|
Euroopa Liidu |
ET L-seeria |
|
2025/333 |
27.2.2025 |
EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2025/333,
31. jaanuar 2025,
leibkondade jõukuse, sissetulekute ja tarbimise statistilise teabe aruandluse kohta (EKP/2025/3)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 5.1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Leibkonna tasandi teave jõukuse, sissetulekute ja tarbimise põhikomponentide kohta on väga väärtuslik selleks, et mõista erinevate euroala residentide rühmade majandusliku ja rahalise olukorra suundumusi. Asjaomane teave on vajalik selleks, et analüüsida rahapoliitika meetmete mõju erinevatele leibkondadele, mis on rahapoliitika elluviimise proportsionaalsuse hindamise põhielement kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikega 2. Leibkonna tasandi teave on vajalik ka seoses Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) kaasabiga finantssüsteemi stabiilsusega seotud pädevate asutuste poliitika tõrgeteta teostamisele kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikega 5. |
|
(2) |
Leibkonna tasandi teave netoheaolu (varad ja kohustused) kohta, mida kogutakse euroala riikides võrreldaval viisil, on praegu kättesaadav ainult leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu (Household Finance and Consumption Survey, HFCS) kaudu. HFCSi uuringuid viivad igas liikmesriigis läbi riikide keskpangad (RKPd) või muud pädevad asutused riigi õigusaktide alusel, mis võimaldavad koguda leibkonna tasandi teavet füüsiliste isikute küsitlemise teel. Arvestades sellise teabe vajalikkust EKPSi ülesannete täitmiseks, tuleks EKP poolt leibkondade jõukuse, sissetulekute ja tarbimise statistilise teabe kogumist RKPdelt reguleerida Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri) artikli 12 lõike 1 alusel vastu võetava suunisega. See ei tohiks välistada võimalust kasutada asjaomast statistilist teavet, mis on kogutud muudel eesmärkidel kui EKP statistikaaruandluse nõuete täitmiseks, vastavatel muudel eesmärkidel. |
|
(3) |
Käesoleva suunise eesmärk on aidata ühtlustada eeskirju ja tavasid, mis reguleerivad HFCSi raames kogutud teabe põhjal koostatava statistika kogumist, koostamist ja levitamist kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 5.3. See aitab tagada, et RKPde poolt EKP-le esitataval statistilisel teabel on sidusus, mis on vajalik euroala liikmesriike esindava statistika koostamiseks. Seetõttu tuleks RKPdelt nõuda, et nad esitaksid majanduslike, finants- ja demograafiliste väljundmuutujate põhikogumid, mis on vajalikud leibkondade jõukuse, sissetulekute ja tarbimise statistilise teabe koostamiseks, ning teabe, mis kirjeldab asjaomases liikmesriigis läbi viidud riigiuuringute sisu. Selleks et kajastada erinevusi euroala riikide lõikes kogutavates andmetes, suurendamata seejuures RKPde aruandluskoormust, võivad RKPd esitada EKP-le majanduslike, finants- ja demograafiliste väljundmuutujate mittepõhikogumid. Asjaomane teave on vajalik, sest see aitab tõhustada EKP majandus-, finants- ja statistilisi analüüse, mida kasutatakse EKPSi ülesannete täitmiseks, eelkõige seoses rahapoliitikaga. |
|
(4) |
Selleks et hinnata geopoliitiliste ja muude oluliste ettenägematute arengute mõju euroala residentide rühmade majanduslikule või finantsseisundile – näiteks energiavarustuse kriis või pandeemia puhkemine, mis võivad mõjutada rahapoliitika elluviimist või finantssüsteemi stabiilsust – on vaja täiendavalt määratleda RKPde poolt EKP jaoks kogutava asjakohase statistilise teabe esitamise kord. See tagab, et asjaomase teabe suhtes kohaldatakse samaväärset kaitset kui EKP ja RKPde poolt käesoleva suunise alusel kogutavate majanduslike, finants- ja demograafiliste väljundmuutujate põhikogumite ja mittepõhikogumite suhtes. |
|
(5) |
Statistilist teavet, mida on vaja EKP nõuete täitmiseks leibkondade jõukuse, sissetulekute ja tarbimise valdkonnas, võivad koguda ja/või koondada muud pädevad asutused peale RKPde. Seetõttu eeldavad mõned käesolevas suunises sätestatud ülesanded mõnedes liikmesriikides koostööd EKP või RKPde ja asjaomaste pädevate asutuste vahel. Nõukogu määruse (EÜ) nr 2533/98 (1) artiklid 2a ja 4 näevad ette, et liikmesriigid peavad korraldama oma statistilise teabe kogumist ning tegema igakülgset koostööd EKPSi ja Euroopa statistikasüsteemiga, et täita EKPSi põhikirja artiklist 5 tulenevate kohustuste täitmine. Selline koostöö on vajalik ka RKPde ja riikide pädevate asutuste või muude organite vahel seoses isikuandmete töötlemisega, sealhulgas nende asutuste või organite vahel riiklikul tasandil isikuandmete vastutava töötlemise korra kehtestamiseks.. |
|
(6) |
EKP ülesannete täitmiseks on kohane sätestada kuupäev nõutava statistilise teabe RKPde poolt esitamiseks. |
|
(7) |
EKP poolt kogutava statistilise teabe täpsuse ja kvaliteedi tagamiseks peab EKP sätestama reeglid RKPde poolt esitatava statistilise teabe jälgimiseks, kontrollimiseks ning asjakohastel juhtudel parandamiseks. Samal põhjusel peaksid RKPd esitama EKP-le vajaduse korral ja EKP taotlusel selgitused esitatud statistilise teabe kohta, eelkõige väljundmuutujate teatavate aspektide tõlgendamise kohta, mis on seotud riigi eripärade või struktuursete lünkadega, mis võivad statistilist teavet või selle kvaliteeti mõjutada. |
|
(8) |
EKPSi põhikirja artiklist 5 koosmõjus Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikega 3 tuleneb, et euroalavälised liikmesriigid, kes kavatsevad euro kasutusele võtta, peaksid euro kasutuselevõtu ettevalmistamisel kujundama ja kasutusele võtma meetmed statistilise teabe kogumiseks, mis on vajalikud EKP statistikaaruandluse nõuete täitmiseks. Euro kasutuselevõttu kavandavate euroalaväliste liikmesriikide RKPdelt tuleb enne euro kasutuselevõttu nõuda kindlaksmääratud ajavahemikku hõlmava statistilise teabe EKP-le esitamist, mis võimaldab EKP-l kujundada kogutud statistilise teabe tervikliku ülevaate ning läbi viia vajalik analüüs. |
|
(9) |
Kohane on sätestada EKP-le statistilise teabe edastamise ühine meetod kõikide RKPde jaoks. Selleks peab EKPS kokku leppima ja sätestama harmoneeritud elektroonilise edastusvormi. |
|
(10) |
Käesoleva suunise eesmärk on tagada, et RKPd vastutavad oma liikmesriigis HFCSi raames kogutud isikuandmete töötlemise eest. Selline isikuandmete töötlemine peab olema kooskõlas asjakohaste isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õigusaktidega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu (2) määrusega (EL) 2018/1725 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu (3) määrusega (EL) 2016/679. Isikuandmete töötlemine on õiguspärane, kuna see on vajalik EKPSi ülesannete täitmiseks avalikes huvides ja iga RKP suhtes – kas riigiuuringu käigus kogutud andmete vastutava töötleja või asjaomases liikmesriigis nõutaval muul viisil – käesoleva suunise alusel kohaldatavate juriidiliste kohustuste täitmiseks. Kooskõlas kõnealustes määrustes sätestatud võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttega peaksid RKPd määruse (EL) 2018/1725 kohaselt HFCSi raames EKP-le esitatava statistilise teabe agregeerima või anonüümima sellisel määral, et üksikisikuid ei ole võimalik otseselt ega kaudselt tuvastada. |
