EUROOPA KOMISJON
Brüssel,3.9.2025
COM(2025) 356 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: Nõukogu otsus
ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Ameerika lõunaosa ühisturu, Argentina Vabariigi, Brasiilia Liitvabariigi, Paraguay Vabariigi ja Uruguay Idavabariigi vahelise partnerluslepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta
11-A LISA
SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED TOOTEPÕHISTE PÄRITOLUREEGLITE KOHTA
Märkus 1
Üldpõhimõtted
1. Käesoleva lisaga nähakse ette üldreeglid 11-B lisa raames kohaldatavatele nõuetele, mis on sätestatud artikli 11.2 lõike 1 punktis c ja artikli 11.2 lõike 2 punktis c.
2. Käesoleva lisa ja 11-B lisa kohaldamisel on nõuded, mille kohaselt käsitatakse toodet päritolustaatusega tootena vastavalt artikli 11.2 lõike 1 punktile c ja artikli 11.2 lõike 2 punktile c järgmised: kauba tariifse klassifikatsiooni muudatus, tootmisprotsess, päritolustaatuseta materjalide maksimaalne väärtus või muu käesolevas lisas ja 11-B lisas sätestatud nõue.
3. Viited massile tootepõhises päritolureeglis tähistavad netomassi, mis on materjali või toote mass ilma pakendi massita.
4. Käesolev lisa ja 11-B lisa põhinevad harmoneeritud süsteemil, mida on muudetud 1. jaanuaril 2017.
Märkus 2
11-B lisa ülesehitus
1. Märkusi jaotiste, gruppide, rubriikide või alamrubriikide kohta loetakse koos vastavat jaotist, gruppi, rubriiki või alamrubriiki käsitlevate tootepõhiste päritolureeglitega.
2. Iga 11-B lisa 2. veerus esitatud tootepõhist päritolureeglit kohaldatakse vastava 11-B lisa 1. veerus esitatud toote suhtes.
3. Kui toote suhtes kohaldatakse alternatiivseid tootepõhiseid päritolureegleid, loetakse toode päritolustaatusele vastavaks, kui ta vastab ühele neist alternatiivsetest reeglitest, mis on selle toote jaoks kehtestatud. Kui toote suhtes kohaldatakse sellist tootepõhist päritolureeglit, mis sisaldab mitut nõuet, loetakse toode päritolustaatusele vastavaks üksnes siis, kui ta vastab kõigile neile nõuetele.
4. Käesolevas lisas ja 11-B lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „grupp“ – harmoneeritud süsteemi klassifitseerimisnumbri kaks esimest kohta;
b) „rubriik“ – harmoneeritud süsteemi klassifitseerimisnumbri neli esimest kohta;
c) „jaotis“ – harmoneeritud süsteemi jaotis ning
d) „alamrubriik“ – harmoneeritud süsteemi klassifitseerimisnumbri kuus esimest kohta.
5. Tootepõhistes päritolureeglites kasutatakse järgmisi lühendeid 1 :
a) „CC“ – tootmine mis tahes gruppi kuuluvast päritolustaatuseta materjalist, v.a toote gruppi kuuluv materjal, või ümberliigitamine mõnest muust grupist asjaomase toote gruppi, rubriiki või alamrubriiki; see tähendab, et kõigi toote tootmiseks kasutatavate päritolustaatuseta materjalide tariifset klassifikatsiooni tuleb muuta harmoneeritud süsteemi kahenumbrilisel tasemel, st grupi muutusena;
b) „CTH“ – tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast päritolustaatuseta materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või ümberliigitamine mõnest muust rubriigist asjaomase toote gruppi, rubriiki või alamrubriiki; see tähendab, et kõigi toote tootmiseks kasutatavate päritolustaatuseta materjalide tariifset klassifikatsiooni tuleb muuta harmoneeritud süsteemi neljanumbrilisel tasemel, st rubriigi muutusena, ning
c) „CTSH“ – tootmine mis tahes alamrubriiki kuuluvast päritolustaatuseta materjalist, v.a toote alamrubriiki kuuluv materjal, või ümberliigitamine mõnest muust alamrubriigist asjaomase toote gruppi, rubriiki või alamrubriiki; see tähendab, et kõigi toote tootmiseks kasutatavate päritolustaatuseta materjalide tariifset klassifikatsiooni tuleb muuta harmoneeritud süsteemi kuuenumbrilisel tasemel, st alamrubriigi muutusena.
Märkus 3
11-B lisa kohaldamine
1. Artikli 11.2 lõike 1 punkti c ja artikli 11.2 lõike 2 punkti c, milles käsitletakse tooteid, millele on antud päritolustaatus, kui neid kasutatakse materjalina teiste toodete tootmisel, kohaldatakse olenemata asjaolust, kas päritolustaatus on antud lepinguosalise samas tootmispaigas, kus neid tooteid kasutatakse, või mitte.
2. Kui tootepõhise päritolureegliga on ette nähtud, et teatavat päritolustaatuseta materjali ei või kasutada või et teatava päritolustaatuseta materjali väärtus või mass ei või ületa teatavat piirmäära, ei kehti need nõuded selliste päritolustaatuseta materjalide suhtes, mis on harmoneeritud süsteemis mujale klassifitseeritud.
3. Kui tootepõhise päritolureegliga on ette nähtud, et toode peab olema valmistatud teatavast materjalist, ei takista see kasutamast muid materjale, mis oma iseloomulike omaduste tõttu ei saa sellele reeglile vastata.
Märkus 4
Päritolustaatuseta materjalide maksimaalse väärtuse arvutamine
1. Tootepõhistes päritolureeglites kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „tolliväärtus“ – GATT 1994 VII artikli rakendamise lepingu kohaselt määratud tolliväärtus;
b) „EXW“ –
i) toote tehasehind, mida makstakse tootjale, kelle ettevõttes toimub viimane töö või töötlus, tingimusel et see hind sisaldab kõigi kasutatud materjalide väärtust ja kõiki toote valmistamisel kantud muid kulusid ning sellest on maha arvatud riigisisesed maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel, või
ii) kui hinda ei maksta või kui tegelik hind ei kajasta kõiki tegelikult toote valmistamisega seotud kulusid, siis kõigi kasutatud materjalide väärtus ja kõik muud kulud, mida eksportiva lepinguosalise territooriumil on toote valmistamisel kantud,
A) mis hõlmab müüki, üld- ja halduskulusid, samuti kasumit, mida saab mõistlikul viisil tootega seostada, ning
B) millest jäävad välja veo-, kindlustus- ja muud transpordiga seotud kulud ning kõik eksportiva lepinguosalise riigisisesed maksud, mis makstakse tagasi või mida võidakse tagasi maksta saadud toote eksportimisel;
c) „MaxNOM“ – päritolustaatuseta materjalide maksimaalne väärtus protsentides ning
d) „VNM“ – toote valmistamisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus, mis on nende tolliväärtus importimise ajal, sealhulgas veo-, kindlustus- (kui see on asjakohane), pakendamis- ja kõik muud kulud, mis on seotud materjalide transportimisega selle lepinguosalise impordisadamasse, kelle territooriumil toote tootja asub.
Kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis kasutatakse esimest tuvastatavat hinda, mida makstakse päritolustaatuseta materjalide eest kummagi lepinguosalise territooriumil; sellest võivad olla välja arvatud päritolustaatuseta materjalide kõik transpordikulud lepinguosalise territooriumil, näiteks veo-, kindlustus- ja pakkimiskulud ning samuti seal tekkinud mis tahes muud teadaolevad ja tuvastatavad kulud.
2. MaxNOMi arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:
Märkus 5
11-B lisa XI jaotises kasutatud mõistete määratlused
1. „Looduslikud kiud“ – muud kiud kui tehis- ja sünteeskiud. Nende kasutamine piirdub ketruseelsetes järkudes olevate kiududega, hõlmates jäätmeid ja, kui teisiti ei ole sätestatud, ka kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, kuid ketramata kiude; „looduslikud kiud“ hõlmavad rubriiki 05.11 kuuluvat hobusejõhvi, rubriikidesse 50.02 ja 50.03 kuuluvat siidi, rubriikidesse 51.01–51.05 kuuluvaid villakiudusid, loomavilla ja -karva, rubriikidesse 52.01–52.03 kuuluvaid puuvillakiudusid ning rubriikidesse 53.01–53.05 kuuluvaid muid taimseid kiudusid.
2. „Tekstiilimass“, „keemilised materjalid“ ja „paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid“ – materjalid, mis ei kuulu gruppidesse 50–63 ning mida saab kasutada tehis-, süntees- või paberkiudude ja -lõngade valmistamiseks.
3. „Keemilised staapelkiud“ – rubriikidesse 55.01–55.07 kuuluvad süntees- või tehisfilamentköisikud, -staapelkiud või nende jäätmed.
4. „Trükkimine“ – tehnika, millega tekstiili alusmaterjalile antakse püsiva loomuga objektiivselt hinnatav funktsioon, nagu värv, kujundus või tehniline omadus, kasutades siidi-, rull-, digitaal- või ülekandetrüki tehnikaid.
5. „Trükkimine (eraldiseisva toiminguna)“ – tehnika, millega tekstiili alusmaterjalile antakse püsiva loomuga objektiivselt hinnatav funktsioon, nagu värv, kujundus või tehniline omadus, kasutades siidi-, rull-, digitaal- või ülekandetrüki tehnikaid, kombineeritult vähemalt 2 (kahe) ettevalmistus- või viimistlustoiminguga, nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine, tingimusel et kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50 % (viiskümmend protsenti) toote tehasehinnast.
Märkus 6
Kahte või enamat põhitekstiilmaterjali sisaldavate toodete puhul kohaldatavad lubatud kõrvalekalded
1. Käesoleva märkuse tähenduses on põhitekstiilmaterjalid järgmised:
– siid;
– vill;
– loomakarvad;
– loomavill;
– hobusejõhv;
– puuvill;
– paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid ja paber;
– lina;
– kanep;
– džuut ja muud niinekiud;
– sisal ja muud perekonna Agave taimede tekstiilkiud;
– kookoskiud, manilla, ramjee ja muud taimsed tekstiilkiud;
– sünteesfilamentkiud;
– tehisfilamentkiud;
– elektrit juhtivad filamentkiud;
– polüpropüleenist sünteesstaapelkiud;
– polüestrist sünteesstaapelkiud;
– polüamiidist sünteesstaapelkiud;
– polüakrüülnitriilist sünteesstaapelkiud;
– polüimiidist sünteesstaapelkiud;
– polütetrafluoroetüleenist sünteesstaapelkiud;
– polü(fenüleensulfiidist) sünteesstaapelkiud;
– polü(vinüülkloriidist) sünteesstaapelkiud;
– muud sünteesstaapelkiud;
– viskoosist tehisstaapelkiud;
– muud tehisstaapelkiud;
– mähitud või mähkimata lõng, mis koosneb elastsete polüeetriosadega polüuretaanist;
– mähitud või mähkimata lõng, mis koosneb elastsete polüestriosadega polüuretaanist;
– rubriiki 56.05 kuuluvad tooted (metalliseeritud lõng), mis sisaldavad 2 (kahe) kile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 (viie) mm laiuseid ribasid, mis koosnevad alumiiniumipulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või kilesüdamikust, ning
– muud rubriiki 56.05 kuuluvad tooted.
Näide:
rubriiki 52.03 kuuluvast puuvillakiust ja rubriiki 55.06 kuuluvast sünteesstaapelkiust valmistatud rubriiki 52.05 kuuluv lõng on segalõng. Seetõttu võib kasutada päritolustaatuseta sünteesstaapelkiudu, mis ei vasta 11-B lisas märgitud nõuetele, tingimusel et selle kogumass ei ületa 10 % (kümme protsenti) lõnga massist.
Näide:
rubriiki 51.12 kuuluv villane riie, mis on valmistatud rubriiki 51.07 kuuluvast villasest lõngast ja rubriiki 55.09 kuuluvast sünteesstaapellõngast, on segariie. Seetõttu võib kasutada 11-B lisas märgitud nõuetele mittevastavat sünteeslõnga või 11-B lisas märgitud nõuetele mittevastavat villast lõnga või neid mõlemaid, tingimusel et nende kogumass ei ületa 10 % (kümme protsenti) põhitekstiilmaterjalide massist.
Näide:
rubriiki 52.05 kuuluvast puuvillasest lõngast ja rubriiki 52.10 kuuluvast puuvillasest riidest valmistatud rubriiki 58.02 kuuluv taftingriie on segatoode üksnes siis, kui puuvillane riie ise on kahte eri rubriiki klassifitseeritud lõngast valmistatud segariie või kui puuvillane lõng ise on segatoode.
Kui nimetatud taftingriie on valmistatud rubriiki 52.05 kuuluvast puuvillasest lõngast ja rubriiki 54.07 kuuluvast sünteesriidest, kujutavad kasutatud lõngad endast kahte eri põhitekstiilmaterjali ning kõnealune taftingriie on seega segatoode.
2. Kui 11-B lisas viidatakse käesolevale märkusele, ei kohaldata kõnealuse lisa 2. veerus sätestatud nõudeid päritolustaatuseta põhitekstiilmaterjalide suhtes, v.a elastomeerne lõng, mida on kasutatud gruppide 50–63 toote valmistamisel, tingimusel et:
a) tootes sisaldub 2 (kaks) või enam põhitekstiilmaterjali ning
b) päritolustaatuseta põhitekstiilmaterjalide mass kokku ei ületa 10 % (kümme protsenti) kõigi kasutatud põhitekstiilmaterjalide massist.
3. Piiramata märkuse 6.2 kohaldamist gruppide 50–63 toodete puhul, mille koostisosa on „mähitud või mähkimata polüuretaanlõng, mis sisaldab painduvaid polüeetrilõike“, on lubatud kõrvalekalle 20 % (kakskümmend protsenti) selle päritolustaatuseta lõnga massi protsendina kõigi kasutatud põhitekstiilmaterjalide massist.
4. Piiramata märkuse 6.2 kohaldamist gruppide 50–63 toodete suhtes, mis sisaldavad „kahe kile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 (viie) mm laiuseid ribasid, mis koosnevad alumiiniumipulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või kilesüdamikust“, on lubatud kõrvalekalle 30 % (kolmkümmend protsenti) selle päritolustaatuseta riba massi protsendina kõigi kasutatud põhitekstiilmaterjalide massist.
Märkus 7
Muud teatavate tekstiiltoodete suhtes kohaldatavad lubatud kõrvalekalded
1. Kui 11-B lisas viidatakse käesolevale märkusele, võib kasutada päritolustaatuseta tekstiilmaterjale (välja arvatud vooder ja vaheriie, elastomeersed lõngad ja õmblusniidid), mis ei vasta 2. veeru loetelus valmistekstiiltoote puhul sätestatud nõuetele, tingimusel et need materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ja nende väärtus ei ületa 8 % (kaheksa protsenti) toote tehasehinnast.
2. Päritolustaatuseta materjale, mida ei klassifitseerita gruppidesse 50–63, võib piiranguta kasutada gruppidesse 50–63 kuuluvate tekstiiltoodete valmistamiseks, olenemata sellest, kas need materjalid sisaldavad tekstiili või mitte.
Näide
Kui 11-B lisas sätestatud nõue näeb ette, et konkreetse tekstiilmaterjalist kaubaartikli, näiteks pükste valmistamiseks tuleb kasutada lõnga, ei takista see päritolustaatuseta metallist kaubaartiklite, näiteks nööpide kasutamist, sest metallist artikleid ei klassifitseerita gruppidesse 50–63. Samal põhjusel ei takista see tõmblukkude kasutamist, isegi kui tõmblukud sisaldavad tavaliselt tekstiili.
3. Kui kohaldatakse 11-B lisas sätestatud nõuet, mis seisneb päritolustaatuseta materjalide maksimaalses väärtuses, võetakse sinna kuuluvate päritolustaatuseta materjalide väärtuse arvutamisel arvesse gruppidesse 50–63 klassifitseerimata päritolustaatuseta materjalide väärtust.
Märkus 8
11-B lisa jaotistes VI–VII osutatud protsesside määratlused
Tootepõhistes päritolureeglites kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. „biotehnoloogiline protsess“ –
a) bioloogiline või biotehnoloogiline kasvatamine (sealhulgas rakukultuurid), hübridiseerimine või geneetiline muundamine seoses järgnevaga:
i) mikroorganismid, näiteks bakterid ja viirused, sealhulgas faagid, või
ii) inimeste, loomade või taimede rakud ning
b) rakuliste või rakkudevaheliste struktuuride, näiteks isoleeritud geenid, geenifragmendid ja plasmiidid, tootmine, isoleerimine või puhastamine; fermenteerimine;
2. „osakeste suuruse muutmine“ – toote osakeste suuruse tahtlik ja kontrollitud muutmine muul viisil kui üksnes purustamise või pressimise teel, mille tulemusel saadakse toode, millel on kindlaksmääratud suurusega osakesed, osakeste kindlaksmääratud suurusjaotus või kindlaksmääratud pind, mis on saadava toote seisukohalt olulised ning mille füüsikalised ja keemilised omadused erinevad sisendmaterjalide omadest;
3. „keemiline reaktsioon“ – protsess, sealhulgas biokeemiline töötlus, mille tulemusel tekib molekulisiseste sidemete katkemise ja uute molekulisiseste sidemete moodustumise või molekulis sisalduvate aatomite paigutuse muutumise teel uue struktuuriga molekul, välja arvatud järgmistel juhtudel, mida ei loeta käesoleva mõiste tähenduses keemiliseks reaktsiooniks:
a) lahustamine vees või muudes lahustites;
b) lahustite, sealhulgas vee eemaldamine või
c) kristallisatsioonivee lisamine või eemaldamine;
4. „isomeeride eraldamine“ – isomeeride isoleerimine või eraldamine isomeeride segust;
5. „segamine ja tihendamine“ – üksnes eelnevalt kindlaksmääratud tingimustele vastav materjalide sihilik ja proportsionaalselt kontrollitud segamine või tihendamine, k.a pihustamine (v.a lahjendite lisamine), mille tulemusel saadakse toode, mille füüsikalised ja keemilised omadused vastavad selle toote otstarbele ja kasutusvaldkondadele ning erinevad sisendmaterjalide omadustest;
6. „standardmaterjalide tootmine“ (sh standardlahused) – selliste preparaatide tootmine, mis sobivad analüüside tegemiseks, kalibreerimiseks või etalonina kasutamiseks ning millel on tootja poolt sertifitseeritud täpne puhtusaste või seguvahekord;
7. „puhastamine“ – protsess, mille tulemuseks on:
a) kauba puhastamine, mille tulemusena eemaldatakse vähemalt 80 % (kaheksakümmend protsenti) olemasolevatest lisanditest, või
b) lisandite sisalduse vähendamine või nende eemaldamine, mille tulemusena saadakse ühele või mitmele järgmisele kasutusvaldkonnale vastav kaup:
i) farmaatsias, meditsiinis, kosmeetikas, veterinaarias või toiduainetes kasutatavad ained;
ii) analüüside tegemisel, diagnostikas või laboris kasutatavad kemikaalid ja reaktiivid;
iii) mikroelektroonikas kasutatavad elemendid ja komponendid;
iv) optikas spetsiaalse kasutusega kaubad;
v) biotehnikas kasutatavad kaubad, nt rakukülvid, geenitehnoloogia või katalüsaator;
vi) eraldamisprotsessis kasutatavad kandjad või
vii) kvaliteedi poolest tuumatööstuses kasutamiseks sobivad kaubad.
Märkus 9
Põllumajandustooted
Gruppidesse 6, 7, 8, 9, 10 ja 12 ning rubriiki 24.01 kuuluvaid põllumajandustooteid, mis on kasvatatud või koristatud lepinguosalise territooriumil, käsitatakse selle lepinguosalise territooriumilt pärit toodetena, isegi kui need on kasvatatud kolmandast riigist imporditud seemnetest, sibulatest, pookealustest, pistikutest, pookeokstest, võsudest, pungadest või muudest elusatest taimeosadest.
