kinnitamata

7106

Hõbe (sh kulla või plaatinaga pinnatud hõbe), survetöötlemata, pooltöödeldud või pulbrina

7108

Kuld (sh plaatinaga pinnatud kuld), survetöötlemata, pooltöödeldud või pulbrina

7109

Kullaga plakeeritud mitteväärismetallid ning hõbe, töötlemata või pooltöödeldud

7110

Plaatina, survetöötlemata, pooltöödeldud või pulbrina

7111

Plaatinaga plakeeritud mitteväärismetallid, hõbe ja kuld, töötlemata või pooltöödeldud

7112

Väärismetallide või väärismetalliga plakeeritud metallide jäätmed ja jäägid; muud väärismetalle või väärismetalliühendeid sisaldavad jäätmed ja jäägid, mida kasutatakse peamiselt neist väärismetallide eraldamiseks“

11)

VIIa lisa asendatakse järgmisega:

„VIIa LISA

Artiklites 10d, 10e ja 10f ja artikli 31 lõikes 1 osutatud tööstusprotsessi integreerimise tarkvara

1.   

Ettevõtte ressursiplaneerimise tarkvara, mis on spetsiaalselt välja töötatud kasutamiseks tuuma-, sõja-, nafta-, gaasi-, laeva-, lennuki-, finants- ja ehitustööstuses.

Märkus. ettevõtte ressursiplaneerimise tarkvara on tarkvara, mida kasutatakse raamatupidamise, juhtimisarvestuse, personalijuhtimise, tootmise, tarneahela haldamise, projektijuhtimise, kliendisuhete haldamise, andmesideteenuste või juurdepääsu kontrolli jaoks. “

12)

VIIb lisa asendatakse järgmisega:

„VIIb LISA

Artiklites 15a, 15b, 15c ja artikli 31 lõikes 1 osutatud grafiit ning toormetall või pooltooted

Sissejuhatav märkus: toodete kandmine käesolevasse lisasse ei piira I, II ja III lisasse kantud toodete suhtes kohaldatavaid eeskirju.

1.

Grafiit

HS-kood

Kirjeldus

2504

Looduslik grafiit

3801

Tehisgrafiit; kolloid- ja poolkolloidgrafiit; grafiidi või muu süsiniku baasil saadud pasta, briketid, plaadid jm pooltooted

6815 10

Grafiidist või muust süsinikust tooted, sealhulgas süsinikkiud

6903 10

Retordid, tiiglid, vardad, muhvid, düüsid, prundid, toed, proovitassid, torud, kestad, vardad ja muud tulekindlad keraamikatooted. Väljaarvatud tooted ränimuldsetest fossiiljahudest vms ränimuldsetest mineraalidest, mis sisaldavad üle 50 % massist grafiiti, muid süsiniku allotroope või nende seguallotroope või nende segu

8545

Süsielektroodid, süsiharjad, kaarlambi- ja primaarelemendisöed jms elektrotehnikatooted grafiidist või muust süsiniku erimist, metallosadega või metallosadeta

2.

Raud ja teras

HS-kood

Kirjeldus

7201

Toormalm ja peegelmalm kangide, plokkide ja muude esmasvormidena

7202

Ferrosulamid

7203

Rauamaagi jm käsnrauasaaduste otsesel redutseerimisel saadud raud, tükkidena, graanulitena vms kujul; raud minimaalse puhtusega 99,94  % massist, tükkidena, graanulitena vms kujul

7204

Malmi ja terase jäätmed ja jäägid; praagitud raua või terase valuplokid ümbersulatamiseks

7205

Toormalmist, peegelmalmist, rauast või terasest graanulid ja pulbrid

7206

Raud ja legeerimata teras valuplokkidena või muude esmasvormidena

7207

Pooltooted rauast või legeerimata terasest

7218

Roostevaba teras valuplokkidena või muude esmasvormidena; roostevabast terasest pooltooted

7224

Muu legeerteras valuplokkidena vm esmasvormidena; muust legeerterasest pooltooted

3.