|
(11) |
Kui RKPd agregeerivad või anonüümivad EKP-le käesoleva suunise kohaselt esitatavat statistilist teavet, tagamaks, et füüsilisi isikuid ei saa otseselt ega kaudselt tuvastada tuletamise teel, ei kuulu selline teave määruses (EÜ) nr 2533/98 sätestatud mõiste „konfidentsiaalne statistiline teave“ alla. Lisaks ei tohiks statistiline teave, mis tuleb EKP-le käesoleva suunise kohaselt esitada, võimaldada teiste juriidiliste isikute, üksuste või filiaalide otsest või kaudset tuvastamist. [ |
|
(12) |
EKP kogutud statistilist teavet tuleks kasutada üksnes statistilistel eesmärkidel ning selleks, et võimaldada kasutajatele juurdepääs statistikale ja statistilistele analüüsidele ja/või neid levitada. Arvestades, et EKP kavatseb jagada osa kogutud statistilisest teabest teadusasutustega, on vaja kehtestada ka asjakohane kord sellise juurdepääsu andmiseks. |
|
(13) |
Tuleb kehtestada tõhus kord tehniliste muudatuste tegemiseks käesoleva suunise lisadesse, tingimusel, et need muudatused ei muuda käesoleva suunise aluseks olevaid raampõhimõtteid ega RKPde aruandluskoormust. Selleks peaks EKP juhatusel olema pädevus teha tehniliste muudatuste ettepanekuid statistikakomitee kaudu ning selle korra järgimisel tuleb arvesse võtta EKPSi statistikakomitee seisukohti. Statistikakomitee võtab tavapäraselt arvesse kasutajate, eelkõige EKP ja RKPde uuringujuhtide ning leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste võrgustiku seisukohti, mis hõlmab EKP, RKPde ja erinevate riikide statistikaametite uuringuspetsialiste, statistikuid ja majandusteadlaseid. |
ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA SUUNISE:
Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala
Käesoleva suunisega kehtestatakse RKPdele nõue esitada EKP-le statistilist teavet leibkondade jõukuse, sissetulekute ja tarbimise kohta, mida nad on riigi õiguse alusel kogunud. Eelkõige sätestatakse käesolevas suunises RKPde poolt EKP-le esitatava statistilise teabe sisu, selle käsitlemine, aruandluse sagedus ja tähtajad ning aruandluse suhtes kohaldatavad standardid.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas suunises kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1) |
„leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring, HFCS“ (Household Finance and Consumption Survey, HFCS) – konkreetses liikmesriigis läbi viidud leibkondade jõukust, sissetulekuid ja tarbimist käsitlevate riigiuuringute kogum; |
|
2) |
„ riigiuuring“ (country survey) – liikmesriigis läbi viidud uuring, mis moodustab osa HFCSist; |
|
3) |
„välitöö periood“ (fieldwork period) – ajavahemik, mille jooksul kogutakse andmeid riigiuuringus osalejatelt; |
|
4) |
„vaatlusperiood“ (reference period) – ajavahemik, mille kohta statistiline teave esitatakse; |
|
5) |
„vaatluskuupäev“ (reference date) – kuupäev, mille seisuga statistiline teave esitatakse; |
|
6) |
„tavaleibkond“ (private household) – üksi elav isik või isikute rühm, kes elab koos samas eraeluruumis ning kellel on ühised kulutused ja peamised elatusvahendid ning kes teeb ühiselt finantsotsuseid, nagu on täpsustatud I lisa 3. osas; |
|
7) |
„isikuandmed“ (personal data) – isikuandmed määruses (EL) 2016/679 ja määruses (EL) 2018/1725 määratletud tähenduses; |
|
8) |
„anonüümimine“ (anonymisation) – protsess, mille käigus välistatakse otsese või kaudse tuvastamise võimalus selliselt, et tavaleibkonda või füüsilist isikut ei ole võimalik identifitseerida ja anonüümimist ümber pöörata; |
|
9) |
„väljundmuutujad“ (output variables) – standarditud andmekategooriad, mis hõlmavad I ja II lisas osutatud statistilist teavet; |
|
10) |
„imputeerimine“ (imputation) – hinnangulise väärtuse omistamine väljundnäitajale, mille kogumine ei olnud võimalik või korrektne. Hinnanguline väärtus põhineb teiste leibkondade kohta kogutud väärtustel; |
|
11) |
„haldusandmed“ (administrative data) – andmed, mille on koostanud mittestatistiline allikas, harilikult avaliku sektori asutus, mille põhieesmärk ei ole statistika koostamine; |
|
12) |
„koondnäitajad“ (aggregate indicators) – kokkuvõtlik statistika teatavate üldkogumit esindavate väljundmuutujate kohta, mis ei sisalda määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 1 punktis 12 määratletud konfidentsiaalset statistilist teavet; |
|
13) |
„alaline elukoht“ (usual residence) – alaline elukoht Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1700 (4) artikli 2 punktis 11 määratletud tähenduses; |
|
14) |
„loend“ (sampling frames) – loend määruse (EL) 2019/1700 artikli 2 punktis 14 määratletud tähenduses; |
|
15) |
„uuringu andmestik“ (research dataset) – andmefailid, sealhulgas statistilised tulemused, mis põhinevad leibkondade ja leibkonna liikmete statistilisel teabel, mis on kogutud kooskõlas käesoleva suunisega ja kohandatud EKPSi ülesannete täitmiseks. |
Artikkel 3
RKPde esitatav statistiline teave
1. RKPd esitavad EKP-le statistilise teabe leibkondade jõukuse, sissetulekute, tarbimise ja nendega seotud põhiliste majanduslike, finants- ja demograafiliste väljundmuutujate kohta vastavalt I lisale.
2. RKP võib esitada teatavaid mittepõhilisi majanduslikke, finants- ja demograafilisi väljundmuutujaid vastavalt II lisale.
3. Lisaks lõigetes 1 ja 2 osutatud väljundmuutujatele võib RKP otsustada vabatahtlikult esitada ka muid majanduslikke, finants- ja demograafilisi väljundmuutujaid, kui need on seotud hetkel toimuvate või hiljutiste arengutega, mis võivad otseselt mõjutada erinevate euroala residentide majanduslikku või rahalist olukorda.
4. RKPd esitavad EKP-le teabe, mis kirjeldab RKPde läbi viidud riigiuuringute sisu, nagu on sätestatud III lisas.
5. Käesoleva artikli kohaselt esitatav statistiline teave peab põhinema järgmis(t)el allika(te)l:
|
a) |
andmed, mis on kogutud otse HFCSis osalejatelt riigiuuringute kaudu, mis on soovitavalt läbi viidud arvutipõhise isikuküsitluse (CAPI) teel. Kui andmete kogumiseks ei kasutata CAPI meetodit, võib andmete kogumiseks kasutada arvutipõhist telefoniküsitlust (CATI), arvutipõhist veebiküsitlus (CAWI), isetäidetavat arvutipõhist küsitlust (CASI) või muid arvutipõhiseid meetodeid. RKPd esitavad EKP taotluse korral selgitused arvutipõhiste meetodite (v.a CAPI) kasutamise kohta; |
|
b) |
haldusandmed. |
Artikkel 4
Statistiline üldkogum
1. RKPd tagavad, et esitatavat statistilist teavet kogutakse statistilise üldkogumi kohta, mis hõlmab kõiki isikuid, kelle alaline elukoht on euroala liikmesriigi tavaleibkonnas.
