European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

C-seeria


C/2024/5342

2.9.2024

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(C/2024/5342)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Saale-Unstrut“

PDO-DE-A1275-AM02

Teate esitamise kuupäev: 3.6.2024

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Muudatuste kirjeldus

a)   Veini/viinamarjasaaduste kirjeldus ja analüütilised (seni tootespetsifikaadi punktis 2.1, edaspidi punktis 3.1) ja/või organoleptilised (seni tootespetsifikaadi punktis 2.2, edaspidi punktis 3.3) omadused.

Kaitstud päritolunimetuse „Saale-Unstrut“ minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on esitatud eraldi punktis 3.2. Oechsle kraad jäeti välja. Sisulisi muudatusi ei ole.

TÄIENDAMINE

Eri tooted on esitatud eelkõige organoleptiliste omaduste ja võimalike tootmisviiside konkreetse kirjeldusega.

TÄIENDAMINE

„Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Saale-Unstrut“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15,0 mahuprotsenti.“

b)   Piirkonna piiritlemine (varem tootespetsifikaadi punkt 3, edaspidi punkt 4)

Kaitstud päritolunimetusega „Saale-Unstrut“ hõlmatud piirkond on uuesti määratletud.

Loetletud on üksikomavalitsusüksused, sh piirkonnad ja piirkondade numbrid.

Lisatakse Saksi-Anhalti liidumaal asuvad piirkonnad: Kirchscheidungen, Weißenfels ja Wallhausen (Helme). Lisatakse järgmised Tüüringi liidumaal asuvad piirkonnad: Weimari maakonnas Bergsulza, Schmiedehausen, Sonnendorf, Weichau, Saale-Holzlandi piirkonnas Löberschutz ja Tümpling ning Saalfeld-Rudolstadti piirkonnas Uhlstädt.

TÄIENDAMINE

Täpne määratlus on näha kaartidelt, kus on maatükkide kaupa näidatud eespool nimetatud omavalitsusüksustes asuvad viinamarjaistandused. Kaarte saab vaadata aadressil www.ble.de/eu-qualitaetskennzeichen-wein.

Ümber on sõnastatud lõik, mille alusel võimaldatakse toota kaitstud päritolunimetusega „Saale-Unstrut“ hõlmatud tooteid. Algne sõnastus on järgmine:

„Kaitstud nimetusega „Saale-Unstrut“ kvaliteetvein (Qualitätswein), predikaatvein (Prädikatswein), määratletud piirkondades toodetud vahuvein (Sekt b.A.) ja määratletud piirkondades toodetud kvaliteetpoolvahuvein (Qualitätsperlwein b. A.) peab olema toodetud tootmispiirkonda kuuluval liidumaal või naaberliidumaal.“

Edaspidi sõnastatakse lõik järgmiselt:

„Kaitstud nimetusega „Saale-Unstrut“ tooted peavad olema toodetud Saale-Unstruti tootmispiirkonnas või Saksi-Anhalti, Tüüringi, Brandenburgi, Saksi, Baieri, Hesseni või Berliini liidumaal.“

c)   Veiniviinamarjasordid

Tootespetsifikaadi punktis 7 (edaspidi punkt 8) on loetletud järgmised viinamarjasordid.

Valge veini viinamarjasordid:

Auxerrois, Bacchus, Weißer Burgunder, Cabernet blanc, Chardonnay, Roter Elbling, Weißer Elbling, Faberrebe, Roter Gutedel, Weißer Gutedel, Helios, Hölder, Huxelrebe, Johanniter, Kerner, Kernling, Merzling, Morio Muskat, Muskat Ottonel, Müller-Thurgau, Muscaris, Gelber Muskateller, Roter Muskateller, Ortega, Phoenix, Rieslaner, Roter Riesling, Weißer Riesling, Ruländer, Saphira, Sauvignon Blanc, Scheurebe, Schönburger, Blauer Silvaner, Grüner Silvaner, Solaris, Roter Traminer, Grüner Veltliner, Villaris.

Punase veini viinamarjasordid:

Acolon, André, Cabernet Cortis, Cabernet Dorio, Cabernet Dorsa, Cabernet Jura, Cabernet Mitos, Cabertin, Domina, Dornfelder, Dunkelfelder, Blauer Frühburgunder, Blauer Limberger, Merlot, Müllerrebe, Pinotin, Blauer Portugieser, Regent, Rondo, Saint Laurent, Blauer Spätburgunder, Blauer Trollinger, Blauer Zweigelt.

MUUDATUS

Edaspidi asendatakse „Valge veini viinamarjasordid“ ning „Punase ja roosa veini viinamarjasordid“ järgmisega: „Valge veini viinamarjasordid“ ja „Punase veini viinamarjasordid“.

Lisatakse järgmised viinamarjasordid:

Heledad viinamarjasordid:

Rosé Chardonnay, Ehrenfelser, Irsay Oliver, Riesel, Sauvignac, Sauvitage, Souvignier Gris.

Tumedad viinamarjasordid:

Cabaret Noir, Satin Noir

d)   Kaitstud päritolunimetust / kaitstud geograafilist tähist haldava organisatsiooni nõuded, mida kohaldatakse liidu või liikmesriigi õigusaktide alusel

Liidu või liikmesriigi õigusaktide alusel kohaldatavad nõuded

Tootespetsifikaadi punktiga 9 (edaspidi punkt 10) on ette nähtud täiendavad märgistusnõuded.

TÄIENDAMINE

Nimetuse kohustuslikke elemente võib kasutada vastavalt kohaldatavale seadusele.

Traditsioonilised nimetused „kvaliteetvein“, „predikaatvein“, „määratletud piirkondades toodetud kvaliteetvahuvein“, „määratletud piirkondades toodetud kvaliteetpoolvahuvein“ ja „veinimeistri vahuvein“ on seotud päritolunimetusega ja nendega võib asendada mõistet „kaitstud päritolunimetus“.

