<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.7-->
  <head>
    <title>2021-10-202110C114201906620-00-TRA-DOC-ET-CONCL-C-0662-19-202102217-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="25/10/2021 17:05:15" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="CNC" name="TypeDoc"/>
    <meta content="32rVHZhnQJxrIyDgiHwIRYWsSgwkEC70VEks+MA+DbY47EmVsrjqOFHtfO2lDpaDBi2g5qGbxpPGzWhOjy8PHa1ILoT2WUxURrnZQunMYlcU1C2eyv8cf+fpddtQ2MmI8AnZAQTIKA7be64hP8U7RqS9/8q8gLsT9ybNe6uhwwY=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="ela" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="0662" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2019" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="ela" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="FAST_document_go_ok" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="CNC_C" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 09/03/2021 15:51:29" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="C" name="Juridiction"/>
    <meta content="a5bbb967dcaa41d9ba70c80ce2f79c35" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="0662" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="ImportedWithoutSource" name="SdlIdentifier"/>
    <meta content="PV" name="NatureAff"/>
    <meta content="PV" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="C" name="Gendoc_Juridiction"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId24" style="first"/>
      <div id="rId20" style="even">Kohtujurist Szpunari ettepanek – Kohtuasi C‑662/19 P</div>
      <div id="rId21" style="default">NRW. Bank vs. CRU</div>
    </div>
    <p class="C36Centre" id="para-1" title="page-1">
      KOHTUJURISTI ETTEPANEK
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-2" title="page-1">
      MACIEJ SZPUNAR
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-3" title="page-1">
      esitatud 15. aprillil 2021 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">1</a>
</span>)
      
    </p>
    <p class="C38Centregrasgrandespacement" id="para-4" title="page-1">
      Kohtuasi C‑662/19 P
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-5" title="page-1">
      NRW. Bank
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-6" title="page-1">
      versus
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-7" title="page-1">
      Ühtne Kriisilahendusnõukogu
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-8" title="page-1">
      Apellatsioonkaebus – Pangandusliit – Krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute ühtne kriisilahenduskord – Ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate 2016. aasta Ex ante osamaksete kindlaksmääramine – Vaidlustatav akt – Osaliselt kinnitav akt – Hagi esitamise tähtaeg
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-9" title="page-1">
      
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">I.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sissejuhatus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">NRW. Bank palub oma apellatsioonkaebuses tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 26. juuni 2019. aasta otsuse NRW. Bank vs. CRU (T‑466/16, ei avaldata, edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus“, EU:T:2019:445), millega Üldkohus jättis vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata tema hagi, milles paluti tühistada apellanti puudutavas osas esiteks Ühtse Kriisilahendusnõukogu (edaspidi „kriisilahendusnõukogu“) 15. aprilli 2016. aasta täitevistungil tehtud otsus ühtsesse kriisilahendusfondi (edaspidi „kriisilahendusfond“) tehtavate 2016. aasta Ex ante osamaksete kohta  (SRB/ES/SRF/2016/06) (edaspidi „esimene vaidlusalune otsus“) ja teiseks kriisilahendusnõukogu 20. mai 2016. aasta täitevistungil tehtud otsus kriisilahendusfondi tehtavate 2016. aasta Ex ante osamaksete kohandamise kohta, millega täiendatakse esimest vaidlusalust otsust (SRB/ES/SRF/2016/13) (edaspidi „teine vaidlusalune otsus“), (edaspidi ühiselt „vaidlusalused otsused“).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleva kohtuasja keskne õiguslik küsimus puudutab vaidlusaluste otsuste õiguslikku kvalifikatsiooni ja nende kahe otsuse vahelist seost. Sisuliselt leidis Üldkohus, et teine vaidlusalune otsus oli osaliselt kinnitavat laadi ega puudutanud sisulist küsimust, mille apellant talle esitatud hagis tõstatas – nimelt seda, kas kohustused, mis on seotud apellandi arenduse kõrvaltegevusega, tuleb tema osamakse arvutamisel välja jätta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebuses väidab apellant eelkõige, et teise vaidlusaluse otsusega asendati esimene vaidlusalune otsus, ja teise võimalusena, et esimese vaidlusaluse otsuse muutmisest teise vaidlusaluse otsusega ei alga uue hagi esitamise tähtaja kulg mitte ainult teise vaidlusaluse otsuse osas, vaid ka sisulise küsimuse osas, mille ta hagis tõstatas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Pean veel täpsustama, et Üldkohtu tarvitatud terminoloogia – mille kohaselt ei ole tegemist mitte kahe aktiga, mis moodustavad hilisema aktiga kehtestatud vormis ühe terviku, vaid kahe otsusega – pruukimine käesolevas ettepanekus ei mõjuta kuidagi minu seisukohta apellandi apellatsioonkaebuse põhjendatuse suhtes. Kasutan seda terminoloogiat selleks, et hõlbustada ettepaneku lugemist ning et oleks võimalik viidata Üldkohtu arutluskäigule, nagu see on esitatud vaidlustatud kohtuotsuses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">II.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguslik raamistik</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">A.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määrus (EL) nr 806/2014</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määruse (EL) nr 806/2014 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-2" href="#t-2">2</a>
</span>) artikli 54 lõikes 1 on ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-18" title="page-4">
      „Kriisilahendusnõukogu täitevistung teeb järgmist:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-19" title="page-4">
      a) valmistab ette kõik otsused, mille kriisilahendusnõukogu täiskogu peaks vastu võtma;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-20" title="page-4">
      b) teeb kõik otsused käesoleva määruse rakendamiseks, kui käesoleva määrusega ei ole sätestatud teisiti.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määruse artikli 67 lõikes 4 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-22" title="page-4">
      „Liikmesriikide kriisilahendusasutused koguvad artiklites 69, 70 ja 71 osutatud osamaksed artiklis 2 osutatud ettevõtjatelt ning kannavad need vastavalt lepingule [kriisilahendus]fondi üle.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määruse nr 806/2014 artikli 70 „Ex ante osamaksed“ lõikes 2 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-24" title="page-4">
      „Igal aastal arvutab kriisilahendusnõukogu pärast konsulteerimist [Euroopa Keskpangaga (EKP)] või liikmesriigi pädeva asutusega ja tihedas koostöös liikmesriikide kriisilahendusasutustega individuaalsed osamaksed tagamaks, et kõigi osalevate liikmesriikide territooriumil tegevusloa saanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute tasutavad osamaksed ei ületa 12,5% sihttasemest.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-25" title="page-4">
      Igal aastal põhineb üksikute asutuste osamaksete arvutamine järgmisel:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-26" title="page-4">
      a) kindlasummaline osamakse, mis arvutatakse proportsionaalselt sellega, kui suure osa moodustab krediidiasutuse või investeerimisühingu kohustuste summa (välja arvatud omavahendid ja tagatud hoiused) osalevate liikmesriikide territooriumil tegevusloa saanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute kohustuste summast kokku (välja arvatud omavahendid ja tagatud hoiused), ning
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-27" title="page-4">
      b) riskipõhised osamaksed, mis põhinevad direktiivi 2014/59/EL[ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-3" href="#t-3">3</a>
</span>)] artikli 103 lõikes 7 sätestatud kriteeriumidel, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ning tekitamata moonutusi liikmesriikide pangandussektorite struktuuride vahel.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-28" title="page-4">
      Kindlasummalise osamakse ja riskipõhise osamakse suhte puhul võetakse arvesse osamaksete tasakaalustatud jaotumist eri liiki pankade vahel.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-29" title="page-5">
      Punktide a ja b kohaselt arvutatav kõigi osalevate liikmesriikide territooriumil tegevusloa saanud asutuste tasutavate individuaalsete osamaksete aastane summa ei ületa ühelgi juhul 12,5% sihttasemest.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">B.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Rakendusmäärus (EL) 2015/81</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Rakendusmääruse (EL) 2015/81 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-4" href="#t-4">4</a>
</span>) artiklis 4 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-32" title="page-5">
      „Igaks osamakseperioodiks arvutab ühtne kriisilahendusnõukogu pärast EKPga või riikide pädevate asutustega konsulteerimist ning tihedas koostöös riiklike kriisilahendusasutustega iga krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt tasumisele kuuluva iga-aastase osamakse, võttes aluseks ühtse kriisilahendusfondi aasta sihttaseme. Aasta sihttase määratakse kindlaks määruse [nr 806/2014] artikli 69 lõikes 1 ja artiklis 70 osutatud ühtse kriisilahendusfondi sihttaseme alusel ja kooskõlas delegeeritud määruses (EL) 2015/63[ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-5" href="#t-5">5</a>
</span>)] sätestatud metoodikaga.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Rakendusmääruse artiklis 5 on ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-34" title="page-5">
      „1. Ühtne kriisilahendusnõukogu teavitab asjaomaseid liikmesriikide kriisilahendusasutusi oma otsustest, millega arvutatakse vastavate riikide territooriumil tegevusloa saanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute iga-aastased osamaksed.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-35" title="page-5">
      2. Pärast lõikes 1 osutatud teate saamist teavitab iga liikmesriigi kriisilahendusasutus igat oma territooriumil tegevusloa saanud krediidiasutust või investeerimisühingut ühtse kriisilahendusnõukogu otsusest, millega arvutatakse selle krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt tasumisele kuuluv iga-aastane osamakse.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">C.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Delegeeritud määrus 2015/63</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Delegeeritud määruse 2015/63 artikli 5 lõikes 1 on ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-38" title="page-5">
