–

Profit Europe NV, esindaja: advocaat P. Diaz Gavier,

–

Gosselin Forwarding Services NV, esindaja: advocaat A. Poelmans,

–

Belgia valitsus, esindajad: S. Baeyens, J.‑C. Halleux ja C. Pochet,

–

Hispaania valitsus, esindaja: J. Rodríguez de la Rúa Puig,

–

Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato G. Rocchitta,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: P.‑J. Loewenthal ja G. Luengo,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada komisjoni 14. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1071/2012, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärit tempermalmist valatud keermestatud toruliitmike impordi suhtes (ELT 2012, L 318, lk 10; edaspidi „ajutine määrus“), ja nõukogu 13. mai 2013. aasta rakendusmäärust (EL) nr 430/2013, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärit tempermalmist valatud keermestatud toruliitmike impordi suhtes, nõutakse lõplikult sisse sellise impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning lõpetatakse menetlus Indoneesia suhtes (ELT 2013, L 129, lk 1; edaspidi „lõplik määrus“) (edaspidi koos „dumpinguvastased määrused“).

2

Taotlus on esitatud ühelt poolt Openbaar Ministerie (riigiprokuratuur, Belgia) ja Federale Overheidsdienst Financiëni (föderaalne rahandusministeerium, Belgia) ning teiselt poolt Profit Europe NV ja Gosselin Forwarding Services NV (varem Crosstainer NV) (edaspidi „Gosselin“) vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab eelkõige nende äriühingute kriminaalvastutust mitme tollieeskirjade rikkumise eest, mis väidetavalt pandi toime Hiinast pärit keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmike importimisel.

Õiguslik raamistik

Liidu õigusnormid tariifse klassifitseerimise kohta

Ühenduse tolliseadustik

3

Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT 1992, L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307), (edaspidi „ühenduse tolliseadustik“) artikli 20 lõigetes 1–3 ja 6 oli sätestatud:

4

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrusega (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT 2013, L 269, lk 1 ja parandused ELT 2013, L 287, lk 90 ning ELT 2018, L 173, lk 35), mis jõustus selle määruse artikli 287 alusel 30. oktoobril 2013, tunnistati ühenduse tolliseadustik kehtetuks. Suur osa selle määruse sätetest, eelkõige artikkel 57, mis vastab sisuliselt ühenduse tolliseadustiku artiklile 20, jõustusid selle määruse artikli 288 lõike 2 alusel siiski alles alates 1. maist 2016.

KN

5

Euroopa Liitu imporditud kauba tariifset klassifitseerimist reguleerib nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT 1987, L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas (muudetud komisjoni 4. oktoobri 2013. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 1001/2013 (ELT 2013, L 290, lk 1)) olev kombineeritud nomenklatuur (edaspidi „KN“).

6

KN tugineb kaupade kirjeldamise ja kodeerimise ülemaailmsele harmoneeritud süsteemile, mille töötas välja Tollikoostöö Nõukogu, nüüd Maailma Tolliorganisatsioon (WCO), ning mis jõustati 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise konventsiooniga. Konventsioon kiideti koos selle 24. juuni 1986. aasta muutmisprotokolliga Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT 1987, L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288). Määruse nr 2658/87 artikli 3 lõike 1 kohaselt on KNi üle võetud kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi rubriigid ja kuuekohalised alamrubriigid; ainult seitsmes ja kaheksas number tähistavad KNi enda alamrubriike.

7

KNi XV jaotis „Mitteväärismetallid ja nendest valmistatud tooted“ hõlmab KNi kaubagruppe 72–83. Kaubagrupp 73 „Raud- ja terastooted“ hõlmab KNi rubriike 7301–7326.

8

Rubriik 7307 on üles ehitatud järgmiselt:

9

Määruse nr 2658/87, mida on muudetud nõukogu 31. jaanuari 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 254/2000 (EÜT 2000, L 28, lk 16; ELT eriväljaanne 02/09, lk 357) (edaspidi „määrus nr 2658/87“), artikli 9 lõike 1 kohaselt võtab komisjon vastu Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused (edaspidi „KNi selgitavad märkused“).

