<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-687/15</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62015CC0687</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:645">EU:C:2017:645</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>18</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>18</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUJURIST SAUGMANDSGAARD ØE ETTEPANEK – KOHTUASI C‑687/15</P><P>KOMISJON VS. NÕUKOGU</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Henrik Saugmandsgaard Øe</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20170907">7. septembril 2017</DATE><NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑687/15</HT></P><P>Euroopa Komisjon</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Euroopa Liidu Nõukogu</P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Tühistamishagi</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Liidu välistegevus</KEYWORD><KEYWORD>ELTL artikli 218 lõige 9</KEYWORD><KEYWORD>Liidu nimel rahvusvahelise lepinguga loodud organis võetavate seisukohtade kehtestamine</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Liidu välispädevus</KEYWORD><KEYWORD>Liidu nimel võetavate seisukohtade kehtestamise akti ebasobiv õiguslik vorm</KEYWORD><KEYWORD>Nõukogu järeldused Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu 2015. aasta ülemaailmse raadiosidekonverentsi kohta</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT>Sissejuhatus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Euroopa Komisjon palub oma hagiga Euroopa Kohtul tühistada Euroopa Liidu Nõukogu <DATE ISO="20151026">26. oktoobri 2015. aasta</DATE> järeldused Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) 2015. aasta ülemaailmse raadiosidekonverentsi (WRC‑15) kohta põhjusel, et nõukogu väidetavalt rikkus ELTL artikli 218 lõiget 9, kui ta kehtestas selle õigusnormi alusel liidu nimel võetavad seisukohad otsuse asemel – nagu oli pannud ette komisjon – järelduste vormis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Käesolevas ettepanekus selgitan ma põhjendusi, mille pärast ma olen seisukohal, et komisjoni nõue tuleb rahuldada ja nõukogu <DATE ISO="20151026">26. oktoobri 2015. aasta</DATE> järeldused tühistada.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT>Õiguslik raamistik</TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT>Rahvusvaheline õigus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU) on ÜRO eriinstitutsioon, kes tegeleb info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga. ITU raames määratakse raadiospekter ja satelliidiorbiidid kogu maailmas ja töötatakse välja tehnilised standardid, et tagada võrkude ja tehnoloogiate omavaheline ühendus<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Vt ITU eesmärgi kohta selle institutsiooni põhikirja artikkel 1; põhikiri võeti vastu täiendaval täievolilisel konverentsil Genfis (Šveits) 1992. aastal koos muudatusettepanekutega, mis võeti vastu täievolilistel konverentsidel Kyotos (Jaapan) 1994. aastal, Minneapolises (Ameerika Ühendriigid) 1998. aastal, Marrakechis (Maroko) 2002. aastal, Antalyas (Türgi) 2006. aastal ja Guadalajaras (Mehhiko) 2010. aastal (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>ITU põhikiri<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Põhikirja kohaselt kuuluvad ITU koosseisu ITU liikmesriigid ja ITU sektorite liikmed. Praegu on ITU liikmed 193 riiki, sealhulgas kõik liidu liikmesriigid. ITU-l on ka umbes 800 sektoriliiget, mis on peamiselt erasektori üksused või kõrgharidusasutused. Euroopa Liit on ITU sektoriliige. ITU põhikirja artikli 3 lõigetest 2 ja 3 nähtub, et erinevalt ITU liikmesriikidest ei ole ITU sektoriliikmetel nimelt ITU ülemaailmsetel konverentsidel hääleõigust<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Komisjon on seisukohal, et ITU põhikirja artikli 3 lõike 2 alusel ei võimalda sektoriliikmena osalemine – erinevalt täisliikmesusest – Euroopa Liidul esitada seisukohti ITU konverentsidel ja koosolekutel, kaasa arvatud konverentsidel, kus peetakse läbirääkimisi õiguslikult siduvate aktide üle.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>ITU põhikirja artikli 4 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>Liidu dokumendid<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/> lõigetes 1 ja 3 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="004.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Liidu dokumendid on:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>käesolev Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikiri,</P></ITEM><ITEM><P>Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu konventsioon ja</P></ITEM><ITEM><P>administratiiveeskirjad.</P></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="004.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA><P>Nii põhikirja kui ka konventsiooni sätteid on täiendatud järgmiste administratiiveeskirjadega, mis reguleerivad telekommunikatsiooni kasutamist ja on siduvad kõikidele liikmesriikidele:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>raadioeeskirjadega.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></P></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>ITU põhikirja artikli 13 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>Raadioside konverentsid ja raadioside assambleed<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="013.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Ülemaailmne raadiosidekonverents võib raadioside-eeskirju ja kõiki muid tema pädevusse kuuluvaid ja päevakorraga seonduvaid ülemaailmseid küsimusi osaliselt või, erandkorras, täielikult läbi vaadata. Selle konverentsi teised ülesanded on sätestatud konventsioonis.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="013.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Ülemaailmsed raadioside konverentsid kutsutakse tavapäraselt kokku iga kolme või nelja aasta järel; konventsiooni asjakohaste sätete kohaldamise järel ei ole konverentsi vaja kokku kutsuda või võib kokku kutsuda lisakonverentsi.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT>Liidu õigus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Otsuse nr 243/2012/EL<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20120314">14. märtsi 2012. aasta</DATE> otsus, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="081" PAGE.FIRST="7" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 81, lk 7</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> artikli 10 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Rahvusvahelised läbirääkimised<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="010.