European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

L-seeria


2025/333

27.2.2025

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2025/333,

31. jaanuar 2025,

leibkondade jõukuse, sissetulekute ja tarbimise statistilise teabe aruandluse kohta (EKP/2025/3)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 5.1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Leibkonna tasandi teave jõukuse, sissetulekute ja tarbimise põhikomponentide kohta on väga väärtuslik selleks, et mõista erinevate euroala residentide rühmade majandusliku ja rahalise olukorra suundumusi. Asjaomane teave on vajalik selleks, et analüüsida rahapoliitika meetmete mõju erinevatele leibkondadele, mis on rahapoliitika elluviimise proportsionaalsuse hindamise põhielement kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikega 2. Leibkonna tasandi teave on vajalik ka seoses Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) kaasabiga finantssüsteemi stabiilsusega seotud pädevate asutuste poliitika tõrgeteta teostamisele kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikega 5.

(2)

Leibkonna tasandi teave netoheaolu (varad ja kohustused) kohta, mida kogutakse euroala riikides võrreldaval viisil, on praegu kättesaadav ainult leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu (Household Finance and Consumption Survey, HFCS) kaudu. HFCSi uuringuid viivad igas liikmesriigis läbi riikide keskpangad (RKPd) või muud pädevad asutused riigi õigusaktide alusel, mis võimaldavad koguda leibkonna tasandi teavet füüsiliste isikute küsitlemise teel. Arvestades sellise teabe vajalikkust EKPSi ülesannete täitmiseks, tuleks EKP poolt leibkondade jõukuse, sissetulekute ja tarbimise statistilise teabe kogumist RKPdelt reguleerida Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri) artikli 12 lõike 1 alusel vastu võetava suunisega. See ei tohiks välistada võimalust kasutada asjaomast statistilist teavet, mis on kogutud muudel eesmärkidel kui EKP statistikaaruandluse nõuete täitmiseks, vastavatel muudel eesmärkidel.

(3)

Käesoleva suunise eesmärk on aidata ühtlustada eeskirju ja tavasid, mis reguleerivad HFCSi raames kogutud teabe põhjal koostatava statistika kogumist, koostamist ja levitamist kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 5.3. See aitab tagada, et RKPde poolt EKP-le esitataval statistilisel teabel on sidusus, mis on vajalik euroala liikmesriike esindava statistika koostamiseks. Seetõttu tuleks RKPdelt nõuda, et nad esitaksid majanduslike, finants- ja demograafiliste väljundmuutujate põhikogumid, mis on vajalikud leibkondade jõukuse, sissetulekute ja tarbimise statistilise teabe koostamiseks, ning teabe, mis kirjeldab asjaomases liikmesriigis läbi viidud riigiuuringute sisu. Selleks et kajastada erinevusi euroala riikide lõikes kogutavates andmetes, suurendamata seejuures RKPde aruandluskoormust, võivad RKPd esitada EKP-le majanduslike, finants- ja demograafiliste väljundmuutujate mittepõhikogumid. Asjaomane teave on vajalik, sest see aitab tõhustada EKP majandus-, finants- ja statistilisi analüüse, mida kasutatakse EKPSi ülesannete täitmiseks, eelkõige seoses rahapoliitikaga.

(4)

Selleks et hinnata geopoliitiliste ja muude oluliste ettenägematute arengute mõju euroala residentide rühmade majanduslikule või finantsseisundile – näiteks energiavarustuse kriis või pandeemia puhkemine, mis võivad mõjutada rahapoliitika elluviimist või finantssüsteemi stabiilsust – on vaja täiendavalt määratleda RKPde poolt EKP jaoks kogutava asjakohase statistilise teabe esitamise kord. See tagab, et asjaomase teabe suhtes kohaldatakse samaväärset kaitset kui EKP ja RKPde poolt käesoleva suunise alusel kogutavate majanduslike, finants- ja demograafiliste väljundmuutujate põhikogumite ja mittepõhikogumite suhtes.

(5)

Statistilist teavet, mida on vaja EKP nõuete täitmiseks leibkondade jõukuse, sissetulekute ja tarbimise valdkonnas, võivad koguda ja/või koondada muud pädevad asutused peale RKPde. Seetõttu eeldavad mõned käesolevas suunises sätestatud ülesanded mõnedes liikmesriikides koostööd EKP või RKPde ja asjaomaste pädevate asutuste vahel. Nõukogu määruse (EÜ) nr 2533/98 (1) artiklid 2a ja 4 näevad ette, et liikmesriigid peavad korraldama oma statistilise teabe kogumist ning tegema igakülgset koostööd EKPSi ja Euroopa statistikasüsteemiga, et täita EKPSi põhikirja artiklist 5 tulenevate kohustuste täitmine. Selline koostöö on vajalik ka RKPde ja riikide pädevate asutuste või muude organite vahel seoses isikuandmete töötlemisega, sealhulgas nende asutuste või organite vahel riiklikul tasandil isikuandmete vastutava töötlemise korra kehtestamiseks..

(6)

EKP ülesannete täitmiseks on kohane sätestada kuupäev nõutava statistilise teabe RKPde poolt esitamiseks.

(7)

EKP poolt kogutava statistilise teabe täpsuse ja kvaliteedi tagamiseks peab EKP sätestama reeglid RKPde poolt esitatava statistilise teabe jälgimiseks, kontrollimiseks ning asjakohastel juhtudel parandamiseks. Samal põhjusel peaksid RKPd esitama EKP-le vajaduse korral ja EKP taotlusel selgitused esitatud statistilise teabe kohta, eelkõige väljundmuutujate teatavate aspektide tõlgendamise kohta, mis on seotud riigi eripärade või struktuursete lünkadega, mis võivad statistilist teavet või selle kvaliteeti mõjutada.

(8)

EKPSi põhikirja artiklist 5 koosmõjus Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikega 3 tuleneb, et euroalavälised liikmesriigid, kes kavatsevad euro kasutusele võtta, peaksid euro kasutuselevõtu ettevalmistamisel kujundama ja kasutusele võtma meetmed statistilise teabe kogumiseks, mis on vajalikud EKP statistikaaruandluse nõuete täitmiseks. Euro kasutuselevõttu kavandavate euroalaväliste liikmesriikide RKPdelt tuleb enne euro kasutuselevõttu nõuda kindlaksmääratud ajavahemikku hõlmava statistilise teabe EKP-le esitamist, mis võimaldab EKP-l kujundada kogutud statistilise teabe tervikliku ülevaate ning läbi viia vajalik analüüs.

(9)

Kohane on sätestada EKP-le statistilise teabe edastamise ühine meetod kõikide RKPde jaoks. Selleks peab EKPS kokku leppima ja sätestama harmoneeritud elektroonilise edastusvormi.

(10)

Käesoleva suunise eesmärk on tagada, et RKPd vastutavad oma liikmesriigis HFCSi raames kogutud isikuandmete töötlemise eest. Selline isikuandmete töötlemine peab olema kooskõlas asjakohaste isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õigusaktidega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu (2) määrusega (EL) 2018/1725 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu (3) määrusega (EL) 2016/679. Isikuandmete töötlemine on õiguspärane, kuna see on vajalik EKPSi ülesannete täitmiseks avalikes huvides ja iga RKP suhtes – kas riigiuuringu käigus kogutud andmete vastutava töötleja või asjaomases liikmesriigis nõutaval muul viisil – käesoleva suunise alusel kohaldatavate juriidiliste kohustuste täitmiseks. Kooskõlas kõnealustes määrustes sätestatud võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttega peaksid RKPd määruse (EL) 2018/1725 kohaselt HFCSi raames EKP-le esitatava statistilise teabe agregeerima või anonüümima sellisel määral, et üksikisikuid ei ole võimalik otseselt ega kaudselt tuvastada.

(11)

Kui RKPd agregeerivad või anonüümivad EKP-le käesoleva suunise kohaselt esitatavat statistilist teavet, tagamaks, et füüsilisi isikuid ei saa otseselt ega kaudselt tuvastada tuletamise teel, ei kuulu selline teave määruses (EÜ) nr 2533/98 sätestatud mõiste „konfidentsiaalne statistiline teave“ alla. Lisaks ei tohiks statistiline teave, mis tuleb EKP-le käesoleva suunise kohaselt esitada, võimaldada teiste juriidiliste isikute, üksuste või filiaalide otsest või kaudset tuvastamist. [

(12)

EKP kogutud statistilist teavet tuleks kasutada üksnes statistilistel eesmärkidel ning selleks, et võimaldada kasutajatele juurdepääs statistikale ja statistilistele analüüsidele ja/või neid levitada. Arvestades, et EKP kavatseb jagada osa kogutud statistilisest teabest teadusasutustega, on vaja kehtestada ka asjakohane kord sellise juurdepääsu andmiseks.

(13)

Tuleb kehtestada tõhus kord tehniliste muudatuste tegemiseks käesoleva suunise lisadesse, tingimusel, et need muudatused ei muuda käesoleva suunise aluseks olevaid raampõhimõtteid ega RKPde aruandluskoormust. Selleks peaks EKP juhatusel olema pädevus teha tehniliste muudatuste ettepanekuid statistikakomitee kaudu ning selle korra järgimisel tuleb arvesse võtta EKPSi statistikakomitee seisukohti. Statistikakomitee võtab tavapäraselt arvesse kasutajate, eelkõige EKP ja RKPde uuringujuhtide ning leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste võrgustiku seisukohti, mis hõlmab EKP, RKPde ja erinevate riikide statistikaametite uuringuspetsialiste, statistikuid ja majandusteadlaseid.

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesoleva suunisega kehtestatakse RKPdele nõue esitada EKP-le statistilist teavet leibkondade jõukuse, sissetulekute ja tarbimise kohta, mida nad on riigi õiguse alusel kogunud. Eelkõige sätestatakse käesolevas suunises RKPde poolt EKP-le esitatava statistilise teabe sisu, selle käsitlemine, aruandluse sagedus ja tähtajad ning aruandluse suhtes kohaldatavad standardid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas suunises kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring, HFCS“ (Household Finance and Consumption Survey, HFCS) – konkreetses liikmesriigis läbi viidud leibkondade jõukust, sissetulekuid ja tarbimist käsitlevate riigiuuringute kogum;

2)

„ riigiuuring“ (country survey) – liikmesriigis läbi viidud uuring, mis moodustab osa HFCSist;

3)

„välitöö periood“ (fieldwork period) – ajavahemik, mille jooksul kogutakse andmeid riigiuuringus osalejatelt;

4)

„vaatlusperiood“ (reference period) – ajavahemik, mille kohta statistiline teave esitatakse;

5)

„vaatluskuupäev“ (reference date) – kuupäev, mille seisuga statistiline teave esitatakse;

6)

„tavaleibkond“ (private household) – üksi elav isik või isikute rühm, kes elab koos samas eraeluruumis ning kellel on ühised kulutused ja peamised elatusvahendid ning kes teeb ühiselt finantsotsuseid, nagu on täpsustatud I lisa 3. osas;

7)

„isikuandmed“ (personal data) – isikuandmed määruses (EL) 2016/679 ja määruses (EL) 2018/1725 määratletud tähenduses;

8)

„anonüümimine“ (anonymisation) – protsess, mille käigus välistatakse otsese või kaudse tuvastamise võimalus selliselt, et tavaleibkonda või füüsilist isikut ei ole võimalik identifitseerida ja anonüümimist ümber pöörata;

9)

„väljundmuutujad“ (output variables) – standarditud andmekategooriad, mis hõlmavad I ja II lisas osutatud statistilist teavet;

10)

„imputeerimine“ (imputation) – hinnangulise väärtuse omistamine väljundnäitajale, mille kogumine ei olnud võimalik või korrektne. Hinnanguline väärtus põhineb teiste leibkondade kohta kogutud väärtustel;

11)

„haldusandmed“ (administrative data) – andmed, mille on koostanud mittestatistiline allikas, harilikult avaliku sektori asutus, mille põhieesmärk ei ole statistika koostamine;

12)

„koondnäitajad“ (aggregate indicators) – kokkuvõtlik statistika teatavate üldkogumit esindavate väljundmuutujate kohta, mis ei sisalda määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 1 punktis 12 määratletud konfidentsiaalset statistilist teavet;

13)

„alaline elukoht“ (usual residence) – alaline elukoht Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1700 (4) artikli 2 punktis 11 määratletud tähenduses;

14)

„loend“ (sampling frames) – loend määruse (EL) 2019/1700 artikli 2 punktis 14 määratletud tähenduses;

15)

„uuringu andmestik“ (research dataset) – andmefailid, sealhulgas statistilised tulemused, mis põhinevad leibkondade ja leibkonna liikmete statistilisel teabel, mis on kogutud kooskõlas käesoleva suunisega ja kohandatud EKPSi ülesannete täitmiseks.

Artikkel 3

RKPde esitatav statistiline teave

1.   RKPd esitavad EKP-le statistilise teabe leibkondade jõukuse, sissetulekute, tarbimise ja nendega seotud põhiliste majanduslike, finants- ja demograafiliste väljundmuutujate kohta vastavalt I lisale.

2.   RKP võib esitada teatavaid mittepõhilisi majanduslikke, finants- ja demograafilisi väljundmuutujaid vastavalt II lisale.

3.   Lisaks lõigetes 1 ja 2 osutatud väljundmuutujatele võib RKP otsustada vabatahtlikult esitada ka muid majanduslikke, finants- ja demograafilisi väljundmuutujaid, kui need on seotud hetkel toimuvate või hiljutiste arengutega, mis võivad otseselt mõjutada erinevate euroala residentide majanduslikku või rahalist olukorda.

4.   RKPd esitavad EKP-le teabe, mis kirjeldab RKPde läbi viidud riigiuuringute sisu, nagu on sätestatud III lisas.

5.   Käesoleva artikli kohaselt esitatav statistiline teave peab põhinema järgmis(t)el allika(te)l:

a)

andmed, mis on kogutud otse HFCSis osalejatelt riigiuuringute kaudu, mis on soovitavalt läbi viidud arvutipõhise isikuküsitluse (CAPI) teel. Kui andmete kogumiseks ei kasutata CAPI meetodit, võib andmete kogumiseks kasutada arvutipõhist telefoniküsitlust (CATI), arvutipõhist veebiküsitlus (CAWI), isetäidetavat arvutipõhist küsitlust (CASI) või muid arvutipõhiseid meetodeid. RKPd esitavad EKP taotluse korral selgitused arvutipõhiste meetodite (v.a CAPI) kasutamise kohta;

b)

haldusandmed.

Artikkel 4

Statistiline üldkogum

1.   RKPd tagavad, et esitatavat statistilist teavet kogutakse statistilise üldkogumi kohta, mis hõlmab kõiki isikuid, kelle alaline elukoht on euroala liikmesriigi tavaleibkonnas.

2.   RKPd tagavad, et statistiline teave kogutakse statistilise üldkogumi esinduslikust valimist.

Artikkel 5

Valimi moodustamine

1.   RKPd koostavad statistilise teabe riigi tasandil koostatud loendi põhjal, mis võimaldab valida tavaleibkondi või füüsilisi isikuid juhuslikult, ettenähtava tõenäosusega, et valik ei ole null. Loendi eesmärk on kindlaks määrata ja ammendavalt hõlmata statistiline üldkogum, millel on minimaalne kaetusviga, ning seda ajakohastatakse korrapäraselt.

2.   Kui riigiuuringuga hõlmatud alamkogumid on valimis märkimisväärselt alaesindatud, peavad RKPd võtma meetmeid, nagu ülevalimine või muude asjakohaste meetodite rakendamine, et kallutatust korrigeerida, võttes arvesse kulutasuvust. RKPd selgitavad ja hindavad kasutatud meetodeid, nende mõju ja võimalikke puudusi III lisas sätestatud statistilises teabes.

3.   RKPd võivad lubada valimi tavaleibkondade või füüsiliste isikute kontrollitud asendamist, kui esimest korda küsitletavate isikute puhul langeb riigiuuringus esitatud vastuste määr alla 60 % ning esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

a)

valimi tavaleibkonna või isikuga ei saada ühendust;

b)

valimi tavaleibkonna või isikuga saadakse ühendus, kuid küsitlust ei viida lõpuni.

Kontrollitud asendamisele kuuluvate tavaleibkondade või füüsiliste isikute valim määratakse kindlaks enne andmete kogumist. Kontrollitud asendamine ei ole lubatud tavaleibkondade või füüsiliste isikute puhul, kes ei kuulu asjaomasesse valimisse.

Artikkel 6

Imputeerimine

1.   Enne statistilise teabe esitamist EKP-le tagavad RKPd, et iga põhiline väljundmuutuja, mille väärtus ei ole vastuse puudumise tõttu täidetud, imputeeritakse vajadusel kooskõlas I lisaga.

2.   Iga puuduv väärtus, mis tuleb täita, imputeeritakse viis korda, kasutades mitmekordset stohhastilist imputeerimist, nii et imiteeritud väärtuste arv oleks viis.

3.   Lõiget 2 ei kohaldata, kui RKP leiab, et puuduv teave ei mõjuta uuringu tulemusel saadud üldist andmeväljundit.

Artikkel 7

Välitöö perioodid

1.   RKPd peavad vähemalt 50 % artikli 3 lõike 5 punktis a osutatud küsitlustest oma riigiuuringus läbi viima HFCSi vaatlusaasta jooksul, nagu on osutatud artiklis 9.

2.   RKPd esitavad statistilise teabe artikli 3 kohaselt välitöö perioodi kohta, mis vastab järgmistele kriteeriumidele:

a)

välitöö ei kesta kauem kui 9 kuud;

b)

välitöö periood ei alga enne HFCSi vaatlusaastale eelneva aasta oktoobrit või pärast HFCSi vaatlusaasta oktoobri lõppu;

c)

välitöö periood lõpeb hiljemalt HFCSi vaatlusaastale järgneva aasta juuni lõpus.

Artikkel 8

Vaatluskuupäevad ja -perioodid

1.   Jõukuse statistilise teabe puhul, mis on kogutud riigiuuringutega, on vaatluskuupäev üks järgmistest:

a)

kuupäev, mil statistilist teavet küsitluse käigus koguti; või

b)

artiklis 9 osutatud HFCSi vaatlusaastale eelneva kalendriaasta 31. detsember, eeldusel et välitöö periood on sellel HFCSi vaatlusaastal lõppenud.

2.   Jõukuse statistilise teabe puhul, mis põhineb haldusandmetel, on vaatluskuupäev üks järgmistest:

a)

artiklis 9 osutatud HFCSi vaatlusaasta kuupäev;

b)

artiklis 9 osutatud HFCSi vaatlusaastale eelneva kalendriaasta 31. detsember.

3.   Sissetulekute statistilise teabe puhul, mis on kogutud riigiuuringutega, on vaatlusperiood 12-kuuline periood, mis lõpeb kas:

a)

välitöö perioodi algusele eelneva kalendriaasta 31. detsembril; või

b)

küsitluse teel statistilise teabe kogumise kuupäevale eelneva kuu jooksul.

4.   Sissetulekute statistilise teabe puhul, mis põhineb haldusandmetel, on vaatlusperiood 12-kuuline periood, mis lõpeb kas:

a)

artiklis 9 osutatud HFCSi vaatlusaastale eelneva kalendriaasta 31. detsembril; või

b)

artiklis 9 osutatud HFCSi vaatlusaasta kuupäeval.

5.   Artikli 3 lõigetes 1 ja 2 osutatud muu statistilise teabe vaatluskuupäevad ja -perioodid on sätestatud vastavalt I lisa 1. osa punktis 5 ja tabelis A ning II lisa 1. osa punktis 3 ja tabelis A.

Artikkel 9

Sagedus ja tähtajad

1.   HFCSi vaatlusaasta, mil RKPd peavad esimest korda esitama EKP-le artiklis 3 osutatud statistilise teabe, on 2026.

2.   HFCSi järgmised vaatlusaastad järgnevad aastale 2026 sagedusega kolm aastat.

3.   RKPd esitavad EKP-le statistilise teabe vastavalt artiklile 3 iga kolme aasta järel.

4.   RKPd esitavad EKP-le statistilise teabe vastavalt artiklile 3 19 kuu jooksul pärast välitöö perioodi lõppu ning mitte hiljem kui 36 kuud pärast HFCSi vaatlusaasta algust.

5.   Kui RKPd tuletavad osa käesoleva suunise kohaselt esitatavast statistilisest teabest haldusandmetest, on EKP-le artiklis 3 osutatud statistilise teabe esitamise tähtaeg 22 kuud pärast välitöö perioodi lõppu ning mitte hiljem kui 36 kuud pärast HFCSi vaatlusaasta algust.

Artikkel 10

Parandused

1.   RKPd võivad esitada EKP-le artikli 3 kohaselt esitatud statistilise teabe parandusi HFCSi eelmiste vaatlusaastate kohta.

2.   EKP taotluse korral esitavad RKPd EKP-le selgitused lõike 1 alusel esitatud paranduste kohta.

Artikkel 11

Andmekaitse

1.   Käesolevas suunises on iga RKP määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 7 tähenduses selliste andmete vastutav töötleja, mida ta on kogunud oma riigiuuringute käigus või muul viisil, kui see on tema liikmesriigis asjakohane, ning mille esitamise eest EKP-le ta vastutab kooskõlas artikliga 3.

2.   RKPd tagavad, et nad ei esita EKP-le määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 lõikes 1 ja määruse (EL) 2016/679 artikli 4 lõikes 1 osutatud isikuandmeid, kui nad esitavad statistilist teavet vastavalt artiklile 3 või kui jagavad muud HFCSiga seotud teavet. See tähendab, et enne EKP-le statistilise teabe esitamist, sealhulgas juhul, kui RKP saab statistilise teabe või osa sellest kolmandalt isikult, eemaldatakse või anonüümitakse iga andmeelement, mis võimaldab füüsilist isikut või leibkonda otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise tunnuse põhjal nagu nimi, identifitseerimisnumber, asukohaandmed, veebiidentifikaator või üks või mitu füüsilise isiku füüsilist, füsioloogilist, geneetilist, vaimset, majanduslikku, kultuurilist või sotsiaalset tunnust.

3.   Kui EKP avastab või saab RKP-lt teavituse, et isikuandmed edastati ekslikult, kustutab EKP need isikuandmed viivitamata ning teatab sellest asjaomasele RKP-le.

Artikkel 12

Statistika aluspõhimõtted ja selgitused

1.   RKPd jälgivad ja tagavad EKP-le käesoleva suunise kohaselt esitatud statistilise teabe kvaliteedi ja usaldusväärsuse, sealhulgas tagavad statistilise teabe asjakohase esitamise EKP-le vastavalt määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 3a sätestatud statistika aluspõhimõtetele.

2.   Vajaduse korral esitavad RKPd EKP-le selgitused selle kohta, kuidas tõlgendada väljundmuutujate teatavaid aspekte, mis on seotud riigi eripärade või struktuursete lünkadega, mis võivad statistilist teavet mõjutada. RKPd esitavad asjaomased selgitused ka EKP vastava taotluse korral.

Artikkel 13

Edastamine

1.   RKPd esitavad käesoleva suunisega nõutava statistilise teabe elektrooniliselt, kasutades EKP poolt osutatud vahendeid. Statistilise teabe elektroonilise edastamise vorm lepitakse kokku EKPSis.

2.   Kui lõiget 1 ei kohaldata, võivad RKPd EKP eelneval loal kasutada statistilise teabe edastamiseks muid vahendeid.

Artikkel 14

Koostöö pädevate asutuste või organitega, kes ei ole RKPd

1.   Kui osa või kogu artiklis 3 kirjeldatud statistilise teabe allikaks on pädevad asutused või organid, kes ei ole RKPd, võivad RKPd kehtestada asjakohase korra koostööks nende asutuste või organitega, et tagada andmete edastamiseks püsiv struktuur, mis vastab käesolevas suunises sätestatud EKP nõuetele, kui sama tulemus ei ole juba saavutatud riigisiseste õigusaktidega.

2.   Lõike 1 kohaldamisel vastutavad RKPd käesolevas suunises sätestatud EKP nõuete täitmise tagamise eest, kui nad tuginevad artiklis 3 kirjeldatud statistilise teabe kogumisel muude pädevate asutuste või organitega sõlmitud koostöökokkulepetele.

Artikkel 15

Statistilise teabe kasutamine ja levitamine

EKP kasutab artikli 3 alusel kogutud statistilist teavet järgmistel statistilistel eesmärkidel:

a)

juurdepääsu võimaldamine uuringu andmestikule i) EKPSi siseselt ja ii) teadusasutustele kooskõlas IV lisas sätestatud kriteeriumide ja korraga;

b)

koondnäitajaid sisaldavate aruannete levitamine.

Iga RKP loetakse olevat andnud oma eelneva selgesõnalise nõusoleku ning taganud eelneva selgesõnalise nõusoleku mis tahes muult asutuselt, mis esitas talle artikli 3 kohaselt kogutud statistilist teavet enne punkti a kohase juurdepääsu andmist.

Artikkel 16

Varem kohaldatud nõuete järgimine

Kui EKP on andnud juurdepääsu uuringu andmestikule isikutele, kes vastavad kõlblike uuringu läbiviijate kriteeriumidele kooskõlas IV lisaga, võivad need uuringu läbiviijad omada jätkuvalt juurdepääsu sellele uuringu andmestikule vastavalt asjaomastele kriteeriumidele.

Artikkel 17

Muudatuste tegemise lihtsustatud kord

Võttes arvesse EKPSi statistikakomitee seisukohti, võib EKP juhatus teha tehnilisi muudatusi käesoleva suunise lisades, kui need muudatused ei muuda suunise aluseks olevat kontseptuaalset raamistikku ega mõjuta RKPde aruandluskoormust. EKP juhatus teavitab EKP nõukogu nendest muudatusest põhjendamatu viivituseta.

Artikkel 18

Üleminekusätted

1.   Andmete esmakordsel esitamisel võivad RKPd esitada EKP-le artiklis 3 osutatud statistilise teabe järgmiselt:

a)

21 kuu jooksul pärast välitöö perioodi lõppu ja mitte hiljem kui 36 kuud pärast HFCSi vaatlusaasta algust;

b)

kui RKPd tuletavad osa käesoleva suunise kohaselt esitatavast statistilisest teabest haldusandmetest, siis 25 kuu jooksul pärast välitöö perioodi lõppu ja mitte hiljem kui 36 kuud pärast HFCSi vaatlusaasta algust.

2.   Kui RKP vajab artiklis 3 osutatud statistilise teabe kogumiseks pikemat üleminekuaega, võib EKP nõukogu, kooskõlas artikli 9 lõikega 1, teha ajutise individuaalse erandi kohustusest esitada EKP-le andmete esmakordsel esitamisel nõutav statistiline teave. Ajutist individuaalset erandit kohaldatakse ainult artikli 9 lõikes 1 osutatud andmete esmakordse esitamise suhtes.

3.   Kui lõike 2 alusel on tehtud ajutine individuaalne erand, siis esitab asjaomane RKP vähemalt kord aastas EKPSi statistikakomiteele aruande edusammude kohta, mida ta on teinud EKP-le artikli 9 lõikes 2 osutatud aruandluse kohustuse täielikuks täitmiseks.

4.   EKP nõukogu võib otsustada, et käesoleva artikli kohaselt erandi saanud RKP suhtes kohaldatakse täiendavaid piiranguid.

Artikkel 19

Jõustumine ja rakendamine

Käesolev suunis jõustub päeval, mil sellest teatatakse keskpankadele liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

Artikkel 20

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

Frankfurt Maini ääres, 31. jaanuar 2025

EKP nõukogu nimel

EKP president

Christine LAGARDE


(1)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 2533/98, 23. november 1998, statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt (EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1725, 23. oktoober 2018, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1700, 10. oktoober 2019, millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 452/2008 ja (EÜ) nr 1338/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98 (ELT L 261 I, 14.10.2019, lk 1).


I LISA

Põhilised väljundmuutujad

1.   

Riigi keskpangad (RKPd) peavad esitama põhilised väljundmuutujad i) leibkonna tasandil, ii) individuaalsel tasandil kõikide leibkonna liikmete kohta või iii) individuaalsel tasandil 16-aastaste ja vanemate leibkonna liikmete kohta.

1. osa – Esitatavad põhilised väljundmuutujad

2.

Tabelis A on toodud põhilised väljundmuutujad, mille RKPd peavad Euroopa Keskpangale (EKP) esitama.

3.

RKPd esitavad EKP-le põhilised väljundmuutujad kõikide vastajate kohta. Põhilised väljundmuutujad võivad mõne vastaja puhul sisaldada puuduvaid väärtusi, kui väljundmuutuja ei ole kohaldatav (nt jäetakse kõrvale ümbersuunamise tõttu või kui asjaomasel riigiuuringul ei ole paneeli komponenti). Kõik ülejäänud puuduvad väärtused ja erivastused (ei oska öelda/vastus puudub) tuleb enne EKP-le statistilise teabe esitamist imputeerida, kui tabelis A ei ole sätestatud teisiti, st väljundmuutuja puhul on lubatud koodid -1 (ei oska öelda) ja -2 (vastus puudub).

4.

Samuti võib põhilised väljundmuutujad esitada puuduvate väärtustega anonüümimise eesmärgil. Sulgudes/kategooriate kaupa rühmitatud väljundmuutujate puhul (st Vanus sulgudes – RA0300_B, ja Eraettevõtlus $x: töötajate arv sulgudes – HD050$x_B) tuleb alati esitada tegelik väärtus, (1) sõltumata sellest, kas vastavad põhilised väljundmuutujad, mis sisaldavad üksikasjalikumat statistilist teavet (st Vanus – RA0300, ja Eraettevõtlus $x: töötajate arv – HD050$x), esitatakse puuduva väärtusena anonüümimise eesmärgil.

5.

Vaatluskuupäev/-periood on kuupäev/periood, mille kohta konkreetne väljundmuutuja esitatakse. „Hetkeseis“ – andmete kogumise aeg. „Muutumatu“ – püsiv teave, mis on ajas muutumatu (ei sõltu andmete kogumise ajast). „Jõukuse vaatluskuupäev“ – artikli 8 lõigetes 1 ja 2 määratletud kuupäev. „Sissetulekute vaatluskuupäev“ – artikli 8 lõigetes 3 ja 4 määratletud kuupäev.

6.

Teatavad põhilised väljundmuutujad on lõimitud, mis tähendab, et sellistel juhtudel tuleb esitada mitu põhilist väljundmuutujat. Lõimitud väljundmuutuja tunnus sisaldab tähist „$“ (vähemalt üks). Seda kasutatakse erinevat liiki laenude, kinnisvara, eraettevõtluse, kingituste/päranduste puhul, millel on vaikimisi kolm lõime, kuid RKPd võivad kohaldada ka kaht lõime. Pensioniskeemide puhul võib kasutada kuni seitset lõime. Näiteks kolme lõime puhul esitatakse muutuja „Põhieluruumi hüpoteeklaen $x: laenujääk“ (HB170$x tabelis A) kohta kolm muutujat (HB1701, HB1702 ja HB1703).

7.

Teatavad väljundmuutujad on lõimitud kahes mõõtmes. Sellisel juhul lõpeb väljundmuutuja tunnus tähisega „$x$y“. Näiteks muutuja HB330$x$y („muu kinnisvara $x hüpoteeklaen $y: laenu võtmise aasta“) kohta esitatakse üheksa muutujat (HB33011, HB33012, HB33013, HB33021, HB33022, HB33023, HB33031, HB33032, HB33033) (kui muutujatel „muu kinnisvara“ ja „hüpoteeklaen“ on kolm lõime).

8.

Teatavatel põhilistel väljundmuutujatel on mitu valikuvarianti, mis tähendab seda, et tuleb esitada mitu põhilist väljundmuutujat. Valikuvariante sisaldava väljundmuutuja tunnus lõpeb tähega „v“. Näiteks muutuja „Investeerimisfondide liigid“ (HD1320v tabelis A) kohta esitatakse kuus muutujat (HD1320a, HD1320b, HD1320c, HD1320d, HD1320e, HD1320f).

9.

Teatavate põhiliste väljundmuutujate puhul on lõimed ja valikuvariandid kombineeritud. Sellisel juhul lõpeb väljundmuutuja tunnus tähisega „$xv“. Näiteks muutuja „Püsielukoha hüpoteeklaen $x: laenu eesmärk, a: esimene eesmärk ja b: teine eesmärk“ (HB120$xv tabelis A) kohta esitatakse kuus muutujat (HB1201a, HB1201b, HB1202a, HB1202b, HB1203a, HB1203b).

Tabel A

RKPde poolt EKP-le esitatavad põhilised väljundmuutujad

Väljundmuutuja tunnus

Väljundmuutuja nimi

Kood

Koodi kirjeldus

Kogumisüksus

Esitatakse siis, kui (2):

Vaatluskuupäev/-periood

TEEMA 1: DEMOGRAAFILISED ANDMED

RA0100

Seos viiteisikuga

1

Viiteisik

Kõik leibkonna liikmed

Alati

Hetkeseis

2

Viiteisiku abikaasa või elukaaslane

3

Viiteisiku poeg/tütar

4

Viiteisiku vanem või ämm/äi

9

Viiteisiku muu sugulane

10

Muu leibkonna liige – ei ole viiteisiku sugulane

RA0010

Isiku tunnuskood

Kuni kahekohaline arvväärtus

Isiku identifitseerimisnumber, mille on määranud RKP

Kõik leibkonna liikmed

Alati

Muutumatu

RA0011

Isiku tunnuskood kestevosas

Kuni kümnekohaline arvväärtus

Isiku identifitseerimisnumber kestevosas, mille on määranud RKP

Kõik leibkonna liikmed (paneel)

Riigiuuringul on paneeli komponent

Muutumatu

RA0015

Isiku algne leibkonna tunnuskood

Kuni kaheksakohaline arvväärtus

Isiku algne leibkonna identifitseerimisnumber, mille on määranud RKP

Kõik leibkonna liikmed (paneel)

Riigiuuringul on paneeli komponent

Muutumatu

RA0020 (lõpetatakse alates HFCSi vaatlusaastast 2029)

Varasem isiku tunnuskood

Kuni kahekohaline arvväärtus

Viimases küsitluses kasutatud isiku identifitseerimisnumber, mille on määranud RKP

Kõik leibkonna liikmed (paneel)

Riigiuuringul on paneeli komponent

Hetkeseis

RA0030

Viimase küsitluse aastaarv (üksikisik)

Kuni neljakohaline arvväärtus

Viimase küsitluse aasta

Kõik leibkonna liikmed (paneel)

Riigiuuringul on paneeli komponent

Hetkeseis

RA0031

Esimese küsitluse aastaarv (üksikisik)

Kuni neljakohaline arvväärtus

Esimese küsitluse aasta

Kõik leibkonna liikmed (paneel)

Riigiuuringul on paneeli komponent

Muutumatu

RA0040

Leibkonnaga liitumise põhjus

1

Vastsündinu

Paneeli leibkonna uued liikmed

Riigiuuringul on paneeli komponent

Hetkeseis

2

Muu

RA0200

Sugu

1

Mees

Kõik leibkonna liikmed

Alati

Hetkeseis

2

Naine

RA0300

Vanus

Kuni kahekohaline arvväärtus, maksimaalselt 85

Vanus täisaastates, maksimumkoodiga 85

Kõik leibkonna liikmed

Alati

Hetkeseis

RA0300_B

Vanus sulgudes

0

0–6 aastat

Kõik leibkonna liikmed

Alati

Hetkeseis

7

7–13 aastat

14

14–15 aastat

16

16–19 aastat

20

20–24 aastat

25

25–29 aastat

30

30–34 aastat

35

35–39 aastat

40

40–44 aastat

45

45–49 aastat

50

50–54 aastat

55

55–59 aastat

60

60–64 aastat

65

65–69 aastat

70

70–74 aastat

75

75–79 aastat

80

80–84 aastat

85

85 aastat ja vanem

RA0400

Sünniriik

Kahetäheline ISO 3166–1 alfa 2 kood

Riigi (euroala) kood

Kõik leibkonna liikmed

Alati

Muutumatu

OEA

Muud euroala riigid

OEU

Euroalavälised ELi riigid

OTH

ELi mittekuuluvad riigid

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

RA0500

Elukohariigis viibimise kestus

Kuni kahekohaline arvväärtus, maksimaalselt 85

Riigis viibimise kestus aastates, maksimumkoodiga 85

Kõik leibkonna liikmed

RA0400 ≠ SA0100

Hetkeseis

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

PA0100

Perekonnaseis

1

Vallaline/ei ole abiellunud

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

Alati

Hetkeseis

2

Abielus või õiguslikul alusel põhinevas konsensuslikus liidus

4

Lesk

5

Lahutatud

PA0200

Kõrgeim omandatud haridustase

1

Alusharidus või puuduv haridus (0) või algharidus (1)

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

Alati

Hetkeseis

2

Teise taseme alumise astme haridus

3

Teise taseme ülemise astme (3) või teise taseme järgne kolmanda taseme eelne haridus (4)

5

Lühitsükliline kolmanda taseme haridus (5) või bakalaureuseõpe või samaväärne haridus (6) või magistriõpe või samaväärne haridus (7) või doktoriõpe või samaväärne haridus (8)

HA0100

Finantsasjadega kõige paremini kursis olev isik

Kuni kahekohaline arvväärtus

Kui finantsasjadega kõige paremini kursis olev isik on leibkonna liige, siis RA0010 isiku tunnuskoodi numbriline väärtus

Leibkond

Alati

Hetkeseis

99

Isik ei ole leibkonna liige

TEEMA 2: REAALVARAD JA NENDE RAHASTAMINE

 

HB0100_B

Põhieluruumi suurus sulgudes

1

0–29 ruutmeetrit

Leibkond

Alati

Jõukuse vaatluskuupäev

2

30–39 ruutmeetrit

3

40–49 ruutmeetrit

4

50–59 ruutmeetrit

5

60–79 ruutmeetrit

6

80–99 ruutmeetrit

7

100–119 ruutmeetrit

8

120–149 ruutmeetrit

9

150–199 ruutmeetrit

10

200 ruutmeetrit ja rohkem

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

HB0200

Põhieluruumis viibimise kestus

Kuni kahekohaline arvväärtus, maksimaalselt 85

Viibimise kestus täisaastates, maksimumkoodiga 85

Leibkond

Alati

Jõukuse vaatluskuupäev

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

HB0300

Põhieluruum – omandisuhe

1

Omab täielikult

Leibkond

Alati

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Omab osaliselt

3

Üürisuhe või allüürisuhe

4

Kasutab tasuta

HB0400

Kas osalises omandis oleva põhieluruumi eest makstakse üüri

1

Jah

Leibkond

HB0300 = 2

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

HB0410

Osalises omandis oleva põhieluruumi eest makstava üüri summa

Arvväärtus

Igakuine üürisumma eurodes

Leibkond

HB0400 = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

HB0500

Põhieluruumi omandiõiguse %

Arvväärtus

Protsent

Leibkond

HB0300 = 2

Jõukuse vaatluskuupäev

HB0600

Kinnisvara omandamise viis

1

Ostetud

Leibkond

HB0300 = 1 või HB0300 = 2

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ise ehitatud

3

Saadud pärandusena

4

Saadud kingitusena

5

50 % ostetud või ehitatud / 50 % saadud päranduse või kingitusena

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

HB0700

Kinnisvara omandamise aasta

Kuni neljakohaline arvväärtus

Omandamise aasta, alumise koodiga „HFCSi vaatlusaasta“ miinus 85

Leibkond

HB0300 = 1 või HB0300 = 2

Jõukuse vaatluskuupäev

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

HB0800

Kinnisvara väärtus selle omandamise hetkel

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HB0300 = 1 või HB0300 = 2

Jõukuse vaatluskuupäev

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

HB0900

Põhieluruumi turuväärtus

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HB0300 = 1 või HB0300 = 2

Jõukuse vaatluskuupäev

HBZ020

Eluruumi hinnanguline väärtus tulevikus – kvalitatiivne

1

Väheneb

Leibkond

Alati

Hetkeseis

2

Ei muutu (0 % muutus)

3

Suureneb

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

HBZ030

Eluruumi hinnanguline väärtus tulevikus – avatud kvantitatiivne

Arvväärtus

Protsent

Leibkond

Alati

Hetkeseis

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

HB1000

Hüpoteegid või laenud, mille tagatiseks on põhieluruum

1

Jah

Leibkond

HB0300 = 1 või HB0300 = 2

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

HB1010

Hüpoteekide või laenude arv, mille tagatiseks on põhieluruum

Arvväärtus

Hüpoteekide ja laenude arv

Leibkond

HB1000 = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

HB120$xv

Kus v = a,b

Põhieluruumi hüpoteeklaen $x: laenu eesmärk

a: esimene eesmärk

b: teine eesmärk

1

Põhieluruumi ostmine või ehitamine

Leibkond

HB1010 > $x-1

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Muu kinnisvara ostmine

3

Eluruumi remont või renoveerimine

4

Sõiduki või muu transpordivahendi ostmine

5

Äri- või kutsetegevuse rahastamine

6

Võlgade konsolideerimine või refinantseerimine

7

Hariduse omandamine

8

Elamiskulude või muude ostude katmine

9

Muu

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

HB130$x

Põhieluruumi hüpoteeklaen $x: laenu võtmise aasta

Kuni neljakohaline arvväärtus

Laenu võtmise aasta

Leibkond

HB1010 > $x-1

Jõukuse vaatluskuupäev

HB140$x

Põhieluruumi hüpoteeklaen $x: algne laenusumma

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HB1010 > $x-1

Jõukuse vaatluskuupäev

HB160$x

Põhieluruumi hüpoteeklaen $x: laenuperiood laenu võtmise hetkel

Arvväärtus

Aastate arv

Leibkond

HB1010 > $x-1

Jõukuse vaatluskuupäev

-4

Laenul ei ole fikseeritud tähtaega

HB110$x

Põhieluruumi hüpoteeklaen $x: hüpoteeklaenu refinantseerimine/kokkuleppeline muutmine

1

Jah

Leibkond

HB1010 > $x-1

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

HB170$x

Põhieluruumi hüpoteeklaen $x: laenujääk

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HB1010 > $x-1

Jõukuse vaatluskuupäev

HB171$x

Põhieluruumi hüpoteeklaen $x: järelejäänud tähtaeg

Arvväärtus

Aastate arv

Leibkond

HB1010 > $x-1

Jõukuse vaatluskuupäev

-4

Tähtajatu/tagasimaksmise kuupäev ei ole fikseeritud

HB180$x

Põhieluruumi hüpoteeklaen $x: muutuv intressimäär

1

Jah

Leibkond

HB1010 > $x-1

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

HB190$x

Põhieluruumi hüpoteeklaen $x: põhieluruumi hüpoteeklaenu kehtiv intressimäär

Arvväärtus

Intressimäär

Leibkond

HB1010 > $x-1

Jõukuse vaatluskuupäev

HB200$x

Põhieluruumi hüpoteeklaen $x: igakuine laenumakse summa

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HB1010 > $x-1

Jõukuse vaatluskuupäev

HB2100

Täiendavate põhieluruumi laenude laenujääk

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HB1010 > $lõime

Jõukuse vaatluskuupäev

HB2200

Täiendavate põhieluruumi laenude igakuine laenumakse summa

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HB1010 > $x-1

Jõukuse vaatluskuupäev

HB2300

Igakuine üürisumma

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HB0300 = 3

Jõukuse vaatluskuupäev

HB2400

Leibkond omab lisaks põhieluruumile veel kinnisvara

1

Jah

Leibkond

Alati

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

HB2410

Lisaks põhieluruumile omatavate kinnisvaraobjektide arv

Ühekohaline arvväärtus, maksimaalselt 5

Kinnisvaraobjektide arv, maksimumkoodiga 5

Leibkond

HB2400 = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

HB250$x

Muu kinnisvara $x: kinnisvara liik

1

Maja või korter

Leibkond

HB2410 > $x-1

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Korterelamu

3

Tööstus-/laohoone

4

Elamumaa/krunt, põllu-, aia-, metsa- jm maatulundusmaa

5

Garaaž

6

Kauplus

7

Kontor

8

Hotell

9

Talu

10

Muu

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

HB260$xv

Kus v = a,b,c

Muu kinnisvara $x: kasutuseesmärk

a:

esimene kasutuseesmärk

b:

teine kasutuseesmärk

c:

teine kasutuseesmärk

1

Puhkus või muu isiklikuks otstarbeks kasutamine

Leibkond

HB2410 > $x-1

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ettevõtlus

3

Renditud või üüritud juriidilisele või füüsilisele isikule väljaspool leibkonda

4

Tühi pind

5

Tasuta kasutamiseks antud

6

Muu

–1 (ainult b ja c puhul)

Ei oska öelda

–2 (ainult b ja c puhul)

Vastus puudub

HB270$x

Muu kinnisvara $x: leibkonnale kuuluv % kinnisvarast

Arvväärtus

Protsent

Leibkond

HB2410 > $x-1

Jõukuse vaatluskuupäev

HB280$x

Muu kinnisvara $x: turuväärtus

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HB2410 > $x-1

Jõukuse vaatluskuupäev

HB300$x

Hüpoteegid või laenud, mille tagatiseks on kinnisvara $x

1

Jah

Leibkond

HB2410 > $x-1

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

HB301$x

Hüpoteekide või laenude arv, mille tagatiseks on kinnisvara $x

Arvväärtus

Hüpoteekide või laenude arv

Leibkond

HB300$x = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

HB330$x$y

Muu kinnisvara $x hüpoteeklaen $y: laenu võtmise aasta

Kuni neljakohaline arvväärtus

Aasta

Leibkond

HB301$x > $y-1

Jõukuse vaatluskuupäev

HB340$x$y

Muu kinnisvara $x hüpoteeklaen $y: algne laenusumma

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HB301$x > $y-1

Jõukuse vaatluskuupäev

HB360$x$y

Muu kinnisvara $x hüpoteeklaen $y: laenuperiood laenu võtmise hetkel

Arvväärtus

Kestus aastates

Leibkond

HB301$x > $y-1

Jõukuse vaatluskuupäev

-4

Laenul ei ole fikseeritud tähtaega

HB370$x$y

Muu kinnisvara $x hüpoteeklaen $y: laenujääk

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HB301$x > $y-1

Jõukuse vaatluskuupäev

HB371$x$y

Muu kinnisvara $x hüpoteeklaen $y: järelejäänud tähtaeg

Arvväärtus

Aastate arv

Leibkond

HB301$x > $y-1

Jõukuse vaatluskuupäev

-4

Laenul ei ole fikseeritud tähtaega

HB380$x$y

Muu kinnisvara $x hüpoteeklaen $y: muutuv intressimäär

1

Jah

Leibkond

HB301$x > $y-1

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

HB390$x$y

Muu kinnisvara $x hüpoteeklaen $y: hüpoteeklaenu kehtiv intressimäär

Arvväärtus

Intressimäär

Leibkond

HB301$x > $y-1

Jõukuse vaatluskuupäev

HB400$x$y

Muu kinnisvara $x hüpoteeklaen $y: igakuine laenumakse

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HB301$x > $y-1

Jõukuse vaatluskuupäev

HB2900

Täiendavate kinnisvaraobjektide turuväärtus

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HB2410 > $lõime

Jõukuse vaatluskuupäev

HB4099

Muud kinnisvaralaenud

1

Jah

Leibkond

HB3011<=$lõime ja HB3012 <=$lõime ja HB3013 <=$lõime ja HB2410 > $lõime

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

HB4105

Muude kinnisvaralaenude laenujääk

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HB4099 = 1 või HB3011 > $lõime või HB3012 > $lõime või HB3013 > $lõime

Jõukuse vaatluskuupäev

HB4205

Muude kinnisvaralaenude igakuine laenumakse

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HB4099 = 1 või HB3011 > $lõime või HB3012 > $lõime või HB3013 > $lõime

Jõukuse vaatluskuupäev

HB4300

Sõiduautode omamine

1

Jah

Leibkond

Alati

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

HB4310

Sõiduautode arv

Ühekohaline arvväärtus, maksimaalselt 5

Sõiduautode arv, maksimumkoodiga 5

Leibkond

HB4300 = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

HB4400

Sõiduautode koguväärtus

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HB4300 = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

HB4500

Muude sõidukite omamine

1

Jah

Leibkond

Alati

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

HB4600

Muude sõidukite koguväärtus

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HB4500 = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

HB4700

Muude väärisesemete omamine

1

Jah

Leibkond

Alati

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

HB4710

Muude väärisesemete väärtus

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HB4700 = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

HB4800

Sõidukite ost

1

Jah

Leibkond

Alati

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

HB4810

Ostetud sõidukite hind

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HB4800 = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

TEEMA 3: MUUD KOHUSTUSED / KREDIIDIPIIRANGUD

 

HC0100

Leibkonnal on liisinguleping

1

Jah

Leibkond

Alati

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

HC0110

Igakuised liisingumaksed

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HC0100 = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

HC0200

Leibkonnal on krediidiliin või arvelduskrediit

1

Jah

Leibkond

Alati

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

HC0210

Leibkonnal on krediidiliini/arvelduskrediidi tasumata saldo

1

Jah

Leibkond

HC0200 = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

HC0220

Krediidiliini/arvelduskrediidi tasumata saldo

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HC0210 = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

HC0300

Leibkonnal on krediitkaart

1

Jah

Leibkond

Alati

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

HC0310

Leibkonnal on krediitkaartide tasumata saldo

1

Jah

Leibkond

HC0300 = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

HC0320

Krediitkaartide tasumata saldo

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HC0310 = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

HC0330

On võetud eralaene

1

Jah

Leibkond

Alati

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

HC0340

Eralaenude arv

Ühekohaline arvväärtus, maksimaalselt 5

Eralaenude arv, maksimumkoodiga 5

Leibkond

HC0330 = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

HC036$x

Eralaen $x: laenujääk

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HC0340 > $x-1

Jõukuse vaatluskuupäev

HC0370

Täiendavad eralaenud – laenujääk

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HC0340 > $lõime

Jõukuse vaatluskuupäev

HC0400

On võetud tagatiseta laene

1

Jah

Leibkond

Alati

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

HC0410

Tagatiseta laenude arv

Ühekohaline arvväärtus, maksimaalselt 5

Laenude arv, maksimumkoodiga 5

Leibkond

HC0400 = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

HC060$x

Tagatiseta laen $x: algne laenusumma

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HC0410 > $x-1

Jõukuse vaatluskuupäev

HC070$x

Tagatiseta laen $x: algne laenuperiood

Arvväärtus

Aastate arv

Leibkond

HC0410 > $x-1

Jõukuse vaatluskuupäev

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

-4

Laenul ei ole fikseeritud tähtaega

HC080$x

Tagatiseta laen $x: laenujääk

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HC0410 > $x-1

Jõukuse vaatluskuupäev

HC090$x

Tagatiseta laen $x: laenu kehtiv intressimäär

Arvväärtus

Intressimäär

Leibkond

HC0410 > $x-1

Jõukuse vaatluskuupäev

HC100$x

Tagatiseta laen $x: igakuine laenumakse

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HC0410 > $x-1

Jõukuse vaatluskuupäev

HC1100

Täiendavate tagatiseta laenude eest võlgnetav summa kokku

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HC0410 > $lõime

Jõukuse vaatluskuupäev

HC1200

Täiendavate tagatiseta laenude igakuine laenumakse

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HC0410 > $lõime

Jõukuse vaatluskuupäev

HC1250

Hilinenud või tasumata laenumaksed

1

Kõik maksed on plaanipäraselt tehtud

Leibkond

HB1000 = 1 või (HB3001 = 1 või HB3002 = 1 või HB3003 = 1) või HC0400 = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Üks või mitu makse hilinemist või maksmata jätmist rahaliste raskuste tõttu

3

Üks või mitu makse hilinemist või maksmata jätmist muudel põhjustel

4

Ei kohaldata, kuna leibkonnal ei olnud viimase 12 kuu jooksul laenumakseid

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

HC1270

Maksetähtaja ületamine üle 90 päeva

1

Jah

Leibkond

HC1250 = 2

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

HC1300

On taotletud laenu/krediiti viimase kolme aasta jooksul

1

Jah

Leibkond

Alati

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

HC1310a

On keeldutud laenu andmisest viimase kolme aasta jooksul

1

Jah, tagasi lükatud

Leibkond

HC1300 = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Jah, antud väiksemas summas

3

Ei

HC1320

Teistkordne laenutaotluse esitamine

1

Jah

Leibkond

HC1310a = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

HC1400

Laenutaotluse esitamata jätmine tajutavate krediidipiirangute tõttu

1

Jah

Leibkond

Alati

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

TEEMA 4: ERAETTEVÕTTED JA FINANTSVARAD

 

HD0200

Investeeringud mittekaubeldavatesse eraettevõtetesse (aktiivse osalemisega)

1

Jah

Leibkond

Alati

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

HD0210

Eraettevõtete arv

Ühekohaline arvväärtus, maksimaalselt 5

Ettevõtete arv, maksimumkoodiga 5

Leibkond

HD0200 = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

HD0301

Eraettevõtlus: NACE

A

Põllumajandus, metsandus ja kalandus

Leibkond

HD0210 > $x-1

Jõukuse vaatluskuupäev

B

Mäetööstus

C

Tootmine

D

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

E

Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus

F

Ehitus

G

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont

H

Veondus ja laondus

I

Majutus ja toitlustus

J

Info ja side

K

Finants- ja kindlustustegevus

L

Kinnisvaraalane tegevus

M

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

N

Haldus- ja abitegevused

O

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

P

Haridus

Q

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

R

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

S

Muud teenindavad tegevused

T

Leibkonna kui tööandja tegevus; leibkonna omatarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine

U

Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

HD040$x

Eraettevõtlus $x: ettevõtte õiguslik vorm

1

Füüsilisest isikust ettevõtja / vabakutseline, juriidilise isiku õigusteta üksus

Leibkond

HD0210 > $x-1

Jõukuse vaatluskuupäev

7

Füüsilisest isikust ettevõtja / vabakutseline, juriidiline isik

2

Täis-/usaldusühing

3

Piiratud vastutusega äriühing

4

Ühistu

5

Mittetulundusühing

6

Muu

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

HD050$x_B

Eraettevõtlus $x: töötajate arv sulgudes

1

1–2 töötajat

Leibkond

HD0210 > $x-1

Jõukuse vaatluskuupäev

2

3–9 töötajat

3

10 ja rohkem töötajat

HD061$x

Eraettevõtlus $x: ettevõttes töötavate leibkonna liikmete arv

Arvväärtus

Ettevõttes töötavate leibkonna liikmete arv

Leibkond

HD0210 > $x-1

Jõukuse vaatluskuupäev

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

HD070$x

Eraettevõtlus $x: leibkonna omandi %

Arvväärtus

Protsent

Leibkond

HD0210 > $x-1

Jõukuse vaatluskuupäev

HD080$x

Eraettevõtlus $x: ettevõtte väärtus

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HD0210 > $x-1

Jõukuse vaatluskuupäev

HD0900

Täiendavate eraettevõtete väärtus

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HD0210 > $lõime

Jõukuse vaatluskuupäev

HD1000

Mittekaubeldavad osalused (passiivse osalusega)

1

Jah

Leibkond

Alati

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

HD1010

Eraettevõtluseks mittekasutatavate, börsil noteerimata ettevõtete väärtus

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HD1000 = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

HD1100

Leibkonnal on nõudehoiused

1

Jah

Leibkond

Alati

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

HD1110

Nõudehoiuste väärtus

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HD1100 = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

HD1200

Leibkonnal on säästukontod

1

Jah

Leibkond

Alati

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

HD1210

Säästukontode väärtus

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HD1200 = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

HD1300

Leibkonnal on investeeringud investeerimisfondidesse

1

Jah

Leibkond

Alati

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

HD1310v

Kus v = a,b,c,d,e,f

Investeerimisfondide liigid

Fondi peamine investeerimisobjekt:

a:

aktsiad

b:

võlakirjad

c:

rahaturuinstrumendid

d:

kinnisvara

e:

riskifondid

f:

muud varad

1

Jah

Leibkond

HD1300 = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

HD1320v

Kus v = a,b,c,d,e,f

Investeerimisfondide liigid

Fondi peamine investeerimisobjekt:

a:

aktsiad

b:

võlakirjad

c:

rahaturuinstrumendid

d:

kinnisvara

e:

riskifondid

f:

muud varad

Kuni üheksakohaline arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HD1310v = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

HD1330

Investeerimisfondide turuväärtus – kõik fondid kokku

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HD1300 = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

HD1400

Leibkonnal on võlakirjad

1

Jah

Leibkond

Alati

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

HD1420

Võlakirjade turuväärtus

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HD1400 = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

HD1500

Leibkonnal on börsil kaubeldavad aktsiad

1

Jah

Leibkond

Alati

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

HD1510

Börsil kaubeldavate aktsiate väärtus

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HD1500 = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

HD1600

Leibkonnal on hallatavad kontod

1

Jah

Leibkond

Alati

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

HD1610

Hallatavad kontod – varad, mida ei ole veel kajastatud

1

Jah

Leibkond

HD1600 = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

HD1620

Hallatavate kontode täiendavate varade väärtus

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HD1610 = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

HD1700

Kas keegi on leibkonnale võlgu

1

Jah

Leibkond

Alati

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

HD1710

Leibkonnale võlgnetav summa

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HD1700 = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

HD1900

Muud finantsvarad

1

Jah

Leibkond

Alati

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

HD1920

Muude varade väärtus

Kuni üheksakohaline arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HD1900 = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

HD1800

Investeerimisalased hoiakud

1

Võetakse märkimisväärseid finantsriske, eeldades märkimisväärset tulu

Leibkond

Alati

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Võetakse keskmisest suuremaid finantsriske, eeldades keskmisest suuremat tulu

3

Võetakse keskmiseid finantsriske, eeldades keskmist tulu

4

Puudub soov võtta finantsriske

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

TEEMA 5: TÖÖHÕIVE

 

PE0100v

Kus v = a,b,c,d

Tööhõivestaatus

a:

esimene tööhõivestaatus

b:

teine tööhõivestaatus

c:

teine tööhõivestaatus

d:

teine tööhõivestaatus

1

Korrapärane palgatöö/eraettevõtlus/töö pereettevõttes

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

Alati

Hetkeseis

2

Haigusleht/lapsehoolduspuhkus/muu puhkus (v.a iga-aastane puhkus), kavatseb tööle tagasi minna

3

Töötu

4

Üliõpilane/õpilane/tasustamata praktikant

5

Pensionil või ennetähtaegsel pensionil olija

6

Alaliselt töövõimetu

7

Kohustuslik sõjaväeteenistus või samaväärne sotsiaalteenistus

8

Kodune

9

Muu mittepalgaline töö

–1 (ainult punktide c ja d puhul)

Ei oska öelda

–2 (ainult punktide c ja d puhul)

Vastus puudub

PE0200

Tööhõiveseisund

1

Töötaja

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

PE0100a (1,2) või

PE0100b (1,2) või

PE0100c (1,2) või

PE0100d (1,2)

Hetkeseis

2

Töötajatega eraettevõtja

3

Töötajateta eraettevõtja

4

Palgata töötav pereliige

PE0300

Töö kirjeldus/ISCO

10

Juhid

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

PE0100a (1,2) või

PE0100b (1,2) või

PE0100c (1,2) või

PE0100d (1,2)

Hetkeseis

20

Kutsetöötajad

30

Tehnikud või abispetsialistid

40

Kontoritöötajad

50

Teenindus- ja müügitöötajad

60

Kvalifitseeritud põllumajandus-, metsandus- ja kalandustöötajad

70

Käsitöölised ja nendega seotud kaubandustöötajad

80

Tehase- ja masinate operaatorid ja koostajad

90

Lihttöölised

00

Relvajõudude töötajad

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

PE0400

Põhitöökoht – NACE

A

Põllumajandus, metsandus ja kalandus

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

PE0200 = 1

Hetkeseis

B

Mäetööstus

C

Tootmine

D

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

E

Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus

F

Ehitus

G

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont

H

Veondus ja laondus

I

Majutus ja toitlustus

J

Info ja side

K

Finants- ja kindlustustegevus

L

Kinnisvaraalane tegevus

M

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

N

Haldus- ja abitegevused

O

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

P

Haridus

Q

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

R

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

S

Muud teenindavad tegevused

T

Leibkonna kui tööandja tegevus; leibkonna omatarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine

U

Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus

PE0500

Lepingu liik

1

Alaline töökoht

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

PE0200 = 1

Hetkeseis

2

Ajutine töökoht

3

Muu (leping või muu kokkulepe puudub)

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

PE0600

Töötunnid nädalas – põhitöökoht

Arvväärtus

Tundide arv nädalas

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

PE0100a (1,2) või

PE0100b (1,2) või

PE0100c (1,2) või

PE0100d (1,2)

Hetkeseis

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

PE0700

Põhitöökohal töötatud aastate arv

Arvväärtus

Aastate arv

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

PE0100a (1,2) või

PE0100b (1,2) või

PE0100c (1,2) või

PE0100d (1,2)

Hetkeseis

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

PE0800

Hetkel rohkem kui üks töökoht

1

Jah

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

PE0100a (1,2) või

PE0100b (1,2) või

PE0100c (1,2) või

PE0100d (1,2)

Hetkeseis

2

Ei

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

PE0900

On varem töötanud

1

Jah

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

PE0100a välja arvatud (1,2) või

PE0100b välja arvatud (1,2) või

PE0100c välja arvatud (1,2) või

PE0100d välja arvatud (1,2)

Hetkeseis

2

Ei

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

PE0270

Pensionile jäänud või tööturult eemale jäänud isiku tööhõiveseisund

1

Töötaja

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

PE0100a välja arvatud (1,2,3) või

PE0100b välja arvatud (1,2,3) või

PE0100c välja arvatud (1,2,3) või

PE0100d välja arvatud (1,2,3) ja

PE0900 = 1

Hetkeseis

2

Töötajatega eraettevõtja

3

Töötajateta eraettevõtja

4

Palgata töötav pereliige

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

PEZ010

Töökoha kaotamise tõenäosus

Arvväärtus vahemikus 0–100

Arv vahemikus 0–100

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

PE0200 = 1 või PE0200 = 2 või PE0200 = 3

Hetkeseis

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

PEZ020

Töö leidmise tõenäosus

Arvväärtus

Arv vahemikus 0–100

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

PE0100a = 3 või PE0100b = 3 või PE0100c = 3 või PE0100d = 3 ja

mitte (PE0100a = 1 või PE0100b = 1 või PE0100c = 1 või PE0100d = 1)

Hetkeseis

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

PE1005

Töötatud aastate arv

Kuni kahekohaline arvväärtus, maksimaalselt 73

Arv aastates, maksimumkoodiga 73

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

PE0100a (1,2) või

PE0100b (1,2) või

PE0100c (1,2) või

PE0100d (1,2) või

PE0900 = 1

Hetkeseis

PE1100

Eeldatav vanus palgatöö lõpetamisel

Arvväärtus

Vanus

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

PE0100a (1,2) või

PE0100b (1,2) või

PE0100c (1,2) või

PE0100d (1,2) või

PE0900 = 1 ja PE0100a välja arvatud (5,6) ja PE0100b välja arvatud (5,6) ja PE0100c välja arvatud (5,6) ja PE0100d välja arvatud (5,6)

Hetkeseis

-7

Lõpetas palgatöö juba kaua aega tagasi

-9

Mitte kunagi / jätkab töötamist, kuni see on võimalik

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

TEEMA 6: PENSIONID JA KINDLUSTUSPOLIISID

 

PFA0100

Pensioniskeemide ja elukindlustuslepingute arv

Arvväärtus

Pensioniskeemide ja elukindlustuslepingute arv

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

Alati

Jõukuse vaatluskuupäev

PFA020$x

Pensioniskeemi liik $x

1

Riiklik

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

PFA0100 > $x-1

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Tööandjapension

3

Vabatahtlik pensioniskeem

4

Elukindlustus

5

Muu

PFA030$x

Teeb pensioniskeemi sissemakseid $x

1

Jah

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

PFA0100 > $x-1

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

-3

Ei ole asjakohane/määratlemata

PFA040$x

Pensioniskeemi panustatud aastate arv $x

Arvväärtus

Arv aastates, maksimumkoodiga 73

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

PFA0100 > $x-1

Jõukuse vaatluskuupäev

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

-4

Ei ole nõutav

PFA050$x

Igakuine sissemakse $x

Arvväärtus

Summa eurodes

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

PFA030$x = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

-3

Ei ole asjakohane/määratlemata

-4

Ei ole nõutav

PFA060$x

Pensioniskeemil $x on saldo

1

Jah

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

PFA0100 > $x-1 ja PFA020$x ne 1

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

PFA080$x

Pensioniskeemi hetkeväärtus $x

Arvväärtus

Summa eurodes

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

PFA060$x = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

PFA100$x

Eeldatav vanus pensioniskeemi väljamakse ajal

Arvväärtus

Vanus täisaastates

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

PFA0100 > $x-1

Jõukuse vaatluskuupäev

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

-8

Juba saab hüvitisi

-9

Ei kavatse hüvitisi välja võtta/soovib jätta pärandisse

TEEMA 7: SISSETULEKUD

 

PG0100

Töölepinguline tulu

1

Jah

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

Alati

Sissetulekute vaatlusperiood

2

Ei

PG0110

Töötaja rahaline brutosissetulek

Arvväärtus

Summa eurodes

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

PG0100 = 1

Sissetulekute vaatlusperiood

PG0200

Eraettevõtlusest teenitud tulu

1

Jah

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

Alati

Sissetulekute vaatlusperiood

2

Ei

PG0210

Eraettevõtlusest teenitud brutotulu (juriidilise isiku õiguseta üksuste kasum/kahjum)

Arvväärtus

Summa eurodes

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

PG0200 = 1

Sissetulekute vaatlusperiood

PG0300

Riiklikest pensionidest saadud tulu

1

Jah

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

Alati

Sissetulekute vaatlusperiood

2

Ei

PG0310

Riiklikest pensionidest saadud brutotulu

Arvväärtus

Summa eurodes

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

PG0300 = 1

Sissetulekute vaatlusperiood

PG0400

Tööandja- ja erapensionist saadud tulu

1

Jah

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

Alati

Sissetulekute vaatlusperiood

2

Ei

PG0410

Tööandja- ja erapensioniskeemidest saadud brutotulu

Arvväärtus

Summa eurodes

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

PG0400 = 1

Sissetulekute vaatlusperiood

PG0500

Töötushüvitistest saadud tulu

1

Jah

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

Alati

Sissetulekute vaatlusperiood

2

Ei

PG0510

Töötushüvitistest saadud brutotulu

Arvväärtus

Summa eurodes

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

PG0500 = 1

Sissetulekute vaatlusperiood

HG0100

Riigi toetustest saadud tulu

1

Jah

Leibkond

Alati

Sissetulekute vaatlusperiood

2

Ei

HG0110

Korrapärastest sotsiaaltoetustest saadud brutotulu

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HG0100 = 1

Sissetulekute vaatlusperiood

HG0200

Korrapärastest eraviisilistest ülekannetest saadud tulu

1

Jah

Leibkond

Alati

Sissetulekute vaatlusperiood

2

Ei

HG0210

Tulu korrapärastest eraviisilistest ülekannetest

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HG0200 = 1

Sissetulekute vaatlusperiood

HG0250

Muudest eraviisilistest ülekannetest saadud tulu

1

Jah

Leibkond

Alati

Sissetulekute vaatlusperiood

2

Ei

HG0260

Tulu muudest eraviisilistest ülekannetest

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HG0250 = 1

Sissetulekute vaatlusperiood

HG0300

Kinnisvaralt teenitud tulu

1

Jah

Leibkond

Alati

Sissetulekute vaatlusperiood

2

Ei

HG0310

Kinnisvara üürilt/rendilt teenitud brutotulu

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HG0300 = 1

Sissetulekute vaatlusperiood

HG0400

Finantsinvesteeringutest saadud tulu

1

Jah

Leibkond

Alati

Sissetulekute vaatlusperiood

2

Ei

HG0410

Finantsinvesteeringutest saadud brutotulu

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HG0400 = 1

Sissetulekute vaatlusperiood

HG0500

Eraettevõtluseks mittekasutatavast äriühingust teenitud tulu

1

Jah

Leibkond

Alati

Sissetulekute vaatlusperiood

2

Ei

HG0510

Eraettevõtluseks mittekasutatavast äriühingust teenitud brutotulu

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HG0500 = 1

Sissetulekute vaatlusperiood

HG0600

Muud sissetulekuallikad

1

Jah

Leibkond

Alati

Sissetulekute vaatlusperiood

2

Ei

HG0610

Brutotulu muudest sissetulekuallikatest

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HG0600 = 1

Sissetulekute vaatlusperiood

HG0700

Kas vaatlusperioodil teenitud tulu on „tavapärane“

1

Tavapärasest kõrgem

Leibkond

Alati

Sissetulekute vaatlusperiood

2

Tavapärane

3

Tavapärasest madalam

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

HG0800

Hinnangulised sissetulekud tulevikus

1

Suureneb rohkem, kui tõusevad hinnad

Leibkond

Alati

Sissetulekute vaatlusperiood

2

Suureneb vähem, kui tõusevad hinnad

3

Suureneb umbes sama palju, kui tõusevad hinnad

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

TEEMA 8: KINGITUSED/PÄRANDUSED

 

HH0100

Saadud suuremad kingitused või pärandused

1

Jah

Leibkond

Alati

Hetkeseis

2

Ei

HH0110

Saadud suuremate kingituste/päranduste arv

Arvväärtus

Saadud kingituste/päranduste arv

Leibkond

HH0100 = 1

Hetkeseis

HH020$x

Suurem kingitus/pärandus $x: kingituse/päranduse saamise aasta

Kuni neljakohaline arvväärtus

Kingituse/päranduse saamise, miinimumkoodiga „HFCSi vaatlusaasta“ miinus 85

Leibkond

HH0110 > $x-1

Hetkeseis

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

HH030$xv

Kus v = a,b,c,d,e,f,g,h,i,j,k

Suurem kingitus/pärandus $x: saadud vara liik

a:

raha

b:

eluruum, v.a põhieluruum

c:

eluruumi kasutusõigus (hoonestusõigus või kasutusvaldus)

d:

maa

e:

ettevõte

f:

väärtpaberid, aktsiad

g:

ehted, mööbel, kunstiteosed

h:

elukindlustus

j:

auto/sõiduk

k:

põhieluruum

i:

muu vara

1

Jah, selliseid varasid on saadud

Leibkond

HH0110 > $x-1

Hetkeseis

2

Ei, selliseid varasid ei ole saadud

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

HH040$x

Suurem kingitus/pärandus $x: väärtus

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HH0110 > $x-1

Hetkeseis

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

TEEMA 9: TARBIMINE

 

HI0100

Kodus toidule kulutatud igakuine summa

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

Alati

Hetkeseis

HI0200

Väljaspool kodu toidule kulutatud igakuine summa

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

Alati

Hetkeseis

HI0210

Kommunaalteenustele kulutatud igakuine summa

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

Alati

Hetkeseis

HI0230

Iga-aastased reisi- ja puhkusekulud

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

Alati

Hetkeseis

HI0240

Muudele tarbekaupadele ja -teenustele kulutatud igakuine summa

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

Alati

Hetkeseis

HI0220

Tarbekaupadele ja -teenustele kulutatud igakuine summa – kokku

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

Alati

Hetkeseis

HI0300

Teeb muid korrapäraseid makseid

1

Jah

Leibkond

Alati

Hetkeseis

2

Ei

HI0310

Igakuine summa elatisele jne

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HI0300 = 1

Hetkeseis

HI0500

Viimase 12 kuu kulude võrdlus keskmisega

1

Tavapärasest suuremad

Leibkond

Alati

Hetkeseis

2

Tavapärasest väiksemad

3

Tavapärased

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

HI0600

Viimase 12 kuu kulud olid väiksemad/suuremad kui sissetulekud

1

Kulud ületasid sissetulekuid

Leibkond

Alati

Hetkeseis

2

Kulud olid umbes sama suured kui sissetulekud

3

Kulud olid väiksemad kui sissetulekud

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

HI0400v

Kus v = a,b,c,d,e,f,g,h,i,j,k,l

Säästmise eesmärk:

a:

Oma kodu ostmine

b:

Muud suuremad ostud (muud eluasemed, sõidukid, mööbel jne)

c:

Ettevõtte asutamine või finantsinvesteeringud olemasoleva(te)sse ettevõt(e)tesse

d:

Investeeringud finantsvaradesse

e:

Tagavarad ootamatuteks sündmusteks

f:

Võlgade maksmine

g:

Varud vanaduspäevadeks

h:

Reisimine/puhkus

i:

Laste, lastelaste või sugulaste haridus/toetamine

j:

Annakud

k:

Riiklikest toetustest kasu saamine (nt ehituslaenuühingus säästmise toetus)

l:

Muu

1

Jah

Leibkond

HI0600 = 3

Hetkeseis

2

Ei

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

HI0700v

Kus v =

a,b,c,d,e,f,g

Kulude katmiseks vajaliku täiendava likviidsuse:

a:

Varade müük

b:

Sai krediitkaardi/arvelduskrediidi

c:

Sai muu laenu

d:

Säästud

e:

Sugulastelt või sõpradelt palutud abi

f:

Mõned arved jäetud tasumata

g:

Muu

1

Jah

Leibkond

HI0600 = 1

Hetkeseis

2

Ei

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

HIZ040v

Kus v = a,b

Ootamatu tulu – loterii

a:

Järgmise 12 kuu jooksul kaupadele ja teenustele kulutamine

b:

Säästmine või investeerimine või võla tagasimaksmine

Arvväärtus

Täisarv 0–100

Leibkond

Alati

Hetkeseis

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

HI0800

Võimalus saada rahalist abi sõpradelt või sugulastelt

1

Jah

Leibkond

Alati

Hetkeseis

2

Ei

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

REGISTRIKANDE NÄIDIS

 

SA0010

Leibkonna tunnuskood

Kuni kaheksakohaline arvväärtus

Leibkonna identifitseerimisnumber, mille on määranud RKP

Kõik valimisse kaasatud leibkonnad

Alati

Hetkeseis

SA0100

Elukohariik

Kahetäheline riigikood (ISO 3166–1 alfa 2)

Elukohariik

Kõik valimisse kaasatud leibkonnad

Alati

Hetkeseis

SA0110

Varasem leibkonna tunnuskood

Kuni kaheksakohaline arvväärtus

Varasem leibkonna identifitseerimisnumber, mille on määranud RKP

Paneeli leibkonnad

Riigiuuringul on paneeli komponent

Hetkeseis

SA0111

Kodumajapidamise algne leibkonna tunnuskood

Kuni kaheksakohaline arvväärtus

Kodumajapidamise algne leibkonna identifitseerimisnumber, mille on määranud RKP

Paneeli leibkonnad

Riigiuuringul on paneeli komponent

Muutumatu (välja arvatud juhul, kui praeguse leibkonnaga ühineb uus leibkonna liige teisest paneeli leibkonnast)

SA0200

Küsitluse aastaarv (leibkond)

Kuni neljakohaline arvväärtus

Praeguse küsitluse aasta

Kõik valimisse kaasatud leibkonnad

Alati

Hetkeseis

SA0210

Viimase küsitluse aastaarv (leibkond)

Kuni neljakohaline arvväärtus

Viimase küsitluse aasta

Paneeli leibkonnad

Riigiuuringul on paneeli komponent

Hetkeseis

SA0300

Leibkonna elukohapiirkond (riigi kood)

Kuni 4 tähemärki

NUTS 2021 1. või 2. tasand (sõltuvalt vajalikust anonüümimisest). Alternatiiv: võrreldav riigipõhine kood. Kood, mis algab kahetähelise riigi ISO-koodiga ja 1–2 tähe või numbriga

Kõik valimisse kaasatud leibkonnad

Alati

Hetkeseis

SA0900

Küsitluse läbiviimise meetod

1

CAPI (arvutipõhine isikuküsitlus, küsitlejaga)

Kõik valimisse kaasatud leibkonnad

Alati

Hetkeseis

2

CATI (arvutipõhine telefoniküsitlus, küsitlejaga)

3

PAPI (paberipõhine isikuküsitlus, küsitlejaga)

4

CAWI (arvutipõhine veebiküsitlus, ilma küsitlejata)

5

CASI (isetäidetav arvutipõhine küsitlus, ilma küsitlejata)

6

SAQ (isetäidetav paberipõhine küsitlus, ilma küsitlejata)

SB0100

Küsitluse lõpptulemuse kood

11

Täismahus küsitlus soovitud vastaja(te)ga, st „viiteisiku“ ja täiskasvanud leibkonna liikmetega

Kõik valimisse kaasatud leibkonnad

Alati

Hetkeseis

12

Täismahus küsitlus osaliselt soovitud vastaja(te)ga ja osaliselt asendajatega või täielikult asendajatega

20

Osaline küsitlus soovitud vastajate või asendajatega

31

Ei saanud ühendust ühegi elanikuga valimisse kuuluvas eluruumis

32

Saadud ühendus valimisse kuuluvas eluruumis/majapidamises, kuid mitte ühegi vastutava elanikuga, kes teadaolevalt sellel aadressil elab

41

Ametlik keeldumine küsitlusel osalemisest

42

Keeldumine sissejuhatuse käigus/enne küsitlust (soovitava vastaja või asendaja poolt)

43

Keeldumine küsitluse käigus/küsitluse katkestamine

44

Kokkulepitud kohtumise ära jätmine; uut kontakti ei ole

51

Viibib uuringuperioodil eemal/haiglas

52

Uuringuperioodi jooksul füüsiliselt või vaimselt kättesaamatu/teovõimetu/kodus haige

53

Keelebarjäär

54

Küsitlused, mida ei lõpetatud välitöö lõpetamise tõttu (ja mis ei kuulu punkti 44 ega 61 alla)

55

Muu vastamata jätmine

61

Ei proovitud

62

Ei saadud kätte

63

Aadressi ei ole võimalik kindlaks teha

64

Ei ole teada, kas aadressil asub eluruum; muu tuvastamata kõlblikkus

71

Ei ole veel ehitatud/ehitamisel/lammutatud/maha jäetud

72

Mitteeluruum/äripind/kogukonnaasutus/ametiasutus

73

Vaba/tühi

74

Aadressil on elanikud, kuid mitte residendist leibkond (ei ole põhieluruum – kasutatakse üksnes teise eluasemena)

75

Aadress ei kuulu valimisse/muul põhjusel kõlbmatu

80

Küsitlus läbi viidud, kuid pärast läbivaatamist kõrvale jäetud

SD0100

Kiht

Juhuslikustatud arvkood

Kihi tunnuskood

Kõik valimisse kaasatud leibkonnad

Alati

Väljavalimisel

SD0300

Juhtumi disainkaal

Arvväärtus

Leibkonna disainkaal

Kõik valimisse kaasatud leibkonnad

Alati

Hetkeseis

SE0100

Uuringu tulemus andmebaasis

1

Edukalt küsitletud ja andmebaasi lisatud

Kõik valimisse kaasatud leibkonnad

Alati

Hetkeseis

2

Andmebaasi lisamata

TEHNILISED VÄLJUNDMUUTUJAD

 

IM0100

Väljundi tunnuskood

Ühekohaline arvväärtus

Väljundi tunnuskood

Leibkond ja üksikisik

Alati

Hetkeseis

HW0010

Leibkonna statistiline kaal

Arvväärtus

Leibkonna statistiline kaal

Leibkond

Alati

Hetkeseis

WR$$$$

Paralleelkaal

Arvväärtus

Korduvväljundi statistiline kaal

Leibkond

Alati

Hetkeseis

2. osa – Väljundmuutujate sisu kirjeldus

10.

Tabelis B on üksikasjalikult kirjeldatud nende põhiliste väljundmuutujate sisu, mille RKPd peavad EKP-le käesoleva suunise kohaselt esitama.

11.

Asjakohastel juhtudel tuginevad kirjeldused ametlikes dokumentides esitatud määratlustele ja kirjeldustele. Selleks kasutatakse järgmisi allikaid:

a)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1201/2009; (3)

b)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2181; (4)

c)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2242; (5)

d)

Euroopa Keskpanga määrus (EL) 2021/379 (EKP/2021/2); (6)

e)

Methodological Guidelines and description of EU-SILC target variables, Eurostat;

f)

Standardised key social variables, rakendussuunised, mai 2020, Euroopa Komisjon;

g)

Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem (ESA 2010);

h)

Riikide arvepidamissüsteem (SNA 2008);

i)

Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2021/831 (EKP/2021/12); (7)

j)

Eurostat – OECD Manual on Business Demography Statistics (2007);

k)

Private Pensions: OECD Classification and Glossary, 2005.

Tabel B

Väljundmuutujate sisu kirjeldus

Väljundmuutuja tunnus

Väljundmuutuja nimi

Väljundmuutva sisu kirjeldus

TEEMA: DEMOGRAAFILISED ANDMED

RA0100

Seos viiteisikuga

Viiteisik on küsitletav isik, kes valitakse küsitluse alguses leibkonna liikmete hulgast. Küsitluse viiteisik on isik, kelle ümber leibkond on moodustunud.

Küsitluse viiteisik võib olla finantsasjadega kõige paremini kursis olev isik – vt väljundmuutuja HA0100.

Märkus: viiteisik ei tähenda Canberra Groupi määratletud viiteisikut (ÜRO Euroopa Majanduskomisjon, 2011), kes määratletakse pärast uuringut kättesaadavate kriteeriumide, sealhulgas sissetuleku alusel.

Abikaasa – isik, kellega viiteisik on abielus (mees/naine) või seotud alternatiivse õigusliku korralduse kaudu (registreeritud kooselu riikides, kus on vastav korraldus).

Elukaaslane – isik, kes ei ole viiteisiku abikaasa, kuid kellega viiteisik elab koos, olemata seejuures abielus või alternatiivses partnerluses mistahes õiguslikul alusel (elukaaslus, kooselu, konsensuslik liit).

Poeg/tütar – viiteisiku poeg/tütar, lapsendatud poeg/tütar või kasupoeg/-tütar.

Ämm/äi – viiteisiku abikaasa või elukaaslase vanem.

Muu sugulane (kood 9) – isik, kes ei kuulu eeltoodud kategooriatesse, kuid kes on viiteisiku veresugulane või hõimlane. Siia kuuluvad näiteks vanavanemad (sealhulgas bioloogilised vanemad, adoptiivvanemad ja kasuvanemad), lapselapsed, vennad/õed (bioloogilised, lapsendatud või kasuvennad/-õed), tädid/onud, nõbud, väimehed/miniad.

Muu leibkonna liige (kood 10) – muud isikud, kes ei ole perekonnaga seotud.

RA0010

Isiku tunnuskood

RKP määratud teave. Erikoodi 99 ei kasutata.

RA0011

Isiku tunnuskood kestevosas

RKP määratud teave. Kodeeritud kui isiku algne leibkonna tunnuskood (RA0015, kuni kaheksakohaline number), millele järgneb isikunumber (kuni kahekohaline number).

Isikunumber – „leibkonnaregistris“ isikule antud number, kui isik esmakordselt leibkonna liikmena registreeritakse.

Iga uue leibkonna liikme kohta lisatakse suurimale kasutatavale isikute arvule 1 (kõikide uuringuaastate ja leibkonna tunnuskoodide kohta).

Läbilõike osas ning uute leibkondade puhul kestevosas peaks see vastama isiku reanumbrile „leibkonnaregistris“.

Isiku tunnuskood kestevosas ei muutu kestevuuringu käigus, ka mitte siis, kui isik kolib teise leibkonda.

RA0010 (mis näitab isiku reanumbrit leibkonnaregistris) võib erineda RA0011 alla kuuluvast isikunumbrist. RA0011 ei muutu, kui isik kolib teise leibkonda või teised isikud ühinevad praeguse leibkonnaga.

RA0015

Isiku algne leibkonna tunnuskood

Leibkonna tunnuskood (SA0010), kuhu isik kuulus, kui isik esmakordselt uuringus registreeriti (seotud RA0031-ga).

RA0020 (lõpetatakse alates HFCSi vaatlusaastast 2029)

Varasem isiku tunnuskood

Varasem isiku identifitseerimisnumber, mis isikule määrati andmete edastamisel varasema HFCSi vaatlusaasta kohta.

Siin tuleks viidata viimasele küsitlusele, st tuleks täita ainult nende isikute puhul, keda on edukalt küsitletud vähemalt ühel eelnenud HFCSi vaatlusaastal.

RA0030

Viimase küsitluse aastaarv (üksikisik)

Aasta, mil isik viimati uuringusse kaasati.

Tuleks viidata viimasele küsitlusele, st tuleks täita ainult nende isikute puhul, keda on edukalt küsitletud vähemalt ühel eelnenud aastal.

RA0031

Esimese küsitluse aastaarv (üksikisik)

Aasta, mil isik esmakordselt uuringusse kaasati.

Tuleks viidata esimesele küsitlusele, st tuleks täita ainult nende isikute puhul, keda on edukalt küsitletud.

RA0040

Leibkonnaga liitumise põhjus

Põhjus, miks isik paneeli leibkonnaga liitus.

RA0200

Sugu

Leibkonna liikme sugu.

RA0300

Vanus

Leibkonna liikme vanus täisaastates.

RA0300_B

Vanus sulgudes

Leibkonna liikme vanus täisaastates, näidatud sulgudes.

RA0400

Sünniriik

Isiku sünniriik on määratletud kui riik, kus oli isiku ema alaline elukoht (praegustes piirides) sünni hetkel.

Sünniriik peaks viitama praegustele riigipiiridele, mitte sünni hetkel kehtinud piiridele (selle väljundmuutuja puhul ei kasutata selliseid kandeid nagu Tšehhoslovakkia, Jugoslaavia jne).

Isiku puhul, kes sündis ema lühiajalisel visiidil riiki, mis ei olnud tema alaline elukohariik, tuleks sünniriigiks märkida riik, kus oli ema alaline elukoht.

Sünnikoha võib märkida ainult juhul, kui puudub teave ema alalise elukoha kohta sünni hetkel.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata juhtudele, kus riigipiir on muutunud ja/või kui varem eksisteerinud riigid on jagunenud kaheks või enamaks uueks riigiks. Reeglina ei tohiks isikut käsitada välisriigis sündinud isikuna (st sünni registreerimine riigis, mis ei ole vaatlusriik) üksnes seetõttu, et sünniriigi piirid on muutunud. Üldreeglist, mille kohaselt tuleb arvesse võtta praeguseid riigipiire, võib teha olulise erandi isikule, kelle ema alaline elukoht sünni hetkel oli isiku tegeliku päritoluriigi (nt vastavalt tema kodakondsusele või praegusele alalisele elukohale) osa, kuid mis ei ole enam selle riigi osa muutunud riigipiiride tõttu. Sellisel juhul võib sünniriigiks erandkorras lugeda sünni hetkel kehtinud riigipiire.

Sünniriik jagatakse järgmisesse nelja kategooriasse: riik, muud euroala riigid, euroalavälised ELi riigid ja ELi mittekuuluvad riigid.

Sünniriik jagatakse euroala riigiks, euroalaväliseks ELi riigiks ja ELi mittekuuluvaks riigiks, võttes arvesse euroala ja ELi koosseisu HFCSi vaatlusaasta lõpus.

RA0500

Elukohariigis viibimise kestus

Leibkonna liikmete puhul, kes on sündinud teises riigis, märgitakse aastate arv, mil leibkonna liige on elanud riigis.

Kui leibkonna liige on elanud riigis vähem kui pool aastat, märgitakse viibimise kestus nulliks.

Korduva viibimise korral riigis, kus küsitlus toimub, kajastab viibimise kestus leibkonna liikme riigis elamise kogupikkust, st kõik kuut kuud ületavad viibimised kokku. Kui ükski viibimine ei ole kestnud üle kuue kuu, märgitakse viibimise kestus nulliks.

PA0100

Perekonnaseis

Perekonnaseis määratletakse isiku (seadusliku) perekonnaseisuna riigi perekonnaseaduste (või -tavade) kohaselt (s.o de jure perekonnaseis).

See ei pruugi vastata leibkonna tegelikule olukorrale, nt elukorralduse osas. Näiteks abielus olev isik, kes ei ela koos abikaasaga, liigitatakse de jure staatuse alusel abielus olevaks.

Eristatakse nelja peamist perekonnaseisu: vallaline/ei ole abiellunud, abielus, lesk ja lahutatud. Võimalikud on ka muud õiguslikud perekonnaseisud, näiteks registreeritud kooselus või õiguslikult lahus.

Vallaline/ei ole abiellunud – hõlmab ka isikud, kes ei ole kunagi olnud õiguslikul alusel põhinevas konsensuslikus liidus,

Õiguslikul alusel põhinev konsensuslik liit – hõlmab registreeritud kooselu või muud sarnast siseriiklikku õiguslikku korraldust, kui need on riigis kehtestatud,

Lesk – ei ole uuesti abiellunud ega õiguslikul alusel põhinevas konsensuslikus liidus (sealhulgas registreeritud kooselu jooksul lesestunud, kui see on asjakohane),

Lahutatud – ei ole uuesti abiellunud ega õiguslikul alusel põhinevas konsensuslikus liidus (sealhulgas õiguslikult lahus või lõpetatud kooselus, kui see on asjakohane)

PA0200

Kõrgeim omandatud haridustase

Kõrgeima taseme haridusprogramm, mille leibkonna liige on edukalt lõpetanud. Haridusprogramm on edukalt lõpetatud, kui leibkonna liige on saanud tunnistuse või diplomi (kui programm hõlmab tunnistuse väljastamist). Kui programm ei hõlma tunnistuse väljastamist, loetakse edukaks lõpetamiseks täies ulatuses osalemine.

Kõrgeima taseme kindlaksmääramisel võetakse arvesse nii üldharidust kui ka kutseharidust/-koolitust.

Haridusprogrammide kategooriad põhinevad rahvusvahelisel ühtsel hariduse liigitusel (ISCED-2011).

Riigi tasandil on olemas ametlik kaardistus riikliku haridussüsteemi kaardistamiseks rahvusvahelises ISCED süsteemis (mida kasutatakse ELi haridusstatistika koostamiseks ja Eurostati koordineeritavateks uuringuteks). Seda kaardistust kasutatakse alusena leibkonna liikmete haridustaseme määramisel ISCEDi kategooriatesse HFCSi jaoks.

HFCSis on ISCED-2011 kategooriad jagatud neljaks.

HA0100

Finantsasjadega kõige paremini kursis olev isik

Finantsasjadega kõige paremini kursis olev on finantsteadlik isik (financially knowledgeable person ehk FKP), kellel on kõige rohkem teadmisi nii leibkonna kui ka selle üksikliikmete finantsküsimustes ning kes on seega kõige sobivam andma teavet leibkonna rahaliste vahendite kohta. Finantsasjadega kõige paremini kursis olev isik võib olla, kuid ei pruugi olla, leibkonna liige.

TEEMA: REAALVARAD JA NENDE RAHASTAMINE

HB0100_B

Põhieluruumi suurus sulgudes

Põhieluruumi suurus ruutmeetrites, järjestatud 10 sulus.

Põhieluruum on eluruum, kus leibkonna liikmed alaliselt elavad, tavaliselt maja või korter. Leibkonnal võib igal ajahetkel olla ainult üks põhieluruum, kuid ta võib jagada põhieluruumi isikutega, kes ei kuulu leibkonda.

Mõnel juhul võib põhieluruumi määratlemine olla keeruline, nt sagedaste reisijate puhul, kes elavad mitmes kohas. Sellistel juhtudel saab põhieluruumi kindlaksmääramisel kasutada teatud suuniseid, mitte rangeid eeskirju, ning põhieluruum määratakse kindlaks iga juhtumi puhul eraldi. Võimalikud tegurid, mida arvesse võtta: aasta jooksul elukohas veedetud aeg, postiaadress, maksustaatus, registreeritud hääletamisaadress, isiklike asjade asukoht ning kindlustuspoliisis märgitud elukohas viibimise eesmärk.

Elukoha suuruseks on „kasulik põrandapind“, mis määratletakse samamoodi nagu rahva- ja eluruumide loenduse puhul.

Kasulik põrandapind on põrandapind, mida mõõdetakse välisseinte sees, välja arvatud mitteeluruumidena kasutatavad keldri- ja pööningupinnad, ning korterelamutes üldkasutatavad pinnad. Suurus hõlmab ala, mida võib kasutada üksnes leibkond.

HB0200

Põhieluruumis viibimise kestus

Põhieluruumis viibimise kestus aastates.

HB0300

Põhieluruum – omandisuhe

Põhieluruumi omandisuhe. Kui leibkond omab osa põhieluruumist ja põhieluruumi üüritakse, loetakse omandisuhteks „endale kuuluv osa“.

Omandisuhe „vaba kasutus“ hõlmab kasutusvaldust.

HB0400

Kas osalises omandis oleva põhieluruumi eest makstakse üüri

Näitab (jah/ei), kas leibkond maksab leibkonna osalises omandis oleva põhieluruumi eest üüri.

HB0410

Osalises omandis oleva põhieluruumi eest makstava üüri summa

Igakuine üürisumma eurodes, v.a kommunaalteenused, küte jne.

HB0500

Põhieluruumi omandiõiguse %

Protsent põhieluruumi väärtusest, mis kuulub leibkonnale.

HB0600

Kinnisvara omandamise viis

Kuidas leibkond põhieluruumi (või selle osa) omandas.

Ise ehitatud – leibkond ostis maa ja ehitas põhieluruumi ise, sõprade ja perekonna abiga või palkas ehitajad. See hõlmab ka olemasolevaid ehitisi, mis lammutati või märkimisväärses osas ümber ehitati.

Enne ehitamist ostetud ja lõplikus seisukorras leibkonnale tarnitavad eluasemed (nt „paberil“ ostetud korterid) tuleks lisada kategooria ostetud alla.

HB0700

Kinnisvara omandamise aasta

Aasta, mil leibkond omandas põhieluruumi või maatüki, millele see on ehitatud.

Kui põhieluruum omandati või ehitati mitmes etapis, tuleb aastaks märkida esimene aasta, mil põhieluruumi osa omandati või ehitati. Kui põhieluruumi ehitamiseks mõeldud maatükk omandati enne eluruumi ehitamist, tuleb maa omandamise aastaks märkida esimene aasta, mil põhieluruumi osa omandati.

HB0800

Kinnisvara väärtus selle omandamise hetkel

Kinnisvara (ja/või selle aluse maa) väärtus omandamise hetkel.

Kui kinnisvara omandati tasuta (kingitus, pärand) või osalise tasu eest, mis jääb alla turuväärtuse, tuleb märkida hinnanguline turuväärtus omandamise hetkel.

Kui kinnisvara omatakse ainult osaliselt, tuleb märkida kogu eluaseme hinnanguline turuväärtus omandamise hetkel.

Kui kinnisvara omandati mitmes etapis, tuleb märkida hinnanguline koguväärtus kinnisvara osa algse omandamise hetkel.

HB0900

Põhieluruumi turuväärtus

Kinnisvara turuväärtus, st kinnisvara hinnanguline müügihind.

Kui kinnisvara omatakse ainult osaliselt, tuleb märkida kogu kinnisvara hinnanguline väärtus.

Kui põhieluruum on talu, tuleb märkida põllumaa ja hoonete väärtus (v.a põllumajandusettevõtte seadmete, põllukultuuride või kariloomade väärtus).

HBZ020

Eluruumi hinnanguline väärtus tulevikus – kvalitatiivne

Leibkonna eluruumi hinnanguline väärtuse muutus järgmise 12 kuu jooksul, kvalitatiivne (st väheneb, ei muutu, suureneb).

HBZ030

Eluruumi hinnanguline väärtus tulevikus – avatud kvantitatiivne

Kui leibkonna hinnangul eluruumi väärtus suureneb või väheneb (järgmise 12 kuu jooksul), nagu näitab väljundmuutuja HBZ020, tuleb selle muutuja puhul märkida, kui suur on leibkonna hinnangul see hinnatõus või -langus (protsentides).

HB1000

Hüpoteegid või laenud, mille tagatiseks on põhieluruum

Näitab (jah/ei), kas on võetud tasumata hüpoteeke või laene, mille tagatiseks on põhieluruum.

Hüpoteeklaen on võlainstrument, mida isik saab kasutada kinnisvara ostmiseks mõeldud raha laenamiseks. Finantsasutusele antakse eluruum tagatiseks, kuni hüpoteek on täielikult tasutud. Hüpoteeklaenu puhul on laenuandjal võimalus kinnisvara teatavatel tingimustel müüa (sundtäitmine, tagasi ostmine või arestimine) (peamiselt hüpoteeklaenu maksmata jätmise korral) ja kasutada saadud summat algse võla tagasimaksmiseks.

Hüpoteeklaen on peamine mehhanism, mida paljudes riikides kasutatakse elamukinnisvara omandamise rahastamiseks. Kuigi terminoloogia ja täpsed vormid on riigiti erinevad, kipuvad põhikomponendid olema sarnased.

Tagatis tähendab vara või varade kogumit, mis on panditud tagatisena laenu tagasimaksmisele. Maja, auto, kinnisvara või seadmed on kõik näited materiaalsest varast, mida saab tagatiseks seada. Kui laenuvõtja ei suuda laenu ettenähtud korras tagasi maksta, arestitakse ja müüakse tagatiseks seatud varad ning varade müügist saadud raha kasutatakse laenu tagasimaksmiseks.

Arvesse võetakse ainult leibkonna liikmete võetud hüpoteeklaene. Kui põhieluruum seatakse tagatiseks selliste isikute hüpoteekidele, kes ei ole leibkonna liikmed (nt põhieluruum seatakse tagatiseks poja, tütre või muu sugulase laenule, kes ei ole leibkonna liige), ei tohiks seda arvestada leibkonna hüpoteegivõla hulka. Hüpoteek tuleb kajastada osana leibkonna võlast vaid juhul, kui selline tingimuslik võlg realiseerub ja leibkonna liikmed peavad võla eest vastutuse võtma.

Kui põhieluruumi kasutatakse tagatisena koos mõne muu kinnisvaraga, tuleks laen märkida laenude hulka, mille tagatiseks on põhieluruum.

HB1010

Hüpoteekide või laenude arv, mille tagatiseks on põhieluruum

Leibkonna hüpoteekide või laenude arv, mille tagatiseks on põhieluruum

HB120$xv

Kus v = a,b

Põhieluruumi hüpoteeklaen $x: laenu eesmärk

a: esimene eesmärk

b: teine eesmärk

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 laenu, mille tagatiseks on põhieluruum.

Raha kasutamise eesmärk hüpoteegi esmakordsel seadmisel, alustades peamisest eesmärgist a, millele järgneb teisene eesmärk b, st kokku kaks väljundmuutujat (v = a ja b) iga põhieluruumi hüpoteegi kohta.

Võla konsolideerimine (kirje 6): ühe laenu võtmine mitme teise laenu tagasimaksmiseks. Seda tehakse sageli selleks, et tagada madalam intressimäär, fikseeritud intressimäär või võimalus teenindada ühes leibkonnas ainult ühte laenu. Võla konsolideerimine võib toimuda mitmest tagamata laenust üheks tagamata laenuks, kuid enamasti hõlmab see tagatud laenu võtmist tagatiseks oleva vara – enamasti maja – vastu, et saada laenuandjatelt madalam intressimäär.

HB130$x

Põhieluruumi hüpoteeklaen $x: laenu võtmise aasta

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 laenu, mille tagatiseks on põhieluruum.

Kehtiva hüpoteegi seadmise kuupäev (aasta).

Pöördhüpoteegi puhul aasta, mil alustati maksete tegemist leibkonnale.

HB140$x

Põhieluruumi hüpoteeklaen $x: algne laenusumma

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 laenu, mille tagatiseks on põhieluruum.

Hüpoteegi seadmise abil laenatud summa kokku.

Pöördhüpoteegi puhul esimese makse summa, kui see tehti. Esimene makse võib olla null või eelmise laenu refinantseeritud summa.

HB160$x

Põhieluruumi hüpoteeklaen $x: laenuperiood laenu võtmise hetkel

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 laenu, mille tagatiseks on põhieluruum.

Laenu võtmise hetkel kokkulepitud laenuperiood aastates.

Pöördhüpoteegi puhul aastate arv, mille jooksul annuiteeti saadakse. Kui annuiteet on ette nähtud kogu eluks, siis tähtaega ei märgita.

HB110$x

Põhieluruumi hüpoteeklaen $x: hüpoteeklaenu refinantseerimine/kokkuleppeline muutmine

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 laenu, mille tagatiseks on põhieluruum.

Näitab (jah/ei), kas laen refinantseerib või asendab varasemat laenu, mille tagatiseks oli konkreetne vara.

Võla (laenu) refinantseerimine – olemasoleva võlainstrumendi (laenu) asendamine uue võlainstrumendiga (laenuga). Tähtajaks tasumata maksed või tulevased võla teenindamise kohustused on uue võlakohustuse abil „tagasi makstud“. Laenu refinantseerimine hõlmab olemasoleva laenu tagasi maksmist uuest laenust saadava tuluga, mis on tavaliselt sama suur (kuid võib olla ka suurem, kui laenuvõtja vajab rohkem raha, või väiksem, kui eelmise laenu tagasimaksmiseks kasutatakse lisavahendeid). Laenu asendamine võib anda laenuvõtjale võimaluse saada paremad tingimused, näiteks madalam intressimäär ja/või pikem laenuperiood.

Kokkuleppeline muutmine – leibkonna aktiivne osalemine olemasoleva laenulepingu tingimuste kohandamises. See hõlmab tähtaja või intressimäära muutmist, sealhulgas üleminekut fikseeritud intressimääralt muutuvale intressimääradele ja vastupidi. Samuti hõlmab see täiendava raha laenamist.

Pikendamised ja automaatselt tehtavad muud tingimuste muutmised ilma leibkonna aktiivse osalemiseta ei ole kokkuleppeline muutmine.

Kui laen on pöördhüpoteek, tuleks varasema laenu mis tahes ümberkujundamist käsitada refinantseerimisena.

HB170$x

Põhieluruumi hüpoteeklaen $x: laenujääk

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 laenu, mille tagatiseks on põhieluruum.

Tasumata laenu põhisumma, v.a intressid, tasud jne, st mitte tulevaste laenumaksete summa.

Pöördhüpoteegi puhul summa, mis on vajalik laenu koheseks tagasimaksmiseks (st mitte tulevaste laenumaksete summa).

HB171$x

Põhieluruumi hüpoteeklaen $x: järelejäänud tähtaeg

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 laenu, mille tagatiseks on põhieluruum.

Laenu järelejäänud tähtaeg täisaastates.

Pöördhüpoteegi puhul järelejäänud aastate arv, mille jooksul saadakse annuiteeti. Kui annuiteet on ette nähtud kogu eluks, siis tähtaega ei märgita.

HB180$x

Põhieluruumi hüpoteeklaen $x: muutuv intressimäär

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 laenu, mille tagatiseks on põhieluruum.

Näitab (jah/ei), kas laenul on intressimäär, mis võib lepingu kehtivusaja jooksul muutuda.

HB190$x

Põhieluruumi hüpoteeklaen $x: põhieluruumi hüpoteeklaenu kehtiv intressimäär

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 laenu, mille tagatiseks on põhieluruum.

Laenult makstav (aasta) intressimäär. Muutuvate intressimäärade puhul märgitakse siin intressimäär pärast viimast muutust.

Kui riikidel on raskusi usaldusväärse teabe kogumisega intressimäärade kohta, võib seda väljundmuutujat käsitlev teave viidata ainult muutuva intressimääraga laenudele (HB180$x = 1) ja fikseeritud intressimääraga laenudele, mis on võetud või refinantseeritud vähem kui kolm aastat tagasi (HB180$x = 2 ja HB130$x = jooksev aasta – 3).

HB200$x

Põhieluruumi hüpoteeklaen $x: igakuine laenumakse summa

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 laenu, mille tagatiseks on põhieluruum.

Igakuine laenumakse summa, mis sisaldab intresse ja põhiosa tagasimakset, kuid ei sisalda makse, kindlustust või muide tasusid. See ei pruugi olla lepingus kokku lepitud summa.

Kui pöördhüpoteek annab tulu, on summad negatiivsed.

HB2100

Täiendavate põhieluruumi laenude laenujääk

Eluasemelaenu(de) laenujääk kokku, mis ei ole kaetud põhieluruumi hüpoteeklaenudega HB170$x (2–3 hüpoteeki).

Laenujääk on tasumata laenu põhisumma, v.a intressid, tasud jne, st mitte tulevaste laenumaksete summa.

HB2200

Täiendavate põhieluruumi laenude igakuine laenumakse summa

Igakuine laenumakse summa, mis sisaldab intresse ja põhiosa tagasimakset, kuid ei sisalda makse, kindlustust või muide tasusid. See ei pruugi olla lepingus kokku lepitud summa.

Kui pöördhüpoteek annab tulu, on summad negatiivsed.

HB2300

Igakuine üürisumma

Igakuine üürisumma (kommunaalteenused, küte jne jäetakse võimaluse korral välja)

HB2400

Leibkond omab lisaks põhieluruumile veel kinnisvara

Näitab (jah/ei), kas leibkonnal on muid kinnisvarasid (v.a põhieluruum), nagu majad, korterid, garaažid, kontorid, hotellid, muud ärihooned, talud, maa jne.

Ärikinnisvara võib hõlmata juhul, kui see kuulub otseselt leibkonnale, kas täielikult või osaliselt. Siia ei kuulu otseselt ettevõttele kuuluvad kinnisvarad.

HB2410

Lisaks põhieluruumile omatavate kinnisvaraobjektide arv

Lisaks põhieluruumile omatavate kinnisvaraobjektide arv

Omavahel sarnased ja rühmana hallatavad kinnisvaraobjektid (nt mitme korteriga hoone) võib lugeda üheks kinnisvaraks.

HB250$x

Muu kinnisvara $x: kinnisvara liik

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 kinnisvara, mis ei ole põhieluruum.

Muu kinnisvara x liik

„Maja või korter“ – siia kuuluvad ka ridaelamud ja -korterid, villad, suve- ja talvekodud

„Korterelamu“ – korteritega elamu, st kogu hoone.

HB260$xv

Kus v = a,b,c

Muu kinnisvara $x: kasutuseesmärk

a: esimene kasutuseesmärk

b: teine kasutuseesmärk

c: teine kasutuseesmärk

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 kinnisvara, mis ei ole põhieluruum.

Kirjeldab, milleks leibkond kinnisvara kasutab. Iga „muu kinnisvara“ puhul kuni kolm kasutusala, st kokku kolm väljundmuutujat (v = a kuni c) iga muu kinnisvaraobjekti kohta.

Ettevõtlus tähendab isiklikku osalemist ettevõttes.

Kui kinnisvara renditakse ettevõttele, mida ei juhi leibkonna liikmed või milles enamusosalus ei kuulu leibkonna liikmetele, siis märgitakse „renditud või liisitud ettevõttele või isikutele väljaspool leibkonda“.

HB270$x

Muu kinnisvara $x: leibkonnale kuuluv % kinnisvarast

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 kinnisvara, mis ei ole põhieluruum.

Protsent kinnisvara x väärtusest, mis kuulub leibkonnale.

HB280$x

Muu kinnisvara $x: turuväärtus

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 kinnisvara, mis ei ole põhieluruum.

Kinnisvara x eeldatav turuväärtus Siin märgitakse kogu kinnisvara hind, mitte leibkonnale kuuluva osa hind (kui leibkonnale kuulub osa kinnisvarast)

Kui kinnisvara on talu, tuleb siin märkida põllumajandusmaa ja hoonete väärtus. Arvesse ei tuleks võtta põllumajandusettevõtete seadmeid, põllukultuure või kariloomi.

HB300$x

Hüpoteegid või laenud, mille tagatiseks on kinnisvara $x

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 kinnisvara, mis ei ole põhieluruum.

Näitab (jah/ei), kas on võetud tasumata hüpoteeke või laene, mille tagatiseks on kinnisvara x.

Kui põhieluruumi ja leibkonnale kuuluvat muud kinnisvara kasutatakse sama laenu tagatisena, kajastatakse laen põhieluruumiga tagatud laenuna (HB1000) ja selle väljundmuutuja all uuesti ei esitata.

HB301$x

Hüpoteekide või laenude arv, mille tagatiseks on kinnisvara $x

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 kinnisvara, mis ei ole põhieluruum.

Muule kinnisvarale x seatud hüpoteekide või laenude arv.

HB330$x$y

Muu kinnisvara $x hüpoteeklaen $y: laenu võtmise aasta

Lõim $y laenude puhul, mille tagatiseks on kinnisvara $x.

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 kinnisvara, mis ei ole põhieluruum $y: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 hüpoteeki.

Kehtiva hüpoteegi seadmise aasta.

Pöördhüpoteegi puhul aasta, mil alustati maksete tegemist leibkonnale.

HB340$x$y

Muu kinnisvara $x hüpoteeklaen $y: algne laenusumma

Lõim $y laenude puhul, mille tagatiseks on kinnisvara $x.

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 kinnisvara, mis ei ole põhieluruum $y: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 hüpoteeki.

Hüpoteegi seadmisega võetud laenu kogusumma.

Pöördhüpoteegi puhul esimese makse summa, kui see tehti. Esimene makse võib olla null või eelmise laenu refinantseeritud summa.

HB360$x$y

Muu kinnisvara $x hüpoteeklaen $y: laenuperiood laenu võtmise hetkel

Lõim $y laenude puhul, mille tagatiseks on kinnisvara $x.

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 kinnisvara, mis ei ole põhieluruum $y: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 hüpoteeki.

Laenu võtmise hetkel kokkulepitud laenuperiood aastates.

Pöördhüpoteegi puhul aastate arv, mille jooksul leibkonnale makseid tehakse.

HB370$x$y

Muu kinnisvara $x hüpoteeklaen $y: laenujääk

Lõim $y laenude puhul, mille tagatiseks on kinnisvara $x.

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 kinnisvara, mis ei ole põhieluruum $y: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 hüpoteeki.

Tasumata laenu põhisumma, v.a intressid, tasud jne, st mitte tulevaste laenumaksete summa.

Pöördhüpoteegi puhul summa, mis on vajalik laenu koheseks tagasimaksmiseks (st mitte tulevaste laenumaksete summa).

HB371$x$y

Muu kinnisvara $x hüpoteeklaen $y: järelejäänud tähtaeg

Lõim $y laenude puhul, mille tagatiseks on kinnisvara $x.

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 kinnisvara, mis ei ole põhieluruum $y: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 hüpoteeki.

Aastate arv, mille jooksul laen täielikult tagasi makstakse, vastavalt kokkulepitud laenutingimustele. Märgitakse 0, kui järelejäänud tähtaeg on alla ühe aasta.

Pöördhüpoteegi puhul aastate arv, mille jooksul leibkond saab annuiteeti, või „tähtajatu“, kui annuiteet on ette nähtud kogu eluks.

HB380$x$y

Muu kinnisvara $x hüpoteeklaen $y: muutuv intressimäär

Lõim $y laenude puhul, mille tagatiseks on kinnisvara $x.

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 kinnisvara, mis ei ole põhieluruum $y: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 hüpoteeki.

Näitab (jah/ei), kas laenul on muutuv intressimäär, st laenuleping võimaldab lepingu kehtivusaja jooksul intressimäära aeg-ajalt muuta.

HB390$x$y

Muu kinnisvara $x hüpoteeklaen $y: hüpoteeklaenu kehtiv intressimäär

Lõim $y laenude puhul, mille tagatiseks on kinnisvara $x.

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 kinnisvara, mis ei ole põhieluruum $y: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 hüpoteeki.

Laenult makstav (aasta) intressimäär. Laenu puhul, millel on muutuv intressimäär, märgitakse intressimäära viimane fikseerimine.

HB400$x$y

Muu kinnisvara $x hüpoteeklaen $y: igakuine laenumakse

Lõim $y laenude puhul, mille tagatiseks on kinnisvara $x.

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 kinnisvara, mis ei ole põhieluruum $y: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 hüpoteeki.

Igakuine laenumakse summa, mis sisaldab intresse ja põhiosa tagasimakset, kuid ei sisalda makse, kindlustust või muide tasusid. See ei pruugi olla lepingus kokku lepitud summa.

Kui pöördhüpoteek annab tulu, on summad negatiivsed.

HB2900

Täiendavate kinnisvaraobjektide turuväärtus

Kinnisvara turuväärtus, st kinnisvara eeldatav müügihind.

Kui kinnisvara omatakse ainult osaliselt, tuleb märkida omatava kinnisvara osa hinnanguline väärtus.

HB4099

Muud kinnisvaralaenud

Näitab (jah/ei), kas on võetud muid tasumata hüpoteeke või laene, mille puhul kasutatakse tagatisena kinnisvara, mida mujal ei kajastata.

HB4105

Muude kinnisvaralaenude laenujääk

Kõikidelt muudelt laenudelt võlgnetav summa (kokku), kui on märgitud „muud laenud muudelt kinnisvaraobjektidelt“ (HB4099).

Laenujääk on tasumata laenu põhisumma, v.a intressid, tasud jne, st mitte tulevaste laenumaksete summa.

HB4205

Muude kinnisvaralaenude igakuine laenumakse

Kõikide muude laenude igakuine laenumakse (kokku), kui on märgitud „muud laenud muudelt kinnisvaraobjektidelt“ (HB4099).

Igakuine makse sisaldab intressi ja põhiosa tagasimakset, kuid ei sisalda makse, kindlustust või muide tasusid.

Kui laenu igakuine makse on laenuperioodi jooksul muutunud, tuleb selle väljundmuutuja all esitada jooksvalt makstud summa.

HB4300

Sõiduautode omamine

Leibkonnale kuuluvad sõiduautod.

Hõlmab äritegevuseks kasutatavaid sõidukeid, kui need on täielikult või osaliselt leibkonna omandis. Siia ei kuulu otse ettevõttele kuuluvad sõidukid.

Samuti ei kuulu siia liisitud sõiduautod.

HB4310

Sõiduautode arv

Leibkonnale kuuluvate sõiduautode arv.

HB4400

Sõiduautode koguväärtus

Sõiduautode turuväärtus, st hinnanguline müügihind.

HB4500

Muude sõidukite omamine

Näitab (jah/ei), kas leibkonnal on lisaks autodele ka muid sõidukeid. Siia kuuluvad jalgrattad, tõukerattad, mootorrattad, veoautod, kaubikud, lennukid, paadid või jahid, haagised, haagiselamud ja -suvilad jne.

Hõlmab äritegevuseks kasutatavaid sõidukeid, kui need on täielikult või osaliselt leibkonna omandis. Siia ei kuulu otse ettevõttele kuuluvad sõidukid.

Siia ei kuulu liisitud sõidukid.

HB4600

Muude sõidukite koguväärtus

Muude sõidukite turuväärtus, st hinnanguline müügihind.

HB4700

Muude väärisesemete omamine

Leibkonnale kuuluvad muud väärisesemed (nt ehted, kunstiteosed, antiikesemed jne).

HB4710

Muude väärisesemete väärtus

Muude väärisesemete turuväärtus, st hinnanguline müügihind.

HB4800

Sõidukite ost

Näitab (jah/ei), kas leibkond ostis viimase 12 kuu jooksul sõidukeid (nt sõiduautod, veoautod, mootorrattad).

HB4810

Ostetud sõidukite hind

Leibkonna poolt viimase 12 kuu jooksul ostetud sõidukite eest makstud kogusumma eurodes, millest on maha arvatud mis tahes sõidukite müügist või nendega kauplemisest saadud summad.

TEEMA: MUUD KOHUSTUSED / KREDIIDIPIIRANGUD

HC0100

Leibkonnal on liisinguleping

Näitab (jah/ei), kas leibkonnal on liisinguleping (nt auto jne).

Kapitalirent on statistika mõistes leping, millega püsikauba õiguspärane omanik (edaspidi „rendileandja“) laenab selle vara kolmandale osapoolele (edaspidi „rentnik“) varade majandusliku eluea enamikuks või kogu elueaks osamaksete eest, mis katavad kauba hinna pluss arvestusliku intressitasu. Eeldatakse, et rentnik saab kõik kauba kasutamisest tuleneva kasu ning kannab omandiga seotud kulud ja riskid.

HC0110

Igakuised liisingumaksed

Igakuiste liisingumaksete kogusumma. See ei hõlma leibkonna eluruumi eest makstavat üüri.

HC0200

Leibkonnal on krediidiliin või arvelduskrediit

Näitab (jah/ei), kas leibkonnal on finantseerimisasutuses krediidiliin või arvelduskrediidiga konto.

Krediidiliin on leping laenuandja (pank) ja laenuvõtja (leibkond) vahel, mis võimaldab laenuvõtjal võtta kindlaksmääratud perioodi jooksul ja teatavates piirides ettemakseid ning maksta neid tagasi omal äranägemisel enne määratud kuupäeva.

Pangakonto arvelduskrediit on pangakontode deebetjääk, mis võimaldab laenuvõtjal (leibkond) välja võtta vahendeid, mis ületavad olemasolevat saldot.

Leibkonnal on arvelduskrediit, kui vähemalt ühel pangakontol on negatiivne saldo. Intressi makstakse võlgnetavalt summalt. Pangakontod ei pea ilmtingimata olema arvelduskontod. Negatiivsed saldod tuleks kajastada võlana väljundmuutujate HC0200 ja HC0210 all (nii pangaga kokkulepitud standardse arvelduskrediidi kui ka loata kasutatud arvelduskrediidi puhul).

Siia ei kuulu krediitkaardid.

HC0210

Leibkonnal on krediidiliini/arvelduskrediidi tasumata saldo

Näitab (jah/ei), kas leibkonnal on krediidiliin ja/või pangakonto arvelduskrediidi tasumata saldo.

HC0220

Krediidiliini/arvelduskrediidi tasumata saldo

Krediidiliini/arvelduskrediidi tasumata saldo kokku

HC0300

Leibkonnal on krediitkaart

Näitab (jah/ei), kas leibkonnal on krediitkaart.

Krediitkaardid viitavad krediitfunktsiooniga kaartidele.

Krediitkaardiga antud krediit hõlmab tavalist krediiti ja pikendatud krediiti, mis on kirjendatud eriotstarbelistel kaardikontodel, mitte arvelduskontodel või arvelduskrediidi kontodel. Tavaline krediit on 0 % intressiga krediit kaardi kasutamise ja asjaomase arve esitamise kuupäeva vahelisel ajal. Pikendatud krediit on tavalise krediidi tasumata saldo kontol pärast asjaomast arvelduspäeva, mil intressi tavaliselt makstakse. Pikendatud krediit vajab tavaliselt minimaalseid igakuiseid osamakseid, et teha täielikke või osalisi tagasimakseid.

Kaupluste kliendikaardid on krediitkaardid, mille on välja andnud üksainus ettevõte/kaupleja ja mida saab kasutada ainult sellele ettevõttele/kauplusele tehtavateks makseteks.

Siia ei kuulu tööandjate makstavad krediitkaardid.

Siia ei kuulu deebetkaardid, mille puhul kulutatud raha pangakontolt kohe maha arvatakse.

HC0310

Leibkonnal on krediitkaartide tasumata saldo

Näitab (jah/ei), kas leibkonnal on krediitkaartide saldo, millelt tasutakse intressi (st pikendatud krediit).

HC0320

Krediitkaartide tasumata saldo

Krediitkaartide tasumata saldo (st pikendatud krediit) kokku

HC0330

On võetud eralaene

Näitab (jah/ei), kas leibkonnal on eralaene, nt sugulastelt või sõpradelt, mis tuleb tagasi maksta.

HC0340

Eralaenude arv

Leibkonna eralaenude (mis tuleb tagasi maksta) arv.

HC036$x

Eralaen $x: laenujääk

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 eralaenu.

Eralaenu x tasumata saldo kokku, st summa, mis leibkond peab eralaenu x eest tagasi maksma.

HC0370

Täiendavad eralaenud – laenujääk

Ülejäänud eralaenude, mis ei ole hõlmatud eralaenudega lõimes Hc036$x, tasumata saldo kokku.

HC0400

On võetud tagatiseta laene

Näitab (jah/ei), kas leibkonnal on muid tagatiseta laene (mis ei ole hõlmatud eelmistes väljundmuutujates).

Siia kuuluvad:

—

tarbijalaenud/isiklikud laenud/osamaksetega laenud: laenud, mis on võetud kindlas summas ning mis tuleb tavaliselt tagasi maksta kindlate osamaksetena kindla perioodi (tähtaeg) jooksul. Intressimäär võib olla fikseeritud või muutuv;

—

muud laenud pangast või krediidiasutusest (nt ettevõtte rahastamiseks);

—

laenud krediidiühistutelt;

—

laenud muudelt laenuandjatelt: tavaliselt lühiajalised laenud, mis on võetud väikeses summas ning tuleb tagasi maksta 6 kuu kuni aasta jooksul. Tagasimakse tuleb tavaliselt teha kord nädalas, kõrgema intressimääraga (võrreldes pangalaenuga);

—

õppelaenud pangast või valitsuselt.

Siia ei kuulu:

—

arved, mille maksetähtaeg on lühem kui 30 päeva.

HC0410

Tagatiseta laenude arv

Leibkonna tagatiseta laenude arv.

HC060$x

Tagatiseta laen $x: algne laenusumma

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 tagatiseta laenu.

Laenu algne summa laenu võtmise hetkel.

HC070$x

Tagatiseta laen $x: algne laenuperiood

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 tagatiseta laenu.

Laenu võtmise hetkel tagasimaksmiseks kokku lepitud aastate arv.

HC080$x

Tagatiseta laen $x: laenujääk

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 tagatiseta laenu.

Tagatiseta laenu x laenujääk kokku.

HC090$x

Tagatiseta laen $x: laenu kehtiv intressimäär

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 tagatiseta laenu.

Laenult makstav (aasta) intressimäär.

HC100$x

Tagatiseta laen $x: igakuine laenumakse

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 tagatiseta laenu.

Igakuine laenumakse summa, mis sisaldab intresse ja põhiosa tagasimakset, kuid ei sisalda makse, kindlustust või muide tasusid.

HC1100

Täiendavate tagatiseta laenude eest võlgnetav summa kokku

Täiendavate tagatiseta laenude, mis ei ole hõlmatud tagatiseta laenudega lõimes HC080$x, tasumata saldo kokku.

HC1200

Täiendavate tagatiseta laenude igakuine laenumakse

Igakuine täiendavate tagatiseta laenude laenumakse summa, mis sisaldab intresse ja põhiosa tagasimakset, kuid ei sisalda makse, kindlustust või muide tasusid.

HC1250

Hilinenud või tasumata laenumaksed

Näitab, kas kõik viimase 12 kuu jooksul tasumisele kuulunud laenu- või hüpoteeklaenumaksed tehti graafikukohaselt või hiljem või jäid tegemata.

Hõlmab ainult finantsasutustele antud laene ja hüpoteeke.

HC1270

Maksetähtaja ületamine üle 90 päeva

Näitab (jah/ei), kas leibkond oli viimase 12 kuu jooksul laenude ja/või hüpoteekidega seotud mis tahes maksete tegemisel (rahaliste raskuste tõttu) ületanud maksetähtaega 90 päeva või rohkem.

HC1300

On taotlenud laenu/krediiti viimase kolme aasta jooksul

Näitab (jah/ei), kas leibkond on viimase kolme aasta jooksul taotlenud laenu või muud krediiti.

HC1310a

Laenu andmisest on keeldutud viimase kolme aasta jooksul

Näitab, kas leibkonnale on viimase kolme aasta jooksul keeldutud andmast krediiti, mida ta taotles, või sellises summas, nagu ta taotles.

HC1320

Teistkordne laenutaotluse esitamine

Näitab (jah/ei), kas leibkond suutis taotletud summa saada hiljem, esitades uue taotluse samale asutusele, või mujalt.

HC1400

Laenutaotluse esitamata jätmine tajutavate krediidipiirangute tõttu

Näitab (jah/ei), kas leibkond kaalus laenu/krediidi taotlemist viimase kolme aasta jooksul, kuid otsustas seda mitte teha, arvates, et taotlus lükatakse tagasi.

TEEMA: ERAETTEVÕTTED JA FINANTSVARAD

HD0200

Investeeringud mittekaubeldavatesse eraettevõtetesse (aktiivse osalemisega)

Näitab (jah/ei), kas leibkonnale kuulub tervikuna või osaliselt ettevõte, millega ei kaubelda avalikult, ja mille töös leibkonna liige aktiivselt osaleb.

See hõlmab tegutsemist eraettevõtluses füüsilisest isikust ettevõtja, vabakutselise või täis-/usaldusühinguna ning aktiivset osalemist piiratud vastutusega äriühingutes.

Börsil mittekaubeldavad ettevõtted on äriühingud, mille aktsiatega avalikult ei kaubelda, st mille aktsiad ei ole noteeritud börsil või muul järelturul, kus neid saab osta ja müüa.

HD0210

Eraettevõtete arv

Tervikuna või osaliselt leibkonnale kuuluvate ettevõtete arv.

Õiguslikult eraldiseisvaid ettevõtteid, mida juhitakse ühe ettevõttena, võib käsitleda ühe ettevõttena.

HD0301

Eraettevõtlus: NACE

Eraettevõtte põhitegevus, mis on kodeeritud vastavalt majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile NACE Rev. 2 (2008), esimene tasand.

HD040$x

Eraettevõte $x: ettevõtte õiguslik vorm

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 eraettevõtet.

Ettevõtte õiguslik vorm x.

Enamikus liikmesriikides on järgmised õiguslikud vormid:

—

füüsilisest isikust ettevõtja: ettevõte, mis kuulub ainult ühele füüsilisele isikule;

—

täisühing: isikute ühendus, kes tegelevad äritegevusega kollektiivse nime all. See võib olla usaldusühingu vormis;

—

piiratud vastutusega äriühingud: aktsiaseltsid, aktsiakapitaliga usaldusühingud, osaühingud. Seda liiki äriühingute raamatupidamisaruannete avaldamist reguleerivad ühtlustatud eeskirjad Euroopa tasandil on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/34/EL; (8)

—

ühistud: igas riigis seadusega ette nähtud üksused. Nad järgivad mitmeid üldpõhimõtteid, näiteks võib neil olla õigus osutada oma teenuseid ainult liikmetele; kasum jaotatakse sageli proportsionaalselt liikmete ühiskondlike suhetega jne.

—

mittetulundusühingud:

—

muud liiki õiguslikul alusel asutatud ettevõtted: siia kuuluvad riigistatud tööstused, riigiettevõtted ning riigi- või kohalike omavalitsuste monopolid.

Mõiste juriidiline isik tähendab õiguslikult asutatud ettevõtet või kvaasikorporatiivset ettevõtet.

Õiguslikult asutatud ettevõte on õiguslik üksus, mille eesmärk on turule kaupade tootmine või teenuste osutamine ja mis võib olla omanikule/omanikele kasumi või muu rahalise kasu allikas. Õiguslikult asutatud ettevõte kuulub selle osade/aktsiate omanikele. Õiguslikult asutatud ettevõte olemasolu, nimi ja aadress kantakse tavaliselt selleks otstarbeks peetavasse spetsiaalsesse registrisse.

Mõned juriidilise isiku õigusteta üksused toimivad kõikides (või peaaegu kõikides) aspektides, justkui oleksid nad juriidilised isikud (kvaasikorporatiivsed ettevõtted SNAs). Kvaasikorporatiivne ettevõte on juriidilise isiku õigusteta üksus, millel on piisavalt teavet täieliku raamatupidamisarvestuse koostamiseks ja mida käitatakse selliselt, nagu ta oleks eraldiseisev ettevõte, ja mille tegelik suhe omanikuga on juriidilise isiku suhe oma osade/aktsiate omanikega (SNA 2008).

HD050$x_B

Eraettevõte $x: töötajate arv sulgudes

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 eraettevõtet.

Ettevõttes töötavate isikute arv, sealhulgas leibkonna liikmed (kolmes sulus)

HD061$x

Eraettevõte $x: ettevõttes töötavate leibkonna liikmete arv

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 eraettevõtet.

Ettevõttes töötavate, leibkonda kuuluvate isikute arv (vähemalt üks).

HD070$x

Eraettevõte $x: leibkonna omandi %

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 eraettevõtet.

Leibkonnale kuuluv % ettevõttest.

HD080$x

Eraettevõte $x: ettevõtte väärtus

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 eraettevõtet.

Leibkonnale kuuluva ettevõtte osa netoväärtus, st hind, mille eest ettevõte on võimalik müüa, võttes arvesse kõiki ettevõtte varasid ning arvates maha kõik kohustused. Kui ettevõte on põllumajandusettevõte, tuleks arvesse võtta põllumajandusettevõtte seadmeid, põllukultuure või kariloomi.

See ei tohiks hõlmata muid ettevõtte tegevusega seotud varasid ja võlgu, mis on kirjendatud mujal.

Ettevõtte väärtus ei tohiks sisaldada kinnisvara, mis on esitatud väljundmuutujate all HB260$xv (Muu kinnisvara $x: kasutuseesmärk) ja HB280$x (Muu kinnisvara $x: turuväärtus).

HD0900

Täiendavate eraettevõtete väärtus

Leibkonnale kuuluvate, mujal kajastamata ettevõtete osa netoväärtuses, st hind, mille eest ettevõtted on võimalik müüa, võttes arvesse ettevõtete kõiki varasid ning arvates maha kõik kohustused. Kui ettevõte on talu, tuleks arvesse võtta põllumajandusettevõtte seadmeid, põllukultuure või kariloomi.

HD1000

Mittekaubeldavad osalused (passiivse osalusega)

Näitab (jah/ei), kas leibkonnale kuulub ettevõte, millega ei kaubelda avalikult ja milles ta osaleb üksnes investori või vaikiva partnerina.

Börsil mittekaubeldavad ettevõtted on äriühingud, mille aktsiatega avalikult ei kaubelda, st mille aktsiad ei ole noteeritud börsil või muul järelturul, kus neid saab osta ja müüa.

HD1010

Eraettevõtluseks mittekasutatavate, börsil noteerimata ettevõtete väärtus

Leibkonnale kuuluva osa väärtus eraettevõtluses, millega ei kaubelda avalikult ja milles ta osaleb üksnes investori või vaikiva partnerina.

HD1100

Leibkonnal on nõudehoiused

Näitab (jah/ei), kas leibkonnal on nõudehoiused.

Nõudehoiused on määruses (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) määratletud „arveldushoiused“ kirje „üleööhoiused“ all. Arveldushoiused on hoiused, mida saab nõudmisel vahetult üle kanda maksete tegemiseks muudele majandussubjektidele, kasutades tavalisi maksevahendeid (näiteks krediitkorraldus, otsedebiteerimine või ka krediit- või deebetkaart, e-raha tehing, tšekid vm), ilma olulise viivituse, piirangu või trahvita.

Nõudehoiused on mis tahes hoiused (tavaliselt pangas), mille suhtes kontoomanikul on lubatud teha igapäevaselt väljavõtmisi (nt pangakontolt või sularahaautomaatidest) ja ülekandeid kolmandatele isikutele või muudele isikutele või teistele kontodele.

HD1110

Nõudehoiuste väärtus

Leibkonna nõudehoiusel hoitavad summad eurodes kokku.

Vastab positiivsele kontosaldole.

Kui kontosaldo on negatiivne, kajastatakse null varade poolel muutuja HD1110 all.

Negatiivsed kontosaldod tuleks esitada arvelduskrediidina muutuja HC0210 all.

HD1200

Leibkonnal on säästukontod

Näitab (jah/ei), kas leibkonnal on säästukontod.

Säästukontod on säästuhoiused ja tähtajalised hoiused.

Säästuhoiused on määruses (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) määratletud „etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused“ ja „üleandmisõiguseta üleööhoiused“. Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused on üleandmisõiguseta hoiused, millel puudub kokkulepitud tähtaeg ja mida ei saa rahaks konverteerida ilma etteteatamiseta; enne tähtaja möödumist ei ole rahaks konverteerimine võimalik või on võimalik ainult trahviga. Üleandmisõiguseta üleööhoiused on üleööhoiused, mida ei saa nõudmisel otse üle kanda maksete tegemiseks.

Tähtajalised hoiused on määruses (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) määratletud „kokkulepitud tähtajaga hoiused“. Need on üleandmisõiguseta hoiused, mida ei saa enne kokkulepitud tähtaega rahaks konverteerida või mida saab enne kokkulepitud tähtaega rahaks konverteerida ainult juhul, kui omaniku suhtes rakendatakse teatavat trahvi.

HD1210

Säästukontode väärtus

Leibkonna säästuhoiusel hoitavad summad eurodes kokku.

Vastab positiivsele kontosaldole.

Kui kontosaldo on negatiivne, kajastatakse null varade poolel muutuja HD1210 all.

Negatiivsed kontosaldod tuleks esitada arvelduskrediidina muutuja HC0210 all.

HD1300

Leibkonnal on investeerimisfondide aktsiad/osakud

Näitab (jah/ei), kas leibkonnal on investeerimisfondide aktsiad/osakud.

Investeerimisfondide aktsiad/osakud on investeerimisfondide emiteeritud aktsiad/osakud.

Investeerimisfondid on määruses (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) täpsemalt määratletud rahaturufondid ja Euroopa Keskpanga määruses (EL) 2024/1988 (EKP/2024/17) (9) täpsemalt määratletud investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid.

Investeerimisfondid on kõik ühisinvesteerimisettevõtjaid, kes investeerivad finants- ja/või mittefinantsvaradesse, kui eesmärgiks on avalikkuselt kaasatud kapitali investeerimine.

Investeerimisfondid koondavad investoritelt raha ja investeerivad seda näiteks aktsiatesse, võlakirjadesse, lühiajalistesse rahaturuinstrumentidesse, kinnisvarasse, muudesse investeerimisfondidesse.

HD1310v

Kus v = a,b,c,d,e,f

Investeerimisfondide liigid

Fondi peamine investeerimisobjekt:

a:

aktsiad

b:

võlakirjad

c:

rahaturuinstrumendid

d:

kinnisvara

e:

riskifondid

f:

muud varad

Investeerimisfondide liigid, mille aktsiaid/osakuid leibkond omab.

Kui fond on riskifond, tuleks see kirjendada „e: riskifondid“, sõltumata fondi investeerimispoliitikast.

„Peamine“ viitab suurimale protsendile.

HD1320v

Kus v = a,b,c,d,e,f

Investeerimisfondide turuväärtus – portfell

Fondi peamine investeerimisobjekt:

a:

aktsiad

b:

võlakirjad

c:

rahaturuinstrumendid

d:

kinnisvara

e:

riskifondid

f:

muud varad

Leibkonna poolt igasse investeerimisfondi liiki tehtud investeeringu turuväärtus.

HD1330

Investeerimisfondide turuväärtus – kõik fondid kokku

Leibkonna investeerimisfondide aktsiate/osakute turuväärtus eurodes kokku.

HD1400

Leibkonnal on võlakirjad

Näitab (jah/ei), kas leibkonnal on võlakirjad.

Võlakirjad on määruses (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) määratletud „võlaväärtpaberid“. Võlaväärtpaberid on võlga tõendavad kaubeldavad finantsinstrumendid, mis on tavaliselt järelturul vabalt kaubeldavad või mida võib turul tasaarvestada ning mis ei anna omanikule emiteeriva asutuse suhtes mingeid omandiõigusi.

Siia kuuluvad investeeringud väärtpaberitesse, mille omanikul on tingimusteta õigus saada kindlasummalist või lepinguga ette nähtud tasu kupongimaksete ja/või nimetatud kindla summana teatava(te)l kuupäeva(de)l või alates emiteerimisel kindlaks määratud kuupäevast.

HD1420

Võlakirjade turuväärtus

Leibkonnale kuuluvate võlakirjade turuväärtus eurodes kokku.

HD1500

Leibkonnal on börsil kaubeldavad aktsiad

Näitab (jah/ei), kas leibkonnal on börsil kaubeldavad aktsiad.

Börsil kaubeldavad aktsiad on määruses (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) määratletud „noteeritud aktsiad“ kirje „omandiväärtpaberid“ all. Omandiväärtpaberid esindavad omandiõigust ettevõttes või kvaasikorporatiivses ettevõttes; tegemist on nõudega ettevõtte jääkväärtusele pärast seda, kui on täidetud kõikide võlausaldajate nõuded.

Noteeritud aktsiad on börsinimekirja kantud omandiväärtpaberid. Selline börs võib olla tunnustatud väärtpaberibörs või järelturg muus vormis. Noteeritud aktsiaid nimetatakse ka noteeritud hindadega aktsiateks. Börsil noteeritud aktsiate noteeritud hinna olemasolu tähendab, et jooksvad turuhinnad on tavaliselt kohe kättesaadavad.

HD1510

Börsil kaubeldavate aktsiate väärtus

Leibkonna börsil kaubeldavate aktsiate turuväärtus eurodes kokku.

HD1600

Leibkonnal on hallatavad kontod

Näitab (jah/ei), kas leibkonnal on hallatavad kontod.

Hallatavad kontod on leibkonnale kuuluvad kontod, mida haldab tasu eest professionaalne kontohaldur, st kontohaldur teeb investori nimel investeerimisotsuseid.

See ei hõlma pensioni- ega kindlustuslepinguid.

HD1610

Hallatavad kontod – varad, mida ei ole veel kajastatud

Näitab (jah/ei), kas leibkonna poolt muutuja HD1600 all esitatud hallatavad kontod hõlmavad varasid, mida ei ole eelmistes väljundmuutujates kajastatud.

HD1620

Hallatavate kontode täiendavate varade väärtus

Hallatavatel kontodel hoitavate täiendavate varade, mida ei ole kajastatud eelmistes väljundmuutujates, koguväärtus eurodes.

HD1700

Kas keegi on leibkonnale võlgu

Näitab (jah/ei), kas keegi võlgneb leibkonnale raha, mis tuleb tulevikus tagasi maksta. Siia võivad kuuluda laenud sõpradele või sugulastele, muud eralaenud, üürihoiused või muud mujal kajastamata laenud.

HD1710

Leibkonnale võlgnetav summa

Leibkonnale võlgnetav summa kokku (vt HD1700).

HD1900

Muud finantsvarad

Mujal kajastamata muud finantsvarad.

Siia võivad kuuluta näiteks sellised varad nagu optsioonid, futuurid, indeksisertifikaadid, krüptovarad, väärismetallid, nafta- ja gaasirent, tulevikus arveldatavast hagist või pärandvarast saadav tulu, litsentsitasud.

See väljundmuutuja ei hõlma ehteid, kuna need on hõlmatud väljundmuutuja HB4700 („Muude väärisesemete omamine“) all.

Samuti ei kuulu siia pensioniõigused ja kindlustuslepingud, sest need on hõlmatud väljundmuutuja „Pensioni- ja kindlustuspoliisid“ all.

HD1920

Muude varade väärtus

Muude mujal kajastamata finantsvarade koguväärtus (vt HD1900).

HD1800

Investeerimisalased hoiakud

Kirjeldab finantsriski suurust, mida leibkond on valmis võtma säästmisel või investeerimisel.

TEEMA: TÖÖHÕIVE

PE0100v

Kus v = a,b,c,d

Tööhõivestaatus

a:

esimene tööhõivestaatus

b:

teine tööhõivestaatus

c:

teine tööhõivestaatus

d:

teine tööhõivestaatus

Leibkonna liikme tööhõivestaatus, alustades kõige olulisemast staatusest (a), millele järgneb mis tahes muu staatus (b-d).

Väljundmuutuja näitab, kuidas isik tajub oma praegust peamist tegevusseisundit.

Põhistaatus viitab praegusele olukorrale (seis andmete kogumise/küsitluse ajal). Arvesse võetakse kõiki lõplikke muutusi tegevusseisundis. Näiteks kui isik on kaotanud töö või on hiljuti pensionile jäänud või kui tema tegevusseisund on muul viisil lõplikult muutunud, kajastatakse olukord küsitluse ajal.

Tegevusseisundi määrab isik ise, vastavalt sellele, millisele tegevusele kõige rohkem aega kulub; selgeid kriteeriume ei ole määratletud.

Kui vastaja kõhkleb vastuste „alaline puue“ ja „pensionil“ vahel, tuleks koodi „pensionil“ kasutada isikute puhul, kes on vanuses, kus kõige sagedamini vanadus- või tööandjapensionile jäädakse.

Kategooriat „haigusleht/lapsehoolduspuhkus/muu puhkus (v.a iga-aastane puhkus); kavatseb tööle tagasi minna“ kasutatakse olukorras, kus vastajal on töölepinguline töökoht või eraettevõte, millest ta viibib ajutiselt eemal haiguse, lapsehoolduspuhkuse või muude ajutiste põhjuste tõttu, ning kuhu ta kavatseb naasta. Selliseid isikuid käsitletakse kui töötavaid isikuid ning nende suhtes kohaldatakse ka kõiki muid töötavate isikutega seotud põhilisi väljundmuutujaid.

Kategooria „kohustuslik sõjaväeteenistus või samaväärne sotsiaalteenistus“ ei pruugi olla kohaldatav kõikides riikides ja selle võib sellisel juhul välja jätta.

Palgata töötavad pereliikmed kuuluvad 1. kategooriasse „Korrapärane palgatöö/eraettevõtlus/töö pereettevõttes“.

PE0200

Tööhõiveseisund

Töötava inimese praegune peamine töökoht. Väljundmuutuja põhineb rahvusvahelisel tööhõiveseisundi klassifikatsioonil (ICSE-93).

Kui isikul on mitu töökohta, on põhitöökohaks see, kus tavapäraste töötundide arv on kõige suurem.

Töötaja: isik, kes töötab avaliku või erasektori tööandja heaks kirjaliku või suulise lepingu alusel, saades selle eest rahalist või mitterahalist tasu. Siia kuuluvad ka relvajõudude liikmed, kes ei ole sõjaväeteenistuses. Töötaja töötab tavaliselt välise tööandja juures.

Mõiste „töötaja“ alla kuuluvad ka järgmised:

—

pereliige (nt poeg või tütar), kes töötab pereettevõttes ja saab korrapäraselt töötasu;

—

isik, kes hoolitseb teiste laste eest oma kodus, kui kohalik omavalitsus (või mõni muu avalik-õiguslik üksus) maksab selle eest tasu ja kui ta ei langeta ettevõtet mõjutavaid otsuseid (nt töögraafikud või laste arv). Isik, kes teeb seda eraviisiliselt, tuleks liigitada füüsilisest isikust ettevõtjaks;

—

õpipoisid või praktikandid, kellele makstakse töötasu;

—

preestrid (mis tahes religioon),

Töötajatega eraettevõtja: isik, kes töötab oma ettevõttes, kutsetegevuses või põllumajandusettevõttes toodetud kaupadest või teenustest tulu teenimise eesmärgil ja kes annab tööd vähemalt ühele teisele isikule. Kui ettevõttes, kutsetegevuses või põllumajandusettevõttes töötavatele isikutele töötasu ei maksta, tuleks seda käsitada töötajateta eraettevõtjana.

Töötajateta eraettevõtja: isik, kes töötab oma ettevõttes, kutsetegevuses või põllumajandusettevõttes toodetud kaupadest või teenustest tulu teenimise eesmärgil, ja kes ei anna tööd teisele isikule. Sellesse kategooriasse tuleks liigitada isikud, kes annavad tööd ainult oma pereliikmetele või praktikantidele, kellele ei maksta töötasu. See hõlmab ka talusid, mis kasutavad üksnes pereliikmete abi.

Järgmisi isikuid käsitletakse samuti eraettevõtjatena:

—

isik, kes hoolitseb ühe või mitme lapse eest, kes ei ole tema enda laps, ning saab selle teenuse eest tasu;

—

vabakutseline. Kui vabakutseline töötab ühe tööandja heaks ja saab sellelt tööandjalt töötamisega seotud õigusi (nt puhkusetasu), tuleb ta liigitada töötajaks.

Palgata töötav pereliige: isik, kes aitab teisel pereliikmel juhtida põllumajandusettevõtet või muud pereettevõtet, tingimusel et teda ei käsitata töötajana, st et ta ei saa töö eest tasu.

Kategooria „palgata töötav pereliige“ hõlmab pereettevõttes või põllumajandusettevõttes palgata töötavaid sugulasi. Siia kuulub nt poeg või tütar, kes töötab palgata vanemate ettevõttes või põllumajandusettevõttes, või abikaasa, kes abistab oma abikaasat tema ettevõttes.

Pereliikmete abistamine ei tähenda, et nad peavad elama samas leibkonnas või samas kohas.

Erijuhtum: Tootjaühistute liikmed

Tootjaühistu liikmeid tuleks käsitada eraettevõtjatena, kui ühistu iga liige osaleb teiste liikmetega võrdsetel alustel otsuste tegemisel ettevõtte tootmis-, müügi- ja/või muu töö korraldamise, investeeringute tegemise ja tulude liikmete vahel jaotamise üle

Kui ühistu on palganud töötajad ja nende tööleping tagab neile põhipalga (mis ei sõltu otseselt ühistu tuludest), käsitatakse neid töötajad ühistu töötajatena.

Ka juhul kui ühistul on töötajad (nt raamatupidaja), tuleks ühistu liikmeid käsitada „töötajateta eraettevõtjatena“, sest ühistu kui institutsioon (ja mitte selle üksikliige) on tööandja.

Muudel juhtudel:

—

maksustamise tähenduses eraettevõtjad, kes töötavad teiste isikute alluvuses või juhtimisel ja saavad eelnevalt kindlaksmääratud töötasu (palk, mis ei sõltu selle ettevõtte/institutsiooni majandustulemustest, kus nad töötavad), tuleb liigitada töötajateks;

—

piiratud vastutusega äriühingu omanikku, kes töötab selle äriühingu heaks (või kes osaleb aktiivselt selle töös) ja saab palka, tuleks käsitleda eraettevõtjana, ning kodeerida 2 või 3 alla, sõltuvalt sellest, kas lisaks omanikele on muid töötajaid.

PE0300

Töö kirjeldus/ISCO

Töötava inimese praegune peamine töökoht. Kui isikul on mitu töökohta, on põhitöökohaks see, kus tavapäraste töötundide arv on kõige suurem.

Põhitöökohal töötamine kodeeritakse ISCO-08 (rahvusvaheline ametite klassifikaator; Rahvusvaheline Tööorganisatsioon) alusel.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) resolutsioonis, millega võeti vastu ISCO-08, on amet määratletud kui kogum töökohti, mille peamised ülesanded ja kohustused on väga sarnased.

PE0400

Põhitöökoht – NACE

Peamise tööandja majandussektor, mis on kodeeritud vastavalt majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile NACE Rev 2 (2008), esimene tasand.

Viitab põhitöökohale. Kui isikul on mitu töökohta, on põhitöökohaks see, kus tavapäraste töötundide arv on kõige suurem.

Kui ettevõtte äritegevus on mitmetasandiline, viidatakse siin tütarettevõtja tegevusele, kus leibkonna liige töötab.

Kui tööandja tegutseb mitmes asukohas, viitab tööandja majandustegevus kohalikule üksusele, kus leibkonnaliige töötab. „Kohalik üksus“ on geograafiline asukoht, kus tööd peamiselt tehakse; rändtöökoha puhul põhiasukoht. Tavaliselt koosneb see ühest hoonest, hoone osast või maksimaalselt autonoomsest hoonete rühmast. Seega on „kohalik üksus“ ettevõtte töötajate rühm, kes asuvad geograafiliselt samas asukohas.

PE0500

Lepingu liik

Leibkonna liikme lepingu liik.

Viitab põhitöökohale. Kui isikul on mitu töökohta, on põhitöökohaks see, kus tavapäraste töötundide arv on kõige suurem.

Alaline töökoht tähendab tööd tähtajatu kirjaliku või suulise lepingu alusel, mida nimetatakse ka piiramatu tähtajaga töölepinguks (st ilma kindla lõpptähtajata töö).

Ajutine töökoht tähendab tööd tähtajalise kirjaliku või suulise lepingu alusel, mida nimetatakse ka piiratud tähtajaga töölepinguks (st töö lõpeb pärast eelnevalt kindlaksmääratud perioodi).

Töökoht loetakse ajutiseks, kui nii tööandja kui ka töötaja mõistavad, et töö lõpetamine sõltub objektiivsetest kriteeriumidest, nagu teatava kuupäeva saabumine, lähetuse lõppemine või ajutiselt asendatava töötaja tagasipöördumine. Tähtajalise töölepingu puhul on selle lõpetamise tingimused tavaliselt lepingus kirjas.

Ajutiste töökohtade all kuuluvad järgmised:

—

hooajatöötajad

—

isikud, kellel on katseajaga leping, kui leping lõpeb katseaja lõppedes automaatselt ning sama tööandja juures jätkamiseks on vaja sõlmida uus leping.

—

isikud, kellel on koolitusleping, välja arvatud juhul, kui puudub objektiivne kriteerium töölepingu lõpetamiseks.

Tööjõu rentimise puhul sõltub liigitamine rendiagentuuriga sõlmitud lepingu liigist. Renditöötajad loetakse alalisteks töötajateks ainult juhul, kui rendiagentuuriga on sõlmitud tähtajatu tööleping.

Oluline on töösuhte lepinguline (või mitteametlik/suuline) korraldus, mitte eeldus, et leibkonna liige võib töö kaotada, soov töölt lahkuda või tööle jääda, või tõenäosus alatiseks sellele ametikohale jääda.

PE0600

Töötunnid nädalas – põhitöökoht

Põhitöökohal töötatud tundide arv nädalas (aasta keskmisena).

Kui leibkonna liikmel on mitu töökohta, on põhitöökoht see, kus tavapäraste töötundide arv on kõige suurem.

Tundide arv vastab põhitöökohal töötatud tundide arvule. See hõlmab kõiki ületunde, sõltumata nende tasustamisest, kuid ei hõlma sõiduaega kodu ja töökoha vahel ning lõunapausi. Isikud, kes tavapäraselt töötavad ka kodus (allpool esitatud määratluste kohaselt), peaksid märkima ka tavapäraselt kodus töötatud tundide arvu.

Õpipoisid, praktikandid ja muud kutseõppes osalevad isikud ei tohiks märkida koolis või muus spetsiaalses koolituskeskuses veedetud aega.

Mõnel isikul, eelkõige eraettevõtjal ja pereliikmetest töötajatel, ei pruugi olla tavapärast tööaega, kuna tundide arv nädalas või kuus on väga erinev. Kui leibkonna liige ei suuda seetõttu esitada tavapärast tundide arvu, kasutatakse tavapäraste tundide arvuna viimase nelja nädala jooksul keskmiselt nädalas töötatud tundide arvu.

Eelkõige eraettevõtjate puhul võib tavatundide hulka kuuluda ka kodus tehtud töö, näiteks planeerimine, arvestuse pidamine jne.

Isikud, kes tavaliselt töötavad ka kodus:

See mõiste hõlmab paljusid eraettevõtjaid, kes tegelevad näiteks kunsti- või kutsetegevusega ning töötavad täielikult või osaliselt kodus, sageli selleks ette nähtud eluruumis. Kui aga töökoht koosneb eraldi üksusest, mis asub isiku kodu kõrval, kuid millel on eraldi sissepääs (näiteks kirurg või maksunõustaja), ei tohiks seal tehtud tööd käsitleda tööna „kodus“. Samuti ei saa põllumajandusettevõtja tööd käsitleda tööna „kodus“, kui ta töötab maja läheduses asuvatel põldudel või hoonetes. Töötajate puhul tuleks mõistet „kodus töötamine“ tõlgendada rangelt ametliku töökorralduse tähenduses, kui töötaja ja tööandja mõistavad vastastikku, et teatav osa tööst tehakse kodus. Selline korraldus võib olla sõnaselgelt lisatud töölepingu tingimustesse või seda võib tunnustada muul viisil (näiteks kui töötaja teavitab tööandjat selgesõnaliselt, täites tööajatabeli või taotledes lisatasu või muud liiki hüvitist). See hõlmab ka korraldust, kus töötajal on oma töö tegemiseks kodus arvuti. Muu tüüpiline „kodus töötamine“ on näiteks objektilt objektile liikuvad müügiesindajad, kes valmistuvad kodus kliendikohtumiseks, mis viiakse läbi kliendi kontoris või kodus, või isikud, kes tegelevad masinakirjutus- või kudumistöödega, mis saadetakse pärast valmimist kesksesse asukohta. „Kodus töötamine“ ei hõlma juhtumeid, kus töötajad täidavad kodus ülesandeid (isiklikes huvides või ajalise surve tõttu), mida töökorralduse kohaselt oleks võinud täita ka töökohal.

Kui isik on hooajatöötaja, peaks märgitav töötundide arv nädalas vastama aasta keskmisele, st tundide arv nädalas (aktiivse töötamise puhul) tuleb korrutada töönädalate arvuga aastas, ning jagada 52ga.

PE0700

Põhitöökohal töötatud aastate arv

Järjestikuste aastate arv, mil leibkonna liige on töötanud ettevõttes/organisatsioonis/eraettevõttes, kus ta küsitluse ajal töötab. Kodeeritakse 0, kui selle tööandja juures on töötatud vähem kui üks aasta.

Praeguse töösuhte kestust ei mõjuta: 1) ametikoha muutus ettevõttes, 2) puhkused, mille jooksul töösuhe ei ole lõppenud ja mis ei ole kestnud kauem kui üks aasta, 3) vanemapuhkus või 4) ettevõtte nime muutmine omandiõiguse muutumise, ühinemise või omandamise tõttu.

PE0800

Hetkel rohkem kui üks töökoht

Näitab (jah/ei), kas leibkonna liikmel on lisaks põhitööle veel mõni töökoht.

PE0900

On varem töötanud

Näitab (jah/ei), kas leibkonna liige on kunagi töötanud (täis- või osalise tööajaga) terve aasta jooksul või suure osa aastast.

PE0270

Pensionile jäänud või tööturult eemale jäänud isiku tööhõiveseisund

Varem töötanud, kuid pensionile või tööturult eemale jäänud leibkonna liikme peamine töökoht. Väljundmuutuja põhineb rahvusvahelisel tööhõiveseisundi klassifikatsioonil (ISCE-93).

Kui isikul on mitu töökohta, on põhitöökohaks see, kus tavapäraste töötundide arv on kõige suurem.

Väljundmuutuja PE0200 („Tööhõiveseisund“) all kirjeldatakse tööhõiveseisundi võimalikke variante (st töötaja, töötajateta eraettevõtja ja palgata töötav pereliige).

PEZ010

Töökoha kaotamise tõenäosus

Leibkonna liikmete hinnang praeguse töökoha kaotamise tõenäosuse kohta järgmise 12 kuu jooksul (skaalal 0–100, kus 0 on „ei ole üldse tõenäoline“ ja 100 „äärmiselt tõenäoline“).

Töötajad võivad kaotada töö väga erinevatel, nendest sõltumatutel põhjustel, näiteks töölepingu lõppemine või lõpetamine, töölt vabastamine või muu sarnane põhjus.

Eraettevõtjad võivad lõpetada töötamise nendest sõltumatutel põhjustel, näiteks klientide kaotus, ettevõtte pankrot või muud sarnased põhjused.

PEZ020

Töö leidmise tõenäosus

Leibkonna liikmete hinnang töökoha leidmise tõenäosuse kohta järgmise 12 kuu jooksul (skaalal 0–100, kus 0 on „ei ole üldse tõenäoline“ ja 100 „äärmiselt tõenäoline“).

PE1005

Töötatud aastate arv

Aastate arv, mille jooksul leibkonnaliige on, alates esimesest korrapärasest töökohast, olnud tööl kas töötaja või eraettevõtjana.

Kui isikul oli töökoht, kuid ta viibis ajutiselt töölt eemal lapsehoolduspuhkuse, vigastuse või ajutise puude tõttu või töö puudumise tõttu tehnilistel või majanduslikel põhjustel, arvestatakse asjaomast ajavahemikku töötatud aastate arvutamisel tööna.

„Tööl“ on ise määratletav. Kahtluse korral, näiteks kui isik töötas mitu aastat osalise tööajaga, peab isik ise märkima, kas tema põhitegevus oli „tööl“ või midagi muud.

PE1100

Eeldatav vanus palgatöö lõpetamisel

Vanus, mil leibkonna liige kavatseb lõpetada palgalise töötamise.

TEEMA: PENSIONID JA KINDLUSTUSPOLIISID

PFA0100

Pensioniskeemide ja elukindlustuslepingute arv

Leibkonna liikme pensioniskeemide ja elukindlustuslepingute arv.

PFA020$x

Pensioniskeemi liik $x

$x: Lõim kuni 7 pensioniskeemi jaoks

Pensioniskeemi üldine liik (riiklik pension, tööandjapension, vabatahtlik pension, elukindlustus, muu).

Tööandjapension: sellise võimaluse kasutamine sõltub skeemi liikme ja skeemi kavandanud üksuse (sponsor) vahelisest töö- või kutsealasest suhtest. Skeemi võib kavandada tööandja, tööandjate ühendus (nt tööstusliidud), ametiühingud või kutseliidud, nii koos kui eraldi. Skeemi võib hallata sponsor või sõltumatu üksus (pensionifond või pensionipakkujana tegutsev finantsasutus). Viimasel juhul võib skeemi sponsoril olla siiski kohustus teostada järelevalvet skeemi toimimise üle. Selliseid skeeme nimetatakse ka ettevõtte pensioniskeemideks või tööandja pensioniskeemideks.

Isiklikud (vabatahtlikud) pensioniskeemid: sellise skeemi kasutamise võimalus ei pea olema seotud töösuhtega. Skeemi koostab ja haldab vahetult pensionifond või pensionipakkujana tegutsev finantsasutus ilma tööandjate sekkumiseta. Isik ostab ise teenuse ja otsustab kõik olulised korralduslikud küsimused. Samas võib isiklikesse pensioniskeemidesse teha sissemakseid ka tööandja. Mõnedel isiklikel skeemidel võib olla piiratud liikmelisus (nt eraettevõtjad, konkreetse kutseühingu liikmed, tööandjapensioniga hõlmamata isikud jne).

Sellises skeemis osalemine on üksikisikule üldiselt vabatahtlik. Seaduse kohaselt ei ole üksikisik kohustatud pensioniskeemis osalema ega pensioniskeemi makseid tegema.

Elukindlustus: Elukindlustuslepingute omanikud teevad kindlustusandjale makseid, mille eest kindlustusandja tagab kindlustusvõtjale kokkulepitud miinimumsumma või annuiteedi maksmise konkreetsel kuupäeval või kindlustusvõtja surma korral, kui see toimub varem. Siia ei kuulu surmajuhtumikindlustus, mille puhul makstakse hüvitist surma korral, kuid mitte muudel asjaoludel.

PFA030$x

Teeb pensioniskeemi sissemakseid $x

$x: Lõim kuni 7 pensioniskeemi jaoks

Näitab (jah/ei), kas leibkonna liige teeb endiselt sissemakseid pensioniskeemi.

Leibkonna liige ei pruugi teha sissemakseid näiteks lapsehoolduspuhkuse või töötuks jäämise tõttu.

Kui sissemaksete tegemist leibkonna poolt ja sissemakse suurust (PFA050x) ei ole võimalik kindlaks teha, tuleks kasutada koodi -3 (ei ole asjakohane).

See väljundmuutuja on vajalik pensioniskeemide puhul, millel ei ole saldot ja mida saab käsitada kindlaksmääratud hüvitisega skeemina.

Kindlaksmääratud hüvitistega skeemi puhul määratakse pensionile jäämisel [töötajale] makstavad hüvitised kindlaks valemi abil, kas eraldi või koos tagatud miinimumsummaga.

PFA040$x

Pensioniskeemi panustatud aastate arv $x

$x: Lõim kuni 7 pensioniskeemi jaoks

Aastate arv, mil leibkonna liige on teinud sissemakseid pensioniskeemi.

See väljundmuutuja on vajalik pensioniskeemide puhul, millel ei ole saldot ja mida saab käsitada kindlaksmääratud hüvitisega skeemina.

Koodi -4 (ei ole nõutav) tuleb kasutada, kui on märgitud pensioniskeemi hetkeväärtus (PF080$x).

PFA050$x

Igakuine sissemakse $x

$x: Lõim kuni 7 pensioniskeemi jaoks

Keskmine igakuine sissemakse pensioniskeemi viimase 12 kuu jooksul.

See väljundmuutuja on vajalik pensioniskeemide puhul, millel ei ole saldot ja mida saab käsitada kindlaksmääratud hüvitisega skeemina.

Koodi -3 (ei ole asjakohane/määratlemata) kasutatakse juhul, kui leibkonna liikme olukorra ja skeemi asjaolude põhjal ei saa teavet tuletada.

Koodi -4 (ei ole nõutav) tuleb kasutada, kui on märgitud pensioniskeemi hetkeväärtus (PF080$x).

PFA060$x

Pensioniskeemil $x on saldo

$x: Lõim kuni 7 pensioniskeemi jaoks

Näitab (jah/ei), kas pensioniskeemil on saldo ja kas skeem toimib kindlaksmääratud hüvitistega skeemina.

Kindlaksmääratud hüvitisega skeemi puhul määratakse hüvitis kindlaks (töötaja tööea jooksul) tehtud sissemaksetest koosneva fondi suuruse ja fondi investeeringutest tuleneva väärtuse kasvu alusel.

PFA080$x

Pensioniskeemi hetkeväärtus $x

$x: Lõim kuni 7 pensioniskeemi jaoks

Skeemi hetkeväärtus ehk kogunenud ja investeeritud sissemaksete väärtus (st pensioniskeemist olemasolev summa).

PFA100$x

Eeldatav vanus pensioniskeemist väljamakse ajal

$x: Lõim kuni 7 pensioniskeemi jaoks

Vanus, mil leibkonna liige kavatseb hakata pensionskeemist väljamakseid saama.

TEEMA: SISSETULEKUD

PG0100

Töölepinguline tulu

Näitab (jah/ei), kas leibkonna liikmel oli sissetulekute vaatlusperioodil rahaline või rahalise väärtusega sissetulek.

Töötaja rahaline või rahalise väärtusega brutosissetulek on tööandja poolt töötajale makstava hüvitise rahaline komponent. See sisaldab kõiki sotsiaalmakseid ja tulumaksu, mille töötaja maksab ise või mille tema nimel maksab tööandja sotsiaalkindlustusskeemidesse või maksuhaldurile.

Töötaja rahaline või rahalise väärtusega brutosissetulek sisaldab järgmisi kirjeid (need tuleks märkida isegi juhul, kui on võlgnevused):

—

rahas makstav palk töötatud aja või tehtud töö eest põhi- ja kõrvaltöökohal või ajutisel töökohal,

—

tasu mittetöötatud aja eest (nt puhkusetasud),

—

ületunnitöö eest makstavad lisatasud,

—

äriühingu juhatuse liikmetele makstavad tasud,

—

tükitöötasud,

—

tasu laste eest hoolitsemise eest (raha, mille valitsus või kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid annavad peredele laste eest hoolitsemise eest). Need lapsed elavad hooldusasutuse asemel perekonnas. Nendel lastel ei ole „pere laste“ õiguslikku staatust;

—

vahendustasu ja jootraha,

—

lisatasud (nt 13. palk),

—

rahas makstav kasumijaotus ja preemiad,

—

tulemuslikkuse alusel makstav tulemustasu,

—

hüvitised kodust kaugel töötamise eest (käsitatakse töötingimuste osana),

—

toetused sõiduks kodust tööle ja tagasi,

—

lisamaksed, mida tööandja teeb oma töötajale või endisele töötajale ja muule õigustatud isikule lisaks haigushüvitise, invaliidsuspensioni, vanemahüvitise või toitjakaotuspensioni saamise õigusele sotsiaalkindlustusskeemidest, kui selliseid makseid ei saa eraldi ja selgelt määratleda sotsiaaltoetusena;

—

tööandja poolt töötajale palga asemel sotsiaalkindlustusskeemi kaudu tehtavad maksed haigus-, invaliidsus- või lapsehoolduspuhkuse tõttu töölt eemalviibimise hüvitamiseks, kui selliseid makseid ei saa eraldi ja selgelt määratleda sotsiaaltoetusena,

Töötaja rahaline või rahalise väärtusega brutosissetulek ei hõlma järgmist:

—

tööga seotud kulude (nt ametisõidud) hüvitamiseks tööandja poolt tehtavad maksed,

—

lahkumistasu, st töötajale hüvitise maksmine töösuhte eest, mis lõpeb enne, kui töötaja on jõudnud selle töö puhul tavapärasesse pensioniikka, ning koondamishüvitised (esitatakse väljundi HG0600/HG0610 „Muud sissetulekuallikad“ all),

—

ainult tööga seotud kulude eest makstavad hüvitised, nt sõidu- ja päevarahad ning hüvitised kaitseriietuse eest,

—

kindlasummalised maksed tavapärasel pensionile jäämise kuupäeval (hõlmatud muutuja HG0600/HG0610 all),

—

ametiühingu streigimaksed,

—

tööandjate sotsiaalkindlustusmaksed;

—

palk, mida makstakse börsil noteerimata ettevõtete omanikule oma ettevõttes töötamise eest.

Kui eraettevõtjal on deklareeritud palk (nt haldusandmete põhjal), mida ei saa muust aastapalgast eraldada, võib selle summa lisada töötaja rahalise brutotulu hulka.

PG0110

Töötaja rahaline brutosissetulek

Leibkonna liikme poolt sissetulekute vaatlusperioodil teenitud rahaline või rahalise väärtusega brutosissetulek eurodes kokku.

PG0200

Eraettevõtlusest teenitud tulu

Näitab (jah/ei), kas leibkonna liikmel oli sissetulekute vaatlusperioodil sissetulek eraettevõtlusest.

Eraettevõtlusest teenitud tuluna käsitatakse sissetulekute vaatlusperioodil isiku poolt enda või oma leibkonna liikmete jaoks eraettevõtjana tegutsemise tulemusel teenitud tulu. Eraettevõtjana tegutsemine on töö, mille puhul töötasu sõltub otseselt toodetud kaupadelt ja teenustelt teenitud kasumist (või kasumipotentsiaalist), kusjuures omatarbimist käsitatakse kasumi osana. Eraettevõtja langetab oma ettevõtet mõjutavaid tegevusotsuseid või delegeerib need, säilitades vastutuse ettevõtte heaolu eest. (Selles kontekstis peetakse ettevõtluseks ühe inimese tegevust). Näiteks käsitatakse eraettevõtlusena tasu eest hobiga tegelemist.

Kui kogutud või koostatud andmed on seotud sissetulekute vaatlusperioodile eelneva ajavahemikuga, kohandatakse andmeid nii, et need vastaksid sissetulekute vaatlusperioodile.

Eraettevõtlusest teenitud tulu hõlmab järgmist:

—

juriidilise isiku õigusteta üksuse tööd tegevate omanike või osanike tegevuskasum ja -kahjum, millest on maha arvatud ärilaenude intressid;

—

kirjandusteoste, leiutiste jms litsentsitasud, mis ei sisaldu juriidilise isiku õigusteta üksuse kasumis/kahjumis,

—

ärihoonete, sõidukite, seadmete jms üür, mis ei sisaldu juriidilise isiku õigusteta üksuste kasumis/kahjumis, pärast asjakohaste kulude (näiteks laenuintressid, remondi- ja hoolduskulud, kindlustus) mahaarvamist.

Siia ei kuulu:

—

äriühingu omaniku teenitud juhtimistasu (mis esitatakse väljundi PG0110 „Töötaja rahaline brutosissetulek“ all);

—

äriühingu makstud dividendid (mis esitatakse väljundi HG0410 „Finantsinvesteeringutest saadud brutotulu“ all);

—

kasum juriidilise isiku õigusteta üksuse, kus isik ei tööta („vaikiv partner“), tegevusse investeeritud kapitalilt (esitatakse väljundi HG0510 „Eraettevõtluseks mittekasutatavast äriühingust teenitud brutotulu“ all);

—

maa rentimine ning üürnikelt ja rentnikelt saadud tulu (esitatakse väljundi HG0310 „Kinnisvara üürilt/rendilt teenitud brutotulu“ all);

—

eluruumi üürimine, mis ei sisaldu juriidilise isiku õigusteta üksuse kasumis/kahjumis (esitatakse väljundi HG0310 „Kinnisvara üürilt/rendilt teenitud brutotulu“ all);

—

omatarbeks toodetud kauba väärtus.

Kui eraettevõtja koostab maksuarvestuse eesmärgil raamatupidamise aastaaruandeid, arvutatakse brutosissetulekud/-väljaminekud asjaomasel maksukontol viimasel 12 kuul osutatud netotegevuskasumi/-kahjumi põhjal enne tulumaksu ja kohustuslike sotsiaalkindlustusmaksete mahaarvamist.

Kui raamatupidamise aastaaruandeid ei ole maksuarvestuse või majandusaasta aruande esitamise eesmärgil koostatud, võib eraettevõtlusest teenitud tulu arvestada ka rahasumma (või kaupade) põhjal, mis on ettevõttest välja võetud isiklikuks kasutamiseks (tarbimiseks või säästmiseks, sealhulgas ettevõtte toodetud või ostetud, kuid isiklikul eesmärgil kasutatavate kaupade turuväärtus).

PG0210

Eraettevõtlusest teenitud brutotulu (juriidilise isiku õiguseta üksuste kasum/kahjum)

Leibkonna liikme poolt sissetulekute vaatlusperioodil eraettevõtlusest teenitud brutotulu eurodes kokku.

PG0300

Riiklikest pensionidest saadud tulu

Näitab (jah/ei), kas leibkonna liikmel oli sissetulekute vaatlusperioodil riiklikest pensioniskeemidest saadud tulu.

Riiklikest pensionidest saadud tulu on leibkonna liikmete saadav sotsiaaltoetus.

Sotsiaaltoetused on määratletud kui jooksvad ülekanded, mida leibkonna liikmed saavad sissetulekute vaatlusperioodil ja mille eesmärk on leevendada teatavate riskide või vajadustega seotud finantskoormust ning mida teevad valitsusüksused ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid ühiselt organiseeritud skeemide kaudu või väljaspool selliseid skeeme.

Sotsiaaltoetused sisaldavad sotsiaalmakseid ja tulumaksu, mida toetuse saaja maksab sotsiaaltoetustelt sotsiaalkindlustusskeemidesse või maksuhalduritele.

Sotsiaaltoetuseks liigitamiseks peab ülekanne vastama ühele kahest kriteeriumist:

1)

kõnealuse sihtrühma puhul on toetuse maksmine kohustuslik (seaduse, määruse või kollektiivlepingu kohaselt),

2)

toetuse maksmine põhineb sotsiaalse solidaarsuse põhimõttel (st kui tegemist on pensionikindlustusega, ei ole kindlustusmaksed ja pensioniõigused vastavuses kaitstavate isikute individuaalse riskipositsiooniga).

Vanadushüvitised on hüvitised, millega tagatakse asendussissetulek, kui vanemaealine inimene jääb tööturult pensionile, või millega tagatakse ettenähtud ikka jõudnud eakale inimesele teatav sissetulek.

Toitjakaotuspension on hüvitis, millega tagatakse pensionieast nooremate isikule ajutine või alaline sissetulek pärast abikaasa, elukaaslase või lähisugulase surma, tavaliselt juhul, kui lahkunu oli hüvitise saaja peamine ülalpidaja.

Invaliidsushüvitis on hüvitis, mis annab pensionieast nooremale inimesele, kelle töövõime ja tulu teenimise võime on piiratud füüsilise või vaimse puude tõttu, sissetuleku, mis ületab õigusaktides sätestatud miinimumtaset.

Riiklikest pensionidest saadud tulu hõlmab järgmist (isegi juhul, kui on võlgnevused):

—

vanaduspension: perioodilised maksed, mille eesmärk on säilitada pensioni saaja sissetulek pärast tasustatavalt töölt ette nähtud vanuses pensionile jäämist, või tagada sissetulek eakale inimesele,

—

varajane vanaduspension: perioodilised maksed, mille eesmärk on säilitada hüvitise saaja sissetulek pärast pensionile jäämist enne asjaomases skeemis või võrdlusskeemis ette nähtud pensioniiga. Sellega võib, aga ei pruugi kaasneda tavapensioni vähendamine,

—

osaline vanaduspension: täieliku vanaduspensioni osa perioodilised maksed vanemaealistele töötajatele, kes jätkavad töötamist vähendatud tööajaga või kelle kutsealasest tegevusest saadav tulu jääb allapoole kindlaksmääratud piiri,

—

toitjakaotuspension: perioodilised maksed (ka pärast tavapärasesse pensioniikka jõudmist) isikule, kelle õigus tuleneb tema suhtest skeemiga hõlmatud surnud isikuga (lesk, orb vms);

—

töövõimetuspension: perioodiline makse, mille eesmärk on säilitada või toetada pensioniikka jõudnud isiku sissetulekut, kellel on puue, mis kahjustab tema võimet töötada või teenida üle õigusaktides sätestatud miinimumtaseme.

Siia kuuluvad ka välismaalt laekunud riiklike pensionisüsteemide tulu.

Siia ei kuulu:

—

Tööandja- ja erapensioniskeemidest saadud pensionid,

—

töötuskindlustushüvitis.

PG0310

Riiklikest pensionidest saadud brutotulu

Leibkonna liikme poolt sissetulekute vaatlusperioodil riiklikest pensionidest teenitud brutotulu eurodes kokku.

PG0400

Tööandja- ja erapensioniskeemidest saadud tulu

Näitab (jah/ei), kas leibkonna liige sai sissetulekute vaatlusperioodil tulu tööandja- ja erapensioniskeemidest/kindlustuslepingutest.

Korrapärased pensionid eraskeemidest on pensionid ja annuiteedid, mis on saadud sissetulekute vaatlusperioodil intressi- või dividendituluna erakindlustustusskeemidest, st skeemidest, mille puhul isik teeb sissemaksed omal äranägemisel, sõltumata seejuures tööandjast või valitsusest.

See hõlmab (isegi juhul kui on võlgnevused):

—

vanadus-, toitjakaotus-, haigus-, invaliidsus- ja töötushüvitised, mida makstakse erakindlustuskavadest intressi või dividendidena.

Siia ei kuulu:

—

riiklike pensioniskeemide pensionid (väljundi PG0310 all).

PG0410

Tööandja- ja erapensioniskeemidest saadud brutotulu

Leibkonna liikme poolt sissetulekute vaatlusperioodil tööandja- ja erapensioniskeemidest teenitud brutotulu eurodes kokku.

PG0500

Töötushüvitistest saadud tulu

Näitab (jah/ei), kas leibkonna liige sai sissetulekute vaatlusperioodil korrapäraseid ülekandeid sotsiaalkindlustus- või muudelt valitsusasutustelt töötushüvitiste vormis.

Töötushüvitised on leibkonna liikmetele makstavad sotsiaaltoetused. Sotsiaaltoetuste üldine määratlus on esitatud väljundi PG0300 all.

Töötushüvitised on hüvitised, mis asendavad täielikult või osaliselt sissetulekut, mille töötaja on kaotanud tasustatava töö kaotuse tõttu; tagavad tööturule sisenevatele või sinna naasvatele isikutele toimetuleku; kompenseerivad osalisest töötusest tingitud sissetuleku kaotuse; asendavad osaliselt või täielikult sissetuleku, mille vanemaealine töötaja on kaotanud enne ametlikku pensioniiga majanduslikel põhjustel töökohtade koondamise tõttu; aitavad katta tööd otsivate isikute koolitus- või ümberõppekulusid; või aitavad töötutel katta töökoha saamiseks vajalikke reisi- või ümberasumise kulusid.

Siia kuuluvad:

—

täielik töötushüvitis: hüvitis, millega korvatakse saamata jäänud sissetulek isikute puhul, kes on töövõimelised ja -valmis, kuid ei ole suutnud leida sobivat tööd, sealhulgas isikud, kes ei ole varem töötanud;

—

osaline töötushüvitis: hüvitis, millega korvatakse ametliku lühendatud tööaja ja/või ebakorrapärase töögraafiku tõttu saamata jäänud sissetulek, olenemata sellise töökorralduse põhjusest (äritegevuse kärpimine, seadmete rike, ilmastikutingimused, õnnetusjuhtumid jne) ning tingimusel, et tööandja ja töötaja töösuhe ei katke;

—

varajane pensionile minek tööturust tulenevatel põhjustel: perioodilised maksed vanemaealistele töötajatele, kes jäävad pensionile enne ametliku pensioniea saabumist töökoha kaotuse või koondamise tõttu selliste majanduslike meetmete nagu tööstussektori või ettevõtte restruktureerimise tulemusel. Selliste toetuste maksmine lõpetatakse tavaliselt siis, kui nende saajal tekib õigus vanaduspensionile;

—

kutseõppetoetused: sotsiaalkindlustusfondidest või riigiasutuste tehtavad maksed tööturul olevatele sihtrühmadele, kes osalevad koolituskavades, mille eesmärk on arendada konkurentsivõimet,

—

töökoha vahetamine ja kolimine: sotsiaalkindlustusfondidest või riigiasutuste tehtavad maksed töötutele, mille eesmärk on julgustada neid tööotsingutel või vahetama elukohta või kutseala töö saamiseks,

—

muud rahalised hüvitised: muu rahaline abi, eelkõige maksed pikaajalise töötuse korral.

Siia ei kuulu:

—

ülalpeetavate laste eest makstavad peretoetused, isegi kui nende saamise õigus sõltub sellest, kas leibkonna liige on töötu (hõlmatud riigi toetustest saadud tulu all, HG0100/HG0110);

—

lahkumistasu (töötajale hüvitise maksmine töösuhte eest, mis lõpeb enne, kui töötaja on jõudnud selle töö puhul tavapärasesse pensioniikka; esitatakse väljundi HG0600/HG0610 „Muud sissetulekuallikad“ all);

—

koondamishüvitis: kapitalisummad, mis on makstud töötajatele, kes on vallandatud neist sõltumata põhjustel ettevõtte poolt, kes on oma tegevust lõpetamas või vähendamas (esitatakse väljundi HG0600/HG0610 „Muud sissetulekuallikad“ all).

PG0510

Töötushüvitistest saadud brutotulu

Leibkonna liikme poolt sissetulekute vaatlusperioodil töötushüvitistest saadud brutotulu eurodes kokku.

HG0100

Korrapärastest riigi toetustest saadud tulu

Näitab (jah/ei), kas leibkond sai sissetulekute vaatlusperioodil sotsiaalkindlustus- või muudelt valitsusasutustelt korrapäraseid ülekandeid, mida mujal ei ole arvesse võetud.

Korrapärastest riigi toetustest saadud tulu on leibkonnale makstav sotsiaaltoetus. Sotsiaaltoetuste üldine määratlus on esitatud väljundi PG0300 all.

Korrapärastest riigi toetustest saadud tulu hõlmab järgmist:

—

pere-/lapsetoetused (nt lapsehoolduspuhkuse hüvitis, pere- või lapsetoetus),

—

eluasemetoetused: riiklikud toetused, mis aitavad kodumajapidamistel eluasemekulusid katta;

—

haridusega seotud toetused: üliõpilastele hariduslikel eesmärkidel antavad toetused, stipendiumid ja muu abi. Kui stipendiumide päritolu suhtes tekib kahtlusi, lisatakse need sellesse väljundmuutujasse,

—

vanaduse, toitjakaotuse, haiguse, puudega jne seotud korrapärased pensionid ja hüvitised, mis ei ole seotud tööhõivega ega sõltu hüvitise saaja poolt kindlustusskeemi tehtavatest otsestest sissemaksetest,

—

minimaalse sissetuleku tagamiseks makstud toimetulekutoetused; perioodilised maksed ebapiisavate vahenditega inimestele,

—

muud liiki sotsiaaltoetused.

Siia ei kuulu:

—

riiklike pensioniskeemide pensionid (väljundi PG0300 all).

—

töötushüvitised (väljundi PG0500 all),

—

ühekordsed erimaksed.

HG0110

Korrapärastest riigi toetustest saadud brutotulu

Leibkonna poolt sissetulekute vaatlusperioodil korrapärastest riigi toetustest saadud brutotulu eurodes kokku.

HG0200

Korrapärastest eraviisilistest ülekannetest saadud tulu

Näitab (jah/ei), kas leibkond sai sissetulekute vaatlusperioodil regulaarseid ülekandeid eraisikutelt ja/või teistelt leibkondadelt.

Saadud korrapärased leibkondadevahelised rahaülekanded on sissetulekute vaatlusperioodil saadud korrapärased rahasummad teistelt leibkondadelt või isikutelt.

Need leibkondadevahelised ülekanded peaksid olema:

—

korrapärased, st ülekannete laekumised on teataval määral ette nähtavad ja neile tuginetakse;

—

jooksvad, st kasutamiseks kättesaadavad sissetulekute vaatlusperioodil.

„Korrapärane“ ei tähenda täpset ajastust ega eelda kindlat perioodilisust.

Saadud korrapärased leibkondadevahelised rahaülekanded hõlmavad järgmist:

—

kohustuslik elatis ja lapsetoetus,

—

korrapäraselt saadav vabatahtlik elatis ja lapsetoetus,

—

korrapärane rahaline toetus muudelt isikutelt kui leibkonna liikmed (nt rahaline toetus, mida saavad väljaspool kodu õppivad lapsed, teises leibkonnas elavad eakad sugulased);

—

korrapärane rahaline toetus leibkondadelt teistes riikides,

Korrapärased leibkondadevahelised rahaülekanded hõlmavad järgmist:

—

pärandused ja muud kapitalisiirded, st ülekanded, mis on saadud teistelt leibkondadelt ja mida vaadeldav leibkond ei käsitle sissetulekute vaatlusperioodil täielikult kättesaadavana (esitatakse pärandustena väljundi HH0100 all),

—

kingitused ja muud suured, ühekordsed, ootamatud rahavood, näiteks ühekordsed maksed auto, maja vms ostmiseks või pikaajaliseks (rohkem kui üks aasta) säästmiseks (esitataks kingitustena väljundi HH0100 all).

Korrapärastest eraviisilistest ülekannetest saadud tulu hõlmab ka korrapärast toetust, mis on saadud kasumitaotluseta institutsioonidelt, sealhulgas heategevusorganisatsioonidelt, nagu kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide regulaarne abi, korrapäraselt saadud streigitasud ametiühingutelt, heategevuslikelt usaldusfondidelt saadud stipendiumid.

Märkus: sama määratlus, mida kasutati leibkondadevaheliste ülekannete puhul väljundi HI0300 alusel.

HG0210

Tulu korrapärastest eraviisilistest ülekannetest

Leibkonna poolt sissetulekute vaatlusperioodil korrapärastest eraviisilistes ülekannetest saadud brutotulu eurodes kokku.

HG0250

Muudest eraviisilistest ülekannetest saadud tulu

Näitab (jah/ei), kas leibkond sai sissetulekute vaatlusperioodil rahalist abi leibkonnavälistelt isikutelt, näiteks sugulastelt, sõpradelt või eraõiguslikelt organisatsioonidelt.

Ei hõlma endistelt abikaasadelt, endistelt elukaaslastelt või muudest korrapärastest ülekannetest saadud toetust, mis on juba hõlmatud eelmiste väljundmuutujate all.

HG0260

Tulu muudest eraviisilistest ülekannetest

Leibkonna poolt sissetulekute vaatlusperioodil muudest eraviisilistes ülekannetest saadud tulu eurodes kokku.

HG0300

Kinnisvaralt teenitud tulu

Näitab (jah/ei), kas leibkond teenis sissetulekute vaatlusperioodil tulu kinnisvaralt.

Kinnisvara või maa rentimisest teenitud tulu on tulu, mis saadakse sissetulekute vaatlusperioodil kinnisvara rentimisest (nt tulu eluruumide rentimisest, mis ei sisaldu juriidilise isiku õigusteta üksuse kasumis/kahjumis, üürnikelt või rentnikelt saadavad tasud või tulu maa rentimisest) ja millest on maha arvatud sellised kulud nagu hüpoteeklaenu intressimaksed ning pisiremondi-, hooldus-, kindlustus- ja muud kulud.

Kui kinnisvara rentimine on osa juriidilise isiku õigusteta üksuse äritegevusest (nt eraettevõtluse raames suvekorterite välja üürimine), peaks tulu hõlmama eraettevõtlusest teenitud tuluna väljundi PG0200 all.

HG0310

Kinnisvara üürilt/rendilt teenitud brutotulu

Leibkonna poolt sissetulekute vaatlusperioodil kinnisvara üüril/rendilt teenitud brutotulu eurodes kokku.

HG0400

Finantsinvesteeringutest saadud tulu

Näitab (jah/ei), kas leibkond sai tulu intressi või dividendidena finantsinvesteeringutelt sissetulekute vaatlusperioodil.

Hõlmab börsil noteeritud ettevõtetest saadud intresse ja dividende (välja arvatud juriidilise isiku õigusteta üksuste kasum/kahjum ja investeeringud äriühingutesse, mille aktsiat ei ole börsil noteeritud). Viitab intressi summale, mis on saadud sellistest varadest nagu pangakontod, hoiusesertifikaadid, võlakirjad jne, ning börsil noteeritud ettevõtete dividendid jne, mis on saadud sissetulekute vaatlusperioodil ja millest on maha arvatud kulud.

Intress on omanditulu, mida finantsvara omanikud (võlausaldaja) teenivad oma vara võlgniku käsutusse andmise eest.

Dividendid on omanditulu vorm, millele aktsiate omanikel tekib õigus näiteks rahaliste vahendite ettevõtete käsutusse andmise eest.

Viitab üksnes vaatlusperioodil teenitud tulule. Näiteks ei võeta siin arvesse säästukontode intresse, mis muutuvad kättesaadavaks alles hoiuse lõpptähtajal, kui lõpptähtaeg ei jää vaatlusperioodi sisse.

HG0410

Finantsinvesteeringutest saadud brutotulu

Leibkonna poolt sissetulekute vaatlusperioodil finantsinvesteeringutest saadud brutotulu eurodes kokku.

HG0500

Eraettevõtluseks mittekasutatavast äriühingust teenitud tulu

Näitab (jah/ei), kas leibkond teenis sissetulekute vaatlusperioodil tulu eraõiguslikust äriühingust või täis-/usaldusühingust.

Hõlmab kasumit, mis on saadud juriidilise isiku õigusteta üksusesse tehtud kapitaliinvesteeringutest, v.a eraettevõtlusest teenitud tulu (PG0210) ja finantsinvesteeringutest saadud tulu (HG0400). Sissetulekute vaatlusperioodil saadud kasum (millest on maha arvatud kulud), mis on teenitud kapitaliinvesteeringutest juriidilise isiku õigusteta üksusesse ja äriühingutesse, mille aktsiad ei ole börsil noteeritud, ja kus isik ise ei tööta.

HG0510

Eraettevõtluseks mittekasutatavast äriühingust teenitud brutotulu

Leibkonna poolt sissetulekute vaatlusperioodil eraettevõtluseks mittekasutatavast äriühingust teenitud brutotulu eurodes kokku.

HG0600

Muud sissetulekuallikad

Näitab (jah/ei), kas leibkond teenis sissetulekute vaatlusperioodil tulu muudest allikatest.

See on jääkkirje ning viitab mis tahes muule tulule, mida ei kajastata üheski eelnenud tuluallika väljundmuutuja all.

Siia kuuluvad:

—

lahkumistasu (töötajale hüvitise maksmine töösuhte eest, mis lõpeb enne, kui töötaja on jõudnud selle töö puhul tavapärasesse pensioniikka);

—

koondamishüvitis: kapitalisummad, mis on makstud töötajatele, kes on vallandatud neist sõltumata põhjustel ettevõtte poolt, kes on oma tegevust lõpetamas või vähendamas;

—

kindlasummalised maksed tavapärasel pensionile jäämisel;

—

ennetähtaegsed väljamaksed erapensioniskeemidest;

—

auhinna võitmine;

—

kindlustusarveldused.

Siia ei kuulu:

—

maksutagastused.

HG0610

Brutotulu muudest sissetulekuallikatest

Leibkonna poolt sissetulekute vaatlusperioodil muudest sisstulekuallikatest saadud brutotulu eurodes kokku.

HG0700

Kas vaatlusperioodil teenitud tulu on „tavapärane“

Näitab, kuidas leibkond hindab oma sissetulekut viimase 12 kuu jooksul, võttes arvesse kõiki sissetulekuallikaid.

HG0800

Hinnanguline sissetulek tulevikus

Näitab, kuidas leibkond hindab oma kogutulu muutumist järgmise aasta jooksul, võrreldes hindade muutumisega.

TEEMA: KINGITUSED/PÄRANDUSED

HH0100

Saadud suuremad kingitused või pärandused

Näitab (jah/ei), kas mõni leibkonna liige on kunagi saanud suurema päranduse või suurema kingituse, sealhulgas raha või muu vara, isikult, kes ei kuulu praegusesse leibkonda.

Päranduse all mõeldakse vara üleandmist seoses isiku surmaga.

Kingituse all mõeldakse kinkija eluajal tehtud vara üleandmist, mis ei ole seotud isiku surmaga.

Siia ei kuulu korrapäraselt saadavad kingitused ja annetused. Need esitatakse väljundi HG0200/HG0210 „Tulu korrapärastest eraviisilistest ülekannetest“ all.

Siia kuuluvad kõik muud kingitused ja annetused, olenemata sellest, kas nendest tuleb maksuhaldurile teatada või mitte.

Siia ei kuulu kingitused/pärandused, mille saamine on pooleli.

Mõiste „suurem“ (inglise keeles „substantial“) on jäetud leibkonna määratleda. Näiteks võib see olla kingitus või pärandus, mis on oluliselt mõjutanud leibkonna finantsseisundit.

HH0110

Saadud suuremate kingituste/päranduste arv

Leibkonna liikmete saadud suuremate kingituste või päranduste arv.

Ühel ajal samalt isikult saadud kingitusi või pärandusi käsitatakse ühena.

HH020$x

Suurem kingitus/pärandus $x: kingituse/päranduse saamise aasta

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 kingitust/pärandust.

Kingituse/päranduse saamise aasta, alustades leibkonna praeguse vara mahu seisukohast kõige suuremast kingitusest/pärandusest, kahanevas tähtsuse järjekorras.

HH030$xv

Kus v = a kuni k

Suurem kingitus/pärandus $x: saadud vara liik

a:

raha

b:

eluruum, v.a põhieluruum

c:

eluruumi kasutusõigus (hoonestusõigus või kasutusvaldus)

d:

maa

e:

ettevõte

f:

väärtpaberid, aktsiad

g:

ehted, mööbel, kunstiteosed

h:

elukindlustus

j:

auto/sõiduk

k:

põhieluruum

i:

muud varad

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 kingitust/pärandust.

Kirjeldab iga kingituse/päranduse x raames saadud vara, st kokku 10 väljundmuutujat (v = a kuni i) iga kingituse/päranduse x kohta.

c –

kasutusvaldus: seaduslik õigus kasutada teise isiku vara ja eeliseid.

e –

ettevõte: sealhulgas põllumajandusettevõte

h –

elukindlustus: hõlmab juhtumeid, kus leibkonnaväline isik saab ühe leibkonna liikme elukindlustuse soodustatud isikuks. Kui leibkonna liige tunnistab, et ta saab elukindlustusest kasu alles siis, kui see on rahaks muudetud, tuleks see kirjendada „a - raha“ all.

HH040$x

Suurem kingitus/pärandus $x: väärtus

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 kingitust/pärandust.

Kingituse/päranduse brutoväärtus leibkonna poolt vastuvõtmise ajal (st pärandi- või kinkemaksu maha ei arvestata).

TEEMA: TARBIMINE

HI0100

Kodus toidule kulutatud igakuine summa

Kodus toidule ja jookidele keskmiselt kulutatud summa kuus (viimase 12 kuu/kalendriaasta jooksul).

Toidud ja joogid hõlmavad, vastavalt individuaalse tarbimise klassifikaatorile COICOP 2018, järgmist:

01.1 –

Toit (teravili ja teraviljatooted; liha; kala ja mereannid; piim, muud piimatooted ja munad; õlid ja rasvad; puuviljad, marjad ja pähklid; juurviljad; suhkur, kondiitritooted ja magustoidud; valmistoit; muu)

01.2 –

Mittealkohoolsed joogid (puu- ja köögiviljamahlad; kohvi ja kohviasendajad; tee; kakaojoogid; vesi; karastusjoogid; muu)

02.1 –

Alkohoolsed joogid (piiritusjoogid ja liköörid; vein; õlu; muu)

Siia ei kuulu restoranidest ja toitlustusteenusena koju toimetatud einetele kulutatud summad.

HI0200

Väljaspool kodu toidule kulutatud igakuine summa

Väljaspool kodu toidule ja jookidele keskmiselt kulutatud summa kuus (viimase 12 kuu/kalendriaasta jooksul).

Hõlmab restoranide, sööklad, kohvikute jms kulusid. Need on kooskõlas järgmise COICOP 2018 liigitusega:

11.1.1 –

Restoranid, kohvikud jms

11.1.2 –

Sööklad, kohvikud ja einelad

Siia kuuluvad ka restoranidest ja toitlustusteenusena koju toimetatud einetele kulutatud summad.

Ametipaketi osana pakutavate subsideeritud lõunate puhul võetakse arvesse ainult leibkonna poolt tegelikult tasutud summat.

HI0210

Kommunaalteenustele kulutatud igakuine summa

Kommunaalteenustele keskmiselt kulutatud summa kuus (viimase 12 kuu/kalendriaasta jooksul).

Siia kuuluvad maksed vee, elektri, gaasi ja muu kütte eest, telefonikulud (lauatelefoni- ja mobiilsideteenused), interneti-, kaabel- ja satelliitteenused.

Need on kooskõlas järgmise COICOP 2018 liigitusega:

04.4 –

Vesi ja mitmesugused eluruumiga seotud teenused

04.5 –

Elektrienergia, gaas ja muu küte

08.3 –

Teabe- ja sideteenused

Siia ei kuulu ringhäälinguga seotud maksud või maksulaadsed tasud, mis on kohustuslikud kõikidele kodumajapidamistele riigis.

Hõlmab kõikide leibkonnale kuuluvate eluruumidega seotud makseid ja/või üüri.

Siia kuuluvad nii perioodi jooksul tekkinud lepingu sõlmimise kulud kui ka korrapärased kulud.

HI0230

Iga-aastased reisi- ja puhkusekulud

Viimasel 12 kuul/kalendriaastal puhkusereisidele või puhkusele kulutatud summa.

Siia kuuluvad transporditeenused, majutus, toitlustus, pakettreisid, meelelahutus ja muud seonduvad kulud.

HI0240

Muudele tarbekaupadele ja -teenustele kulutatud igakuine summa

Mujal kajastamata tarbekaupadele keskmiselt kulutatud summa kuus (viimase 12 kuu/kalendriaasta jooksul).

Siia kuuluvad, vastavalt COICOP 2018 liigitusele:

03 –

Rõivad ja jalatsid

05 –

Sisustus, kodutarbed ja igapäevased majapidamiskulud

06 –

Tervis (meditsiin ja tervishoiutooted, tervishoiuteenused)

Osa liigitusest 07 – Transport (nt kütus, autohooldus, ühistranspordipiletid)

Osa liigitusest 09 – vaba aeg, sport ja kultuur (nt raamatud, ajalehed, kinopiletid, jõusaal, veterinaar- ja muud lemmikloomade teenused)

10 –

Haridusteenused

Osa liigitusest 13st – Isiklikud kulud, sotsiaalkaitse ning mitmesugused kaubad ja teenused (nt isikliku hoolduse seadmed, juuksur, lapsehoid, vanadekoduteenused)

HI0220

Tarbekaupadele ja -teenustele kulutatud igakuine summa – kokku

Tarbekaupadele ja -teenustele kulutatud keskmine summa kuus kokku (viimase 12 kuu/kalendriaasta jooksul) (HI0100, HI0200, HI0210, HI0230/12 ja HI0240 kokku)

HI0300

Teeb muid korrapäraseid makseid

Näitab (jah/ei), kas leibkond on viimase 12 kuu jooksul teinud korrapäraseid makseid isikutele või asutustele, kes ei ole leibkonna liikmed (nt elatis, lapsetoetus, heategevus jne). Siia ei kuulu ühekordsed maksed.

Korrapärased leibkondadevahelised rahaülekanded on regulaarsed rahasummad, mis on teistele leibkondadele kantud sissetulekute vaatlusperioodil. Nende all mõeldakse regulaarseid (ka üks kord aastas on regulaarne) sissetulekust tehtavaid makseid.

Need leibkondadevahelised ülekanded peaksid olema:

—

korrapärased, st ülekanded peavad olema teataval määral ette nähtavad ja neile tuginetakse

—

jooksvad, st tehtud sissetulekute vaatlusperioodil teenitud sissetulekute arvelt

„Korrapärane“ ei tähenda täpset ajastust ega eelda kindlat perioodilisust.

Korrapärased leibkondadevahelised ülekanded on:

—

kohustuslik elatis ja lapsetoetus

—

korrapäraselt saadav vabatahtlik elatis ja lapsetoetus

—

korrapärane rahaline toetus isikutele, kes ei ole leibkonna liikmed

—

korrapärane rahaline toetus leibkondadele teistes riikides

Korrapärased leibkondadevahelised ülekanded ei ole:

—

kapitalisiirded ja säästudena kogutud raha väljavõtmine

—

saadud laenude/ülekannete tagasimaksed.

Muud korrapärased maksed hõlmavad ka järgmist:

—

korrapärased annetused heategevusorganisatsioonidele/-institutsioonidele (nt kirikule)

Sama määratlus, mis väljundi HG0200 all esitatud leibkondadevahelised ülekanded.

HI0310

Igakuine summa elatisele jne

Muude korrapäraste maksete (HI0300) summa kuus.

HI0500

Viimase 12 kuu kulude võrdlus keskmisega

Näitab andmeesitaja hinnangut leibkonna kogukulude kohta (välja arvatud mis tahes varaostud) viimase 12 kuu jooksul, võrrelduna leibkonna „tavapäraste“ kuludega.

HI0600

Viimase 12 kuu kulud olid sissetulekust madalamad/kõrgemad

Näitab andmeesitaja hinnangut leibkonna kogukulude kohta (välja arvatud mis tahes varaostud) viimase 12 kuu jooksul, võrrelduna leibkonna sissetulekuga.

HI0400v

Kus v = a,b,c,d,e,f,g,h,I,j,k,l

Säästmise eesmärk:

a:

oma kodu ostmine

b:

muud suuremad ostud (muud eluruumid, sõidukid, mööbel jne)

c:

ettevõtte asutamine või finantsinvesteeringud olemasoleva(te)sse ettevõt(e)tesse

d:

investeeringud finantsvaradesse

e:

tagavarad ootamatuteks sündmusteks

f:

võlgade maksmine

g:

varud vanaduspäevadeks

h:

reisimine/puhkus

i:

laste, lastelaste või sugulaste haridus/toetamine

j:

annakud

k:

riiklikest toetustest kasu saamine (nt ehituslaenuühingus säästmise toetus)

l:

muu

Näitab leibkonna kõige olulisemaid säästmise põhjuseid.

HI0700v

Kus v = a,b,c,d,e,f,g

Kulude katmiseks vajaliku täiendava likviidsuse allikas:

a –

vara müümine

b –

krediitkaart/arvelduskrediit

c –

muu laen

d –

säästude arvelt

e –

sugulastelt või sõpradelt palutud abi

f –

muu arve tasumata jätmine

g –

muu

Näitab, kuidas leibkond kattis kulusid, mis ületasid viimase 12 kuu jooksul teenitud sissetulekut.

HIZ040v

Kus v = a,b

Ootamatu tulu – loterii

a –

järgmise 12 kuu jooksul kaupadele ja teenustele kulutamine

b –

säästmine või investeerimine või võla tagasimaksmine

Näitab, kui suure protsendi ootamatust loteriivõidust (mis võrdub leibkonna ühe kuu sissetulekuga) leibkond kulutaks järgmise 12 kuu jooksul kaupadele ja teenustele, mitte säästmisele, investeerimisele või võla tagasimaksmisele.

HI0800

Võimalus saada rahalist abi sõpradelt või sugulastelt

Näitab (jah/ei), kas leibkond võiks hädaolukorras saada rahalist abi (5 000  eurot) sõpradelt või sugulastelt, kes ei ela leibkonnas.

TEEMA: REGISTRIKANDE NÄIDIS

SA0010

Leibkonna tunnuskood

Igale valimisse kuuluvale leibkonnale määratud leibkonna identifitseerimisnumber.

SA0100

Elukohariik

Riik, kus on leibkonna alaline elukoht.

SA0110

Varasem leibkonna tunnuskood

Leibkonna identifitseerimisnumber, mis paneeli leibkonnale määrati andmete edastamisel varasema HFCSi vaatlusaasta kohta.

Siin tuleks viidata viimasele küsitlusele, seega tuleks täita ainult leibkondade puhul, keda on edukalt intervjueeritud vähemalt ühel eelmisel HFCSi vaatlusaastal; nt kui leibkonnaga võeti ühendust eelmisel HFCSi vaatlusaastal, kuid küsitlust läbi ei viidud ning käesoleval HFCSi vaatlusaastal võeti leibkonnaga uuesti ühendust, edastatakse see väljundmuutuja praeguse HFCSi vaatlusaasta andmete edastamisel puuduvana. Kui aga leibkonda küsitleti eelmisel HFCSi vaatlusaastal ja käesoleval HFCSi vaatlusaastal võeti leibkonnaga uuesti ühendust, sisaldab see väljundmuutuja leibkonna tunnuskoodi, mis määrati eelmisel HFCSi vaatlusaastal küsitluse läbiviimisel.

SA0111

Kodumajapidamise algne leibkonna tunnuskood

Leibkonna identifitseerimisnumber (SA0010), mis on seotud aastaarvuga, mil viidi läbi esimene küsitlus (RA0031) leibkonna liikmena, kes on kõige kauem olnud uuringuga hõlmatud.

SA0111 jääb samaks, kui leibkonna liikmed lahkuvad paneeli leibkonnast või kui paneeli mittekuuluvad liikmed ühinevad olemasoleva leibkonnaga.

Kui mõni teise leibkonna paneeli liige liitub olemasoleva leibkonnaga, vaadatakse SA0111 läbi.

Kui leibkonna liikmed lahkuvad ja moodustavad teise leibkonna, mis kuulub paneeli, määratakse SA0111 uue leibkonna jaoks uuesti.

SA0200

Uuringu aastaarv

Konkreetse andmete suhtes küsitluse läbiviimise aasta.

SA0210

Viimase küsitluse aastaarv (leibkond)

Näitab, mis aastal viidi uuringusse kaasatud leibkonnaga (st. paneeli leibkonnaga) läbi viimane küsitlus.

Siin tuleks viidata viimasele küsitlusele, st tuleks täita ainult nende leibkondade puhul, keda on edukalt küsitletud vähemalt ühel eelnenud HFCSi vaatlusaastal. Vt ka väljundnäitaja SA0110 (varasem leibkonna tunnuskood).

SA0300

Leibkonna elukohapiirkond (riigi kood)

Piirkond, kus leibkond elab. See on riigipõhine kontseptsioon, mida on igas riigis kohandatud vastavalt selle suurusele ja statistika avaldamise riskile.

SA0900

Küsitluse läbiviimise meetod

Küsitluse läbiviimise meetod, mida andmeesitajalt andmete kogumiseks peamiselt kasutatakse.

Kui andmeid kogutakse küsitluse andmete ja haldusandmete kombineerimise teel, esitatakse selle väljundmuutuja all küsitlusandmete kogumiseks kasutatud meetod.

SB0100

Küsitluse lõpptulemuse kood

Näitab küsitluse tulemust kõikide valimisse kaasatud leibkondade puhul.

SD0100

Kiht

Kui valim on kihiline, esitatakse selle väljundmuutuja all selle kihi tunnuskood, kuhu leibkond kuulub.

SD0300

Juhtumi disainkaal

Leibkonna disainkaal on leibkonna valimisse sattumise tõenäosuse pöördväärtus.

Disainkaal korrigeerib kallutatust, mis tuleneb leibkonna valimisse sattumise ebavõrdsest tõenäosusest, võttes arvesse valimi ülesehitust.

SE0100

Uuringu tulemus andmebaasis

Näitab, kas valimisse kaasatud leibkonda küsitleti edukalt ja kas selle leibkonnaga seotud statistiline teave lisati EKP-le edastatud statistilisesse teabesse või mitte.

TEEMA: TEHNILISED VÄLJUNDMUUTUJAD

IM0100

Väljundi tunnuskood

Kooskõlas artikliga 6 imputeeritakse iga arvestuslik väärtus viis korda. See väljundmuutuja näitab imputeerimise arvu ja võib seetõttu olla 1–5.

HW0010

Leibkonna statistiline kaal

Lõplikud läbilõikekaalud, mis näitavad kui mitut statistilise (siht)kogumi leibkonda iga leibkond esindab.

Need lõplikud kaalud korrigeerivad puudusi kaalumata valimis, võrrelduna HFCSi statistilise (siht)kogumiga. Sellisteks puudusteks on näiteks ebavõrdne valimisse sattumise tõenäosus, vastamata jätmine.

WR$$$$

Paralleelkaal $$$

Dispersiooni hindamiseks koostatud paralleelkaalud, võttes arvesse igas riigiuuringus kasutatavat valimikujundust.

Riigid peaksid paralleelkaalude arvutamiseks kasutama bootstrap-meetodit.

Edastada tuleks 1 000 paralleelkaalu komplekt, mis on nummerdatud WR0001st WR1000ni (iga leibkonna kohta).

3. osa: „Tavaleibkonna“ määratluse täiendavad täpsustused

12.

Artiklis 2 esitatud mõiste „tavaleibkond“ hõlmab isikuid, kes ei ela tavapäraselt koos andmeesitajaga, kuid kes on leibkonnast täielikult või suures osas rahaliselt sõltuvad, nagu on sätestatud käesolevas lisas.

13.

Leibkonna liikmete töötajaid (st kodus elavad koduabilised, lapsehoidjad jne) ja korterikaaslasi, kellel ei ole muid perekondlikke või partnerlussidemeid leibkonna liikmetega (nt rentnikud või üürilevõtjad, külalised jne), käsitatakse eraldi leibkondadena.

14.

Kui käesolevas lisas sätestatud lisa- ja eritingimustest ei tulene teisiti, käsitatakse leibkonna liikmetena järgmisi isikuid, kui nad jagavad majapidamiskulusid ja osalevad finantsotsuste tegemisel:

a)

majapidamises tavaliselt elavad isikud, kes on seotud leibkonna liikmetega;

b)

majapidamises tavaliselt elavad isikud, kes ei ole seotud leibkonna liikmetega;

c)

majapidamises tavaliselt elavad isikud, kes viibivad ajutiselt eemal (puhkusereisil, töökohustuste, hariduse omandamise vms tõttu);

d)

mujal õppivad, leibkonda kuuluvad lapsed;

e)

isikud, kes viibivad pikaajaliselt eemal, kuid kes on leibkonnaga seotud: väljaspool kodu töötavad isikud;

f)

isikud, kes viibivad pikaajaliselt eemal, kuid kes on leibkonnaga seotud: haiglas või vanadekodus, pansionaatkoolis vms.

15.

Punkti 14 tähenduses kohaldatakse leibkonna liikmete hulka arvamisel järgmisi tingimusi:

a)

punkti 14 alapunkt c: isikul ei ole hetkel muud isiklikku aadressi ning eemalviibimise tegelik või kavandatav kestus on lühem kui kuus kuud;

b)

punkti 14 alapunktid d ja e: olenemata eemalviibimise tegelikust või kavandatavast kestusest on isik leibkonna liikme elukaaslane või laps, tal on jätkuvalt tihedad sidemed leibkonnaga, ta pöördub korrapäraselt tagasi sellele aadressile (näiteks akadeemilise aasta lõpus) ning peab seda oma peamiseks elukohaks;

c)

punkti 14 alapunkt f: isikul on leibkonnaga selge rahaline seos ning leibkonnast eemalviibimise tegelik või kavandatav kestus on lühem kui kuus kuud.

16.

Majapidamiskulude jagamine hõlmab nii kuludest kasu saamist (nt lapsed, sissetulekuta isikud) kui ka kulude katmist. Kui kulusid ei jagata ja rahalisi vahendeid hoitakse eraldi, moodustab isik samal aadressil eraldi leibkonna.

17.

Isikut käsitatakse leibkonna tavapärase liikmena, kui ta veedab seal suurema osa päevast; seda hinnatakse eelneva kuue kuu jooksul (sealhulgas ühise hooldusõigusega lapsed ja eakad vanemad, kui nad elavad leibkonnas rohkem päevi kui mujal).

18.

Isikuid, kes moodustavad uue leibkonna või ühinevad olemasoleva leibkonnaga, käsitatakse tavaliselt leibkonna liikmetena nende uues asukohas; samamoodi ei loeta neid, kes lahkuvad mujale elama, enam algse leibkonna liikmeteks. Lõikes 17 sätestatud „eelneva kuue kuu“ kriteerium asendatakse kavatsusega viibida uues elukohas kuus kuud või kauem. Arvesse tuleb võtta, mida käsitleda „püsiva“ leibkonnaga liitumise või sellest lahkumisena. Seega loetakse leibkonna liikmeks isikut, kes on liitunud leibkonnaga määramata ajaks või kavatsusega viibida seal kuus kuud või kauem, isegi kui isik ei ole veel kuus kuud leibkonnas viibinud ja on tegelikult veetnud suurema osa sellest ajast teises elukohas. Samuti ei loeta enam leibkonna liikmeks isikut, kes on leibkonnast lahkunud teise elukohta, kavatsusega jääda algsest leibkonnast välja kuueks kuuks või kauemaks.

19.

Kui ajutiselt puuduv isik on eramajutuses, sõltub tema leibkonna liikmena määratlemine eemaloleku kestusest.

20.

Erandkorras võib teatavaid isikuid, kellel on leibkonnaga väga tihedad sidemed, käsitada ühe ja sama leibkonna liikmetena, olenemata eemaloleku kestusest, tingimusel et neid ei käsitata seejuures ka mõne teise tavaleibkonna liikmetena. Eelkõige üliõpilased, kes elavad mujal, kuid säilitavad leibkonnaga tihedad sidemed, pöörduvad korrapäraselt tagasi selle leibkonna aadressile ja peavad leibkonda oma peamiseks elukohaks, olenemata sellest, kui kaua nad muul aadressil viibivad.

21.

Nende kriteeriumide kohaldamise eesmärk on vähendada riski, et üksikisikuid, kellel on kaks isiklikku aadressi, mida võib käsitleda nende elukohana, arvestatakse loendis topelt. Samuti aitab see minimeerida riski, et mõned isikud jäetakse leibkondadest välja, kuigi nad kuuluvad tavaleibkondade sektorisse.

22.

Kollektiivses majapidamises ja asutuses elavad isikud jäetakse sihtrühmast välja ja nad ei ole hõlmatud mõistega „leibkond“.

23.

„Kollektiivne majapidamine“ – mitteinstitutsionaalne kollektiivne eluruum, nagu pansionaat, ühiselamu haridusasutuses või muud eluruumid, kus elab rohkem kui viis inimest, kes ei jaga seejuures majapidamiskulusid. Siia kuuluvad ka isikud, kes elavad üürnikena leibkondades, kus on rohkem kui viis üürnikku.

24.

Mõiste „asutus“ hõlmab vanadekodusid, tervishoiuasutusi, usuasutusi (nunna-/mungakloostrid jms) ning parandus- ja karistusasutusi. Asutusi eristatakse kollektiivsetest majapidamistest selle poolest, et asutustes ei ole elanikel isiklikku vastutust oma majapidamistööde eest. Teatavatel juhtudel võib vanadekodusid selle põhimõtte kohaselt käsitleda „kollektiivse majapidamisena“.

(1)  Välja arvatud juhul, kui väärtused puuduvad anonüümimise eesmärgil.

(2)   „$X“ tähistab numbrit lõimes. Näiteks tuleb esitada HB130$x, kui HB1010 > $x-1. See tähendab, et muutuja HB1301 tuleb esitada, kui HB1010 > 0, HB1302 tuleb esitada, kui HB1010 > 1 ja HB1303 tuleb esitada kui HB1010 > 2;

„$lõime“ näitab lõimede arvu. Näiteks tuleb esitada HB2100, kui HB1010 > $lõime. See tähendab, et kolme lõime korral tuleb muutuja HB2100 esitada, kui HB1010 > 3.

(3)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1201/2009, 30. november 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 763/2008 rahva ja eluruumide loenduste kohta seoses andmete ning nende jaotuste tehniliste spetsifikatsioonidega (ELT L 329, 15.12.2009, lk 29).

(4)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2181, 16. detsember 2019, millega määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1700 kohaselt kindlaks mitmele andmekogumile ühiste andmete tehnilised tunnused (ELT L 330, 20.12.2019, lk 16).

(5)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2242, 16. detsember 2019, millega määratakse kindlaks andmekogumite tehnilised üksikasjad, kehtestatakse tehnilised vormingud ning määratakse kindlaks kvaliteediaruannete üksikasjad ja sisu sissetulekute ja elamistingimuste valdkonnas valikuuringu korraldamisel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1700 (ELT L 336, 30.12.2019, lk 133).

(6)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) 2021/379, 22. jaanuar 2021, krediidiasutuste ja rahaloomeasutuste sektori bilansikirjete kohta (EKP/2021/2) (ELT L 73, 3.3.2021, lk 16).

(7)  Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2021/831, 26. märts 2021, mitterahaloomeasutustest finantsvahendajate statistilise teabe aruandluse kohta (EKP/2021/12) (ELT L 208, 11.6.2021, lk 59).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL, 26. juuni 2013, teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(9)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) 2024/1988, 27. juuni 2024, investeerimisfondide statistika kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/32 (EKP/2014/62) (EKP/2024/17) (ELT L, 2024/1988, 23.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1988/oj).


II LISA

Mittepõhilised väljundmuutujad

1.   

Riigi keskpangad (RKPd) võivad esitada mittepõhilised väljundmuutujad i) leibkonna tasandil, ii) individuaalsel tasandil kõikide leibkonna liikmete kohta või iii) individuaalsel tasandil 16-aastaste ja vanemate leibkonna liikmete kohta.

1. osa – Mittepõhilised väljundmuutujad

2.

Tabelis A on esitatud mittepõhilised väljundmuutujad, mida RKPd võivad Euroopa Keskpangale (EKP) esitada lisaks I lisas sätestatud põhilistele väljundmuutujatele.

3.

„Vaatluskuupäev/-periood“ on kuupäev/periood, mille kohta konkreetne väljundmuutuja esitatakse. „Hetkeseis“ on andmete kogumise aeg; „Muutumatu“ on püsiv teave, mis on ajas muutumatu (ei sõltu andmete kogumise ajast); „Jõukuse vaatluskuupäev“ on artikli 8 lõigetes 1 ja 2 määratletud kuupäev; „Sissetulekute vaatlusperiood“ on artikli 8 lõigetes 3 ja 4 määratletud ajavahemik.

4.

Teatavad mittepõhilised väljundmuutujad on lõimitud, mis tähendab, et sellistel juhtudel esitatakse mitu mittepõhilist väljundmuutujat. Lõimitud väljundmuutuja tunnus sisaldab tähist „$“ (vähemalt üks). Seda kasutatakse erinevat liiki laenude, kinnisvara, kingituste/päranduste puhul, millel on vaikimisi kolm lõime, kuid riigiuuringutes võib kohaldada ka kaht lõime. Näiteks kolme lõime puhul esitatakse muutuja „Põhieluruumi hüpoteeklaen $x: hüpoteeklaenu tingimuste muutus“ (HB201$x tabelis A) kohta kolm muutujat (HB2011, HB2012 ja HB2013). Pensioniskeemide puhul võib kasutada kuni seitset lõime.

5.

Teatavatel mittepõhilistel väljundmuutujatel on mitu valikuvarianti, mis tähendab ka seda, et tuleb esitada mitu mittepõhilist väljundmuutujat. Valikuvariante hõlmava väljundmuutuja tunnus lõpeb tähega „v“. Näiteks esitatakse muutuja „Muude varade liik“ (HD1910v tabelis A) puhul neli muutujat (HD1910a, HD1910b, HD1910c, HD1910d).

6.

Teatavate mittepõhiliste väljundmuutujate puhul on lõimed ja valikuvõimalused kombineeritud. Sellisel juhul lõpeb väljundmuutuja tunnus tähisega „$xv“. Näiteks muutuja „Põhieluruumi hüpoteeklaen $x: refinantseerimise/kokkuleppelise muutmise põhjus, a: refinantseerimise/kokkuleppelise muutmise esimene eesmärk ja b: refinantseerimise/kokkuleppelise muutmise teine eesmärk“ (HB113$xv tabelis A) kohta esitatakse kuus muutujat (HB1131a, HB1131b, HB1132a, HB1132b, HB1133a, HB1133b).

7.

Mittepõhilisel väljundmuutujal „Muu kinnisvara $x hüpoteeklaen $y: laenu eesmärk“ (HB320$x$yv) on kaks lõime ($x muu kinnisvara ja $y hüpoteeklaenud) ning neli valikuvõimalust (a, b, c, d). Käesoleval juhul esitatakse 36 muutujat (HB32011a kuni HB32011d, HB32012a kuni HB32012d, HB32013a kuni HB32013d, HB32021a kuni HB32021d, HB32022a kuni HB32022d, HB32023a kuni HB32023d, HB32031a kuni HB32031d, HB32032a kuni HB32032d, HB32033a kuni HB32033d) (kui „muu kinnisvara“ ja „hüpoteeklaenud“ all on 3 lõime).

Tabel A

Mittepõhilised väljundmuutujad

Väljundmuutuja tunnus

Väljundmuutuja nimi

Kood

Koodi kirjeldus

Kogumisüksus

Esitatakse siis, kui (1):

Vaatluskuupäev/-periood

TEEMA: REAALVARAD JA NENDE RAHASTAMINE

 

HB113$xv

Kus v = a,b

Põhieluruumi hüpoteeklaen $x: refinantseerimise/kokkuleppelise muutmise põhjus

a: refinantseerimise/kokkuleppelise muutmise esimene põhjus

b: refinantseerimise/kokkuleppelise muutmise teine põhjus

1

Paremate laenutingimuste saamine

Leibkond

HB1010 > $x-1 ja HB110$x = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Kinnisvara arvel täiendava laenusumma võtmine

3

Muu põhjus

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

HB201$x

Hüpoteeklaenu tingimuste muutmine

1

Jah

Leibkond

HB1010 > $x-1

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

HB202$xv

Kus v = a,b

Hüpoteeklaenu tingimuste muutmise liik

a:

esimene muutus

b:

teine muutus

1

Fikseeritud intressimäära muutuvaks intressimääraks muutmine

Leibkond

HB1010 > $x-1 ja HB201$x = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Muutuva intressimäära fikseeritud intressimääraks muutmine

3

Intressivahe või fikseeritud intressimäära vähendamine

4

Intressivahe või fikseeritud intressimäära suurendamine

5

Laenutähtaja lühendamine

6

Laenutähtaja pikendamine

7

Laenujäägi vähendamine

8

Laenusumma suurendamine

9

Maksepuhkuse muutmine

10

Muud muutused

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

HB203$x

Hüpoteeklaenu tingimuste muutmise aasta

Kuni neljakohaline arvväärtus

Muutmise aasta

Leibkond

HB1010 > $x-1 ja HB201$x = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

HB320$x$yv

Kus v = a,b,c,d

Muu kinnisvara $x hüpoteeklaen $y: laenu eesmärk

a:

esimene eesmärk

b:

teine eesmärk

c:

teine eesmärk

d:

teine eesmärk

1

Sama kinnisvara ostmine või ehitamine

Leibkond

HB301$x > $y-1

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Muu kinnisvara ostmine

3

Eluruumi remont või renoveerimine

4

Auto või muu transpordivahendi ostmine

5

Äri- või kutsetegevuse rahastamine

6

Võlgade konsolideerimine või refinantseerimine

7

Hariduse omandamine

8

Elamiskulude katmine või muude ostude rahastamine

9

Muu

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

TEEMA: MUUD KOHUSTUSED / KREDIIDIPIIRANGUD

 

HC035$xv

Kus v = a,b,c,d

Eralaen $x: laenu eesmärk

a:

esimene eesmärk

b:

teine eesmärk

c:

teine eesmärk

d:

teine eesmärk

1

Põhieluruumi ostmine või ehitamine

Leibkond

HC0340 > $x-1

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Muu kinnisvara ostmine

3

Eluruumi remont või renoveerimine

4

Auto või muu transpordivahendi ostmine

5

Äri- või kutsetegevuse rahastamine

6

Võlgade konsolideerimine

7

Hariduse omandamine

8

Elamiskulude katmine või muude ostude rahastamine

9

Muu

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

HC050$x

Tagatiseta laen $x: laenu eesmärk

a:

esimene eesmärk

b:

teine eesmärk

c:

teine eesmärk

d:

teine eesmärk

1

Põhieluruumi ostmine või ehitamine

Leibkond

HC0410 > $x-1

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Muu kinnisvara ostmine

3

Eluruumi remont või renoveerimine

4

Auto või muu transpordivahendi ostmine

5

Äri- või kutsetegevuse rahastamine

6

Võlgade konsolideerimine

7

Hariduse omandamine

8

Elamiskulude katmine või muude ostude rahastamine

9

Muu

10

Sugulaste ja sõprade toetamine

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

TEEMA: ERAETTEVÕTTED JA FINANTSVARAD

 

HD1410v

Kus v = a,b,c,d

Omatavate võlakirjade liik

a:

riik või muu valitsemissektor

b:

pangad/muud finantsvahendajad

c:

mittefinantsettevõtted

d:

muu

1

Jah

Leibkond

HD1400 = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

HD1910v

Kus v = a,b,c,d

Muu omatava vara liik

a:

krüptovarad

b:

väärismetallid

c:

tuletisinstrumendid

d:

muu

1

Jah

Leibkond

HD1900 = 1

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Ei

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

TEEMA: TÖÖHÕIVE

 

PE0810

Lisatöökoha liik

1

Üks või mitu lepingut tööandja(te)ga

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

PE0800 = 1

Hetkeseis

2

Üks või mitu eraettevõtlusega seotud tegevust

3

Nii leping(ud) tööandja(te)ga kui ka eraettevõtlusega seotud tegevus

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

PE0250

Töötu puhul viimane töökoht

1

Töötaja

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

PE0900 = 1 ja (PE0100a = 3 või PE0100b = 3 või PE0100c = 3 või Pe0100d = 3), välja arvatud (PE0100a = 5 või PE0100b = 5 või PE0100c = 5 või PE0100d = 5)

Hetkeseis

2

Töötajatega eraettevõtja

3

Töötajateta eraettevõtja

4

Palgata töötav pereliige

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

PE0350

Töötu puhul viimase töökoha kirjeldus – ISCO

10

Juhid

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

PE0900 = 1 ja (PE0100a = 3 või PE0100b = 3 või PE0100c = 3 või Pe0100d = 3), välja arvatud (PE0100a = 5 või PE0100b = 5 või PE0100c = 5 või PE0100d = 5)

Hetkeseis

20

Kutsetöötajad

30

Tehnikud või abispetsialistid

40

Kontoritöötajad

50

Teenindus- ja müügitöötajad

60

Kvalifitseeritud põllumajandus-, metsandus- ja kalandustöötajad

70

Käsitöölised ja nendega seotud kaubandustöötajad

80

Tehase- ja masinate operaatorid ja koostajad

90

Lihttöölised

00

Relvajõudude töötajad

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

PE0450

Töötu puhul varasem töökoht – NACE

A

Põllumajandus, metsandus ja kalandus

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

PE0250 = 1

Hetkeseis

B

Mäetööstus

C

Tootmine

D

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

E

Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus

F

Ehitus

G

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont

H

Veondus ja laondus

I

Majutus ja toitlustus

J

Info ja side

K

Finants- ja kindlustustegevus

L

Kinnisvaraalane tegevus

M

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

N

Haldus- ja abitegevused

O

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

P

Haridus

Q

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

R

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

S

Muud teenindavad tegevused

T

Leibkonna kui tööandja tegevus; leibkonna omatarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine

U

Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

PE0370

Pensionile jäänud või muul viisil tööturult eemale jäänud isiku puhul põhitöökoha kirjeldus – ISCO

10

Juhid

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

Mitte (PE0100a lõimes (1,2,3) või PE0100b lõimes (1,2,3) või PE0100c lõimes (1,2,3) või PE0100d lõimes (1,2,3)

Hetkeseis

20

Kutsetöötajad

30

Tehnikud või abispetsialistid

40

Kontoritöötajad

50

Teenindus- ja müügitöötajad

60

Kvalifitseeritud põllumajandus-, metsandus- ja kalandustöötajad

70

Käsitöölised ja nendega seotud kaubandustöötajad

80

Tehase- ja masinate operaatorid ja koostajad

90

Lihttöölised

00

Relvajõudude töötajad

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

PE0470

Pensionile jäänud või muul viisil tööturult eemale jäänud isikute puhul põhitöökoht – NACE

A

Põllumajandus, metsandus ja kalandus

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

PE0270 = 1

Hetkeseis

B

Mäetööstus

C

Tootmine

D

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

E

Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus

F

Ehitus

G

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont

H

Veondus ja laondus

I

Majutus ja toitlustus

J

Info ja side

K

Finants- ja kindlustustegevus

L

Kinnisvaraalane tegevus

M

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

N

Haldus- ja abitegevused

O

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

P

Haridus

Q

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

R

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

S

Muud teenindavad tegevused

T

Leibkonna kui tööandja tegevus; leibkonna omatarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine

U

Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

PE9020

Tööhõive jaotise andmeesitaja

Kuni kahekohaline arvväärtus

Isiku tunnuskood, RA0010

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

Alati

Hetkeseis

99

Leibkonnaväline isik

TEEMA: PENSIONID JA KINDLUSTUSPOLIISID

 

PFA070$x

Kohustuslik või vabatahtlik pensioniskeem $x

1

Kohustuslik

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

PFA0100 > $x-1

Jõukuse vaatluskuupäev

2

Vabatahtlik

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

PFA1300v

Kus v = a,b

Eeldatav protsent lõplikust palgast, mida hakatakse saama pensionile jäämisel, kõik riiklikud ja tööandjapensionid kokku

a:

eeldatava protsendimäära alumine vahemik

b:

eeldatava protsendimäära ülemine vahemik

Arvväärtus

Protsent

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

PFA0100 > 0 ja PFA100$x < > -8 ja PFA020$x = 1,2

Jõukuse vaatluskuupäev

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

-4

Andmeid ei kogutud; vastuste vahendamine

PF9020

Pensioni jaotise andmeesitaja

Kuni kahekohaline arvväärtus

Isiku tunnuskood, RA0010

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

Alati

Jõukuse vaatluskuupäev

99

Leibkonnaväline isik

TEEMA: SISSETULEKUD

 

PG9020

Üksikisiku sissetuleku jaotise andmeesitaja

Kuni kahekohaline arvväärtus

Isiku tunnuskood, RA0010

Kõik 16-aastased ja vanemad leibkonna liikmed

Alati

Sissetulekute vaatlusperiood

99

Leibkonnaväline isik

TEEMA: KINGITUSED/PÄRANDUSED

 

HH050$x

Suurem kingitus/pärand $x: ülekande liik

1

Saadud kingitusena

Leibkond

HH0110 > $x-1

Hetkeseis

2

Saadud pärandusena

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

HH060$x

Suurem kingitus/pärand $x: allikas

1

Emapoolsed vanavanemad

Leibkond

HH0110 > $x-1

Hetkeseis

2

Isapoolsed vanavanemad

3

Vanemad

4

Lapsed

5

Muud sugulased

6

Muu

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

HH080$x

Suurem kingitus/pärand $x: pärandimaks kokku

Arvväärtus

Summa eurodes

Leibkond

HH0100 = 1

Muutumatu

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

TEEMA: TARBIMINE

 

HIZ050

Kärsitus

Arvväärtus

Protsent

Leibkond

Alati

Hetkeseis

-1

Ei oska öelda

-2

Vastus puudub

TEEMA: REGISTRIKANDE NÄIDIS

 

SC0111

Aadressi muutus

11

Leibkond elab samal aadressil, mis eelmise laine ajal

Paneeli leibkonnad

Riigil on paneeli komponent

Hetkeseis

12

Leibkond elab aadressil, mis erineb eelmise laine aadressist

13

Leibkonna aadressiandmed puuduvad

14

Leibkond on selles laines uus

SC0310

Linnastumine

1

Tihedalt asustatud piirkond (linnad)

Kõik valimisse kaasatud leibkonnad

SB0100< > 63

Hetkeseis

2

Keskmise asustustihedusega piirkond (linnad ja pooltihe asustus)

3

Hõredalt asustatud piirkond (maapiirkonnad)

2. osa – Mittepõhiliste väljundmuutujate sisu kirjeldus

8.

Tabelis B on esitatud 1. osas sätestatud mittepõhiliste väljundmuutujate üksikasjalik kirjeldus.

Tabel B

Mittepõhiliste väljundmuutujate sisu kirjeldus

Väljundmuutuja tunnus

Väljundmuutuja nimi

Väljundmuutva sisu kirjeldus

TEEMA: REAALVARAD JA NENDE RAHASTAMINE

HB113$xv

Kus v = a,b

Põhieluruumi hüpoteeklaen $x: refinantseerimise/kokkuleppelise muutmise põhjus

a:

refinantseerimise/kokkuleppelise muutmise esimene põhjus

b:

refinantseerimise/kokkuleppelise muutmise teine põhjus

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 laenu, mille tagatiseks on põhieluruum.

Leibkonna laenu refinantseerimise või kokkuleppelise muutmise põhjus. Vt väljundmuutuja HB110$x kirjeldus (põhieluruumi hüpoteeklaen $x: hüpoteeklaenu refinantseerimine/kokkuleppeline muutmine) I lisas.

HB201$x

Hüpoteeklaenu tingimuste muutmine

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 laenu, mille tagatiseks on põhieluruum.

Näitab (jah/ei), kas mõni laenu tingimustest (intressimäär, intressivahe, lõpptähtaeg või jääk) on alates laenu algsest võtmisest muutunud. See hõlmab muudatusi, mis on seotud eelmise laenu kokkuleppelise muutmise või refinantseerimisega. Vt väljundnäitaja HB110$x kirjeldus I lisas.

See ei hõlma muudatusi, mis olid esialgses lepingus ette nähtud.

HB202$xv

Kus v = a,b

Hüpoteeklaenu tingimuste muutmise liik

a:

esimene muudatus

b:

teine muudatus

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 laenu, mille tagatiseks on põhieluruum.

Laenu suhtes kohaldatud muudatused, mis ei olnud esialgses lepingus ette nähtud.

HB203$x

Hüpoteeklaenu tingimuste muutmise aasta

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 laenu, mille tagatiseks on põhieluruum.

Aastat, mil hüpoteeklaenu tingimustes toimusid viimased muudatused, st kui tingimusi muudeti mitu korda, näitab see viimase muudatuse aastat.

HB320$x$yv

Kus v = a,b,c,d

Muu kinnisvara $x hüpoteeklaen $y: laenu eesmärk

a:

esimene eesmärk

b:

teine eesmärk

c:

teine eesmärk

d:

teine eesmärk

Lõim $y laenude puhul, mille tagatiseks on kinnisvara $x.

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 kinnisvara, mis ei ole põhieluruum.

$y: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 hüpoteeki.

Laenu kasutamise eesmärk laenu algsel võtmisel, millele järgnevad teisesed eesmärgid (b-d) kahanevas tähtsuse järjekorras.

Vt väljundmuutuja HB120$xv kirjeldus (põhieluruumi hüpoteeklaen $x: laenu eesmärk) I lisas.

TEEMA: MUUD KOHUSTUSED / KREDIIDIPIIRANGUD

HC035$xv

Kus v = a,b,c,d

Eralaen $x: laenu eesmärk

a:

esimene eesmärk

b:

teine eesmärk

c:

teine eesmärk

d:

teine eesmärk

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 eralaenu.

Laenu kasutamise eesmärk laenu algsel võtmisel, alustades peamisest eesmärgist a, millele järgnevad teisesed eesmärgid (b-d) kahanevas tähtsuse järjekorras, st kokku neli väljundmuutujat (v = a-d) iga eralaenu kohta.

HC050$x

Tagatiseta laen $x: laenu eesmärk

a:

esimene eesmärk

b:

teine eesmärk

c:

teine eesmärk

d:

teine eesmärk

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 tagatiseta laenu.

Laenu kasutamise eesmärk laenu algsel võtmisel, alustades peamisest eesmärgist a, millele järgnevad teisesed eesmärgid (b-d) kahanevas tähtsuse järjekorras, st kokku neli väljundmuutujat (v = a-d) iga tagatiseta kohta.

TEEMA: ERAETTEVÕTTED JA FINANTSVARAD

HD1410v

Kus v = a,b,c,d

Omatavate võlakirjade liik

a:

riik või muu valitsemissektor

b:

pangad/muud finantsvahendajad

c:

mittefinantsettevõtted

d:

muu

Näitab (jah/ei), kas leibkonnal on võlakirju, mille on emiteerinud a) riigi või välisriigi valitsus, b) pank või muu finantsvahendaja, c) mittefinantsettevõte või d) muu organisatsioon.

HD1910v

Kus v = a,b,c,d

Muu omatava vara liik

a:

krüptovarad

b:

väärismetallid

c:

tuletisinstrumendid

d:

muu

Näitab (jah/ei), kas leibkonnal on a) krüptovarasid (nt Bitcoin), b) väärismetalle (nt kuld), c) tuletisinstrumente (nt optsioonid, futuurid, vahetuslepingud) või d) muid varasid.

TEEMA: TÖÖHÕIVE

PE0810

Lisatöökoha liik

Leibkonna liikme lisatöökoht (st kellegi teise heaks töötamine, eraettevõtlus, mõlemad). Vt väljundnäitaja PE0800 (hetkel rohkem kui üks töökoht) I lisas.

PE0250

Töötu puhul viimane töökoht

Töötu varasem põhitöökoht. Väljundmuutuja põhineb rahvusvahelisel tööhõiveseisundi klassifikatsioonil (ICSE-93).

Vt väljundnäitaja PE0200 („Tööhõiveseisund“) kirjeldus I lisas.

PE0350

Töötu puhul viimase töökoha kirjeldus – ISCO

Töötu varasem põhitöökoht.

Põhitöökohal töötamine kodeeritakse ISCO-08 (rahvusvaheline ametite klassifikaator; Rahvusvaheline Tööorganisatsioon) alusel.

Vt väljundnäitaja PE0300 (Töö kirjeldus ISCO) kirjeldus I lisas.

PE0450

Töötu puhul varasem töökoht – NACE

Eelmise peamise tööandja majandussektor, mis on kodeeritud vastavalt majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile NACE Rev 2 (2008), esimene tasand.

Vt väljundnäitaja PE0400 (Põhitöökoht – NACE) kirjeldus I lisas.

PE0370

Pensionile jäänud või muul viisil tööturult eemale jäänud isiku puhul põhitöökoha kirjeldus – ISCO

Pensionile jäänud või muul viisil tööturult eemale jäänud isikute puhul viimane põhitöökoht.

Põhitöökohal töötamine kodeeritakse ISCO-08 (rahvusvaheline ametite klassifikaator; Rahvusvaheline Tööorganisatsioon) alusel.

Vt väljundnäitaja PE0300 (Töö kirjeldus ISCO) kirjeldus I lisas.

PE0470

Pensionile jäänud või muul viisil tööturult eemale jäänud isikute puhul põhitöökoht – NACE

Eelmise peamise tööandja majandussektor, mis on kodeeritud vastavalt majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile NACE Rev 2 (2008), esimene tasand.

Vt väljundnäitaja PE0400 (Põhitöökoht – NACE) kirjeldus I lisas.

PE9020

Tööhõive jaotise andmeesitaja

Tööhõive jaotise andmeesitaja tunnuskood.

See võib olla kood RA0010 (isiku tunnuskood), nagu on määratletud I lisas, või erikood 99, kui isik ei kuulu leibkonda.

TEEMA: PENSIONID JA KINDLUSTUSPOLIISID

PFA070$x

Kohustuslik või vabatahtlik pensioniskeem $x

$x: Lõim kuni 7 pensioniskeemi jaoks

Skeemi liik, st kohustuslik või vabatahtlik

PFA1300v

Kus v = a,b

Eeldatav protsent lõplikust palgast, mida hakatakse saama pensionile jäämisel, kõik riiklikud ja tööandjapensionid kokku

a:

eeldatava protsendimäära alumine vahemik

b:

eeldatava protsendimäära ülemine vahemik

Protsent lõplikust palgast, mida andmeesitaja loodab hakata saama pensionile jäämisel, kõik riiklikud ja tööandjapensionid kokku.

Protsent võetakse andmeesitaja sissetulekust enne pensionile jäämist.

Kahe väljundmuutuja PFA1300a ja PFA1300b väärtused võivad olla identsed, kui andmeesitaja suudab esitada eeldatava asendusmäära punkthinnangu.

PF9020

Pensioni jaotise andmeesitaja

Pensioni- ja kindlustuspoliiside jaotises küsimustele vastanud isiku kood.

See võib olla kood RA0010 (isiku tunnuskood), nagu on määratletud I lisas, või erikood 99, kui isik ei kuulu leibkonda.

TEEMA: SISSETULEKUD

PG9020

Üksikisiku sissetuleku jaotise andmeesitaja

I lisa sissetuleku jaotises küsimustele PG0100-PG0510 vastanud isiku kood.

See võib olla kood RA0010 (isiku tunnuskood), nagu on määratletud I lisas, või erikood 99, kui isik ei kuulu leibkonda.

TEEMA: KINGITUSED/PÄRANDUSED

HH050$x

Suurem kingitus/pärand $x: ülekande liik

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 kingitust/pärandust.

Näitab, kas leibkonna saadud kingitus(ed)/pärand(id) oli kingitus või pärand.

HH060$x

Suurem kingitus/pärand $x: allikas

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 kingitust/pärandust.

Näitab, kellelt leibkond kingituse/päranduse sai.

HH080$x

Suurem kingitus/pärand $x: pärandimaks kokku

$x: Lõim, mis hõlmab 2 või 3 kingitust/pärandust.

Kingituselt/päranduselt tasutud maksud kokku.

Kuna üheaegselt ühelt ja samalt isikult saadud kingitusi või pärandeid käsitatakse ühena, hõlmab see kõikidelt kingitustelt/pärandustelt tasutud maksude kogusummat. See hõlmab ka kingituse/pärandusena saadud põhieluruumilt tasutud makse.

Kingituse/päranduse vastav brutoväärtus kirjendatakse põhilise väljundmuutuja HH040$x all vastavalt I lisale.

TEEMA: TARBIMINE

HIZ050

Kärsitus

Hinnang leibkonna kärsitusele täiendava sissetuleku saamisel.

Kärsitust hinnatakse järgmiselt: leibkonnal palutakse ette kujutada loteriivõitu ning leibkonna ühe aasta sissetulekule vastava summa saamist ühe aasta pärast. Leibkonnal on võimalus osast summast loobuda ja ülejäänud võit kohe kätte saada. Seejärel uuritakse leibkonnalt, kui palju leibkond oleks valmis loovutama (protsent võidusummast), et raha kohe kätte saada.

TEEMA: REGISTRIKANDE NÄIDIS

SC0111

Aadressi muutus

Info leibkonna aadressi võimalike muutuste kohta.

SC0310

Linnastumine

Linnastumine (DEGURBA) näitab selle piirkonna iseloomu, kus leibkond elab.

DEGURBA on kohalike haldusüksuste (LAU2) liigitamine kolme kategooriasse:

Tihedalt asustatud piirkonnad (linnad): vähemalt 50 % rahvastikust elab linnakeskustes

Keskmise asutustihedusega piirkonnad (linnad ja pooltihe asustus): vähem kui 50 % rahvastikust elab linnakeskustes ning mitte rohkem kui 50 % maapiirkonna ruutvõrgustikus.

Hõredalt asustatud piirkond (maapiirkonnad): enam kui 50 % rahvastikust elab maapiirkonna ruutvõrgustikus.

Selleks kasutatakse järgmisi määratlusi:

Linnakeskused: 1 km2 suuruste võrguruutudega klaster, kus rahvastikutihedus on vähemalt 1 500 elanikku km2 kohta ning vähemalt 50 000 elanikku.

Linnaklastrid: 1 km2 suuruste võrguruutudega klaster, kus rahvastikutihedus on vähemalt 300 elanikku km2 kohta ning vähemalt 5 000 elanikku.

Maapiirkonna ruutvõrgustik: võrguruudud, mida ei käsitata linnakeskuse ega linnaklastrina.

Allikas: Eurostat.

Alusmetoodikat on kirjeldatud dokumendis Applying the Degree of Urbanisation – A methodological manual to define cities, towns and rural areas for international comparisons, 2021. aasta väljaanne.


(1)   „$X“ tähistab numbrit lõimes. Näiteks tuleb esitada HB201$x, kui HB1010 > $x-1. See tähendab, et muutuja HB2011 tuleb esitada, kui HB1010 > 0, HB2012 tuleb esitada, kui HB1010 > 1 ja HB2013 tuleb esitada kui HB1010 > 2.


III LISA

RKPde esitatav teave, mis kirjeldab riigiuuringu sisu

1.   

Artikli 3 lõike 4 kohaselt peavad RKPd esitama EKP-le teabe, milles kirjeldatakse 1.–9. jaos sätestatud riigiuuringute sisu.

1. jagu – Valimi moodustamine

1. osa – Üldine teave

2.

RKPd peavad esitama valimi moodustamise kohta järgmise üldise teabe:

a)

Kas valim moodustati tõenäosusliku analüüsi alusel (jah/ei/osaliselt);

b)

Kas valim on kihistatud (jah/ei/osaliselt); kui jah, siis kihistuskriteeriumide kirjeldus. Kui EKP-le ei edastata väljundmuutuja SD0100 (kiht) jaoks vajalikku teavet, peavad RKPd märkima ka kihtide arvu;

c)

Valimi moodustamise etappide koguarv;

d)

Iga etapi kohta (kuni 3):

i)

valimi ühiku liik: geograafilised andmed, aadress, leibkond, muu (sellisel juhul tuleb täpsustada);

ii)

valimi moodustamise meetod: lihtne juhuvalim, kihiline valim, suurusega proportsionaalne tõenäosus, süstemaatiline valim, muu (sellisel juhul tuleb täpsustada);

iii)

valitud ühikute koguarv;

iv)

loendi nimetus;

e)

Teave järgmiste valimi moodustamise etappide kohta (kui rohkem kui 3);

f)

Lõplikud valimi ühikud: aadress, leibkond, indiviid, muu (sellisel juhul tuleb täpsustada);

g)

Loendi(te) kirjeldus: allikas, ühikud, vanus, ajakohastused, rahvastiku katvus;

h)

Välja jäetud rühmad (st rahvastiku osa, keda ei ole valimisse kaasatud): institutsionaliseeritud isikud (st inimesed, kes elavad nt vanadekodus, sõjaväeosas, vanglas, internaatkoolis), kodutud, muu (sellisel juhul tuleb täpsustada);

i)

Kas on moodustatud jõukate isikute ülevalim (jah/ei); kui jah, siis:

i)

milliseid kriteeriume kasutati jõukate inimeste ülevalimisse kaasamiseks (võib esitada mitu vastust): sissetulekud, tarbimine, eluruumi omadused (nt suurus, hind), geograafiline piirkond; muu (sellisel juhul tuleb täpsustada);

ii)

kuidas määrati kindlaks ülevalimi määr;

iii)

ülevalimi moodustamiseks kasutatud lisaallikas/-allikad (nt maksuallikad, registrid);

j)

Kas asendamine oli lubatud (jah/ei); kui jah, siis asendatud leibkondade koguarv valimis;

k)

Kas valimil on paneeli komponent (jah/ei).

2. osa – Paneeli/rotatsiooni valimi komponent (esitavad ainult riigid, kelle uuringul on paneeli komponent)

3.

RKPd (kelle uuring hõlmab paneeli komponenti) peavad paneeli/rotatsiooni komponendi kohta esitama järgmise teabe:

a)

Paneeli komponendi esimene aasta;

b)

Kui EKP-le ei edastata väljundmuutuja SB0100 (küsitluse lõpptulemuse kood) jaoks vajalikku teavet (nii vastanute kui mittevastanute kohta), peavad RKPd esitama järgmise teabe: varasemate lainetega hõlmatud, taasküsitletud leibkondade arv; varasemate lainetega hõlmatud, taasküsitletud leibkondade protsent kõikidest küsitletud leibkondadest; keskmine väljalangemise määr lainete vahel.

c)

Valimi struktuur ajas: puhas paneel, puhas paneel värskendustega, rotatsioon, muu (sellisel juhul tuleb täpsustada). Rotatsiooni puhul tuleb täpsustada paneeli kestus aastates;

d)

Paneeli jälgimise eeskirjade selgitus.

3. osa – Muu asjakohane teave (vabatahtlik)

4.

RKPd peavad esitama ka mis tahes muu valimi moodustamisega seotud teabe, mida nad peavad asjakohaseks.

2. jagu – Valimi struktuur ja uuringutulemuste statistika

1. osa – Valimi suurus ja vastamata jätmine

5.

Kui EKP-le ei edastata väljundmuutuja SB0100 (küsitluse lõpptulemuse kood) jaoks vajalikku teavet, peavad RKPd esitama järgmise teabe valimi suuruse ja vastamata jätmise kohta:

a)

valimi brutosuurus, mis on määratletud järgmiselt:

i)

uuring, millel ei ole paneeli komponenti: praeguse laine loenditest võetud lõplike valimiühikute koguarv (sõltumata nende kõlblikkusest või uuringu raames koostöö tegemisest);

ii)

uuring, millel on paneeli komponent: praeguse laine loenditest võetud lõplike valimiühikute koguarv (sõltumata nende kõlblikkusest või uuringu raames koostöö tegemisest), millele lisatakse varasema lainega hõlmatud, uuesti küsitletud leibkondade arv.

b)

kõlblike juhtumite koguarv (vastajate määr) hõlmab nii kindlaksmääratud kui ka kindlaksmääramata kõlblikkusega juhtumeid, mis on tagantjärele tunnistatud kõlblikeks;

c)

kindlaksmääramata kõlblikkusega juhtumite koguarv;

d)

vastamata jätnud leibkondade koguarv, sealhulgas leibkondade koguarv, kellega ei saadud ühendust; keeldumiste koguarv ja muude põhjustel vastamata jätmiste koguarv (nt keelebarjäär, haigus või võimetus);

e)

valimi netosuurus on leibkondade arv, kellega viidi küsitlus lõpuni.

2. osa – Uuringutulemuste statistika

6.

Kui EKP-le ei edastata väljundmuutuja SB0100 (küsitluse lõpptulemuse kood) jaoks vajalikku teavet, peavad RKPd esitama järgmise teabe uuringutulemuste statistika kohta:

a)

vastajate määr (%) – küsitletud leibkondade arv jagatud kõlblike üksuste arvuga;

b)

kontakti saamise määr (%) – leibkondade arv, kellega võeti ühendust, jagatud kõlblike üksuste arvuga;

c)

koostöö tegemise määr (%) – küsitletud leibkondade arv jagatud leibkonna arvuga, kellega võeti ühendust;

d)

keeldumise määr (%) – leibkondade arv, kes küsitlusest keeldus, jagatud kõlblike üksuste arvuga.

3. osa – Muu asjakohane teave (vabatahtlik)

7.

RKPd peavad esitama ka mis tahes muu teabe valimi struktuuri ja uuringutulemuste statistika kohta, mida nad peavad asjakohaseks.

3. jagu – Mõisted

1. osa – Vaatlusperioodid

8.

RKPd peavad täpsustama statistilise teabe vaatlusperioodi, mis viitab järgmisele:

a)

bilansi/jõukuse väljundmuutujad, nt „küsitluse kuupäev“ (iga leibkonna kohta) või kindlaksmääratud kuupäev enne esimest küsitlust (kõikide leibkondade puhul), nt 31. detsember AAAA;

b)

sissetuleku väljundmuutujad, „12 kuud enne küsitlust“ (iga leibkonna kohta) või esimesele küsitlusele eelnenud kalendriaasta (kõik leibkonnad), nt AAAA;

c)

tarbimise väljundmuutujad, „12 kuud enne küsitlust“ (iga leibkonna kohta) või esimesele küsitlusele eelnenud kalendriaasta (kõik leibkonnad), nt AAAA;

d)

demograafia ja tööhõivega seotud väljundmuutujad.

2. osa – Sissetulekute väljundmuutujad

9.

RKPd peavad esitama teabe selle kohta, kas kogutud sissetulekute väljundmuutujad on i) brutosummas, ii) ilma tulumaksuta, iii) ilma tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmakseteta või iv) muu (sellisel juhul tuleb täpsustada).

3. osa – Väljundmuutujate määratlus: olulised kõrvalekalded metoodikas

10.

RKPd peavad esitama teabe EKP-le esitatud väljundmuutujate sisus tehtud oluliste metoodikamuudatuste kirjelduse, võrreldes I lisa 2. osas esitatud väljundmuutujate kirjeldustega.

11.

RKPd peavad märkima väljundmuutujate tunnuse(d)/nime(d) ning kirjeldama kõrvalekaldeid väljundmuutujate määratlustest (nt HI0100, „Kodus toidule kulutatud igakuine summa“. Väljundmuutuja hõlmab ka toitu väljaspool kodu).

4. jagu – Andmete kogumine

1. osa – Välitööga seotud asjaolud

12.

RKPd peavad esitama välitöö kohta järgmise teabe:

a)

välitöö eest vastutavad organisatsioonid: RKP, riiklik statistikaamet ja/või uuringufirma (sealhulgas uuringufirma nimi);

b)

andmete läbivaatamise/redigeerimise eest vastutavad organisatsioonid: RKP, riiklik statistikaamet ja/või uuringufirma;

c)

kas leibkondadega võeti võimalike vigade/vastuolude korral uuesti ühendust (jah/ei);

d)

välitöö perioodi algus ja lõpp;

e)

kokkuvõtlik statistika vestluse kestuse kohta minutites: mediaan, keskmine, kvartiilide vahe, miinimum ja maksimum.

Kui EKP-le ei edastata väljundmuutuja SA0900 („Küsitluse läbiviimise meetod“) jaoks vajalikku teavet, peavad RKPd esitama:

f)

teabe läbiviidud küsitluste jaotumise kohta andmete kogumise meetodite kaupa (% kõikidest läbiviidud küsitlustest): arvutipõhine isikuküsitlus (CAPI), arvutipõhine telefoniküsitlus (CATI), paberipõhine isikuküsitlus (PAPI), arvutipõhine veebiküsitlus (CAWI), isetäidetav küsitlus ja muud.

2. osa – Küsitlejad (värbamine, koolitus, töökoormus, töötasu)

13.

RKPd peavad esitama küsitlejate kohta järgmise teabe:

a)

lõplik küsitlejate arv;

b)

küsitlejate värbamise eest vastutavad organisatsioonid: RKP, riiklik statistikaamet, uuringufirma, muu (sellisel juhul tuleb täpsustada);

c)

küsitleja tööalane staatus: Välitöö eest vastutava organisatsiooni töötaja, vabakutseline, muu (sellisel juhul tuleb täpsustada);

d)

küsitleja koolitamise viis: silmast silma või kaugteel;

e)

keskmine koolitustundide arv küsitleja kohta;

f)

küsitlejate tasustamine ja motiveerimine (võib esitada mitu vastust): tunnipalk; tasu lõpule viidud küsitluse eest; lähetustasu; kindlaksmääratud korrapärane palk; preemia; muu (sellisel juhul tuleb täpsustada).

3. osa – Küsimustiku ülesehitus ja testimine

14.

RKPd peavad küsimustiku ülesehituse ja testimise kohta esitama järgmise teabe:

a)

kas on korraldatud pilootuuring küsimustiku eelnevaks testimiseks (jah/ei);

b)

kui on läbi viidud küsimustiku laboratoorne või muu eeltestimine, st ekspertrühm, sihtrühmad, kognitiivne testimine või küsitluse käitumuslik kodeerimine või muu (sellisel juhul tuleb täpsustada);

c)

keeled, millesse küsimustik tõlgiti.

4. osa – Kontakti loomise strateegia ja vastamata jätmise ennetamine

15.

RKPd peavad esitama järgmise teabe kontakti loomise strateegia ja vastamata jätmise ennetamise kohta:

a)

kasutatud eelteabe liik: eelteavet ei kasutatud; sissejuhatav kiri; brošüür; pressiteade; link andmete kogumise veebilehele; muu (sellisel juhul tuleb täpsustada);

b)

nõutav kontaktide minimaalne arv;

c)

stiimul vastamiseks: rahaline, mitterahaline, stiimuleid ei kasutata

i)

rahaliste stiimulite puhul summa;

ii)

mitterahaliste stiimulite puhul stiimuli liik (nt kingitus, loteriipilet).

5. osa – Välitöö auditeerimine

16.

RKPd peavad esitama välitöö auditeerimise kohta järgmise teabe:

a)

välitöö auditeerimise eest vastutavad organisatsioonid;

b)

kontakti/vastamata jätmise kontrollimise tulemus: kontrollimata; kontrollitud, oluliste puudusteta; kontrollitud, oluliste puudustega (sellisel juhul tuleb täpsustada);

c)

andmete autentsuse kontrollimise tulemus: kontrollimata; kontrollitud, oluliste puudusteta; kontrollitud, oluliste puudustega (sellisel juhul tuleb täpsustada).

6. osa – Muude andmeallikate kasutamine andmete kogumiseks

17.

RKPd peavad märkima, kas nad kasutasid I lisas nimetatud väljundmuutujate kogumiseks või koostamiseks muid allikaid kui küsitlused (v.a kirje imputeerimise korral kasutatud allikad). Kui jah, siis võimalikud allikad on registrid, statistiline sobitamine, muu (sellisel juhul tuleb täpsustada).

7. osa – Muu asjakohane teave (vabatahtlik)

18.

RKPd peavad esitama ka mis tahes muu teabe valimi moodustamise kohta, mida nad peavad asjakohaseks.

5. jagu – Andmetöötlus ja redigeerimine

1. osa – Üldine teave

19.

RKPd peavad märkima, millist üldist andmebaasihaldussüsteemi nad kasutavad andmete salvestamiseks ja töötlemiseks (nt SAS, Stata, SPSS).

20.

RKPd peavad märkima, millist valimi-/juhtumihaldussüsteemi nad kasutavad. Siin märgitakse elektroonilised vahendid, mille eesmärk on automaatselt salvestada ja sidustada erinevaid teabeallikaid, mis toetavad välitöö korraldamist ja dokumenteerimist.

2. osa – Kodeerimine ja redigeerimine

21.

RKPd peavad kodeerimise ja redigeerimise kohta esitama järgmise teabe:

a)

kui sageli vaadatakse küsitlejate märkused läbi ja kasutatakse neid andmete redigeerimisel: süstemaatiliselt, enamikul juhtudel, harva või mitte kunagi;

b)

kasutatud reeglite liigid (võib esitada mitu vastust): loogika, järjepidevus, vahemik, suhe, tasakaal (nt kogusissetulek võrdub erinevate sissetulekukomponentide summaga), võõrväärtused, makrokorrigeerimine (konkreetsete tähelepanekute mõju koondnäitajatele, muu (sellisel juhul tuleb täpsustada);

c)

kas (jah/ei) registrite andmeid kasutatakse redigeerimisel.

3. osa – Muu asjakohane teave (vabatahtlik)

22.

RKPd peavad esitama ka mis tahes muu teabe andmetöötluse ja redigeerimise kohta, mida nad peavad asjakohaseks.

6. jagu – Kaal

1. osa – Leibkonna disainkaal (väljundmuutuja SD0300)

23.

RKPd peavad esitama leibkonna disainkaalu kohta järgmise teabe:

a)

kas (jah/ei) leibkonna disainkaal on konstrueeritud valikutõenäosuse pöördväärtusena;

b)

konstruktsiooni kirjeldus (asjakohastel juhtudel);

c)

kui EKP-le ei edastata väljundmuutuja SD0300 („Leibkonna disainkaal“) jaoks vajalikku teavet, peavad RKPd esitama järgmise kokkuvõtliku statistika leibkonna disainkaalu kohta: keskmine, summa, miinimum, maksimum, standardhälve ja variatsioonikordaja (%).

2. osa – Valimi tasandi teabel põhinevad vastamata jätmisega seotud kaalukorrigeerimised

24.

RKPd peavad esitama järgmise teabe vastamata jätmisega seotud kaalukorrigeerimise kohta:

a)

kas (jah/ei) disainkaalu korrigeeriti, hinnates selgesõnaliselt leibkonna vastuse kalduvust täiendava teabe põhjal, mis on kättesaadav nii andmeesitajatele kui ka mittevastanutele;

b)

kasutatud korrigeerimismeetod: regressioonipõhine modelleerimine (nt logit, probit), vastuste homogeensed elemendid, muu (sellisel juhul tuleb täpsustada);

c)

korrigeerimisel kasutatud täiendava teabe kirjeldus;

d)

korrigeerimisel kasutatud väliste allikate kirjeldus.

3. osa – Väliste allikate kalibreerimine

25.

RKPd peavad esitama väliste allikate kalibreerimise kohta järgmise teabe:

a)

kalibreerimismeetod: elemendipõhine poststratifitseerimine, üldine regressioon, kalibreerimine või väliste kontrollmehhanismide üldine kalibreerimismeetod, muu (sellisel juhul tuleb täpsustada);

b)

kalibreerimisel kasutatud välised muutujad: vanus, sugu, leibkonna suurus, piirkond, muu (sellisel juhul tuleb täpsustada);

c)

kalibreerimisel kasutatud väliste allikate kirjeldus.

4. osa – Kaalu vähendamine või mis tahes muud uuringujärgsed korrigeerimised

26.

RKPd peavad märkima, kas (jah/ei) on tehtud muid uuringujärgseid kaalukorrigeerimisi (sealhulgas trimmimine või vinsoriseerimine). Kui jah, tuleb esitada korrigeerimiste kirjeldus.

5. osa – Leibkonna lõplik kaal ja kaaluvahekorrad

27.

Kui EKP-le ei edastata vajalikku teavet väljundmuutujate HW0010 („Leibkonna kaal“) ja SD0300 („Juhtumi disainkaal“) kohta, peavad RKPd esitama järgmise kokkuvõtliku statistika:

a)

leibkonna lõplikud kaalud: keskmine, summa, miinimum, maksimum, standardhälve ja variatsioonikordaja (%);

b)

leibkonna lõpliku kaalu ja disainkaalu vahekord: keskmine, miinimum ja maksimum.

28.

Kui küsitlusel on paneeli komponent, peavad RKPd selgitama kaalumismenetlust, st seda, kuidas äsja valitud leibkondade valimikaalud on kombineeritud eelmise laine kaaludega (osakaalu meetod, mis tahes muu kombinatsioon).

6. osa – Paralleelkaalud

29.

RKPd peavad esitama järgmise teabe paralleelkaalude kohta (väljundmuutuja WR$$$):

a)

paralleelkaalude arvutamise meetod: ümberskaleerimine bootstrap-meetodil, muu (sellisel juhul tuleb täpsustada);

b)

kalibreerimismarginaalid: leibkondade koguarv, isikute koguarv, isikute arv soo järgi, isikute arv vanuserühmade kaupa, muu (sellisel juhul tuleb täpsustada).

7. osa – Muu asjakohane teave (vabatahtlik)

30.

RKPd peavad esitama ka mis tahes muu teabe kaalude kohta, mida nad peavad asjakohaseks.

7. jagu – Imputeerimise kord

1. osa – Üldine teave

31.

RKPd peavad märkima imputeerimiseks kasutatavad tarkvaravahendid (st SAS, Stata vms; kui muu, siis täpsustada) ning imputeerimise eest vastutavad organisatsioonid (st RKP, riiklik statistikaamet, uuringufirma, muu; kui muu, siis täpsustada).

2. osa – Tehniline teave imputeerimise korra kohta

32.

RKPd peavad esitama imputeerimise korra kohta järgmise tehnilise teabe:

a)

kas (jah/ei) imputeerimise mudelites kasutati kaalusid; kui jah, siis kas neid kasutati kaalutud regressioonina ja/või kovariaatidena;

b)

kas (jah/ei) kogutud tähelepanekute arv oli piiratud lävendiga, millest madalamate väärtuste puhul puuduvaid väärtusi ei imputeeritud. Kui jah, siis tuleb esitada lävendi andmed;

c)

meetodid, mida kasutati juhul, kui imputeerimist ei tehtud kogutud tähelepanekute väikese arvu tõttu: väärtused puuduvad, hinnangulised väärtused (nt kogutud tähelepanekute keskmine/mediaan), väljundmuutuja liidetud muude väljundmuutujatega, et saada piisav arv tähelepanekuid, ja seejärel imputeerimine, muu (sellisel juhul tuleb täpsustada). Kui kasutati mitut meetodit, peavad RKPd täpsustama, milliste väljundimuutujate suhtes meetodit kohaldatakse;

d)

huvipakkuva väljundmuutuja heaks prognoosijaks olevate kovariaatide valimise meetodi kirjeldus: kovariaatide automaatne valimine (koos eelnevalt kindlaksmääratud piirmääradega, mida kasutatakse korrelatsiooni-/regressioonmudelites) piiratud redigeerimisega; kovariaatide automaatne eelvalimine ja üksikute väljundmuutujate juhtumipõhine hindamine; kovariaatide valimiseks üksikute väljundmuutujate juhtumipõhine hindamine; muu (sellisel juhul tuleb täpsustada);

e)

lisatud väljundmuutujad (välja arvatud muutujad, mis on head prognoosijad): vastamata jätmist selgitavad muutujad; muutujad, mis on teiste kovariaatide puhul kasutatavate kovariaatide head prognoosijad; muutujad, mis majandusteooria kohaselt on huvipakkuva muutuja head prognoosijad; kõik kovariaadina hõlmatud laste muutujate vanemate muutujad; muud (sellisel juhul tuleb täpsustada);

f)

imputeerimisel võõrväärtuste kindlaksmääramise kirjeldus;

g)

imputeerimisel üksikute väljundmuutujate vaheliste seoste hindamise kirjeldus (nt laenu/hüpoteeklaenu algne summa ja laenujääk);

h)

pärast imputeerimisprogrammi lõppu käsitsi redigeeritud tähelepanekute arv iga järgmise kriteeriumi kohta:

i)

nn võõrväärtused;

ii)

üksikute väljundmuutujate vahelised seosed (nt laenu/hüpoteeklaenu algne summa ja laenujääk);

iii)

vastused, mis on kogutud vahemikena, mida peeti ebausaldusväärseks;

iv)

muud (sealhulgas täiendavad kirjeldused).

i)

tähelepanekutega osas, mille kohta andmeesitaja ei esitanud ühtegi punkti- või vahemiku väärtust, peavad RKPd märkima, kas on kehtestatud piirangud ja kas tähelepanekud imputeeriti piirmäära ülemise või alumise väärtusena;

j)

kas (jah/ei) võõrväärtustega seotud tähelepanekud jäeti mudelitest välja kui kovariaadid; kui jah, siis mitut tähelepanekut see hõlmas;

k)

iga järgmise väljundmuutuja imputeerimismudelis kasutatud kovariaatide arv:

i)

põhieluruumi väärtus (HB0900)

ii)

esimese põhieluruumiga tagatud laenu laenujääk (HB1701)

iii)

säästukontode väärtus (HD1210)

iv)

töölepinguline tulu (PG0100)

3. osa – Muu asjakohane teave (vabatahtlik)

33.

RKPd peavad esitama ka mis tahes muu teabe imputeerimise korra kohta, mida nad peavad asjakohaseks.

8. jagu – Avalikustamise kontroll ja riigisisene levitamine

1. osa – Avalikustamise kontroll

34.

RKPd peavad esitama EKP-le teabe, mis kirjeldab meetodeid ja korda, mida kasutatakse andmete anonüümimiseks riigi tasandil enne statistilise teabe esitamist EKP-le.

2. osa – Andmete levitamine

35.

RKPd peavad esitama teabe tulemuste esimese riigisisese avaldamise kohta (link, avaldamise kuupäev ja liik).

9. jagu – Täiendav teave riiklike hindamiste põhjal

36.

RKPd peavad esitama täiendava teabe riiklike hinnangute kohta (mis ei ole hõlmatud 1.–8. jaoga). See võib hõlmata dokumente/viiteid mis tahes metoodika dokumentatsioonile (nt riiklikud kvaliteediaruanded, sõltumatud metodoloogilised uuringud, võrdlused väliste allikatega).

IV LISA

Kõlblike uuringu läbiviijate määramise kriteeriumid ja kord

Euroopa Keskpank (EKP) võib anda uuringu andmestikule juurdepääsu kooskõlas artikli 15 punkti a alapunktiga ii ainult isikutele, kes vastavad punktis 2 loetletud tingimustele, mille eesmärk on tagada, et juurdepääs teabele, mis EKP-le esitatakse käesoleva suunise kohaselt, on lubatud üksnes teadusuuringute eesmärgil. Uuringu andmestiku ärilisel eesmärgil kasutamine on rangelt keelatud.

Asjaomased tingimused avaldatakse EKP veebilehel, et teavitada uuringute läbiviijaid uuringu andmestikule juurdepääsu taotlemise tingimustest ja korrast. EKP teeb kõik selleks, et minimeerida viivitusi taotluste menetlemisel nii palju kui võimalik.

EKP tagab, et andmete edastamiseks kasutatakse ainult turvalisi kanaleid, ja määrab kindlaks sobiva andmekandja, mida kasutada.

1.   Seotud teadustöötaja

Seotud teadustöötaja on füüsiline isik, kes on mõne järgmise üksuse töötaja või sellega seotud muul viisil:

a)

ülikoolid ja muud kõrgharidusorganisatsioonid,

b)

teadusuuringuid teostavad organisatsioonid või asutused, välja arvatud äriühingud,

c)

asutused, mille teaduritel on juurdepääs konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil vastavalt komisjoni otsusele 2004/452/EÜ (1).

2.   Uuringu andmestikule juurdepääsu tingimused

EKP võib anda uuringu andmestikule juurdepääsu seotud teadustöötajatele, kes on esitanud EKP-le juurdepääsutaotluse vastavalt käesolevale lisale. Ühiste uurimisprojektide puhul, milles osaleb mitu sama projektiga tegelevat teadustöötajat, peab iga teadustöötaja saatma individuaalse taotluse, täpsustades, millise ühise uurimisprojektiga tema taotlus on seotud. Uuringu andmestikule juurdepääsu taotlus peab vastama järgmistele tingimustele:

a)

Taotleja peab esitama EKP-le järgmise teabe:

i)

taotleja nimi, telefoninumber ja aadress koos isikut tõendava dokumendiga ning teave, mis tõendab tema õigust esitada uuringu andmestikule juurdepääsu taotlus (nt taotleja seotus punktis 1 osutatud üksusega);

ii)

elulookirjeldus või CV; ja

iii)

kohaldatavatel juhtudel teadusprojekti osaliselt või täielikult rahastavate (avaliku või erasektori) äriorganisatsioonide juriidiline ja aadress ning teave selle kohta, kas uuringu tulemusi kavatsetakse kasutada ärilisel eesmärgil.

b)

Uuringukava peab lühidalt:

i)

kirjeldama uuringu sisu; ja

ii)

määrama kindlaks andmete edastamise vajaduse, andmete asjakohasuse ja adekvaatsuse, võttes arvesse seotud teadustöötaja projekti.

c)

Taotleja peab täpsustama andmete salvestamise turvalisust (valides sobivad vastusevariandid) järgmiselt:

i)

loogiline failide turvalisus;

ii)

füüsiliste dokumentide turvalisus;

iii)

ruumide turvalisus, kus uuring läbi viiakse.

d)

Taotleja peab taotluses täpsustama, kas:

i)

uuringu tulemused tehakse teadusringkondadele vabalt ja kiiresti kättesaadavaks ning kuidas see toimub;

ii)

osa uuringu andmestikust kasutatakse üksnes sisearuannetes või muudel eesmärkidel, mille tõttu tuleks andmestikule juurdepääsu rangemalt piirata.

e)

Kõik uurimisprojektiga seotud teadurid peavad allkirjastama EKP poolt kehtestatud andmete kasutustingimused ja konfidentsiaalsuskohustused ning neid järgima.

f)

Taotleja peab oma allkirjaga kinnitama taotluses esitatud teabe õigust.

3.   Uuringu andmestikule juurdepääsu taotluse hindamise kriteeriumid

EKP hindab taotlust järgmiste kriteeriumide alusel:

Kohustuslik kriteerium 1

Kõik kohustuslikud väljad on täidetud (nimi, telefoninumber, aadress, uuringukava, tulemuste kasutamine, elulookirjeldus, isikut tõendav dokument, allkirjastatud vormid).

Esitatud teabe sidusust kontrollitaks (nt esitatud isikut tõendav dokument vastab teadustöötaja nimele; teadusasutus, millega teadustöötaja on seotud, on reaalselt eksisteeriv asutus; elulookirjeldus vastab teadustöötaja nimele ja teadusasutusele).

Kohustuslik kriteerium 2

Teadur on valinud kolmest turvameetmete rühmast vähemalt ühe elemendi (loogiline failide turvalisus, füüsiliste dokumentide turvalisus, ruumide turvalisus).

Kohustuslik kriteerium 3

Leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu andmeid võib kasutada üksnes uuringute eesmärgil. Selle kontrollimiseks kasutatakse taotluse vormi erinevaid elemente.

Uuringukavast koos teaduri taustaga (elulookirjeldus) ja tulemuste kavandatavast levitamisulatusest peaks ilmnema, et andmetaotluse eesmärk on uurimistöö läbiviimine. (Kavandatava) uuringu kvaliteeti ei hinnata; hinnatakse üksnes seda, kas kavandatav kasutuseesmärk on uurimistöö läbiviimine. Samuti võib arvesse võtta rahastamist (kui see on kavandatava uuringu puhul asjakohane) ja avaldamise kavatsust. Kui uuringu eesmärk ei ole selge, palub EKP esitada lisateavet ja/või täpsustusi.

Menetlus ühe kohustusliku kriteeriumi täitmata jätmise korral

Kui kohustuslikke kriteeriume ei ole täidetud, võtab EKP teaduriga ühendust ning nõuab asjaomaste kriteeriumide selgitamist ja/või parandamist. See võib hõlmata näiteks järgmist:

—

teabe parandamine (nt taotluses esitatud teave ei vasta elulookirjeldusele);

—

elulookirjelduse elementide kontrollimine (nt teadusasutuse tegevus või taotleja ja teadusasutuse vaheline seos);

—

täiendava teabe nõudmine uuringukava kohta.

Kui selgitused ja/või parandused on ebapiisavad, lükatakse taotlus tagasi.


(1)  Komisjoni otsus 2004/452/EÜ, 29. aprill 2004, millega kehtestatakse asutuste nimekiri, mille teadlastele võimaldatakse juurdepääs konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil (ELT L 156, 30.4.2004, lk 1).


ELI: http://data.europa.eu/eli/guideline/2025/333/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)