10

KNi selgitavates märkustes, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas 6. mail 2011 (ELT 2011, C 137, lk 1), on alamrubriikide 7307 11 10 ja 7307 11 90 kohta märgitud järgmist:

11

Selgitav märkus KNi alamrubriigi 7307 19 10 kohta on järgmine:

12

Pärast 12. juuli 2018. aasta kohtuotsust Profit Europe (C‑397/17 ja C‑398/17, EU:C:2018:564) kustutati Euroopa Liidu Teatajas 4. jaanuaril 2019 avaldatud KNi selgitavate märkustega (ELT 2019, C 2, lk 2) esiteks alamrubriigi 7307 19 10 selgitava märkuse kolmas lõik. Teiseks lisati uus selgitav märkus alamrubriigi 7307 19 90 kohta, täpsustades, et see alamrubriik hõlmab edaspidi keragrafiitmalmist liitmikke.

Euroopa ühenduste integreeritud tariif

13

Määruse nr 2658/87 artikkel 2 sätestab:

14

Selle määruse artiklis 2 ette nähtud liidu meetmete hulgas on II lisa punktis 5 muu hulgas nimetatud dumpinguvastaseid tollimakse.

15

TARICi kood 7307 19 10 10 oli kohaldatav tempermalmist valatud keermestatud toruliitmike suhtes.

Dumpinguvastased määrused

Alusmäärus

16

Euroopa Liidu dumpinguvastaste meetmete kohaldamist puudutavad normid, mis kehtisid põhikohtuasja asjaolude toimumise ajal, sisalduvad nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT 2009, L 343, lk 51; edaspidi „alusmäärus“).

17

Alusmääruse artikli 1 „Põhimõtted“ lõigetes 1, 2 ja 4 on sätestatud:

18

Selle määruse artikli 9 lõige 4 on sõnastatud järgmiselt:

19

Alusmääruse artikli 14 „Üldsätted“ lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:

Ajutine määrus

20

Ajutise määruse B osas, mis käsitleb vaatlusalust toodet ja samasugust toodet, on pealkirja „Vaatlusalune toode“ all põhjenduses 16 märgitud:

21

Samas B osas on pealkirja „Samasugune toode“ all põhjenduses 28 märgitud:

22

Nimetatud määruse artikli 1 lõige 1 näeb ette:

Lõplik määrus

23

Lõpliku määruse põhjendus 13 on sõnastatud järgmiselt:

24

Lõpliku määruse esialgse versiooni artikli 1 lõikes 1 oli sätestatud:

Rakendusmäärus (EL) 2019/262

25

Komisjoni 14. veebruari 2019. aasta rakendusmääruse (EL) 2019/262, millega muudetakse nõukogu rakendusmäärust nr 430/2013, (ELT 2019, L 44, lk 6) põhjendustes 2–5 on märgitud:

26

Rakendusmääruse 2019/262 artikkel 1 sätestab:

27

Rakendusmäärus 2019/262 jõustus artikli 2 kohaselt 16. veebruaril 2019.

28

TARICi rubriiki 7307 lisati uus kood 7307 19 90 10, mis hõlmab keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmikke. See kood tunnistati hiljem siiski kehtetuks.

Rakendusmäärus (EL) 2019/1259

29

Komisjoni 24. juuli 2019. aasta rakendusmääruse (EL) 2019/1259, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist ja Taist pärit tempermalmist ja keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmike impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT 2019, L 197, lk 2), põhjendus 7 näeb ette:

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

30

Belgia äriühingut Profit Europe, kes impordib keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmikke, ja Belgia äriühingut Gosselin, kes osutab tollideklaratsiooni esitamise teenuseid, süüdistatakse mitmes tollieeskirjade rikkumises Hiinast selliste toruliitmike importimise käigus.