________________
11-B LISA
TOOTEPÕHISED PÄRITOLUREEGLID
|
1. veerg
|
2. veerg
|
|
I JAOTIS |
ELUSLOOMAD; LOOMSED SAADUSED |
|
Grupp 1 |
Elusloomad |
|
01.01–01.06 |
Kõik gruppi 1 kuuluvad loomad on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil. |
|
Grupp 2 |
Liha ja söödav rups |
|
02.01–02.10 |
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 1 ja 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil. |
|
Grupp 3 |
Kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud |
|
03.01–03.08 |
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil. |
|
Grupp 4 |
Piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained |
|
0401.10–0402.91 |
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil. |
|
0402.99 |
Valmistamine, mille puhul: – kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil ning – kasutatavate rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 15 % toote massist. |
|
04.03–04.10 |
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil. |
|
Grupp 5 |
Mujal nimetamata loomsed saadused. |
|
0501.00–0511.10 |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest. |
|
0511.91 – Inimtoiduks kõlbmatu kalamari ja niisk – Muu |
Kogu kalamari ja niisk on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil. Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest. |
|
0511.99 |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest. |
|
II JAOTIS |
TAIMSED TOOTED |
|
Grupp 6 |
Eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal |
|
06.01–06.04 |
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 6 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil. |
|
Grupp 7 |
Köögivili ning söödavad juured ja mugulad |
|
07.01–07.14 |
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 7 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil. |
|
Grupp 8 |
Söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor |
|
08.01–08.10 |
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 8 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil. |
|
08.11 |
Valmistamine, mille puhul: – kõik kasutatavad gruppi 8 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil ning – kasutatavate rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 15 % toote massist. |
|
08.12–08.14 |
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 8 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil. |
|
Grupp 9 |
Kohv, tee, mate ja vürtsid |
|
0901.11–0901.12 |
CTH |
|
0901.21–0901.22 |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate gruppi 9 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide mass ei ületa 60 % toote massist. |
|
0901.90 |
CTH |
|
09.02 |
CTSH |
|
09.03 |
CTH |
|
09.04–09.10 |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest. |
|
Grupp 10 |
Teravili |
|
10.01–10.08 |
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 10 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil. |
|
Grupp 11 |
Jahvatustööstuse tooted; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen |
|
11.01–11.09 |
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppidesse 10 ja 11, rubriikidesse 07.01 ja 23.03 ning alamrubriiki 0710.10 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil. |
|
Grupp 12 |
Õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt |
|
12.01–12.14 |
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 12 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil. |
|
Grupp 13 |
Šellak; kummivaigud, vaigud ja muud taimemahlad ja -ekstraktid |
|
13.01 |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate gruppi 13.01 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast. |
|
13.02 |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest. |
|
Grupp 14 |
Taimne punumismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted. |
|
14.01–14.04 |
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 14 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil. |
|
III JAOTIS |
LOOMSED JA TAIMSED RASVAD JA ÕLID NING NENDE LÕHUSTAMISSAADUSED; TÖÖDELDUD TOIDURASVAD; LOOMSED JA TAIMSED VAHAD |
|
Grupp 15 |
Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused; töödeldud toidurasvad; loomsed ja taimsed vahad |
|
15.01–15.06 |
CTH |
|
15.07 |
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad rubriikidesse 12.01 ja 15.07 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil. |
|
15.08 |
CTSH |
|
15.09–15.10 |
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil. |
|
15.11 |
CTH |
|
1512.11–1512.19 – Päevalilleõli – Saflooriõli |
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad rubriikidesse 12.06 ja 15.12 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil. CTH |
|
1512.21–1513.19 |
CTSH |
|
1513.21–1513.29 |
CTH |
|
15.14 – Rapsi- või rüpsiõli – Sinepiõli |
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad rubriikidesse 12.05 ja 15.14 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil. CTH |
|
1515.11–1515.19 |
CTSH |
|
1515.21–1515.29 |
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad rubriikidesse 10.05 ja 15.15 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil. |
|
1515.30–1515.50 |
CTH |
|
1515.90 – Õlisalvei ja tungaõli, oiticica õli – Muu |
CTH CTSH |
|
15.16–15.17 |
CTH |
|
15.18 |
CTSH |
|
15.20 |
CTH |
|
15.21–15.22 |
CTSH |
|
IV JAOTIS |
VALMISTOIDUKAUBAD; JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS; TUBAKAS JA TÖÖSTUSLIKUD TUBAKAASENDAJAD |
|
Grupp 16 |
Tooted lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest |
|
16.01–16.05 |
CC, tingimusel et kõik kasutatavad gruppidesse 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil. |
|
Grupp 17 |
Suhkur ja suhkrurikkad kondiitritooted |
|
17.01 |
CTH |
|
1702 – Keemiliselt puhas maltoos ja keemiliselt puhas fruktoos – Muu |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest, v.a päritolustaatuseta keemiliselt puhtast maltoosist ja keemiliselt puhtast fruktoosist. CC, v.a gruppidesse 11 ja 23 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest. |
|
17.03 |
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 17 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil. |
|
17.04 |
Valmistamine, mille puhul: – kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil ning – kasutatavate rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist. |
|
Grupp 18 |
Kakao ja kakaotooted |
|
18.01 |
CTH |
|
18.02 |
CTH, v.a rubriiki 1801 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest. |
|
18.03 |
CTH, v.a rubriiki 1802 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest. |
|
18.04–18.05 |
CTH, v.a rubriikidesse 1802 ja 1803 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest. |
|
1806 |
Valmistamine, mille puhul: – kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil ning – kasutatavate rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist. |
|
Grupp 19 |
Tooted teraviljast, jahust, tärklisest või piimast; valikpagaritooted |
|
19.01 |
CC, tingimusel et: – kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil, – kasutatavate rubriikidesse 10.06 ja 11.01–11.08 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote massist ning – kasutatavate rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote massist. |
|
19.02–19.03 |
CC, tingimusel et: – kõik kasutatavad gruppidesse 2, 3, 4 ja 16 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil ning – kasutatavate rubriikidesse 10.06 ja 11.01–11.08 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote massist. |
|
19.04–19.05 |
CC, tingimusel et: – kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil, – kasutatavate rubriikidesse 10.06 ja 11.01–11.08 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote massist ning – kasutatavate rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote massist. |
|
Grupp 20 |
Tooted köögi- ja puuviljadest, marjadest, pähklitest või muudest taimeosadest |
|
20.01 |
CTH |
|
20.02–20.03 |
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 7 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil. |
|
20.04–20.05 |
CTH |
|
20.06–20.08 |
CTH, tingimusel et: – õunad, sidrunid, laimid, apelsinid, virsikud ja pirnid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil ning – kasutatavate rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist. |
|
20.09 |
CTH, tingimusel et: – õunad, greibid, sidrunid, laimid, apelsinid, virsikud, pirnid, maasikad ja tangeriinid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil ning – kasutatavate rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist. |
|
Grupp 21 |
Mitmesugused toiduvalmistised |
|
2101.11–2101.12 |
CTH, tingimusel et kasutatavate rubriiki 09.01 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast. |
|
2101.20 |
CTH, tingimusel et: – kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil ning – kasutatavate rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 15 % toote massist. |
|
2101.30 |
CTH, tingimusel et kasutatavate rubriiki 09.01 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast. |
|
21.02 |
CTH, tingimusel et kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil. |
|
2103.10 |
CTH, tingimusel et kõik kasutatavad rubriiki 12.01 ja alamrubriiki 1208.10 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil. |
|
2103.20–2104.20 |
CTH, tingimusel et kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil. |
|
21.05–21.06 |
CTH, tingimusel et: – kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil ning – kasutatavate rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote massist. |
|
Grupp 22 |
Joogid, alkohol ja äädikas |
|
22.01 |
CTH |
|
22.02 – Sojajoogid – Muu |
CTH, tingimusel et: – kõik kasutatavad gruppi 4 ja alamrubriikidesse 1201.90 ja 1208.10 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil ning – kasutatavate rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 15 % toote massist. CTH, tingimusel et: – kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil ning – kasutatavate rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 15 % toote massist. |
|
22.03 |
CTH |
|
22.04–22.05 |
CTH, v.a rubriiki 22.07 või 22.08 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest, tingimusel et: – kõik kasutatavad viinamarjad on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil ning – kõik viinamarjadest saadud materjalid on päritolustaatusega. |
|
22.06 |
CTH |
|
22.07 |
CTH, v.a rubriiki 22.08 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest, tingimusel et: – kõik viinamarjad, suhkruroog või mais on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil ning – kõik viinamarjadest, suhkruroost või maisist saadud materjalid on päritolustaatusega. |
|
22.08–22.09 |
CTH, v.a rubriiki 22.07 või 22.08 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest, tingimusel et: – kõik kasutatavad viinamarjad on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil ning – kõik viinamarjadest saadud materjalid on päritolustaatusega. |
|
Grupp 23 |
Toiduainetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasöödad |
|
23.01 |
CTH, tingimusel et kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil. |
|
2302.10–2303.10 |
CTH, tingimusel et kasutatavate gruppi 10 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote massist. |
|
2303.20–2308.00 |
CTH |
|
23.09 |
CC, tingimusel et: – kõik kasutatavad gruppidesse 2, 3 ja 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil, – kasutatavate gruppidesse 10 ja 11 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote massist ning – kasutatavate rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 15 % toote massist. |
|
Grupp 24 |
Tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad |
|
24.01 |
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 24 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil. |
|
2402.10 |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate rubriiki 24.01 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide mass ei ületa 30 % toote massist. |
|
2402.20 |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate rubriiki 24.01 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide mass ei ületa 40 % toote massist. |
|
2402.90 |
CTH |
|
24.03 |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate rubriiki 24.01 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide mass ei ületa 80 % toote massist. |
|
V JAOTIS |
MINERAALSED TOOTED |
|
Grupp 25 |
Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjalid, lubi ja tsement |
|
25.01–25.03 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
25.04 |
CTSH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
25.05–25.14 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
25.15–25.16 |
CTSH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
25.17 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
25.18–25.20 |
CTSH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
25.21–25.23 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
25.24–25.25 |
CTSH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
2526.10–2530.20 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
2530.90 – Kaltsineeritud või pulbrilised värvimullad – Muu |
Värvimuldade kaltsineerimine või jahvatamine. CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
Grupp 26 |
Maagid, räbu ja tuhk |
|
26.01–26.21 |
CTH |
|
Grupp 27 |
Mineraalkütused ja -õlid ning nende destilleerimissaadused; bituumenained; mineraalvahad |
|
27.01–27.09 |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest. |
|
27.10 |
CTH, v.a alamrubriiki 3824.99 või 3826.00 kuuluv päritolustaatuseta biodiisel, või on läbinud destilleerimise või keemilise reaktsiooni, tingimusel et rubriiki 27.10 ja alamrubriikidesse 3824.99 ja 3826.00 kuuluv kasutatav biodiisel (sh vesinikuga töödeldud taimeõli) on saadud esterdamise, ümberesterdamise või vesiniktöötluse teel. |
|
27.11–27.15 |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest. |
|
VI JAOTIS |
KEEMIATÖÖSTUSE JA SELLEGA SEOTUD TÖÖSTUSHARUDE TOOTED Märkus jaotise kohta: käesoleva jaotise horisontaalsete töötlemisreeglite määratlused on esitatud 11-A lisa märkuses 8. |
|
Grupp 28 |
Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete elementide või isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid |
|
28.01–28.53 |
CTSH, on läbinud keemilise reaktsiooni või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
Grupp 29 |
Orgaanilised kemikaalid |
|
2901.10–2905.42 |
CTSH, on läbinud keemilise reaktsiooni, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
2905.43–2905.44 |
CTH, v.a rubriiki 38.24 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest. |
|
2905.45 |
CTSH, kuid alamrubriiki 2905.45 kuuluvaid päritolustaatuseta materjale võib kasutada juhul, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
2905.49–2942.00 |
CTSH, on läbinud keemilise reaktsiooni, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
Grupp 30 |
Farmaatsiatooted |
|
30.01–30.03 |
CTSH, on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, standardmaterjalide tootmise, osakeste suuruse muutmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
30.04 |
CTH |
|
30.05–30.06 |
CTSH, on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, standardmaterjalide tootmise, osakeste suuruse muutmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
Grupp 31 |
Väetised |
|
31.01–31.04 |
CTH, tootega samasse rubriiki kuuluvaid päritolustaatuseta materjale võib siiski kasutada, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, või MaxNOM 40 % (EXW). |
|
31.05 – Naatriumnitraat, – kaltsiumtsüaanamiid, – kaaliumsulfaat, – magneesiumkaaliumsulfaat, – muu |
CTH, kuid rubriiki 31.05 kuuluvaid päritolustaatuseta materjale võib kasutada juhul, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, või MaxNOM 40 % (EXW). CTH ja MaxNOM 50 % (EXW), kuid rubriiki 31.05 kuuluvaid päritolustaatuseta materjale võib kasutada juhul, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, või MaxNOM 40 % (EXW). |
|
Grupp 32 |
Park- ja värvaineekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint |
|
32.01–32.05 |
CTSH, on läbinud keemilise reaktsiooni või biotehnoloogilise protsessi, kasutatakse segamist, tingimusel et kasutatava päritolustaatuseta materjali väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast, või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
32.06 |
CTH, kuid rubriiki 32.06 kuuluvaid päritolustaatuseta materjale võib kasutada juhul, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, või MaxNOM 40 % (EXW). |
|
32.07–32.15 |
CTSH, on läbinud keemilise reaktsiooni või biotehnoloogilise protsessi, kasutatakse segamist, tingimusel et kasutatava päritolustaatuseta materjali väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast, või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
Grupp 33 |
Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria-, kosmeetika- ja hügieenitooted |
|
3301.12–3301.30 |
CTSH, on läbinud keemilise reaktsiooni või biotehnoloogilise protsessi, kasutatakse segamist, tingimusel et kasutatava päritolustaatuseta materjali väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast, või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
3301.90 |
CTSH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
3302.10 |
CTH, kuid alamrubriiki 3302.10 kuuluvaid päritolustaatuseta materjale võib kasutada juhul, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
3302.90–3303.00 |
CTSH, on läbinud keemilise reaktsiooni või biotehnoloogilise protsessi, kasutatakse segamist, tingimusel et kasutatava päritolustaatuseta materjali väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast, või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
33.04–33.07 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
Grupp 34 |
Seep, orgaanilised pindaktiivsed ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvahad, vahavalmistised, poleerimis- ja puhastusvahendid, küünlad jms tooted; voolimispastad, stomatoloogiline vaha ja hambaravis kasutatavad kipsisegud |
|
3401.11–3401.20 |
CTSH, on läbinud keemilise reaktsiooni või biotehnoloogilise protsessi või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
3401.30 |
CTH, on läbinud keemilise reaktsiooni või biotehnoloogilise protsessi või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
34.02–34.07 |
CTSH, on läbinud keemilise reaktsiooni või biotehnoloogilise protsessi või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
Grupp 35 |
Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid |
|
3501.10–3502.20 |
CTH ja MaxNOM 50 % (EXW). |
|
3502.90–3504.00 |
CTSH, on läbinud keemilise reaktsiooni või biotehnoloogilise protsessi või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
35.05 |
CTH ja MaxNOM 50 % (EXW). |
|
35.06–35.07 |
CTSH, on läbinud keemilise reaktsiooni või biotehnoloogilise protsessi või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
Grupp 36 |
Lõhkeained; pürotehnilised tooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad kergsüttivad valmistised |
|
36.01–36.06 |
CTSH, on läbinud keemilise reaktsiooni või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
Grupp 37 |
Foto- ja kinokaubad |
|
37.01–37.07 |
CTSH, on läbinud keemilise reaktsiooni või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
Grupp 38 |
Mitmesugused keemiatooted |
|
38.01–38.07 |
CTSH, on läbinud keemilise reaktsiooni või biotehnoloogilise protsessi või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
38.08 |
CTH, kuid rubriiki 38.08 kuuluvaid päritolustaatuseta materjale võib kasutada juhul, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
38.09 |
CTH, v.a rubriiki 11.08 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest. |
|
3810.10–3824.50 |
CTSH, on läbinud keemilise reaktsiooni või biotehnoloogilise protsessi või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
3824.60 |
CTH, v.a alamrubriiki 2905.44 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest. |
|
3824.71–3824.91 |
CTSH, on läbinud keemilise reaktsiooni või biotehnoloogilise protsessi või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
3824.99 – Biodiisel – Muu |
Valmistamine, mille puhul biodiisel on saadud ümberesterdamise, esterdamise või vesiniktöötluse teel. CTSH, on läbinud keemilise reaktsiooni või biotehnoloogilise protsessi või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
38.25 |
CTSH, on läbinud keemilise reaktsiooni või biotehnoloogilise protsessi või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
38.26 |
Valmistamine, mille puhul biodiisel on saadud ümberesterdamise, esterdamise või vesiniktöötluse teel. |
|
VII JAOTIS |
PLASTID JA PLASTTOOTED; KAUTŠUK JA KUMMITOOTED Märkus jaotise kohta: käesoleva jaotise horisontaalsete töötlemisreeglite määratlused on esitatud 11-A lisa märkuses 8. |
|
Grupp 39 |
Plastid ja plasttooted |
|
3901.10 |
CTSH, on läbinud keemilise reaktsiooni või biotehnoloogilise protsessi või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
3901.20 |
CTH, on läbinud keemilise reaktsiooni või biotehnoloogilise protsessi või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
3901.30–3901.40 |
CTSH, on läbinud keemilise reaktsiooni või biotehnoloogilise protsessi või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
3901.90 |
CTH, on läbinud keemilise reaktsiooni või biotehnoloogilise protsessi või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
39.02 |
CTSH, on läbinud keemilise reaktsiooni või biotehnoloogilise protsessi või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
3903.11 |
CTH, on läbinud keemilise reaktsiooni või biotehnoloogilise protsessi või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
3903.19–3903.30 |
CTSH, on läbinud keemilise reaktsiooni või biotehnoloogilise protsessi või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
3903.90–3904.10 |
CTH, on läbinud keemilise reaktsiooni või biotehnoloogilise protsessi või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
3904.21–3906.10 |
CTSH, on läbinud keemilise reaktsiooni või biotehnoloogilise protsessi või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
3906.90 |
CTH, on läbinud keemilise reaktsiooni või biotehnoloogilise protsessi või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
3907.10 |
CTSH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
3907.20–3907.30 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
3907.40–3907.70 |
CTSH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
3907.91 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
3907.99–3908.90 |
CTSH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
3909.10–3909.20 |
CTSH, on läbinud keemilise reaktsiooni või biotehnoloogilise protsessi või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
3909.31–3909.39 |
CTH, on läbinud keemilise reaktsiooni või biotehnoloogilise protsessi või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
3909.40 |
CTSH, on läbinud keemilise reaktsiooni või biotehnoloogilise protsessi või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
3909.50 |
CTH, on läbinud keemilise reaktsiooni või biotehnoloogilise protsessi või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
39.10 |
CTSH, on läbinud keemilise reaktsiooni või biotehnoloogilise protsessi või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
39.11 |
CTH, on läbinud keemilise reaktsiooni või biotehnoloogilise protsessi või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
39.12–39.15 |
CTSH, on läbinud keemilise reaktsiooni või biotehnoloogilise protsessi või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
39.16–3923.29 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
3923.30 |
MaxNOM 50 % (EXW). |
|
3923.40–3926.90 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
Grupp 40 |
Kautšuk ja kummitooted |
|
40.01–40.04 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
40.05 |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide, v.a alamrubriikidesse 4001.10–4001.29 kuuluvad päritolustaatuseta materjalid, väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast. |
