EUROOPA KOMISJON
Brüssel,23.6.2021
COM(2021) 349 final
2021/0169(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS
Belgia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta
{SWD(2021) 172 final}
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,23.6.2021
COM(2021) 349 final
2021/0169(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS
Belgia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta
{SWD(2021) 172 final}
2021/0169 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS
Belgia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, 1 eriti selle artiklit 20,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)COVID-19 puhang on mõjunud Belgia majandusele laastavalt. Belgia 2019. aasta sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta oli 133 % ELi keskmisest. Komisjoni 2021. aasta kevadprognoosi kohaselt vähenes Belgia reaalne SKP 2020. aastal 6,3 % ning peaks 2020. ja 2021. aastal vähenema kokku 2,0 %. Keskpika perioodi majanduslikku suutlikkust mõjutavad pikemat aega eelkõige valitsemissektori võla suhe SKPsse, suhteliselt suured tööjõumaksud, suhteliselt suur struktuurne töötus ja mitteaktiivsete arv ning ettevõtluskeskkond, mis ei ole alati ettevõtlust soodustav.
(2)Nõukogu esitas Belgiale Euroopa poolaastaga seotud soovitused 9. juulil 2019 ja 20. juulil 2020. Täpsemalt soovitas nõukogu võtta kõik meetmed, millega mõjusalt reageerida pandeemiale, hoida majandust toimimas ja toetada selle taastumist ning kui majandustingimused võimaldavad, järgida eelarvepoliitikat, mille eesmärk on saavutada usaldusväärne eelarvepositsioon keskpikas perspektiivis ja tagada võla jätkusuutlikkus, suurendades samal ajal investeeringuid. Veel soovitas nõukogu riigi rahandusega seoses jätkata reforme, millega tagada pikaajaline hoolduse ja pensionisüsteemi eelarveline jätkusuutlikkus (sh varase tööturult lahkumise võimaluste piiramisega), parandada avaliku sektori kulutuste jaotust ja tõhusust (sh kuluanalüüsidega ning eelarvepoliitika koordineerimisega kõigil valitsemistasanditel, et luua avaliku sektori investeeringute tegemise võimalusi). Peale selle soovitas nõukogu Belgial parandada tervishoiusüsteemi üldist vastupanuvõimet ja tagada selle varustatus kriitilise tähtsusega meditsiinitoodetega ning leevendada kriisi sotsiaalset mõju ja mõju tööhõivele, täpsemalt edendades mõjusaid aktiivseid tööturumeetmeid ja oskuste arendamist. Ka soovitas nõukogu Belgial tagada VKEde ja FIEde likviidsuse tagamise meetmete tulemuslik rakendamine, ning parandada ettevõtluskeskkonda (sh vähendada regulatiivset ja halduskoormust, et ärgitada ettevõtlusele, ning kõrvaldada teenustega seotud konkurentsitakistused, eriti side, jaemüügi ja ametitoimingute valdkonnas). Investeerimisega seoses soovitas nõukogu kiirendada investeerimisküpsete avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist ja edendada erasektori investeeringuid, et toetada majanduse taastumist, keskenduda investeerimisel rohe- ja digipöördele, eelkõige kestliku transpordi taristule (sh raudteetaristu ajakohastamisele), energia keskkonnahoidlikule ja tõhusale tootmisele ja kasutamisele, ringmajandusele, digiteerimisele, digitaristule (5G ja gigabitised võrgud) ning teadusuuringutele ja innovatsioonile. Transpordi valdkonnas soovitas nõukogu Belgiale veel lahendada kasvavad liikuvusprobleemid, suurendades vähesaastava ja ühistranspordi pakkumise ja nõudluse kasvu stiimuleid ning kõrvaldades asjaomased takistused. Viimasena soovitas nõukogu Belgiale tööhõive ning hariduse ja koolituse valdkonnas kõrvaldada töötamist takistavad asjaolud ja parandada aktiivse tööturupoliitika tulemuslikkust (eelkõige väheste oskustega inimeste ja eakamate ning sisserändajate jaoks), parandada haridus- ja koolitussüsteemi tulemuslikkust ja kaasavust ning vähendada oskuste tööturu nõudlusele mittevastavust. Olles taaste- ja vastupidavuskava esitamise ajal hinnanud nende riigipõhiste soovituste rakendamise edenemist, leiab komisjon, et olulisi edusamme on tehtud seoses soovitustega võtta kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausliga kõik pandeemiale tulemuslikult reageerimiseks vajalikud meetmed, et majandust ja selle taastumist toetada.
(3)[Nõukogu soovituses euroala majanduspoliitika kohta soovitati euroala liikmesriikidel võtta meetmeid (sh taaste- ja vastupidavuskavade kaudu), et muu hulgas tagada majanduse taastumist toetav poliitiline hoiak ning veelgi edendada lähenemist, vastupanuvõimet ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu. Nõukogu soovituses soovitati ka tugevdada riiklikke institutsioonilisi raamistikke, tagada makromajanduslik finantsstabiilsus, viia lõpule majandus- ja rahaliidu loomine ning tugevdada euro rahvusvahelist positsiooni.] [Kui nõukogu soovitust pole komisjoni rakendusotsuse vastuvõtmise ajaks vastu võetud, palume põhjenduse eemaldada.]
(4)2021. aasta 30. aprillil esitas Belgia määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõiget 1 järgides komisjonile oma riikliku taaste- ja vastupidavuskava. See esitati pärast konsultatsioone, mis viidi läbi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide, noorteorganisatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmadega kooskõlas riikliku õigusraamistikuga. Taaste- ja vastupidavuskavade riiklik omalus on aluseks nende edukale rakendamisele ja kestvale mõjule riiklikul tasandil ning usaldusväärsusele Euroopa tasandil. Komisjon on kõnealuse määruse artikli 19 kohaselt V lisas esitatud hindamissuuniseid järgides hinnanud taaste- ja vastupidavuskava asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust.
