<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-490/20</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62020CC0490</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:296">EU:C:2021:296</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>31</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>31</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Kokott’i ettepanek – Kohtuasi C‑490/20</HT></P><P><HT TYPE="SC">Stolichna obshtina, Pancharevo osakond</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Juliane Kokott</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20210415">15. aprillil 2021</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P>Kohtuasi C‑490/20</P><P>V.М.А.</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Stolichna obshtina, Pancharevo (Sofia linnapiirkond, Pancharevo maakond, Bulgaaria)</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Administrativen sad Sofia-grad (Sofia linna halduskohus, Bulgaaria))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Liidu kodakondsus</KEYWORD><KEYWORD>ELTL artikkel 21</KEYWORD><KEYWORD>Õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil</KEYWORD><KEYWORD>Samasoolise abielupaari laps, kes on sündinud liikmesriigis</KEYWORD><KEYWORD>Sünnitõend, mille on välja andnud see liikmesriik ning mille kohaselt on lapsel kaks ema, kellest üks on teise liikmesriigi kodanik</KEYWORD><KEYWORD>Selle teise liikmesriigi riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt ei ole lubatud anda välja sünnitõendit, milles on märgitud kaks ema</KEYWORD><KEYWORD>Lapse põlvnemise kindlaksmääramine</KEYWORD><KEYWORD>Keeldumine näidata ära naine, kes lapse sünnitas</KEYWORD><KEYWORD>ELL artikli 4 lõige 2</KEYWORD><KEYWORD>Liikmesriikide rahvusliku identiteedi austamine</KEYWORD><KEYWORD>Kohtuliku kontrolli põhjalikkus</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Kas liikmesriik peab välja andma sünnitõendi, milles teises liikmesriigis sündinud lapse emadena on märgitud kaks naist, kellest üks on esimesena nimetatud liikmesriigi kodanik, kui selles teises liikmesriigis on lapsele niisugune sünnitõend välja antud? Niisugune on sisuliselt küsimus, mille on Euroopa Kohtule esitanud Administrativen sad Sofia-grad (Sofia linna halduskohus) käesolevas eelotsusemenetluses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Bulgaaria ametiasutuste keeldumist anda välja niisugune sünnitõend põhjendatakse peamiselt asjaoluga, et Bulgaaria õigus ei võimalda kanda sünnitõendisse lapse vanematena kahte ema. See on tingitud asjaolust, et Bulgaarias valitseb nn <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>traditsiooniline<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/> perekontseptsioon, mis kujutab eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul endast väärtust, mida kaitstakse rahvusliku identiteedina ELL artikli 4 lõike 2 tähenduses. Kuna see tähendab, et lapsel võib olla ainult üks ema, leiavad Bulgaaria ametiasutused, et on vaja teha kindlaks naine, kes lapse sünnitas, et kanda tema sünnitõendisse, kuid asjaomane paar keeldub seda teavet avaldamast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Taotletava sünnitõendi väljaandmine ei kinnitaks seega tegelikkuses mitte ainult asjaomase lapse kodakondsust, vaid ka tema staatust Euroopa Liidu kodanikuna. Sellest sõltub ka, kas põhikohtuasja kaebajat ja tema abikaasat loetakse oma tütre vanemateks nendest ühe päritoluliikmesriigi riigisisese õiguse kohaselt. Selles olukorras esitas eelotsusetaotluse esitanud<?PAGE NO="2"?> kohus Euroopa Kohtule küsimuse, kas keeldumine anda välja Bulgaaria sünnitõend, milles on tunnustatud Hispaanias tekkinud sugulussidemeid, on vastuolus ELTL artikli 21 lõikega 1 ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>harta<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>), eelkõige selle artikliga 7 ja artikli 24 lõikega 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>See on väga tundlik küsimus, arvestades ainupädevust, mis on liikmesriikidel kodakondsuse ja perekonnaõiguse valdkonnas, ning märkimisväärseid erinevusi, mis liidus praegu eksisteerivad samasooliste paaride õigusliku staatuse ja õiguste alal. Sellel on ka suur praktiline tähtsus, millest annab tunnistust kohtuasi C‑2/21, Rzecznik Praw Obywatelskich, mis on praegu Euroopa Kohtus pooleli, mille faktiline ja õiguslik raamistik on väga sarnane käesolevale kohtuasjale ning milles tekivad osaliselt peaaegu samasugused küsimused.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Liidu õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Määrus 2016/1191</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20160706">6. juuli 2016. aasta</DATE> määrusega (EL) 2016/1191, millega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid, ja muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="200" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2016">ELT 2016, L 200, lk 1</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> on legaliseerimisest või mõnest muust samalaadsest toimingust vabastatud teatavad avalikud dokumendid, mille liikmesriigi ametiasutused annavad välja vastavalt oma riigisisesele õigusele ning mille eesmärk on tõendada muu hulgas sündi ja põlvnemist. Seda määrust kohaldatakse vastavalt selle artikli 2 lõikele 1, kui niisugused dokumendid tuleb esitada teise liikmesriigi ametiasutustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Vastavalt selle määruse põhjendusele 7 ei tohiks see määrus liikmesriike kohustada andma välja avalikke dokumente, mida nende riigisisese õiguse kohaselt ei eksisteeri.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Selle määruse artikli 2 lõikes 4 on nähtud ette, et selles ei käsitleta teise liikmesriigi ametiasutuse väljastatud avaliku dokumendi sisuga seotud õigusmõju tunnustamist liikmesriigis.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2004/38/EÜ</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="158" PAGE.FIRST="77" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 158, lk 77</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/05, lk 46.</P></NOTE> artikli 2 punktis 2 on liidu kodaniku <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>pereliikmed<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/> kindlaks määratud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>a)</NO.P><TXT>abikaasa;</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="3"?><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>partner, kellega liidu kodanik on sõlminud liikmesriigi õigusaktide kohaselt registreeritud kooselu, kui vastuvõtva liikmesriigi õigus käsitleb registreeritud kooselu abieluga võrdsena, kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi asjaomastes õigusaktides sätestatud tingimustega;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>alanejad lähisugulased, kes on alla 21aastased või ülalpeetavad, ja punktis b määratletud abikaasa või partneri alanejad sugulased, kes on alla 21aastased või ülalpeetavad;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>ülalpeetavad ülenejad lähisugulased ja punktis b määratletud abikaasa või partneri vahetult ülenejad sugulased;<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Selle direktiivi artiklis 4 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Lahkumisõigus<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="004.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Ilma et see piiraks liikmesriigi piirikontrolli suhtes kohaldatavate, reisidokumente käsitlevate sätete kohaldamist, on kõikidel liidu kodanikel, kellel on kehtiv isikutunnistus või pass, ja nende pereliikmetel, kes ei ole liikmesriigi kodanikud ja kellel on kehtiv pass, õigus lahkuda liikmesriigi territooriumilt, et reisida mõnda teise liikmesriiki.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="004.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid annavad kooskõlas oma õigusaktidega oma kodanikele välja kodakondsust tõendava isikutunnistuse või passi ja uuendavad seda.</ALINEA><ALINEA>[…].<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Bulgaaria õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Bulgaaria põhiseaduse 2. peatükis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Kodanike põhiõigused ja põhikohustused<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> paikneva artikli 46 lõikes 1 on nähtud ette, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>[a]bielu on mehe ja naise vaheline vabatahtlik liit<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Praeguses seisus ei võimalda Bulgaaria õigus samasoolistel isikutel sõlmida abielu ega muus vormis partnerlust, millest tulenevad õiguslikud tagajärjed.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Põlvnemist reguleerib perekonnaseadustiku (Semeen kodeks)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><HT TYPE="ITALIC">Darzhaven vestnik</HT> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>DV<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>) nr 47, <DATE ISO="20090623">23.6.2009</DATE>, muudetud DVs nr 74, <DATE ISO="20090915">15.9.2009</DATE>, DVs nr 82, <DATE ISO="20091016">16.10.2009</DATE>, DVs nr 98, <DATE ISO="20101214">14.12.2010</DATE>, DVs nr 100, <DATE ISO="20101221">21.12.2010</DATE>, muudetud ja täiendatud DVs nr 82, <DATE ISO="20121026">26.10.2012</DATE>, muudetud DVs nr 68, <DATE ISO="20130802">2.8.2013</DATE>, DVs nr 74, <DATE ISO="20160920">20.9.2016</DATE>, muudetud ja täiendatud DVs nr 103, <DATE ISO="20171228">28.12.2017</DATE>, muudetud ja täiendatud DVs nr <DATE ISO="20190324">24</DATE>, <DATE ISO="20190322">22.3.2019</DATE>, muudetud DVs nr 101, <DATE ISO="20191227">27.12.2019</DATE>.</P></NOTE> VI peatükk. Selle artikli 60 lõigetes 1 ja 2 on nähtud ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>1. Põlvnemise emast määrab sünd.</ALINEA><ALINEA>2. Lapse ema on naine, kes lapse sünnitas, seda ka kunstliku viljastamise korral.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Perekonnaseadustiku artiklis 61 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="061.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Naise abikaasat loetakse sündinud lapse isaks, kui see laps sündis abielu jooksul või 300 päeva jooksul pärast abielu lahutamist.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="061.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Kui laps sündis 300 päeva jooksul pärast abielu lahutamist, kuid pärast seda, kui naine abiellus uuesti, loetakse lapse isaks naise uut abikaasat.</ALINEA><?PAGE NO="4"?><ALINEA>[…].<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Perekonnaseadustiku artiklis 64 on nähtud ette, et kui lapse põlvnemine ühest vanemast on teadmata, võib kumbki vanem lapse omaks võtta. See omaksvõtt toimub perekonnaseadustiku artikli 65 järgi ühepoolse avalduse tegemisega perekonnaseisutöötajale või notari kinnitatud allkirjaga avaldusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Regionaalarengu ja ruumilise planeerimise ministri <DATE ISO="20120521">21. mai 2012. aasta</DATE> määruse nr RD-02-20-9 kodanike registreerimise ühtse süsteemi toimimise kohta (Naredba Nr. RD-02-20-9 ot <DATE ISO="20120521">21.05.2012</DATE> g. za funktsionirane na Edinnata sistema za grazhdanska registratsia; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>määrus nr RD‑02‑20‑9<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>DV nr 43, <DATE ISO="20120608">8.6.2012</DATE>, muudetud ja täiendatud DVs nr <DATE ISO="20140104">4</DATE>, <DATE ISO="20140114">14.1.2014</DATE>, muudetud DVs nr <DATE ISO="20150102">2</DATE>, <DATE ISO="20150109">9.1.2015</DATE>, muudetud ja täiendatud DVs nr 64, <DATE ISO="20150821">21.8.2015</DATE>, muudetud ja täiendatud DVs nr <DATE ISO="20160322">22</DATE>, <DATE ISO="20160322">22.3.2016</DATE>, muudetud ja täiendatud DVs nr 32, <DATE ISO="20180413">13.4.2018</DATE>.</P></NOTE> artiklis 12 on nähtud ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="012.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Välismaal toimunud sünni registreerimisel kantakse andmed sünnitõendisse omaniku nime, sünnikuupäeva ja -koha, soo ja tuvastatud põlvnemise kohta sellesse tõendisse nii, nagu need on kantud esitatud ärakirja või välisriigi dokumendi bulgaariakeelsesse tõlkesse.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="012.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Kui põlvnemine ühest vanemast (ema või isa) ei ole sünnitõendi Bulgaaria Vabariigis koostamise hetkel kindlaks tehtud, jäetakse vastav väli, mis peaks sisaldama selle vanema andmeid, tühjaks ja sinna tõmmatakse joon.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="012.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Kui ärakiri või väljavõte ei sisalda kõiki nõutavaid vanemaid puudutavaid andmeid, kasutatakse nende isikut tõendavate dokumentide ja rahvastikuregistri andmeid. Bulgaaria kodanikust vanema isikukoodi, sünnikuupäeva, isanime (kui on) ja kodakondsust puudutavaid andmeid täiendatakse rahvastikuregistri alusel. Välisriigi kodanikust vanema sünnikuupäeva ja kodakondsust võib täiendada tema riigi isikut tõendava dokumendiga. Kui kõiki seda vanemat puudutavaid andmeid ei ole võimalik esitada, sisaldab tõend ainult olemasolevat teavet.</ALINEA><ALINEA>[…].<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Asjaolud ja põhikohtuasi</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja kaebaja V.M.A. on Bulgaaria kodanik, samas kui tema abikaasa on Ühendkuningriigi kodanik, kes sündis Gibraltaril, kus need kaks naist 2018. aastal abiellusid. Alates 2015. aastast elavad nad Hispaanias. 2019. aasta detsembris said nad tütre, kes sündis ja elab koos oma kahe vanemaga samuti Hispaanias. Selle tütre sünnitõendis, mille on välja andnud Hispaania ametiasutused, on põhikohtuasja kaebajat nimetatud lapse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>emaks A<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> ja tema abikaasat <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>emaks<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja kaebaja palus <DATE ISO="20200129">29. jaanuaril 2020</DATE> pädeval asutusel, st Stolichna obshtinal (Sofia kommuun, Bulgaaria) anda talle välja oma tütre sünnitõend, mis on vajalik eelkõige Bulgaaria isikut tõendava dokumendi väljaandmiseks. Taotlusele lisas ta tõendina oma lapse sünnitõendi Barcelona (Hispaania) perekonnaseisuaktide registrist tehtud väljavõtte tõlke bulgaaria keelde, mis oli legaliseeritud ja kinnitatud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Sofia kommuun andis <DATE ISO="20200207">7. veebruari 2020. aasta</DATE> e‑kirjaga põhikohtuasja kaebajale korralduse esitada seitsmepäevase tähtaja jooksul tõendid lapse põlvnemise kohta seoses tema bioloogilise emaga. Tema väitis selles küsimuses, et sünnitõendi vormil, mis on osa kehtivast riigisisesest õigusest, on ainult üks lahter <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>ema<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> kohta ja teine <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>isa<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> kohta ning kummassegi lahtrisse saab kirjutada ainult ühe nime.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja kaebaja vastas <DATE ISO="20200218">18. veebruaril 2020</DATE> sellele korraldusele, et tal ei ole võimalik nõutud teavet esitada ja et ta ei ole selleks Bulgaaria Vabariigis kehtivate õigusnormide kohaselt ka kohustatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Sofia kommuun jättis <DATE ISO="20200305">5. märtsi 2020. aasta</DATE> kirjaga seetõttu sünnitõendi väljaandmise taotluse rahuldamata. Ta põhjendas seda rahuldamata jätmise otsust teabe puudumisega lapse bioloogilise ema kohta ja asjaoluga, et kahe naissoost vanema kandmine sünnitõendisse on vastuolus Bulgaaria avaliku korraga, mis ei võimalda sõlmida kahe samasoolise isiku abielu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja kaebaja esitas seejärel selle rahuldamata jätmise otsuse peale eelotsusetaotluse esitanud kohtule, Administrativen sad Sofia-gradile (Sofia linna halduskohus) kaebuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>See kohus märgib, et Bulgaaria põhiseaduse artikli 25 lõike 1 ja Bulgaaria kodakondsuse seaduse (Zakon za balgarskoto grazhdanstvo) artikli 8 järgi on lapsel Bulgaaria kodakondsus, ehkki tänase päeva seisuga ei ole tal Bulgaaria sünnitõendit. Asjaolu, et seda sünnitõendit ei ole välja antud, ei kujuta endast keeldumist anda Bulgaaria kodakondsus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Administrativen sad Sofia-gradil (Sofia linna halduskohus) on kahtlusi, kas Bulgaaria ametiasutuste keeldumisega registreerida Bulgaaria kodaniku sünd, mis leidis aset teises liikmesriigis ning mida tõendab selles teises liikmesriigis välja antud sünnitõend, millel on näidatud kaks ema, rikutakse õigusi, mis sellel Bulgaaria kodanikul on ELTL artiklite 20 ja 21 ning harta artiklite 7, 24 ja 45 alusel. Keeldumine anda välja Bulgaaria sünnitõend võib nimelt kaasa tuua tõsiseid halduslikke takistusi Bulgaaria isikut tõendavate dokumentide väljaandmisel ning seega muuta lapsele vaba liikumise õiguse kasutamise ja oma liidu kodaniku õiguste täieliku kasutamise raskemaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Kuna lapse teine ema on Ühendkuningriigi kodanik, tekib sellel kohtul veel küsimus, kas õiguslikud tagajärjed, mis kaasnevad Ühendkuningriigi liidust lahkumisega, ja eelkõige asjaolu, et lapsel ei saa olla liidu kodakondsust oma ema kodakondsuse kaudu, puutuvad selle küsimuse hindamisel asjasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Samal ajal on eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkinud ka küsimus, et Bulgaaria ametiasutuste võimalik kohustus sünnitõendi koostamisel kanda Bulgaaria sünnitõendisse vanematena kaks ema kahjustab Bulgaaria Vabariigi rahvuslikku identiteeti, mis ei näe ette võimalust kanda sünnitõendisse kahte samasoolist vanemat. See kohus märgib, et lapse põlvnemist reguleerivad seadusesätted on Bulgaaria põhiseaduslikus traditsioonis väga tähtsad, samuti Bulgaaria õigusteoorias, mis käsitleb perekonna‑ ja pärimisõigust, ning seda nii puhtalt õiguslikust kui ka väärtuste seisukohast, võttes arvesse Bulgaaria ühiskonna praegust arengustaadiumi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Nii tõstatab see kohus küsimuse, kas on vaja leida tasakaal erinevate õiguspäraste huvide vahel, millega käesoleval juhul tegemist on: ühelt poolt Bulgaaria Vabariigi rahvuslik identiteet ning teiselt poolt lapse huvid ning eelkõige tema õigus eraelu austamisele ja õigus vabalt liikuda, kusjuures see laps ei ole kuidagi vastutav liidu liikmesriikide ühiskondlike väärtuste skaalade<?PAGE NO="6"?> erinevuste eest. Tal tekib eelkõige küsimus, kas niisugust tasakaalu võib rikkuda proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamine. Konkreetsemalt soovib ta teada, kas vastuvõetavat tasakaalu nende erinevate õiguspäraste huvide vahel võidakse kahjustada, kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>ema<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> lahtrisse kantakse üks kahest Hispaania sünnitõendis nimetatud emast, st kas lapse bioloogiline ema või tema abikaasa, kes sai lapse emaks muu menetluse kohaselt (näiteks adopteerimise läbi), ning <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>isa<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> lahter jäetakse tühjaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Lõpuks tekib eelotsusetaotluse esitanud kohtul juhul, kui Euroopa Kohus peaks järeldama, et liidu õigus nõuab lapse mõlema ema kandmist Bulgaaria sünnitõendisse, küsimus, kuidas see nõue tuleks täita olukorras, kus ta ei saa kehtivat sünnitõendi vormi välja vahetada.