<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.15-->
  <head>
    <title>2026-07-202607C116202406660-00-TRA-DOC-ET-ARRET-C-0666-24-202607690-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="true" name="ParExtraits_2021"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="5/11/2026 17:37:11" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="ARR" name="TypeDoc"/>
    <meta content="t4egv9+UmlJDFFn/v9kvjfZbl2KpFGn4bUxdZ+eZnTn+AsrWGCz6NGDyuFHIQ71x9JYW7RMWBDKNVKP47dxx4crohAItyj6pQvrsIEdLaGxQ57OCwR0+in3TwjxkcEbT0G6cGAmSh9LKLJsb0b1OWs4/rErVvVjEUKk5rGopQuQ=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="svc_wsgendoc" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="0666" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2024" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="FAST_document_go_ok" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="ARR_C" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 30-07-26 14:48:56" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="C" name="Juridiction"/>
    <meta content="95fa2e4026114c39ac8f0151f8851024" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="0666" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="ImportedWithoutSource" name="SdlIdentifier"/>
    <meta content="RP" name="NatureAff"/>
    <meta content="RP" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="C" name="Gendoc_Juridiction"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId24" style="first"/>
      <div id="rId20" style="even">Kohtuotsus 16.7.2026 – Kohtuasi C‑666/24</div>
      <div id="rId21" style="default">Associació Catalana de Víctimes d’Organitzacions Terroristes (ACVOT)</div>
    </div>
    <p class="C19Centre" id="para-1" title="page-1">
      EUROOPA KOHTU OTSUS (suurkoda)
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-2" title="page-1">
      16. juuli 2026 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">*</a>
</span>)
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-3" title="page-1">
      Eelotsusetaotlus – Võitlus terrorismi vastu – ELTL artikli 83 lõige 1 – Direktiiv (EL) 2017/541 – Artikkel 3 – Terroriaktid – Artikkel 4 – Terrorirühmitusega seotud kuriteod – Artikli 15 lõige 1 – Kohustus näha ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused – Soovitav toime – Õiguskindluse põhimõte – Võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtted – Liidu õiguse esimus – Lojaalse koostöö põhimõte – Riigisisene amnestiaseadus, mis näeb ette kriminaalvastutusest vabastamise – Teod, millega ei ole tahtlikult põhjustatud inimõiguste raskeid rikkumisi
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-4" title="page-1">
      Kohtuasjas C‑666/24,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-5" title="page-1">
      mille ese on ELTL artikli 267 alusel Audiencia Nacionali (üleriigiline kohus, Hispaania) 5. septembri 2024. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 26. septembril 2024, kriminaalmenetluses järgmiste isikute suhtes:
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-6" title="page-1">
      EGB,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-7" title="page-1">
      EGC,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-8" title="page-1">
      GTA,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-9" title="page-1">
      SPG,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-10" title="page-1">
      QCR,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-11" title="page-1">
      ACB,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-12" title="page-1">
      JRS,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-13" title="page-1">
      RJDL,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-14" title="page-1">
      FJG,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-15" title="page-1">
      XBLL,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-16" title="page-1">
      DBA,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-17" title="page-1">
      CBE,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-18" title="page-1">
      menetluses osalesid:
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-19" title="page-1">
      Ministerio Fiscal,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-20" title="page-1">
      Associació Catalana de Víctimes d’Organitzacions Terroristes (ACVOT),
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-21" title="page-1">
      Asociación de Víctimas del Terrorismo (AVT),
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-22" title="page-1">
      Asociación Dignidad y Justicia,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-23" title="page-1">
      Asociación Española de la Guardia Civil (AEGC),
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-24" title="page-1">
      Asociación Unificada de la Guardia Civil (AUGC),
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-25" title="page-1">
      Partido político VOX,
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-26" title="page-1">
      EUROOPA KOHUS (suurkoda),
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-27" title="page-1">
      koosseisus: president K. Lenaerts, asepresident T. von Danwitz (ettekandja), kodade presidendid F. Biltgen, K. Jürimäe, C. Lycourgos, M. Condinanzi ja F. Schalin, kohtunikud S. Rodin, E. Regan, N. Piçarra, A. Kumin, M. Gavalec, S. Gervasoni, N. Fenger ja R. Frendo,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-28" title="page-1">
      kohtujurist: D. Spielmann,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-29" title="page-1">
      kohtusekretär: ametnik E. Sartori,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-30" title="page-1">
      arvestades kirjalikku menetlust ja 15. juuli 2025. aasta kohtuistungil esitatut,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-31" title="page-1">
      arvestades seisukohti, mille esitasid:
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">EGB, esindaja: abogada E. Pous Calvet,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">EGC ja GTA, esindaja: abogado J. Busquets Plaza,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">QCR, esindaja: abogado C. Perdiguero Garreta,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">JRS, esindaja: abogado X. Monge Profitós,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">FJG, esindajad: procurador A. Morales Hernández-San Juan ja abogado C. Martínez Mirón,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">RJDL, esindaja: abogado A. Checa,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">XBLL, esindaja: abogada M. Vinyets Pages,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">DBA ja CBE, esindajad: abogados D.‑C. Herchhoren Alcolea ja B. A. Matamoros Alexandrova,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ministerio Fiscal, esindaja: fiscal M. Durántez Gil,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Associació Catalana de Víctimes d’Organitzacions Terroristes (ACVOT), Asociación de Víctimas del Terrorismo (AVT), Asociación Dignidad y Justicia, Asociación Española de la Guardia Civil (AEGC), Asociación Unificada de la Guardia Civil (AUGC) ja Partido político VOX, esindajad: abogados J. I. Fuster‑Fabra Toapanta ja J. M. Fuster-Fabra Torrellas,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hispaania valitsus, esindaja: A. Gavela Llopis,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Komisjon, esindajad: C. Urraca Caviedes ja M. Wasmeier,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-44" title="page-1">
      olles 13. novembri 2025. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-45" title="page-1">
      on teinud järgmise
    </p>
    <p class="C75Debutdesmotifs" id="para-46" title="page-1">
      kohtuotsuse
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotlus käsitleb küsimusi, kuidas tõlgendada esiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT 2017, L 88, lk 6), teiseks ELL artikli 4 lõikeid 2 ja 3 ning ELTL artikli 20 lõiget 2 ja artikli 21 lõiget 1, kolmandaks Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklites 20 ja 21 sätestatud võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtteid ning neljandaks õiguspärase ootuse kaitse, õiguskindluse ja liidu õiguse esimuse põhimõtteid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Taotlus on esitatud kriminaalmenetluses, mis on alustatud EGB, EGC, SPG, QCRi, GTA, ACB, JRSi, RJDLi, FJG, XBLLi, DBA ja CBE suhtes, kes on 12 isikut, keda süüdistatakse terroriaktidena käsitatavates süütegudes Kataloonia iseseisvusliikumise kontekstis.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguslik raamistik</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Liidu õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">EL toimimise leping</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ELTL artikli 83 lõige 1 sätestab:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-53" title="page-2">
      „Euroopa Parlament ja [Euroopa Liidu N]õukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt direktiivide abil kehtestada miinimumeeskirjad kuritegude ja karistuste määratlemiseks eriti ohtlike piiriülese mõõtmega kuriteoliikide puhul tulenevalt nende kuritegude olemusest või mõjust või erivajadusest võidelda nende vastu ühistel alustel.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-54" title="page-2">
      Need kuriteoliigid on järgmised: terrorism, inimkaubandus ning naiste ja laste seksuaalne ärakasutamine, ebaseaduslik uimastikaubandus, ebaseaduslik relvaäri, rahapesu, korruptsioon, maksevahendite võltsimine, arvutikuriteod ja organiseeritud kuritegevus.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-55" title="page-2">
      Olenevalt kuritegevusealase olukorra kujunemisest võib nõukogu võtta vastu otsuse, milles määratakse kindlaks muud kuriteovaldkonnad, mis vastavad käesolevas lõikes sätestatud kriteeriumidele. Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiiv 2017/541</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2017/541 põhjendustes 32, 35 ja 39 on märgitud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-58" title="page-2">