(5)Taaste- ja vastupidavuskavadega tuleks püüda saavutada määrusega (EL) 2021/241 loodud taaste- ja vastupidavusrahastu ning nõukogu määrusega (EL) 2020/2094 loodud ELi taasterahastu üldeesmärke, et toetada taastumist COVID-19 kriisi järel. Nende abil tuleks edendada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, toetades määruse (EL) 2021/241 artiklis 3 osutatud kuut sammast.
(6)Liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade rakendamine on kogu ELi hõlmav investeerimisprojektide ja reformide kooskõlastatud elluviimine. Kuna neid reforme ja investeeringuid tehakse kooskõlastatult ja ühel ajal ning viiakse läbi ka piiriüleseid projekte, tugevdavad need üksteist vastastikku ja nende positiivne mõju kandub üle kogu liitu. Seega tuleneb ligikaudu kolmandik rahastu mõjust liikmesriikide majanduskasvule ja töökohtade loomisele teiste liikmesriikide tegevuste ülekanduvast mõjust.
Kuue samba rakendamisele kaasa aitavad tasakaalustatud lahendused
(7)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile a ja V lisa punktile 2.1 sisaldab taaste- ja vastupidavuskava suures ulatuses (hinne A) liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale vastavaid mitmekülgseid ja piisavalt hästi tasakaalustatud lahendusi, mis aitavad sobivalt kaasa kõigi määruse (EL) 2021/241 artiklis 3 osutatud kuue samba rakendamisele, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi eriomaseid probleeme ja rahalise eraldise suurust.
(8)Kava hõlmab meetmeid, mis toetavad kõiki kuut sammast, kusjuures märkimisväärne hulk kava komponente toetab mitut sammast. Selline lähenemisviis aitab tagada, et iga sambaga tegeletakse terviklikult ja sidusalt. Belgiale iseloomulikke probleeme arvesse võttes loetakse suurema tähelepanu pööramine aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu tagamisele ning ka üldine rõhuasetus sammaste kaupa piisavalt tasakaalustatuks.
(9)Kavas on ette nähtud mitmesugused kliimaga seotud meetmed ja üle poole kõigist selle komponentidest aitavad kaasa rohepöördele. Sellised meetmed on hoonete energiatõhususe suurendamine, uus kujunemisjärgus tehnoloogia, kliimamuutustega kohanemine ja säästva transpordi taristu, mis on olulised 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise võimalused. Kavas käsitletakse mitme valdkonna digitehnoloogiaga seotud probleeme, mille lahendamisele aitab kaasa peaaegu 2/3 kava komponentidest. Nii föderaalse kui ka piirkondliku tasandi reformide eesmärk on kaotada regulatiivsed kitsaskohad, mis takistavad 5G ja ultrakiire (nt kiudoptilise) sidetaristu kasutussevõttu. Belgia taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate investeeringutega keskendutakse avaliku halduse ja kohtusüsteemi digiteerimisele ning digioskuste parandamisele. Neilt investeeringutelt oodatakse asjaomaste protsesside tõhususe ja kvaliteedi märkimisväärset parandamist.
(10)Kavaga on ulatuslikult kaetud kolmas, aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu sammas, millesse panustavad otseselt peaaegu kõik kava komponendid. Kaval peaks olema positiivne mõju avaliku ja erasektori investeeringutele, sest investeeritakse peamiselt transpordi- ja digitaristusse, munitsipaaleluruumidesse, hoonete energiatõhusaks renoveerimisse ning teadusesse ja innovatsiooni. Kliima- ja keskkonnasäästlikumasse ning digimajandusse panustades toetatakse kavaga kestlikku majanduskasvu ning majanduslikku vastupanuvõimet ja taastuvust. Küllaltki suured investeeringud avaliku halduse ja kohtusüsteemi digiteerimisse peaksid aitama kaasa ettevõtlust soodustava keskkonna tekkimisele ja toetama nii majanduse taastumist. Peale selle aitab kava vähendada oskuste tööturu nõudlusele mittevastavust, parandades haridus- ja koolitussüsteemi. Tähelepanu digioskuste parandamisele ja haavatavate elanikkonnarühmade tööturule pääsemise soodustamisele peaks mõjuma hästi tööhõivele ning aitama kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele.
Riigipõhistes soovitustes määratletud probleemidest kõigi või suure osa lahendamine
(11)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile b ja V lisa punktile 2.2 peaks taaste- ja vastupidavuskava aitama tulemuslikult lahendada asjakohastes Belgiale mõeldud riigipõhistes soovitustes (sh nende eelarveosades) või muudes asjakohastes Euroopa poolaasta raames komisjonis ametlikult vastu võetud dokumentides välja toodud probleemidest kõiki või suurt osa (hinne A).
(12)Soovitusi, mis on seotud pandeemiale viivitamata eelarvepoliitika meetmetega reageerimisega, võib pidada Belgia taaste- ja vastupidavuskava kohaldamisalast välja jäänuks, kuigi riik reageeris vajadusele toetada majandust viivitamata eelarvevahenditega aastatel 2020 ja 2021 üldiselt asjakohaselt ja piisavalt, mis on kooskõlas üldise vabastusklausli sätetega. Lisaks ei ole soovitus teha 2020. aastal piisavalt edusamme keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks enam asjakohane, seda nii vastava eelarveperioodi lõppemise kui ka stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli rakendumise tõttu 2020. aasta märtsis, mil algas pandeemiakriis.
(13)Kava sisaldab ulatuslikku komplekti üksteist vastastikku tugevdavatest reformidest ja investeeringutest, mis aitavad tulemuslikult lahendada kõiki või olulist osa Euroopa poolaasta raames Belgiale esitatud 2019. ja 2020. aasta riigipõhistes soovitustes kirjeldatud majanduslikest ja sotsiaalsetest probleemidest (riigi rahanduse kvaliteet ja kestlikkus, pensionid, tööturu-, haridus- ja oskuste poliitika, teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, rohe- ja digipööre ning ettevõtluskeskkond.