2. RKPd tagavad, et statistiline teave kogutakse statistilise üldkogumi esinduslikust valimist.
Artikkel 5
Valimi moodustamine
1. RKPd koostavad statistilise teabe riigi tasandil koostatud loendi põhjal, mis võimaldab valida tavaleibkondi või füüsilisi isikuid juhuslikult, ettenähtava tõenäosusega, et valik ei ole null. Loendi eesmärk on kindlaks määrata ja ammendavalt hõlmata statistiline üldkogum, millel on minimaalne kaetusviga, ning seda ajakohastatakse korrapäraselt.
2. Kui riigiuuringuga hõlmatud alamkogumid on valimis märkimisväärselt alaesindatud, peavad RKPd võtma meetmeid, nagu ülevalimine või muude asjakohaste meetodite rakendamine, et kallutatust korrigeerida, võttes arvesse kulutasuvust. RKPd selgitavad ja hindavad kasutatud meetodeid, nende mõju ja võimalikke puudusi III lisas sätestatud statistilises teabes.
3. RKPd võivad lubada valimi tavaleibkondade või füüsiliste isikute kontrollitud asendamist, kui esimest korda küsitletavate isikute puhul langeb riigiuuringus esitatud vastuste määr alla 60 % ning esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
|
a) |
valimi tavaleibkonna või isikuga ei saada ühendust; |
|
b) |
valimi tavaleibkonna või isikuga saadakse ühendus, kuid küsitlust ei viida lõpuni. |
Kontrollitud asendamisele kuuluvate tavaleibkondade või füüsiliste isikute valim määratakse kindlaks enne andmete kogumist. Kontrollitud asendamine ei ole lubatud tavaleibkondade või füüsiliste isikute puhul, kes ei kuulu asjaomasesse valimisse.
Artikkel 6
Imputeerimine
1. Enne statistilise teabe esitamist EKP-le tagavad RKPd, et iga põhiline väljundmuutuja, mille väärtus ei ole vastuse puudumise tõttu täidetud, imputeeritakse vajadusel kooskõlas I lisaga.
2. Iga puuduv väärtus, mis tuleb täita, imputeeritakse viis korda, kasutades mitmekordset stohhastilist imputeerimist, nii et imiteeritud väärtuste arv oleks viis.
3. Lõiget 2 ei kohaldata, kui RKP leiab, et puuduv teave ei mõjuta uuringu tulemusel saadud üldist andmeväljundit.
Artikkel 7
Välitöö perioodid
1. RKPd peavad vähemalt 50 % artikli 3 lõike 5 punktis a osutatud küsitlustest oma riigiuuringus läbi viima HFCSi vaatlusaasta jooksul, nagu on osutatud artiklis 9.
2. RKPd esitavad statistilise teabe artikli 3 kohaselt välitöö perioodi kohta, mis vastab järgmistele kriteeriumidele:
|
a) |
välitöö ei kesta kauem kui 9 kuud; |
|
b) |
välitöö periood ei alga enne HFCSi vaatlusaastale eelneva aasta oktoobrit või pärast HFCSi vaatlusaasta oktoobri lõppu; |
|
c) |
välitöö periood lõpeb hiljemalt HFCSi vaatlusaastale järgneva aasta juuni lõpus. |
Artikkel 8
Vaatluskuupäevad ja -perioodid
1. Jõukuse statistilise teabe puhul, mis on kogutud riigiuuringutega, on vaatluskuupäev üks järgmistest:
|
a) |
kuupäev, mil statistilist teavet küsitluse käigus koguti; või |
|
b) |
artiklis 9 osutatud HFCSi vaatlusaastale eelneva kalendriaasta 31. detsember, eeldusel et välitöö periood on sellel HFCSi vaatlusaastal lõppenud. |
2. Jõukuse statistilise teabe puhul, mis põhineb haldusandmetel, on vaatluskuupäev üks järgmistest:
|
a) |
artiklis 9 osutatud HFCSi vaatlusaasta kuupäev; |
|
b) |
artiklis 9 osutatud HFCSi vaatlusaastale eelneva kalendriaasta 31. detsember. |
3. Sissetulekute statistilise teabe puhul, mis on kogutud riigiuuringutega, on vaatlusperiood 12-kuuline periood, mis lõpeb kas:
|
a) |
välitöö perioodi algusele eelneva kalendriaasta 31. detsembril; või |
|
b) |
küsitluse teel statistilise teabe kogumise kuupäevale eelneva kuu jooksul. |
4. Sissetulekute statistilise teabe puhul, mis põhineb haldusandmetel, on vaatlusperiood 12-kuuline periood, mis lõpeb kas:
|
a) |
artiklis 9 osutatud HFCSi vaatlusaastale eelneva kalendriaasta 31. detsembril; või |
|
b) |
artiklis 9 osutatud HFCSi vaatlusaasta kuupäeval. |
5. Artikli 3 lõigetes 1 ja 2 osutatud muu statistilise teabe vaatluskuupäevad ja -perioodid on sätestatud vastavalt I lisa 1. osa punktis 5 ja tabelis A ning II lisa 1. osa punktis 3 ja tabelis A.
Artikkel 9
Sagedus ja tähtajad
1. HFCSi vaatlusaasta, mil RKPd peavad esimest korda esitama EKP-le artiklis 3 osutatud statistilise teabe, on 2026.
2. HFCSi järgmised vaatlusaastad järgnevad aastale 2026 sagedusega kolm aastat.
3. RKPd esitavad EKP-le statistilise teabe vastavalt artiklile 3 iga kolme aasta järel.
4. RKPd esitavad EKP-le statistilise teabe vastavalt artiklile 3 19 kuu jooksul pärast välitöö perioodi lõppu ning mitte hiljem kui 36 kuud pärast HFCSi vaatlusaasta algust.
5. Kui RKPd tuletavad osa käesoleva suunise kohaselt esitatavast statistilisest teabest haldusandmetest, on EKP-le artiklis 3 osutatud statistilise teabe esitamise tähtaeg 22 kuud pärast välitöö perioodi lõppu ning mitte hiljem kui 36 kuud pärast HFCSi vaatlusaasta algust.
Artikkel 10
Parandused
1. RKPd võivad esitada EKP-le artikli 3 kohaselt esitatud statistilise teabe parandusi HFCSi eelmiste vaatlusaastate kohta.
2. EKP taotluse korral esitavad RKPd EKP-le selgitused lõike 1 alusel esitatud paranduste kohta.
Artikkel 11
Andmekaitse
1. Käesolevas suunises on iga RKP määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 7 tähenduses selliste andmete vastutav töötleja, mida ta on kogunud oma riigiuuringute käigus või muul viisil, kui see on tema liikmesriigis asjakohane, ning mille esitamise eest EKP-le ta vastutab kooskõlas artikliga 3.
2. RKPd tagavad, et nad ei esita EKP-le määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 lõikes 1 ja määruse (EL) 2016/679 artikli 4 lõikes 1 osutatud isikuandmeid, kui nad esitavad statistilist teavet vastavalt artiklile 3 või kui jagavad muud HFCSiga seotud teavet. See tähendab, et enne EKP-le statistilise teabe esitamist, sealhulgas juhul, kui RKP saab statistilise teabe või osa sellest kolmandalt isikult, eemaldatakse või anonüümitakse iga andmeelement, mis võimaldab füüsilist isikut või leibkonda otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise tunnuse põhjal nagu nimi, identifitseerimisnumber, asukohaandmed, veebiidentifikaator või üks või mitu füüsilise isiku füüsilist, füsioloogilist, geneetilist, vaimset, majanduslikku, kultuurilist või sotsiaalset tunnust.