Viinamarjaistanduste registris on lisaks väiksemate geograafiliste üksuste jaoks heakskiidetud alade, suurte viinamarjaistanduste ja üksikviinamarjaistanduste ning avamaasüsteemide nimede loetelu. Selles registris näidatakse kohtade ja alade piirid katastritunnuste alusel (piirkond, avamaa, avamaasüsteem, maatükk). Seda haldab Saksi-Anhalti liidumaa lõunapiirkonna põllumajandusliku avamaa ümberkorralduse ja metsanduse amet. Tüüringi liidumaal haldab seda samuti Saksi-Anhalti liidumaa lõunapiirkonna põllumajandusliku avamaa ümberkorralduse ja metsanduse amet. Brandenburgi liidumaal haldab seda põllumajandus-, keskkonna- ja kliimaministeerium. Viinamarjaistanduste registri loomine ja haldamine põhineb järgmistel õiguslikel alustel:

—

veiniseaduse § 23 lõiked 3 ja 4 – veinimääruse § 29;

—

13. detsembri 2011. aasta veiniõigusaktide rakendusmäärus (WeinR-DVO LSA);

—

viinamarjaistanduste registri loomine ja haldamine - § 10;

—

30. septembri 2016. aasta määrus veiniõigusaktide rakendamise kohta Brandenburgi liidumaal (WeinRDV-Brandenburg)

—

geograafiliste tähiste registreerimine viinamarjaistanduste registris – § 8,

—

17. aprilli 2012. aasta Tüüringi liidumaa määrus veiniõigusaktide rakendamise ja veiniõiguse valdkonnas lubade üleandmise kohta (ThürWeinVO-Thür)

—

viinamarjaistanduste registri loomine ja haldamine – § 10.

Väikese geograafilise üksuse piire võib muuta üksnes veiniseaduse paragrahvis 22g sätestatud pädeva organisatsiooni nõusolekul. Veiniseaduse paragrahvi 22g kohane pädev organisatsioon peab muudatustest teavitama föderaalset põllumajandus- ja toiduametit.

e)   Kontrolliasutus

Kontrolliasutuste (varem tootespetsifikaadi punkt 10, edaspidi punkt 11) kontaktandmeid ajakohastatakse punktis 11.1.

MUUDATUSED

Saksi-Anhalti liidumaa kontrolliasutuste suhtes tehti olemasolevate uute andmete põhjal järgmised muudatused:

—

eespool nimetatud liidumaa lõunapiirkonna põllumajanduse ja avamaa ümberkorraldamise ning metsandusameti e-posti aadress,

—

Burgenlandkreisi veterinaar- ja toidujärelevalve ameti telefoninumber ja aadress,

—

veterinaar- ja toidujärelevalve ameti aadress ja kontaktandmed,

—

veterinaarküsimuste ja toidujärelevalve ameti aadress ja kontaktandmed,

—

Saalekreisi piirkonna veterinaar- ja toidujärelevalveameti telefoninumber,

—

Salzlandkreisi piirkonna veterinaarküsimuste ja tarbijate tervisekaitseameti nimetus,

—

Saksi-Anhalti liidumaa tarbijakaitseameti e-posti aadress.

MUUDATUSED

Tüüringeni liidumaa kontrolliasutuste suhtes tehti olemasolevate uute andmete põhjal järgmised muudatused:

—

Erfurti õppe- ja katseisinstituudi nimetus ja kontaktandmed,

—

eespool nimetatud liidumaa lõunaosa põllumajanduse ja avamaa ümberkorraldamise ning metsandusameti e-posti aadress,

—

Tüüringi riikliku tarbijakaitseameti telefoninumber, e-posti aadress ja nimetus,

—

Jena-Saale-Holzlandi piirkonna veterinaar- ja toidujärelevalve sihtasutuse e-posti aadress.

MUUDATUSED

Brandenburgi liidumaa kontrolliasutuste suhtes tehti olemasolevate uute andmete põhjal järgmised muudatused:

—

põllumajandus-, keskkonna- ja kliimaministeeriumi e-posti aadress, faksi ja telefoninumber, aadress ja nimetus,

—

sotsiaal-, tervishoiu- ja integratsiooniministeeriumi e-posti aadress, faksi- ja telefoninumber, aadress ja nimetus,

—

Potsdam-Mittelmarki maakonnavalitsuse kontaktandmed,

—

riikliku tööohutuse, tarbijakaitse ja tervishoiu ameti (LAVG) uus sissekanne.

Seoses kontrolliasutuste ülesannetega (seni tootespetsifikaadi punkt 10.2 ja edaspidi punkt 11.2) on muudetud vastutust uute istutuslubade eest. See on üle antud föderaalsele põllumajandus- ja toiduametile (BLE).

Tootespetsifikaadi punktidest 11.2.2 ja 13.2.2 „Kvaliteetveini kontroll“ on välja jäetud järgmine lause: „Iga kvaliteetveini (Qualitätswein), määratletud piirkondades toodetud vahuveini (Sekt b. A.) ja määratletud piirkondades toodetud kvaliteetpoolvahuveini (Qualitätsperlwein b. A.) suhtes kohaldatakse kohustuslikku kontrolli.“

f)   Muud

TÄIENDAMINE

Lisatakse punkt 2 – Viinamarjasaaduste kategooriad

—

Vein

—

Kvaliteetvahuvein

—

Poolvahuvein

Redaktsioonilisi muudatusi tehakse ka kooskõlas ELi nõuetega. See hõlmab kõiki muudatusi, mis vastavad kohaldatavale õigusele. Selleks võib viidata kohaldatavale õigusele või asjakohase lõigu kustutada.