(14)Kava sisaldab asjaomaseid eelarve- ja struktuurireforme, mis peaks parandama riigi rahanduse kvaliteeti ja jätkusuutlikkust. Sellised reformid hõlmavad kuluanalüüside süsteemset lõimimist kõigi valitsemistasandite eelarve kavandamise tsüklitesse, et parandada avaliku sektori kulutuste kvaliteeti ja tõhusust. Peale selle on pensionireformi eesmärk parandada pensionisüsteemi finants- ja sotsiaalset kestlikkust ajal, mil riigi kulutused pensionitele kasvavad.
(15)Kava hõlmab reforme ja investeeringuid, mille abil püütakse kõrvaldada pikaaegseid tööturuprobleeme. Selleks otstarbeks on tulemuslikuma aktiivse tööturupoliitika edendamise, tööturu toimimise parandamise ja tööturul toimuva diskrimineerimise kõrvaldamise meetmed. Kavas on ka investeeringud kõige haavatavamate elanikkonnarühmade (sisserändajate, naiste, puuetega inimeste, vangide ja digitaalse väljajätmise ohus inimeste) sotsiaalse ja tööturule integreerimise parandamisse. Peale selle on kavas sisalduvate investeeringute ja reformide eesmärk parandada haridussüsteemi tulemuslikkust ning vähendada koolitamise ja aktiveerimisega oskuste nappust, et rahuldada tööturu praegusi ja tulevasi vajadusi, pöörates sealjuures erilist tähelepanu digioskustele.
(16)Kava aitab märkimisväärselt kaasa rohepöördega seotud raskuste ületamisele. See sisaldab suurt avaliku sektori investeeringut hoonete (sh munitsipaaleluruumide) energiatõhusaks renoveerimisse ja energiatõhususse tehtavate erasektori investeeringute toetamist subsiidiumidega. Investeeritakse ka energia puhtasse ja tõhusasse tootmisse ja kasutamisse (peamiselt tööstusvaldkonnas): tootmisprotsesside elektrifitseerimine, taastuvallikatest toodetud ja vähese süsinikuheitega vesinik kui tooraine ja energiakandja, CO2 kogumine ja säilitamine, investeerides selleks CO2 ja vesiniku (H2) transporti ning CO2 ja H2-ga seotud tööstuskasutuseelsetesse teadusuuringutesse, taastuvallikatele tuginevatesse soojusvõrkudesse ning taristusse, mis lihtsustab meretuuleparkide põhivõrguga ühendamist. Kava kiirendab transpordi keskkonnahoidlikumaks muutmist, kuna investeeritakse jalgratta- ja jala käimise taristusse, aga ka ühistransporditeenustesse (keskkonnahoidlikud bussid, trammid ja kergmetrood), tõhusamasse ja juurdepääsetavamasse raudteetransporti (sh taristu ehitamine, et toetada üleminekut maanteetranspordilt siseveeteedele ja raudteetranspordile). Kavas on ka ametiautode maksustamise reform, mille eesmärk on maanteel liikuvate sõidukite elektrifitseerimine ning mida täiendavad elektrisõidukite laadimistaristu kiirem väljaehitamine kogu Belgias, puhtamate, peamiselt elektribusside kasutussevõtu toetamine ning uuendatud liikuvuseelarve, millega toetatakse teistele transpordiliikidele üleminekut.
(17)Kava aitab märkimisväärselt kaasa digipöördega seotud raskuste ületamisele. See sisaldab digiühendatuse parandamist kogu Belgias (milleks investeeritakse väga kiirete kiudoptiliste võrkude väljaehitamisse) ning 5G kasutussevõtu ja ühendatuse võimaldamist. Kavas on märkimisväärsed investeeringud ja reformid, mille eesmärk on avaliku halduse (sh kohtusüsteemi) digiteerimine, et parandada nende sisemiste protsesside tõhusust ning suhtlust kodanike ja ettevõtetega (peamiselt ühtse digivärava kaudu), ning investeerimine sotsiaalkindlustussüsteemi digiteerimisse. Kavas olevad digiteerimise meetmeid aitavad ka vähendada regulatiivset ja halduskoormust, kõrvaldada konkurentsitakistusi ja parandada ettevõtluskeskkonda.
(18)Märkimisväärseid investeeringuid tehakse teadusuuringute ja innovatsiooni edendamiseks, seda eelkõige kujunemisjärgus energiatehnoloogial põhinevate tõhusamate tootmisprotsesside juurutamise, vähiravile keskenduvas nukleaarmeditsiinis alternatiivsete tootmisprotsesside väljatöötamise ning VKEde kübervõimekuse suurendamise ja küberkuritegevuse vastase võitluse meetmete kaudu. Kava hõlmab ka meetmeid, millega tahetakse edendada ringmajandust ja paremat ressursihaldust, luues selleks uue ringlussevõtutaristu, et täita eri väärtusahelate lüngad, ning töötades välja kahjulike kemikaalide alternatiivid ja tegeledes innovatsioonipartnerlusega.
Panus kasvupotentsiaali, töökohtade loomisse ning majanduslikku, sotsiaalsesse ja institutsioonilisse vastupidavusse
(19)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile c ja V lisa punktile 2.3 peaks taaste- ja vastupidavuskava aitama mõjusalt (hinne A) tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja institutsioonilist vastupidavust, rakendada Euroopa sotsiaalõiguste sammast (sh laste- ja noortepoliitika edendamise abil), ning leevendada COVID-19 kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning nii suurendada liidus majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist.
