|
Suutlikkus
|
Standard
|
Kriteeriumid
|
|
A.
|
RAHVUSVAHELISTE TERVISE-EESKIRJADEGA (IHR 2005) SEOTUD SUUTLIKKUS
|
|
|
1a.
|
Rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (IHR 2005) rakendamise poliitilised, õiguslikud ja normatiivsed vahendid
|
|
|
1a.1.
|
Poliitilised, õiguslikud ja normatiivsed vahendid valmisoleku ja reageerimise kavandamiseks
|
|
|
1a.1.1.
|
Rahvusvaheliste tervise-eeskirjade rakendamiseks ette nähtud õigus- ja normatiivakte ning poliitikat analüüsitakse õiguslikust vaatenurgast.
|
|
1a.1.2.
|
Ette on nähtud riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi koostöö koordineerimine.
|
|
1a.1.3.
|
Õigusaktidega koordineeritakse koostööd elutähtsate taristute eest vastutavate sektoritega.
|
|
1a.1.4.
|
Ette on nähtud koordineerimine ja koostöö riikliku ja liidu liidese kaudu.
|
|
1a.1.5.
|
Ette on nähtud selge otsustusprotsess, mida rakendatakse rahvatervise hädaolukordades.
|
|
1a.1.6.
|
Õigus- ja normatiivaktide ning poliitika rakendamisvalmidust hinnatakse ja testitakse, sealhulgas tehakse kindlaks puudused.
|
|
1a.1.7.
|
Ette on nähtud kõiki valitsustasandeid hõlmav mehhanism õigusaktide läbivaatamiseks.
|
|
|
|
|
1a.2.
|
Sooline võrdõiguslikkus tervisealases hädaolukorras
|
|
|
1a.2.1.
|
Soolist võrdõiguslikkust hinnatakse süstemaatiliselt.
|
|
1a.2.2.
|
Ette on nähtud tegevuskava, et tegeleda soolise erinevuse ja ebavõrdsuse probleemidega; selle tegevuskava jaoks on eraldatud rahalised vahendid ning kehtestatud seire-, hindamis- ja aruandlusmehhanismid.
|
|
|
1b.
|
Rahvusvaheliste tervise-eeskirjadega seotud koordineerimine, rahvusvaheliste tervise-eeskirjade riiklik koordinatsioonikeskus ja toetav tegevus
|
|
|
1b.1.
|
Rahvusvaheliste tervise-eeskirjade rakendamise mehhanismid
|
|
|
1b.1.1.
|
Rahvusvaheliste tervise-eeskirjade riikliku koordinatsioonikeskuse ülesannete täitmiseks on olemas piisavad ressursid, neid ülesandeid täidetakse sobival tasandil ning testitakse ja ajakohastatakse korrapäraselt.
|
|
1b.1.2.
|
Ette on nähtud mitut valdkonda hõlmava koordineerimise mehhanismid kõigil haldustasanditel ning neid testitakse ja ajakohastatakse korrapäraselt.
|
|
1b.1.3.
|
Ette on nähtud toetava tegevuse mehhanismid kõigil haldustasanditel ning neid testitakse ja ajakohastatakse korrapäraselt.
|
|
|
|
|
2.1.
|
Rahvusvaheliste tervise-eeskirjade rakendamise rahastamine
|
|
|
2.1.1.
|
Ette on nähtud kõiki asjaomaseid sektoreid hõlmav finantsplaneerimine kõigil haldustasanditel.
|
|
2.1.2.
|
Olemas on võimekus anda teistele riikidele rahalist toetust.
|
|
2.1.3.
|
Ette on nähtud järelevalve- ja vastutusmehhanismid.
|
|
|
|
|
2.2.
|
Rahalised vahendid rahvatervise hädaolukorrale reageerimiseks
|
|
|
2.2.1.
|
Ette on nähtud finantsplaneerimine kõigil haldustasanditel.