      „(32) Liikmesriigid peaksid jätkama oma jõupingutusi, et hoida ära terrorismini viivat radikaliseerumist ning selle vastu võidelda, koordineerides, jagades teavet ja kogemusi riikliku ennetuspoliitika kohta või, olenevalt asjaoludest, ajakohastades riiklikku ennetuspoliitikat, võttes arvesse enda vajadusi, eesmärke ja suutlikkust, mis põhinevad nende endi kogemustel. […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-59" title="page-2">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-60" title="page-2">
      (35) Käesolevas direktiivis austatakse [ELL] artiklis 2 tunnustatud põhimõtteid, põhiõigusi ja -vabadusi ning [hartas] tunnustatud põhimõtteid, sealhulgas selle II, III, V ja VI jaotises nimetatud põhimõtteid[…]. Käesolevat direktiivi tuleb rakendada kooskõlas nende õiguste ja põhimõtetega, võttes samuti arvesse [Roomas 4. novembril 1950 allkirjastatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis (edaspidi „EIÕK“)], kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ja muid rahvusvahelisest õigusest tulenevaid inimõiguste valdkonna kohustusi.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-61" title="page-2">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-62" title="page-3">
      (39) Võttes arvesse seaduslikke eesmärke ja nende vajalikkust demokraatlikus ühiskonnas, peaks käesoleva direktiivi alusel vastu võetud kriminaalõiguse normide rakendamine olema proportsionaalne kuriteo laadi ja asjaoludega ning välistada tuleks igasugune omavoli, rassism või diskrimineerimine.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artiklis 1 „Reguleerimisese“ on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-64" title="page-3">
      „Käesoleva direktiiviga nähakse ette miinimumnormid, mis käsitlevad terroriaktide, terrorirühmituste ja terroristliku tegevuse vallas kuritegude määratlemist ja karistusi, ning meetmeid terrorismiohvritele kaitse ja toetuse ning abi andmiseks.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Artikkel 3 „Terroriaktid“ on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-66" title="page-3">
      „1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada järgmiste siseriikliku õiguse kohaselt kuriteona määratletud tahtlike tegude, mis oma laadi või seose tõttu võivad tõsiselt kahjustada mõnd riiki või rahvusvahelist organisatsiooni, käsitamine terroriaktina, kui nende toimepanemise eesmärk on üks lõikes 2 loetletutest:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-67" title="page-3">
      a) rünnakud inimelu vastu, mis võivad põhjustada surma;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-68" title="page-3">
      b) rünnakud isiku kehalise puutumatuse vastu;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-69" title="page-3">
      c) inimrööv või pantvangi võtmine;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-70" title="page-3">
      d) riikliku või avaliku rajatise, transpordisüsteemi, infrastruktuurirajatise, sealhulgas infosüsteemi, mandrilavale kinnitatud aluse, avaliku koha või eraomandi tõsine kahjustamine, mis võib ohustada inimelu või põhjustada suurt majanduslikku kahju;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-71" title="page-3">
      e) õhusõiduki, laeva või mõne muu ühistranspordi- või kaubaveovahendi ebaseaduslik hõivamine;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-72" title="page-3">
      f) lõhkeainete või relvade, sealhulgas keemia-, bioloogiliste, radioloogiliste või tuumarelvade valmistamine, valduses hoidmine, omandamine, vedu, tarnimine või kasutamine, samuti keemia-, bioloogiliste, radioloogiliste või tuumarelvadega seotud teadus- ja arendustöö;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-73" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-74" title="page-3">
      2. Lõikes 1 osutatud eesmärgid on:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-75" title="page-3">
      a) elanikkonna tõsine hirmutamine;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-76" title="page-3">
      b) valitsuse või rahvusvahelise organisatsiooni õigusvastane sundimine mõnda tegu toime panema või sellest hoiduma;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-77" title="page-4">
      c) mõne riigi või rahvusvahelise organisatsiooni poliitiliste, põhiseaduslike, majanduslike või sotsiaalsete struktuuride märkimisväärne tasakaalust väljaviimine või nende hävitamine.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artiklis 4 „Terrorirühmitusega seotud kuriteod“ on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-79" title="page-4">
      „Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et järgmised teod oleksid kuriteona karistatavad, kui need on toime pandud tahtlikult:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-80" title="page-4">
      a) terrorirühmituse juhtimine;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-81" title="page-4">
      b) terrorirühmituse tegevuses osalemine, sealhulgas teabe või materiaalsete vahenditega varustamise või selle rühmituse tegevuse mis tahes viisil rahastamise teel, olles teadlik asjaolust, et selline osalemine aitab kaasa terrorirühmituse kuritegelikule tegevusele.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2017/541 artiklis 13 „Suhe terroriaktidega“ on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-83" title="page-4">
      „Selleks et artiklis 4 või III jaotises osutatud kuritegu oleks karistatav, ei ole vaja, et see tegelikult toime pannakse, ning artiklites 5–10 ja artiklis 12 osutatud kuritegude puhul, et sel oleks seos käesolevas direktiivis sätestatud mõne muu konkreetse kuriteoga.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artiklis 14 „Kuriteo toimepanemisele kaasaaitamine ja kihutamine ning kuriteokatse“ on ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-85" title="page-4">
      „1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 3–8 ning artiklites 11 ja 12 osutatud kuritegude toimepanemisele kaasaaitamine on karistatav.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-86" title="page-4">
      2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 3–12 osutatud kuritegude toimepanemisele kihutamine on karistatav.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-87" title="page-4">
      3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 3, 6, 7, artikli 9 lõikes 1 ja artikli 9 lõike 2 punktis a ning artiklites 11 ja 12 osutatud kuriteo katse, välja arvatud artikli 3 lõike 1 punktis f sätestatud valduses hoidmine ja artikli 3 lõike 1 punktis j osutatud kuritegu, on karistatav.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artikli 15 „Füüsilisele isikule kohaldatavad karistused“ lõikes 1 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-89" title="page-4">
      „Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 3–12 ja artiklis 14 osutatud kuritegude eest mõistetavad kriminaalkaristused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning võivad hõlmata kuriteo toimepanija üle- või väljaandmist.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hispaania õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Karistusseadustik</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">23. novembri 1995. aasta konstitutsioonilise seaduse 10/1995 karistusseadustiku kohta (Ley Orgánica 10/1995 del Código Penal) (BOE nr 281, 24.11.1995, lk 33987), mida on muudetud 20. veebruari 2019. aasta konstitutsioonilise seadusega 1/2019, millega muudetakse 23. novembri 1995. aasta konstitutsioonilist seadust 10/1995 karistusseadustiku kohta, et võtta üle Euroopa Liidu direktiivid finants- ja terrorismi valdkonnas ning käsitleda teatud rahvusvahelisi küsimusi (Ley Orgánica 1/2019 por la que se modifica la ley orgánica 10/1995, de 23 de noviembre, del Código Penal, para trasponer Directivas de la Unión Europea en los ámbitos financiero y de terrorismo, y abordar cuestiones de índole internacional) (BOE nr 45, 21.2.2019, lk 16698) (edaspidi „karistusseadustik“), artiklis 346 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-93" title="page-5">
      „1. Isikuid, kes plahvatuse tekitamise või mis tahes muu sarnase purustusjõuga meetodi kasutamisega põhjustavad lennujaamade, sadamate, raudteejaamade, hoonete, ametiasutuste ruumide, tule- või plahvatusohtlike materjalide hoidlate, ühendusteede, ühistranspordivahendite hävimise või laeva uppumise või madalikule jooksmise, üleujutuse, kaevanduse või tööstusrajatise plahvatuse, raudteerööbaste lahtiühendumise või muudavad raudteel transpordivahendite ohutuse tagamiseks kasutatavat signaalmärgistust pahatahtlikult, lõhuvad silla, hävitavad üldkasutatava tee, kahjustavad torujuhtmeid, häirivad tõsiselt mis tahes liiki sidevahendeid, häirivad vee, elektri, kütuse või muude oluliste loodusvaradega varustamist või katkestavad selle, karistatakse kümne- kuni kahekümneaastase vangistusega, kui hävitustöö seab vältimatult ohtu inimeste elu või turvalisuse.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-94" title="page-5">
      2. Kui selline oht puudub, karistatakse nelja- kuni kaheksa-aastase vangistusega.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-95" title="page-5">
      3. Kui ohtu seadmisega kaasneb rünnak inimeste elule, füüsilisele puutumatusele või tervisele, karistatakse nende tegude eest eraldi karistusega, mis vastab toimepandud süüteole.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Karistusseadustiku artiklis 572 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-97" title="page-5">
      „1. Terroriorganisatsiooni või -rühmituse edendamise, loomise, korraldamise või juhtimise eest karistatakse kaheksa- kuni viieteistaastase vangistusega ning karistuse kandmise ajal avalikus teenistuses ja valitavatel ametikohtadel töötamise ning nendele kandideerimise täieliku keeluga.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-98" title="page-5">