|
40.06–40.11 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
4012.11–4012.19 |
CTSH või kasutatud rehvide protekteerimine. |
|
4012.20–4017.00 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
VIII JAOTIS |
TOORNAHAD, NAHK, KARUSNAHK JA TOOTED NENDEST; SADULSEPATOOTED JA RAKMED; REISITARBED, KÄEKOTID JMS TOOTED; TOOTED LOOMASOOLTEST (V.A JÄMESIIDIST) |
|
Grupp 41 |
Toornahad (v.a karusnahad) ja nahk |
|
41.01–41.03 |
CTSH |
|
41.04–41.06 |
CTH või alamrubriiki 4104.11, 4104.19, 4105.10, 4106.21, 4106.31 või 4106.91 kuuluvate pargitud või eelpargitud nahkade järelparkimine. |
|
41.07–41.13 |
CTH, alamrubriiki 4104.41, 4104.49, 4105.30, 4106.22, 4106.32 ja 4106.92 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui pargitud või toornaha järelparkimine toimub kuivalt. |
|
41.14–41.15 |
CTH |
|
Grupp 42 |
Nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist) |
|
42.01–42.06 |
CTH |
|
Grupp 43 |
Karusnahk ja tehiskarusnahk; nendest valmistatud tooted |
|
43.01–43.04 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
IX JAOTIS |
PUIT JA PUITTOOTED; PUUSÜSI; KORK JA KORGIST TOOTED; ÕLGEDEST, ESPARTOST JA MUUDEST PUNUMISMATERJALIDEST TOOTED; KORV- JA VITSPUNUTISED |
|
Grupp 44 |
Puit ja puittooted; puusüsi |
|
44.01–44.21 |
CTH |
|
Grupp 45 |
Kork ja korgist tooted |
|
45.01–45.04 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
Grupp 46 |
Õlgedest, espartost jm punumismaterjalist tooted; korv- ja vitspunutised |
|
46.01–46.02 |
CTH |
|
X JAOTIS |
KIUMASS PUIDUST VM KIULISEST TSELLULOOSMATERJALIST; RINGLUSSE VÕETUD PABERI- VÕI PAPIJÄÄTMED JA -JÄÄGID; PABER JA PAPP NING TOOTED NENDEST |
|
Grupp 47 |
Kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja jäägid |
|
47.01–47.07 |
CTH |
|
Grupp 48 |
Paber ja papp; paberimassist, paberist või papist tooted |
|
48.01–48.07 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
4808.10 |
CTH ja MaxNOM 50 % (EXW). |
|
4808.40–4811.49 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
4811.51 |
CTH |
|
4811.59–4816.90 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
48.17 |
CTH ja MaxNOM 50 % (EXW). |
|
48.18 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
4819.10–4819.50 |
CTH ja MaxNOM 50 % (EXW). |
|
4819.60–4823.20 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
4823.40 |
CTH ja MaxNOM 50 % (EXW). |
|
4823.61–4823.70 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
4823.90 |
CTH ja MaxNOM 50 % (EXW). |
|
Grupp 49 |
Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid ja joonised |
|
49.01–49.11 |
CTH |
|
XI JAOTIS |
TEKSTIIL JA TEKSTIILTOOTED Märkus jaotise kohta: käesolevas jaotises esinevate horisontaalsete töötlusreeglite määratlused on esitatud 11-A lisa märkustes 6 ja 7. |
|
Grupp 50 |
Siid |
|
50.01–50.02 |
CTH |
|
50.03 – Kraasitud või kammitud – Muu |
– Siidijääkide kraasimine või kammimine CTH |
|
50.04–50.05 |
Looduslike kiudude ketramine; keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega; keemiliste kiudude ekstrusioon koos korrutamisega või korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga. |
|
50.06 – Siidlõng ja siidijääkidest kedratud lõng – Jämesiid |
Looduslike kiudude ketramine; keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega; keemiliste kiudude ekstrusioon koos korrutamisega või korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga. CTH |
|
50.07 |
Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega; keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega; korrutamine või mõni muu mehaaniline toiming koos kudumisega; kudumine koos värvimisega; lõnga värvimine koos kudumisega või kudumine koos trükkimisega. |
|
Grupp 51 |
Lambavill ja muude loomade vill ning loomakarvad; hobusejõhvist lõng ja riie |
|
51.01–51.05 |
CTH |
|
51.06–51.10 |
Looduslike kiudude ketramine; keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga. |
|
51.11–51.13 |
Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega; keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega; korrutamine või mõni muu mehaaniline toiming koos kudumisega; kudumine koos värvimisega; lõnga värvimine koos kudumisega või kudumine koos trükkimisega. |
|
Grupp 52 |
Puuvill |
|
52.01–52.03 |
CTH |
|
52.04 |
Looduslike kiudude ketramine; keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega; korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga või värvimine koos mis tahes mehaanilise toiminguga. |
|
52.05–52.07 |
Looduslike kiudude ketramine; keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga. |
|
52.08–52.12 |
Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega; keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega; korrutamine või mõni muu mehaaniline toiming koos kudumisega; kudumine koos värvimisega; lõnga värvimine koos kudumisega või kudumine koos trükkimisega. |
|
Grupp 53 |
Muud taimsed tekstiilkiud; paberlõng ja paberlõngast riie |
|
53.01–53.05 |
CTH |
|
53.06–53.08 |
Looduslike kiudude ketramine; keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga. |
|
53.09 |
Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega; keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega; korrutamine või mõni muu mehaaniline toiming koos kudumisega; kudumine koos värvimisega; lõnga värvimine koos kudumisega või kudumine koos trükkimisega. |
|
53.10 |
Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega. |
|
53.11 |
Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega; keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega; korrutamine või mõni muu mehaaniline toiming koos kudumisega; kudumine koos värvimisega; lõnga värvimine koos kudumisega või kudumine koos trükkimisega. |
|
Grupp 54 |
Keemilised filamentkiud; keemiliste tekstiilmaterjalide ribad jms vormid |
|
54.01 |
Looduslike kiudude ketramine; keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega; korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga või värvimine koos mis tahes mehaanilise toiminguga. |
|
54.02–54.06 |
Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega. |
|
54.07–54.08 |
Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega; keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega; korrutamine või mõni muu mehaaniline toiming koos kudumisega; kudumine koos värvimisega; lõnga värvimine koos kudumisega või kudumine koos trükkimisega. |
|
Grupp 55 |
Keemilised staapelkiud |
|
5501.10–5503.19 |
Keemiliste kiudude ekstrusioon. |
|
5503.20 |
Valmistamine keemilisest materjalist või tekstiilmassist, v.a rubriikidesse 39.07–39.12 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest. |
|
5503.30–5507.00 |
Keemiliste kiudude ekstrusioon. |
|
55.08 |
Looduslike kiudude ketramine; keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega; korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga või värvimine koos mis tahes mehaanilise toiminguga. |
|
55.09–55.11 |
Looduslike kiudude ketramine; keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga. |
|
55.12–55.16 |
Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega; keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega; korrutamine või mõni muu mehaaniline toiming koos kudumisega; kudumine koos värvimisega; lõnga värvimine koos kudumisega või kudumine koos trükkimisega. |
|
Grupp 56 |
Vatt, vilt ja lausriie; erilõngad, nöörid, paelad, köied ja trossid ning tooted nendest |
|
56.01 |
Looduslike kiudude ketramine; keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega; flokeerimine koos värvimise või trükkimisega või pealistamine, flokeerimine, lamineerimine või metalliseerimine koos vähemalt kahe muu peamise ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, termofikseerimine või püsiviimistlemine), tingimusel et kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast. |
|
56.02–56.03 |
Valmistamine looduslikest või keemilistest kiududest või polümeeridest, millele järgneb sidumine kangaks. |
|
5604.10 |
Valmistamine tekstiiliga katmata kumminiidist või -paelast. |
|
5604.90 |
Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega. |
|
56.05 |
Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine; keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga. |
|
56.06 |
Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega. |
|
56.07–56.09 |
Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega. |
|
Grupp 57 |
Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted |
|
57.01–57.05 |
Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumise või taftingtöötlusega; keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumise või taftingtöötlusega; valmistamine kookos- või sisal- või džuut- või klassikalisest ringkedratud viskooslõngast või keemiliste kiudude ekstrusioon koos lausriide valmistamistehnikatega, sealhulgas nõeltorkemeetodil. |
|
Grupp 58 |
Eririie; taftingriie; pits, seinavaibad; posamendid; tikandid |
|
58.01–58.04 |
Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumise või taftingtöötlusega; keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumise või taftingtöötlusega; kudumine koos värvimise või flokeerimise, katmise, lamineerimise või metalliseerimisega; taftingtöötlus koos värvimise või trükkimisega; flokeerimine koos värvimise või trükkimisega; lõnga värvimine koos kudumisega või kudumine koos trükkimisega. |
|
58.05 |
CTH |
|
58.06–58.09 |
Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumise või taftingtöötlusega; keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumise või taftingtöötlusega; kudumine koos värvimise või flokeerimise, katmise, lamineerimise või metalliseerimisega; taftingtöötlus koos värvimise või trükkimisega; flokeerimine koos värvimise või trükkimisega; lõnga värvimine koos kudumisega või kudumine koos trükkimisega. |
|
58.10 |
Tikandid, mille puhul mis tahes rubriiki (v.a toote enda rubriik) kuuluvate kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast. |
|
58.11 |
Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumise või taftingtöötlusega; keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumise või taftingtöötlusega; kudumine koos värvimise või flokeerimise, katmise, lamineerimise või metalliseerimisega; taftingtöötlus koos värvimise või trükkimisega; flokeerimine koos värvimise või trükkimisega; lõnga värvimine koos kudumisega või kudumine koos trükkimisega. |
|
Grupp 59 |
Impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud tekstiilriie; tekstiiltooted tööstuslikuks otstarbeks |
|
59.01 |
Kudumine koos värvimise või flokeerimise, katmise, lamineerimise või metalliseerimisega või flokeerimine koos värvimise või trükkimisega. |
|
59.02 |
Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega. |
|
59.03 |
Kudumine koos impregneerimise, pealistamise, katmise, lamineerimise või metalliseerimisega; kudumine koos trükkimisega või trükkimine (iseseisva toiminguna). |
|
59.04 |
Kudumine või kalandreerimine koos värvimise, pealistamise, lamineerimise või metalliseerimisega. |
|
59.05 |
Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega; keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega; kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine koos impregneerimise, pealistamise, katmise, lamineerimise või metalliseerimisega; kudumine koos trükkimisega või trükkimine (iseseisva toiminguna). |
|
5906 – Silmkoelised ja heegeldatud kangad – Muud sünteesfilamentlõngast kangad tekstiilmaterjalisisaldusega üle 90 % massist – Muu |
Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos silmuskudumise või heegeldamisega; keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos silmuskudumise või heegeldamisega; silmuskudumine või heegeldamine koos kummeerimisega või kummeerimine koos vähemalt kahe muu peamise ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nagu nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, termofikseerimine, püsiviimistlemine), tingimusel et kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast. Keemiliste kiudude ekstrusioon koos kudumisega. Kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine koos värvimise, pealistamise või kummeerimisega; lõnga värvimine koos kudumise, silmuskudumise või lausriide valmistamisega või kummeerimine koos vähemalt kahe muu peamise ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nagu nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, termofikseerimine, püsiviimistlemine), tingimusel et kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast. |
|
59.07 |
Kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine koos värvimise, trükkimise, pealistamise, katmise või impregneerimisega; flokeerimine koos värvimise või trükkimisega või trükkimine (iseseisva toiminguna). |
|
59.08 – Impregneeritud hõõgsukad – Muu |
Valmistamine päritolustaatuseta silmkoes ringkootud või ringis heegeldatud hõõgsukakangast. CTH |
|
59.09–59.10 |
Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega; keemiliste kiudude ekstrusioon koos kudumisega; kudumine koos värvimise, pealistamise või lamineerimisega või pealistamine, flokeerimine, lamineerimine või metalliseerimine koos vähemalt kahe muu peamise ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, termofikseerimine või püsiviimistlemine), tingimusel et kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast. |
|
59.11 – Poleerimiskettad ja -rõngad, v.a rubriiki 59.11 kuuluvast vildist – Tavaliselt paberivalmistuses vm tehnilisel otstarbel kasutatav rubriiki 59.11 kuuluv riie, vanutatud, impregneeritud või impregneerimata, pealistatud või pealistamata, ringkootud või lõputu lindina, ühe- või mitmekordse lõime ja/või koelõngaga või siledakoeline mitmekordse lõime ja/või koelõngaga – Muu |
Valmistamine lõngast või rubriiki 63.10 kuuluvatest kangajäätmetest või kaltsudest. Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega; keemiliste kiudude ekstrusioon koos kudumisega või kudumine koos värvimise, pealistamise või lamineerimisega. Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega; keemiliste kiudude ekstrusioon koos kudumisega; kudumine koos värvimise, pealistamise või lamineerimisega või pealistamine, flokeerimine, lamineerimine või metalliseerimine koos vähemalt kahe muu peamise ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, termofikseerimine või püsiviimistlemine), tingimusel et kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast. |
|
Grupp 60 |
Silmkoelised ja heegeldatud kangad |
|
60.01–60.06 |
Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega. |
|
Grupp 61 |
Silmkoelised või heegeldatud rõivad ja rõivamanused |
|
6101.20–6103.39 – Saadud kahe või enama kindlakujuliseks lõigatud detaili või kindlakujuliseks silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel – Muu |
Silmuskudumine või heegeldamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega. Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos silmuskudumise või heegeldamisega; keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos silmuskudumise või heegeldamisega või silmuskudumine ja lõpptöötlus ühe toiminguna. |
|
6103.41–6103.49 – Saadud kahe või enama kindlakujuliseks lõigatud detaili või kindlakujuliseks silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel – Ainult kuju andmiseks kootuna või õmblusteta |
Silmuskudumine või heegeldamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega. Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos silmuskudumise või heegeldamisega ja lõpptöötlus ühe toiminguna |
|
6104.13–6104.59 – Saadud kahe või enama kindlakujuliseks lõigatud detaili või kindlakujuliseks silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel – Muu |
Silmuskudumine või heegeldamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega. Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos silmuskudumise või heegeldamisega; keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos silmuskudumise või heegeldamisega või silmuskudumine ja lõpptöötlus ühe toiminguna. |
|
6104.61–6104.69 – Saadud kahe või enama kindlakujuliseks lõigatud detaili või kindlakujuliseks silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel – Kuju andmiseks kootuna või õmblusteta |
Silmuskudumine või heegeldamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega. Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos silmuskudumise või heegeldamisega ja lõpptöötlus ühe toiminguna. |
|
61.05–61.06 – Saadud kahe või enama kindlakujuliseks lõigatud detaili või kindlakujuliseks silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel – Muu |
Silmuskudumine või heegeldamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega. Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos silmuskudumise või heegeldamisega; keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos silmuskudumise või heegeldamisega või silmuskudumine ja lõpptöötlus ühe toiminguna. |
|
6107.11 – Saadud kahe või enama kindlakujuliseks lõigatud detaili või kindlakujuliseks silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel – Kuju andmiseks kootuna või õmblusteta |
Silmuskudumine või heegeldamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega. Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine ja/või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos silmuskudumise või heegeldamisega ja lõpptöötlus ühe toiminguna. |
|
6107.12–6108.19 – Saadud kahe või enama kindlakujuliseks lõigatud detaili või kindlakujuliseks silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel – Muu |
Silmuskudumine või heegeldamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega. Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos silmuskudumise või heegeldamisega; keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos silmuskudumise või heegeldamisega või silmuskudumine ja lõpptöötlus ühe toiminguna. |
|
6108.21–6108.29 – Saadud kahe või enama kindlakujuliseks lõigatud detaili või kindlakujuliseks silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel – Kuju andmiseks kootuna või õmblusteta |
Silmuskudumine või heegeldamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega. Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine ja/või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos silmuskudumise või heegeldamisega ja lõpptöötlus ühe toiminguna. |
|
6108.31–6110.20 – Saadud kahe või enama kindlakujuliseks lõigatud detaili või kindlakujuliseks silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel – Muu |
Silmuskudumine või heegeldamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega. Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos silmuskudumise või heegeldamisega; keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos silmuskudumise või heegeldamisega või silmuskudumine ja lõpptöötlus ühe toiminguna. |
|
6110.30 – Saadud kahe või enama kindlakujuliseks lõigatud detaili või kindlakujuliseks silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel – Kuju andmiseks kootuna või õmblusteta |
Silmuskudumine või heegeldamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega. Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos silmuskudumise või heegeldamisega ja lõpptöötlus ühe toiminguna. |
|
6110.90–6114.90 – Saadud kahe või enama kindlakujuliseks lõigatud detaili või kindlakujuliseks silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel – Muu |
Silmuskudumine või heegeldamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega. Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos silmuskudumise või heegeldamisega; keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos silmuskudumise või heegeldamisega või silmuskudumine ja lõpptöötlus ühe toiminguna. |
|
6115 – Saadud kahe või enama kindlakujuliseks lõigatud detaili või kindlakujuliseks silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel – Kuju andmiseks kootuna või õmblusteta (v.a tugisukad) |
Silmuskudumine või heegeldamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega. Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine ja/või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos silmuskudumise või heegeldamisega ja lõpptöötlus ühe toiminguna. |
|
61.16–61.17 – Saadud kahe või enama kindlakujuliseks lõigatud detaili või kindlakujuliseks silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel – Muu |
Silmuskudumine või heegeldamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega. Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos silmuskudumise või heegeldamisega; keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos silmuskudumise või heegeldamisega või silmuskudumine ja lõpptöötlus ühe toiminguna. |
|
Grupp 62 |
Rõivad ja rõivamanused, v.a silmkoelised või heegeldatud |
|
62.01 |
Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega. |
|
62.02 – Tikitud – Muu |
Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, või valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava päritolustaatuseta tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast. Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega. |
|
62.03 |
Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega. |
|
6204.11–6204.59 – Tikitud – Muu |
Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, või valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava päritolustaatuseta tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast. Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega. |
|
6204.61–6205.90 |
Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega. |
|
62.06 – Tikitud – Muu |
Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, või valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava päritolustaatuseta tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast. Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega. |
|
62.07–62.08 |
Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega. |
|
62.09 – Tikitud – Muu |
Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, või valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava päritolustaatuseta tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast. Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega. |
|
62.10 – Tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast – Muu |
Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, või pealistamine või lamineerimine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, tingimusel et kasutatava päritolustaatuseta pealistamata või lamineerimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast. Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega. |
|
62.11 – Tikitud – Muu |
Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, või valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava päritolustaatuseta tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast. Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega. |
|
62.12 |
Silmuskudumine või kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega. |
|
62.13–62.14 – Tikitud – Muu |
Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, või valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava päritolustaatuseta tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast. Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega. |
|
62.15 |
Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega. |
|
62.16 – Tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast – Muu |
Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, või pealistamine või lamineerimine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, tingimusel et kasutatava päritolustaatuseta pealistamata või lamineerimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast. Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega. |
|
62.17 – Tikitud – Tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast – Vaheriie kraedeks ja kätisteks, valmis lõigatud – Muu |
Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, või valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava päritolustaatuseta tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast. Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, või pealistamine või lamineerimine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, tingimusel et kasutatava päritolustaatuseta pealistamata või lamineerimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast. Riide valmistamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega. Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega. |
|
Grupp 63 |
Muud tekstiilist valmistooted; komplektid; kantud rõivad ja kasutatud tekstiiltooted; kaltsud |
|
63.01–63.04 – Vildist, lausriidest – Muu – – Tikitud – – Muu |
Lausriide valmistamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega. Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, või valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava päritolustaatuseta tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast. Kudumine, silmuskudumine või heegeldamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega. |
|
63.05 |
Keemiliste kiudude ekstrusioon või looduslike kiudude või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumise või silmuskudumise ja lõpptöötluse, sh väljalõikamisega. |
|
63.06 – Lausriidest – Muu |
Lausriide valmistamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega. Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega. |
|
63.07 |
CTH ja MaxNOM 40 % (EXW). |
|
63.08 |
Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Komplektis võib siiski olla päritolustaatuseta esemeid, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 10 % komplekti tehasehinnast. |
|
63.09–63.10 |
CTH |
|
XII JAOTIS |
JALATSID, PEAKATTED, VIHMA- JA PÄEVAVARJUD, JALUTUSKEPID, ISTMEGA JALUTUSKEPID; PIITSAD, RATSAPIITSAD JA NENDE OSAD; TÖÖDELDUD SULED JA SULGEDEST TOOTED; TEHISLILLED; TOOTED JUUSTEST |
|
Grupp 64 |
Jalatsid, kedrid jms tooted; nende osad |
|
64.01–64.05 – Tolliväärtusega kuni 35 eurot – Tolliväärtusega üle 35 euro |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest, v.a alamrubriiki 6406.10 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest, tingimusel et päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote väärtusest. Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest, v.a sisetalla vm tallaosa külge kinnitatavad rubriiki 64.06 kuuluvad päritolustaatuseta kokkupandud pealsed. |
|
64.06 |
CTH |
|
Grupp 65 |
Peakatted ja nende osad |
|
65.01–65.07 |
CTH |
|
Grupp 66 |
Vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, istmega jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende osad |
|
66.01–66.03 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
Grupp 67 |
Töödeldud suled ja udusuled ning tooted nendest; tehislilled; tooted juustest |
|
67.01–67.04 |
CTH |
|
XIII JAOTIS |
KIVIST, KIPSIST, TSEMENDIST, ASBESTIST, VILGUST JMS MATERJALIST TOOTED; KERAAMIKATOOTED; KLAAS JA KLAASTOOTED |
|
Grupp 68 |
Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted |
|
68.01–68.02 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
68.03 – Töödeldud looduslik kiltkivi – Looduslikust või aglomeeritud kiltkivist tooted |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). Valmistamine töödeldud looduslikust kiltkivist. |
|
68.04–68.11 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
68.12 – Asbesttooted; asbestil põhinevatest või asbestil ja magneesiumkarbonaadil põhinevatest segudest tooted – Muu |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest. CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
6813.20 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
6813.81–6813.89 |
MaxNOM 50 % (EXW) 2 . |
|
68.14 – Vilk, sh paagutatud või regenereeritud vilgust tooted, paberist, papist või muust materjalist alusel – Muu |
Valmistamine töödeldud päritolustaatuseta vilgust (sh paagutatud või regenereeritud vilgust) CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
68.15 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
Grupp 69 |
Keraamikatooted |
|
69.01–69.14 |
CTH |
|
Grupp 70 |
Klaas ja klaastooted |
|
70.01–70.05 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
70.06–70.09 |
CTH, v.a rubriiki 70.05 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest. |
|
70.10 |
CTH või MaxNOM 20 % (EXW). |
|
70.11 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
70.13 |
CTH, v.a rubriiki 70.10 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest või MaxNOM 20 % (EXW). |
|
70.14–70.18 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
70.19 |
CTH või MaxNOM 45 % (EXW). |
|
70.20 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
XIV JAOTIS |
LOODUSLIKUD JA KULTIVEERITUD PÄRLID, VÄÄRIS- JA POOLVÄÄRISKIVID, VÄÄRISMETALLID, VÄÄRISMETALLIGA PLAKEERITUD METALLID, NENDEST VALMISTATUD TOOTED; JUVEELTOODETE IMITATSIOONID; MÜNDID |
|
Grupp 71 |
Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid, nendest valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid; mündid |
|
71.01 – Sorteeritud ja veo hõlbustamiseks ajutiselt niidile lükitud looduslikud ja kultiveeritud pärlid – Muu |
MaxNOM 50 % (EXW). CTH |
|
71.02 – Töödeldud vääris- või poolvääriskivid (looduslikud, tehislikud või taastatud) – Muu |
Valmistamine päritolustaatuseta töödeldud vääris- või poolvääriskividest. CTH |
|
71.03 – Töödeldud vääris- või poolvääriskivid (looduslikud, tehislikud või taastatud) – Muu |
Valmistamine päritolustaatuseta töödeldud vääris- või poolvääriskividest. CTH |
|
71.04 – Töödeldud vääris- või poolvääriskivid (looduslikud, tehislikud või taastatud) – Muu |
Valmistamine päritolustaatuseta töödeldud vääris- või poolvääriskividest. CTH |
|
71.05 |
CTH |
|
71.06 – Survetöötlemata – Pooltöödeldud või pulbrina |
CTH, v.a rubriikidesse 71.06, 71.08 ja 71.10 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest, või rubriiki 71.06, 71.08 või 71.10 kuuluvate väärismetallide elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine või rubriiki 71.06, 71.08 või 71.10 kuuluvate väärismetallide legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega. Valmistamine survetöötlemata päritolustaatuseta väärismetallidest. |
|
71.07 – Väärismetallidega plakeeritud metallid, pooltoodetena – Muu |
Valmistamine päritolustaatuseta väärismetallidega plakeeritud metallidest, survetöötlemata. CTH |
|
71.08 – Survetöötlemata – Pooltöödeldud või pulbrina |
CTH, v.a rubriikidesse 71.06, 71.08 ja 71.10 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest, või rubriiki 71.06, 71.08 või 71.10 kuuluvate väärismetallide elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine või rubriiki 71.06, 71.08 või 71.10 kuuluvate väärismetallide legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega. Valmistamine survetöötlemata päritolustaatuseta väärismetallidest. |
|
71.09 – Väärismetallidega plakeeritud metallid, pooltoodetena – Muu |
Valmistamine päritolustaatuseta väärismetallidega plakeeritud metallidest, survetöötlemata. CTH |
|
71.10 – Survetöötlemata – Pooltöödeldud või pulbrina |
CTH, v.a rubriikidesse 71.06, 71.08 ja 71.10 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest, või rubriiki 71.06, 71.08 või 71.10 kuuluvate väärismetallide elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine või rubriiki 71.06, 71.08 või 71.10 kuuluvate väärismetallide legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega. Valmistamine survetöötlemata päritolustaatuseta väärismetallidest. |
|
71,11 – Väärismetallidega plakeeritud metallid, pooltoodetena – Muu |
Valmistamine päritolustaatuseta väärismetallidega plakeeritud metallidest, survetöötlemata. CTH |
|
71.12–71.15 |
CTH |
|
71.16 |
MaxNOM 50 % (EXW). |
|
71.17 |
CTH või valmistamine väärismetalliga pindamata või katmata mitteväärismetallosadest, kui kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast. |
|
71.18 |
CTH |
|
XV JAOTIS |
MITTEVÄÄRISMETALLID JA NENDEST VALMISTATUD TOOTED |
|
Grupp 72 |
Raud ja teras |
|
72.01–72.06 |
CTH |
|
72.07–72.17 |
CTH, v.a rubriikidesse 72.06–72.17 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest. |
|
72.18 |
CTH |
|
72.19–72.23 |
CTH, v.a rubriikidesse 72.18–72.23 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest. |
|
72.24 |
CTH |
|
72.25–72.29 |
CTH, v.a rubriikidesse 72.24–72.29 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest. |
|
Grupp 73 |
Raud- ja terasetooted |
|
7301.10 |
CC, v.a rubriikidesse 72.07–72.17 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest. |
|
7301.20 |
CTH |
|
73.02 |
CC, v.a rubriikidesse 72.07–72.17 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest. |
|
73.03 |
CTH |
|
73.04 |
CTH, v.a rubriikidesse 72.06–72.29 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest. |
|
73.05–73.06 |
CC, v.a rubriikidesse 72.13–72.17, 72.21–72.23 ja 72.25–72.29 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest. |
|
73.07 – Roostevabast terasest – Muu |
Sepistatud toorikute treimine, puurimine, hõõritsemine, väliskeermestamine, kraatide eemaldamine ja liivjugameetodil puhastamine, tingimusel et kasutatavate päritolustaatuseta toorikute koguväärtus ei ületa 35 % toote tehasehinnast. CTH |
|
73.08 |
CTH, v.a alamrubriiki 7301.20 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest. |
|
7309.00–7315.19 |
CTH |
|
7315.20 |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate rubriiki 73.15 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast. |
|
7315.81–7326.90 |
CTH |
|
Grupp 74 |
Vask ja vasktooted |
|
74.01–74.02 |
CTH |
|
74.03 |
CTSH |
|
74.04–74.07 |
CTH |
|
74.08 |
CTH ja MaxNOM 50 % (EXW). |
|
74.09 |
CTH |
|
74.10 |
CTH ja MaxNOM 50 % (EXW). |
|
74.11–74.19 |
CTH |
|
Grupp 75 |
Nikkel ja nikkeltooted |
|
75.01–75.08 |
CTH |
|
Grupp 76 |
Alumiinium ja alumiiniumtooted |
|
76.01–76.16 |
CTH ja MaxNOM 50 % (EXW). |
|
Grupp 78 |
Plii ja pliitooted |
|
78.01–78.06 |
CTH ja MaxNOM 50 % (EXW). |
|
Grupp 79 |
Tsink ja tsinktooted |
|
79.01–79.07 |
CTH |
|
Grupp 80 |
Tina ja tinatooted |
|
80.01–80.07 |
CTH |
|
Grupp 81 |
Muud mitteväärismetallid; metallkeraamika; tooted nendest |
|
81.01–81.13 |
CTH ja MaxNOM 50 % (EXW). |
|
Grupp 82 |
Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid; nende mitteväärismetallist osad |
|
8201.10–8205.70 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
8205.90 |
CTH, komplektis võib siiski olla rubriiki 82.05 kuuluvaid päritolustaatuseta tööriistu, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast. |
|
82.06 |
CTH, v.a rubriikidesse 82.02–82.05 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest; komplektis võib siiski olla rubriikidesse 82.02–82.05 kuuluvaid päritolustaatuseta tööriistu, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast. |
|
8207.13–8207.20 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
8207.30 |
MaxNOM 40 % (EXW). |
|
8207.40–8215.99 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
Grupp 83 |
Mitmesugused mitteväärismetallist tooted |
|
8301.10 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
8301.20 |
MaxNOM 50 % (EXW). |
|
8301.30–8302.20 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
8302.30 |
MaxNOM 50 % (EXW). |
|
8302.41–8311.90 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
XVI JAOTIS |
MASINAD JA MEHAANILISED SEADMED; ELEKTRISEADMED; NENDE OSAD; HELISALVESTUS- JA TAASESITUSSEADMED, TELEPILDI JA -HELI SALVESTUS- JA TAASESITUSSEADMED, NENDE OSAD JA TARVIKUD |
|
Grupp 84 |
Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad |
|
84.01 |
MaxNOM 50 % (EXW). |
|
84.02–84.06 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
84.07–84.08 |
MaxNOM 50 % (EXW). |
|
8409.10 |
CTH või MaxNOM 45 % (EXW). |
|
8409.91–8409.99 |
MaxNOM 50 % (EXW) 3 . |
|
84.10 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
84.11 |
CTH või MaxNOM 45 % (EXW). |
|
8412.10–8415.10 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
8415.20 |
MaxNOM 50 % (EXW). |
|
8415.81–8416.90 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
84.17 |
MaxNOM 45 % (EXW). |
|
84.18–84.22 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
84.23 |
MaxNOM 45 % (EXW). |
|
84.24 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
84.25–84.26 |
CTH, v.a rubriiki 84.31 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest, või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
84.27 |
MaxNOM 50 % (EXW). |
|
84.28–84.30 |
CTH, v.a rubriiki 84.31 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest, või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
84.31 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
84.32 |
MaxNOM 45 % (EXW). |
|
84.33–84.37 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
84.38 |
CTH või MaxNOM 45 % (EXW). |
|
84.39–84.41 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
84.42 |
CTH või MaxNOM 45 % (EXW). |
|
8443.11–8443.19 |
MaxNOM 50 % (EXW). |
|
8443.31–8443.32 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
8443.39–8443.91 |
MaxNOM 50 % (EXW). |
|
8443.99 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
84.44–84.47 |
CTH, v.a rubriiki 84.48 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest, või MaxNOM 45 % (EXW). |
|
84.48–84.51 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
84.52 |
MaxNOM 50 % (EXW). |
|
84.53 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
84.54 |
CTH või MaxNOM 45 % (EXW). |
|
84.55 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
84.56–84.65 |
CTH, v.a rubriiki 84.66 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest, või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
84.66–84.68 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
8470.10–8470.30 |
CTH, v.a rubriiki 84.73 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest, või MaxNOM 45 % (EXW). |
|
8470.50 |
CTH, v.a rubriiki 84.73 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest, või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
8470.90 |
CTH, v.a rubriiki 84.73 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest, või MaxNOM 45 % (EXW). |
|
84.71–84.72 |
CTH, v.a rubriiki 84.73 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest, või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
8473.21 |
MaxNOM 45 % (EXW). |
|
8473.29–8473.50 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
84.74 |
CTH või MaxNOM 45 % (EXW). |
|
84.75–84.77 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
84.78 |
CTH või MaxNOM 45 % (EXW). |
|
84.79–84.81 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
84.82 |
MaxNOM 45 % (EXW). |
|
84.83–84.84 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
84.86 |
CTH või MaxNOM 45 % (EXW). |
|
84.87 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
Grupp 85 |
Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud |
|
85.01–85.02 |
CTH, v.a rubriiki 85.03 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest, või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
85.03 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
8504.10–8504.34 |
MaxNOM 50 % (EXW). |
|
8504.40 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
8504.50–8505.90 |
MaxNOM 50 % (EXW). |
|
8506.10–8512.20 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
8512.30–8512.90 |
MaxNOM 50 % (EXW) 4 . |
|
85.13–85.16 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
8517.11 |
MaxNOM 50 % (EXW). |
|
8517.12 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
8517.18 |
MaxNOM 50 % (EXW). |
|
8517.61–8517.70 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
85.18 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
85.19 |
MaxNOM 50 % (EXW). |
|
85.21 |
CTH, v.a rubriiki 85.22 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest, või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
85.22 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
8523.21–8523.51 |
MaxNOM 50 % (EXW). |
|
8523.52–8523.59 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
8523.80 |
MaxNOM 50 % (EXW). |
|
85.25–85.27 |
CTH, v.a rubriiki 85.29 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest, või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
8528.42 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
8528.49 |
CTH, v.a rubriiki 85.29 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest, või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
8528.52–8528.59 |
CTH, v.a rubriiki 85.29 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest, või MaxNOM 55 % (EXW). |
|
8528.62–8528.69 |
CTH, v.a rubriiki 85.29 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest, või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
8528.71 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
8528.72–8528.73 |
CTH, v.a rubriiki 85.29 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest, või MaxNOM 55 % (EXW). |
|
8529.10 |
MaxNOM 50 % (EXW). |
|
8529.90–8530.80 |
CTH või MaxNOM 55 % (EXW). |
|
8530.90–8531.90 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
85.32–85.34 |
MaxNOM 50 % (EXW). |
|
85.35–85.36 |
CTH, v.a rubriiki 85.38 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest, või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
8537.10 |
CTH, v.a rubriiki 85.38 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest, või MaxNOM 55 % (EXW). |
|
8537.20 |
CTH, v.a rubriiki 85.38 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest, või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
8538.10 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
8538.90 |
CTH või MaxNOM 55 % (EXW). |
|
85.39–85.43 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
8544.11–8544.60 |
MaxNOM 50 % (EXW) 5 . |
|
8544.70 |
MaxNOM 45 % (EXW). |
|
85.45–85.48 |
MaxNOM 50 % (EXW). |
|
XVII JAOTIS |
SÕIDUKID, ÕHUSÕIDUKID, VEESÕIDUKID JA MUUD TRANSPORDIVAHENDID |
|
Grupp 86 |
Raudtee- või trammivedurid, -veerem ning nende osad; raudtee- või trammiteeseadmed ja -tarvikud ning nende osad; mitmesugused mehaanilised (sh elektromehaanilised) liikluskorraldusseadmed |
|
86.01–86.09 |
MaxNOM 40 % (EXW). |
|
Grupp 87 |
Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud |
|
87.01–87.07 |
MaxNOM 45 % (EXW). |
|
87.08–87.09 |
MaxNOM 50 % (EXW) 6 . |
|
87.10 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
87.11 |
MaxNOM 50 % (EXW). |
|
87.12 |
CTH, v.a rubriiki 87.14 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest, või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
87.13–87.16 |
MaxNOM 50 % (EXW). |
|
Grupp 88 |
Õhusõidukid, kosmoseaparaadid ja nende osad |
|
88.01–88.05 |
CTH või MaxNOM 40 % (EXW). |
|
Grupp 89 |
Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid |
|
89.01–89.08 |
CC või MaxNOM 40 % (EXW). |
|
XVIII JAOTIS |
OPTIKA-, FOTO-, KINO-, MÕÕTE-, KONTROLL-, TÄPPIS-, MEDITSIINI- JA KIRURGIAINSTRUMENDID NING -APARATUUR; KELLAD; MUUSIKARIISTAD; NENDE OSAD JA TARVIKUD |
|
Grupp 90 |
Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ning -aparatuur; nende osad ja tarvikud |
|
9001.10 |
MaxNOM 45 % (EXW). |
|
9001.20–9001.40 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
9001.50 |
CTH, valmistamine, mille puhul tehakse üks järgmistest toimingutest: – poolvalmis läätsede lihvimine valmis oftalmoloogiliseks läätseks, millel on optiline korrigeeriv võime ning mis on ette nähtud prilliraamidesse paigutamiseks, või – läätsede katmine asjakohase töötlusega kasutaja nägemise parandamiseks ja kaitse tagamiseks või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
9001.90–9010.90 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
90.11 |
MaxNOM 50 % (EXW). |
|
90.12–90.13 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
90.14 |
MaxNOM 50 % (EXW). |
|
90.15 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
90.16 |
MaxNOM 45 % (EXW). |
|
90.17–90.23 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
90.24–90.25 |
MaxNOM 45 % (EXW). |
|
90.26–90.27 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
90.28 |
MaxNOM 45 % (EXW). |
|
90.29–9032.89 9032.90 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). CTH või MaxNOM 55 % (EXW). |
|
90.33 |
MaxNOM 45 % (EXW). |
|
Grupp 91 |
Kellad ja nende osad |
|
91.01–91.14 |
MaxNOM 50 % (EXW). |
|
Grupp 92 |
Muusikariistad; nende osad ja tarvikud |
|
92.01–92.09 |
MaxNOM 45 % (EXW). |
|
XIX JAOTIS |
RELVAD JA LASKEMOON; NENDE OSAD JA TARVIKUD |
|
Grupp 93 |
Relvad ja laskemoon; nende osad ja tarvikud |
|
93.01–93.07 |
MaxNOM 50 % (EXW). |
|
XX JAOTIS |
MITMESUGUSED TÖÖSTUSTOOTED |
|
Grupp 94 |
Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad ehitised |
|
9401.10 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
9401.20 |
MaxNOM 50 % (EXW). |
|
9401.30–9401.80 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
9401.90 |
MaxNOM 50 % (EXW) 7 . |
|
94.02–94.05 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
94.06 |
MaxNOM 50 % (EXW). |
|
Grupp 95 |
Mänguasjad, mängud ja spordiinventar; nende osad ja tarvikud |
|
9503.00–9504.20 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
9504.30 |
MaxNOM 45 % (EXW). |
|
9504.40–9506.70 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
9506.91 |
MaxNOM 45 % (EXW). |
|
9506.99–9508.90 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
Grupp 96 |
Mitmesugused tööstustooted |
|
96.01–96.04 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
96.05 |
Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Komplektis võib siiski olla päritolustaatuseta esemeid, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast. |
|
96.06–96.07 |
CTH ja MaxNOM 50 % (EXW). |
|
96.08–96.20 |
CTH või MaxNOM 50 % (EXW). |
|
XXI JAOTIS |
KUNSTITEOSED, KOLLEKTSIOONIOBJEKTID JA ANTIIKESEMED |
|
Grupp 97 |
Kunstiteosed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed |
|
97.01–97.06 |
CTH |
Liide 11-B-1
TOOTEPÕHISTE REEGLITEGA SEOTUD ERIKORD
TEATAVATE TOODETE PUHUL
Kui nende toodete suhtes kohaldatavad Euroopa Liidu WTO siduvad tollitariifid ei ole 0 % (null protsenti), siis käsitatakse järgmisi tooteid samuti Mercosurist pärinevatena, tingimusel et allpool märgitud vastav tootepõhine päritolureegel on kooskõlas käesoleva lepingu III osaga Mercosuris täidetud, v.a juhul, kui Mercosur teavitab Euroopa Liitu vastupidisest.
|
1. veerg
|
2. veerg
|
|
8443.31; 8443.32; 8470.50; 8471; 8473.30; 8517.69; 8525; 8527; 8531.20; 8543.70; 9030.20; 9030.33; 9030.39; 9030.40; 9030.82; 9030.84; 9030.89; 9031.80 |
I. Kõigi komponentide monteerimine ja keevitamine trükkplaadile, mida kasutatakse kesktöötluseks (põhiplaat), II. monteeritud trükkplaadi lisamine kooskõlas punktiga I, muud trükkplaadid (kui neid on) ning muud elektrilised, mehaanilised ja alamkoostu osad lõpptootena ning III. lõplik toote konfigureerimine, tarkvara paigaldamine (kui see on kohaldatav) ja funktsionaalsed testid. |
|
8443.99; 8473.29; 8473.30; 8473.40; 8473.50; 8517.70; 8523.52; 8523.59 |
I. Kõigi komponentide monteerimine ja keevitamine trükkplaadile ning II. lõplik toote konfigureerimine, tarkvara paigaldamine (kui see on kohaldatav) ja funktsionaalsed testid. |
|
8504.40; 8517.12; 8517.61; 8517.62; 8521 |
I. Kõigi komponentide monteerimine ja keevitamine trükkplaatidele, II. elektriliste ja mehaaniliste osade monteerimine täiesti eraldiseisvalt komponentide algtasemel ning III. trükkplaatide ning elektriliste ja mehaaniliste osade lisamine, mis on monteeritud kooskõlas punktidega I ja II. |
________________
11-C LISA
PÄRITOLUKINNITUS
Päritolukinnitus koostatakse, kasutades allpool sätestatud teksti ühes esitatud keeleversioonis, ning kooskõlas eksportiva lepinguosalise õigusnormidega. Kui päritolukinnitus täidetakse käsitsi, tuleb seda teha tindiga ja trükitähtedega. Päritolukinnituse koostamisel võetakse arvesse vastavaid joonealuseid märkusi. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti esitada.
Bulgaariakeelne versioon
Износителят на продуктите, обхванати от този документ (износител №… 8 ) декларира, че освен където ясно е отбелязано друго, тези продукти са с … 9 преференциален произход.
Horvaadikeelne versioon
Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (referentni broj izvoznika: …1) izjavljuje da su, osim ako je drukčije izričito navedeno, ovi proizvodi …2 preferencijalnog podrijetla.