|
|
2.2.2.
|
Ettenägematuteks kuludeks mõeldud rahalisi vahendeid testitakse korrapäraselt ning testide tulemusel saadud soovitusi võetakse arvesse.
|
|
2.2.3.
|
Olemas on võimekus pakkuda rahalist toetust teistele riikidele.
|
|
|
|
|
2.3.
|
Poliitikasuundade ja tegevuse koordineerimine rahvatervise hädaolukorras
|
|
|
2.3.1.
|
Kehtestatud on menetlused, milles osalevad tervishoiuministeerium ja rahandusministeerium.
|
|
|
|
|
3.1.
|
Proovide edastamise ja transpordi süsteem
|
|
|
3.1.
|
Olemas on igat liiki proovide edastamise ja transpordi süsteem, mis hõlmab kõiki haldustasandeid.
|
|
3.2.
|
Transpordisüsteemi testitakse ja ajakohastatakse.
|
|
|
|
|
3.2.
|
Bioohutus ja -turvalisus
|
|
|
3.2.1.
|
Ette on nähtud kõigile laboritele ja kõigil haldustasanditel kohaldatavad suunised.
|
|
3.2.2.
|
Menetlusi testitakse ja ajakohastatakse korrapäraselt.
|
|
3.2.3.
|
Olemas on juurdepääs kõrge isoleerimistasemega laboritele.
|
|
|
|
|
|
3.3.1.
|
Kõigil haldustasanditel rakendatakse riiklikke kvaliteedistandardeid.
|
|
3.3.2.
|
Menetlusi testitakse ja ajakohastatakse korrapäraselt.
|
|
3.3.3.
|
Olemas on vahend, mis on ette nähtud uue patogeeni diagnoosimiseks mõeldud uute seadmete valideerimiseks.
|
|
|
|
|
|
3.4.1.
|
Olemas on kogu suutlikkusega laborisüsteem, sh suutlikkus uut patogeeni järgmise põlvkonna järjendamise abil kirjeldada.
|
|
3.4.2.
|
Ette on nähtud kava testimissuutlikkuse suurendamiseks rahvatervise hädaolukorras ning seda kava testitakse ja ajakohastatakse korrapäraselt.
|
|
3.4.3.
|
Tagatud on piisav aeg, et rakendada uusi nukleiinhappe amplifitseerimise teste (NAAT-testid), suurendada NAAT-testide tegemise teenuse osutamise suutlikkust ja kohandada seotud laborisüsteeme.
|
|
3.4.4.
|
Olemas on juurdepääs laborivõimekuse suurendamise lisavõimalustele.
|
|
3.4.5.
|
Välja on kujundatud laborivõrk, et toetada testimisvajaduste täitmist, ning seda testitakse ja ajakohastatakse korrapäraselt.
|
|
|
|
|
|
3.5.1.
|
Kõigil haldustasanditel rakendatakse testimisstrateegiaid, mida testitakse ja ajakohastatakse korrapäraselt.
|
|
|
|
|
3.6.
|
Laborikatsete tulemustest teatamise süsteem
|
|
|
3.6.1.
|
Ette on nähtud elektrooniline aruandlussüsteem.
|
|
3.6.2.
|
Aruandlussüsteemi on võimalik laiendada.
|
|
3.6.3.
|
Kasutatud on erinevaid laborivõimekuse suurendamise võimalusi.
|
|
|
|
|
4.1.
|
Varajane hoiatamine, seirefunktsioonid ja seiresüsteem
|
|
|
4.1.1.
|
Ägedate hingamisteede infektsioonide seire hõlmab kõiki tervishoiutasandeid.
|
|
4.1.2.
|
Ägeda hingamisteede infektsiooni, gripilaadse haiguse ja raskekujulise ägeda hingamisteede infektsiooni seireks on olemas automatiseeritud süsteem.
|
|
4.1.3.
|
Tagatud on viivitamatu ja iganädalane sündmustest teatamine ja/või andmete esitamine.