      2. Sellises organisatsioonis või rühmituses aktiivselt osalemise või sellesse kuulumise eest karistatakse kuue- kuni kaheteistaastase vangistusega ning karistusaja kestel avalikus teenistuses ja valitavatel ametikohtadel töötamise ning nendele kandideerimise täieliku keeluga.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seadustiku artikkel 573 on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-100" title="page-6">
      „1. Terroriaktideks loetakse rasked kuriteod inimese elu või kehalise puutumatuse, vabaduse, vaimse puutumatuse, seksuaalvabaduse ja seksuaalse enesemääramise, vara, loodusvarade, keskkonna või rahvatervise vastu, samuti katastroofiohu tekitavad rasked kuriteod, süütamine, võltsimine ja võltsingu kasutamine, kuriteod krooni vastu, kuriteod võimuesindaja või ametiisiku vastu tema ametikohustuste täitmisel, relvade, laskemoona või lõhkeainete valdamine, nendega kauplemine ja nende hoidmine, nagu on sätestatud käesolevas seadustikus, ning õhusõiduki, laeva või muu ühistranspordivahendi või kaubaveovahendi hõivamine, mis on toime pandud mõnel järgmistest eesmärkidest:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-101" title="page-6">
      1) õõnestada põhiseaduslikku korda või hävitada riigi poliitilised institutsioonid või majandus- või sotsiaalstruktuurid või nende toimimist tõsiselt destabiliseerida või sundida avalikku võimu tegema kindlat toimingut või hoiduma selle tegemisest;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-102" title="page-6">
      2) rikkuda tõsiselt avalikku rahu;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-103" title="page-6">
      3) tõsiselt destabiliseerida rahvusvahelise organisatsiooni toimimist;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-104" title="page-6">
      4) hirmutada elanikkonda või selle osa.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-105" title="page-6">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-106" title="page-6">
      3. Samuti käsitatakse terroriaktidena ka kõiki teisi käesolevas peatükis sätestatud süütegusid.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sama seadustiku artikli 574 lõikes 1 on ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-108" title="page-6">
      „Relvade või laskemoona hoidmise, lõhke- ja süüteainete ja -seadmete, tuleohtlike või lämmatavate ainete või seadmete või nende komponentide valdamise või hoidmise, samuti nende valmistamise, nendega kauplemise, nende vedamise või mis tahes vormis tarnimise või lihtsalt nende ainete või vastavate seadete või vahendite paigutamise või kasutamise eest karistatakse kaheksa- kuni viieteistaastase vangistusega, kui selline tegu on toime pandud mõnel artikli 573 lõikes 1 osutatud eesmärgil.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">LOA</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">10. juuni 2024. aasta konstitutsioonilise seaduse 1/2024, mis käsitleb amnestiat Kataloonias institutsioonilise, poliitilise ja sotsiaalse olukorra normaliseerimiseks (Ley Orgánica 1/2024 de amnistía para la normalización institucional, política y social en Cataluña) (BOE nr 141, 11.6.2024, lk 67764; edaspidi „LOA“), preambul on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-111" title="page-6">
      „I
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-112" title="page-7">
      Igasugune amnestia on kavandatud juriidilise vahendina, mille eesmärk on teha erand täiesti kehtivate õigusnormide kohaldamisest, kui süüteoks tunnistatud või kvalifitseeritud teod või muud liiki vastutuse kaasa toovad teod on pandud toime konkreetses kontekstis.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-113" title="page-7">
      See seadusandlik võimalus on õigussüsteemis ette nähtud kui sobiv vahend, et reageerida erakorralistele poliitilistele asjaoludele, mis õigusriigis teenivad üldist huvi, näiteks vajadus ületada ja leevendada sügavalt juurdunud poliitilisi ja sotsiaalseid konflikte, et parandada kooseksisteerimist ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning integreerida erinevaid poliitilisi vaateid.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-114" title="page-7">
      Seega on tegemist instituudiga, mis viib ellu poliitilise otsuse parlamendi poolt vastu võetud seaduse kaudu ning mis väljendab rolli, mis põhiseadusega on antud Cortes Generalesile (Hispaania parlament), mis on organ, mille ülesanne on esindada rahva suveräänsust põhiseadusega antud volituste piires ja suunata vabalt üldist tahet seadusandliku võimu teostamise teel eelnevalt kindlaksmääratud korras.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-115" title="page-7">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-116" title="page-7">
      Euroopa Liidu õiguse seisukohast on amnestia instituut täielikult tunnustatud. […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-117" title="page-7">
      Nii ei ole Euroopa Liidu Kohus oma [29. aprilli 2021. aasta kohtuotsuses X (Euroopa vahistamismäärus – ne bis in idem) (C‑665/20 PPU, EU:C:2021:339)] mitte ainult tunnistanud amnestia andmise võimalust, vaid näinud ka ette, et amnestia eesmärk on kaotada sellega hõlmatud tegude kriminaalõiguslik laad, mistõttu süüteo suhtes ei saa enam kriminaalmenetlust läbi viia, ja kui selle eest on juba mõistetud karistus, lõpetatakse selle täideviimine, mis järelikult tähendab põhimõtteliselt, et mõistetud karistust ei saa enam täide viia. Hiljuti on Euroopa Kohus oma [16. detsembri 2021. aasta kohtuotsuses AB jt (amnestia tühistamine) (C‑203/20, EU:C:2021:1016)] näinud ette võimaluse lõpetada kriminaalmenetlused ja lõpetada karistuste kandmine kohtuotsustega, mis tehti seadusandliku menetluse tulemusel antud amnestia alusel.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-118" title="page-7">
      Samamoodi on Euroopa Inimõiguste Kohus tunnustanud amnestia õiguspärasust ja poliitilist otstarbekust, määratledes piirina inimõiguste rasked rikkumised, kuna need on teod, mida ei saa välja jätta riigi kohustusest neid menetleda ja nende eest karistada (eelkõige [EIK 27. mai 2014. aasta kohtuotsus Marguš vs. Horvaatia, CE:ECHR:2014:0527JUD000445510]).
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-119" title="page-7">
      Omalt poolt on nii Euroopa Nõukogu kui ka Euroopa Nõukogu komisjon „Demokraatia õiguse kaudu“ (nn Veneetsia komisjon) oma 8. ja 9. märtsi 2013. aasta täiskogu istungil vastu võetud soovituses CM/Rec (2010) 12 ja arvamuses nr 710/2012 (CDL-AD(2013)009) samuti selgitanud selliste meetmete nagu amnestia õiguspärasust ja kooskõla kohtuotsustega.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-120" title="page-7">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-121" title="page-8">
      V
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-122" title="page-8">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-123" title="page-8">
      Teiselt poolt peab erandit kehtestav seadus olema niisugune, et kui see jätab üldistes huvides konkreetses kontekstis aset leidnud sündmused kehtivate õigusnormide kohaldamisalast välja, tühistavad kohtud, kes viivad käesoleva seaduse vastuvõtmise ajal läbi selle seaduse kohaldamisalasse kuuluvat menetlust, varem võetud õigusi piiravad meetmed viivitamata, isegi selle menetluse võimaliku peatamise korral. Õiguste ja vabaduste teostamise piiramine peab nimelt alati vastama [EIÕKs], [hartas] ja [põhiseaduses] sätestatud nõuetele, tagamaks, et õiguste ja vabaduste piirangutel on kindel õiguslik alus.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-124" title="page-8">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-125" title="page-8">
      Kokkuvõttes on käesoleva seaduse eesmärk tagada õiguskindlus, seaduslikkuse põhimõtte järgimine ja õiguslik raamistik põhiõiguste erapooletuks kaitseks, võttes arvesse soovitusi, mille andis Veneetsia komisjon oma 2013. aasta arvamuses, milles ta rõhutas, kui oluline on säilitada amnestia andmisel selge vahe seadusandliku ja kohtuvõimu vahel, mis tagab kohtusüsteemi autonoomia ja demokraatlike põhimõtete järgimise.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-126" title="page-8">
      VI
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-127" title="page-8">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-128" title="page-8">
      I jaotises on määratletud amnestia objektiivne kohaldamisala. Sellega seoses on kõigepealt kirjeldatud tegusid, mis kvalifitseeritakse süütegudeks või haldusvastutust või avaliku sektori vahendeid puudutavat vastutust kaasa toovateks tegudeks, mis on toime pandud Kataloonia iseseisvumisprotsessi raames ja on ühel või teisel viisil seotud 9. novembri 2014. aasta rahvaküsitluse ja 1. oktoobri 2017. aasta referendumiga, mis mõlemad kuulutati põhiseadusevastaseks; nende tegude toimepanijad on praeguseks karistusest vabastatud. Samuti on selles täpsustatud ajavahemik, mille jooksul need teod peavad olema toime pandud, st alates 1. novembrist 2011 kuni 13. novembrini 2023.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-129" title="page-8">
      Seejärel on määratletud teod, mis kvalifitseeritakse süüteoks, mille suhtes seda amnestiat mingil juhul ei kohaldata, kuna kõigile tegudele ega süütegudele ei saa amnestiat kohaldada ning kõik teod ja süüteod ei vääri amnestiat.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-130" title="page-8">
      Vastavalt sellele, mida märkis [Veneetsia komisjon] oma 11. märtsi 2013. aasta arvamuses, mis võeti vastu täiskogu 94. istungjärgul, on selline lähenemine – mis pealegi on abstraktne, kuna see ei eelda mingil juhul hinnangut sellele, kas esinevad faktilised asjaolud, mis võivad kuuluda emma-kumma erandi alla – tingimata vajalik. Seega tuleb seadusandlikul võimul kehtestada amnestia andmise kriteeriumid ja kohtul teha kindlaks konkreetsed isikud, kes kuuluvad seadusandja määratletud kohaldamisalasse.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-131" title="page-9">