3. Kui EKP avastab või saab RKP-lt teavituse, et isikuandmed edastati ekslikult, kustutab EKP need isikuandmed viivitamata ning teatab sellest asjaomasele RKP-le.
Artikkel 12
Statistika aluspõhimõtted ja selgitused
1. RKPd jälgivad ja tagavad EKP-le käesoleva suunise kohaselt esitatud statistilise teabe kvaliteedi ja usaldusväärsuse, sealhulgas tagavad statistilise teabe asjakohase esitamise EKP-le vastavalt määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 3a sätestatud statistika aluspõhimõtetele.
2. Vajaduse korral esitavad RKPd EKP-le selgitused selle kohta, kuidas tõlgendada väljundmuutujate teatavaid aspekte, mis on seotud riigi eripärade või struktuursete lünkadega, mis võivad statistilist teavet mõjutada. RKPd esitavad asjaomased selgitused ka EKP vastava taotluse korral.
Artikkel 13
Edastamine
1. RKPd esitavad käesoleva suunisega nõutava statistilise teabe elektrooniliselt, kasutades EKP poolt osutatud vahendeid. Statistilise teabe elektroonilise edastamise vorm lepitakse kokku EKPSis.
2. Kui lõiget 1 ei kohaldata, võivad RKPd EKP eelneval loal kasutada statistilise teabe edastamiseks muid vahendeid.
Artikkel 14
Koostöö pädevate asutuste või organitega, kes ei ole RKPd
1. Kui osa või kogu artiklis 3 kirjeldatud statistilise teabe allikaks on pädevad asutused või organid, kes ei ole RKPd, võivad RKPd kehtestada asjakohase korra koostööks nende asutuste või organitega, et tagada andmete edastamiseks püsiv struktuur, mis vastab käesolevas suunises sätestatud EKP nõuetele, kui sama tulemus ei ole juba saavutatud riigisiseste õigusaktidega.
2. Lõike 1 kohaldamisel vastutavad RKPd käesolevas suunises sätestatud EKP nõuete täitmise tagamise eest, kui nad tuginevad artiklis 3 kirjeldatud statistilise teabe kogumisel muude pädevate asutuste või organitega sõlmitud koostöökokkulepetele.
Artikkel 15
Statistilise teabe kasutamine ja levitamine
EKP kasutab artikli 3 alusel kogutud statistilist teavet järgmistel statistilistel eesmärkidel:
|
a) |
juurdepääsu võimaldamine uuringu andmestikule i) EKPSi siseselt ja ii) teadusasutustele kooskõlas IV lisas sätestatud kriteeriumide ja korraga; |
|
b) |
koondnäitajaid sisaldavate aruannete levitamine. |
Iga RKP loetakse olevat andnud oma eelneva selgesõnalise nõusoleku ning taganud eelneva selgesõnalise nõusoleku mis tahes muult asutuselt, mis esitas talle artikli 3 kohaselt kogutud statistilist teavet enne punkti a kohase juurdepääsu andmist.
Artikkel 16
Varem kohaldatud nõuete järgimine
Kui EKP on andnud juurdepääsu uuringu andmestikule isikutele, kes vastavad kõlblike uuringu läbiviijate kriteeriumidele kooskõlas IV lisaga, võivad need uuringu läbiviijad omada jätkuvalt juurdepääsu sellele uuringu andmestikule vastavalt asjaomastele kriteeriumidele.
Artikkel 17
Muudatuste tegemise lihtsustatud kord
Võttes arvesse EKPSi statistikakomitee seisukohti, võib EKP juhatus teha tehnilisi muudatusi käesoleva suunise lisades, kui need muudatused ei muuda suunise aluseks olevat kontseptuaalset raamistikku ega mõjuta RKPde aruandluskoormust. EKP juhatus teavitab EKP nõukogu nendest muudatusest põhjendamatu viivituseta.
Artikkel 18
Üleminekusätted
1. Andmete esmakordsel esitamisel võivad RKPd esitada EKP-le artiklis 3 osutatud statistilise teabe järgmiselt:
|
a) |
21 kuu jooksul pärast välitöö perioodi lõppu ja mitte hiljem kui 36 kuud pärast HFCSi vaatlusaasta algust; |
|
b) |
kui RKPd tuletavad osa käesoleva suunise kohaselt esitatavast statistilisest teabest haldusandmetest, siis 25 kuu jooksul pärast välitöö perioodi lõppu ja mitte hiljem kui 36 kuud pärast HFCSi vaatlusaasta algust. |
2. Kui RKP vajab artiklis 3 osutatud statistilise teabe kogumiseks pikemat üleminekuaega, võib EKP nõukogu, kooskõlas artikli 9 lõikega 1, teha ajutise individuaalse erandi kohustusest esitada EKP-le andmete esmakordsel esitamisel nõutav statistiline teave. Ajutist individuaalset erandit kohaldatakse ainult artikli 9 lõikes 1 osutatud andmete esmakordse esitamise suhtes.
3. Kui lõike 2 alusel on tehtud ajutine individuaalne erand, siis esitab asjaomane RKP vähemalt kord aastas EKPSi statistikakomiteele aruande edusammude kohta, mida ta on teinud EKP-le artikli 9 lõikes 2 osutatud aruandluse kohustuse täielikuks täitmiseks.
4. EKP nõukogu võib otsustada, et käesoleva artikli kohaselt erandi saanud RKP suhtes kohaldatakse täiendavaid piiranguid.
Artikkel 19
Jõustumine ja rakendamine
Käesolev suunis jõustub päeval, mil sellest teatatakse keskpankadele liikmesriikides, mille rahaühik on euro.
Artikkel 20
Adressaadid
Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.
Frankfurt Maini ääres, 31. jaanuar 2025
EKP nõukogu nimel
EKP president
Christine LAGARDE
(1) Nõukogu määrus (EÜ) nr 2533/98, 23. november 1998, statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt (EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1725, 23. oktoober 2018, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1700, 10. oktoober 2019, millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 452/2008 ja (EÜ) nr 1338/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98 (ELT L 261 I, 14.10.2019, lk 1).
I LISA
Põhilised väljundmuutujad
1.
Riigi keskpangad (RKPd) peavad esitama põhilised väljundmuutujad i) leibkonna tasandil, ii) individuaalsel tasandil kõikide leibkonna liikmete kohta või iii) individuaalsel tasandil 16-aastaste ja vanemate leibkonna liikmete kohta.