|
|
4.1.4.
|
Hingamisteede nakkuste seiret on võimalik rahvatervise hädaolukorras laiendada.
|
|
4.1.5.
|
Seireks on ette nähtud suunised ja/või standardne töökord kõigil haldustasanditel.
|
|
4.1.6.
|
Rahvatervise hädaolukorras on võimalik jälgida asjaomaseid näitajaid kogu territooriumil.
|
|
4.1.7.
|
Seiresüsteemi testitakse ja ajakohastatakse kõigil haldustasanditel.
|
|
4.1.8.
|
Sisse on seatud reovee seire süsteem.
|
|
|
|
|
4.2.
|
Pandeemiaohtude hindamine ja sündmuste haldamine
|
|
|
4.2.1.
|
Kehtestatud on hindamismetoodika, mille puhul võetakse arvesse teavet edasikanduvuse, olukorra ohtlikkuse, vaktsiinide tõhususe ja mõju kohta ning immunoloogilisi andmeid.
|
|
4.2.2.
|
Kõigil haldustasanditel rakendatakse sündmuste haldamise mehhanismi, mida testitakse ja ajakohastatakse korrapäraselt.
|
|
|
|
|
5.1.
|
Inimressursid rahvusvaheliste tervise-eeskirjade rakendamiseks
|
|
|
5.1.1.
|
Vastavalt rahvusvaheliste tervise-eeskirjade sätetele on olemas piisavad inimressursid kõigis asjaomastes sektorites ja kõigil haldustasanditel.
|
|
5.1.2.
|
Olemas on dokumenteeritud poliitika ja kord, et tagada kestlikul viisil piisavad inimressursid asjaomastes sektorites, ning seda poliitikat ja korda testitakse ja ajakohastatakse korrapäraselt.
|
|
5.1.3.
|
Ette on nähtud mehhanismid, et abistada teisi riike inimressurssidega seotud suutlikkuse kavandamisel ja arendamisel.
|
|
|
|
|
5.2.
|
Rahvatervise hädaolukorras on võimalik inimressurssi juurde saada, et tagada suutlikkus tulla toime hüppeliselt kasvava koormusega.
|
|
|
5.2.1.
|
Ette on nähtud mehhanismid, mille abil rahvatervise hädaolukorras inimressurssi juurde saada, näiteks riiklik mitut valdkonda hõlmav strateegiakava tööjõu märkimisväärseks suurendamiseks, sealhulgas eri teenuseid ja haldustasandeid kaasav operatiivvahend.
|
|
5.2.2.
|
Sõlmitud on kokkulepe tervishoiutöötajate vastuvõtmiseks ja vahetuseks; kaasatud on valitsusasutused ja valitsusvälised partnerid, eri haldustasandid ja muud riigid.
|
|
5.2.3.
|
Mehhanismi testitakse ja ajakohastatakse korrapäraselt.
|
|
5.2.4.
|
Tagatud on osalejate väljaõpe.
|
|
|
6a.
|
Tervisealaste hädaolukordade ohjamine – tervisealastele hädaolukordadele reageerimise juhtimine
|
|
|
6a.1.
|
Rahvatervise hädaolukordade ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise kavandamine
|
|
|
6a.1.1.
|
Kehtestatud on kõiki ohtusid hõlmav riskipõhine tervisealase hädaolukorra kava ja/või rahvatervise hädaolukordade ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise kava, mida saab kasutada kõigis sektorites ja kõigil haldustasanditel, ning seda kava testitakse ja ajakohastatakse korrapäraselt.
|
|
6a.1.2.
|
Kehtestatud on sätted, mis käsitlevad patsientide ja/või liikuvate meditsiinirühmade meditsiinilist üleviimist teistesse riikidesse.
|
|
6a.1.3.
