<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>T-733/17</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62017TJ0733</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:334">EU:T:2019:334</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>8</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>8</PAGE.TOTAL><AUTHOR>T</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20190516">16.5.2019</DATE> – Kohtuasi T‑733/17 [Väljavõtted]</HT></P><P><HT TYPE="SC">GMPO <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Üldkohtu otsus</HT> (seitsmes koda)</P><P><DATE ISO="20190516">16. mai 2019</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: inglise.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Inimtervishoius kasutatavad ravimid</KEYWORD><KEYWORD>Määruse (EÜ) nr 141/2000 artikli 3 lõike 1 punkt b</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>märkimisväärne kasu<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></KEYWORD><KEYWORD>Harvikravimi kättesaadavus</KEYWORD><KEYWORD>Määruse nr 141/2000 artikli 5 lõike 12 punkt b</KEYWORD><KEYWORD>Komisjoni otsus ravim harvikravimite registrist kustutada</KEYWORD><KEYWORD>Hindamisviga</KEYWORD><KEYWORD>Õigusnormi rikkumine</KEYWORD><KEYWORD>Õiguspärane ootus</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas T‑733/17,</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">GMP-Orphan (GMPO)</HT>, asukoht Pariis (Prantsusmaa) (esindajad: M. Demetriou, <HT TYPE="ITALIC">QC</HT>, <HT TYPE="ITALIC">barrister</HT> E. Mackenzie, <HT TYPE="ITALIC">solicitor</HT> L. Tsang ja <HT TYPE="ITALIC">solicitor</HT> J. Mulryne),</P><PARTY.STATUS>hageja,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Komisjon</HT>, esindajad: K. Petersen ja A. Sipos,</P><PARTY.STATUS>kostja,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS></PARTIES><P>mille ese on ELTL artikli 263 alusel esitatud hagi, milles palutakse osaliselt tühistada komisjoni <DATE ISO="20170905">5. septembri 2017. aasta</DATE> rakendusotsus C(2017) 6102 final, millega antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004 alusel müügiluba inimtervishoius kasutatavale ravimile Cuprior-trientiin, kuivõrd komisjon otsustas selle otsuse artiklis 5, et nimetatud ravim ei vasta enam Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="19991216">16. detsembri 1999. aasta</DATE> määruses (EÜ) nr 141/2000 harva kasutatavate ravimite kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="018" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2000">EÜT 2000, L 18, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 15/05, lk 21) ette nähtud harvikravimina registreerimise kriteeriumidele, ning sellest tulenevalt oli tekkinud vajadus Euroopa Liidu harvikravimite registrit ajakohastada,</P><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>ÜLDKOHUS (seitsmes koda),</P><P>koosseisus: koja president V. Tomljenović, kohtunikud E. Bieliūnas ja A. Kornezov (ettekandja),</P><P>kohtusekretär: ametnik P. Cullen,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades menetluse kirjalikku osa ja <DATE ISO="20181213">13. detsembri 2018. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0002"><P>Esitatud on üksnes käesoleva kohtuotsuse need punktid, mille avaldamist peab Üldkohus otstarbekaks.</P></NOTE></HT></P></TI><STI><P>[…]</P></STI></TITLE></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Menetlus ja poolte nõuded</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Hagiavaldusega, mis saabus Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20171102">2. novembril 2017</DATE>, esitas hageja käesoleva hagi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Samal päeval esitas hageja ajutiste meetmete kohaldamise taotluse, mis jäeti rahuldamata <DATE ISO="20181123">23. novembri 2018. aasta</DATE> kohtumäärusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>GMPO <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑733/17 R</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:839">EU:T:2018:839</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Komisjon esitas <DATE ISO="20180119">19. jaanuaril 2018</DATE> kostja vastuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Pooled esitasid <DATE ISO="20180312">12. märtsil</DATE> ja <DATE ISO="20180427">27. aprillil 2018</DATE> vastavalt repliigi ja vasturepliigi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Hageja palub Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tühistada vaidlustatud otsuse artikkel 5;</P></ITEM><ITEM><P>kohustada komisjoni nimetama Cuprior harvikravimiks ja sellest tulenevalt ajakohastada Euroopa Liidu harvikravimite registrit;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja komisjonilt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Komisjon palub Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>jätta apellatsioonkaebus osalise vastuvõetamatuse ja igal juhul põhjendamatuse tõttu rahuldamata;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja hagejalt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik käsitlus</HT></P></TI><STI><P>[…]</P></STI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sisulised küsimused</HT></HT></P></TI><STI><P>[…]</P></STI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Esimene ja neljas väide, mille aluseks on vastavalt õigusnormi rikkumine määruse nr 141/2000 artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>märkimisväärne kasu<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/> tõlgendamisel ja ilmne viga hageja esitatud tõendite hindamisel</HT></P></TI><STI><P>[…]</P></STI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Esiteks tuleb märkida, et harvikravimite menetlus toimub kahes eraldiseisvas etapis. Esimene etapp puudutab ravimi nimetamist harvikravimiks ning teine etapp puudutab harvikravimiks nimetatud ravimi müügiluba ja sellega kaasnevat ainuõigust turul (<DATE ISO="20100909">9. septembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Now Pharm <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑74/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2010:376">EU:T:2010:376</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Mis puudutab harvikravimiks nimetamise korda, siis sätestab määruse nr 141/2000 artikkel 3 kriteeriumid, millele potentsiaalne ravim peab harvikravimi nimetuse saamiseks vastama. Määruse nr 141/2000 artikli 3 lõike 1 punkti b esimene tingimus näeb ette, et harvikravimi sponsor peab eelkõige tõendama, et haigusseisundi, mille raviks ettenähtud ravimi suhtes on nimetamise taotlus esitatud, diagnoosimiseks, vältimiseks või ravimiseks ei ole liidus heakskiidetud rahuldavat meetodit. Isegi sellise meetodi olemasolu korral on seadusandja näinud määruse nr 141/2000 artikli 3 lõike 1 punkti b teises tingimuses ette võimaluse nimetada harvikravimiks kõik sama haigusseisundi raviks ette nähtud potentsiaalsed ravimid, tingimusel et ravimi sponsor tõendab, et ravim toob selle haigusseisundi tõttu kannatajatele märkimisväärset kasu (<DATE ISO="20100909">9. septembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Now Pharm <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑74/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2010:376">EU:T:2010:376</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>märkimisväärne kasu<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/> on määruse nr 847/2000 artikli 3 lõikes 2 määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>kliiniline eelis või oluline panus patsientide hooldamisel<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>. Määruse nr 141/2000 artikli 3 lõike 1 punkti b teise tingimuse – mis on käesolevas asjas kohaldatav – kohaselt on märkimisväärse kasu olemasolu tõendamine seega osa võrdlevast analüüsist olemasoleva ja heakskiidetud meetodi või ravimiga. Nimelt saab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>kliinilise eelise<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>olulise panuse patsientide hooldamisel<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>, millest tulenevalt võib potentsiaalne harvikravim tuua märkimisväärset kasu, kindlaks määrata ainult lähtudes võrdlusest juba heakskiidetud ravimitega (vt selle kohta <DATE ISO="20150122">22. jaanuari 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Teva Pharma ja Teva Pharmaceuticals Europe <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Euroopa Ravimiamet</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑140/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:41">EU:T:2015:41</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Mis puudutab menetluse teist etappi ehk harvikravimi müügiloa menetlust, siis vajaduse korral toimub see pärast asjaomase ravimi nimetamist harvikravimiks. Määruse nr 141/2000 artikli 5 lõike 12 punktist b ilmneb, et müügiloataotluse läbivaatamisel peab kontrollima, kas sama määruse artiklis 3 sätestatud kriteeriumid on jätkuvalt täidetud. Nimelt on määruse nr 141/2000 artikli 5 lõike 12 punktis b sätestatud, et harvikravimi nimetuse saanud ravim tuleb harvikravimite registrist kustutada juhul, kui enne müügiloa andmist tõestatakse, et kõnealune ravim ei vasta enam nendele kriteeriumidele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Seega, kui sponsor esitab nimetatud harvikravimi müügiloataotluse, käivitab ta paralleelselt menetluse harvikravimiks nimetamise kriteeriumide ümberhindamiseks. Harvikravimiks nimetamise kriteeriumide vastavuse hindamise eest vastutab harvikravimite komitee (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>komitee<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>), kes annab selle kohta oma arvamuse. Käesoleval juhul ei kaldunud komisjon komitee lõplikust arvamusest kõrvale ning kinnitas selles arvamuses välja toodud sedastusi. Seega tuleb järeldada, et Üldkohtul lasuvat kohtulikku kontrolli tuleb teostada kõigi kaalutluste suhtes, mis sisalduvad selles arvamuses, mis on vaidlustatud otsuse lahutamatuks osaks (vt selle kohta <DATE ISO="20181205">5. detsembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bristol-Myers Squibb Pharma <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon ja Euroopa Ravimiamet</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑329/16</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:878">EU:T:2018:878</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0098">98</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Olles seda täpsustanud, tuleb märkida, et käesolevas vaidluses tugineb hageja määruse nr 141/2000 artikli 3 lõike 1 punktis b ette nähtud teisele tingimusele. Ta nendib seega, et käesoleval juhul on Wilsoni tõbe põdevate patsientide jaoks olemas liidus heakskiidetud rahuldavaid ravimeetodeid, sealhulgas eelkõige originaalravim. Nagu ka hageja kohtuistungil kinnitas, ei ole selles osas vaidlust, et originaalravim on kliinilises plaanis vähemalt sama tõhus kui Cuprior ning et viimati nimetatud ravimi müügiloa aluseks on originaalravimi prekliinilised testid ja kliinilised uuringud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Hageja leiab oma esimeses väites sisuliselt, et Cupriori tulevane müügiluba, mis kehtib kogu liidu territooriumil, kujutab endast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>üht osa<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> märkimisväärsest kasust määruse nr 141/2000 artikli 3 lõike 1 punkti b teise tingimuse, määruse nr 847/2000 artikli 3 lõike 2, 2003. aasta teatise ja 2014. aasta suuniste tähenduses, kuna originaalravim on lubatud ainult ühes liikmesriigis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Esiteks olgu selles osas märgitud, et ükski määruse nr 141/2000 ega määruse nr 847/2000 säte ei näe ette, et harvikravimi müügiluba liidu tasandil kujutab <HT TYPE="ITALIC">per se</HT> endast märkimisväärset kasu võrreldes olemasoleval ravimil põhineva meetodiga, mis võib olla küll sama tõhus ja heakskiidetud, kuid seda vaid ühes liikmesriigis.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Teiseks on mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>märkimisväärne kasu<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> määruse nr 847/2000 artikli 3 lõikes 2 määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>kliiniline eelis või oluline panus patsientide hooldamisel<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>. Käesoleval juhul ei ole Cuprioril originaalravimiga võrreldes kliinilist eelist, vaid hageja tugineb <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>olulisele panusele patsientide hooldamisel<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Sellest määratlusest ilmneb, et uue ravimi ja originaalravimi võrdlev analüüs peab näitama mitte ainult seda, et esimene toob patsientidele kasu ning annab panuse nende hooldamisel, vaid ka seda, et see kasu on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>märkimisväärne<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> ehk panus on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>oluline<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>. Selle uue ravimi oodatav kasu peab seega ületama teatava kvantitatiivse või kvalitatiivse künnise, et seda saaks pidada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>märkimisväärseks<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> või <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>oluliseks<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Sponsor peab seega konkreetsete ja tõendatud tõendite ja andmete põhjal näitama, et tema ravimist on märkimisväärne kasu, ehk teisisõnu tagab see patsientide hooldamisel originaalravimiga võrreldes olulise panuse, kuid ta ei saa selles osas tugineda üldist laadi eeldustele või väidetele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Nimelt üksnes see asjaolu, et originaalravim on lubatud ainult ühes liikmesriigis, ei tähenda, et patsientidel teistes liikmesriikides ei oleks sellele seaduslikku juurdepääsu ning et nende vajadused ei saa rahuldatud. Samuti ei tähenda asjaolu, et ravim on lubatud liidu tasandil, iseenesest seda, et see ravim on tegelikkuses tehtud kättesaadavaks kõikides liikmesriikides. Nimelt võib esineda ka probleeme nende ravimite kättesaadavusega, millel on luba liidu tasandil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Kolmandaks kinnitab seda järeldust ka 2003. aasta teatis. Nimelt ilmneb selle teatise punktist A.4, et ravimi eeldatav märkimisväärne kasu, mis seisneb <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>olulises panuses patsientide hooldamisel<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>, peab iga üksikjuhtumi puhul põhinema konkreetsete tõendite analüüsil. Täpsemalt peavad <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>sponsori poolt esitatud kättesaadavad andmed [või] tõendid toetama<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> seda eeldatavat kasu (teine ja kolmas lõik) ning sponsor peab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>selgitama, miks [probleem pakkumise või kättesaadavusega] põhjustab patsiendi vajadustele vastamata jätmise<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>, esitades nende argumentide põhjenduseks <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid viiteid<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> (neljas lõik).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Kuigi 2003. aasta teatise punkti A.4 viiendas lõigus on märgitud, et ühelt poolt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>[m]is puudutab toote potentsiaalset kättesaadavust [liidu] elanikkonnale, siis võib ravim, mis on lubatud ja kättesaadav kõikides liikmesriikides, tuua märkimisväärset kasu võrreldes sarnase tootega, mis on lubatud vaid piiratud arvus liikmesriikides<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>, tuleb sedastada, et see lõik viitab ravimitele, mis on kõikides liikmesriikides <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>lubatud<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> ja lisaks ka <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>kättesaadavad<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>. Teiselt poolt on selles lõigus märgitud vaid seda, et niisugune ravim <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>võib<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> tuua märkimisväärset kasu. Järelikult, kuigi 2003. aasta teatise nimetatud lõik tunnustab, et võimalik liidu müügiluba võib tuua märkimisväärset kasu, on tegemist vaid ühe võimalusega, mida tuleb juhtumipõhiselt tõendada konkreetsete tõenditega – nagu ilmneb ka 2003. aasta teatise eelnimetatud lõikudest (vt eespool punkt 42), mitte aga siduva ettekirjutuse või õigusliku eeldusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Kohtuistungil tunnistas hageja, et ta ei saa enam tugineda eeldusele, mida on kirjeldatud 2003. aasta teatise punkti A.4 üheksandas lõigus, kuna see ei ole käesoleva juhtumi asjaoludele enam kohaldatav. Nimelt on originaalravim käesoleval juhul lubatud Ühendkuningriigi turule alates 1985. aastast ning seega ammu enne 2015. aasta nimetamise otsust, mistõttu ei saa mõistlikult väita, et originaalravimi sponsor oleks kõnealuse riigisisese müügiloaga proovinud blokeerida Cupriori tulevast müügiluba. Tingimust, mida kirjeldatakse 2003. aasta teatise punkti A.4 üheksandas lõigus, ei saa seega käesolevas asjas kohaldada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Hageja tugineb oma argumendis siiski 2003. aasta teatise punkti A.4 kümnendale lõigule, mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>tulevase [liidu tasemel müügiloa] ootamine võrreldes sama ravimi riigisisese müügiloa olemasoluga ainult ühes liikmesriigis või piiratud arvul liikmesriikides võib olla piisav märkimisväärse kasu eelduseks<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>. Siiski, isegi kui oletada, et seda lõiku kavatseti kohaldada väljaspool 2003. aasta teatise punkti A.4 üheksandas lõigus kirjeldatud tingimusi, mis käesoleval juhul on asjasse puutumatud, piisab tõdemusest, et ka selles lõigus on piirdutud viitega võimalusele ja mitte siduvale ettekirjutusele või õiguslikule eeldusele.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Neljandaks kinnitavad seda järeldust ka 2014. aasta suunised. Selle dokumendi punkt D.3 kordab sisuliselt 2003. aasta teatist. Nimelt tunnustatakse seal ühelt poolt, et kõigis liikmesriikides lubatud ravim <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>võib<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> tuua märkimisväärset kasu võrreldes ravimiga, mis on lubatud üksnes teatavates liikmesriikides, kuid teiselt poolt tuleb sponsori esitatud põhjendusi, mille eesmärk on tarneid või kättesaadavust potentsiaalselt suurendada, hinnata lähtuvalt sellest küsimusest, kas need võivad tekitada patsientidele kliiniliselt asjakohast märkimisväärset kasu kõigis liikmesriikides.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Viiendaks – asjaolu, et ravim ei ole lubatud liidu tasandil, vaid üksnes ühes liikmesriigis, ei takista neid liikmesriike, kus nimetatud ravim ei ole lubatud, nägemast ette õiguslikke mehhanisme nimetatud ravimi nende territooriumile importimise võimaldamiseks. Nimelt peab direktiivi 2001/83 põhjenduse 30 kohaselt olema ühes liikmesriigis asuval isikul võimalus saada teisest liikmesriigist mõistlikus koguses isiklikuks otstarbeks ette nähtud ravimeid. Seda silmas pidades on direktiivi 2001/83 artikli 5 lõikes 1 ette nähtud, et liikmesriigid võivad kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja vastavalt erivajadustele jätta selle direktiivi sätete – ja niisiis selle direktiivi artikli 6 lõikes 1 sätestatud keelu – kohaldamisalast välja ravimid, mida tarnitakse heauskselt tervishoiutöötaja ettekirjutuste kohaselt vormistatud omaalgatusliku tellimuse alusel ja mis on mõeldud kasutamiseks otseselt tema vastutusalas olevatele üksikpatsientidele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Euroopa Kohtul on olnud võimalus märkida, et kõikidest direktiivi 2001/83 artikli 5 lõikes 1 kehtestatud tingimustest – tõlgendatuna direktiivi põhieesmärke ja eelkõige rahvatervise kaitse eesmärki arvestades – tuleneb, et nimetatud sättes ette nähtud erand saab puudutada vaid olukordi, kus arst asub seisukohale, et tema konkreetse patsiendi tervislikust seisundist tulenevalt on vaja manustada ravimit, millega samaväärne müügiloaga ravim liikmesriigi turul puudub või mis ei ole sellel turul saadaval (vt <DATE ISO="20180123">23. jaanuari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>F. Hoffmann-La Roche jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑179/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:25">EU:C:2018:25</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et on olemas riiklikud impordikavad, mis võimaldavad täiesti seaduslikult importida originaalravimit ka siis, kui sellel ei ole importivas liikmesriigis luba. Need kavad võimaldavad seega kirjutada asjaomastele patsientidele välja niisuguseid ravimeid, millele asjaomases liikmesriigis ei ole müügiluba antud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Vastupidi hageja väidetule ei ole nende kavade raames käesoleval juhul tegemist originaalravimi kasutamisega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>müügiloast erinevatel näidustustel<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>, vaid üksnes originaalravimi kasutamisega mõnes teises liikmesriigis kui see, kus sellel on luba, ning seda täpselt nendeks ravinäidustusteks, mis müügiloal märgitud. Analoogia, mida hageja üritab luua <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>müügiloast erinevatel näidustustel<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> kasutamise ja ravinäidustustega kooskõlas oleva kasutamise vahel mõnes teises liikmesriigis kui see, kus originaalravimil on luba, on seega nurjumisele määratud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Samuti ei saa nõustuda hageja argumendiga, mille kohaselt märkimisväärse kasu olemasolu hindamisel looks niisuguste riiklike impordikavade arvessevõtmine ebavõrdsust originaalravimi kättesaadavusel, kuivõrd seda kättesaadavust reguleeritakse vastavalt igas liikmesriigis kohaldatavale – vahel erinevale – korrale, ja see oleks vastuolus liidu seadusandja eesmärgiga määrata liidu tasandil kindlaks ranged ja ühtlustatud turule laskmise menetlused. Nimelt ei saa nimetatud kavade asjakohasust eitada pelgalt selle pinnal, et need on kehtestatud erandi alusel, nimelt selle, mis on ette nähtud direktiivi 2001/83 artikli 5 lõikes 1, ega ka selle pinnal, et nende kohaldamise kord ei ole liidu tasandil ühtlustatud. Küsimus sellest, kas need kavad võimaldavad tegelikkuses tagada originaalravimi piisava ja tõhusa kättesaadavuse, on aga hoopis midagi muud ning sõltub iga konkreetse juhtumi üksikasjade hindamisest, kuna see punkt on lisaks ka neljanda väite ese. Samuti ei sea niisuguste kavade arvessevõtmine kuidagi kahtluse alla turule laskmise tsentraliseeritud menetlust liidu tasandil, vaid sellega soovitakse teha üksnes kindlaks, kas selle haigusseisundi käes kannatavatele patsientidele on originaalravim kättesaadav.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Seetõttu ei ole komitee rikkunud ühtegi õigusnormi oma lõplikus arvamuses, mille alusel tegi komisjon vaidlustatud otsuse, võttes arvesse riiklikke impordikavasid, mis võimaldavad originaalravimit seaduslikult importida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes järeldub sellest, et asjaolu, et ravim võib olla lubatud liidu tasandil, ei võimalda teha järeldust ega isegi mitte oletada, et see toob määruse nr 141/2000 artikli 3 lõike 1 punkti b teise tingimuse, määruse nr 847/2000 artikli 3 lõike 2, 2003. aasta teatise ja 2014. aasta suuniste tähenduses märkimisväärset kasu võrreldes originaalravimiga üksnes selle tõttu, et viimane on lubatud ainult ühes liikmesriigis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Seega tuleb esimene väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Mis puudutab neljandat väidet, siis tuleb uurida, kas vaidlustatud otsuses on tehtud ilmne hindamisviga, kui komitee järeldas, et hageja esitatud tõendid ei ole piisavad selleks, et teha kindlaks eeldatav märkimisväärne kasu. Selles osas on komitee nentinud, et hageja ei ole piisavalt tõendanud originaalravimi kättesaamatust liidus ning et sellest tulenevalt ei saa nõustuda kinnitusega, mille kohaselt Cuprior suurendaks märgatavalt ravi kättesaadavuse võimalusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Selles kontekstis ilmneb kohtupraktikast, et kui komisjon peab andma keerulisi tehnilisi või teaduslikke hinnanguid, on tal laiaulatuslik kaalutlusõigus. Sellisel juhul peab kohtulik kontroll piirduma sellega, et kontrollitakse menetlusnormidest kinnipidamist, komisjoni poolt aluseks võetud faktiliste asjaolude sisulist õigsust, nende asjaolude hindamisel ilmsete vigade puudumist ja võimu kuritarvitamise puudumist (vt <DATE ISO="20100909">9. septembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Now Pharm <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑74/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2010:376">EU:T:2010:376</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0111">111</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Siiski on Üldkohus käesoleval juhul nentinud, et komitee arvamuses, mille alusel on tehtud vaidlustatud otsus, ei anta keerulisi tehnilisi või teaduslikke hinnanguid, vaid see rajaneb sisuliselt faktilistel järeldustel originaalravimi kättesaadavuse kohta liidus. Üldkohtu kohtulik kontroll on käesoleval juhul järelikult täielik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Siinkohal tuleb esiteks märkida, et komitee uuris ise originaalravimi kättesaadavust liidu liikmesriikides. Selle uuringu tulemused näitasid, et vähemalt 26 liikmesriiki olid loonud regulatiivsed mehhanismid nimetatud ravimi importimiseks ning et seda ravimit võis seega importida või seda tegelikult ka imporditi vastavalt direktiivi 2001/83 artikli 5 lõikele 1.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Hageja ei näi komitee poolt selle uurimise käigus kogutud teabe täpsusele vastu vaidlevat. Ta kritiseerib hoopis asjaolu, et viimane tugines komitee liikmete ja riigi reguleerivate asutuste vahelisele <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>mitteametlikule teabevahetusele<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>. Seega tundub, et ta seab vähemalt kaudselt kahtluse alla selle uurimise tõendusjõu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Selles osas tuleb märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on liidu õiguses ülekaalus tõendite vaba hindamise põhimõte ning ainus tõendite väärtuse hindamise kriteerium on nende usaldusväärsus. Lisaks tuleb dokumendi tõendusjõu hindamiseks teha kindlaks selle sisu tõepärasus ning eriti võtta arvesse dokumendi päritolu, koostamise asjaolusid, adressaati ja seda, kas dokumendi sisu arvestades näib see mõistlik ja usaldusväärne (vt selle kohta <DATE ISO="20180531">31. mai 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kaddour <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑461/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:316">EU:T:2018:316</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0107">107</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et komitee läbi viidud uurimise käigus koguti teavet ametlikest ja usaldusväärsetest allikatest, nimelt riigi reguleerivatelt asutustelt, kelle kogemus võimaldab neil hinnata võimalike tarneprobleemide olemasolu ning tunda originaalravimi importimiseks kehtestatud korda. Uurimistulemused esitati <DATE ISO="20160615">15. juunil 2016</DATE> koondtabelina <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>Trientiini kättesaadavus liikmesriikides vastavalt komitee liikmete poolt tehtud läbivaatamistele, EMA/317599/2017<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>, mis on hagiavalduse lisas A.7, mis sisaldab konkreetset ja usaldusväärset teavet liikmesriigi poolt.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Pealegi on komitee kollektiivne organ, kuhu kuulub üks määratud liige igast liikmesriigist, kolm komisjoni poolt patsiendiorganisatsioonide esindatuse tagamise eesmärgil määratud liiget, kolm Euroopa Ravimiameti ettepanekul komisjoni nimetatud liiget ja president ning üks Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikide nimetatud liige (määruse nr 141/2000 põhjendus 6). Komitee koosneb seega kõigi liikmesriikide ja patsiendiorganisatsioonide esinduskolleegiumist, mis võimaldab tal kujundada seisukohta riikide kogemuste põhjal, mis on omandatud nii riigi reguleerivates asutustes kui ka patsiendiorganisatsioonides.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Sellest tulenevalt – ja ilma vastupidiste tõendatud argumentideta hageja poolt – leiab Üldkohus, et komitee läbi viidud uuringul on suur tõendusjõud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Teiseks, mis puudutab hageja poolt komiteele esitatud tõendeid, siis püüdis hageja näidata, et vaatamata originaalravimi impordi õigusraamistiku olemasolule enamikus liikmesriikides, oli nimetatud ravimi kättesaadavusele ikkagi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>logistilisi ja halduslikke<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> takistusi. Selles osas tugineb hageja küsitluse tulemustele, mille ta viis ise läbi 26 liikmesriigi ravimiametitega, 18 arstiga 15 liikmesriigis ja patsiendiorganisatsioonidega 11 liikmesriigis. Ta dokumenteeris vastused koondtabelisse (hagiavalduse lisa 10), mis klassifitseerib liikmesriigid kolme rühma: need, kus originaalravimi kättesaadavus on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>piiratud/puudub<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> (7 liikmesriiki); need, kus kättesaadavus on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>mõõdukas<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> (4 liikmesriiki), ja need, kus kättesaadavus on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>hea<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> (9 liikmesriiki). Nendes 11 liikmesriigis, kus kättesaadavus on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>piiratud/puudub<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> või <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>mõõdukas<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>, olid tuvastatud kättesaadavuse probleemid selle uuringu tulemuste põhjal tingitud originaalravimi hüvitamata jätmisest ja tarneprobleemidest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Olles selle uuringu tulemused läbi vaadanud, jõudis komitee järeldusele, et need ei tõenda piisavalt originaalravimi kättesaadavuse probleemide olemasolu. Täpsemalt märkis komitee, et märkimisväärse kasu olemasolu hindamisel ei saa arvesse võtta importivas liikmesriigis originaalravimi võimaliku hüvitamata jätmisega seotud järeldusi. Lisaks on komitee arvamusel, et hageja ei ole esitanud ühtegi täiendavat tõendit selle kohta, et esineb tarnete objektiivne puudujääk väljaspool ühelt poolt teatavates liikmesriikides hüvitamise puudumist ja teiselt poolt halduskoormuse piire, mis hõlmab impordi korraldamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Mis puudutab esimest tüüpi takistusi ehk takistusi seoses originaalravimi hüvitamata jätmisega importivas liikmesriigis, siis tuleb märkida, et ravimi hüvitamine liikmesriikide tervishoiusüsteemides kuulub ainult nende liikmesriikide pädevusse. Seega – ühelt poolt – asjaolu, et originaalravim on lubatud vaid ühes liikmesriigis, ei tähenda tingimata, et seetõttu oleks ravim importiva liikmesriigi tervishoiusüsteemis jäetud välja igasugusest hüvitamisest. Nimelt – näiteks – ilmneb komitee läbi viidud uuringust, mida on mainitud eespool punktis 58, et Saksamaal originaalravim hüvitatakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Teiselt poolt – nagu ka hageja kohtuistungil möönis – ei tähenda ka liidu tasandil võimalik müügiloa saamine seda, et Cuprior oleks riiklikes tervishoiusüsteemides hüvitatav. Lisaks ei esitanud hageja mingeid tõendeid, mis võiksid näidata, et Cuprior riiklikes tervishoiusüsteemides tõenäoliselt hüvitatakse, ega ka seda, millises ulatuses seda tehakse, kui see ükskord liidu tasandil müügiloa saab.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Mis puudutab teist tüüpi takistusi, millele hageja tugineb – nimelt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>halduslikke või logistilisi<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> –, siis tuleb märkida, et hageja sellekohased argumendid ei ole piisavalt tõendatud. Nimelt on hageja viidanud vaid teatavatele näidetele, mida korratakse ka tema läbi viidud eespool punktis 64 mainitud uuringus ja mille kohaselt nõutakse teatavates liikmesriikides eelneva loa saamist, mida tuleb perioodiliselt uuendada, või esineb konkreetselt nimetamata hilinemisi originaalravimi tarnetes, jättes siiski tõendamata, et riiklike impordikavade toimimine paneb patsiendile ooteaja, kulude või edasise tegevuse mõttes ebamõistliku halduskoormuse, mis võib kahtluse alla seada nende kavade tõhususe ning seeläbi originaalravimi õigeaegsed tarned. Nagu eespool punktides 39 ja 40 on märgitud, peab sponsor aga näitama lisaks sellele, et tema ravim toob kasu või annab panuse patsientide hooldamisel, ka seda, et see kasu on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>märkimisväärne<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> ja panus <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>oluline<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>Lisaks tuleb teavet, mida hageja oma uuringus kogus, igal juhul võrrelda teabega, mis tuleneb komitee läbi viidud uuringust, millel Üldkohtu sõnul on suur tõendusjõud (vt eespool punktis 63). Selles uuringus ei viidata ühelegi märkimisväärsele originaalravimi kättesaadavuse piirangule asjaomastes liikmesriikides.</TXT><P>[…]</P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71</NO.P><TXT>Neil asjaoludel leiab Üldkohus, et komitee ei ole teinud hindamisviga, kui ta järeldas, et sponsor ei ole esitanud piisavalt tõendeid tuvastamaks, et kättesaadavusega esines probleeme ning et liidus ei saa Wilsoni tõbe põdevad patsiendid heakskiidetud ravimitega nõuetekohast ravi, sealhulgas direktiivi 2001/83 artikli 5 lõike 1 kohaste seaduslike võimaluste abil. Selles tulenevalt ei ole ka vaidlustatud otsuses, millega kinnitati komitee lõplik arvamus, tehtud hindamisviga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72</NO.P><TXT>Seega tuleb ka neljas väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT><P>[…]</P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO><P>Esitatud põhjendustest lähtudes</P><P>ÜLDKOHUS (seitsmes koda)</P><P>otsustab:</P></INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta hagi rahuldamata.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta kohtukulud, sealhulgas ajutiste meetmete kohaldamise menetlusega seotud kohtukulud, GMP-Orphani (GMPO) kanda.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Tomljenović</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Bieliūnas</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Kornezov</P></SIGNATORY><P>Kuulutatud avalikul kohtuistungil <DATE ISO="20190516">16. mail 2019</DATE> Luxembourgis.</P><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>