Tšehhikeelne versioon
Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (referenční číslo vývozce ...1) prohlašuje, že kromě zřetelně označených, mají tyto výrobky preferenční původ v ...2.
Taanikeelne versioon
Eksportøren af varer, der er omfattet af nærværende dokument, (eksportørreferencenr. . ...1) erklærer, at varerne, medmindre andet tydeligt er angivet, har præferenceoprindelse i …2.
Hollandikeelne versioon
De exporteur van de goederen waarop dit document van toepassing is (referentienr. exporteur …1) verklaart dat, behoudens uitdrukkelijke andersluidende vermelding, deze goederen van preferentiële … oorsprong zijn2.
Ingliskeelne versioon
The exporter of the products covered by this document (exporter reference no…1) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of … preferential origin2.
Eestikeelne versioon
Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (eksportija viitenumber ...1) deklareerib, et need tooted on ...2 sooduspäritoluga, välja arvatud juhul kui on selgelt näidatud teisiti.
Soomekeelne versioon
Tässä asiakirjassa mainittujen tuotteiden viejä (viejän viitenumero ...1) ilmoittaa, että nämä tuotteet ovat, ellei toisin ole selvästi merkitty, etuuskohteluun oikeutettuja ... alkuperätuotteita2.
Prantsuskeelne versioon
L'exportateur des produits couverts par le présent document (nº de référence exportateur …1) déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l'origine préférentielle …2.
Saksakeelne versioon
Der Ausführer (Referenznummer des Ausführers . …1) der Waren, auf die sich dieses Handelspapier bezieht, erklärt, dass diese Waren, soweit nichts anderes angegeben, präferenzbegünstigte Ursprungswaren …2 sind.
Kreekakeelne versioon
Ο εξαγωγέας των προϊόντων που καλύπτονται από το παρόν έγγραφο ((αριθ. αναφοράς εξαγωγέα . …1) δηλώνει ότι, εκτός εάν δηλώνεται σαφώς άλλως, τα προϊόντα αυτά είναι προτιμησιακής καταγωγής …2.
Ungarikeelne versioon
A jelen okmányban szereplő áruk exportőre (az exportőr azonosító száma …1) kijelentem, hogy eltérő jelzs hiányában az áruk kedvezményes … származásúak2.
Itaaliakeelne versioon
L'esportatore delle merci contemplate nel presente documento (numero di riferimento dell'esportatore …1) dichiara che, salvo indicazione contraria, le merci sono di origine preferenziale …2.
Iirikeelne versioon
Onnmhaireoir na dtáirgí a chumhdaítear leis an doiciméad seo (Uimhir Thagartha an Onnmhaireora …1) dearbhaítear leis seo, mura sonraítear a mhalairt go soiléir, gur táirgí de thionscnamh …2 tionscnamh fabhrach.
Lätikeelne versioon
Eksportētājs produktiem, kuri ietverti šajā dokumentā (eksportētāja atsauces numurs …1), deklarē, ka, iznemot tur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir priekšrocību izcelsme no …2.
Leedukeelne versioon
Šiame dokumente išvardintų prekių eksportuotojas (Eksportuotojo registracijos Nr …1) deklaruoja, kad, jeigu kitaip nenurodyta, tai yra …2 preferencinės kilmės prekės.
Maltakeelne versioon
L-esportatur tal-prodotti koperti b’dan id-dokument (Numru ta’ Referenza tal-Esportatur …1) jiddikjara li, hlief fejn indikat b’mod car li mhux hekk, dawn il-prodotti huma ta’ origini preferenzjali …2.
Poolakeelne versioon
Eksporter produktów objętych tym dokumentem (nr referencyjny eksportera …1) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają …2 preferencyjne pochodzenie.
Portugalikeelne versioon
O abaixo assinado, exportador dos produtos cobertos pelo presente documento (referência do exportador n.º...1) declara que, salvo expressamente indicado em contrário, estes produtos são de origem preferencial …2.
Rumeeniakeelne versioon
Exportatorul produselor care fac obiectul prezentului document (numărul de referință al exportatorului ...1) declară că, exceptând cazul în care în mod expres este indicat altfel, aceste produse sunt de origine preferenţială …2.
Slovakikeelne versioon
Vývozca výrobkov uvedených v tomto dokumente (referenčné číslo vývozcu …1) vyhlasuje, že okrem zreteľne označených, majú tieto výrobky preferenčný pôvod v …2.
Sloveenikeelne versioon
Izvoznik blaga, zajetega s tem dokumentom, (referenčna št. izvoznika ...1) izjavlja, da, razen če ni drugače jasno navedeno, ima to blago preferencialno …2 poreklo.
Hispaaniakeelne versioon
El exportador de los productos incluidos en el presente documento (número de referencia del exportador …1) declara que, salvo indicación en sentido contrario, estos productos gozan de un origen preferencial …2.
Rootsikeelne versioon
Exportören av de varor som omfattas av detta dokument (exportörens referensnummer ....1) försäkrar att dessa varor, om inte annat tydligt markerats, har förmånsberättigande … ursprung2.
(Koht ja kuupäev) 10
(Eksportija allkiri, lisaks sellele märgitakse loetavalt deklaratsioonile alla kirjutanud isiku nimi) 11
________________
11-D LISA
ÜLEMINEKUMEETMED
1. Kuni 3 (kolme) aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast aktsepteerib Euroopa Liit päritolukinnitusena ka „päritolusertifikaati“, mille kohaselt vastavad Euroopa Liitu imporditud tooted käesoleva lepingu III osa alusel kehtestatud päritolunõuetele.
2. Lõikes 1 osutatud ajavahemikku 3 (kolm) aastat võib pikendada kuni 2 (kahe) aasta võrra, kui lepingule alla kirjutanud Mercosuri riik teavitab sellest Euroopa Liitu. Sellisel juhul võidakse kohaldada 11-E lisa, kui täidetud on kõnealuses lisas sätestatud tingimused.
3. Mercosur saadab vormi ja edastab „päritolusertifikaadiga“ seotud formaalsused Euroopa Komisjonile. Iga lepingule alla kirjutanud Mercosuri riik teavitab Euroopa Komisjoni „päritolusertifikaadi“ kehtivuse lõppemise kuupäevast.
________________
11-E LISA
HALDUSVIGADE MENETLEMINE
Juhul kui pädevad asutused teevad vea ekspordi soodussüsteemi nõuetekohases haldamises, eriti 11. peatüki kohaldamises, ja kui selle veaga kaasnevad tagajärjed imporditollimaksude alal, võib selliste tagajärgedega kokku puutuv lepinguosaline paluda kaubanduskoosseisus tegutseval ühisnõukogul uurida võimalust võtta olukorra lahendamiseks asjakohased meetmed.
________________
11-F LISA
ÜHISDEKLARATSIOONID
Ühisdeklaratsioon seoses Andorra Vürstiriigiga
1. Mercosur aktsepteerib Andorra Vürstiriigist pärinevaid harmoneeritud süsteemi gruppidesse 25–97 kuuluvaid tooteid Euroopa Liidust pärinevate toodetena 11. peatüki tähenduses.
2. Punkti 1 kohaldatakse tingimusel, et tulenevalt Euroopa Majandusühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahelisest kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppest 12 kohaldab Andorra Vürstiriik Mercosurist pärinevate toodete suhtes samasugust tariifset sooduskohtlemist nagu Euroopa Liit selliste toodete suhtes kohaldab.
3. 11. peatükki kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva ühisdeklaratsiooni punktis 1 osutatud toodete päritolustaatuse kindlaksmääramiseks.
Ühisdeklaratsioon seoses San Marino Vabariigiga
1. Mercosur aktsepteerib San Marino Vabariigist pärinevaid tooteid Euroopa Liidust pärinevate toodetena 11. peatüki tähenduses.
2. Punkti 1 kohaldatakse üksnes tingimusel, et tulenevalt Euroopa Majandusühenduse ja San Marino Vabariigi vahelisest koostöö ja tolliliidu lepingust 13 kohaldab San Marino Vabariik Mercosurist pärit toodete suhtes samasugust tariifset sooduskohtlemist, nagu Euroopa Liit kohaldab selliste toodete suhtes.
3. 11. peatükki kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva ühisdeklaratsiooni punktis 1 osutatud toodete päritolustaatuse kindlaksmääramiseks.
________________
12-A LISA
VASTASTIKUNE HALDUSABI
TOLLIKÜSIMUSTES
ARTIKKEL 1
Mõisted
Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „taotluse esitanud asutus“ – pädev haldusasutus, kelle lepinguosaline on selleks määranud ja kes taotleb abi käesoleva lisa alusel;
b) „tollialased õigusaktid“ – kõik lepinguosaliste territooriumil kohaldatavad õigusnormid, millega reguleeritakse kaupade importi, eksporti ja transiiti ning nende suunamist muudele tolliprotseduuridele, sealhulgas keelustamis-, piiramis- ja kontrollimeetmed;
c) „teave“ – andmed, dokumendid, kujutised, aruanded või teated mis tahes kujul, sealhulgas elektroonilises vormis, olenemata sellest, kas neid on töödeldud või analüüsitud või mitte, või nende tõestatud ärakirjad;
d) „tollialaseid õigusakte rikkuv toiming“ – igasugune tollialaste õigusaktide rikkumine või rikkumise katse;
e) „isik“ – füüsiline või juriidiline isik;
f) „isikuandmed“ –kogu teave füüsilise isiku või juhul, kui lepinguosalise õigusaktides on nii sätestatud, juriidilise isiku kohta ning
g) „taotluse saanud asutus“ – pädev haldusasutus, kelle lepinguosaline on selleks määranud ja kes võtab käesoleva lisa alusel abitaotluse vastu.
ARTIKKEL 2
Kohaldamisala
1. Lepinguosalised abistavad teineteist oma vastava pädevuse piires ning käesoleva lisaga ettenähtud viisil ja tingimustel, et tagada tollialaste õigusaktide õige kohaldamine, seejuures eelkõige hoiavad ära, uurivad ja tõkestavad nimetatud õigusakte rikkuvaid toiminguid.
2. Käesolev lisa hõlmab kõiki lepinguosaliste haldusasutusi, kes on pädevad kohaldama käesolevat lisa. Selline abi ei piira lepinguosaliste nende õigusaktide kohaldamist, millega reguleeritakse vastastikuse haldusabi andmist kriminaalasjades, ega hõlma teavet, mis on saadud õigusasutuse taotluse korral kasutatud volituste abil, välja arvatud juhul, kui nimetatud asutused on andnud loa sellise teabe edastamiseks.
3. Käesolev lisa ei hõlma tollimaksude, maksude ega rahatrahvide sissenõudmiseks antavat abi.
ARTIKKEL 3
Abistamine taotluse korral
1. Taotluse esitanud asutuse palvel esitab taotluse saanud asutus kogu asjakohase teabe, mis aitab taotluse esitanud asutusel tagada tollialaste õigusaktide õige kohaldamise, sealhulgas teabe, mis käsitleb täheldatud või kavandatavaid toiminguid, mis kujutavad või võivad kujutada endast tollialaste õigusaktide rikkumisi.
2. Taotluse esitanud asutuse palvel annab taotluse saanud asutus talle teavet järgmise kohta:
a) kas lepinguosalise territooriumilt eksporditud kaubad on teise lepinguosalise territooriumile imporditud nõuetekohaselt, täpsustades vajaduse korral kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri, ning
b) kas lepinguosalise territooriumile imporditud kaubad on teise lepinguosalise territooriumilt eksporditud nõuetekohaselt, täpsustades vajaduse korral kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri.
3. Taotluse esitanud asutuse palvel võtab taotluse saanud asutus kooskõlas lepinguosalise õigusaktidega vajalikke meetmeid, et tagada erijärelevalve:
a) isikute üle, kelle puhul on põhjust arvata, et nad on seotud või on olnud seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingutega;
b) kaupade üle, mida transporditakse või võidakse transportida viisil, mille puhul on põhjust arvata, et neid kavatsetakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes;
c) paikade üle, kuhu on kogutud või võidakse koguda kaupu viisil, mille puhul on põhjust arvata, et nimetatud kaupu kavatsetakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes, ning
d) transpordivahendite üle, mida kasutatakse või võidakse kasutada viisil, mis annab alust arvata, et need on ette nähtud kasutamiseks tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes.
ARTIKKEL 4
Abistamine omal algatusel
1. Kui lepinguosalised leiavad, et see on tollialaste õigusaktide õigeks kohaldamiseks vajalik, abistavad nad teineteist omal algatusel ja kooskõlas oma vastavate õigusaktidega, esitades teabe, mille nad on saanud lõpetatud, kavandatavate või käimasolevate toimingute kohta, mis on või näivad olevat tollialaseid õigusakte rikkuvad toimingud ja mis võivad teisele lepinguosalisele huvi pakkuda.
2. Lõikes 1 osutatud teave sisaldab eelkõige järgmist:
a) isikud, kaubad ja transpordivahendid ning
b) uued viisid või meetodid, mida kasutatakse tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingute tegemisel.
ARTIKKEL 5
Abitaotluse vorm ja sisu
1. Käesoleva lisa kohased abitaotlused koostatakse kirjalikult kas trükitud või elektroonilises vormis. Taotlusele lisatakse selle täitmiseks vajalikud dokumendid. Kui tegemist on pakilise olukorraga, võib taotluse saanud asutus vastu võtta ka suulisi taotlusi, kuid taotluse esitanud asutus peab sellise suulise taotluse viivitamata kirjalikult kinnitama.
2. Lõikes 1 osutatud taotlus hõlmab järgmist teavet:
a) taotluse esitanud asutus ja ametnik;
b) millist teavet ja mis liiki abi taotletakse;
c) taotluse ese ja põhjus;
d) asjakohased õigusaktid ja muud õiguslikud asjaolud;
e) võimalikult täpsed ja terviklikud andmed uuritavate isikute kohta;
f) asjaga seotud faktide ja juba teostatud uurimise kokkuvõte ning
g) täiendavad teadaolevad üksikasjad, mis võimaldavad taotluse saanud asutusel taotlust täita.
3. Taotlused esitatakse taotluse saanud asutuse ametlikus keeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles, kusjuures inglise keel loetakse alati vastuvõetavaks keeleks. Seda nõuet ei kohaldata lõike 1 alusel esitatud taotlusele lisatud dokumentide suhtes.
4. Kui taotlus ei vasta lõigetes 1–3 sätestatud vorminõuetele, võib taotluse saanud asutus nõuda selle parandamist või täiendamist. Seni võib võtta tarvitusele ettevaatusabinõusid.
ARTIKKEL 6
Taotluste täitmine
1. Abitaotluse täitmiseks toimib taotluse saanud asutus oma pädevuse ja olemasolevate ressursside piires nii, nagu ta toimiks enda nimel või sama lepinguosalise muude asutuste taotluse korral, esitades teavet, mis on juba tema valduses, tehes vajalikke uurimisi või korraldades nende tegemist. Käesolevat sätet kohaldatakse ka kõigi muude asutuste suhtes, kellele taotluse saanud asutus on taotluse adresseerinud juhul, kui ta ei saa ise tegutseda.
2. Abitaotlusi täidetakse taotluse saanud lepinguosalise vastavate õigusnormide kohaselt.
ARTIKKEL 7
Teabe edastamise vorm
1. Taotluse saanud asutus teeb uurimiste tulemused taotluse esitanud asutusele teatavaks kirjalikult ning lisab asjaomased dokumendid, tõestatud koopiad ja muud materjalid. Nimetatud teavet võib esitada elektroonilisel kujul.
2. Originaaldokumendid edastatakse kooskõlas kummagi lepinguosalise õiguslike piirangutega ja ainult taotluse esitanud asutuse palvel, juhul kui tõestatud koopiatest ei piisa. Taotluse esitanud asutus tagastab originaaldokumendid esimesel võimalusel.
3. Taotluse saanud asutus edastab kooskõlas lõikega 2 taotluse esitanud asutusele kogu teabe, mis käsitleb tema territooriumil asuvate ametiasutuste poolt kaubadeklaratsiooni tõendamiseks väljastatud või kinnitatud dokumentide autentsust.
ARTIKKEL 8
Ühe lepinguosalise ametnike viibimine teise lepinguosalise territooriumil
1. Lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel viibida:
a) taotluse saanud asutuse või artikli 6 lõikes 1 osutatud mis tahes muu asjaomase asutuse ruumides, et hankida teavet, mida taotluse esitanud asutus vajab käesoleva lisa kohaldamiseks ning mis on seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate või rikkuda võivate toimingutega, ning
b) kõnealuse teise lepinguosalise territooriumil tehtavate uurimiste juures.
2. Lepinguosalise volitatud ametnikud viibivad teise lepinguosalise territooriumil üksnes nõuandvas rollis. Kõnealused ametnikud:
a) suudavad igal ajal tõendada, et nad täidavad oma ametiülesandeid,
b) ei kanna vormi ega relvi ning
c) neil on sama kaitse, mis on tagatud teise lepinguosalise ametnikele kooskõlas kehtivate õigusnormidega.
ARTIKKEL 9
Dokumentide kättetoimetamine ja otsuste teatavakstegemine
1. Taotluse esitanud asutuse palvel võtab taotluse saanud asutus kohaldatavate õigusaktide kohaselt kõik vajalikud meetmed, et toimetada adressaadile, kes elab või asub taotluse saanud asutuse territooriumil, kätte kõik dokumendid ja teha talle teatavaks kõik otsused, mis pärinevad taotluse esitanud asutuselt ja kuuluvad käesoleva lisa kohaldamisalasse.
2. Dokumentide kättetoimetamise või otsuste teatavakstegemise taotlused esitatakse kirjalikult taotluse saanud asutuse ametlikus keeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles.
ARTIKKEL 10
Automaatne teabevahetus
1. Artikli 15 kohaselt võivad lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel vahetada:
a) automaatselt käesoleva lisaga ette nähtud teavet või
b) konkreetset teavet enne kaubasaadetiste saabumist teise lepinguosalise territooriumile.
2. Punktides a ja b osutatud teabevahetuse rakendamine, sh korraldused, mis on seotud vahetatava teabe liigi, vormingu ja teabe edastamise sagedusega, tehakse kooskõlas artikliga 15.
ARTIKKEL 11
Erandid abistamiskohustusest
1. Abi andmisest võib keelduda või selle andmise võib siduda teatud tingimuste ja nõuete täitmisega juhul, kui lepinguosaline leiab, et käesoleva lisa kohane abi:
a) võib kahjustada käesoleva lisa kohase abitaotluse saanud lepingule alla kirjutanud Mercosuri riigi või Euroopa Liidu liikmesriigi suveräänsust;
b) võib tõenäoliselt ohustada avalikku korda, julgeolekut või muid olulisi huve, eelkõige artikli 12 lõikes 5 nimetatud juhtudel, või
c) rikub tööstus-, äri- või ametisaladust.
2. Taotluse saanud asutus võib abi andmise edasi lükata põhjusel, et selline abi häirib käimasolevaid uurimisi, süüdistuste esitamist või menetlusi. Sel juhul konsulteerib taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutusega, et teha kindlaks, kas abi on võimalik anda selliste tingimuste ja nõuete alusel, mida taotluse saanud asutus vajalikuks peab.
3. Kui taotluse esitanud asutus palub abi, mida ta ise ei suudaks anda, kui temalt seda palutaks, viitab ta sellele asjaolule oma taotluses. Sel juhul otsustab taotluse saanud asutus, kuidas sellisele taotlusele vastata.
4. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel teeb taotluse saanud asutus oma otsuse ja selle põhjendused taotluse esitanud asutusele viivitamata teatavaks.
ARTIKKEL 12
Teabevahetus ja konfidentsiaalsus
1. Käesoleva lisa alusel saadud teavet kasutatakse üksnes selles kindlaks määratud eesmärkide kohaselt.
2. Kui käesoleva lisa alusel saadud teavet kasutatakse tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingute suhtes algatatud kohtu- või haldusmenetlustes, peetakse seda käesoleva lisa eesmärkide kohaseks. Seetõttu võib kumbki lepinguosaline käesoleva lisa sätete kohaselt saadud teavet ja uuritud dokumente kasutada kohtus või haldusasutuses tõenditena oma tõendusmaterjalides, aruannetes ja ütlustes ning menetlustes ja kohtusse esitatud süüdistustes. Taotluse saanud asutus võib seada teabe esitamise või dokumentide kättesaadavaks tegemise tingimuseks enda teavitamise sellisest kasutamisest.
3. Kui üks lepinguosaline soovib seda teavet kasutada muul eesmärgil kui on käesolevas lisas osutatud, hangib ta teabe edastanud asutuselt eelnevalt kirjaliku nõusoleku. Teabe sellisel kasutamisel võetakse arvesse kõnealuse asutuse kehtestatud piiranguid.
