EUROOPA KOMISJON
Brüssel,23.6.2021
COM(2021) 349 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: Nõukogu rakendusotsus
Belgia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta
{SWD(2021) 172 final}
LISA
1. JAGU. TAASTE- JA VASTUPIDAVUSKAVAGA ETTE NÄHTUD REFORMID JA INVESTEERINGUD
1. Reformide ja investeeringute kirjeldus
A. KOMPONENT 1.1. Renoveerimine
Belgia taaste- ja vastupidavuskava selles osas keskendutakse era- ja avaliku sektori hoonete renoveerimisele. Komponendi peamine eesmärk on renoveerida olemasolevad hooned ning muuta need energia- ja ressursitõhusamaks. Need hõlmavad eelkõige üldkasutatavaid hooneid, sotsiaaltaristut ja elamuid ning üldisemas plaanis energiatõhususe seisukohast vähem toimivaid hooneid. Seetõttu aitab see komponent energiaarvete vähendamise kaudu vähendada kasvuhoonegaaside heidet, suurendada tööhõivevõimalusi ja säästva ehituse kasvu ning sotsiaalset vastupanuvõimet.
See komponent aitab kaasa riigipõhise soovituse 2019.3 täitmisele, kutsudes Belgiat üles keskenduma investeeringutega seotud majanduspoliitikas muu hulgas vähese CO2-heitega majandusele üleminekule ja energiasüsteemi ümberkujundamisele.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
A.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform R-1.01. Flandria piirkonna täiustatud energiatoetuste kava
Meede koosneb mitmest reformi- ja investeerimisosameetmest, mille üldeesmärk on pakkuda tõhusamaid renoveerimisstiimuleid ja kiirendada erasektori investeeringuid Flandria energiatõhususse: i) energiatõhususe ja taastuvenergia toetuste ning eluaseme kvaliteedi parandamise toetuste reform sihtrühmade kaupa, mis integreeritakse ühte skeemi. Uus ühtne kontaktpunkt, kasutajasõbralik ja läbipaistev süsteem on kättesaadav alates 2022. aastast ning eeldatavasti toetab see 202 000 eluaseme energiatõhusat renoveerimist; ii) energiamärgise süsteemi läbivaatamine, mis peaks toetama 8400 eluruumi energiatõhusat renoveerimist; iii) lammutamis- ja rekonstrueerimistoetuse kehtestamine, mis täiendab föderaalset vähendatud käibemaksu kava, mis peaks toetama 1760 eluruumi rekonstrueerimist; iv) soojuspumpade, elektrikatelde, elektrisalvestiga kütteseadmete ja koduakude aruka juhtimise renoveerimise toetuskava läbivaatamine, mis peaks toetama 8400 majapidamist. Kõik selle reformi aspektid jõustuvad hiljemalt 1. aprillil 2022.
Reform R-1.02. Pealinna Brüsseli piirkonna täiustatud energiatoetuste kava
Reform hõlmab energiapreemiate ja eluaseme renoveerimise lisatasude reformimist ja ühendamist ühtseks piirkondlikuks mehhanismiks üksikisikute jaoks alates 2022. aastast. Tänu ühtsele süsteemile on kodanikel selgem ülevaade summast, millele neil on õigus renoveerimistöödeks, ning nad näevad ette halduskorra lihtsustamise, et saada rahalist toetust piirkondlike lisatasude kaudu. Ainult üks piirkondlik veebiportaal teavitab taotlejaid saadaolevatest lisatasudest ja kodanikele on ette nähtud üks ühtne digitaalne menetlus. Investeeringuga loodetakse toetada 3717 energiatõhusat renoveerimist.
Määrus, millega reformitakse pealinna Brüsseli piirkonna elamute ja eramajade renoveerimise energiatoetuskavasid, jõustub 31. märtsiks 2022.
Reform R-1.03. Saksakeelse kogukonna täiustatud energiatoetuste kava
Meetmega kehtestatakse uus energiatoetuste süsteem saksakeelses kogukonnas alates 2021. aasta juulist. Boonusprojekti eesmärk on eelkõige stimuleerida energiasäästumeetmete rakendamist ja süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamist olemasolevates elamutes saksakeelses kogukonnas. Reformi eesmärk on eristada väikesemahulisi töid, mis võimaldavad lihtsustatud juurdepääsu boonustele, ja suuri töid, mis nõuavad üksikasjalikumaid haldusmenetlusi. Investeeringutega loodetakse toetada 815 keskmist kuni väga energiatõhusat renoveerimist. Määrus, millega reformitakse saksakeelse kogukonna elamute ja eramajade renoveerimise energiatoetuskavasid, jõustub 31. märtsiks 2022.
Investeering 1A era- ja sotsiaalelamute renoveerimisse (I-1A)
Investeeringu eesmärk on stimuleerida era- ja sotsiaalelamute energiatõhusat renoveerimist. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2025. Investeering koosneb järgmisest kuuest allmeetmest:
·Investeering I-1.01. „Sotsiaaleluruumide renoveerimine“ Flandria piirkonnas
·Investeering I-1.02. „Sotsiaaleluruumide renoveerimine“ pealinna Brüsseli piirkonnas
·Investeering I-1.03. „Sotsiaaleluruumide renoveerimine“ saksakeelses kogukonnas
·Reformi R-1.01 investeeringute osa. Flandria piirkonna täiustatud energiatoetuste kava
·Reformi R-1.02 investeeringute osa. Pealinna Brüsseli piirkonna täiustatud energiatoetuste kava
·Reformi R-1.03 investeeringute osa. Saksakeelse kogukonna täiustatud energiatoetuste kava
Investeering I-1.01. „Sotsiaaleluruumide renoveerimine“ Flandria piirkonnas
Meetme eesmärk on ergutada ja kiirendada sotsiaaleluruumide energiatõhusamaks renoveerimist, suurendades Flaami kliimafondi toetust sotsiaalelamuettevõtetele ja Flaami eluasemefondile. Taaste- ja vastupidavusrahastu raames antav rahastus peaks võimaldama ligikaudu 4050 sotsiaaleluasemeüksusel saada toetust hoonete energiatõhusamaks renoveerimiseks. Lisaks suurendab Flandria piirkond 2021. aastal 250 miljoni euro võrra Flandria sotsiaaleluasemeettevõttele (Vlaamse Maatschappij voor Sociaal Wonen) sooduslaenu andmise luba, et võimaldada tal renoveerimist kiirendada.
Investeering I-1.02. „Sotsiaaleluruumide renoveerimine“ pealinna Brüsseli piirkonnas
Meede seisneb Brüsselis 1711 sotsiaalelamu renoveerimise rahastamises, mille tulemusel väheneb tarbitud energia 53 % ja CO2-heide hinnanguliselt 4452 tonni aastas. Projekt hõlmab 15 ehitustööde riigihankelepingute avaldamist, sõlmimist ja täitmist Brüsseli sotsiaalelamuehitusettevõtte (Société du Logement de la Région de Bruxelles-Capitale) poolt.
Investeering I-1.03. „Sotsiaaleluruumide renoveerimine“ saksakeelses kogukonnas
Meetme raames toetatakse hinnanguliselt 509 sotsiaaleluasemeüksuse mitmeaastast renoveerimisprogrammi, mis moodustab ligikaudu kolmandiku saksakeelse kogukonna sotsiaaleluruumide koguarvust. Meetmega toetatakse saksakeelse kogukonna omakapitali osalust sotsiaalelamuettevõttes „Öffentliche Wohnungsbaugesellschaft Ostbelgien“, mis võimaldab ellu viia sotsiaalelamutesse investeerimise programmi, eelistades kõige pakilisemaid töid.
Investeering 1B „Avalike hoonete renoveerimine“ (I-1B)
Investeeringu eesmärk on renoveerida avalikke hooneid ja parandada nende energiatõhusust. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2026. Investeering koosneb järgmisest üheksast allmeetmest:
·Investeering I-1.04. „Avalike hoonete renoveerimine“ föderaaltasandil
·Investeering I-1.05. „Avalike hoonete renoveerimine“ Flandria piirkonnas
·Investeering I-1.06. „Avalike hoonete renoveerimine“ Vallooni piirkonnas
·Investeering I-1.07. „Avalike hoonete renoveerimine – kohalikud omavalitsused ja sport“ Vallooni piirkonnas
·Investeering I-1.08. „Avalike hoonete renoveerimine“ pealinna Brüsseli piirkonnas
·Investeering I-1.09. „Avalike hoonete renoveerimine – koolid“ prantsuskeelses kogukonnas
·Investeering I-1.10. „Avalike hoonete renoveerimine – sport ja IPPJ (Institutions Publiques de Protection de la Jeunesse)“ prantsuskeelses kogukonnas
·Investeering I-1.11. „Avalike hoonete renoveerimine – ülikoolid“ prantsuskeelses kogukonnas
·Investeering I-1.12. „Avalike hoonete renoveerimine – kultuur“ prantsuskeelses kogukonnas
Investeering I-1.04. „Avalike hoonete renoveerimine“ föderaaltasandil
Investeerimismeede seisneb Brüsseli börsi ajaloolise hoone renoveerimises, mis toob kaasa selle energiatõhususe olulise paranemise eesmärgiga luua uus majandus-, turismi- ja sotsiaalkultuuriline keskus. Hoone hinnanguline kogupindala on ligikaudu 12 000 m² (sealhulgas kelder ja muistis). Hoone on ette nähtud ajutiste näituste ja ürituste ning Belgia õllepruulimise traditsioonide püsinäituse (Belgian Beer World) korraldamiseks ülemistel korrustel.
Investeering I-1.05. „Avalike hoonete renoveerimine“ Flandria piirkonnas
Investeerimismeede seisneb investeeringute suurendamises hoonete renoveerimisse, et kiirendada avalike hoonete energiatõhusat renoveerimist. Toetust antakse Flaami energiaettevõtte (Vlaams Energiebedrijf) kaudu, mis tegutseb energiaga seotud teenuste valdkonnas keskse hankijana ja muude avalike teenuste osutajana (eelkõige keskvalitsusele). Meede hõlmab i) otseseid toetusmeetmeid energiatõhusate tööde vormis ja ii) kaudseid toetusmeetmeid, nagu energiaauditid. Meetme tulemusena renoveeritakse hinnanguliselt 86 711 m² ulatuses avalike hoonete pinda.
Investeering I-1.06. „Avalike hoonete renoveerimine“ Vallooni piirkonnas
Investeerimismeetme eesmärk on luua uuenduslik renoveerimise hõlbustamise süsteem, mis hõlmab vajalikke kaasnevaid meetmeid, et renoveerida täielikult 750–1000 üldkasutatavat hoonet Vallooni piirkonnas (mis vastab hinnanguliselt 300 000 m² suurusele pinnale). Selleks kohandatakse olemasolevat UREBA toetuskava aastatel 2021–2026, et veelgi hõlbustada täielikku renoveerimist. Toetus hõlmab üksnes energiasäästuinvesteeringuid 375 miljoni euro suurusest koguinvesteeringust.
Investeering I-1.07. „Avalike hoonete renoveerimine – kohalikud omavalitsused ja sport“ Vallooni piirkonnas
Meetme eesmärk on parandada i) kohalike omavalitsuste avalike hoonete ja ii) Vallooni piirkonna sporditaristu energiatõhusust. Toetust antakse konkursi kaudu, mis on avatud kohalikele omavalitsustele ja abikõlblikele spordistruktuuridele. Meetme tulemusena renoveeritakse eeldatavasti 30. juuniks 2026 kohalike omavalitsuste avalike hoonete hinnanguline kogupindala 202 359 m², millega saavutatakse keskmiselt primaarenergia nõudluse vähenemine vähemalt 30 % ning 84 122 m² sporditaristud.
Investeering I-1.08. „Avalike hoonete renoveerimine“ pealinna Brüsseli piirkonnas
Investeerimismeede koosneb kahest osast: i) ühtse kontaktpunkti loomine (haldab Brüsseli piirkonna elektri- ja gaasijaotusvõrgu operaator SIBELGA avaliku teenuse osutamise kohustuse alusel), et hõlbustada ja kiirendada Brüsselis asuvate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste avalike hoonete täielikku energiaalast renoveerimist; ii) energiatoetused valitud riiklikele renoveerimistöödele. Meetme eesmärk on hõlmata kõiki avalike hoonete kasutusviise ja renoveerida 30. juuniks 2026 hinnanguliselt 34 000 m² suurune kogupindala, vähendades primaarenergia nõudlust keskmiselt vähemalt 30 %. Elektrienergia määrus, millega määratakse kindlaks Sibelga avaliku teenuse osutamise ülesanne, sealhulgas Brüsselis toimuva avalike hoonete renoveerimise ühtse kontaktpunkti käitamine, jõustub 1. veebruariks 2022.
Investeering I-1.09. „Avalike hoonete renoveerimine – koolid“ prantsuskeelses kogukonnas
Investeerimismeetmega i) toetatakse prantsuskeelse kogukonna omanduses olevate koolihoonete investeerimiskava ja ii) projektikonkursi kaudu toetust prantsuskeelse kogukonna toetatavatele haridusvõrgustikele kuuluvate koolihoonete renoveerimiseks. Eeldatav ehitus- ja renoveerimistööde kogueesmärk 30. juuniks 2026 on 320 709 m², mis põhineb kergel, keskmisel ja täielikul renoveerimisel ning lammutustöödel ja rekonstrueerimisel.
Investeering I-1.10. „Avalike hoonete renoveerimine – sport ja IPPJ (Institutions Publiques de Protection de la Jeunesse)“ prantsuskeelses kogukonnas
Selle investeerimismeetmega toetatakse i) sporditaristu renoveerimist ja ii) noortele mõeldud rajatiste (Institutions Publiques de Protection de la Jeunesse – IPPJ) renoveerimist. 30. juuniks 2026 on kavas renoveerida kokku 30 150 m², millega saavutatakse primaarenergia nõudluse vähenemine keskmiselt vähemalt 30 %.
Investeering I-1.11. „Avalike hoonete renoveerimine – ülikoolid“ prantsuskeelses kogukonnas
Investeerimismeetme eesmärk on pärast projektikonkurssi renoveerida prantsuskeelse kogukonna aegunud ja vähese energiatõhususega ülikoolihooned. Meetme eesmärk on renoveerida 34 000 m² ja vähendada primaarenergia nõudlust keskmiselt vähemalt 30 %.
Investeering I-1.12. „Avalike hoonete renoveerimine – kultuur“ prantsuskeelses kogukonnas
Investeerimismeetme eesmärk on avalike kultuurihoonete energiatõhusam renoveerimine prantsuskeelses kogukonnas. Meede koosneb kahest osast: i) prantsuskeelse kogukonna kultuuritaristu energiatõhusamaks muutmine ja ii) toetuse andmine projektikonkursside kaudu selliste kultuuritaristute energiatõhusamaks renoveerimise projektidele, mis ei kuulu prantsuse kogukonnale (näiteks kohalikele omavalitsustele kuuluv taristu). Meede võimaldab hinnanguliselt renoveerida 51 290 m² suurust pinda, millest 29 225 m² puhul väheneb primaarenergia nõudlus keskmiselt vähemalt 30 % (7000 m² punkti i) ja 22 225 m² punkti ii) puhul).
Investeering I-1.13. „Renolab: renoveerimislabor“ pealinna Brüsseli piirkonnas
Investeerimismeede koosneb kahest üksteist täiendavast mehhanismist, mille eesmärk on näidata innovaatilist, ringluspõhist ja säästvat energiatõhusat renoveerimist Brüsselis: i) projektikonkurss katseprojektide toetamiseks ja ii) projektikonkurss Brüsseli hoonete jätkusuutlikuks ja eeskujulikuks renoveerimiseks, keskendudes kas uuenduslike kontseptsioonide rahastamisele või uuenduslikele ja eeskujulikele renoveerimistöödele. Meetmega toetataks kokku hinnanguliselt 25 katseprojekti, 50 projektikontseptsiooni ja hinnanguliselt 20 000 m² suurust pinda, mida renoveeritakse rahalise toetuse kaudu eeskujulikele renoveerimistöödele. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. märtsiks 2024.
A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
1 |
Flandria piirkonna täiustatud energiatoetuste kava (R-1.01) |
Eesmärk |
Paremad energiatoetuste kavad Flandrias |
Avaldamine ametlikus väljaandes |
– |
– |
– |
1. kv |
2022 |
Uue määruse vastuvõtmine Flaami valitsuse/parlamendi poolt: vaadata läbi energiamärgiste süsteem, vaadata läbi elamute ja eramajade renoveerimise toetuskavad, võtta kasutusele toetused eramajade lammutamiseks ja rekonstrueerimiseks ning võtta kasutusele nutijuhtimisseadmete ja koduakude toetused; koos tõhusamate stiimulite pakkumine erasektori energiatõhususse tehtavate investeeringute kiirendamiseks. |
|
2 |
Pealinna Brüsseli piirkonna täiustatud energiatoetuste kava (R-1.02) |
Eesmärk |
Energiatoetuste kavasid käsitleva uue määruse jõustumine Brüsselis |
Seaduse säte, mis viitab uue määruse jõustumisele |
– |
– |
– |
1. kv |
2022 |
Pealinna Brüsseli piirkonna elamute ja eramajade energiatoetuskavade reformi käsitleva määruse jõustumine |
|
3 |
Saksakeelse kogukonna täiustatud energiatoetuste kava (R-1.03) |
Eesmärk |
Energiatoetuste kavasid käsitleva uue määruse jõustumine saksakeelses kogukonnas |
Seaduse säte, mis viitab uue määruse jõustumisele |
– |
– |
– |
1. kv |
2022 |
Saksakeelse kogukonna elamute ja eramajade energiatoetuskavade reformi käsitleva määruse jõustumine |
|
4 |
Avalike hoonete renoveerimine (I-1.06) |
Eesmärk |
Energiatoetuste kavasid käsitleva uue määruse jõustumine Valloonias |
Seaduse säte, mis viitab uue määruse jõustumisele |
– |
– |
– |
1. kv |
2022 |
Valloonia avalike hoonete renoveerimise kava UREBA reformi käsitleva määruse jõustumine |
|
5 |
Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (I-1A) |
Siht |
Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (1. etapp) |
Eluruumid |
0 |
64 140 |
2. kv |
2023 |
63 776 elamu (era- ja sotsiaalelamud) renoveerimine energiatoetuste abil, et saavutada primaarenergia nõudluse vähenemine kooskõlas kliimamärgistamise nõuetega. |
|
|
6 |
Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (I-1A) |
Siht |
Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (2. etapp) |
|
Eluruumid |
64 140 |
132 028 |
2. kv |
2024 |
131 664 elamu (era- ja sotsiaalelamud) renoveerimine energiatoetuste abil, et saavutada primaarenergia nõudluse vähenemine kooskõlas kliimamärgistamise nõuetega. |
|
7 |
Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (I-1A) |
Siht |
Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (3. etapp) |
Eluruumid |
132 028 |
200 264 |
2. kv |
2025 |
199 899 elamu (era- ja sotsiaalelamud) renoveerimine energiatoetuste abil, et saavutada primaarenergia nõudluse vähenemine kooskõlas kliimamärgistamise nõuetega. |
|
|
8 |
Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (I-1A) |
Eesmärk |
Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (4. etapp) |
Aruanne renoveerimistööde täieliku eelarve täitmise kohta esitatud |
2. kv |
2026 |
Sotsiaalelamute renoveerimine Flandria sotsiaalelamuid haldavate ettevõtjate poolt vastavalt märgistamisnõuetele, mida rahastatakse 250 miljoni euro ulatuses laenudena. |
|||
|
9 |
Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (1-1A) |
Siht |
Toetused koduakudele ja nutijuhtimisseadmetele Flandrias |
Toetusi antud |
0 |
8460 |
2. kv |
2023 |
8460 toetuse andmine kodumajapidamistele koduakude ja nutijuhtimisseadmete jaoks Flandrias alates 2021. aasta teisest kvartalist. |
|
|
10 |
„Renolab: renoveerimislabor“ pealinna Brüsseli piirkonnas (I-1.13) |
Eesmärk |
Renoveerimisprojektide tutvustamiseks lepingute sõlmimine |
Valitsuse otsus anda toetusi Renolabi projektidele |
– |
– |
– |
1. kv |
2024 |
Lepingute sõlmimine – valitsuse vastu võetud otsus 75 katse- ja kontseptsiooniprojekti kohta, mis on seotud energiatõhususe ja renoveerimise eeskujulike tavadega ning 20 000 m² suurust põrandapinda hõlmavate projektide rakendamisega (Renolab). |
|
11 |
Avalike hoonete renoveerimine (I-1B) |
Elektrimääruse kohandamine, et võtta kasutusele renoveerimise ühtne kontaktpunkt |
Elektrimääruse avaldamine ametlikus väljaandes |
1. kv |
2022 |
Elektrienergia määruse, millega määratakse kindlaks Sibelga avaliku teenuse osutamise ülesanne, sealhulgas Brüsselis toimuva avalike hoonete renoveerimise ühtse kontaktpunkti käitamine, vastuvõtmine parlamendi poolt. |
||||
|
12 |
Avalike hoonete renoveerimine (I-1B) |
Siht |
Avalike hoonete renoveerimine (1. etapp) |
m² |
0 |
523 852 |
2. kv |
2024 |
523 852 m² ulatuses avalike hoonete renoveerimine, et vähendada primaarenergia nõudlust kooskõlas kliimamärgistamise nõuetega. |
|
|
13 |
Avalike hoonete renoveerimine (I-1B) |
Siht |
Avalike hoonete renoveerimine (2. etapp) |
m² |
523 852 |
650 097 |
2. kv |
2025 |
650 097 m² ulatuses avalike hoonete renoveerimine, et vähendada primaarenergia nõudlust kooskõlas kliimamärgistamise nõuetega. |
|
|
14 |
Avalike hoonete renoveerimine (I-1B) |
Siht |
Avalike hoonete renoveerimine (3. etapp) |
m² |
650 097 |
1 121 342 |
2. kv |
2026 |
1 121 342 m² ulatuses avalike hoonete renoveerimine, et vähendada primaarenergia nõudlust kooskõlas kliimamärgistamise nõuetega. |
|
B. KOMPONENT 1.2. Kujunemisjärgus energiatehnoloogiad
Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on anda tugev tõuge tehnoloogilisele arengule, et toetada energiasüsteemi ümberkujundamist CO2- heite edasiseks vähendamiseks, pannes rõhku süsteemide integreerimisele ja tööstuse CO2-heite vähendamisele.
See komponent aitab kaasa riigipõhise soovituse 2019.3 täitmisele, kutsudes Belgiat üles keskenduma investeeringutega seotud majanduspoliitikas muu hulgas vähese CO2-heitega majandusele ja energiale üleminekule ning teadusuuringutele ja innovatsioonile, samuti riigipõhisele soovitusele 2020.3, et kiirendada küpsete avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
B.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform R-1.04 „Föderaaltasandi H2 ja CO2 turgude reguleeriv raamistik“
Reform koosneb vajalikest sammudest, et võimaldada õigusaktide läbivaatamist, mille eesmärk on kehtestada üksikasjalikum reguleeriv raamistik H2 ja CO2 turgude toimimiseks, hõlmates selliseid teemasid nagu järelevalve, mittediskrimineeriv juurdepääs ülekandevõrkudele ja võrgule juurdepääsutasude kehtestamine. Reformiga loodetakse selgitada föderaalsete ja piirkondlike ametiasutuste pädevust. Uus gaasiseadus jõustub 31. märtsil 2022.
Investeering I-1.14 „Föderaaltasandi H2 ja CO2 tuumik“
Meede koosneb kahest osast: 1) vesinikutranspordivõrgu arendamine, keskendudes peamiselt Flandria (Antwerpen, Gent), Valloonia (Hainaut, Liège) ja Brüsseli peamistele tööstusklastritele. Rakendatavad projektid määratakse kindlaks turuvajaduste kinnitamise alusel ja need moodustavad osa kavandatavast piiriülesest üleeuroopalist huvi pakkuvast tähtsast projektist vesiniku valdkonnas; 2) Flandria (Antwerpen, Gent) ja Valloonia (Hainaut, Liège ning Sambre ja Meuse’i org) peamistes tööstusklastrites esialgse CO2 transpordivõrgu ja terminaliüksuste arendamine, mis on avatud kõigile turuosalistele.
Järgmised kolm meedet föderaalsel, Flandria ja Valloonia tasandil keskenduvad vesinikule ülemineku tööstuslikule väärtusahelale.
Investeering I-1.15 „Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel“ föderaaltasandil
Föderaalmeetmega edendatakse mitmesuguseid näidisprojekte, mis on seotud vesiniku tootmise ja kasutamisega föderaalvalitsuse pädevuses. Eesmärk on stimuleerida suure potentsiaaliga uuenduslikke projekte, et kiirendada energiasüsteemi ümberkujundamist nii, et need saavutaksid küpsuse ja laieneksid kaubandusliku kasutamise valdkonda. Projektid valitakse välja pakkumismenetluse teel, mis hõlmab keskkonnahoidliku ja vähese süsinikdioksiidiheitega vesiniku tootmise näidistehaseid ning vesiniku kasutamist näiteks laevades, kui projektid kuuluvad föderaalvalitsuse pädevusse. Keskkonnahoidliku ja vähese süsinikdioksiidiheitega vesiniku tootmise näidisjaamade puhul on konkurss avatud kõikidele tehnoloogialahendustele, mille protsessiheide on null, nagu taastuvelektril töötav elektrolüüs või metaani pürolüüs.
Investeering I-1.16 „Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel“ Flandria piirkonnas
Selle meetme eesmärk on toetada investeeringute ja projektide rahastamise kaudu üleminekut jätkusuutlikule vesinikutööstusele Flandrias. Suures osas toetatakse rahastamisega projektide portfelli, mille eesmärk on arendada vesiniku tootmisele, transpordile, säilitamisele ja sellega seotud rakendustele suunatud tööstuslikku väärtusahelat, nagu piiriülene kavandatav laiem üleeuroopalist huvi pakkuv tähtis projekt, 1 mille lahutamatuks osaks see on. Lisaks üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide portfellile on hõlmatud ka vesinikule keskenduvad lisaprojektid, peamiselt nii teadus- ja arendustegevuse kui ka investeerimisprojektide valdkonnas.
Investeering I-1.17 „Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel“ Vallooni piirkonnas
Selle Vallooni piirkonna meetme eesmärk on vähendada tööstus-, transpordi- ja ehitussektori CO2-jalajälge projektide rahastamise ja investeeringute kaudu. See koosneb mitmest sidusast allprojektist (peamiselt teadus- ja arendustegevuse ning esimese tööstusarengu valdkonnas), mis hõlmavad kogu keskkonnahoidliku vesiniku tootmise väärtusahelat, samuti vesiniku eri rakenduste arendamist energiakandjana ja seadmete (näiteks mootorite) kohandamist, mis võimaldavad vesiniku kasutamist ja väärtustamist. See projekt jagatakse kolmeks eraldi osaks, millest üks on osa kavandatavast piiriülesest üleeuroopalist huvi pakkuvast tähtsast projektist 2 vesiniku valdkonnas. Teine osa hõlmab (teadus- ja arendustegevuse) projekte, mis keskenduvad vesinikupaakidele ja kütuseelementidele. Kolmas osa toetab keskkonnahoidliku vesiniku tootmise, transpordi ja kasutamise protsesside integreerimist nii tööstus- kui ka transpordisektoris.
Investeering I-1.18 „Vähese CO2-heitega tööstuse arendamine“ Vallooni piirkonnas
Investeerimismeetmega edendatakse mitmesuguseid projekte, mille eesmärk on vähendada energiatarbimisest ja tööstusprotsessidest tulenevat CO2-heidet. Seda rakendatakse teadus- ja arendustegevuse projektikonkursside kaudu, mille eesmärk on viia tehnoloogiad (tööstuseelsete) näidis- või katseversioonide tasemele järgmistes valdkondades: tööstusprotsesside elektrifitseerimine, vesiniku tootmine elektrolüüsi või metaani pürolüüsi teel, vesiniku otsene kasutamine tööstuslikes rakendustes, CO2 heitkoguste kogumine ja kontsentreerimine ning ammoniaagi tootmise protsesside dekarboniseerimine.
Investeering I-1.19 „Energiaülemineku teadusplatvorm“ Vallooni piirkonnas
See meede seisneb investeeringutes paljudesse suurtesse teadus- ja arendustegevuse rajatistesse ja -seadmetesse, millest saavad kasu prantsuskeelsed ülikoolid, kes soovivad luua interdistsiplinaarse (ja „tehnoloogilise“) koostööplatvormi, et töötada välja keerukaid energiasüsteeme käsitlevad teadusmeetmed. Käesoleva meetmega hõlmatud tehnoloogiad on seotud järgmiste valdkondadega: taastuvenergia ja vähese süsinikdioksiidiheitega energia tootmine; energia tootmine, muundamine ja salvestamine; CO2 kogumine ja väärtustamine; ratsionaalne energiakasutus hoonetes ja liikuvuses; elektrivõrgu käitamine.
Investeering I-1.20 „Taastuvenergia abil toodetud soojuse võrgud“ Flandria piirkonnas
Investeerimismeetme eesmärk on toetada soojusvõrkude arendamist, et vallandada rohelise soojuse ja heitsoojuse potentsiaal. Investeerimistoetuse projektikonkursid peaksid toimuma kaks korda aastas. Projektikonkursside eesmärk on valida välja projektid, mille eesmärk on suurendada rohelise soojuse tootmist või parandada jääksoojuse kasutamist (ja seega vähendada fossiilkütuste kasutamist). Konkursikutsed peaksid võimaldama investoritel saada toetust, millega tagatakse, et soojusvõrku tehtavate esialgsete suurte investeeringute kulud kaetakse osaliselt.
Investeering I-1.21 – „Avamere energiasaar“ föderaaltasandil
Selle investeerimismeetme eesmärk on arendada Põhjamere Belgia osas välja mitmeotstarbeline avamere energiakeskus (edaspidi „energiasaar“). Selle energiakeskuse rajamisel on kolm peamist eesmärki. Esiteks võimaldab see ühendada 2,1 GW tulevast avamere tuuleenergiat maismaa elektrivõrku. Teiseks aitab see integreerida ja importida rohkem taastuvenergiat Põhjameres ja selle ümbruses, ühendades end teiste riikide või piirkondadega, ning toota „rohelisi molekule“ (nt vesinik). Kolmandaks eeldatakse, et see toimib avameretegevuse ja muude avalike eesmärkide (nt 5G antennide või radarseadmete majutamine) tegevus- ja hooldusbaasina.