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Spektrialastel rahvusvahelistel läbirääkimistel kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kui rahvusvahelistel läbirääkimistel käsitletav teema kuulub liidu pädevusse, võtab liit seisukoha kooskõlas liidu õigusega;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kui rahvusvahelistel läbirääkimistel käsitletav teema kuulub osaliselt liidu pädevusse ja osaliselt liikmesriikide pädevusse, püüavad liit ja liikmesriigid võtta ühise seisukoha kooskõlas lojaalse koostöö põhimõtte nõuetega.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA><?PAGE NO="3"?><ALINEA>Esimese lõigu punkti b kohaldamiseks teevad liit ja liikmesriigid koostööd kooskõlas liidu ja tema liikmesriikide rahvusvahelise esindatuse ühtsuse põhimõttega.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT>Vaidluse taust</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>2015. aasta ülemaailmne raadiosidekonverents (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>WRC‑15<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>) toimus Genfis <DATE ISO="20151102">2.</DATE>–<DATE ISO="20151127">27. novembril 2015</DATE> raadioside-eeskirjade läbivaatamise eesmärgil<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Vt raadioside-eeskirjade kohta käesoleva ettepaneku punkt 5.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>WRC‑15 esialgne päevakord oli koostatud eelneval, 2012. aasta ülemaailmsel raadiosidekonverentsil (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>WRC‑12<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>)<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Vt resolutsioon 807 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>2015. aasta ülemaailmse raadiosidekonverentsi päevakord<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> (WRC‑12), mille võttis vastu WRC‑12 Genfis 2012. aastal.</P></NOTE>, mille tulemusel võttis ITU nõukogu vastu WRC‑15 lõpliku päevakorra<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Vt ITU nõukogu resolutsioon 1343 (C12) <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>Ülemaailmse raadiosidekonverentsi (WRC‑15) koht, kuupäevad ja päevakord<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Komisjon esitas <DATE ISO="20150529">29. mail 2015</DATE> nõukogule ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus liidu nimel võetava seisukoha kohta WRC‑15-l<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P><DATE ISO="20150529">29. mai 2015. aasta</DATE> ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Liidu nimel võetavate seisukohtade kohta Rahvusvahelisel Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) 2015. aasta ülemaailmsel raadiosidekonverentsil (WRC‑15) [COM(2015) 234 final].</P></NOTE>. Komisjoni ettepanekus oli õiguslikuks aluseks märgitud ELTL artikkel 114 koostoimes ELTL artikli 218 lõikega 9.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Komisjoni ettepaneku artiklis 1 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>Ühiselt ELi huvides tegutsevad liikmesriigid osalevad Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu 2015. aasta ülemaailmsel raadiosidekonverentsil eesmärgiga vaadata läbi raadioside-eeskirjad.</ALINEA><ALINEA>Liidu nimel võetavad seisukohad läbirääkimistel ja raadioside-eeskirjade muudatuste vastuvõtmisel on sätestatud käesoleva otsuse lisas.</ALINEA><ALINEA>Kui konverentsil tehakse lisas käsitletud teemal uusi ettepanekuid, mille kohta puudub liidu seisukoht, siis võetakse liidu seisukoht kohapealse koordineerimise abil enne, kui konverents raadioeeskirjade muudatused vastu võtab. Sellisel juhul on liidu seisukoht kooskõlas käesoleva otsuse lisas sätestatud põhimõtetega.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Nõukogu võttis oma 3419. istungil <DATE ISO="20151026">26. oktoobril 2015</DATE> Luxembourgis vastu järgmised järeldused WRC‑15 kohta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>vaidlustatud akt<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>)<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Nõukogu <DATE ISO="20151026">26. oktoobri 2015. aasta</DATE> järeldused Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) 2015. aasta ülemaailmse raadiosidekonverentsi (WRC‑15) kohta (ST 13460 2015 INIT) [2015/0119 (NLE)] (siin osundatud ilma joonealuste märkusteta).</P></NOTE>:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>Euroopa liidu nõukogu,</P><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Tuletades meelde</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20020307">7. märtsi 2002. aasta</DATE> otsust nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste raamdirektiivi sätteid, eelkõige selle artikli 8a lõiget 4;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20120314">14. märtsi 2012. aasta</DATE> otsust nr 243/2012/EL, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>nõukogu järeldusi, milles käsitletakse Euroopa seisukohti 1992., 1997., 2000., 2003., 2007. ja 2012. aasta ülemaailmsel raadioside konverentsil;</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="4"?><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>raadiospektrit kasutavate traadita tehnoloogiate tähtsust [liidu] 2020. aasta strateegia kohasest juhtalgatusest <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>Euroopa digitaalne tegevuskava<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> tulenevate [liidu] poliitiliste eesmärkide saavutamisel, et võtta kasutusele kiire lairibaühendusega internet ja saavutada jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne kasu, mida annab digitaalne ühtne turg;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT>nõukogu <DATE ISO="20100531">31. mai 2010. aasta</DATE> järeldusi Euroopa digitaalse tegevuskava kohta;</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Võttes teadmiseks</TXT><P><LIST TYPE="BULLET"><ITEM><P>raadiospektripoliitika töörühma 2015. aasta veebruari arvamuse, milles käsitletakse ühiseid poliitikaeesmärke konverentsiks WRC‑15;</P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Avaldab oma laialdast toetust järgmistele eesmärkidele, mis tuleb WRC‑15 raames saavutada, pidades silmas liidu asjakohaste poliitikameetmete edukat rakendamist:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>päevakorra punkti 1.1 all:</TXT><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i.