31

Eelkõige süüdistatakse neid selles, et ajavahemikul 19. novembrist 2012 kuni 30. juunini 2015 hoidsid nad kõrvale tollimaksu tasumisest summas 651 954,11 eurot teatavalt impordilt Hiinast, deklareerides kõnealused toruliitmikud vale tariifikoodi ja nimetuse all.

32

Profit Europe’i impordideklaratsioonide kohta märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus kõigepealt, et kuni 19. novembrini 2012 deklareeriti kõik asjaomased keragrafiitmalmist toruliitmikud alati tempermalmist valmistatuna (KNi alamrubriik 7307 19 10). Seejärel deklareeriti ajavahemikus 19. detsembrist 2012 kuni 27. oktoobrini 2014 sellised liitmikud 71 korral KNi alamrubriiki 7307 19 10, mis hõlmab tempermalmist liitmikke, ning kaheksal korral alamrubriiki 7307 11 10, mis hõlmab survestatud süsteemides kasutatavaid mittetempermalmist toruliitmikke. Lõpuks deklareerisid Profit Europe ja Gosselin alates 28. oktoobrist 2014 kõnealused toruliitmikud alati üksnes alamrubriiki 7307 11 10 kuuluvana.

33

Rakendusmääruses (EL) nr 430/2013 oli neid tooteid kirjeldatud kui „praegu CN-koodi ex 7307 19 10 alla (TARICi kood 7307 19 10 10) kuuluvad“, mille suhtes kehtis Hiinast pärit toodete puhul väärtuseline dumpinguvastane tollimaks 57,8% ja Taist pärit toodete puhul väärtuseline dumpinguvastane tollimaks 15,5%.

34

Lisaks täpsustab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et dumpinguvastase tollimaksu kohaldamise perioodil deklareeriti, et kõik toruliitmikud ja lisatarvikud on keermestamata, samas kui kuus imporditud tooteliiki oli tegelikult keermestatud ja seetõttu kehtis nende suhtes dumpinguvastane tollimaks.

35

Profit Europe esitas 2014. aasta märtsis Centrale Administratie der Douane en Accijnzenile (Belgia tolli- ja aktsiisi keskamet) (edaspidi „tolliamet“) mitu siduva tariifiinformatsiooni taotlust põhikohtuasjas käsitletavate keragrafiitmalmist toruliitmike tariifse klassifitseerimise kohta.

36

Tolliamet väljastas 14. märtsil 2014 kuus siduvat tariifiinformatsiooni, milles oli nimetatud tariifikood 7307 11 11 00 (mittetempermalmist valatud keermestatud toruliitmikud).

37

Tolliamet väljastas 30. märtsi 2015. aasta otsusega 20 siduvat tariifiinformatsiooni, märkides tariifikoodi 7307 19 10 00 (tempermalmist valatud keermestatud toruliitmikud) või tariifikoodi 7307 19 10 90 (tempermalmist valatud keermestamata toruliitmikud).

38

Tolliamet tühistas 9. aprilli 2015. aasta otsusega 14. märtsil 2014 väljastatud siduvad tariifiinformatsioonid ja klassifitseeris vaatlusalused tooted KNi alamrubriiki 7307 19 10, märkides õigeks tariifikoodiks 7307 19 10 ja õigeks TARICi koodiks 7307 19 10 90 („tempermalmist valatud keermestamata toruliitmikud“).

39

Nendes kahes otsuses on viidatud KNi selgitavale märkusele rubriigi 7307 19 10 kohta, milles on märgitud, et mõiste „tempermalm“ hõlmab ka keragrafiitmalmi, ning tolliseadustiku komitee 30. septembrist 3. oktoobrini 2014 toimunud 140. koosoleku järeldustele, mis sisuliselt kinnitavad selle mõiste laia tõlgendust.

40

Kuna Profit Europe’i vaided nende otsuste peale jäeti rahuldamata, esitas ta 10. mail 2016 Nederlandstalige rechtbank van eerste aanleg Brusselile (Brüsseli hollandikeelne esimese astme kohus, Belgia) mõlema otsuse peale kaebuse.