|
Tagatud on sidusus liidu ennetus-, valmisoleku- ja reageerimiskavaga ning ette on nähtud piiriülese piirkondadevahelise valmisoleku elemendid.
|
|
6a.1.4.
|
Ette on nähtud hädaolukorraga seotud teadusuuringute ja innovatsiooni strateegia.
|
|
6a.1.5.
|
Järgitakse terviseühtsuse põhimõtet, mida testitakse ja ajakohastatakse korrapäraselt.
|
|
6a.1.6.
|
Tagatud on konkreetsed riiklikud koordineerimismehhanismid, mida kasutatakse patogeenide tahtliku keskkonda viimise stsenaariumi korral.
|
|
6a.1.7.
|
Arvesse on võetud komisjoni ning asjaomaste liidu ametite ja organite tugirolle, ülesandeid ja vahendeid.
|
|
6a.1.8.
|
Ette on nähtud piiriülest vastastikust abi käsitlevad sätted, mida on korrapäraselt testitud ja mida on jagatud terviseohutuse komiteega.
|
|
|
|
|
6a.2.
|
Konkreetsete terviseohtude ohjamine – epideemiale reageerimise kavad
|
|
|
6a.2.1.
|
Tagatud on rutiinne terviseriskide profiili analüüs tõsiste piiriüleste terviseohtude puhul.
|
|
6a.2.2.
|
Välja on töötatud konkreetsed terviseriskide profiili analüüsi ja epideemiale reageerimise kavad, mida testitakse ja ajakohastatakse korrapäraselt.
|
|
6a.2.3.
|
Olemas on kava, milles käsitletakse ohupõhiste meditsiiniliste vastumeetmete kättesaadavust ja kasutamist konkreetsete ohtude puhul.
|
|
|
|
|
6a.3.
|
Intsidendihaldussüsteem
|
|
|
6a.3.1.
|
Olemas on intsidendihaldussüsteem või samaväärne süsteem, mis seoks rahvatervisesektori sektoritega, mis on seotud tervishoiualase valmisoleku ja reageerimise kavandamisega, ning seda süsteemi testitakse korrapäraselt.
|
|
6a.3.2.
|
Intsidendihaldussüsteem on integreeritud rahvatervise hädaolukordade riikliku operatiivkeskusega, mis suudab pakkuda tuge kõigil haldustasanditel.
|
|
6a.3.3.
|
Intsidendihaldussüsteemi juhtimis- ja kontrollistruktuuri/hierarhiat kohandatakse.
|
|
6a.3.4.
|
Tagatud on koostalitlusvõime varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi mooduliga, mis on ette nähtud intsidentide ja/või kriisiohjeks.
|
|
|
|
|
6a.4.
|
Rahvatervise- ja sotsiaalmeetmed
|
|
|
6a.4.1.
|
Tagatud on multidistsiplinaarne ja valdkonnaülene mehhanism rahvatervise- ja sotsiaalmeetmete rakendamiseks rahvatervise hädaolukorras ning seda hinnatakse ja testitakse korrapäraselt.
|
|
6a.4.2.
|
Olemas on suutlikkus hinnata rahvatervise- ja sotsiaalmeetmete õigeaegsust ja tõhusust.
|
|
6a.4.3.
|
Mehhanismi testitakse.
|
|
|
6.b.
|
Tervisealaste hädaolukordade ohjamine – hädaolukorra logistika juhtimine ja tarneahela juhtimine
|
|
|
6b.1.
|
Kriitilise tähtsusega ohupõhiste meditsiiniliste vastumeetmete nõudlus ja pakkumine
|
|
|
6b.1.1.
|
Kindlaks on tehtud kriitilised ohupõhised meditsiinilised vastumeetmed valmisolekuks tõsistele piiriülestele terviseohtudele ja neile reageerimiseks.
|
|
6b.1.2.
|
Ette on nähtud hädaolukorra logistika ja tarneahela juhtimise süsteem kõigil haldustasanditel ning seda hinnatakse ja ajakohastatakse korrapäraselt.