Osas „Seos piirkonnaga“ on kategooriate „poolvahuvein“ ja „kvaliteetvahuvein“ kirjeldusi selgitatud ja ümber sõnastatud.

Tootespetsifikaadi uues punktis 9 „Seos piirkonnaga“ täiendatakse tootespetsifikaadi punkti 9.1.1 „Maastik ja morfoloogia“.

TÄIENDAMINE

„Piki Ilmi jõge laiuvad viinamarjaistandused Weimari piirkonnast Bad Sulzani.“

TÄPSUSTUS

Tootespetsifikaadi lause kategooria „poolvahuvein“ kohta punktis 9.4.3 on ümber sõnastatud. Muudetav lause on järgmine: „Seda toodetakse kääritamise teel või sisetekkelise süsinikdioksiidi lisamisega.“ Ümbersõnastatud lause: „Seda toodetakse kääritamise teel, mille tulemuseks on sisetekkeline süsinikdioksiid.“

TÄPSUSTUS

Tootespetsifikaadi kategooriat „kvaliteetvahuvein“ käsitlevasse punkti 9.4.2 on lisatud esmane kääritamine. Seni tohtis kirjelduse kohaselt toota kvaliteetvahuveini üksnes põhivahuveini teisese kääritamise teel. Muudatusega laiendatakse võimalust toota kvaliteetvahuveini esmase kääritamisega.

Täiendatakse traditsioonilist nimetust „Classic“.

2.   Muudatuste põhjendus

a)   Veini(de) kirjeldus:

Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on loetletud eraldi punktis, et muuta tootespetsifikaat ülevaatlikumaks.

Organoleptilised kirjeldused on nüansirikkamad, et paremini kajastada tootmispiirkonna eripära.

Rikastamiseta toodetud veinide üldalkoholisisalduse kohta lisanduse tegemisel kasutatakse ELi määruse avaklauslit.

b)   Piirkonna piiritlemine

Kaitstud päritolunimetusega „Saale-Unstrut“ hõlmatud uus piiritletud ala (sh uued lisatavad piirkonnad) vastab ruumilise seose nõuetele ja kaitstud päritolunimetuse „Saale-Unstrut“ kaitseühingu nõuetes esitatud muudele asjakohastele kontrolliaspektidele. Nõuetes on järgitud kodukorras esitatud menetlust. Piirkonna piiritlemist käsitleva otsuse aluseks on viinamarjaistanduste hindamisleht, mis on kättesaadav kaitstud päritolunimetuse „Saale-Unstrut“ kaitseühingus. See hõlmab objektiivseid mõõtmisparameetreid, et hinnata asjaomase piirkonna sobivust viinamarjakasvatuseks, geograafilist asukohta ja viinamarjakasvatuse kujunemislugu.

Maatükkide eristamise kirjeldus ja esitusviis on kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

Kaitstud päritolunimetusega „Saale-Unstrut“ hõlmatud toodete tootmiskohta käsitlevate nõuete kirjeldus ja selgitus on vajalik kehtivate õigusaktide järgimiseks.

c)   Veiniviinamarjasordid

Lisatud uusi viinamarjasorte on piirkonnas kasvatatud mitu aastat ning need on tõestanud oma väärtust viinamarjakasvatuse ja neist saadud veinide osas.

d)   Kaitstud päritolunimetust / kaitstud geograafilist tähist haldava organisatsiooni nõuded, mida kohaldatakse liidu või liikmesriigi õigusaktide alusel

Liidu või liikmesriigi õigusaktide alusel kohaldatavad nõuded:

märgistamist käsitlevaid sätteid tuleks kehtivate õigusaktide kajastamiseks täiendada nii, et need hõlmaksid väiksemaid geograafilisi üksusi,

nimetusi käsitlevad uued eeskirjad peaksid selgitama neid tähistamise kontseptsioone liikmesriigi õigusaktides, mis ei ole e-Ambrosia kaudu kaitstud.

e)   Kontrolliasutused

Pädevate kontrolliasutuste kontaktandmete muutumise tõttu oli vaja teha kohandus, et see vastaks õigele olukorrale.

Seoses uute lubadega tehakse parandus selleks, et kajastada kohaldatavat õigust. Lause jäetakse välja korduse vältimiseks.

f)   Muud

Tehtud muudatused on kohandatud vastavalt asjakohastele kohustustele ja nõutavale ametlikule õigusraamistikule.

ELi nõuetele vastamiseks tuli teha redaktsioonilisi muudatusi.

Ilmi jõe ääres Weimari lähedal asuva viinamarjakasvatuse lisamine vastab praegusele olukorrale.

Tootespetsifikaadi punkt 9.4.3, mis käsitleb kategooriat „poolvahuvein“, on ümber sõnastatud, et kajastada sellise veini valmistamise tegelikke protsesse.

Tootespetsifikaadi kategooriat „kvaliteetvahuvein“ käsitlevasse punkti 9.4.2 on lisatud esmane kääritamine, sest kategooria eelmise kirjelduse kohaselt tohtis sellist veini toota ainult teisese kääritamisega. See ei ole enam praeguse praktikaga kooskõlas, sest nüüd on võimalik toota kvaliteetvahuveini ka esmase kääritamisega.

Jaotise „Seos geograafilise piirkonnaga“ muudatuste puhul ei ole vaja liidu muudatust esitada, sest muudatustega ei ole seost geograafilise piirkonnaga (vt määruse (EL) 2019/33 artikkel 14) välja jäetud.

Lisatakse traditsiooniline nimetus „Classic“.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Saale-Unstrut

2.   Geograafilise tähise tüüp:

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

5.

Kvaliteetvahuvein

8.