B.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
||||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
|||||||
|
15 |
H2 ja CO2 turgu reguleeriv raamistik (R-1.04) |
Eesmärk |
Uue gaasiseaduse ja sellega seotud määruste jõustumine, et võimaldada H2 ja CO2 turu arengut |
Uue gaasiseaduse ja kõigi sellega seotud määruste avaldamine (ametlik väljaanne) |
1. kv |
2022 |
Uue gaasiseaduse ja kõigi sellega seotud määruste jõustumine, et: -võimaldada H2 ja CO2 turu arengut, -käsitleda selliseid teemasid nagu järelevalve, mittediskrimineeriv juurdepääs ja tariifid. |
||||
|
16 |
H2 ja CO2 tuumik (I-1.14) |
Eesmärk |
H2 ja CO2 tuumiktaristu investeerimiskava vastuvõtmine. |
Investeerimiskava „H2 ja CO2 tuumik“ vastuvõtmine föderaalvalitsuse poolt |
1. kv |
2022 |
Pärast konsulteerimist pädeva reguleeriva asutusega (CREG) võttis föderaalvalitsus vastu investeerimiskava „H2 ja CO2 tuumik“, mis põhineb turuvajadustel arendada välja esimesed klastrid H2 ja CO2 põhiprojektide jaoks. Investeerimiskava sisaldab kavandatud projektide valikut, mis vastab järgmistele tingimustele: (DNSH tingimused) H2 torujuhtmete puhul peavad olema täidetud: 1. Vesinikule pühendatud uute ülekande- ja jaotusvõrkude ehitamine või käitamine (selles punktis hõlmab see ka olemasolevate spetsiaalsete vesinikutorustike laiendamist ja neisse torujuhtmetesse tehtud muudatusi, et tagada rohkem ühenduspunkte ja avatud juurdepääsu metoodika); 2. Olemasolevate maagaasivõrkude ümberehitamine 100 % vesiniku jaoks; (DNSH tingimused) CO2 torujuhtmete puhul peavad olema täidetud: 1. Käitisest, kuhu CO2 kogutakse, sissejuhtimiskohta transporditav CO2 ei põhjusta CO2 lekkeid rohkem kui 0,5 % ulatuses transporditava CO2 massist. 2. CO2 tarnitakse püsivasse CO2 säilitamiskohta, mis vastab kõnealuse lisa punktis 5.12 sätestatud CO2 maa-aluse geoloogilise säilitamise kriteeriumidele; või muudele transpordiliikidele, mis viivad kõnealustele kriteeriumidele vastava alalise CO2 säilitamiskohani. 3. Rakendatakse asjakohaseid lekketuvastussüsteeme ja kehtestatud on seirekava ning aruannet kontrollib sõltumatu kolmas isik. 4. Kui paigaldatakse varasid, mis suurendavad paindlikkust ja parandavad olemasoleva võrgu haldamist, on käitis rahastamiskõlblik. |
||||
|
17 |
H2 ja CO2 tuumik (I-1.14) |
Siht |
Torujuhtme ehitamine ja käitamine 150 km ulatuses H2 ja CO2 jaoks |
Projekti lõpparuanne kiideti heaks |
km |
0 |
150 |
2. kv |
2026 |
150 km torujuhtme ehitamine ja käitamine H2 ja CO2 jaoks (või muude gaaside transportimiseks seni kasutatud torujuhtmete ümberehitamine). (DNSH tingimused) H2 torujuhtmete puhul peavad olema täidetud: 1. Vesinikule pühendatud uute ülekande- ja jaotusvõrkude ehitamine või käitamine (selles punktis hõlmab see ka olemasolevate spetsiaalsete vesinikutorustike laiendamist ja neisse torujuhtmetesse tehtud muudatusi, et tagada rohkem ühenduspunkte ja avatud juurdepääsu metoodika); 2. olemasolevate maagaasivõrkude ümberehitamine 100 % vesiniku jaoks; (DNSH tingimused) CO2 torujuhtmete puhul peavad olema täidetud: 1. Käitisest, kuhu CO2 kogutakse, sissejuhtimiskohta transporditav CO2 ei põhjusta CO2 lekkeid rohkem kui 0,5 % ulatuses transporditava CO2 massist. 2. CO2 tarnitakse püsivasse CO2 säilitamiskohta, mis vastab kõnealuse lisa punktis 5.12 sätestatud CO2 maa-aluse geoloogilise säilitamise kriteeriumidele; või muudele transpordiliikidele, mis viivad kõnealustele kriteeriumidele vastava alalise CO2 säilitamiskohani. 3. Rakendatakse asjakohaseid lekketuvastussüsteeme ja kehtestatud on seirekava ning aruannet kontrollib sõltumatu kolmas isik. 4. Kui paigaldatakse varasid, mis suurendavad paindlikkust ja parandavad olemasoleva võrgu haldamist, on käitis rahastamiskõlblik. |
|
|
18 |
Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.15) |
Eesmärk |
Lepingute sõlmimine pakkumismenetluse raames |
Kirjalik teade edukatele kandidaatidele sõlmitud lepingute kohta |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Lepingute sõlmimine pakkumismenetluse „Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel“ (föderaaltasandil) raames. Projektid valitakse välja pakkumismenetluse teel, mis hõlmab saastevaba vesiniku tootmise näidistehaseid ning vesiniku kasutamist näiteks laevades, kui projektid kuuluvad föderaalvalitsuse pädevusse. Saastevaba vesiniku tootmise näidisjaamade puhul on konkurss avatud kõikidele tehnoloogialahendustele, mille protsessiheide on null, nagu taastuvelektril töötav elektrolüüs või pürolüüs. Teadusuuringute ja innovatsiooni projektide pakkumiskutse peab vastama järgmistele tingimustele: - teadusuuringud ja innovatsioon keskenduvad üksnes või peamiselt vähese mõjuga valikutele (nt taastuvvesiniku tootmine või muud heitevabad keskkonnauuendused) või - teadusuuringud ja innovatsioon on pühendunud klassi parima tehnoloogia täiustamisele (näiteks tehnoloogiad, mille mõju on praegu kõige piiratum (kuid mitte null/väike)) ning rakendatakse asjakohaseid kõrvalmeetmeid, et vältida seotuse mõju (meetmed, mis võimaldavad vähese mõjuga tehnoloogiate kasutuselevõttu või nende arendamist) või - teadusuuringute ja innovatsiooni protsessi tulemused on rakendustasandil tehnoloogiliselt neutraalsed (st neid võib kohaldada kõigi olemasolevate tehnoloogiate suhtes); - projektides kasutatav elektrienergia on keskkonnahoidlik (nt taastuvenergiaallikate kasutamine) või põhineb keskkonnahoidlikel elektrienergia ostulepingutel. |
|
|
19 |
Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.15) |
Eesmärk |
Lepingute sõlmimine teise pakkumismenetluse raames |
Kirjalik teade edukatele kandidaatidele sõlmitud lepingute kohta |
|
|
|
2. kv |
2023 |
Lepingute sõlmimine teise pakkumismenetluse „Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel“ (föderaaltasandil) raames. Projektid valitakse välja pakkumismenetluse teel, mis hõlmab saastevaba vesiniku tootmise näidistehaseid ning vesiniku kasutamist näiteks laevades, kui projektid kuuluvad föderaalvalitsuse pädevusse. Saastevaba vesiniku tootmise näidisjaamade puhul on konkurss avatud kõikidele tehnoloogialahendustele, mille protsessiheide on null, nagu taastuvelektril töötav elektrolüüs või pürolüüs. Teadusuuringute ja innovatsiooni projektide pakkumiskutse peab vastama järgmistele tingimustele: - teadusuuringud ja innovatsioon keskenduvad üksnes või peamiselt vähese mõjuga valikutele (nt taastuvvesiniku tootmine või muud heitevabad keskkonnauuendused) või - teadusuuringud ja innovatsioon on pühendunud klassi parima tehnoloogia täiustamisele (näiteks tehnoloogiad, mille mõju on praegu kõige piiratum (kuid mitte null/väike)) ning rakendatakse asjakohaseid kõrvalmeetmeid, et vältida seotuse mõju (meetmed, mis võimaldavad vähese mõjuga tehnoloogiate kasutuselevõttu või nende arendamist) või - teadusuuringute ja innovatsiooni protsessi tulemused on rakendustasandil tehnoloogiliselt neutraalsed (st neid võib kohaldada kõigi olemasolevate tehnoloogiate suhtes); - projektides kasutatav elektrienergia on keskkonnahoidlik (nt taastuvenergiaallikate kasutamine) või põhineb keskkonnahoidlikel elektrienergia ostulepingutel. |
|
|
20 |
Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.15) |
Eesmärk |
Kõigi pakkumismenetluse raames välja valitud projektide lõpuleviimine |
Projekti lõpparuanne kiideti heaks |
4. kv |
2025 |
Pakkumismenetluse „Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel“ (föderaalne tasand) raames sõlmitud lepingute lõpuleviimine 45 000 000 euro ulatuses. Siia ei kuulu: kõik heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kohased tegevused, mille prognoositud CO2-ekvivalentheide ei ole oluliselt väiksem kui tasuta eraldamiseks kehtestatud asjaomased võrdlusalused. Teadusuuringute ja innovatsiooni projektide pakkumiskutse peab vastama järgmistele tingimustele: - teadusuuringud ja innovatsioon keskenduvad üksnes või peamiselt vähese mõjuga valikutele (nt taastuvvesiniku tootmine või muud heitevabad keskkonnauuendused) või - teadusuuringud ja innovatsioon on pühendunud klassi parima tehnoloogia täiustamisele (näiteks tehnoloogiad, mille mõju on praegu kõige piiratum (kuid mitte null/väike)) ning rakendatakse asjakohaseid kõrvalmeetmeid, et vältida seotuse mõju (meetmed, mis võimaldavad vähese mõjuga tehnoloogiate kasutuselevõttu või nende arendamist) või - teadusuuringute ja innovatsiooni protsessi tulemused on rakendustasandil tehnoloogiliselt neutraalsed (st neid võib kohaldada kõigi olemasolevate tehnoloogiate suhtes); - projektides kasutatav elektrienergia on keskkonnahoidlik (nt taastuvenergiaallikate kasutamine) või põhineb keskkonnahoidlikel elektrienergia ostulepingutel. |
||||
|
21 |
Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.16) |
Eesmärk |
Lepingute sõlmimine üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide puhul |
Kirjalik teade edukatele kandidaatidele sõlmitud lepingute kohta |
4. kv |
2022 |
Lepingute sõlmimine vesiniku valdkonna üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide puhul (määratletud kui projektid, mille kohta on esitatud üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte käsitlev riigiabi teatis) meetme „Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel“ (Flandria) raames. Ei kuulu valitud projektide hulka: kõik heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kohased tegevused, mille prognoositud CO2-ekvivalentheide ei ole oluliselt väiksem kui tasuta eraldamiseks kehtestatud asjaomased võrdlusalused. Välja valitud teadusuuringute ja innovatsiooni projektid peavad vastama järgmistele tingimustele: - teadusuuringud ja innovatsioon keskenduvad üksnes või peamiselt vähese mõjuga valikutele (nt taastuvvesiniku tootmine või muud heitevabad keskkonnauuendused) või - teadusuuringud ja innovatsioon on pühendunud klassi parima tehnoloogia täiustamisele (näiteks tehnoloogiad, mille mõju on praegu kõige piiratum (kuid mitte null/väike)) ning rakendatakse asjakohaseid kõrvalmeetmeid, et vältida seotuse mõju (meetmed, mis võimaldavad vähese mõjuga tehnoloogiate kasutuselevõttu või nende arendamist) või - teadusuuringute ja innovatsiooni protsessi tulemused on rakendustasandil tehnoloogiliselt neutraalsed (st neid võib kohaldada kõigi olemasolevate tehnoloogiate suhtes); - projektides kasutatav elektrienergia on keskkonnahoidlik (nt taastuvenergiaallikate kasutamine) või põhineb keskkonnahoidlikel elektrienergia ostulepingutel. |
||||
|
22 |
Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.16) |
Eesmärk |
Selliste lepingute sõlmimine, mis ei ole seotud üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektidega vesiniku valdkonnas |
Kirjalik teade edukatele kandidaatidele sõlmitud lepingute kohta |
4. kv |
2022 |
Lepingute sõlmimine täiendavate projektide puhul, mis ei ole seotud üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektidega vesiniku valdkonnas. Ei kuulu valitud projektide hulka: kõik heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kohased tegevused, mille prognoositud CO2-ekvivalentheide ei ole oluliselt väiksem kui tasuta eraldamiseks kehtestatud asjaomased võrdlusalused. Välja valitud teadusuuringute ja innovatsiooni projektid peavad vastama järgmistele tingimustele: - teadusuuringud ja innovatsioon keskenduvad üksnes või peamiselt vähese mõjuga valikutele (nt taastuvvesiniku tootmine või muud heitevabad keskkonnauuendused) või - teadusuuringud ja innovatsioon on pühendunud klassi parima tehnoloogia täiustamisele (näiteks tehnoloogiad, mille mõju on praegu kõige piiratum (kuid mitte null/väike)) ning rakendatakse asjakohaseid kõrvalmeetmeid, et vältida seotuse mõju (meetmed, mis võimaldavad vähese mõjuga tehnoloogiate kasutuselevõttu või nende arendamist) või - teadusuuringute ja innovatsiooni protsessi tulemused on rakendustasandil tehnoloogiliselt neutraalsed (st neid võib kohaldada kõigi olemasolevate tehnoloogiate suhtes); - projektides kasutatav elektrienergia on keskkonnahoidlik (nt taastuvenergiaallikate kasutamine) või põhineb keskkonnahoidlikel elektrienergia ostulepingutel. |
||||
|
23 |
Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.16) |
Eesmärk |
Pakkumismenetluse raames sõlmitud lepinguga projektide lõpuleviimine |
Projekti lõpparuanne kiideti heaks |
2. kv |
2026 |
Pakkumismenetluse „Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel“ (Flandria) raames sõlmitud lepingutega projektide lõpuleviimine 112 500 000 euro ulatuses, sh uus vesinikuelektrolüüsi võimsus 150 MW (töötav). Kõik teadusuuringute ja innovatsiooni projektid, mille puhul sõlmiti leping, peavad vastama järgmistele tingimustele: - teadusuuringud ja innovatsioon keskenduvad üksnes või peamiselt vähese mõjuga valikutele (nt taastuvvesiniku tootmine või muud heitevabad keskkonnauuendused) või - teadusuuringud ja innovatsioon on pühendunud klassi parima tehnoloogia täiustamisele (näiteks tehnoloogiad, mille mõju on praegu kõige piiratum (kuid mitte null/väike)) ning rakendatakse asjakohaseid kõrvalmeetmeid, et vältida seotuse mõju (meetmed, mis võimaldavad vähese mõjuga tehnoloogiate kasutuselevõttu või nende arendamist) või - teadusuuringute ja innovatsiooni protsessi tulemused on rakendustasandil tehnoloogiliselt neutraalsed (st neid võib kohaldada kõigi olemasolevate tehnoloogiate suhtes); - projektides kasutatav elektrienergia on keskkonnahoidlik (nt taastuvenergiaallikate kasutamine) või põhineb keskkonnahoidlikel elektrienergia ostulepingutel. |
||||
|
24 |
Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.17) |
Eesmärk |
Lepingute sõlmimine üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide puhul |
Kirjalik teade edukatele kandidaatidele sõlmitud lepingute kohta |
1. kv |
2022 |
Lepingute sõlmimine vesiniku valdkonna üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide puhul (määratletud kui projektid, mille kohta on esitatud üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte käsitlev riigiabi teatis) meetme „Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel“ (Valloonia) raames. Pakkumismenetluse tehnilise kirjeldusega nähakse ette kõigi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kohaste tegevuste, mille prognoositud CO2-ekvivalentheide ei ole oluliselt väiksem kui tasuta eraldamiseks kehtestatud asjaomased võrdlusalused, väljajätmine. Kõik teadusuuringute ja innovatsiooni projektid, mille puhul sõlmiti leping, peavad vastama järgmistele tingimustele: - teadusuuringud ja innovatsioon keskenduvad üksnes või peamiselt vähese mõjuga valikutele (nt taastuvvesiniku tootmine või muud heitevabad keskkonnauuendused) või - teadusuuringud ja innovatsioon on pühendunud klassi parima tehnoloogia täiustamisele (näiteks tehnoloogiad, mille mõju on praegu kõige piiratum (kuid mitte null/väike)) ning rakendatakse asjakohaseid kõrvalmeetmeid, et vältida seotuse mõju (meetmed, mis võimaldavad vähese mõjuga tehnoloogiate kasutuselevõttu või nende arendamist) või - teadusuuringute ja innovatsiooni protsessi tulemused on rakendustasandil tehnoloogiliselt neutraalsed (st neid võib kohaldada kõigi olemasolevate tehnoloogiate suhtes); - projektides kasutatav elektrienergia on keskkonnahoidlik (nt taastuvenergiaallikate kasutamine) või põhineb keskkonnahoidlikel elektrienergia ostulepingutel. |
||||
|
25 |
Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.17) |
Eesmärk |
Selliste lepingute sõlmimine, mis ei ole seotud üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektidega |
Kirjalik teade edukatele kandidaatidele sõlmitud lepingute kohta |
1. kv |
2023 |
Lepingute sõlmimine täiendavate projektide puhul, mis ei ole seotud üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektidega. Pakkumismenetluse tehnilise kirjeldusega nähakse ette kõigi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kohaste tegevuste, mille prognoositud CO2-ekvivalentheide ei ole oluliselt väiksem kui tasuta eraldamiseks kehtestatud asjaomased võrdlusalused, väljajätmine. Kõik teadusuuringute ja innovatsiooni projektid, mille puhul sõlmiti leping, peavad vastama järgmistele tingimustele: - teadusuuringud ja innovatsioon keskenduvad üksnes või peamiselt vähese mõjuga valikutele (nt taastuvvesiniku tootmine või muud heitevabad keskkonnauuendused) või - teadusuuringud ja innovatsioon on pühendunud klassi parima tehnoloogia täiustamisele (näiteks tehnoloogiad, mille mõju on praegu kõige piiratum (kuid mitte null/väike)) ning rakendatakse asjakohaseid kõrvalmeetmeid, et vältida seotuse mõju (meetmed, mis võimaldavad vähese mõjuga tehnoloogiate kasutuselevõttu või nende arendamist) või - teadusuuringute ja innovatsiooni protsessi tulemused on rakendustasandil tehnoloogiliselt neutraalsed (st neid võib kohaldada kõigi olemasolevate tehnoloogiate suhtes); - projektides kasutatav elektrienergia on keskkonnahoidlik (nt taastuvenergiaallikate kasutamine) või põhineb keskkonnahoidlikel elektrienergia ostulepingutel. |
||||
|
26 |
Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.17) |
Eesmärk |
Kõigi pakkumismenetluse alusel sõlmitud lepinguga projektide (üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide ja mitte) lõpuleviimine |
Projekti lõpparuanne kiideti heaks |
2. kv |
2026 |
Pakkumismenetluse „Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel“ (Valloonia) raames sõlmitud lepingutega kõigi projektide lõpuleviimine 105 500 000 euro ulatuses, sh rohelise elektrolüüsi võimsuse vähemalt 1 MW (taristu k.a) kasutusevõtt. Siia ei kuulu: kõik heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kohased tegevused, mille prognoositud CO2-ekvivalentheide ei ole oluliselt väiksem kui tasuta eraldamiseks kehtestatud asjaomased võrdlusalused. Kõik teadusuuringute ja innovatsiooni projektid, mille puhul sõlmiti leping, peavad vastama järgmistele tingimustele: - teadusuuringud ja innovatsioon keskenduvad üksnes või peamiselt vähese mõjuga valikutele (nt taastuvvesiniku tootmine või muud heitevabad keskkonnauuendused), nagu pürolüüs või - teadusuuringud ja innovatsioon on pühendunud klassi parima tehnoloogia täiustamisele (näiteks tehnoloogiad, mille mõju on praegu kõige piiratum (kuid mitte null/väike)) ning rakendatakse asjakohaseid kõrvalmeetmeid, et vältida seotuse mõju (meetmed, mis võimaldavad vähese mõjuga tehnoloogiate kasutuselevõttu või nende arendamist) või - teadusuuringute ja innovatsiooni protsessi tulemused on rakendustasandil tehnoloogiliselt neutraalsed (st neid võib kohaldada kõigi olemasolevate tehnoloogiate suhtes); - projektides kasutatav elektrienergia on keskkonnahoidlik (nt taastuvenergiaallikate kasutamine) või põhineb keskkonnahoidlikel elektrienergia ostulepingutel. |
||||
|
27 |
Vähese CO2-heitega tööstuse arendamine (I-1.18) |
Eesmärk |
Lepingute sõlmimine |
Kirjalik teade edukatele kandidaatidele sõlmitud lepingute kohta |
2. kv |
2022 |
Lepingute sõlmimine meetme „Vähese CO2-heitega tööstuse arendamine“ raames. Pakkumismenetluse tehnilise kirjeldusega nähakse ette kõigi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kohaste tegevuste, mille prognoositud CO2-ekvivalentheide ei ole oluliselt väiksem kui tasuta eraldamiseks kehtestatud asjaomased võrdlusalused, väljajätmine. Kõik teadusuuringute ja innovatsiooni projektid, mille puhul sõlmiti leping, peavad vastama järgmistele tingimustele: - kas teadusuuringud ja innovatsioon keskenduvad üksnes või peamiselt vähese mõjuga valikutele (nt taastuvvesiniku tootmine või muud heitevabad keskkonnauuendused) või - teadusuuringud ja innovatsioon on pühendunud klassi parima tehnoloogia täiustamisele (näiteks tehnoloogiad, mille mõju on praegu kõige piiratum (kuid mitte null/väike)) ning rakendatakse asjakohaseid kõrvalmeetmeid, et vältida seotuse mõju (meetmed, mis võimaldavad vähese mõjuga tehnoloogiate kasutuselevõttu või nende arendamist) või - teadusuuringute ja innovatsiooni protsessi tulemused on rakendustasandil tehnoloogiliselt neutraalsed (st neid võib kohaldada kõigi olemasolevate tehnoloogiate suhtes); - projektides kasutatav elektrienergia on keskkonnahoidlik (nt taastuvenergiaallikate kasutamine) või põhineb keskkonnahoidlikel elektrienergia ostulepingutel. - Vallooni piirkonna valitsus esitab kava (SPW EER), milles näidatakse, et: - imporditud maagaasi kasutamine toimub üleminekuperioodil ja - biogaasi/kaevandusgaasi kasutatakse rohkem |
||||
|
28 |
Vähese CO2-heitega tööstuse arendamine (I-1.18) |
Eesmärk |
Pakkumismenetluse raames sõlmitud lepinguga projektide lõpuleviimine |
Projekti lõpparuanne kiideti heaks |
2. kv |
2026 |
Hankemenetluse „Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel“ raames sõlmitud lepingute lõpuleviimine 45 000 000 EUR ulatuses, sealhulgas sellise näidisprojekti lõpuleviimine, mille teoreetiline pikaajaline potentsiaal on aastas 2 miljonit tonni CO2 heidet vähem. Projekti lõpparuandes näidatakse, et: - projektides kasutatav elektrienergia on keskkonnahoidlik (nt taastuvenergiaallikate kasutamine) või põhineb keskkonnahoidlikel elektrienergia ostulepingutel - imporditud maagaasi kasutamine toimub üleminekuperioodil ning esitatud on biogaasi/kaevandusgaasi kasutamise suurendamise kava. |
||||
|
29 |
Energiaülemineku teadusplatvorm (I-1.19) |
Eesmärk |
Seadmete avalike pakkumiste väljakuulutamine. |
Avalike pakkumiste väljakuulutamine |
1. kv |
2023 |
Projekti „Energiaülemineku teadusplatvorm“ (Fedération Wallonie-Bruxelles) raames sihtotstarbeliste seadmete hankimiseks korraldatavate avalike pakkumismenetluste väljakuulutamine, mis vastavad kavandatud teadus- ja innovatsioonitegevuse puhul järgmistele tingimustele: - teadusuuringud ja innovatsioon keskenduvad üksnes või peamiselt vähese mõjuga valikutele (nt taastuvvesiniku tootmine või heitevabad keskkonnauuendused) või - teadusuuringud ja innovatsioon on pühendunud klassi parima tehnoloogia täiustamisele (näiteks tehnoloogiad, mille mõju on praegu kõige piiratum (kuid mitte null/väike)) ning rakendatakse asjakohaseid kõrvalmeetmeid, et vältida seotuse mõju (meetmed, mis võimaldavad vähese mõjuga tehnoloogiate kasutuselevõttu või nende arendamist) või - teadusuuringute ja innovatsiooni protsessi tulemused on rakendustasandil tehnoloogiliselt neutraalsed (st neid võib kohaldada kõigi olemasolevate tehnoloogiate suhtes); |
||||
|
30 |
Energiaülemineku teadusplatvorm (I-1.19) |
Eesmärk |
Seadmete hankimine |
Projekti lõpparuanne kiideti heaks |
4. kv |
2025 |
Seadmete hankimise lõpuleviimiseks on kasutatud 23 850 000 eurot ja ülejäänud 2 650 000 eurot on tellitud. |
||||
|
31 |
Taastuvenergia abil toodetud soojuse võrgud (I-1.20) |
Eesmärk |
Lepingute sõlmimine taastuv- ja heitsoojuse valdkonnas |
Kirjalik teade edukatele kandidaatidele sõlmitud lepingute kohta (VEKA) |
1. kv |
2023 |
Lepingute sõlmimine taastuv- või heitsoojuse projektide pakkumismenetluste alusel meetme „Taastuvenergia abil toodetud soojuse võrgud“ (Flandria) raames. Pakkumismenetluse tehnilise kirjeldusega nähakse ette kõigi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kohaste tegevuste, mille prognoositud CO2-ekvivalentheide ei ole oluliselt väiksem kui tasuta eraldamiseks kehtestatud asjaomased võrdlusalused, väljajätmine. |
||||
|
32 |
Taastuvenergia abil toodetud soojuse võrgud (I-1.20) |
Eesmärk |
Pakkumismenetluse raames sõlmitud lepinguga projektide lõpuleviimine |
Projekti lõpparuanne kiideti heaks (VEKA) |
2. kv |
2026 |
Pakkumismenetluse „Taastuvenergia abil toodetud soojuse võrgud“ (Flandria) raames sõlmitud lepingutega projektide lõpuleviimine 39 870 000 euro ulatuses. Siia ei kuulu: kõik heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kohased tegevused, mille prognoositud CO2-ekvivalentheide ei ole oluliselt väiksem kui tasuta eraldamiseks kehtestatud asjaomased võrdlusalused. |
||||
|
33 |
Avamere energiasaar (I-1.21) |
Eesmärk |
Esialgsete tehniliste projektide ja keskkonnauuringute lõpuleviimine |
Esialgsete tehniliste projektide ja keskkonnauuringute avaldamine |
4. kv |
2022 |
Esialgsete tehniliste projektide (FEED, Front-end engineering design) ja keskkonnauuringute lõpuleviimine meetme „Avamere energiasaar“ puhul. Saar peab olema valmis ühenduseks avamerekaablitega Princess Elisabethi avamere tuulevööndiga. Saar võimaldab tulevikus ühendust teise riigiga (teiste riikidega). |
||||
|
34 |
Avamere energiasaar (I-1.21) |
Eesmärk |
Load energiasaarele saadud |
Load energiasaarele saadud |
3. kv |
2023 |
Konsortsiumilt saadud load Põhjameres asuva energiasaare ehitamiseks, mis koosneb viiest hektarist kasulikust pinnast, ja load Princess Elisabethi avamere tuulevööndiga ühenduse loomiseks vajalike avamerekaablite kasutuselevõtuks. |
||||
|
35 |
Avamere energiasaar (I-1.21) |
Eesmärk |
Tööde lõpetamine |
Projekti lõpparuanne kiideti heaks (CREG) |
2. kv |
2025 |
Energiasaarega seotud tööde lõpuleviimine, mis hõlmab viit hektarit kasulikku pinda ja on valmis ühendamiseks Princess Elisabethi avamere tuulevööndiga avamerekaablite abil. Saar võimaldab tulevikus ühendust teise riigiga (teiste riikidega). |
||||
C. KOMPONENT 1.3. Kliima ja keskkond
Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle osa meetmete eesmärk on säilitada ja taastada elurikkus, tagades metsade, märgalade ja rohumaade säästva kasutamise ja taastamise. Selle komponendi raames võetavad meetmed aitavad samuti kaasa CO2 sidumisele. Lisaks valmistatakse meetmetega ette kliimamuutuste mõjuks, parandades veemajandust ja rohelist taristut. Selle tulemusena suureneb vastupanuvõime põuale ja tugevatele sademetele, mis toob kasu põllumajandusele, turismile, kodanikele ja keskkonnale tervikuna.
See komponent aitab kaasa riigipõhise soovituse 2019.3 täitmisele, kutsudes Belgiat üles keskenduma investeeringutega seotud majanduspoliitikas muu hulgas vähese CO2-heitega majandusele ja energiale üleminekule ning samuti riigipõhisele soovitusele 2020.3, et suunata investeeringud rohe- ja digipöördesse.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
C.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering I-1.22. „Elurikkus ja kliimamuutustega kohanemine“ Vallooni piirkonnas
Investeeringu eesmärk on toetada elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste säilitamist, taastamist ja säästvat kasutamist, mis parandab süsiniku talletamisvõimet ja vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjudele, nagu üleujutused ja põuad. Meede koosneb neljast allmeetmest: 1) toetus metsaomanikele metsade taastamiseks, 2) kaitsealade võrgustiku tugevdamine teatavate liikide ja elupaikade kaitse prioriteetses tegevusraamistikus, 3) kahe rahvuspargi loomine Valloonias ning 4) jõgede ümbermõõtmine ja märgalade loomine. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2026.
Investeering I-1.23. „Ökoloogilise killustatuse vähendamine“ Flandria piirkonnas
Investeeringud olemasoleva piirkondliku transporditaristu ökoloogilise killustatuse vähendamisse aitavad kaasa ökosüsteemide taastamisele ja sidusa loodusvõrgu arendamisele Flandrias. Meede hõlmab 15 konkreetset projekti ökokanalite ja -tunnelite jaoks (ettevalmistavad uuringud või ehitustööd). Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2026.
Investeering I-1.24. „Sinine kokkulepe“ Flandria piirkonnas
Algatus „Sinine kokkulepe“ on osa suuremast kavast, mis hõlmab 80 projekti ja meedet, mille eesmärk on parandada valmisolekut pikemateks põuaperioodideks ja sagedasemateks kuumalaineteks, käsitledes põuaprobleeme struktuurselt. Kava raames toetatakse üheksat eri laadi allmeedet, mis on suunatud erinevatele osalejatele, sealhulgas tööstusele, põllumajandustootjatele ja omavalitsustele. Meetmed hõlmavad järgmist: A) maastikuprojektid põua leevendamiseks, B) teadusuuringute programm põllumajanduses, C) kaks veepumpade ja lüüside projekti, D) veemajanduse toetuskava ettevõtetele, kes investeerivad uuenduslikesse veesäästlikesse tehnoloogiatesse, E) linnade rohesinised projektid 15 omavalitsusega, F) uuenduslikud projektid ringveekasutuse ja digitaalse seire ning arukate veeandmete süsteemide kohta, G) looduspõhiste lahenduste rakendamine neljas kindlaksmääratud piirkonnas, H) 30 projekti nn roheliste veeteede taastamiseks ja (I) märgalade taastamise projektid. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2026.
C.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
36 |
Elurikkus ja kliimamuutustega kohanemine (I-1.22) |
Siht |
Rakendatud maakorraldusmeetmed (metsad, kaitsealad) ja pooleliolevad taastusprojektid |
hektarit |
0 |
2340 |
2. kv |
2024 |
Maakorraldusmeetmeid rakendati 2340 hektaril, et suurendada metsade ja kaitsealade elurikkust ja vastupanuvõimet kliimamuutustele ning teha edusamme taastusprojektide puhul. Ükski metsaprojekt ei hõlma kuivendamistoiminguid. |
|
|
37 |
Elurikkus ja kliimamuutustega kohanemine (I-1.22) |
Siht |
Rakendatud maakorraldusmeetmed (metsad, kaitsealad) ja lõpetatud taastusprojektid |
hektarit |
2340 |
8460 |
2. kv |
2026 |
Maakorraldusmeetmed, mida rakendati 8460 hektaril, et suurendada metsade ja kaitsealade elurikkust ja vastupanuvõimet kliimamuutustele ning viia lõpule taastusprojektid. Ükski metsaprojekt ei hõlma kuivendamistoiminguid. |
|
|
38 |
Elurikkus ja kliimamuutustega kohanemine (I-1.22) |
Eesmärk |
Lepingute sõlmimine kahe rahvuspargi loomise projektidega |
Kirjalik teade edukatele kandidaatidele sõlmitud lepingute kohta |
1. kv |
2023 |
Lepingute sõlmimine kahe projektiga ja kirjalik teade, mille Vallooni piirkonna keskkonnaminister saatis edukatele kandidaatidele pärast konkursikutset kahe rahvuspargi kohta, mille kogupindala on 5000–15 000 hektarit. |
|||
|
39 |
Elurikkus ja kliimamuutustega kohanemine (I-1.22) |
Siht |
Kahe rahvusparkide projekti lõpuleviimine |
projekti |
0 |
2 |
2. kv |
2026 |
Taristutööde lõpuleviimine kahe rahvuspargi puhul, mille kogupindala on 5000–15 000 hektarit. |
|
|
40 |
Ökoloogilise killustatuse vähendamine (I-1.23) |
Siht |
Ökoloogilise killustatuse vähendamise projektide lõpuleviimine |
projekti |
0 |
15 |
2. kv |
2026 |
Seitsme ökoloogilise killustatuse vähendamine projekti (nt ökokanalid või -tunnelid) taristutööde lõpuleviimine ja kaheksa projekti lõpuleviimine, mis hõlmavad ainult ettevalmistavaid etappe (nt lokaliseerimis- ja projekteerimisetapp) kaheksa tulevase ökoloogilise killustatuse vähendamise projekti puhul. |
|
|
41 |
Sinine kokkulepe (I-1.24) |
Eesmärk |
Projektide alustamine elurikkuse tugevdamiseks ja/või kliimamuutuste mõju leevendamiseks. |
Kirjalik leping või juriidiline dokument, mis tõendab algust |
2. kv |
2023 |
Kirjalik leping või juriidiline dokument, mis on allkirjastatud või vastu võetud, et kinnitada 82 projekti alustamist 91st elurikkuse tugevdamiseks ja/või selliste kliimamuutuste mõju leevendamiseks nagu põuad ja üleujutused: 35 maastikuprojekti põua leevendamiseks (projekti A meetme kirjelduses), üks teadusuuringute programm põllumajanduses (B), kaks veeteede pumpade ja lüüsidega seotud projekti (C), üks veemajanduse toetuskava (D), linnade sinirohelised projektid 15 omavalitsusega (E), kaks arukat veeandmete moodulit ja ringvee projektid (F), neli looduspõhiste lahenduste piirkonda (G), 30 siniroheliste vete projekti (H) ja märgalade taastamine (I). |
|||
|
42 |
Sinine kokkulepe (I-1.24) |
Eesmärk |
Maa ostmine elurikkuse tugevdamiseks ja/või kliimamuutuste mõju leevendamiseks. |
Omandiõigust tõendavad dokumendid |
4. kv |
2023 |
Märgalade taastamise projektide raames lõpule viidud maaostud (I) ja looduspõhiste lahenduste jaoks mõeldud alade ostud (G) (ligikaudu 2000 hektarit) |
|||
|
43 |
Sinine kokkulepe (I-1.24) |
Siht |
Sinise kokkuleppe projektide lõpuleviimine |
projekti |
0 |
82 |
2. kv |
2026 |
Sinise kokkuleppe 91st projektist 82 lõpuleviimine, et suurendada vastupanuvõimet põuale (A, B, C, D, E, F, G, H, I), mis hõlmavad 2255 hektarit (A, E, G, H, I), nelja pumbajaama ehitamist ja nelja lüüsi taastamist (C), sealhulgas toimiva aruka veeseirevõrgu ja ringveeprojektide (F) lõpuleviimist. |
|
D. KOMPONENT 2.1. Küberturvalisus
Belgia taaste- ja vastupidavuskava see komponent peaks tugevdama Belgia ühiskonna üldist kübervastupidavusvõimet ja küberkriisiks valmisolekut.
See komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi 2019.3 ja 2020.3, et keskenduda investeeringute tegemisel digipöördele, ning riigipõhiseid soovitusi 2019.4 ja 2020.3 ettevõtluskeskkonna parandamiseks.
D.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering I-2.01. „Küberturvaline ja vastupanuvõimeline digiühiskond“ föderaaltasandil
Investeering seisneb meetmetes, mille eesmärk on 1) tugevdada VKEde ja FIEde kübervõimekust küberturvalisuse alase teadlikkuse suurendamise kampaaniate, veebisaidi, selliste teenuste nagu tasuta küberskriining pakkumine, et kiiresti tuvastada valdkonnad, kus kübervastupidavusvõimet saaks täiustada, ning VKEsid toetavad küberturvalisuse alased projektid, nagu parimate tavade vahetamine, 2) võidelda küberkuritegevuse vastu küberhaavatavust käsitlevate sihipäraste hoiatuste ning professionaalsetele IT-kasutajatele mõeldud IT-viiruste (Be Guard) abil, valideeritud veebisaitide veebiregistri kaudu, et võimaldada veebisatide usaldusväärsuse kiiret kontrolli (Validated Web Sites), ning veebipõhise küsimustiku vahendusel, et hinnata ettevõtjate küberküpsust, ning soovitusega nende kübervastupidavusvõime suurendamiseks (Cyber Fundamentals), 3) võidelda andmepüügi vastu ajakohastatud ja uute andpüügivastaste platvormide kaudu (StopPhishing), 4) luua üleilmne küberturvalisuse juhtimise raamistik välisministeeriumi juures, mis põhineb normidel ISO27000 3 ja CIS20, 4 ning 5) pakkuda kogu Belgia elanikkonnale kübervastupanuvõime teenuseid, mis koosnevad i) juhtumite käsitlemise teenustest küberrünnakute puhul IT-taristule ja süsteemidele, mis kuuluvad eraettevõtjatele, kodanikele ning valitsusasutustele ning ii) teenustest, mis võimaldavad selliste küberrünnakute sooritajate leidmist (rünnaku korraldanud organisatsiooni või isiku tuvastamine) tänu kaitseministeeriumi suurenenud kübervõimekusele, kuhu kuuluvad Belgia haldusasutuste küberturvalisuse spetsialistid, kes tegelevad keskselt selliste teemadega. Sõjalisi operatsioone ei rahastata ja meetme raskuskese on tsiviiltegevusel, mille teenuste eesmärk on kaitsta ja suurendada ühiskonna kui terviku, s.t eraettevõtjate, kodanike ja valitsusasutuste kübervastupidavusvõimet ja küberturvalisust. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2026.
Investeering I-2.02. „Küberturvalisus: 5G“ föderaaltasandil
Investeering peaks suurendama kohtupolitsei eraside pealtkuulamisvõimet 5G kontekstis tänu investeeringutele jälgimisseadmete kontrolli- ja segamiskomplekti, majades ja sõidukites heli salvestamise süsteemidesse, sõidukite ja esemete asukoha kindlakstegemise ja jälgimise võimesse ning spetsiaalsete uurimismeetodite käigus saadud kujutiste edastamissüsteemi. Need investeeringud kohandatakse 5G-ga. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2025.
Investeering I-2.03. „Küberturvalisus: NTSU/CTIF pealtkuulamine ja kaitse“ föderaaltasandil
Investeeringuga luuakse Belgia föderaalpolitsei riikliku tehnilise ja taktikalise tugiüksuse hallatav pealtkuulatud eraside digitaalne register (Li-Vault), mida kasutavad õigussüsteem, politsei ja luureteenistused. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2025.
D.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
44 |
Küberturvaline ja vastupanuvõimeline digiühiskond (I-2.01) |
Siht |
Lepingu sõlmimisest teatamine kaheksa avaliku pakkumise puhul |
Kirjalik teade edukatele kandidaatidele sõlmitud lepingute kohta |
Avalike pakkumiste tulemusena sõlmitud lepingud |
0 |
8 |
4. kv |
2022 |
Teade lepingute sõlmimise kohta kaheksa avaliku pakkumise puhul: i) majandusministeeriumi poolt veebisaidi kättesaadavaks tegemiseks, mis võimaldab VKEdel ja FIEdel teha tasuta küberskriiningut, et teha kiiresti kindlaks valdkonnad, kus kübervastupidavusvõimet saaks parandada; ii) majandusministeeriumi poolt VKEdele ja FIEdele suunatud iga-aastase küberturvalisuse alase teadlikkuse suurendamise kampaania jaoks; iii) küberturbekeskuse poolt veebiplatvormi loomine, kus ettevõtjad saavad registreerida oma veebisaidid ja saada laiendatud valideeritud sertifikaadid, mis võimaldavad külastajatel kiiresti tuvastada veebisaidi usaldusväärsust; iv) küberturbekeskuse poolt platvormi loomine, kus suuremad VKEd saavad veebiküsimustiku vahendusel hinnata oma küberküpsust; v) andmepüügivastaste lahenduste rakendamine Belgia föderaalse telekommunikatsiooniameti poolt e-kirjade, vi) SMSide, vii) pettusega seotud kõnede ja viii) pettusega seotud signaalide puhul sideoperaatorite taristus. |
|
45 |
Küberturvaline ja vastupanuvõimeline digiühiskond (I-2.01) |
Eesmärk |
Esimese küberkuritegudest teadlikkuse suurendamise kampaania korraldamine |
Esimene küberturvalisuse alase teadlikkuse suurendamise kampaania, mis on suunatud VKEdele ja FIEdele kübervastupidavusvõime riskide kohta |
4. kv |
2022 |
VKEdele ja FIEdele suunatud esimene küberturvalisuse alase teadlikkuse suurendamise kampaania kübervastupidavusriskide kohta on korraldatud ja veebisait kasutusele võetud. See veebisait pakub VKEdele ja FIEdele tasuta küberskriiningut, et teha kiiresti kindlaks valdkonnad, kus kübervastupidavusvõimet saab parandada. |
|||
|
46 |
Küberturvaline ja vastupanuvõimeline digiühiskond (I-2.01) |
Siht |
Üldsusele kättesaadavad kübervastupidavusvõime suurendamise vahendid |
Vahendite arv |
0 |
4 |
4. kv |
2023 |
Üldsusele on kättesaadavad neli vahendit kübervastupidavusvõime suurendamiseks, s.t i) BeGuard, ii) Validated Web Sites, iii) Cyber fundamentals ja iv) StopPhishing. |
|
|
47 |
Küberturvaline ja vastupanuvõimeline digiühiskond (I-2.01) |
Eesmärk |
Üleilmne küberturvalisuse juhtimise raamistik välisministeeriumis |
Üleilmne küberturvalisuse juhtimise raamistik välisministeeriumis on rakendatud ja kehtib |
4. kv |
2023 |
Välisministeeriumis kehtib ISO27000 ja CIS20 normidel põhinev üleilmne küberturvalisuse juhtimise raamistik ja seda rakendatakse. |
|||
|
48 |
Küberturvaline ja vastupanuvõimeline digiühiskond (I-2.01) |
Eesmärk |
Kübervastupidavusvõime teenuste osutamine Belgia ühiskonnale kui tervikule kaitseministeeriumi poolt |
Kaitseministeeriumi kübervastupidavusvõime platvormi käivitamine ja küberohtude aruande avaldamine |
2. kv |
2026 |
Tugevdatakse kaitseministeeriumi kübervastupidavusvõimet, et pakkuda kübervastupidavusvõime teenuseid kogu Belgia ühiskonnale, sealhulgas kodanikele, ettevõtjatele ja avalike teenuste osutajatele. Neid teenuseid osutatakse ühe platvormi kaudu, mis integreerib asjakohase küberohuteabe, ning küberohte potentsiaalselt esindavate osalejate järelevalve kaudu. Järelevalve koosneb korrapärasest aruandest, mis sisaldab kübersubjektide uuendusi. |
|||
|
49 |
Küberturvalisus: 5G (I-2.02) |
Eesmärk |
Kohtupolitsei suurem pealtkuulamisvõime 5G kontekstis |
Kohtupolitsei suurem pealtkuulamisvõime 5G kontekstis kogu Belgia territooriumil viie operatiivelemendi kaudu |
4. kv |
2025 |
Kogu Belgia territooriumil tugevdatakse erasuhtluse pealtkuulamisvõimet 5G kontekstis. See saavutatakse järgmiste toimingute alustamisega: - 5G-le kohandatud jälgimisseadmete kontrolli komplekt; - 5G-le kohandatud segamiskomplekt; - süsteemid heli salvestamiseks hoonetes ja sõidukites, mis on kohandatud 5G-ga; - 5G-le kohandatud sõidukite ja objektide asukoha kindlakstegemise ja jälgimise suutlikkus ning - spetsiaalsete uurimismeetodite käigus saadud kujutiste edastamissüsteemi. |
|||
|
50 |
Küberturvalisus: NTSU/CTIF pealtkuulamine ja kaitse (I-2.03) |
Eesmärk |
Belgia föderaalpolitsei riikliku tehnilise ja taktikalise tugiüksuse hallatav pealtkuulatud eraside digitaalne register |
Pealtkuulatud eraside digitaalse registri kasutuselevõtt |
2. kv |
2025 |
Belgia föderaalpolitsei riikliku tehnilise ja taktikalise tugiüksuse hallatav pealtkuulatud eraside digitaalne register (Li-Vault), mida kasutavad õigussüsteem, politsei ja luureteenistused, on töökorras ja valmis. |
|||
E. KOMPONENT 2.2. Avalik haldus
Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on suurendada avaliku halduse tõhusust, digitaliseerides selle teenused.
See komponent aitab kaasa riigipõhiste soovituste 2019.3 ja 2019.4 täitmisele, milles kutsutakse Belgiat üles keskenduma investeeringutega seotud majanduspoliitikas muu hulgas digipöördele ning vähendama regulatiivset ja halduskoormust, et stimuleerida ettevõtlust. See on seotud ka riigipõhise soovitusega 2020.3, mille eesmärk on parandada ettevõtluskeskkonda, kiirendada küpsete avaliku sektori investeeringute tegemist ja keskenduda investeeringute tegemisel digipöördele.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
E.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering I-2.04. „Digitaliseerimine – IPSS“ föderaaltasandil
Selle meetme eesmärk on kiirendada riiklike sotsiaalkindlustusasutuste digitaliseerimist. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. augustiks 2026. See koosneb kolmest allmeetmest:
Investeering I-2.04. „Digitaliseerimine – IPSS; allmeede 1: Sotsiaalkindlustusasutuste ning kodanike ja ettevõtjate vahelise suhtluse digiplatvorm“ föderaaltasandil
Investeeringu eesmärk on tagada kodanikele, ettevõtjatele, sealhulgas FIEdele parem juurdepääs sotsiaalkindlustusteenustele, ning teisest küljest saavutada ametiasutuste ja ettevõtjate suurem tulemuslikkus. Investeeringu eesmärk on ka muuta Belgia sotsiaalkindlustus Euroopa kontekstis kättesaadavamaks. See investeering võimaldab parandada teabe- ja andmevahetust liikmesriikide institutsioonide vahel, eelkõige seoses õiguste omandamise, pettuste avastamise, digitaalsete Euroopa vormide edastamise ja Euroopa kodanike kordumatu identifitseerimisnumbri kasutamisega.
Investeering I-2.04. „Digitaliseerimine – IPSS; allmeede 2: Iga ettevõtte digitaalne kontohaldus“ föderaaltasandil
See investeering võimaldab digitaliseerida finantsvood sotsiaalkindlustusasutuste ja ettevõtete ning võimalike finantsvahendajate ja teenuseosutajate vahel. Mõned tööandjate raamatupidamisarvestuse haldamise taotlused pärinevad 1979. aastast ja on väga heterogeensed. See kujutab endast tehnoloogilist ja inimlikku ohtu. Nende läbivaatamine ning integreeritud, tõhusa, areneva ja kvaliteetse teabesüsteemi loomine on oluline selleks, et digitaliseerida ja avada tööandjate kontosid.
Investeering I-2.04. „Digitaliseerimine – IPSS; allmeede 3: Automatiseeritud otsuste tegemiseks vajalike andmete kvaliteedi parandamine ja sõltumatu sotsiaalkindlustusplatvormi INASTI loomine“ föderaaltasandil
See meede hõlmab keskandmebaasi loomist Institut national d’assurances sociales pour travailleurs indépendants (INASTI) poolt, mis on FIEde sotsiaalkindlustusasutus. Andmebaas peaks sisaldama kõiki karjääriandmeid ning FIEde kõiki õigusi ja kohustusi. FIEde ühtse andmebaasi loomine on eeltingimus, et INASTI saaks luua FIEde sotsiaalkindlustusplatvormi. Sellise platvormi kaudu võimaldab interaktiivsete elektrooniliste vormide pakkumine ja uutel tehnoloogiatel põhinevate protsesside automatiseerimine salvestada kogu sotsiaalkindlustusalase teabe FIEde toimikusse, millega sidusrühmad võivad igal ajal tutvuda.
Investeering I-2.05. „Digitaliseerimine – SPF“ föderaaltasandil
Selle meetme eesmärk on kiirendada föderaaltasandi eri haldusteenuste digitaliseerimist. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2026. See koosneb 12 allmeetmest:
Investeering I-2.05. „Digitaliseerimine – SPF; allmeede 1: Digipööre õigusvaldkonnas“
Selle allmeetme eesmärk on suurendada Belgia kohtusüsteemi üldist digitaliseerimise taset, millel on eeldatavasti positiivne mõju selle üldisele tõhususele. Allmeetme eesmärk on tegeleda erinevate tuvastatud puudustega, alustades sisemiste protsesside digitaliseerimisest. Eelkõige keskendutakse investeeringutele, et tulla toime praeguste piirangute ja ebatõhususega, parandades kohtuasjade haldamist ja võttes kasutusele andmete kogumise automatiseerimise. Lisaks on projekti eesmärk suurendada kohtuotsuste veebis avaldamise määra, mis on praegu madal ning oluline selleks, et aidata kodanikel ja ettevõtjatel seadusi järgida.
Investeering I-2.05. „Digitaliseerimine – SPF; allmeede 2: „Õiguslike äriprotsesside digitaliseerimine“ föderaaltasandil
Selle allmeetme eesmärk on reageerida tehnilistele ja tehnoloogilistele väljakutsetele, millega föderaalne kohtupolitsei üha keerukamate operatsioonide puhul silmitsi seisab. Allmeede võimaldab föderaalse kohtupolitsei liikmetel järgmiselt tõhusust suurendada: a) lahendada praegu dekrüpteerimise, 5G ja interneti-uuringute valdkonnas esinevaid probleeme; b) teatavate meetmete suurema automatiseerimise ja tehisintellekti vahendite kasutamise kaudu; c) parema andmehalduse ja andmete parema mõistmise kaudu kohtuekspertiisikeskuste ajakohastamise kaudu. Allmeede hõlmab konkreetsete tarkvaralahenduste ja IT-seadmete (serverite) ostmist.
Investeering I-2.05. „Digitaliseerimine – SPF; allmeede 3: Toetus digitaalsete vahendite väljatöötamisele ja väliskaubandusameti suuremale digitaliseerimisele“ föderaaltasandil
Selle allmeetme eesmärk on toetada kaubandust digivahendite väljatöötamise ja väliskaubanduse ameti suurema digitaliseerimise kaudu, et võimaldada väliskaubanduse edendamise eest vastutavate föderaalteenuste nüüdisaegset ja digitaalset üleminekut. Allmeede hõlmab konkreetse rakenduse väljatöötamist ja vastavat koolitust 25 kasutajale.
Investeering I-2.05. „Digitaliseerimine – SPF; allmeede 4: Kriisiohjamine ja julgeolek“ föderaaltasandil
Selle allmeetme eesmärk on tagada, et riiklik kriisikeskus oleks suuteline võõrustama paljusid partnereid ohututes ja turvalistes tingimustes ning et neil oleks võimalik luua ühendus digitaristuga. Tuleb välja töötada väga kättesaadav ja turvaline sidevõrk riiklikus kriisiohjes osalevate julgeolekupartnerite vahel, et võimaldada konfidentsiaalse ja salastatud teabe avaldamist. Selleks on allmeetmesse lisatud uue digitaalse kriisitaristu, turvalise sidevõrgu ja kriisiohjeplatvormi arendamine.
Investeering I-2.05. „Digitaliseerimine – SPF; allmeede 5: Digitaalne Bozar“ föderaaltasandil
Selle allmeetme eesmärk on võtta kasutusele digitehnoloogia, mis võimaldab luua 100 % digitaalseid üritusi (nt muusika, näitused, BOZAR LAB), et saada kunstnikele ja kultuuripartneritele juurdepääs uutele turgudele ning suurendada kaugete (sh teistes riikides asuvate) või liikuvusprobleemidega (nt eakad) inimeste ja rühmade juurdepääsu kultuurile. Sel eesmärgil hõlmab allmeede taristukomponenti, mis käsitleb optilise kiu paigaldamist kuningliku La Monnaie teatri ja Kaunite Kunstide Keskuse vahele, küberturvalisuse komponenti ja digitegevuste kasutuselevõttu, sealhulgas töötajate IT-koolitust.
Investeering I-2.05. „Digitaliseerimine – SPF; allmeede 6: Digitaalne valitsus kodanike ja ettevõtjate jaoks“ föderaaltasandil
Selle allmeetme eesmärk on kehtestada strateegia praeguste seonduvate haldusteenuste radikaalseks ümberkujundamiseks ning suurendada avalike digiteenuste kasutuselevõttu kodanike ja ettevõtjate poolt. Sellega nähakse ette digiplatvormi väljatöötamine valitsuse ning kodanike ja ettevõtjate vaheliseks suhtluseks.
Investeering I-2.05. „Digitaliseerimine – SPF; allmeede 7: „Sisserände ja varjupaigaga seotud haldusprotsesside digitaliseerimine“ föderaaltasandil
Selle allmeetme eesmärk on ajakohastada digitaristut, et võimaldada paremat ja kontrollitud integratsiooni sise- ja riigiametitega, kaasajastada ja arendada rändeteenuseid, keskendudes kasutajate kogemustele; standardida ja kindlustada andmete ja dokumentide vastastikust vahetamist. Projekt hõlmab digitaalse integratsiooniplatvormi loomist, välisriikide kodanikele mõeldud ristteede andmebaasi loomist ja andmehoidla arendamist, mis võimaldab rändega seotud andmete ja statistika loomist, säilitamist, struktureerimist ja kombineerimist.
Investeering I-2.05. „Digitaliseerimine – SPF; allmeede 8: AFSCA teenuste digitaliseerimine ettevõtjatele ja tarbijatele“ föderaaltasandil
Allmeetme eesmärk on aidata kaasa digipöördele toiduohutuse föderaalses asutuses (AFSCA), mis vastutab toiduahela ohutuse ja toidu kvaliteedi järelevalve eest. Eelkõige on projekti eesmärk moderniseerida olemasolevaid rakendusi ja neid paremini integreerida, et luua sidus süsteem, mis tagab toimikute kiire, tõhusa ja täielikult digitaalse töötlemise. Projekt hõlmab sisemenetluste digitaliseerimist, kahe rakenduse väljatöötamist, millest üks on mõeldud operaatoritele ja teine tarbijatele, ning avatud andmete platvormi loomist.
Investeering I-2.05. „Digitaliseerimine – SPF; allmeede 9: Investeeringud SPF (välisasjad) ja SPF (välisasjad) poolt pakutavate teenuste digitaliseerimisse“ föderaaltasandil
Selle allmeetme eesmärk on ajakohastada välisasjadega seotud haldust. See projekt hõlmab mitme rakenduse väljatöötamist, sealhulgas rakenduse Belpas (passitaotlused) ümberkujundamist, mis on vajalik seoses passide ja biomeetriliste andmete arengu ja ajakohastamisega. Allmeede hõlmab ka uue rakenduse väljatöötamist inimressursside haldamiseks, konsulaarregistrite digitaliseerimist ja IT-võrgu ajakohastamist.
