<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.00-20081231.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="ECRCJ2006ETA.0300239701.case.xml"><NO.CASE>C-499/04</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62004J0499</NO.CELEX><NO.SEQ>0008.0002</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>2413</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>2426</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>14</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><LEFT>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20060309">9.3.2006</DATE> — KOHTUASI C-499/04</LEFT><RIGHT>WERHOF</RIGHT></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (kolmas koda)</P><P><DATE ISO="20060309">9. märts 2006</DATE><NOTE NOTE.ID="E0001" NUMBERING="STAR"><P>Kohtumenetluse keel: saksa.</P></NOTE></P></TI></TITLE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C-499/04,</P><P>mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Landesarbeitsgericht Düsseldorf'i (Saksamaa) <DATE ISO="20041008">8. oktoobri 2004</DATE>. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20041202">2. detsembril 2004</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P>Hans Werhof</P></PLAINTIFS><AGAINST>versus</AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Freeway Traffic Systems GmbH &amp; Co. KG,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (kolmas koda),</P><P>koosseisus: koja esimees A. Rosas ning kohtunikud ). Malenovský (ettekandja), J.-P. Puissochet, S. von Bahr ja U. Lõhmus,</P><?PAGE NO="I-2414"?><P>kohtujurist: D. Ruiz-Jarabo Colomer,</P><P>kohtusekretär: ametnik C. Strömholm,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikus menetluses ja <DATE ISO="20051012">12. oktoobri 2005</DATE>. aasta kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>Hans Werhof, esindaja: <HT TYPE="ITALIC">assessor</HT> R. Buschmann,</P></ITEM><ITEM><P>Freeway Traffic Systems GmbH &amp; Co. KG, esindaja: <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwalt</HT> A. Löffler,</P></ITEM><ITEM><P>Saksamaa valitsus, esindaja: C. Schulze-Bahr,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: G. Rozet ja F. Hoffmeister,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20051115">15. novembri 2005</DATE>. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL><P>on teinud järgmise</P></PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>otsuse</P></TI></TITLE><NP><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus käsitleb nõukogu <DATE ISO="19770214">14. veebruari 1977</DATE>. aasta direktiivi 77/187/EMÜ äriühingute, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate<?PAGE NO="I-2415"?> liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="061" DATE.PUB="1977" PAGE.FIRST="26">EÜT 1977 L 61, lk 26</REF.DOC.OJ>; edaspidi <QUOT.START ID="QS0001" REF.END="QE0001" CODE="201E"/>direktiiv<QUOT.END ID="QE0001" REF.START="QS0001" CODE="201D"/>) artikli 3 lõike 1 tõlgendamist.</TXT></NP><NP><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus esitati H. Werhofi (edaspidi <QUOT.START ID="QS0002" REF.END="QE0002" CODE="201E"/>hageja<QUOT.END ID="QE0002" REF.START="QS0002" CODE="201D"/>) ja Freeway Traffic Systems GmbH &amp; C. KG (edaspidi <QUOT.START ID="QS0003" REF.END="QE0003" CODE="201E"/>kostja<QUOT.END ID="QE0003" REF.START="QS0003" CODE="201D"/>) vahelises vaidluses kollektiivlepingu kohaldamise üle.</TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Õiguslik raamistik</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Ühenduse õigusnormid</P></TI></TITLE><NP><NO.P>3</NO.P><TXT>Direktiivi artikkel 3 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><NP><NO.P><QUOT.START ID="QS0004" REF.END="QE0004" CODE="201E"/>1.