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Eelotsusetaotlus ja menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Administrativen sad Sofia-grad (Sofia linna halduskohus) otsustas <DATE ISO="20201002">2. oktoobri 2020. aasta</DATE> otsusega, mis saabus Euroopa Kohtusse samal päeval, seega menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>1.</NO.P><TXT>Kas ELTL artiklit 20 ja artiklit 21 ning [harta] artikleid 7, 24 ja 45 tuleb tõlgendada nii, et need ei luba Bulgaaria haldusasutusel, kellele on esitatud taotlus väljastada tunnistus teises liidu liikmesriigis toimunud Bulgaaria kodakondsusega lapse sünni kohta, mis on tõendatud Hispaania sünnitõendiga, milles kaks naissoost isikut on registreeritud emana ja milles puudub täpsustus, kas üks ja kui jah, siis kumb neist on lapse bioloogiline ema, keelduda Bulgaaria sünnitõendi väljastamisest põhjendusega, et kaebuse esitaja keeldub teatamast, kes on lapse bioloogiline ema?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas ELL artikli 4 lõiget 2 ja [harta] artiklit 9 tuleb tõlgendada nii, et Euroopa Liidu liikmesriikide rahvusliku ja põhiseadusliku identiteedi austamine tähendab, et liikmesriikidel on põlvnemise kindlakstegemise eeskirjade osas lai kaalutlusõigus? Eelkõige:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>kas ELL artikli 4 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et see lubab liikmesriikidel nõuda teavet lapse bioloogilise põlvnemise kohta?</P></ITEM><ITEM><P>kas ELL artikli 4 lõiget 2 koostoimes harta artikli 7 ja artikli 24 lõikega 2 tuleb tõlgendada nii, et huvide tasakaalustamise eesmärgil on vältimatult vajalik kaaluda üksteise suhtes ühelt poolt liikmesriigi rahvuslikku ja põhiseaduslikku identiteeti ning teiselt poolt lapse huve, kusjuures arvestada tuleb, et praegu puudub nii väärtuste kui ka õigusliku aspekti puhul üksmeel võimaluse suhtes lasta kanda sünnitõendisse vanematena samasoolised isikud ilma täpsema teabeta selle kohta, kas ja kui jah, siis kes nendest on lapse bioloogiline vanem? Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, siis kuidas oleks võimalik huvide tasakaalu konkreetselt saavutada?</P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas Brexiti õiguslikud tagajärjed on esimesele küsimusele vastamisel olulised, kuivõrd teises liikmesriigis välja antud sünnituaktis märgitud üks ema on Ühendkuningriigi kodanik ja teine ema on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, võttes eelkõige arvesse, et lapse Bulgaaria sünnitõendi väljastamisest keeldumine on takistuseks lapse isikut tõendava dokumendi väljastamisele ELi liikmesriigis ja võib seetõttu raskendada tema õiguste täielikku teostamist liidu kodanikuna?</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="7"?><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Kas jaatava vastuse korral esimesele küsimusele kohustab liidu õigus ja eriti tõhususe põhimõte pädevaid liikmesriigi ametiasutusi kõrvale kalduma sünnitõendi koostamise näidisest, mis on kehtiva riigisisese õiguse osa?<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu president rahuldas <DATE ISO="20201019">19. oktoobril 2020</DATE> eelotsusetaotluse esitanud kohtu taotluse kohaldada vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 105 lõikele 1 kiirendatud eelotsusemenetlust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja kaebaja, Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Ungari, Poola ja Slovakkia valitsus ning Euroopa Komisjon esitasid kirjalikud seisukohad eelotsuse küsimuste kohta. <DATE ISO="20210209">9. veebruari 2021. aasta</DATE> kohtuistungil esitasid suulised seisukohad põhikohtuasja kaebaja, Bulgaaria, Hispaania, Itaalia, Ungari, Madalmaade ja Poola valitsus ning komisjon.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasja faktilised eeldused ja nende mõju eelotsuse küsimuste analüüsile</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb selgitada eelotsusetaotluse mõningaid faktilisi eeldusi, millele Bulgaaria valitsus kohtuistungil vastu vaidles, ning nende mõju eelotsuse küsimuste analüüsile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus kinnitab eelotsusetaotluses mitu korda, et on selge, et lapsel on Bulgaaria põhiseaduse artikli 25 lõike 1 alusel Bulgaaria kodakondsus. Vastavalt sellele sättele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>[on] Bulgaaria kodakondsus igal isikul, kelle vanematest vähemalt ühel on Bulgaaria kodakondsus […]<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>. Bulgaaria valitsus kinnitas selles küsimuses kohtuistungil Euroopa Kohtus, et Bulgaaria kodakondsus omandatakse selle sätte kohaselt seaduse alusel, st et ei ole vaja mingit haldusakti, millega kodakondsus antakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Et aga perekonnaseadustiku artikli 60 lõike 2 järgi on lapse ema <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>naine, kes lapse sünnitas<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>bioloogiline ema<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>), ning et see teave on põhikohtuasjas just puudu, vaidles Bulgaaria valitsus kohtuistungil vastu eelotsusetaotluse esitanud kohtu väitele, et on selge, et lapsel on Bulgaaria kodakondsus. Teiste sõnadega ei tunnusta Bulgaaria põlvnemist põhikohtuasja kaebaja ja lapse vahel ning seega asjaolu, et viimasel on Bulgaaria kodakondsus, ainuüksi seetõttu, et esitati Hispaanias välja antud sünnitõend.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Bulgaaria valitsus on ka küll rõhutanud, et selleks, et laps saaks Bulgaaria kodakondsuse, piisab, kui põhikohtuasja kaebaja võtab emaduse perekonnaseadustiku artikli 64 alusel omaks. See võimalus ei ole mitte ainult mehel heteroseksuaalses suhtes ega sõltu ka bioloogilise põlvnemise tõendamisest. Teiste sõnadega isegi juhul, kui põhikohtuasja kaebaja ei oleks bioloogiline ema perekonnaseadustiku artikli 60 lõike 2 tähenduses, saaks ta Bulgaaria õiguse alusel omandada lapse ema staatuse (ja saada selleks, mida ma tagapool nimetan <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>seadusjärgseks emaks<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>). See tooks – ikka Bulgaaria valitsuse selgituste kohaselt – siiski kaasa selle, et Bulgaaria õiguse järgi kaoks igasugune põlvnemisside lapse ja tema bioloogilise ema vahel.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Selles küsimuses tuleb meenutada, et ELTL artikliga 267 kehtestatud koostöömenetluse raames ei sea Euroopa Kohus kahtluse alla hinnangut faktilistele asjaoludele, mille on kohaldatavast riigisisesest õigusest lähtudes andnud eelotsusetaotluse esitanud kohus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20150616">16. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gauweiler jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑62/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:400">EU:C:2015:400</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20171025">25. oktoobri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Polbud – Wykonawstwo</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑106/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:804">EU:C:2017:804</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seda arvestades on Euroopa Kohtule põhimõtteliselt siduv eeldus, et lapsel on Bulgaaria kodakondsus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Võttes aga arvesse ilmselget ebakindlust selles küsimuses ja et anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule vastus, millest on kasu, tuleb käesolevat kohtuasja analüüsida kahest eeldusest lähtudes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Esimene on eeldus, et laps ei ole saanud Bulgaaria kodakondsust seaduse alusel, sest põhikohtuasja kaebaja ei ole tema bioloogiline ema, ega saa seda kodakondsust saada ka tulevikus, sest kaebaja ei soovi ka emadust vastavalt perekonnaseadustiku artiklile 64 omaks võtta. Teine on eeldus, et laps on saanud selle kodakondsuse, sest põhikohtuasja kaebaja on tema bioloogiline ema, või võib ta selle kodakondsuse saada seeläbi, et põhikohtuasja kaebaja võtab emaduse vastavalt perekonnaseadustiku artiklile 64 omaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Kuigi esimesel eeldusel ei ole laps ELTL artikli 20 lõike 1 teise lõigu kohaselt liidu kodanik, tuleb siiski rõhutada, et olukord põhikohtuasjas ei jää sellepärast veel väljapoole liidu õiguse kohaldamisala. Sellest eeldusest lähtumise korral tekib küsimus, kas liidu kodanik – põhikohtuasja kaebaja –, kes kasutas oma õigust vabalt liikuda ja sai koos oma abikaasaga lapse emaks teise liikmesriigi õiguse alusel, võib oma päritoluliikmesriigilt nõuda selle olukorra tunnustamist ja sellega seoses sünnitõendit, millel on kõnesoleva lapse vanematena ära näidatud mõlemad naised. Esimese ja teise eelotsuse küsimuse sõnastus ei välista nimelt seda, et neid analüüsitakse põhikohtuasja kaebaja seisukohast, sest nendes ei ole viidatud sõnaselgelt või eranditult lapse vaba liikumise õigusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Ka teise eelduse puhul tuleb märkida, et eelotsuse küsimused ei muutuks sugugi esemetuks, kui põhikohtuasja kaebaja (bioloogiline või seaduslik) emadus oleks tõendatud. Esimese eelotsuse küsimuse sõnastus võib mõistagi jätta mulje, et Bulgaaria sünnitõendi väljaandmine sõltub ainult lapse (bioloogilise) ema kindlakstegemisest. Tegelikult ei muudaks aga isegi see, kui kaebaja leitakse olevat lapse ema, midagi selles, et Bulgaaria ametiasutused ei soovi anda välja taotletavat sünnitõendit, milles on nagu Hispaania sünnitõendis põhikohtuasja kaebaja ja tema abikaasa näidatud lapse emadena. Seda asjaolu kinnitas Bulgaaria valitsus kohtuistungil. Keeldumine anda välja taotletav sünnitõend toob lisaks kaasa lapse faktilise võimatuse saada Bulgaaria isikut tõendav dokument. Seega tekib ikka küsimus, kas see olukord on kooskõlas ELTL artiklitega 20 ja 21 ning harta artiklitega 7, 24 ja 45.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Seega olgu, kuidas on, Euroopa Kohus peab vastama küsimusele, kas liidu õigus kohustab liikmesriiki tunnustama sünnitõendi väljaandmise eesmärgil lapse põlvnemist niisugusest omavahel abielus naiste paarist, nagu on kindlaks määratud avalikus dokumendis, mille on andnud välja teine liikmesriik, või vastupidi, see esimene liikmesriik võib põlvnemise vabalt kindlaks teha vastavalt oma riigisisesele õigusele, kui see eeldab, et lapse emaks tunnistatakse ainult üks naine.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>See küsimus on väga sarnane küsimusele, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus esitas Euroopa Kohtule kohtuasjas C‑2/21, Rzecznik Praw Obywatelskich, millele on viidatud käesoleva ettepaneku punktis 4. See kohtuasi puudutab ühe iirlannaga abielus oleva naissoost Poola kodaniku last, kusjuures nad elavad koos Hispaanias. See liikmesriik andis välja sünnitõendi, milles on lapse emadena näidatud mõlemad naised. Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib seega Euroopa Kohtult, kas Poola haldusasutused saavad keelduda seda sünnitõendit ümber kirjutamast, mis on vajalik selleks, et laps saaks Poola isikut tõendava dokumendi, ning seda põhjendusel, et Poola õiguses ei ole nähtud ette, et samasoolised paarid saavad olla lapsevanemad, ning et selles sünnitõendis on lapse vanematena näidatud samast soost isikud.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Küsimus, kas Bulgaaria ametiasutused võivad nõuda teavet lapse bioloogilise ema kohta, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus on oma esimeses eelotsuse küsimuses maininud, ei ole seega eraldi küsimus. Kui Bulgaaria peab tunnistama lapse põlvnemist kahest naisest, kes on Hispaania sünnitõendis näidatud tema emadena, jääb bioloogilise ema kindlakstegemine tahaplaanile, sest Bulgaaria ametiasutused on igal juhul kohustatud kandma mõlemad naised emadena sünnitõendisse. Seevastu juhul, kui Bulgaaria võib põlvnemise vabalt kindlaks määrata vastavalt oma riigisisesele õigusele, tähendab see tingimata, et ta saab pidada ainult ühte naist lapse emaks, olgu see siis bioloogiline ema või ema, kes on emaduse omaks võtnud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Lähenemine, mis tuleb valida</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Eelnevate kaalutluste põhjal tuleb esimest ja teist eelotsuse küsimust niisugusena, nagu need on piiritletud käesoleva ettepaneku punktis 40, käsitleda koos. Seejuures tuleb vastata ka kolmandale eelotsuse küsimusele, mis puudutab Brexiti tagajärgi olukorrale põhikohtuasjas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Nendele küsimustele vastamiseks tuleb seega esiteks analüüsida, kas keeldumine anda välja taotletav sünnitõend kujutab endast mõlemal eespool punktis 37 nimetatud eeldusel, st ükskõik kas lapsel on Bulgaaria kodakondsus või mitte, ELTL teises osas sätestatud õiguste piiramist, eelkõige mis puudutab liidu kodanike õigust vabalt liikuda ja elada liidu territooriumil ELTL artikli 21 lõike 1 alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Teiseks tuleb teha selgeks, kas vaba liikumise võimalik piirang võib olla õigustatud, eelkõige ELL artikli 4 lõikest 2 lähtudes, millega on tagatud liikmesriikide rahvusliku identiteedi järgimine. Eelotsusetaotluse esitanud kohus käsitleb seda küsimust üksikasjalikumalt oma teise eelotsuse küsimuse raames. Siin tuleb eelkõige kindlaks teha, kas rahvuslikule identiteedile tuginemine eeldab, et kaalutakse kõiki niisuguseid muid huve nagu hartas ette nähtud põhiõigused, mida on mainitud esimeses eelotsuse küsimuses, ning milline on – kui on – Euroopa Kohtu kontrolli põhjalikkus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>See analüüs on kõigepealt läbi viidud lähtuvalt eespool punktis 37 nimetatud esimesest eeldusest, mille kohaselt ei ole lapsel Bulgaaria kodakondsust. Selle analüüsi raames on vastatud ka küsimusele, mis esitati – vähemalt kaudselt – kohtuistungil, st küsimusele, kas Bulgaaria Vabariik võib käsitletava juhtumi asjaoludel olla vajaduse korral kohustatud andma põhikohtuasja kaebaja lapsele kodakondsuse (C osa).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Seejärel on analüüsitud eeldust, et lapsel on Bulgaaria kodakondsus (D osa).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Lõpuks esitan vastuseks neljandale eelotsuse küsimusele mõned praktilised kaalutlused, et juhendada eelotsusetaotluse esitanud kohut soovitatud lahenduse elluviimisel (E osa).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="10"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">C.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Esimene ja teine eelotsuse küsimus eeldusel, et lapsel ei ole Bulgaaria kodakondsust</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu kodanike vaba liikumise piirang</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Lapse õiguste piiramine</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>ELTL artikli 21 lõike 1 kohaselt on igal liidu kodanikul õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, kui aluslepingutega ja nende rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti. Et tagada selle õiguse kasutamine praktikas, on liikmesriigid direktiivi 2004/38 artikli 4 lõike 3 järgi kohustatud andma kooskõlas oma õigusaktidega oma kodanikele välja isikutunnistuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Selle viimase kohustuse kohta tuleb kohe märkida, et Bulgaaria ametiasutused ei ole pädevad andma lapsele selle direktiivi artikli 4 lõike 3 alusel välja isikut tõendavat dokumenti, kui tal ei ole Bulgaaria kodakondsust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Küsimuses, kas Bulgaaria ametiasutused võivad põhikohtuasja asjaoludel olla kohustatud andma talle Bulgaaria kodakondsuse, tuleb meenutada esiteks, et rahvusvahelise õiguse kohaselt on kodakondsuse saamise ja kaotamise tingimuste kindlaksmääramine iga liikmesriigi pädevuses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P><DATE ISO="19920707">7. juuli 1992. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Micheletti jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑369/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:295">EU:C:1992:295</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0010">10</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20100302">2. märtsi 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rottmann</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑135/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:104">EU:C:2010:104</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20190312">12. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tjebbes jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑221/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:189">EU:C:2019:189</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Mis puudutab teiseks tingimust, et liikmesriigid peavad seda pädevust kasutades järgima liidu õigust,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P><DATE ISO="19920707">7. juuli 1992. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Micheletti jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑369/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:295">EU:C:1992:295</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0010">10</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20010220">20. veebruari 2001. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kaur</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑192/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:106">EU:C:2001:106</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20100302">2. märtsi 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rottmann</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑135/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:104">EU:C:2010:104</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20190312">12. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tjebbes jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑221/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:189">EU:C:2019:189</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> siis tuleb meenutada, et seda tingimust kohaldatakse ainult siis, kui see pädevuse kasutamine mõjutab liidu õiguskorraga antud ja kaitstavaid õigusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P><DATE ISO="20100302">2. märtsi 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rottmann</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑135/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:104">EU:C:2010:104</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Teiste sõnadega saab akt, mille kohaselt on liikmesriigi kodakondsuse saamisele või kaotusele kehtestatud tingimusi, kuuluda liidu õiguse kohaldamisalasse ainult siis, kui sellega piiratakse liidu kodaniku staatusest tulenevaid õigusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P><DATE ISO="20100302">2. märtsi 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rottmann</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑135/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:104">EU:C:2010:104</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20190312">12. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tjebbes jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑221/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:189">EU:C:2019:189</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seevastu juhul, kui isik ei ole kunagi omandanud liidu kodaniku staatusest tulenevaid õigusi, ei saa selline akt kohe alguses neid õigusi piirata. Ei saa seega asuda seisukohale, et selle isiku olukord kuulub <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>selle laadi ja tagajärgi arvestades<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> liidu õiguse kohaldamisalasse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Vt <DATE ISO="20010220">20. veebruari 2001. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kaur</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑192/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:106">EU:C:2001:106</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20100302">2. märtsi 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rottmann</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑135/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:104">EU:C:2010:104</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Sel põhjusel ei saagi eeldusel, et laps ei ole saanud seaduse alusel Bulgaaria kodakondsust, lapse seisukohast analüüsida küsimust, kas Bulgaaria Vabariik võib olla kohustatud andma kodakondsuse ELTL artiklite 20 ja 21 alusel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Küsimuses, kas niisugune kohustus võib tuleneda liidu kodaniku staatusest ja õigustest, mis põhikohtuasja kaebajal sellena on, vt käesoleva ettepaneku punktid 65 ja 133.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Igaks juhuks tuleb sellega seoses rõhutada, et Hispaania valitsus kinnitas kohtuistungil, et juhul, kui laps ei saa saada ei Bulgaaria ega Ühendkuningriigi kodakondsust,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>On teavet, et Briti ametiasutused keeldusid pärast seda, kui Administrativen sad Sofia-grad (Sfia linna halduskohus) esitas Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse, tunnustamast seda, et lapsel on Briti kodakondsus vastavalt Briti 1981. aasta kodakondsuse seadusele (British Nationality Act 1981), sest Briti kodanikust ema, kes sündis Gibraltaril Briti kodakondsusega vanemale, ei saa anda oma kodakondsust edasi lapsele, kui viimane sündis väljaspool Ühendkuningriigi territooriumi.</P></NOTE> on tal õigus taotleda Hispaania kodakondsust vastavalt Hispaania tsiviilseadustiku artiklile 17. Ohtu, et lapsest saab kodakondsuseta isik, seega ei ole.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Seega eeldusel, et lapsel ei ole Bulgaaria kodakondsust, ei ole tal õigusi, mis tulenevad direktiivi 2004/38 artikli 4 lõikest 3 ning ELTL artiklitest 20 ja 21 ning mis on ainult liidu kodanikel. Järelikult ei saa neid õigusi rikkuda Bulgaaria ametiasutuste keeldumine anda lapsele välja sünnitõend, milles põhikohtuasja kaebaja ja tema abikaasa on märgitud selle lapse vanematena nagu ka Hispaania sünnitõendis, ning keeldumine anda sellele lapsele välja Bulgaaria isikut tõendav dokument.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Põhikohtuasja kaebaja õiguste rikkumine</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Tuleb meenutada, et praegu käsitletaval eeldusel ei ole põhikohtuasja kaebaja lapse bioloogiline ema ega soovi emadust vastavalt perekonnaseadustiku artiklile 64 omaks võtta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 37.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Keeldumine anda välja taotletav sünnitõend võib siiski kujutada endast tema vaba liikumise õiguse piiramist, sest Hispaania õiguse kohaselt on ta lapse ema staatuse seaduslikult omandanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Sünnitõend peegeldab isiku põlvnemist nii, nagu pädevad ametiasutused on selle kindlaks teinud. Sellest vaatevinklist ilmneb eelotsusetaotlusest ja selgitustest, mis Bulgaaria valitsus kohtuistungil andis, et Hispaania sünnitõendi ümberkirjutamine tooks praktilise tagajärjena kaasa selle, et põhikohtuasja kaebajale ja tema abikaasale antaks lapse ema staatus. Vastupidisel juhul, kui ühte nendest kahest naisest selles dokumendis nimetatud ei ole, ei loeta teda lapse emaks Bulgaaria perekonnaõiguse tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Liidu õigus tõepoolest ei reguleeri oma praeguses seisus isiku perekonnaseisuandmete<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P><DATE ISO="20031002">2. oktoobri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Garcia Avello</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑148/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:539">EU:C:2003:539</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20081014">14. oktoobri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Grunkin ja Paul</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑353/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:559">EU:C:2008:559</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Coman jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑673/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:385">EU:C:2018:385</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja konkreetsemalt põlvnemise kindlakstegemise reegleid. See ei tähenda siiski, et selles valdkonnas võetud riigisisene meede ei saaks endast kujutada aluslepingutega tagatud põhiõiguste ja ‑vabaduste piirangut. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peavad liikmesriigid juhul, kui olukord kuulub aluslepingute esemelisse kohaldamisalasse, oma pädevuse kasutamisel järgima liidu õigust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P><DATE ISO="20031002">2. oktoobri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Garcia Avello</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑148/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:539">EU:C:2003:539</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20081014">14. oktoobri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Grunkin ja Paul</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑353/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:559">EU:C:2008:559</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20160602">2. juuni 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bogendorff von Wolffersdorff</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑438/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:401">EU:C:2016:401</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Coman jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑673/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:385">EU:C:2018:385</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Ei ole mingit kahtlust selles, et Hispaanias elava Bulgaaria kodanikust põhikohtuasja kaebaja olukord kuulub ELTL artikli 21 lõike 1 kohaldamisalasse, ning selles, et ta võib tugineda sellest sättest tulenevatele õigustele ka oma päritoluliikmesriigi suhtes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P><DATE ISO="20130718">18. juuli 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Prinz ja Seeberger</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑523/11 ja C‑585/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:524">EU:C:2013:524</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20171114">14. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lounes</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑165/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:862">EU:C:2017:862</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Coman jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑673/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:385">EU:C:2018:385</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Selles küsimuses tuleb meenutada, et kodanike vaba liikumise piiranguks võib olla iga riigisisene meede, mis võib liidu kodanikel selle vabaduse kasutamist häirida või muuta selle vähem ahvatlevaks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P><DATE ISO="20110512">12. mai 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Runevič-Vardyn ja Wardyn</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑391/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:291">EU:C:2011:291</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20170718">18. juuli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Erzberger</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑566/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:562">EU:C:2017:562</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20190613">13. juuni 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>TopFit ja Biffi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑22/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:497">EU:C:2019:497</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20191010">10. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Krah</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑703/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:850">EU:C:2019:850</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Lisaks on Euroopa Kohus juba otsustanud, et õigused, mis tulenevad liikmesriikide kodanikele ELTL artikli 21 lõikest 1, hõlmavad õigust elada tavalist perekonnaelu koos oma pereliikmetega nii vastuvõtvas liikmesriigis kui ka liikmesriigis, mille kodakondsus neil on, kui nad sellesse liikmesriiki tagasi pöörduvad.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P><DATE ISO="19920707">7. juuli 1992. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Singh</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑370/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:296">EU:C:1992:296</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj), <DATE ISO="20171114">14. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lounes</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑165/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:862">EU:C:2017:862</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> <NAME.CASE>Coman jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑673/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:385">EU:C:2018:385</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtul on juba olnud võimalus täpsustada selles kontekstis, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>pereliikmed<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> on kõik need, keda on nimetatud direktiivi 2004/38 artikli 2 punktis 2.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P><DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Coman jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑673/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:385">EU:C:2018:385</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Selles sättes on eelkõige mainitud liidu kodaniku <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>abikaasat<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> (punkt a) ja tema <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>alanejaid lähisugulasi<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> (punkt c). See, kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>pereliikmeks<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> ei kvalifitseerita liidu kodaniku samast soost abikaasat, kellega liidu kodanik on sõlminud liikmesriigi õigusaktide kohaselt kehtiva abielu, põhjendusel, et teise liikmesriigi õigus ei näe seda võimalust ette, võiks tekitada olukorra, kus ELTL artikli 21 lõikest 1 tulenevad õigused varieeruvad liikmesriigiti olenevalt nende riigisisesest õigusest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt <DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Coman jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑673/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:385">EU:C:2018:385</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Samal põhjusel on Euroopa Kohus leidnud, et mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>alaneja lähisugulane<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> tuleb kogu liidus tõlgendada ühetaoliselt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P><DATE ISO="20190326">26. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsus SM (Alžeeria <HT TYPE="ITALIC">kafalah</HT>’ režiimi all kasuperekonda paigutatud laps) (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑129/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:248">EU:C:2019:248</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Käsitletaval juhul on selge, et nii põhikohtuasja kaebaja kui ka tema abikaasa on Hispaania õiguse kohaselt omandanud lapse vanema staatuse seaduslikult<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Lähtun siin eeldusest – mida kinnitas Hispaania valitsus kohtuistungil –, et põlvnemise kindlakstegemine on Hispaania rahvusvahelise eraõiguse kohaselt seotud lapse alalise elukohaga, st Hispaania õigusega, mis näeb ette, et lapse bioloogilise ema abikaasa on lapse vanem. Vastupidi kohtuasjale, milles tehti <DATE ISO="20101222">22. detsembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sayn-Wittgenstein</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑208/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:806">EU:C:2010:806</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ei ole seega kahtlust, et teises liikmesriigis omandatud staatus on seaduslik.</P></NOTE> ning et nad elavad oma tütrega ka tegelikku pereelu Hispaanias.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>See, kui neid Hispaanias tekkinud sugulussidemeid ei tunnustata, tekitab aga tõsiseid takistusi, mis ei võimalda elada pereelu Bulgaarias. Pereliikme staatus annab palju õigusi ja tekitab palju kohustusi, mis tulenevad korraga nii liidu õigusest kui ka riigisisesest õigusest. Kui tuua ainult mõned näited sellest, siis alustades kahtlustest, kas lapsel on õigus elada Bulgaarias, ja nimetades siis takistusi isikuhooldusõiguse ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas, on sellel keeldumisel ka tagajärgi abielu‑ ja pärimisküsimustes. Eelnevat arvestades ei ole vähimatki kahtlust, et see, kui Hispaanias tekkinud sugulussidemeid ei tunnustata, võib heidutada põhikohtuasja kaebajat oma päritoluliikmesriiki tagasi pöördumast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Nagu on märgitud eespool punktis 34, võib põhikohtuasja kaebaja ka juhul, kui ta ei ole lapse bioloogiline ema, emaduse vastavalt perekonnaseadustiku artiklile 64 omaks võtta. Emaduse omaksvõtt eeldab siiski tingimata seda, et teist naist ja konkreetselt tema abikaasat emana ei tunnustata.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 34.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>See takistaks põhikohtuasja kaebajal niisiis jätkata Bulgaariasse tagasipöördumise korral pereelu, mida ta elas Hispaanias. Täpsemalt peaks ta üksi täitma kõiki vanemaülesandeid, mille puhul on vaja tõendada vanema staatust, olgu see siis koolipanemine, raviotsused või ükskõik mis liiki haldustoiming lapse huvides, sest tema abikaasa emastaatus oleks välistatud. Lisaks võiks see abikaasa, kes on samuti saanud seaduslikult emastaatuse ja seega lapse isikuhooldusõiguse paari elukohaliikmesriigis, st Hispaanias, olla sel juhul lapse Bulgaariasse viimise vastu. Ka see võib heidutada põhikohtuasja kaebajat oma päritoluliikmesriiki tagasi pöördumast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Seevastu see, kui lapsele ei anta Bulgaaria kodakondsust, ei kujutaks endast üksi põhikohtuasja kaebaja vaba liikumise õiguse piirangut. Nii kaua, kuni liidu vaba liikumist käsitlevate õigusnormide kohaldamisel austatakse ja tunnustatakse Hispaanias sõlmitud perekondlikke sidemeid,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt selle kohta eelkõige punkt 102 jj tagapool.</P></NOTE> ei takista ainuüksi asjaolu, et liidu kodakondsusega lapsele ei anta nende sidemete tõttu liikmesriigi kodakondsust, asjaomase liidu kodaniku vaba liikumist. Nagu eespool märgitud, saavad liikmesriigid põhimõtteliselt kodakondsuse saamise ja kaotamise tingimused kindlaks määrata vabalt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 50.</P></NOTE> Muu hulgas ei kohusta liidu õigus neid andma oma kodanike alanejatele lähisugulastele kodakondsust. Seda kaalutlust kinnitab direktiivi 2004/38 olemasolu ise, kuna selle direktiivi eesmärk on just tagada liidu kodanike vaba liikumine koos nende pereliikmetega, kelle hulka kuuluvad ka nende alanejad lähisugulased, kes on <HT TYPE="ITALIC">kolmandate riikide kodanikud</HT>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vahejäreldus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Juhul, kui lapsel ei ole Bulgaaria kodakondsust, ei saa ta tugineda direktiivi 2004/38 artikli 4 lõikest 3 tulenevatele õigustele ega ELTL artiklitest 20 ja 21 tulenevatele õigustele. Need viimased sätted ei anna talle ka õigust taotleda Bulgaaria kodakondsust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Niisugusel juhul kujutab Bulgaaria ametiasutuste keeldumine koostada Bulgaaria sünnitõend, milles on näidatud samamoodi nagu Hispaania ametiasutuste välja antud sünnitõendis lapse vanematena põhikohtuasja kaebaja ja tema abikaasa, endast siiski põhikohtuasja kaebajale ELTL artikli 21 lõikest 1 tuleneva õiguse piirangut.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Põhikohtuasja kaebaja vaba liikumise õiguse piirangu õigustatus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib isikute vaba liikumise piirang olla põhjendatud, kui see rajaneb objektiivsetel kaalutlustel ja on riigisiseses õiguses õiguspäraselt taotletava eesmärgiga proportsionaalne.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P><DATE ISO="20101222">22. detsembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sayn-Wittgenstein</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑208/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:806">EU:C:2010:806</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0081">81</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20160602">2. juuni 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bogendorff von Wolffersdorff</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑438/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:401">EU:C:2016:401</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Coman jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑673/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:385">EU:C:2018:385</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Käsitletaval juhul väidavad Bulgaaria ametiasutused, et samasooliste abielupaari lapse vanematena sünnitõendisse kandmine kahjustab Bulgaaria Vabariigi rahvuslikku identiteeti ELL artikli 4 lõike 2 tähenduses. Seega tuleb kõigepealt analüüsida, kas Bulgaaria Vabariik võib seejuures tugineda oma rahvusliku identiteedi rikkumisele ELL artikli 4 lõike 2 tähenduses (punkt 1). Jaatava vastuse korral on seejärel vaja analüüsida sellele tuginemise õiguslikke tagajärgi eelkõige Euroopa Kohtu kontrolli põhjalikkusele (punkt 2) ja lõpuks käsitletavat juhtumit (punkt 3).