Investeering I-2.05. „Digitaliseerimine – SPF; allmeede 10: Ühtne digivärav“ föderaaltasandil
Selle allmeetme eesmärk on toetada Belgia haldusmaastiku ulatuslikku ümberkujundamist, et soodustada majanduse taastamist ja kasutada ära siseturu täielik potentsiaal. Selle saavutamiseks kasutatakse täielikult ära Belgia autentseid allikaid, mis koosnevad andmebaasidest, kus hoitakse tõeseid andmeid ning mida kasutatakse viitena isikuid ja õiguslikke asjaolusid käsitlevatele andmetele. Sellised andmebaasid võimaldavad lihtsustamist, kuna andmeid võivad taaskasutada kõik asjakohaseid lube omavad asutused ning ühekordsuse põhimõtet kohaldades ei nõuta seda enam kodanikelt või ettevõtjatelt. Lisaks on allmeetme eesmärk maksimeerida turvalist juurdepääsu avalikele veebipõhistele rakendustele e-identimise kaudu, digitaliseerides kodanike ja ettevõtjatega seotud tugifunktsioonid; laiendada ühtse digivärava tugiteenuseid täielikult kasutajakesksetele tugiteenustele, saates sihtasutustele küsimusi kodanikelt ja ettevõtjatelt ning jälgides statistikat.
Investeering I-2.05. „Digitaliseerimine – SPF; allmeede 11: Valitsuse andmete avalikustamine“ föderaaltasandil
Selle allmeetme eesmärk on saada parem ülevaade kättesaadavatest valitsemissektori andmetest, laiendades autentsete allikate registrit, parandades andmete kättesaadavust ja usaldusväärsust ning lihtsustades juurdepääsu neile. Lisaks peaks see allmeede suurendama usaldust andmete õige kasutamise vastu või maksimeerima nende taaskasutamist standardimise ja tehisintellekti kasutamise kaudu. See projekt hõlmab toetust mitme platvormi laiendamiseks ja uute teenuste väljatöötamiseks või olemasolevate teenuste laiendamiseks.
Investeering I-2.05. „Digitaliseerimine – SPF; allmeede 12: „Digitaliseerimine – SPF tööhõive“ föderaaltasandil
Allmeede koosneb kahest osast. Esimese osa eesmärk on luua iga tööturu dünaamikas osaleva isiku jaoks individuaalne digitaalne koolituskonto. Konto sisaldab mitmeid andmeid, nagu oskuste hindamine, läbitud koolitused ja omandatud pädevuste ametlik valideerimine. See konto on asjaomastele isikutele kättesaadav. Teise osa eesmärk on luua andmebaas töötingimuste muutuste jälgimiseks. Kogutud andmete ja suhteliste aruannete esitamiseks luuakse kasutajasõbralik veebisait.
Investeering I-2.06. „E-tervise teenused ja terviseandmed“ föderaaltasandil
Projekti eesmärk on parandada tervishoiu kvaliteeti, kiirust ja paindlikkust tervishoiuprotsesside digitaliseerimise kaudu, stimuleerides uuenduslikke digisüsteeme. Lisaks on selle eesmärk tagada haldus- ja tehnilised vahendid ning hästi anonüümitud ja turvaliste terviseandmete kättesaadavus. Projekti raames on ette nähtud erinevad meetmed, sealhulgas e-retseptide koostamise suutlikkuse suurendamine, retseptide kvaliteedi parandamine ja kulude vähendamine, mis saavutatakse näiteks kliiniliste otsuste tugisüsteemide kaudu või telekonsultatsiooni kasutuselevõtmisega.
Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2025.
Investeering I-2.07. „Digitaliseerimine – ONE“ prantsuskeelses kogukonnas
Meetme eesmärk on aidata kaasa prantsuskeelse kogukonna avaliku tugiasutuse Office de la Naissance et de l’Enfance (ONE) digipöördele kõigis küsimustes, mis on seotud lapsepõlve, lastepoliitika, ema ja laste kaitsega, (tulevase) ema ja lapse meditsiinilise ja sotsiaalse toetamisega, lastehoiuga väljaspool nende perekeskkonda ning lapsevanemaks olemise toetamisega.
Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2025.
Investeering I-2.08. „Kultuuri- ja meediasektori digitaliseerimine“ prantsuskeelses kogukonnas
Meetme eesmärk on anda Belgia prantsuskeelsetele meedia- ja kultuurisektoritele vahendid, mis aitavad neil audiovisuaal- ja audioteoseid digitaliseerida ning suurendada nende teoste nähtavust. Belgia prantsuskeelse meedia- ja kultuurisektori nähtavuse suurendamiseks eri digiplatvormide kaudu töötatakse välja tehnoloogiliste vahendite kogum, millega nähakse ette audiovisuaal- ja audioteoste sisu automaatne viitamine ning jagatud autentimise süsteem. Meede hõlmab ka prantsuskeelses kogukonnas toodetud 50 audiovisuaal- ja audioteose digitaliseerimist.
Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2026.
Investeering I-2.09. „Flaami valitsuse digipööre“ Flandria piirkonnas
Sellel meetmel on neli peamist eesmärki:
·automatiseerida võimalikult palju teenuseid, eelkõige neid, mis hõlmavad automaatseid õigusi, makseid ja ennetavat teavet;
·võimaldada valitsusel teha andmete põhjal kiireid ja tõhusaid otsuseid valdkondades, kus andmeid kasutatakse üha enam valitsuse otsuste tegemiseks. Sellega seoses on ette nähtud investeeringud anduriandmete platvormide arendamisse, eelkõige liikuvuse ja keskkonna valdkonnas;
·usaldusväärse põhitaristu loomise tagamine, tugevdades ühiseid põhiteabe- ja IKT-mooduleid ning pakkudes tuge;
·pakkuda igale Flaami ametnikule tulevikku suunatud hübriidtöökohta.
Meede koosneb 18 projektist, mis viiakse ellu järgmise nelja kava raames: 1. Kodanike, ettevõtjate ja ühenduste jaoks odavate avalike teenuste suunas. 2. Andmete põhjal kiirete ja tõhusate otsuste võimaldamine. 3. Usaldusväärse põhitaristu tagamine, tugevdades ühiseid teabe- ja IKT-komponente. 4. Igale Flaami ametnikule tulevikuks hübriidtöökoha pakkumine.
Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2025.
Investeering I-2.10. „Piirkondlik andmevahetusplatvorm“ pealinna Brüsseli piirkonnas
Projekti eesmärk on kasutada Brüsseli piirkonnas kättesaadavaid andmeid Brüsseli kodanike ja ettevõtjate hüvanguks, töötades välja Brüsseli andmevahetusplatvormi. Eelkõige hõlbustab platvorm linna „digikaksikute“ (linna füüsiliste varade virtuaalsete kujutiste) loomist.
Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2024.
Investeering I-2.11. „Kodanike ja ettevõtjate vaheliste protsesside digitaliseerimine“ pealinna Brüsseli piirkonnas
Projekti eesmärk on käsitleda kasvavat vajadust halduse lihtsustamise järele ning võimaldada kodanikel ja ettevõtjatel viia oma menetlused lõpule sidusal, tõhusal ja läbipaistval viisil. Sellega seoses aitavad halduse lihtsustamisele kaasa neli projekti:
·kodanike suhete haldamise Brüsseli piirkondliku platvormi (CIRM) rakendamine;
·loamenetluste kavandamise digitaliseerimise platvormi käivitamine;
·linnateabemenetluste ja linnaarhiivide digitaliseerimise platvormi käivitamine. Selle projektiga kaasnevad selle nõuetekohaseks rakendamiseks vajalikud reformid ja kohandused.
·keskkonnaalaste loamenetluste kavandamise digitaliseerimise platvormi käivitamine.
Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2025.
Investeering I-2.12. „Piirkondlike ja kohalike omavalitsuste digipööre“ Vallooni piirkonnas
Projekti eesmärk on vähendada haldusasutuste poolt veebis pakutavate teenuste killustatust ja muuta need kasutajasõbralikumaks. Sellega ajakohastatakse avaliku halduse asutuste kasutatavaid rakendusi. Projektid koosnevad neljast osast:
·kasutajatele pakutavate teenuste parandamine,
·uute digiplatvormide arendamine,
·andmehalduse arendamine selle väärtustamise eesmärgil;
·IT-taristu ja sellega seotud koolitus, et parandada töötajate IT-teadmisi.
Projekt hõlmab muu hulgas nelja digiplatvormi (toetused, karistused, load ja arhiiv) ning kahe linna- ja keskkonnalubadega seotud projekti väljatöötamist.
Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2026.
Reform R-2.01. „Haldusmenetluste lihtsustamine: e-valitsus ettevõtjatele, haldusmenetluste lihtsustamine“ föderaaltasandil
Reformi eesmärk on lihtsustada haldust, eelkõige digitaliseerides täielikult juriidilise isiku loomise, muutmise ja likvideerimise menetluse. Eelkõige meetmed haldusmenetluste digitaliseerimiseks eesmärgiga i) vähendada juriidiliste isikute loomise, muutmise ja likvideerimise vormide arvu 3200 vormilt kolmele ning ii) võtta juriidiliste isikute loomise, muutmise ja likvideerimise võimaldamiseks vastu juriidiliste isikute järkjärguline loomine, muutmine ja likvideerimine kõikide õiguslike vormide puhul täielikult elektroonilises vormis notarite või e-Greffe’i kaudu.
Reformi rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2023.
Reform R-2.02. „E-valitsus: hankemenetlus“ föderaaltasandil
See reform koosneb ühtsest meetmepaketist e-riigihangete kasutamise laiendamiseks, sealhulgas uuest kuninglikust dekreedist, millega kohandatakse riigihangete korraldamise föderaalõiguslikku raamistikku, et lihtsustada uue ja täiustatud e-valitsuse platvormi kasutamist.
Reformi rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2024.
E.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
51 |
Digitaliseerimine – IPSS (I-2.04) (allmeede 2) |
Siht |
Kõik avalik-õigusliku sotsiaalkindlustusameti (IPSS) teatised on digitaalsed ja andmed on tsentraliseeritud/konsolideeritud |
% |
0 |
100 |
2. kv |
2024 |
100 % avalik-õigusliku sotsiaalkindlustusameti (IPSS) ja tööandjate vahelisest teabevahetusest arvete/maksete osas on digitaalne. Riiklik sotsiaalkindlustusamet (RSZ/ONSS) on integreeritud üleeuroopalisse võrgusisesesse riigihangete süsteemi (PEPPOL). |
|
|
52 |
Digitaliseerimine – IPSS (I-2.04) (allmeede 1) |
Eesmärk |
Digitaalne lahendus on kättesaadav – veebiliides (IPSS) |
IPSSi veebiliidese lõplik versioon toimib. |
1. kv |
2026 |
Avalik-õigusliku sotsiaalkindlustusameti (IPSS) side jaoks on kättesaadavad kasutajaõiguste haldamise liidesed. Partneritel, ettevõtjatel ja kodanikel on uued tõhusad liidesed oma deklaratsioonide haldamiseks ja suhtluseks sotsiaalkindlustusasutustega. Sidekanalid on automatiseeritud ja ajakohastatud. Kõigi uute rakenduste haldusvahendid, mis on välja töötatud kasutajaõiguste ja juurdepääsu haldamiseks, uute tööandjate registreerimiseks ning sotsiaalkindlustuse ja tööandja/töötajate vaheliste uute või ajakohastatud suhete deklareerimiseks, on olemas ning võimaldavad hõlpsat hooldust ja hõlbustatud tulevasi arenguid. Sidusrühmadel on juurdepääs oma andmetele, mis on otsitavad ja avatud. Uus platvorm on täielikult toimiv, nüüdisaegne, hooldatav ja laiendatav. Loodud on taristu, mis toetab kõiki uusi taotlusi uute tööandjate registreerimiseks ning sotsiaalkindlustusasutuste ja tööandja/töötaja vaheliste uute või ajakohastatud suhete deklareerimiseks. |
|||
|
53 |
Digitaliseerimine – IPSS (I-2.04) (allmeede 3) |
Eesmärk |
Digitaalne lahendus on kättesaadav – interaktiivne platvorm (IPSS) |
FIEdele mõeldud interaktiivne platvorm on täielikult toimiv. |
2. kv |
2026 |
FIEdele mõeldud avalik-õigusliku sotsiaalkindlustusameti (IPSS) interaktiivne platvorm toimib täielikult ja tagab järgmise: ·interaktiivsed elektroonilised vormid ja protsesside automatiseerimine, näiteks sildumisõigus ja erandid, millele FIEdel on õigus. ·Kogu sotsiaalkindlustuseteave on registreeritud FIE „individuaalses“ toimikus, millega asjaomased pooled võivad igal ajal tutvuda. ·Platvorm võimaldab protsesse automatiseerida, kiirendada otsustest teavitamist ja automaatselt anda tuletatud õigusi. ·Platvorm on ühendatud teiste institutsioonidega, sealhulgas riikliku sotsiaalkindlustusametiga (NSSO) ning riikliku tervise- ja invaliidsuskindlustuse instituudiga (NIHDI) või platvormidega, ning võimaldab sotsiaalkindlustussektoris teabevahetust teiste riikidega. |
|||
|
54 |
Digitaliseerimine – SPF (I-2.05) (allmeetmed: 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 11 ja 12) |
Eesmärk |
Nõuded on kindlaks määratud |
Määratakse kindlaks ja kiidetakse heaks eri allmeetmete nõuded, ülesehitus ja lahendused. |
2. kv |
2022 |
Allmeetmete 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 11 ja 12 nõuded, ülesehituse ja lahendused määravad kindlaks pädevad ametiasutused ning need kiidab heaks pädev ministeerium. |
|||
|
55 |
Digitaliseerimine – SPF (I-2.05) (allmeetmed: 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 11 ja 12) |
Eesmärk |
Projektid on lõpule viidud ja väljund toimib |
Projektid on lõpule viidud ja toimivad. |
2. kv |
2026 |
Osameetmetele 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 11 ja 12 vastavad projektid on lõpule viidud ja toimivad. Välja on makstud 92 500 000 eurot. |
|||
|
56 |
Digitaliseerimine – SPF (I-2.05) (allmeede 1: Digipööre õigusvaldkonnas) |
Eesmärk |
Pärast dekreedi vastuvõtmist on õigusvaldkonna digipöörde projektijuhtimine toimiv |
Ministri dekreedi vastuvõtmine programmijuhtimise büroo poolt, mis on loodud digipöördeks õigusvaldkonnas |
4. kv |
2021 |
Justiitsministri dekreedi vastuvõtmine, millega luuakse selge juhtimisstruktuuriga programmijuhtimisbüroo, et digitaliseerida SPF Justice. See hõlmab ülesannete ja pädevuste selget määratlemist ning selget korda digipöördes osalevatele eri osapooltele. |
|||
|
57 |
Digitaliseerimine – SPF (I-2.05) (allmeede 1: Digipööre õigusvaldkonnas) |
Eesmärk |
Portaali JustOnWeb avaldamine |
JustOnWebi põhiportaal on veebis. |
4. kv |
2022 |
JustOnWebi põhiportaal on veebis. JustOnWeb on ühtne veebiportaal, kus üksikisikutel, ettevõtjatel, juristidel ja riigiasutustel on juurdepääs õigusteenustele ja -teabele. Algetapis pakub JustOnWeb põhiportaal piiratud arvul teenuseid, nagu menetlusdokumentide esitamine juhtumi puhul, kriminaalasjaga konsulteerimine seoses seksuaalkuritegudega, liiklustrahvidega tutvumine ja nende maksmine, isiklike ametlike toimingutega (näiteks abielu, lapsendamine) tutvumine, kohtuasja algatamine isikute kaitseks. |
|||
|
58 |
Digitaliseerimine – SPF (I-2.05) (allmeede 1: Digipööre õigusvaldkonnas) |
Eesmärk |
Kohtuotsuste tsentraliseerimine asutusesiseselt |
Kohtuotsused on tutvumiseks kättesaadavad veebiportaalis. |
4. kv |
2023 |
Esimese astme kohtute (sealhulgas rahu- ja politseikohtute) ning apellatsioonikohtute asjaomased uued kohtuotsused koondatakse asutusesiseselt. Täielikult automatiseeritud pseudonüümimisalgoritm muudab selle tsentraliseeritud andmeallika avaldatavaks versiooniks, mis vastab privaatsuseeskirjadele. 50 % kohtuotsustest on veebiportaalis tutvumiseks kättesaadavad. |
|||
|
59 |
Digitaliseerimine – SPF (I-2.05) (allmeede 1: Digipööre õigusvaldkonnas) |
Eesmärk |
Andmebaas reaalajas andmete kogumiseks |
Kasutusel on andmebaas kohtumenetluste kulgu käsitlevate reaalajas andmete kogumiseks. |
4. kv |
2024 |
Kasutusel on andmebaas, mille abil kogutakse reaalajas andmeid kohtumenetluste läbiviimise kohta. Avaldatud andmed hõlmavad uute kohtuasjade arvu, lõpetatud kohtuasjade arvu, pooleliolevaid kohtuasju ja keskmist üleminekuaega nii tsiviil-, äri- kui ka kriminaalasjade puhul. |
|||
|
60 |
Digitaliseerimine – SPF (I-2.05) (allmeede 1: Digipööre õigusvaldkonnas) |
Eesmärk |
Seitsme üksuse uus kohtuasjade haldamise süsteem |
Seitsme üksuse jaoks töötatakse välja ja võetakse kasutusele uus kohtuasjade haldamise süsteem. |
4. kv |
2025 |
Seitsme aegunud toimikute haldamise süsteemi kasutava üksuse jaoks töötatakse välja ja võetakse kasutusele uus kohtuasjade haldamise süsteem, et muuta kohtusüsteem tõhusamaks, keskendudes ulatuslikule digitaliseerimisele, mis võimaldab menetleda toimikuid kiiremini ja suuremas koguses kui praegu. Üksuste valimisel konsulteeritakse kohtute ja tribunalide kolleegiumiga, ministeeriumi kolleegiumiga, kassatsioonikohtu kolleegiumiga ja IKT juhtkomiteega, kuid põhimõtteliselt eelistatakse üksusi, mis ei ole hõlmatud Mammouthi keskmajutuskeskuse (MaCH) 2. etapi lepinguga. |
|||
|
61 |
Digitaliseerimine – SPF (I-2.05) (allmeede 10: Ühtne digivärav) |
Eesmärk |
Töötatakse välja eeskontor |
Kümne tegevusvaldkonna jaoks on välja töötatud, katsetatud ja valideeritud ühekordsuse põhimõttele vastav eeskontor. |
4. kv |
2023 |
Kümnes valdkonnas (st tsiviilregister, rahvastikuregister, sotsiaalkindlustus (töötajad), sotsiaalkindlustus (tööandjad), mootorsõidukiregister, kutsekvalifikatsioonid, juriidilised isikud, ettevõtte asutamine, ettevõtte muutmine, ettevõtte likvideerimine) on välja töötatud, katsetatud ja valideeritud ühekordsuse põhimõttele vastav eeskontor. Süsteem peab tagama vastavuse eIDASe (elektrooniline identifitseerimine, autentimine ja usaldusteenused) eeskirjadele ning olema täielikult kasutajakeskne, rakendades täielikult põhimõtet, et „valet ust ei ole“. Selles kontekstis tähendab põhimõte „valet ust ei ole“ seda, et lõppkasutaja (kodanik või ettevõtja) peab saama abiteenistustega ühendust võtta olenemata sellest, kas tegemist on „Teie Euroopaga“ või „Belgium.be-ga“, piirkondliku portaali veebisaidiga, kohaliku sissepääsupunktiga või mis tahes avaliku teenusega, olenemata seadmest, mida ta kasutab (nt mobiiltelefon, tahvelarvuti, sülearvuti), ning olenemata tema küsimuse sisust. Sissepääsupunkti haldusloogika tagakontori tasandil peab tagama, et lõppkasutaja küsimus jõuaks õigele lauale, ilma et lõppkasutaja peaks uurima, milline haldusasutus millise teema eest vastutab. |
|||
|
62 |
E-tervise teenused ja terviseandmed (I-2.06) |
Eesmärk |
Terviseandmete ameti asutamist käsitleva seaduse jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab uue seaduse jõustumisele |
1. kv |
2022 |
Jõustub seadus, millega asutatakse terviseandmete amet, määrates eelkõige kindlaks ameti rolli ja ülesanded. Eri spetsifikatsioonide (nn „hooldusteenuste kogum“, mille võib integreerida arvutipõhistesse patsiendiregistritesse) väljatöötamine ja valideerimine nende integreerimiseks teenuseosutaja tarkvarasse. |
|||
|
63 |
E-tervise teenused ja terviseandmed (I-2.06) |
Eesmärk |
Allprojektide kavandamine ja lahendus |
E-tervise allprojektide tehniliste kirjelduste avaldamine |
2. kv |
2022 |
Määratakse kindlaks e-tervise eri allprojektide jaoks vajalikud nõuded, ülesehitus ja lahendused. |
|||
|
64 |
E-tervise teenused ja terviseandmed (I-2.06) |
Eesmärk |
Projekti täielik rakendamine |
Erinevate e-tervise allprojektide edukas lõpuleviimine |
4. kv |
2025 |
Kõigi e-tervise teenuste ja terviseandmetega seotud allprojektide tulemuseks olid täielikult toimivad ja integreeritud teenused ja suutlikkus. |
|||
|
65 |
Digitaliseerimine – ONE (I-2.07) |
Eesmärk |
Uute digiplatvormide kasutuselevõtmine |
Loodud on digitaalsed platvormid, mis on kättesaadavad kõigile kasutajatele. |
4. kv |
2025 |
Luuakse digitaalsed platvormid, mis on kõigile kasutajatele kättesaadavad. See hõlmab järgmisi platvorme: MY: Toetusesaajate platvorm, mille eesmärk on anda toetusesaajatele turvalisel ja eraviisilisel viisil asjakohast ja sihipärast teavet vastavalt nende (toetusesaaja) vajadustele ja olukorrale (segmenteerimise põhimõte). PRO: Kutsealane platvorm, mille eesmärk on anda lastehoiutöötajatele vahendid erinevate äriprotsesside juhtimiseks, samuti teave, mis toetab nende arengut, ning suhtlus ONEiga. OFFICE: Esindajate platvorm, mis on mõeldud ONE’i esindajatele ja mis koondab kõik äriprotsesside juhtimise, tugiteenuste, otsustamise abivahendite, töölaudade ja asjakohase teabe rakendused. See on üks digitaalse töökoha komponente. PARTNERS: ONE’i partnerplatvorm, mis on mõeldud ONE’i partneritele, kes ei pea PRO-platvormil olema. |
|||
|
66 |
Kultuuri- ja meediasektori digitaliseerimine (I-2.08) |
Siht |
Digitaliseeritud ja täiustatud audiovisuaal- ja audioteoste projektide lõpuleviimine |
Projektid viiakse lõpule |
0 |
50 |
2. kv |
2022 |
Järgmistesse kategooriatesse kuuluva 50 projekti täielik lõpuleviimine: · digitaliseeritud ja täiustatud audiovisuaal- ja audioteosed: 30 projekti ·loodud kohalikud digiteosed: 20 projekti |
|
|
67 |
Kultuuri- ja meediasektori digitaliseerimine (I-2.08) |
Siht |
Tehnoloogiliste vahendite vastuvõtmine kultuuri- ja meediavaldkonnas tegutsejate poolt |
% |
0 |
30 |
2. kv |
2026 |
30 % kultuuri- ja meediaettevõtjatest võtavad oma veebiplatvormidel kasutusele ja rakendavad kultuuri- ja meediasektori digitaliseerimiseks välja töötatud tehnoloogilised vahendid. Need kultuuri- ja meediaettevõtjad on pärit 276 ettevõtja nimekirjast, kes võtavad tõenäoliselt kasutusele tehnoloogilised vahendid: ·62 kultuurirajatist, mida FWB struktuuriliselt subsideerib ja mille maht on üle 250 koha; ·41 muuseumit, mida tunnustatakse A- ja B-kategoorias prantsuskeelse kogukonna valitsuse 19. juuni 2019. aasta dekreedi tähenduses, millega rakendatakse 25. aprilli 2019. aasta dekreet muuseumisektori kohta prantsuskeelses kogukonnas; ·1 riiklik televisioon, 3 erakanalit, 12 kohalikku telekanalit, 5 veebitelevisiooni, 88 sõltumatut kohalikku raadiojaama, 10 võrguraadiojaama; ·6 päevalehte; ·48 ajakirja/perioodikaväljaannet Väljatöötatavates tehnoloogilistes vahendites kasutatakse suveräänseid ja standarditud analüüsi- ja masinõppe mudeleid (tehisintellekt), mis võimaldavad kujutise, heli ja teksti automaatset analüüsi ja märkimist, võttes arvesse taustandmeid „prantsuskeelses kogukonnas toodetud kultuuri- ja meediasisu kohta“. See töötatakse välja avatud lähtekoodiga ja tehakse tasuta kättesaadavaks Creative Commonsi litsentsi alusel. |
|
|
68 |
Flaami valitsuse digitaliseerimine (I-2.09) |
Eesmärk |
Lepingu sõlmimine 18 projekti jaoks |
Mitme projekti puhul toetuse määramisest teatamine |
4. kv |
2022 |
Flaami valitsuse või asjaomase üksuse (teavitusasutus) poolt pärast nelja kava kohast projektikonkurssi saadetud teatis edukatele kandidaatidele 18 projekti (st 100 % kogusummast) kohta (1. Kodanike, ettevõtjate ja ühenduste jaoks odavate avalike teenuste suunas. 2. Andmete põhjal kiirete ja tõhusate otsuste võimaldamine. 3. Usaldusväärse põhitaristu tagamine, tugevdades ühiseid teabe- ja IKT-komponente. 4. Igale Flaami ametnikule tulevikuks hübriidtöökoha pakkumine.) |
|||
|
69 |
Flaami valitsuse digitaliseerimine (I-2.09) |
Eesmärk |
Nelja uue digifunktsiooni arendamine |
Kõik lepingu sõlmimiseni jõudnud projektid on lõpule viidud |
4. kv |
2025 |
Kõik nelja kava raames toetust saanud projektid (1. Kodanike, ettevõtjate ja ühenduste jaoks odavate avalike teenuste suunas. 2. Andmete põhjal kiirete ja tõhusate otsuste võimaldamine. 3. Usaldusväärse põhitaristu tagamine, tugevdades ühiseid teabe- ja IKT-komponente. 4. Igale Flaami ametnikule tulevikuks hübriidtöökoha pakkumine) on lõpule viidud. |
|||
|
70 |
Piirkondlik andmevahetusplatvorm (I-2.10) |
Eesmärk |
Riigihankelepingu sõlmimine |
Lähetuskorralduse dokument avaldatakse |
2. kv |
2021 |
Avaldatakse lähetuskorralduse dokument, milles kirjeldatakse andmevahetusplatvormi lahenduse kõrgetasemelisi nõudeid ning rollide jaotust Brüsseli piirkondliku informaatikakeskuse (BRIC) ja alltöövõtjate vahel ning vajadusi seoses andmehalduse ja platvormi jaoks vajaliku juhtimisega. |
|||
|
71 |
Piirkondlik andmevahetusplatvorm (I-2.10) |
Siht |
Kümmet haldusasutust toetatakse projektide käivitamisel piirkondlikul andmeplatvormil. |
Avalikud haldusasutused |
0 |
10 |
4. kv |
2024 |
Brüsseli piirkonna uue piirkondliku andmevahetusplatvormi projektide arendamiseks toetatakse kümmet haldusasutust. Toetus koosneb andmeintegratsiooni arendamisest ja andmete analüüsist, aga ka Brüsseli piirkondliku informaatikakeskuse (BRIC) konkreetsetest ressurssidest, et aidata haldusasutusi nende projektides, nagu andmespetsialistid ja andmeanalüütikud. Haldusasutused valitakse selle piirkonna kõige olulisemate haldusasutuste hulgast, kus vajadus andmevahetuse järele on kindlaks tehtud ja kus see annab Brüsseli piirkonnale lisaväärtust. |
|
|
72 |
Kodanike ja ettevõtjate vaheliste protsesside digitaliseerimine (I-2.11) |
Eesmärk |
Uute digiplatvormide kasutuselevõtmine |
Brüsseli piirkonnas toimib uus platvorm (CRM), mis hõlbustab haldusasutuste ja kodanike/ettevõtjate vahelist ning haldusasutuste vahelist suhtlemist. |
2. kv |
2021 |
Brüsseli piirkonnas toimib uus platvorm (CRM), mis hõlbustab haldusasutuste ja kodanike/ettevõtjate vahelist ning haldusasutuste vahelist suhtlemist. CRM sihtplatvorm on kättesaadav konkreetsete CRM-projektide arendamiseks Brüsseli piirkonnas. Eesmärk on võtta 2024. aasta lõpuks kasutusele 16 projekti, mis on jaotatud piirkondlikele ja/või kohalikele haldusasutustele (Parking.Brussels, Hub.Brussels, Brussels Economie ja Emploi). |
|||
|
73 |
Kodanike ja ettevõtjate vaheliste protsesside digitaliseerimine (I-2.11) |
Siht |
Kolme veebiplatvormi kasutuselevõtmine (linnaplaneerimisluba, linnaplaneerimisteave ja keskkonnaluba) |
. |
Digiplatvormid |
0 |
3 |
4. kv |
2025 |
Brüsseli piirkonnas on kasutusel kolm digiplatvormi vastavalt linnaplaneerimislubade, linnaplaneerimisteabe ja keskkonnalubade jaoks. Ehituslubade digitaliseerimise platvorm võimaldab kodanikel ja ettevõtjatel esitada digitaalselt eri liiki ehituslubade taotlusi, neil peab olema võimalik veebis jälgida oma lubade staatust, vahetada nõutavaid dokumente digitaalselt ja jälgida oma lubade andmise protsessi. Linnaplaneerimist käsitleva teabe digitaliseerimise platvorm pakub teenuseid, et hallata taotlusi ja linnaplaneerimist käsitleva teabe järelmeetmeid, integreerides kolmandaid isikuid (nt kinnisvaraagentuurid, notarid). Ta pakub teenuseid linnaplaneerimisarhiivide digitaliseerimiseks standardite alusel. Keskkonnalubade digitaliseerimise platvorm võimaldab kodanikel ja ettevõtjatel esitada eri liiki keskkonnalubade taotlusi, sealhulgas: tavaload, klassid, pikendamised, eriload, segaload. Platvorm integreerib ka menetluse kõik etapid alates täienduse taotlemisest ja taotluse muutmisest kuni loa väljaandmiseni. |
|
74 |
Piirkondlike ja kohalike omavalitsuste digipööre (I-2.12) |
Eesmärk |
Kolme projektikonkursi tulemusena sõlmitud lepingud |
2. kv |
2023 |
Teatis kolme projektikonkursi kohta seoses Vallooni piirkonna avaliku sektori digitaliseerimisega, pidades silmas järgmist. ·Läbipaistvuse suurendamine kasutajate huvides. ·Andmete haldamise parandamine kohalikul tasandil: ressursitöötajate kindlakstegemine, kasutatavad andmekogumid, kontrollieeskirjad, poliitika andmete kättesaadavaks tegemiseks kodanikele ja ettevõtjatele. ·Vahendite ja rakenduste ühiskasutuse ja koostalitlusvõime parandamine. Rakenduste ja tarkvaralahenduste ühiskasutus ja koostalitlusvõime peab andma lisaväärtust ja parandama kodanike üldist ühenduvust territooriumil. See punkt tuleb välja töötada kõigi kohalike poliitikameetmete huvides: liikuvus, juurdepääs kohalikele teenustele, ühendatud avalikud ruumid jne. |
||||
|
75 |
Piirkondlike ja kohalike omavalitsuste digipööre (I-2.12) |
Siht |
Koolitused ümberõppeks |
Number |
0 |
100 000 |
4. kv |
2024 |
Piirkondlikke ja kohalikke munitsipaalametnikke on koolitatud kasutama uusi platvorme (platvormi toetused, karistused, load ja arhiivid) ja uusi tehnoloogiaid. Juhtkonda ja valitud ametnikke koolitati digitaliseerimise ja digipöördega seotud kontseptsioonide alal (nt andmepõhine lähenemisviis, avatud andmed, suurandmed, tehisintellekt, kasutajapõhine lähenemisviis, reguleerimine, isikuandmete kaitse üldmäärus, juurdepääsetavus, innovatsioon, koostalitlusvõime, tegevuse tipptase). Koolituse sihtrühm on järgmine: -10 000 piirkondlikku töötajat -90 000 kohalikku töötajat -10 000 töötajat |
|
|
76 |
Piirkondlike ja kohalike omavalitsuste digipööre (I-2.12) |
Eesmärk |
Lepingu sõlmimiseni jõudnud projektide lõpuleviimine |
Kõik projektid on lõpetatud |
2. kv |
2026 |
Kõik projektid, mille puhul sõlmiti kolme projektikonkursi raames lepingud seoses Vallooni piirkonna avaliku sektori digitaliseerimisega, on lõpule viidud. |
|||
|
77 |
Haldusmenetluste lihtsustamine (R-2.01) |
Eesmärk |
Meetmete jõustumine, et lihtsustada ettevõtte loomist internetis |
Seaduse säte, mis viitab haldusmenetluste digitaliseerimist käsitlevate meetmete jõustumisele |
4. kv |
2023 |
Meetmete jõustumine haldusmenetluste digitaliseerimiseks eesmärgiga i) vähendada juriidiliste isikute loomise, muutmise ja likvideerimise vormide arvu 3200 vormilt kolmele ning ii) juriidiliste isikute loomise, muutmise ja likvideerimise võimaldamiseks – juriidiliste isikute järkjärguline loomine, muutmine ja likvideerimine kõikide õiguslike vormide puhul täielikult elektroonilises vormis notarite või e-Greffe’i kaudu. Kui kaasatud on mitu poliitikatasandit, võetakse vastu koostööleping. |
|||
|
78 |
E-valitsus: hankemenetlus (R-2.02) |
Eesmärk |
Uue õigusliku raamistiku jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab uue kuningliku dekreedi jõustumisele |
2. kv |
2022 |
Uue kuningliku dekreedi jõustumine, millega kohandatakse riigihangete korraldamise föderaalõiguslikku raamistikku, et lihtsustada uue ja täiustatud e-valitsuse platvormi kasutamist. Uue kuningliku dekreedi eesmärgid on järgmised. ·Föderaaltasandi hankepoliitikas osalejate (üks liige / üks hääl) vastavusse viimine, et suurendada föderaaltasandi ühishangete osakaalu. ·Võetakse vastu ühine tegevuskava, mis vastab sihipärasematele eesmärkidele säästva arengu ja VKEdele juurdepääsu (sh innovatsioon) osas. ·Ostustrateegiate väljatöötamine, ostes kategooriakavadega segmente. ·Föderaalse ostukeskuse SPF Bosa rolli tugevdamine. ·Protsesside haldusliku lihtsustamise ja standardimise lõpuleviimine, eelkõige selleks, et võtta arvesse föderaalsete osalejate vajadusi. |
|||
|
79 |
E-valitsus: hankemenetlus (R-2.02) |
Eesmärk |
Uue vahendi rakendamine |
Toimib uus e-riigihangete platvorm. |
4. kv |
2024 |
Toimib uus e-riigihangete platvorm. Uus platvorm pakub reaalajas andmeid riigihangete kohta kogu riigis. Uus ja täiustatud platvorm koosneb vähemalt järgmistest moodulitest: asutusesisesed heakskiitmisvood, mille puhul digiallkirjad kõrvaldavad paberipõhised heakskiidud, mudelmootor suurendab sidusust ja vähendab vigu, struktureeritud küsimustike kaudu esitamine vähendab keerukust ja vigu esitamise ajal ning kiirendab hindamisprotsessi, ning ostjatele mõeldud kontrollnimekiri, mis aitab neil teenuseid ja kaupu paremini ja ühtsemalt hankida; uus platvorm pakub reaalajas andmeid riigihangete kohta kogu riigis ja näeb ette võimalusi liita end föderaalse eelarvega; arvete esitamise vahendid. Projekti käigus tehakse otsuseid võimalike lisafunktsioonide kohta, võttes arvesse nende eeldatavat investeeringutasuvust platvormi föderaalsetele kliendiorganisatsioonidele. |
|||
F. KOMPONENT 2.3. Optiline kiud, 5G ja uued tehnoloogiad
Belgia taaste- ja vastupidavuskava see komponent sisaldab reforme ja investeeringuid, mis on seotud 5G, väga suure läbilaskevõimega ühenduvustaristu ja tehisintellektiga, mis peaksid tooma Belgia digipöörde jaoks kaasa olulised elemendid.
See komponent aitab kaasa riigipõhise soovituse 2020.3 täitmisele, kuna selles kutsutakse üles keskenduma investeeringute tegemisel digipöördele, eelkõige digitaristule, nagu 5G- ja gigabitivõrgud, ning riigipõhisele soovitusele 2019.3 selles osas, et selles kutsutakse üles keskenduma investeeringutega seotud majanduspoliitikas jätkusuutlikele teadusuuringutele ja innovatsioonile, eelkõige digipöörde valdkonnas, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
F.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering I-2.13 – „Valgete alade“ katmine ülikiirete kiudoptiliste võrkude arendamise teel – saksakeelne kogukond
Investeeringu eesmärk on edendada Belgias valmisolekut kiudoptilise kaabli kasutuselevõtuks. See meede hõlmab investeeringuid pooleldi avalik-õigusliku ettevõtte kaudu kiudoptilise kaabli kasutuselevõtuks, mis hõlmab kogu saksakeelse kogukonna territooriumit – piirkonda, kus sellist investeeringut ei peeta majanduslikult elujõuliseks. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2026.
Investeering I-2.14 – Tehisintellekti instituudi arendamine, et kasutada seda tehnoloogiat ühiskondlike probleemide lahendamiseks – pealinna Brüsseli piirkond
Selle investeeringuga edendatakse tehisintellekti inimkeskset kasutamist sellistes valdkondades nagu tervishoid ja heaolu, keskkond, liikuvus, energeetika ning meedia ja demokraatia, samuti toetatakse nii rohe- kui ka digipööret, tagades, et ühiskondlikud ja isiklikud huvid kajastuvad tehisintellekti teadusuuringute, innovatsiooni ja kasutuselevõtu protsessides. Instituut FARI – tehisintellekt Brüsseli ühise heaolu nimel – on sillaks akadeemiliste ringkondade, ettevõtete, poliitikakujundamise ja kodanike vahel ning põhineb kolmel sambal: 1) tehisintellekti teadus- ja innovatsioonikeskus: jõudude ühendamine akadeemiliste ringkondade, tööstuse, poliitikakujundajate ja kodanike vahel, et töötada välja tehisintellektilahendusi, mis on laialdaselt aktsepteeritud; 2) tehisintellekti ja ühiskonna mõttekoda: tehisintellekti üle arutlemine ja selle positsioneerimine ühiskonnas ning 3) tehisintellekti katse- ja kogemuslabor: tehisintellekti ja andmepõhiste tehnoloogiate tutvustamine, et suurendada üldsuse ja tööstuse teadlikkust (sh koolitusmõõde). Sambad 1) ja 3) on lisatud kavasse. Teenused hõlmavad linnatasandi „digikaksikute“ 5 alast tuge kohalikele omavalitsustele linnaplaneerimises ja kodanike kaasamises. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2024.
Investeering I-2.15 – Koolide (sisemine), aga ka Vallooni piirkonna 35 ettevõtluspargi ühenduvuse parandamine – Vallooni piirkond
See investeering koosneb neljast allmeetmest, mis eeldatavasti aitavad:
1.Vallooni piirkonna taristut rahastaval ettevõttel Sofico võtta kasutusele kiudoptika 35 avalikus ettevõtluspargis Vallooni piirkonnas, kus selliseid investeeringuid ei peeta majanduslikult tasuvaks, et saavutada kõigi Vallooni piirkonna avalike ettevõtlusparkide puhul 100 %-line kiudoptiline kaetus („kiudoptiline ühendus 35 ettevõtluspargi jaoks“);
2.katsetada 5G tehnoloogiarakendusi järgmistes B2B ettevõtlussektorites, 6 et võimaldada Vallooni piirkonnal mõõta 5G kasutuselevõtu mõju: arukas liikuvus ja logistika, e-tervis, tulevikutööstus (ettevõtete konkurentsivõime parandamine täiustatud digitehnoloogiate kasutamise kaudu) ja arukas maapiirkond (põllumajandussektori digipöörde toetamine) (edaspidi „5G ühenduvus“);
3.võtta kasutusele LAN- ja WLAN-seadmed Vallooni piirkonna 1500 koolis, mis ei ole veel varustatud selliste professionaalsete kvaliteetsete seadmetega, paigaldades WiFi terminalid ja vajalikud kaablid kõikidesse klassidesse, samuti vajalikud süsteemid nende turvaliseks haldamiseks („koolisisene ühenduvus“) ning
4.toetada 750 kooli (põhi- ja keskkooli) Vallooni piirkonnas, kes toetavad digikoolide projekte, sidudes digiseadmete eraldamise pedagoogiliste kavade ja koolituse kvaliteediga („Haridus 2.0“).
Investeeringu rakendamine lõpetatakse eeldatavasti 30. juuniks 2026.
Reform R-2.03 – 5G kasutuselevõtt – riiklik paikse ja mobiilse lairibaühenduse kava – föderaalne ja piirkondlik tasand
See meede koosneb reformidest nii föderaalsel kui ka piirkondlikul tasandil, mis eeldatavasti kõrvaldavad kitsaskohad, sealhulgas regulatiivsed kitsaskohad, 5G kasutuselevõtuks ja ülikiire ühenduvuse taristu, näiteks kiudoptilise kaabli kasutuselevõtuks. Föderaalsel tasandil jõustuvad 5G seadus ja kuninglikud dekreedid ELi teedrajavate spektriribade eraldamise kohta hiljemalt 1. jaanuariks 2022. 5G spektri enampakkumine viiakse investeerimissõbralikel tingimustel 7 lõpule 30. juuniks 2022. Lisaks peavad kõik kolm piirkonda läbi vaatama kiirgusstandardid, mis võimaldavad 5G spektri tõhusat kasutuselevõttu nii era- kui ka tööstuslikul otstarbel, kui seda peetakse vajalikuks ja kui asjaomased komiteed seda soovitavad; sellisel juhul jõustuvad läbivaadatud piirkondlikud standardid 31. märtsiks 2022.
Belgia rakendab ka ühenduvuse töövahendeid, mis sisaldavad ühenduvuse parimaid tavasid, et vähendada elektroonilise side võrkude kasutuselevõtu kulusid ja tagada tõhus juurdepääs Belgia jaoks kohandatud 5G raadiospektrile. See hõlmab riiklikku tegevuskava 5G võrkude ja ülikiirete võrkude, näiteks kiudoptiliste võrkude kasutuselevõtuga seotud litsentsimis- ja loamenetluste lihtsustamiseks. Aruanne ühenduvuse töövahendi rakendamise seisu kohta avaldatakse 2022. aasta 30. juuniks.