1. osa – Esitatavad põhilised väljundmuutujad
|
2. |
Tabelis A on toodud põhilised väljundmuutujad, mille RKPd peavad Euroopa Keskpangale (EKP) esitama. |
|
3. |
RKPd esitavad EKP-le põhilised väljundmuutujad kõikide vastajate kohta. Põhilised väljundmuutujad võivad mõne vastaja puhul sisaldada puuduvaid väärtusi, kui väljundmuutuja ei ole kohaldatav (nt jäetakse kõrvale ümbersuunamise tõttu või kui asjaomasel riigiuuringul ei ole paneeli komponenti). Kõik ülejäänud puuduvad väärtused ja erivastused (ei oska öelda/vastus puudub) tuleb enne EKP-le statistilise teabe esitamist imputeerida, kui tabelis A ei ole sätestatud teisiti, st väljundmuutuja puhul on lubatud koodid -1 (ei oska öelda) ja -2 (vastus puudub). |
|
4. |
Samuti võib põhilised väljundmuutujad esitada puuduvate väärtustega anonüümimise eesmärgil. Sulgudes/kategooriate kaupa rühmitatud väljundmuutujate puhul (st Vanus sulgudes – RA0300_B, ja Eraettevõtlus $x: töötajate arv sulgudes – HD050$x_B) tuleb alati esitada tegelik väärtus, (1) sõltumata sellest, kas vastavad põhilised väljundmuutujad, mis sisaldavad üksikasjalikumat statistilist teavet (st Vanus – RA0300, ja Eraettevõtlus $x: töötajate arv – HD050$x), esitatakse puuduva väärtusena anonüümimise eesmärgil. |
|
5. |
Vaatluskuupäev/-periood on kuupäev/periood, mille kohta konkreetne väljundmuutuja esitatakse. „Hetkeseis“ – andmete kogumise aeg. „Muutumatu“ – püsiv teave, mis on ajas muutumatu (ei sõltu andmete kogumise ajast). „Jõukuse vaatluskuupäev“ – artikli 8 lõigetes 1 ja 2 määratletud kuupäev. „Sissetulekute vaatluskuupäev“ – artikli 8 lõigetes 3 ja 4 määratletud kuupäev. |
|
6. |
Teatavad põhilised väljundmuutujad on lõimitud, mis tähendab, et sellistel juhtudel tuleb esitada mitu põhilist väljundmuutujat. Lõimitud väljundmuutuja tunnus sisaldab tähist „$“ (vähemalt üks). Seda kasutatakse erinevat liiki laenude, kinnisvara, eraettevõtluse, kingituste/päranduste puhul, millel on vaikimisi kolm lõime, kuid RKPd võivad kohaldada ka kaht lõime. Pensioniskeemide puhul võib kasutada kuni seitset lõime. Näiteks kolme lõime puhul esitatakse muutuja „Põhieluruumi hüpoteeklaen $x: laenujääk“ (HB170$x tabelis A) kohta kolm muutujat (HB1701, HB1702 ja HB1703). |
|
7. |
Teatavad väljundmuutujad on lõimitud kahes mõõtmes. Sellisel juhul lõpeb väljundmuutuja tunnus tähisega „$x$y“. Näiteks muutuja HB330$x$y („muu kinnisvara $x hüpoteeklaen $y: laenu võtmise aasta“) kohta esitatakse üheksa muutujat (HB33011, HB33012, HB33013, HB33021, HB33022, HB33023, HB33031, HB33032, HB33033) (kui muutujatel „muu kinnisvara“ ja „hüpoteeklaen“ on kolm lõime). |
|
8. |
Teatavatel põhilistel väljundmuutujatel on mitu valikuvarianti, mis tähendab seda, et tuleb esitada mitu põhilist väljundmuutujat. Valikuvariante sisaldava väljundmuutuja tunnus lõpeb tähega „v“. Näiteks muutuja „Investeerimisfondide liigid“ (HD1320v tabelis A) kohta esitatakse kuus muutujat (HD1320a, HD1320b, HD1320c, HD1320d, HD1320e, HD1320f). |
|
9. |
Teatavate põhiliste väljundmuutujate puhul on lõimed ja valikuvariandid kombineeritud. Sellisel juhul lõpeb väljundmuutuja tunnus tähisega „$xv“. Näiteks muutuja „Püsielukoha hüpoteeklaen $x: laenu eesmärk, a: esimene eesmärk ja b: teine eesmärk“ (HB120$xv tabelis A) kohta esitatakse kuus muutujat (HB1201a, HB1201b, HB1202a, HB1202b, HB1203a, HB1203b).
Tabel A RKPde poolt EKP-le esitatavad põhilised väljundmuutujad
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2. osa – Väljundmuutujate sisu kirjeldus
|
10. |
Tabelis B on üksikasjalikult kirjeldatud nende põhiliste väljundmuutujate sisu, mille RKPd peavad EKP-le käesoleva suunise kohaselt esitama. |
|
11. |
Asjakohastel juhtudel tuginevad kirjeldused ametlikes dokumentides esitatud määratlustele ja kirjeldustele. Selleks kasutatakse järgmisi allikaid:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3. osa: „Tavaleibkonna“ määratluse täiendavad täpsustused
|
12. |
Artiklis 2 esitatud mõiste „tavaleibkond“ hõlmab isikuid, kes ei ela tavapäraselt koos andmeesitajaga, kuid kes on leibkonnast täielikult või suures osas rahaliselt sõltuvad, nagu on sätestatud käesolevas lisas. |
|
13. |
Leibkonna liikmete töötajaid (st kodus elavad koduabilised, lapsehoidjad jne) ja korterikaaslasi, kellel ei ole muid perekondlikke või partnerlussidemeid leibkonna liikmetega (nt rentnikud või üürilevõtjad, külalised jne), käsitatakse eraldi leibkondadena. |
|
14. |
Kui käesolevas lisas sätestatud lisa- ja eritingimustest ei tulene teisiti, käsitatakse leibkonna liikmetena järgmisi isikuid, kui nad jagavad majapidamiskulusid ja osalevad finantsotsuste tegemisel:
|
|
15. |
Punkti 14 tähenduses kohaldatakse leibkonna liikmete hulka arvamisel järgmisi tingimusi:
|
|
16. |
Majapidamiskulude jagamine hõlmab nii kuludest kasu saamist (nt lapsed, sissetulekuta isikud) kui ka kulude katmist. Kui kulusid ei jagata ja rahalisi vahendeid hoitakse eraldi, moodustab isik samal aadressil eraldi leibkonna. |
|
17. |
Isikut käsitatakse leibkonna tavapärase liikmena, kui ta veedab seal suurema osa päevast; seda hinnatakse eelneva kuue kuu jooksul (sealhulgas ühise hooldusõigusega lapsed ja eakad vanemad, kui nad elavad leibkonnas rohkem päevi kui mujal). |
|
18. |
Isikuid, kes moodustavad uue leibkonna või ühinevad olemasoleva leibkonnaga, käsitatakse tavaliselt leibkonna liikmetena nende uues asukohas; samamoodi ei loeta neid, kes lahkuvad mujale elama, enam algse leibkonna liikmeteks. Lõikes 17 sätestatud „eelneva kuue kuu“ kriteerium asendatakse kavatsusega viibida uues elukohas kuus kuud või kauem. Arvesse tuleb võtta, mida käsitleda „püsiva“ leibkonnaga liitumise või sellest lahkumisena. Seega loetakse leibkonna liikmeks isikut, kes on liitunud leibkonnaga määramata ajaks või kavatsusega viibida seal kuus kuud või kauem, isegi kui isik ei ole veel kuus kuud leibkonnas viibinud ja on tegelikult veetnud suurema osa sellest ajast teises elukohas. Samuti ei loeta enam leibkonna liikmeks isikut, kes on leibkonnast lahkunud teise elukohta, kavatsusega jääda algsest leibkonnast välja kuueks kuuks või kauemaks. |
|
19. |
Kui ajutiselt puuduv isik on eramajutuses, sõltub tema leibkonna liikmena määratlemine eemaloleku kestusest. |
|
20. |
Erandkorras võib teatavaid isikuid, kellel on leibkonnaga väga tihedad sidemed, käsitada ühe ja sama leibkonna liikmetena, olenemata eemaloleku kestusest, tingimusel et neid ei käsitata seejuures ka mõne teise tavaleibkonna liikmetena. Eelkõige üliõpilased, kes elavad mujal, kuid säilitavad leibkonnaga tihedad sidemed, pöörduvad korrapäraselt tagasi selle leibkonna aadressile ja peavad leibkonda oma peamiseks elukohaks, olenemata sellest, kui kaua nad muul aadressil viibivad. |
|
21. |
Nende kriteeriumide kohaldamise eesmärk on vähendada riski, et üksikisikuid, kellel on kaks isiklikku aadressi, mida võib käsitleda nende elukohana, arvestatakse loendis topelt. Samuti aitab see minimeerida riski, et mõned isikud jäetakse leibkondadest välja, kuigi nad kuuluvad tavaleibkondade sektorisse. |
|
22. |
Kollektiivses majapidamises ja asutuses elavad isikud jäetakse sihtrühmast välja ja nad ei ole hõlmatud mõistega „leibkond“. |
|
23. |
„Kollektiivne majapidamine“ – mitteinstitutsionaalne kollektiivne eluruum, nagu pansionaat, ühiselamu haridusasutuses või muud eluruumid, kus elab rohkem kui viis inimest, kes ei jaga seejuures majapidamiskulusid. Siia kuuluvad ka isikud, kes elavad üürnikena leibkondades, kus on rohkem kui viis üürnikku. |
|
24. |
Mõiste „asutus“ hõlmab vanadekodusid, tervishoiuasutusi, usuasutusi (nunna-/mungakloostrid jms) ning parandus- ja karistusasutusi. Asutusi eristatakse kollektiivsetest majapidamistest selle poolest, et asutustes ei ole elanikel isiklikku vastutust oma majapidamistööde eest. Teatavatel juhtudel võib vanadekodusid selle põhimõtte kohaselt käsitleda „kollektiivse majapidamisena“. |
(1) Välja arvatud juhul, kui väärtused puuduvad anonüümimise eesmärgil.
