–

G Gmbh, esindaja: Rechtsanwalt W. Gappmayer,

–

Itaalia valitsus, esindaja: S. Fiorentino, keda abistas avvocato dello Stato F. Meloncelli,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: A. Demeneix ja B. Eggers,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT 2013, L 269, lk 1; edaspidi „liidu tolliseadustik“), artiklite 33, 34, 44 ja 45 tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud G GmbH ja Zollamt Österreichi (Austria tolliamet, edaspidi „toll“) vahelises kohtuvaidluses ühekordselt kasutatavate žguttide tariifse klassifitseerimise üle siduva tariifiinformatsiooni (edaspidi „STI“) otsuses.

Õigusraamistik

Liidu õigusnormid

3

Liidu tolliseadustiku põhjendustes 26 ja 27 on sätestatud:

4

Liidu tolliseadustiku I jaotise 2. peatüki 3. jagu „Tollialaste õigusaktide kohaldamisega seotud otsused“ sisaldab artikleid 22–37.

5

Liidu tolliseadustiku artikli 33 „[STI-ga] seonduvad otsused“ lõikes 1 on sätestatud:

6

Liidu tolliseadustiku artikli 34 „[STI-ga] seonduvate otsuste haldamine“ lõigetes 1 ja 3–6 on sätestatud:

7

Liidu tolliseadustiku I jaotise 2. peatüki 6. jaos „Kaebuste esitamine“ sisalduvad artiklid 43–45.

8

Liidu tolliseadustiku artiklis 44 „Kaebuse esitamise õigus“ on sätestatud:

9

Liidu tolliseadustiku artiklis 45 „Täitmise peatamine“ on sätestatud:

Austria õigus

10

Föderaalse maksuseadustiku (Bundesabgabenordnung) §‑s 279 on ette nähtud:

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

11

G taotlusel klassifitseeris toll 27. oktoobril 2022 STI-otsuses toote, mis oli määratletud kui „ühekordselt kasutatav žgutt“, kaubakoodi 4008 2190 00 alla kuuluvana, märkides otsuse kehtivusajaks ajavahemiku 27. oktoobrist 2022 kuni 26. oktoobrini 2025.

12

G esitas 22. novembril 2022 tolli otsuse peale vaide, väites, et märgitud tariifne klassifikatsioon on sisuliselt vale. Toll jättis vaide rahuldamata.

13

G esitas 5. mail 2023 tolli otsuse peale kaebuse Bundesfinanzgerichtile (föderaalne maksukohus, Austria). Bundesfinanzgericht (föderaalne maksukohus) rahuldas 12. märtsi 2024. aasta otsusega kaebuse ja muutis asjaomast otsust, klassifitseerides vaidlusaluse toote kaubakoodi 4014 9000 00 alla kuuluvana alates kuupäevast, mil toll asjaomase otsuse väljastas.

14

Toll esitas Bundesfinanzgerichti (föderaalne maksukohus) otsuse peale kassatsioonkaebuse Verwaltungsgerichtshofile (Austria kõrgeim halduskohus), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus, põhjendusel, et Bundesfinanzgerichti (föderaalne maksukohus) eesmärk oli föderaalse maksuseadustiku §‑i 279 alusel muuta STI-otsust (osutatud eelpool punktis 11) tagasiulatuvalt, mis ei ole liidu tolliseadustiku, eelkõige selle artikli 34 lõigete 3 ja 6 kohaselt lubatud.

15

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et Bundesfinanzgerichtil (föderaalne maksukohus) on föderaalse maksuseadustiku § 279 lõike 1 alusel õigus asendada tolli seisukoht enda omaga ja seega muuta vaidlusalust otsust tagasiulatuvalt alates kuupäevast, mil toll selle otsuse tegi.

16

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib siiski, et liidu tolliseadustikus on sõnaselgelt ette nähtud, et STI-otsuse saab vastavalt liidu tolliseadustiku artikli 34 lõikele 4 tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada üksnes siis, kui see põhineb taotlejalt saadud valel või puudulikul teabel. Lisaks tõdeb eelotsusetaotluse esitanud kohus, et selle seadustiku artikli 34 lõike 3 kohaselt ei lõppe STI-otsuste kehtivus tagasiulatuvalt. Lõpuks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et liidu tolliseadustiku artikli 34 lõikes 6 on sätestatud, et STI-otsuseid ei saa muuta.