4. Igasugune käesoleva lisa kohaselt mis tahes kujul edastatud teave on salajane või piiratud kasutusega vastavalt lepinguosaliste õigusaktidele. Sellise edastatud teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsele teabele teavet saava lepinguosalise vastavate õigusaktide kohaselt. Lepinguosalised edastavad üksteisele teabe oma kohaldatavate õigusaktide kohta.
5. Isikuandmeid võib edastada ainult kooskõlas andmeid edastava lepinguosalise andmekaitse-eeskirjadega. Kumbki lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele asjakohastest andmekaitse-eeskirjadest ja teeb vajaduse korral kõik endast oleneva, et leppida kokku täiendavad kaitsemeetmed.
ARTIKKEL 13
Eksperdid ja tunnistajad
Taotluse saanud asutus võib anda oma ametnikele loa esineda talle antud volituste piires eksperdi või tunnistajana kohtu- või haldusmenetluses, mis käsitleb käesoleva lisaga hõlmatud küsimusi, ja esitada menetluses vajalikke esemeid, dokumente või nende tõestatud koopiaid. Kohtus või haldusasutuses esinemise taotluses tuleb täpselt nimetada, millises kohtu- või haldusasutuses ametnik esineb ning millistes küsimustes ja millise ametikoha või kvalifikatsiooni tõttu seda ametnikku küsitletakse.
ARTIKKEL 14
Abistamiskulud
1. Lepinguosalised loobuvad käesoleva lisa täitmisest tulenevate kulude mis tahes hüvitamise nõuetest, v.a vajaduse korral ekspertidele, tunnistajatele, tõlkidele või tõlkijatele makstavad tasud.
2. Tasude maksmist käsitlevat sätet ei kohaldata avalike teenistujate suhtes.
3. Kui taotluse täitmiseks on vaja teha erakorralisi kulutusi, määravad lepinguosalised kindlaks taotluse täitmise tingimused ja nende kulude kandmise viisi.
ARTIKKEL 15
Rakendamine
1. Käesoleva lisa rakendamise eest vastutavad ühelt poolt lepingule alla kirjutanud Mercosuri riikide tolliasutused ja teiselt poolt Euroopa Komisjoni pädevad talitused ning asjakohasel juhul Euroopa Liidu liikmesriikide tolliasutused. Nemad otsustavad kõigi käesoleva lisa rakendamiseks vajalike praktiliste meetmete ja korralduste üle, võttes arvesse oma asjakohaseid kohaldatavaid õigusnorme, eelkõige isikuandmete kaitse valdkonnas kehtivaid õigusnorme.
2. Kumbki lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist üksikasjalikest rakendusmeetmetest, mida ta kooskõlas lisa sätetega vastu võtab, eeskätt seoses nõuetekohaselt volitatud talituste ja ametnikega, kes on pädevad käesolevas lisas osutatud teateid saatma ja vastu võtma.
3. Käesolev lisa ei mõjuta Euroopa Liidus käesoleva lisa alusel saadud teabe vahetamist Euroopa Komisjoni pädevate talituste ja Euroopa Liidu liikmesriikide tolliasutuste vahel.
ARTIKKEL 16
Muud lepingud
Käesolev lisa on ülimuslik tolliküsimustes antavat vastastikust haldusabi käsitlevate kahepoolsete lepingute suhtes, mis on sõlmitud mõne Euroopa Liidu liikmesriigi ja Mercosuri või lepingule alla kirjutanud Mercosuri riigi vahel, niivõrd kui nende lepingute sätted ei ole käesoleva lisaga kooskõlas.
ARTIKKEL 17
Konsulteerimine
Lepinguosalised konsulteerivad üksteisega käesoleva lepingu artiklis 12.21 osutatud tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee raamistikus, et lahendada mis tahes probleemid, mis võivad käesoleva lisa rakendamise puhul tekkida.
________________
13-A LISA
A JAOTIS
VALDKONDADE LOETELU
Lepinguosalised lepivad artikli 13.8 lõike 6 otstarbel kokku järgmises valdkondade loetelus:
a) elektri- ja elektroonikaseadmete ohutusaspektid, nagu on määratletud käesoleva lisa B jaotise punktis 1;
b) seadmete elektromagnetiline ühilduvus, nagu on määratletud käesoleva lisa B jaotise punktis 2;
c) Euroopa Liidust lepingule alla kirjutanud Mercosuri riigi territooriumile imporditud käesoleva lisaga hõlmatud toodete energiatõhusus, v.a ümberlaadimised, ning
d) teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramine elektri- ja elektroonikaseadmetes.
B JAOTIS
MÕISTED
1. Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „elektri- ja elektroonikaseadmete ohutusaspektid“ – nõuetekohaseks toimimiseks elektrivoolu vajavate seadmete ohutusaspektid ja selliste seadmete ohutusaspektid, mida kasutatakse elektrivoolu tekitamiseks, ülekandmiseks ja mõõtmiseks ning mis on ette nähtud kasutamiseks pingevahemikus 50 (viiskümmend) – 1 000 (tuhat) V vahelduvvoolu puhul ja 75 (seitsekümmend viis) – 1 500 (tuhat viissada) V alalisvoolu puhul, samuti selliste seadmete ohutusaspektid, mis raadioside või raadiotuvastuse eesmärgil kiirgavad või võtavad vastu elektromagnetlaineid sagedusega alla 3 000 (kolm tuhat) GHz, välja arvatud:
i) plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavad seadmed;
ii) radioloogias või meditsiinilisel otstarbel kasutatavad seadmed;
iii) kauba- ja inimeste liftide elektrilised osad;
iv) raadioamatööride kasutatavad raadioseadmed;
v) elektriarvestid;
vi) kodumajapidamistes kasutatavad pistikud ja pistikupesad;
vii) elektritarade toiteseadmed;
viii) mänguasjad;
ix) merenduse, raudteede, lennunduse ja sõidukite eriotstarbelised seadmed;
x) eritellimusel valmistatud hindamiskomplektid, mis on mõeldud kutsetöötajatele eranditult eesmärgipäraseks kasutamiseks teadus- ja arendusasutustes;
xi) ehitistesse või rajatistesse alaliselt paigaldatavad ehitustooted, mille toimivus mõjutab hoone või rajatise toimivust, näiteks kaablid, tulekahjuhäireseadmed ja elektrilised uksed, ning
xii) masinad, mis on määratletud kui vähemalt 1 (ühest) liikuvast osast koosnev koost, mille jõuseade kasutab ühte või enamat energiaallikat, näiteks soojus-, elektri-, pneumo-, hüdro- või mehaaniline energia, mis on korraldatud ja mida juhitakse nii, et need toimivad ühtse tervikuna, v.a tavapärased bürooseadmed, audio- ja videoseadmed, kodumasinad, infotehnoloogiaseadmed, elektrimootorid ning madalpinge jaotlad ja juhtseadised;
b) „seadmete elektromagnetiline ühilduvus“ – elektromagnetiline ühilduvus (häired ja häirekindlus) selliste seadmete puhul, mis nõuetekohaseks toimimiseks vajavad elektrivoolu või elektromagnetvälja, samuti seadmete puhul, mida kasutatakse elektrivoolu tekitamiseks, ülekandmiseks ja mõõtmiseks, välja arvatud:
i) plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavad seadmed;
ii) radioloogias või meditsiinilisel otstarbel kasutatavad seadmed;
iii) kauba- ja inimeste liftide elektrilised osad;
iv) raadioamatööride kasutatavad raadioseadmed;
v) merenduse, raudteede, lennunduse ja sõidukite eriotstarbelised seadmed;
vi) mõõtevahendid;
vii) mitteautomaatkaalud;
viii) loomupäraselt ohutud seadmed ning
ix) eritellimusel valmistatud hindamiskomplektid, mis on mõeldud kutsetöötajatele eranditult eesmärgipäraseks kasutamiseks teadus- ja arendusasutustes;
c) „energiatõhusus“ – töö, teenuse, kauba või energia väljundi ja energiasisendi suhe, mis mõjutab energiatarbimist kasutamise ajal.
2. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et käesolev lisa ei hõlma terveid õhusõidukeid, laevu, raudteid, mootorsõidukeid ega nende eriseadmeid või nende osi.
________________
13-B LISA
MOOTORSÕIDUKID NING NENDE SEADMED JA OSAD
A JAOTIS
ÜLDSÄTTED
ALAJAOTIS 1
MÕISTED
1. Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „1958. aasta kokkulepe“ – 20. märtsil 1958. aastal Genfis sõlmitud ja WP.29 hallatav kokkulepe, mis käsitleb ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ÜRO ühtlustatud tehniliste normide kehtestamist ning nende ÜRO normide alusel väljastatud tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimusi, ning kõik selle kokkuleppe hilisemad muudatused;
b) „HS 2017“ – Maailma Tolliorganisatsiooni välja antud harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri 2017. aasta väljaanne;
c) „ÜRO normid“ – tehnilised normid, mis on vastu võetud vastavalt 1958. aasta kokkuleppele; ning
d) „WP.29“ – sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmne foorum ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (edaspidi „UNECE“) raames.
2. Käesolevas lisas kasutatud mõistetel on sama tähendus, mis on määratletud 1958. aasta kokkuleppes või tehniliste kaubandustõkete lepingu 1. lisas.
ALAJAOTIS 2
ESIALGSED SÄTTED
1. Lepinguosalised tunnustavad käesolevaga kummagi lepinguosalise õigust määrata kindlaks oma soovitud tervise-, ohutuse ning keskkonna- ja tarbijakaitse tase.
2. Käesolevat lisa kohaldatakse kogu lepinguosaliste vahelise kaubanduse suhtes, mis hõlmab iseliikuvaid maanteesõidukeid, sh autod, bussid, mootorrattad, kaubikud ja veokid koos nende seadmete ja osadega, mis on muu hulgas hõlmatud HS 2017 gruppidega 40, 84, 85, 87, 90 ja 94 (edaspidi „käesoleva lisaga hõlmatud tooted“).
3. Käesoleva lisaga hõlmatud toodete puhul on käesoleva lisa eesmärgid järgmised:
b) kõrvaldada kahepoolse kaubanduse ebavajalikud tehnilised tõkked ja hoida ära nende tekkimine ning lihtsustada võimaluse korral tehnilisi norme ja vastavushindamismenetlusi;
c) luua konkurentsipõhised turutingimused, lähtudes avatuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttest, ning
d) edendada koostööd, et soodustada vastastikku kasuliku kaubandusarengu jätkumist.
4. Lepingule alla kirjutanud Mercosuri riigid tunnustavad ÜRO norme kasuliku lähtealusena oma normide ja vastavushindamismenetluste koostamiseks ning vastuvõtmiseks käesoleva lisaga hõlmatud toodete puhul. Lepingule alla kirjutanud Mercosuri riigid jätavad endale õiguse kasutada reguleerimisel muid lähtealuseid kui ÜRO normid.
B JAOTIS
TURULEPÄÄSUGA SEOTUD SÄTTED
1. Kui lepinguosaline ei ole 1958. aasta lepingu osaline ning tema õigusaktide nõuetes osutatakse liites 13-B-1 loetletud ÜRO normidele või need on kõnealustesse õigusaktidesse täielikult kaasatud, siis aktsepteerib see lepinguosaline kooskõlas kõnealuste nõuetega katsearuandeid, mille teine lepinguosaline on väljastanud ÜRO tüübikinnitussüsteemi alusel, et tõendada vastavust asjakohastele tehnilistele nõuetele. Neil juhtudel tagab katsearuandeid aktsepteeriv lepinguosaline, et kõnealuste aruannete aktsepteerimise alusel väljastatakse riiklikud tunnistused kiiresti. Kui labori on selle tegevuse jaoks akrediteerinud ILACi liikmeks olev akrediteerimisasutus, siis ei nõuta nende katsete ajal katsearuandeid aktsepteeriva lepinguosalise asutuse volitatud ametniku kohalolu. Kohaldatavad riigilõivud peaksid olema proportsionaalsed osutatud teenusega.
2. Kui lepinguosaline, kes ei ole 1958. aasta lepingu osaline, aktsepteerib oma vastavate riiklike tunnistuste väljastamise nõuetele vastavuse tõendina tunnistusi, mille teine lepinguosaline on väljastanud ÜRO tüübikinnitussüsteemi alusel või kogu sõiduki tüübikinnituse puhul ka Euroopa Liidu tüübikinnitussüsteemi alusel, siis on kõnealuste nõuete loetelu, mille on kehtestanud oma varasema tehnilise analüüsi ja kriteeriumide kohaselt tunnistusi aktsepteeriv lepinguosaline, esitatud liites 13-B-2.
3. Käesoleva jaotise punktide 1 ja 2 kohaste nõuete loetelu, mille kumbki lepinguosaline on määranud kindlaks oma varasema tehnilise analüüsi ja kriteeriumide alusel, on esitatud liidetes 13-B-1 ja 13-B-2. Kumbki lepinguosaline ajakohastab oma vastavat loetelu vajaduse korral ning kooskõlas oma tehnilise analüüsi ja kriteeriumidega. Ajakohastused tehakse üldsusele internetis tasuta kättesaadavaks ja ajakohastuse teinud lepinguosalise tehniliste kaubandustõkete peatüki koordinaator teatab neist teise lepinguosalise tehniliste kaubandustõkete peatüki koordinaatorile.
4. Käesoleva jaotise punktidest 1, 2 ja 3 tulenevad lepinguosalise kohustused ei piira tema õigust kohaldada võimalikke riiklikke parandusmeetmeid, sh vajaduse korral võtta katsearuande aktsepteerimine mittediskrimineerival alusel tagasi.
5. Kui üks lepinguosaline muudab oma tehnilisi norme või vastavushindamismenetlusi, mis on loetletud liidetes 13-B-1 ja 13-B-2, siis teatab ta sellest eelnevalt teisele lepinguosalisele. Katsetulemuse või tunnistuse aktsepteerimine jääb kuni muudetud normi või menetluse jõustumiseni kehtima.
6. Katsearuandeid, mille on väljastanud laborid, mis asuvad lepingule alla kirjutanud Mercosuri riigi territooriumil ja mis on Euroopa Liidus asutatud ning Euroopa Liidu ja ÜRO tüübikinnitussüsteemide alusel Euroopa Liidu määratud laborite filiaalid või alltöövõtjad, aktsepteeritakse Euroopa Liidus kooskõlas kohaldatavate õiguslike nõuetega ning vastava Euroopa Liidu või ÜRO tunnistuse väljastamise menetlus on kiire. Läbipaistvuse eesmärgil tehakse kõnealuste laborite loetelu üldsusele tasuta kättesaadavaks, seda ajakohastatakse ja loetelu avaldanud lepinguosalise tehniliste kaubandustõkete peatüki koordinaator annab sellest teise lepinguosalise tehniliste kaubandustõkete peatüki koordinaatorile teada. See ei piira 1958. aasta lepingu osaliseks oleva lepinguosalise kohustust aktsepteerida ÜRO tüübikinnitussüsteemide alusel määratud laborite, sh nende filiaalide või alltöövõtjate väljastatud katsearuandeid ja tunnistusi kooskõlas kõnealuses lepingus sätestatud õiguslike nõuetega.
7. Kumbki lepinguosaline hoidub lisaga hõlmatud toodetega seotud regulatiivsete meetmete kaudu kaotamast või vähendamast eeliseid, mida võimaldatakse teisele lepinguosalisele käesoleva lisaga hõlmatud toodete suhtes konkreetselt kohaldatavate regulatiivsete nõuete vastuvõtmise ja säilitamisega. See ei piira lepinguosaliste õigust võtta vastu meetmeid, mis on vajalikud liiklusohutuse tagamiseks, keskkonna või rahvatervise kaitseks ning pettuste vältimiseks.
C JAOTIS
KOOSTÖÖ
1. Lepinguosalised peavad tegutsema selle nimel, et säilitada teabe vahetamist, koostööd ning avatud ja kestvat suhtlust oma vastavate tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste asjus mootorsõidukite ohutuse ja keskkonnakaitse valdkonnas. Käesoleva punktiga võivad olla hõlmatud järgmised koostöövaldkonnad:
a) tehniliste normide, vastavushindamismenetluste või nendega seotud standardite väljatöötamine, kehtestamine ja rakendamisjärgne tegevus;
b) mootorsõidukite tehniliste normide või seonduvate standardite alase tarbijatele suunatud teabe väljatöötamine ja levitamine;
c) turujärelevalve ohutuse või heitega seotud defektide ja tehnilistele normidele mittevastavuse kindlakstegemiseks;
d) mootorsõidukite ohutus- ja keskkonnanormide regulatiivsed töökavad;
e) teave sõidukitesse paigaldatava uue tehnoloogia või uute funktsioonide hindamiseks ning
f) ühisanalüüsid ja vastastikku kasulike, praktiliste ja mugavate metoodikate ja käsitlusviiside väljatöötamine, et toetada ja hõlbustada mootorsõidukite tehniliste normide või seonduvate standardite väljatöötamist.
2. Lepinguosalised edendavad lepingule alla kirjutanud Mercosuri riikide territooriumil UNECE tüübikinnitussüsteemi alusel akrediteeritud laborite filiaalide ja alltöövõtjate asutamist. Selleks et kutsuda üles suurendama nende laborite arvu Mercosuris, avaldab Euroopa Liit muu hulgas kõnealuste filiaalide ja laborite loetelu, ajakohastab seda korrapäraselt ning taotluse korral annab akrediteerimise kohta suuniseid. Lepinguosalised teevad koostööd, et edastada käesoleva lisa B jaotise punkti 6 sätted nii UNECE laboritele kui ka käesoleva lisaga hõlmatud toodete tootjatele.
D JAOTIS
RAKENDAMINE
1. Käesoleva lisa rakendamise seisukohast olulistes küsimustes teevad lepinguosalised koostööd käesoleva lepingu artiklis 13.14 osutatud kaubavahetuse allkomitees ja vahetavad teavet.