F.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
80 |
„Valgete alade“ katmine ülikiirete kiudoptiliste võrkude arendamise teel (I-2.13) |
Siht |
Katvus |
% (protsent) |
0 |
20 |
2. kv |
2026 |
20 %-l kodumajapidamistest (7400 kodu) saksakeelses kogukonnas on valgetel aladel juurdepääs väga suure läbilaskevõimega paiksetele kuidoptilistele võrkudele. |
|
|
81 |
Tehisintellekti instituudi arendamine, et kasutada seda tehnoloogiat ühiskondlike probleemide lahendamiseks (I-2.14) |
Eesmärk |
Tehisintellekti katseprojektide lõpuleviimine ühise heaolu instituudi jaoks |
Kiideti heaks lõpparuanne, mis käsitleb tehisintellekti katseprojekte ühise heaolu instituudi jaoks |
2. kv |
2022 |
Viidi lõpule neli tehisintellekti katseprojekti ühise heaolu instituudi jaoks, pakkudes tugiteenuseid (nt koolitus, tarkvaralahenduste kontseptsioonide tõestamine) tulunduslikele või mittetulunduslikele organisatsioonidele või avalik-õiguslikele organisatsioonidele sellistes valdkondades nagu haridus tehisintellekti, tervishoiu ja tööhõive valdkonnas Brüsseli piirkonnas. |
|||
|
82 |
Tehisintellekti instituudi arendamine, et kasutada seda tehnoloogiat ühiskondlike probleemide lahendamiseks (I-2.14) |
Eesmärk |
Instituudis tehisintellekt ühise heaolu nimel loodud eksperdirühm |
Instituudis tehisintellekt ühise heaolu nimel loodud multidistriplinaarne eksperdirühm „Tehisintellekt, andmed ja robootika“ |
4. kv |
2023 |
Instituudis tehisintellekt ühise heaolu nimel on loodud multidistriplinaarne eksperdirühm „Tehisintellekt, andmed ja robootika“, mis on valmis toetama pealinna Brüsseli piirkonna pakutavaid avalikke teenuseid ja selle piirkonna digipööret. |
|||
|
83 |
Tehisintellekti instituudi arendamine, et kasutada seda tehnoloogiat ühiskondlike probleemide lahendamiseks (I-2.14) |
Siht |
Tehisintellekti katseprojektide lõpuleviimine ühise heaolu instituudi jaoks |
Number |
0 |
3 |
4. kv |
2024 |
Ühise heaolu instituudi tehisintellekti teenistused pakkusid kohalikele omavalitsustele kolme tehisintellekti teenust, st „digikaksikute“ alast toetust, koolitusi ja nõuandetegevust, mis on seotud kodanikuteenustega (nt kaasamine). |
|
|
84 |
Koolide (sisemine), aga ka Vallooni piirkonna 35 ettevõtluspargi ühenduvuse parandamine (I-2.15) |
Siht |
Kiudoptiline ühendus 32 ettevõtluspargi jaoks |
Number |
0 |
35 |
4. kv |
2025 |
35 Valloonia avalik-õiguslikku piirkondlikku ettevõtlusparki saavad juurdepääsu väga suure läbilaskevõimega paiksetele kiudoptilistele võrkudele. |
|
|
85 |
Koolide (sisemine), aga ka Vallooni piirkonna 35 ettevõtluspargi ühenduvuse parandamine (I-2.15) |
Siht |
Avaliku hanke lepingute sõlmimine 5G kontseptsiooni tõestamise projektide jaoks |
Number |
0 |
10 |
4. kv |
2024 |
Vallooni piirkonnas 5G tehnoloogia kontseptsiooni tõestamise projektide, tulevikutehaste, aruka maaelu, aruka liikuvuse ja logistika ning e-tervishoiu valdkonnas on sõlmitud kümme riigihankelepingut. |
|
|
86 |
Koolide (sisemine), aga ka Vallooni piirkonna 35 ettevõtluspargi ühenduvuse parandamine (I-2.15) |
Eesmärk |
5G kontseptsiooni tõestamise projektide riigihankelepingud on täielikult täidetud |
5G kontseptsiooni tõestamist käsitlevate riigihankelepingute lõpparuande heakskiitmine |
2. kv |
2026 |
Vallooni piirkonnas on seoses 5G tehnoloogia projektidega tulevikutehaste, aruka maaelu, aruka liikuvuse ja logistika ning e-tervishoiu valdkonnas täidetud 75 riigihankelepingut. |
|||
|
87 |
Koolide (sisemine), aga ka Vallooni piirkonna 35 ettevõtluspargi ühenduvuse parandamine (I-2.15) |
Siht |
Haridus 2.0 projektid on ellu viidud |
Number |
0 |
675 |
2. kv |
2026 |
675 Valloonia piirkonna kooli on aidatud ja varustatud spetsiaalse tehnilise ja pedagoogilise toe abil digikooli projekti käivitamisega, mis võimaldab neil rakendada oma pedagoogika erivajadustele kohandatud digitehnoloogiat. |
|
|
88 |
Koolide (sisemine), aga ka Vallooni piirkonna 35 ettevõtluspargi ühenduvuse parandamine (I-2.15) |
Siht |
Koolisisese ühenduvuse projektid on lõpule viidud |
Number |
0 |
1350 |
2. kv |
2026 |
Valloonia piirkonna 1350 koolis on kasutusele võetud LAN- ja WLAN-seadmed, mis suurendab koolisisest ühenduvust. |
|
|
89 |
5G kasutuselevõtt – riiklik paikse ja mobiilse lairibaühenduse kava (R-2.03) |
Eesmärk |
ELi ühenduvuse töövahend |
ELi ühenduvuse töövahend (sh tegevuskava) rakendatud |
2. kv |
2021 |
ELi ühenduvuse töövahendi rakendamise kava parimad tavad on vastu võetud, sh on vastu võetud riiklik tegevuskava 5G võrkude ja ülikiirete võrkude, näiteks kiudoptiliste võrkude kasutuselevõtuga seotud litsentsimis- ja loamenetluste lihtsustamiseks. |
|||
|
90 |
5G kasutuselevõtt – riiklik paikse ja mobiilse lairibaühenduse kava (R-2.03) |
Eesmärk |
5G spektri eraldamist käsitleva õigusraamistiku avaldamine |
5G spektri eraldamist käsitleva õigusraamistiku avaldamine |
4. kv |
2021 |
5G seaduse ja kuninglike dekreetide avaldamine ELi teedrajavate raadiospektri sagedusalade eraldamiseks 5G võrkudele investeerimissõbralikel tingimustel, nagu on määratlenud raadiospektripoliitika töörühm. |
|||
|
91 |
5G kasutuselevõtt – riiklik paikse ja mobiilse lairibaühenduse kava (R-2.03) |
Eesmärk |
5G enampakkumine |
5G enampakkumise korraldamine ja rakendamine investeerimissõbralikel tingimustel Belgia postiteenuste ja telekommunikatsiooni instituudi poolt |
2. kv |
2022 |
5G enampakkumise lõpuleviimine föderaalse telekommunikatsiooni reguleeriva asutuse (Belgia postiteenuste ja telekommunikatsiooni instituut) poolt investeerimissõbralikel tingimustel, eelkõige: kandideerimiskutse, tarkvaraarendus (kuningliku dekreedi alusel), tarkvara katsetamine, kasutusjuhendid ja suunised, kandidaatide sobivuse kontrollimine, korraldusmeeskonna tarkvarakoolitus, enampakkumise korraldus, Belgia postiteenuste ja telekommunikatsiooni instituudi litsentsiotsus (koos piirkondadega konsulteerimisega). |
|||
|
92 |
5G kasutuselevõtt – riiklik paikse ja mobiilse lairibaühenduse kava (R-2.03) |
Eesmärk |
Ühenduvuse töövahendi rakendamise seis |
Aruande avaldamine ühenduvuse töövahendi rakendamise seisu kohta |
2. kv |
2022 |
Föderaalse telekommunikatsiooniministeeriumi avaldatud aruanne ühenduvuse töövahendi rakendamise seisu kohta vastavalt Belgia ühenduvuse töövahendi rakendamise tegevuskavas kirjeldatud ulatusele ja protsessile. |
|||
|
93 |
5G kasutuselevõtt – riiklik paikse ja mobiilse lairibaühenduse kava (R-2.03) |
Eesmärk |
Kolme piirkonna kiirgusstandardeid käsitleva õigusraamistiku läbivaatamine |
Kiirgusstandardeid käsitlevate piirkondlike õigusraamistike läbivaatamine pädevate komiteede ja komisjonide soovituste alusel |
3. kv |
2022 |
Tuginedes asjaomaste komiteede ja komisjonide esitatud soovitustele ja aruannetele, milles hinnatakse võimalust muuta oma vastavaid õigusraamistikke, mis käsitlevad kiirgusstandardeid, Flandria piirkonna, pealinna Brüsseli piirkonna ja Vallooni piirkonna vastavate õigusraamistike kohandamist ja jõustumist, muutes kiirgusstandardeid, kui seda peetakse vajalikuks ja kui asjaomased komisjonid seda soovitavad, et võimaldada 5G spektri tõhusat kasutuselevõttu nii era- kui ka tööstusotstarbel. |
|||
G. KOMPONENT 3.1. Jalgrattaga ja jalgsi liikumise taristu
Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi raames kavandatud meetmete eesmärk on laiendada ja ajakohastada jalgrattaga ja jalgsi liikumise taristut kogu Belgias.
See komponent aitab kaasa riigipõhise soovituse 2020.3 täitmisele, milles kutsutakse Belgiat üles keskenduma investeeringute tegemisel rohe- ja digipöördele, eelkõige säästva transpordi taristule.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
G.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering I-3A. „Jalgrattataristu“
Investeeringu eesmärk on luua täiendav ja parandada olemasolevat jalgrattataristut. Meede koosneb järgmisest neljast allmeetmest:
·Investeering I-3.01. „Jalgrattataristu“ Flandria piirkonnas
·Investeering I-3.02. „Jalgrattataristu – Corridors Vélo“ Vallooni piirkonnas
·Investeering I-3.03. „Jalgrattataristu – Vélo Plus – RBC“ pealinna Brüsseli piirkonnas
·Investeering I-3.03. „Jalgrattataristu – Vélo Plus – FED“ föderaaltasandil
Investeering I-3.01. „Jalgrattataristu“ Flandria piirkonnas
See investeering seisneb 139 km uute jalgrattateede ehitamises ja 1351 km jalgrattateede renoveerimises. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2026.
Investeering I-3.02. „Jalgrattataristu – Corridors Vélo“ Vallooni piirkonnas
See investeering seisneb vähemalt 27 km jalgrattateede ehitamises kiirtee E411 ja maantee N275 äärses kahes jalgrattakoridoris. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2026.
Investeering I-3.03. „Jalgrattataristu – Vélo Plus – RBC“ pealinna Brüsseli piirkonnas
See investeering seisneb vähemalt 7000 kohalise jalgrattaparkla ja vähemalt 15 km jalgrattateede ehitamises ning 5 km jalgrattateede ajakohastamises Brüsselis. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2026.
Investeering I-3.03. „Jalgrattataristu – Vélo Plus – FED“ föderaaltasandil
See investeering seisneb vähemalt 6,6 km jalgrattateede ehitamises Brüsseli raudteeliinide ääres. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2026.
Investeering I-3.04. „Jalgrattaga ja jalgsi liikumise taristu – Schuman“ föderaaltasandil
See investeering seisneb vähemalt 28 800 ruutmeetri suuruse jalgrattaga ja jalgsi liikumise taristu ehitamises Schumani väljaku ümber Brüsselis. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2026.
G.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
94 |
Jalgrattataristu (I-3A) |
Eesmärk |
Kõigi jalgrattaga ja jalgsi liikumise taristu projektide käivitamine |
Otsuse vastuvõtmine või lepingu sõlmimine |
2. kv |
2024 |
Jalgrattataristu – VLA: eelarve- ja/või toetuste andmise otsuste vastuvõtmine seoses kahe programmiga: 1) Beleidsdomein Mobiliteit en Openbare Werken ning 2) Agentschap Binnenlands Bestuur. Jalgrattataristu – corridors vélo – WAL: Lepingute sõlmimine neljal lõigul Valloonias Jalgrattataristu – VeloPlus – RBC: Otsuse vastuvõtmine jalgrattateede kohta Brüsselis (RBC) Jalgrattataristu – VeloPlus – FED: Ehitusloa andmine Brüsselis. |
|||
|
95 |
Jalgrattataristu (I-3A) |
Siht |
Uued ja renoveeritud jalgrattateed |
km |
0 |
204,3 |
1. kv |
2024 |
204,3 km uusi ja renoveeritud jalgrattateid. |
|
|
96 |
Jalgrattataristu (I-3A) |
Siht |
Uued ja renoveeritud jalgrattateed |
km |
204,3 |
1389,6 |
2. kv |
2026 |
1389,6 km uusi ja renoveeritud jalgrattateid. |
|
|
97 |
Jalgrattataristu – VeloPlus – RBC (I-3.03) |
Siht |
Uus avalik jalgrattaparkla kohalikele elanikele |
Jalgrattaparklad |
0 |
7000 |
2. kv |
2026 |
7000 kohaline uus jalgrattaparkla. |
|
|
98 |
Jalgrattaga ja jalgsi liikumise taristu – Schuman (I-3.04) |
Siht |
Uus avalik ruum jalakäijatele, jalgratturitele ja ühistranspordile Schumanis |
m² |
0 |
25000 |
2. kv |
2026 |
25 000 m² uut avalikku ruumi jalakäijatele, jalgratturitele ja ühistranspordile Schumanis |
|
H. KOMPONENT 3.2. Üleminek
Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi raames kavandatud meetmete eesmärk on toetada üleminekut, investeerides raudteesse, kohalikku ühistransporti, arukasse liikuvusse ja siseveeteedesse.
See komponent aitab kaasa riigipõhise soovituse 2019.3 täitmisele, milles kutsutakse Belgiat üles „keskenduma investeeringutega seotud majanduspoliitikas säästvale transpordile, sealhulgas raudteetaristu ajakohastamisele, üleminekule vähese CO2-heitega majandusele ja energiasüsteemi ümberkujundamisele, teadusuuringutele ja innovatsioonile, eriti digitaliseerimisele, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi. Võidelda kasvavate liikuvusprobleemidega, tugevdades stiimuleid ja kõrvaldades takistused, et suurendada pakkumist ja nõudlust ühis- ja vähese heitega transpordi puhul“ ja riigipõhise soovituse 2020.3 täitmisele, milles kutsutakse Belgiat üles „keskenduma investeeringutes keskkonnasäästlikule majandusele ja digitaaltehnoloogiale üleminekule, eelkõige säästva transpordi taristule“.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
H.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform R-3.01. „Infrabel/NMBS-SNCB toimimine“ föderaaltasandil
Reform seisneb NMBS/SNCB ja Infrabeli uute tulemuslepingute ja mitmeaastase investeerimiskava vastuvõtmises, millega tagatakse vähemalt järgmine:
-linnalähiliinide raudteeinvesteeringute „Réseau suburbain bruxellois – Geweestelijk ExpressNet“ (RER-GEN) õigeaegne teostamine kuni 2031. aastani kooskõlas seadusega, millega võeti vastu piirkondadevaheline koostööleping 8 strateegiliste raudteeinvesteeringute kohta; 9
-lepingus sisalduvad õiged stiimulid tõhususe ja teenuse kvaliteedi tagamiseks;
-Kõigi investeeringute I-3.09 „Raudtee-juurdepääsetavad ja mitmeliigilised raudteejaamad – FED“, I-3.10 „Raudtee – tõhus võrk – FED“ ja I-3.12 „Rail – arukas liikuvus – FED“ lõpuleviimine, mis sisalduvad selles taaste- ja vastupidavuskava komponendis.
Leping sõlmitakse 30. juuniks 2023.
Reform R-3.02. „Liikuvuseelarve“ föderaaltasandil
Reformi eesmärk on tugevdada stiimuleid, et suurendada nõudlust kodu ja töö vaheliste transpordiliikide järele, mis kujutavad endast jätkusuutlikku alternatiivi ametiautodele (nt ühistransport ja jalgrattad), kuna praeguse liikuvuseelarve kava rakendamine on jäänud väga piiratuks. Eesmärk on ajendada üleminekut autodelt teistele transpordiliikidele. Reform seisneb läbivaadatud liikuvuseelarvet määratleva seaduse vastuvõtmises. Liikuvuseelarve muutmise seaduse peatükk jõustub 1. septembril 2021.
Investeering I-3B. „Ühistranspordi edendamine Valloonias“
Investeeringu eesmärk on edendada ühistransporti Valloonias. Meede koosneb järgmisest neljast allmeetmest:
·Investeering I-3.05. „Kõrge teenindustasemega bussid“ Vallooni piirkonnas
·Investeering I-3.06. „Trammitee pikendamine“ Vallooni piirkonnas
·Investeering I-3.07. „Metroo laiendamine“ Vallooni piirkonnas
·Investeering I-3.08. „Arukad valgusfoorid“ Vallooni piirkonnas
Investeering I-3C. „Raudtee remont ja jaama juurdepääsetavuse tööd“
Investeeringu eesmärk on remontida raudteed ja muuta raudteejaamad juurdepääsetavamaks. Meede koosneb järgmisest kahest allmeetmest:
·Investeering I-3.09. „Veeremile juurdepääsetavad ja mitmeliigilised raudteejaamad“ föderaaltasandil
·Investeering I-3.10. „Raudtee – tõhus võrgustik“ föderaaltasandil
Investeering I-3D. „Avatud andmete kasutamine aruka liikuvuse rakenduse jaoks“
Investeeringu eesmärk on kasutada avatud andmeid aruka liikuvuse rakenduse jaoks. Meede koosneb järgmisest kahest allmeetmest:
·Investeering I-3.12. „Raudtee – arukas liikuvus“ föderaaltasandil
·Investeering I-3.13. „Mobility-as-a-Service (MaaS) – kasutuselevõtt“ pealinna Brüsseli piirkonnas
Investeering I-3E. „Raudtee IT-moodulite kasutuselevõtt“
Investeeringu eesmärk on juurutada IT-moodulid, mis parandavad liikluskorraldust ja piletimüüki. Meede koosneb järgmisest kahest allmeetmest:
·Investeering I-3.10. „Raudtee – tõhus võrgustik“ föderaaltasandil
·Investeering I-3.12. „Raudtee – arukas liikuvus“ föderaaltasandil
Investeering I-3.05. „Kõrge teenindustasemega bussid“ Vallooni piirkonnas
Investeering seisneb spetsiaalse sõiduraja ehitamises sagedasti käiva bussi jaoks Mons-Borinage’i piirkonnas (Valloonia) piki maanteed N51. Selle bussi kasutuselevõtust tingitud tegevuskulude suurenemine hüvitatakse Vallooni piirkonna poolt sõlmitud läbivaadatud avaliku teenindamise lepingu („Opérateur de Transport de Wallonie“) alusel. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2026.
Investeering I-3.06. „Trammitee pikendamine“ Vallooni piirkonnas
See investeering seisneb Liège’i trammitee pikendamises 5,8 km võrra Herstali ja Seraingi. Trammitee pikendamise hüvitamisega seotud tegevuskulude suurenemine lisatakse Vallooni piirkonna poolt sõlmitud läbivaadatud avaliku teenindamise lepingusse („Opérateur de Transport de Wallonie“). Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2026.
Investeering I-3.07. „Metroo laiendamine“ Vallooni piirkonnas
See investeering seisneb Charleroi kergmetroovõrgu renoveerimises ja laiendamises 5,5 km võrra kuni Grand Hôpital de Charleroi’ni (Viviers). Trammitee pikendamise hüvitamisega seotud tegevuskulude suurenemine lisatakse Vallooni piirkonna poolt sõlmitud läbivaadatud avaliku teenindamise lepingusse („Opérateur de Transport de Wallonie“). Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2026.
Investeering I-3.08. „Arukad valgusfoorid“ Vallooni piirkonnas
See investeering seisneb Valloonias vähemalt 400 ristmikul ühistranspordibusside jaoks arukate valgusfooride paigaldamises. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2026.
Investeering I-3.09. „Veeremile juurdepääsetavad ja mitmeliigilised raudteejaamad“ föderaaltasandil
See investeering seisneb vähemalt 6000 jalgratta parkimiskoha ehitamises raudteejaamadesse 10 ja vähemalt 25 jaama 11 juurdepääsetavaks muutmises vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 1300/2014 tehnilistele koostalitlusnõuetele puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute jaoks. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2026.
Investeering I-3.10. „Raudtee – tõhus võrgustik“ föderaaltasandil
See investeering seisneb 36 raudteelõigu ajakohastamises üldises võrgus, 24 spetsiaalse raudtee-kaubaveotaristu ajakohastamises, kuue taristu kitsaskoha kõrvaldamises, mis takistavad Brüsseli-Luksemburgi raudteeliini toimimist (Eurocapi raudtee), nelja raudtee kitsaskoha kõrvaldamises Brüsselis ning liikluskorralduse IT-mooduli väljatöötamises. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2026.
Investeering I-3.11. „Alberti kanal ja Trilogiport“ Vallooni piirkonnas
See investeering seisneb Liège’is asuva Trilogiporti mitmeliigilise platvormi laiendamises ja nelja silla (Lanaye, Lixhe, Haccourt ja Hermalle-sous-Argenteau) kõrguse tõstmises Alberti kanali kohal, et võimaldada praamidel vedada kuni 9,1 m kõrgust kaupa (4 lastikihti). Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2025.
Investeering I-3.12. „Raudtee – arukas liikuvus“ föderaaltasandil
See investeering seisneb avaandmetega marsruudiplaneerija ja kaheksa IT-mooduli loomises koos piletimüügiplatvormiga, mis on koostalitlusvõimeline teiste Belgia piirkondlike transpordiettevõtjatega (STIB-MIVB, De Lijn, TEC). Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. märtsiks 2025.
Investeering I-3.13. „Mobility-as-a-Service (MaaS) – kasutuselevõtt“ pealinna Brüsseli piirkonnas
See investeering seisneb Brüsseli andmekeskuse loomises, et võimaldada liikuvusteenuse osutajate ja liikuvusteenusena tegutsevate agregaatorite (MaaSi agregaatorid) loodud liikuvusandmete kiiret salvestamist, käitlemist, analüüsimist ja vahetamist. Brüsseli andmekeskus ei hõlma mitte ainult ühistransporti, vaid ka jalgrattasõitu. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. märtsiks 2025.
Investeering I-3.14. „Üleminekutoetused“ pealinna Brüsseli piirkonnas
See investeering seisneb uue läbivaadatud üleminekutoetuse andmises, millega asendatakse „Bruxelles’Air’i“ toetus, laiendades seda kõigile uut tüüpi säästvatele transpordiliikidele (autode ühiskasutus, jalgrattajagamine, motorollerid), et tugevdada stiimuleid nõudluse suurendamiseks ühistranspordi ja vähese heitega transpordi järele. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2023.
Investeering I-3.15. „Smart Move“ pealinna Brüsseli piirkonnas
See investeering seisneb liikuvuse kui teenuse IT-süsteemi („SmartMove“) arendamises pealinna Brüsseli piirkonnas koos rakendusliidesega, et anda kasutajatele täielikku ja täpset teavet olemasolevate transpordiliikide, sealhulgas nende vastavate kulude kohta, pöörates erilist tähelepanu liiklusummikutele ja keskkonnale avalduvale mõjule. Investeeringud hõlmavad ka eelkõige tagakontori jälgimist, veebisaiti, autentimist ja tarkvara hinnakujunduseks ja hinnakujunduse simulatsiooniks ning ristviiteid numbrimärgi automaatse tuvastamisega. IT-süsteemid sisaldavad ka teemaksude komponenti, kusjuures teemaksude üle peetakse endiselt arutelusid eri piirkondade vahel. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2022.
H.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
99 |
Ühistranspordi edendamine Valloonias (I-3B) |
Siht |
Suurte taristutööde alustamine bussi (Mons ja arukad valgusfoorid), trammi (Liège) ja kergmetroo (Charleroi) jaoks |
Projekti |
0 |
4 |
3. kv |
2023 |
Kõrge teenindustasemega bussid – WAL -Kõigi riiklike ehitustööde lepingute sõlmimine (lepingu sõlmimise teade on avaldatud) Trammitee pikendamine Liège’is – WAL -Eeluuringu lõpuleviimine -Keskkonnamõju hindamise lõpuleviimine -Kõigi ehitus- ja keskkonnalubade taotlemiseks vajalike esialgsete dokumentide kogumine -Kõikide ehitus- ja keskkonnalubade üleandmine Herstalile ja Seraingile trammitee pikendamiseks. Charleroi kergmetroo laiendamine – WAL -Kõigi ehitus- ja keskkonnalubade väljastamine Arukad valgusfoorid – WAL -Kõigi riiklike ehitustööde lepingute sõlmimine (lepingu sõlmimise teade on avaldatud) |
|
|
100 |
Ühistranspordi edendamine Valloonias (I-3B) |
Siht |
Tööde lõpuleviimine ja arukate valgusfooride kasutuselevõtt |
Km Arukate valgusfooridega ristmike arv |
0 0 |
6 260 |
2. kv |
2025 |
Kõrge teenindustasemega bussid – WAL
6 km täiendavat ühistransporditaristut heitevaba kõrge teenindustasemega bussi (Mons), trammitee pikendamise (Liège) ja kergmetroo laiendamise (Charleroi) jaoks Arukad valgusfoorid – WAL -260 ristmiku varustamine arukate valgusfooridega. |
|
|
101 |
Ühistranspordi edendamine Valloonias (I-3B) |
Siht |
Tööde ja ristmike lõpuleviimine arukate valgusfooridega |
Km Arukate valgusfooridega ristmike arv kesksel platvormil |
6 260 |
18 400 |
2. kv |
2026 |
Lõpule on viidud 18 km ulatuses täiendava ühistransporditaristu ehitamine heitevabade kõrge teenindustasemega busside (Mons), trammitee pikendamise (Liège) ja kergmetroo laiendamise (Charleroi) jaoks ning tsentraliseeritud maanteesignalisatsiooni platvormi raames on 400 ristmikule paigaldatud arukad valgusfoorid ühistranspordibusside jaoks. |
|
|
102 |
Ühistranspordi edendamine Valloonias (I-3B) |
Eesmärk |
OTW (Organisme de Transport de Wallonie) läbivaadatud avaliku teenindamise lepingu allkirjastamine |
OTW (Organisme de Transport de Wallonie) läbivaadatud avaliku teenindamise leping |
– |
– |
– |
2. kv |
2024 |
OTW (Organisme de Transport de Wallonie) läbivaadatud avaliku teenindamise lepingu allkirjastamine koos kohustusega hüvitada täiendavad tegevuskulud, mis on seotud heitevabade kõrge teenindustasemega bussidega Monsis, Charleroi metroo ja Liège’i trammiga. |
|
103 |
Raudtee remont ja jaama juurdepääsetavuse tööd (I-3C) |
Siht |
Raudtee remondi- ja ajakohastamistööde ning jaamade juurdepääsetavuse tööde lõpuleviimine (1. etapp) |
Tööd lõpule viidud |
0 |
32 |
3. kv |
2022 |
32 sekkumise lõpuleviimine raudteetaristu ajakohastamiseks, 6000 jalgratta parkimiskoha lisamine ning 5 jaamale juurdepääsu parandamine vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 1300/2014 vähemalt nelja kriteeriumi alusel: - kõrged platvormid (76 cm) - kaldteede või liftide kaudu juurdepääsetavad platvormid - reljeefse hoiatuspinna juhtsüsteem - vähemalt üks liikumispuudega isikutele kättesaadav piletimüügiautomaat |
|
|
104 |
Raudtee remont ja jaama juurdepääsetavuse tööd (I-3C) |
Siht |
Raudtee remondi- ja ajakohastamistööde ning jaamade juurdepääsetavuse tööde lõpuleviimine (2. etapp) |
Tööd lõpule viidud |
32 |
62 |
3. kv |
2023 |
62 sekkumise lõpuleviimine raudteetaristu ajakohastamiseks, 6000 jalgratta parkimiskoha lisamine ning 12 jaamale juurdepääsu parandamine vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 1300/2014 vähemalt nelja kriteeriumi alusel: - kõrged platvormid (76 cm) - kaldteede või liftide kaudu juurdepääsetavad platvormid - reljeefse hoiatuspinna juhtsüsteem - vähemalt üks liikumispuudega isikutele kättesaadav piletimüügiautomaat |
|
|
105 |
Raudtee remont ja jaama juurdepääsetavuse tööd (I-3C) |
Siht |
Raudtee remondi- ja ajakohastamistööde ning jaamade juurdepääsetavuse tööde lõpuleviimine (3. etapp) |
Tööd lõpule viidud |
62 |
82 |
2. kv |
2026 |
82 sekkumise lõpuleviimine raudteetaristu ajakohastamiseks, 6000 jalgratta parkimiskoha lisamine ning 25 jaamale juurdepääsu parandamine vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 1300/2014 vähemalt nelja kriteeriumi alusel: - kõrged platvormid (76 cm) - kaldteede või liftide kaudu juurdepääsetavad platvormid - reljeefse hoiatuspinna juhtsüsteem - vähemalt üks liikumispuudega isikutele kättesaadav piletimüügiautomaat |
|
|
106 |
Alberti kanal ja Trilogiport (I-3.11) |
Eesmärk |
Lepingute sõlmimine sildade ehitustöödeks üle Alberti kanali / uue platvormi ehitamiseks Trilogiporti |
Kirjalik teade sõlmitud lepingute kohta |
– |
– |
– |
3. kv |
2023 |
Kõigi lepingute sõlmimine Liège’is asuva Trilogiporti uue mitmeliigilise transpordiplatvormi ja Alberti kanali kohal asuva nelja silla (Lanaye, Lixhe, Haccourt ja Hermalle-sous-Argenteau) ehitustöödeks. |
|
107 |
Alberti kanal ja Trilogiport (I-3.11) |
Siht |
Ehitustööde lõpuleviimine sildade ehitamiseks üle Alberti kanali / uue platvormi ehitamiseks Trilogiporti |
Tööde arv |
0 |
5 |
4. kv |
2025 |
Liège’is asuva Trilogiporti mitmeliigilise transpordiplatvormi tööde lõpuleviimine („procès-verbal de reception provisoire“ – vastu võetud) ja nelja silla (Lanaye, Lixhe, Haccourt ja Hermalle-sous-Argenteau) kõrguse tõstmine Alberti kanali kohal. |
|
|
108 |
Avatud andmete kasutamine aruka liikuvuse rakenduse jaoks (I-3D) |
Siht |
Avatud andmete kasutamine aruka liikuvuse rakenduse jaoks |
Projekti |
0 |
3 |
1. kv |
2025 |
Avatud andmete kasutamine aruka liikuvuse rakenduse jaoks: - SNCB piletimüügisüsteem (1 projekt) - SNCB planeerimine ja andmed reaalajas (1 projekt) - Brüsseli liikuvusteenused (1 projekt) |
|
|
109 |
„Raudtee IT-moodulite kasutuselevõtt (I-3E) |
Siht |
Raudtee IT-moodulite kasutuselevõtt |
Moodulit |
0 |
10 |
4. kv |
2024 |
Raudtee IT-moodulite kasutuselevõtt: - Infrabeli liikluskorraldussüsteem (1 moodul) - SNCB/NMBSi marsruudiplaneerija (1 moodul) - SNCB/NMBSi piletikomponendid (8 moodulit), mis võimaldavad kauba- ja reisirongide paremat käitamist ja kliendikogemust. |
|
|
110 |
Liikuvuseelarve (R-3.02) |
Eesmärk |
Liikuvuseelarve vastuvõtmine |
Liikuvuseelarve vastuvõtmine |
– |
– |
– |
3. kv |
2021 |
Liikuvuseelarve vastuvõtmine. |
|
111 |
SNCB/INFRABELi toimimine (R-3.01) |
Eesmärk |
NMBS/SNCB ja Infrabeli uute tulemuslepingute ja mitmeaastase investeerimiskava heakskiitmine, leping |
Lepingute heakskiitmine |
– |
– |
– |
2. kv |
2023 |
Uus tulemusleping sisaldab sätteid, millega tagatakse, et: - linnalähiliinide RER-GEN raudteetööde õigeaegne teostamine kooskõlas seadusega, millega võeti vastu piirkondadevaheline koostööleping strateegiliste raudteeinvesteeringute kohta (Annex Ia of the Loi portant assentiment à l’accord de coopération du 5 octobre 2018 entre l’Etat fédéral, la Région flamande, la Région wallonne et la Région de Bruxelles-Capitale relatif au financement des infrastructures ferroviaires stratégiques / Wet houdende instemming met het samenwerkingsakkoord van 5 oktober 2018 tussen de Federale Staat, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brusselse Hoofdstedelijke Gewest betreffende de financiering van de strategische spoorweginfrastructuren, Moniteur belge – 11.03.2019 – Belgisch Staatsblad); - lepingus sisalduvad õiged stiimulid tõhususe ja teenuse kvaliteedi tagamiseks; - kõigi investeeringute I-3.09 „Raudtee-juurdepääsetavad ja mitmeliigilised raudteejaamad – FED“, I-3.10 „Raudtee – tõhus võrk – FED“ ja I-3.12 „Rail – arukas liikuvus – FED“ lõpuleviimine, mis sisalduvad selles taaste- ja vastupidavuskava komponendis. |
|
112 |
Smart Move (I-3.15) |
Eesmärk |
Rakendus „Smart Move“ toimib |
Rakenduse „Smart Move“ kasutuselevõtt |
– |
– |
– |
2. kv |
2022 |
Rakendus „Smart Move“ toimib ja katseetapp on lõpule viidud. - Hyper Care – seire ja hindamine - Mõju hindamine ja täiustamisprotsesside kindlakstegemine |
|
113 |
Üleminekutoetused (I-3.14) |
Siht |
Esimesed 5000 uue üleminekutoetuse taotlust |
Number |
0 |
5000 |
4. kv |
2023 |
Taotletud on esimesed 5000 uut üleminekutoetust. |
|
I. KOMPONENT 3.3. Maanteetranspordi keskkonnahoidlikumaks muutmine
Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi raames kavandatud meetmete eesmärk on toetada vähese heitega maanteetransporti.
See komponent aitab kaasa riigipõhise soovituse 2019.3 täitmisele, et keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas säästvale transpordile, sealhulgas raudteetaristu ajakohastamisele, üleminekule vähese CO2-heitega majandusele ja energiasüsteemi ümberkujundamisele [...] Võidelda kasvavate liikuvusprobleemidega, tugevdades stiimuleid ja kõrvaldades takistused, et suurendada pakkumist ja nõudlust ühis- ja vähese heitega transpordi puhul ning riigipõhise soovituse 2020.3 täitmisele, et keskendada investeeringud keskkonnasäästlikule majandusele ja digitaaltehnoloogiale üleminekule, eelkõige säästva transpordi taristule.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
I.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering I-3F. „Laadimisjaamad“
Investeeringu eesmärk on võtta kasutusele elektrisõidukite laadimisjaamad. Meede koosneb järgmisest neljast allmeetmest:
·Reform R-3.04. „Laadimisjaamad – WAL“ Vallooni piirkonnas
·Reform R-3.05. „Laadimisjaamad – RBC“ pealinna Brüsseli piirkonnas
·Investeering I-3.18. „Laadimisjaamad – FED“ föderaaltasandil
·Investeering I-3.19. „Laadimisjaamad – WLA“ Flandria piirkonnas
·Investeering I-3G. „Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine“
·Investeering I-3.16. „Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine – VLA“ Flandria piirkonnas
·Investeering I-3.17. „Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine – RBC“ pealinna Brüsseli piirkonnas
Reform R-3.03. „Heitevabad ametiautod – FED“ föderaaltasandil
Reformiga kaotatakse järk-järgult praegune ettevõtte automaksu süsteem tavaautode puhul ja piiratakse seda alates 2026. aastast elektriautodega. Ametiautode maksustamise reformitud kavaga nähakse ette: 1) alates 2026. aastast omandatud tavalisi ametiautosid ei ole võimalik maha arvata, 2) alates 1. juulist kuni 31. detsembrini 2025 omandatud tavaliste ametiautode maksustatavast tulust mahaarvamise määra järkjärgulisest vähendamisest kuni 0 %-ni 2028. aastaks, 3) heitevabade ametiautode maksustatavast tulust mahaarvamise määra järkjärgulisest vähendamisest kuni 67,5 %-ni 2031. aastaks ning 4) ajavahemikul 2023–2025 omandatud hübriidkasutusega ametiautode bensiini ja diislikütuse maksustatavast tulust mahaarvamine kuni 2023. aasta jaanuarini 50 %-ni. Veelgi enam, 5) alates 1. juulist 2023 omandatud tavaautode puhul suureneb CO2-heide alates 1. juulist 2023 määraga 2,25, suureneb järk-järgult 2025. ja 2026. aastal ning jõuab 2027. aastal määrani 5,50. 6) Alates 1. juulist 2023 omandatud heitevabade ametiautode puhul suureneb minimaalne solidaarsusmaks alates 2025. aastast nii, et pikemas perspektiivis tuleb keskmise ametiauto eest tasuda sama palju sotsiaalkindlustusmakseid kui kava vastuvõtmise ajal. Reform, sealhulgas eespool nimetatud üleminekuperioodid ja rakendusetapid, võetakse vastu 30. septembriks 2021 ja see jõustub 1. jaanuaril 2023.
Reform R-3.04. „Laadimisjaamad – WAL“ Vallooni piirkonnas
See reform seisneb valitsuse otsuse vastuvõtmises ja kontsessiooni andmises Vallooni piirkonna laadimistaristule ning 6000 riikliku laadimispunkti ekvivalendi paigaldamises. Paigaldatavate riiklike laadimispunktide ekvivalendi (CPE) sihtarvu puhul võetakse arvesse soovituslikku eesmärki, milleks on kümne elektrisõiduki puhul üks CPE. Vallooni piirkonna valitsus võtab elektrisõidukite laadimisjaamade kasutuselevõtu kava vastu 30. septembriks 2022 ja rakendab seda viivitamata, et saavutada eesmärgid 30. juuniks 2026.
Reform R-3.05. „Laadimisjaamad – RBC“ pealinna Brüsseli piirkonnas
See meede seisneb õigusraamistiku vastuvõtmises ja kontsessiooni andmises pealinna Brüsseli piirkonna laadimistaristule ning 400 riikliku laadimispunkti ekvivalendi paigaldamises 31. detsembriks 2023. Kõnealune kava on kooskõlas alternatiivkütuste taristut käsitleva direktiiviga 2014/94/EL ja seda ajakohastatakse korrapäraselt ning sellega tagatakse piirkonna eesmärgi täitmine. Dekreet, millega määratakse kindlaks ohutusstandardid, mida tuleb järgida tänavaväliste laadimispunktide paigaldamisel pealinna Brüsseli piirkonnas, võetakse hiljemalt vastu 1. märtsiks 2022 ning need jõustuvad 31. juuliks 2022. Meetme rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2026.
Reform R-3.06. „Heitevaba transpordi stimuleerimine – VLA“ Flandria piirkonnas
See meede seisneb õigusraamistiku vastuvõtmises, et stimuleerida avalike laadimispunktide kasutuselevõttu kontsessioonide ja poolavalike punktide kaudu tänu toetustele Flandria piirkonnas. Õigusraamistik võimaldab kaardistada tulevasi laadimispunkte, algatada avalike laadimispunktide kontsessioonihanked, stimuleerida eraomandis olevate poolavalike laadimispunktide kasutuselevõttu, vähendada halduskoormust, et lühendada laadimispunktide paigaldamiseks vajalikku aega, ning stimuleerida arukat elektri maksustamist, et tasakaalustada elektrienergia pakkumist ja nõudlust. Õigusraamistik jõustub 1. jaanuariks 2022.
Reform R-3.07. „Heitepettused“ Flandria piirkonnas
See meede koosneb i) NOx katsete uue õigusraamistiku vastuvõtmisest (kui käimasolevad teadusuuringud annavad teostatava menetluse), sõidukite heitkoguste laiaulatuslikust seirest, liiklevate sõidukite tehnokontrolli parandamisest ja tõhusast kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli programmist ning ii) IT-süsteemist, mis ühendab heiteandmed perioodiliste tehniliste ja liiklevate sõidukite tehnokontrollidega, et veelgi parandada kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli programmi.
Õigusraamistik avaldatakse 2023. aasta aprilliks ja see jõustub vastavalt järgmisele ajakavale. Enne 1. juulit 2023 võetakse kasutusele ulatuslik sõidukite heitkoguste seire, parandatakse liiklevate sõidukite tehnokontrolli ja käivitatakse tõhus kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli programm. Kui enne 31. märtsi 2022 töötatakse välja teostatav NOx katsemenetlus tehniliseks ülevaatuseks, rakendatakse seda 2023. aastal. Kogu meede viiakse lõpule ja rakendatakse hiljemalt 31. detsembriks 2024 (IT-süsteemi täielik valmimine, mis võimaldab maantee- ja korralise tehnoülevaatuse edasist integreerimist kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse programmi).
Investeering I-3.16. „Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine – VLA“ Flandria piirkonnas
See Flandria piirkondliku ühistranspordiettevõtja VVM-De Lijn jaoks tehtud investeering koosneb järgmisest:
- vähemalt 235 M3-kategooria madala põrandaga hübriidbussi moderniseerimine pistikühendusega hübriidbussideks,
- vähemalt 35 M3-kategooria madala põrandaga pistikühendusega hübriidbussi hange,
- vähemalt 60 M3-kategooria madala põrandaga elektribussi hange,
- vähemalt 345 bussi laadimisjaama rajamine.
Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2025.
Investeering I-3.17. „Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine – RBC“ pealinna Brüsseli piirkonnas
Pealinna Brüsseli piirkonna ühistranspordiettevõtja STIB-MIVB jaoks tehtud investeering koosneb järgmisest:
- vähemalt 50 M3-kategooria madala põrandaga liigendatud elektribussi hange,
- vähemalt 50 bussi laadimisjaama rajamine.
Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2025.
Investeering I-3.18. „Laadimisjaamad – FED“ föderaaltasandil
See investeering seisneb era- ja avaliku sektori osalusega elektriautode laadimisjaamade maksusoodustuste toetamises. Maksusoodustus võimaldab maha arvata kodus ja kaubanduskeskustes, supermarketites ja ettevõtete parklates asuva laadimispunkti paigalduskulud. Maksusoodustus võimaldab kasutusele võtta vähemalt 51 000 eraomanduses olevat laadimispunkti. Maksusoodustus jõustub 31. septembriks 2021.
Investeering I-3.19. „Laadimisjaamad – WLA“ Flandria piirkonnas
See investeering seisneb 30 000 laadimispunkti ekvivalendi (avalikud ja poolavalikud laadimispunktid) paigaldamises kogu Flandria piirkonnas. Flandria piirkond töötab välja kavad, et optimeerida laadimispunktide kasutuselevõttu, mis on juurdepääsetavad 24 tundi, ja toetada depoode arendamist piirkondades, mis asuvad kiirteede laadimispiirkondadest kaugel. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2026.