</NO.P><TXT>määrata rahvusvahelisele mobiilsidele sagedusala 1452–1492 MHz ning külgnevad sagedusalad 1427–1452 MHz ja 1492–1518 MHz, kaitstes samal ajal passiivseid teenuseid allpool sagedust 1427 MHz. See määramine ei piira nende sagedusalade kasutamist ühegi rakenduse poolt, sealhulgas kaitse, mis kuulub teenuste alla, millele need sagedusalad on eraldatud, ega anna prioriteeti raadioside-eeskirjades;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>ii.</NO.P><TXT>eraldada sagedusala 3400–3800 MHz kaaseelisõiguse põhimõttel mobiilside teenustele ja määrata see sagedusala rahvusvahelisele mobiilsidele, võttes arvesse, et sellel sagedusalal on oluline roll satelliitsides;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>iii.</NO.P><TXT>toetada Euroopas muudatuste mittetegemist eraldamiste puhul sagedusalas 470–694 MHz;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>iv.</NO.P><TXT>mitte eraldada kaaseelisõiguse põhimõttel mobiilside teenustele sagedusalasid 5350–5470 MHz ja 5725–5850 MHz ega määrata rahvusvahelisele mobiilsidele lisaks nimetatutele sagedusala 5850–5925 MHz, uurides samal ajal täiendavalt neid kolme sagedusala, et kaaluda nende kasutamist raadio-kohtvõrkude jaoks, ning tagades kõigil juhtudel primaarse kasutuse kaitse;</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>päevakorra punkti 1.2 all:</TXT><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i.</NO.P><TXT>seada sagedusala alumiseks piiriks 694 MHz ning toetada ITU-Ri soovitusi seada kaitsetasemed ringhäälinguteenusele allpool sagedust 694 MHz, mis on kooskõlas Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverentsi tehtud uuringu tulemustega;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>ii.</NO.P><TXT>tagada traadita lairibaühenduse ja ringhäälingu tasakaalustatud kooseksisteerimine ning mitte lisada sagedusalas 694–790 MHz edastatava ringhäälingu kaitseks täiendavaid piiranguid, mis lähevad kaugemale Genfi 2006. aasta kokkuleppes kokkulepitust;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>iii.</NO.P><TXT>tagada tasakaalustatud juurdepääs mobiilside teenusele ja lennu-raadionavigatsiooni teenustele idapoolsete liikmesriikide piiridel, et soodustada mobiilside teenuste kasutuselevõttu kõigis [liidu] riikides raadioside-eeskirjade sobivate reguleerivate sätete abil, eelistades seejuures võimalikult väikeseid tõhusaid eraldusvahemikke lennu-raadionavigatsiooni teenuse ja rahvusvahelise mobiilside vahel ning toetades sellega seoses [liidu] idapoolsete liikmesriikide õiguseid;</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><?PAGE NO="5"?><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>päevakorrapunkti 1.18 all: eraldada raadiolokatsiooni teenusele sagedusala 77,5–78 GHz, et soodustada sõidukite radarite kasutuselevõtmist, kehtestamata liigseid piiranguid, ja tunnistada, et raadioastronoomiajaamadele peaks pakkuma jätkuvalt kaitset;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>päevakorrapunkti 10 all: toetada WRC‑19 päevakorrapunkti, mis käsitleb 5G‑mobiilsidesüsteemide spektrivajadusi, keskendudes uutele eraldamistele ülalpool sagedust 6 GHz ja ühisele lähenemisviisile sellega seotud ühilduvusuuringute algatamiseks WRC‑19 eel;</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Kutsub liikmesriike üles:</TXT><P><LIST TYPE="BULLET"><ITEM><P>püüdlema punktis 3 nimetatud eesmärkide poole ja austama otsuses 243/2012/EL, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm, sätestatud põhimõtteid, kui nad peavad konverentsil WRC‑15 läbirääkimisi ITU raadioside-eeskirjades tehtavate asjakohaste muudatuste üle.</P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>Kutsub komisjoni üles:</TXT><P><LIST TYPE="BULLET"><ITEM><P>esitama kiiresti Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande konverentsi WRC‑15 tulemuste kohta ja samuti võimaluste kohta, kuidas tagada, et Euroopa ettevalmistused järgmiseks 2019. aastal toimuvaks konverentsiks (WRC‑19) toetavad täielikult liidu poliitikaid ja põhimõtteid.<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Komisjon tegi vaidlustatud akti vastuvõtmise puhul järgmise, nõukogu istungi protokollis ära toodud avalduse:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>Komisjon kahetseb asjaolu, et nõukogu võttis 2015. aasta ülemaailmse raadiosidekonverentsi ettevalmistamiseks [ELTL] artikli 218 lõikes 9 ette nähtud otsuse asemel vastu järeldused. Komisjoni arvates on see vastuolus aluslepingu ja Euroopa Kohtu praktikaga. Komisjon jätab endale õiguse kasutada kõiki oma sellealaseid õigusi.<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT>Poolte nõuded</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Komisjon palub Euroopa Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tühistada nõukogu <DATE ISO="20151026">26. oktoobri 2015. aasta</DATE> 3419. istungil Luxembourgis vastu võetud järeldused Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) 2015. aasta ülemaailmse raadiosidekonverentsi (WRC‑15) kohta;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja nõukogult.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Nõukogu palub Euroopa Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>hagi tervikuna rahuldamata jätta;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja komisjonilt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Nõukogu nõuete toetuseks lubati menetlusse astuda Tšehhi Vabariigil, Saksamaa Liitvabariigil, Prantsuse Vabariigil ja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigil.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="6"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT>Hagi</TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT>Hagi vastuvõetavus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleks täheldada, et nõukogu tõstatas oma kostja vastuses küsimuse käesoleva tühistamishagi vastuvõetavusest, väites, et komisjoni hagiavalduses esitatud kinnitustest näib tulenevat, et komisjon leidis, et vaidlustatud aktiga ei kaasne õiguslikke tagajärgi – seisukoht, mis on nõukogu sõnul vastuolus nimetatud akti vastu ELTL artikli 263 alusel tühistamishagi esitamisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Pärast komisjoni repliigis selgituste andmist eelkõige vaidlustatud akti õiguslike tagajärgede kohta märkis nõukogu oma vasturepliigis, et need selgitused olid tema algsed kahtlused hagi vastuvõetavuse suhtes hajutanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Pooltevahelises seisukohtadevahetuses käesoleva hagi vastuvõetavuse küsimuses tehti järgmised märkused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>ELTL artikli 263 alusel kontrollib Euroopa Kohus institutsioonide niisuguste õigusaktide seaduslikkust, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>mille eesmärgiks on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>. Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on vaidlustatavad aktid nimetatud õigusnormi tähenduses kõik institutsioonide poolt vastu võetud aktid, mille eesmärk on sõltumata nende laadist või vormist tekitada siduvaid õiguslikke tagajärgi<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20131119">19.11.2013</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑63/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:752">EU:C:2013:752</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Vt ka kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19811111">11.11.1981</DATE>, <NAME.CASE>IBM <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>60/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1981:264">EU:C:1981:264</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0009">9</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), millest nähtub, et tühistamishagiga vaidlustamise seisukohast ei ole põhimõtteliselt vahet, millises vormis on aktid või otsused vastu võetud.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Ei ole mingit kahtlust, et nõukogu otsus, millega kehtestatakse liidu nimel võetavad seisukohad vastavalt ELTL artikli 218 lõikele 9, on akt, mille eesmärk on tekitada ELTL artikli 263 tähenduses õiguslikke tagajärgi<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20091001">1.10.2009</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑370/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:590">EU:C:2009:590</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), millest nähtub, et niisugune otsus tekitab siduvaid õiguslikke tagajärgi, kuna see kehtestab liidu seisukoha asjaomases organis, ja on siduv ühelt poolt nõukogule ja komisjonile ning teiselt poolt liikmesriikidele, kuna liikmesriigid on kohustatud seda seisukohta kaitsma.</P></NOTE>. Niisuguse otsuse vastu võib seega esitada tühistamishagi viimati nimetatud õigusnormi alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust ühelt poolt asjaoludes, et kuigi vaidlustatud akt võeti vastu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>järelduste<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> vormis, võttis nõukogu selle vastu eelkõige kooskõlas ELTL artikli 218 lõikega 9<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Pooled on seisukohal, et ELTL artikkel 114 on vaidlustatud akti materiaalõiguslik alus ja ELTL artikli 218 lõige 9 menetlusõiguslik alus. Vt käesoleva ettepaneku punkt 27.</P></NOTE>, ja teiselt poolt, et selle akti eesmärk on tekitada õiguslikke tagajärgi, sest sellega kehtestatakse selle õigusnormi alusel liidu nimel WRC‑15 raames võetavad seisukohad. Selle kohta märgib nõukogu, et vaidlustatud akt on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>sisuliselt<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> nõukogu otsus<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 70.</P></NOTE>. Peale selle tuleb tõdeda, et ükski nõukogu nõuete toetuseks menetlusse astunud liikmesriikidest ei vaidlusta käesoleva hagi vastuvõetavust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Nendel tingimustel olen ma seisukohal, et vaidlustatud akti eesmärk on tekitada õiguslikke tagajärgi ELTL artikli 263 tähenduses ja et selle õiguslikult <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>järeldusteks<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> kvalifitseerimine ei tähenda, et see akt jääb välja seaduslikkuse kontrolli alt, mida teostab Euroopa Kohus nimetatud õigusnormi alusel. Lisan täiendavalt, et Euroopa Kohus on varem juba tunnistanud õiguslikke tagajärgi tekitavate nõukogu järelduste vastu esitatud hagi vastuvõetavaks<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20040713">13.7.2004</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑27/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:436">EU:C:2004:436</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Järeldan seega, et vaidlustatud akti tühistamise hagi on vastuvõetav ja et Euroopa Kohus on ELTL artikli 263 alusel pädev selle akti seaduslikkust kontrollima.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Selguse huvides pean vajalikuks märkida, et see järeldus ei tähenda sugugi, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>järelduste<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> vormis vastu võetud nõukogu aktide vastu võib üldjuhul esitada tühistamishagi artikli 263 ELTL alusel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT>Sisulised küsimused</TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT>Hagi ese</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Komisjon esitab oma tühistamishagi toetuseks ühe ainsa väite, et kuna nõukogu võttis otsuse asemel – nagu tegi ettepaneku komisjon – vastu järeldused WRC‑15 ITU kohta, siis on nõukogu rikkunud ELTL artikli 218 lõiget 9.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb tõdeda, et komisjon ja nõukogu leiavad üksmeelselt ühelt poolt, et WRC‑15 päevakorra punktid, mille kohta kehtestati vaidlustatud aktis liidu nimel võetavad seisukohad, kuulusid liidu välispädevusse, ja teiselt poolt, et ELTL artikkel 114 oli nimetatud akti vastuvõtmiseks kohaldatav materiaalõiguslik alus ja ELTL artikli 218 lõige 9 kohaldatav menetlusõiguslik alus. Need pooled on peale selle seisukohal, et liidu pädevuse laad, nimelt see, kas see on ainupädevus või liikmesriikidega jagatud pädevus, ei mõjuta mingil viisil ELTL artikli 218 lõike 9 kohaldatavust. Nimetatud pooled on aga eriarvamusel selles, kas vaidlustatud akti vastu võttes nõukogu ikka täitis viimati nimetatud õigusnormis ette nähtud menetlusnõudeid, ja kui ei, siis millised oleksid selle tagajärjed nimetatud akti kehtivusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Seevastu mõned nõukogu nõuete toetuseks menetlusse astunud liikmesriikidest vaidlustavad ELTL artikli 218 lõike 9 kohaldatavuse käesoleval juhul, väites nimelt, et liidul ei ole vajalikku välispädevust selleks, et nõukogu saaks vastavalt nimetatud õigusnormile kehtestada liidu nimel võetavaid seisukohti vaidlustatud aktis osutatud WRC‑15 päevakorra punktide kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb tõdeda, et Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 40 neljanda lõigu alusel piirdub menetlusse astumise avaldus ühe poole nõuete toetamisega. Peale selle peab vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 129 lõikele 3 menetlusse astuja nõustuma menetlusega selles