(2) „$X“ tähistab numbrit lõimes. Näiteks tuleb esitada HB130$x, kui HB1010 > $x-1. See tähendab, et muutuja HB1301 tuleb esitada, kui HB1010 > 0, HB1302 tuleb esitada, kui HB1010 > 1 ja HB1303 tuleb esitada kui HB1010 > 2;
„$lõime“ näitab lõimede arvu. Näiteks tuleb esitada HB2100, kui HB1010 > $lõime. See tähendab, et kolme lõime korral tuleb muutuja HB2100 esitada, kui HB1010 > 3.
(3) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1201/2009, 30. november 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 763/2008 rahva ja eluruumide loenduste kohta seoses andmete ning nende jaotuste tehniliste spetsifikatsioonidega (ELT L 329, 15.12.2009, lk 29).
(4) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2181, 16. detsember 2019, millega määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1700 kohaselt kindlaks mitmele andmekogumile ühiste andmete tehnilised tunnused (ELT L 330, 20.12.2019, lk 16).
(5) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2242, 16. detsember 2019, millega määratakse kindlaks andmekogumite tehnilised üksikasjad, kehtestatakse tehnilised vormingud ning määratakse kindlaks kvaliteediaruannete üksikasjad ja sisu sissetulekute ja elamistingimuste valdkonnas valikuuringu korraldamisel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1700 (ELT L 336, 30.12.2019, lk 133).
(6) Euroopa Keskpanga määrus (EL) 2021/379, 22. jaanuar 2021, krediidiasutuste ja rahaloomeasutuste sektori bilansikirjete kohta (EKP/2021/2) (ELT L 73, 3.3.2021, lk 16).
(7) Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2021/831, 26. märts 2021, mitterahaloomeasutustest finantsvahendajate statistilise teabe aruandluse kohta (EKP/2021/12) (ELT L 208, 11.6.2021, lk 59).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL, 26. juuni 2013, teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).
(9) Euroopa Keskpanga määrus (EL) 2024/1988, 27. juuni 2024, investeerimisfondide statistika kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/32 (EKP/2014/62) (EKP/2024/17) (ELT L, 2024/1988, 23.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1988/oj).
II LISA
Mittepõhilised väljundmuutujad
1.
Riigi keskpangad (RKPd) võivad esitada mittepõhilised väljundmuutujad i) leibkonna tasandil, ii) individuaalsel tasandil kõikide leibkonna liikmete kohta või iii) individuaalsel tasandil 16-aastaste ja vanemate leibkonna liikmete kohta.
1. osa – Mittepõhilised väljundmuutujad
|
2. |
Tabelis A on esitatud mittepõhilised väljundmuutujad, mida RKPd võivad Euroopa Keskpangale (EKP) esitada lisaks I lisas sätestatud põhilistele väljundmuutujatele. |
|
3. |
„Vaatluskuupäev/-periood“ on kuupäev/periood, mille kohta konkreetne väljundmuutuja esitatakse. „Hetkeseis“ on andmete kogumise aeg; „Muutumatu“ on püsiv teave, mis on ajas muutumatu (ei sõltu andmete kogumise ajast); „Jõukuse vaatluskuupäev“ on artikli 8 lõigetes 1 ja 2 määratletud kuupäev; „Sissetulekute vaatlusperiood“ on artikli 8 lõigetes 3 ja 4 määratletud ajavahemik. |
|
4. |
Teatavad mittepõhilised väljundmuutujad on lõimitud, mis tähendab, et sellistel juhtudel esitatakse mitu mittepõhilist väljundmuutujat. Lõimitud väljundmuutuja tunnus sisaldab tähist „$“ (vähemalt üks). Seda kasutatakse erinevat liiki laenude, kinnisvara, kingituste/päranduste puhul, millel on vaikimisi kolm lõime, kuid riigiuuringutes võib kohaldada ka kaht lõime. Näiteks kolme lõime puhul esitatakse muutuja „Põhieluruumi hüpoteeklaen $x: hüpoteeklaenu tingimuste muutus“ (HB201$x tabelis A) kohta kolm muutujat (HB2011, HB2012 ja HB2013). Pensioniskeemide puhul võib kasutada kuni seitset lõime. |
|
5. |
Teatavatel mittepõhilistel väljundmuutujatel on mitu valikuvarianti, mis tähendab ka seda, et tuleb esitada mitu mittepõhilist väljundmuutujat. Valikuvariante hõlmava väljundmuutuja tunnus lõpeb tähega „v“. Näiteks esitatakse muutuja „Muude varade liik“ (HD1910v tabelis A) puhul neli muutujat (HD1910a, HD1910b, HD1910c, HD1910d). |
|
6. |
Teatavate mittepõhiliste väljundmuutujate puhul on lõimed ja valikuvõimalused kombineeritud. Sellisel juhul lõpeb väljundmuutuja tunnus tähisega „$xv“. Näiteks muutuja „Põhieluruumi hüpoteeklaen $x: refinantseerimise/kokkuleppelise muutmise põhjus, a: refinantseerimise/kokkuleppelise muutmise esimene eesmärk ja b: refinantseerimise/kokkuleppelise muutmise teine eesmärk“ (HB113$xv tabelis A) kohta esitatakse kuus muutujat (HB1131a, HB1131b, HB1132a, HB1132b, HB1133a, HB1133b). |
|
7. |
Mittepõhilisel väljundmuutujal „Muu kinnisvara $x hüpoteeklaen $y: laenu eesmärk“ (HB320$x$yv) on kaks lõime ($x muu kinnisvara ja $y hüpoteeklaenud) ning neli valikuvõimalust (a, b, c, d). Käesoleval juhul esitatakse 36 muutujat (HB32011a kuni HB32011d, HB32012a kuni HB32012d, HB32013a kuni HB32013d, HB32021a kuni HB32021d, HB32022a kuni HB32022d, HB32023a kuni HB32023d, HB32031a kuni HB32031d, HB32032a kuni HB32032d, HB32033a kuni HB32033d) (kui „muu kinnisvara“ ja „hüpoteeklaenud“ all on 3 lõime).
Tabel A Mittepõhilised väljundmuutujad
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2. osa – Mittepõhiliste väljundmuutujate sisu kirjeldus
|
8. |
Tabelis B on esitatud 1. osas sätestatud mittepõhiliste väljundmuutujate üksikasjalik kirjeldus.