(20)Komisjoni talituste simulatsioonidest on näha, et kava abil on võimalik suurendada Belgia SKPd 2026. aastaks 0,5–0,9 % 2 . Belgia taaste- ja vastupidavuskava hõlmab suurt paketti reforme ja investeeringuid, mille abil soovitakse vähendada riigi haavatavust šokkide suhtes ning tugevdada majanduslikku, institutsioonilist ja sotsiaalset vastupidavust. Reformid, mille eesmärk on suurendada avaliku sektori kulutuste kvaliteeti ja kaotada suurema tööturul osalemise takistused, koos küllaltki suurte investeeringutega hoonete renoveerimisse, kestlikku liikuvusse, digiteerimisse, koolitusse ja täiendusõppesse, teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni lahendavad neis valdkondades tuvastatud probleeme ja peaksid suurendama riigi konkurentsivõimet ja tootlikkust, sillutades ühtlasi teed ka rohepöördele ja majanduse digipöördele.
(21)Reformid ja investeeringud hoonete energiatõhusaks renoveerimisse, koolitusse ja täiendusõppesse, kestlikku liikuvusse ning avalike teenuste (sh kohtusüsteemi) digiteerimisse peaksid andma peamise panuse nii majanduskasvu kui ka tööhõivesse. Teised olulisimad sekkumisvaldkonnad on küberturvalisus ja 5G, ringmajandus, tööstuse süsinikuheite vähendamine (sh tähelepanu kujunemisjärgus energiatehnoloogiale, nagu taastuvallikatest saastevaba vesiniku tootmine ja kasutamine) ning tulevikukindlad majandusharud, nagu nukleaarmeditsiin, tervishoid, kultuur ja veemajandus.
(22)Taaste- ja vastupidavuskava hõlmab meetmeid, mille eesmärk on lahendada riigipõhistes soovitustes välja toodud tööhõive ja sotsiaalprobleeme, mida jälgitakse sotsiaalvaldkonna tulemustabelis. Sellistel meetmetel on potentsiaal aidata kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele. Erimeetmed on ette nähtud tööturule integreerimise toetamiseks, eriti just haavatavate elanikkonnarühmade jaoks. See peaks saavutatama piirkondlike avalike tööturuasutuste vastutusalade ja toimimise muutmise, kaasajastamise ja haavatavatele tööotsijatele personaalsema toe pakkumisega. Kava sisaldab tööturul esineva diskrimineerimise vähendamise reforme, mis on eriti olulised sisserändajate praeguse vähese tööhõive suurendamiseks. Energia subsideerimise reformid peaksid leevendama energiaostuvõimetust, isegi kui selle probleemi lahendamise tervikstrateegiat kavas ei esitata. Kavas on ka investeeringud sotsiaaltaristusse (sh munitsipaaleluruumide ja lastehoiuruumide renoveerimisse ja ehitamisse). Sellised investeeringud suurendavad ka sotsiaalset sidusust.
(23)Tööturule pääsemise soodustamiseks ja oskuste tööturu nõudlusele mittevastavuse vähendamiseks on kava eesmärkideks haridus- ja koolitussüsteemi kaasajastamine (peamiselt investeeringutega seadmetesse ja taristusse). Reformide ja investeeringute eesmärk on koolituste pakkumise ja stiimulite laiendamine ja läbipaistvamaks muutmine (sh isiklike õppekontode loomisega ning haridus- ja koolitustaristusse investeerimisega). Peale selle on mõni meede mõeldud haavatavate elanikkonnarühmade e-kaasatuse suurendamiseks, milleks ühendatakse digiseadmete pakkumine digioskuste õpetamisega.
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“
(24)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile d ja V lisa punktile 2.4 peaks taaste- ja vastupidavuskava tagama, et ükski selles sisalduv reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meede ei kahjusta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 3 artikli 17 mõistes oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist (edaspidi „põhimõte „ei kahjusta oluliselt““) (hinne A).
(25)Belgia taaste- ja vastupidavuskava meetmeid on põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ seisukohast hinnatud. Belgia on esitanud põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ käsitlevaid Euroopa Komisjoni tehnilisi suuniseid (2021/C 58/01) järgivad põhjendused. Kui analüüsist nähtus võimalik risk, tehti põhjalikum hindamine, et veenduda oodatava olulise kahju puudumises, või kehtestati riskide maandamiseks sobivad eesmärgid. Täpsemalt tehti seda mõne sellise meetme jaoks, kus korraldatakse projektikonkursse (nt kujunemisjärgus energiatehnoloogia valdkonnas), et eesmärkidega tagataks konkurssidel sellised rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, mis ei luba rahastada tegevusi, millel on keskkonnaeesmärkide olulise kahjustamise oht.
Panus rohepöördesse (sh elurikkusesse)
(26)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile e ja V lisa punktile 2.5 sisaldab taaste- ja vastupidavuskava meetmeid, mis aitavad suures ulatuses (hinne A) kaasa rohepöördele (sh elurikkusele) või sellega seotud raskustest ülesaamisele. Kliimaeesmärke toetavatele meetmetele kuluv summa moodustab ligikaudu 49,6 % kava kogueraldisest ja on arvutatud kooskõlas määruse (EL) 2021/241 VI lisas esitatud metoodikaga. Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 17 on riiklik taaste- ja vastupidavuskava kooskõlas riiklikus energia- ja kliimakavas 2030 sisalduva teabega.
(27)Kliimaeesmärgi saavutamisele kaasa aitavaid meetmeid on kokku kümnes kava komponendis (17st). Üldkasutatavate hoonete, era- ja munitsipaaleluruumide energiatõhusaks renoveerimine on oluline osa selles panuses. Kavas on investeeringud vähese heitega ja ühistransporti ning maksusüsteemi kaudu ametiautode kliima- ja keskkonnasäästlikumaks muutmise reform. Investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni (eriti alternatiivsesse energiatehnoloogiasse, sh vesinikku ja taristusse) peaksid võimaldama üleminekut vähese CO2 heitega majandusele. Hoonete energiatõhusaks renoveerimise, kliima- ja keskkonnasäästliku liikuvuse ning kliima- ja keskkonnasäästlike sõidukitega seotud reformid ja investeeringud peaksid aitama saavutada Belgia energia- ja kliimakavas aastaks 2030 sätestatud süsinikuheite vähendamise ja energiapöörde eesmärki.