17

Sellest tulenevalt kahtleb eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas liidu tolliseadustiku artiklis 34 sätestatu mõjutab selle seadustiku artikli 44 alusel esitatud kaebusi.

18

Nendel asjaoludel otsustas Verwaltungsgerichtshof (kõrgeim halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

Eelotsuse küsimuste analüüs

19

Nende kahe eelotsuse küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas liidu tolliseadustiku artikli 44 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, milles on ette nähtud, et nimetatud seadustiku artikli 44 lõike 2 kohaselt STI‑otsuse peale esitatud kaebuse alusel algatatud kohtuasjas tehtud lahend on kehtiv tagasiulatuvalt alates kuupäevast, mil toll selle STI-otsuse väljastas.

20

Liidu tolliseadustiku artikli 44 lõike 1 kohaselt on tollialaste õigusaktide kohaldamisega seotud tolli otsuse saajal õigus esitada selle otsuse peale kaebus.

21

Lisaks peavad liikmesriigid vastavalt liidu tolliseadustiku artikli 44 lõikele 4 tagama, et kaebuste menetlemine võimaldab tolli otsuste kiiret kinnitamist või parandamist.

22

Sellest tuleneb, et kohtulahendiga kaebuse rahuldamata jätmise korral jäetakse vaidlusalune STI-otsus muutmata või kaebuse rahuldamise korral seda otsust parandatakse.

23

Tuleb siiski tõdeda, et liidu tolliseadustiku artikli 44 lõikes 4 ei ole täpsustatud, kuidas STI-otsuseid tuleb parandada, kuna selles sättes ei ole esitatud mõiste „parandamine“ määratlust ega ole sellega seoses viidatud riigisisesele õigusele.

24

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb selleks, et määrata kindlaks sellise mõiste tähendus ja ulatus, mis on liidu õiguses määratlemata ja mille puhul puudub ka viide liikmesriigi õigusele, lähtuda selle harilikust tähendusest tavakeeles, võttes samas arvesse mõiste kasutamise konteksti ja selle õigusakti eesmärke, milles mõistet on kasutatud (vt 20. novembri 2025. aasta kohtuotsus Servoprax (meditsiinilised žgutid), C‑631/23, EU:C:2025:906, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika).

25

Sellega seoses tuleb esimesena märkida, et tegusõna „parandama“ on tavakeele tähenduses määratletud kui sellise toimingu tegemine, millega objekti selle õigsuse või sobivuse saavutamise kaalutlusel korrigeeritakse või muudetakse.

26

Kuigi liidu tolliseadustiku artikli 44 lõike 4 sõnastuse põhjal ei ole võimalik üheselt kindlaks teha, kas selles ette nähtud parandamine on tagasiulatuva jõuga, tuleb siiski märkida, et õigusvastase STI-otsuse kiire parandamisega võib kaasneda selle otsuse muutmine tagasiulatuvalt. Nimelt on otsuse saajale kasulik valeks osutunud STI-otsuse täielik parandamine nii, et asjakohase klassifikatsiooni kasutusele võtmise korral käsitatakse valeks osutunud STI-d mitte kunagi kehtinuna.

27

Kuna liidu tolliseadustiku artikli 44 lõike 4 sõnastuses ei ole märgitud vastupidist, võib seega mõistet „parandamine“ käsitada nii, et sellega ei ole välistatud tagasiulatuvalt parandamine, mille eesmärk on anda STI-otsusele sisu, mis sellel oleks pidanud olema alates selle vastuvõtmisest.

28

Teisena tuleb kontekstipõhise analüüsi raames esiteks tõdeda, et ei liidu tolliseadustiku artikkel 33 ega artikkel 34 ei saa olla asjakohased juhul, kui hinnatakse, kas liidu õigusega on kooskõlas riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt on tolliseadustiku artikli 44 lõike 2 alusel STI-otsuse peale esitatud kaebuse suhtes tehtud kohtulahendil tagasiulatuv jõud alates kuupäevast, mil toll asjaomase otsuse väljastas.