</NO.P><TXT>Võõrandaja töölepingust või töösuhtest tulenevad õigused ja kohustused, mis kehtivad artikli 1 lõikes 1 nimetatud ülemineku kuupäeval, lähevad sellise ülemineku tagajärjel üle omandajale.</TXT><P>[...]</P></NP><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Pärast artikli 1 lõikes 1 nimetatud üleminekut jätkab omandaja kollektiivlepingu tingimuste täitmist samadel tingimustel, mida kohaldati võõrandaja suhtes sellise<?PAGE NO="I-2416"?> lepingu alusel kuni kollektiivlepingu lõpetamise või selle kehtivuse lõppemiseni või teise kollektiivlepingu jõustumise või kohaldamiseni.</TXT><P>Liikmesriigid võivad piirata ajavahemiku pikkust, mille jooksul selliseid tingimusi tuleb täita, tingimusel et selline ajavahemik ei ole lühem kui üks aasta.<QUOT.END ID="QE0004" REF.START="QS0004" CODE="201D"/></P></NP></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>4</NO.P><TXT>Need sätted jäid sisuliselt kehtima ka pärast nõukogu <DATE ISO="19980629">29. juuni 1998</DATE>. aasta direktiiviga 98/50/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="201" DATE.PUB="1998" PAGE.FIRST="88">EÜT L 201, lk 88</REF.DOC.OJ>) direktiivi 77/187 tehtud muudatusi; direktiivi 98/50/EÜ ülevõtmise tähtaeg oli <DATE ISO="20010717">17. juuli 2001</DATE>.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Siseriiklikud õigusnormid</P></TI></TITLE><NP><NO.P>5</NO.P><TXT>Direktiivi artikkel 3 võeti Saksa õigusesse üle Saksamaa tsiviilseadustiku (Bürgerliches Gesetzbuch; edaspidi <QUOT.START ID="QS0005" REF.END="QE0005" CODE="201E"/>BGB<QUOT.END ID="QE0005" REF.START="QS0005" CODE="201D"/>) § 613a lõikega 1, mille esimene ja teine lause on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0006" REF.END="QE0006" CODE="201E"/>Kui ettevõte või ettevõtte osa läheb õigustoimingu tulemusena üle teisele omanikule, lähevad uuele omanikule üle ka ülemineku kuupäeval kehtinud töösuhetest tulenevad õigused ja kohustused. Kui neile õigustele ja kohustustele laienevad kollektiivlepingu või ettevõtte kokkuleppe sätted, muutuvad need uue omaniku ja töötaja vahelise töösuhte osaks ning neid ei saa ühe aasta jooksul alates ülemineku kuupäevast muuta töötaja jaoks ebasoodsamaks.<QUOT.END ID="QE0006" REF.START="QS0006" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="I-2417"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</P></TI></TITLE><NP><NO.P>6</NO.P><TXT>Hageja töötas alates <DATE ISO="19850401">1. aprillist 1985</DATE> äriühingus DUE WAG AG. Töölepingu kohaselt kehtisid töösuhtele üldise kollektiivlepingu ja Põhja-Rein-Vestfaali liidumaa terase-, metallurgia- ja elektritööstuses kehtivad palgakokkuleppe sätted.</TXT></NP><NP><NO.P>7</NO.P><TXT>Kollektiivlepingu poolteks olid Põhja-Rein-Vestfaali metallurgia- ja elektroonikatööstuse liit (edaspidi <QUOT.START ID="QS0007" REF.END="QE0007" CODE="201E"/>AGV<QUOT.END ID="QE0007" REF.START="QS0007" CODE="201D"/>) ja metallitööstuse ametiühingud (edaspidi <QUOT.START ID="QS0008" REF.END="QE0008" CODE="201E"/>IG Metall<QUOT.END ID="QE0008" REF.START="QS0008" CODE="201D"/>). Äriühing DUEWAG AG oli hagejaga töölepingu sõlmimise ajal AGV liige.</TXT></NP><NP><NO.P>8</NO.P><TXT>DUEWAG AGst sai <DATE ISO="19990401">1. aprillil 1999</DATE> pärast ümberkujundamist äriühing Siemens DUEWAG GmbH. Viimati nimetatu andis <DATE ISO="19991001">1. oktoobril 1999</DATE> kostjale üle osa ettevõttest, kus hageja töötas. Kostja ei ole ühegi sellise tööandjate organisatsiooni liige, kes oleks sõlminud kollektiivlepinguid.