(28)Keskkonnaga seoses peaks kava aitama otseselt kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele, kuna investeeritakse kaitsealadesse, ökoloogilisse taastamisse, rohetaristusse, suuremat vastupanuvõimet tagavasse metsamajandamisse ja märgalade loomisse. Kõnealuste meetmete rakendamisel on eeldatavasti püsiv mõju CO2 säilitamisele ja need peaks koos veemajandusmeetmetega parandama kliimamuutustega kohanemist. Muud investeeringud ringlussevõtutaristusse, ökodisaini projektide toetuseks ja materjalide optimaalsesse kasutamisse peaksid suurendama Belgias ringmajandust.
Panus digipöördesse
(29)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile f ja V lisa punktile 2.6 sisaldab taaste- ja vastupidavuskava meetmeid, mis aitavad suures ulatuses (hinne A) kaasa digipöördele või sellega seotud raskustest ülesaamisele. Digivaldkonna eesmärkide saavutamist toetavatele meetmetele kuluv summa moodustab ligikaudu 26,6 % kava kogueraldisest ja on arvutatud määruse (EL) 2021/241 VII lisas esitatud metoodika kohaselt.
(30)Digipöörde eesmärgi saavutamisele laia valdkonnaülese lähenemisviisiga peaks kaasa aitama ühtekokku 11 kava komponenti (17st). Kavas on kriitilise tähtsusega reforme 5G ja väga suure läbilaskevõimega (kiudoptiliste) võrkude kasutussevõtuga seotud regulatiivsete kitsaskohtade kõrvaldamiseks nii föderaalsel kui ka piirkondlikul tasandil. Kavas on ka avaliku sektori investeeringud ühendatusse (kiudoptilise kaabli kasutussevõtt teatavates leviaukudes ja Valloonia piirkonna koolide parema ühendatuse tagamine). Kava hõlmab ka ühendatuse tööriistakasti rakendamise järelevalvet. Kavas on tähtsaid e-riigi investeeringuid ja reforme eri üksustes: aegunud digitaristu kaasajastamine, kohtutoimikute haldamise süsteem ja kohtusüsteemi võrguturve. Kava peaks soodustama avaandmete kasutamist avalikus halduses. Teiste investeeringute eesmärk on digiteerida konkreetseid sektoreid, nagu tervishoiusüsteem, turism, transport, energeetika, meedia ja kultuur. Kava eesmärk on digitaalselt paremini varustatud ja ühendatud koolid kogu Belgias. Kavas sisalduvad investeeringud peaksid aitama kaasa ka üldise kübervastupidavusvõime ning kodanike, ettevõtete ja avaliku halduse julgeoleku parandamisele. Veel edendatakse kavaga tehisintellekti inimkeskset kasutamist.
(31)Samuti on meetmeid elanikkonna digioskuste tasemega seotud probleemide lahendamiseks, eriti e-kaasatuse suurendamiseks, ning tööjõu ümber- ja täiendusõppeks digitaalvaldkonnas, et vähendada oskuste nappust ja soodustada inimeste tööturule integreerimist. Peale selle peaks kava aitama parandada alg-, põhi-, kesk- ja kõrgharidust omandavate noorte digisuutlikkust. Kavas on reforme ja investeeringuid, mille eesmärk on aidata äriühingutel saada kasu digipöördest, kuna luuakse digitaalse ja tehnoloogilise innovatsiooni keskkond ning tehakse digitaalvaldkonnaga seotud investeeringuid teadus- ja arendustegevusse. Samuti on kavas digivaldkonna kliima- ja keskkonnasäästlikuks muutmise meetmeid.
Püsiv mõju
(32)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile g ja V lisa punktile 2.7 on taaste- ja vastupidavuskaval Belgiale eeldatavasti suuresti (hinne A) püsiv mõju.
(33)Kavas on eeldatavasti püsiva mõjuga investeeringud, millega toetatakse majanduse rohe- ja digipööret. Kava digivaldkonnaga seotud meetmed on muu hulgas loodud asjaomaste institutsioonide digiteerituse suurendamiseks, millel on eeldatavasti püsiv mõju teenusekvaliteedile, ettevõtluskeskkonnale ja avaliku sektori teabe kasutamise optimaalsusele. See hõlmab selliseid olulisi valdkondi nagu kohtusüsteem, sotsiaalkindlustus, tervishoiusüsteem, riigi kübervastupidavusvõime ning avaliku halduse asutuste suhtlemist kodanike ja ettevõtetega parandavad platvormid. Kava aitab suurendada ka teadus- ja arendustegevuse investeeringuid, et jõuda 3 %ni SKPst, ning suurendada tootlikkust. Asjaomased investeeringud ja poliitika (majanduse süsinikuheite vähendamine, sh energiatõhususe parandamise ja arenenuima digitaristu kasutussevõtuga) peaksid parandama riigi konkurentsivõimet ja kasvupotentsiaali.