|
|
6b.1.3.
|
Kriitilise tähtsusega ohupõhiste meditsiiniliste vastumeetmete pakkumise ja nõudluse seireks on olemas riiklikud poliitikasuunad või kavad, mida testitakse ja ajakohastatakse korrapäraselt.
|
|
6b.1.4.
|
Valmisoleku- ja reageerimiskava alusel rakendatakse sätteid, et leevendada kriitilise tähtsusega ohupõhiste meditsiiniliste vastumeetmete tarneahela haavatavust.
|
|
|
|
|
6b.2.
|
Ohupõhiste meditsiiniliste vastumeetmete tootmine
|
|
|
6b.2.1.
|
Kindlaks on tehtud kriitilise tähtsusega ohupõhised meditsiinilised vastumeetmed, mida riigi tasandil praegu (täielikult või osaliselt) toodetakse.
|
|
6b.2.2.
|
Olemas on või kavandatud on kord, millega tagatakse kriisi seisukohast oluliste ohupõhiste meditsiiniliste vastumeetmete tootmise õigeaegne suurendamine.
|
|
|
|
|
6b.3.
|
Strateegilised varud
|
|
|
6b.3.1.
|
Olemas on ohupõhiste meditsiiniliste vastumeetmete riiklikud strateegilised varud.
|
|
6b.3.2.
|
Ette on nähtud selged nõuded varudes hoitavate ohupõhiste meditsiiniliste vastumeetmete kasutuselevõtuks.
|
|
|
7.
|
Tervishoiuteenuste osutamine
|
|
|
7.1.
|
Tervishoiuteenuste järjepidevus
|
|
|
7.1.1.
|
Ennetus-, valmisoleku- ja reageerimiskavas või samaväärses dokumendis on ette nähtud prognoosihindamine rahvatervise hädaolukorra võimaliku mõju kohta tervishoiuteenuste järjepidevusele.
|
|
7.1.2.
|
Olemas on spetsiaalne tegevusplaan tervishoiuteenuste järjepidevuse tagamiseks ning seda testitakse ja ajakohastatakse korrapäraselt.
|
|
7.1.3.
|
Olemas on mehhanism teenuste järjepidevuse jälgimiseks kõigil haldustasanditel ning seda testitakse ja ajakohastatakse korrapäraselt.
|
|
7.1.4.
|
Tegevusplaan hõlmab tervishoiuteenuste osutamise prioriseerimise/paindlikkuse mehhanismi, mida testitakse korrapäraselt.
|
|
7.1.5.
|
Tagatud on interdistsiplinaarne kriisiohje koordineerimine kõigi tervishoiusüsteemi osaliste vahel.
|
|
7.1.6.
|
Kõigil haldustasanditel rakendatakse prioriteetsete tervisealaste sündmustega seotud juhtumikorralduse kliinilise mudeli suuniseid, mida testitakse ja ajakohastatakse korrapäraselt.
|
|
|
|
|
7.2.
|
Tervishoiuteenuste osutajate talitluspidevus
|
|
|
7.2.1.
|
Olemas on mitut valdkonda hõlmaval lähenemisviisil põhinevad riiklikud suunised/soovitused talitluspidevuse kavade kohta ning neid testitakse ja ajakohastatakse korrapäraselt.
|
|
7.2.2.
|
Tagatud on teenuste kasutamise suur määr kõigis tervishoiuasutustes ja kõigil haldustasanditel ning teenuste kasutamisega seotud teavet on võimalik muuta ja ajakohastada.
|
|
7.2.3.
|
Haiglatelt nõutakse hoiatus- ja reageerimiskava, mida testitakse korrapäraselt.
|
|
7.2.4.
|
Olemas on suutlikkus kaardistada kättesaadavad tervishoiuteenused rahvatervise hädaolukorras.
|
|
|
8.
|
Riskist teatamine ja kogukonna kaasamine
|
|
|
8.1.