Poolvahuvein

3.1.   Kombineeritud nomenklatuuri kood

—

22 – JOOGID, KANGED ALKOHOOLSED JOOGID JA ÄÄDIKAS

—

2204 – vein värsketest viinamarjadest, sealhulgas kangendatud vein; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   Valge kvaliteetvein

LÜHIKIRJELDUS

Valged veinid on enamasti elegantsed puuviljased kuni jõulised, puuviljasest kuni vürtsika maitsebuketiga ning tavaliselt helerohelisest kuni kuldkollase värvusega. Sellele järgneb traditsiooniline laagerdamine suures puitvaadis või tammevaadis, mis vastavalt veinivalmistustavale annab veinile iseloomulikud organoleptilised omadused.

Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Saale-Unstrut“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15,0 mahuprotsenti.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused

—

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

—

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

—

Minimaalne üldhappesus (milliekvivalentides liitri kohta)

—

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

—

Maksimaalne vääveldioksiidisisaldus (milligrammi liitri kohta)

2.   Roosa kvaliteetvein

LÜHIKIRJELDUS

Helepunase kuni lõheroosa värvusega roosad veinid on kerged ja lihtsat laadi, enamasti poolkuivad ja neis leidub peamiselt tootmiseks kasutatavate punaste veinisortide puuviljaseid aroome.

Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Saale-Unstrut“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15,0 mahuprotsenti.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused

—

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

—

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

—

Minimaalne üldhappesus

—

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

—

Maksimaalne vääveldioksiidisisaldus (milligrammi liitri kohta)

3.   Blanc de Noiri kvaliteetvein

LÜHIKIRJELDUS

Kvaliteetveinis „Blanc de Noir“ tulevad jõuliselt esile veini tootmiseks kasutatud tumeda viinamarjasordi puuviljased koostisosad. Vein on valge veini värvuse ja maitsega.

Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Saale-Unstrut“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15,0 mahuprotsenti.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused

—

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

—

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

—

Minimaalne üldhappesus

—

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

—

Maksimaalne vääveldioksiidisisaldus (milligrammi liitri kohta)

4.   Rotlingi kvaliteetvein

LÜHIKIRJELDUS

Rotlingi vein vastab visuaalselt roosale veinile, kuid maitselt meenutab veini valmistamiseks kasutatud segujookide aromaatset kombinatsiooni. Rotling i veinide tootmine toimub vastavalt kohaldatavale õigusele.

Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Saale-Unstrut“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15,0 mahuprotsenti.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused

—

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

—

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

—

Minimaalne üldhappesus

—

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

—

Maksimaalne vääveldioksiidisisaldus (milligrammi liitri kohta)

5.   Punane kvaliteetvein

LÜHIKIRJELDUS

Punane vein on tavaliselt karmiinpunase kuni tumeda rubiinpunase värvusega, lihtsast kuni jõulise struktuuriga. Sõltuvalt soovitud organoleptilisest laadist veine kas kuumutatakse või kääritatakse meskit traditsioonilisel viisil. Seejärel võib veini laagerdada roostevabast terasest mahutis, puitvaadis või tammevaadis, mis vastavalt veinivalmistustavale annab veinile iseloomulikud organoleptilised omadused. Seejuures kujunevad tasakaalus tanniinisisaldusega sametised kuni täidlased veinid.

Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Saale-Unstrut“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15,0 mahuprotsenti.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused

—

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

—

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

—

Minimaalne üldhappesus

—

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

—

Maksimaalne vääveldioksiidisisaldus (milligrammi liitri kohta)

6.   Kvaliteediklassi „Kabinett“ kuuluv predikaatvein (Pädikatswein, Kabinett)

LÜHIKIRJELDUS

Kvaliteediklassi „Kabinett“ kuuluval predikaatveinil on põhimõtteliselt samad organoleptilised omadused kui kvaliteetveinil. Nende intensiivsus on aga jõulisemalt välja kujunenud. Kvaliteediklassi „Kabinett“ kuuluvatel predikaatveinidel on mõõdukas alkoholisisaldus ja etiketil esitatud viinamarjasordile iseloomulikud omadused. Neil on elav värske happesus ja väljakujunenud veinisus.

Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Saale-Unstrut“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15,0 mahuprotsenti.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused

—

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

—

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

—

Minimaalne üldhappesus

—

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

—

Maksimaalne vääveldioksiidisisaldus (milligrammi liitri kohta)

7.   Kvaliteediklassi „Spätlese“ kuuluv predikaatvein (Prädikatswein, Spätlese)

LÜHIKIRJELDUS

Kvaliteediklassi „Spätlese“ kuuluval predikaaveinil on põhimõtteliselt samad organoleptilised omadused kui kvaliteediklassi „Kabinett“ kuuluval predikaatveinil. Nende intensiivsus on aga veelgi paremini välja kujunenud, sest kasutatakse täisküpseid viinamarju. Kvaliteediklassi „Spätlese“ kuuluvad predikaatveinid on palju keerukamad ja kajastavad märgisel esitatud viinamarjasordi omadusi intensiivsemalt kui võrreldavad, kvaliteediklassi „Kabinett“ kuuluvad predikaatveinid.

Rikastamiseta toodetud kaitstud päritolunimetusega veini „Saale-Unstrut“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15,0 mahuprotsenti.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused

—

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

—

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

—

Minimaalne üldhappesus

—

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

—

Maksimaalne vääveldioksiidisisaldus (milligrammi liitri kohta)

8.   Kvaliteediklassi „Auslese“ kuuluv predikaatvein

LÜHIKIRJELDUS

Kvaliteediklassi „Auslese“ kuuluval predikaatveinil on põhimõtteliselt samad organoleptilised omadused kui kvaliteediklassi „Spätlese“ kuuluval predikaatveinil. Nende intensiivsus on aga veelgi paremini välja kujunenud, sest kasutatakse täisküpseid kuni üleküpsenud viinamarju. Kvaliteediklassi „Auslese“ kuuluvad predikaatveinid on palju keerukamad ja kajastavad märgisel esitatud viinamarjasordi omadusi intensiivsemalt kui võrreldavad, kvaliteediklassi „Spätlese“ kuuluvad predikaatveinid.