      Sellega seoses tuleb märkida, et teatavate erandite abstraktne kindlaksmääramine on vajalik tingimus selleks, et see seadus oleks täielikult kooskõlas rahvusvahelise õiguse normidega, mis puudutavad tegusid, mille suhtes ei saa kohaldada amnestiat, ja on välja töötatud rahvusvahelises kohtupraktikas, sh Euroopa kohtupraktikas, ning mis kajastavad rahvusvahelise ja Euroopa inimõigustealase õiguse aluspõhimõtteid.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-132" title="page-9">
      See amnestiaseadus koostati seega kooskõlas Euroopa ja rahvusvaheliste inimõigustealaste kohustustega, järgides selliste rahvusvaheliste lepingute ja organite nagu kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ning [EIÕK] suuniseid. Konkreetsete erandite lisamine on oluline selleks, et tagada rahvusvahelise õiguse normide järgimine ja arvestada asjakohase kohtupraktikaga, eelkõige seoses tõsiste inimõiguste rikkumistega, tuginedes Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohtadele sellistes kohtuasjades nagu Marguš vs. Horvaatia. Seetõttu on raskes inimõiguste rikkumises seisnevad teod seaduse kohaldamisalast välja jäetud kooskõlas Euroopa Nõukogu põhimõtetega, mis käsitlevad karistamatust inimõiguste raske rikkumise korral. Lisaks järgitakse ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo soovitusi, eristades raskeid süütegusid teistest tegudest, mis ei vasta küll teatavatele formaalsetele kriteeriumidele, kuid mis ei pruugi tingimata olla amnestia kohaldamisalast välja jäetud.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-133" title="page-9">
      See lähenemisviis annab tunnistust kohustusest kaitsta põhiõigusi, ühitades amnestia inimõiguste austamise ja Hispaania Kuningriigi rahvusvaheliste kohustustega.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-134" title="page-9">
      Eespool kirjeldatu näide on viide tegudele, mis on sätestatud direktiivi [2017/541] artiklis 3 või [EIÕK] artiklis 3, mille kohaselt on keelatud piinamine ning ebainimlik või alandav kohtlemine või karistamine – piir, mida ei ole lubatud ületada. Siiski ei tohiks unustada, et nimetatud säte ei hõlma kõiki alandavaid tegusid, vaid tegu peab lisaks sellele, et see on ebaseaduslik, olema ka teatud minimaalse raskusastmega. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt peavad seega selleks, et tegu käsitataks [EIÕK] artikli 3 tähenduses alandavana, tekitatud kehavigastused või ohvri kannatused tavaliselt olema teatud tugevusega või igal juhul olema võimelised murdma inimese vaimse või füüsilise vastupanu. Käesoleva seaduse kohaldamisel lähtutakse sellest, et erandeid kohaldatakse kitsalt, kuna mõnda tegu võidakse ekslikult pidada teiseks süüteoks – nii võib see olla karistusseadustiku II raamatu XXII jaotise VII peatükis loetletud teatud tegude puhul.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-135" title="page-9">
      Kooskõlas Veneetsia komisjoni suunistega on teod, mille suhtes võib amnestia anda, täpselt ja üksikasjalikult määratletud, et tagatud oleks õiguskindlus ja võrdsus seaduse ees. See täpsus on eriti oluline siis, kui tegemist on riigi vahendite omastamisega, ning see võimaldab selgelt eristada tegusid, mille suhtes võib amnestia anda, korruptsiooniga seotud tegudest, mille suhtes sellist meedet ei kohaldata.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-136" title="page-9">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">LOA artiklis 1 „Objektiivne kohaldamisala“ on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-138" title="page-10">
      „1. Amnestiat kohaldatakse järgmiste Kataloonias 9. novembril 2014 ja 1. oktoobril 2017 toimunud hääletuste, nende ettevalmistamise või tagajärgede raames toime pandud tegude suhtes, mis tekitavad kriminaal- või haldusvastutuse või avaliku sektori vahendeid puudutava vastutuse, tingimusel et need pandi toime ajavahemikus 1. novembrist 2011 kuni 13. novembrini 2023, ning samuti järgmiste tegude suhtes, mis pandi toime nimetatud ajavahemikus seoses nn Kataloonia iseseisvusprotsessiga, isegi kui need ei ole eespool nimetatud hääletustega seotud või pandi toime pärast nende toimumist:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-139" title="page-10">
      a) teod, mis on toime pandud kavatsusega nõuda, propageerida või saavutada Kataloonia eraldumist või iseseisvust, ning teod, mis on aidanud kaasa selliste eesmärkide saavutamisele;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-140" title="page-10">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-141" title="page-10">
      f) teod, mis on toime pandud eesmärgiga soodustada, võimaldada või hõlbustada mõnda käesoleva artikli eelmistes punktides nimetatud tegu, mis toob kaasa kriminaal- või haldusvastutuse või avaliku sektori vahendeid puudutava vastutuse, samuti kõik muud teod, mis on nendega sisuliselt seotud.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-142" title="page-10">
      2. Kriminaal- või haldusvastutuse või avaliku sektori vahendeid puudutava vastutuse aluseks olevate tegude suhtes, millele kohaldatakse käesoleva artikli lõike 1 alusel amnestiat, kohaldatakse seda sõltumata nende toimepanemise staadiumist, sealhulgas ettevalmistavad teod, ning sõltumata sellest, kas asjaomane isik oli täideviija või osavõtja.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-143" title="page-10">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">LOA artiklis 2 „Erandid“ on ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-145" title="page-10">
      „Igal juhul ei kohaldata artiklis 1 ette nähtud amnestiat järgmiste tegude suhtes:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-146" title="page-10">
      a) tahtlikud isikuvastased teod, mis on kaasa toonud inimese surma, raseduse katkemise või loote tervisekahjustuse, mõne elundi või jäseme kaotamise või kasutuskõlbmatuks muutumise, mõne meeleorgani kaotamise või kasutuskõlbmatuks muutumise, impotentsuse, steriilsuse või raske moonutuse;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-147" title="page-10">
      b) teod, mis on [EIÕK] artikli 3 kohaselt kvalifitseeritud piinamiseks või ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks, välja arvatud selline kohtlemine, mille puhul minimaalset raskusastet ei ole ületatud, sest need teod ei alanda ega alaväärista inimest ega tekita sellist hirmu, ängistust või alaväärsustunnet, mis võib murda tema vaimse või füüsilise vastupanu;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-148" title="page-11">
      c) teod, mille saab nende eesmärgi tõttu kvalifitseerida terrorismiks vastavalt direktiivile [2017/541] ning millega on omakorda tahtlikult põhjustatud inimõiguste raskeid rikkumisi, eelkõige neid, mis on hõlmatud [EIÕK] artiklitega 2 ja 3 ning rahvusvahelise humanitaarõigusega.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-149" title="page-11">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">LOA artiklis 9 „Amnestia kohaldamise pädevus“ on ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-151" title="page-11">
      „1. Käesoleva seaduse artiklis 11 nimetatud kohtud kohaldavad süütegudeks kvalifitseeritud tegude suhtes amnestiat kas omal algatusel või poole või prokuratuuri taotlusel ning igal juhul pärast prokuratuuri ja poolte ärakuulamist.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-152" title="page-11">
      2. Amnestiat selliste tegude suhtes, mis on kvalifitseeritud haldusrikkumisteks või toovad kaasa avaliku sektori vahendeid puudutava vastutuse, kohaldavad organid, kelle pädevuses on nendele tegudele vastavate menetluste algatamine, läbiviimine või lahendamine, sõltuvalt menetluse staadiumist ning pärast asjaomase isiku ärakuulamist.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-153" title="page-11">
      3. Konkreetse teo suhtes, mis toob kaasa konkreetse kriminaal- või haldusvastutuse või avaliku sektori vahendeid puudutava vastutuse, saab amnestiat pidada kohaldatuks üksnes juhul, kui amnestia on pädeva organi lõpliku otsusega vastavalt käesoleva seaduse sätetele välja kuulutatud.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">LOA artiklis 10 „Eelisjärjekorras ja kiire menetlemine“ on ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-155" title="page-11">
      „Amnestia kohaldamine on igas asjas sellise käesolevas seaduses kindlaks määratud kohtu-, haldus- või raamatupidamisorgani ülesanne, kes võtab eelisjärjekorras ja kiiresti vastu asjakohased otsused kooskõlas käesoleva seadusega, olenemata asjaomase haldus- või kohtumenetluse või avaliku sektori vahendeid puudutava menetluse staadiumist.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-156" title="page-11">
      Otsused tehakse kahe kuu jooksul, ilma et see piiraks edasikaebamist, millel ei ole peatavat toimet.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">LOA artikli 11 „Kriminaalmenetlus“ lõikes 1 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-158" title="page-11">
      „Kohtud kohaldavad amnestiat kriminaalmenetluse mis tahes staadiumis.“