(34)Üldiselt peaksid kavas esitatud reformid aitama Belgia põhiprobleeme lahendada ja nende mõju peaks olema pikaajaline, kuid osade puhul neist (nt pensionisüsteemi reform) oleneb mõju ulatus nende elluviimisest. Pikaajaline mõju peaks olema avaliku sektori kulutuste kvaliteedi, tööturul osalemise ja 5G kasutussevõtu kitsaskohtade kõrvaldamisega seotud reformidel. Maksustamise valdkonnas peaks ametiautode süsteemi reform aitama kaasa transpordi süsinikuheite vähendamisele. Kuigi kavas viidatakse ulatuslikule maksureformile, millel on potentsiaalselt oluline mõju töötamist takistavatele asjaoludele ja rohepöördele, puudub kindel lubadus selle vastuvõtmiseks. Kava püsivat mõju saab suurendada ka kava ja muude ühtekuuluvuspoliitika fondidest rahastatavate programmide vahelise koostoime kasvatamisega, tegeledes põhjalikult sügavalt juurdunud piirkondlike probleemidega ja soodustades tasakaalustatud arengut.
Järelevalve ja elluviimine
(35)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile h ja V lisa punktile 2.8 on taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud kord piisav (hinne A), et tagada kava (sh kavandatud ajakava, eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajate) toimiv järelevalve ja elluviimine.
(36)Juhtimisstruktuur ja korralduslik kord, mille Belgia võimud on oma kava elluviimiseks kavandanud, tagavad vastutavate isikute osalemise nende vastutusalas olevate reformide ja investeeringutega seotud järelevalves, aruandluses ja halduskontrollis. Föderaalüksuste vaheline koordineerimine on tagatud nii poliitilisel kui ka haldustasandil. Belgia võimude kirjeldatud näitajate järelevalve on piisavalt selge ja põhjalik, et nende täitmist oleks võimalik jälgida ja kontrollida. Eesmärkides ja sihtides peaksid kajastuma peamiselt meetmete tähtsaimad osad ja nii võib eesmärke pidada meetmete elluviimise seisukohalt oluliseks. Kavas kirjeldatud kontrollimehhanismid, andmete kogumine ja vastutusalad paistavad olevat piisavalt usaldusväärsed, et anda pärast eesmärkide ja sihtide saavutamist piisavat alust väljamaksetaotlustele. Eesmärgid ja sihid on olulised ka määruse artikli 17 lõike 2 kohaselt rahastamiskõlblike ent juba lõpule viidud meetmete puhul. Väljamaksetaotluse põhjendamiseks on vaja, et need eesmärgid ja sihid oleksid rahuldavalt täidetud.
(37)Liikmesriigid peaksid tagama, et rahastu kaudu antavast rahalisest toetusest teavitatakse ja seda kinnitatakse vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 34. Tehnilise toetuse vahendi raames võib liikmesriikide kava rakendamiseks taotleda tehnilist abi.
Kulud
(38)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile i ja V lisa punktile 2.9 on taaste- ja vastupidavuskavas esitatud põhjendused kava hinnangulise kogukulu kohta mõõdukalt (hinne B) mõistlikud ja usutavad, kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ning vastavuses riigis saavutada loodetava majandusliku ja sotsiaalmõjuga.
(39)Kavas esitatud kuluarvestusteave ja tõendid on enamiku meetmete puhul enamjaolt põhjalikud ja arusaadavad. Valdava osa meetmete kohta on esitatud piisavalt põhjalik teave ja igakülgne tõendusmaterjal selle kohta, et kava hinnanguline kogukulu on mõistlik ja usutav. Belgia on esitanud enamikul juhtudest teavet kas samade või sarnaste varasemate investeerimisprojektide kohta või võrreldavad kuluandmed peamiste kulukäiturite kohta ning nende alusel saab enamikku kuluhinnanguid põhjendada. Enamiku projektide kuluarvestusandmed sisaldavad arusaadavaid tõendeid või asjakohaseid viiteid, mis põhjendavad ühikukulusid. Ent kulupõhjenduste spetsiifilisus ja asjakohasus ei ole kogu kavas ühesugune. Mõne meetme puhul oleks lisateave täpsemate hinnangute ja põhjendustega suurendanud kindlust selles, et kulud on mõistlikud ja usutavad. Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ning vastavuses riigis saavutada loodetava majandusliku ja sotsiaalmõjuga.
Finantshuvide kaitse
(40)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile j ja V lisa punktile 2.10 on taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud kord ning käesolevas otsuses sisalduvad lisameetmed piisavad (hinne A), et tagada nimetatud määruse alusel eraldatud vahendite kasutamisel korruptsiooni, pettuste ja huvikonflikti ärahoidmine, avastamine ja kõrvaldamine, ning see kord peaks eeldatavasti tulemuslikult vältima topeltrahastamist kõnealuse määruse ja muude liidu programmide alusel. See ei piira muude instrumentide ja vahendite kohaldamist, millega edendada ja tagada liidu õiguse järgimist (sh korruptsiooni, pettuste ja huvikonfliktide ärahoidmiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks ning liidu rahaliste vahendite kaitsmiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2020/2092).
(41)Kavas kirjeldatakse sobivalt selle rakendamise süsteemi. Üldine õigusraamistik on usaldusväärne sisekontrollisüsteem, mille alusel antakse pädevatele osalistele selged rollid ja vastutusalad. Föderaalsel tasandil koordineerib kava elluviimist majanduse taastumise ja strateegiliste investeeringute riigisekretär ning järelevalvet teeb poliitilisel tasandil ministeeriumide konverents ja haldustasandil föderaalüksuste järelevalvekomitee. Belgia kavas on välja toodud eri organid, kes vastutavad projektide elluviimise, järelevalve ja kontrollimise eest kuues üksuses (föderaalne riik, Flaami piirkond, Valloonia, pealinna Brüsseli piirkond, prantsuse kogukond ja saksakeelne kogukond).
(42)Iga üksus vastutab nende vastutusalas olevate projektide andmete kogumise eest ja peab tagama edusammude kajastamise järelevalve tööriistades. Ka auditiga seoses vastutavad määratud üksused ELi vahendite auditeerimise eest jagatud eelarve täitmisel ja on kava rakendavatest üksustest sõltumatud. Kavas on sätestatud igale üksusele eri kontrollikord pettuste, korruptsiooni ja huvikonfliktide ärahoidmiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks määruse (EL) 2021/241 alusel antud vahendite kasutamisel.