staadiumis, milles see on hetkel, kui ta menetlusse astub. Selles kontekstis on Euroopa Kohus leidnud, et menetlusosaline, kellel on lubatud Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 40 alusel Euroopa Kohtus läbivaatamisel olevas kohtuasjas menetlusse astuda, ei või siiski poolte nõuete ja väidetega piiritletud hagi eset muuta. Sellest tulenevalt on vastuvõetavad ainult need menetlusse astuja argumendid, mis paigutuvad nõuete ja väidetega kindlaks määratud raamistikku<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20141007">7.10.2014</DATE>, <NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑399/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2258">EU:C:2014:2258</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Olen seisukohal, et käesoleva hagi raames menetlusse astunud liikmesriikide argumendid ELTL artikli 218 lõike 9 mittekohaldatavuse ja liidu välispädevuse puudumise kohta muudavad kohtuvaidluse eset, nagu see on piiritletud põhipoolte nõuete ja väidetega. Need nõuded ja väited on esitatud ainult selle kohta, kas vaidlustatud akti vastuvõtmisel järgiti ELTL artikli 218 lõikes 9 ette nähtud menetlusnõudeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Minu arvates tuleneb sellest, et menetlusse astunud liikmesriikide argumendid ELTL artikli 218 lõike 9 mittekohaldatavuse ja liidu välispädevuse puudumise kohta tuleb põhimõtteliselt kohe alguses vastuvõetamatuna tagasi lükata<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20141007">7.10.2014</DATE>, <NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑399/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2258">EU:C:2014:2258</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Selles suhtes tuleks arvesse võtta asjaolu, et ükski menetlusse astunud liikmesriikidest ei kasutanud neile ELTL artikli 263 teise lõigu alusel antud võimalust esitada vaidlustatud akti tühistamishagi, väites, et nõukogu oli oma volitusi ületanud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Täielikkuse huvides ja juhuks, kui Euroopa Kohus peaks leidma, et käesoleval juhul tuleb ELTL artikli 218 lõike 9 kohaldatavust ja liidu välispädevust omal algatusel kontrollida<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20000713">13.7.2000</DATE>, <NAME.CASE>Salzgitter <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑210/98 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:397">EU:C:2000:397</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), millele tugines Saksamaa Liitvabariik ja mis käsitleb liidu kohtu kohustust tuvastada omal algatusel abist teatamise tähtajast mitte kinnipidamist, selles tehtud järeldusega, mis puudutab komisjoni pädevust vastavat abi lubada. Vt peale selle kohtujuristi ettepanek, Mengozzi, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British Airways <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑122/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:406">EU:C:2017:406</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0100">100</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja joonealune märkus 54).</P></NOTE>, esitan järgmises jaos põhjused, mille pärast ma olen seisukohal, et nimetatud õigusnorm oli vaidlustatud akti vastuvõtmise suhtes kohaldatav ja liidul oli vajalik välispädevus, et nõukogu saaks nimetatud akti vastu võtta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT>ELTL artikli 218 lõike 9 kohaldatavus ja liidu välispädevuse olemasolu</TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT>Võimalik liidu ainuvälispädevuse vajalikkus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>ELTL artikli 218 lõike 9 kohaselt võtab nõukogu komisjoni või liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et ELTL artikli 218 lõike 9 kohaldamine puudutab liidu osalemisega seotud liidu nimel võetavaid seisukohti tema institutsioonide kaudu – või vajaduse korral temaga solidaarselt liidu huvides tegutsevate liikmesriikide kaudu – niisuguste aktide vastuvõtmisel asjassepuutuvas rahvusvahelises organis<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20151006">6.10.2015</DATE>, <NAME.CASE>nõukogu <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑73/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:663">EU:C:2015:663</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Euroopa Kohus leidis peale selle, et asjaolu, et liit ei ole rahvusvahelise lepingu osaline, ei takista tal iseenesest kohaldada ELTL artikli 218 lõiget 9<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20141007">7.10.2014</DATE>, <NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑399/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2258">EU:C:2014:2258</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>ELL artikli 5 lõigetes 1 ja 2<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Pädevuse andmise põhimõtte järgimine on kohustuslik nii liidu sisetegevuse kui ka rahvusvahelise tegevuse jaoks. Vt <DATE ISO="19960328">28. märtsi 1996. aasta</DATE> arvamus 2/94 (Ühenduse ühinemine Euroopa inimõiguste konventsiooniga) (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:140">EU:C:1996:140</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> sätestatud pädevuse andmise põhimõtte alusel eeldab nõukogu poolt ELTL artikli 218 lõike 9 alusel liidu nimel seisukohtade vastuvõtmine liidu välispädevuse olemasolu<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Vt selle kohta kohtujuristi ettepanek, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Szpunar kohtuasi Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑600/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:296">EU:C:2017:296</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Ma ei näe aga mingit põhjust arvata, nagu väidavad Tšehhi Vabariik ja Prantsuse Vabariik, et see välispädevus peab tingimata olema ainupädevus ELTL artikli 3 lõike 2 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Esiteks ei sisalda ELTL artikli 218 lõike 9 sõnastus mingeid viiteid selles tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Peale selle ei tehta ka ELTL artiklis 216, mis määrab kindlaks liidu välispädevuse olemasolu, vahelt selle järgi, kas liidu välispädevus on jagatud või ainupädevus. Tegelikult hõlmab see õigusnorm ühtaegu nii liidu välispädevust kui ka ainuvälispädevust<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt vahetegemise kohta ühelt poolt ELTL artikli 216 lõikes 1 kindlaks määratud liidu välispädevuse <HT TYPE="ITALIC">olemasolu</HT> ja teiselt poolt selle pädevuse ELTL artikli 3 lõikes 2 kindlaks määratud võimaliku <HT TYPE="ITALIC">ainuõiguslikkuse</HT> vahel, kohtujuristi ettepanek, Sharpston, arvamuses <REF.DOC.ECR><NO.CASE>2/15</NO.CASE> (<NAME.CASE>Vabakaubandusleping Singapuriga</NAME.