Rikastamiseta toodetud, kaitstud päritolunimetusega veini „Saale-Unstrut“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15,0 mahuprotsenti.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused

—

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

—

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

—

Minimaalne üldhappesus

—

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

—

Maksimaalne vääveldioksiidisisaldus (milligrammi liitri kohta)

9.   Kvaliteediklassi „Beerenauslese“ kuuluv predikaatvein (Prädikatswein, Beerenauslese)

LÜHIKIRJELDUS

Kvaliteediklassi „Beerenauslese“ kuuluv predikaatveinil on põhimõtteliselt samad organoleptilised omadused kui kvaliteediklassi „Auslese“ kuuluval predikaatveinil. Nende intensiivsus on aga veelgi paremini välja kujunenud, sest kasutatakse üleküpsenud, viinamarjaväädi küljes kuivanud või väärishallitusega nakatunud viinamarju. Kvaliteediklassi „Beerenaustlese“ kuuluvad predikaatveinid on palju keerukamad ja kajastavad märgisel esitatud viinamarjasordi omadusi intensiivsemalt kui võrreldavad, kvaliteediklassi „Auslese“ kuuluvad predikaatveinid.

Rikastamiseta toodetud, kaitstud päritolunimetusega veini „Saale-Unstrut“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15,0 mahuprotsenti.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused

—

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

—

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

—

Minimaalne üldhappesus

—

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

—

Maksimaalne vääveldioksiidisisaldus (milligrammi liitri kohta)

10.   Kvaliteediklassi „Trockenbeerenauslese“ kuuluv predikaatvein

LÜHIKIRJELDUS

Kvaliteediklassi „Trockenbeerenauslese“ kuuluval predikaatveinil on põhimõtteliselt samad organoleptilised omadused kui kvaliteediklassi „Beerenauslese“ kuuluval predikaatveinil. Nende intensiivsus on aga veelgi paremini välja kujunenud, sest kasutatakse valdavalt viinamarjaväädi küljes kuivanud või väärishallitusega nakatunud viinamarju. Kvaliteediklassi „Trockenbeerenauslese“ kuuluvad predikaatveinid on palju keerukamad ja kajastavad märgisel esitatud viinamarjasordi omadusi intensiivsemalt kui võrreldavad, kvaliteediklassi „Beerenauslese“ kuuluvad predikaatveinid.

Rikastamiseta toodetud, kaitstud päritolunimetusega veini „Saale-Unstrut“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15,0 mahuprotsenti.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused

—

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

—

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

—

Minimaalne üldhappesus

—

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

—

Maksimaalne vääveldioksiidisisaldus (milligrammi liitri kohta)

11.   Kvaliteediklassi „Eiswein“ kuuluv predikaatvein (Prädikatswein, Eiswein)

LÜHIKIRJELDUS

Kvaliteediklassi „Eiswein“ kuuluval predikaatveinil on põhimõtteliselt samad organoleptilised omadused kui kvaliteediklassi „Auslese“ kuuluval predikaatveinil. Need omadused on aga palju jõulisemalt välja kujunenud, sest kasutatakse terveid viinamarju, mida külmutatult töödeldakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Kvaliteediklassi „Eiswein“ kuuluvad predikaatveinid on palju keerukamad ja kajastavad märgisel esitatud viinamarjasordi omadusi intensiivsemalt kui võrreldavad, kvaliteediklassi „Auslese“ kuuluvad predikaatveinid.

Rikastamiseta toodetud, kaitstud päritolunimetusega veini „Saale-Unstrut“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15,0 mahuprotsenti.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused

—

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

—

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

—

Minimaalne üldhappesus

—

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

—

Maksimaalne vääveldioksiidisisaldus (milligrammi liitri kohta)

12.   Määratletud piirkondades toodetud vahuvein (Sekt b.A.)

LÜHIKIRJELDUS

Määratletud piirkondades toodetud kvaliteetvahuveinil on selle valmistamiseks kasutatud veiniviinamarjasortide iseloomulikud organoleptilised omadused. Lisaks viinamarjasordipõhisele buketile on sellel teisese kääritamise ajal kontaktist pärmiga tingitud küpsuse lõhn ning elavate, väikeste mullidega vaht. Kõik seadusega lubatud tootmismeetodid on võimalikud ja mõjutavad vastavalt valitud meetodile määratletud piirkondades toodetud vahuveini organoleptilisi omadusi. Esitatud organoleptilised omadused kehtivad samamoodi ka veinimeistri vahuveini suhtes.

Rikastamiseta toodetud, kaitstud päritolunimetusega veini „Saale-Unstrut“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15,0 mahuprotsenti.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused

—

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

—

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

—

Minimaalne üldhappesus

—

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

—

Maksimaalne vääveldioksiidisisaldus (milligrammi liitri kohta)

13.   Määratletud piirkondades toodetud kvaliteetpoolvahuvein (Qualitätsperlwein b.A.)

LÜHIKIRJELDUS

Määratletud piirkondades toodetud kvaliteetpoolvahuveinil on peen kuni märkimisväärne kihisevus, see on puuviljane ja värske. Aroominüansid on tingitud veini valmistamiseks kasutatud veiniviinamarjasortide iseloomulikest organoleptilistest omadustest.

Rikastamiseta toodetud, kaitstud päritolunimetusega veini „Saale-Unstrut“ üldalkoholisisaldus võib ületada 15,0 mahuprotsenti.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused

—

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

—

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

—

Minimaalne üldhappesus

—

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

—

Maksimaalne vääveldioksiidisisaldus (milligrammi liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

1.