I.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||||
|
114 |
Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine (I-3G) |
Siht |
Ametlik tellimus keskkonnahoidlike busside ja nendega seotud laadimistaristu ehitamiseks Flandrias ja Brüsselis |
Tellimused |
0 |
6 |
4. kv |
2024 |
Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine – VLA -Tellimus hübriidbusside moderniseerimiseks e-hübriidbussideks kehtiva raamlepingu muutmise teel -Tellimus pistikühendusega hübriidbussidele olemasoleva raamlepingu raames -Tellimus täiselektribusside jaoks -Tellimus laadimistaristu paigaldamiseks (täis)elektribusside ja pistikühendusega hübriidbusside depoodesse Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine – RBC -Pakkumuste vastuvõtmine, lepingute sõlmimine, tööde ja busside laadimistaristute tellimine -Pakkumuste vastuvõtmine, lepingute sõlmimine ja 50 liigendatud täiselektribussi tellimine |
|||
|
115 |
Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine (I-3G) |
Siht |
Keskkonnahoidlikud bussid ja tehniliselt kohandatud depood Flandrias ja Brüsselis kasutusele võetud |
Sõidukit |
0 |
356 |
4. kv |
2025 |
Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine – VLA -Uued ja moderniseeritud pistikühendusega e-hübriidbussid tarnitakse ja võetakse kasutusele (bussid on kohandatud teenuste osutamiseks piirkonnas, kuhu nad on määratud) -Täielikult elektrilised bussid tarnitakse ja võetakse kasutusele (bussid on kohandatud teenuste osutamiseks piirkonnas, kuhu nad on määratud) -Laadimistaristu võetakse kasutusele määratud piirkondades asuvates bussidepoodes Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine – RBC -Üldtööde (ka laadimisjaamade elektritaristu) ja bussidepoodesse paigaldatud laadimistaristu lõpuleviimine -Liigendatud elektribusside tarnimine ja katsed |
|||
|
116 |
Heitevaba transpordi stimuleerimine – VLA (R-3.06) |
Eesmärk |
Raamistiku vastuvõtmine laadimistaristu kasutuselevõtuks Flandria piirkonnas |
Raamistiku vastuvõtmine |
– |
– |
– |
4. kv |
2021 |
Poliitikaraamistiku vastuvõtmine laadimistaristu kasutuselevõtuks Flandria piirkonnas. Poliitikaraamistik võimaldab: - kaardistada tulevased laadimispunktid - kuulutada välja kontsessioonihanked üldkasutatavate laadimispunktide jaoks - stimuleerida eramaal olevate (pool)avalike laadimispunktide kasutuselevõttu - lühendada laadimispunktide paigaldamiseks kuluvat aega, vähendades halduskoormust - stimuleerida arukat elektriga laadimist |
||
|
117 |
Laadimisjaamad –VLA (I-3.19) |
Eesmärk |
Kontsessioonilepingute sõlmimine laadimistaristu jaoks |
Kirjalik teade edukatele kandidaatidele sõlmitud lepingute kohta |
– |
– |
– |
2. kv |
2022 |
Kontsessioonilepingute sõlmimine laadimistaristu jaoks. Riikliku laadimistaristu kasutuselevõtu raamistik on tagatud Flandria valitsuse antud kontsessioonidega, samal ajal kui kasutuselevõtt on jäetud eraettevõtjate hooleks. |
||
|
118 |
Laadimisjaamad –RBC (R-3.05) |
Eesmärk |
Ohutusstandardeid täpsustava dekreedi ja taristu üleandmise kava vastuvõtmine |
Ohutusstandardeid täpsustava dekreedi ja taristu üleandmise kava vastuvõtmine |
– |
– |
– |
1. kv |
2022 |
Dekreedi vastuvõtmine, millega määratakse kindlaks ohutusstandardid, mida tuleb järgida tänavaväliste laadimispunktide paigaldamisel pealinna Brüsseli piirkonnas, sh miinimumarv, mis tuleb igasse parklasse 31. detsembriks 2025 laadida. Ning taristu üleandmise kava vastuvõtmine, mis hõlmab järgmist:
- Brüsselisse paigaldatavate riiklike laadimispunktide geograafiline jaotus, mida ajakohastatakse seejärel iga kolme aasta tagant
Kõnealune kava on kooskõlas alternatiivkütuste taristu direktiiviga, seda ajakohastatakse korrapäraselt ja sellega tagatakse piirkonna eesmärgi täitmine. |
||
|
119 |
Laadimisjaamad –WAL (R-3.04) |
Eesmärk |
Elektrisõidukite laadimisjaamade kasutuselevõtu kava vastuvõtmine |
Elektrisõidukite laadimisjaamade kasutuselevõtu kava vastuvõtmine |
3. kv |
2022 |
Laadimisjaamade kasutuselevõtu kava vastuvõtmine, mis hõlmab järgmist: - Laadimispunktide arv, mis tuleb paigaldada 31. detsembriks 2026 - Taristu kasutuselevõtu kord - Sihtotstarbelised toetusmehhanismid halduskoormuse vähendamiseks - Vajalik alus pakkumiskutsete algatamiseks - 2026. aastani paigaldatavate riiklike laadimispunktide ekvivalendi (CPE) sihtarvu puhul võetakse arvesse soovituslikku eesmärki, milleks on kümne elektrisõiduki puhul üks CPE. |
|||||
|
120 |
Laadimisjaamad –FED (I-3.18) |
Eesmärk |
Maksusoodustuse vastuvõtmine era- ja avaliku sektori osalusega laadimispunktide rajamiseks |
Maksusoodustuse vastuvõtmine |
– |
– |
– |
4. kv |
2021 |
Maksusoodustuse vastuvõtmine era- ja avaliku sektori osalusega laadimispunktide rajamiseks. |
||
|
121 |
Laadimisjaamad (I-3F) |
Siht |
Täiendavad töötavad poolavalikud ja avalikud laadimispunktid (1. etapp) |
Laadimispunktid (CPE) |
0 |
8460 |
2. kv |
2023 |
Laadimistaristu – VLA Laadimistaristu – RBCAL Saavutada täiendav 8460 töötava poolavaliku ja avaliku laadimispunkti ekvivalent (CPE) |
|||
|
122 |
Laadimisjaamad (I-3F) |
Siht |
Täiendavad töötavad era-, poolavalikud ja avalikud laadimispunktid (2. etapp) |
Laadimispunktid (CPE) |
8460 |
32760 |
2. kv |
2025 |
Laadimistaristu – FED Laadimistaristu – VLA Laadimistaristu – WAL Saavutada täiendav 32 760 töötava era-, poolavaliku ja avaliku laadimispunkti ekvivalent (CPE) |
|||
|
123 |
Laadimisjaamad (I-3F) |
Siht |
Täiendavad töötavad era-, poolavalikud ja avalikud laadimispunktid (3. etapp) |
Laadimispunktid (CPE) |
32760 |
78660 |
2. kv |
2026 |
Laadimistaristu – FED Laadimistaristu – VLA Laadimistaristu – WAL Saavutada täiendav 78660 töötava era-, poolavaliku ja avaliku laadimispunkti ekvivalent (CPE) |
|||
|
124 |
Heitepettus (R-3.07) |
Eesmärk |
Flandrias sõidukite heitkoguste seiret käsitleva õigusraamistiku vastuvõtmine |
Õigusraamistiku vastuvõtmine |
– |
– |
– |
1. kv |
2023 |
Vastuvõtmine: - õigusaktid, mis on vajalikud pragmaatilise NOx katsemenetluse rakendamiseks, et tugevdada perioodilist tehnoülevaatust, mille eesmärk on teha katsed 2023. aasta kolmandas kvartalis; - õiguslikud täiendused liiklevate sõidukite tehnokontrolli ulatuse laiendamiseks kõikidele sõidukikategooriatele (eesmärk: 2022) - Uued õigusaktid: olemasolev õigusraamistik, mis võimaldab sõidukite heitkoguste ulatuslikku seiret teedel (kaugseire ja võimalik lokaliseerimine) ning selle rakendamist parema jõustamise ja poliitika hindamise eesmärgil (eesmärk: 2022) |
||
|
125 |
Heitepettus (R-3.07) |
Eesmärk |
IT-süsteem, mis ühendab heiteandmed kasutusel olevate perioodiliste tehnoülevaatuste ja liiklusohutuse kontrollidega on toimiv |
IT-süsteemi kasutuselevõtmine |
– |
– |
– |
4. kv |
2024 |
IT-süsteem, mis ühendab heiteandmed perioodiliste tehniliste ja liiklusohutuse kontrollidega, on valmis ja kõigile sidusrühmadele kättesaadav |
||
|
126 |
Heitevabad ametiautod (R-3.03) |
Eesmärk |
Ettevõtte automaksu süsteemi reformi seaduse vastuvõtmine |
Ettevõtte automaksu süsteemi reformi käsitleva seaduse kohandamise eelnõu vastuvõtmine |
– |
– |
– |
3. kv |
2021 |
Föderaalparlament võttis vastu ametiautode maksustamise reformitud korra, mille kohaselt peavad uued ametiautod olema alates 2026. aastast heitevabad, et saada kasu olemasolevast sooduskavast. Ametiautode maksustamise reformitud kavaga nähakse ette: 1) alates 2026. aastast omandatud tavalisi ametiautosid ei ole võimalik maha arvata, 2) alates 1. juulist kuni 31. detsembrini 2025 omandatud tavaliste ametiautode maksustatavast tulust mahaarvamise määra järkjärgulisest vähendamisest kuni 0 %-ni 2028. aastaks, 3) heitevabade ametiautode maksustatavast tulust mahaarvamise määra järkjärgulisest vähendamisest kuni 67,5 %-ni 2031. aastaks ning 4) ajavahemikul 2023–2025 omandatud hübriidkasutusega ametiautode bensiini ja diislikütuse maksustatavast tulust mahaarvamine kuni 2023. aasta jaanuarini 50 %-ni. Veelgi enam, 5) alates 1. juulist 2023 omandatud tavaautode puhul suureneb CO2-heide alates 1. juulist 2023 määraga 2,25, suureneb järk-järgult 2025. ja 2026. aastal ning jõuab 2027. aastal määrani 5,50. 6) Alates 1. juulist 2023 omandatud heitevabade ametiautode puhul suureneb minimaalne solidaarsusmaks alates 2025. aastast nii, et pikemas perspektiivis tuleb keskmise ametiauto eest tasuda sama palju sotsiaalkindlustusmakseid kui kava esitamise ajal. |
||
J. KOMPONENT 4.1. Haridus 2.0
Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi raames kavandatud meetmete eesmärk on parandada haridussüsteemide kaasavust, tugevdades samal ajal nende tulemuslikkust, tagamaks, et õpetatavad pädevused vastaksid paremini tööturul nõutavatele pädevustele.
See komponent aitab kaasa riigipõhise soovituse 2019.2 täitmisele, et parandada haridus- ja koolitussüsteemide tulemuslikkust ja kaasavust ning tegeleda oskuste nõudlusele mittevastavusega.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
J.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform R-4.01. „Digisprong“ flaamikeelses kogukonnas
Reform koosneb meetmetest, mis on seotud nelja sambaga: 1) IKT-haridus, meediapädevus ja arvutipõhise mõtlemise reformid, 2) IKT-koolide tõhusa poliitika edendamine IKT-koordinaatorite rolli tugevdamise kaudu, 3) digioskustega õpetajad ja õpetajate koolitajad ning 4) teadmus- ja nõustamiskeskuse loomine, et toetada koole nende hariduse digitaliseerimisel. Flandrias kohustusliku hariduse uut IKT-raamistikku käsitlevad õigusaktid jõustuvad 1. oktoobriks 2022.
Reform R-4.02. „Kõrghariduse edendamise fond“ flaamikeelses kogukonnas
Reformi eesmärk on koostada visioonidokument järgmise kolme eesmärgi kohta: 1) luua Flaami kõrgharidusasutustes tulevikukindel ja paindlik pakkumine, 2) arendada edasi elukestvat õpet kõrghariduses ja 3) kasutada maksimaalselt ära digitaalse hariduse vorme. Konkreetselt tuleb visioonikirjelduses i) määratleda Flandria kõrghariduse uus profiil, et tagada kõrgharidusasutuste tipptase, ja ii) töötada välja visioon elukestva õppe kohta. Visioonidokumendi kinnitab Flaami valitsuse haridus- ja koolitusminister 31. detsembriks 2023.
Reform R-4.03. „Ulatuslik tegevuskava koolist väljalangemise vastu võitlemiseks“ prantsuskeelses kogukonnas
Kõnealune reform koosneb terviklikust strateegiast, mis hõlmab kolme tegevussuunda: ennetamine, sekkumine, hüvitamine ja arendamine ühtsel ja konkreetsel viisil, mis põhineb eri valdkondades tegutsevate sidusrühmade ja erinevate tugiteenuste uuel (tugevdatud) koordineerimisel. Reformi rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2022.
Investeering I-4.01. „Digisprong“ flaamikeelses kogukonnas
Kõnealune investeering koosneb kolmest järgmisest elemendist: 1) varustada kõik koolid digiseadmega iga õpilase jaoks, 2) pakkuda õpetajatele tõhusaid õppevahendeid ja koolitust, et parandada nende digioskusi, ning 3) toetada koole õppekavade digitaliseerimisel, luues keskse teadmus- ja nõustamiskeskuse. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2022.
Investeering I-4.02. „Kõrghariduse edendamise fond“ flaamikeelses kogukonnas
Investeering koosneb järgmisest: 1) luua Flaami kõrgharidusasutustes tulevikukindel ja paindlik pakkumine, 2) arendada edasi elukestvat õpet kõrghariduses ja 3) toetada digitaalse hariduse vormide kestvat rakendamist. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2023.
Investeering I-4.03. „Personaalne juhendamine kohustuslikus hariduses“ prantsuskeelses kogukonnas
See investeering on välja töötatud selleks, et reageerida alg- ja keskkooliõpilaste psühhosotsiaalsetele, hariduslikele ja pedagoogilistele probleemidele ning võidelda COVID-19 põhjustatud haridusliku ebavõrdsuse ja haridussüsteemist varakult lahkumise nähtuse leviku vastu. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2022.
Investeering I-4.04. „Kõrghariduse ja täiskasvanuhariduse digitaalstrateegia“ prantsuskeelses kogukonnas
See investeering hõlmab 1) koolide ja kõrgkoolide varustamist digitaalseadmetega, 2) õpilaste ja õpetajate digioskuste arendamist spetsiaalsete digioskuste vahendite ja meetodite abil. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2026.
Investeering I-4.05. „Digitaalremont Brüsseli koolides“ pealinna Brüsseli piirkonnas
See investeering hõlmab 1) digiseadmeid koolidele, kus on suur hulk haavatavaid õpilasi, ja 2) Brüsseli koolide siseühenduvuse tugevdamist. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2024.
Investeering I-4.06. „Hariduse digipööre“ saksakeelses kogukonnas
Selle investeeringu eesmärk on hariduse digitaalne ümberkujundamine hariduse IT-keskkonna jätkusuutliku standardimise ja konsolideerimise kaudu, pakkudes vajalikku taristut ja IT-tuge, kooli ja õpetajate juhtimist ning edendades õpilaste ja õpetajate IT-oskusi/-koolitust. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2026.
Investeering I-4. „Digiseadmete ja IT-taristu pakkumine koolidele“
Investeeringu „Digiseadmete ja IT-taristu pakkumine koolidele“ eesmärk on tagada koolide varustamine vajalike digiseadmete ja IT-taristuga.
Investeering koosneb järgmistest allmeetmest:
·Investeering I-4.01. „Digisprong“ flaamikeelses kogukonnas
·Investeering I-4.04. „Kõrghariduse ja täiskasvanuhariduse digitaalstrateegia“ prantsuskeelses kogukonnas
·Investeering I-4.06. „Hariduse digipööre“ saksakeelses kogukonnas
J.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
127 |
Digisprong (R-4.01) |
Eesmärk |
Flandrias kohustusliku hariduse uue IKT-raamistiku vastuvõtmine |
Uute õigusaktide vastuvõtmine Flaami parlamendis IKT-raamistiku parandamiseks |
3. kv |
2022 |
Flaami parlament võttis vastu uue õigusakti, et parandada praegust IKT-raamistikku kahes aspektis: - IKT-koordinaatorite roll koolides - IKT-tasemed/õpitulemused. Õigusaktid võimaldavad i) tugevdada IKT-koordinaatorite rolli kõikidel haridustasanditel ja tagada IKT-poliitika parem järelevalve koolides, muutes dekreeti 31, ning ii) ratifitseerida IKT-alaste õpitulemuste ja haridustasemete lõplikud tingimused kõigi haridustasemete jaoks, järgides Euroopa DigCompi võrdlusraamistikku. |
|||
|
128 |
Kõrghariduse edendamise fond (R-4.02) |
Eesmärk |
Tulevikule orienteeritud, paindlikku ja digitaalset kõrgharidust käsitlev visioonidokument |
Flaami valitsuse visioonikirjelduse vastuvõtmine |
4. kv |
2023 |
Flandria valitsuse visioonikirjelduse kinnitamine haridus- ja koolitusministri poolt, milles sätestatakse kõrghariduse ja elukestva õppe profiil Flandrias. Uue dokumendi eesmärk on luua visioon tulevikukindla ja paindliku Flandria kõrgharidusportfelli väljatöötamiseks. Selle koostamisel konsulteeritakse paljude erinevate sidusrühmadega, sealhulgas: kõrgharidusasutused, kutsevaldkond ja sotsiaalpartnerid. Konkreetselt tuleb selles i) määratleda Flandria kõrghariduse uus profiil, et tagada kõrgharidusasutuste tipptase, ja ii) töötada välja visioon elukestva õppe kohta. |
|||
|
129 |
Ulatuslik tegevuskava koolist väljalangemise vastu võitlemiseks (R-4.03) |
Eesmärk |
Uus terviklik kava koolist väljalangemise vastu |
Prantsuskeelses kogukonnas võetakse vastu uued õigusaktid koolist väljalangemise vastu |
4. kv |
2022 |
Üldkava koolist väljalangemise vastu hõlmab läbivaadatud dekreete, milles käsitletakse nelja peamist valdkonda: 1) „Centres Psycho-Médicaux-Sociaux“ (CPMS): dekreedis vaadatakse läbi nende roll koolist väljalangemisele keskendumise tugevdamisel. 2) Koolist väljaarvamine: dekreediga piiratakse menetlusest väljaarvamise aluseid ja luuakse ühtne apellatsiooninõukogu, et tagada üliõpilaste võrdne kohtlemine. 3) Ennetamine ja sekkumine: dekreet tugevdab toetus- ja ennetusmehhanisme õpilastele, kes näitavad konkreetseid märke võimalikust koolist väljalangemisest (näiteks kümne poolepäevase põhjendamatu äraolekuga õpilased). 4) Hüvitamine: dekreediga edendatakse hüvitusmehhanisme, mis võimaldavad õpilastel – eriti neil, kes on puudunud mitu kuud – võtta vastutuse 3. astme töötajate poolt, et pakkuda üleminekutoetust SASis või praktika- või kodanikuprojekti raames. |
|||
|
130 |
Digiseadmete ja IT-taristu pakkumine koolidele (I-4) |
Siht |
Koolide/institutsioonide varustamine piisavate IKT-seadmete ja -taristuga, et parandada haridussüsteemide üldist tulemuslikkust |
Nende koolide/asutuste arv, kes saavad vahendeid oma IKT-taristu või -seadmete ajakohastamiseks |
0 |
2738 |
1. kv |
2022 |
IKT-taristu ajakohastamine 2738 Belgia koolis ja/või haridusasutuses, sealhulgas: - flaamikeelne kogukond: 2695 kohustuslikku haridust pakkuvat kooli - saksakeelne kogukond: 43 kooli, kus kõik õpetajad on varustatud (lasteaiast keskkoolini) ja 12 kooli, kus kõik keskkooliõpilased on varustatud sülearvutiga. |
|
|
131 |
Digiseadmete ja IT-taristu pakkumine koolidele (I-4) |
Siht |
Koolide/institutsioonide varustamine piisavate IKT-seadmete ja -taristuga, et parandada haridussüsteemide üldist tulemuslikkust |
Nende koolide/asutuste arv, kes saavad vahendeid oma IKT-taristu või -seadmete ajakohastamiseks |
2738 |
3840 |
4. kv |
2022 |
3 840 Belgia kooli ja/või haridusasutust on saanud vahendeid info- ja sidetehnoloogia taristu ajakohastamiseks, sealhulgas: – flaamikeelne kogukond: 1090 kohustuslikku haridust pakkuvat kooli – saksakeelne kogukond: 12 keskkooli, kus kõik esimese ja teise taseme õpilased varustatakse sülearvutiga. |
|
|
132 |
Digiseadmete ja IT-taristu pakkumine koolidele (I-4) |
Siht |
Koolide/institutsioonide varustamine piisavate IKT-seadmete ja -taristuga, et parandada haridussüsteemide üldist tulemuslikkust |
Nende koolide/asutuste arv, kes saavad vahendeid oma IKT-taristu või -seadmete ajakohastamiseks |
3840 |
3852 |
4. kv |
2024 |
3852 Belgia kooli ja/või haridusasutust on saanud vahendeid info- ja sidetehnoloogia taristu ajakohastamiseks, sealhulgas: – saksakeelne kogukond: 12 kooli, kus kõik keskkooliõpilased (st ülejäänud taseme õpilased, keda eelmine vahe-eesmärk ei hõlma) varustatakse sülearvutiga. |
|
|
133 |
Digiseadmete ja IT-taristu pakkumine koolidele (I-4) |
Siht |
Koolide/institutsioonide varustamine piisavate IKT-seadmete ja -taristuga, et parandada haridussüsteemide üldist tulemuslikkust |
Nende koolide/asutuste arv, kes saavad vahendeid oma IKT-taristu või -seadmete ajakohastamiseks |
3852 |
3929 |
2. kv |
2026 |
IKT-taristu ajakohastamine haridussüsteemide üldise tulemuslikkuse parandamiseks 3929 Belgia koolis ja/või haridusasutuses, sealhulgas: prantsuskeelne kogukond, 40 % (77) sotsiaalse edendamise haridus- ja kõrgharidusasutustest. Eesmärgi suurenemine on väiksem kui eelmistel vahe-eesmärkidel, arvestades, et suurem osa sellest tuleneb Flaami digisfääri projektist, mille taristu kasutuselevõtt oleks lõpule viidud 2022. aastaks. |
|
|
134 |
Kõrghariduse edendamise fond (I-4.02) |
Siht |
Kõrghariduse pakkumise parandamine Flandrias, et muuta see tulevikukindlamaks ja paindlikumaks |
Nende koolide/asutuste arv, kes saavad vahendeid oma IKT-taristu või -seadmete ajakohastamiseks |
0 |
7 |
4. kv |
2023 |
Seitse kõrgharidusasutust on saanud toetust kõrghariduse edendamise fondist. Kõrghariduse edendamise fondi kaudu koostavad kõrgharidusasutused koolitusportfellide analüüsi põhjal tegevuskavad olemasolevate pakkumiste kohandamiseks ja vähendamiseks ning loovad vajaduse korral uusi pakkumisi. Lisaks pööratakse tähelepanu kohandamisprogrammidele, mis põhinevad tööturu ja ühiskonna vajadustel. Kõik Flandriakõrgharidusasutused võivad käesoleva konkursikutse raames projekte välja pakkuda ja esitada. Siiski ei ole selles osalemiskutses osalemine kõrgharidusasutuste jaoks kohustuslik, samuti ei ole kavas esitatud vastuvõtmise tagatist. Kui osalevad kõik kõrgharidusasutused ja kui kõik kavad puudutavad kõiki nende üliõpilasi, saavad sellest fondist toetust 21 kõrgharidusasutust ja peaaegu 300 000 üliõpilast. 1/3 haridusasutustest saab kõnealusest fondist rahalisi vahendeid. |
|
|
135 |
Personaalne juhendamine kohustuslikus hariduses (I-4.03) |
Eesmärk |
Uue dekreetraamistiku vastuvõtmine, millega kehtestatakse süsteemi sekkumistingimused |
Prantsuskeelse kogukonna parlament võtab vastu dekreetraamistiku, millega kehtestatakse süsteemi sekkumistingimused |
3. kv |
2021 |
Prantsuskeelse kogukonna parlamendis võetakse vastu uus dekreetraamistik, millega reguleeritakse üleminekusüsteemi, sealhulgas sätteid, mis on seotud järgmisega: 1) ressursside eraldamine koolidele seoses diferentseerimise ja tervendamise strateegiatega ning koolist väljalangemise vastu võitlemisega, 2) PR-FPO/WBE lepingute muutmine kriisi kontekstis ja 3) CPMSi missioonid kriisi kontekstis. |
|||
|
136 |
Personaalne juhendamine kohustuslikus hariduses (I-4.03) |
Siht |
Tugevdatud toetusmehhanismi kasutuselevõtmine abivajavate õpilaste jaoks |
Toetust ja juhendamist saavad koolid (ja CPMS) |
0 |
531 |
4. kv |
2022 |
Täiendavate vahendite (õpetajad, haridustöötajad, psühholoogiline tugipersonal) kasutamine 531 kooli/CPMSi toetamiseks, lähtudes kindlakstehtud vajadustest. |
|
|
137 |
Digitaalremont Brüsseli koolides (I-4.05) |
Siht |
Koolide/institutsioonide varustamine piisavate IKT-seadmete ja -taristuga, et parandada haridussüsteemide üldist tulemuslikkust |
Koolidesse paigaldatud IKT-seadmed ja WIFI kuumkohad |
900 |
2200 |
4. kv |
2021 |
Brüsseli koolidele antakse 2200 IKT-seadet (nt sülearvutid, tahvelarvutid, interaktiivsed töölauad) ja paigaldatakse WIFI juurdepääsupunkte. Jaotus põhineb koolide vajadustel (keskendudes madalama sotsiaal-majandusliku indeksiga koolidele). |
|
|
138 |
Digitaalremont Brüsseli koolides (I-4.05) |
Siht |
Koolide/institutsioonide varustamine piisavate IKT-seadmete ja -taristuga, et parandada haridussüsteemide üldist tulemuslikkust |
Keskkoolidesse on paigaldatud IKT-seadmed ja WIFI kuumkohad |
2200 |
3500 |
4. kv |
2024 |
Brüsseli koolides paigaldatakse 3500 WIFI kuumkohta. |
|
K. KOMPONENT 4.2. Haavatavate rühmade koolitamine ja tööhõive
Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi raames kavandatud meetmete eesmärk on tugevdada haavatavate rühmade, sealhulgas rändetaustaga inimeste, naiste, puuetega inimeste, vangide ja digitaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste sotsiaalset ja tööturule integreerimist. Mitme meetme eesmärk on edendada digitaalset kaasatust ja parandada juurdepääsu sellistele olulistele teenustele nagu e-valitsus, ühendades digiseadmete pakkumise digioskuste alase koolitusega.
See komponent aitab täita riigipõhist soovitust 2019.2 haavatavate rühmade tööturule integreerimise tugevdamise kohta ja riigipõhist soovitust 2020.2 kriisi tööhõivealase ja sotsiaalse mõju leevendamise kohta.
K.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform R-4.04. „Võitlus diskrimineerimisega tööturul“ föderaaltasandil
Reformi eesmärk on võidelda diskrimineerimise vastu tööturul ning see hõlmab 1) eristustestide õigusraamistiku parandamist, 2) sihtotstarbeliseks kontrolliks kättesaadavate vahendite ja andmete parandamist, 3) koolitust ning föderaalse tööhõive-, töö- ja sotsiaaldialoogi teenistuse sotsiaalõiguse järelevalveteenistuste tugevdamist, et parandada eristustestide tõhusust. Eristustestide kohandatud õigusraamistik jõustub 1. jaanuaril 2024.
Reform R-4.05. „Ümberõppestrateegia“ pealinna Brüsseli piirkonnas
Reformi eesmärk on edendada haavatavate rühmade jätkusuutlikku integreerimist tööturule ning selle raames võetakse vastu kolm õigusakti, mille eesmärk on: 1) võtta kasutusele süstemaatiline digitaal- ja keeleoskuse hindamine ja/või Brüsseli tööotsijate arengutee, 2) võtta kasutusele spetsiaalne preemiasüsteem, et toetada tööandjaid puudega tööotsijate värbamisel, ning 3) luua olemasoleva koolitussüsteemi institutsiooniline juhtimine ja ümberorienteerumine. Õigusaktid, millega edendatakse haavatavate rühmade integreerimist tööturule, võetakse vastu 30. septembriks 2023 ja avaldatakse Moniteur Belge’is 15. oktoobriks 2023. Need jõustuvad 1. septembril 2024.
Reform R-4.06. „Kaasav tööturg“ flaamikeelses kogukonnas
Reformi eesmärk on integreerida rändetaustaga inimesed tööturule ning see hõlmab 1) integreeritud trajektoori väljatöötamist, et toetada uustulnukaid (mitte-ELi kodakondsusega sisserändajaid) nende integreerimisel ühiskonda ja eelkõige tööturule, ning 2) diskrimineerimisvastase poliitika tugevdamist sektori tasandil, sealhulgas tõhustades järelevalvet ja konkreetsete meetmete võtmist, nagu koolitused diskrimineerimise vastu võitlemiseks ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele suunatud meetmed. Reformi rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2023.
Investeering I-4.07. „Ümberõppestrateegia“ pealinna Brüsseli piirkonnas
Investeeringu eesmärk on edendada haavatavate rühmade jätkusuutlikku integreerimist tööturule ning see hõlmab järgmist: 1) süsteemse koolituskava koostamine, mis keskendub töötute keeleoskuse ja digioskuste parandamisele, 2) kiireloomuliste lastehoiuteenuste pakkumine lapsevanematele, kes võeti tööle või läbisid koolituse, ning 3) sotsiaalse innovatsiooni toetamine, sealhulgas sotsiaalse innovatsiooniga seotud katseprojektid. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2025.
Investeering I-4.08. „Belgia e-kaasamine“ föderaaltasandil
Investeeringu eesmärk on edendada haavatavate rühmade sotsiaalset ja majanduslikku integreerumist ühiskonda, parandades nende digioskusi. Investeering seisneb projektikonkurssides, mille eesmärk on toetada haavatavate rühmade digitaalset kaasamist. Projektide eesmärk on kas 1) suurendada haavatavate sihtrühmade teadlikkust, et nad saaksid tutvuda asjakohase IKTga, et parandada oma olukorda ja tugevdada sotsiaalset integratsiooni, 2) parandada haavatavate sihtrühmade digioskusi, et parandada nende isiklikku olukorda ja tugevdada sotsiaalset integratsiooni, või 3) parandada haavatavate sihtrühmade hooldajate digioskusi. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2024.
Investeering I-4.09. „Vangidele mõeldud digiplatvormid“ föderaaltasandil
Investeeringu eesmärk on edendada vangide sotsiaalset ja majanduslikku integreerumist ühiskonda digioskuste kaudu. Investeering seisneb vanglasisese digitaalse platvormi väljatöötamises, mis võimaldab vangidel läbida koolitusi, pääseda juurde vangla- ja rehabilitatsiooniteenustele ning otsida või taotleda tööd. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2024.
Investeering I-4.10. „Sugu ja töö“ föderaaltasandil
Investeeringu eesmärk on analüüsida soolist ebavõrdsust tööturul ja edendada naiste integreerimist tööturule. Investeering seisneb projektikonkursi algatamises, mis keskendub haavatavate naiste tööturule integreerimisele. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2024.
Investeering I-4.11. „Digipangad“ Flandria piirkonnas
Investeeringu eesmärk on edendada haavatavate rühmade sotsiaalset ja majanduslikku integreerumist ühiskonda, parandades nende digikaasatust omavalitsuse tasandil. Investeering seisneb 1) digitaalse riistvara laenamises, et tagada võrdne juurdepääs digitehnoloogiale, 2) koolituse ja teadmiste jagamise pakkumises, et tugevdada digioskusi, sealhulgas tehnilisi oskusi (näiteks IT-seadmete remont), ja 3) abi osutamises, et parandada nn füüsiliste keskuste kaudu digitaalset juurdepääsu esmatähtsatele teenustele (nt Flandria valitsuse digiteenused, veebipõhine Tax-on-web). Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2022.
K.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
139 |
Ümberõppestrateegia (R-4.05) |
Eesmärk |
Õigusaktide vastuvõtmine Brüsseli valitsuse poolt, et edendada haavatavate rühmade integreerimist tööturule |
Õigusaktide avaldamine ametlikus väljaandes |
3. kv |
2023 |
Kolme õigusakti vastuvõtmine Brüsseli valitsuse poolt, mille eesmärk on edendada haavatavate rühmade kestlikku integratsiooni tööturule, eelkõige seoses järgmisega: 1) võtta kasutusele süstemaatiline digitaal- ja keeleoskuse hindamine ja/või Brüsseli tööotsijate arengutee, 2) võtta kasutusele spetsiaalne preemiasüsteem, et toetada tööandjaid puudega tööotsijate värbamisel, ning 3) luua olemasoleva koolitussüsteemi institutsiooniline juhtimine ja ümberorienteerumine. |
|||
|
140 |
Võitlus diskrimineerimisega tööturul (R-4.04) |
Eesmärk |
Kohandatud õigusraamistik ja eristustestide parem kohaldamine |
Kohandatud õigusraamistiku avaldamine ametlikus väljaandes |
4. kv |
2023 |
1) Eristusteste käsitleva õigusraamistiku avaldamine ametlikus väljaandes (sotsiaalkindlustusega seotud rikkumisi reguleeriva karistusseadustiku artikkel 42/1), 2) sihtotstarbeliseks kontrolliks kättesaadavate vahendite ja andmete parandamine, 3) koolitus ning föderaalse tööhõive-, töö- ja sotsiaaldialoogi teenistuse sotsiaalõiguse järelevalveteenistuste tugevdamine, et parandada eristustestide tõhusust. |
|||
|
141 |
Kaasav tööturg (R-4.06) |
Siht |
Valdkondlike diskrimineerimisvastaste tegevuskavade lõpuleviimine |
Valdkonda |
0 |
37 |
4. kv |
2021 |
37 kutsevaldkonda rakendavad mittediskrimineerimise tegevuskava (vt lisa „Mittediskrimineerimine ja kaasamine aastatel 2021–2022“). Flandria valitsus hindab iga tegevuskava rakendamist iga valdkonna eelnevalt kindlaksmääratud individuaalsete kohustuste alusel. |
|
|
142 |
Kaasav tööturg (R-4.06) |
Siht |
Uus integreeritud tee uutele tulijatele |
Osalejad |
0 |
2000 |
4. kv |
2023 |
2000 uustulnukat, kes osalevad uuel integreeritud teel. |
|
|
143 |
Ümberõppestrateegia (I-4.07) |
Eesmärk |
Sotsiaalse innovatsiooni algatustega seotud toetuste määramine |
Kirjalik teade edukatele kandidaatidele sõlmitud lepingute kohta |
2. kv |
2023 |
Riiklike tööturuasutuste poolt sotsiaalse innovatsiooni algatustele toetuste andmine kooskõlas riigihangete spetsifikatsioonides sätestatud kriteeriumidega. |
|||
|
144 |
Ümberõppestrateegia (I-4.07) |
Siht |
Pädevusprofiil ja töönõustamine |
Tööotsijad |
0 |
6000 |
1. kv |
2023 |
6000 tööotsijat Brüsselis on saanud kasu pädevusprofiilist ja süstemaatilisest töönõustamisest, keskendudes riikliku tööhõiveameti poolt kasutusele võetud keele- ja digioskustele. |
|
|
145 |
Ümberõppestrateegia (I-4.07) |
Siht |
Jätkusuutlik integratsioonitee puuetega inimeste jaoks |
Puuetega inimesed |
0 |
450 |
4. kv |
2025 |
450 puudega inimest (tööotsijad või töötajad) on läbinud kestliku integratsioonitee koolitusmooduli. |
|
|
146 |
Belgia e-kaasatus (I-4.08) |
Siht |
Toetuste andmine |
Toetusi antud |
0 |
15 |
2. kv |
2024 |
KBF (King Boudewijn Foundation) ja PPS Social Integration toetasid 15 projekti, mis vastavad 15. detsembril 2021 avaldatud dokumendi „Project e-inclusion for Belgium – grants criteria.pdf“ kriteeriumidele. Projektide eesmärk on 1) suurendada haavatavate sihtrühmade teadlikkust, et nad saaksid tutvuda asjakohase IKTga, et parandada oma olukorda ja tugevdada sotsiaalset integratsiooni, 2) parandada haavatavate sihtrühmade digioskusi, et parandada nende isiklikku olukorda ja tugevdada sotsiaalset integratsiooni, ning 3) parandada haavatavate sihtrühmade hooldajate digioskusi. |
|
|
147 |
Vangidele mõeldud digiplatvormid (I-4.09) |
Siht |
Kasutuselevõtu lõpuleviimine |
Vanglad |
0 |
32 |
4. kv |
2024 |
Digiplatvormi loomise lõpuleviimine 32 vanglas, mis võimaldab vangidel: 1) läbida oma üksuses koolitus või sooritada nõutavad harjutused veebipõhisel või silmast silma koolituskursusel; 2) pääseda ligi vangla- ja rehabilitatsiooniteenustele; 3) saada piiratud ja turvaline juurdepääs internetile, et otsida või taotleda tööd, pääseda ligi digitaalsetele teostele või vahetada teavet sugulaste ja tugiteenustega. |
|
|
148 |
Sugu ja töö (I-4.10) |
Siht |
Naiste osalemine väliprojektides |
Naised |
0 |
250 |
4. kv |
2024 |
250 naist osaleb kohapealsetes projektides, mis vastavad 2022. aasta septembris avaldatud projektikonkursi dokumendis sätestatud kriteeriumidele. |
|
|
149 |
Digipangad (I-4.11) |
Siht |
Partnerluste allkirjastamine digitaalse kaasatuse edendamiseks |
Omavalitsused |
0 |
100 |
4. kv |
2022 |
100 Flandria omavalitsuse ja Flandria töö- ja sotsiaalmajandusministeeriumi vahelise Digipanga partnerluse allkirjastamine eesmärgiga 1) tagada võrdne juurdepääs digitehnoloogiale, pakkudes tingimuslikult sülearvuteid, projektoreid ning muud riistvara ning tuge konkreetses kontekstis (näiteks laenutamisteenus); 2) digioskuste, nii isiklike kui ka tehniliste oskuste (nt IT-seadmete parandamine) täiustamine koolituse ja teadmiste jagamise kaudu; 3) digijuurdepääsu hankimine olulistele teenustele (nt digitaalteenused Flaami valitsuselt, veebipõhine Tax-on-web) nn füüsiliste keskuste kaudu. |
|
L. KOMPONENT 4.3. Sotsiaaltaristu
Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi raames võetavatel meetmetel on kaks eesmärki:
·sotsiaalelamute pakkumise suurendamine, et pakkuda deinstitutsionaliseerimise strateegia raames haavatavatele rühmadele (kodutud, puuetega inimesed või autonoomia kaotanud isikud) inimväärseid elamistingimusi;
·lastehoiuteenuste kättesaadavuse parandamine, eelkõige Valloonia haavatavate leibkondade puhul, sealhulgas naiste ja väikese sissetulekuga üksikvanemate puhul.
Selle komponendi eesmärk on pakkuda haavatavatele rühmadele taristut, et hõlbustada nende integreerumist tööturule ja laiemalt ühiskonda.
See komponent aitab täita riigipõhist soovitust 2019.2 töötamist pärssivate tegurite ning haavatavate rühmade tööturule integreerimise tugevdamise kohta ja riigipõhist soovitust 2020.2 kriisi tööhõivealase ja sotsiaalse mõju leevendamise kohta.
L.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering I-4.12. „Ühiskasutatavate eluasemete ja haavatavatele isikutele mõeldud eluasemete arendamine“ Vallooni piirkonnas
Selle investeeringu eesmärk on suurendada sotsiaalelamute pakkumist haavatavatele elanikkonnarühmadele, seda ka deinstitutsionaliseerimise strateegia raames. Investeeringud hõlmavad madala üüriga eluasemete, kaasavate ja solidaarsete eluasemete ning kodutute majutuskohtade ehitamist ja energiatõhusat renoveerimist. Osa nendest eluasemetest varustatakse kaasaegse tehnoloogiaga, mis abistab asjaomaseid inimesi nende igapäevaelus, et lükata edasi või vältida piiratud autonoomiaga isikute hooldusasutustesse paigutamist või lühendada nende haiglaravi kestust. Enne seda investeeringut võtab Vallooni piirkonna valitsus vastu pikaajalise hoolduse deinstitutsionaliseerimise strateegia. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2026.
Investeering I-4.13. „Lastehoiuteenuste taristu loomine ja renoveerimine“ Vallooni piirkonnas
Investeeringu eesmärk on parandada lastehoiuteenuste kättesaadavust. Investeering hõlmab lastehoiukohtade ehitamist ja energiatõhusat renoveerimist. Nendes omavalitsustes luuakse uued kohad, kus lastehoiuteenuste madal kättesaadavus on kombineeritud naiste madala tööhõivemäära, üksikvanemate suure osakaalu ja väikese sissetulekuga inimese kohta. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2026.
L.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
150 |
Ühiskasutatavate eluasemete ja haavatavatele isikutele mõeldud eluasemete arendamine (I-4.12) |
Eesmärk |
Valloonia deinstitutsionaliseerimise strateegia (Valloonia tervishoiupoliitika) |
Vallooni piirkonna valitsuse toetus deinstitutsionaliseerimise strateegiale Vallooni piirkonnas |
4. kv |
2021 |
Vallooni piirkonna deinstitutsionaliseerimise strateegia heakskiitmine Vallooni piirkonna tervishoiupoliitika kontekstis, eelkõige eakate ja puuetega inimeste jaoks: 1) deinstitutsionaliseerimise mõiste täpsustamine, 2) institutsionaliseerimise ja deinstitutsionaliseerimise kriteeriumide kehtestamine, 3) vastuvõtvate ja majutusasutuste algatatud deinstitutsionaliseerimise kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, 4) teenuste osutamise hetkeolukorra koostamine 5) ning soovituste esitamine strateegia rakendamiseks. |
|||
|
151 |
Ühiskasutatavate eluasemete ja haavatavatele isikutele mõeldud eluasemete arendamine (I-4.12) |
Siht |
Osa tööde tellimine |
Eluasemeühikud |
0 |
280 |
3. kv |
2023 |
Ehitustööde lepingute sõlmimine 280 teenuseosutajaga 700st, kes osutavad ühiskasutatavate eluasemete, kaasavate ja solidaarsuspõhiste eluasemete ning viletsates tingimustes elavatele rühmadele mõeldud majutuskohtadega seotud teenuseid. „Viletsates tingimustes elavad rühmad“ tähendavad kodutuid, rändajaid, vägivalla ohvriks langenud naisi, üksikuid inimesi ja tõrjutud inimesi. |
|
|
152 |
Ühiskasutatavate eluasemete ja haavatavatele isikutele mõeldud eluasemete arendamine (I-4.12) |
Siht |
Kaugabi paigaldamine autonoomia kaotanud inimestele |
Paigaldatud kaugabikarbid |
0 |
5000 |
3. kv |
2025 |
5000 kaugabikarpi, mis on paigaldatud ühiskasutatavatesse eluasemetesse, kaasavatesse ja solidaarsuspõhistesse eluasemetesse. |
|
|
153 |
Ühiskasutatavate eluasemete ja haavatavatele isikutele mõeldud eluasemete arendamine (I-4.12) |
Siht |
Kasutusvalmis eluasemed |
Uute või renoveeritud eluasemete arv |
0 |
1600 |
3. kv |
2026 |
Kasutusvalmis on 1600 Vallooni piirkonnas ehitatud või renoveeritud ühiskasutatavat eluaset. |
|
|
154 |
Lastehoiuteenuste taristu loomine ja renoveerimine (I-4.13) |
Eesmärk |
Ehitustöölepingute sõlmimine projekti elluviijatega |
Lastehoiukohad |
0 |
255 |
3. kv |
2023 |
Ehitustöölepingute sõlmimine ettevõtjate (sõimed) poolt 15 % vastloodud lastehoiukohtade puhul, st 255. |
|
|
155 |
Lastehoiuteenuste taristu loomine ja renoveerimine (I-4.13) |
Siht |
Lastehoiukohtade avamine |
Loodud või renoveeritud lastehoiukohtade arv |
0 |
1700 |
3. kv |
2026 |
Valloonia lastehoiutaristu osana on loodud 1700 uut lastehoiukohta. Uued lastehoiukohad hõlmavad nii uute hoonete ehitamise kui ka olemasolevate hoonete renoveerimise tulemusena loodud kohti. |
|
M. KOMPONENT 4.4. Karjääri lõpp ja pensionid
Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on pakkuda poliitilisi lahendusi pensionisüsteemi probleemidele seoses sotsiaalse piisavuse ja riigi rahanduse jätkusuutlikkusega.