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:992">EU:C:2016:992</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja kohtujuristi ettepanek, Szpunar, kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑600/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:296">EU:C:2017:296</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0080">80</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka – ehkki vähem sõnaselgelt – arvamus <REF.DOC.ECR><NO.CASE>2/15</NO.CASE> (<NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:376">EU:C:2017:376</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0171">171</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0172">172</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20170516">16.5.2017</DATE>; arvamus <REF.DOC.ECR><NO.CASE>1/13</NO.CASE> (<NAME.CASE>kolmandate riikide ühinemise kohta Haagi konventsiooniga</NAME.CASE>), <DATE ISO="20141014">14.10.2014</DATE> (<NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2303">EU:C:2014:2303</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0067">67</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja arvamus <REF.DOC.ECR><NO.CASE>2/91</NO.CASE> (<NAME.CASE>ILO konventsioon nr 170</NAME.CASE>), <DATE ISO="19930319">19.3.1993</DATE> (<NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:106">EU:C:1993:106</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0007">7</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Vastupidiste sätete puudumisel tuleks arvestada, et sama kehtib ELTL artikli 218 kohta, arvestades asjaolu, et need mõlemad õigusnormid on samas EL lepingu viienda osa V jaotises <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>Rahvusvahelised lepingud<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Teiseks ei leia põhiseisukoht, et selle artikli kohaldatavus sõltub liidu ainuvälispädevuse olemasolust, toetust ka nimetatud õigusnormi teleoloogilisest tõlgendusest.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on ELTL artikli 218 lõike 9 konteksti ja eesmärgi kohta leidnud, et see säte näeb – erandina liidu poolt rahvusvahelise lepingu üle läbirääkimiste pidamiseks ja selle sõlmimiseks ette nähtud tavamenetlusest, mida on kirjeldatud ELTL artikli 218 lõigetes 1–8 – liidu nimel tulenevalt tema osalemisest asjaomase rahvusvahelise lepinguga loodud otsustusorganis nende aktide vastu võtmisel, mis on seotud selle lepingu kohaldamise või rakendamisega, võetavate seisukohtade kindlaksmääramiseks ette lihtsustatud menetluse<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20151006">6.10.2015</DATE>, <NAME.CASE>nõukogu <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑73/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:663">EU:C:2015:663</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka Rosas, A. <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>Recent Case Law of the European Court of Justice Relating to Article 218 TFEU<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>, <HT TYPE="ITALIC">The EU as a Global Actor Bridging Legal Theory and Practice – Liber Amicorum in Honour of Ricardo Gosalbo Bono</HT>, kirjastanud Czuczai, J., ja Naert, F., Brill/Nijhoff, 2017, lk 370 ja 371. Vt ELTL artikli 218 lõike 9 saamisloo kohta kohtujuristi ettepanek, Cruz Villalón, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑399/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:289">EU:C:2014:289</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ja kohtujuristi ettepanek, Sharpston, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>nõukogu <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑73/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:490">EU:C:2015:490</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0069">69</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Teisisõnu on ELTL artikli 218 lõikes 9 ette nähtud menetluse eesmärk muuta liidu osalemist olemasoleva rahvusvahelise lepingu kohaldamises või rakendamises kiiremaks ja seega tõhusamaks. Ma ei näe mingit põhjust, miks see lihtsustatud menetlus ei peaks olema kohaldatav jagatud välispädevuse puhul<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>ELTL artikli 2 lõike 2 kohaselt võivad juhul, kui aluslepingud annavad liidule teatud valdkonnas liikmesriikidega jagatud pädevuse, selles valdkonnas õiguslikult siduvaid akte menetleda ja vastu võtta nii liit kui ka liikmesriigid. Liikmesriigid teostavad oma pädevust ainult niivõrd, kuivõrd liit ei ole oma pädevust teostanud. Vt selle kohta ka kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19760714">14.7.1976</DATE>, <NAME.CASE>Kramer jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>3/76, 4/76 ja 6/76</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1976:114">EU:C:1976:114</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Peale selle võib liidu nimel ELTL artikli 218 lõike 9 alusel võetavate seisukohtade kehtestamine sõltumata liidu pädevuse laadist aidata kindlustada liidu ja liikmesriikide rahvusvahelise esindatuse ühtsust<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Vt nõude kohta, et liidu ja liikmesriikide rahvusvaheline esindatus peab olema ühtne, kui ilmneb, et rahvusvahelise lepingu või konventsiooni ese langeb osaliselt liidu ja osaliselt liikmesriikide pädevusse, arvamus <REF.DOC.ECR><NO.CASE>2/00</NO.CASE> (<NAME.CASE>Cartagena bioohutuse protokoll</NAME.CASE>), <DATE ISO="20011206">6.12.2001</DATE> (<NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:664">EU:C:2001:664</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika), ja kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20100420">20.4.2010</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rootsi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑246/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:203">EU:C:2010:203</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt üldiselt kohtujuristi ettepanek, Mengozzi, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>kohtuasi komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑28/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:43">EU:C:2015:43</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> ja ELL artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtte järgimist, takistades liikmesriikidel võtta ühepoolseid meetmeid, mis võiksid ohustada liidu eesmärkide saavutamist<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt selle kohta viimati nimetatud õigusnormi kolmas lõik, mille kohaselt liikmesriigid aitavad kaasa liidu ülesannete täitmisele ja hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid ohustada liidu eesmärkide saavutamist. Vt peale selle kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20100420">20.4.2010</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rootsi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑246/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:203">EU:C:2010:203</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika), kus Euroopa Kohus täpsustas, et lojaalse koostöö kohustus on kohaldatav üldiselt ega sõltu sellest, kas liidu vastav pädevus on ainupädevus või mitte, ega liikmesriikide võimalikust õigusest võtta lepingulisi kohustusi kolmandate riikide suhtes.