|
Riskist teatamise ja kogukonna kaasamise koordineerimine
|
|
|
8.1.1.
|
Kasutusel on mehhanismid riskist teatamise ja kogukonna kaasamisega seotud funktsioonide ja ressursside (sh infodeemia ohjamine) koordineerimiseks kõigil haldustasanditel ning neid testitakse ja ajakohastatakse korrapäraselt.
|
|
8.1.2.
|
Teatamiskavas on ette nähtud koordineerimine terviseohutuse komiteega riski- ja kriisiteabe vahetamiseks.
|
|
|
|
|
|
8.2.1.
|
Kehtestatud on kõigil haldustasanditel kohaldatav riiklik riskist teatamise kava, mida testitakse ja ajakohastatakse korrapäraselt.
|
|
8.2.2.
|
Analüüsitakse sihtrühmi ja eelistatud teavituskanaleid, mille kaudu anda teavet riskist teatamise meetmete kohta.
|
|
8.2.3.
|
Tagatud on ennetav teavitustegevus ja meedia jälgimine, et riskist teatamise strateegiaid kohandada ja parandada.
|
|
|
|
|
|
8.3.1.
|
Olemas on mehhanismid kogukonna süstemaatiliseks kaasamiseks ja tegevust viiakse ellu kõigil haldustasanditel.
|
|
8.3.2.
|
Kogukonna kaasamise mehhanisme testitakse ja ajakohastatakse.
|
|
8.3.3.
|
Korraldatakse sotsiaal-käitumuslikke teadusuuringuid.
|
|
|
9.
|
Riiki sisenemise kohad ja terviseolukord piiril
|
|
|
9.1.
|
Põhisuutlikkus ja hädaolukorra lahendamise kava
|
|
|
9.1.1.
|
Kõigis riiki sisenemise kohtades rakendatakse, testitakse ja ajakohastatakse rutiinset põhisuutlikkust, lähtudes kõiki ohtusid ja mitut valdkonda hõlmavast lähenemisviisist.
|
|
9.1.2.
|
Rutiinne põhisuutlikkus on integreeritud riiklikku seiresüsteemi.
|
|
9.1.3.
|
Riiki sisenemise kohtade puhul rakendatakse kõiki ohtusid hõlmavaid rahvatervise hädaolukorras kasutatavaid erandolukorra lahendamise plaane ning neid testitakse ja ajakohastatakse.
|
|
9.1.4.
|
Kasutusel on vahendid reisimisega seotud terviseteabe jagamiseks ja aruandluseks ning neid ajakohastatakse korrapäraselt.
|
|
|
|
|
9.2.
|
Rahvusvahelise reisimisega seotud meetmed
|
|
|
9.2.1.
|
Kõigil haldustasanditel rakendatakse rahvusvahelise reisimisega seotud meetmete vastuvõtmise mehhanismi ning seda testitakse ja ajakohastatakse.
|
|
9.2.2.
|
Enne meetmete rakendamist vahetatakse teavet terviseohutuse komiteega.
|
|
|
10.
|
Zoonootilised haigused ja keskkonnast tulenevad ohud, sealhulgas kliimast tingitud ohud
|
|
|
10.1.
|
Terviseühtsuse põhimõte
|
|
|
10.1.1.
|
Olemas on mitut valdkonda hõlmav terviseühtsusel põhinev suutlikkus zoonootiliste haigustega seotud sündmuste ennetamiseks, avastamiseks, hindamiseks ja neile reageerimiseks ning seda testitakse ja ajakohastatakse korrapäraselt.
|
|
10.1.2.
|
Rakendatakse terviseühtsuse spetsialistide koolitusprogramme seoses zoonoosidega.
|
|
10.1.3.
|
Üldsusele on kättesaadav teave isikukaitsemeetmete kohta, mida tuleb rakendada haigete ja/või surnud metsloomade leidmisel.