See komponent aitab kaasa riigipõhise soovituse 2019.1 täitmisele, et tagada pensionisüsteemi fiskaalne jätkusuutlikkus.
M.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform R-4.07. „Karjääri lõpp ja pensionid“ föderaaltasandil
Reformi eesmärk on 1) muuta pensionisüsteem tulevikukindlaks, 2) parandada sotsiaalkindlustussüsteemi ja riigi rahanduse rahanduslikku jätkusuutlikkust, 3) suurendada pensionisüsteemi solidaarset rolli, 4) tugevdada kindlustuspõhimõtet, 5) kehtestada sootest, 6) tagada eri pensionisüsteemide vaheline ja sisemine lähenemine, 7) parandada pensionidega tegelevate haldusteenuste tõhusust. Pensionisüsteemi reformimise seadus võetakse vastu 30. juuniks 2024 ja see jõustub 1. jaanuaril 2025, kusjuures teatavate sätete puhul võib ette näha mõistlikud üleminekuperioodid.
Sidusrühmade kaasamiseks kavatseb föderaalvalitsus korraldada 2021. aastal tööhõivet käsitleva konverentsi, kus keskendutakse karjääri lõppemisele ja eakamate töötajate tööhõivele. Konverentsi järelduste põhjal esitatakse föderaalvalitsusele tegevuskava koos konkreetsete meetmete ettepanekutega.
M.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
156 |
Karjääri lõpp ja pensionid (R-4.07) |
Eesmärk |
Tööhõivekonverentsi tulemustel põhinev tegevuskava |
Tööhõivekonverentsi arutelude ja kavandatud tegevuskava otseülekanne (ja selle salvestamine), mis on lisatud föderaalse ministrite nõukogu päevakorda |
2. kv |
2022 |
Tööhõivekonverentsi arutelude otseülekanne (ja selle salvestamine) administratsiooni poolt (SPF ETCS). Kavandatud tegevuskava töötajate tööhõive määra tõstmiseks nende karjääri lõpu poole, mis põhineb föderaalse tööministeeriumi koostatud olemasolevate asjakohaste föderaalmeetmete kaardistamisel ning sotsiaalpartnerite, piirkondade ja muude sidusrühmade panusel enne konverentsi ja selle ajal, koostatakse ja lisatakse ministrite nõukogu päevakorda. Tegevuskava eesmärk väljendub konkreetsetes seadusandlikes või halduslikes ettepanekutes, mille peavad vastu võtma föderaalasutused (vajaduse korral föderaalparlament). |
|||
|
157 |
Karjääri lõpp ja pensionid (R-4.07) |
Eesmärk |
Pensionireformi ettepanek |
Föderaalvalitsuse ministrite nõukogule esitatud reformiettepanek |
4. kv |
2021 |
Föderaalvalitsuse ministrite nõukogule heakskiitmiseks esitatud ettepanek reformida pensionisüsteemi, mis sisaldab järgmisi elemente: i) meetmed pensionisüsteemi rahalise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse parandamiseks; ii) meetmed, mis motiveerivad inimesi jääma tööturul aktiivseks ka pärast ennetähtaegselt pensionile jäämist; iii) meetmed oma solidaarsusrolli suurendamiseks, et tagada inimväärne miinimumpension, selle kindlustuslik roll ja sooline tasakaal, võttes arvesse üldist pensionisüsteemi finantsilise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse parandamise eesmärki; iv) meetmed eri süsteemide vahelise ja sisemise lähenemise tagamiseks. |
|||
|
158 |
Karjääri lõpp ja pensionid (R-4.07) |
Eesmärk |
Pensionireformi vastuvõtmine |
Föderaalne parlament võtab vastu pensionisüsteemi reformi seaduse |
2. kv |
2024 |
Pensionisüsteemi reformi käsitleva seaduse vastuvõtmine föderaalparlamendis. Seadus sisaldab järgmisi elemente: i) meetmed pensionisüsteemi rahalise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse parandamiseks; ii) meetmed, mis motiveerivad inimesi jääma tööturul aktiivseks ka pärast ennetähtaegselt pensionile jäämist; iii) meetmed oma solidaarsusrolli suurendamiseks, et tagada inimväärne miinimumpension, selle kindlustuslik roll ja sooline tasakaal, võttes arvesse üldist pensionisüsteemi finantsilise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse parandamise eesmärki; iv) meetmed eri süsteemide vahelise ja sisemise lähenemise tagamiseks. |
|||
N. KOMPONENT 5.1. Koolitus ja tööturg
Belgia taaste- ja vastupidavuskava see komponent koosneb meetmetest, mille eesmärk on suurendada tööhõive määra, tagades samal ajal kaasava tööturu. Meetmed hõlmavad tööjõu varustamist oskustega, mis vastavad tööturu praegustele ja tulevastele vajadustele, sealhulgas rohe- ja digipööre, ning tööturul osalemise suurendamist koolituse, aktiveerimise ja juhendamise kaudu, aga ka tööhõive lõksudega tegelemist ja töö tasuvaks muutmist.
See komponent aitab täita riigipõhist soovitust 2019.2 vähendada oskuste mittevastavust ja riigipõhist soovitust 2020.2 kriisi tööhõivealase ja sotsiaalse mõju leevendamise kohta.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
N.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering I-5.01. „Digitaalse ja tehnoloogilise innovatsiooni ja koolituse keskus A6K/E6K“ Vallooni piirkonnas
Investeerimismeetmega töötatakse Valloonias innovatsiooni ja tööstuse ümberkujundamise stimuleerimiseks välja mitut valdkonda hõlmav inseneriteaduste keskus (A6K), tööstusettevõtete meeskonnad, idufirmad, ülikoolid ja teaduskeskused, samuti tehnoloogiahariduskeskus (E6K), mis on uuenduslik füüsiline platvorm, mis ühendab Charleroi kesklinna avalik-õiguslikke ja eraõiguslikke digitaalse ja tehnoloogilise hariduse pakkujaid ning pakub mitmekülgset sisu- ja kestvusalast koolitust. Investeering seisneb keskusi majutavate hoonete renoveerimises ja ehitamises ning projekti kiirendamiseks ja laiendamiseks vajalike tegevuste toetamises. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2026.
Investeering I-5.02. „ELi biotehnoloogia kool ja tervishoiukeskus“ Vallooni piirkonnas
Investeerimismeede hõlmab 5500 m² suuruse koolituskeskuse ehitamist ja varustamist Gosselies’s asuvas biopargis (Hainaut’ provints, Vallooni piirkond), mis keskendub biotehnoloogia/biofarmaatsiasektori edasiarendamiseks vajalike oskuste arendamisele. ELi biotehnoloogia kool & tervishoiukeskus keskendub koolitusprogrammide elluviimisele, mis keskenduvad neljale sambale: STIMi sukeldamine, biotootmise ja -tarne ahel, andmed ja digivaldkond, üldised ja väikesed MBA-d. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. septembriks 2025.
Investeering I-5.03. „Täiendõppe taristu uuendamine“ Vallooni piirkonnas
Investeerimismeede hõlmab tipptasemel seadmete ehitamist, renoveerimist ja uuendamist kaheksa projekti raames, millega toetatakse oskuste arendamist Valloonia piirkonnas: i) koolituskeskus „The Belgrade Training Centre“ (Namur); ii) keskuse CEFOCHIM Competence Centre laiendamine ja sisustamine; iii) tehnilise pädevuskeskuse Technocity Competence Centre laiendamine; iv) tehnilise pädevuskeskuse (Seraing) renoveerimine; v) pädevuskeskuse AutoFORM Competence Centre laiendamine; vi) pädevuskeskuse Green Sectors Competence Centre (Ath) laiendamine; vii) Foremi klassikalise koolituskeskuse taristu laiendamine; viii) keskuse Centre for Contemporaines Eco-Technologies and Continuous Training (Mons) loomine. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2026.
Investeering I-5.04. „Õppimine ja karjäär“ flaamikeelses kogukonnas
Meetmega rakendatakse Flaami valitsuse ja sotsiaalpartnerite vahel sõlmitud kokkulepet, mille eesmärk on edendada koolitust ja elukestvat õpet. Meede koosneb viiest allmeetmest: i) pädevuskontrollist ja üleminekupunktidest; ii) veebipõhise koolituspakkumise laiendamisest; iii) ajutiste töötute koolitusest; iv) tugevast sotsiaalsest ettevõtlusest; v)lisatoetusest õppepuhkusele. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2024.
Investeering I-5.05. „Tööturu taaskäivitamise strateegia“ pealinna Brüsseli piirkonnas
Investeering seisneb pealinna Brüsseli piirkonna tööturu taastamise strateegia rakendamises. Strateegias keskendutakse aktiveerimis- ja koolituspoliitika tõhususele ja optimeerimisele ning tööotsijate ja töötajate toetamisele tulevaste või puuduolevate töökohtade leidmisel. Investeerimismeetmed koosnevad kolmest meetmest: i) töötada tööhõive ja/või koolituse toetuskavade toetusesaajate jaoks välja veebipõhine juhtimisvahend, mis on kvantitatiivse ja kvalitatiivse järelevalve vahend; ii) luua piirkondlik fond töötajate abistamiseks ettevõtete restruktureerimise või pankroti korral; iii) toetada ümberõpet või ümbersuunamist tööjõupuuduse all kannatavatele kutsealadele. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2024.
Investeering I-5.06. „Digioskused“ flaamikeelses kogukonnas
Meetmega rakendatakse Flaami valitsuse ja sotsiaalpartnerite vahel sõlmitud kokkulepet, mis sisaldab eesmärki korraldada Flandrias digipööre (kokkuleppe teine sammas). Projekt koosneb kolmest eraldi algatusest: i) „e-õppe tegevuskava“, milles nõutakse, et riiklikud koolitajad töötaksid välja oma veebipõhise koolituspakkumise, ii) „karjääri digivahendid ja -teenused“, töötades välja individuaalse koolitus- ja karjäärikonto , iii ) „digivahendid ja -teenused tööandjatele ja partneritele“, koos Flandria riikliku tööhõiveteenistuse (VDAB) ning töö- ja sotsiaalmajanduse ministeeriumi (Werk & Social Economie) digipöördega. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2023.
Investeering I-5.07. „Digitaalne elukestev õpe“ Vallooni piirkonnas
Investeerimismeetmel on kaks peamist eesmärki: i) edendada digitaalset kaasatust ja ii) tugevdada digikoolitust Valloonias.
Esimese eesmärgi kohaselt pakub meede IKT-seadmeid 285 avalikule digiruumile, pakub muudetud personaalarvuteid 9445 majapidamisele ja toetab 240 digitaalse kaasamise projekti.
Teise eesmärgi raames tagatakse digiseadmed 22 süüve-koolitusruumi arendamiseks koolituskeskustes ja 17 aruka nurga loomiseks Vallooni piirkonna FIEde ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate asenduskoolituse instituudi (IFAPME) kohalikele teenustele. Koostatakse aruanne, milles kaardistatakse digitaalse koolituse ja kutsealase õppekava arendamise vajadused. Õpetajatele pakutakse digipöördeks hinnanguliselt 10 000 tundi pedagoogilist koolitust.
Ehitatakse viis uut avaliku tööturuasutuse (FOREM) koolituskohta, ehitatakse uus „ümberehitamis- ja STEM-platvorm“ ning renoveeritakse neli olemasolevat kohta. Tagatakse digitaalsed seadmed, mis võimaldavad üheksa süüve-koolitusruumi („digitehased“) loomist ning „ümberehitamis- ja STEM-platvormi“ digitaliseerimist. Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2026.
Reform R-5.01. „Kumulatsioonirežiim ja liikuvus sektoritele, kus esineb puudujääke“ föderaaltasandil
Reformimeede koosneb kahest tegevussuunast, mille eesmärk on muuta i) töö tasuvamaks ja ii) edendada tööjõu liikuvust sektoritesse, kus valitseb tööjõupuudus.
Esimene reformisuund on muuta töötamine tasuvamaks neile, kes saavad töötushüvitisi või integratsioonitulu. Selleks tagatakse, et (osalise tööajaga) töö ja (osalise) töötushüvitise või (osalise tööajaga) integratsioonitulu kombinatsiooni korral on asjaomase isiku jaoks rahaliselt ja sotsiaalselt soodsam oma osalise tööajaga tööaega suurendada. Pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist võetakse vastu otsus palga ja sotsiaaltoetuste ajutise või piiratud kombineerimise võimaluste laiendamise kohta.
Teise reformisuuna puhul on meetme eesmärk edendada teatavas sektoris koondatud töötajate liikuvust sektoritesse, kus on puudus oskustöölistest, pakkudes vajalikku koolitust, mis on piisavalt tasuv. Selleks määrab valitsus tööturu osapooltega konsulteerides kindlaks, kuidas 3. juuli 1978. aasta töölepinguid käsitleva seaduse artiklit 39b reformida ja jõustada.
Föderaalvalitsuse otsus reformi kehtestamise kohta jõustub 1. jaanuaril 2024.
Reform R-5.03. „Õppekonto“ föderaaltasandil
Reformimeede koosneb kolmest osast. Meetme eesmärk on i) anda igale töötajale individuaalne õigus koolitusele; ii) töötada välja maksusoodustused ettevõtetele, mis pakuvad töötajatele rohkem koolitustunde kui need, mis on seadusega juba ette nähtud, ning iii) kõrvaldada föderaalüksustega konsulteerides takistused ajutiselt töötute töötajate koolitusel osalemiselt. Reformi rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2023.
Selleks et anda i) igale töötajale individuaalne õigus koolitusele, on kavas muuta 5. märtsi 2017. aasta teostatavat ja hallatavat tööd käsitlevat seadust. Kehtivate õigusaktide kohaselt tuleb sektoriülesel tasandil tagada, et igal töötajal on õigus keskmiselt viiele koolituspäevale (või samaväärsele tundide arvule) aastas. Reformi eesmärk on saavutada iga töötaja individuaalne õigus koolitusele enne parlamendi ametiaja lõppu. Vähem kui kümne töötajaga ettevõtete ja vähem kui 20 töötajaga ettevõtete suhtes kohaldatakse mutatis mutandis erandeid.
Alapunkti ii) puhul jõustus reform 1. jaanuaril 2021 vastavalt 20. detsembri 2020. aasta programmseaduse 2. jaotise 1. peatüki 4. jaole, mis avaldati ametlikus väljaandes 30. detsembril 2020. Maksusoodustused seisnevad maksuvabastuses avansilise maksu tasumisest töötajatele, kes on läbinud vähemalt kümnepäevase koolituskursuse katkematu 30 kalendripäeva jooksul (ettevõtetele, kes teevad vahetustega või öötööd katkematu 60 kalendripäeva jooksul; väikeettevõtjate puhul on künnis viis päeva katkematu 75 kalendripäeva pikkuse ajavahemiku jooksul).
Uuritakse võimalust tagada parem andmevahetus riikliku tööhõiveameti ja piirkondlike tööturuasutuste (VDAB/ACTIRIS/FOREM/Arbeitsambt) vahel, et pakkuda koolitusi töötajatele, kelle ajutine töötus on pikenev või struktuursem iii). Teave võimaldab piirkondlikel tööturuasutustel pakkuda ajutistele töötutele koolitust palju täpsemalt ning tagada, et vähemalt 25 000 pikaajalist või struktuurset ajutist töötut on saanud piirkondlikelt tööturuasutustelt koolituse tööturule naasmiseks.
5. märtsi 2017. aasta teostatavat ja hallatavat tööd käsitleva seaduse muudatus jõustub 1. jaanuaril 2022.
Reform R-5.04. „Elukestev õpe“ flaamikeelses kogukonnas
Reformimeede sillutab teed individuaalsele õppe- ja karjäärikontole, mis muudab kõik koolitusstiimulid ühes keskses kohas selgelt nähtavaks, et kodanikud teaksid selgelt oma õpiõigusi ja olemasolevat tuge. Sotsiaalpartnerid ja Flaami valitsus lepivad kokku visioonidokumendis, milles sätestatakse, kuidas Flandrias võetakse kasutusele õppe- ja karjäärikonto, võttes arvesse vajadust suurendada kodanike jaoks läbipaistvust, haavatavate rühmade paremat kaasamist ja tagada kooskõla föderaalsel tasandil loodud digitaalse õppekonto platvormiga. Visioonidokument esitatakse 30. juuniks 2022.
Reform R-5.05. „Valloonia tööotsijate toetamise reform“ Vallooni piirkonnas
Reformimeetmete eesmärk on parandada tööotsijate aktiveerimise tõhusust Valloonias, kohandades tööotsijate juhendamist ja lahendustele suunatud toetamist käsitlevat dekreeti. Tööotsijate uue juhendamise ja lahendustele suunatud toetuse eesmärk on toetada kõiki tööotsijaid, kasutada ära kogu kättesaadav teave, kontrollida registreerimisel oskusi ning optimeerida koostööd Vallooni piirkonna avaliku tööturuasutuse (Forem) ja tugipartnerite vahel. Reformi käigus kasutatakse tõhusaid digivahendeid, mis võimaldavad hallata kõige sõltumatumate tööotsijate kaug- ja/või näost näkku karjäärivõimalusi, tugevdades samal ajal vahetut toetust kõige enam abi vajavatele tööotsijatele. Tööotsijate juhendamist ja lahendustele suunatud toetamist käsitlev dekreet võetakse vastu 30. septembriks 2021 ja see jõustub kümme päeva pärast selle avaldamist ametlikus väljaandes Moniteur Belge / Belgisch Staatsblad.
N.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
159 |
A6K/E6K Digitaalse ja tehnoloogilise innovatsiooni ja koolituse keskus A6K/E6K (I-5.01) |
Eesmärk |
A6K-E6K kaudu arendatav tegevus |
Juhtkomitee on esitanud aruande lõpetatud tegevusetappide kohta |
1. kv |
2023 |
Ettevõtluse arendamise etapi lõpuleviimine digitaalse ja tehnoloogilise innovatsiooni ja koolituse keskuse loomiseks: inkubatsioonipakkumise arendamine, rajades ettevõtete looja, töötades välja digitaalse koolituse pakkumise, korraldades projektikonkursid loodud idufirmadele, luues tehnoloogilised esitlused ja taristu, mis on seotud koostöö ja projektidega, on toimivad. |
|||
|
160 |
Täiendõppe taristu uuendamine (I-5.03) |
Siht |
Täielikult varustatud hooned koolituseks, tööhõiveteenused (1. etapp) |
m2 |
0 |
16000 |
2. kv |
2025 |
16 000 m² hõlmab järgmiste hoonete renoveerimist, ehitamist ja seadmeid: -Cefochim -Technocité -Forem -Technifutur -Autoform -Secteurs Verts -Centre des Ecotechnologies – Mons |
|
|
161 |
ELi biotehnoloogia kool ja tervishoiukeskus (I-5.02) |
Siht |
ELi biotehnoloogia kooli ja tervishoiukeskuse ehitamine ja varustamine |
m2 |
0 |
5500 |
3. kv |
2025 |
5500 m² suurune täielikult varustatud hoone koolitus-, tööhõive- ja inkubatsiooniteenuste jaoks, mis on osa SODEVIMMO ehitatavast mitmeotstarbelisest hoonest Biotech5, mille suurus on 25 000 m² ja mis asub Gosselies’ linna BioParkis. Seadmete hulka kuuluvad eelkõige virtuaalreaalsuse moodulid, STEM-süüveruum, „digikaksikute“ seadmed, digiseadmed õpperuumide jaoks ja robotiseeritud tootmisliin. |
|
|
162 |
Digitaalse ja tehnoloogilise innovatsiooni ja koolituse keskus A6K/E6K (I-5.01) |
Siht |
A6K-E6K renoveerimise ja laiendamise lõpuleviimine |
m2 |
5000 |
25000 |
2. kv |
2026 |
25 000 m² suurune täielikult varustatud hoone koolitus-, tööhõive- ja inkubatsiooniteenuste jaoks |
|
|
163 |
Täiendõppe taristu uuendamine (I-5.03) |
Siht |
Täielikult varustatud hooned koolituseks, tööhõiveteenused (2. etapp) |
m² |
16000 |
39000 |
2. kv |
2026 |
Kokku 39 000 m² renoveeritud ja varustatud hooneid, millele lisandub 23 000 m², mis hõlmab Belgradis asuvat hoonet „Ecocentre de formation“ ja Jemappes’ asuvat keskust „Centre des Ecotechnologies“. |
|
|
164 |
Õppimine ja karjäär (I-5.04) |
Siht |
Koolituspuhkuste ja veebipõhise koolituse toetamine Flandrias |
Isikud |
0 |
307500 |
4. kv |
2022 |
Alates 2021. aastast on 307 500 inimest kasutanud oma õigust õppepuhkusele või registreerunud veebipõhisele koolituspakkumisele, mis hõlmab tööturule suunatud digikursusi, mis keskenduvad tehnilistele ja/või pehmetele oskustele. |
|
|
165 |
Õppimine ja karjäär (I-5.04) |
Siht |
Flandria ettevõtete toetamine pädevuskontrollide, üleminekupunktide ja projektikonkursside kaudu |
|
VKEd |
0 |
600 |
4. kv |
2024 |
Meetme raames on toetust saanud 600 ettevõtjat, kes kuuluvad ühte järgmistest kategooriatest: i) VKEd, kelleni jõuti pädevuskontrolliga, ii) sotsiaalsed ettevõtted, keda toetati nende innovaatilises strateegilises ümberkujundamises projektikonkursside „Avatud innovatsiooni strateegiline ümberkujundamine“ ja „Tulevikupõhine koolitus, et toetada kõige haavatavamaid rühmi sotsiaalmajanduses“ kaudu, iii) ettevõtted, kes alustavad üleminekuteed katsestendide või üleminekupunktide kaudu. |
|
166 |
Tööturu taaskäivitamise strateegia keskendus aktiveerimis- ja koolituspoliitika tõhususele ja optimeerimisele (I-5.05) |
Siht |
Tööotsijate ja töötajate aktiveerimistoetus Brüsselis |
|
Isikud |
0 |
600 |
4. kv |
2024 |
600 inimest on saanud kasu Brüsseli tööturu taastamise strateegia meetmetest, sealhulgas veebipõhisest haldusvahendist, piirkondlikust kaasfondist ja toetuskavast, mille eesmärk on ümberõpe või ümbersuunamine töökohtadele, kus pealinna Brüsseli piirkonnas valitseb puudus või mille hulk on kasvamas. Toetusesaajad on tööotsijad/töötajad, kes on aktiveeritud veebipõhise haldusvahendi kaudu ja/või kellel on olnud juurdepääs piirkondlikule toetusfondile ja/või kellel on olnud juurdepääs toetuskavale ümberõppeks või ümbersuunamiseks töökohtadele, kus valitseb puudus või mille hulk on kasvamas. |
|
167 |
Õppimine ja karjäär (I-5.04) |
Eesmärk |
Ajutiste töötute toetamine Flandrias |
Esitati VDAB aruanne, mis tõendab teavitustegevust |
4. kv |
2022 |
Flandria riiklik tööturuasutus (VDAB) võtab ühendust kõigi alates 1. jaanuarist 2021 ajutiselt töötuks jäänud isikutega, et asuda väljaõppe, praktika, ajutise töö või vabatahtliku töö juurde. |
|||
|
168 |
„Elukestev õpe“ flaamikeelses kogukonnas (R-5.04) |
Eesmärk |
Visioonidokument õppe- ja karjäärikonto kohta Flandrias |
Valitsuse kokkuleppe avaldamine |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Sotsiaalpartnerite ja Flaami valitsuse poolt kokku lepitud visioonidokument, milles sätestatakse, kuidas Flandrias võetakse kasutusele õppe- ja karjäärikonto, võttes arvesse vajadust suurendada kodanike jaoks läbipaistvust, haavatavate rühmade paremat kaasamist ja tagada kooskõla föderaalsel tasandil loodud digitaalse õppekonto platvormiga. |
|
169 |
Digioskused (I-5.06) |
Siht |
E-õppe pakkumise arendamine Flandrias |
E-õppe projektid |
0 |
70 |
4. kv |
2022 |
Pärast projektikonkurssi kiidetakse heaks, algatatakse ja viiakse lõpule 70 e-õppe projekti. |
|
|
170 |
Digioskused (I-5.06) |
Eesmärk |
Digivahendid ja -teenused kodanikele, tööandjatele ja Flaami avaliku tööturuasutuse partneritele on Flandrias täielikult kasutusele võetud |
VDAB ja osakonna WSE juhtimise ja poliitika järelevalve aruanne |
|
|
|
4. kv |
2023 |
Aruandes kinnitatakse järgmiste digivahendite ja -teenuste täielikku kasutuselevõttu Flandrias kodanike, tööandjate ja VDAB partnerite jaoks: 1. Isikupärastatud karjäärialane digiplatvorm, kus pakutakse kodanikele personaalseid koolitusvõimalusi ja -stiimuleid, on kättesaadav ja toimiv. 2. VDAB digitaalne tööandjate lett ja digitaalne partner on toimivad, mis võimaldab VDAB vahendajatel võtta aktiivselt ühendust kõigi tööandjatega, kellel on vabad töökohad, ning toetada neid vabade töökohtade täitmisel digitaalselt. Kõiki VDAB partnereid jälgitakse ka digitaalse partnerplatvormi kaudu. 3. Digiteenuseid tööandjatele on laiendatud osakonna WSE digitaalse tööandjate leti kaudu, mis on kättesaadav kõigile tööandjatele. 4. Osakonna WSE partneritele mõeldud andmeökosüsteem on toimivaks muudetud: 15 asjakohast andmekogumit tehakse kättesaadavaks avatud andmete platvormil teadusuuringute ja muude eesmärkide jaoks. |
|
171 |
Digitaalne elukestev õpe (I-5.07) |
Eesmärk |
Digioskuste, sealhulgas põhiliste digioskuste õpetamise ja koolituse ajakohastamine Valloonias digitaalsete vahendite, tipptasemel taristu, pädeva mentorluse ja uuenduslike projektide kaudu. |
Aruanne eri projektide lõpuleviimise kohta on esitatud |
|
|
|
2. kv |
2026 |
IKT-seadmed tehakse kättesaadavaks ja võetakse kasutusele 9000 majapidamise (muudetud personaalarvutid), 285 avaliku digiruumi ja 39 Vallooni piirkonna FIE ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate asenduskoolituse instituudi (IFAPME) süüve-koolitusruumi puhul (22 koolituskeskust ja 17 kohalikku teeninduskohta). Üheksa Valloonia avaliku tööturuasutuse (FOREM) tegevuskohta ehitatakse ümber ja varustatakse digitaalsetes tehastes (neli renoveeritud ja viis ehitatud) ning üks koht varustatakse ümberehitamis- ja STEM-platvormiga. Esitatakse aruanne, milles kaardistatakse digitaalse koolituse ja kutsealase õppekava arendamise vajadused, ning selle alusel pakutakse õpetajatele ja praktikantidele digipöördeks 10 000 tundi pedagoogilist koolitust. Ehitatakse või kohandatakse 7500 m² ulatuses digioskuste alast koolitust pakkuvat koolitustaristut. |
|
172 |
Õppekonto (R-5.03) |
Eesmärk |
Föderaalne reform, millega töötatakse välja töötajate individuaalne õigus koolitusele. |
Avaldamine ametlikus väljaandes |
|
|
|
4. kv |
2021 |
Võttes aluseks sotsiaalpartnerite ja föderaalvalitsuse vahelise dialoogi, võeti vastu 5. märtsi 2017. aasta seaduse läbivaatamine teostatava ja hallatava töö kohta, millega võetakse kasutusele tee, millega tagatakse, et alates 2024. aastast on kõigil töötajatel õigus keskmiselt viiele koolituspäevale aastas. |
|
173 |
Õppekonto (R-5.03) |
Eesmärk |
Föderaalne reform, millega luuakse ettevõtetele stiimulid koolituse pakkumiseks |
Avaldamine ametlikus väljaandes |
|
|
|
1. kv |
2021 |
20. detsembri 2020. aasta programmseaduse vastuvõtmine parlamendis, millega kehtestatakse töötajatele pärast vähemalt kümnepäevast koolitust osaline vabastus kinnipeetava maksu tasumisest (11,75 %). |
|
174 |
Õppekonto (R-5.03) |
Siht |
Reformitakse riikliku tööturuasutuse (ONEM) ja piirkondlike tööturuasutuste vahelist paremat koostööd, mis võimaldab suurendada töötute koolitust. |
Töötajad |
0 |
25000 |
4. kv |
2023 |
Tänu paremale koostööle riikliku tööturuasutuse (ONEM) ja piirkondlike tööturuasutuste vahel peab 25 000 pikaajalises või struktuurses ajutises töötuses olevat töötajat olema saanud piirkondlikelt tööturuasutustelt koolituse tööturule naasmiseks. |
|
|
175 |
Kumulatsioonirežiim ja liikuvus sektoritele, kus esineb puudujääke (R-5.01) |
Eesmärk |
Kumulatsioonirežiimi föderaalne reform |
Föderaalvalitsuse otsus selle kohta, kuidas reform jõustub. |
4. kv |
2023 |
Pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist föderaalvalitsuse otsus laiendada võimalusi palga ja sotsiaaltoetuste ajutiseks või piiratud kombineerimiseks ning tagada kooskõlas tööjõumaksu reformiga, et asjaomaseid isikuid ei karistataks maksuga. |
|||
|
176 |
Kumulatsioonirežiim ja liikuvus sektoritele, kus esineb puudujääke (R-5.01) |
Eesmärk |
Föderaalne reform liikuvuse kohta sektoritesse, kus esineb puudujääke |
Föderaalvalitsuse otsus selle kohta, kuidas reform jõustub. |
4. kv |
2023 |
Pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist föderaalvalitsuse otsus 3. juuli 1978. aasta töölepinguseaduse artikli 39 ter rakendamise kohta, et tagada töötajate suurem liikuvus ühest sektorist teise. |
|||
|
177 |
Valloonia tööotsijate toetamise reform (R-5.05) |
Eesmärk |
Valloonia tööotsijate toetamise reform |
Avaldamine ametlikus väljaandes |
3. kv |
2021 |
Valloonia parlament võttis vastu dekreedi tööotsijate juhendamise ja neile lahenduspõhise toe pakkumise kohta. |
|||
O. KOMPONENT 5.2. Majandustegevuse toetamine
Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on aidata kaasa majanduse elavdamisele ning hõlbustada üleminekut keskkonnasäästlikumale ja digitaliseeritumale majandusele, suunates vahendid innovatsioonile ja paljutõotavate sektorite toetamisele. Selle komponendi alla koondatud meetmetel on kolm konkreetset eesmärki:
·selliste tegevuste arendamise toetamine, mis pakuvad paljutõotavaid võimalusi piirkonnale lisaväärtuse andmiseks ja selle väärtuse suurendamiseks;
·teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine ja toetamine, et arendada riigi tulevast majanduslikku potentsiaali ning tagada selle tipptase ja konkurentsivõime;
·soodustada tõhusamate tootmisprotsesside rakendamist, mis põhinevad eelkõige kujunemisjärgus tehnoloogiatel.
Selles komponendis pööratakse erilist tähelepanu VKEdele, kes moodustavad suurema osa Belgia majandusstruktuurist ja keda majanduskriis on eriti mõjutanud.
See komponent aitab kaasa riigipõhise soovituse 2019.3 täitmisele, kutsudes üles keskenduma teadusuuringutele ja innovatsioonile ning vähese CO2-heitega majandusele ja energiale üleminekule, ning riigipõhisele soovitusele 2020.3, milles kutsutakse üles parandama ettevõtluskeskkonda, koondama avaliku sektori investeerimisprojekte varasemale ajale ja edendama erasektori investeeringuid, et edendada majanduse elavdamist.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
O.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering I-5.08 – „Nukleaarmeditsiin“ föderaaltasandil
See investeering koosneb kahest meetmest. Esimeses meetmes käsitletakse kahte probleemi, mis on seotud kahe kõige paljulubavama radioisotoobi piisava kättesaadavuse tagamisega vähiravis kasutatavas tuumameditsiinis – 177Lu ja 225Ac. Esimene meede koosneb omakorda kahest elemendist. Esimeses käsitletakse vajadust uue taristu järele Belgia tuumauuringute keskuses SCK CEN, mis on vajalik 177Lu pakkumise suurendamiseks, võttes arvesse prognoositavaid tulevasi vajadusi, mis eeldatavasti kasvavad 16 000 patsiendilt 2020. aastal 138 000 patsiendini 2026. aastal ELis. Teise osa peamine eesmärk on viia läbi uuring, mille eesmärk on kaotada lõhe olemasolevate tehnoloogiate ja radioisotoobi 225Ac ulatuslikuks tootmiseks vajalike vajaduste vahel.
Teine meede hõlmab SMART-tehnoloogia arendusprojekti, mille lõppeesmärk on ehitada Molybdenum 100-st tootmisvahend Mo-99, mis on looduslikus molübdeenis sisalduv isotoop, allutades selle lineaarse kiirendi elektronkiirele. See tehnoloogia võimaldaks seega tarnida Mo-99 turgu tulevikus ilma uurimisreaktorite abita ja uraani kasutamata. Radioisotoopi Mo-99 kasutatakse 80 %-l meditsiinilistest kuvamisprotseduuridest kogu maailmas. Meetme eesmärk on rahastada teadus- ja arendustegevuse teatavaid olulisi osi, mis on vajalikud, et jõuda piisavalt küpse tehnoloogiani.
Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2025.
Investeering I-5.09 – „Teadus- ja arendustegevus: Konkursikutse lennundus- ja kosmosesektori teadus- ja arendustegevuse toetuseks“ föderaaltasandil
Selle investeeringu eesmärk on toetada Belgia lennundus- ja kosmoseettevõtteid ambitsioonika teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni suunatud poliitika abil, et parandada nende konkurentsivõimet ja võimaldada neil seega osaleda arenenud ja säästvate tehnoloogiate (nt keskkonnahoidlik lennundus) väljatöötamises. Seda toetust antakse lennundus- ja kosmoseprojektide projektikonkursside kaudu. Need kutsed hõlmavad selliseid aspekte nagu säästev lennundus või kosmoseühendus. Lennundusvaldkonna projektikonkurss hõlmab üksnes keskkonnahoidliku lennunduse projekte. Projektiettepanekud vaadatakse läbi, et teha kindlaks, kas need on kooskõlas keskkonnahoidliku lennunduse põhimõttega. Sellise sõelumise võimaldamiseks kehtestatakse konkreetsed kriteeriumid. Projektid on suunatud praktiliste lahenduste otsimisele sektori ökoloogilise jalajälje vähendamiseks (liiniõhusõidukite kütusekulu 30 % vähendamine 2035. aastaks, kerglennunduses kasutatava pliikütuse (Avgas) vähendamine või isegi keelustamine, tarbimise vähendamine). Ruumilises sektoris hinnatakse projekte nende jätkusuutliku mõju alusel. Lisaks aitavad digipöördele kaasa ühenduvuse, küberturvalisuse või ruumiandmete haldamise aspektid. Projektid võivad olla suhteliselt madalal küpsusastmel, olles samas pikemas perspektiivis osa nende sektorite innovatsiooniprotsessidest.
Selleks et tagada meetme vastavus tehnilisele juhendile „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), tagatakse tulevaste projektikonkursside juhistes sisalduvate toetuskõlblikkuse kriteeriumidega, et valitakse ainult sellised lennundustehnoloogia klassi parima võimaliku tehnoloogia projektid, mis aitavad kõige rohkem kaasa üleminekule keskkonnasäästlikule majandusele ja CO2-neutraalsusele.
Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2026.
Investeering I-5.10 – „Teadus- ja arendustegevus: Jäätmete minimeerimine demonteerimise ajal“ föderaaltasandil
Selle investeeringu eesmärk on rahastada vajalikke investeeringuid, mis võimaldavad suurendada Belgia radioloogilise iseloomustamise ja saastest puhastamise tehnikate ja meetodite alaste teadmiste industrialiseerimist, et rakendada neid Belgia tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimise ajal, tehes seda Belgias tuumaenergia tootmise kavandatud järkjärgulise lõpetamise ning muude dekomisjoneerimis- ja tervendamisprojektide võimaliku väärtustamise raames. Projekti eesmärk on minimeerida jäätmete kogust, mis tekib Belgia tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimise käigus. Näiteks maksimeerib see metallide ja betooni korduskasutamist ja ringlussevõttu. Kogu tegevus peab toimuma SCK CENi kõrge turvalisusega rajatistes ja vastama saadud keskkonnaloale. Lõpuks tuleb tagada lahendused kogu olelusringi jooksul, mis ei too kaasa teiseseid jäätmeid, mida ei ole võimalik käidelda. Projekt keskendub üksnes tuumajäätmete korduskasutamisele, ringlussevõtule ja lõppladustamisele, samas kui dekomisjoneerimise käigus tekkinud radioaktiivsete jäätmete lõppladustamine jääb projekti kohaldamisalast välja.
Investeeringu rakendamine lõpetatakse 30. juuniks 2026.
Investeering I-5.11 „Teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ Flandria piirkonnas
Selle investeeringu eesmärk on edendada Flandria ettevõtjate innovatsiooni teadus- ja arendustegevuse kaudu, keskendudes eelkõige kolmele valdkonnale: digitaliseerimine, kestlikkus ja tervishoid. Ette on nähtud kolm eri telge. Esimene telg on suunatud teadus- ja innovatsiooniprojektidele valdkondades, kus Flandria juba toimib hästi, keskendudes jätkusuutlikele, digitaalsetele ja tervisega seotud tegevustele. Sama telje raames rahastatakse biomajandust käsitlevat teadus- ja arendustegevust ning osa eelarvest eraldatakse VKEde ja uute ettevõtete toetamiseks. Selle telje alla kuuluvad ka rohepöördega seotud projektid. Teine telg on suunatud investeeringutele tipptasemel teadusuuringutesse ja tehnoloogiataristusse. Näiteks on ette nähtud rahastada biomajanduse sektori idufirmade inkubaatorit või mõningaid töötleva tööstuse digitaliseerimisega seotud katserajatisi. Kolmas telg keskendub praegustele vahenditele, mis on suunatud teadus- ja arendustegevuse toetamisele ettevõtetes. Selle telje teadus- ja arendustegevuse projektid võivad olla seotud näiteks farmaatsiasektoriga ja 3D-printimise tehnoloogiaga. Samuti on ette nähtud toetus kavandatavas üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis osalemiseks mikroelektroonika valdkonnas. Meetme raames antakse toetust vähemalt 220 projektile, mis hõlmavad meetme kõiki sekkumisvaldkondi.
Tagamaks, et meede vastab tehnilisele juhendile „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutajad; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuv tegevus, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem; 12 iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 13 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 14 seotud tegevus ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. augustiks 2026.
Investeering I-5.12 „Toidu ümberpaigutamine ja logistikaplatvormide arendamine“ Vallooni piirkonnas
Selle investeeringu eesmärk on toetada uute põllumajandussektorite arengut, mis põhinevad lühikeste tarneahelate põhimõttel, ja puuduvate vahendite („sidemed“) arendamist olemasolevas tarneahelas. See on jagatud kaheks allmeetmeks:
·30 väikesemahulise taristu loomine (väikesed taristud on 400–800 m² suuruse pindalaga projektid), et toetada neljast toiduahelast (puuviljad, köögiviljad, teravili ja taimsed valgud) pärit toodete tootmist, ladustamist, transporti ja väikesemahulist töötlemist. See hõlmab ka nelja projekti, üks iga toiduahela kohta, et toetada selliste seemnete, seemikute ja tehnikate arendamist ja tootmist, mis on kohandatud kliimamuutustega, ning ilma fütosanitaarsete sisenditeta viljelemist;
·kolme logistikakeskuse ehitamine, mis on pühendatud hulgimüüjate tegevusele, esmatoodete töötlemisele ja kooperatiivide inkubaatorile. Seda täiendab kriitilise tähtsusega taristu ehitamine (vähemalt viis taristuühikut, sealhulgas üks ladustamissaal, üks pressimiskoda, kaks konservitööstust ja üks loomade heaoluga seotud mobiilne taristu), mis aitab kaasa säästva toidutarneahela kasutuselevõtule kogu Vallooni piirkonnas.
Tagamaks, et meede vastab tehnilisele juhendile „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutajad; ii) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 15 seotud tegevus ning iii) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2025.
Investeering I-5.13. „Valloonia turismisektori digitaliseerimine“ Vallooni piirkonnas
Selle investeeringu eesmärk on muuta Vallooni piirkonna turismitööstus vastupidavamaks. Projektis keskendutakse sektori digitaliseerimisele, rakendades meetmeid, et suurendada turismiettevõtjate (VKEd, FIEd ja mittetulundusühingud) kohalolekut internetis ja nende sõltumatust kolmandate poolte platvormidest.
Investeeringu rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2025.
Reform R-5.06. „Menetluste optimeerimine: Kiiremad loa- ja edasikaebamismenetlused“ Flandria piirkonnas
Reformi eesmärk on lihtsustada keskkonnalubade andmise menetlusi, sealhulgas kehtestades tingimused otsuste edasikaebamise võimaluse kohta. See koosneb kehtiva määruse läbivaatamisest, mille eesmärk on vähendada juhtumi menetlemiseks vajalikku aega ja tagada suurem õiguskindlus. Läbivaatamise lõpus avaldatakse aruanne, milles antakse ülevaade uutest ja läbivaadatud meetmetest.
Reformi rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2022.
Reform R-5.07. „Innovatsioonibaasi laiendamine“ Flandria piirkonnas
Reformi eesmärk on tagada, et olemasolevad vahendid ei piiraks VKEde juurdepääsu innovatsioonitoetustele. See koosneb selliste olemasolevate vahendite läbivaatamisest, mille eesmärk on ergutada kergemini kättesaadavat ja VKEde vajadustele kohandatud innovatsiooni. Läbivaatamise lõpus avaldatakse aruanne, milles antakse ülevaade uutest ja läbivaadatud meetmetest.
Reformi rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2022.