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>rahvuslik identiteet<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> ELL artikli 4 lõike 2 tähenduses</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Vastavalt ELL artikli 4 lõikele 2 austab liit rahvuslikku identiteeti, mis on omane liikmesriikide poliitilistele ja põhiseaduslikele põhistruktuuridele. Niisugune piiramine poliitiliste ja põhiseaduslike põhistruktuuridega näitab, et ELL artikli 4 lõikes 2 ei ole lihtsalt viidatud liikmesriikide konstitutsiooniõiguse kontseptsioonidele, vaid on võetud kasutusele liidu õiguse autonoomne mõiste, mida peab tõlgendama Euroopa Kohus. Selle mõiste täpne sisu võib siiski olla erinevates liikmesriikides erinev ning seda ei saa juba oma laadi tõttu määratleda nii, et arvesse ei võeta liikmesriikide kontseptsioone oma rahvusliku identiteedi kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Selles küsimuses tuleb märkida, et liidu kohustust austada liikmesriikide rahvuslikku identiteeti võib käsitada kohustusena austada erinevaid kontseptsioone ja seega erinevusi, mis iga liikmesriiki iseloomustavad.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20101222">22. detsembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sayn-Wittgenstein</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑208/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:806">EU:C:2010:806</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0091">91</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0092">92</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20160602">2. juuni 2016. aasta</DATE> kohuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bogendorff von Wolffersdorff</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑438/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:401">EU:C:2016:401</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Rahvuslik identiteet tagab seega liidu deviisi, mida väljendati esimest korda Euroopa põhiseaduse lepingu (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>põhiseaduse leping<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P><REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="310" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2004">ELT 2004, C 310, lk 1</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> projekti artiklis I‑8, nimelt juhtlauset <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>Ühinenud mitmekesisuses<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Sel põhjusel ei saagi mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>rahvuslik identiteet<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> tõlgendada abstraktselt liidu tasandil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>ELL artikli 4 lõike 2 tõlgendamise lähtepunktiks on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ja asjaomase liikmesriigi juhised,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Vt <DATE ISO="20140717">17. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Torresi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑58/13 ja C‑59/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2088">EU:C:2014:2088</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> kusjuures viimasel on sealjuures ulatuslik kaalutlusruum.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Vt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>avaliku korra<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> määratluse kohta <DATE ISO="19741204">4. detsembri 1974. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>van Duyn</NAME.CASE> (<NO.CASE>41/74</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1974:133">EU:C:1974:133</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20041014">14. oktoobri 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Omega</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑36/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:614">EU:C:2004:614</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20101222">22. detsembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sayn-Wittgenstein</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑208/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:806">EU:C:2010:806</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0087">87</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20160602">2. juuni 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bogendorff von Wolffersdorff</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑438/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:401">EU:C:2016:401</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seda piirab siiski sama artikli lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö kohustus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Vt selle kohta kohtujurist Wathelet’ ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Coman jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑673/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:2">EU:C:2018:2</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Lisaks saab ELL artikli 4 lõike 2 alusel kaitsta ainult niisugust rahvusliku identiteedi kontseptsiooni, mis on kooskõlas ELL artiklis 2 sätestatud liidu põhiväärtustega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Vt selle kohta kohtujurist Cruz Villalóni ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gauweiler jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑62/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:7">EU:C:2015:7</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20101222">22. detsembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sayn-Wittgenstein</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑208/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:806">EU:C:2010:806</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0089">89</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Käsitletaval juhul seisneb Bulgaaria rahvusliku identiteedi rikkumine eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul selles, et taotletav sünnitõend kaldub kõrvale Bulgaaria põhiseaduse artikli 46 lõikes 1 sätestatud traditsioonilisest perekontseptsioonist, mis kujutab õiguslikus plaanis endast perekonna‑ ja pärimisõiguse ning Bulgaaria ühiskonna põhiväärtuste alustala. See kontseptsioon eeldab tingimata, et selles saab lapsel olla ainult üks ema (ja üks isa).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Praegusel ajal ei valitse liidus üksmeelt küsimuses, missugused on eeltingimused, mis tagavad juurdepääsu perekonnaõiguse põhiinstituutidele. Selle valdkonna esemeks olevad peresidemed määratakse kindlaks abielu (või lahutust) ja põlvnemist (isegi viljastamist) reguleerivate riigisiseste õigusnormidega. Mis puudutab näiteks lahutust, siis selle instituudi suhtes kohaldatavat õigust käsitleva määruse väljatöötamisel täheldati ületamatuid kontseptuaalseid lahknevusi, mis nurjasid komisjoni õigusloomealgatuse ja viisid tugevdatud koostöö loomiseni selle asemel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Vt nõukogu <DATE ISO="20101220">20. detsembri 2010. aasta</DATE> määruse (EL) nr 1259/2010 tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="343" PAGE.FIRST="10" DATE.PUB="2010">ELT 2010, L 343, lk 10</REF.DOC.OJ>) põhjendus 5.</P></NOTE> Mis puudutab abielu, siis ainult 13 liidu liikmesriiki 27st on praeguseks avanud selle instituudi<?PAGE NO="15"?> samasooliste paaridele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>St Belgia Kuningriik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Iirimaa, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Portugali Vabariik, Soome Vabariik ja Rootsi Kuningriik.</P></NOTE> Lisaks näeb nende 13 liikmesriigi hulgast ainult üks osa ette, et lapsevanemaks võib <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>automaatselt<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> olla lapse bioloogilise ema naissoost abikaasa.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Need on minu uuringute järgi Belgia Kuningriik, Taani Kuningriik, Hispaania Kuningriik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Soome Vabariik ja Rootsi Kuningriik. Enamikus nendest riikidest on see võimalus siiski aktsepteeritud ainult kunstliku viljastamise korral, milleks bioloogilise ema naissoost abikaasa andis nõusoleku.</P></NOTE> Nende lahknevuste tõttu on määruses 2016/1191, millega lihtsustatakse teatavate niisuguste avalike dokumentide esitamise nõudeid, mis tõendavad muu hulgas sündi, abielu, lahutust ja põlvnemist, mitu korda korratud, et sellega ei muudeta ei materiaalõigust selles valdkonnas ega niisuguse dokumendiga seotud õiguslike tagajärgede tunnustamise kohustusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Vt määruse 2016/1191 põhjendused 7 ja 18 ning artikli 2 lõige 4.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on selles kontekstis juba kaudselt nõustunud, et abielu reguleerivad õigusnormid on osa rahvuslikust identiteedist ELL artikli 4 lõike 2 tähenduses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P><DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Coman jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑673/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:385">EU:C:2018:385</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Põhjus on selles, et perekonnaõigus on eriti tundlik õigusvaldkond, mida iseloomustab kontseptsioonide ja väärtuste paljusus liikmesriikide ja nende ühiskondade tasandil. Perekonnaõigus – rajanegu see siis traditsioonilistel või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>kaasaegsematel<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> väärtustel – väljendab seda, milline kuvand on riigil endast nii poliitilises kui ka ühiskondlikus plaanis. See võib rajaneda religioossetel ideedel või tähistada asjaomase riigi loobumist nendest ideedest. Sellest vaatevinklist on see igal juhul poliitilistele ja põhiseaduslikele põhistruktuuridele omase rahvusliku identiteedi väljendus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Veelgi enam, õigusnormid, millega on määratud kindlaks peresidemed, on riigi kogukonna üldise toimimise seisukohast keskse tähtsusega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Bundesverfassungsgericht (Saksamaa Liitvabariigi konstitutsioonikohus) leidis näiteks oma kohtuotsuses Lissabon, et perekonnaõigus kuulub põhiseadusliku riigi demokraatliku esemääramise seisukohast eriti tundlike valdkondade hulka, millest tuleneb, et Euroopa Liidu tegevus peab piirduma sellega, mis on piiriüleste olukordade koordineerimiseks rangelt vajalik (vt <DATE ISO="20090630">30. juuni 2009. aasta</DATE> kohtuotsus Lissabon (DE:BVerfG:2009:es20090630.2bve000208), punktid 251 ja 252).</P></NOTE> Nii määrab isiku põlvnemine juhul, kui riik kohaldab selles küsimuses <HT TYPE="ITALIC">ius sanguinis</HT>’t, ära kodakondsuse ja seega ka isiku kuulumise teatavasse riiki.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Selle õiguslik määratlemine, mis on perekond või üks selle liige, puudutab seega ühiskonna põhistruktuure. See määratlus võib seega kuuluda riigi rahvusliku identiteedi hulka ELL artikli 4 lõike 2 tähenduses.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Rahvuslikule identiteedile ELL artikli 4 lõike 2 tähenduses tuginemise õiguslikud tagajärjed</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Nüüd, kui on kindlaks tehtud, et peresidemete määratlus võib kuuluda liikmesriikide rahvusliku identiteedi hulka, tuleb analüüsida, missugused on selle tagajärjed osas, mis puudutab liikmesriigi ametiasutuste võimalust õigustada keeldumist tunnustada teise liikmesriigi peresidemete määratlust. Sellega seoses küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtult oma teise eelotsuse küsimusega eelkõige, kas tuginemine rahvuslikule identiteedile ELL artikli 4 lõike 2 tähenduses eeldab kaalumist, kumb on tähtsam, kas see või muud liidu õigusest tulenevad huvid, eelkõige hartaga tagatud põhiõigused.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Sellele küsimusele vastamiseks tuleb kõigepealt analüüsida rahvusliku identiteedi kaitse klausli laadi ja otstarvet (punkt 1), et teha sellest siis järeldused küsimuses, missugused on sellele tuginemise õiguslikud tagajärjed (punkt 2).</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Rahvusliku identiteedi kaitse klausli laad ja otstarve</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Vastupidi sellele, millele näib esmapilgul viitavat Euroopa Kohtu praktika selles valdkonnas praeguse seisuga,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20101222">22. detsembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sayn-Wittgenstein</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑208/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:806">EU:C:2010:806</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0083">83</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0084">84</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20110512">12. mai 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Runevič-Vardyn ja Wardyn</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑391/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:291">EU:C:2011:291</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0086">86</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0087">87</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20130416">16. aprilli 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Las</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑202/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:239">EU:C:2013:239</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20160602">2. juuni 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bogendorff von Wolffersdorff</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑438/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:401">EU:C:2016:401</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Coman jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑673/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:385">EU:C:2018:385</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE> ei ole ELL artikli 4 lõikes 2 nimetatud rahvuslik identiteet ainult üks õiguspärane eesmärk teiste hulgas, mida võib võtta vaba liikumise õiguse piirangu võimaliku õigustatuse analüüsimisel arvesse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Selle õigusnormi tõlgendamine ELL artikli 4 ja teiste I jaotisesse kuuluvate õigusnormide kontekstis näitab, et nimetatud mõistel on ka vertikaalne mõõde, st et aluslepingutega on sellele antud otstarve liidu ja liikmesriikide volituste piiritlemisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Selles küsimuses tuleb meenutada, et Lissaboni lepingu üks põhieesmärke oli liidu ja liikmesriikide volituste selgem piiritlemine. Põhiseaduse leping märkis üleminekut rahvusliku identiteedi kaitse klauslilt siduvale põhimõttele, mis oli seotud volituste jaotusega. See oli ilmne juba põhiseaduse lepingu artikli I‑5 pealkirjas, millest on inspiratsiooni ammutatud praeguses ELL artiklis 4 ja mis oli sõnastatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>Liidu ja selle liikmesriikide suhted<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>. Võrdluseks võib öelda, et rahvuslikku identiteeti puudutav õigusnorm, mis lisati Maastrichti lepinguga, paiknes esialgu ELL artikli F lõikes 1,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Vt konsolideeritud versioon; <REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="224" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1992">EÜT 1992, C 224, lk 1</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> seejärel ELL artikli 6 lõikes 3, mis käsitleb liidu väärtusi ja põhimõtteid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Vt Nice’i lepingu konsolideeritud versioon, <REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="325" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2002">EÜT 2002, C 325, lk 1</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Niisugust tõlgendust kinnitavad praeguse ELL artikli 4 kaks ülejäänud lõiget: lojaalse koostöö põhimõtet käsitlevale klauslile, mis oli lisatud juba rahvusliku identiteedi klauslile põhiseaduse lepingu artikli I‑5 lõikes 2, lisandub nüüd ELL artikli 4 lõige 1. Selles on sätestatud pädevuse andmise põhimõte, mis loob seega selgelt selle sätte seose volituste jaotusega liidu ja selle liikmesriikide vahel. Ka ELL artikli 4 lõige 2, milles on näitena mainitud, nagu ka selle mudelis põhiseaduse lepingus, mitmesuguseid valdkondi, mis võivad kuuluda rahvusliku identiteedi hulka – näiteks riigi julgeolek –, sisaldab nüüd täiendavat täpsustust, et see <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>jääb iga liikmesriigi ainuvastutusse<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>See areng näitab, et niisugune rahvuslik identiteet, nagu on mainitud ELL artikli 4 lõikes 2, on mõeldud piirama liidu õiguse mõju valdkondades, mida peetakse liikmesriikidele väga tähtsaks, ja mitte ainult liidu väärtuseks, mille puhul tuleb kaaluda, kumb on tähtsam, kas see või muud sama tasandi huvid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>See on kooskõlas rahvusliku identiteedi eesmärgiga kaitsta poliitiliste ja põhiseaduslike põhistruktuuride osas igale liikmesriigile omaseid konkreetseid lähenemisi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Vt selle kohta käesoleva ettepaneku punkt 71.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="17"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Ainult rahvusliku identiteedi kaitse klausli niisugune otstarve saaks ka seletada, miks on ELL artikli 4 lõiget 2 piiratud võrreldes eelneva Maastrichti lepingu sättega,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Milles on nähtud ette lihtsalt, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>[l]iit austab oma liikmesriikide rahvuslikku identiteeti<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>.</P></NOTE> kitsendades rahvusliku identiteedi kohaldamisala nii, et see hõlmab ainult poliitilisi ja põhiseaduslikke põhistruktuure. Kui rahvuslik identiteet oleks ainult üks huvi teiste hulgas, millele saab tugineda, et õigustada erandit liidu õigusest, ei oleks sel piirangul mingit mõtet ja see läheks ka vastuollu Euroopa Kohtu praktikaga. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib liidu õigusest tulenevate õiguste piirangu õigustamiseks tugineda <HT TYPE="ITALIC">igale</HT> õiguspärasele huvile, mitte ainult huvile, mis on omane liikmesriikide poliitilistele ja põhiseaduslikele põhistruktuuridele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Vt <DATE ISO="19790220">20. veebruari 1979. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rewe-Zentral</NAME.CASE> (<NO.CASE>120/78</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1979:42">EU:C:1979:42</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20041214">14. detsembri 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑463/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:797">EU:C:2004:797</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0075">75</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20191010">10. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Krah</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑703/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:850">EU:C:2019:850</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu kontrolli põhjalikkus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu praktikast võib järeldada, et riigisiseste põhivabadusi piiravate meetmete kohtuliku kontrolli põhjalikkus sõltub üldiselt asjaomase valdkonna ühtlustatuse tasemest. Kui valdkonda ei ole (veel) liidu tasandil ühtlustatud või see kuulub liikmesriikide pädevusse, annab Euroopa Kohus liikmesriikidele ulatusliku kaalutlusruumi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Vt näiteks <DATE ISO="19971209">9. detsembri 1997. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑265/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:595">EU:C:1997:595</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20080911">11. septembri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑141/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:492">EU:C:2008:492</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20090908">8. septembri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Liga Portuguesa de Futebol Profissional ja Bwin International</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑42/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:519">EU:C:2009:519</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0069">69</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Kui kohustusega austada rahvuslikku identiteeti ELL artikli 4 lõike 2 tähenduses püütakse seega kaitsta igale liikmesriigile omaseid poliitilisi ja põhiseaduslikke põhistruktuure ning see tähistab seega liidu integreerimistegevuse piiri, järeldub sellest, et Euroopa Kohus võib teha ainult piiratud kontrolli meetmete üle, mis liikmesriik on oma rahvusliku identiteedi kaitseks võtnud. Seevastu nende meetmete proportsionaalsuse kontroll taandaks rahvusliku identiteedi lihtsalt õiguspärasele eesmärgile.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Vt selle kohta eelkõige käesoleva ettepaneku punktid 86 ja 88.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Nii on seletatav asjaolu, et kõik menetlusosalised Euroopa Kohtus – v.a siiski Hispaania valitsus ja põhikohtuasja kaebaja – väitsid, et Bulgaaria Vabariik ei ole kohustatud oma perekonna‑ ja pärimisõiguse kohaldamisel tunnustama põlvnemist niisugusena, nagu see on kindlaks tehtud Hispaania sünnitõendis, sest põlvnemise kindlaksmääramine perekonnaõiguse tähenduses kuulub ainuüksi liikmesriikide pädevusse. Need menetlusosalised leidsid seega – vähemalt kaudselt –, et seda pädevust ei saa seada kahtluse alla kaalutlused, mis puudutavad põhikohtuasja kaebaja ja tema tütre õigust era‑ ja perekonnaelu austamisele harta artikli 7 alusel või niisugune lapse huvi, nagu on sätestatud selle artikli 24 lõikes 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Sellist piiratud kontrolli ei tohi siiski kohaldada rahvusliku identiteedi iga väljenduse suhtes, vaid ainult asjaomase rahvusliku identiteedi põhiväljenduse suhtes, vältimaks seda, et ELL artikli 4 lõike 2 kohaldamine põrkub liidu õiguse esimuse põhimõttega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="19701217">17. detsembri 1970. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Internationale Handelsgesellschaft</NAME.CASE> (<NO.CASE>11/70</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1970:114">EU:C:1970:114</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0003">3</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Kohtuasjades, milles on praegusel ajal tekkinud rahvusliku identiteedi kaitse küsimus, ei olnud tegemist selle kontseptsiooni põhiväljendusega, mida asjaomane liikmesriik soovis oma rahvusliku identiteedina kaitsta. Nende kohtuasjade esemeks on enamasti olnud liidu kodanike vaba liikumise piirangud, mis tulenesid sellest, et keelduti tunnustamast nime, mille nad olid valinud teises liikmesriigis. Euroopa Kohus on leidnud küll, et aadliseisuse kaotamine, riigikeele kaitse või vabariiklus riigivalitsemise vormina, millele selle keeldumise õigustamiseks vastavalt on tuginetud,<?PAGE NO="18"?> võivad olla osa rahvuslikust identiteedist ELL artikli 4 lõike 2 tähenduses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>Vt <DATE ISO="20101222">22. detsembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sayn-Wittgenstein</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑208/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:806">EU:C:2010:806</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0083">83</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0088">88</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0092">92</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20110512">12. mai 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Runevič-Vardyn ja Wardyn</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑391/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:291">EU:C:2011:291</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0086">86</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0087">87</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20160602">2. juuni 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bogendorff von Wolffersdorff</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑438/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:401">EU:C:2016:401</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Tuleb siiski rõhutada, et kohustus kirjutada ümber üks nimi või tunnustada seda ei puuduta tavaliselt nende eesmärkide olemust. Sel põhjusel ongi Euroopa Kohus analüüsinud õigustust, mille asjaomane liikmesriik esitas õiguspärase eesmärgina, mis võib piirangut õigustada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Vt selle kohta käesoleva ettepaneku punkt 82 ja leheküljel 41 joonealuses märkuses viidatud kohtupraktika.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Selle vahetegemise illustreerimiseks tuleb märkida, et kohustus tunnustada tiitlit või aadliseisusele viitavat osa nimes – mida käsitleti kohtuasjades Sayn-Wittgenstein ja Bogendorff von Wolfersdorff – ei sea aadliseisuse kaotamist või vabariiklust riigivalitsemise vormina kahtluse alla, sest sellest ei tulene mingit eesõigust. Samamoodi otsustas Euroopa Kohus kohtuasjas Coman, et kohustus tunnustada – ainuüksi kolmanda riigi kodanikule tuletatud elamisõiguse andmiseks – samasooliste isikute vahelist abielu, mis on sõlmitud mõnes teises liikmesriigis selle riigi õiguse kohaselt, ei kahjusta esimeses liikmesriigis abielu instituuti, mis kuulub ainult liikmesriikide pädevusse. Põhjuseks on see, et niisuguse abielu tunnustamine ainsa eesmärgiga anda elamisõigus ei tähenda sellele liikmesriigile, et ta peaks nägema oma riigisiseses õiguses ette samasooliste abielu instituudi. Niisugune tunnustamiskohustus ainuüksi liidu kodanike liidu õigusest tulenevate õiguste kasutamise eesmärgil ei väära seega asjaomase liikmesriigi rahvuslikku identiteeti.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P><DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Coman jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑673/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:385">EU:C:2018:385</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Teistmoodi on siis, kui liidu õiguse alusel taotletav akt võib tõesti kahjustada rahvuslikku instituuti või kontseptsiooni, tungides seega liikmesriikide ainupädevusse asjaomases valdkonnas. Nii on see eelkõige juhul, kui tegemist on reeglitega, mis kujutavad endast selle kontseptsiooni eset ennast, mida liikmesriik soovib oma rahvusliku identiteedina kaitsta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Rahvusliku identiteedi niisuguse põhiväljenduste puhul on kontrolli põhjalikkust vaja seega piirata, et kaitsta liikmesriikide esemelisi pädevusalasid liidu õiguse kohaldamisalas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Vt selle kohta kohtujurist Poiares Maduro ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rottmann</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑135/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:588">EU:C:2009:588</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Käesolev kohtuasi on selle vajaduse väga hea näide.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Kuna liidul ei ole selles valdkonnas pädevust, ei kontrollita riigisisest perekonnaõigust seega põhimõtteliselt hartast lähtudes, sest liikmesriigid ei kohalda selles valdkonnas liidu õigust harta artikli 51 lõike 1 tähenduses. Et see valdkond on eriti tundlik ja väga tähtis, võib see isegi kuuluda rahvusliku identiteedi hulka ELL artikli 4 lõike 2 tähenduses, mis tähendab, et liidu õiguses austatakse väärtuste ja kontseptsioonide erinevusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 70 ja 79.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Kui peresidemetes on piiriülene aspekt, võib aga igasugune riigisisene õigusnorm perekonnaõiguse valdkonnast kujutada endast ELTL artikli 21 lõike 1 piirangut ainuüksi oma lahknevuse tõttu teise liikmesriigi õigusnormidest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P>Seepärast, et – nagu on meenutatud eespool – kui vastuvõtvas liikmesriigis on välja kujunenud või tugevnenud pereelu, eeldab liidu kodanike õigus vabalt liikuda Euroopa Kohtu praktika kohaselt, et asjaomase pere liikmed võivad jätkata seda pereelu tagasipöördumisel oma päritoluriiki, vt <DATE ISO="19920707">7. juuli 1992. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Singh</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑370/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:296">EU:C:1992:296</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20171114">14. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lounes</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑165/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:862">EU:C:2017:862</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Coman jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑673/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:385">EU:C:2018:385</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kui niisuguse piirangu õigustatuse analüüsimise raames peaks Euroopa Kohus iga kord läbi viima riigisiseste õigusnormide ammendava kontrolli, lähtudes hartast ja eelkõige selle peresidemeid käsitlevatest sätetest – näiteks artiklid 7 ja 24 –, tooks see kaasa selle, et kogu riigisisene perekonnaõigus, sh nende<?PAGE NO="19"?> erinevuste põhiväljendus, mida liit vastavalt ELL artikli 4 lõikele 2 austab, peaks vastama perekonnapoliitika ühtsele kontseptsioonile, mille Euroopa Kohus nende sätete tõlgendamisel loob.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Lisaks oleks niisugune tõlgendus vastuolus harta artikli 51 lõikega 2, mille kohaselt ei laienda harta liidu õiguse reguleerimisala kaugemale senisest pädevusest.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kohaldamine käsitletaval juhul</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Eelnevatest kaalutlustest tuleneb, et kui tegemist on rahvusliku identiteedi põhiväljendusega ELL artikli 4 lõike 2 tähenduses, peab Euroopa Kohus piirduma sellele põhimõttele tuginemise piiride kontrolliga, kontrollides eelkõige, kas austatud on ELL artiklis 2 nimetatud väärtusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 73.</P></NOTE> Seega tuleb analüüsida, kas käsitletaval juhul on see nii.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Rahvusliku identiteedi põhiväljenduse ELL artikli 4 lõike 2 tähenduses kahjustamine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Tuleb meenutada, et põhikohtuasja kaebaja vaba liikumise piirang tuleneb Hispaanias sõlmitud peresidemete mittetunnustamisest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 62–64 ja punkt 67.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="6"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">i)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Põlvnemise tunnustamine sünnitõendi koostamise eesmärgil</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Mis puudutab ühelt poolt niisuguse sünnitõendi koostamist, nagu käsitletaval juhul taotletakse, st millel on põhikohtuasja kaebaja ja tema abikaasa näidatud lapse emadena, siis tuleb tõdeda, et põhikohtuasja kaebaja kandmine emana niisugusesse akti eeldab tingimata abielu õiguslike tagajärgede tunnustamist põlvnemise kindlaksmääramise eesmärgil. Käesolevas osas analüüsitaval eeldusel, st eeldusel, et põhikohtuasja kaebaja ei ole lapse bioloogiline ema,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0058"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 37 ja 55.</P></NOTE> tuleneb tema emadus tema staatusest lapse bioloogilise ema abikaasana. Lisaks annaks tema kandmine sünnitõendisse viimase kõrvale talle vähemalt tegelikkuses ema staatuse Bulgaaria perekonnaõiguse tähenduses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0059"><P>Vt ka käesoleva ettepaneku punkt 57.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>Kohustus rahuldada taotlus liidu õiguse alusel tekitaks seega Bulgaariale kohustusi perekonnaõiguse valdkonnas, st valdkonnas, mis võib kuuluda liikmesriikide rahvusliku identiteedi valdkonda, mitte – nagu see oli kohtuasjas Coman – valdkonda, mida reguleerib liidu õigus ning milleks on näiteks liidu kodanike ja nende pereliikmete elamisõigus. Nagu sisuliselt on märkinud Poola valitsus kohtumenetluses Euroopa Kohtus, ei ole sünnitõendit võimalik koostada ainult vaba liikumise eesmärgil liidu õiguse tähenduses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0060"><P>Põhikohtuasja kaebaja ei taotle seda muide, sest ta soovib saavutada just Hispaanias sõlmitud sugulussidemete tunnustamist.</P></NOTE> Sünnitõend peegeldab põlvnemist perekonnaõiguse tähenduses juba oma laadi tõttu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>Põlvnemist käsitlevad õigusnormid määravad aga kindlaks peresidemed, mis ongi perekonnaõiguse enda esemeks. Need puudutavad selle kontseptsiooni olemust, mida Bulgaaria Vabariik soovib oma rahvusliku identiteedina kaitsta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0061"><P>Vt selle kohta ka käesoleva ettepaneku punktid 74 ja 95.</P></NOTE> Nagu on märgitud käesoleva ettepaneku<?PAGE NO="20"?> punktis 78, on selle määratlemine, mida pere ja selle liikmed endast kujutavad, riigi kogukonnale väga suure tähtsusega. Seega viiks kohustus kirjutada ümber Hispaania sünnitõend isegi selleni, et otsustataks ette ära, kellele peab Bulgaaria Vabariik andma kodakondsuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106.</NO.P><TXT>Määruse 2016/1191 artikli 2 lõikes 4 on selles kontekstis selgelt rõhutatud Euroopa Liidu seadusandja tahet välistada kohustus tunnustada põlvnemist, mis on tehtud kindlaks teise liikmesriigi välja antud avalikus dokumendis. Seda arvestades tuleb asuda seisukohale, et kohustus tunnustada põlvnemist sünnitõendi koostamise eesmärgil kahjustab Bulgaaria Vabariigi rahvusliku identiteedi põhiväljendust eespool kirjeldatud tähenduses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0062"><P>Vt eelkõige käesoleva ettepaneku punktid 92 ja 95.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107.</NO.P><TXT>Mõistagi võib – ja üldse mitte ilma põhjuseta – vastu väita, et muude perekonnaelu vormide tunnustamine ei too kaasa mingeid negatiivseid tagajärgi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>traditsioonilisele<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> perekonnakontseptsioonile, mida Bulgaaria soovib kaitsta, vaid jätab selle vastupidi täiesti puutumatuks. Loeb siiski see, kas tegemist on normatiivse hinnanguga, mille peavad volituste jaotumise süsteemi arvestades andma liikmesriigid. Kui Euroopa Kohus peaks astuma liikmesriikide asemele selle hindamisel, kas on vaja võtta meede niisuguse rahvusliku identiteedi kaitsmisel, nagu asjaomane liikmesriik on kindlaks määranud, võetaks sellelt mõistelt endaltki igasugune sisu. Nimetatud asjaolu illustreerib minu arvates järeldust, et rahvusliku identiteedi olemusele tuginemise puhul ei saa kontrollida selle proportsionaalsust (mille üks etapp on analüüs, kas taotletava eesmärgi seisukohast on vaja võtta meede).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="6"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">ii)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Põlvnemise tunnustamine nende õiguste kasutamise eesmärgil, mis tulenevad liidu teisestest kodanike liikumisvabadust käsitlevatest õigusnormidest</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108.</NO.P><TXT>Teisalt tuleb siiski märkida, et suure osa eespool, punktis 62 kirjeldatud kaebaja vaba liikumise piiranguid saab kõrvaldada Hispaanias tekkinud sugulussidemete tunnustamisega ainuüksi liidu teiseste kodanike liikumisvabadust käsitlevate õigusnormide kohaldamise eesmärgil. Nii tooks tema tütre tunnistamine tema <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>alanejaks lähisugulaseks<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> direktiivi 2004/38 artikli 2 punkti 2 alapunkti c tähenduses, samamoodi nagu tema abikaasa tunnistamine <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>abikaasaks<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> sama punkti alapunkti a tähenduses kaasa selle, et neil võimaldatakse elada Bulgaaria riigi territooriumil koos põhikohtuasja kaebajaga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0063"><P>Vt analoogia alusel <DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Coman jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑673/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:385">EU:C:2018:385</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Arvestades, et nende mõistete määratlemine direktiivi 2004/38 raames tuleb läbi viia ka osas, mis puudutab võõrtöölise <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>pereliikmeid<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20110405">5. aprilli 2011. aasta</DATE> määruse (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="141" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 141, lk 1</REF.DOC.OJ>)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0064"><P>Vt <DATE ISO="20161215">15. detsembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Depesme jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑401/15–C‑403/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:955">EU:C:2016:955</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> tähenduses, tagab see lisaks, et laps võib saada näiteks vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale, mis käsitleb selle määruse artikli 7 lõiget 2,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0065"><P><DATE ISO="20130620">20. juuni 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Giersch jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑20/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:411">EU:C:2013:411</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20161215">15. detsembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Depesme jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑401/15–C‑403/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:955">EU:C:2016:955</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20190710">10. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aubriet</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑410/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:582">EU:C:2019:582</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> sotsiaalsed ja maksualased eelised, mis on seotud põhikohtuasja kaebaja võimaliku võõrtöölise staatusega, ja seda samamoodi nagu bioloogiline laps.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109.</NO.P><TXT>Et aga õiguslikud tagajärjed, mis kaasnevad sugulussidemete tunnustamisega ainuüksi nende õiguste kasutamise eesmärgil, mis tulenevad niisugusest teisesest õigusaktist nagu direktiiv 2004/38 või määrus nr 492/2011, avalduvad valdkonnas, mis kuulub liidu pädevusse, ei saa asuda seisukohale, et liikmesriigi kohustus tagada need õigused liidu kodanikele, kellel on tekkinud kehtivad sugulussidemed teise liikmesriigi õiguse alusel, kujutab endast sekkumist pädevusse, mis on liikmesriikidele jäänud perekonnaõiguse valdkonnas.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="21"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110.</NO.P><TXT>Seda arvestades ei kahjusta Hispaanias tekkinud sugulussidemete tunnustamine ainuüksi liidu isikute liikumisvabadust käsitlevate teiseste õigusnormide kohaldamise eesmärgil liikmesriikide rahvuslikku identiteeti.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0066"><P>Vt analoogia alusel <DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Coman jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑673/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:385">EU:C:2018:385</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111.</NO.P><TXT>Keeldumise puhul tunnustada Hispaanias loodud perekondlikku olukorda ning lugeda selleks tütart põhikohtuasja kaebaja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>alanejaks lähisugulaseks<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> ja tema abikaasat <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>abikaasaks<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> direktiivi 2004/38 artikli 2 punkti 2 alapunktide a ja c tähenduses tuleb seega analüüsida selle proportsionaalsust hartast lähtudes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0067"><P>Vt analoogia alusel <DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Coman jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑673/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:385">EU:C:2018:385</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112.</NO.P><TXT>Selles küsimuses tuleb kohe meenutada, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>perekonnaelu<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> harta artikli 7 tähenduses sõltub vastavalt määratlusele, mille Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>EIK<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/>) on välja töötanud Roomas <DATE ISO="19501104">4. novembril 1950</DATE> allkirjastatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>EIÕK<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/>) artiklit 8 käsitlevas praktikas, tihedate isiklike sidemete praktilisest tegelikkusest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0068"><P>EIK <DATE ISO="20010712">12. juuli 2001. aasta</DATE> kohtuotsus K. ja T. <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Soome (CE:ECHR:2001:0712JUD002570294, punkt 150).</P></NOTE> Nii on Euroopa Kohus otsustanud, et harta artikkel 7 hõlmab peresidemeid, mis on kujunenud samasooliste isikute suhte raames,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0069"><P><DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Coman jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑673/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:385">EU:C:2018:385</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> olenemata nende õiguslikust kvalifikatsioonist teatavas liikmesriigis. Lisaks ilmneb harta artikli 24 lõigete 2 ja 3 tõlgendamisel koostoimes, et lapse huvide tõttu on üldiselt tarvis säilitada perekonna ühtsus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0070"><P>Seda kinnitavad erinevad liidu teisesed õigusaktid; vt näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20111213">13. detsembri 2011. aasta</DATE> direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="337" PAGE.FIRST="9" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 337, lk 9</REF.DOC.OJ>), põhjendus 18, milles on märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>[l]apse huvide hindamisel peaksid liikmesriigid eeskätt võtma nõuetekohaselt arvesse perekonna ühtsuse[…] kaalutlusi<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/>; vt ka kohtujurist Pikamäe ettepanek kohtuasjas TQ (saatjata alaealise tagasisaatmine) (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑441/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:515">EU:C:2020:515</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0113"><NO.P>113.</NO.P><TXT>Käsitletaval juhul on selge, et need kaks naist ei ole mitte ainult saanud kehtivalt vanemate staatust Hispaania õiguse alusel, vaid nad elavad ka oma tütrega tegelikku pereelu Hispaanias. Nagu juba eespool märgitud,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0071"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 62.</P></NOTE> kahjustataks seda pereelu see, kui põhikohtuasja kaebaja ei saaks elada oma pereliikmetega päritoluliikmesriigis normaalsetel tingimustel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0072"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Coman jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑673/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:385">EU:C:2018:385</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Just niisugustest õigusaktidest nagu direktiiv 2004/38 ja määrus nr 492/2011 tulenevad õigused tagavad liidu kodanikule tema pereelu <HT TYPE="ITALIC">elamise</HT> harta artikli 7 tähenduses. Euroopa Kohus on selles kontekstis juba otsustanud, et harta artikkel 7 võib samuti tekitada liikmesriikidele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>positiivseid kohustusi<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/>, kusjuures nendega tuleb järgida tasakaalu asjaomaste isikute konkureerivate huvide ja ühiskonna vahel tervikuna.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0073"><P><DATE ISO="20060627">27. juuni 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>parlament <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑540/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:429">EU:C:2006:429</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0114"><NO.P>114.</NO.P><TXT>Seda arvestades on vaja märkida, et kuna kohustus tunnustada Hispaanias sõlmitud sugulussidemeid ainuüksi liidu teiseste kodanike liikumisvabadust käsitlevate õigusnormide kohaldamise eesmärgil ei kahjusta põlvnemise ja abielu kontseptsioone Bulgaaria perekonnaõiguses ega too kaasa uute kontseptsioonide lisamist sellesse õigusesse, tuleb asuda seisukohale, et keeldumine tunnustada lapse põlvnemist kaebajast ja tema abikaasast nendel eesmärkidel ületab seda, mis on nende eesmärkide kaitsmiseks vajalik.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="22"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0115"><NO.P>115.</NO.P><TXT>Seega tuleb asuda seisukohale, et Bulgaaria Vabariik ei saa keelduda tunnustamast lapse põlvnemist kaebajast ja tema abikaasast ainuüksi kodanike liikumisvabadust käsitlevate liidu teiseste õigusnormide kohaldamise eesmärgil sel põhjusel, et Bulgaaria õiguses ei ole nähtud ette ei abielu samasooliste isikute vahel ega seda, et lapse bioloogilise ema naissoost abikaasa võiks olla ema.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">ELL artikli 2 järgimine, mis puudutab põlvnemise mittetunnustamist sünnitõendi koostamise eesmärgil</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0116"><NO.P>116.</NO.P><TXT>Tuleb veel teha kindlaks, kas keeldumisega tunnustada sünnitõendi koostamisel sugulussidemeid, mis sõlmiti Hispaanias ühelt poolt lapse ning teiselt poolt põhikohtuasja kaebaja ja tema abikaasa vahel, ei rikuta ELL artiklit 2. Vastavalt sellele sättele rajaneb liit sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0117"><NO.P>117.</NO.P><TXT>ELL artiklis 2 sätestatud väärtuste austamine kujutab endast liiduga ühinemise eeltingimust, mida iga liikmesriik peab igal hetkel täitma.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0074"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20190624">24. juuni 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑619/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:531">EU:C:2019:531</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0118"><NO.P>118.</NO.P><TXT>Analüüsi, mis viiakse läbi ELL artikli 2 kohaselt, eelkõige võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise ja inimõiguste austamise analüüsi ei saa siiski samastada riigisisese meetme analüüsiga vastavatest hartas ette nähtud põhiõigustest lähtudes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0075"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20180227">27. veebruari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Associação Sindical dos Juízes Portugueses</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑64/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:117">EU:C:2018:117</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20190624">24. juuni 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (Kõrgeima kohtu sõltumatus)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑619/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:531">EU:C:2019:531</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Hartaga ei ole kehtestatud põhiõiguste kaitse minimaalset ühtlustatud taset liikmesriikides, mis oleks alati kohaldatav. Vastavalt selle artikli 51 lõikele 2 ei laiendata sellega liidu õiguse reguleerimisala kaugemale senisest pädevusest. Seda arvestades peab analüüs, mis viiakse läbi ELL artikli 2 kohaselt, piirduma nende põhimõtete ja õiguste põhiolemuse järgimise analüüsiga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0076"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20180725">25. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Minister for Justice and Equality (Kohtusüsteemi puudused)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑216/18 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:586">EU:C:2018:586</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20190624">24. juuni 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (Kõrgeima kohtu sõltumatus)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑619/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:531">EU:C:2019:531</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0119"><NO.P>119.</NO.P><TXT>Kui kõnesolevate riigisiseste õigusnormidega austatakse praktikas EIÕKs või isegi hartas sätestatud nõudeid, tuleb <HT TYPE="ITALIC">a fortiori</HT> asuda seisukohale, et nii on see osas, mis puudutab ELL artiklist 2 tulenevaid nõudeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0120"><NO.P>120.</NO.P><TXT>Käsitletaval juhul tuleb esiteks analüüsida, kas see kontseptsioon ise, mida Bulgaaria soovib oma rahvusliku identiteedina kaitsta, ja teiseks tulemus, mille ta saavutab, on nendega kooskõlas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0121"><NO.P>121.</NO.P><TXT>Esimesena tuleb nn <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>traditsioonilise<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/> perekonna kaitse eesmärgi puhul eelkõige analüüsida selle vastavust liidu poolt ELL artikli 2 alusel edendatava diskrimineerimiskeelu põhimõtte põhiolemusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0122"><NO.P>122.</NO.P><TXT>Samasooliste abielu keelamine sel eesmärgil ning ainult ühe naise tunnustamine lapse emana kätkeb vaieldamatult endas heteroseksuaalsete ja homoseksuaalsete paaride erinevat kohtlemist. Mis puudutab abielu, siis tuleb siiski tõdeda, et praegu ei eksisteeri liidus üksmeelt, et see erinev kohtlemine ei ole õigustatud. Nõnda on ka Euroopa Kohus oma praeguses väljakujunenud praktikas kinnitanud, et liikmesriigid ei ole kohustatud nägema oma riigisiseses õiguses ette<?PAGE NO="23"?> samasooliste isikute abielu instituuti.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0077"><P><DATE ISO="20161124">24. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Parris</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑443/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:897">EU:C:2016:897</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Coman jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑673/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:385">EU:C:2018:385</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Mis puudutab teiselt poolt asjaolu, et lapse bioloogilise ema meessoost abikaasat peetakse – vastupidi naissoost abikaasale – selle lapse teiseks vanemaks, siis tuleb märkida, et EIK leiab, et see ei kujuta endast isegi erinevat kohtlemist. Juhul kui seadusjärgne eeldus, et laps põlvneb bioloogilise ema abikaasast, ei põhine faktilisel alusel,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0078"><P>Kui nagu käsitletaval juhul ei ole tegemist ei paariga, milles üks isik on transseksuaalne, ega asendusemaduse ega olukorraga, kus laps pärineb ühe ema munarakkudest, kuid ta kandis lõpuni ja sünnitas teine ema.</P></NOTE> ei ole bioloogilise ema meessoost abikaasa olukord võrreldav tema naissoost abikaasa omaga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0079"><P>EIK <DATE ISO="20130507">7. mai 2013. aasta</DATE> otsus Boeckel ja Gessner-Boeckel <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa (CE:ECHR:2013:0507DEC000801711, punkt 30).</P></NOTE> Seda arvestades ei saa asuda seisukohale, et abielu ja põlvnemise kontseptsiooniga, mille Bulgaaria soovib oma rahvusliku identiteedina säilitada, on rikutud ELL artiklit 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0123"><NO.P>123.</NO.P><TXT>Mis puudutab teisena nii saavutatavat tulemust, st asjaolu, et Bulgaaria õiguse kohaselt ei eksisteeri lapse ja põhikohtuasja kaebaja vahel mingit sugulussidet, siis see peaks olema kooskõlas ELL artiklist 2 tulenevate nõuetega inimõiguste austamise osas. Tegemist on eelkõige EIÕK artikliga 8 kaitstava õigusega era‑ ja perekonnaelu asutamisele ning lapse huvidega, mida Bulgaaria Vabariik peab kaitsma selle sätte<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0080"><P>Vt selle kohta EIK <DATE ISO="20140626">26. juuni 2014. aasta</DATE> otsus Mennesson <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa (CE:ECHR:2014:0626JUD006519211, punkt 99).</P></NOTE> ning ÜRO <DATE ISO="19891120">20. novembri 1989. aasta</DATE> laste õiguste konventsiooni artikli 3 lõike 1 kohaselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0124"><NO.P>124.</NO.P><TXT>EIK praktika järgi ei eelda nende õiguste olemuse kaitse siiski seda, et tunnustatakse õiguslikult põlvnemissidet vanemaga, kes ei ole lapse bioloogiline vanem. Kuigi bioloogilist põlvnemist peetakse igaühe identiteedi põhielemendiks,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0081"><P>EIK <DATE ISO="20060713">13. juuli 2006. aasta</DATE> otsus Jäggi <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Šveits (CE:ECHR:2006:0713JUD005875700, punkt 37).</P></NOTE> mida kaitseb EIÕK artikkel 8, ei käi see siiski praegu ühe isiku õigusliku põlvnemise kohta teisest, mis on kindlaks tehtud välismaal.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0082"><P>Vt selle kohta EIK <DATE ISO="20140626">26. juuni 2014. aasta</DATE> otsus Mennesson <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa (CE:ECHR:2014:0626JUD006519211, punkt 100) ning <DATE ISO="20190410">10. aprilli 2019. aasta</DATE> nõuandev arvamus (avaldus nr P16‑2018‑001, punkt 53).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0125"><NO.P>125.</NO.P><TXT>Selles küsimuses tuleb rõhutada, et EIK arvab praegu samuti, et lepinguosaline riik ei ole kohustatud lubama lapse lihtsat lapsendamist, kui seda soovib teha lapse bioloogilise ema homoseksuaalne partner.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0083"><P>EIK <DATE ISO="20120315">15. märtsi 2012. aasta</DATE> otsus Gas ja Dubois <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa (CE:ECHR:2012:0315JUD002595107, punktid 62 ja 72).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0126"><NO.P>126.</NO.P><TXT>Lisaks iseloomustab õigust eraelu austamisele sisuliselt võimalus elada koos tingimustel, mis on üldjoontes sarnased sellele, kuidas elavad teised pered.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0084"><P>EIK <DATE ISO="20101221">21. detsembri 2010. aasta</DATE> otsus Chavdarov <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Bulgaaria (CE:ECHR:2010:1221JUD000346503, punktid 49 ja 50) ning <DATE ISO="20140626">26. juuni 2014. aasta</DATE> Mennesson <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa (CE:ECHR:2014:0626JUD006519211, punktid 92 ja 94).</P></NOTE> Teiste sõnadega on selle õiguse põhiolemuse austamisel oluline, et tagataks tegelik pereelu. Praktikas ei tohi eelkõige olla ohtu, et riigi meede eraldab pereliikmed üksteisest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0085"><P>Vt selle kohta EIK <DATE ISO="20140626">26. juuni 2014. aasta</DATE> kohtuotsus Mennesson <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa (CE:ECHR:2014:0626JUD006519211, punkt 92).</P></NOTE> Nagu aga eespool märgitud,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0086"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 108–115.</P></NOTE> on isegi juhul, kui ei tunnustata sugulussidemeid riigisisese perekonnaõiguse tähenduses, praktikas tagatud, et põhikohtuasja kaebaja ja tema abikaasa võivad elada koos oma tütrega Bulgaarias ja teistes liidu liikmesriikides tingimustel, mis on sarnased sellega, kuidas elavad teised pered, sest neid tuleb eelkõige direktiivi 2004/38 ja määruse nr 492/2011 alusel igal juhul kohelda pereliikmetena.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0127"><NO.P>127.</NO.P><TXT>Kõrgemaid nõudmisi, mis võivad tuleneda EIK arvamusest, mille ta esitas Prantsusmaa Cour de cassationi (Prantsusmaa kassatsioonikohus) palvel pärast EIK otsust kohtuasjas Mennesson <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa, ei saa pidada nõueteks, mis peegeldavad õiguse era‑ ja perekonnaelu austamisele olemust ELL artikli 2 tähenduses. Viidatud arvamuses leidis EIK niisuguse lapse põlvnemise<?PAGE NO="24"?> kohta, kes eostati Ameerika Ühendriikides last saada soovinud ema – kes ei ole lapse bioloogiline ema – asendusemal, et kuigi last saada soovinud ema päritoluliikmesriik ei ole kohustatud tunnustama põlvnemist, mis oli kindlaks tehtud Ameerika Ühendriikide sünnitõendis, peaks ta siiski pakkuma muud võimalust, et luua sugulusside lapse ja last saada soovinud ema vahel, näiteks lapsendamine.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0087"><P><DATE ISO="20190410">10. aprilli 2019. aasta</DATE> nõuandev arvamus (avaldus nr P16‑2018‑001, punkt 53). Põhikohtuasja kaebaja väidab, et seda võimalust käsitletaval juhul ei ole, sest Bulgaaria rahvusvahelises eraõiguses on lapsendamise suhtes kohaldatav õigus seostatud lapse alalise elukohaga, milleks käsitletaval juhul on Hispaania. Hispaania õiguse kohaselt on aga lapse lapsendamine nendest naistest ühe poolt, keda on juba tema emana tunnustatud, loogiliselt välistatud. Võib siiski tekkida küsimus, kas perekonna tagasipöördumise korral Bulgaariasse ei muutu lapsendamise suhtes kohaldatavaks õiguseks Bulgaaria õigus.