</TXT></NP><NP><NO.P>9</NO.P><TXT><DATE ISO="20010802">2. augustil 2001</DATE> sõlmitud ettevõtte kokkuleppega oli kostja sõlminud ettevõtte nõukoguga töötajate kategooriaid käsitleva raamlepingu, tuginedes eespool nimetatud kollektiivlepingu sätetele. <DATE ISO="20010813">13. augustil 2001</DATE> sõlmis kostja veel ühe ettevõtte kokkuleppe, milles nähti ette palga ühekordne maksmine.</TXT></NP><NP><NO.P>10</NO.P><TXT>Hageja teatas sama päeva kirjaga, et vastutasuks ühekordselt makstud palgale loobub ta lõplikult kostja suhtes kõigist õigustest, mis tal võivad tekkida seoses palga suurenemisega vastavalt kollektiivlepingule, mida kohaldatakse kokkuleppe sõlmimisele eelneva perioodi suhtes. <DATE ISO="20010829">29. augustil 2001</DATE> sõlmis kostja hagejaga töölepingu<?PAGE NO="I-2418"?> lisa, mille kohaselt pidi hageja saama 8. palgakategooria põhipalga ja tulemuspreemia.</TXT></NP><NP><NO.P>11</NO.P><TXT>IG Metall ja AGV sõlmisid <DATE ISO="20020523">23. mail 2002</DATE> Põhja-Rein-Vestfaali metallurgia- ja elektroonikatööstuse jaoks uue kollektiivlepingu, mis nägi alates <DATE ISO="20030601">1. juunist 2003</DATE> ette 2,6%-lise palgatõusu ning lisatasu.</TXT></NP><NP><NO.P>12</NO.P><TXT>Hageja esitas Arbeitsgericht Wuppertaľi hagi, milles taotles, et kostjalt mõistetaks välja alates <DATE ISO="20030601">1. juunist 2003</DATE> tema põhipalga ja <DATE ISO="20020523">23. mai 2002</DATE>. aasta kollektiivlepinguga ettenähtud summa vahe, samuti viidatud kollektiivlepinguga ette nähtud lisatasu. <DATE ISO="20040107">7. jaanuari 2004</DATE>. aasta otsusega jäeti hagi rahuldamata.</TXT></NP><NP><NO.P>13</NO.P><TXT>Hageja esitas Landesarbeitsgericht Düsseldorf'ile apellatsioonkaebuse. Landesarbeitsgericht Düsseldorf leiab, et Bundesarbeitsgericht'i (föderaalne töökohus) väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa hageja esitada nõuet BGB § 613a lõike alusel. Kuna Landesarbeitsgericht Düsseldorf'il säilis siiski kahtlus, kas viidatud kohtupraktika on direktiivi 98/50 artikli 3 lõikega 1 kooskõlas, otsustas ta menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START ID="QS0009" REF.END="QE0009" CODE="201E"/>1.</NO.P><TXT>Kas direktiivi 98/50 [...], millega muudetakse direktiivi 77/187 [...], artikli 3 lõikega 1 on kooskõlas see, kui omandaja, kes ei ole kollektiivlepingu pool, on seotud ettevõtte võõrandaja, kellele laieneb kollektiivleping, ja töötaja vahelise<?PAGE NO="I-2419"?> kokkuleppega, mille kohaselt kohaldatakse ettevõtte võõrandajale siduvaid kehtivaid kollektiivlepinguid nii, et ettevõtte ülemineku ajal kehtivat kollektiivlepingut kohaldatakse, kuid hiljem jõustuvat kollektiivlepingut mitte?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Juhul, kui vastus on eitav:</TXT><P>Kas direktiivi 98/50/EÜ artikli 3 lõikega 1 on kooskõlas see, kui ettevõtte omandaja, kes ei ole kollektiivlepinguga seotud, on pärast ettevõtte üleminekut jõustuvate kollektiivlepingutega seotud ainult nii kaua, kuni nendega on seotud ettevõtte võõrandaja?<QUOT.END ID="QE0009" REF.START="QS0009" CODE="201D"/></P></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Eelotsuse küsimused</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Esialgne märkus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>14</NO.P><TXT>Esmalt tuleb märkida, et eelotsusetaotluse esitanud kohus tõstatab küsimused, mis puudutavad direktiivi, mida on muudetud direktiiviga 98/50, artikli 3 lõike 1 tõlgendamist.</TXT></NP><NP><NO.P>15</NO.P><TXT>Põhikohtuasi puudutab <DATE ISO="19991001">1. oktoobril 1999</DATE> toiminud ettevõtte osa ülemineku õiguslikke tagajärgi, st kuupäeva, mil direktiivi 98/50 ülevõtmise tähtaeg ei olnud veel möödunud (vt eelkõige <DATE ISO="20041111">11. novembri 2004</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-425/02" YEAR="2004" PAGE.ECR="I-10823">C-425/02: Delahaye, EKL 2004, lk I-10823, punkt 28</REF.DOC.ECR>).