Liide 13-B-1
13-B LISA B JAOTISE PUNKTI 1 KOHASELT AKTSEPTEERITUD
KATSEARUANNETE LOETELU
Argentina
|
ÜRO normi
|
ÜRO normi nimetus |
|
Nr 1 |
Ühtsed sätted mootorsõidukite selliste esilaternate tunnustamise kohta, mis kiirgavad asümmeetrilist lähituld ja/või kaugtuld või mõlemat ning on varustatud R2- ja/või HS1-kategooria hõõglampidega |
|
Nr 3.02 |
Ühtsed sätted, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste helkurseadmete tüübikinnitust |
|
Nr 4 |
Ühtsed sätted, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste tagumiste registreerimismärkide valgustamise seadmete tüübikinnitust |
|
Nr 7.02 |
Ühtsed sätted, milles käsitletakse mootorsõidukite (välja arvatud mootorrataste) ja nende haagiste eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate, piduritulelaternate ja ülemiste ääretulelaternate tüübikinnitust |
|
Nr 8 |
Ühtsed sätted, milles käsitletakse mootorsõidukite asümmeetrilist lähituld, kaugtuld või mõlemat tuld kiirgavate ja halogeenhõõglampidega (H1, H2, H3, HB3, HB4, H7, H8, H9, HIR1, HIR2 ja/või H11) varustatud esilaternate tüübikinnitust |
|
Nr 11.02 |
Ühtsed sätted sõidukite tüübikinnituse kohta seoses uksesulgurite ja uksekinnituskomponentidega |
|
Nr 12 |
Ühtsed sätted, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust seoses juhi kaitsega roolimehhanismi eest kokkupõrke korral |
|
Nr 12.03 |
Ühtsed sätted, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust seoses juhi kaitsega roolimehhanismi eest kokkupõrke korral |
|
Nr 13.07/13.09/13.11 |
Ühtsed sätted, milles käsitletakse M-, N- ja O-kategooria sõidukite tüübikinnitust seoses pidurisüsteemiga |
|
Nr 13H.00 |
Ühtsed sätted, milles käsitletakse sõiduautode tüübikinnitust seoses pidurisüsteemiga |
|
Nr 14.03/14.06 |
Ühtsed sätted, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust seoses turvavööde kinnituspunktidega |
|
Nr 16.04/16.05 |
Ühtsed sätted, mis käsitlevad: I. mootorsõidukites kasutatavate turvavööde, turvasüsteemide, lapse turvasüsteemide ja ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemide tüübikinnitust, ning II. turvavööde, turvavöö kinnitamise meeldetuletuse, turvasüsteemide, lapse turvasüsteemide, ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemide ja i-Size-tüüpi lapse turvasüsteemidega varustatud sõidukite tüübikinnitust |
|
Nr 17.06 |
Sõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses istmete, nende kinnituspunktide ja võimalike peatugedega |
|
Nr 19.02 |
Mootorsõidukite eesmiste udutulelaternate tüübikinnituse ühtsed sätted |
|
Nr 23 |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tagurdustulelaternate ja manööverdustulelaternate tüübikinnituse ühtsed sätted |
|
Nr 24.04 |
Ühtsed sätted, mis käsitlevad: I. survesüütemootorite tüübikinnitust seoses nähtavate saasteainete heitega, II. mootorsõidukite tüübikinnitust seoses tüübikinnituse saanud survesüütemootorite paigaldamisega, III. survesüütemootoriga mootorsõidukite tüübikinnitust seoses nähtavate saasteainete heitega mootorist, ning IV. survesüütemootorite võimsuse mõõtmist. |
|
Nr 28 |
Helisignaalseadmete tüübikinnituse ja mootorsõidukite helisignalisatsiooniga seotud tüübikinnituse ühtsed sätted |
|
Nr 30.00 |
Ühtsed sätted mootorsõidukite ja nende haagiste õhkrehvide tüübikinnituste kohta |
|
Nr 30.02 |
Ühtsed sätted mootorsõidukite ja nende haagiste õhkrehvide tüübikinnituste kohta |
|
Nr 32.00 |
Ühtsed sätted, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust seoses sõiduki konstruktsiooni muutustega tagant otsasõidu korral |
|
Nr 34.02 |
Ühtsed sätted, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust seoses tuleohutusega |
|
Nr 37/37.03 |
Ühtsed sätted, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega laternaüksustes kasutatavate hõõglampide tüübikinnitust |
|
Nr 38 |
Mootorsõidukite ja nende haagiste tagumiste udulaternate tüübikinnituse ühtsed sätted |
|
Nr 43.00 |
Ühtsed sätted ohutute klaaspindade ja nende sõidukitele paigaldamise tüübikinnituse kohta |
|
Nr 46.01 |
Ühtsed sätted, mis käsitlevad kaudse nähtavuse seadmete tüübikinnitust ja mootorsõidukite tüübikinnitust seoses nende seadmete paigaldamisega |
|
Nr 48/48.01/48.03 |
Sõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisega |
|
Nr 50 |
Ühtsed sätted, milles käsitletakse L-kategooria sõidukite eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate, piduritulelaternate, suunatulelaternate ja tagumise numbrimärgi valgustite tüübikinnitust |
|
Nr 53 |
L3-kategooria sõidukite tüübikinnitust käsitlevad ühtsed sätted seoses valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisega |
|
Nr 54.00 |
Ühtsed sätted kommertsveokite ja nende haagiste õhkrehvide tüübikinnituste kohta |
|
Nr 58 |
Ühtsed sätted, mis käsitlevad: I. tagumiste allasõidutõkete tüübikinnitust, II. sõidukite tüübikinnitust seoses tüübikinnituse saanud tagumise allasõidutõkke paigaldamisega, ning III. sõidukite tüübikinnitust seoses nende tagumise allasõidutõkkega |
|
Nr 60 |
Ühtsed sätted, milles käsitletakse kaherattaliste mootorrataste ja mopeedide tüübikinnitust seoses juhi käitatavate juhtseadistega, kaasa arvatud juhtseadiste, märgulampide ja indikaatorite tähistus |
|
Nr 72 |
Ühtsed sätted, milles käsitletakse mootorrataste asümmeetrilist lähituld ja kaugtuld kiirgavate ja halogeenlampidega (HS1 lampidega) varustatud esilaternate tüübikinnitust |
|
Nr 73 |
Ühtsed sätted, mis käsitlevad: I. sõidukite tüübikinnitust seoses külgmiste allasõidutõketega, II. külgmiste allasõidutõkete tüübikinnitust, ning III. sõidukeid seoses käesoleva normi II osa kohaselt tüübikinnituse saanud külgmiste allasõidutõkete paigaldamisega |
|
Nr 74 |
L1-kategooria sõidukite tüübikinnitust käsitlevad ühtsed sätted seoses valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisega |
|
Nr 75 |
Ühtsed sätted mootorrataste ja mopeedide õhkrehvide tüübikinnituse kohta |
|
Nr 76 |
Ühtsed sätted mootorrataste kaugtuld ja lähituld kiirgavate esilaternate tüübikinnituse kohta |
|
Nr 77 |
Mootorsõidukite seisutulelaternate tüübikinnituse ühtsed sätted |
|
Nr 78 |
Ühtsed sätted, milles käsitletakse L1-, L2-, L3-, L4- ja L5-kategooria sõidukite tüübikinnitust seoses pidurdamisega |
|
Nr 81 |
Ühtsed sätted, mis käsitlevad külghaagisega või külghaagiseta kaherattaliste mootorsõidukite tahavaatepeeglite tüübikinnitust seoses nende tahavaatepeeglite paigaldamisega juhtraua külge |
|
Nr 87 |
Mootorsõidukite päevatulelaternate tüübikinnituse ühtsed sätted |
|
Nr 91 |
Mootorsõidukite ja nende haagiste küljeääretulelaternate tüübikinnituste ühtsed sätted |
|
Nr 94.01 |
Ühtsed sätted, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust seoses sõidukis viibijate kaitsega laupkokkupõrke korral |
|
Nr 95.02 |
Ühtsed sätted, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust seoses nendes viibijate kaitsega külgkokkupõrke korral |
|
Nr 98 |
Ühtsed sätted, milles käsitletakse mootorsõidukite gaasilahendusega valgusallikatega varustatud esilaternate tüübikinnitust |
|
Nr 99 |
Ühtsed sätted, milles käsitletakse mootorsõidukite kinnitatud gaaslahendusega laternamoodulites kasutatavate gaaslahendusvalgusallikate tüübikinnitust |
|
Nr 100 |
Ühtsed sätted, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust seoses elektrilise jõuülekande erinõuetega |
|
Nr 113 |
Ühtsed sätted mootorsõidukite selliste esilaternate tunnustamise kohta, mis kiirgavad sümmeetrilist lähituld või kaugtuld või mõlemat ja on varustatud hõõglampidega, gaaslahendusvalgusallikatega või LED-moodulitega |
|
Nr 118.00 |
Ühtsed tehnonõuded, mis käsitlevad teatavate kategooriate mootorsõidukite ehituses kasutatavate materjalide põlemiskäitumist ja/või kütuse- või määrdeainehülgavust |
|
Nr 121.00 |
Ühtsed sätted, milles käsitletakse sõidukite tüübikinnitust seoses käsijuhtimisseadiste, märgulampide ja näidikute asukohtade ning tähistusega |
|
Nr 128 |
Ühtsed sätted, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega laternamoodulites kasutatavate valgusdioodiga valgusallikate (leedvalgusallikate) tüübikinnitust |
Brasiilia
|
ÜRO normi
|
ÜRO normi nimetus |
|
Nr 3 |
Ühtsed sätted, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste helkurseadmete tüübikinnitust |
|
Nr 11 |
Ühtsed sätted sõidukite tüübikinnituse kohta seoses uksesulgurite ja uksekinnituskomponentidega |
|
Nr 13 |
Ühtsed sätted, milles käsitletakse M-, N- ja O-kategooria sõidukite tüübikinnitust seoses pidurisüsteemiga |
|
Nr 14 |
Ühtsed sätted, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust seoses turvavööde kinnituspunktidega |
|
Nr 16 |
Ühtsed sätted, mis käsitlevad: I. mootorsõidukites kasutatavate turvavööde, turvasüsteemide, lapse turvasüsteemide ja ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemide tüübikinnitust, II. turvavööde, turvavöö kinnitamise meeldetuletuse, turvasüsteemide, lapse turvasüsteemide, ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemide ja i-Size-tüüpi lapse turvasüsteemidega varustatud sõidukite tüübikinnitust |
|
Nr 17 |
Sõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses istmete, nende kinnituspunktide ja võimalike peatugedega |
|
Nr 25 |
Sõiduki istmega kokku ehitatud või sellele kinnitatavate peatugede tüübikinnituse ühtsed sätted |
|
Nr 28 |
Helisignaalseadmete tüübikinnituse ja mootorsõidukite helisignalisatsiooniga seotud tüübikinnituse ühtsed sätted |
|
Nr 32 |
Ühtsed sätted, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust seoses sõiduki konstruktsiooni muutustega tagant otsasõidu korral |
|
Nr 34 |
Ühtsed sätted, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust seoses tuleohutusega |
|
Nr 43 |
Ühtsed sätted ohutute klaaspindade ja nende sõidukitele paigaldamise tüübikinnituse kohta |
|
Nr 46 |
Ühtsed sätted, mis käsitlevad kaudse nähtavuse seadmete tüübikinnitust ja mootorsõidukite tüübikinnitust seoses nende seadmete paigaldamisega |
|
Nr 48 |
Sõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisega |
|
Nr 64 |
Ühtsed sätted, milles käsitletakse sõidukite tüübikinnitust seoses varustusega, mis võib hõlmata ajutiseks kasutamiseks ette nähtud varuratast, mobiilrehvi |
|
Nr 66 |
Suurte reisijateveo sõidukite tüübikinnituse ühtsed tehnonõuded seoses nende sõidukite pealisehitise tugevusega |
|
Nr 94 |
Ühtsed sätted, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust seoses sõidukis viibijate kaitsega laupkokkupõrke korral |
|
Nr 95 |
Ühtsed sätted, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust seoses nendes viibijate kaitsega külgkokkupõrke korral |
|
Nr 100 |
Ühtsed sätted, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust seoses elektrilise jõuülekande erinõuetega |
|
Nr 107 |
M2- või M3-kategooria sõidukite tüübikinnitust käsitlevad ühtsed sätted seoses nimetatud sõidukite üldehitusega |
|
Nr 118 |
Ühtsed tehnonõuded, mis käsitlevad teatavate kategooriate mootorsõidukite ehituses kasutatavate materjalide põlemiskäitumist ja/või kütuse- või määrdeainehülgavust |
|
Nr 121 |
Ühtsed sätted, milles käsitletakse sõidukite tüübikinnitust seoses käsijuhtimisseadiste, märgulampide ja näidikute asukohtade ning tähistusega |
|
Nr 131 |
Mootorsõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses kõrgetasemeliste hädapidurdussüsteemidega (AEBS) |
|
Nr 135 |
Sõidukite ja nende osade tüübikinnituse ühtsed sätted seoses postiga külgkokkupõrkega |
Paraguay
|
ÜRO normi
|
ÜRO normi nimetus |
Puuduvad.
Uruguay
|
ÜRO normi
|
ÜRO normi nimetus |
|
Nr 13 |
Ühtsed sätted, milles käsitletakse M-, N- ja O-kategooria sõidukite tüübikinnitust seoses pidurisüsteemiga |
|
Nr 13H |
Ühtsed sätted, milles käsitletakse sõiduautode tüübikinnitust seoses pidurisüsteemiga |
|
Nr 14 |
Ühtsed sätted, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust seoses turvavööde kinnituspunktidega |
|
Nr 16 |
Ühtsed sätted, mis käsitlevad: I.mootorsõidukite sõitjate turvavööde, turvasüsteemide, lapse turvasüsteemide ja ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemide tüübikinnitust turvavööde, turvavöö kinnitamise meeldetuletuse, turvasüsteemide, lapse turvasüsteemide, ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemide ja i-Size-tüüpi lapse turvasüsteemidega varustatud sõidukite tüübikinnitust |
|
Nr 17 |
Sõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses istmete, nende kinnituspunktide ja võimalike peatugedega |
|
Nr 22 |
Mootorrataste ja mopeedide juhtide ja kaassõitjate jaoks ette nähtud kaitsekiivrite ja nende visiiride tunnustamist käsitlevad ühtsed sätted |
|
Nr 25 |
Sõiduki istmega kokku ehitatud või sellele kinnitatavate peatugede tüübikinnituse ühtsed sätted |
|
Nr 44 |
Ühtsed sätted, mis käsitlevad mootorsõidukis kasutatava lapse turvaseadme (lapse turvasüsteemi) tüübikinnitust |
|
Nr 49 |
Ühtsed sätted, mis käsitlevad sõidukite survesüütemootorite ja sädesüütemootorite gaasiliste ja tahkete saasteainete heite vähendamise meetmeid |
|
Nr 75 |
Ühtsed sätted mootorrataste ja mopeedide õhkrehvide tüübikinnituse kohta |
|
Nr 80 |
Ühtsed sätted, milles käsitletakse suurte reisijateveo sõidukite istmete tüübikinnitust ja suurte reisijateveo sõidukite tüübikinnitust seoses nende istmete ja nende kinnituspunktide tugevusega |
|
Nr 83 |
Sõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses mootorist eralduvate saasteainete heitkogustega vastavalt mootorile ette nähtud kütusele |
|
Nr 94 |
Ühtsed sätted, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust seoses sõidukis viibijate kaitsega laupkokkupõrke korral |
|
Nr 101 |
Ühtsed sätted ainult sisepõlemismootoriga või hübriidelektrijõuallikaga käitatavate sõiduautode tüübikinnituse kohta seoses süsinikdioksiidi heitmete ning kütusekulu ja/või elektrienergia kulu ning ühe laadimisega läbitava vahemaa mõõtmisega, ja ainult elektrijõuallikaga käitatavate M1- ja N1-kategooria sõidukite tüübikinnituse kohta seoses elektrienergia kulu ning ühe laadimisega läbitava vahemaa mõõtmisega |
|
Nr 129 |
Mootorsõidukites kasutatavate lapse täiustatud turvasüsteemide tüübikinnituse ühtsed sätted |
|
Nr 145 |
Ühtsed sätted, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust seoses ISOFIX-kinnitussüsteemide, ISOFIX-ülakinnituspunktide ja i-Size-istekohtadega |
Liide 13-B-2
13-B LISA B JAOTISE PUNKTI 2 KOHASELT AKTSEPTEERITUD
TUNNISTUSTE LOETELU
Argentina
i) Euroopa Ühenduse kogu sõiduki tüübikinnitus
järgmiste sõidukite jaoks: M1-, M2-, N1-, N2- ja N3-kategooria sõidukid, mille kohaldamisala piirdub aktiivsete ja passiivsete sõiduki ohutusnõuetega, Argentina endise ministeeriumi MINISTERIO DE PRODUCCIÓN Y TRABAJO endise SECRETARÍA DE INDUSTRIA 31. jaanuari 2019. aasta resolutsioonis nr 15 ja seda täiendavates õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt.
ii) Muud liiki ÜRO tüübikinnitustunnistused; (Täidetakse hiljem käesoleva liite võimalike muudatuste puhul vastavalt 13-B lisa B jaotise punktidele 2, 3 ja 5)
Brasiilia
Puuduvad.
Paraguay
Puuduvad.
Uruguay
Iga Uruguay poolt liites 5-B-1 määratletud ÜRO normi puhul aktsepteeritakse siseriiklike nõuete täitmise tõendina ÜRO tüübikinnitussüsteemi alusel välja antud vastavaid tunnistusi. See ei piira täiendavate vastavushindamise nõuete kohaldamist, mida võidakse kehtestada allpool täpsustatud siseriiklike õigusaktide alusel iga ÜRO normi puhul:
(I)ÜRO normid nr 13, 13H, 14, 16, 17, 25, 80, 94 ja 145: dekreet nr 81/014 ja selle muudatused, millega reguleeritakse 6. jaanuari 2013. aasta seadust nr 19.061 liiklus- ja liiklusohutuseeskirjade kohta.
(II)ÜRO normid nr 44 ja 129: dekreedi nr 81/014 I lisa I peatükk, mis reguleerib 6. jaanuari 2013. aasta seadust nr 19.061 liiklus- ja liiklusohutuseeskirjade kohta, muudetud dekreediga nr 8/024.
(III)ÜRO norm nr 75: dekreet nr 213/017, millega kiidetakse heaks mootorrataste ja mopeedide uute rehvide tehnilised normid.
(IV)ÜRO normid nr 49 ja 83: dekreedid nr 135/021 ja nr 362/022, millega vastavalt kiidetakse heaks ja muudetakse õhukvaliteedi määrust.
(V)ÜRO norm nr 101: tööstus-, energeetika- ja kaevandusministeeriumi 17. märtsi 2023. aasta ja 25. oktoobri 2024. aasta resolutsioonid, milles määratakse kindlaks vastavushindamismenetlused uute sõidukite energiatõhususe märgistamiseks.
________________
14-A LISA
TSOONIDE, PIIRKONDADE JA TAIMEKAHJUSTAJASTAATUSE TUNNUSTAMINE
1. Kooskõlas artikli 14.12 sätetega teavitab lepinguosaline, kes soovib, et importiv lepinguosaline tunnustaks tema tsoone ja piirkondi, sh kahjustaja- või taudivabasid piirkondi ning vähese kahjustaja- või taudilevikuga piirkondi ning kaitstavaid piirkondi, kui see on kohaldatav, importivat lepinguosalist oma tunnustamistaotlusest.
2. Lepinguosalised teavitavad teineteist mis tahes muudatusest lõikes 1 nimetatud taudi või taimekahjustajaga seotud meetmetes. Kui importiv lepinguosaline on taotlenud täiendavaid tagatisi, siis võidakse neid seda teatist arvesse võttes muuta või need võidakse tagasi võtta.
3. Lõikes 1 osutatud teatisega on kaasas selgitus, mis toetab tsooni ja piirkonna tunnustamise taotlust, ning mis tahes muud toetavad andmed, mis annavad teavet eelkõige järgmise kohta:
a) loomatervise puhul:
i) taudi olemus ning selle varasem esinemine eksportiva lepinguosalise territooriumil;
ii) seroloogilisel, mikrobioloogilisel, patoloogilisel või epidemioloogilisel uurimisel põhineva järelevalvetesti tulemused ning järelevalve tegemise ajavahemik;
iii) teave selle kohta, kas taudist tuleb teavitada pädevaid asutusi;
iv) kohaldatavuse korral ajavahemik, mille jooksul vaktsineerimine selle taudi vastu on olnud keelatud, ja keelamise geograafiline piirkond ning
v) taudi puudumise kontrollimiseks võetud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed;
b) taimetervise puhul:
i) artikli 14.10 lõike 10 kohaselt kindlaks määratud reguleeritud taimekahjustajate loetelu (nende hulgas reguleeritud karantiinsed taimekahjustajad ja reguleeritud mittekarantiinsed taimekahjustajad), sh:
A) reguleeritud karantiinsed taimekahjustajad: võimaliku majandusliku olulisusega taimekahjustajad, mida ei esine teadaolevalt eksportiva lepinguosalise territooriumi üheski osas;
B) reguleeritud karantiinsed taimekahjustajad: võimaliku majandusliku olulisusega taimekahjustajad, mis esinevad eksportiva lepinguosalise territooriumil, aga ei ole seal laialt levinud ning on kontrolli all;
C) reguleeritud mittekarantiinsed taimekahjustajad ning
D) kui see on kohaldatav, siis taimekahjustajad, mis teadaolevalt ei esine kahjustajavabades piirkondades, kus on kehtestatud õiguslikud nõuded taimekahjustajavaba staatuse säilitamiseks (kaitstavad piirkonnad), sh nakatunud taimede teisaldamise ja impordi nõuded.
4. Lõike 3 punkti b alapunkti i kohaselt kindlaks määratud reguleeritud karantiinsete ja reguleeritud mittekarantiinsete taimekahjustajate loetelu mis tahes muutmine põhineb taimekahjustajate riskianalüüsil või asjakohasel tehnilisel teabel, mis on edastatud teisele lepinguosalisele kooskõlas artikliga 14.11.