29

Nimelt on ühelt poolt liidu tolliseadustiku artiklid 33 ja 34 ning teiselt poolt artikkel 44 paigutatud liidu tolliseadustiku eri jagudesse, nii et esimesena nimetatud sätted on selle seadustiku I jaotise 2. peatüki 3. jaos „Tollialaste õigusaktide kohaldamisega seotud otsused“ ja teisena nimetatud säte kuulub I jaotise 2. peatüki 6. jakku „Kaebuste esitamine“.

30

Pealegi on liidu tolliseadustiku artikli 33 kohaselt STI väljastamise pädevus liikmesriigi tollil, kes vastutab tollialaste õigusaktide kohaldamise eest. Lisaks on liidu tolliseadustiku artikliga 34 reguleeritud STI haldamine ning täpsemalt STI‑otsuste kehtivuse lõppemine ja nende tühistamine või kehtetuks tunnistamine tolli poolt. Niisiis tuleb tollist eristada kohtuid, kes liidu tolliseadustiku artikli 44 kohaselt lahendavad kaebusi, mis on esitatud tollikontrolli raames tehtud tolli otsuste peale (vt selle kohta 21. septembri 2023. aasta kohtuotsus OGL-Food Trade Lebensmittelvertrieb, C‑770/21, EU:C:2023:690, punkt 69).

31

Seega ei saa – nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 50 – kohtu lahendite ajaline mõju sõltuda või olla mõjutatud tolli otsuste ajalisest mõjust, kuna liidu seadusandja ei ole ühtlustanud kohtumenetlust tolli otsuste tegemise menetlusega.

32

Järelikult ei reguleerita liidu tolliseadustiku artiklitega 33 ja 34 liidu tolliseadustiku artikli 44 lõike 2 alusel esitatud kaebuse kohta tehtud kohtulahendi tagasiulatuvat jõudu ega selle puudumist.

33

Teiseks tuleneb liidu tolliseadustiku artiklist 45, mis kuulub selle seadustiku samasse jakku kui artikkel 44, et toll peab vaidlustatud STI-otsuse täitmise täielikult või osaliselt peatama, kui tal on piisavalt alust kahelda selle otsuse vastavuses tollialastele õigusaktidele või arvata, et asjaomasele isikule võidakse tekitada korvamatut kahju.

34

Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et liidu õigusega reguleeritud vaidlust lahendaval kohtul peab olema võimalik kohaldada esialgset õiguskaitset, et tagada liidu õigusest tulenevate õiguste olemasolu kohta tehtava kohtuotsuse täielik toime. Seega ei piirata liidu tolliseadustiku artikliga 45 selle seadustiku artikli 44 lõike 2 alusel esitatud kaebust lahendava kohtu pädevust peatada vaidlustatud otsuse täitmine liidu õiguse täieliku toime tagamise kohustuse järgimise kaalutlusel (vt selle kohta 11. jaanuari 2001. aasta kohtuotsus Kofisa Italia, C‑1/99, EU:C:2001:10, punktid 48 ja 49).

35

Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 66 märkis, kaasneb täitmise peatamisega vältimatult võimalus ennistada tagasiulatuvalt ettevõtja õiguslik olukord, et ära hoida talle põhjendamatu rahalise kahju tekkimine juhul, kui algne otsus osutub valeks.

36

Seega ei saa liidu tolliseadustiku artikliga 45 piirata selle seadustiku artikli 44 lõike 2 alusel STI-otsuse peale esitatud kaebust lahendava kohtu võimalust anda selle kaebuse täieliku toime tagamise kohustuse järgimise kaalutlusel selle kaebuse kohta tehtud lahendile tagasiulatuv jõud.

37

Kolmandana tuleb märkida, et sellist tõlgendust toetab ka liidu tolliseadustiku artikli 44 eesmärk tagada ettevõtja õigus esitada tolli otsuse peale kaebus.