Vask ja vasktooted

HS-kood

Kirjeldus

7401 00 00

Vasekivi; tsemenditud vask (sadestatud vask)

7402 00 00

Rafineerimata vask; vaskanoodid elektrolüüsi teel rafineerimiseks

7403

Rafineeritud vask ja vasesulamid, survetöötlemata

7404 00

Vasejäätmed ja -jäägid

7405 00 00

Vaseligatuurid

7406

Vasepulber ja -helbed

7407

Vaskvardad, -latid ja -profiilid

7410

Vaskfoolium (trükiga kaetud või mitte, paberist, papist, plastist vms materjalist aluskihiga või ilma) paksusega kuni 0,15  mm (aluskihti arvestamata)

7413 00 00

Trossikee, trossid, punutud lindid jms vasktooted, elektriisolatsioonita

4.

Nikkel ja nikkeltooted

HS-kood

Kirjeldus

7501

Niklikivi, nikkeloksiidi aglomeraadid jm niklitootmise vahesaadused

7502

Survetöötlemata nikkel

7503 00

Niklijäätmed ja -jäägid

7504 00 00

Niklipulbrid ja -helbed

7505

Niklist varbmaterjal, profiilid ja traat

7506

Niklist plaadid, lehed, ribad ja foolium

7507

Niklist torud ja toruliitmikud (näiteks muhvid, põlved, äärikud)

5.

Alumiinium

HS-kood

Kirjeldus

7601

Survetöötlemata alumiinium

7602

Alumiiniumijäätmed ja -jäägid

7603

Alumiiniumipulbrid ja -helbed

7605

Alumiiniumtraat

7606

Alumiiniumist plaadid, lehed ja ribad paksusega üle 0,2  mm

7609 00 00

Alumiiniumist toruliitmikud (näiteks muhvid, põlved, äärikud)

7614

Trossikee, trossid, punutud lindid jms alumiiniumist tooted, elektriisolatsioonita

6.

Plii

HS-kood

Kirjeldus

7801

Survetöötlemata plii

7802 00 00

Pliijäätmed ja -jäägid

7804

Pliiplaadid, -lehed, -ribad ja -foolium; pliipulber ja -helbed

7.

Tsink

HS-kood

Kirjeldus

7901

Survetöötlemata tsink

7902 00 00

Tsingijäätmed ja -jäägid

7903

Tsingitolm, -pulbrid ja -helbed

7904 00 00

Tsingist varbmaterjal, profiilid ja traat

7905 00 00

Tsingist plaadid, lehed, ribad ja foolium

8.

Tina

HS-kood

Kirjeldus

8001

Survetöötlemata tina

8002 00 00

Tinajäätmed ja -jäägid

8003 00 00

Tinavardad, -latid, -profiilid ja -traat

9.

Muud mitteväärismetallid, metallkeraamika, tooted nendest

HS-kood

Kirjeldus

ex ex ex 8101

Volfram ja tooted sellest, sh jäätmed ja jäägid, v.a antikatoodid röntgenikiiretorude jaoks

ex ex ex 8102

Molübdeen ja tooted sellest, sh jäätmed ja -jäägid, v.a spetsiaalselt hambaravis kasutatavad tooted

ex ex ex 8103

Tantaal ja tooted sellest, sh jäätmed ja jäägid, v.a hambaravi- ja kirurgiainstrumendid ning spetsiaalselt ortopeedilistel ja kirurgilistel eesmärkidel kasutatavad tooted

8104

Magneesium ja tooted sellest, sh jäätmed ja jäägid

8105

Koobaltikivi jm koobaltitootmise vahesaadused; koobalt ja tooted sellest, sh jäätmed ja jäägid

ex ex ex 8106 00

Vismut ja tooted sellest, sh jäätmed ja jäägid, v.a tooted, mis on spetsiaalselt valmistatud farmaatsias kasutatavate keemiliste ühendite valmistamiseks

8107

Kaadmium ja tooted sellest, sh jäätmed ja jäägid

8108

Titaan ja tooted sellest, sh jäätmed ja jäägid

8109

Tsirkoonium ja tooted sellest, sh jäätmed ja jäägid

8110

Antimon ja tooted sellest, sh jäätmed ja jäägid

8111 00

Mangaan ja tooted sellest, sh jäätmed ja jäägid

ex ex ex 8112

Berüllium, kroom, germaanium, vanaadium, gallium, hafnium, indium, nioobium, reenium ja tallium ning tooted nendest, sh jäätmed ja jäägid, v.a röntgenikiiretorude aknad

8113 00

Metallkeraamika ja tooted sellest, sh jäätmed ja jäägid“

13)

XIII ja XIV lisa jäetakse välja.


ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/1975/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)