O.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
178 |
Nukleaarmeditsiin (I-5.08) |
Eesmärk |
Kõik teadus- ja arendustegevused nukleaarmeditsiini valdkonnas on lõpule viidud. |
Avaldatud on põhjalik hindamisaruanne. |
2. kv |
2023 |
Kõigi kolme meetmega hõlmatud teadus- ja arendustegevuse allprojekti kohta tervikliku hindamisaruande avaldamine uuringu tulemuste ja järelduste kohta. |
|||
|
179 |
Nukleaarmeditsiin (I-5.08) |
Eesmärk |
Radioisotoopide rajatis on ehitatud ja tellitud (FANC ja FAGG) |
Rajatis on ehitatud ja töökorras. |
2. kv |
2025 |
177Lu radioisotoobi rajatis on ehitatud ja toimib, olles saanud kõik vajalikud load ühelt poolt asutuselt Agence fédérale de Contrôle nucléaire (FANC) ja teiselt poolt ravimi- ja tervisetoodete föderaalametilt (FAGG) ning järgides kõiki direktiiviga 2011/92 seotud föderaal- ja Flandria tasandil kohaldatavaid õigusakte. |
|||
|
180 |
Nukleaarmeditsiin (I-5.08) |
Eesmärk |
Tehnoloogiapakett on valmis |
Teostatavusaruanne, milles kirjeldatakse tehnoloogiapaketti, mida investorid vajavad 225Ac suuremahuliseks tootmiseks 226Ra versioonist, on avaldatud |
4. kv |
2024 |
Avaldatud on teostatavusaruanne, milles kirjeldatakse tehnoloogiapaketti, mida investorid vajavad 225Ac suuremahuliseks tootmiseks 226Ra-st. Aruanne sisaldab järgmisi elemente: 1) töökorras kuumkambrite paigaldis SCK CENis 226Ra allikate käsitsemiseks 2) elektron–gammamuunduri projekt, mis ehitatakse suuremahuliseks tootmiseks 3) suuremahuliseks tootmiseks ehitatavate siht- ja kiiritusmoodulite projekteerimine 4) täielikult laienev radiokeemilise eraldamise meetod ja 226Ra ringlussevõtuprotsess – valmis ulatuslikuks rakendamiseks 5) 225Ac tootmisrajatise kontseptuaalne projekt 6) radioaktiivsuse käitlemise hoone litsentsimise (FANC) ja hea tootmistava (GMP) litsentsimise (FAGG) tegevuskava |
|||
|
181 |
Teadus- ja arendustegevus: Konkursikutse lennundus- ja kosmosesektori teadus- ja arendustegevuse toetuseks (I-5.09) |
Eesmärk |
Lennundus- ja kosmoseprojektide konkursikutse algatamine |
Konkursikutse avaldamine |
1. kv |
2022 |
Konkursikutse algatamine keskkonnahoidliku lennunduse ja kosmosesektori kavade raames koos tingimustega, sealhulgas rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), millega tagatakse, et teadus- ja kommunikatsioonitehnoloogia on pühendatud klassi parima tehnoloogia täiustamisele. Kosmosekava raames valitud projektid keskenduvad digitaalselt seotud teadus- ja arendustegevusele ning on seetõttu rahastamiskõlblikud ELi määruse 241/2021 7. lisa sekkumisvälja 009a alusel. |
|||
|
182 |
Teadus- ja arendustegevus: Konkursikutse lennundus- ja kosmosesektori teadus- ja arendustegevuse toetuseks (I-5.09) |
Eesmärk |
Lennundus- ja kosmoseprojektide riigihankelepingute sõlmimine |
Lennundus- ja kosmoseprojektide riigihankelepingute sõlmimisest teatamine |
3. kv |
2022 |
Belgia riigisekretär teadusküsimustes teatas lepingute sõlmimisest vähemalt kümne projekti puhul seoses konkursikutsega keskkonnahoidliku lennunduse ja kosmosesektori kavade raames koos tingimustega, sealhulgas rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), millega tagatakse, et teadus- ja kommunikatsioonitehnoloogia on pühendatud klassi parima tehnoloogia täiustamisele. Kosmosekava raames valitud projektid keskenduvad digitaalselt seotud teadus- ja arendustegevusele ning on seetõttu rahastamiskõlblikud ELi määruse 241/2021 7. lisa sekkumisvälja 009a alusel. |
|||
|
183 |
Teadus- ja arendustegevus: Konkursikutse lennundus- ja kosmosesektori teadus- ja arendustegevuse toetuseks (I-5.09) |
Siht |
Lennundus- ja kosmoseprojektide lõpuleviimine |
Projekti |
0 |
10 |
3. kv |
2026 |
On ellu viidud kümme projekti, millest on teatatud pärast projektikonkurssi seoses nii keskkonnahoidliku lennunduse kui ka kosmosesektori kavadega. |
|
|
184 |
Teadus- ja arendustegevus: Jäätmete minimeerimine demonteerimise ajal (I-5.10) |
Eesmärk |
Materjalitöötlusrajatise (MaT) ehitamiseks riigihankelepingu sõlmimine (MaT) |
Kirjalik teade materjalitöötlusrajatise (MaT) ehitamise riigihankelepingu sõlmimise kohta |
4. kv |
2023 |
Teade selle kohta, et majandus- ja tööminister on sõlminud lepingu materjalitöötlusrajatise (MaT) ehitamiseks, mida on vaja külmkatsete tegemiseks ja tuumarajatiste dekomisjoneerimise käigus tekkivate mittetuumajäätmete korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja lõppladustamiseks väljatöötatava tehnoloogia tutvustamiseks; vajalikud ehitusload ja litsents saadakse asutuselt Agence fédérale de Contrôle nucléaire (FANC). Hoone vastab kõigile föderaal- ja Flandria tasandil kohaldatavatele õigusaktidele, mis on seotud direktiiviga 2011/92. |
|||
|
185 |
Teadus- ja arendustegevus: Jäätmete minimeerimine demonteerimise ajal (I-5.10) |
Eesmärk |
Materjalitöötlusrajatis (MaT), mis on ehitatud ja tellitud; juhtumiuuring lõpetatud; |
materjalitöötlusrajatis (MaT) toimib. |
2. kv |
2026 |
Materjalitöötlusrajatis (MaT), mida on vaja külmkatsete tegemiseks ja tuumarajatiste dekomisjoneerimise käigus tekkivate mittetuumajäätmete korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja lõppladustamiseks väljatöötatava tehnoloogia tutvustamiseks, on pärast vajaliku taristu ja varustuse alast valikumenetlust ehitatud, varustatud ja toimiv. Belgia tuumaelektrijaama konkreetse komponendi (näiteks aurugeneraatori) täieliku (kogu olelusringi hõlmava) dekomisjoneerimise projekti raames viiakse lõpule juhtumiuuring. |
|||
|
186 |
Teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (I-5.11) |
Eesmärk |
Teadus- ja arendustegevuse ning taristuprojektide riigihankelepingute sõlmimine |
Riigihankelepingute sõlmimisest teavitamine |
4. kv |
2022 |
„Fonds Wetenschappelijk Onderzoek“ (FWO), VLAIO ja osakond „Departement Economie, Wetenschap en Innovatie“ (EWI) on esitanud teate selle kohta, et pärast projektikonkurssi on edukaid kandidaate olnud 220 projekti jagu ning esitatud on ka tingimused, mis sisaldavad abikõlblikkuse kriteeriumeid, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimist. Projektide puhul, mida toetatakse toetuskavade kaudu, mis ei tööta projektikonkursside alusel, tagatakse vastavus tehnilistele suunistele „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01) ka abikõlblikkuse kriteeriumi abil, mis põhineb samal kõrvalejätmise loetelul ning asjakohaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõudel. |
|||
|
187 |
Teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (I-5.11) |
Siht |
Toetuse saanud teadus- ja arendustegevuse ning taristuprojektide lõpuleviimine |
Projekti |
0 |
220 |
2. kv |
2026 |
Pärast projektikonkurssi on lõpule viidud 220 projekti, kasutatud on 252 000 000 eurot. |
|
|
188 |
Toidu ümberpaigutamine ja logistikaplatvormide arendamine (I-5.12) |
Eesmärk |
Riigihankelepingute sõlmimine toiduainetesektori taristu ehitamiseks |
Kirjalik teade toidusektori taristu ehitamise riigihankelepingute sõlmimise kohta |
4. kv |
2022 |
Valloonia keskkonnaministri teade edukatele kandidaatidele 30 väikesemahulise taristu ehitamise projektikonkursi ja nelja suurema struktuuriprojekti (üks iga sektori kohta: puuviljad, köögiviljad, teravili ja taimsed valgud) ja viie taristu kohta ning Valloonia sotsiaalmajandusministri teade kolme logistikakeskuse kohta koos tingimustega, mis sisaldavad abikõlblikkuse kriteeriumeid, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimist. |
|||
|
189 |
Toidu ümberpaigutamine ja logistikaplatvormide arendamine (I-5.12) |
Siht |
Toetus 30 toiduainete ümberpaigutamise projektile ja neljale arenevale sektorile |
|
Projekti |
0 |
34 |
4. kv |
2024 |
Toetuste andmine 30-le väikesemahulisele taristule ja neljale suuremale struktuuriprojektile (üks iga sektori kohta: puuviljad, köögiviljad, teravili ja taimsed valgud) programmi „Alliance Emploi-Environnement pour l’Alimentation“ raames – projektidele, mille puhul on projektikonkursi järgselt lepingu sõlmimisest teatatud. |
|
190 |
Toidu ümberpaigutamine ja logistikaplatvormide arendamine (I-5.12) |
Siht |
Kolme logistikakeskuse ehitamine, mille kogupindala on vähemalt 8000 ruutmeetrit |
Keskused |
0 |
3 |
4. kv |
2024 |
Hulgimüüjate tegevuse, esmatoodete töötlemise ja ühistute inkubaatori jaoks ette nähtud kolme logistikakeskuse (kogupindalaga 8000 ruutmeetrit) ehitamine ja varustus. |
|
|
191 |
Toidu ümberpaigutamine ja logistikaplatvormide arendamine (I-5.12) |
Siht |
Vähemalt viie taristuüksuse ehitamine on lõpule viidud |
Taristu |
0 |
5 |
4. kv |
2025 |
Lõpule on viidud vähemalt viie taristuüksuse, sealhulgas ühe laohoone, ühe veski, kahe konservitehase ja ühe loomade heaoluga seotud mobiilse taristu ehitamine. |
|
|
192 |
Valloonia turismisektori digitaliseerimine (I-5.13) |
Siht |
„L’Outil régional de commercialisation“ – aktiivsete kasutajate arv |
Aktiivsed kasutajad |
392 |
1500 |
4. kv |
2025 |
1500 turismiettevõtjat kasutavad aktiivselt rakendust „L’Outil régional de commercialisation“. Aktiivne kasutaja on kasutaja või turismioperaator, kes kasutab rakendust „L’Outil régional de commercialisation“ (ORC) otse veebipõhise broneerimisvahendina või kassaaparaadina või kelle veebipõhine broneerimisvahend on otseselt seotud ORCga. |
|
|
193 |
Reform – Kiiremad loa- ja edasikaebamismenetlused (R-5.06) |
Eesmärk |
Keskkonnalubade saamise ja edasikaebamismenetluste reform |
Aruande ja valitsuse otsuste avaldamine. |
4. kv |
2022 |
Flandria justiits-, jõustamis-, keskkonna-, energeetika- ja turismiministri kabineti kinnitatud aruande avaldamine, milles antakse ülevaade uutest ja läbivaadatud meetmetest keskkonnalubade menetluste ja valitsuse otsustega seotud haldusmenetluste lihtsustamiseks. |
|||
|
194 |
Reform – Innovatsioonibaasi laiendamine (R-5.07) |
Eesmärk |
Innovatsiooni toetamist käsitleva määruse reform |
Aruande ja seonduvate valitsuse otsuste avaldamine. |
4. kv |
2022 |
Flandria majandus-, innovatsiooni-, töö-, sotsiaalmajandus- ja põllumajandusministri kinnitatud aruande avaldamine, milles antakse ülevaade uutest ja läbivaadatud meetmetest, mille eesmärk on parandada VKEde juurdepääsu innovatsiooni toetamise meetmetele, ning nendega seotud valitsuse otsustest. |
|||
P. KOMPONENT 5.3. Ringmajandus
Belgia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi meetmete üldine eesmärk on aidata kaasa ringmajanduse ja vähese CO2-heitega majanduse arengule. Eelkõige püütakse nendega arendada ringlussevõttu, korduskasutamist ja tööstussümbioosi. Lisaks teatud tavade edendamisele on eesmärk toetada innovatsiooni jäätmekäitluses ja ressursside töötlemises ning arendada koolitust ringmajanduse teatavates valdkondades.
See komponent aitab kaasa riigipõhise soovituse 2019.3 täitmisele, kutsudes Belgiat üles keskenduma investeeringutega seotud majanduspoliitikas muu hulgas vähese CO2-heitega majandusele ja energiale üleminekule ning teadusuuringutele ja innovatsioonile, samuti riigipõhisele soovitusele 2020.3, millega kutsutakse Belgiat üles suunama investeeringud rohe- ja digipöördesse, eelkõige keskkonnahoidlikku ja tõhusasse tootmisse, ringmajandusse ning teadusuuringutesse ja innovatsiooni.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
P.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform R-5.08 „Brüsseli piirkondlik majandusliku ülemineku strateegia“ pealinna Brüsseli piirkonnas
Selle reformi eesmärk on töötada välja piirkondlik majandusliku ülemineku strateegia, mobiliseerides kõik piirkondliku majanduspoliitika vahendid, saavutades parema koordineerimise ja koostöö avaliku sektori osalejate vahel ning erasektori aktiivse osalemise. Selle tegevuseesmärgid peavad põhinema kümne töörühma tulemustel.
Majandusliku ülemineku piirkondlikus strateegias sätestatakse 2030. aasta eesmärgid ja viie aasta tegevuskava. See võetakse vastu pealinna Brüsseli piirkonna valitsuse otsusega 31. märtsiks 2022.
Reform R-5.09 „Juhtimine – Circular Flanders“ Flandria piirkonnas
Circular Flanders on Flandria keskne platvorm, mille eesmärk on hõlbustada üleminekut ringmajandusele koostöös tööstuspartnerite, teadusasutuste, haldusasutuste, pankade ja kodanikuühiskonnaga. Selle reformiga parandatakse ja laiendatakse märkimisväärselt selle platvormi juhtimist. Selles raamistikus keskenduvad avaliku ja erasektori partnerlused temaatiliste töökavade kombinatsioonile, nagu ringehitus, keemia/plast, muud tootmisahelad töötlevas tööstuses, biomajandus ja toiduahel, ning mitmetele strateegilistele hoobadele (rahastamine, innovatsioon, ringmajanduse tarneahelad, teadusuuringud, teadlikkus).
Tegevuskava ja töökavade tekstid peaksid valmima 31. detsembriks 2021.
Investeering I-5.14 „Ringlussevõtukeskus“ Flandria piirkonnas
Flandria ringlussevõtukeskuse meetme eesmärk on teha vähemalt kuus olulist investeeringut uutesse ringlussevõturajatistesse. Tähelepanu keskmes on puuduvad ühendused mitmes väärtusahelas, et võimaldada kohalikku ringtootmist, näiteks mähkmete, madratsite ja tekstiili ringlussevõttu. Investeeringuid otsitakse ka plasti- ja keemiasektoris.
Tagamaks, et meede vastab tehnilisele juhendile „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutajad; ii) prügilate, jäätmepõletustehaste 16 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 17 seotud tegevus ning iii) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Meede käivitati 2020. aasta neljandas kvartalis. Lepingute sõlmimine lõpetatakse 31.detsembriks 2022. Projektide elluviimine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering I-5.15 – „Belgia loob ringmajanduse“ föderaaltasandil
Selle investeeringu eesmärk on kiirendada Belgias üleminekut ringmajandusele. Eesmärk on kolmeosaline:
·turu või poliitika killustatuse vältimine ja integreeritud lähenemisviisi edendamine ringmajanduse koalitsiooni loomise kaudu, keskendudes eelkõige föderaalsele ringmajanduse pädevusele ning föderatsiooni pädevuste ühendamisele kohalike ja piirkondlike pädevustega, nagu nappusest lähtuv kavandamine, korduskasutamine, parandamine ja ringlussevõtt, kemikaaliohutus, ringlussevõetud materjali kontrollimine ja sertifitseerimine;
·rahastati kokku kümmet ringprojekti tööstuses ja teaduskeskustes, et kiirendada üleminekut ja laiendada tegelikku arengut, keskendudes eelkõige projektidele, mis käsitlevad ohtlike kemikaalide asendamist, ja ökodisaini projektidele;
·teadlikkuse suurendamine ja VKEde teavitamine sihipäraste kampaaniate, veebisaidi ja VKEdele mõeldud enesehindamisvahendi loomise kaudu.
Tagamaks, et meede vastab tehnilisele juhendile „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), jäetakse tulevase ringmajanduse projektikonkursi juhendis sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutajad; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuv tegevus, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem; 18 iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 19 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 20 seotud tegevus ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Ringkoalitsioon luuakse 31. detsembriks 2021 ja projektid viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering I-5.16 „Ringmajanduse kasutuselevõtt“ Vallooni piirkonnas
Valloonia ringmajanduse kasutuselevõtuks tehakse projektikonkursi kaudu järgmised investeeringud:
·teadus- ja arendustegevus innovatsioonipartnerluste loomise kaudu kahes prioriteetses väärtusahelas, milleks on metallid ja ehitusmaterjalid. Projektid keskenduvad metallide, patareide ja mineraalide ringlusele (korduskasutamine, suurendamine ja ringlussevõtt);
·projektid, mis võimaldavad korraldada ja edendada ökodisaini, ökoinnovatsiooni ja materjalivoogude liigiti kogumist/sorteerimist, et tagada korduskasutamine, edendada korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu ning arendada uusi tegevusi jagamismajanduse ja funktsionaalsuse valdkonnas;
·õhusõidukite ringlussevõtt nende olelusringi lõpus ja piirkonna muude majandusalgatuste arendamise võimaldamine, näiteks ettevõtted, kes toodavad seadmeid lammutatud õhusõidukitest pärit ringlussevõetud materjalidest, tööstuse ümberjaotamine ja sellega seotud kutsealane ümberõpe.
Selleks et tagada meetme vastavus tehnilistele suunistele „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), peavad eespool nimetatud allmeetmete tulevaste projektikonkursside suunistes sisalduvad kõlblikkuskriteeriumid sisaldama kõlblikkuskriteeriumit, mis ei hõlma järgmist: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutajad, ja ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuv tegevus, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest 21 väiksem; iii) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Meede käivitati 2021. aasta esimeses kvartalis ja viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering I-5.17 „Ringmajandus ja ringehitus“ Flandria piirkonnas
Selle investeeringu eesmärk on stimuleerida ringmajanduse kontseptsiooni laiendamist ja süvalaiendamist, keskendudes teadusuuringute edendamisele tööstuslikus mastaabis, tööstusettevõtetega teostatavatele innovatsiooniprojektidele, mis võimaldavad süsteemset mõju, ning toetada ringmajanduse ärimudelite arendamist ja rakendamist, katse- ja näidisprojekte ning julgustada VKEsid uurima, kuidas muuta oma ärimudel ja äriprotsessid ringlevaks.
Investeering tehakse ringehituse uuenduslike projektide, ringtootmist käsitlevate teadmiste levitamise projektide ja kollektiivsete eluslaborite loomise projektide konkursikutsete kaudu. Peale selle rakendatakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (väliste või sisemiste) ringmajanduse alaste eksperditeadmiste omandamiseks mõeldud subsiidiumikava.
Tagamaks, et meede vastab tehnilisele juhendile „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutajad; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuv tegevus, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem; 22 iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 23 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega 24 seotud tegevus ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Meedet rakendatakse 1. märtsist 2021 kuni 30. juunini 2026.
P.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
||||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
|||||||
|
195 |
Brüsseli piirkondlik majandusliku ülemineku strateegia (R-5.08) |
Eesmärk |
Majandusliku ülemineku piirkondliku strateegia vastuvõtmine |
Pealinna Brüsseli piirkonna valitsuse otsus strateegia vastuvõtmise kohta |
1. kv |
2022 |
Brüsseli piirkonna majandusliku ülemineku strateegia, mille on vastu võtnud pealinna Brüsseli piirkonna valitsus (Décision du Gouvernement de la Région de Bruxelles-Capitale) ning milles määratakse kindlaks 2030. aasta eesmärgid, mis põhinevad avaliku sektori osalejate vahelisel koordineerimisel ja erasektori aktiivsel osalemisel, sealhulgas viieaastane tegevuskava, mis hõlmab prioriteetseid tegevusvaldkondi, millega kehtestatakse sidus avaliku sektori innovatsioonistiimulite pakett, mis soodustab ettevõtlust ökoloogilise ülemineku jaoks. |
||||
|
196 |
Juhtimine – Circular Flanders (R-5.09) |
Eesmärk |
Circular Flandersi juhtrühma töö käivitamine |
Ametisse määrati Circular Flandersi juhtrühma liikmed ning võeti vastu tegevuskava ja töökavad |
4. kv |
2021 |
Ametisse määrati Circular Flandersi juhtrühma liikmed ning võeti vastu tegevuskava ja töökavad ringmajanduse projektide juhtimiseks ja strateegiliste hoobade väljatöötamiseks |
||||
|
197 |
Ringlussevõtukeskus (I-5.14) |
Siht |
Kuue riigihankelepingu sõlmimine ringlussevõturajatistega |
Rajatised |
0 |
6 |
4. kv |
2022 |
Toetuse saamiseks on välja valitud kuus ringlussevõturajatiste investeerimisprojekti. Žürii hindab projekte, lõpliku valiku kinnitab Flaami keskkonnaminister. Projektikonkursi järgselt välja valitud projektide jaoks riigihankelepingute sõlmimine koos tingimustega, mis sisaldavad abikõlblikkuse kriteeriumeid, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimist. |
||
|
198 |
Ringlussevõtukeskus (I-5.14) |
Siht |
Kuue ringlussevõturajatise tööde lõpuleviimine |
|
Rajatised |
0 |
6 |
2. kv |
2026 |
Kuus ringlussevõturajatist ehitati, kohandati või neid laiendati, et parandada ringlussevõtuprotsesse. |
|
|
199 |
Belgia loob ringmajanduse (I-5.15) |
Eesmärk |
Ringmajanduse projektide riigihankelepingute sõlmimine |
Edukatele kandidaatidele riigihankelepingute sõlmimisest teatamine |
1. kv |
2024 |
Täitevsekretariaadiga on sõlmitud leping ja tema ülesanne on edendada koostööd ringmajanduse meetmete valdkonnas ja edukate kandidaatide väljavalimist pärast konkursikutset kümne ringmajanduse projekti leidmiseks. Kandidaadid peavad olema eraettevõtjad, kes vajavad rahastamist ökodisaini või kemikaalide asendamisega seotud uurimis- või operatiivprojekti rakendamiseks. Kandidaat loetakse edukaks, kui tema investeerimisprojekt on ametlikult valitud koalitsiooni rahastatavaks. Teade projektikonkursi järgselt välja valitud projektide jaoks riigihankelepingute sõlmimine kohta koos tingimustega, mis sisaldavad abikõlblikkuse kriteeriumeid, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimist. |
||||
|
200 |
Belgia loob ringmajanduse (I-5.15) |
Eesmärk |
VKEde teadlikkuse suurendamise ja teavitusmeetmete lõpuleviimine seoses ringmajanduse projektidega |
Aruanded kampaaniate mõju kohta, aruanded ringmajanduse projektide lõpuleviimise kohta |
2. kv |
2026 |
Vähemalt kolm VKEde teadlikkuse suurendamise ja teavitamise meedet (iga-aastased teavituskampaaniad (kolme aasta jooksul), üks veebisait ja üks enesehindamisvahend) ringmajanduse aspektide kohta on lõpule viidud ja vähemalt üheksa ringmajanduse projekti on lõpule viidud |
||||
|
201 |
Ringmajanduse kasutuselevõtt Valloonias (I-5.16) |
Eesmärk |
Valloonia ringmajandust edendavate projektide riigihankelepingute sõlmimine |
Edukatele kandidaatidele riigihankelepingute sõlmimisest teatamine |
2. kv |
2022 |
Edukate kandidaatide valimine pärast kolme projektikonkurssi, mis käsitlevad metallide, akude ja mineraalide ringlussevõttu ja korduskasutamist, jagamismajanduse arendamist ressursside kasutamise piiramiseks ning väärtusahela arendamist ja lennukite ringlussevõtuga seotud koolitusmeetmeid. Projektikonkurssidel on tingimused, mis sisaldavad abikõlblikkuse kriteeriumeid, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimist. |
||||
|
202 |
Ringmajanduse kasutuselevõtt Valloonias (I-5.16) |
Siht |
Valloonia ringmajandust edendavate projektide lõpuleviimine |
Projekti |
0 |
80 |
2. kv |
2026 |
Vähemalt 80 lõpuleviidud projekti, mis käsitlevad metallide, akude ja mineraalide ringlussevõttu ja korduskasutamist, jagamismajanduse arendamist ressursside kasutamise piiramiseks ning väärtusahela arendamist ja lennukite ringlussevõtuga seotud koolitusmeetmeid. |
||
|
203 |
Flandria – Ringmajandus ja ringehitus (I-5.17) |
Eesmärk |
Ringehitust käsitlevate projektikonkursside algatamine, ringtootmist käsitlevate teadmiste levitamine ja kollektiivsete eluslaborite loomine |
Konkursikutse avaldamine |
4. kv |
2022 |
Konkursikutse avaldamine ringehituse uuenduslike projektide, ringtootmist käsitlevate teadmiste levitamise projektide ja kollektiivsete eluslaborite loomise projektide jaoks eraettevõtjatele. Projektikonkurssidel on tingimused, mis sisaldavad abikõlblikkuse kriteeriumeid, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimist. |
||||
|
204 |
Flandria – Ringmajandus ja ringehitus (I-5.17) |
Eesmärk |
Ringehitust käsitlevad projektid, ringtootmist käsitlevate teadmiste levitamine ja kollektiivsete eluslaborite loomine on lõpule viidud |
|
2. kv |
2026 |
Vähemalt 100 projekti, mis on lõpule viidud ringehituse valdkonnas, teadmiste levitamiseks ringtootmise kohta, (väliste või sisemiste) ringmajandusalaste eksperditeadmiste omandamiseks ning kollektiivsete eluslaborite loomiseks eraettevõtjate ja vähemalt 500 ettevõtte (VKEde) ja organisatsiooni poolt, kes said toetusi toetuse otsese saajana või ühisprojektides osalejana. |
||||
Q. KOMPONENT 6.1. Kulude läbivaatamine
Belgia taaste- ja vastupidavuskava see komponent koosneb meetmetest, mis keskenduvad kulude läbivaatamisele eri valitsustasanditel. Üldine eesmärk on parandada avaliku sektori kulude kvaliteeti ja struktuuri.
See komponent aitab kaasa riigipõhise soovituse 2019.1 täitmisele, et parandada avaliku sektori kulude struktuuri ja tõhusust.
Q.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform R-6 „Kulude läbivaatamine“
Reformi eesmärk on korraldada kulude läbivaatamine eri valitsustasanditel. Reformi rakendamine lõpetatakse 31. detsembriks 2024. Meede koosneb järgmisest viiest allmeetmest:
·Reform R-6.01 – „Kulude läbivaatamine“ föderaaltasandil
·Reform R-6.02 – „Kulude läbivaatamine – Flaami üldine läbivaatamine ja kulunorm Flandrias
·Reform R-6.03 – „Kulude läbivaatamine – nullpõhine eelarve“ Vallooni piirkonnas
·Reform R-6.04 – „Kulude läbivaatamine“ pealinna Brüsseli piirkonnas
·Reform R-6.05 – „Kulude läbivaatamine“ prantsuskeelses kogukonnas
Reform R-6.01 – „Kulude läbivaatamine“ föderaaltasandil
Reformimeetme eesmärk on kulude struktuuriline läbivaatamine föderaaltasandil ja sotsiaalkindlustuse sektoris. Osana komisjoni struktuurireformi tugiprogrammist on OECD toetanud kulude läbivaatamise ettevalmistamist. 2019. ja 2020. aastal andis ta tehnilist abi ja soovitusi Belgia eelarvemenetluse kulude läbivaatamise tõhusaks rakendamiseks. Kooskõlas OECD soovitustega otsustas föderaalvalitsus käivitada 2021. aasta alguses katseprojektid kolmes peamises valdkonnas: maksukulud, esmased kulud, sotsiaalkindlustussektor. Selleks on loodud töörühmad, kes peavad esitama oma aruande 2022. aasta eelarve ettevalmistamiseks. Siis valib valitsus järgmiseks aastaks välja uued teemad. Protsessi (juhtkomitee, volitused, töörühmade koosseis) hinnatakse pärast katseprojekte, et hinnata, kas kavandatud struktuur ja ajastus on optimaalsed või kas neid on võimalik parandada. Katseprojektide lõpuleviimisel otsustab valitsus 2022. aastal, kuidas kulude läbivaatamine muutub korduvaks protsessiks ja eelarvemenetluse lahutamatuks osaks.
Reform R-6.02 – „Kulude läbivaatamine – Flaami üldine läbivaatamine ja kulunorm Flandrias
Reformimeetme eesmärk on muuta Flandria piirkondliku valitsuse kulude prioriteetsust ja neid võimaluse korral piirata: ühelt poolt kulunormi väljatöötamise ja teiselt poolt programmi Vlaamse Brede Herovering (VBH) kaudu, mille eesmärk on tulevastel aastatel struktuurselt siduda kulude läbivaatamine Flandria eelarvemenetlusega. 2022. aastal vastuvõetavas kulunormis määratakse kindlaks valitsemissektori kulude maksimaalne kasv, võttes arvesse tulude kasvu suundumust ja seatud eelarve-eesmärke. Programmi VBH eesmärk on viia 2021. aasta keskpaigaks läbi kümne poliitikavaldkonna hindamine, mille alusel määratakse kindlaks kulude läbivaatamise ulatus. Meetmega toetatakse kulude läbivaatamist üheteistkümnes poliitikavaldkonnas alates 2021. aasta septembrist kuni 2025. aasta oktoobrini.
Reform R-6.03 – „Kulude läbivaatamine – nullpõhine eelarve“ Vallooni piirkonnas
Reformimeede koosneb nullpõhisest eelarvestamisest ja kulude läbivaatamisest, mis hõlmab kõiki kulusid ja tulusid, mis on struktureeritud seitsme poliitikavaldkonna ümber ning hõlmavad Vallooni piirkonna haldusüksusi ja 170 avaliku halduse üksust. Nullpõhise eelarvestamise lähenemisviis, mille kohaselt tuleb kulusid igal aastal täielikult põhjendada, keskendub tegevus- ja investeerimiskuludele, samal ajal kui kulude läbivaatamisel käsitletakse sekkumiskulusid, mis hõlmavad avaliku sektori vahendite ülekandmist ettevõtjatele, kodumajapidamistele ja kohalikele omavalitsustele. Õppus viiakse väliskonsultantide abiga läbi neljast küsitluslainest koosneva seeriana alates oktoobrist 2020 kuni juunini 2022. Hindamise lõppedes otsustab Vallooni piirkonna valitsus, kuidas kulude läbivaatamine püsivalt eelarvemenetlusse integreerida.
Reform R-6.04 – „Kulude läbivaatamine“ pealinna Brüsseli piirkonnas
Reformimeede seisneb kahe kulude läbivaatamise katsemenetluse läbiviimises ja lõpuleviimises ning sellele järgnevas kulude läbivaatamise integreerimises Brüsseli piirkonna eelarvemenetlusse. Struktuurireformi tugiprogrammi toel algatas Brüsseli piirkond kaks kulude läbivaatamise katseprojekti liikuvuse ja sotsiaalelamumajanduse valdkonnas. Nende peamine eesmärk on tugevdada administratsiooni (eelkõige Brüsseli rahandus- ja eelarveameti ning Brüsseli Statistika- ja Analüüsiinstituudi) suutlikkust ning õppida sellest vahendi struktuuri kinnistamiseks. Struktuurireformi tugiprogrammi raames sai Brüsseli valitsus kasu ka oma avaliku sektori finantsjuhtimissüsteemi puuduste põhjalikust analüüsist tänu avaliku sektori kulude ja finantsaruandluse hindamisele (PEFA), mis viiakse lõpule 2021. aasta juulis. Tuginedes katseprojektide käigus saadud kogemustele ning avaliku sektori kulude ja finantsaruandluse hindamise tulemustele, otsustab Brüsseli valitsus, kuidas integreerida kulude läbivaatamine struktuurselt eelarvemenetlusse.
Reform R-6.05 – „Kulude läbivaatamine“ prantsuskeelses kogukonnas
Reformimeede seisneb kulude katseliste läbivaatamiste korraldamises ning nendele järgnevas kulude läbivaatamise integreerimises prantsuskeelse kogukonna eelarvemenetlusse. 2022. aasta eelarve koostamiseks valiti välja esimesed katselised läbivaatamised. Teine etapp järgneb ja lõpeb 2022. aasta keskpaigaks. ELi tehnilise toetuse vahendi raames saab prantsuskeelse kogukonna valitsus tehnilist abi, et integreerida kulude läbivaatamine oma eelarvetsüklisse, võimaldades valitsusel otsustada 2023. aasta teises kvartalis, kuidas integreerida kulude läbivaatamine eelarvetsüklisse.
Q.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
205 |
Kulude läbivaatamine (R-6) |
Eesmärk |
Kulude läbivaatamise katseprojekt või integreerimine eelarvemenetlusse (1) |
Lõpuleviidud katseprojektid ja nendega seotud aruanded |
|
|
|
4. kv |
2021 |
Föderaaltasand, Vallooni piirkond ja pealinna Brüsseli piirkond: Kulude läbivaatamise katseprojekti lõpuleviimine ja aruande koostamine. Flandria piirkond: Kulude läbivaatamise integreerimine eelarvemenetlusse (1): Valitsuse otsused, millega määratakse kindlaks, kuidas kulude läbivaatamine (või sarnane lähenemisviis) on kaasatud eelarvemenetlusse. Otsustes määratletakse kulude läbivaatamise strateegia ja tulevaste läbivaatamiste ajakava, mis võib sisaldada kvantifitseeritud eesmärke. Kooskõlas eurorühma suunistega tagada muu hulgas läbivaatamiste selge ulatus ja ülesehitus ning läbipaistev järelevalve, aruandlus ja hindamine. |
|
206 |
Kulude läbivaatamine (R-6) |
Eesmärk |
Kulude läbivaatamise integreerimine eelarvemenetlusse (1) või pilootprojekti lõpuleviimine: |
Valitsuse otsus |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Föderaaltasand, Vallooni piirkond ja pealinna Brüsseli piirkond: Kulude läbivaatamise integreerimine eelarvemenetlusse (1): Valitsuse otsused, millega määratakse kindlaks, kuidas kulude läbivaatamine (või sarnane lähenemisviis) on kaasatud eelarvemenetlusse. Otsustes määratletakse kulude läbivaatamise strateegia ja tulevaste läbivaatamiste ajakava, mis võib sisaldada kvantifitseeritud eesmärke. Kooskõlas eurorühma suunistega tagada muu hulgas läbivaatamiste selge ulatus ja ülesehitus ning läbipaistev järelevalve, aruandlus ja hindamine. Prantsuskeelne kogukond: Kulude läbivaatamise katseprojekti lõpuleviimine ja aruande koostamine. |
|
207 |
Kulude läbivaatamine (R-6) |
Eesmärk |
Kulude läbivaatamise integreerimine eelarvemenetlusse (1) või (2): |
Valitsuse otsus |
|
|
|
4. kv |
2023 |
Prantsuskeelne kogukond: Kulude läbivaatamise integreerimine eelarvemenetlusse (1): Valitsuse otsused, millega määratakse kindlaks, kuidas kulude läbivaatamine (või sarnane lähenemisviis) on kaasatud eelarvemenetlusse. Otsustes määratletakse kulude läbivaatamise strateegia ja tulevaste läbivaatamiste ajakava, mis võib sisaldada kvantifitseeritud eesmärke. Kooskõlas eurorühma suunistega tagada muu hulgas läbivaatamiste selge ulatus ja ülesehitus ning läbipaistev järelevalve, aruandlus ja hindamine. Föderaalvalitsus, Flandria piirkond, Vallooni piirkond, pealinna Brüsseli piirkond ja prantsuskeelne kogukond: Kulude läbivaatamise integreerimine eelarvemenetlusse (2): Kulude läbivaatamise tulemuste süstemaatiline lisamine iga-aastasesse ja mitmeaastasesse eelarve planeerimisse alates 2024. aasta eelarveseaduse ettevalmistamisest. See hõlmab muu hulgas kulude läbivaatamise programmiga seotud tulemuste, sealhulgas kokkuhoiu kvantifitseerimist tagantjärele. |
|
208 |
Kulude läbivaatamine (R-6) |
Eesmärk |
Kulude järelhindamine |
Hindamisaruanne |
|
|
|
4. kv |
2024 |
Föderaalvalitsus, Flandria piirkond, Vallooni piirkond, pealinna Brüsseli piirkond ja prantsuskeelne kogukond: Kulude järelhindamine: Kulude läbivaatamise hindamisaruande avaldamine. |
R. Audit ja kontroll
I.1.
Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud kõigi asjakohaste andmete – eesmärkide ja sihtide saavutamise, lõppsaajate, töövõtjate, alltöövõtjate ja tegelike tulusaajate andmete – salvestamise ja säilitamise süsteem peab toimima enne esimese maksetaotluse esitamist. Belgia esitab enne esimest maksetaotlust spetsiaalse auditiaruande, milles kinnitatakse andmekogude süsteemi funktsioonide tõhusust.
Lisaks sellele tagab Belgia enne esimese maksetaotluse esitamist taaste- ja vastupidavusrahastu raames, et kooskõlastamisasutuse tasandil kehtestatakse asjakohane koordineerimiskord, sealhulgas ristkontrollid, piirkondadevahelisel tasandil, mis võimaldab vältida rahastust ja muudest liidu programmidest topeltrahastamist kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.
I.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
209 |
Kava järelevalve ja rakendamine |
Eesmärk |
Auditi ja kontrolli hoidlasüsteem: taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise järelevalveks vajalik teave |
Auditiaruanne, mis kinnitab hoidlasüsteemi funktsioone |
Enne esimest maksetaotlust |
Enne esimest maksetaotlust |
Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise järelevalveks peab olema sisse seatud ja toimiv hoidlasüsteem. Süsteem sisaldab vähemalt järgmisi funktsioone: a) andmete kogumine ning eesmärkide ja sihtide saavutamise järelevalve; b) koguda, säilitada ja tagada juurdepääs taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 lõike 2 punkti d alapunktides i)–iii) nõutud andmetele. |
|||
|
210 |
Kava järelevalve ja rakendamine |
Eesmärk |
ELi finantshuvide kaitse |
Korra rakendamine |
Enne esimest maksetaotlust |
Enne esimest maksetaotlust |
Kooskõlastamisasutuse tasandil kehtestatakse asjakohane koordineerimiskord, sealhulgas ristkontrollid, piirkondadevahelisel tasandil, mis võimaldab vältida rahastust ja muudest liidu programmidest topeltrahastamist kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega. |
|||
2.Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu
Belgia taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on 5 924 952 328 eurot.
2. JAGU: RAHALINE TOETUS
1.Rahaline toetus
Artikli 2 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.