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-159" title="page-11">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ministerio Fiscal (prokuratuur, Hispaania) esitas 23. novembril 2023 Juzgado Central de Instrucción n° 6 de la Audiencia Nacionalile (üleriigilise kohtu üleriigiline eeluurimiskohus nr 6, Hispaania) esialgse süüdistusakti, millega ta esitas 12 isikule – nimelt EGB‑le, EGC‑le, SPG‑le, QCRile, GTA‑le, ACB‑le, JRSile, RJDLile, FJG‑le, XBLLile, DBA‑le ja CBE‑le – süüdistuse süütegudes, mis on kvalifitseeritavad terroriorganisatsiooni kuulumiseks, terrorismi eesmärgil süüte- ja lõhkeainete ja ‑seadmete valdamiseks, hoidmiseks ja valmistamiseks ning terrorismina käsitatavaks hävitamise katseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samuti astusid sellesse menetlusse Associació Catalana de Víctimes d’Organitzacions Terroristes (ACVOT), Asociación de Víctimas del Terrorismo (AVT), Asociación Dignidad y Justicia, Asociación Española de la Guardia Civil (AEGC), Asociación Unificada de la Guardia Civil (AUGC), Hispaania ühingud ja partido político VOX (Hispaania erakond VOX) rahvasüüdistuse (actio popularis) esitamiseks ning esitasid süüdistusakti.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Pärast eeluurimise lõpetamist esitati kohtuasi Audiencia Nacional, Sala de lo Penal, Sección Tercerale (üleriigiline kohus, kriminaalkolleegium, kolmas koda, Hispaania), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See kohus märgib, et prokuratuuri süüdistusaktis ja rahvasüüdistuse süüdistusaktis on muu hulgas viidatud lõhkeainete lähteainete ostmisele, lõhkeainete ja lämmatavate ainete valmistamise käsiraamatute omamisele, ühistel kohtumistel osalemisele ja sellises ebaseaduslikus laboris viibimisele, kus valmistati üks süüteseade, ning süüdistatavate teabevahetusele e‑posti teel. Kõnealused teod, mis pandi toime 2017. aasta oktoobrist kuni 2019. aasta novembrini, kuuluvad karistusseadustiku artiklite 346 ja 571–574 ning direktiivi 2017/541 artiklite 3, 4 ja 13–15 kohaldamisalasse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimetatud kohus rõhutab siiski, et ei süüdistusaktis ega rahvasüüdistuse süüdistusaktis ei ole märgitud, et nende tegudega oleks tahtlikult põhjustatud inimõiguste raskeid rikkumisi LOA artikli 2 punkti c tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Pärast LOA jõustumist 11. juunil 2024 esitasid süüdistatavad amnestiataotluse, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus peab nüüd lahendama. Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on siiski kahtlus, et amnestia kohaldamine võib olla vastuolus liidu õigusega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks kuuluvad kõnealused teod mõiste „terrorirühmituse tegevuses osalemine“ alla direktiivi 2017/541 tähenduses, mille eest tuleb selle direktiivi kohaselt karistada tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega. LOA kohaldamine tooks aga kaasa selle, et nendes tegudes ei ole võimalik süüdistust esitada ja nende asjus kohut mõista ning süüdistatavad vabastataks kriminaalvastutusest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks omistab nimetatud direktiivi artikkel 13 igale organisatsioonis osalejale kriminaalvastutuse ka siis, kui ühtegi muud terroriakti ei ole tegelikult toime pandud. LOA, milles näib üldiselt olevat välistatud selle kohaldamine samas direktiivis sätestatud terroriaktide suhtes, seab teo karistatavuse sõltuvusse lisatingimusest, mida direktiivis ei ole ette nähtud, nimelt asjaolust, et sellega on tahtlikult põhjustatud inimõiguste raskeid rikkumisi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks põhineb LOA artikli 2 punkt c eeldusel, et teatavad terroriaktid rikuvad tõsiselt inimõigusi ja neile ei saa amnestiat kohaldada, samas kui muud terroriaktid ei too kaasa selliseid rikkumisi ja nende puhul saab amnestiat kohaldada. Sellist vahetegemist direktiivis 2017/541 aga ei ole.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neljandaks ei ole selles sättes, mille sõnastus on ebatäpne, selgelt ja ühemõtteliselt märgitud raskusastme künnist, millest alates võib süüteo suhtes kohaldada amnestiat või mitte, ning seega on rikutud õiguskindluse põhimõtet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Viiendaks nõuab direktiiv 2017/541, et põhikohtuasjas käsitletavad süüteod oleksid karistatavad tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega. LOA kohaldamine vabastaks aga isikud, keda süüdistatakse selliste süütegude toimepanemises, igasugusest kriminaalvastutusest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuuendaks on liit direktiivi 2017/541 vastuvõtmisel oma pädevust kasutanud ja liikmesriigi seadusandja peab selle sätteid järgima, sest vastasel juhul rikutaks liidu õiguse esimuse põhimõtet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seitsmendaks, kuna LOA kohaldamisala on piiratud tegudega, mis pandi toime ajavahemikul 1. novembrist 2011 kuni 13. novembrini 2023 Kataloonia iseseisvusliikumise kontekstis, siis soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas see võib kaasa tuua liidu õigusega vastuolus oleva diskrimineeriva kohtlemise sellise isiku kahjuks, kes on samal ajavahemikul toime pannud analoogseid tegusid, mis on siiski toimunud muus kontekstis, ilma et selline diskrimineeriv kohtlemine oleks põhjendatud üldise huviga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks, kaheksandaks soovitakse Euroopa Kohtult küsida, kas selline amnestia, nagu on ette nähtud LOAs, on kooskõlas õigusega vabalt liikuda ja elada liidu territooriumil ning liikmesriikide peamise ülesandega tagada oma territoriaalne terviklikkus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel otsustas Audiencia Nacional (üleriigiline kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-176" title="page-13">
      „1. Kas direktiivi [2017/541] tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus selline liikmesriigi seadus nagu [LOA], mis ei luba esitada süüdistust ja olenevalt olukorrast kriminaalkorras karistada isikuid, kes osalevad aktiivselt terrorirühmituse tegevuses, ning vabastab nad seega kriminaalvastutusest?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-177" title="page-13">
      2. Kas direktiivi [2017/541] ja täpsemalt selle artiklit 13 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus selline liikmesriigi seadus nagu [LOA], mis ei luba esitada süüdistust ja olenevalt olukorrast kriminaalkorras karistada isikuid, kes osalevad aktiivselt terrorirühmituse tegevuses, ning vabastab nad seega kriminaalvastutusest, kuna see seadus nõuab, et karistamiseks oleks lisaks terrorirühmituse tegevuses osalemisele täidetud lisatingimus, et tahtlikult ja tegelikult on põhjustatud inimõiguste raskeid rikkumisi?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-178" title="page-14">
      3. Kas direktiivi [2017/541] tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus selline liikmesriigi seadus nagu [LOA], mis eristab nimetatud direktiivis osutatud terroriaktide ja terrorirühmitusega seotud süütegude puhul seda, kas nendega on tahtlikult ja tegelikult põhjustatud inimõiguste raskeid rikkumisi või mitte, nii et selline eristamine võimaldab seda, et osa selliseid terroriakte või terrorirühmitusega seotud süütegusid ei tekita kriminaalvastutust?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-179" title="page-14">
      4. Kas liidu õiguses tunnustatud õiguskindluse põhimõtet, mis on kujunenud välja Euroopa Liidu Kohtu praktikas, tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus selline liikmesriigi seadus nagu [LOA], mis seab isikute, keda süüdistatakse direktiivi [2017/541] kohaldamisalasse kuuluvate tegude toimepanemises, amnestia kaudu kriminaalvastutusest vabastamise tingimuseks selle, et nad ei ole põhjustanud tahtlikult inimõiguste raskeid rikkumisi, eriti neid, mis on hõlmatud [EIÕK] artiklitega 2 ja 3 ning rahvusvahelise humanitaarõigusega, täpsustamata, millised teod kujutavad endast sellist rikkumist ja millise raskusastmega need peavad olema, et dekriminaliseerimine oleks välistatud? Teise võimalusena, kas liidu õigusest tulenevate õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtetega on vastuolus selline õigusnorm nagu [LOAs] sisalduv artikkel 1, milles on sätestatud kriminaalvastutuse esinemise või puudumise kindlaksmääramiseks ebamäärased objektiivsed ja subjektiivsed kriteeriumid?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-180" title="page-14">
      5. Kas direktiivi [2017/541] tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus selline liikmesriigi seadus nagu [LOA], mis ei luba esitada süüdistust ja olenevalt olukorrast kriminaalkorras karistada isikuid, kes valmistavad, valdavad, omandavad, transpordivad, tarnivad või kasutavad lõhkeaineid terrorismi eesmärgil, ning vabastab nad seega kriminaalvastutusest?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-181" title="page-14">
      6. Kas direktiivi [2017/541] tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus selline liikmesriigi seadus nagu [LOA], mis ei luba esitada süüdistust ja olenevalt olukorrast kriminaalkorras karistada isikuid – vabastades nad kriminaalvastutusest –, kes alustavad terrorismi eesmärgil vägivallategude toimepanemist, määrates kindlaks sihtmärgid, mida tõsiselt kahjustada, kuna need esindavad terrorirühmituse ideoloogiale vastanduvaid ideid, ning jälgides või pildistades avalikke kohti, mille nad kavatsevad hävitada – konkreetselt prokuratuuri, riigi julgeolekujõudude ja -üksuste ning autonoomse piirkonna institutsioonide peakortereid või politseisõidukeid –, et viia tõrgeteta ellu terrorirühmituse poolt hävitustöö edukaks läbiviimiseks kavandatud vägivaldne plaan?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-182" title="page-14">
      7. Kas Euroopa Kohtu praktikas välja kujunenud liidu õiguse esimuse põhimõtte ja ELL artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõttega on vastuolus selline liikmesriigi seadus nagu [LOA], mis amnestia kaudu vabastab kriminaalvastutusest isikud, keda süüdistatakse direktiivi [2017/541] kohaldamisalasse kuuluvate süütegude toimepanemises?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-183" title="page-15">
      8. Kas [harta] artikleid 20 ja 21 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus selline liikmesriigi seadus nagu [LOA], mis amnestia kaudu vabastab kriminaalvastutusest isikud, keda süüdistatakse direktiivi [2017/541] kohaldamisalasse kuuluvate süütegude toimepanemises Hispaanias, ning seda nende süütegudega taotletava ideoloogilise eesmärgi tõttu?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-184" title="page-15">