Tabel B Mittepõhiliste väljundmuutujate sisu kirjeldus
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
(1) „$X“ tähistab numbrit lõimes. Näiteks tuleb esitada HB201$x, kui HB1010 > $x-1. See tähendab, et muutuja HB2011 tuleb esitada, kui HB1010 > 0, HB2012 tuleb esitada, kui HB1010 > 1 ja HB2013 tuleb esitada kui HB1010 > 2.
III LISA
RKPde esitatav teave, mis kirjeldab riigiuuringu sisu
1.
Artikli 3 lõike 4 kohaselt peavad RKPd esitama EKP-le teabe, milles kirjeldatakse 1.–9. jaos sätestatud riigiuuringute sisu.
1. jagu – Valimi moodustamine
1. osa – Üldine teave
|
2. |
RKPd peavad esitama valimi moodustamise kohta järgmise üldise teabe:
|
2. osa – Paneeli/rotatsiooni valimi komponent (esitavad ainult riigid, kelle uuringul on paneeli komponent)
|
3. |
RKPd (kelle uuring hõlmab paneeli komponenti) peavad paneeli/rotatsiooni komponendi kohta esitama järgmise teabe:
|
3. osa – Muu asjakohane teave (vabatahtlik)
|
4. |
RKPd peavad esitama ka mis tahes muu valimi moodustamisega seotud teabe, mida nad peavad asjakohaseks. |
2. jagu – Valimi struktuur ja uuringutulemuste statistika
1. osa – Valimi suurus ja vastamata jätmine
|
5. |
Kui EKP-le ei edastata väljundmuutuja SB0100 (küsitluse lõpptulemuse kood) jaoks vajalikku teavet, peavad RKPd esitama järgmise teabe valimi suuruse ja vastamata jätmise kohta:
|
2. osa – Uuringutulemuste statistika
|
6. |
Kui EKP-le ei edastata väljundmuutuja SB0100 (küsitluse lõpptulemuse kood) jaoks vajalikku teavet, peavad RKPd esitama järgmise teabe uuringutulemuste statistika kohta:
|
3. osa – Muu asjakohane teave (vabatahtlik)
|
7. |
RKPd peavad esitama ka mis tahes muu teabe valimi struktuuri ja uuringutulemuste statistika kohta, mida nad peavad asjakohaseks. |
3. jagu – Mõisted
1. osa – Vaatlusperioodid
|
8. |
RKPd peavad täpsustama statistilise teabe vaatlusperioodi, mis viitab järgmisele:
|
2. osa – Sissetulekute väljundmuutujad
|
9. |
RKPd peavad esitama teabe selle kohta, kas kogutud sissetulekute väljundmuutujad on i) brutosummas, ii) ilma tulumaksuta, iii) ilma tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmakseteta või iv) muu (sellisel juhul tuleb täpsustada). |
3. osa – Väljundmuutujate määratlus: olulised kõrvalekalded metoodikas
|
10. |
RKPd peavad esitama teabe EKP-le esitatud väljundmuutujate sisus tehtud oluliste metoodikamuudatuste kirjelduse, võrreldes I lisa 2. osas esitatud väljundmuutujate kirjeldustega. |
|
11. |
RKPd peavad märkima väljundmuutujate tunnuse(d)/nime(d) ning kirjeldama kõrvalekaldeid väljundmuutujate määratlustest (nt HI0100, „Kodus toidule kulutatud igakuine summa“. Väljundmuutuja hõlmab ka toitu väljaspool kodu). |
4. jagu – Andmete kogumine
1. osa – Välitööga seotud asjaolud
|
12. |
RKPd peavad esitama välitöö kohta järgmise teabe:
|
2. osa – Küsitlejad (värbamine, koolitus, töökoormus, töötasu)
|
13. |
RKPd peavad esitama küsitlejate kohta järgmise teabe:
|
3. osa – Küsimustiku ülesehitus ja testimine
|
14. |
RKPd peavad küsimustiku ülesehituse ja testimise kohta esitama järgmise teabe:
|
4. osa – Kontakti loomise strateegia ja vastamata jätmise ennetamine
|
15. |
RKPd peavad esitama järgmise teabe kontakti loomise strateegia ja vastamata jätmise ennetamise kohta:
|
5. osa – Välitöö auditeerimine
|
16. |
RKPd peavad esitama välitöö auditeerimise kohta järgmise teabe:
|
6. osa – Muude andmeallikate kasutamine andmete kogumiseks
|
17. |
RKPd peavad märkima, kas nad kasutasid I lisas nimetatud väljundmuutujate kogumiseks või koostamiseks muid allikaid kui küsitlused (v.a kirje imputeerimise korral kasutatud allikad). Kui jah, siis võimalikud allikad on registrid, statistiline sobitamine, muu (sellisel juhul tuleb täpsustada). |
7. osa – Muu asjakohane teave (vabatahtlik)
|
18. |
RKPd peavad esitama ka mis tahes muu teabe valimi moodustamise kohta, mida nad peavad asjakohaseks. |
5. jagu – Andmetöötlus ja redigeerimine
1. osa – Üldine teave
|
19. |
RKPd peavad märkima, millist üldist andmebaasihaldussüsteemi nad kasutavad andmete salvestamiseks ja töötlemiseks (nt SAS, Stata, SPSS). |
|
20. |
RKPd peavad märkima, millist valimi-/juhtumihaldussüsteemi nad kasutavad. Siin märgitakse elektroonilised vahendid, mille eesmärk on automaatselt salvestada ja sidustada erinevaid teabeallikaid, mis toetavad välitöö korraldamist ja dokumenteerimist. |
2. osa – Kodeerimine ja redigeerimine
|
21. |
RKPd peavad kodeerimise ja redigeerimise kohta esitama järgmise teabe:
|
3. osa – Muu asjakohane teave (vabatahtlik)
|
22. |
RKPd peavad esitama ka mis tahes muu teabe andmetöötluse ja redigeerimise kohta, mida nad peavad asjakohaseks. |
6. jagu – Kaal
1. osa – Leibkonna disainkaal (väljundmuutuja SD0300)
|
23. |
RKPd peavad esitama leibkonna disainkaalu kohta järgmise teabe:
|
2. osa – Valimi tasandi teabel põhinevad vastamata jätmisega seotud kaalukorrigeerimised
|
24. |
RKPd peavad esitama järgmise teabe vastamata jätmisega seotud kaalukorrigeerimise kohta:
|
3. osa – Väliste allikate kalibreerimine
|
25. |
RKPd peavad esitama väliste allikate kalibreerimise kohta järgmise teabe:
|
4. osa – Kaalu vähendamine või mis tahes muud uuringujärgsed korrigeerimised
|
26. |
RKPd peavad märkima, kas (jah/ei) on tehtud muid uuringujärgseid kaalukorrigeerimisi (sealhulgas trimmimine või vinsoriseerimine). Kui jah, tuleb esitada korrigeerimiste kirjeldus. |
5. osa – Leibkonna lõplik kaal ja kaaluvahekorrad
|
27. |
Kui EKP-le ei edastata vajalikku teavet väljundmuutujate HW0010 („Leibkonna kaal“) ja SD0300 („Juhtumi disainkaal“) kohta, peavad RKPd esitama järgmise kokkuvõtliku statistika:
|
|
28. |
Kui küsitlusel on paneeli komponent, peavad RKPd selgitama kaalumismenetlust, st seda, kuidas äsja valitud leibkondade valimikaalud on kombineeritud eelmise laine kaaludega (osakaalu meetod, mis tahes muu kombinatsioon). |
6. osa – Paralleelkaalud
|
29. |
RKPd peavad esitama järgmise teabe paralleelkaalude kohta (väljundmuutuja WR$$$):
|
7. osa – Muu asjakohane teave (vabatahtlik)
|
30. |