|
|
10.1.4.
|
Kokkulepitud ja prioriteetsena käsitatavate zoonootiliste haiguste puhul on tagatud seire kooskõlas loomatervise, rahvatervise ja keskkonnasektoriga.
|
|
|
|
|
|
10.2.1.
|
Ette on nähtud sätted kliimamuutuste mõju kohta zoonootilistele haigustele.
|
|
10.2.2.
|
Ette on nähtud sätted äärmuslike ilmastikunähtuste mõju kohta rahvatervisele.
|
|
|
11.
|
Kemikaalidest tulenev oht
|
|
|
11.1.
|
Kemikaalidest tulenevaks ohuks valmisolek ja sellele reageerimine
|
|
|
11.1.1.
|
Rakendatakse kemikaalidest tulenevaks ohuks valmisoleku ja sellele reageerimise kava ning seda kava testitakse ja ajakohastatakse korrapäraselt.
|
|
11.1.2.
|
Kehtestatud on menetlused terviseriskide hindamiseks keemilist päritolu terviseohu korral.
|
|
11.1.3.
|
Tagatud on kemikaalidest tulenevate ohtude ja mürgistuse seire, hindamine ja ohjamine.
|
|
11.1.4.
|
Olemas on rahvatervise seire ja keskkonnaseire integreeritud süsteem, mille abil kogutakse ja hinnatakse andmeid eri allikatest pärit kemikaalidega kokkupuute kohta.
|
|
|
B.
|
MÄÄRUSE (EL) 2022/2371 KOHANE TÄIENDAV SUUTLIKKUS
|
|
|
12.
|
Antimikroobikumiresistentsus ja tervishoiuteenustega seotud nakkused
|
|
|
12.1.
|
Antimikroobikumiresistentsus
|
|
|
12.1.1.
|
Kehtestatud on riiklik tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks, ette on nähtud kulude katmine ja tagatud piisav rahastus, sealhulgas mitut valdkonda hõlmav ja terviseühtsuse põhimõttele tuginev juhtimis- või koordineerimismehhanism antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks.
|
|
12.1.2.
|
Riiklike antimikroobikumiresistentsuse vastaste tegevuskavade jaoks on kehtestatud sobiv järelevalve- ja hindamiskord, mis hõlmab kõiki/asjakohaseid ELi tasandil kokkulepitud sihtmärke.
|
|
12.1.3.
|
Kasutusel on funktsionaalsed süsteemid uudsete või prioriteetsete multiresistentsete organismide kiireks avastamiseks, kinnitamiseks ja nendest teatamiseks.
|
|
12.1.4.
|
Olemas on riiklikud menetlused hospitaliseerimisel multiresistentsete organismide kandjate uurimiseks ja asjakohastest juhtumitest teatamiseks.
|
|
12.1.5.
|
Tervishoiuasutustes järgitakse antimikroobikumiresistentsuse vältimise suuniseid.
|
|
12.1.6.
|
Olemas on riiklik antimikroobikumiresistentsuse seire süsteem, mis hõlmab muu hulgas andmete esitamist antimikroobikumide tarbimise kohta ja üht või enamat määratud riiklikku antimikroobikumiresistentsuse referentlaborit.
|
|
12.1.7.
|
Kindlaks on tehtud probleemid antimikroobikumiresistentsusega tegelemisel.
|
|
|
|
|
12.2.
|
Tervishoiuteenustega seotud nakkused
|
|
|
12.2.1.
|
Rakendatakse riiklikku strateegiakava tervishoiuteenustega seotud nakkuste seireks ning seda testitakse ja ajakohastatakse korrapäraselt.
|
|
12.2.2.
|
Rakendatakse nakkuste ennetamise ja tõrje programme, mida testitakse ja ajakohastatakse korrapäraselt.
|
|
12.2.3.