1.1.Esimene osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
1 |
Kava järelevalve ja rakendamine |
Eesmärk |
Auditi ja kontrolli hoidlasüsteem: taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise järelevalveks vajalik teave |
|
2 |
Õppekonto (R-5.03) |
Eesmärk |
Föderaalne reform, millega luuakse ettevõtetele stiimulid koolituse pakkumiseks |
|
3 |
Piirkondlik andmevahetusplatvorm (I-2.10) |
Eesmärk |
Riigihankelepingu sõlmimine |
|
4 |
Kodanike ja ettevõtjate vaheliste protsesside digitaliseerimine (I-2.11) |
Eesmärk |
Uute digiplatvormide kasutuselevõtmine |
|
5 |
5G kasutuselevõtt – riiklik paikse ja mobiilse lairibaühenduse kava (R-2.03) |
Eesmärk |
ELi ühenduvuse töövahend |
|
6 |
Liikuvuseelarve (R-3.02) |
Eesmärk |
Liikuvuseelarve vastuvõtmine |
|
7 |
Heitevabad ametiautod (R-3.03) |
Eesmärk |
Ettevõtte automaksu süsteemi reformi seaduse vastuvõtmine |
|
8 |
Personaalne juhendamine kohustuslikus hariduses (I-4.03) |
Eesmärk |
Uue dekreetraamistiku vastuvõtmine, millega kehtestatakse süsteemi sekkumistingimused |
|
9 |
Valloonia tööotsijate toetamise reform (R-5.05) |
Eesmärk |
Valloonia tööotsijate toetamise reform |
|
10 |
Digitaliseerimine – SPF (I-2.05) (allmeede 1: Digipööre õigusvaldkonnas) |
Eesmärk |
Pärast dekreedi vastuvõtmist on õigusvaldkonna digipöörde projektijuhtimine toimiv |
|
11 |
5G kasutuselevõtt – riiklik paikse ja mobiilse lairibaühenduse kava (R-2.03) |
Eesmärk |
5G spektri eraldamist käsitleva õigusraamistiku avaldamine |
|
12 |
Heitevaba transpordi stimuleerimine – VLA (R-3.06) |
Eesmärk |
Raamistiku vastuvõtmine laadimistaristu kasutuselevõtuks Flandria piirkonnas |
|
13 |
Laadimisjaamad –FED (I-3.18) |
Eesmärk |
Maksusoodustuse vastuvõtmine era- ja avaliku sektori osalusega laadimispunktide rajamiseks |
|
14 |
Digitaalremont Brüsseli koolides (I-4.05) |
Siht |
Koolide/institutsioonide varustamine piisavate IKT-seadmete ja -taristuga, et parandada haridussüsteemide üldist tulemuslikkust |
|
15 |
Kaasav tööturg (R-4.06) |
Siht |
Valdkondlike diskrimineerimisvastaste tegevuskavade lõpuleviimine |
|
16 |
Ühiskasutatavate eluasemete ja haavatavatele isikutele mõeldud eluasemete arendamine (I-4.12) |
Eesmärk |
Valloonia deinstitutsionaliseerimise strateegia (Valloonia tervishoiupoliitika) |
|
17 |
Karjääri lõpp ja pensionid (R-4.07) |
Eesmärk |
Pensionireformi ettepanek |
|
18 |
Õppekonto (R-5.03) |
Eesmärk |
Föderaalne reform, millega töötatakse välja töötajate individuaalne õigus koolitusele. |
|
19 |
Juhtimine – Circular Flanders (R-5.09) |
Eesmärk |
Circular Flandersi juhtrühma töö käivitamine |
|
20 |
Kulude läbivaatamine (R-6) |
Eesmärk |
Kulude läbivaatamise katseprojekt või integreerimine eelarvemenetlusse (1) |
|
21 |
Kava järelevalve ja rakendamine |
Eesmärk |
ELi finantshuvide kaitse |
|
Osamakse summa |
973 994 000 eurot |
1.2.Teine osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
22 |
Avalike hoonete renoveerimine (I-1B) |
Eesmärk |
Elektrimääruse kohandamine, et võtta kasutusele renoveerimise ühtne kontaktpunkt |
|
23 |
Laadimisjaamad –RBC (R-3.05) |
Eesmärk |
Ohutusstandardeid täpsustava dekreedi ja taristu üleandmise kava vastuvõtmine |
|
24 |
Flandria piirkonna täiustatud energiatoetuste kava (R-1.01) |
Eesmärk |
Paremad energiatoetuste kavad Flandrias |
|
25 |
Pealinna Brüsseli piirkonna täiustatud energiatoetuste kava (R-1.02) |
Eesmärk |
Energiatoetuste kavasid käsitleva uue määruse jõustumine Brüsselis |
|
26 |
Saksakeelse kogukonna täiustatud energiatoetuste kava (R-1.03) |
Eesmärk |
Energiatoetuste kavasid käsitleva uue määruse jõustumine saksakeelses kogukonnas |
|
27 |
Avalike hoonete renoveerimine (I-1.06) |
Eesmärk |
Energiatoetuste kavasid käsitleva uue määruse jõustumine Valloonias |
|
28 |
H2 ja CO2 turgu reguleeriv raamistik (R-1.04) |
Eesmärk |
Uue gaasiseaduse ja sellega seotud määruste jõustumine, et võimaldada H2 ja CO2 turu arengut |
|
29 |
H2 ja CO2 tuumik (I-1.14) |
Eesmärk |
H2 ja CO2 tuumiktaristu investeerimiskava vastuvõtmine. |
|
30 |
Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.17) |
Eesmärk |
Lepingute sõlmimine üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide puhul |
|
31 |
E-tervise teenused ja terviseandmed (I-2.06) |
Eesmärk |
Terviseandmete ameti asutamist käsitleva seaduse jõustumine |
|
32 |
Digiseadmete ja IT-taristu pakkumine koolidele (I-4) |
Siht |
Koolide/institutsioonide varustamine piisavate IKT-seadmete ja -taristuga, et parandada haridussüsteemide üldist tulemuslikkust |
|
33 |
Teadus- ja arendustegevus: Konkursikutse lennundus- ja kosmosesektori teadus- ja arendustegevuse toetuseks (I-5.09) |
Eesmärk |
Lennundus- ja kosmoseprojektide konkursikutse algatamine |
|
34 |
Brüsseli piirkondlik majandusliku ülemineku strateegia (R-5.08) |
Eesmärk |
Majandusliku ülemineku piirkondliku strateegia vastuvõtmine |
|
35 |
Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.15) |
Eesmärk |
Lepingute sõlmimine pakkumismenetluse raames |
|
36 |
Vähese CO2-heitega tööstuse arendamine (I-1.18) |
Eesmärk |
Lepingute sõlmimine |
|
37 |
Digitaliseerimine – SPF (I-2.05) (allmeetmed: 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 11 ja 12) |
Eesmärk |
Nõuded on kindlaks määratud |
|
38 |
E-tervise teenused ja terviseandmed (I-2.06) |
Eesmärk |
Allprojektide kavandamine ja lahendus |
|
39 |
Kultuuri- ja meediasektori digitaliseerimine (I-2.08) |
Siht |
Digitaliseeritud ja täiustatud audiovisuaal- ja audioteoste projektide lõpuleviimine |
|
40 |
E-valitsus: hankemenetlus (R-2.02) |
Eesmärk |
Uue õigusliku raamistiku jõustumine |
|
41 |
Tehisintellekti instituudi arendamine, et kasutada seda tehnoloogiat ühiskondlike probleemide lahendamiseks (I-2.14) |
Eesmärk |
Tehisintellekti katseprojektide lõpuleviimine ühise heaolu instituudi jaoks |
|
42 |
5G kasutuselevõtt – riiklik paikse ja mobiilse lairibaühenduse kava (R-2.03) |
Eesmärk |
5G enampakkumine |
|
43 |
5G kasutuselevõtt – riiklik paikse ja mobiilse lairibaühenduse kava (R-2.03) |
Eesmärk |
Ühenduvuse töövahendi rakendamise seis |
|
44 |
Smart Move (I-3.15) |
Eesmärk |
Rakendus „Smart Move“ toimib |
|
45 |
Laadimisjaamad –VLA (I-3.19) |
Eesmärk |
Kontsessioonilepingute sõlmimine laadimistaristu jaoks |
|
46 |
Karjääri lõpp ja pensionid (R-4.07) |
Eesmärk |
Tööhõivekonverentsi tulemustel põhinev tegevuskava |
|
47 |
„Elukestev õpe“ flaamikeelses kogukonnas (R-5.04) |
Eesmärk |
Visioonidokument õppe- ja karjäärikonto kohta Flandrias |
|
48 |
Ringmajanduse kasutuselevõtt Valloonias (I-5.16) |
Eesmärk |
Valloonia ringmajandust edendavate projektide riigihankelepingute sõlmimine |
|
Osamakse summa |
973 994 000 eurot |
1.3.Kolmas osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
49 |
5G kasutuselevõtt – riiklik paikse ja mobiilse lairibaühenduse kava (R-2.03) |
Eesmärk |
Kolme piirkonna kiirgusstandardeid käsitleva õigusraamistiku läbivaatamine |
|
50 |
Raudtee remont ja jaama juurdepääsetavuse tööd (I-3C) |
Siht |
Raudtee remondi- ja ajakohastamistööde ning jaamade juurdepääsetavuse tööde lõpuleviimine (1. etapp) |
|
51 |
Laadimisjaamad –WAL (R-3.04) |
Eesmärk |
Elektrisõidukite laadimisjaamade kasutuselevõtu kava vastuvõtmine |
|
52 |
Digisprong (R-4.01) |
Eesmärk |
Flandrias kohustusliku hariduse uue IKT-raamistiku vastuvõtmine |
|
53 |
Teadus- ja arendustegevus: Konkursikutse lennundus- ja kosmosesektori teadus- ja arendustegevuse toetuseks (I-5.09) |
Eesmärk |
Lennundus- ja kosmoseprojektide riigihankelepingute sõlmimine |
|
54 |
Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.16) |
Eesmärk |
Lepingute sõlmimine üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide puhul |
|
55 |
Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.16) |
Eesmärk |
Selliste lepingute sõlmimine, mis ei ole seotud üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektidega vesiniku valdkonnas |
|
56 |
Avamere energiasaar (I-1.21) |
Eesmärk |
Esialgsete tehniliste projektide ja keskkonnauuringute lõpuleviimine |
|
57 |
Küberturvaline ja vastupanuvõimeline digiühiskond (I-2.01) |
Siht |
Lepingu sõlmimisest teatamine kaheksa avaliku pakkumise puhul |
|
58 |
Küberturvaline ja vastupanuvõimeline digiühiskond (I-2.01) |
Eesmärk |
Esimese küberkuritegudest teadlikkuse suurendamise kampaania korraldamine |
|
59 |
Digitaliseerimine – SPF (I-2.05) (allmeede 1: Digipööre õigusvaldkonnas) |
Eesmärk |
Portaali JustOnWeb avaldamine |
|
60 |
Flaami valitsuse digitaliseerimine (I-2.09) |
Eesmärk |
Lepingu sõlmimine 18 projekti jaoks |
|
61 |
Ulatuslik tegevuskava koolist väljalangemise vastu võitlemiseks (R-4.03) |
Eesmärk |
Uus terviklik kava koolist väljalangemise vastu |
|
62 |
Digiseadmete ja IT-taristu pakkumine koolidele (I-4) |
Siht |
Koolide/institutsioonide varustamine piisavate IKT-seadmete ja -taristuga, et parandada haridussüsteemide üldist tulemuslikkust |
|
63 |
Personaalne juhendamine kohustuslikus hariduses (I-4.03) |
Siht |
Tugevdatud toetusmehhanismi kasutuselevõtmine abivajavate õpilaste jaoks |
|
64 |
Digipangad (I-4.11) |
Siht |
Partnerluste allkirjastamine digitaalse kaasatuse edendamiseks |
|
65 |
Õppimine ja karjäär (I-5.04) |
Siht |
Koolituspuhkuste ja veebipõhise koolituse toetamine Flandrias |
|
66 |
Õppimine ja karjäär (I-5.04) |
Eesmärk |
Ajutiste töötute toetamine Flandrias |
|
67 |
Digioskused (I-5.06) |
Siht |
E-õppe pakkumise arendamine Flandrias |
|
68 |
Teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (I-5.11) |
Eesmärk |
Teadus- ja arendustegevuse ning taristuprojektide riigihankelepingute sõlmimine |
|
69 |
Toidu ümberpaigutamine ja logistikaplatvormide arendamine (I-5.12) |
Eesmärk |
Riigihankelepingute sõlmimine toiduainetesektori taristu ehitamiseks |
|
70 |
Reform – Kiiremad loa- ja edasikaebamismenetlused (R-5.06) |
Eesmärk |
Keskkonnalubade saamise ja edasikaebamismenetluste reform |
|
71 |
Reform – Innovatsioonibaasi laiendamine (R-5.07) |
Eesmärk |
Innovatsiooni toetamist käsitleva määruse reform |
|
72 |
Ringlussevõtukeskus (I-5.14) |
Siht |
Kuue riigihankelepingu sõlmimine ringlussevõturajatistega |
|
73 |
Flandria – Ringmajandus ja ringehitus (I-5.17) |
Eesmärk |
Ringehitust käsitlevate projektikonkursside algatamine, ringtootmist käsitlevate teadmiste levitamine ja kollektiivsete eluslaborite loomine |
|
74 |
Kulude läbivaatamine (R-6) |
Eesmärk |
Kulude läbivaatamise integreerimine eelarvemenetlusse (1) või pilootprojekti lõpuleviimine: |
|
Osamakse summa |
735 632 000 eurot |
1.4.Neljas osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
75 |
Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.17) |
Eesmärk |
Selliste lepingute sõlmimine, mis ei ole seotud üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektidega |
|
76 |
Energiaülemineku teadusplatvorm (I-1.19) |
Eesmärk |
Seadmete avalike pakkumiste väljakuulutamine. |
|
77 |
Taastuvenergia abil toodetud soojuse võrgud (I-1.20) |
Eesmärk |
Lepingute sõlmimine taastuv- ja heitsoojuse valdkonnas |
|
78 |
Elurikkus ja kliimamuutustega kohanemine (I-1.22) |
Eesmärk |
Lepingute sõlmimine kahe rahvuspargi loomise projektidega |
|
79 |
Heitepettus (R-3.07) |
Eesmärk |
Flandrias sõidukite heitkoguste seiret käsitleva õigusraamistiku vastuvõtmine |
|
80 |
Ümberõppestrateegia (I-4.07) |
Siht |
Pädevusprofiil ja töönõustamine |
|
81 |
Digitaalse ja tehnoloogilise innovatsiooni ja koolituse keskus A6K/E6K (I-5.01) |
Eesmärk |
A6K-E6K kaudu arendatav tegevus |
|
82 |
Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (I-1A) |
Siht |
Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (1. etapp) |
|
83 |
Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (1-1A) |
Siht |
Toetused koduakudele ja nutijuhtimisseadmetele Flandrias |
|
84 |
Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.15) |
Eesmärk |
Lepingute sõlmimine teise pakkumismenetluse raames |
|
85 |
Sinine kokkulepe (I-1.24) |
Eesmärk |
Projektide alustamine elurikkuse tugevdamiseks ja/või kliimamuutuste mõju leevendamiseks. |
|
86 |
Piirkondlike ja kohalike omavalitsuste digipööre (I-2.12) |
Eesmärk |
Kolme projektikonkursi tulemusena sõlmitud lepingud |
|
87 |
SNCB/INFRABELi toimimine (R-3.01) |
Eesmärk |
NMBS/SNCB ja Infrabeli uute tulemuslepingute ja mitmeaastase investeerimiskava heakskiitmine, leping |
|
88 |
Laadimisjaamad (I-3F) |
Siht |
Täiendavad töötavad poolavalikud ja avalikud laadimispunktid (1. etapp) |
|
89 |
Ümberõppestrateegia (I-4.07) |
Eesmärk |
Sotsiaalse innovatsiooni algatustega seotud toetuste määramine |
|
90 |
Nukleaarmeditsiin (I-5.08) |
Eesmärk |
Kõik teadus- ja arendustegevused nukleaarmeditsiini valdkonnas on lõpule viidud. |
|
Osamakse summa |
735 632 000 eurot |
1.5.Viies osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
91 |
Avamere energiasaar (I-1.21) |
Eesmärk |
Load energiasaarele saadud |
|
92 |
Ühistranspordi edendamine Valloonias (I-3B) |
Siht |
Suurte taristutööde alustamine bussi (Mons ja arukad valgusfoorid), trammi (Liège) ja kergmetroo (Charleroi) jaoks |
|
93 |
Raudtee remont ja jaama juurdepääsetavuse tööd (I-3C) |
Siht |
Raudtee remondi- ja ajakohastamistööde ning jaamade juurdepääsetavuse tööde lõpuleviimine (2. etapp) |
|
94 |
Alberti kanal ja Trilogiport (I-3.11) |
Eesmärk |
Lepingute sõlmimine sildade ehitustöödeks üle Alberti kanali / uue platvormi ehitamiseks Trilogiporti |
|
95 |
Ümberõppestrateegia (R-4.05) |
Eesmärk |
Õigusaktide vastuvõtmine Brüsseli valitsuse poolt, et edendada haavatavate rühmade integreerimist tööturule |
|
96 |
Ühiskasutatavate eluasemete ja haavatavatele isikutele mõeldud eluasemete arendamine (I-4.12) |
Siht |
Osa tööde tellimine |
|
97 |
Lastehoiuteenuste taristu loomine ja renoveerimine (I-4.13) |
Eesmärk |
Ehitustöölepingute sõlmimine projekti elluviijatega |
|
98 |
Sinine kokkulepe (I-1.24) |
Eesmärk |
Maa ostmine elurikkuse tugevdamiseks ja/või kliimamuutuste mõju leevendamiseks. |
|
99 |
Küberturvaline ja vastupanuvõimeline digiühiskond (I-2.01) |
Siht |
Üldsusele kättesaadavad kübervastupidavusvõime suurendamise vahendid |
|
100 |
Küberturvaline ja vastupanuvõimeline digiühiskond (I-2.01) |
Eesmärk |
Üleilmne küberturvalisuse juhtimise raamistik välisministeeriumis |
|
101 |
Digitaliseerimine – SPF (I-2.05) (allmeede 1: Digipööre õigusvaldkonnas) |
Eesmärk |
Kohtuotsuste tsentraliseerimine asutusesiseselt |
|
102 |
Digitaliseerimine – SPF (I-2.05) (allmeede 10: Ühtne digivärav) |
Eesmärk |
Töötatakse välja eeskontor |
|
103 |
Haldusmenetluste lihtsustamine (R-2.01) |
Eesmärk |
Meetmete jõustumine, et lihtsustada ettevõtte loomist internetis |
|
104 |
Tehisintellekti instituudi arendamine, et kasutada seda tehnoloogiat ühiskondlike probleemide lahendamiseks (I-2.14) |
Eesmärk |
Instituudis tehisintellekt ühise heaolu nimel loodud eksperdirühm |
|
105 |
Üleminekutoetused (I-3.14) |
Siht |
Esimesed 5000 uue üleminekutoetuse taotlust |
|
106 |
Kõrghariduse edendamise fond (R-4.02) |
Eesmärk |
Tulevikule orienteeritud, paindlikku ja digitaalset kõrgharidust käsitlev visioonidokument |
|
107 |
Kõrghariduse edendamise fond (I-4.02) |
Siht |
Kõrghariduse pakkumise parandamine Flandrias, et muuta see tulevikukindlamaks ja paindlikumaks |
|
108 |
Võitlus diskrimineerimisega tööturul (R-4.04) |
Eesmärk |
Kohandatud õigusraamistik ja eristustestide parem kohaldamine |
|
109 |
Kaasav tööturg (R-4.06) |
Siht |
Uus integreeritud tee uutele tulijatele |
|
110 |
Digioskused (I-5.06) |
Eesmärk |
Digivahendid ja -teenused kodanikele, tööandjatele ja Flaami avaliku tööturuasutuse partneritele on Flandrias täielikult kasutusele võetud |
|
111 |
Õppekonto (R-5.03) |
Siht |
Reformitakse riikliku tööturuasutuse (ONEM) ja piirkondlike tööturuasutuste vahelist paremat koostööd, mis võimaldab suurendada töötute koolitust. |
|
112 |
Kumulatsioonirežiim ja liikuvus sektoritele, kus esineb puudujääke (R-5.01) |
Eesmärk |
Kumulatsioonirežiimi föderaalne reform |
|
113 |
Kumulatsioonirežiim ja liikuvus sektoritele, kus esineb puudujääke (R-5.01) |
Eesmärk |
Föderaalne reform liikuvuse kohta sektoritesse, kus esineb puudujääke |
|
114 |
Teadus- ja arendustegevus: Jäätmete minimeerimine demonteerimise ajal (I-5.10) |
Eesmärk |
Materjalitöötlusrajatise (MaT) ehitamiseks riigihankelepingu sõlmimine |
|
115 |
Kulude läbivaatamine (R-6) |
Eesmärk |
Kulude läbivaatamise integreerimine eelarvemenetlusse (1) või (2): |
|
Osamakse summa |
540 230 000 eurot |
1.6.Kuues osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
116 |
„Renolab: renoveerimislabor“ pealinna Brüsseli piirkonnas (I-1.13) |
Eesmärk |
Renoveerimisprojektide tutvustamiseks lepingute sõlmimine |
|
117 |
Jalgrattataristu (I-3A) |
Siht |
Uued ja renoveeritud jalgrattateed |
|
118 |
Belgia loob ringmajanduse (I-5.15) |
Eesmärk |
Ringmajanduse projektide riigihankelepingute sõlmimine |
|
119 |
Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (I-1A) |
Siht |
Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (2. etapp) |
|
120 |
Avalike hoonete renoveerimine (I-1B) |
Siht |
Avalike hoonete renoveerimine (1. etapp) |
|
121 |
Elurikkus ja kliimamuutustega kohanemine (I-1.22) |
Siht |
Rakendatud maakorraldusmeetmed (metsad, kaitsealad) ja pooleliolevad taastusprojektid |
|
122 |
Digitaliseerimine – IPSS (I-2.04) (allmeede 2) |
Siht |
Kõik sotsiaalkindlustusameti (IPSS) avalikud teated on digitaalsed ja andmed on tsentraliseeritud/konsolideeritud |
|
123 |
Jalgrattataristu (I-3A) |
Eesmärk |
Kõigi jalgrattaga ja jalgsi liikumise taristu projektide käivitamine |
|
124 |
Ühistranspordi edendamine Valloonias (I-3B) |
Eesmärk |
OTW (Organisme de Transport de Wallonie) läbivaadatud avaliku teenindamise lepingu allkirjastamine |
|
125 |
Belgia e-kaasatus (I-4.08) |
Siht |
Toetuste andmine |
|
126 |
Karjääri lõpp ja pensionid (R-4.07) |
Eesmärk |
Pensionireformi vastuvõtmine |
|
Osamakse summa |
540 230 000 eurot |
1.7.Seitsmes osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
127 |
Digitaliseerimine – SPF (I-2.05) (allmeede 1: Digipööre õigusvaldkonnas) |
Eesmärk |
Andmebaas reaalajas andmete kogumiseks |
|
128 |
Piirkondlik andmevahetusplatvorm (I-2.10) |
Siht |
Kümmet haldusasutust toetatakse projektide käivitamisel piirkondlikul andmeplatvormil. |
|
129 |
Piirkondlike ja kohalike omavalitsuste digipööre (I-2.12) |
Siht |
Koolitused ümberõppeks |
|
130 |
E-valitsus: hankemenetlus (R-2.02) |
Eesmärk |
Uue vahendi rakendamine |
|
131 |
Tehisintellekti instituudi arendamine, et kasutada seda tehnoloogiat ühiskondlike probleemide lahendamiseks (I-2.14) |
Siht |
Tehisintellekti katseprojektide lõpuleviimine ühise heaolu instituudi jaoks |
|
132 |
Koolide (sisemine), aga ka Vallooni piirkonna 35 ettevõtluspargi ühenduvuse parandamine (I-2.15) |
Siht |
Avaliku hanke lepingute sõlmimine 5G kontseptsiooni tõestamise projektide jaoks |
|
133 |
„Raudtee IT-moodulite kasutuselevõtt (I-3E) |
Siht |
Raudtee IT-moodulite kasutuselevõtt |
|
134 |
Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine (I-3G) |
Siht |
Ametlik tellimus keskkonnahoidlike busside ja nendega seotud laadimistaristu ehitamiseks Flandrias ja Brüsselis |
|
135 |
Heitepettus (R-3.07) |
Eesmärk |
IT-süsteem, mis ühendab heiteandmed kasutusel olevate perioodiliste tehnoülevaatuste ja liiklusohutuse kontrollidega on toimiv |
|
136 |
Digiseadmete ja IT-taristu pakkumine koolidele (I-4) |
Siht |
Koolide/institutsioonide varustamine piisavate IKT-seadmete ja -taristuga, et parandada haridussüsteemide üldist tulemuslikkust |
|
137 |
Digitaalremont Brüsseli koolides (I-4.05) |
Siht |
Koolide/institutsioonide varustamine piisavate IKT-seadmete ja -taristuga, et parandada haridussüsteemide üldist tulemuslikkust |
|
138 |
Vangidele mõeldud digiplatvormid (I-4.09) |
Siht |
Kasutuselevõtu lõpuleviimine |
|
139 |
Sugu ja töö (I-4.10) |
Siht |
Naiste osalemine väliprojektides |
|
140 |
Õppimine ja karjäär (I-5.04) |
Siht |
Flandria ettevõtete toetamine pädevuskontrollide, üleminekupunktide ja projektikonkursside kaudu |
|
141 |
Tööturu taaskäivitamise strateegia keskendus aktiveerimis- ja koolituspoliitika tõhususele ja optimeerimisele (I-5.05) |
Siht |
Tööotsijate ja töötajate aktiveerimistoetus Brüsselis |
|
142 |
Nukleaarmeditsiin (I-5.08) |
Eesmärk |
Tehnoloogiapakett on valmis |
|
143 |
Toidu ümberpaigutamine ja logistikaplatvormide arendamine (I-5.12) |
Siht |
Toetus 30 toiduainete ümberpaigutamise projektile ja neljale arenevale sektorile |
|
144 |
Toidu ümberpaigutamine ja logistikaplatvormide arendamine (I-5.12) |
Siht |
Kolme logistikakeskuse ehitamine, mille kogupindala on vähemalt 8000 ruutmeetrit |
|
145 |
Kulude läbivaatamine (R-6) |
Eesmärk |
Kulude järelhindamine |
|
Osamakse summa |
459 770 000 eurot |
1.8.Kaheksas osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
146 |
Avatud andmete kasutamine aruka liikuvuse rakenduse jaoks (I-3D) |
Siht |
Avatud andmete kasutamine aruka liikuvuse rakenduse jaoks |
|
147 |
Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (I-1A) |
Siht |
Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (3. etapp) |
|
148 |
Avalike hoonete renoveerimine (I-1B) |
Siht |
Avalike hoonete renoveerimine (2. etapp) |
|
149 |
Avamere energiasaar (I-1.21) |
Eesmärk |
Tööde lõpetamine |
|
150 |
Küberturvalisus: NTSU/CTIF pealtkuulamine ja kaitse (I-2.03) |
Eesmärk |
Belgia föderaalpolitsei riikliku tehnilise ja taktikalise tugiüksuse hallatav pealtkuulatud eraside digitaalne register |
|
151 |
Ühistranspordi edendamine Valloonias (I-3B) |
Siht |
Tööde lõpuleviimine ja arukate valgusfooride kasutuselevõtt |
|
152 |
Laadimisjaamad (I-3F) |
Siht |
Täiendavad töötavad era-, poolavalikud ja avalikud laadimispunktid (2. etapp) |
|
153 |
Täiendõppe taristu uuendamine (I-5.03) |
Siht |
Täielikult varustatud hooned koolituseks, tööhõiveteenused (1. etapp) |
|
154 |
Nukleaarmeditsiin (I-5.08) |
Eesmärk |
Radioisotoopide rajatis on ehitatud ja tellitud (FANC ja FAGG) |
|
Osamakse summa |
459 770 000 eurot |
1.9.Üheksas osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
155 |
Ühiskasutatavate eluasemete ja haavatavatele isikutele mõeldud eluasemete arendamine (I-4.12) |
Siht |
Kaugabi paigaldamine autonoomia kaotanud inimestele |
|
156 |
ELi biotehnoloogia kool ja tervishoiukeskus (I-5.02) |
Siht |
ELi biotehnoloogia kooli ja tervishoiukeskuse ehitamine ja varustamine |
|
157 |
Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.15) |
Eesmärk |
Kõigi pakkumismenetluse raames välja valitud projektide lõpuleviimine |
|
158 |
Energiaülemineku teadusplatvorm (I-1.19) |
Eesmärk |
Seadmete hankimine |
|
159 |
Küberturvalisus: 5G (I-2.02) |
Eesmärk |
Kohtupolitsei suurem pealtkuulamisvõime 5G kontekstis |
|
160 |
Digitaliseerimine – SPF (I-2.05) (allmeede 1: Digipööre õigusvaldkonnas) |
Eesmärk |
Seitsme üksuse uus kohtuasjade haldamise süsteem |
|
161 |
E-tervise teenused ja terviseandmed (I-2.06) |
Eesmärk |
Projekti täielik rakendamine |
|
162 |
Digitaliseerimine – ONE (I-2.07) |
Eesmärk |
Uute digiplatvormide kasutuselevõtmine |
|
163 |
Flaami valitsuse digitaliseerimine (I-2.09) |
Eesmärk |
Nelja uue digifunktsiooni arendamine |
|
164 |
Kodanike ja ettevõtjate vaheliste protsesside digitaliseerimine (I-2.11) |
Siht |
Kolme veebiplatvormi kasutuselevõtmine (linnaplaneerimisluba, linnaplaneerimisteave ja keskkonnaluba) |
|
165 |
Koolide (sisemine), aga ka Vallooni piirkonna 35 ettevõtluspargi ühenduvuse parandamine (I-2.15) |
Siht |
Kiudoptiline ühendus 32 ettevõtluspargi jaoks |
|
166 |
Alberti kanal ja Trilogiport (I-3.11) |
Siht |
Ehitustööde lõpuleviimine sildade ehitamiseks üle Alberti kanali / uue platvormi ehitamiseks Trilogiporti |
|
167 |
Bussipargi keskkonnahoidlikumaks muutmine (I-3G) |
Siht |
Keskkonnahoidlikud bussid ja tehniliselt kohandatud depood Flandrias ja Brüsselis kasutusele võetud |
|
168 |
Ümberõppestrateegia (I-4.07) |
Siht |
Jätkusuutlik integratsioonitee puuetega inimeste jaoks |
|
169 |
Toidu ümberpaigutamine ja logistikaplatvormide arendamine (I-5.12) |
Siht |
Vähemalt viie taristuüksuse ehitamine on lõpule viidud |
|
170 |
Valloonia turismisektori digitaliseerimine (I-5.13) |
Siht |
„L’Outil régional de commercialisation“ – aktiivsete kasutajate arv |
|
Osamakse summa |
252 874 000 eurot |
1.10.Kümnes osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
171 |
Flandria – Ringmajandus ja ringehitus (I-5.17) |
Eesmärk |
Ringehitust käsitlevad projektid, ringtootmist käsitlevate teadmiste levitamine ja kollektiivsete eluslaborite loomine on lõpule viidud |
|
172 |
Digitaliseerimine – IPSS (I-2.04) (allmeede 1) |
Eesmärk |
Digitaalne lahendus on kättesaadav – veebiliides (IPSS) |
|
173 |
Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (I-1A) |
Eesmärk |
Era- ja sotsiaalelamute renoveerimine (4. etapp) |
|
174 |
Avalike hoonete renoveerimine (I-1B) |
Siht |
Avalike hoonete renoveerimine (3. etapp) |
|
175 |
H2 ja CO2 tuumik (I-1.14) |
Siht |
Torujuhtme ehitamine ja käitamine 150 km ulatuses H2 ja CO2 jaoks |
|
176 |
Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.16) |
Eesmärk |
Pakkumismenetluse raames sõlmitud lepinguga projektide lõpuleviimine |
|
177 |
Vesinikule ülemineku tööstuslik väärtusahel (I-1.17) |
Eesmärk |
Kõigi pakkumismenetluse alusel sõlmitud lepinguga projektide (üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide ja mitte) lõpuleviimine |
|
178 |
Vähese CO2-heitega tööstuse arendamine (I-1.18) |
Eesmärk |
Pakkumismenetluse raames sõlmitud lepinguga projektide lõpuleviimine |
|
179 |
Taastuvenergia abil toodetud soojuse võrgud (I-1.20) |
Eesmärk |
Pakkumismenetluse raames sõlmitud lepinguga projektide lõpuleviimine |
|
180 |
Elurikkus ja kliimamuutustega kohanemine (I-1.22) |
Siht |
Rakendatud maakorraldusmeetmed (metsad, kaitsealad) ja lõpetatud taastusprojektid |
|
181 |
Elurikkus ja kliimamuutustega kohanemine (I-1.22) |
Siht |
Kahe rahvusparkide projekti lõpuleviimine |
|
182 |
Ökoloogilise killustatuse vähendamine (I-1.23) |
Siht |
Ökoloogilise killustatuse vähendamise projektide lõpuleviimine |
|
183 |
Sinine kokkulepe (I-1.24) |
Siht |
Sinise kokkuleppe projektide lõpuleviimine |
|
184 |
Küberturvaline ja vastupanuvõimeline digiühiskond (I-2.01) |
Eesmärk |
Kübervastupidavusvõime teenuste osutamine Belgia ühiskonnale kui tervikule kaitseministeeriumi poolt |
|
185 |
Digitaliseerimine – IPSS (I-2.04) (allmeede 3) |
Eesmärk |
Digitaalne lahendus on kättesaadav – interaktiivne platvorm (IPSS) |
|
186 |
Digitaliseerimine – SPF (I-2.05) (allmeetmed: 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 11 ja 12) |
Eesmärk |
Projektid on lõpule viidud ja väljund toimib |
|
187 |
Kultuuri- ja meediasektori digitaliseerimine (I-2.08) |
Siht |
Tehnoloogiliste vahendite vastuvõtmine kultuuri- ja meediavaldkonnas tegutsejate poolt |
|
188 |
Piirkondlike ja kohalike omavalitsuste digipööre (I-2.12) |
Eesmärk |
Lepingu sõlmimiseni jõudnud projektide lõpuleviimine |
|
189 |
„Valgete alade“ katmine ülikiirete kiudoptiliste võrkude arendamise teel (I-2.13) |
Siht |
Katvus |
|
190 |
Koolide (sisemine), aga ka Vallooni piirkonna 35 ettevõtluspargi ühenduvuse parandamine (I-2.15) |
Eesmärk |
5G kontseptsiooni tõestamise projektide riigihankelepingud on täielikult täidetud |
|
191 |
Koolide (sisemine), aga ka Vallooni piirkonna 35 ettevõtluspargi ühenduvuse parandamine (I-2.15) |
Siht |
Haridus 2.0 projektid on ellu viidud |
|
192 |
Koolide (sisemine), aga ka Vallooni piirkonna 35 ettevõtluspargi ühenduvuse parandamine (I-2.15) |
Siht |
Koolisisese ühenduvuse projektid on lõpule viidud |
|
193 |
Jalgrattataristu (I-3A) |
Siht |
Uued ja renoveeritud jalgrattateed |
|
194 |
Jalgrattataristu – VeloPlus – RBC (I-3.03) |
Siht |
Uus avalik jalgrattaparkla kohalikele elanikele |
|
195 |
Jalgrattaga ja jalgsi liikumise taristu – Schuman (I-3.04) |
Siht |
Uus avalik ruum jalakäijatele, jalgratturitele ja ühistranspordile Schumanis |
|
196 |
Ühistranspordi edendamine Valloonias (I-3B) |
Siht |
Tööde ja ristmike lõpuleviimine arukate valgusfooridega |
|
197 |
Raudtee remont ja jaama juurdepääsetavuse tööd (I-3C) |
Siht |
Raudtee remondi- ja ajakohastamistööde ning jaamade juurdepääsetavuse tööde lõpuleviimine (3. etapp) |
|
198 |
Laadimisjaamad (I-3F) |
Siht |
Täiendavad töötavad era-, poolavalikud ja avalikud laadimispunktid (3. etapp) |
|
199 |
Digiseadmete ja IT-taristu pakkumine koolidele (I-4) |
Siht |
Koolide/institutsioonide varustamine piisavate IKT-seadmete ja -taristuga, et parandada haridussüsteemide üldist tulemuslikkust |
|
200 |
Digitaalse ja tehnoloogilise innovatsiooni ja koolituse keskus A6K/E6K (I-5.01) |
Siht |
A6K-E6K renoveerimise ja laiendamise lõpuleviimine |
|
201 |
Täiendõppe taristu uuendamine (I-5.03) |
Siht |
Täielikult varustatud hooned koolituseks, tööhõiveteenused (2. etapp) |
|
202 |
Digitaalne elukestev õpe (I-5.07) |
Eesmärk |
Digioskuste, sealhulgas põhiliste digioskuste õpetamise ja koolituse ajakohastamine Valloonias digitaalsete vahendite, tipptasemel taristu, pädeva mentorluse ja uuenduslike projektide kaudu. |
|
203 |
Teadus- ja arendustegevus: Jäätmete minimeerimine demonteerimise ajal (I-5.10) |
Eesmärk |
Materjalitöötlusrajatis (MaT), mis on ehitatud ja tellitud; juhtumiuuring lõpetatud; |
|
204 |
Teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (I-5.11) |
Siht |
Toetuse saanud teadus- ja arendustegevuse ning taristuprojektide lõpuleviimine |
|
205 |
Ringlussevõtukeskus (I-5.14) |
Siht |
Kuue ringlussevõturajatise tööde lõpuleviimine |
|
206 |
Belgia loob ringmajanduse (I-5.15) |
Eesmärk |
VKEde teadlikkuse suurendamise ja teavitusmeetmete lõpuleviimine seoses ringmajanduse projektidega |
|
207 |
Ringmajanduse kasutuselevõtt Valloonias (I-5.16) |
Siht |
Valloonia ringmajandust edendavate projektide lõpuleviimine |
|
208 |
Lastehoiuteenuste taristu loomine ja renoveerimine (I-4.13) |
Siht |
Lastehoiukohtade avamine |
|
209 |
Teadus- ja arendustegevus: Konkursikutse lennundus- ja kosmosesektori teadus- ja arendustegevuse toetuseks (I-5.09) |
Siht |
Lennundus- ja kosmoseprojektide lõpuleviimine |
|
210 |
Ühiskasutatavate eluasemete ja haavatavatele isikutele mõeldud eluasemete arendamine (I-4.12) |
Siht |
Kasutusvalmis eluasemed |
|
Osamakse summa |
251 827 327 eurot |
3. JAGU: TÄIENDAV KORD
2.Taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord
Belgia taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamine toimub vastavalt järgmisele korrale.
Belgia taaste- ja vastupidavuskava rakendamist jälgitakse nii föderaaltasandil kui ka kava meetmete rakendamise eest vastutava iga üksuse tasandil eraldi. Taaste- ja strateegiliste investeeringute riigisekretär vastutab kava rakendamise koordineerimise eest föderaalülesel tasandil. Võttes arvesse kavas sisalduvate meetmete laia ulatust, mille puhul pädevus on jagatud kuue üksuse vahel, vastutab föderaalne koordinaator kava ühtse rakendamise järelevalve eest.
Kava poliitilist järelevalvet teostab ministeeriumide vaheline konverents. Ministeeriumide vahelist konverentsi juhib majanduse elavdamise ja strateegiliste investeeringute riigisekretär ning see koosneb föderaalriigi, piirkondade ja ühenduste esindajatest.
Kava haldusjärelevalvet teostab föderaalne järelevalvekomitee. Järelevalvekomitee koosneb kõigi üksuste esindajatest, kes vastutavad nende vastutusalasse kuuluvate projektide aruandluse ja halduslike järelmeetmete eest. Järelevalvekomiteed juhib föderaalse avaliku teenistuse BOSA (Federale Overheidsdienst beleid en ondersteuning) alaline sekretär, kes tagab kava üldise koordineerimise ja tehnilised kontaktid komisjoniga koostöös taaste- ja strateegiliste investeeringute riigisekretäriga. Järelevalvekomisjon jälgib kava rakendamist ja saavutusi, koordineerib iga maksetaotluse ettevalmistamist, teeb kindlaks eesmärkide ja sihtide mittesaavutamise riskid ning pakub välja lahendusi, kui riskid realiseeruvad.
Iga üksus jälgib kava kohaste investeerimis- ja reformiprojektide edenemist. Iga valitsustasand loob keskse koordineerimisüksuse, mis vastutab tema vastutusalasse kuuluvate meetmete horisontaalse järelevalve ja koordineerimise eest. Piirkondlikud/kogukonna kesksed koordineerimistasandid tagavad järelevalve ja aruandluse digitaalses järelevalvevahendis, mis võimaldab föderaalsel järelevalvekomisjonil jälgida kava rakendamist.
Belgia nimetas auditi eest vastutavateks kaks asutust: Vlaamse Auditautoriteit (VAA) Flandria piirkonnas ning Corps Interfédéral de l’Inspection des Finances (CAIF) föderaaltasandil ning ülejäänud piir- ja kogukondade puhul (pealinna Brüsseli piirkond, Vallooni piirkond, prantsuskeelne kogukond ning saksakeelne kogukond). Mõlemad üksused on sõltumatud Belgias taaste- ja vastupidavusrahastut rakendavatest üksustest.
Lisaks vastutavad rakendamise eest (korraldusasutused) ning auditi ja kontrolli eest (auditeerimisasutused) vastutavad talitused ka teistest ELi fondidest rahastatavate projektide kontrollimise eest, mis võimaldab neil saada üldise ülevaate ELi rahastamisest ja aitab vähendada topeltrahastamise ohtu.
3.Komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord
Selleks et anda komisjonile täielik juurdepääs vajalikele alusandmetele, kehtestab Belgia järgmise korra.
Taaste- ja strateegiliste investeeringute riigisekretär koordineerib kava rakendamist, samal ajal kui järelevalvet teostab poliitilisel tasandil ministeeriumide vaheline konverents ja haldustasandil föderaalne järelevalvekomitee. Eelkõige on taaste- ja strateegiliste investeeringute riigisekretär koordineeriv organ eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusammude, kontrolli- ja auditeerimistegevuse jälgimiseks ja vajaduse korral rakendamiseks ning aruandluse ja maksetaotluste esitamiseks. Ta koordineerib eesmärkide ja sihtide, asjakohaste näitajate, aga ka kvalitatiivse finantsteabe ja muude andmete, näiteks lõppsaajate kohta, aruandlust. Andmete kodeerimine toimub detsentraliseeritud IT-süsteemides eri ministeeriumides, kes on kohustatud esitama nõutavad andmed taaste- ja strateegiliste investeeringute riigisekretärile.
Kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikli 24 lõikega 2 esitab Belgia pärast käesoleva lisa punktis 2.1 esitatud asjakohaste kokkulepitud eesmärkide ja sihtide saavutamist komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahalise toetuse maksmiseks. Belgia tagab, et komisjonil on taotluse korral täielik juurdepääs asjaomastele alusandmetele, mis toetavad maksetaotluse nõuetekohast põhjendust, nii maksetaotluse hindamiseks vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 24 lõikele 3 kui ka auditeerimise ja kontrolli eesmärgil.
- (1) Üleeuroopalist huvi pakkuvatest tähtsatest projektidest teatamise kohustus ja rakendamiskeeld on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3. Kavandatavate projektide valik ja eripärad võivad vajada kohandamist, et tagada kohaldatavate eeskirjade järgimine.
- (2) Vt joonealune märkus 2.
- (3) ISO27000 (tuntud ka kui „ISMSi standardite kogum“ või „ISO27K“) hõlmab infoturbe alaseidRahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) ja Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) ühiselt avaldatud standardeid.
- (4) CIS20 (Center for Internet Security) esmatähtsad turbekontrollid tõhusate küberkaitse normide jaoks on parimadarvutiturbe praktilised suunised.
- (5) „Digikaksikud“ on füüsilisest maailmast pärit objektide, protsesside või kohtade virtuaalsed koopiad.
- (6) Need ettevõtlussektorid on otseselt seotud programmi „Digitaalne Valloonia“ vastavate projektidega, mida korraldab Vallooni piirkonna digitaalagentuur ( Digital Wallonia | La Plateforme de la stratégie numérique en Wallonie ).
- (7) Nagu on määratletud komisjoni 18. septembri 2020. aasta soovituses liidu ühiste vahendite kohta väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtukulude vähendamiseks ning õigeaegse ja investeerimissõbraliku juurdepääsu tagamiseks 5G raadiospektrile, et edendada ühenduvust, toetamaks liidus majanduse taastumist COVID-19 kriisist.
- (8) Vt Annex Ia of the Loi portant assentiment à l’accord de coopération du 5 octobre 2018 entre l’Etat fédéral, la Région flamande, la Région wallonne et la Région de Bruxelles-Capitale relatif au financement des infrastructures ferroviaires stratégiques / Wet houdende instemming met het samenwerkingsakkoord van 5 oktober 2018 tussen de Federale Staat, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brusselse Hoofdstedelijke Gewest betreffende de financiering van de strategische spoorweginfrastructuren, Moniteur belge – 11.03.2019 – Belgisch Staatsblad
- (9) See järgneb 2018. aasta riigipõhisele soovitusele nr 3: „Võidelda kasvavate liikuvusprobleemide vastu, eelkõige investeerides uude või olemasolevasse transporditaristusse ning tugevdades soodustusi ühistranspordi ja vähese heitega transpordi kasutamiseks.“
- (10) Diest, Gent Dampoort, Herentals, Leuven, Mechelen-Nekkerspoel
- (11) Barvaux, Dinant, Fexche-le-haut-clocher, Marche-en-famenne, Zwijndrecht, Alken, Buggenhout, Eupen, Fleurus, Louvain-la-Neuve, Sint-Agatha-Berchem, Watermael, Ans, Antwerpen-Zuid, Blankenberge, Diest, Mechelen-Nekkerspoel, Visé, Huy, Luttre, Meiser, Sint-Job, Tubize, Verviers-Central ja Waremme
- (12) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Tasuta eraldamise võrdlusalused heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
- (13) Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; mille kohta on esitatud tõendid tehase tasandil.
- (14) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; mille kohta on esitatud tõendid tehase tasandil.
- (15) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; mille kohta on esitatud tõendid tehase tasandil.
- (16) Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; mille kohta on esitatud tõendid tehase tasandil.
- (17) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; mille kohta on esitatud tõendid tehase tasandil.
- (18) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Tasuta eraldamise võrdlusalused heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
- (19) Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; mille kohta on esitatud tõendid tehase tasandil.
- (20) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; mille kohta on esitatud tõendid tehase tasandil.
- (21) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Tasuta eraldamise võrdlusalused heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
- (22) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Tasuta eraldamise võrdlusalused heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
- (23) Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; mille kohta on esitatud tõendid tehase tasandil.
- (24) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; mille kohta on esitatud tõendid tehase tasandil.