</P></NOTE>. Nii on see eelkõige, kui – nagu käesoleval juhul – liidul ei ole asjaomase rahvusvahelise organisatsiooni, s.o ITU täisliikme staatust ja ta on sellest lähtuvalt kohustatud tegutsema selle organisatsiooni organites oma liikmesriikide kaudu<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 4. Vt peale selle kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20090212">12.2.2009</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kreeka</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑45/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:81">EU:C:2009:81</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), kust nähtub, et see, et liit ei ole rahvusvahelise organisatsiooni liige, ei takista teda tegelikult teostamast oma välispädevust liikmesriikide vahendusel, kes tegutsevad solidaarselt ühenduse huvides.</P></NOTE>. Tuletan siinkohal meelde, et akt, millega kehtestatakse vastavalt ELTL artikli 218 lõikele 9 liidu seisukoht, on liikmesriikidele siduv, kuna see kohustab neid seda seisukohta kaitsma<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20091001">1.10.2009</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑370/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:590">EU:C:2009:590</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja käesoleva ettepaneku joonealune märkus 11.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Kolmandaks viiks Tšehhi Vabariigi ja Prantsuse Vabariigi tees välja selleni, et oleks raskendatud liidu huvide kaitsmine rahvusvahelise lepingu rakendamisel, mis oleks vaevalt ühitatav aluslepingutega taotletava eesmärgiga, milleks on – nagu mulle näib – tagada liidu suurel määral osalemine rahvusvahelisel areenil<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt eelkõige ELL artikli 3 lõige 5 ja artikkel 21. Vt ka ELTL artikkel 220.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Neljandaks, kuigi Euroopa Kohtul ei ole veel kunagi olnud võimalust avaldada sõnaselgelt seisukohta ELTL artikli 218 lõike 9 kohaldatavuse üle liidu ja liikmesriikide vahel jagatud pädevuse korral, leian, et ta tegi seda kaudselt kohtuotsuses Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu (C‑399/12)<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20141007">7.10.2014</DATE>, <NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑399/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2258">EU:C:2014:2258</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Nimelt kiitis Euroopa Kohus nimetatud kohtuotsuse punktis 66 heaks asjaolu, et nõukogu võttis vaidlustatud otsuse<?PAGE NO="10"?> vastuvõtmisel aluseks ELTL artikli 218 lõike 9, kuigi ta oli selle kohtuotsuse punktis 51 tuvastanud, et kohtuasi puudutas ühise põllumajanduspoliitika valdkonda. Meeldetuletuseks märgin, et ELTL artikli 4 lõike 2 punkti d alusel kuulub põllumajanduse valdkond liidu ja liikmesriikide vahel jagatud pädevusse<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Nõukogu oli nimetatud kohtuasjas väitnud, et liidul on vaidlustatud otsusega hõlmatud valdkondades ELTL artikli 3 lõike 2 alusel ainuvälispädevus, samas kui Saksamaa Liitvabariik ja menetlusse astunud liikmesriigid olid olnud seisukohal, et liidu pädevus oli jagatud. Vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20141007">7.10.2014</DATE>, <NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑399/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2258">EU:C:2014:2258</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes olen samamoodi nagu komisjon ja nõukogu<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 27.</P></NOTE> seisukohal, et liidu pädevuse laad ei mõjuta kuidagi ELTL artikli 218 lõike 9 kohaldatavust.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT>Liidu välispädevuse olemasolu</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>ELTL artikli 216 lõike 1 alusel on liidul välispädevus eelkõige siis, kui lepingu sõlmimine võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Leian, et ei ole mingit põhjust eeldada, et liidul ei olnud käesoleval juhul vajalikku välispädevust selleks, et nõukogu saaks kehtestada vastavalt ELTL artikli 218 lõikele 9 liidu nimel võetavad seisukohad, nagu need on väljendatud vaidlustatud aktis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Selles suhtes tuleb tõdeda, et vaidlustatud aktis kehtestatud seisukohad puudutavad raadiospektri haldamise ja raadiosagedusalade kasutamise valdkonda, mis on liidu seadusandja poolt tema ELTL artiklil 114 põhineva pädevuse raames ulatuslikult reguleeritud<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Vt eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20020307">7. märtsi 2002. aasta</DATE> direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>raamdirektiiv<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="108" PAGE.FIRST="33" DATE.PUB="2002">EÜT 2002, L 108, lk 33</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/29, lk 349), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20091125">25. novembri 2009. aasta</DATE> direktiiviga 2009/140/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="337" PAGE.FIRST="37" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 337, lk 37</REF.DOC.OJ>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>direktiiv 2002/21<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>), artiklid 8a–9b; Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20020307">7. märtsi 2002. aasta</DATE> direktiivi 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="108" PAGE.FIRST="21" DATE.PUB="2002">EÜT 2002, L 108, lk 21</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/29, lk 337), mida on muudetud direktiiviga 2009/140, artiklid 5–8 ja 