Kõik tooted

Veinivalmistuse eritavad

Kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

2.

Kõik tooted

Veinivalmistamise suhtes kohaldatavad piirangud

Kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

3.

Kõik tooted

Viljelustavad

Kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

5.2.   Maksimaalne saagis

1.

 

90 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Saksi-Anhalti liidumaal on kaitstud päritolunimetusega hõlmatud viinamarjaistandused, mis asuvad Burgenlandkreisis järgmistes haldusüksustes: Bad Kösen, Balgstädt, Burgheßler, Burgscheidungen, Burgwerben, Eulau, Freyburg/Unstrut, Gleina, Goseck, Grana, Hirschroda, Karsdorf, Kirchscheidungen, Kleinheringen, Kleinjena, Laucha, Markwerben, Memleben, Mertendorf, Möllern, Müncheroda, Naumburg, Nebra, Nißmitz, Pödelist, Reinsdorf, Schieben, Schkortleben, Schleberoda, Schönburg, Taugwitz, Uichteritz, Weischütz, Weißenfels, Wennungen, Wethau, Wetterzeube, Zeitz, Zeuchfeld ja Zscheiplitz, Harzi kreisis haldusüksustes Quedlinburg ja Westerhausen, Mansfeld-Südharzi kreisis haldusüksustes Beyernaumburg, Lüttchendorf, Neehausen, Seeburg, Unterrißdorf ja Wallhausen (Helme), Saalekreisis haldusüksustes Branderoda, Grockstädt, Gröst, Höhnstedt, Klobikau, Langenbogen, Querfurt, Stedten, Steigra, Vitzenburg ja Zappendorf ning Salzlandi kreisis haldusüksustes Gröna ja Könnern.

Tüüringi liidumaal on kaitstud päritolunimetusega hõlmatud viinamarjaistandused, mis asuvad Weimarer Landi kreisis järgmistes haldusüksustes: Auerstedt, Bad Sulza, Bergsulza, Darnstedt, Denstedt, Großheringen, Hopfgarten, Kaatschen, Kromsdorf, Niedertrebra, Oßmannstedt, Schmiedehausen, Solardorf, Wickerstedt ja Weichau, Saale-Holzlandi kreisis järgmistes haldusüksustes: Camburg, Dornburg, Dorndorf-Steudnitz, Golmsdorf, Graitschen, Löberschutz, Neuengönna, Orlamünde, Schöngleina, Seitenroda, Saale-Holzlandi kreisis haldusüksustes Tümpling ja Wichmar, Saalfeld-Rudolstadti kreisis haldusüksustes Bad Blankenburg ja Uhlstädt, Sömmerda kreisis haldusüksustes Rastenberg, Unstrut-Hainichi kreisis järgmistes haldusüksustes: Großvargula, Weimari linnaosa Schöndorf, Weimari linnaosa Tiefurt ning kreisivabad linnad Jena ja Erfurt.

Brandenburgi liidumaal on kaitstud päritolunimetusega jätkuvalt hõlmatud viinamarjaistandused, mis asuvad Potsdam-Mittelmarki kreisis järgmistes haldusüksustes: Werder (Havel), Phöbeni, Plessow ja Werderi (Havel) linnaosa Neu Töplitz.

Täpne määratlus on näha kaartidelt, kus on maatükkide kaupa näidatud eespool nimetatud omavalitsusüksustes asuvad viinamarjaistandused. Kaarte saab vaadata aadressil www.ble.de/eu-qualitaetskennzeichen-wein.

Kaitstud nimetusega „Saale-Unstrut“ tooted peavad olema toodetud Saale-Unstruti tootmispiirkonnas või Saksi-Anhalti, Tüüringi, Brandenburgi, Saksi, Baieri, Hesseni või Berliini liidumaal.

7.   Veiniviinamarjasort (-sordid)

Acolon

André

Auxerrois - Auxerrois blanc, Pinot Auxerrois

Bacchus

Blauer Frühburgunder - Pinot Noir Précoce, Pinot Madeleine, Madeleine Noir, Frühburgunder, Pinot Madelaine

Blauer Limberger - Lemberger, Blaufränkisch, Limberger

Blauer Portugieser

Blauer Silvaner

Blauer Spätburgunder

Blauer Trollinger - Trollinger, Vernatsch

Blauer Zweigelt - Zweigeltrebe, Rotburger, Zweigelt

Cabaret Noir

Cabernet Blanc

Cabernet Cortis

Cabernet Dorio

Cabernet Dorsa

Cabernet Jura

Cabernet Mitos

Cabertin

Chardonnay

Domina

Dornfelder

Dunkelfelder

Ehrenfelser

Faberrebe

Gelber Muskateller

Grüner Silvaner - Silvaner, Sylvaner

Grüner Veltliner - Veltliner

Helios

Huxelrebe - Huxel

Hölder

Irsay Oliver

Johanniter

Kerner

Kernling

Merlot

Merzling

Morio Muskat

Muscaris

Muskat Ottonel - Muskat-Ottonel

Müller Thurgau - Rivaner

Müllerrebe - Schwarzriesling, Pinot Meunier

Ortega

Phoenix - Phönix

Pinotin

Regent

Riesel

Rieslaner

Rondo

Rosé Chardonnay - Chardonnay, Rosa Chardonnay, Chardonnay Rosé

Roter Elbling - Elbling Rouge

Roter Gutedel - Chasselas Rouge, Fendant Rouge

Roter Muskateller - Muskateller, Muscat, Moscato

Roter Riesling

Roter Traminer - Clevner, Traminer

Ruländer - Pinot Grigio, Grauburgunder, Grauer Burgunder, Pino Gris

Saint Laurent - St. Laurent, Sankt Laurent

Saphira

Satin Noir

Sauvignac

Sauvignon Blanc - Muskat Silvaner

Sauvitage

Scheurebe

Schönburger

Solaris

Souvignier Gris

Villaris

Weißer Burgunder - Pinot Bianco, Weißburgunder, Pinot Blanc

Weißer Elbling - Elbling, Kleinberger

Weißer Gutedel - Chasselas Blanc, Fendant Blanc, Fendant

Weißer Riesling - Riesling renano, Rheinriesling, Klingenberger, Riesling

8.   Seos(t)e kirjeldus

8.1.