</TXT></NP><?PAGE NO="I-2420"?><NP><NO.P>16</NO.P><TXT>Seega pole seonduvalt esitatud küsimustega vaja hinnata direktiiviga 98/50 tehtud muudatusi.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Esimene küsimus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>17</NO.P><TXT>Siseriiklik kohus soovib esimese küsimusega teada sisuliselt seda, kas juhul, kui toimub äriühingu üleminek ja kui töölepingus on viidatud kollektiivlepingule, millega võõrandaja on seotud, kuid millega omandaja seotud ei ole, tuleb direktiivi artikli 3 lõiget 1 tõlgendada nii, et omandaja ei ole seotud kollektiivlepingutega, mis jõustusid pärast ülemineku toimumist.</TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Euroopa Kohtule esitatud märkused</P></TI></TITLE><NP><NO.P>18</NO.P><TXT>Hageja kinnitab, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast tuleneb, et kui individuaalses töölepingus sisaldab punkt, milles viidatakse teatud sektori kollektiivlepingutele, tuleb seda käsitleda <QUOT.START ID="QS0010" REF.END="QE0010" CODE="201E"/>dünaamilisena<QUOT.END ID="QE0010" REF.START="QS0010" CODE="201D"/>, ning direktiivi artikli 3 lõike 1 kohaselt viitab see kollektiivlepingutele, mis on sõlmitud pärast äriühingu ülemineku kuupäeva (vt eelkõige <DATE ISO="20000914">14. septembri 2000</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-343/98" YEAR="2000" PAGE.ECR="I-6659">C-343/98: Collino ja Chiapperò, EKL 2000, lk I-6659, punkt 53</REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20031106">6. novembri 2003</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-4/01" YEAR="2003" PAGE.ECR="I-12859">C-4/01: Martin jt, EKL 2003, lk I-12859, punktid 29, 48 ja 54</REF.DOC.ECR>). Pealegi tuleneb direktiivi selline tõlgendamine selle mõttest ja eesmärgist, milleks on töötajate kaitse ettevõtte omaniku muutumisel, eelkõige töötajate õiguste säilimise tagamine.</TXT></NP><?PAGE NO="I-2421"?><NP><NO.P>19</NO.P><TXT>Kostja ja Saksamaa valitsus seevastu väidavad, et kohaldada tuleb vaid ülemineku hetkel kehtivat kollektiivlepingut. Vastasel juhul, st juhul kui tööandja suhtes, kes läbirääkimistel ei osalenud, kohaldataks pärast ülemineku kuupäeva jõustunud kollektiivlepinguid, rikutaks sellega tööandja vabadust lepinguid sõlmida ja see võrduks sundvõõrandamisega. Lisaks on oluline arvestada ühinemisvabaduse põhimõtet, mis hõlmab tööandja õigust mitte kuuluda tootmisharu ühingusse või liitu. Direktiivi eesmärgist ja artikli 3 lõike 1 sõnastusest järeldub, et omandajale lähevad üle vaid need võõrandaja õigused ja kohustused, mis tulenevad ülemineku toimumise kuupäeval kehtivast töölepingust.</TXT></NP><NP><NO.P>20</NO.P><TXT>Euroopa Ühenduste Komisjon väidab, et direktiivi artikli 3 lõige 2, mille eesmärk on kaitsta töötajate kollektiivselt omandatud õigusi ning millega pannakse tööandjale kohustus jätkata kollektiivlepinguga hõlmatud töösuhteid, näeb ette kaks käesolevas asjas kohaldatavat nõuet.</TXT></NP><NP><NO.P>21</NO.P><TXT>Esiteks, vastavalt <QUOT.START ID="QS0011" REF.END="QE0011" CODE="201E"/>võrdväärsusklauslile<QUOT.END ID="QE0011" REF.START="QS0011" CODE="201D"/>, mis muudab võõrandaja poolt sõlmitud kollektiivlepingud kohaldatavaks töölepingute suhtes, kehtib omandaja kohustus maksta hagejale jätkuvalt palka, milles võõrandaja oli individuaalselt kokku leppinud, ning tol ajal kollektiivlepingus ette nähtud lisatasusid, üksnes selle kollektiivlepingu <QUOT.START ID="QS0012" REF.END="QE0012" CODE="201E"/>lõpetamiseni või kehtivuse lõppemiseni<QUOT.END ID="QE0012" REF.START="QS0012" CODE="201D"/>. Komisjon leiab, et <DATE ISO="20020523">23. mail 2002</DATE> sõlmitud uus kollektiivleping, mis jõustus <DATE ISO="20030601">1. juunil 2003</DATE>, asendab kollektiivlepingut, mis kehtis omandaja suhtes seonduvalt üleminekuga, nii et omandaja suhtes see leping alates <DATE ISO="20030601">1. juunist 2003</DATE> enam ei kehti.</TXT></NP><NP><NO.P>22</NO.P><TXT>Teiseks, kuna õigus piirata direktiivi artikli 3 lõike 2 teises lõigus ette nähtud töötingimuste säilitamise perioodi võeti Saksa õigusesse üle BGB § 613a lõike 1 teise lausega, oli ka kostjal õigus vabaneda kohustusest järgida kollektiivlepingut veel enne selle kehtivuse lõppemist, st ühe aasta möödumisel ülemineku toimumisest.</TXT></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="I-2422"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Euroopa Kohtu vastus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>23</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb meenutada, et üldiselt iseloomustab lepinguid lepinguvabaduse põhimõte, mille kohaselt on lepingupooled vabad otsustama, kas astuda lepingulistesse suhetesse või mitte. Selle põhimõtte kohaselt ja sellises olukorras nagu käesoleval juhul põhikohtuasjas, kus kostja ühessegi tööandjate ühingusse ei kuulu ega ole seotud ühegi kollektiivlepinguga, sellisest kollektiivlepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi tema suhtes põhimõtteliselt ei kohaldata. Vastasel korral, nagu kohtujurist on oma ettepaneku punktis 52 märkinud, rikutaks põhimõtet, mille kohaselt ei saa lepingutega kolmandatele isikutele kohustusi panna.</TXT></NP><NP><NO.P>24</NO.P><TXT>Sellegipoolest võib eespool nimetatud põhimõtte tingimusteta kohaldamine ettevõtte ülemineku korral, arvestades ülemineku tagajärgi töösuhetele, tuua kaasa töötaja nende õiguste eiramise, mis olid talle tagatud töölepingu ja selle kollektiivlepinguga, mille pooleks oli ettevõtte võõrandanud tööandja, kuid mitte selle ettevõtte omandanud tööandja. Sel põhjusel on ühenduse seadusandja otsustanud tagada töötajatele ettevõtte ülemineku korral spetsiaalse kaitse, mille eesmärk on ennetada olukorda, kus eelnimetatud põhimõtte kohaldamisega võidakse eirata töötajate õigusi.</TXT></NP><NP><NO.P>25</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et direktiivi eesmärk on tagada töötajate õiguste kaitse tööandja muutumise korral, võimaldades neil jääda tööle uue tööandja teenistusse samadel tingimustel, mis olid kokku lepitud võõrandajaga (vt muu hulgas <DATE ISO="19880210">10. veebruari 1988</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="324/86" YEAR="1988" PAGE.ECR="739">324/89: Daddy's Dance Hall, EKL 1988, lk 739, punkt 9</REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="19910725">25. juuli 1991</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-362/89" YEAR="1991" PAGE.ECR="I-4105">C-362/89: D'Urso jt, EKL 1991, lk I-4105, punkt 9</REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="19981112">12. novembri 1998</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-399/96" YEAR="1998" PAGE.ECR="I-6965">C-399/96: Europièces, EKL 1998, lk I-6965, punkt 37</REF.DOC.ECR>).</TXT></NP><NP><NO.P>26</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktikast nähtub ka see, et direktiivis sätestatud eeskirju tuleb käsitleda imperatiivsetena selles mõttes, et neist ei tohi teha erandeid, mis on<?PAGE NO="I-2423"?> töötajatele ebasoodsamad (vt eespool viidatud otsus Martin jt, punkt 39). Siit järeldub, et töölepingud ja -suhted, mis eksisteerivad võõrandaja ja üleantava ettevõttega seotud töötajate vahel ettevõtte ülemineku kuupäeval, lähevad võõrandajalt omandajale koos ettevõtte üleminekuga automaatselt üle (vt eespool viidatud otsused D'Urso jt, punkt 20, ja <DATE ISO="19961114">14. novembri 1996</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-305/94" YEAR="1996" PAGE.ECR="I-5927">C-305/94: Rotsart de Hertaing, EKL 1996, lk I-5927, punkt 18</REF.DOC.ECR>).</TXT></NP><NP><NO.P>27</NO.P><TXT>Käesoleval juhul on põhikohtuasja hageja töölepingus palga küsimuses viidatud kollektiivlepingule. Töölepingu seda sätet on käsitletud direktiivi artikli 3 lõikes 1. Seega, direktiivi kohaselt lähevad õigused ja kohustused, mis tulenevad kollektiivlepingust, millele viidatakse töölepingus, automaatselt üle uuele omanikule, seda isegi juhul, kui — nagu põhikohtuasjas — uus omanik ei ole kollektiivlepinguga seotud. Seega laienevad kollektiivlepingust tulenevad õigused ja kohustused pärast ettevõtte üleminekut ka uuele omanikule.</TXT></NP><NP><NO.P>28</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 3 lõike 1 tõlgenduse kohaselt ei saa kollektiivlepingule viitava punkti kohaldamisala olla laiem selle kollektiivlepingu enda kohaldamisalast. Järelikult tuleb arvestada direktiivi artikli 3 lõiget 2, mis näeb ette piirangud selle kollektiivlepingu kohaldamisele, millele töölepingus on viidatud.</TXT></NP><NP><NO.P>29</NO.P><TXT>Esiteks kehtivad kollektiivlepinguga sätestatud töötingimused üksnes kollektiivlepingu lõpetamise või selle kehtivuse lõppemiseni, või mõne muu kollektiivlepingu jõustumiseni või kohaldamiseni. Seega ei nähtu direktiivi sõnastusest, et ühenduse seadusandja oleks mõelnud, et omandaja suhtes kehtivad muud kollektiivlepingud peale ülemineku toimumise ajal kehtinu, ning et järelikult tuleb töötingimusi seoses uue, pärast üleminekut sõlmitud kollektiivlepingu kohaldamisega hiljem muuta. Pealegi on seesugune hinnang kooskõlas direktiivi eesmärgiga, milleks on töötajate<?PAGE NO="I-2424"?> nende õiguste ja kohustuste kaitsmine, mis kehtisid ülemineku toimumise ajal. Direktiivi eesmärgina ei olnud mõeldud ootuste ning kollektiivlepingutesse edaspidi tehtavatest muudatustest tulenevate võimalike soodustuste kaitse.</TXT></NP><NP><NO.P>30</NO.P><TXT>Teiseks võivad liikmesriigid piirata kollektiivlepingust tulenevate töötingimuste tagamise perioodi, kuid see periood ei tohi olla lühem kui aasta. Viimati nimetatud piiritlemisvõimalus on teatud mõttes alternatiiv, kuna seda saab kasutada juhul, kui ühe aasta jooksul pärast ülemineku toimumist ei ole realiseerunud ühtegi eespool nimetatud olukorda, st olemasolevat kollektiivlepingut pole lõpetatud või kollektiivleping pole kehtivust kaotanud ning selle aja jooksul pole jõustunud ega kohaldama hakatud uut kollektiivlepingut.</TXT></NP><NP><NO.P>31</NO.P><TXT>Kuigi direktiivi eesmärgi kohaselt tuleb kaitsta nende töötajate huve, keda üleminek puudutab, ei või sellegipoolest jätta tähelepanuta omandaja huve, kes peab olema suuteline läbi viima tegevuse jätkamiseks vajalikke kohandusi ja muudatusi.</TXT></NP><NP><NO.P>32</NO.P><TXT>Sellega seonduvalt tuleb meenutada, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb direktiivi sätete tõlgendamisel võtta arvesse ühenduse õiguskorra ühtsuse põhimõtet, mille kohaselt tuleb ühenduse teiseseid õigusakte tõlgendada lähtudes ühenduse õiguse üldpõhimõtetest (vt selle kohta <DATE ISO="20040401">1. aprilli 2004</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-1/02" YEAR="2004" PAGE.ECR="I-3219">C-1/02: Borgmann, EKL 2004, lk I-3219, punkt 30</REF.DOC.ECR>).