41

Lisaks sellele alustati rechtbank van eerste aanleg Antwerpen, afdeling Antwerpenis (Antwerpeni esimese astme kohus, Antwerpeni kohtumaja, Belgia) 24. veebruaril 2017 Profit Europe’i ja Gosselini suhtes kriminaalmenetlust eelkõige seoses vale tariifikoodi ja nimetuse all deklareerimisega.

42

Poolelioleva menetluse ajal esitas Nederlandstalige rechtbank van eerste aanleg Brussel (Brüsseli hollandikeelne esimese astme kohus) kahe 16. juuni 2017. aasta otsusega Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse kahes kohtuasjas, milles tehti 12. juuli 2018. aasta kohtuotsus Profit Europe (C‑397/17 ja C‑398/17, EU:C:2018:564).

43

Selles kohtuotsuses leidis Euroopa Kohus, et keragrafiitmalmist valatud toruliitmikud tuleb klassifitseerida KNi jääkrubriiki 7307 19 90 („muud malmist, rauast või terasest valatud toruliitmikud“), mis tähendab sisuliselt, et nii Profit Europe’i pakutud kui ka Belgia riigi kohaldatud klassifikatsioon oli vale.

44

Pärast 12. juuli 2018. aasta kohtuotsust Profit Europe (C‑397/17 ja C‑398/17, EU:C:2018:564) esitati mõlemas rechtbank van eerste aanleg Brusselis (Brüsseli esimese astme kohus) pooleliolevas kohtuasjas ühine seisukoht, mille kohaselt Belgia riik ei toeta enam oma seisukohta nendes menetlustes, ja mõlemal juhul on Profit Europe’ile määratud menetlushüvitis.

45

Seevastu rechtbank van eerste aanleg Antwerpen, afdeling Antwerpen (Antwerpeni esimese astme kohus, Antwerpeni kohtumaja, Belgia) mõistis 28. märtsi 2019. aasta otsusega esiteks Profit Europe’i ja Gosselini õigeks seoses nende faktiliste asjaoludega, mis tulenesid vale tariifikoodi ja nimetusega deklareerimisest, ning teiseks tunnistas tolli maksunõude vastuvõetavaks, kuid põhjendamatuks.

46

Prokuratuur ja föderaalne rahandusministeerium esitasid 16. aprillil 2019 selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse hof van beroep te Antwerpenile (Antwerpeni apellatsioonikohus, Belgia).

47

See kohus märgib esiteks, et pärast Euroopa Kohtu 12. juuli 2018. aasta kohtuotsust Profit Europe (C‑397/17 ja C‑398/17, EU:C:2018:564) muudeti KNi alamrubriiki 7307 19 10 käsitlevat KNi selgitavat märkust ja jäeti sellest välja keragrafiitmalmist liitmikud. Lisaks näeb selgitav märkus alamrubriigi 7307 19 90 kohta ette, et see hõlmab nüüd ka keragrafiitmalmist liitmikke.

48

Teiseks märgib ta, et lõpliku määruse artikli 1 lõiget 1 muudeti rakendusmäärusega 2019/262 nii, et asjaomane import hõlmab nüüd „tempermalmist ja keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmi[kke] […], mis praegu kuuluvad CN‑koodi ex 7307 19 10 (TARICi kood 7307191010) ja ex 7307 19 90 (TARICi kood 7307199010) alla“.

49

Seetõttu on eelotsusetaotluse esitanud kohtul küsimus, kuidas sellest kohtuotsusest tulenevad järeldused tollimaksu kohta suhestuvad enne lõpliku määruse muutmist 2019. aastal kehtinud ajutise ja lõpliku määruse tõlgendamisega dumpinguvastase tollimaksu valdkonnas. Kuna Euroopa Kohus on otsustanud, et keragrafiitmalm ei kuulu KNi alamrubriiki 7307 19 10, tekib küsimus, kas asjaomaseid määrusi, mis sõnaselgelt näevad ette selle alamrubriigi, võib sellest hoolimata kohaldada keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmike impordile.