      9. Kas ELL artikli 4 lõiget 2 ning ELTL artikli 20 lõike 2 punkti a ja artikli 21 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus selline liikmesriigi seadus nagu [LOA], mis amnestia kaudu vabastab kriminaalvastutusest isikud, keda süüdistatakse terroriaktide toimepanemises, sest tegude toimepanemise eesmärk oli nimetatud liikmesriigi territooriumi ühe osa eraldumine?“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Menetluse suulise osa uuendamise taotlus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Pärast kohtujuristi ettepaneku esitamist 13. novembril 2025 esitasid käesoleva kohtuotsuse punktis 22 nimetatud erakond ja ühingud Euroopa Kohtu kantseleisse 27. novembril 2025 saabunud dokumendiga taotluse menetluse suulise osa uuendamiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Oma taotluse põhjendamiseks märgivad need menetlusosalised, et kohtujuristi ettepanekus on käsitletud üht kohtuistungil arutatud aspekti, mille kohta eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole Euroopa Kohtule küsimusi esitanud ning mille hindamine ei ole Euroopa Kohtu ülesanne, st seda, millistel põhjustel Hispaania seadusandja LOA vastu võttis.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artiklile 83 võib Euroopa Kohus igal ajal, olles kohtujuristi ära kuulanud, määrusega uuendada menetluse suulise osa, eelkõige kui ta leiab, et tal ei ole piisavalt teavet, või kui pool on pärast menetluse suulise osa lõpetamist esitanud uue asjaolu, millel on otsustav tähtsus Euroopa Kohtu lahendile.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul ei ole aga tegemist sellise olukorraga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt ei saa kohtujuristi ettepanek käesolevas kohtuasjas kujutada endast uut asjaolu artikli 83 tähenduses (vt selle kohta 26. veebruari 2026. aasta kohtuotsus VIRUS jt, C‑131/24, EU:C:2026:109, punkt 33).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks tuleb märkida, et esiteks ei ole Euroopa Liidu Kohtu põhikirjas ega kodukorras ette nähtud võimalust, et põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikud saaksid esitada seisukohti vastuseks kohtujuristi ettepanekule (26. veebruari 2026. aasta kohtuotsus VIRUS jt, C‑131/24, EU:C:2026:109, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks on ELTL artikli 252 teise lõigu kohaselt kohtujuristi ülesanne avalikul kohtuistungil täiesti erapooletult ja täiesti sõltumatult esitada põhjendatud ettepanekuid kohtuasjades, mis Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohaselt nõuavad tema osalust. Seega ei ole tegemist kohtunikele või pooltele adresseeritud arvamusega, mille on andnud Euroopa Kohtust väljaspool olev ametivõim, vaid institutsiooni enda liikme põhjendatud ja avalikult väljendatud isikliku arvamusega. Neil tingimustel ei saa pooled kohtujuristi ettepaneku üle vaielda. Peale selle ei ole kohtujuristi ettepanek ega selleni jõudmiseks läbitud põhjenduskäik Euroopa Kohtule siduvad. Seetõttu ei saa asjaolu, et huvitatud isik ei nõustu kohtujuristi ettepanekuga – olenemata sellest, milliseid küsimusi ettepanekus analüüsiti –, olla iseenesest põhjus, mis annaks alust suulise menetluse uuendamiseks (26. veebruari 2026. aasta kohtuotsus VIRUS jt, C‑131/24, EU:C:2026:109, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks on Euroopa Kohus – võttes arvesse kogu tema käsutuses olevat teavet – seisukohal, et tal on käesoleva eelotsusetaotluse lahendamiseks piisavalt teavet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel leiab Euroopa Kohus, olles kohtujuristi ära kuulanud, et puudub vajadus menetluse suulise osa uuendamiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsuse küsimuste analüüs</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastuvõetavus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">EGC ja GTA ning prokuratuur väidavad, et eelotsuse küsimused – mis ei ole põhikohtuasja lahendamisel asjakohased – on vastuvõetamatud. Nad leiavad, et kuna LOA artikli 2 punkt c jätab selle seaduse kohaldamisalast välja teod, mida võib nende eesmärgi tõttu kvalifitseerida terrorismiks direktiivi 2017/541 tähenduses ja millega on omakorda tahtlikult põhjustatud inimõiguste raskeid rikkumisi, siis on need küsimused hüpoteetilised.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hispaania valitsus väidab, et neljas küsimus on hüpoteetiline, arvestades, et käesoleval juhul ei ole toime pandud tahtlikke inimõiguste raskeid rikkumisi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et ELTL artiklis 267 sätestatud menetluses on üksnes põhikohtuasja menetleval ja selle lahendamise eest vastutaval liikmesriigi kohtul iga kohtuasja erisusi arvesse võttes õigus hinnata nii eelotsuse vajalikkust asjas otsuse langetamiseks kui ka Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste asjakohasust. Seega, kui küsimused on esitatud liidu õiguse tõlgendamise kohta, on Euroopa Kohus üldjuhul kohustatud neile vastama. Sellest järeldub, et liidu õigust puudutavate küsimuste asjakohasust eeldatakse. Euroopa Kohus võib liikmesriigi kohtu esitatud eelotsusetaotlusele vastamisest keelduda vaid siis, kui on ilmne, et taotletav liidu õiguse tõlgendus ei ole mingil viisil seotud põhikohtuasja tegelike asjaolude või esemega, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele (13. juuli 2000. aasta kohtuotsus Idéal tourisme, C‑36/99, EU:C:2000:405, punkt 20, ja 2. detsembri 2025. aasta kohtuotsus Stichting Right to Consumer Justice ja Stichting App Stores Claims, C‑34/24, EU:C:2025:936, punkt 39 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest, et oma kaheksa esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas tingimused, mille alusel LOA jätab oma kohaldamisalast välja direktiivi 2017/541 kohaldamisalasse kuuluvad süüteod ja määrab kindlaks amnestia kohaldamise tingimused, on kooskõlas selle direktiiviga ning muude liidu õiguse normide ja põhimõtetega. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sellekohased kahtlused tulenevad asjaolust, et kuigi põhikohtuasjas kõne all olevate süütegude puhul kehtib põhimõtteliselt LOAs ette nähtud amnestia, kuuluvad need tema hinnangul mõiste „terrorirühmituses osalemine“ alla selle direktiivi tähenduses. Sellest järeldub, et vastus nendele küsimustele on vajalik, et võimaldada eelotsusetaotluse esitanud kohtul teha põhikohtuasjas oma otsus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seevastu üheksanda eelotsuse küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul tõlgendada ELL artikli 4 lõiget 2 ning ELTL artikli 20 lõike 2 punkti a ja artikli 21 lõiget 1.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ta küsib sisuliselt, kas nende sätetega on vastuolus selline riigisisene õigusakt nagu LOA, kuivõrd see vabastab kriminaalvastutusest isikud, keda süüdistatakse tegudes, mis on toime pandud asjaomase liikmesriigi territooriumi ühe osa eraldumise eesmärgil. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul tekitab LOA selliste tegude kordumise või üldistumise ohu ja see kahjustab liikmesriikide territoriaalset terviklikkust ning liidu kodanike liikumis- ja elamisvabadust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu ilmneb ELTL artikli 267 sõnastusest, peab taotletud eelotsust olema eelotsusetaotluse esitanud kohtule „vaja“ tema menetluses olevas kohtuasjas „otsuse tegemiseks“. Sellises menetluses peab vaidluse ja nende liidu õigusnormide vahel, mille tõlgendamist taotletakse, olema selline seos, et see tõlgendus on objektiivselt vajalik otsuse jaoks, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus peab tegema (vt selle kohta 26. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Miasto Łowicz ja Prokurator Generalny, C‑558/18 ja C‑563/18, EU:C:2020:234, punktid 45 ja 48, ning 18. detsembri 2025. aasta kohtuotsus Tenergie (imporditollimaksu vähendamise taotlus), C‑259/24, EU:C:2025:1013, punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul on ilmne, et küsimus, kas amnestiameede võib üldiselt kahjustada liikmesriigi territoriaalset terviklikkust või liidu kodanike õigust vabalt liikuda, mida on silmas peetud ühelt poolt ELL artikli 4 lõikes 2 ning teiselt poolt ELTL artikli 20 lõike 2 punktis a ja artikli 21 lõikes 1, ei ole põhikohtuasja esemega seotud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt on selle vaidluse ese kriminaalmenetlus, mida toimetatakse isikute suhtes, keda süüdistatakse tegudes, mis võivad kuuluda LOA kohaldamisalasse, mistõttu ei vasta taotletud tõlgendus objektiivsele vajadusele otsuse jaoks, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus peab tegema.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et kaheksa esimest küsimust on vastuvõetavad, kuid üheksas küsimus tuleb tunnistada vastuvõetamatuks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sisulised küsimused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimese kuni kaheksanda küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2017/541 tuleb esimuse ja lojaalse koostöö, õiguskindluse, võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtteid arvestades tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisene amnestiaseadus, mis näeb ette, et kriminaalvastutusest vabastatakse kõik isikud, kes on piiratud aja jooksul ja liikmesriigi territooriumi ühe osa iseseisvuse püüdlemise kontekstis pannud toime direktiivis nimetatud teod, millega ei ole tahtlikult põhjustatud inimõiguste rasket rikkumist, mille täpset laadi ega raskusastet ei ole selles seaduses täpsustatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt tuleb märkida, et LOA – mis on eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimuste esemeks – artikli 2 punktis c on ette nähtud, et amnestiat ei kohaldata tegude suhtes, mille võib direktiivi 2017/541 kohaselt nende eesmärgi tõttu kvalifitseerida terrorismiks ja millega on omakorda tahtlikult põhjustatud inimõiguste raskeid rikkumisi, eelkõige selliseid rikkumisi, mis on hõlmatud EIÕK artiklitega 2 ja 3 ning rahvusvahelise humanitaarõigusega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">LOA artikli 2 punktis c ette nähtud amnestia kohaldamisalast väljajätmine sõltub seega kahest kumulatiivsest tingimusest. Esiteks peavad amnestia kohaldamisalast välja jäetavad teod olema kvalifitseeritavad terrorismiks selle direktiivi tähenduses ja teiseks peab nendega olema tahtlikult põhjustatud inimõiguste raskeid rikkumisi. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimustele tuleb vastata eelkõige nendest tingimustest lähtudes.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">58</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb märkida, et kuigi amnestia andmine ja tühistamine kuuluvad liikmesriikide pädevusse (vt selle kohta 16. detsembri 2021. aasta kohtuotsus AB jt (amnestia tühistamine), C‑203/20, EU:C:2021:1016, punkt 40), peavad liikmesriigid selle pädevuse teostamisel siiski täitma kohustusi, mis tulenevad neile liidu õigusest (vt selle kohta 30. aprilli 2024. aasta kohtuotsus Procura della Repubblica presso il Tribunale di Bolzano, C‑178/22, EU:C:2024:371, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">59</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Antud juhul nähtub direktiivi 2017/541 artiklist 1, et vastavalt ELTL artikli 83 lõikele 1 nähakse selles direktiivis ette miinimumnormid, mis käsitlevad terroriaktide, terrorirühmituste ja terroristliku tegevuse vallas kuritegude määratlemist ja karistusi, ning meetmeid terrorismiohvritele kaitse ja toetuse ning abi andmiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">60</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks kohustavad selle direktiivi artiklid 3, 4, 13, 14 ja 15 liikmesriike esiteks kriminaliseerima terroriaktidena rea terroristlikel eesmärkidel toime pandud tegusid, teiseks muutma karistatavaks terrorirühmituse või terroristliku tegevusega seotud süüteod ning nende süütegude toimepanemisele kaasaaitamise, selliste süütegude toimepanemisele kihutamise ja nende toimepanemise katse ning kolmandaks nägema ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused, mis peavad olema rangemad kui need, mis on ette nähtud riigisiseses õiguses terroristliku kavatsuse puudumise korral.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">61</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ELTL artikli 288 kolmanda lõigu kohaselt on direktiiv saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele. Kuigi selles sättes on jäetud liikmesriikidele vabadus valida direktiivi rakendamist tagavad viisid ja vahendid, ei vähenda see siiski iga adressaatriigi kohustust võtta oma riigisiseses õiguskorras kõik vajalikud meetmed, et tagada kooskõlas direktiivi eesmärgiga direktiivi täielik õigusmõju (26. veebruari 2026. aasta kohtuotsus komisjon vs. Belgia (direktiiv 2016/1164 – topeltmaksustamine), C‑524/23, EU:C:2026:111, punkt 64 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">62</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlust ei ole selles, et vastavalt käesoleva kohtuotsuse eelmises punktis nimetatud kohustusele võeti direktiiv 2017/541 Hispaania õigusesse nõuetekohaselt üle enne selle direktiivi ülevõtmise tähtaja möödumist. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib siiski, et kui amnestia abil loobutakse selle ülevõtmise taganud seaduses ette nähtud karistuste kohaldamisest, võib see rikkuda nimetatud direktiivi sätteid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">63</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb märkida, et direktiiv 2017/541 ei sisalda ühtegi konkreetset sätet kriminaalvastutusest vabastamise riigisiseste mehhanismide kohta, nagu amnestia, ega määra seega sõnaselgelt kindlaks selliste mehhanismide piire.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">64</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellise amnestia kohaldamine, nagu on ette nähtud LOAs, toob aga kaasa selle, et tegude asjus, mida võib kvalifitseerida terrorismiks ja mis kuuluvad selle seaduse kohaldamisalasse – käesoleval juhul teod, mis pandi toime ajavahemikul 1. novembrist 2011 kuni 13. novembrini 2023 Kataloonia iseseisvusliikumise konkreetses kontekstis –, ei saa Hispaanias enam kriminaalmenetlust läbi viia.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">65</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna selline amnestiaseadus nagu LOA toob muu hulgas kaasa direktiivi 2017/541 artiklis 15 ette nähtud karistuste kohaldamise piiramise, tuleb asuda seisukohale, et see amnestiaseadus mõjutab otseselt selle direktiivi rakendamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">66</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Siiski, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 76 sisuliselt märkis, kuulub amnestiaseaduse vastuvõtmine põhimõtteliselt iga liikmesriigi eesõiguse alla – eelkõige rahvusliku leppimise eesmärgi järgimisel või poliitilise kompromissi otsimisel – mitte menetleda teatavaid kindlaksmääratud tegusid, isegi kui need kujutavad endast raskeid süütegusid, kuna sel alusel antud amnestiat võib pidada vahendiks, mis võib leevendada suurt poliitilist või sotsiaalset konflikti.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">67</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Amnestiaseaduse seda eripära arvestades tuleb asjaolu, et direktiivis 2017/541 puudub igasugune viide sellele konkreetsele kriminaalvastutusest vabastamise mehhanismile, mõista nii, et direktiivis vastavalt selle artiklile 1 sätestatud miinimumnormid, mis käsitlevad terroriaktide, terrorirühmituste ja terroristliku tegevuse vallas kuritegude määratlemist ja karistusi, ei välista põhimõtteliselt seda, et liikmesriigid võiksid selle direktiivi reguleerimisalas kohaldada amnestiat.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">68</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul otsustas Tribunal Constitucional (konstitutsioonikohus, Hispaania) 26. juuni 2025. aasta kohtuotsuses 137/2025 (BOE nr 183, 31.7.2025, lk 103781 (ES:TC:2025:137)), et LOA on põhimõtteliselt põhiseadusega kooskõlas, olles sisuliselt tuvastanud, et LOA alusel antava amnestia eesmärk on vähendada institutsioonilisi ja poliitilisi pingeid, mis on tekkinud Kataloonia iseseisvuspüüdlustega, ja hõlbustada leppimisprotsessi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">69</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samas, kuna selline amnestiaseadus nagu LOA toob kaasa – nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 65 – direktiivi 2017/541 artiklis 15 ette nähtud karistuste kohaldamise piirangu, tuleb esimesena kontrollida, ega see seadus ei kahjusta selle direktiivi soovitavat toimet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">70</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nii oleks see juhul, kui amnestiaseadus seaks kahtluse alla nimetatud direktiivi tõhusa rakendamise asjaomases liikmesriigis.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">71</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See seadus piirdub aga kooskõlas käesoleva kohtuotsuse punktis 68 nimetatud erieesmärgiga sellega, et näeb tagantjärele ette, et teatavate süütegude puhul, mis on toime pandud üksnes Kataloonia iseseisvusliikumise konkreetses kontekstis, ei viida läbi kriminaalmenetlust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">72</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sealjuures on LOA artikli 2 punkti c kohaselt välistatud amnestia tegude puhul, millega on tahtlikult põhjustatud inimõiguste raskeid rikkumisi, eelkõige nende tegude puhul, mis on hõlmatud EIÕK artiklitega 2 ja 3 ning rahvusvahelise humanitaarõigusega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">73</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega, arvestades LOA artikli 2 punktis c ette nähtud kumulatiivseid tingimusi, võimaldab see seadus menetleda selliseid terroriakte, millega on tahtlikult põhjustatud inimõiguste raskeid rikkumisi, ja nende eest karistada, isegi kui need teod on toime pandud Kataloonia iseseisvusliikumise kontekstis.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">74</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks nähtub LOA preambulist ja artiklitest 9–11, et pädevad kohtud peavad kohtuautonoomia põhimõtet järgides määratlema konkreetsed teod, mille puhul on selle seaduse artikli 2 punkti c kohaselt amnestia välistatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">75</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel näib, et vastutusest vabastamine, mis on ette nähtud sellises amnestiaseaduses nagu LOA, mis on vastu võetud institutsiooniliste ja poliitiliste pingete vähendamiseks ning leppimisprotsessi hõlbustamiseks ja mille konkreetne ese on määratletud vastavalt nendele eesmärkidele, ei kahjusta direktiivi 2017/541 soovitavat toimet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">76</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena, mis puudutab sellise amnestiaseaduse kooskõla eelotsusetaotluse esitanud kohtu viidatud teiste põhimõtetega ja esiteks õiguskindluse põhimõttest tulenevate nõuete järgimist seoses LOA artiklis 1 ja artikli 2 punktis c sätestatud selliste terroriaktide määratlusega, mille suhtes võib kohaldada amnestiat, siis tuleb meelde tuletada, et õiguskindluse põhimõte nõuab ühelt poolt, et õigusnormid oleksid selged ja täpsed, ning teiselt poolt, et nende kohaldamine oleks õigussubjektidele ettenähtav, eriti kui neil võivad olla ebasoodsad tagajärjed. Seega peavad kõnealused õigusnormid võimaldama huvitatud isikutel täpselt teada, millise ulatusega on kohustused, mida õigusnormid nendele isikutele ette näevad, ja nendel isikutel peab olema võimalik selgelt teada oma õigusi ja kohustusi ning toimida nendele vastavalt (vt selle kohta 29. juuli 2024. aasta kohtuotsus Belgian Association of Tax Lawyers jt, C‑623/22, EU:C:2024:639, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 22. jaanuari 2026. aasta kohtuotsus AK Dlhopolec jt, C‑590/24, EU:C:2026:41, punkt 73).