38

Nagu nähtub liidu tolliseadustiku põhjendustest 26 ja 27, on liikmesriigid nimelt kohustatud kehtestama õiguskaitsevahendite ja menetluste süsteemi, millega tagatakse põhiõiguste harta artikli 47 esimeses lõigus tagatud põhiõiguse tõhusale kohtulikule kaitsele järgimine.

39

Kaebuse esitamist ei saa aga pidada tõhusaks, kui selle tulemusel ei kõrvaldata õigusvastasest STI-st tulenevat olukorda ega ennistata selle STI-otsuse saanud ettevõtja olukorda sellisena, nagu see oleks olnud kõnealuse STI õigusvastasuse puudumise korral.

40

Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 62 märkis, võib õigusvastaseks tunnistatud STI-otsuse toime püsima jätmine pealegi olla vastuolus õigusega tõhusale kohtulikule kaitsele, kuivõrd see toime säilib sellise ettevõtja suhtes, kes on esitanud STI-otsuse peale kaebuse ettenähtud tähtaja jooksul.

41

Nagu nähtub eespool punktidest 26 ja 27, ei saa pealegi liidu tolliseadustiku artikli 44 lõikega 4 olla tolliseadustiku artikli 44 lõike 2 alusel esitatud kaebust lahendaval kohtul keelatud anda liidu õiguse täieliku toime tagamise kohustuse järgimise kaalutlusel STI-otsuse peale esitatud kaebuse kohta tehtud lahendile tagasiulatuv jõud alates kuupäevast, mil toll asjaomase STI väljastas.

42

Lisaks tuleb meenutada, et õiguskindlus on üks liidu õiguses tunnustatud üldpõhimõtetest. Haldusotsuse jõustumine pärast mõistlike kaebetähtaegade möödumist või õiguskaitsevahendite ammendamist suurendab õiguskindlust, mistõttu ühenduse õigusest tulenevalt ei ole haldusorgan põhimõtteliselt kohustatud muutma haldusotsust, mis on jõustunud (13. jaanuari 2004. aasta kohtuotsus Kühne & Heitz, C‑453/00, EU:C:2004:17, punkt 24).

43

Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 60 ja 61 meenutas, tuleneb õiguskindluse põhimõttest siiski üksnes nõue, et vaidlustatud STI-otsus loetakse jõustunuks alles siis, kui selle vaidlustamise korral on kaebuse rahuldamata jätmise otsus jõustunud või kaebuse esitamata jätmise korral on selleks ette nähtud tähtaeg möödunud. Seega ei saa õiguskindluse põhimõttele tugineda selleks, et põhjendada STI-otsuse mõju säilitamist ajavahemikuks, mis jääb selle otsuse kehtima hakkamise ja selle peale esitatud kaebuse rahuldamise vahele.

44

Lisaks tuleb tõdeda, et vastupidi Itaalia valitsuse argumendile, mille kohaselt on keeruline tagada, et kõik teised liikmesriigid oleksid tegelikult teadlikud tagasiulatuva jõuga tühistamis- või parandusotsusest, on vastavalt komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/2447, millega nähakse ette liidu tolliseadustiku teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT 2015, L 343, lk 558), artikli 21 lõikele 1 kasutusel liidu tolliseadustiku artikli 16 lõike 1 kohaselt loodud elektrooniline süsteem selleks, et vahetada ja säilitada teavet STI‑taotluste ja -otsuste või neid mõjutada võivate mis tahes järgnevate sündmuste kohta. Järelikult sisestab toll – nagu Euroopa Komisjon kohtuistungil kinnitas – kohtulahendiga STI-otsuse tühistamise või muutmise korral sellesse elektroonilisse süsteemi STI-otsusega seoses kehtetuse koodi koos vastava kuupäevaga, mis on seega nähtav kõigile tolliasutustele.

45

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb eelotsuse küsimustele vastata, et liidu tolliseadustiku artikli 44 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus riigisisene õigusnorm, millega on ette nähtud, et selle seadustiku artikli 44 lõike 2 kohaselt STI-otsuse peale esitatud kaebuse alusel algatatud kohtuasjas tehtud lahend on kehtiv tagasiulatuvalt alates kuupäevast, mil toll selle STI-otsuse väljastas.

Kohtukulud

46

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse sama kohus. Üldkohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.