Geograafiline piirkond

Maastik ja morfoloogia

Saale-Unstruti tootmispiirkond hõlmab kolme liidumaad: Saksi-Anhalt, Tüüringi ja Brandenburg. Unstruti jõe ääres asuvad viinamarjaistandused piirkonnas, mis algab Memlebenis, laiub üle Burgscheidungeni, Laucha ja Freyburg kuni Saalemündungeni Großjena lähedal. Saale jõe ääres asuvad viinamarjaistandused piirkonnas, mis laiub Bad Kösenist ja Naumburgist kuni põhja pool Weißenfelsini ja lõunas kuni Jenani Tüüringi liidumaal. Piki Ilmi jõge küündivad istandused Weimari ümbrusest Bad Sulzani. Zappendorfi ja Unterrissdorfi vahelised viinamarjaistandused asuvad Halle lähedal Höhnstedti ümbruses. Viinamarjad kasvavad ka Weiße Elsteri jõe ääres piirkonnas, mis algab Zeitzis asuva Posa kloostri juures ning laiub kuni Wetterzeubeni. Brandenburgi liidumaal kuuluvad Werderi (Havel) ümbruse viinamarjaistandused Saale–Unstruti piirkonda. Viinamarjaistandused asuvad peamiselt kaitstud jõeorgudes ja külgnevatel tasastel või veerjatel asukohtadel 100–350 meetri kõrgusel merepinnast. Suurem osa viinamarjaistandusi on lõunasuunalised. 77 % viinamarjaistanduste kalle on 10–30 %. 18 % viinamarjaistanduste kalle on rohkem kui 30 %.

Geoloogia

Freyburgis ja selle ümbruses, Klosterhäseleris, osaliselt Bad Kösenis ja Tüüringi liidumaal (Bad Sulza, Auerstedt, Kaatschen, piirkond Jenast kuni Camburgini, Golmsdorf, Weimar) on viinamarjaistandustes ülekaalus karplubjakivi murenemisel tekkinud mullad. Lössimulla osast sõltuvalt on mullastik kuiv kuni mõõdukalt niiske ja väga lubjarikas, mõnikord arvukate kividega. Kuid leidub ka kirjut liivakivi (Großjena, Weißenfels, Weiße Elster, osaliselt Bad Kösen), lössisavi ja vasekilta.

Looduslikud tegurid

Ilmastik sõltub kontinentaalse mõjuga kliimast. Aasta keskmine temperatuur on ligikaudu 9,6 °C. Harzi mäestikust tingitud vihma eest varjulise asukoha tõttu on sademete hulk seal suhteliselt väike, umbes 500 mm aastas. Päikesepaistet jagub rohkelt – ligikaudu 1686 tundi aastas. Jõeorud on kui väikesed soojusoaasid, tänu millele tekib eriti pehme mikrokliima.

Inimtegurid

Viinamarjaistandusi majandatakse tasandikel, järskudel nõlvadel ja terrassidel. Viinapuid kasvatakse ülekaalukalt traatraamidest spaleeridel. Terrassidel ja järskudel nõlvadel asuvate viinamarjaistanduste väikesemahuline struktuur seab piirid mehhaniseerimisele. Terrassidel saab viinamarjaistandusi hooldada ainult käsitsi ja seetõttu on selline hoole äärmiselt töömahukas. Tasakaalus kliima, mullatüüp, sihipärane saagikuse reguleerimine ja viinamarjakasvatajate kogenud käed valmistavad erilise kvaliteediga veine ja annavad väärisjoogile iseloomuliku erksa iseloomu.

Põhjuslik seos

Saale-Unstruti viinamarjakasvatuspiirkond hõlmab Saksi-Anhalti, Tüüringi ja Brandenburgi liidumaid. Viinamarjaistandused asuvad peamiselt kaitstud jõeorgudes ja külgnevatel tasastel või veerjatel asukohtadel 100–250 meetri kõrgusel merepinnast. Suurema osa viinamarjaistanduste kalle on 10–30 %. Umbes 18 % istandustest asub järskudel nõlvadel ja terrassidel. Kasvupiirkonna ilmastik sõltub kontinentaalse mõjuga kliimast. Jõeorud on kui väikesed soojusoaasid, tänu millele tekib eriti pehme kliima. Olenevalt asukohast on iseloomulik karplubjakivi murenemisel tekkinud muld, kirju muld, lössisavil või vasekildal põhinev muld. Nimetatud looduslikud tingimused ja viinamarjakasvatajate pikaajalist traditsiooni järgiv töö on määravad Saale-Unstruti piirkonna veinide iseloomu kujunemisel.

Tootekategooriad

Tootespetsifikaadi punktis 9 märgitud seosed seonduvad alustoodete tootmisega viinamarjadest, mis on oma omadustelt erinevad tulenevalt muldade ja tootmismeetodite mitmekesisusest. Saagikoristuse järel antakse neile asjakohane veinitootmise kvaliteediklass.

8.2.   Kategooria „vein“

Veinid peavad vastama viinamarjasordi kategooria miinimumnõuetele, mis on esitatud tootespetsifikaadi punktis 3, ja need võivad olla rikastatud.