</P></NOTE> EIK ei võtnud aga seisukohta küsimuses, kuidas suhestub see lahendus käesoleva ettepaneku punktis 125 viidatud kohtupraktikaga, mille kohaselt ei ole lepinguosaline riik kohustatud lubama lihtsat lapsendamist, kui last soovib lapsendada tema bioloogilise ema homoseksuaalne partner.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0128"><NO.P>128.</NO.P><TXT>Igal juhul nagu juba eespool meenutatud, kujutab ELL artikli 2 järgimine endast liiduga ühinemise eeltingimust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0088"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 117.</P></NOTE> Seda arvestades tuleb esiteks märkida, et lisaks asjaolule, et ainult üks osa liidu liikmesriikidest on ratifitseerinud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16, mis käsitleb nõuandvat arvamust, ning et need arvamused ei ole siduvad,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0089"><P>Vt selle protokolli artikkel 5.</P></NOTE> ei saa igasugust EIÕK rikkumist pidada ELL artikli 2 rikkumiseks. Mis puudutab teiseks liikmesriikide pädevusala, siis põhiõiguste austamise tagab EIK, mitte Euroopa Kohus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0090"><P>Vt selle kohta käesoleva ettepaneku punktid 100 ja 118.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0129"><NO.P>129.</NO.P><TXT>Seega ei rikuta sellega, kui Bulgaaria tugineb põlvnemise kindlaksmääramise osas oma rahvuslikule identiteedile eelkõige Bulgaaria perekonna‑ ja pärimisõiguse kohaldamiseks, ELL artiklit 2. See võib käsitletaval juhul niisiis kujutada endast liidu vastava lõimiva tegevuse piiri ega võimalda seega kohustada Bulgaaria Vabariiki ELL artikli 21 lõike 1 alusel tunnustama põlvnemist perekonnaõiguse tähenduses niisugusena, nagu see tehti kindlaks Hispaanias.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0130"><NO.P>130.</NO.P><TXT>Selline tulemus on kooskõlas määruse 2016/1191 sätetes väljendatud Euroopa Liidu seadusandja tahtega mitte kasutada kohustust tunnustada õiguslikku olukorda, mis on loodud teises liikmesriigis, et kõrvaldada liidu kodanike vaba liikumise takistused isikute tsiviilõigusliku seisundi valdkonnas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0131"><NO.P>131.</NO.P><TXT>Kuigi sellest tuleneb, et Euroopa Kohus ei kontrolli riigisisese põlvnemist reguleeriva õiguse vastavust mõistele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>lapse huvid<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/> harta artikli 24 lõike 2 tähenduses, ei vabasta see eelotsusetaotluse esitanud kohut ikkagi kohustusest kontrollida selle otsuse proportsionaalsust, millega lapse põlvnemist ei tunnustata Bulgaaria Vabariigi riigisisese (konstitutsiooni)õiguse ja vajaduse korral tema rahvusvaheliste kohustuste kohaselt. Tuleb nimelt meenutada, et Bulgaaria Vabariik peab EIÕK artikli 8 ja ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikli 3 lõike 1 kohaselt lapse huve kaitsma kõikides olukordades, mida reguleerib tema riigisisene õigus. Lisaks tuleb rõhutada, et õigusriigile on omane, et kaalutakse, kumb on tähtsam, kas need huvid või võimalikud muud põhiseadusliku tasandi väärtused, näiteks nn <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>traditsioonilise<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/> perekonna kaitse. Teiste sõnadega ei tekigi käsitletaval juhul küsimust, kas tuleb kontrollida selle Hispaanias kindlaks määratud põlvnemise tunnustamisest keeldumise proportsionaalsust või mitte, vaid küsimus, mis tasandil seda kontrolli tuleb teha – kas liidu või riigisisesel tasandil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0132"><NO.P>132.</NO.P><TXT>Selles küsimuses tuleb rõhutada, et eelotsusetaotluse esitanud kohus mainib sõnaselgelt oma kahtlusi selles, kas olukord, mis tekib, kui põhikohtuasja kaebaja sugulussidet ei tunnustata, on kooskõlas EIÕKga ja eelkõige eespool viidatud EIK nõuandva avamusega kohtuasjas Mennesson<?PAGE NO="25"?> <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0091"><P>EIK <DATE ISO="20190410">10. aprilli 2019. aasta</DATE> nõuandev arvamus (avaldus nr P16‑2018‑001).</P></NOTE>. Järelikult kui ta leiab, et selle keeldumisega rikutakse kohustusi, mis on Bulgaaria Vabariigil EIÕK kohaselt, peab ta tegema seda, mida Bulgaaria õigussüsteem ette näeb, et luua olukord, mis on kooskõlas sellest konventsioonist tulenevate kohustustega (näiteks tõlgendama Bulgaaria õigust EIÕK sätetest lähtudes, kohaldama otse EIÕKd vm).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Vahejäreldus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0133"><NO.P>133.</NO.P><TXT>Kõikidest eelnevatest kaalutlustest tuleneb, et see, kui Bulgaaria tugineb rahvuslikule identiteedile ELL artikli 4 lõike 2 tähenduses, võib õigustada keeldumist tunnustada lapse põlvnemist niisugusena, nagu see on kindlaks määratud Hispaania sünnitõendis, et koostada sünnitõend, mis määrab kindlaks selle lapse põlvnemise riigisisese perekonnaõiguse tähenduses. Järelikult ei ole Bulgaaria ka liidu õiguse järgi kohustatud andma lapsele selle alusel Bulgaaria kodakondsust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0134"><NO.P>134.</NO.P><TXT>Rahvuslikule identiteedile tuginemine ei saa siiski õigustada keeldumist tunnustada sugulussidemeid niisugustena, nagu need on tuvastatud Hispaania sünnitõendis, ainuüksi selleks, et põhikohtuasja kaebaja saaks kasutada õigusi, mille talle annavad liidu teisesed kodanike vaba liikumist käsitlevad õigusnormid, näiteks direktiiv 2004/38 ja määrus nr 492/2011.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">D.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Esimene ja teine eelotsuse küsimus eeldusel, et lapsel on Bulgaaria kodakondsus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0135"><NO.P>135.</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb meenutada, et tagapool käsitletaval eeldusel on põhikohtuasja kaebaja kas lapse bioloogiline ema või tema seadusjärgne ema, millest ei tulene mitte ainult see, et lapsel on Bulgaaria kodakondsus, vaid ka see, et ta on ELTL artikli 20 lõike 1 alusel liidu kodanik. Nimetatud eeldus on niisiis lähedane faktilisele olukorrale, mis viis kohtuasjani C‑2/21, Rzecznik Praw Obywatelskich.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0092"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 4 ja 7. joonealune märkus.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Lapse õiguste rikkumine</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Piirangu olemasolu</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0136"><NO.P>136.</NO.P><TXT>Küsimuses, kas Bulgaaria ametiasutuste keeldumine anda lapsele välja taotletav sünnitõend kujutab endast tema liidu õigusest tulenevate õiguste piiramist, rõhutab eelotsusetaotluse esitanud kohus asjaolu, et Bulgaaria õiguse kohaselt sõltub sünnitõendi väljaandmisest Bulgaaria isikut tõendava dokumendi väljaandmine. Seega keeldudes esimese väljaandmisest, võtaksid Bulgaaria ametiasutused tõesti lapselt võimaluse saada Bulgaaria isikut tõendav dokument, mis on direktiivi 2004/38 artikli 4 lõikes 3 siiski sõnaselgelt ette nähtud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0093"><P>Vt ka käesoleva ettepaneku punkt 48.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0137"><NO.P>137.</NO.P><TXT>Pole vähimatki kahtlust, et lapse vaba liikumise õiguse tegelikku kasutamist kahjustataks tõsiselt, kui tal ei oleks ühtegi kehtivat isikut tõendavat dokumenti.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0094"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="19971202">2. detsembri 1997. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dafeki</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑336/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:579">EU:C:1997:579</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="26"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0138"><NO.P>138.</NO.P><TXT>Selles küsimuses näitasid küll arutelud kohtuistungil, et Bulgaaria ametiasutused on nõus koostama sünnitõendi, milles on põhikohtuasja kaebaja näidatud emana ja mille põhjal võib seejärel tema tütrele välja anda isikut tõendava dokumendi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0139"><NO.P>139.</NO.P><TXT>Isegi niisugusel juhul võib siiski lapse vaba liikumise õiguse piiranguks olla ainuüksi asjaolu, et emana kantakse sünnitõendisse ja selle alusel välja antavatesse võimalikesse reisidokumentidesse ainult põhikohtuasja kaebaja. Hispaania sünnitõendis on lapse emana näidatud ka põhikohtuasja kaebaja abikaasa ega ole vaieldud vastu sellele, et need kaks naist elavad Hispaanias oma tütrega tegelikku pereelu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0140"><NO.P>140.</NO.P><TXT>Kuigi liikmesriigid on põhimõtteliselt ainsana pädevad kindlaks määrama põlvnemist, mis tuleb kanda sünnitõendisse, peavad nad siiski – nagu on meenutatud eespool punktis 58 – selle pädevuse kasutamisel järgima liidu õigust ja konkreetsemalt sätteid, mis käsitlevad iga liidu kodaniku vabadust liikuda ja elada ELTL artikli 21 alusel liikmesriikide territooriumil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0141"><NO.P>141.</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kuulub niisuguse lapse olukord, kes on liikmesriigi kodanik, kuid on sündinud ja elab teises liikmesriigis, ELTL artikli 21 lõike 1 kohaldamisalasse. See on nii isegi juhul, kui see laps ei ole kunagi lahkunud liikmesriigist, kus ta sündis.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0095"><P><DATE ISO="20031002">2. oktoobri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Garcia Avello</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑148/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:539">EU:C:2003:539</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20081014">14. oktoobri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Grunkin ja Paul</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑353/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:559">EU:C:2008:559</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20160913">13. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rendón Marín</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑165/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:675">EU:C:2016:675</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20191002">2. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bajratari</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑93/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:809">EU:C:2019:809</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0142"><NO.P>142.</NO.P><TXT>Vaba liikumise õiguse piirangu olemasolu kohta on Euroopa Kohus juba otsustanud, et andmete lahknemine isiku tsiviilõiguslikku seisundit tõendavates dokumentides, mille on välja andnud erinevad liikmesriigid, põhjustab asjaomastele isikutele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>tõsiseid ebamugavusi<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/> haldus‑, töö‑ ja erasfääris.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0096"><P><DATE ISO="20031002">2. oktoobri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Garcia Avello</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑148/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:539">EU:C:2003:539</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20081014">14. oktoobri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Grunkin ja Paul</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑353/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:559">EU:C:2008:559</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20101222">22. detsembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sayn-Wittgenstein</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑208/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:806">EU:C:2010:806</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20110512">12. mai 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Runevič-Vardyn ja Wardyn</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑391/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:291">EU:C:2011:291</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0076">76</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20160602">2. juuni 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bogendorff von Wolffersdorff</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑438/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:401">EU:C:2016:401</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Niisugune lahknemine võib eelkõige tekitada kahtlusi isiku isikusamasuses või tema avalduste õigsuses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0097"><P><DATE ISO="20081014">14. oktoobri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Grunkin ja Paul</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑353/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:559">EU:C:2008:559</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20101222">22. detsembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sayn-Wittgenstein</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑208/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:806">EU:C:2010:806</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20110512">12. mai 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Runevič-Vardyn ja Wardyn</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑391/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:291">EU:C:2011:291</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0077">77</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20160602">2. juuni 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bogendorff von Wolffersdorff</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑438/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:401">EU:C:2016:401</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Järelikult võib see põhjustada takistusi, mis piiravad selle isiku vaba liikumist liidu territooriumil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0143"><NO.P>143.</NO.P><TXT>Käsitletaval juhul tuleb esiteks märkida, et sünnitõendi esitamine on nõutav paljude haldus‑ ja tööalaste toimingute korral. Mis puudutab Bulgaaria sünnitõendis olevate andmete lahknemist – kui viimane peaks sisaldama ainult põhikohtuasja kaebaja nime emana – Hispaania sünnitõendis olevatest andmetest, siis see lahkemine tooks nende dokumentide esitamisel seega kaasa küsimusi ja isegi valeavalduse kahtlusi ning tekitaks nii lapsele tõsiseid probleeme.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0098"><P>Vt analoogia alusel <DATE ISO="20081014">14. oktoobri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Grunkin ja Paul</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑353/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:559">EU:C:2008:559</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0144"><NO.P>144.</NO.P><TXT>Teiseks – nagu ka juba märgitud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0099"><P>Vt selle kohta käesoleva ettepaneku punktid 59 ja 60.</P></NOTE> – kuuluks liikmesriikide kodanikele selle sättega antud õiguste hulka õigus elada normaalset pereelu nii vastuvõtvas liikmesriigis kui ka liikmesriigis, mille kodakondsus neil on, sellesse liikmesriiki tagasipöördumise korral.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0100"><P><DATE ISO="19920707">7. juuli 1992. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Singh</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑370/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:296">EU:C:1992:296</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20171114">14. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lounes</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑165/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:862">EU:C:2017:862</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Coman jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑673/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:385">EU:C:2018:385</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="27"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0145"><NO.P>145.</NO.P><TXT>Ent taotletava sünnitõendi väljaandmisest keeldumise tõttu ei loetaks Briti kodanikust abikaasat kokkuvõttes emaks Bulgaaria õiguse alusel. Nagu käesoleva ettepaneku punktis 57 juba märgitud, peegeldab sünnitõend selles osas seda, millisena tuvastasid pädevad ametiasutused isiku põlvnemise perekonnaõiguse tähenduses. See tooks kaasa kõik käesoleva ettepaneku punktis 62 nimetatud ebasoodsad tagajärjed – tulemus, mis võib samuti heidutada last oma päritoluliikmesriiki tagasi pöördumast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0146"><NO.P>146.</NO.P><TXT>Kolmandaks ei ilmne eelotsusetaotlusest, kas isikut tõendaval dokumendil, mis võidakse sünnitõendi põhjal välja anda, oleks näidatud kõik andmed, mida sünnitõend sisaldab, sh eelkõige vanemate nimed, või on piirdutud rangelt dokumendi omaniku andmetega. Igal juhul kui selles dokumendis või muudes reisidokumentides, mis on sellega kaasas ja mille eesmärk on näidata ära isikud, kellel on lubatud kõnesoleva lapsega reisida, on näidatud ainult üks kahest naisest, kes on märgitud lapse emana Hispaania sünnitõendisse, võib see samuti tema vaba liikumise õigust piirata. Eelmistes punktides nimetatud põhjustel ja nagu märkis sisuliselt komisjon menetluses Euroopa Kohtus, eeldab ELTL artikli 21 lõikes 1 sätestatud vaba liikumise õigus, et laps peab saama reisida ükskõik kumma vanemaga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0147"><NO.P>147.</NO.P><TXT>Seega tuleb järeldada, et eeldusel, et lapsel on oma Bulgaaria kodakondsuse kaudu liidu kodakondsus, kujutavad nii Bulgaaria ametiasutuste keeldumine anda talle vastavalt direktiivi 2004/38 artikli 4 lõikele 3 välja Bulgaaria isikut tõendav dokument kui ka keeldumine koostada Bulgaaria sünnitõend, milles on samuti nagu Hispaania ametiasutuste välja antud sünnitõendis lapse emadena näidatud põhikohtuasja kaebaja ja tema abikaasa, endast vaba liikumise piirangut.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0148"><NO.P>148.</NO.P><TXT>Seda järeldust ei väära ka lapse võimalik võimalus saada – olenevalt esiteks Ühendkuningriigi soovist anda talle kodakondsus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0101"><P>Vt selle kohta käesoleva ettepaneku 14. joonealune märkus.</P></NOTE> ning teiseks liidu ja Ühendkuningriigi tulevasi suhteid käsitlevate läbirääkimiste tulemusest – isikut tõendav dokument, mis võimaldab tal <HT TYPE="ITALIC">de facto</HT> vabalt liikuda ja elada liidu territooriumil kummagagi oma vanematest. Peale asjaolu, et see võimalus on ebakindel, tuleneb eelnevatest kaalutlustest, et kodanike vaba liikumise piirang seisneb ainuüksi selles, et on kaks lahkneva sisuga avalikku dokumenti, mis tõendavad sama sündmust, ning sellest põhjustatud tõsistes probleemides. Brexiti õiguslikud tagajärjed, millele eelotsusetaotluse esitanud kohus oma kolmandas eelotsuse küsimuses viitab, ei mõjuta seega lahendust põhikohtuasjas.