|
Kõigil haldustasanditel rakendatakse riiklikke standardeid ja ressursse, et tagada ohutu keskkond tervishoiuasutustes, ning neid testitakse ja ajakohastatakse korrapäraselt.
|
|
12.2.4.
|
Kindlaks on tehtud probleemid tervishoiuteenustega seotud nakkustega tegelemisel.
|
|
|
13.
|
Liidu tasandi koordineerimis- ja tugifunktsioonid
|
|
|
13.1.
|
Terviseohutuse komiteega koordineerimine ja osalus tugifunktsioonides
|
|
|
13.1.1.
|
Terviseohutuse komitee esindaja on kaasatud riiklikesse koordineerimisstruktuuridesse ning toetatakse teabevahetust liikmesriigi ja terviseohutuse komitee vahel.
|
|
13.1.2.
|
Kaasatud on ja/või arvesse on võetud liidu tasandi tugifunktsioonid: terviseohutuse komitee arvamused ja suunised tõsiste piiriüleste terviseohtude ennetamiseks ja ohjamiseks; komisjoni soovitused ühiste ajutiste rahvatervise meetmete kohta; ECDC soovitused terviseohtudele reageerimise kohta.
|
|
|
14.
|
Teadusuuringute arendamine ja hinnangute andmine eesmärgiga teavitada hädaolukorraks valmisolekust ja seda kiirendada
|
|
|
14.1.
|
Ennetuse, valmisoleku ja reageerimise kavadega seotud teadusuuringud
|
|
|
14.1.1.
|
Ette on nähtud hädaolukorraga seotud teadusuuringute ja innovatsiooni, rahaliste vahendite jaotamise ja kasutuselevõtu ning suutlikkuse suurendamise strateegia.
|
|
14.1.2.
|
Olemas on protsess, et siduda rahvatervise vajadused teadusuuringute prioriteetide ja vajadustega.
|
|
14.1.3.
|
Teadusuuringuid, innovatsiooni ja suutlikkust suurendatakse.
|
|
|
|
|
14.2.
|
Rahvatervise hädaolukordadega seotud teadusuuringute kord
|
|
|
14.2.1.
|
Osaletakse kliiniliste uuringute kohtade või kohortuuringute võrgustikes.
|
|
14.2.2.
|
Olemas on menetlused protokollide kehtestamiseks ja andmete kogumiseks rahvatervise hädaolukordades.
|
|
14.2.3.
|
Olemas on menetlused tegevuskoha kiireks akrediteerimiseks ja kiirkorras koordineerimiseks.
|
|
14.2.4.
|
Kehtestatud on (nt meetmete raames toimuvate) operatiivuuringutega seotud lähenemisviis.
|
|
|
15.
|
Taastetegevuse üksikasjad
|
|
|
|
15.1.1.
|
Olemas on taastekava, mis sisaldab kogemuste arvessevõtmise ja riiklikusse tegevuskavasse lõimimise protsessi.
|
|
15.1.2.
|
Taasteprotsessi rakendatakse ja jälgitakse kõigil haldustasanditel.
|
|
|
16.
|
Ennetus-, valmisoleku- ja reageerimiskavade rakendamisel leitud puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmed
|
|
|
16.1.
|
Riiklik tegevuskava ja strateegia, et ennetamist, valmisolekut ja reageerimist parandada
|
|
|
16.1.1.
|
Kasutatud on lisamehhanisme, et hinnata rahvusvaheliste tervise-eeskirjade võimekuse rakendamist ning ennetus-, valmisoleku- ja reageerimiskavade koostamist.
|
|
16.1.2.
|
Välja on töötatud riiklik tegevuskava, mis on kooskõlas kõiki valitsemissektori valdkondi ja kõiki ohtusid ühtselt hõlmava tervishoiualase lähenemisviisiga.
|
|
16.1.3.
|
Riikliku terviseohutuse tegevuskava või samaväärse süsteemi puhul on ette nähtud kulude katmine ja seda rakendatakse.
|
|