(43)Belgia taaste- ja vastupidavuskavas kirjeldatud kord rahastust antavate vahendite kasutamisel korruptsiooni, pettuste ja huvikonfliktide ärahoidmiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks (sh rahastust ja liidu muudest programmidest topeltrahastuse saamise ärahoidmise kord) on piisav, kui enne esimese maksetaotluse esitamist täidetakse rahastu rakendamise järelevalve andmehoidlaga ja topeltrahastamise vältimiseks piisava koordineerimiskorraga seotud eesmärgid.
Kava sidusus
(44)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile k ja V lisa punktile 2.11 sisaldab kava sidusaid reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimise meetmeid keskmises ulatuses (hinne B).
(45)Kavas on reformid ja investeeringud, mis toetavad eesmärke ergutada Belgia majanduse taastumist, aidata kaasa selle rohe- ja digipöördele ning tugevdada riigi vastupanuvõimet teel kestlikuma ja kaasavama majanduskasvu poole. Kavas olevad üksikmeetmed on selle üldeesmärke arvestades sidusad. Kavas ei ole vasturääkivusi ega eri komponentide vahelisi vastuolusid. Mõned meetmed on üksteist tugevdavad ja täiendavad kõikidel valitsemistasanditel. Mõnel juhul oleks siiski saanud mõne investeeringu potentsiaali kaugeleulatuvamate lisareformidega veelgi suurendada. Näiteks kuigi kavas on mitu hoonete energiatõhusaks renoveerimise investeeringut ja reformi, ei ole kindlat lubadust reformida energia maksustamise süsteemi, et soodustada hoonete energiatõhusamaks renoveerimisse rohkemate investeeringute tegemist. Kuigi kava toetab taastuvallikatest toodetud vesiniku kasutussevõttu, on selles toetus taastuvallikatest tootmise suurendamisele tagasihoidlik. Tööhõive suurendamise ja tööturu toimimise parandamise meetmetele ei lisandu konkreetsed meetmed vähendada maksusüsteemis olevaid töötamist takistavaid asjaolusid.
Võrdsus
(46)Kava hõlmab mitut meedet, mis peaksid aitama lahendada probleeme soolise võrdõiguslikkuse ja kõigile võrdsete võimaluste tagamise valdkonnas. Belgia naiste ja meeste võrdõiguslikkuse instituudi arvates on 52 protsendil kavas olevatest investeerimismeetmetest soolise võrdõiguslikkuse suurendamise potentsiaal. Sellised on näiteks rohkemate naiste ärgitamine loodusteadusi, tehnoloogiat, inseneriteadusi ja matemaatikat õppima ning naiste tööhõive suurendamine. Kuigi kavas ei ole haavatavate elanikkonnarühmadega seotud mitmekülgset ja terviklikku lähenemist, kajastuvad kõigile võrdsete võimaluste tagamise eesmärgid kavas mitme poliitikavaldkonna meetmetes (nt hariduse, munitsipaaleluruumide, tööturule kaasatuse, liikuvuse ja e-kaasatuse valdkonnas). Need hõlmavad diskrimineerimiskontrollide õigusraamistiku reforme ning halduses kättesaadavaid tööriistu ja teadmisi, mis võiksid aidata kaasa sisserännanute tööhõive kasvule. Muud asjaomased meetmed on investeeringud raudteejaamade juurdepääsetavuse parandamisse piiratud liikumisvõimega isikute jaoks ja investeeringud abistava tehnoloogiaga varustatud munitsipaaleluruumidesse, et toetada puuetega inimeste ja eakate iseseisvat elu.
Julgeolekualane enesehindamine
(47)Julgeolekualast enesehindamist ei ole esitatud, kuna Belgia ei ole seda määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõike 4 punkti g kohaselt asjakohaseks pidanud.
Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid
(48)Kava sisaldab mitut märkimisväärselt piiriülest investeerimismeedet, mis on kooskõlas ajakohastatud Euroopa tööstusstrateegia eesmärkidega. Suur osa investeeringutest (föderaalsel tasandil, Flaami piirkonnas ja Valloonias), mis üheskoos keskenduvad vesinikuvaldkonna tööstusliku väärtusahela toetamisele, peaks kuuluma laiematesse piiriülestesse üleeuroopalist huvi pakkuvatesse tähtsatesse vesinikuprojektidesse. Föderaalse tasandi H2 ja CO2 võrgu investeerimisprojekt peaks samamoodi lõppema kava kohaselt ehitatud H2 ja CO2 transpordivõrkude ühendamisega naaberriikidega. Peale selle on föderaalse tasandi investeerimismeetme „Mereenergiasaar“ eesmärk luua Põhjamerre mitmeotstarbeline mereenergiakeskus (nn energiasaar), mille eesmärk on muu hulgas lihtsustada enama taastuvatest allikatest toodetud energia kaasamist ja importi Põhjamerel ja selle ümbruses, kuna see pakub ühendusi teiste riikide ja piirkondadega. Ka teadus- ja arendustegevuse suurendamise meetme eesmärk on rahastada Flaami piirkonna ettevõtete osalemist kavandatud üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas mikroelektroonikaprojektis.
Konsulteerimine
(49)Kavas on kirjeldatud, et Belgia konsulteeris enne kava vastuvõtmist paljude eri sidusrühmadega, et suurendada riigis kava omalust. Föderaalsel tasandil konsulteeriti paljude sidusrühmadega (sh tööturu osapooled, kodanikuühiskond ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse instituut). Föderaalvalitsus lõi nõuandekomitee, kuhu kuulusid keskne majandusnõukogu ja kestliku arengu föderaalnõukogu ning mis tõi kokku tööturu osapooled ja kodanikuühiskonna (keskkonna-, arengukoostöö-, tarbija- ja noorteorganisatsioonid ning teadlased), kes andsid kava koostamise eri etappides nõu. Peale selle paluti Belgia naiste ja meeste võrdõiguslikkuse instituudil hinnata kava mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja esitada soovitusi. Piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused konsulteerisid tööturu osapooltega oma reformide ja investeerimisprojektide küsimustes ning suhtlesid ka piirkondlike parlamentidega.