RKPd peavad esitama ka mis tahes muu teabe kaalude kohta, mida nad peavad asjakohaseks. |
7. jagu – Imputeerimise kord
1. osa – Üldine teave
|
31. |
RKPd peavad märkima imputeerimiseks kasutatavad tarkvaravahendid (st SAS, Stata vms; kui muu, siis täpsustada) ning imputeerimise eest vastutavad organisatsioonid (st RKP, riiklik statistikaamet, uuringufirma, muu; kui muu, siis täpsustada). |
2. osa – Tehniline teave imputeerimise korra kohta
|
32. |
RKPd peavad esitama imputeerimise korra kohta järgmise tehnilise teabe:
|
3. osa – Muu asjakohane teave (vabatahtlik)
|
33. |
RKPd peavad esitama ka mis tahes muu teabe imputeerimise korra kohta, mida nad peavad asjakohaseks. |
8. jagu – Avalikustamise kontroll ja riigisisene levitamine
1. osa – Avalikustamise kontroll
|
34. |
RKPd peavad esitama EKP-le teabe, mis kirjeldab meetodeid ja korda, mida kasutatakse andmete anonüümimiseks riigi tasandil enne statistilise teabe esitamist EKP-le. |
2. osa – Andmete levitamine
|
35. |
RKPd peavad esitama teabe tulemuste esimese riigisisese avaldamise kohta (link, avaldamise kuupäev ja liik). |
9. jagu – Täiendav teave riiklike hindamiste põhjal
|
36. |
RKPd peavad esitama täiendava teabe riiklike hinnangute kohta (mis ei ole hõlmatud 1.–8. jaoga). See võib hõlmata dokumente/viiteid mis tahes metoodika dokumentatsioonile (nt riiklikud kvaliteediaruanded, sõltumatud metodoloogilised uuringud, võrdlused väliste allikatega). |
IV LISA
Kõlblike uuringu läbiviijate määramise kriteeriumid ja kord
Euroopa Keskpank (EKP) võib anda uuringu andmestikule juurdepääsu kooskõlas artikli 15 punkti a alapunktiga ii ainult isikutele, kes vastavad punktis 2 loetletud tingimustele, mille eesmärk on tagada, et juurdepääs teabele, mis EKP-le esitatakse käesoleva suunise kohaselt, on lubatud üksnes teadusuuringute eesmärgil. Uuringu andmestiku ärilisel eesmärgil kasutamine on rangelt keelatud.
Asjaomased tingimused avaldatakse EKP veebilehel, et teavitada uuringute läbiviijaid uuringu andmestikule juurdepääsu taotlemise tingimustest ja korrast. EKP teeb kõik selleks, et minimeerida viivitusi taotluste menetlemisel nii palju kui võimalik.
EKP tagab, et andmete edastamiseks kasutatakse ainult turvalisi kanaleid, ja määrab kindlaks sobiva andmekandja, mida kasutada.
1. Seotud teadustöötaja
Seotud teadustöötaja on füüsiline isik, kes on mõne järgmise üksuse töötaja või sellega seotud muul viisil:
|
a) |
ülikoolid ja muud kõrgharidusorganisatsioonid, |
|
b) |
teadusuuringuid teostavad organisatsioonid või asutused, välja arvatud äriühingud, |
|
c) |
asutused, mille teaduritel on juurdepääs konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil vastavalt komisjoni otsusele 2004/452/EÜ (1). |
2. Uuringu andmestikule juurdepääsu tingimused
EKP võib anda uuringu andmestikule juurdepääsu seotud teadustöötajatele, kes on esitanud EKP-le juurdepääsutaotluse vastavalt käesolevale lisale. Ühiste uurimisprojektide puhul, milles osaleb mitu sama projektiga tegelevat teadustöötajat, peab iga teadustöötaja saatma individuaalse taotluse, täpsustades, millise ühise uurimisprojektiga tema taotlus on seotud. Uuringu andmestikule juurdepääsu taotlus peab vastama järgmistele tingimustele:
|
a) |
Taotleja peab esitama EKP-le järgmise teabe:
|
|
b) |
Uuringukava peab lühidalt:
|
|
c) |
Taotleja peab täpsustama andmete salvestamise turvalisust (valides sobivad vastusevariandid) järgmiselt:
|
|
d) |
Taotleja peab taotluses täpsustama, kas:
|
|
e) |
Kõik uurimisprojektiga seotud teadurid peavad allkirjastama EKP poolt kehtestatud andmete kasutustingimused ja konfidentsiaalsuskohustused ning neid järgima. |
|
f) |
Taotleja peab oma allkirjaga kinnitama taotluses esitatud teabe õigust. |
3. Uuringu andmestikule juurdepääsu taotluse hindamise kriteeriumid
EKP hindab taotlust järgmiste kriteeriumide alusel:
Kohustuslik kriteerium 1
Kõik kohustuslikud väljad on täidetud (nimi, telefoninumber, aadress, uuringukava, tulemuste kasutamine, elulookirjeldus, isikut tõendav dokument, allkirjastatud vormid).
Esitatud teabe sidusust kontrollitaks (nt esitatud isikut tõendav dokument vastab teadustöötaja nimele; teadusasutus, millega teadustöötaja on seotud, on reaalselt eksisteeriv asutus; elulookirjeldus vastab teadustöötaja nimele ja teadusasutusele).
Kohustuslik kriteerium 2
Teadur on valinud kolmest turvameetmete rühmast vähemalt ühe elemendi (loogiline failide turvalisus, füüsiliste dokumentide turvalisus, ruumide turvalisus).
Kohustuslik kriteerium 3
Leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu andmeid võib kasutada üksnes uuringute eesmärgil. Selle kontrollimiseks kasutatakse taotluse vormi erinevaid elemente.
Uuringukavast koos teaduri taustaga (elulookirjeldus) ja tulemuste kavandatavast levitamisulatusest peaks ilmnema, et andmetaotluse eesmärk on uurimistöö läbiviimine. (Kavandatava) uuringu kvaliteeti ei hinnata; hinnatakse üksnes seda, kas kavandatav kasutuseesmärk on uurimistöö läbiviimine. Samuti võib arvesse võtta rahastamist (kui see on kavandatava uuringu puhul asjakohane) ja avaldamise kavatsust. Kui uuringu eesmärk ei ole selge, palub EKP esitada lisateavet ja/või täpsustusi.
Menetlus ühe kohustusliku kriteeriumi täitmata jätmise korral
Kui kohustuslikke kriteeriume ei ole täidetud, võtab EKP teaduriga ühendust ning nõuab asjaomaste kriteeriumide selgitamist ja/või parandamist. See võib hõlmata näiteks järgmist:
|
— |
teabe parandamine (nt taotluses esitatud teave ei vasta elulookirjeldusele); |
|
— |
elulookirjelduse elementide kontrollimine (nt teadusasutuse tegevus või taotleja ja teadusasutuse vaheline seos); |
|
— |
täiendava teabe nõudmine uuringukava kohta. |
Kui selgitused ja/või parandused on ebapiisavad, lükatakse taotlus tagasi.
(1) Komisjoni otsus 2004/452/EÜ, 29. aprill 2004, millega kehtestatakse asutuste nimekiri, mille teadlastele võimaldatakse juurdepääs konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil (ELT L 156, 30.4.2004, lk 1).
ELI: http://data.europa.eu/eli/guideline/2025/333/oj
ISSN 1977-0650 (electronic edition)