________________
17-A LISA
KAHEPOOLSED KAITSEMEETMED HSi RUBRIIKIDESSE 8703 JA 8704
KLASSIFITSEERITUD SÕIDUKITELE
A JAOTIS
MÕISTED
ARTIKKEL 1
Mõisted
Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „sõidukite kahepoolsed kaitsemeetmed“ –käesolevas lisas määratletud HSi rubriikidesse 8703 ja 8704 klassifitseeritud sõidukite kahepoolsed kaitsemeetmed;
b) „pädev uurimisasutus“ –
i) Euroopa Liidu puhul Euroopa Komisjon ning
ii) Mercosuri puhul:
A) Argentina puhul Secretaría de Industria y Comercio del Ministerio de Economía või selle õigusjärglane;
B) Brasiilia puhul Secretaria de Comércio Exterior of the Ministério do Desenvolvimento, Indústria, Comércio e Serviços või selle õigusjärglane;
C) Paraguay puhul Ministerio de Industria y Comercio või selle õigusjärglane ning
D) Uruguay puhul Asesoría de Política Comercial del Ministerio de Economía y Finanzas või selle õigusjärglane;
c) „omamaine sõidukite tootmisharu“ – lepinguosalise territooriumil tegutsevad samasuguste või otseselt konkureerivate sõidukite tootjad tervikuna või tootjad, kelle samasuguste või otseselt konkureerivate sõidukite toodang kokku moodustab tavaliselt üle 50 % (viiekümne protsendi) ja erandlikel asjaoludel vähemalt 25 % (kakskümmend viis protsenti) kõnealuste sõidukite kogutoodangust;
d) „kahju“ – oluline kahju omamaisele tootmisharule, omamaisele tootmisharule olulise kahju oht või kõnealuse tootmisharu loomise oluline kahjustamine;
e) „huvitatud isikud“ –
i) uuritava sõiduki eksportijad või välismaised tootjad või importijad või kutseorganisatsioon või ettevõtjate ühendus, mille enamik liikmeid on kõnealuse sõiduki tootjad, eksportijad või importijad,
ii) eksportiva lepinguosalise valitsus ning
iii) samasuguse või otseselt konkureeriva sõiduki tootjad importiva lepinguosalise riigis või kutseorganisatsioonis või ettevõtjate ühenduses, mille enamik liikmeid toodab samasugust või otseselt konkureerivat sõidukit importiva lepinguosalise territooriumil;
see loetelu ei takista lepinguosalisi lugemast huvitatud isikute hulka ka muid oma- või välismaiseid isikuid peale ülalnimetatute;
f) „samasugune või otseselt konkureeriv sõiduk“ –
i) sõiduk, mis on vaatlusaluse sõidukiga identne, s.o sellega samasugune kõigis aspektides,
ii) teine sõiduk, mis ei ole kõigis aspektides samasugune, aga mille omadused on vaatlusaluse sõidukiga väga sarnased või
iii) sõiduk, mis konkureerib vaatlusaluse sõidukiga otseselt importiva lepinguosalise siseturul, võttes arvesse selle asendatavust, põhilisi füüsilisi omadusi ja tehnilist kirjeldust, lõppkasutust ning turustusahelaid;
see tegurite loetelu ei ole ammendav, samuti ei saa üks või mitu neist teguritest tingimata olla otsustava tähtsusega, ning
g) „üleminekuperiood“ –
i) 12 (kaksteist) aastat alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast sõidukite puhul, mille jaoks on meetmeid kohaldava lepinguosalise 10-A lisa kohase tollitariifide kaotamise ajakavaga nähtud ette tollitariifide kaotamine vähem kui 10 (kümne) aasta jooksul;
ii) 18 (kaheksateist) aastat alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast sõidukite puhul, mille jaoks on meetmeid kohaldava lepinguosalise 10-A lisa kohase tollitariifide kaotamise ajakavaga nähtud ette tollitariifide kaotamine 10 (kümne) või 15 (viieteistkümne) aasta jooksul;
iii) 20 (kakskümmend) aastat alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast sõidukite puhul, mille jaoks on meetmeid kohaldava lepinguosalise 10-A lisa kohase tollitariifide kaotamise ajakavaga nähtud ette tollitariifide kaotamine 18 (kaheksateistkümne) aasta jooksul; või
iv) 25 (kakskümmend viis) aastat alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast sõidukite puhul, mille jaoks on meetmeid kohaldava lepinguosalise 10-A lisa kohase tollitariifide kaotamise ajakavaga nähtud ette tollitariifide kaotamine 25 (kahekümne viie) aasta või pikema aja jooksul.
B JAOTIS
KAHEPOOLSETE KAITSEMEETMETE KOHALDAMISE TINGIMUSED
HSi RUBRIIKIDESSE 8703 JA 8704 KLASSIFITSEERITUD SÕIDUKITELE
ARTIKKEL 2
Kahepoolsete kaitsemeetmete kohaldamine sõidukite suhtes
1. Selleks et säilitada autotööstusse tehtavate välisinvesteeringute olemasolevat taset ning piiramata käesoleva lepingu 16. peatükis osutatud õigusi ja kohustusi, võivad lepinguosalised erandolukorras kohaldada kahepoolseid kaitsemeetmeid käesolevas jaotises kehtestatud tingimustel, kui pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva on HSi rubriikidesse 8703 ja 8704 klassifitseeritud sõidukite soodustingimustel import suurenenud absoluutväärtuselt või võrreldes omamaise tootmise või tarbimisega sellises koguses ja sellistel tingimustel, et põhjustada kahju importiva lepinguosalise omamaisele tootmisharule või samasugustele või otseselt konkureerivatele sõidukitele.
2. Sõidukite kahepoolseid kaitsemeetmeid kohaldatakse ainult kahju vältimiseks või heastamiseks vajalikus ulatuses.
3. Sõidukite kahepoolseid kaitsemeetmeid kohaldatakse pärast importiva lepinguosalise pädevate uurimisasutuste tehtavat uurimist käesolevas lisas sätestatud menetluste alusel.
4. Sõidukite kahepoolsete kaitsemeetmete kohaldamine ei hõlma mingit kaubanduskompensatsiooni.
ARTIKKEL 3
Sõidukite kahepoolsete kaitsemeetmete kohaldamise ajakava
Lepinguosaline ei kohalda, pikenda ega jäta kehtima sõidukite kahepoolseid kaitsemeetmeid pärast üleminekuperioodi möödumist.
ARTIKKEL 4
Tingimused ja piirangud
1. Mercosur võib kohaldada sõidukite kahepoolseid kaitsemeetmeid Euroopa Liidust pärit impordi suhtes:
a) ühe üksusena, tingimusel et on täidetud kõik nõuded sõiduki soodustingimustel impordist tuleneva kahju olemasolu kindlaksmääramiseks, Mercosuri suhtes kohaldatavate tingimuste alusel, või
b) ühe või enama lepingule alla kirjutanud Mercosuri riigi nimel, millisel juhul põhinevad sõiduki soodustingimustel impordist põhjustatud kahju olemasolu kindlaksmääramise nõuded asjaomases lepingule alla kirjutanud Mercosuri riigis või riikides valitsevatel tingimustel, ning meede piirdub kõnealuse lepingule alla kirjutanud Mercosuri riigiga või kõnealuste lepingule alla kirjutanud Mercosuri riikidega. Kui Mercosur võtab vastu sõidukite kahepoolsed kaitsemeetmed ühe või enama lepingule alla kirjutanud Mercosuri riigi nimel, siis ei takista see teisel lepingule alla kirjutanud Mercosuri riigil hiljem sama sõiduki asjus meetmete võtmist.
2. Euroopa Liit võib kohaldada sõidukite kahepoolseid kaitsemeetmeid Mercosurist kui ühest üksusest pärit impordi või ühest või enamast lepingule alla kirjutanud Mercosuri riigist pärit impordi suhtes, kui kahju on põhjustanud sõiduki soodustingimustel import.
3. Kui Euroopa Liit otsustab kohaldada meedet Mercosuri kui ühe üksuse suhtes, ei kohaldata meedet Paraguay suhtes, v.a juhul, kui uurimise tulemusena tehakse kindlaks, et kahju põhjustab ka sõidukite soodustingimustel import Paraguayst.
C JAOTIS
KAHEPOOLSETE KAITSEMEETMETE VORM JA KESTUS
HSi RUBRIIKIDESSE 8703 JA 8704 KLASSIFITSEERITUD SÕIDUKITELE
ARTIKKEL 5
Sõidukite suhtes kohaldatavate kahepoolsete kaitsemeetmete vorm
1. Käesoleva lisa kohaselt vastu võetud sõidukite kahepoolsed kaitsemeetmed hõlmavad järgmist:
a) 10-A lisas ette nähtud tollitariifide kaotamise ajakava ajutine peatamine asjaomase sõiduki puhul, või
b) asjaomase sõiduki tariifisoodustuse ajutine vähendamine, et tollimaksumäär ei ületaks väiksemat järgmistest:
i) enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär, mis kehtis sõiduki suhtes meetme võtmise ajal, ning
ii) 10-A lisas osutatud sõiduki tollimaksu baasmäär.
2. Käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud sõidukite kahepoolse kaitsemeetme võtmisel peaks lepinguosaline tagama, et säilitatakse varasemaid kaubavoogusid, mis ei kahjusta importiva lepinguosalise omamaist tootmisharu. Sõidukite suhtes kahepoolseid kaitsemeetmeid kohaldav lepinguosaline määrab kindlaks asjaomase toote impordikvoodi, mille piires saab kõnealune toode jätkuvalt kasu käesoleva lepingu alusel kindlaks määratud soodustusest. Impordikvoot ei ole väiksem kui asjaomase toote keskmine import kolmekümne kuue (36) kuu jooksul enne viimast kahtteist (12) kuud, mille jooksul koguti andmeid uurimise jaoks, et kahju kindlaks teha.
ARTIKKEL 6
Soodustuse marginaal
Sõidukite kahepoolse kaitsemeetme lõppemisel on soodustuse marginaal see, mida oleks kohaldatud selle sõiduki suhtes 10-A lisa kohase meetme puudumisel.
ARTIKKEL 7
Sõidukite suhtes kohaldatavate kahepoolsete kaitsemeetmete kestus
Sõidukite suhtes kohaldatakse kahepoolseid kaitsemeetmeid ainult selle aja jooksul, mis on vajalik kahju vältimiseks või heastamiseks ning et võimaldada omamaisel tootmisharul kohaneda. See ajavahemik, sh mis tahes ajutise meetme kohaldamise ajavahemik ei ületa 3 (kolme) aastat.
ARTIKKEL 8
Sõidukite suhtes kohaldatavate kahepoolsete kaitsemeetmete pikendamine
1. Sõidukite suhtes kohaldatavaid kahepoolseid kaitsemeetmeid võidakse pikendada ühe korra kuni kaheks aastaks, kui kooskõlas käesolevas lisas kindlaks määratud menetlustega on tehtud kindlaks, et kahju tõenäoliselt jätkuks või korduks, kui meede kõrvaldataks või seda muudetaks. Pikendatud meede ei või olla piiravam, kui see oli esialgse ajavahemiku lõpus.
2. Sõidukite kahepoolseid kaitsemeetmeid ei kohaldata uuesti sellise sõiduki impordi suhtes, mille suhtes on seda meedet varem kohaldatud, v.a juhul, kui on möödunud ajavahemik, mis võrdub poolega varasema kahepoolse kaitsemeetme kogukestusest.
D JAOTIS
UURIMINE JA LÄBIPAISTVUSMENETLUSED
ARTIKKEL 9
Uurimine
1. Kui korraldatakse uurimine, et teha kindlaks, kas suurem import on kahjustanud omamaist sõidukite tootmisharu, nagu on osutatud käesoleva lisa artiklis 2, siis hindab pädev uurimisasutus kõiki asjakohaseid objektiivseid ja arvuliselt kindlaksmääratavaid tegureid, mis mõjutavad kõnealuse tootmisharu olukorda, eelkõige asjaomase sõiduki absoluutse ja suhtelise impordi suurenemise määra ja kogust, suurema impordiga hõlmatud osa siseturust ning palgatud töötajate arvu, paigaldatud tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise, müügi, sh hindade, tootmise, tootlikkuse, kasumi ja kahjumi muutumist. See loetelu ei ole ammendav, samuti ei saa otsustamisel tingimata määravaks üks või mitu loetletud teguritest.
2. Pädev uurimisasutus näitab objektiivsete tõendite alusel, et on olemas põhjuslik seos asjaomase sõiduki suurenenud impordi ja kahju vahel. Pädev uurimisasutus hindab samuti kõiki teadaolevaid tegureid peale käesolevast lepingust tuleneva suurema soodustingimustel impordi, mis võivad samal ajal põhjustada kahju omamaisele tootmisharule. Muudest riikidest pärit asjaomaste sõidukite suurema impordi mõju ei omistata soodustingimustel toimuvale impordile.
3. Lõikes 1 osutatud kahju uurimisel peaks pädev uurimisasutus koguma andmeid vähemalt 36 (kolmekümne kuue) kuu jooksul ning see ajavahemik peaks lõppema nii lähedal uurimise algatamise taotluse esitamise ajale, kui on praktiliselt võimalik.
ARTIKKEL 10
Uurimise algatamine
1. Kui on piisavalt prima facie tõendeid, et põhjendada kõnealust algatamist, siis võidakse uurimine algatada:
a) importiva lepinguosalise samasuguse või otseselt konkureeriva sõiduki omamaise sõidukite tootmisharu või selle nimel tegutseva kutseorganisatsiooni või ettevõtjate ühenduse taotlusel või
b) ühe või enama importiva Euroopa Liidu liikmesriigi või lepingule alla kirjutanud Mercosuri riigi taotlusel.
2. Uurimise algatamise taotlus sisaldab vähemalt järgmist teavet:
a) asjaomase imporditud sõiduki nimi ja kirjeldus, tariifirubriik ja kehtiv kauba tariifne sooduskohtlemine, samuti samasuguse või otseselt konkureeriva sõiduki nimi ja kirjeldus;
b) taotluse esitanud tootjate või ühenduse nimed ja aadressid, kui see on kohaldatav;
c) kui see on mõistlikult kättesaadav, siis samasuguse või otseselt konkureeriva sõiduki kõigi teadaolevate tootjate loetelu, ning
d) tõendid selle kohta, et käesoleva lisa artikli 2 lõikes 1 sätestatud sõidukite kahepoolsete kaitsemeetmete kehtestamise tingimused on täidetud.
3. Lõike 2 punkti d otstarbel sisaldab uurimise algatamise taotlus järgmist teavet:
a) taotluse esitanud või selles nimetatud tootjate tootmismaht ning hinnang teiste teadaolevate samasuguste või otseselt konkureerivate sõidukite tootjate toodangu kohta;
b) asjaomase sõiduki koguimpordi ja kahepoolse impordi suurenemise absoluutne ja suhteline määr ning maht taotluse esitamise kuupäevale eelnenud vähemalt 36 (kolmekümne kuue) kuu pikkusel ajavahemikul, mille kohta teave on kättesaadav;
c) impordihindade tase samal ajavahemikul ning
d) kui see teave on kättesaadav, siis objektiivsed ja mõõdetavad andmed samasuguse või otseselt konkureeriva sõiduki kohta, taotluse esitanud või taotluses nimetatud ettevõtete kogutoodangu ja kogumüügi mahu kohta siseturul, inventuuride, siseturu hindade, toodangu, tootmisvõimsuse rakendamise, tööhõive, kasumi ja kahjumi, tulusate investeeringute andmete ja turuosa kohta taotluse esitamise kuupäevale eelnenud vähemalt 36 (kolmekümne kuue) kuu pikkusel ajavahemikul, mille kohta teave on kättesaadav.
ARTIKKEL 11
Konfidentsiaalne teave
Käesoleva lisa suhtes kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva lepingu artiklit 17.12.
ARTIKKEL 12
Uurimise ajakava
Käesoleva lisa suhtes kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva lepingu artiklit 17.13.
ARTIKKEL 13
Läbipaistvus
Käesoleva lisa suhtes kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva lepingu artiklit 17.14.
E JAOTIS
AJUTISED KAHEPOOLSED KAITSEMEETMED
HSi RUBRIIKIDESSE 8703 JA 8704 KLASSIFITSEERITUD SÕIDUKITELE
ARTIKKEL 14
Sõidukite suhtes kohaldatavad ajutised kahepoolsed kaitsemeetmed
1. Kriitilises olukorras, kui viivitus võib põhjustada kahju, mida oleks keeruline heastada, võib lepinguosaline pärast nõuetekohast teavitamist võtta sõidukite puhul ajutisi kahepoolseid kaitsemeetmeid, kui ta teeb eelnevalt kindlaks, et on selgeid tõendeid, mille kohaselt soodustingimustel import on suurenenud ja kõnealune import on põhjustanud kahju. Ajutist meedet ei kohaldata kauem kui 270 (kakssada seitsekümmend) päeva, selle aja jooksul täidetakse käesoleva lisa nõuded. Kui lõpliku järelduse kohaselt ei põhjustanud soodustingimustel import omamaisele tootmisharule kahju, siis makstakse ajutiste meetmete alusel sisse nõutud või kehtestatud suurem tariif või ajutine tagatis viivitamata tagasi kooskõlas asjaomase lepinguosalise riiklike õigusaktidega.
2. Sõidukite ajutist kahepoolset kaitsemeedet ei võeta Paraguay suhtes, v.a juhul, kui lõike 1 kohase esialgse tulemusena on tehtud kindlaks, et kahju põhjustab muu hulgas sõidukite soodustingimustel import Paraguayst.
F JAOTIS
AVALIK TEADE
ARTIKKEL 15
Avalik teade uurimise algatamise kohta
Käesoleva lisa suhtes kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva lepingu artiklit 17.16.
ARTIKKEL 16
Avalik teade sõidukite suhtes kahepoolsete kaitsemeetmete kohaldamise kohta
Käesoleva lisa suhtes kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva lepingu artiklit 17.17.
G JAOTIS
TEAVITAMINE JA KONSULTEERIMINE
ARTIKKEL 17
Teavitamine
Käesoleva lisa suhtes kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva lepingu artiklit 17.18.
ARTIKKEL 18
Konsultatsioonid
Käesoleva lisa suhtes kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva lepingu artiklit 17.19.
H JAOTIS
EUROOPA LIIDU ÄÄREPOOLSEIMAD PIIRKONNAD
ARTIKKEL 19
Euroopa Liidu äärepoolseimad piirkonnad
Käesoleva lisa suhtes kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva lepingu artiklit 17.20.
________________
Suurema selguse huvides olgu märgitud, et kui tariifse klassifikatsiooni muudatuse nõudega nähakse ette erand teatava grupi, rubriigi või alamrubriigi muudatusest, ei või kasutada ühtegi sellise grupi, rubriigi või alamrubriigi päritolustaatuseta materjali üksikult ega ühiselt.
Paraguayst pärit alamrubriiki 6813.89 kuuluvate toodete puhul on tootepõhine reegel ajavahemikuks kuni 8 (kaheksa) aastat alates lepingu jõustumise kuupäevast MaxNOM 55 % (EXW). Päritolureeglit kohaldatakse mutatis mutandis selle kindlaks määramisel, kas tegemist on Paraguayst pärit tootega.
Paraguayst pärit alamrubriiki 8409.91 kuuluvate toodete puhul on tootepõhine reegel ajavahemikuks kuni 8 (kaheksa) aastat alates lepingu jõustumise kuupäevast MaxNOM 55 % (EXW). Päritolureeglit kohaldatakse mutatis mutandis selle kindlaks määramisel, kas tegemist on Paraguayst pärit tootega.
Paraguayst pärit alamrubriikidesse 8512.40 ja 8512.90 kuuluvate toodete puhul on tootepõhine reegel ajavahemikuks kuni 8 (kaheksa) aastat alates lepingu jõustumise kuupäevast MaxNOM 55 % (EXW). Päritolureeglit kohaldatakse mutatis mutandis selle kindlaks määramisel, kas tegemist on Paraguayst pärit tootega.
Paraguayst pärit alamrubriikidesse 8544.30 ja 8544.49 kuuluvate toodete puhul on tootepõhine reegel ajavahemikuks kuni 8 (kaheksa) aastat alates lepingu jõustumise kuupäevast MaxNOM 55 % (EXW). Päritolureeglit kohaldatakse mutatis mutandis selle kindlaks määramisel, kas tegemist on Paraguayst pärit tootega.
Paraguayst pärit alamrubriikidesse 8708.10, 8708.21, 8708.29, 8708.40, 8708.50, 8708.80, 8708.91, 8708.92, 8708.93 ja 8708.99 kuuluvate toodete puhul on tootepõhine reegel ajavahemikuks kuni 8 (kaheksa) aastat alates lepingu jõustumise kuupäevast MaxNOM 55 % (EXW). Päritolureeglit kohaldatakse mutatis mutandis selle kindlaks määramisel, kas tegemist on Paraguayst pärit tootega.
Paraguayst pärit alamrubriiki 9401.90 kuuluvate toodete puhul on tootepõhine reegel ajavahemikuks kuni 8 (kaheksa) aastat alates lepingu jõustumise kuupäevast MaxNOM 55 % (EXW). Päritolureeglit kohaldatakse mutatis mutandis selle kindlaks määramisel, kas tegemist on Paraguayst pärit tootega.
Kui päritolukinnituse koostab eksportija artikli 11.17 lõike 1 punkti a tähenduses, kirjutatakse lünka eksportija number. Kui päritolukinnituse koostab eksportija artikli 11.17 lõike 1 punkti b tähenduses, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.
Märkida toodete päritolu: Euroopa Liit või Mercosur. Kui päritolukinnitus on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast käesoleva lepingu artikli 11.29 tähenduses, märgib eksportija selle kõnealuste toodete kõrvale selgelt tähisega „CM“ sellisel dokumendil, mille alusel kinnitus koostatakse.
EÜT L 374, 31.12.1990, lk 14.
EÜT L 84, 28.3.2002, lk 43.