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Lapse õiguste piiramise õigustatus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0149"><NO.P>149.</NO.P><TXT>Mis puudutab esiteks keeldumist tunnustada Bulgaaria sünnitõendi koostamisel põlvnemist ka Briti emast, siis eelmises osas esitatud kaalutlustest<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0102"><P>Vt eelkõige vahejäreldus käesoleva ettepaneku punktis 133.</P></NOTE> tuleneb, et rahvuslikule identiteedile ELL artikli 4 lõike 2 tähenduses tuginemine võib keeldumist õigustada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0150"><NO.P>150.</NO.P><TXT>Mis seevastu teiseks puudutab keeldumist tunnustada põlvnemist, et vastavalt direktiivi 2004/38 artikli 4 lõikele 3 saaks anda välja Bulgaaria isikut tõendava dokumendi, siis ei tundu olevat nii, et sellisel dokumendil võib juhul, kui selles või sellega kaasas olevas reisidokumendis on märgitud vanemate nimed, et näidata ära isikud, kellel on lubatud asjaomase lapsega reisida, olla sama õiguslik toime nagu sünnitõendil, millel on niisugune märge.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0103"><P>Vt selle kohta käesoleva ettepaneku punkt 57.</P></NOTE> Isikut tõendav dokument ei täida nimelt tõendavat otstarvet osas, mis puudutab isiku põlvnemist.<?PAGE NO="28"?> Seepärast näib olevat välistatud, et õigused või kohustused, mis on seotud selle perekonnakontseptsiooni põhiväljendusega, mida Bulgaaria Vabariik soovib kaitsta, võivad rajaneda asjaolul, et isik on märgitud vanemana alaealise isikut tõendavasse dokumenti (või dokumenti, mis on reisimise eesmärgil selle dokumendiga kaasas). Seega ei saa mõlema Hispaania sünnitõendis näidatud vanema kandmine niisugusesse dokumenti kuidagi muuta põlvnemis‑ või vanemakontseptsiooni Bulgaaria õiguses. Ainsad kohustused, mis Bulgaaria Vabariigile seejuures tekivad, puudutavad nende õiguste tagamist, mis sellel lapsel on liidu õiguse ja eelkõige direktiivi 2004/38 alusel, mille artikli 4 lõikes 3 on nähtud ette kohustus anda igale kodanikule välja isikut tõendav dokument.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0151"><NO.P>151.</NO.P><TXT>Seda arvestades ei kahjusta kohustus kanda nendesse dokumentidesse ainuüksi selleks, et tagada lapse vaba liikumine kummagagi oma vanematest eraldi, mõlema naise nimed, kes on lapse emadena kantud Hispaania sünnitõendisse, rahvuslikku identiteeti.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0104"><P>Vt analoogia alusel <DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Coman jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑673/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:385">EU:C:2018:385</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0152"><NO.P>152.</NO.P><TXT>Ühtlasi ei saa olla õigustatud ka keeldumine anda välja isikut tõendav dokument või dokument, mis käib sellega kaasas ning millel on põhikohtuasja kaebaja ja tema abikaasa näidatud lapse vanematena, kellel on lubatud temaga reisida.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0105"><P>Vt analoogia alusel <DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Coman jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑673/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:385">EU:C:2018:385</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0153"><NO.P>153.</NO.P><TXT>Käesoleva ettepaneku punktis 112 esitatud kaalutlustest lähtudes on kummagi ema suhe individuaalselt tema tütrega kaitstud harta artikliga 7. See suhe oleks siiski märkimisväärselt raskem, eelkõige kahe kodakondsusega perekonna korral, kes elab kolmandas riigis, kui ühel kahest emast ei ole lubatud selle lapsega reisida, sest teda ei ole selleks lapse emana tunnustatud. Niisuguses olukorras ja võttes arvesse asjaolu, et kohustusel anda välja reisidokumendid, mis võimaldavad lapsel reisida emma-kummaga oma vanematest, ei ole formaalset mõju põlvnemisele ja abielu instituudile Bulgaaria õiguskorras, tundub, et keeldumine anda välja niisugused dokumendid ületab kaugelt selle, mis on vajalik, et kaitsta eesmärke, millele Bulgaaria tugineb.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0154"><NO.P>154.</NO.P><TXT>Need kaalutlused ja eespool käesoleva ettepaneku punktides 108–115 esitatud argumendid kehtivad <HT TYPE="ITALIC">mutatis mutandis</HT> kõikide õiguste suhtes, mis tulenevad direktiivist 2004/38 ja teistest teisestest õigusaktidest, millega antakse liidu kodanikele ja nende pereliikmetele õigusi seetõttu, et nad kasutavad vaba liikumise õigust. Sellest järeldub eelkõige, et põhikohtuasja kaebajat ja tema abikaasat tuleb pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>ülenejateks lühisugulasteks<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/> ja last nende <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>alanejaks lähisugulaseks<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/> direktiivi 2004/38 artikli 2 punkti 2 alapunktide c ja d tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0155"><NO.P>155.</NO.P><TXT>Eelnevatest kaalutlustest tuleneb, et eeldusel, et lapsel on Bulgaaria kodakondsus, ei tohi Bulgaaria Vabariik keelduda andmast vastavalt direktiivi 2004/38 artikli 4 lõikele 3 välja isikut tõendavat dokumenti ja reisidokumente, mida põhikohtuasja kaebaja laps vajab ja millel põhikohtuasja kaebaja ja tema abikaasa on näidatud lapse vanematena, ning seda põhjendusel, et Bulgaaria õigus ei tunnusta samasooliste abielu instituuti ega seda, et lapse bioloogilise ema abikaasa võiks olla ema. Ta ei tohi samadel põhjustel ka keelduda tunnustamast sugulussidemeid selle lapse ja nende kahe naise vahel, et saaks kohaldada liidu teiseseid õigusakte, mis käsitlevad kodanike vaba liikumist.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="29"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Põhikohtuasja kaebaja õiguste rikkumine</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0156"><NO.P>156.</NO.P><TXT>Nagu on meenutatud selle osa alguses, on põhikohtuasja kaebaja nüüd analüüsitava eelduse korral kas lapse bioloogiline ema või tema seaduslik ema.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0157"><NO.P>157.</NO.P><TXT>Selles küsimuses tuleb esiteks märkida, et kui põhikohtuasja kaebaja on lapse bioloogiline ema, ei saa lihtsalt kohustust avaldada see teave selleks, et tunnustataks tema sugulussidet tema tütrega, pidada millekski, mis kahjustab õigusi, mis liidu kodanikel ELTL artikli 21 lõike 1 alusel on. Kui küsimust ei ole liidu tasandil ühtlustatud, ei taga see säte liidu kodanikule, et tema suundumine teise liikmesriiki jääb täiesti neutraalseks, mis puudutab tema suhtes selles valdkonnas kohaldatavaid reegleid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0106"><P>Vt ELTL artikli 45 kohta <DATE ISO="20170718">18. juuli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Erzberger</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑566/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:562">EU:C:2017:562</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Liidu kodanikku vastu võtva liikmesriigi ükskõik missugust õigusakti, mis on ebasoodsam kui tema päritoluliikmesriigi oma, ei saa pidada vaba liikumise piiranguks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0107"><P>Vt selle kohta kohtujurist Saugmandsgaard Øe ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gemeinsamer Betriebsrat EurothermenResort Bad Schallerbach</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑437/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:627">EU:C:2018:627</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0158"><NO.P>158.</NO.P><TXT>Seda arvestades ei saa võimalikku eraelu kaitse õiguse rikkumist või erinevat kohtlemist võrreldes heteroseksuaalsete paaridega, mis seisneb kohustuses avaldada see teave, hinnata liidu õigusest ning konkreetselt harta artiklitest 8 ja 21 lähtudes, vaid ainult riigisisesest (konstitutsiooni)õigusest lähtudes. Kuna sünnitõendi väljaandmine ei sisalda vaba liikumise piirangut, ei kujuta see endast liidu õiguse kohaldamist harta artikli 51 lõike 1 tähenduses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0108"><P>Vt vastupidises tähenduses <DATE ISO="19910618">18. juuni 1991. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ERT</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑260/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:254">EU:C:1991:254</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20140430">30. aprilli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pfleger jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑390/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:281">EU:C:2014:281</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0159"><NO.P>159.</NO.P><TXT>Kaebaja vaba liikumise piirangu moodustab siiski – nagu eespool märgitud – asjaolu, et tema abikaasat ei tunnustata lapse emana.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0109"><P>Vt selle kohta eelkõige käesoleva ettepaneku punkt 64.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0160"><NO.P>160.</NO.P><TXT>Nagu märgitud, ei ole Bulgaaria Vabariik ELTL artikli 21 lõike 1 järgi kohustatud tunnustama niisugust põlvnemist, nagu tehti kindlaks Hispaania sünnitõendis, isegi kui see toob kaasa selle, et nimetatud sünnitõendis emana näidatud naist, kes ei ole lapse bioloogiline ema, ei tunnistata Bulgaaria õiguse alusel emana.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0110"><P>Vt eelkõige käesoleva ettepaneku punktis 133 esitatud järeldus.</P></NOTE> Analoogia alusel käesoleva ettepaneku punktides 108–114 esitatud arutluskäiguga peab Bulgaaria Vabariik tunnistama põhikohtuasja kaebaja abikaasat tema <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>abikaasana<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/> direktiivi 2004/38 artikli 2 punkti 2 alapunkti a tähenduses,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0111"><P>Vt analoogia alusel <DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Coman jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑673/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:385">EU:C:2018:385</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> samuti lapse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/>üleneja lähisugulasena<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/> selle direktiivi artikli 2 punkti 2 alapunkti d tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0161"><NO.P>161.</NO.P><TXT>Teiseks tuleb märkida, et kui põhikohtuasja kaebaja on lapse seaduslik ema, eeldab see kindlasti, et ta pidi enne emaduse perekonnaseadustiku artikli 64 kohaselt omaks võtma. Kuigi niisuguse toimingu tegemise kohustust tuleb kindlasti lugeda vaba liikumise piiranguks,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0112"><P>Vt vastavalt perekonnaseadustiku artiklile 64 emaduse omaksvõtmise tagajärgede kohta käesoleva ettepaneku punktid 34 ja 63.</P></NOTE> tuleb seda igal juhul ja samadel põhjustel, nagu eespool esitatud, pidada õigustatuks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="30"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vahejäreldus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0162"><NO.P>162.</NO.P><TXT>Eeldusel, et lapsel on Bulgaaria kodakondsus, ei saa Bulgaaria Vabariik keelduda sel põhjendusel, et Bulgaaria õigus ei tunnista samasooliste abielu instituuti ega seda, et lapse bioloogilise ema naissoost abikaasa on ema, välja andmast vastavalt direktiivi 2004/38 artikli 4 lõikele 3 isikut tõendavat dokumenti ja reisidokumente, mida põhikohtuasja kaebaja laps vajab ning millel on põhikohtuasja kaebaja ja tema abikaasa näidatud lapse vanematena.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0163"><NO.P>163.</NO.P><TXT>Bulgaaria Vabariik ei saa samadel põhjustel ka keelduda tunnustamast sugulussidet lapse ja tema Briti ema vahel ning viimase staatust põhikohtuasja kaebaja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/>abikaasana<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/>, eelkõige direktiivi 2004/38 ja määruse nr 492/2011 kohaldamisel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">E.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasjas tuvastatud kohustuste elluviimine praktikas (neljas eelotsuse küsimus)</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0164"><NO.P>164.</NO.P><TXT>Oma neljanda eelotsuse küsimusega küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt, kas ta peab jätma kõrvale sünnitõendi koostamise näidise, mis on osa kehtivast riigisisesest õigusest, et asendada see näidisega, mis võimaldab kanda lahtrisse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/>Vanemad<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/> kaks ema. Kuigi tehtava kohtuotsuse täitmise niisugust takistust ei peaks tekkima juhul, kui Euroopa Kohus valib käesolevas ettepanekus soovitatud lähenemise, peab eelotsusetaotluse esitanud kohus siiski – juhul, kui lapsel on Bulgaaria kodakondsus – lahendama praktilise probleemi, mis seisneb selles, et Bulgaaria sünnitõendi koostamine kujutab endast isikut tõendava dokumendi väljaandmise eeltingimust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0113"><P>Eeldusel, et lapsel ei ole Bulgaaria kodakondsust, ei ole Bulgaaria ametiasutused pädevad andma talle välja isikut tõendavat dokumenti direktiivi 2004/38 artikli 4 lõike 3 alusel; vt juba käesoleva ettepaneku punkt 49.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0165"><NO.P>165.</NO.P><TXT>Tuleb siiski rõhutada – nagu rõhutas ka komisjon –, et liidu õigusega on Bulgaaria ametiasutustele kehtestatud ainult kohustus saavutada teatav tulemus, st anda välja isikut tõendav dokument, mis võimaldab lapsel reisida ükskõik kummaga oma vanematest eraldi. Selle eesmärgi saavutamise korda reguleeritakse liikmesriigi riigisisese õiguskorraga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0166"><NO.P>166.</NO.P><TXT>Seda arvestades on eelotsusetaotluse esitanud kohus kohustatud oma volituste raames võtma kõik üld‑ ja erimeetmed, mis võivad tagada selle kohustuse täitmise, võttes arvesse riigisisest õigust tervikuna ja kasutades riigisiseses õiguses tunnustatud tõlgendusmeetodeid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0114"><P>Vt näiteks <DATE ISO="20160419">19. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>DI</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑441/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:278">EU:C:2016:278</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Sellest järeldub, et ta peab ka kaaluma alternatiivseid mooduseid, kuid siiski tingimusel, et see ei vii riigisisese õiguse kohaldamiseni <HT TYPE="ITALIC">contra legem</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0167"><NO.P>167.</NO.P><TXT>Esiteks tundub, et isikut tõendava dokumendi saab anda välja sünnitõendi põhjal, milles emana on näidatud ainult üks kahest naisest, sest selgituste kohaselt, mille Bulgaaria valitsus kohtuistungil andis, ei ole Bulgaaria isikut tõendavas dokumendis näidatud vanemate nimesid. Lapse vanemate kindlakstegemiseks piisab seega mõlema naise märkimisest reisidokumenti, mis on lapse isikut tõendava dokumendiga kaasas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0168"><NO.P>168.</NO.P><TXT>Teiseks, nagu märkis komisjon Euroopa Kohtu menetluses, ei tundu olevat välistatud, et isikut tõendava dokumendi saab anda välja Hispaania sünnitõendist bulgaaria keelde tehtud kinnitatud tõlke alusel. Selle kohta tuleb eelkõige märkida, et Bulgaaria valitsus kinnitas, et Bulgaaria kodakondsuse andmine ei sõltu Bulgaaria sünnitõendi koostamisest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0115"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 32 ja 33.</P></NOTE> Seega ei tundu<?PAGE NO="31"?> see olevat vajalik, et laps saaks õiguse nõuda Bulgaaria isikut tõendavat dokumenti, sest tema kodakondsus on tõendatud muul viisil, näiteks nii, et tõendatakse bioloogilist põlvnemist põhikohtuasja kaebajast või ta võtab emaduse vastavalt perekonnaseadustiku artiklile 64 omaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0169"><NO.P>169.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab eelnevat kontrollima ja kohaldama lahendust, mis on tema meelest sobivaim, et tagada nende õiguste täielik toime, mis põhikohtuasja kaebajal ja lapsel ELTL artikli 21 lõike 1 alusel on.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VI.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0170"><NO.P>170.</NO.P><TXT>Esitatud kaalutlustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Administrativen sad Sofia-gradi (Sofia linna halduskohus) eelotsuse küsimustele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Liikmesriik on kohustatud andma Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ, artikli 4 lõike 3 alusel lapsele, kes on selle liikmesriigi kodanik ning niisuguse paari laps, mis koosneb kahest naisest, kes on näidatud selle lapse vanematena sünnitõendis, mille on andnud välja sünni‑ ja elukohaliikmesriik, isikut tõendava dokumendi ja vajalikud reisidokumendid, milles on need kaks naist näidatud lapse vanematena, isegi kui lapse päritoluliikmesriigi õigus ei näe ette ei samasooliste abielu instituuti ega seda, et lapse bioloogilise ema naissoost abikaasa on lapse ema.</TXT><P>ELTL artikli 21 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see liikmesriik ei saa ka keelduda samadel põhjustel tunnustamast sugulussidemeid selle lapse ja nende kahe naise vahel, kes on näidatud tema vanematena sünnitõendis, mille on andnud välja elukohaliikmesriik, et oleks võimalik kasutada õigusi, mis sellel lapsel on liidu teiseste kodanike vaba liikumist käsitlevate õigusnormide alusel.</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>ELTL artikli 21 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriik ei tohi keelduda tunnustamast sugulussidemeid, mis on kindlaks määratud teise liikmesriigi sünnitõendis ühe tema kodaniku, viimase abikaasa ja nende lapse vahel, et oleks võimalik kasutada õigusi, mis sellel kodanikul on kodanike vaba liikumist käsitlevate liidu teiseste õigusnormide alusel, ning keelduda sel põhjusel, et selle naise päritoluliikmesriigi riigisisene õigus ei näe ette ei samasooliste abielu instituuti ega seda, et lapse bioloogilise ema naissoost abikaasa on lapse ema. See on nii olenemata sellest, kas selle liikmesriigi kodanik on või ei ole oma päritoluliikmesriigi õiguse kohaselt selle lapse bioloogiline või seaduslik ema ja lapse kodakondsusest.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Tuginemine rahvuslikule identiteedile ELL artikli 4 lõike 2 tähenduses võib õigustada keeldumist tunnustada lapse põlvnemist kahe naise abielupaarist niisugusena, nagu see on kindlaks määratud sünnitõendis, mille on andnud välja lapse elukohaliikmesriik, tema päritoluliikmesriigi või nendest kahest naisest ühe päritoluliikmesriigi sünnitõendi koostamisel, määrates kindlaks selle lapse põlvnemist selle viimase liikmesriigi perekonnaõiguse tähenduses.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Ühendkuningriigi liidust ELL artikli 50 alusel lahkumise õiguslikud tagajärjed ei mõjuta lahendust põhikohtuasjas.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>