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">77</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">LOA preambuli kohaselt on selle seaduse eesmärk „tagada õiguskindlus, õiguspärasuse põhimõtte järgimine ja õiguslik raamistik põhiõiguste erapooletuks kaitseks“. Seda silmas pidades on „teod, mille korral võidakse amnestiat kohaldada, täpselt ja üksikasjalikult määratletud, et tagada õiguskindlus ja võrdsus seaduse ees“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">78</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb märkida, et nagu on rõhutatud LOA preambulis, on LOA aluspõhimõte „teha selget vahet seadusandliku ja kohtuvõimu vahel“, mis ei too kaasa karistusseadustiku sätete kohaldamatust ega seda, et kriminaalvastutusest on ex lege vabastatud, vaid kriminaalmenetluse läbiviimise takistuse, mille kohtuorganid peavad kriminaalmenetluse igas staadiumis tuvastama süütegude puhul, mis kuuluvad selle seaduse artiklis 1 määratletud amnestia kohaldamisalasse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">79</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega määratakse LOAs selle preambulis kasutatud sõnastuse kohaselt amnestia kohaldamisala kindlaks objektiivselt ja abstraktselt. See kehtib nii tegude kohta, mille suhtes võidakse kohaldada amnestiat selle seaduse artiklis 1 määratletud materiaalsete ja ajaliste tingimuste esinemisel, kui ka selle seaduse artiklis 2 sätestatud amnestia välistamise juhtude kohta. Üksnes pädevad kohtud peavad tõlgendama ja kohaldama LOA kohaldamisala reguleerivaid sätteid, mis on sätestatud LOA artiklis 1, ning selle kohaldamise välistamise aluseid, mille hulgas on muu hulgas selle seaduse artikli 2 punkt c.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">80</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles kontekstis tuleb meenutada, et normitehnika, milles kasutatakse pigem abstraktset sõnastust või üldkategooriad kui ammendavaid loetelusid, ei sea kahtluse alla õiguskindluse põhimõtet, tingimusel et nende tõlgendamine on mõistlikult ettenähtav (vt selle kohta 28. märtsi 2017. aasta kohtuotsus Rosneft, C‑72/15, EU:C:2017:236, punktid 165 ja 167, ning 22. jaanuari 2026. aasta kohtuotsus AK Dlhopolec jt, C‑590/24, EU:C:2026:41, punktid 75 ja 76).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">81</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab LOA artiklit 1, siis selles on kirjeldatud Kataloonia iseseisvusprotsessi kontekstis toime pandud tegusid, mis toovad kaasa kriminaal- haldus- või raamatupidamisliku vastutuse, ning täpsustatud ajavahemikku – st 1. novembrist 2011 kuni 13. novembrini 2023 –, mille jooksul need teod peavad olema toime pandud, et neile saaks kohaldada amnestiat. LOA kohaldamisala objektiivne kindlaksmääramine seaduse artiklis 1 ei näi sisaldavat asjaolusid, mis tekitaksid pädevatele kohtutele raskusi selle tõlgendamisel või õigussubjektidele raskusi selle ettenähtavuse osas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">82</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab LOA artikli 2 punkti c, siis nagu on täpsustatud käesoleva kohtuotsuse punktis 73, on selles seaduses ette nähtud amnestia kohaldamisalast välja jäetud teod, mille võib ühelt poolt nende eesmärgi tõttu kvalifitseerida terrorismiks direktiivi 2017/541 tähenduses ja teiselt poolt on nendega tahtlikult põhjustatud inimõiguste raskeid rikkumisi, eelkõige neid, mis on hõlmatud EIÕK artiklitega 2 ja 3 ning rahvusvahelise humanitaarõigusega. See välistamise tingimus viitab kriminaalõiguse niisugustele mõistetele nagu tahtlus, põhjuslik seos ja inimõiguste rikkumise raskus, mis ei tohiks pädevatele kohtutele kohaldamisraskusi tekitada, kui tegu on vaja jätta amnestia kohaldamisalast välja.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">83</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel tuleb järeldada, et nende tegude abstraktne määratlus, mis kuuluvad amnestia välistamise juhtude hulka, mis on ette nähtud LOA artikli 2 punktis c, ja eelkõige asjaolu, et selles seaduses ei ole üksikasjalikult täpsustatud kõigi nende tegude täpset laadi ega määratud kindlaks nendega seondatavat raskusastet, ei kahjusta õiguskindluse põhimõtte nõudeid, kui pädevatel kohtutel on võimalik direktiivi 2017/541 alusel kindlaks määrata need terroriaktid, mis on amnestia kohaldamisalast välja jäetud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">84</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis teiseks puudutab harta artiklites 20 ja 21 sätestatud võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtete järgimist, siis nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 65, et direktiivi 2017/541 kohaselt ette nähtud karistuste kohaldamise piiramine mõjutab otseselt selle direktiivi rakendamist. Seega on LOA ja selle direktiivi vahel seos, mis ulatub kaugemale sellest, et tegemist on naabervaldkondadega või et üks neist valdkondadest avaldab teisele kaudset mõju, mistõttu on tegemist olukorraga, mis kuulub mõiste „liidu õiguse kohaldamine“ alla harta artikli 51 lõike 1 tähenduses (vt selle kohta 29. juuli 2024. aasta kohtuotsus protectus, C‑185/23, EU:C:2024:657, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">85</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb meenutada, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt nõuab võrdse kohtlemise põhimõte, mille üks konkreetne väljendus on diskrimineerimiskeelu põhimõte, et sarnaseid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei käsitletaks ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui see on objektiivselt põhjendatud. Olukordade sarnasusega seotud nõuet tuleb selleks, et teha kindlaks võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine, hinnata kõikide asjaolude põhjal, mis neid iseloomustavad, ning eelkõige lähtuvalt selle õigusakti esemest ja eesmärgist, mis kõnealuse vahetegemise sätestab, kusjuures tuleb arvestada selle valdkonna põhimõtteid ja eesmärke, kuhu see akt kuulub (26. veebruari 2026. aasta kohtuotsus komisjon vs. Ungari (õigus pakkuda meediateenuseid teataval raadiosagedusel), C‑92/23, EU:C:2026:108, punkt 192 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">86</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellise amnestiaseaduse raames nagu LOA, mille sõnaselge eesmärk on soodustada poliitilist leppimist üksnes konkreetse poliitilise liikumise kontekstis, ei saa selles kontekstis toime pandud süütegusid ja muudes kontekstides toime pandud süütegusid siiski pidada sarnasteks olukordadeks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">87</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks, mis puudutab esimuse ja lojaalse koostöö põhimõtteid, siis nähtub eeltoodud kaalutlustest, et sellise amnestiaseaduse nagu LOA vastuvõtmine ei kahjusta direktiivi 2017/541 soovitavat toimet, kui tõlgendada seda direktiivi õiguskindluse, võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtteid arvestades. Sellest järeldub, et sellise amnestiaseaduse nagu LOA vastuvõtmine ei saa eirata ei esimuse põhimõtet, mille kohaselt peavad kõik liikmesriikide asutused tagama erinevate liidu õigusnormide täieliku toime (24. juuni 2019. aasta kohtuotsus Popławski, C‑573/17, EU:C:2019:530, punkt 54 ja seal viidatud kohtupraktika), ega ELL artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtet, mis kohustab liikmesriike eelkõige hoiduma kõigist meetmetest, mis võiksid ohustada liidu eesmärkide saavutamist (29. aprilli 2025. aasta kohtuotsus komisjon vs. Malta (investoritele kodakondsuse andmine), C‑181/23, EU:C:2025:283, punkt 94 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">88</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele kuni kaheksandale küsimusele vastata, et direktiivi 2017/541 tuleb esimuse ja lojaalse koostöö, õiguskindluse, võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtteid arvestades tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus riigisisene amnestiaseadus, mis näeb institutsiooniliste ja poliitiliste pingete vähendamiseks ning leppimisprotsessi hõlbustamiseks ette, et kriminaalvastutusest vabastatakse kõik isikud, kes on piiratud aja jooksul ja liikmesriigi territooriumi ühe osa iseseisvuse püüdlemise kontekstis pannud toime direktiivis nimetatud teod, millega ei ole tahtlikult põhjustatud inimõiguste rasket rikkumist, mille täpset laadi ega raskusastet ei ole selles seaduses täpsustatud, kui pädevatel kohtutel on võimalik kindlaks määrata need terroriaktid, mille puhul on amnestia kohaldamine välistatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtukulud</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">89</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse sama kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C41DispositifIntroduction" id="para-244" title="page-23">
      Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (suurkoda) otsustab:
    </p>
    <p class="C30Dispositifalinea" id="para-245" title="page-23">
      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK tuleb esimuse ja lojaalse koostöö, õiguskindluse, võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtteid arvestades
    </p>
    <p class="C30Dispositifalinea" id="para-246" title="page-23">
      tõlgendada nii, et
    </p>
    <p class="C30Dispositifalinea" id="para-247" title="page-24">
      sellega ei ole vastuolus riigisisene amnestiaseadus, mis näeb institutsiooniliste ja poliitiliste pingete vähendamiseks ning leppimisprotsessi hõlbustamiseks ette, et kriminaalvastutusest vabastatakse kõik isikud, kes on piiratud aja jooksul ja liikmesriigi territooriumi ühe osa iseseisvuse püüdlemise kontekstis pannud toime direktiivis nimetatud teod, millega ei ole tahtlikult põhjustatud inimõiguste rasket rikkumist, mille täpset laadi ega raskusastet ei ole selles seaduses täpsustatud, kui pädevatel kohtutel on võimalik kindlaks määrata need terroriaktid, mille puhul on amnestia kohaldamine välistatud.
    </p>
    <div class="signatures">
<p class="C77Signatures" id="para-248" title="page-24">
<span class="signatory">Allkirjad</span>
</p>
</div>
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">*</a>
</span>) Kohtumenetluse keel: hispaania.</p>
</body>
</html>