</TXT></NP><NP><NO.P>33</NO.P><TXT>Tuleb meenutada, et ühinemisvabadus, mis hõlmab ka õigust mitte kuuluda ametiühingusse (vt selle kohta Euroopa Inimõiguste Kohtu <DATE ISO="20030630">30. juuni 2003</DATE>. aasta otsus kohtuasjas Sigurjónsson vs. Island, A seeria, nr 264, p 35, ja <DATE ISO="19960425">25. aprilli 1996</DATE>. aasta otsus kohtuasjas Gustafsson vs. Rootsi, Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid, 1996-11, lk 637, p 45), on tagatud <DATE ISO="19501104">4. novembril 1950</DATE> Roomas allakirjutatud Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 11 ning kuulub põhiõiguste hulka, mida Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt kaitseb<?PAGE NO="I-2425"?> ühenduse õiguskord (<DATE ISO="19951215">15. detsembri 1995</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-415/93" YEAR="1995" PAGE.ECR="I-4921">C-415/93: Bosman, EKL 1995, lk I-4921, punkt 79</REF.DOC.ECR>), mida on kinnitatud EL artikli 6 lõikes 2 (vt <DATE ISO="20010306">6. märtsi 2001</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-274/99 P" YEAR="2001" PAGE.ECR="I-1611">C-274/99: Connolly <HT TYPE="ITALIC">vs.</HT> komisjon, EKL 2001, lk I-1611</REF.DOC.ECR>).</TXT></NP><NP><NO.P>34</NO.P><TXT>Kui kohaldada käesoleva kohtuotsuse punktis 18 nimetatud lepingupunkti <QUOT.START ID="QS0013" REF.END="QE0013" CODE="201E"/>dünaamilist<QUOT.END ID="QE0013" REF.START="QS0013" CODE="201D"/> tõlgendamist, mida hageja toetab, tähendaks see seda, et kollektiivlepingu pooleks mitte oleva omandaja suhtes kohaldataks edaspidi sõlmitavaid kollektiivlepinguid ning seeläbi võidaks rikkuda tema põhiõigust mitte kuuluda ühingusse.</TXT></NP><NP><NO.P>35</NO.P><TXT>Seevastu kõnealuse sätte <QUOT.START ID="QS0014" REF.END="QE0014" CODE="201E"/>staatiline<QUOT.END ID="QE0014" REF.START="QS0014" CODE="201D"/> tõlgendamine, mida toetavad põhikohtuasja kostja ja Saksamaa valitsus, võimaldab vältida olukorda, kus ettevõtte omandaja, kes ei ole kollektiivlepingu pool, oleks seotud kollektiivlepingu hilisemate muudatustega. Seeläbi on tema õigus ühingutega mitte liituda täielikult tagatud.</TXT></NP><NP><NO.P>36</NO.P><TXT>Neil asjaoludel ei saa hageja väita, et individuaalses töölepingus sisalduv punkt, milles viidatakse teatud sektori kollektiivlepingutele, on igal juhul olemuselt <QUOT.START ID="QS0015" REF.END="QE0015" CODE="201E"/>dünaamiline<QUOT.END ID="QE0015" REF.START="QS0015" CODE="201D"/> ning et sellega on direktiivi artikli 3 lõike 1 kohaselt viidatud ka neile kollektiivlepingutele, mis on sõlmitud pärast ettevõtte ülemineku kuupäeva.</TXT></NP><NP><NO.P>37</NO.P><TXT>Eeltoodust järeldub, et esimesele küsimusele tuleb vastata, et direktiivi artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui juhtudel, mil töölepingus viidatakse võõrandaja jaoks siduvale kollektiivlepingule, ei ole omandaja, kes ei ole selle kollektiivlepingu pool, seotud pärast ettevõtte üleminekut sõlmitud hilisemate kollektiivlepingutega.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="I-2426"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Teine küsimus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>38</NO.P><TXT>Arvestades vastust esimesele küsimusele, ei ole teisele küsimusele vaja vastata.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Kohtukulud</P></TI></TITLE><NP><NO.P>39</NO.P><TXT>Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, v.a poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO><P>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:</P></INTRO><P>Nõukogu <DATE ISO="19770214">14. veebruari 1977</DATE>. aasta direktiivi 77/187/EMÜ äriühingute, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui juhtudel, mil töölepingus viidatakse võõrandaja jaoks siduvale kollektiivlepingule, ei ole omandaja, kes ei ole selle kollektiivlepingu pool, seotud pärast ettevõtte üleminekut sõlmitud hilisemate kollektiivlepingutega.</P></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><P>Allkirjad</P></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>