(50)Belgia kavatseb jätkata tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonnaga suhtlemist ka kava elluviimise ajal. Selleks et tagada asjaomaste isikute omalus, on väga oluline kaasata kavaga hõlmatud investeeringute ja reformide tegemisse kõik asjaomased piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ning sidusrühmad (sh tööturu osapooled).
Positiivne hinnang
(51)Pärast seda, kui komisjon on andnud Belgia taaste- ja vastupidavuskavale positiivse hinnangu ja leidnud, et kava vastab rahuldavalt määruses (EL) 2021/241 sätestatud hindamiskriteeriumidele, tuleks kooskõlas kõnealuse määruse artikli 20 lõikega 2 ja V lisaga sätestada käesolevas otsuses kava rakendamiseks vajalikud reformid ja investeerimisprojektid, asjaomased eesmärgid ja sihid, näitajad ning liidult kava rakendamiseks kättesaadavaks tehtava tagastamatu rahalise toetuse summa.
Rahaline toetus
(52)Belgia taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on 5 924 952 328 eurot. Kuna kava vastab rahuldavalt määruses (EL) 2021/241 sätestatud hindamiskriteeriumidele ning selle hinnanguline kogukulu on Belgiale saadaval olevast maksimaalsest rahalisest toetusest (veidi) suurem, peaks Belgia taaste- ja vastupidavuskava jaoks eraldatav rahaline toetus olema võrdne Belgia jaoks saadaval oleva rahalise toetuse kogusummaga / taaste- ja vastupidavuskava hinnanguliste kogukuludega.
(53)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 11 lõikele 2 ajakohastatakse Belgia maksimaalse rahalise toetuse arvutust 30. juuniks 2022. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 23 lõikele 1 tuleks Belgia jaoks ettenähtud summa lubada nüüd siduda 2022. aasta 31. detsembriks juriidilise kohustusega. Vajaduse korral peaks nõukogu pärast maksimaalse rahalise toetuse ajakohastamist muutma komisjoni ettepaneku põhjal põhjendamatu viivituseta käesolevat otsust, et lisada sellesse ajakohastatud maksimaalne rahaline toetus.
(54)Antavat toetust rahastatakse laenust, mille komisjon võtab liidu nimel nõukogu otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 5 alusel. Toetus tuleks maksta osamaksetena välja siis, kui Belgia on taaste- ja vastupidavuskava rakendamise eesmärgid ja sihid rahuldavalt täitnud.
(55)Belgia on taotlenud eelmakset, mis moodustab 13 % rahalisest toetusest. See summa tuleks teha Belgiale kättesaadavaks määruse (EL) 2021/241 artikli 23 lõike 1 kohase rahastamislepingu jõustumise korral ja sellega kooskõlas.
(56)Käesolev otsus ei tohiks mõjutada selliste menetluste tulemust, mis on seotud liidu vahendite eraldamisega muude kui määruse (EL) 2021/241 kohaste liidu programmide raames, ega selliseid menetlusi, mis on seotud siseturu toimimise moonutamisega ja mida võidakse algatada eelkõige ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmine
Belgia taaste- ja vastupidavuskavale määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel antud hinnang kiidetakse heaks. Taaste- ja vastupidavuskava kohased reformid ja investeerimisprojektid, kava järelevalve ja rakendamise kord ja ajakava (sh asjaomased eesmärgid ja sihid ning kavandatud eesmärkide ja sihtide saavutamisega seotud näitajad) ning komisjonile asjakohaste alusandmete täielikult kättesaadavaks tegemise kord on esitatud käesoleva otsuse lisas.
Artikkel 2
Rahaline toetus
1.Liit teeb Belgiale kättesaadavaks tagastamatu rahalise toetuse summas 5 923 953 327 eurot 4 . Sellest on 3 645 626 483 eurot võimalik siduda juriidiliste kulukohustustega 31. detsembriks 2022. Kui määruse (EL) 2021/241 artikli 11 lõikega 2 ette nähtud ajakohastamisel arvutatakse Belgia jaoks summa, mis on eespool nimetatuga võrdne või sellest suurem, on alates 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 võimalik siduda juriidilise kulukohustusega lisaks 2 278 326 843 eurot.
2.Komisjon teeb liidu rahalise toetuse Belgiale kättesaadavaks osamaksetena vastavalt lisale. Eelmaksena tehakse kättesaadavaks 770 113 932 eurot, mis moodustab rahalisest toetusest 13 %. Komisjon võib eel- ja osamaksed välja maksta ühes või mitmes osas. Osade suurus sõltub rahaliste vahendite kättesaadavusest.
3.Eelmaksed tehakse määruse (EL) 2021/241 artikli 23 lõike 1 kohase rahastamislepingu jõustumise korral ja sellega kooskõlas. Eelmaksed tasaarvestatakse, arvates need proportsionaalselt maha osamaksetest.
4.Osamaksete tegemine vastavalt rahastamislepingule sõltub kättesaadavatest rahalistest vahenditest ja komisjoni otsusest, mis tehakse kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikliga 24 selle kohta, et Belgia on rahuldavalt täitnud taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud asjakohased eesmärgid ja sihid. Tingimusel, et lõikes 1 osutatud juriidilised kohustused jõustuvad, peavad toetuse väljamaksmiseks olema eesmärgid ja sihid täidetud hiljemalt 31. augustiks 2026.
Artikkel 3
Adressaat
Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja