<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑486/14</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62014CJ0486</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:483">EU:C:2016:483</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>9</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>9</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20160629">29.6.2016</DATE> – KOHTUASI C‑486/14</P><P>KOSSOWSKI</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (suurkoda)</P><P><DATE ISO="20160629">29. juuni 2016</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: saksa.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Schengeni lepingu rakendamise konventsioon</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 54 ja artikli 55 lõike 1 punkt a</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Liidu põhiõiguste harta</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 50</KEYWORD><KEYWORD>Ne bis in idem põhimõte</KEYWORD><KEYWORD>Süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse lubatavus pärast seda, kui tema suhtes teises liikmesriigis alustatud kriminaalmenetluse on prokurör ilma põhjaliku uurimiseta lõpetanud</KEYWORD><KEYWORD>Asjas sisulise hinnangu andmata jätmine</KEYWORD></INDEX><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑486/14,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Hanseatisches Oberlandesgericht Hamburg’i (Hamburgi kõrgeim piirkondlik kohus, Saksamaa) <DATE ISO="20141023">23. oktoobri 2014. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20141110">10. novembril 2014</DATE>, kriminaalmenetluses, milles süüdistatav on</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Piotr Kossowski,</HT></P></PLAINTIFS><PRESENCE><PRESENCE.INIT>menetluses osales</PRESENCE.INIT><P><HT TYPE="BOLD">Generalstaatsanwaltschaft Hamburg,</HT></P></PRESENCE></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (suurkoda)</P><P>koosseisus: president K. Lenaerts, kodade presidendid R. Silva de Lapuerta, M. Ilešič, L. Bay Larsen, J. L. da Cruz Vilaça ja F. Biltgen, kohtunikud E. Juhász, A. Borg Barthet, J. Malenovský, E. Levits, J.‑C. Bonichot, A. Prechal (ettekandja), C. Vajda, S. Rodin ja K. Jürimäe,</P><P>kohtujurist: Y. Bot,</P><P>kohtusekretär: ametnik M. Aleksejev,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikus menetluses ja <DATE ISO="20150929">29. septembri 2015. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>P. Kossowski, esindaja <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwältin</HT> I. Vogel,</P></ITEM><ITEM><P>Generalstaatsanwaltschaft Hamburg, esindajad: L. von Selle ja C. Rinio,</P></ITEM><ITEM><P>Saksamaa valitsus, esindajad: T. Henze ja J. Kemper,</P></ITEM><ITEM><P>Prantsuse valitsus, esindajad: F. X. Bréchot, D. Colas ja C. David,</P></ITEM><ITEM><P>Madalmaade valitsus, esindajad: M. Bulterman ja M. de Ree,</P></ITEM><?PAGE NO="2"?><ITEM><P>Poola valitsus, esindajad: B. Majczyna, J. Sawicka ja M. Szwarc,</P></ITEM><ITEM><P>Ühendkuningriigi valitsus, esindaja: L. Christie, keda abistas <HT TYPE="ITALIC">barrister</HT> J. Holmes,</P></ITEM><ITEM><P>Šveitsi valitsus, esindaja: R. Balzaretti,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: W. Bogensberger ja R. Troosters,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20151215">15. detsembri 2015. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada Schengenis <DATE ISO="19900619">19. juunil 1990</DATE> alla kirjutatud ja <DATE ISO="19950326">26. märtsil 1995</DATE> jõustunud konventsiooni, millega rakendatakse <DATE ISO="19850614">14. juuni 1985. aasta</DATE> Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="239" PAGE.FIRST="19" DATE.PUB="2000">EÜT 2000, L 239, lk 19</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/02, lk 9; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>Schengeni lepingu rakendamise konventsioon<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>), artikleid 54 ja 55 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>harta<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) artiklit 50 ja artikli 52 lõiget 1.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud Saksamaal <DATE ISO="20051002">2. oktoobril 2005</DATE> Piotr Kossowski (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>süüdistatav<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) suhtes algatatud kriminaalmenetluses, milles viimast süüdistatakse vägivalla ähvardusel väljapressimise toimepanemises selle liikmesriigi territooriumil.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Harta</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Harta artikkel 50 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeld<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Kedagi ei tohi uuesti kohtu alla anda ega karistada kuriteo eest, milles ta on liidu territooriumil seaduse järgi juba lõplikult õigeks või süüdi mõistetud.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Schengeni lepingu rakendamise konventsioon</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Schengeni lepingu rakendamise konventsioon sõlmiti eesmärgiga tagada <DATE ISO="19850614">14. juunil 1985</DATE> Schengenis alla kirjutatud lepingu, mis on sõlmitud Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="239" PAGE.FIRST="13" DATE.PUB="2000">EÜT 2000, L 239, lk 13</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/02, lk 3), kohaldamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklid 54 ja 55 asuvad konventsiooni III jaotise 3. peatükis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/><HT TYPE="ITALIC">Ne bis in idem</HT> põhimõtte rakendamine<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>. Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikkel 54 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Isikut, kelle suhtes üks konventsiooniosaline on langetanud lõpliku kohtuotsuse, ei või teine konventsiooniosaline sama teo eest vastutusele võtta, tingimusel et kui isikule on karistus määratud, on ta selle ära kandnud või kannab seda või seda ei saa otsuse langetanud konventsiooniosalise õiguse alusel enam täitmisele pöörata.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikkel 55 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="055.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Konventsiooniosaline võib käesolevat konventsiooni ratifitseerides, vastu võttes või heaks kiites deklareerida, et artikkel 54 ei seo teda ühel või mitmel järgmistest juhtudest:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kui tegu, mille suhtes välismaine kohtuotsus on tehtud, pandi toime täielikult või osaliselt tema oma territooriumil; viimasel juhul see erand siiski ei kehti, kui tegu pandi toime osaliselt selle konventsiooniosalise territooriumil, kus kohtuotsus on tehtud;</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><P>[...]</P><PARAG IDENTIFIER="055.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Lõike 1 alusel deklareeritavaid erandeid ei kohaldata, kui asjaomane konventsiooniosaline on samade tegude suhtes taotlenud, et teine konventsiooniosaline kõnealuse isiku vastutusele võtaks või on lubanud kõnealuse isiku välja anda.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ratifitseerimisel tegi Saksamaa Liitvabariik konventsiooni artikli 54 suhtes konventsiooni artikli 55 lõike 1 alusel järgmise reservatsiooni (<HT TYPE="ITALIC">BGBl</HT>. 1994 II, lk 631):</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Konventsiooni artikkel 54 ei seo Saksamaa Liitvabariiki,</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kui tegu, mille suhtes välismaine kohtuotsus on tehtud, pandi toime täielikult või osaliselt tema oma territooriumil [...]<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Protokoll Schengeni <HT TYPE="ITALIC">acquis</HT><HT TYPE="ITALIC">’</HT> Euroopa Liitu integreerimise kohta</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Schengeni lepingu rakendamise konventsioon inkorporeeriti liidu õigusesse protokolliga (nr 2) Schengeni <HT TYPE="ITALIC">acquis</HT>’ Euroopa Liitu integreerimise kohta, mis lisati EL lepingule Lissaboni lepingule eelnevas redaktsioonis ja EÜ asutamislepingule Amsterdami lepinguga (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="340" PAGE.FIRST="93" DATE.PUB="1997">EÜT 1997, C 340, lk 93</REF.DOC.OJ>) kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Schengeni <HT TYPE="ITALIC">acquis</HT>’<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> selle protokolli lisa tähenduses. Protokoll nägi 13 liikmesriigile ette võimaluse seada omavahel sisse tihedam koostöö Schengeni <HT TYPE="ITALIC">acquis</HT>’ kehtivusalas.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Protokoll (nr 19) Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni <HT TYPE="ITALIC">acquis</HT><HT TYPE="ITALIC">’</HT> kohta</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>EL toimimise lepingule lisatud protokoll (nr 19) Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni <HT TYPE="ITALIC">acquis</HT>’ kohta (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="083" PAGE.FIRST="290" DATE.PUB="2010">ELT 2010, C 83, lk 290</REF.DOC.OJ>), mis on lisatud Lissaboni lepingule, lubas 25 liikmesriigil seada liidu institutsioonilises ja õiguslikus raamistikus omavahel sisse tihedama koostöö Schengeni <HT TYPE="ITALIC">acquis</HT>’sse kuuluvates valdkondades. Protokolli artikkel 2 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Schengeni <HT TYPE="ITALIC">acquis</HT>’d kohaldatakse artiklis 1 osutatud liikmesriikide suhtes, ilma et see piiraks <DATE ISO="20030416">16. aprilli 2003. aasta</DATE> ühinemisakti artikli <DATE ISO="20050403">3</DATE> ja <DATE ISO="20050425">25. aprilli 2005. aasta</DATE> ühinemisakti artikli 4 kohaldamist. Nõukogu asendab Schengeni lepingutega loodud täidesaatvat komiteed.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Poola õigus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Kriminaalmenetluse seadustiku (Kodeks postępowania karnego) artikli 327 lõige 2 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>Jõustunud otsusega lõpetatud kriminaalmenetluse võib isiku suhtes, kes juba oli kriminaalmenetluses kahtlustatav, prokuröri korraldusel […] uuendada ainult juhul, kui ilmnevad varem teadmata olulised asjaolud. [...]<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Seadustiku artikkel 328 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="328.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Peaprokurör saab tühistada jõustunud otsuse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta isiku suhtes, kes juba oli kriminaalmenetluses kahtlustatav, kui ta tuvastab, et kriminaalmenetluse lõpetamine ei olnud põhjendatud […]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="328.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Pärast kuue kuu möödumist kriminaalmenetluse lõpetamise jõustumisest võib peaprokurör otsuse tühistada või seda muuta või muuta selle põhjendusi ainult kahtlustatava kasuks.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusest selgub, et Staatsanwaltschaft Hamburg (Hamburgi prokuratuur, Saksamaa) heidab süüdistatavale ette <DATE ISO="20051002">2. oktoobril 2005</DATE> Hamburgis (Saksamaa) niisuguste tegude toimepanemist, mis on Saksa karistusõiguse järgi kvalifitseeritav väljapressimisena vägivalla ähvardusel. Sündmuskohast põgenes süüdistatav põhikohtuasja kannatanu sõiduki roolis. Tema suhtes alustati Hamburgis kriminaalmenetlust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Poola ametiasutused tabasid kõnealuse sõiduki, mida juhtis süüdistatav, <DATE ISO="20051020">20. oktoobril 2005</DATE> liiklusreidi ajal Kołobrzegis (Poola) ja vahistasid nimetatud isiku, et täita talle Poolas teises kriminaalmenetluses mõistetud vangistus. Pärast süüdistatava juhitud sõiduki läbiotsimist alustas Prokuratura rejonowa w Kołobrzegu (Kołobrzegi ringkonnaprokuratuur, Poola) tema suhtes Poola karistusseadustiku artikli 282 alusel ühtlasi uurimist vägivalla ähvardusel väljapressimise süüteoasjas, mis puudutas <DATE ISO="20051002">2. oktoobril 2005</DATE> Hamburgis toime pandud tegu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Prokuratura okręgowa w Koszalinie (Koszalini ringkonnaprokuratuur, Poola) palus vastastikuse õigusabi raames Hamburgi prokuratuurilt väljavõtteid kriminaaltoimikust. Need väljavõtted saadeti 2006. aasta augustis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>2006. aasta detsembris edastas Kołobrzegi ringkonnaprokuratuur Hamburgi prokuratuurile oma <DATE ISO="20061222">22. detsembri 2006. aasta</DATE> otsuse, millega ta lõpetas menetluse süütekoosseisu puudumise tõttu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>On teada, et menetluse lõpetamise otsust põhjendati sellega, et süüdistatav keeldus ütluste andmisest ning põhikohtuasja kannatanu ja üks väidetav tunnistaja elavad Saksamaal, mistõttu ei olnud võimalik neid uurimise käigus üle kuulata ega kontrollida kannatanu – osaliselt ka ebatäpseid ja vastuolulisi – väiteid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus lisab, et kriminaalmenetluse lõpetamise otsusele lisatud edasikaebamise korra kohaselt oli menetlusosalistel õigus otsus vaidlustada seitsme päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest. Põhikohtuasja kannatanu ei näi olevat otsust vaidlustanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Hamburgi prokuratuur, kes oli <DATE ISO="20060109">9. jaanuaril 2006</DATE> saanud Amtsgericht Hamburgilt (Hamburgi esimese astme kohus, Saksamaa) süüdistava kohta siseriikliku vahistamismääruse, tegi <DATE ISO="20090724">24. juulil 2009</DATE> tema suhtes Euroopa vahistamismääruse. Saksamaa Liitvabariik taotles <DATE ISO="20090904">4. septembri 2009. aasta</DATE> kirjaga Poola Vabariigilt süüdistatava üleandmist. Sąd okręgowy w Koszalinie (Koszalini ringkonnakohus, Poola) <DATE ISO="20090917">17. septembri 2009. aasta</DATE> otsusega jäeti Euroopa vahistamismäärus täitmata, põhjendades seda Kołobrzegi ringkonnaprokuratuuri otsusega – mille kohus tunnistas lõplikuks – kriminaalmenetlus vastavalt kriminaalmenetluse seadustikule lõpetada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Süüdistatav, kes oli Saksamaal endiselt tagaotsitav, vahistati <DATE ISO="20140207">7. veebruaril 2014</DATE> Berliinis (Saksamaa). Hamburgi prokuratuur koostas tema suhtes süüdistusakti <DATE ISO="20140317">17. märtsil 2014</DATE>. Landgericht Hamburg (Hamburgi piirkondlik kohus, Saksamaa) keeldus kohtumenetlust alustamast põhjendusega, et<?PAGE NO="5"?> kriminaalmenetlus oli Kołobrzegi ringkonnaprokuratuuri otsusega Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 54 tähenduses lõpetatud. Sellest lähtudes tühistas ta süüdistatava suhtes tehtud vahistamismääruse <DATE ISO="20140404">4. aprilli 2014. aasta</DATE> otsusega ning süüdistatav lasti eelvangistusest vabadusse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus, kelle poole Hamburgi prokuratuur selle otsuse peale edasi kaebas, peab tõendatuks, et vastavalt selles asjas kohaldamisele kuuluvale Saksa õigusele on piisav alus kahtlustada süüdistatavat kuriteo toimepanemises, et Landgericht Hamburg (Hamburgi piirkondlik kohus) saaks alustada kohtumenetlust ja süüdistusakt oleks kohtumenetluses vastuvõetav, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklis 54 ja harta artiklis 50 ette nähtud <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT> põhimõttega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekib sellega seoses küsimus, kas Saksamaa Liitvabariigi poolt Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 55 lõike 1 punkti a kohaselt tehtud reservatsioon on veel kehtiv. Kui reservatsioon veel kehtib, siis ei kuulu rahvusvaheline <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT> põhimõte käesoleval juhul ehk kohaldamisele, sest süüdistatav pani talle süüks arvatava teo toime Saksamaa territooriumil ja Saksa õiguskaitseasutused ei ole taotlenud Poola asjaomastelt ametiasutustelt menetluse alustamist Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 55 lõike 4 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Kui see reservatsioon ei kehti, siis tekib eelotsusetaotluse esitanud kohtul – arvestades seda, et Saksamaal ja Poolas uuritakse samu tehiolusid – küsimus, kas Kołobrzegi ringkonnaprokuratuuri otsuse tõttu on süüdistatava suhtes tehtud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>lõplik kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 54 tähenduses või mõistetud ta <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>lõplikult õigeks<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> harta artikli 50 tähenduses. Ta leiab, et põhikohtuasi erineb <DATE ISO="20140605">5. juuni 2014. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>M</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑398/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:2014:1057">EU:2014:1057</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) aluseks olnud asjast selle poolest, et <DATE ISO="20061222">22. detsembri 2006. aasta</DATE> otsusele lõpetada kriminaalmenetlus ei eelnenud põhjalikku uurimist. Lisaks on eelotsusetaotluse esitanud kohtul kahtlus, kas niisuguse otsuse lõplikkus sõltub sellest, kas on täidetud teatavad kohustused, millega õigusvastase käitumise eest karistati.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Hanseatisches Oberlandesgericht Hamburg (Hamburgi kõrgeim piirkondlik kohus, Saksamaa) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>1.</NO.P><TXT>Kas Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ratifitseerimisel konventsiooniosaliste poolt konventsiooni artikli 55 lõike 1 punkti a alusel tehtud reservatsioonid – eelkõige [Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 54] kohta tehtud reservatsioon [...] – kehtivad ka pärast Schengeni <HT TYPE="ITALIC">acquis</HT>’ liidu õigusesse inkorporeerimist [...] protokolliga [nr 2 Schengeni <HT TYPE="ITALIC">acquis</HT>’ Euroopa Liitu integreerimise kohta], mida kinnitas [protokoll nr 19 Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni <HT TYPE="ITALIC">acquis</HT>’ kohta]? Kas kõnealused erandid on harta artikli 50 proportsionaalsed piirangud harta artikli 52 lõike 1 tähenduses?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kui see ei ole nii, siis kas Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklis 54 ja harta artiklis 50 sätestatud <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT> põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse alustamine liikmesriigis – käesoleval juhul Saksamaal –, kui teises liikmesriigis – käesoleval juhul Poolas – selle isiku suhtes alustatud kriminaalmenetluse on prokuratuur süütekoosseisu puudumise tõttu lõpetanud, kusjuures süüdistatav ei pidanud täitma teatavaid prokuratuuri poolt kehtestatud kohustusi ega toimunud üksikasjalikku uurimist, ja menetluse saab uuendada ainult oluliste, varem teadmata asjaolude ilmsikstulekul, kuigi selliseid uusi asjaolusid konkreetsel juhul ei esine?<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Kohtu pädevus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusest nähtub, et see on tehtud ELTL artikli 267 alusel, kuigi esitatud küsimused käsitlevad Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni, mis kuulub enne Lissaboni lepingu jõustumist kohaldatavas versioonis EL lepingu VI jaotise alla.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Selge on see, et ELTL artiklis 267 ette nähtud norme kohaldatakse EL artiklis 35 – mis oli kohaldatav kuni <DATE ISO="20141201">1. detsembrini 2014</DATE> – sätestatud Euroopa Kohtu pädevusele teha eelotsuseid, arvestades viimati nimetatud sättes ette nähtud tingimusi (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140527">27.5.2014</DATE>, <NAME.CASE>Spasic</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑129/14 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:586">EU:C:2014:586</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Saksamaa Liitvabariik tegi EL artikli 35 lõike 2 alusel deklaratsiooni, millega ta aktsepteeris Euroopa Kohtu pädevust teha vastavalt selle artikli lõike 3 punktis b sätestatud tingimustele eelotsuseid, mis nähtub ka Amsterdami lepingu jõustumise kuupäeva käsitlevast teadaandest, mis avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas <DATE ISO="19990501">1. mail 1999</DATE> (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="114" PAGE.FIRST="56" DATE.PUB="1999">EÜT 1999, L 114, lk 56</REF.DOC.OJ>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Neil tingimustel ei saa üksnes asjaolu, et eelotsusetaotluses ei mainita EL artiklit 35, vaid viidatakse ELTL artiklile 267, võtta Euroopa Kohtult pädevust vastata Hanseatisches Oberlandesgericht Hamburgi (Hamburgi kõrgeim piirkondlik kohus) küsimustele (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140527">27.5.2014</DATE>, <NAME.CASE>Spasic</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑129/14 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:586">EU:C:2014:586</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlustest tulenevalt on Euroopa Kohus pädev esitatud küsimustele vastama.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Nende küsimustega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada esiteks, kas Saksamaa Liitvabariigi poolt Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 55 lõike 1 punkti a alusel tehtud reservatsioon veel kehtib, ja teiseks – kui vastus esimesele küsimusele on eitav –, kas süüdistatava suhtes on sellistel asjaoludel, nagu on arutusel põhikohtuasjas, tehtud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>lõplik kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 54 ja harta artikli 50 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Kuna Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 55 lõike 1 punktis a sätestatud <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT> põhimõttest võimaliku erandi tegemise küsimus tõusetub vaid siis, kui isiku suhtes oli niisugustel asjaoludel, nagu on arutusel põhikohtuasjas, tehtud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>lõplik kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 54 tähenduses, mis on seega kohaldamisele kuuluv säte, siis tuleb kõigepealt vastata teisele küsimusele.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Teine küsimus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb meenutada, et Euroopa Kohus on <DATE ISO="20140605">5. juuni 2014. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>M</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑398/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:1057">EU:C:2014:1057</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 35 juba märkinud, et kuna õigus mitte saada sama kuriteo eest uuesti kohtu alla antud ega kriminaalkorras karistatud on sätestatud nii Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklis 54 kui ka harta artiklis 50, tuleb Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklit 54 tõlgendada seda artiklit 50 silmas pidades.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Seega tuleb asuda seisukohale, et teise küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklis 54, tõlgendatuna koosmõjus harta artikliga 50, sätestatud <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT> põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et prokuratuuri otsust, mis tehti ilma põhjaliku uurimiseta ja millega kriminaalmenetlus lõpetati lõplikult – välja arvatud juhud, kui menetlus uutel asjaoludel uuendatakse või kui see otsus tühistatakse –, ilma et isikule oleks määratud karistust, võib pidada nende artiklite tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>lõplikuks kohtuotsuseks<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Nii tuleneb Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 54 sõnastusest, et isikut, kelle suhtes üks konventsiooni osalisriik on langetanud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>lõpliku kohtuotsuse<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>, ei või teine konventsiooni osalisriik sama teo eest vastutusele võtta.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Selleks et isiku suhtes oleks talle etteheidetava teo osas tehtud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>lõplik kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>, peab kriminaalmenetlus olema lõpetatud lõplikult (vt selle kohta kohtuotsus <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140605">5.6.2014</DATE>, <NAME.CASE>M</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑398/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:1057">EU:C:2014:1057</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Esimese tingimuse täidetust hinnates tuleb lähtuda selle konventsiooni osalisriigi õigusest, kes kriminaalmenetluses selle otsuse tegi. Nimelt ei saa niisugune otsus, mis teatud isiku suhtes kriminaalmenetlust alustanud esimese konventsiooni osalisriigi õiguse kohaselt ei lõpeta kriminaalasja siseriiklikul tasemel lõplikult, olla põhimõtteliselt menetluslikuks takistuseks sellele, et sama teo eest ning sama isiku suhtes alustataks teises konventsiooni osalisriigis kriminaalmenetlust või jätkataks seda (vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20081222">22.12.2008</DATE>, <NAME.CASE>Turanský</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑491/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:768">EU:C:2008:768</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140605">5.6.2014</DATE>, <NAME.CASE>M</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑398/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:1057">EU:C:2014:1057</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Põhikohtuasjas selgub eelotsusetaotlusest, et Poola õiguse järgi lõpetab põhikohtuasjas Kołobrzegi ringkonnaprokuratuuri otsus kriminaalasja Poolas lõplikult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Euroopa Kohtule esitatud toimikust selgub veel, et Poola õiguses ei sea kriminaalasja lõpetamise lõplikkust kahtluse alla ka kriminaalmenetluse seadustiku artikli 327 lõikes 2 ette nähtud võimalus uuendada kriminaalmenetlus, kui ilmnevad olulised asjaolud või tõendid, mis ei olnud varasema menetluse ajal teada, ega selle seadustiku artiklis 328 peaprokurörile ette nähtud võimalus tühistada juba jõustunud menetluse lõpetamise otsus, kui ta tuvastab, et menetluse lõpetamine ei olnud põhjendatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Mis puutub asjaoludesse, et ühelt poolt tegi põhikohtuasjas käsitletava otsuse Kołobrzegi ringkonnaprokuratuur riikliku süüdistajana ja teiselt poolt, et ühtegi karistust ei ole täide viidud, siis need asjaolud ei ole määravad hindamisel, kas see otsus lõpetab kriminaalasja lõplikult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikkel 54 on kohaldatav ka selliste asjaomases õiguskorras kriminaalkohtumenetluses osalevate asutuste nagu Kołobrzegi ringkonnaprokuratuur otsuste suhtes, millega ühes liikmesriigis kriminaalmenetlus lõplikult lõpetatakse, isegi kui need otsused tehti ilma kohtu sekkumiseta ja need ei ole vormistatud kohtuotsusena (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20030211">11.2.2003</DATE>, <NAME.CASE>Gözütok ja Brügge</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑187/01 ja C‑385/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:87">EU:C:2003:87</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Mis puutub karistuse puudumisse, siis tuleb märkida, et Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikkel 54 ei näe ette tingimust, et karistus oleks kantud või oleks kandmisel või et seda ei saaks otsuse langetanud konventsiooni osalisriigi õiguse alusel enam täitmisele pöörata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Seega ei saa karistuse mainimist tõlgendada nii, et see seab Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 54 kohaldamisele peale süüdimõistmise veel ühe lisatingimuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Et teha kindlaks, kas selline otsus, nagu käsitletakse põhikohtuasjas, kujutab endast isiku suhtes langetatud lõplikku kohtuotsust Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 54 tähenduses, tuleb teiseks veenduda, et see otsus on tehtud pärast põhiküsimusele sisulise hinnangu andmist (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20050310">10.3.2005</DATE>, <NAME.CASE>Miraglia</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑469/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:156">EU:C:2005:156</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140605">5.6.2014</DATE>, <NAME.CASE>M</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑398/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:1057">EU:C:2014:1057</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Selleks tuleb võtta arvesse selle regulatsiooni eesmärk ja kontekst, mille hulka Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikkel 54 kuulub (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20141016">16.10.2014</DATE>, <NAME.CASE>Welmory</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑605/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2298">EU:C:2014:2298</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et selles sättes ette nähtud <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT> põhimõtte eesmärk on ühelt poolt vältida vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal seda, et oma liikumisvabadust kasutavat isikut, kelle suhtes on tehtud lõplik kohtuotsus, võidakse sama teo eest mitme konventsiooni osalisriigi territooriumil vastutusele võtta – mis aitab õiguskindlust tagada sellega, et olukorras, kus liikmesriikide karistusõiguse valdkonna õigusakte pole ühtlustatud ega lähendatud, järgitakse avaliku<?PAGE NO="8"?> võimu organite lõplikke otsuseid (vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20060928">28.9.2006</DATE>, <NAME.CASE>Gasparini jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑467/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:610">EU:C:2006:610</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20081222">22.12.2008</DATE>, <NAME.CASE>Turanský</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑491/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:768">EU:C:2008:768</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140527">27.5.2014</DATE>, <NAME.CASE>Spasic</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑129/14 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:586">EU:C:2014:586</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0077">77</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Teiselt poolt, kuigi Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 54 eesmärk on tagada isikule, kes on oma karistuse ära kandnud või on ühes konventsiooni osalisriigis lõplikult õigeks mõistetud, et ta võib liikuda Schengeni alal ilma, et peaks kartma sama teo eest vastutusele võtmist teises konventsiooni osalisriigis, ei ole selle eesmärk kaitsta kahtlustatavat võimaluse eest, et tema suhtes viiakse mitmes konventsiooni osalisriigis sama teoga seonduvalt läbi mitu üksteisele järgnevat uurimist (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20081222">22.12.2008</DATE>, <NAME.CASE>Turanský</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑491/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:768">EU:C:2008:768</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklit 54 tõlgendada koosmõjus ELL artikli 3 lõikega 2, mille kohaselt moodustab liit oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud välispiirikontrolli, kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete võtmisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Seega tuleb liikmesriigi kriminaalmenetluses tehtud otsuse lõplikkust Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 54 tähenduses tõlgendada lähtudes mitte ainult vajadusest tagada isikute vaba liikumine, vaid ka vajadusest ennetada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal kuritegevust ja selle fenomeni vastu võidelda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlustest lähtudes ei kujutata selline kriminaalmenetlust lõpetav otsus, nagu käsitletakse põhikohtuasjas – mille prokurör tegi olukorras, kus ta ei olnud kriminaalasja menetlenud vaid põhjusel, et süüdistatav oli keeldunud ütlusi andmast ning kannatanu ja väidetav tunnistaja elasid Saksamaal, mistõttu ei saadud neid uurimise käigus üle kuulata ja kannatanu ütlusi sellega kontrollida, ning sealjuures ei viidud tõendite kogumiseks ja hindamiseks läbi ka põhjalikumat uurimist –, endast otsust, mis on tehtud pärast põhiküsimusele sisulise hinnangu andmist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 54 kohaldamine sellisele otsusele teeks veelgi raskemaks või lausa takistaks asjaomastes liikmesriikides kahtlustatavale ette heidetava õigusvastase käitumise eest karistamist. Ühest küljest tegid ühe liikmesriigi õiguskaitseorganid sellise lõpetamisotsuse ilma kahtlustatavale ette heidetavat õigusvastast käitumist põhjalikult hindamata. Teisest küljest oleks takistatud samade tegude eest teises liikmesriigis kriminaalmenetluse alustamine. Selline tagajärg oleks ilmselgelt vastuolus ELL artikli 3 lõike 2 eesmärgiga (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20050310">10.3.2005</DATE>, <NAME.CASE>Miraglia</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑469/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:156">EU:C:2005:156</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Lõpuks, nagu Euroopa Kohus on juba selgitanud, eeldab Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikkel 54 tingimata, et konventsiooni osalisriikide vastavates karistusõigussüsteemides valitseb vastastikune usaldus ja et iga nimetatud riik tunnustab teises konventsiooni osalisriigis kehtiva karistusõiguse kohaldamist isegi siis, kui tema enda siseriikliku õiguse rakendamise tulemuseks oleks teistsugune lahend (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20081211">11.12.2008</DATE>, <NAME.CASE>Bourquain</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑297/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:708">EU:C:2008:708</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>See vastastikune usaldus eeldab, et teise konventsiooni osalisriigi pädevad asutused tunnustavad esimeses konventsiooni osalisriigis tehtud lõplikku otsust sellisena, nagu see on neile teatavaks tehtud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Vastastikune usaldus saab aga tekkida vaid siis, kui teine konventsiooni osalisriik suudab esimese konventsiooni osalisriigi esitatud dokumentide põhjal kindlaks teha, et selle esimese konventsiooni osalisriigi pädevate asutuste otsus on tõesti lõplik, sisaldades asja põhiküsimusele antud sisulist hinnangut.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Seega, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 74–78 ja 84 märkis, ei saa sellist prokuratuuri otsust, nagu käsitletakse põhikohtuasjas, millega kriminaalmenetlus lõpetatakse, käsitada sellisena, nagu oleks see tehtud pärast põhiküsimuse sisulist hindamist, ning seetõttu ei saa seda pidada<?PAGE NO="9"?> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>lõplikuks kohtuotsuseks<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 54 tähenduses, kui selle otsuse enese põhjendusest nähtub, et ei ole toimunud põhjalikku uurimist, ilma milleta võib seada liikmesriikidevahelise vastastikuse usalduse kahtluse alla. Selles osas annavad kannatanu ja võimaliku tunnistaja üle kuulamata jätmine tunnistust sellest, et põhikohtuasjas ei toimunud põhjalikku uurimist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Eeltoodust lähtudes tuleb teisele küsimusele vastata, et Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklis 54, tõlgendatuna koosmõjus harta artikliga 50, sätestatud <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT> põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et prokuratuuri otsust, mis tehti ilma põhjaliku uurimiseta ja millega kriminaalmenetlus lõpetati lõplikult – välja arvatud juhud, kui menetlus uutel asjaoludel uuendatakse või kui see otsus tühistatakse –, ilma et isikule oleks määratud karistust, ei või pidada nende artiklite tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>lõplikuks kohtuotsuseks<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>, kui otsuse põhjendusest selgub, et menetlus lõpetati ilma põhjalikku uurimist läbi viimata; sealjuures annavad kannatanu ja võimaliku tunnistaja üle kuulamata jätmine tunnistust põhjaliku uurimise puudumisest.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Võttes arvesse teisele küsimusele antud vastust, ei ole esimesele küsimusele vaja vastata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (suurkoda) otsustab:</INTRO><P><HT TYPE="BOLD"><DATE ISO="19900619">19. juunil 1990</DATE> Schengenis (Luksemburg) allkirjastatud konventsiooni, millega rakendatakse <DATE ISO="19850614">14. juuni 1985. aasta</DATE> Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta, artiklis 54, tõlgendatuna koosmõjus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 50, sätestatud <HT TYPE="ITALIC">ne bis in idem</HT> põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et prokuratuuri otsust, mis tehti ilma põhjaliku uurimiseta ja millega kriminaalmenetlus lõpetati lõplikult – välja arvatud juhud, kui menetlus uutel asjaoludel uuendatakse või kui see otsus tühistatakse –, ilma et isikule oleks määratud karistust, ei või pidada nende artiklite tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>lõplikuks kohtuotsuseks<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>, kui otsuse põhjendusest selgub, et menetlus lõpetati ilma põhjalikku uurimist läbi viimata; sealjuures annavad kannatanu ja võimaliku tunnistaja üle kuulamata jätmine tunnistust põhjaliku uurimise puudumisest.</HT></P></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>