50

Neil asjaoludel otsustas hof van beroep te Antwerpen (Antwerpeni apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

Eelotsuse küsimuse analüüs

51

Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas ajutist määrust ja lõplikku määrust redaktsioonis, mis kehtis enne rakendusmäärusega 2019/262 tehtud muudatusi, tuleb tõlgendada nii, et nende määrustega kehtestatud ajutist ja lõplikku dumpinguvastast tollimaksu tuleb kohaldada Hiinast pärit, keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmike suhtes.

52

Kõigepealt tuleb meenutada, et vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 1 kehtestatakse dumpinguvastased tollimaksud määrusega ja neid nõuavad sisse liikmesriigid sellises vormis ja ulatuses ning nende kriteeriumide alusel, nagu määruses on sätestatud, muudest impordi suhtes kehtivatest tollimaksudest, maksudest ja tasudest sõltumatult.

53

Lisaks tuleneb eelkõige alusmääruse artiklist 1 ja artikli 9 lõikest 4, et dumpinguvastased meetmed võidakse kehtestada vaid nende toodete suhtes, millega seoses on läbi viidud dumpinguvastane uurimine, kui on kindlaks tehtud, et kõnealused tooted on liitu eksporditud madalama hinnaga kui dumpinguvastase uurimise all olevate samasuguste toodete hind (18. aprilli 2013. aasta kohtuotsus Steinel Vertrieb, C‑595/11, EU:C:2013:251, punkt 38).

54

Vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 2 peab ajutise või lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestav määrus sisaldama muu hulgas toote kirjeldust.

55

Lisaks on dumpinguvastase määruse põhjendavas osas nende toodete kindlaksmääramiseks, mille suhtes sellise määrusega kehtestatakse dumpinguvastane tollimaks, neid tooteid kirjeldatud KNi tariifistiku selle alamrubriigi alusel, kuhu need tooted kuuluvad. Samas ei ole selline viide siiski alati piisav, et võimaldada dumpinguvastase määrusega hõlmatud tooteid täpselt kindlaks määrata, kuna alamrubriikide sõnastus ei pruugi olla piisavalt täpne. Seetõttu on maksustatavaid tooteid dumpinguvastase määruse kirjeldavas osas kirjeldatud täiendavate eristuskriteeriumide abil. Vaid juhul, kui toode on klassifitseeritud dumpinguvastases määruses nimetatud KNi alamrubriiki ja sellel on samas ka kõik vaatlusaluse toote omadused – mida peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kontrollima –, on see toode maksustatav (18. aprilli 2013. aasta kohtuotsus Steinel Vertrieb, C‑595/11, EU:C:2013:251, punkt 31).

56

Siiski ei too toote võimalik klassifitseerimine konkreetsesse tariifirubriiki automaatselt kaasa selle toote dumpinguvastase tollimaksuga maksustamist (vt selle kohta 18. aprilli 2013. aasta kohtuotsus Steinel Vertrieb, C‑595/11, EU:C:2013:251, punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika).

57

Kui on tegemist uut liiki toodetega, tuleb seega lisaks kontrollida, kas neil toodetel on asjaomastes dumpinguvastastes määrustes käsitletud toodetega samad tehnilised ja füüsikalised omadused, samasugune peamine kasutusala ning sama hinna ja kvaliteedi suhe. Sellega seoses tuleks samuti hinnata nende toodete vastastikust asendatavust ja seda, kas need on konkureerivad tooted (vt selle kohta 18. aprilli 2013. aasta kohtuotsus Steinel Vertrieb, C‑595/11, EU:C:2013:251, punkt 44).

58

Nimelt ei ole alusmääruse eesmärgi ja ülesehitusega kooskõlas dumpinguvastase määruse tõlgendus, mille tagajärjel laieneks dumpinguvastaste meetmete kohaldamine uut liiki toodetele, millel on küll nendes määrustes ette nähtutega samad põhiomadused ja mis kuuluvad KNi samasse alamrubriiki, ent mis on erinevad tooted oma täiendavate omaduste tõttu, mida ei ole selles määruses täpsustatud (vt analoogia alusel 18. aprilli 2013. aasta kohtuotsus Steinel Vertrieb, C‑595/11, EU:C:2013:251, punkt 43, ja 15. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus Linas Agro, C‑117/19, EU:C:2020:833, punkt 46).