      „Direktiivi [2014/59] artikli 103 lõikes 2 osutatud osamaksete arvutamisel arvatakse välja järgmised kohustused:
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-39" title="page-5">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-40" title="page-6">
      b) kohustused, mille krediidiasutus või investeerimisühing, kes kuulub [direktiivi 2014/59] artikli 2 lõike 1 punktis 8 osutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi ja kellel pädev asutus on lubanud kasutada määruse (EL) nr 575/2013 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-6" href="#t-6">6</a>
</span>) artikli 113 lõiget 7, on loonud samasse krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi kuuluva teise krediidiasutuse või investeerimisühinguga sõlmitud lepingu kaudu;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-41" title="page-6">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">III.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidluse asjaolud</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">NRW. Bank on Land Nordrhein-Westfaleni (Nordrhein-Westfaleni liidumaa, Saksamaa) tugipank.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellant tegeleb peamiselt kolme liiki tegevusega: arendustegevus, mis vastab peaaegu kahele kolmandikule tema varadest, arenduse kõrvaltegevus, mis seondub umbes kolmandikuga tema varadest, ja muu tegevus, mis vastab ülejäänud varadele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Saksamaa reguleeriv asutus Bundesanstalt für Finanzmarktstabilisierung (finantsturgude stabiliseerimise föderaalne amet, Saksamaa; edaspidi „FMSA“) määras 2015. aastal – enne määruse nr 806/2014 jõustumist, kohaldades direktiivi 2014/59, mida on täiendatud delegeeritud määrusega 2015/63 – kindlaks apellandi 2015. aasta Ex ante osamakse, leides, et selle osamakse arvutamisel tuleb jätta välja nii tema arendustegevus kui ka arenduse kõrvaltegevus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">2016. aastal vormil „Ex ante osamaksed ühtsesse kriisilahendusfondi – deklaratsioonivorm 2016. aasta osamakseperioodi kohta“, mille koostas kriisilahendusnõukogu ja mille edastas FMSA apellandile, avaldas viimane, et tema 2016. aasta Ex ante osamakse arvutamisest tuleb välja jätta delegeeritud määruse 2015/63 artikli 5 lõike 1 tähenduses kõik kohustused, mis on seotud tema arendustegevuse ja arenduse kõrvaltegevusega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Pärast sel viisil täidetud vormi esitamist teatati apellandile siiski, et kriisilahendusnõukogu hinnangul ei tule arenduse kõrvaltegevusi arvutusest välja jätta. Seejärel esitas apellant parandatud deklaratsioonivormi, milles ta deklareeris, et välja tuleb arvata üksnes tema arendustegevusega seotud kohustuste koguväärtus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimese vaidlusaluse otsusega otsustas kriisilahendusnõukogu täitevistungil määruse nr 806/2014 artikli 54 lõike 1 punkti b ja artikli 70 lõike 2 alusel iga selle määruse artiklis 2 nimetatud ettevõtja, sealhulgas apellandi 2016. aasta Ex ante osamakse suuruse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">22. aprilli 2016. aasta makseteates, mille apellant sai kätte 25. aprillil 2016, teatas FMSA apellandile, et kriisilahendusnõukogu oli kindlaks määranud tema 2016. aasta Ex ante osamakse kriisilahendusfondi ning tegi talle teatavaks tasumisele kuuluva summa (edaspidi „esimene makseteade“).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teise vaidlusaluse otsusega suurendas kriisilahendusnõukogu apellandi osamakset. Üldkohus ei selgitanud põhjust, miks see otsus vastu võeti ja seda osamakset suurendati. Vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 70 ja 71 nähtub siiski, et Üldkohtu jaoks erines see põhjus hagi esemeks olevast sisulisest küsimusest, see tähendab küsimusest, kas apellandi osamakse arvutamisel tuleb välja jätta tema kohustused, mis on seotud tema arenduse kõrvaltegevusega. Euroopa Kohtus toimunud menetluse käigus selgitas kriisilahendusnõukogu, et teise vaidlusaluse otsusega üksnes parandati arvutusvalemi mehhanismis esinenud juhuslik trükiviga, mis puudutas ebaõiget näitajat finantsinstitutsioonide kaitseskeemi kuuluvuse kohta: märgi „–“ asemel, mis on ette nähtud delegeeritud määruse 2015/63 riskinäitaja „Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikmesus“ puhul I lisa 4. sammu raames, kasutati märki „+“, ilma et see eeldanuks uute faktiliste asjaolude hindamist või uut õiguslikku hinnangut.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">10. juuni 2016. aasta makseteates, mille apellant sai kätte 13. juunil 2016, kohustas FMSA viimast tasuma teise vaidlusaluse otsusega määratud täiendava summa (edaspidi „teine makseteade“).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">IV.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Menetlus Üldkohtus ja vaidlustatud kohtuotsus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellant esitas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 23. augustil 2016. Kriisilahendusnõukogu esitas kostja vastuse 2. novembril 2016.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohtu kaheksanda koja president rahuldas 10. ja 11. jaanuari 2017. aasta otsustega Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu menetlusse astumise avaldused.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohtu menetluses võeti mitu menetlust korraldavat meedet, et saada kriisilahendusnõukogult vaidlusaluste otsuste täielikud originaalid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohus jättis 26. juuni 2019. aasta vaidlustatud kohtuotsusega hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, ilma et ta oleks teinud otsust apellandi esitatud väidete kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses leidis Üldkohus kõigepealt, et apellandi nõue tühistada „Ühtse Kriisilahendusnõukogu otsus, millega määratakse kindlaks [ühtsesse] kriisilahendusfondi tehtav aasta osamakse eelarveaastaks 1. jaanuar 2016 –31. detsember 2016“, tähendab, et hagi puudutab seega nii esimest kui ka teist vaidlusalust otsust. Üldkohus märkis selle kohta, et apellant oli täpsustanud, et tema hinnangul on tegemist „kriisilahendusnõukogu tervikotsusega“ ja et selles osas vaidlustab ta „nõukogu otsuse vormis, mille sellele andis tema teine otsus“, see tähendab „nõukogu lõpliku otsuse selle lõplikus versioonis“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab esimest vaidlusalust otsust, siis tuvastas Üldkohus kõigepealt, et liikmesriikide kriisilahendusasutused on kriisilahendusnõukogu otsuste adressaadid ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses ning et vaidlusaluseid otsuseid ei olnud avaldatud ega teatavaks tehtud apellandile, kes ei olnud nende adressaat.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seejärel märkis Üldkohus, et kui akti ei ole avaldatud ega teatavaks tehtud, hakkab hagi esitamise tähtaeg kulgema alles siis, kui huvitatud isik saab asjaomase akti sisust ja põhjendustest täpselt teada, tingimusel et ta taotleb selle akti tervikteksti esitamist mõistliku aja jooksul, ning et seda arvestades hakkab hagi esitamise tähtaeg kulgema alles siis, kui asjaomane kolmas isik saab akti sisust ja põhjendustest täpselt teada viisil, mis võimaldab tal tõhusalt kasutada oma kaebeõigust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks tuvastas Üldkohus, et apellant sai esimese vaidlusaluse otsuse olemasolust teada 25. aprillil 2016 esimese makseteate kättesaamisega, kuid esitas FMSA‑le taotluse oma toimikuga tutvumiseks 22. augustil 2016 ehk peaaegu neli kuud pärast päeva, mil ta sai esimese makseteate. Üldkohus lisas, et arvestades seda, kuidas FMSA vaidlusaluseid otsuseid rakendas, ei lubanud miski arvata, et teine vaidlusalune otsus asendas esimest vaidlusalust otsust. Üldkohus leidis nimelt, et oletades, et alates 23. mai 2016. aasta kirjast, millega FMSA teatas Bundesverband Öffentlicher Banken Deutschlands e.V‑le (Saksamaa avalike pankade föderaalne liit) uue makseteate vastuvõtmisest, võis apellant eeldada, et selle kirja eesmärk oli tunnistada esimene makseteade kehtetuks ja asendada see uue makseteatega, ning et seetõttu oli põhjust oodata viimase vastuvõtmist, pidi apellant hiljemalt 13. juunil 2016, mil ta sai kätte teise makseteate, mõistma, et see eeldus ei pea paika. Apellandil aga kulus veel kaks kuud enne esimese vaidlusaluse otsuse teatavaks tegemise nõudmisest. Üldkohus leidis samuti, et teise vaidlusaluse otsusega ei tühistatud esimest vaidlusalust otsust, vaid üksnes kohandati esimeses vaidlusaluses otsuses kindlaks määratud osamakseid. Kuna apellant ei taotlenud, et see otsus talle teatavaks tehtaks ning ta ei väitnud ega tõendanud ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu olemasolu, mis võimaldaks hagi esitamise tähtajast kõrvale kalduda, järeldas Üldkohus, et 23. augustil 2016 esitatud hagi oli esimese vaidlusaluse otsuse osas esitatud hilinenult.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teise vaidlusaluse otsuse kohta märkis Üldkohus kõigepealt, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagi on esitatud ELTL artikli 263 kuuendas lõigus ette nähtud tähtaja jooksul. Seejärel märkis ta, et apellant heitis kriisilahendusnõukogule sisuliselt ette kohaldatavate eeskirjade teatavate sätete rikkumist, kuna viimane ei jätnud kriisilahendusfondi tehtava 2016. aasta Ex ante osamakse arvutamisest välja tema arenduse kõrvaltegevusega seotud kohustusi. Lisaks toonitas Üldkohus, et teine vaidlusalune otsus ei sisaldanud selles küsimuses ühtegi uut asjaolu, et kriisilahendusnõukogu ei vaadanud uuesti läbi juba esimese vaidlusaluse otsuse vastuvõtmise raames antud hinnangut küsimusele, kas apellandi osamakse arvutamisel tuleb tema arenduse kõrvaltegevusega seotud kohustused välja jätta ning et apellant ei esitanud selle küsimuse uuesti läbivaatamiseks kriisilahendusnõukogule ega FMSA-le taotlust, mis põhineks uutel ja olulistel asjaoludel. Sellega seoses lisas Üldkohus, et apellant, keda teavitati teises makseteates teise vaidlusaluse otsusega tehtud kohandamise põhjustest, ei esitanud selle otsuse vastu ühtegi väidet ega argumenti. Üldkohus järeldas sellest, et teise vaidlusaluse otsuse peale esitatud hagi on vastuvõetamatu, kuna see otsus oli vaidluse eset arvestades üksnes esimest vaidlusalust otsust kinnitav ning apellant ei olnud esitanud teise vaidlusaluse otsuse vastu ühtegi väidet ega argumenti.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">V.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Menetlus Euroopa Kohtus ja poolte nõuded</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellant palub Euroopa Kohtul tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja kriisilahendusnõukogu otsus ümberkorraldusfondi tehtava apellandi aasta osamakse kohta osamakseaastal 2016, ning mõista kohtukulud välja kriisilahendusnõukogult. Teise võimalusena palub ta Euroopa Kohtul tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja saata kohtuasi tagasi Üldkohtule.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kriisilahendusnõukogu palub Euroopa Kohtul jätta apellatsioonkaebus osalise vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ja igal juhul põhjendamatuse tõttu rahuldamata, ning mõista kohtukulud välja apellandilt. Juhul kui Euroopa Kohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud, palub kriisilahendusnõukogu Euroopa Kohtul saata asi tagasi Üldkohtusse lõpliku kohtuotsuse tegemiseks ja otsustada apellatsioonkaebusega seotud kohtukulude kandmine edaspidi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Liidu Nõukogu, kes astus menetlusse kriisilahendusnõukogu nõuete toetuseks, palub Euroopa Kohtul juhul, kui kohus tühistab vaidlustatud kohtuotsuse, tuvastada, et ükski asjaolu ei võimalda seada kahtluse alla rakendusmääruse 2015/81 õiguspärasust või kehtivust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Komisjon, kes astus menetlusse kriisilahendusnõukogu nõuete toetuseks, palub Euroopa Kohtul jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja mõista kohtukulud välja apellandilt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu kodukorra artikli 76 lõike 2 alusel otsustas Euroopa Kohus kohtuistungit mitte korraldada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">VI.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Analüüs</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellant esitab oma apellatsioonkaebuse raames kaks väidet. Selles kontekstis pean märkima, et Üldkohus jättis hagi vastuvõetamatuna läbi vaatamata, tegemata otsust hagi põhjendatuse kohta. Seega ei puuduta need apellatsioonkaebuse kaks väidet sisulist küsimust, mida apellant käsitles oma hagi väidetes, nimelt küsimust, kas vaidlusaluste otsuste vastuvõtmisel tuli apellandi osamakse arvutamisel tema arenduse kõrvaltegevusega seotud kohustused välja jätta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõukogu ja komisjon nende kahe väite kohta, mille apellant esitas oma apellatsioonkaebuses, seisukohti ei esita ning piirduvad seisukohtade esitamisega tema argumentide kohta, mis käsitlevad asjakohaste õigusnormide kehtetust, tõlgendamist ja kohaldamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt väitis apellant Üldkohtule esitatud hagis, et asjasse puutuvaid õigusnorme rikuti sellega, et arenduse kõrvaltegevust ei soodustatud ning seetõttu määrati Ex ante osamakse ülemäära kõrgele tasemele. See ülemäärasus tulenes delegeeritud määruse 2015/63 väärast tõlgendamisest või – mis on nõukogu ja komisjoni seisukohtadega seoses asjakohasem – asjaolust, et määrus ise võeti vastu õigusvastaselt, vastuolus kõrgemalseisvate õigusaktidega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu menetluse staadiumis, pärast väidete kokkuvõtet, märgib apellant oma apellatsioonkaebuse punktis 101, et ta viitab täielikult Üldkohtule esitatud seisukohtadele, eelkõige nendele, mille kohaselt tuleb osamakse arvutamisel soodustada tema arenduse kõrvaltegevusi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kui apellant oleks soovinud esitada muid vaidlustatud kohtuotsuse vastu suunatud väiteid, ei saaks ta seda teha lihtsalt viitega Üldkohtule esitatud hagile. Nagu märgib komisjon, tuleb sellised väited tagasi lükata, kuna need ei ole piisavalt üksikasjalikud ja on seega ilmselgelt vastuvõetamatud. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-7" href="#t-7">7</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega tuleb minu arvates mõista apellatsioonkaebuse punktis 101 esitatud viidet nii, et apellant viitab oma seisukohtadele juhuks, kui Euroopa Kohus tühistab vaidlustatud kohtuotsuse ja teeb ise asja suhtes lõpliku kohtuotsuse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega tuleb minu arvates analüüsida väiteid, mille apellant on oma apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitanud sõnaselgelt, käsitlemata sisulisi seisukohti, millele on viidatud apellatsioonkaebuse punktis 101. Nimelt ei lahendanud Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuses mitte apellandi esitatud väiteid sisuliselt, vaid hindas üksnes hagi vastuvõetavust. Neil asjaoludel viiks seisukoht, et pärast vaidlustatud kohtuotsuse võimalikku tühistamist võib Euroopa Kohus teha asjas lõpliku otsuse, selleni, et sisu menetleb vaid üks liidu kohtuinstants.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">A.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimene väide</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimeses väites, mille kohaselt on rikutud ELTL artikli 263 kuuendat lõiku ja kodukorra artiklit 60, väidab apellant, et Üldkohus eksis, kui ta otsustas esimese vaidlusaluse otsuse osas, et hagi on esitatud hilinenult. See väide jaguneb neljaks osaks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimene väiteosa</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimeses osas väidab apellant sisuliselt, et teise vaidlusaluse otsusega asendati esimene vaidlusalune otsus ja et seega on hagi esitamise tähtaega järgitud. Selles väiteosas kinnitab apellant esiteks, et Üldkohtu hinnang kahe vaidlusaluse otsuse seosele on ebajärjekindel ja vastuoluline, ning teiseks, et teine vaidlusalune otsus kujutab endast uut otsust ega ole seega kinnitavat laadi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">a)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohtu väidetavalt ebajärjekindel ja vastuoluline hinnang</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellandi sõnul on Üldkohtu hinnang nende kahe vaidlusaluse otsuse vahelisele seosele ebajärjekindel ja vastuoluline. Esiteks märkis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 65, et teises vaidlusaluses otsuses üksnes „kohandati“ esimeses vaidlusaluses otsuses kindlaks määratud osamakseid. Teiseks tuvastas Üldkohus selle kohtuotsuse punktis 75, et teine vaidlusalune otsus oli vaidluse eset arvestades puhtalt varasemat otsust „kinnitav“. Siiski leidis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 63, mis puudutab kahte makseteadet, mille sisu vastab vaidlusaluste otsuste sisule, et teine teade kujutab endast esimese „muudatust“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tuleb tõdeda, et hinnang, mille Üldkohus andis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 65 ja 75 vaidlusaluste otsuste vahelisele seosele, ei ole iseenesest ebajärjekindel ega vastuoluline.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt esiteks, vaidlustatud kohtuotsuse punktis 71, eitamata seejuures, et apellandi osamakse suuruse kohandamise kindlaksmääramiseks – nagu see on heaks kiidetud teise vaidlusaluse otsusega – oli vaja see osamakse uuesti arvutada, järeldas Üldkohus kinnitavaid akte käsitlevast kohtupraktikast, et teise vaidlusaluse otsuse peale ei saa esitada hagi seoses hinnanguga, „mille kriisilahendusnõukogu andis juba esimese vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisel seoses küsimusega – ainsaga käesolevas hagis – kas osamaksete arvutamisel tuleb arenduse kõrvaltegevusega seotud kohustused arvesse võtta või mitte“, kuivõrd see küsimus on vaidlustatud kohtuotsuse punkti 75 kohaselt „vaidluse ese“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks näib, et Üldkohus leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 74, et teise vaidlusaluse otsuse peale võib esitada hagi seoses selles otsuses tehtud kohandamisega. Apellant aga sellele kohandamisele tuginevat väidet ei esitanud, mistõttu ei kuulu see vaidluse eseme alla.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Viidatud lõikudest nähtub, et Üldkohtu arutluskäigu kohaselt on teine vaidlusalune otsus vaidluse eseme osas osaliselt kinnitav, mis puudutab küsimust, kas apellandi osamakse arvutamisel tuleb välja jätta kohustused, mis on seotud tema arenduse kõrvaltegevusega. Seega tuleb apellandi esitatud hagi vastuvõetavust kontrollida vaidluse eseme seisukohast.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel, ilma et see mõjutaks vaidlustatud kohtuotsuse aluseks oleva arutluskäigu põhjendatust, tuleb apellandi argument tagasi lükata ja analüüsida teisi esimese väite esimese osa argumente.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">b)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle argumendi sisu, mille kohaselt asendas teine vaidlusalune otsus esimese vaidlusaluse otsuse</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Viidates Üldkohtu praktikale, millele on samuti viidatud vaidlustatud kohtuotsuses, väidab apellant, et „otsus üksnes kinnitab varasemat otsust, kui see ei sisalda võrreldes varasema aktiga ühtegi uut asjaolu ja sellele ei eelnenud otsuse adressaadi olukorra uut hindamist“. Arvestades kahte kriteeriumi, millele akt peab vastama, et seda saaks pidada „kinnitavaks“, ei ole teine vaidlusalune otsus seega esimest vaidlusalust otsust kinnitav.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles kontekstis väidab apellant esiteks, et talle määratud aasta osamaksed on kahes vaidlusaluses otsuses erinevad ja et teist vaidlusalust otsust ei saa seega pidada puhtalt kinnitavaks. Tema õiguslikku olukorda muudeti ja täpsemalt halvendati teise vaidlusaluse otsusega. Lisaks põhineb see otsus uutel asjaoludel, nimelt finantsinstitutsioonide kaitseskeemi liikmesuse näitaja muudetud hinnangul, ning seega ei ole tegemist lihtsa arvutusvea parandamisega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks märgib apellant kõigepealt, et Üldkohtu viidatud kohtupraktika, mis käsitleb puhtalt kinnitavaid akte, ei toeta vaidlustatud kohtuotsust. Üldkohus kohaldas valesti kriteeriume, millele akt peab vastama, et seda saaks pidada „kinnitavaks“. Tuleb tõdeda, et see argument seisneb peamiselt nende apellandi esitatud kaalutluste kordamises, mis on esitatud käesoleva ettepaneku punktis 50.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellant märgib seejärel, et Üldkohtu viidatud kohtupraktika puudutab olukordi, kus hagi puudutas asutuse kinnitavat kirja, mis edastati vastusena vastu võetud otsuse põhjendusi käsitlevale individuaalsele taotlusele. Ent käesolevas asjas ei ole vaidlustatud akt kriisilahendusnõukogu „kinnitav kiri“, vaid kriisilahendusnõukogu lõplik arvutus, mis on esitatud üksnes teises vaidlusaluses otsuses. Nimelt arvutas kriisilahendusnõukogu osamakse ise omal algatusel uuesti, tuginedes muudetud analüüsile vähemalt ühe arvutuses vajaliku osanäitaja kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mul on raske mõista argumenti, millele apellant tugineb oma täiendavates kaalutlustes Üldkohtu viidatud kohtupraktika kohta. Apellant näib nimelt arvavat, et see kohtupraktika ei ole asjakohane, ja et selle kohtupraktika põhjalikum analüüs kinnitab tema seisukohta teise vaidlusaluse otsuse õigusliku kvalifitseerimise kohta. Oletan, et neid täiendavaid kaalutlusi tuleb mõista nii, et apellandi arvates ei saa teist vaidlusalust otsust pidada kinnitavaks aktiks, kuna seda ei võetud vastu vastusena uuesti läbivaatamise taotlusele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks kinnitab apellant, et oleks olnud tarbetu osutada teises makseteates õiguskaitsevahenditele, kui teine vaidlusalune otsus oleks puhtalt kinnitav, ja seetõttu kinnitab asjaolu, et FMSA selle teabe andis, seda, et see otsus kujutab endast uut otsust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neljandaks märgib apellant, et teise vaidlusaluse otsuse ja teise makseteate pealkirjades sisalduv viide nende muutvale laadile („supplementing“) ei oma tähtsust ning oluline on üksnes nende aktide sisu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kriisilahendusnõukogu väidab, et apellandi argument, et teine vaidlusalune otsus ei ole kinnitav akt, on vastuvõetamatu, kuna sellega vaidlustab ta peamiselt Üldkohtu hinnangu faktilistele asjaoludele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Siiski allub küsimus sellest, kas vaidlusalune otsus on puhtalt kinnitav, õigusliku küsimusena Euroopa Kohtu kontrollile apellatsioonimenetluse raames (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-8" href="#t-8">8</a>
</span>). Sama kehtib kindlasti ka küsimuse kohta, kas – mida väidab apellant apellatsioonkaebuses – otsus asendas varasemat otsust. Seega tuleb analüüsida argumente, mille apellant esitas apellatsioonkaebuse esimese väite esimese osa toetuseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hilisema akti pealkirja asjakohasus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">58.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt tuleb analüüsida apellandi argumenti, milles ta väidab, et „kinnitava“ akti õiguslik kvalifikatsioon ei saa sõltuda selle pealkirjast, vaid peab põhinema selle sisul. Apellant näib seega heitvat Üldkohtule ette, et viimane tugines teise vaidlusaluse otsuse kvalifitseerimisel ekslikult selle otsuse ja teise makseteate sisu asemel nende pealkirjale („supplementing“).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">59.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See argument põhineb vaidlustatud kohtuotsuse valikulisel ja seega ekslikul lugemisel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">60.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tühistamishagi vastuvõetavust käsitlevast väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb tõesti, et vaidlustatud akti kvalifitseerimisel tuleb lähtuda vaidlustatud akti sisust endast ja selle autori tahtest (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-9" href="#t-9">9</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">61.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samuti tuleb tõdeda, et vaidlustatud kohtuotsuse punkti 65 sõnastus võib viia mõttele, et jõudmaks järeldusele, et teises vaidlusaluses otsuses üksnes kohandati esimeses vaidlustatud otsuses kindlaks määratud osamaksesummasid, tugines Üldkohus eelkõige teise vaidlusaluse otsuse pealkirjale.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">62.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Siiski nähtub vaidlustatud kohtuotsusest ja eelkõige selle punktist 71, et Üldkohus analüüsis ka teise vaidlusaluse otsuse sisu, järeldamaks, et mis puudutab küsimust, kas apellandi osamakse arvutamisel tuleb välja jätta tema arenduse kõrvaltegevusega seotud kohustused, siis ei sisalda see otsus ühtegi uut asjaolu. Järeldan sellest, et Üldkohus leidis ka selle järelduse põhjal, et teine vaidlusalune otsus ei asendanud esimest vaidlusalust otsust, vaid muutis seda seoses finantsinstitutsioonide kaitseskeemi liikmesuse näitajaga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">63.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega tuleb tagasi lükata apellandi argument, et Üldkohus tugines teise vaidlusaluse otsuse õiguslikul kvalifitseerimisel selle pealkirjale.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguskaitsevahendite äranäitamise asjakohasus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">64.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samuti tuleb tagasi lükata apellandi argument, mis põhineb sellel, et FMSA teises makseteates on ära toodud õiguskaitsevahendid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">65.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Soovimata selles etapis otsustada apellandi võimaliku vabandatava eksimuse üle seoses selle teabega (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-10" href="#t-10">10</a>
</span>), tuleb esiteks märkida, et selline asutuse aktis sisalduv viide ei saa mõjutada varem mõne teise asutuse poolt tehtud akti kvalifitseerimist (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-11" href="#t-11">11</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">66.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks leidis Üldkohus, et teine vaidlusalune otsus ei kinnita mitte kogu seda otsust, vaid vaidluse eset. Sellest seisukohast ei olnud FMSA teises makseteates õiguskaitsevahendite ära märkimine seega asjassepuutumatu. Lisaks võib kohtupraktika kohaselt ka puhtalt kinnitava otsuse peale esitada hagi kuni kinnitav otsus ei ole hageja suhtes muutunud lõplikuks (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-12" href="#t-12">12</a>
</span>). Teine makseteade edastati apellandile 13. juunil 2016, vähem kui kahe kuu jooksul alates esimese makseteate edastamisest 25. aprillil 2016. Seega võiks väita, et ka teises vaidlusaluses otsuses väidetavalt kinnitavate asjaolude osas oli olemas huvi teavitada apellanti teises makseteates õiguskaitsevahenditest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">67.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See väide tuleb seega tagasi lükata. Edasi tuleb esiteks analüüsida apellandi argumente kinnitavate aktide valdkonnas asjakohase kohtupraktika kohta ning teiseks selle kohtupraktika kohaldamist, et hinnata teise vaidlusaluse otsuse õiguslikku kvalifitseerimist „osaliselt kinnitavaks“, lähtudes asjakohasest kohtupraktikast.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Aktid, mis on vastu võetud nende vastuvõtjate omal algatusel kinnitavate aktidena</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">68.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tuleb märkida, et käesoleval juhul asjakohane kohtupraktika, st kinnitavaid akte käsitlev kohtupraktika, tuleneb kohtuotsustest, mis on tehtud kohtuasjades, mis puudutavad selliste kinnitavate aktide peale esitatud hagide vastuvõetavust, mis võeti enamikul juhtudel vastu pärast varasema õigusakti uuesti läbivaatamise taotlemist. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-13" href="#t-13">13</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">69.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega ei ole üllatav, et Üldkohtu poolt vaidlustatud kohtuotsuse punktides 67–69 viidatud kohtuotsus CMB ja Christof vs. komisjon (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-14" href="#t-14">14</a>
</span>) puudutab sellist juhtumit. See on ka põhjus, miks on selles kohtupraktikas sageli esitatud kaalutlus (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-15" href="#t-15">15</a>
</span>), mille kohaselt „ei saa seda, kas akt on kinnitav või mitte, hinnata üksnes lähtuvalt selle sisust võrreldes varasema otsusega, mida see kinnitab, vaid seda tuleb teha ka selle taotluse laadi alusel, millele aktiga vastati“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-16" href="#t-16">16</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">70.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimetatud kohtupraktikas on lisaks nende kriteeriumide loetelule, millele akt peab vastama, et seda saaks pidada „kinnitavaks“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-17" href="#t-17">17</a>
</span>), ka kaalutlused (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-18" href="#t-18">18</a>
</span>), mille kohaselt ühelt poolt võib varasema lõplikuks muutunud otsuse uuesti läbivaatamise taotluse esitamist põhjendada üksnes uute oluliste asjaoludega, ja teiselt poolt, et asjaolu, mis ei muuda oluliselt hageja olukorda, nagu see oli varasema lõplikuks muutunud otsuse vastuvõtmise ajal, ei kujuta endast uut olulist asjaolu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">71.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Võttes arvesse selle kohtupraktika tsiteeritud lõike, võib arvata, et kinnitavaid akte käsitleva kohtupraktika eesmärk on hoida ära uuesti läbivaatamise taotluse esitamine, mis võib praktikas kaasa tuua uue hagi esitamise tähtaja seoses kinnitatud otsusega, mis on jõustunud. See kohtupraktika on seega kohaldatav üksnes olukordades, kus huvitatud isik on hilisema akti vastuvõtmise algatajaks, kuna iga hilisem akt, mis on vastu võetud selle vastuvõtja omal algatusel, kujutab endast uut akti, millega asendatakse varasem akt. Mis puudutab niisugust uut akti, siis peab selle vastuvõtja võtma riski, et hakkab kulgema uus hagi esitamise tähtaeg. Kui see arutluskäik oleks õige, tuleks asuda seisukohale, et teise vaidlusaluse otsusega asendati esimene vaidlusalune otsus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">72.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuid esiteks põhineb puhtalt kinnitavaid akte käsitlev kohtupraktika siiski ühelt poolt kaalutlusel, et hagi esitamise tähtaegade ja kohtuotsuse seadusjõu (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-19" href="#t-19">19</a>
</span>) eesmärk on tagada õiguskindlus, vältides õiguslikke tagajärgi tekitavate liidu aktide lõputut vaidlustamist (eelkõige lõplikke akte), samuti korrakohase õigusemõistmise ja menetlusökonoomia nõuetel. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-20" href="#t-20">20</a>
</span>) Akt, mis piirdub varasema akti kinnitamisega ei saa anda huvitatud isikutele võimalust avada uuesti arutelusid kinnitatud akti õiguspärasuse üle. Seega ei puuduta lõplikkus üksnes kõnealust akti ennast, vaid ka kõiki hilisemaid, puhtalt kinnitava loomuga akte. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-21" href="#t-21">21</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">73.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguskindluse, korrakohase õigusemõistmise ja menetlusökonoomia põhimõtete tagamise huvi, millel see kohtupraktika üldjuhul põhineb, ei sõltu asjaolust, et huvitatud isik on kinnitava akti vastuvõtmise algataja. Hagi esitamise tähtajad põhinevad avalikul huvil. Need ei ole kehtestatud mitte vaidlustatavate aktide vastuvõtja kasuks (või tema riisikol), vaid õiguslike olukordade selguse ja kindluse tagamiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">74.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks kinnitavad Euroopa Kohtu ja Üldkohtu otsused kinnitavate aktide peale esitatud hagide vastuvõetamatust käsitleva kohtupraktika kohaldatavust olukordadele, kus hilisema akti vastuvõtmine ei lähtu huvitatud isikust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">75.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohus kohaldas seda kohtupraktikat kohtuotsuses Portugal vs. komisjon (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-22" href="#t-22">22</a>
</span>) olukorras, kus esialgsest üksikaktist hilisem akt on vastu võetud selle vastuvõtja algatusel. Selles asjas ei esinenud hilisemas aktis ühtegi sisulist ega vormilist muudatust võrreldes varasema aktiga, millest hagejat oli teavitatud. Euroopa Kohtu sõnul oli seega ilmne, et hilisem akt oli puhtalt kinnitavat laadi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">76.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohus leidis mitmes kohtuotsuses, et akti peetakse vastuvõetuks olukorra uue hindamise alusel – mis välistab õigusakti kinnitavuse –, kui see akt võeti vastu huvitatud isiku taotlusel või akti vastuvõtja omal algatusel selliste oluliste asjaolude alusel, mida ei võetud arvesse varasema akti vastuvõtmisel (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-23" href="#t-23">23</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">77.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohtu lähenemine näib vastavat lähenemisele, mille tõi välja kohtujurist Mengozzi oma ettepanekus kohtuasjas Internationaler Hilfsfonds vs. komisjon (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-24" href="#t-24">24</a>
</span>). Tema sõnul tuleneb ühest küljest Euroopa Kohtu praktika valdavast osast, et akt on üksnes varasemat akti kinnitav akt ainult siis, kui see ei sisalda võrreldes varasema aktiga, mida ta kinnitab, ühtegi uut asjaolu või täpsemalt ühtegi uut olulist asjaolu, ning teisest küljest on varasema lõplikuks muutunud otsuse uus hindamine ametiasutuse poolt põhjendatud üksnes juhul, kui on ilmnenud uus (oluline) asjaolu või fakt (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-25" href="#t-25">25</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">78.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks ei saa akti, mis ei sisalda ühtegi uut asjaolu, määratleda „kinnitavana“ siis, kui asjakohased õigusnormid võimaldavad huvitatud isikul esitada uue taotluse või taotluse otsuse ümbervaatamiseks ilma täiendavate tingimusteta (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-26" href="#t-26">26</a>
</span>). Samamoodi ei saa akti käsitada „kinnitavana“ siis, kui asjakohased õigusnormid kohustavad algse akti vastuvõtjat seda omal algatusel regulaarselt läbi vaatama (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-27" href="#t-27">27</a>
</span>). Nende kahe juhtumi puhul on algse akti vastuvõtja kohustatud selle akti uuesti läbi vaatama ega saa väita, et selle läbivaatamise tulemus ei ole uus akt, mille peale on võimalik esitada hagi – nii akti kui terviku kui ka mõne selle elemendi peale.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">79.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samamoodi on lubatud ebaseaduslik akt tühistada, tingimusel et tühistamine toimub mõistliku aja jooksul ning arvestada tuleb sellega, mil määral võis huvitatud isik akti õiguspärasusele tugineda (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-28" href="#t-28">28</a>
</span>). Kui konkreetsel juhul on akt vastu võetud sellise tühistamise järel, ei ole selle akti vaidlustamine piiratud elementidega, mille osas hilisem akt erineb varasemast.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">80.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seevastu juhul, kui varasema aktiga võrreldes ei esine uut olulist asjaolu, kujutab hilisem akt endast kinnitavat akti, välja arvatud need kolm juhtu (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-29" href="#t-29">29</a>
</span>). Asjaolu, et hilisem akt võetakse vastu selle väljaandja algatusel, ei ole tähtis.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">81.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodut arvestades tuleb tagasi lükata apellandi argument, mille kohaselt ei saa teist vaidlusalust otsust pidada „kinnitavaks aktiks“ põhjusel, et seda ei võetud vastu vastusena uuesti läbivaatamise taotlusele. Nimelt võimaldab uue olulise asjaolu esinemine välistada, et akt on kinnitav. Selle kaalutluse alusel, mis tugineb kinnitavaid akte puudutavale asjakohasele kohtupraktikale, tuleb hinnata, kas apellandi argument teise vaidlusaluse otsuse õigusliku kvalifikatsiooni ja selle seose kohta esimese vaidlusaluse otsusega on põhjendatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teise vaidlusaluse otsuse ja kahe vaidlusaluse otsuse vahelise seose õiguslik kvalifikatsioon</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">82.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastuseks Euroopa Kohtu küsimusele märkis kriisilahendusnõukogu, et teises vaidlusaluses otsuses tehtud kohandamine puudutas esialgse arvutuse käigus tehtud tahtmatu vea kõrvaldamist. Tegemist on üksnes „näpuveaga arvutusvahendi kavandamisel“. Lisaks ei olnud selle vea parandamisel mingit mõju küsimusele, kas apellandi osamakse arvutamisel tuleb välja jätta kohustused, mis on seotud tema arenduse kõrvaltegevusega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">83.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See lähenemine vastab Üldkohtu seisukohale vaidlustatud kohtuotsuses, mille kohaselt esiteks „kohandati“ teise vaidlusaluse otsusega esimeses vaidlusaluses otsuses kindlaks määratud osamaksete summasid ja teiseks on see osaliselt kinnitav vaidluse eseme osas, mis puudutab arenduse kõrvaltegevust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">84.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seevastu väidab apellant, et teine vaidlusalune otsus põhineb uutel asjaoludel, st finantsinstitutsioonide kaitseskeemi liikmesuse näitaja muudetud hinnangul, ning see ei kujuta endast lihtsa arvutusvea parandamist. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-30" href="#t-30">30</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">85.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses ei saa – sõltumata sellest, et esialgses aktis sisalduv „eksimus“ ei ole tahtlik, ning sõltumata selle vea raskusest – akt, millega ametiasutus soovib seda viga parandada, pääseda kontrollist, mille eesmärk on teha kindlaks, kas hilisem akt on esialgse akti suhtes puhtalt kinnitav. Esialgse akti parandamine tähendab nimelt sellise akti vastuvõtmist, mis võib sisaldada uut ja olulist elementi. Nagu märkis kohtujurist Kokott (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-31" href="#t-31">31</a>
</span>) seoses ühe tõlkevea parandamisega, et on täiesti mõeldav, et vea parandamise kattevarjus antakse varasemale otsuse tunnustega aktile täiesti teistsugune sisu, kui oli esialgses otsuses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">86.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles kontekstis peab asjaolu käsitlema „uuena“ nii juhul, kui seda asjaolu ei esinenud varasema õigusakti vastuvõtmise ajal, kui ka juhul, kui tegemist on asjaoluga, mis esines juba varasema õigusakti vastuvõtmise ajal, kuid mida ükskõik millisel põhjusel – sealhulgas viimati nimetatud õigusakti vastuvõtja hooletus – ei võetud selle vastuvõtmise ajal arvesse. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-32" href="#t-32">32</a>
</span>) Selleks, et asjaolu oleks oluline, peab see asjaolu muutma oluliselt seda olukorda, milles hageja oli jõustunud varasema otsuse vastuvõtmise ajal. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-33" href="#t-33">33</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">87.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega on esiteks ilmne, et teine vaidlusalune otsus sisaldab võrreldes esimese vaidlusaluse otsusega uut asjaolu, kuna teises vaidlusaluses otsuses kasutatud finantsinstitutsioonide kaitseskeemi liikmesuse näitaja väärtus erineb esimeses vaidlusaluses otsuses kasutatud näitaja väärtusest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">88.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks, mis puudutab selliselt määratletud uue asjaolu olulisust, siis märkis Euroopa Kohus kohtumääruses Pracsis ja Conceptexpo Project vs. komisjon ja EACEA (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-34" href="#t-34">34</a>
</span>), et kui ühele pakkujale pakkumismenetluse käigus antud hinnet mõjutava valearvestuse parandamine toob kaasa punktisumma suurendamise, muutmata selle pakkuja pakkumuse järjestust, ei saa pidada selle pakkuja olukorda oluliselt muutunuks. Seetõttu järeldas Euroopa Kohus, et otsus, millega see kohandus tehti, oli puhtalt kinnitavat laadi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">89.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Siiski pean märkima, et kohtuasjas, milles see kohtumäärus tehti, ei toonud hilisema aktiga tehtud vea parandamine kaasa algse aktiga kehtestatud ja selle akti resolutsioonis märgitud tulemuse muutumist. Seevastu käesolevas asjas sisaldavad Ex ante osamakseid kindlaksmääravad kriisilahendusnõukogu otsused arvutust, mille mõju ei avaldu mitte ainult osamakse tasumise kohustuse materialiseerumises, vaid ka selle osamakse suuruses. Kuna seda summat muudeti teise vaidlusaluse otsuse vastuvõtmise tulemusel, tuleb asuda seisukohale, et see otsus sisaldab uut olulist asjaolu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">90.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse lugemisel selgub, et see kaalutlus ei ole kohtuotsuse aluseks olevale arutluskäigule mitte päris võõras. Nimelt märkis Üldkohus esiteks vaidlustatud kohtuotsuse punktis 71, et teise vaidlusaluse otsusega heaks kiidetud apellandi osamakse kohanduse kindlaksmääramiseks oli vaja see osamakse uuesti arvutada. Üldkohus leidis seejärel siiski, et see otsus on osaliselt kinnitav ning et sellest tulenevalt ei võimalda see uus arvutus uut hagi esitamise tähtaega, et vaidlustada arvutuse mõnda muud elementi, mis oli esimeses vaidlusaluses otsuses juba kindlaks määratud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">91.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel tuleb veel kindlaks teha, kas hilisem akt võib olla osaliselt kinnitav, ning kui see on nii, siis millised tagajärjed on hagi esitamise tähtajale esialgse akti puhul.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hilisema akti osaline kinnitav laad</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">92.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtuotsuses Paroc vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (INSULATE FOR LIFE) (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-35" href="#t-35">35</a>
</span>) tõdes Üldkohus kõigepealt, et selle kindlakstegemisel, kas ja mil määral kujutab teine otsus endast esimese otsuse puhtalt kinnitavat otsust, on vaja kindlaks teha nende otsuste aluseks olnud vaidluste vastavad asjaolud. Pärast seda, kui Üldkohus oli märkinud, et hilisem otsus kinnitab üht selle asjaolu, millest iseenesest piisab algse otsusega määratud tulemuse saavutamiseks, leidis ta, et ei ole vaja analüüsida, kas see kinnitav laad laieneb kõigile esimese otsuse osadele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">93.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järeldan sellest, et selles kohtuotsuses ei välistanud Üldkohus seda, et hilisem akt võib olla osaliselt kinnitav, esitamata siiski täpset kriteeriumi, mis võimaldaks kindlaks teha selle kinnitava laadi ulatuse. Tuleb kontrollida, kas Euroopa Kohus järgib sama lähenemist ja kui jah, siis kas selliseid kriteeriume saab tuletada tema kohtupraktikast.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">i)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtuotsus Brembati vs. komisjon</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">94.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtuasjas, milles tehti kohtuotsus Brembati vs. komisjon (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-36" href="#t-36">36</a>
</span>), väitis komisjon selleks, et põhjendada oma argumenti, et hilisema akti peale esitatud hagi on vastuvõetamatu, et see on osaliselt kinnitav akt ja osas, milles see ei muuda kinnitatud aktis määratletud objektiivset õiguslikku olukorda, ei saa seda akti pidada viimasest erinevaks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">95.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seda väidet silmas pidades on vajalik täpsustada, et see kohtuasi seondus kahe menetlusega, mis puudutasid hagisid kahe otsuse vastu: komisjoni vaikimisi tehtud otsus, millega jäeti rahuldamata halduskaebus, mis puudutas esiteks hageja (kes nõudis enda edutamist palgaastme A4 järgu 5 tasemele palgaastme A4 järgu 4 asemel, millele teda edutati) palgaastet, ning teiseks tema palgaastme ja ‑järgu teenistusstaaži, ning hilisemat otsust, mis puudutas samuti hageja palgaastet ja teenistusstaaži. Komisjon väitis, et teine otsus üksnes muutis kuupäeva, mil jõustus hageja edutamine palgaastme A4 järku 4, ning et selle otsuse peale esitatud hagi on vastuvõetamatu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">96.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Oma otsuses tunnistas Euroopa Kohus kõigepealt vastuvõetavaks hagi, mis oli esitatud hilisema otsuse vastu, märkides samas, et see otsus, millega ei rahuldatud hageja kaebust, muutis siiski teatud osas tema palgaastme ja -järgu teenistusstaaži (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-37" href="#t-37">37</a>
</span>). Edasi, hinnanud neid kahte hagi, tühistas Euroopa Kohus need kaks vaidlusalust otsust osas, milles hagejale ei võimaldatud tema edutamise hetkest alates liikuda ilma palgajärgus kogutud teenistusstaažita palgaastme A4 järku 5.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">97.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle kohtuotsuse aluseks oleva arutluskäigu näitlikustamiseks panen ette lugeda seda kohtujurist Gandi ettepanekut silmas pidades (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-38" href="#t-38">38</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">98.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtujurist tegi oma ettepanekus Euroopa Kohtule samuti ettepaneku lükata tagasi komisjoni esitatud vastuvõetamatuse vastuväide, leides, et „[k]ui teine otsus osaliselt kinnitab esimest, tuleb möönda, et see ka muudab seda osaliselt. Mis ei muutu, on palgaastmele […] edutamine ja palgajärgu määramine; mida muudetakse, on edutamise jõustumise kuupäev ja sellest tulenevalt ka teenistusstaaž palgajärgus; see teenistusstaaž on aga vaidlustatud. Seega on tegelikult ära langenud esimese hagi ese. Seevastu teine otsus, millega esimene asendati algul vaidlustatud küsimuses, võib väga hästi olla hagi ese“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-39" href="#t-39">39</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">99.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuigi esimese otsusega keelduti hageja määramisest tema taotletud palgaastmele ja teise otsusega – ilma seda palgaastmele määramisest keeldumist mõjutamata – „muudeti teatud määral tema palgaastme ja -järgu teenistusstaaži“, ei tunnistanud Euroopa Kohus, et hilisem akt on osaliselt kinnitav. Vastupidi, Euroopa Kohus tühistas mõlemad otsused põhjusel, et nendega keelduti hageja määramisest taotletud palgaastmele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">100.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järeldan sellest, et Euroopa Kohtu jaoks olid hageja edutamisest tulenev palgaastme määramine, selle edutamise jõustumise kuupäev ning palgaastme ja ‑järgu teenistusstaaž omavahel seotud tegurid, mis määrasid koos kindlaks hageja õigusliku olukorra, mistõttu ühe nimetatud asjaolu muutmine hilisema aktiga ei saanud viia selleni, et muid asjaolusid võiks pidada kinnitatuks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">101.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kui kohaldada seda arutluskäiku käesolevas kohtuasjas vaidlusalustele otsustele, tähendaks see, et teist vaidlusalust otsust ei saaks kvalifitseerida „osaliselt kinnitavaks aktiks“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">102.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt ei saa finantsinstitutsioonide kaitseskeemi liikmesuse näitajat ega ettevõtja kohustuste suurust käsitleda eraldi. Ex ante osamakse kogusumma saab kindlaks määrata üksnes tingimusel, et arvesse võetakse kõiki neid asjaolusid. See on nii seda enam, et vaidlusaluste otsuste puhul, nagu väidab apellant, ei avalikusta kriisilahendusnõukogu arvutuse etappe ega selgita apellandi suhtes kindlaks määratud arvandmete päritolu. Kriisilahendusnõukogu väidab, et Ex ante osamaksed on kindlaks määratud eelkõige andmete põhjal, mille krediidiasutused ise on liikmesriikide kriisilahendusasutustele esitanud kriisilahendusnõukogu välja töötatud ja esitatud deklaratsiooni vormi abil. Kuid nagu nähtub käesolevast kohtuasjast, ei kujuta finantsinstitutsioonide kaitseskeemi liikmesuse näitaja endast apellandi poolt otseselt esitatud andmeid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">ii)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtuotsus komisjon vs. parlament ja nõukogu</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">103.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järeldust, mille kohaselt tuleb keelduda teise vaidlusaluse otsuse „osaliselt kinnitavana“ määratlemisest, kinnitab ka kinnitavaid akte käsitlev kohtupraktika, mis on välja kujunenud õigustloovate aktide kontekstis.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">104.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Siiski tuleb kõigepealt kindlaks teha, kas see kohtupraktika võib olla otse või analoogia alusel kohaldatav üksikaktide suhtes. Nimelt vaidlevad pooled selle üle esimese väite teises osas, mille apellant esitas teise võimalusena. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-40" href="#t-40">40</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">105.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellant soovib tugineda sellele kohtupraktikale, eelkõige sellele, mis tuleneb kohtuotsusest komisjon vs. parlament ja nõukogu (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-41" href="#t-41">41</a>
</span>), mille kohaselt „kui määruse sätet muudetakse, tekib taas võimalus esitada hagi, ja mitte üksnes selle sätte, vaid ka kõigi teiste sätete peale, mis isegi vaatamata sellele, et neid ei ole muudetud, moodustavad kõnealuse sättega ühe terviku“. Kriisilahendusnõukogu leiab, et see kohtupraktika ei ole käesolevas asjas kohaldatav. Ta järeldab selle kohtuotsuse punktis 30 kasutatud väljendist „seevastu“, et Euroopa Kohtu kaalutlused õigustloovate aktide kontekstis ei ole ülekantavad üksikaktidele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">106.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Siiski tuleb esiteks märkida, et vastupidi kriisilahendusnõukogu väidetule ei kasutatud väljendit „seevastu“ selleks, et eristada üksikakte ja õigustloovaid akte, vaid selleks, et eristada kohaldatavat põhimõtet, kui asjaomased aktid on kinnitavad aktid (selle kohtuotsuse punkt 29), sellest põhimõttest, mida kohaldatakse juhul, kui nendel aktidel ei ole sellist laadi (selle kohtuotsuse punkt 30).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">107.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks märkis Euroopa Kohus samas kohtuotsuses, et lahendus, mille kohaselt ei saa puhtalt kinnitava akti peale hagi esitada, kehtib nii üksikaktide kui ka selliste õigustloovate aktide suhtes nagu määrus (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-42" href="#t-42">42</a>
</span>). Seega näib, et Euroopa Kohus ise samastas üksikaktid õigustloovate aktidega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">108.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks olen arvamusel, et arvestades asjaolu, et käesolevas kohtuasjas tehti vaidlusalused otsused nende vastuvõtja algatusel, on õigustloovate aktide kontekstis välja kujunenud kohtupraktika seda asjakohasem. Nimelt võetakse õigustloovaid akte samuti vastu põhimõtteliselt nende vastuvõtjate algatusel. Märgin, et kriisilahendusnõukogu on ise, põhjendamaks oma argumenti, mille kohaselt kinnitavaid akte käsitlev kohtupraktika on kohaldatav aktidele, mille on vastu võtnud nende koostajad omal algatusel (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-43" href="#t-43">43</a>