Predikaatvein (eritähisega kvaliteetvein) peab vastama vähemalt tootespetsifikaadi punktis 3 esitatud kriteeriumidele ja toodet ei tohi rikastada. Toote predikaatveini (eritähisega kvaliteetveini) tootmiseks ettenähtud esmatoote (viinamarjad) kasvatamisel võib viinamarjakasvataja kasvuperioodil rakendada spetsiaalseid taimehooldusmeetmeid, näiteks eemaldada viinamarjade ümbert lehti või harvendada kobaraid, et saavutada parem kvaliteet ja viinamarja koostisosade intensiivsem koostis. Lisaks võivad täiendava inimtegurina (nt erinevad keldritehnoloogial põhinevad laagerdamismeetodid) kujundada lõpptootena valmiva predikaatveini eriomadusi.

8.3.   Kategooria „kvaliteetvahuvein“

Põhitoode peab vastama tootespetsifikaadi punktis 3 esitatud kriteeriumidele. Valitud viinamarjaistanduste viinamarjad, mida kasutatakse alusveini valmistamiseks, et toota vahuveini, tuleb koristada sõltuvalt kasvuetapist ja -kohast varem, et nad säilitaksid määratletud piirkondades toodetud kvaliteetvahuveini mõrkja happestruktuuri.

Vein toodetakse kas esmase või teisese kääritamisega paagis või pudelis. Kui tootmises kasutatakse spetsiaalset traditsioonilist pudelis kääritamise meetodit, peab toode läbima teisese alkoholkääritamise pudelis, et sellest saaks vahuvein. Sellisel juhul peab toode laagerduma pudelis vähemalt üheksa kuud.

8.4.   Kategooria „poolvahuvein“

Määratletud piirkondades toodetud kvaliteetvahuveini puhul peab põhitoode vastama kõnealuse piirkonna kvaliteetveini miinimumnõuetele, mis on esitatud tootespetsifikaadi punktis 3.2. Seda toodetakse kääritamisega, mille puhul tekib sisetekkeline süsinikdioksiid.

9.   Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik:

siseriiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Lisaks olemasolevale kaitstud päritolunimetusele „Saale-Unstrut“ tuleb veinid ja veinitooted märgistada ühega punkti 5 alapunktis a osutatud traditsioonilistest nimetustest ning neid võib täiendavalt märgistada ka ühega punkti 5 alapunktis b loetletud traditsioonilistest nimetustest.

Selleks et märgistusel oleks lubatud kasutada kõnealuse päritolunimetusega seotud traditsioonilisi nimetusi, mis on esitatud tootespetsifikaadi punkti 5 alapunktis a, peavad kvaliteetveinid, predikaatveinid, määratletud piirkondades toodetud vahuveinid ja määratletud piirkondades toodetud kvaliteetpoolvahuveinid olema eelnevalt edukalt läbinud ametliku kvaliteedikontrolli (vt tootespetsifikaadi punktid 11.1.2.2, 11.2.2.2 ja 11.3.2.2). Selle käigus väljastatud kontrollnumber (Prüfungsnummer või nn A.P.-Nummer) peab olema märgitud etiketile.

Nimetuse kohustuslikke elemente võib kasutada vastavalt kohaldatavale seadusele.

Traditsioonilised nimetused „kvaliteetvein“, „predikaatvein“, „määratletud piirkondades toodetud kvaliteetpoolvahuvein“, „määratletud piirkondades toodetud vahuvein“ ja „veinimeistri vahuvein“ on seotud päritolunimetusega ning need võivad asendada mõistet „kaitstud päritolunimetus“.

Viinamarjaistanduste registris on lisaks väiksemate geograafiliste üksuste jaoks heakskiidetud alade, suurte viinamarjaistanduste ja üksikviinamarjaistanduste ning avamaasüsteemide nimede loetelu. Selles registris näidatakse kohtade ja alade piirid katastritunnuste alusel (piirkond, avamaa, avamaasüsteem, maatükk). Seda haldab Saksi-Anhalti liidumaa lõunapiirkonna põllumajandusliku avamaa ümberkorralduse ja metsanduse amet. Tüüringi liidumaa puhul haldab seda samuti Saksi-Anhalti liidumaa lõunapiirkonna põllumajandusliku avamaa ümberkorralduse ja metsanduse amet. Brandenburgi liidumaal haldab seda põllumajandus-, keskkonna- ja kliimaministeerium. Viinamarjaistanduste registri loomine ja haldamine põhineb järgmistel õiguslikel alustel:

—

veiniseaduse („Weingesetz“) paragrahvi 23 lõiked 3 ja 4;

—

veinimääruse („Weinverordnung“) paragrahv 29;

—

13. detsembri 2011. aasta veiniõigusaktide rakendusmäärus (WeinR-DVO LSA);

—

viinamarjaistanduste registri loomine ja haldamine - § 10.

—

30. septembri 2016. aasta määrus veiniõigusaktide rakendamise kohta Brandenburgi liidumaal (WeinRDV-Brandenburg)

—

geograafiliste tähiste registreerimine viinamarjaistanduste registris – § 8,

—

17. aprilli 2012. aasta Tüüringi liidumaa määrus veiniõigusaktide rakendamise ja veiniõiguse valdkonnas lubade üleandmise kohta (ThürWeinVO-Thür)

—

viinamarjaistanduste registri loomine ja haldamine – § 10.

Väikese geograafilise üksuse piire võib muuta üksnes veiniseaduse paragrahvis 22g sätestatud pädeva organisatsiooni nõusolekul, kes peab muudatustest teatama föderaalsele põllumajandus- ja toiduametile. Veiniseaduse paragrahvi 22g kohane pädev organisatsioon peab muudatustest teavitama föderaalset põllumajandus- ja toiduametit.

Link tootespetsifikaadile

www.ble.de/eu-qualitaetskennzeichen-wein


(1)   ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.


ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/5342/oj

ISSN 1977-0898 (electronic edition)