59

Lisaks tuleb põhikohtuasjas kõne all olevate ajutise ja lõpliku määruse kohaldamisala kindlakstegemiseks seoses nendes nimetatud toodetega märkida, et liidu õigusnormi tõlgendamisel tuleb arvesse võtta mitte ainult selle sõnastust, vaid ka konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osaks säte on (20. juuni 2019. aasta kohtuotsus ExxonMobil Production Deutschland, C‑682/17, EU:C:2019:518, punkt 71 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 12. septembri 2019. aasta kohtuotsus komisjon vs. Kolachi Raj Industrial, C‑709/17 P, EU:C:2019:717, punkt 82 ja seal viidatud kohtupraktika).

60

Mis puutub ajutise määruse ja lõpliku määruse sõnastusse põhikohtuasja asjaoludele kohaldatavas redaktsioonis, siis nähtub esiteks nii nende pealkirjadest kui ka artikli 1 lõikest 1, et need käsitlesid Hiinast ja Taist pärit tempermalmist valatud keermestatud toruliitmike importi. Nendes määrustes oli lisaks märgitud, et vaatlusalused tooted kuulusid tol ajal KNi alamrubriiki 7307 19 10 ja täpsemalt TARICi koodi 7307 19 10 10 alla, mis üksnes täiendab mainitud alamrubriiki, lisades sellele alajaotise vastavalt ühenduse tolliseadustiku artikli 20 lõike 6 punktile b ja määruse nr 2658/87 artikli 2 punktile a.

61

Teiseks oli ajutise määruse põhjenduses 28 sõnaselgelt täpsustatud, et keragrafiitmalmist keermestatud toruliitmikud kuuluvad selles määruses ette nähtud menetluse ja meetmete kohaldamisalasse, kuna neil on samad füüsikalised omadused kui uurimisalustel tempermalmist valatud toruliitmikel.

62

Seega olid keragrafiitmalmist keermestatud toruliitmikud nimetatud põhjenduses 28 määratud „sarnaseks tooteks“. See mõiste on alusmääruse artikli 1 lõikes 4 määratletud kui vaatlusaluse tootega identne, see tähendab täiesti sarnane toode, või sellise toote puudumisel muu toode, mis ei ole vaatlusaluse tootega küll täiesti sarnane, kuid on omadustelt väga sarnane.

63

Sellega seoses tuleb märkida, et erinevalt KNi alamrubriikidest 7307 11 10, 7307 19 10 ja 7307 19 90 oli ajutises määruses ette nähtud täiendav eristuskriteerium käesoleva kohtuotsuse punktis 55 viidatud kohtupraktika tähenduses, nimelt põhikohtuasjas käsitletavate toruliitmike keermestatus, mille tõttu kahest eri malmiliigist valmistatud toruliitmikel olid samad füüsikalised omadused, nagu nähtub ajutise määruse põhjendusest 28.

64

Lisaks on selge, et ajutise määruse ja lõpliku määruse vastuvõtmise ajal oli KNi alamrubriigi 7307 19 10 selgitavas märkuses täpsustatud, et mõiste „tempermalm“ hõlmab ka keragrafiitmalmi. Sellele järeldusele on samuti osutatud ajutise määruse põhjenduses 28. Lisaks on lõpliku määruse põhjenduses 13 kinnitatud ajutise määruse põhjenduses 28 esitatud järeldusi.

65

Järelikult tuleb tõdeda, et põhikohtuasjas kõne all olev ajutise määruse ja lõpliku määruse süsteem hõlmas algusest peale nii tempermalmist valatud keermestatud toruliitmike kui ka keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmike importi.

66

Seda järeldust kinnitavad nii nende dumpinguvastaste määruste kontekst kui ka eesmärgid.