</span>), viidanud kohtuotsusele, mis tehti õigustloovate aktide kontekstis, nimelt kohtuotsusele Ühendkuningriik vs. komisjon (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-44" href="#t-44">44</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">109.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega võivad õigustloovate aktide kontekstis välja arendatud kohtupraktikast tulenevad juhised aidata kontrollida, kas apellandi argument, mille kohaselt teine vaidlusalune otsus ei ole osaliselt kinnitav otsus, on põhjendatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">110.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna Ex ante osamakse arvutamise ühe elemendi muutmine toob kaasa selle makse kogusumma muutmise ning kuna selle osamakse kogusumma võib kindlaks määrata üksnes Ex ante osamakse arvutamise kõigi elementide arvesse võtmise tingimusel, siis tuleb asuda seisukohale, et selle arvutamise kõik elemendid koos sellest tuleneva kogusummaga moodustavad „terviku“ käesoleva ettepaneku punktides 104–108 analüüsitud kohtupraktika tähenduses. Järelikult ei too Ex ante osamakse arvutamise ühe elemendi nagu finantsinstitutsioonide kaitseskeemi liikmesuse näitaja muutmine kaasa uue hagi esitamise tähtaja kulgemise algust mitte ainult selle asjaolu vaidlustamiseks, vaid ka selleks, et vaidlustada kõik elemendid, mis – isegi kui neid ei ole muudetud – moodustavad koos temaga terviku, sealhulgas küsimuse apellandi kohustuste kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hinnang käesolevale kohtuasjale</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">111.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelnevate kaalutluste põhjal leian, et esimese väite esimene osa, mis puudutab teise vaidlusaluse otsuse ekslikku õiguslikku kvalifikatsiooni ja seost esimese vaidlusaluse otsusega, on põhjendatud. Mis puudutab küsimust, kas apellandi osamakse arvutamisel tuleb välja jätta tema arenduse kõrvaltegevusega seotud kohustused, siis teine vaidlusalune otsus ei ole kinnitav. Seega oli apellandil hagi raames õigus vaidlustada see küsimus ja Ex ante osamakse kogusumma.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">112.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt tuleneb see järeldus nende kriteeriumide kohaldamisest, millele akt peab vastama, et seda saaks pidada „kinnitavaks“, nagu Euroopa Kohus on oma praktikas välja toonud. Ex ante osamakse kogusumma võib kindlaks määrata üksnes selle osamakse arvutamise kõigi elementide arvesse võtmise tingimusel, mistõttu ühe asjaolu hilisemas otsuses muutmine ei vii selleni, et teised asjaolud oleksid kinnitatud. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-45" href="#t-45">45</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">113.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks võivad nimetatud järeldus ja õigustloovate aktide kontekstis välja kujunenud kohtupraktikast tulenevad juhised aidata kontrollida, kas apellandi argument, mille kohaselt teine vaidlusalune otsus ei ole osaliselt kinnitav otsus, on põhjendatud. Selle arvutamise kõik elemendid moodustavad koos sellest tuleneva kogusummaga endast „terviku“ eespool viidatud kohtupraktika tähenduses. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-46" href="#t-46">46</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">114.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seejärel pean täpsustama, et korrakohase õigusemõistmise põhimõtte ja menetlusökonoomia huvides, millel põhineb kinnitavaid akte käsitlev kohtupraktika (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-47" href="#t-47">47</a>
</span>), võib teatavatel juhtudel olla asjakohane tunnistada, et hilisem akt on osaliselt kinnitav. See kohtupraktika põhineb ka õiguskindluse põhimõttel. ELTL artikli 263 ja selles sättes kehtestatud tähtaja ja muude selle kohtupraktika aluseks olevate huvide soovitavat toimet tagades ei tohi kahjustada seda põhimõtet ega õigust tõhusale kohtulikule kaitsele. Arutluskäiguga, millel põhineb minu analüüs käesolevas ettepanekus, mis lähtub vastavalt kohtuotsustest Brembati vs. komisjon (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-48" href="#t-48">48</a>
</span>) ning komisjon vs. parlament ja nõukogu (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-49" href="#t-49">49</a>
</span>), püütakse tagada selle põhimõtte ja õiguse järgimine.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">115.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks märgin täielikkuse huvides, et eespool toodud kaalutluste kahtluse alla seadmiseks ei saa apellandile vastuväiteks tuua vaidluse eset, nagu see on määratletud vaidlustatud kohtuotsuses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">116.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohtu arvates puudutab vaidluse ese küsimust, kas apellandi osamakse arvutamisel tuleb välja jätta kohustused, mis on seotud tema arenduse kõrvaltegevusega. Näib, et Üldkohus pidas selliselt määratletud vaidluse eset teisest vaidlusalusest otsusest eraldiseisvaks ja eraldas selle 2016. aasta Ex ante osamakse kogusummast.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">117.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">On tõsi, et Üldkohtule esitatud hagis väitis apellant sisuliselt, et kriisilahendusnõukogu eiras asjakohast õiguslikku raamistikku, kuna ei soodustanud arenduse kõrvaltegevust. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-50" href="#t-50">50</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">118.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ent – nagu nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktist 31 – apellant palus Üldkohtule esitatud hagis tühistada „[ühtse kriisilahendusnõukogu] otsus, millega määratakse kindlaks [tema] aasta osamakse“, täpsustades samas, et tegemist on „nõukogu tervikotsusega“ ja et ta vaidlustab selle otsuse „vormis, mille sellele andis teine [vaidlusalune] otsus“, nii‑öelda „kriisilahendusnõukogu lõpliku otsuse selle lõppversioonis“. Ta ei vaidlustanud mitte ainult esimeses vaidlusaluses otsuses kindlaks määratud summa või vaidlusalustes otsustes sisalduvate summade erinevust, vaid ka osamakse kogusumma, nagu see oli toodud teises vaidlusaluses otsuses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Väite teine kuni neljas osa</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">119.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimese väite teise osa on apellant formuleerinud teise võimalusena juhuks, kui Euroopa Kohus lükkab ümber (ei nõustu) esimese osa põhjenduseks esitatud argumendid, mille kohaselt teise vaidlusaluse otsusega asendati esimene vaidlusalune otsus. Sellega seoses viitab apellant õigustloovate aktide kontekstis välja kujunenud kohtupraktikale.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">120.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Võttes aga arvesse minu analüüsi esimese väite esimese osa kohta, ei ole teist osa vaja analüüsida. Igal juhul olen selle analüüsi raames juba võtnud seisukoha apellandi viidatud kohtupraktika asjakohasuse kohta. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-51" href="#t-51">51</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">121.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandas osas, mis on esitatud teise võimalusena, väidab apellant, et isegi kui eeldada, et teine vaidlusalune otsus piirdub esimese vaidlusaluse otsuse muutmisega, toomata kaasa uut hagi esitamise tähtaja kulgemise algust viimati nimetatud otsuse osas, rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta leidis, et hagi selle otsuse peale esitati hilinenult. Apellant rõhutab sellega seoses, et hagi esitamise tähtaeg ei ole kunagi hakanud kulgema, sest ta ei ole kunagi olnud vaidlusaluste otsuste sisust ja põhjendustest täpselt teadlik.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">122.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neljandas osas, mis on samuti esitatud teise võimalusena, väidab apellant, et arvestades õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ja vabandatavat eksimust, tuleb lugeda, et hagi esitamise tähtajast on kinni peetud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">123.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Võttes aga arvesse asjaolu, et minu analüüsist esimese väite esimese osa kohta ilmneb, et Üldkohus leidis ekslikult, et teine vaidlusalune otsus on osaliselt kinnitav, ei ole vaja analüüsida esimese väite kolmandat ja neljandat osa, milles apellant väidab, et isegi kui Euroopa Kohus leiab, et Üldkohus kvalifitseeris teist vaidlusalust otsust ja selle seost esimese vaidlusaluse otsusega õigesti, ei ole tema hagi esimest vaidlusalust otsust puudutavas osas esitatud hilinemisega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">B.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teine väide</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">124.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teises väites kinnitab apellant, et Üldkohus rikkus õigusnormi ja rikkus tema õigust olla ära kuulatud, mis on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teise lõiguga, kui ta leidis, et apellant ei esitanud teise vaidlusaluse otsuse kohta ühtegi väidet ega argumenti.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">125.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Arvestades asjaolu, et ma teen ettepaneku nõustuda esimese väite esimese osaga ja et selle väiteosaga nõustumine on piisav, et tühistada vaidlustatud kohtuotsus tervikuna, ei ole teise väite põhjendatust vaja analüüsida.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">VII.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ettepanek</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">126.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelneva põhjal leian, et apellandi poolt apellatsioonkaebuse esimese nõude põhjendamiseks esitatud esimese väite esimene osa on põhjendatud ja sellega tuleb nõustuda. Seetõttu teen Euroopa Kohtule ettepaneku tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 26. juuni 2019. aasta otsus NRW. Bank vs. kriisilahendusnõukogu (T‑466/16, ei avaldata, EU:T:2019:445) ja saata asi tagasi Üldkohtule sisulise otsuse tegemiseks, jättes kohtukulude jaotamise otsustamise edaspidiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">1</a>
</span>) Algkeel: prantsuse.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-2" href="#c-2">2</a>
</span>) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT 2014, L 225, lk 1).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-3" href="#c-3">3</a>