67

Üldiselt tuleb märkida, et dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine on kaitsemeede ja kaitse dumpingust tuleneva ebaausa konkurentsi eest (vt selle kohta 3. oktoobri 2000. aasta kohtuotsus Industrie des Poudres Sphériques vs. nõukogu, C‑458/98 P, EU:C:2000:531, punkt 91).

68

Dumpinguvastaste meetmete funktsionaalne sõltumatus KNis ette nähtud tariifsest klassifikatsioonist ja TARICist koosnevast ühisest tollitariifistikust nähtub samuti alusmääruse artikli 14 lõike 1 teisest lausest, mille kohaselt nõutakse dumpinguvastast tollimaksu sisse muudest tavaliselt impordi suhtes kehtivatest tollimaksudest, maksudest ja tasudest sõltumatult.

69

Lisaks tuleneb see sõltumatus dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise menetluse erilisest olemusest kui väljaspool liitu asuvate ettevõtjate suhtes võetud kaubanduspoliitika meetmest.

70

Sellega seoses tuleb märkida, et dumpinguvastastes määrustes KNi ja TARICi asjakohastes alamrubriikides esitatud kirjeldusel on dumpinguvastaste meetmetega hõlmatud toote määratlemisel üksnes soovituslik tähendus.

71

Käesoleval juhul täpsustati seda dumpinguvastase menetluse algatamise teates (ELT 2012, C 44, lk 33), mille kohaselt „[v]äidetavalt dumpinguhinnaga müüdav toode on Hiina Rahvavabariigist, Taist ja Indoneesiast […] pärit uurimisalune toode, mida praegu klassifitseeritakse CN-koodi ex 7307 19 10 alla“, täpsustades siiski, et „[see kood] on esitatud ainult informatsiooniks“.

72

Sellega seoses nähtub nii selles teates kui ka ajutises ja lõplikus määruses kasutatud määrsõnast „praegu“, et liidu seadusandja nägi juba ette võimaluse, et tariifne klassifikatsioon muutub hiljem.

73

See on kooskõlas ka ühenduse tolliseadustiku artikli 20 lõigetega 1 ja 2, mis on põhikohtuasja asjaoludele kohaldatavad. Nimelt tuleneb sellest sättest esiteks, et tollivõla tekkimisel seaduse alusel tasumisele kuuluvad tollimaksud põhinevad liidu tollitariifil. Teiseks kohaldatakse muid liidu õigusaktidega ette nähtud meetmeid, mis reguleerivad konkreetseid kaubavahetusega seotud valdkondi, see tähendab tariifseid meetmeid, nagu dumpinguvastased tollimaksud, ainult „vajaduse korral“.

74

Selles kontekstis ei saa selline Euroopa Kohtu otsus nagu 12. juuli 2018. aasta kohtuotsus Profit Europe (C‑397/17 ja C‑398/17, EU:C:2018:564), mis puudutab üksnes dumpinguvastases määruses käsitletud toote tariifset klassifitseerimist, iseenesest mõjutada sellise määruse kohaldamisala.

75

Mis puutub rakendusmäärusesse 2019/262, millega pärast 12. juuli 2018. aasta kohtuotsust Profit Europe (C‑397/17 ja C‑398/17, EU:C:2018:564) muudeti lõplikku määrust, siis tuleb tõdeda, et selle rakendusmäärusega tehti lõpliku määruse sätetesse muudatused üksnes selleks, et ühtlustada viited KNi koodidele ja TARICi koodidele seoses KNi alamrubriikide 7307 11 10, 7307 19 10 ja 7307 19 90 õige tõlgendusega, mis esitati selles kohtuotsuses seoses toodetega, mis olid algusest peale hõlmatud dumpinguvastaste määrustega.

76

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et ajutist määrust ja lõplikku määrust redaktsioonis, mis kehtis enne rakendusmäärusega 2019/262 tehtud muudatusi, tuleb tõlgendada nii, et nende määrustega kehtestatud ajutist ja lõplikku dumpinguvastast tollimaksu tuleb kohaldada Hiinast pärit, keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmike suhtes.

Kohtukulud

77

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.