</span>) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT 2014, L 173, lk 190).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-4" href="#c-4">4</a>
</span>) Nõukogu 19. detsembri 2014. aasta määrus, millega määratakse kindlaks määruse [nr 806/2014] kohaldamise ühtsed tingimused (ELT 2015, L 15, lk 1).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-5" href="#c-5">5</a>
</span>) Komisjoni 21. oktoobri 2014. aasta määrus, millega täiendatakse direktiivi [2014/59] (ELT 2015, L 11, lk 44).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-6" href="#c-6">6</a>
</span>) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT 2013, L 176, lk 1).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-7" href="#c-7">7</a>
</span>) Vt eelkõige 5. veebruari 1997. aasta kohtumäärus Unifruit Hellas vs. komisjon (C‑51/95 P, EU:C:1997:53, punkt 33).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-8" href="#c-8">8</a>
</span>) Vt 29. juuni 2009. aasta kohtumäärus Nauova Agricast vs. komisjon (C‑225/08 P, ei avaldata, EU:C:2009:406, punkt 37).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-9" href="#c-9">9</a>
</span>) Vt 26. jaanuari 2010.aasta kohtuotsus Internationaler Hilfsfonds vs. komisjon (C‑362/08 P, EU:C:2010:40, punkt 52).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-10" href="#c-10">10</a>
</span>) Apellandi vabandatavat eksimust käsitlev argument on aluseks apellatsioonkaebuse esimese väite neljandale osale. Vt käesoleva ettepaneku punkt 122.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-11" href="#c-11">11</a>
</span>) Vt analoogia alusel 21. novembri 1990. aasta kohtumäärus Infortec vs. komisjon (C‑12/90, EU:C:1990:415, punkt 10), milles Euroopa Kohus leidis, et Euroopa Sotsiaalfondiosakonna kiri ei saanud mõjutada komisjoni varem vastu võetud otsust.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-12" href="#c-12">12</a>
</span>) Juhul kui kinnitatud otsus ei ole asjaomase isiku suhtes jõustunud, on asjaomasel isikul õigus vaidlustada kas kinnitatud otsus, kinnitav otsus või mõlemad otsused. Vt 31. mai 2017. aasta kohtuotsus DEI vs. komisjon (C‑228/16 P, EU:C:2017:409, punkt 35).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-13" href="#c-13">13</a>
</span>) Vt eelkõige 7. detsembri 2004. aasta kohtumäärus Internationaler Hilfsfonds vs. komisjon (C‑521/03 P, ei avaldata, EU:C:2004:778, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-14" href="#c-14">14</a>
</span>) 15. septembri 2011. aasta kohtuotsus (T‑407/07, ei avaldata, EU:T:2011:477).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-15" href="#c-15">15</a>
</span>) Mida on korratud vaidlustatud kohtuotsuse punktis 68.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-16" href="#c-16">16</a>
</span>) Kohtujuristi kursiiv.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-17" href="#c-17">17</a>
</span>) Nimelt uute asjaolude ja otsuse adressaadi olukorra uue hindamise puudumine. Vt käesoleva ettepaneku punkt 49.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-18" href="#c-18">18</a>
</span>) Esitatud vaidlusaluse kohtuotsuse punktis 69.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-19" href="#c-19">19</a>
</span>) Vt eelkõige 29. juuni 2009. aasta kohtuotsus Cofra vs. komisjon (C‑295/08 P, ei avaldata, EU:C:2009:407, punkt 54).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-20" href="#c-20">20</a>
</span>) Vt selle kohta 15. novembri 2018. aasta kohtuotsus Eesti vs. komisjon (C‑334/17 P, ei avaldata, EU:C:2018:914, punkt 51).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-21" href="#c-21">21</a>
</span>) Vt 18. oktoobri 2007. aasta kohtuotsus komisjon vs. parlament ja nõukogu (C‑299/05, EU:C:2007:608, punktid 28–30).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-22" href="#c-22">22</a>
</span>) Vt 17. mai 2017. aasta kohtuotsus Portugal vs. komisjon (C‑337/16 P, EU:C:2017:381, punktid 6, 48 ja 51).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-23" href="#c-23">23</a>
</span>) Vt 13. novembri 2014. aasta kohtuotsus Hispaania vs. komisjon (T‑481/11, EU:T:2014:945, punkt 36); 24. märtsi 2017. aasta kohtuotsus Eesti vs. komisjon (T‑117/15, EU:T:2017:217, punkt 60) ja 28. juuni 2018. aasta kohtumäärus TL vs. Andmekaitseinspektor (T‑452/17, ei avaldata, EU:T:2018:418, punkt 28).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-24" href="#c-24">24</a>
</span>) C‑362/08 P, EU:C:2009:553.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-25" href="#c-25">25</a>
</span>) Vt kohtujurist Mengozzi ettepanek kohtuasjas Internationaler Hilfsfonds vs. komisjon (C‑362/08 P, EU:C:2009:553, punktid 150, 154 ja 155). Vt selle kohta hiljutine 21. jaanuari 2021. aasta kohtuotsus Saksamaa vs. Esso Raffinage (C‑471/18 P, EU:C:2021:48, punkt 98 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-26" href="#c-26">26</a>
</span>) Vt 26. jaanuari 2010. aasta kohtuotsus Internationaler Hilfsfonds vs. komisjon (C‑362/08 P, EU:C:2010:40, punktid 57 ja 59).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-27" href="#c-27">27</a>
</span>) Vt analoogia alusel 18. jaanuari 2007. aasta kohtuotsus PKK ja KNK vs. nõukogu (C‑229/05 P, EU:C:2007:32, punkt 103). Vt ka kohtujurist Kokott’i ettepanek kohtuasjas PKK ja KNK vs. nõukogu (C‑229/05 P, EU:C:2006:606, punkt 91).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-28" href="#c-28">28</a>
</span>) Vt 18. oktoobri 2012. aasta kohtuotsus Jager &amp; Polacek vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (C‑402/11 P, EU:C:2012:649, punkt 59). Vt samuti minu ettepanek kohtuasjas Evonik Degussa vs. komisjon (C‑162/15 P, EU:C:2016:587, punkt 183).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-29" href="#c-29">29</a>
</span>) Käesolev kohtuasi ei puuduta ühtegi neist. Nimelt, esiteks tegi teise vaidlusaluse otsuse kriisilahendusnõukogu omal algatusel. Teiseks ei võimalda miski järeldada, et kriisilahendusnõukogu oli 2016. aasta osamaksete arvutamiseks kohustatud vastu võtma esimesest vaidlusalusest otsusest hilisema akti. Nagu nähtub teisest vaidlusalusest otsusest endast, arvutab kriisilahendusnõukogu määruse nr 806/2014 artikli 70 lõike 2 alusel „igal aastal“ individuaalsed osamaksed. Esimesest vaidlusalusest otsusest, mis hõlmas 2016. aastat, piisas iseenesest selleks, et määrata kindlaks apellandi selle aasta ex ante osamaksete suurus. Lõpuks ja kolmandaks ei viita miski sellele, et kriisilahendusnõukogu oleks tühistanud esimese otsuse õigusvastasuse tõttu ja seega asendaks seda teine vaidlusalune otsus.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-30" href="#c-30">30</a>
</span>) Vt käesoleva ettepaneku punkt 50.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-31" href="#c-31">31</a>
</span>) Kohtujurist Kokott’i ettepanek liidetud kohtuasjades Itaalia vs. komisjon (C‑138/03, C‑324/03 ja C‑431/03, EU:C:2005:387, punkt 66).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-32" href="#c-32">32</a>
</span>) Vt hiljutine, 28. juuni 2018. aasta kohtumäärus TL vs. Andmekaitseinspektor (T‑452/17, ei avaldata, EU:T:2018:418, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-33" href="#c-33">33</a>
</span>) Vt 15. novembri 2018. aasta kohtuotsus Eesti vs. komisjon (C‑334/17 P, ei avaldata, EU:C:2018:914, punkt 47).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-34" href="#c-34">34</a>
</span>) Vt 11. aprilli 2019. aasta kohtumäärus (C‑794/18 P, ei avaldata, EU:C:2019:305, kohtujuristi seisukoha punkt 8, mida Euroopa Kohus järgis).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-35" href="#c-35">35</a>
</span>) 8. veebruari 2011. aasta kohtuotsus Paroc vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (INSULATE FOR LIFE) (T‑157/08, EU:T:2011:33, punktid 32 ja 40).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-36" href="#c-36">36</a>
</span>) 9. juuli 1970. aasta kohtuotsus Brembati vs. komisjon (59/69 ja 71/69, ei avaldata, EU:C:1970:70, lk 626 komisjoni argumentide osas, ning punktid 4 ja 5).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-37" href="#c-37">37</a>
</span>) 9. juuli 1970. aasta kohtuotsus Brembati vs. komisjon (59/69 ja 71/69, ei avaldata, EU:C:1970:70, punkt 4).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-38" href="#c-38">38</a>
</span>) Kohtujurist Gandi ettepanek liidetud kohtuasjades Brembati vs. komisjon (59/69 ja 71/69, ei avaldata, EU:C:1970:56).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-39" href="#c-39">39</a>
</span>) Kohtujurist Gandi ettepanek liidetud kohtuasjades Brembati vs. komisjon (59/69 ja 71/69, ei avaldata, EU:C:1970:56, punkt 2).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-40" href="#c-40">40</a>
</span>) Vt ka käesoleva ettepaneku punkt 119.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-41" href="#c-41">41</a>
</span>) 18. oktoobri 2007. aasta kohtuotsus (C‑299/05, EU:C:2007:608, punkt 30).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-42" href="#c-42">42</a>
</span>) Vt 18. oktoobri 2007. aasta kohtuotsus komisjon vs. parlament ja nõukogu (C‑299/05, EU:C:2007:608, punktid 15 ja 29).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-43" href="#c-43">43</a>
</span>) Vt käesoleva ettepaneku punktid 68–77.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-44" href="#c-44">44</a>
</span>) 29. novembri 2012. aasta kohtuotsus (C‑416/11 P, ei avaldata, EU:C:2012:761, punkt 33).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-45" href="#c-45">45</a>
</span>) Vt käesoleva ettepaneku punkt 102.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-46" href="#c-46">46</a>
</span>) Vt käesoleva ettepaneku punktid 109 ja 110.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-47" href="#c-47">47</a>
</span>) Vt käesoleva ettepaneku punkt 72.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-48" href="#c-48">48</a>
</span>) 9. juuli 1970. aasta kohtuotsus Brembati vs. komisjon (59/69 ja 71/69, ei avaldata, EU:C:1970:70).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-49" href="#c-49">49</a>
</span>) 18. oktoobri 2007. aasta kohtuotsus komisjon vs. parlament ja nõukogu (C‑299/05, EU:C:2007:608).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-50" href="#c-50">50</a>
</span>) Lisaks märgin, et teise väite raames kinnitab apellant, et ta esitas väiteid ka teise vaidlusaluse otsuse kohta. Kuid esiteks puudutavad näited, millele hageja tugineb väitmaks, et ta on selliseid väiteid esitanud, menetlusdokumente, mis on Üldkohtule esitatud hagist hilisemad. Teiseks ei näi apellant igal juhul väitvat, et need väited ei ole seotud vaidluse esemega, nagu ta on selle määratlenud oma hagis.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-51" href="#c-51">51</a>
</span>) Vt käesoleva ettepaneku punktid 104–109.</p>
</body>
</html>