10–14; Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20020307">7. märtsi 2002. aasta</DATE> otsus nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="108" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2002">EÜT 2002, L 108, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/29, lk 317), ja otsus nr 243/2012. Vt peale selle nõukogu <DATE ISO="19910603">3. juuni 1991. aasta</DATE> direktiiv 91/287/EMÜ sagedusriba kohta, mis eraldatakse Euroopa digitaalse juhtmeta telekommunikatsioonisüsteemi (DECT) kooskõlastatud kasutuselevõtmiseks ühenduses (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="144" PAGE.FIRST="45" DATE.PUB="1991">EÜT 1991, L 144, lk 45</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/10, lk 276), ja nõukogu <DATE ISO="19870625">25. juuni 1987. aasta</DATE> direktiiv 87/372/EMÜ sagedusalade kohta, mis reserveeritakse üleeuroopalise üldkasutatava digitaalse maismaa liikuva kärgside kooskõlastatud kasutuselevõtmiseks ühenduses (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="196" PAGE.FIRST="85" DATE.PUB="1987">EÜT 1987, L 196, lk 85</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/08, lk 289), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20090916">16. septembri 2009. aasta</DATE> direktiiviga 2009/114/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="274" PAGE.FIRST="25" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 274, lk 25</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE>. Teatavates liidu aktides selles valdkonnas on sõnaselgelt viidatud raadiospektri haldamise töödele, mida teeb ITU, ja raadioeeskirjadele<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Vt eelkõige direktiivi 2002/21 artikli 9 lõike 1 teine lõik ja lõige 4 ning põhjendus 30; otsuse nr 676/2002 artikli 1 lõige 3 ning põhjendused 18 ja 19; otsuse nr 243/2001 põhjendus 22; direktiivi 87/372 põhjendus 7. Vt peale selle direktiivi 2002/20 artikkel 8, milles on viidatud üldisemalt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>rahvusvahelistele lepingutele<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>. Vt raadioeeskirjade kohta käesoleva ettepaneku punkt 5.</P></NOTE>. Peale selle võttis komisjon otsuse nr 676/2002 (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>raadiospektrit käsitlev otsus<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>)<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Vt käesoleva ettepaneku joonealune märkus 33.</P></NOTE> alusel mitu tehnilist meedet, milles on ette nähtud ühtlustada raadiospektri kättesaadavuse ja tõhusa kasutamise tingimused, millest mõned puudutavad vaidlustatud aktis osutatud sagedusalasid<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Vt eelkõige komisjoni <DATE ISO="20040708">8. juuli 2004. aasta</DATE> otsus 2004/545/EÜ raadiospektri kasutuse ühtlustamise kohta sagedusalal 79 GHz seoses lähiala liiklusradarite kasutusega ühenduses (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="241" PAGE.FIRST="66" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 241, lk 66</REF.DOC.OJ>), millega ühtlustatakse sagedusalad 77‑81; komisjoni <DATE ISO="20050711">11. juuli 2005. aasta</DATE> otsus 2005/513/EÜ raadiospektri ühtlustatud kasutamise kohta sagedusalas 5 GHz traadita juurdepääsusüsteemide, sealhulgas raadio-kohtvõrkude (WAS/RLAN) rakendamiseks (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="187" PAGE.FIRST="22" DATE.PUB="2005">ELT 2005, L 187, lk 22</REF.DOC.OJ> ja parandus <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="238" PAGE.FIRST="26" DATE.PUB="2005">ELT 2005, L 238, lk 26</REF.DOC.OJ>), mida on muudetud komisjoni <DATE ISO="20070212">12. veebruari 2007. aasta</DATE> otsusega 2007/90/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="041" PAGE.FIRST="10" DATE.PUB="2007">ELT 2007, L 41, lk 10</REF.DOC.OJ>), millega ühtlustatakse sagedusalad 5150–5350 MHz ja 5470–5725 MHz; komisjoni <DATE ISO="20080521">21. mai 2008. aasta</DATE> otsus 2008/411/EÜ sagedusala 3400–3800 MHz ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik ühenduses pakkuda elektroonilisi sideteenuseid (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="144" PAGE.FIRST="77" DATE.PUB="2008">ELT 2008, L 144, lk 77</REF.DOC.OJ>), mida on muudetud komisjoni <DATE ISO="20140502">2. mai 2014. aasta</DATE> rakendusotsusega 2014/276/EL (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="139" PAGE.FIRST="18" DATE.PUB="2014">ELT 2014, L 139, lk 18</REF.DOC.OJ>); komisjoni <DATE ISO="20080805">5. augusti 2008. aasta</DATE> otsus 2008/671/EÜ raadiospektri sagedusala 5875–5905 MHz ühtlustatud kasutamise kohta intelligentsetes transpordisüsteemides ohutusega seotud rakenduste jaoks (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="220" PAGE.FIRST="24" DATE.PUB="2008">ELT 2008, L 220, lk 24</REF.DOC.OJ>), ja komisjoni <DATE ISO="20150508">8. mai 2015. aasta</DATE> rakendusotsus (EL) 2015/750 sagedusala 1452–1492 MHz ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik pakkuda elektroonilisi sideteenuseid Euroopa Liidus (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="119" PAGE.FIRST="27" DATE.PUB="2015">ELT 2015, L 119, lk 27</REF.DOC.OJ>). Vt vaidlustatud aktiga hõlmatud sagedusalade kohta käesoleva ettepaneku punkt 12.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Komisjon selgitas WRC‑15 päevakorra nende punktide kohta, mille kohta on vaidlustatud aktis kehtestatud liidu nimel võetavad seisukohad, oma ettepanekus nõukogu <DATE ISO="20150529">29. mai 2015. aasta</DATE> otsuse kohta põhjuseid, mille pärast ta on seisukohal, et kõik need punktid võivad otseselt mõjutada liidu eeskirju või muuta nende reguleerimisala ja et need kuuluvad seega ELTL artikli 216 lõike 1 alusel liidu välispädevusse<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Vt komisjoni (eespool viidatud) <DATE ISO="20150529">29. mai 2015. aasta</DATE> ettepaneku seletuskirja punkt 3. Selles ettepanekus viitas komisjon lisaks raadiospektripoliitika töörühma (RSPG) <DATE ISO="20150219">19. veebruari 2015. aasta</DATE> arvamusele <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>RSPG Opinion on Common Policy Objectives for WRC‑15<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> (RSPG15-593 final).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Seisukohad, mille esitasid Euroopa Kohtule menetlusse astunud liikmesriigid, ei saa minu arvates seada kahtluse alla komisjoni hinnangut liidu välispädevuse olemasolu kohta selleks, et nõukogu saaks kehtestada vastavalt ELTL artikli 218 lõikele 9 liidu nimel võetavad seisukohad, nagu need on väljendatud vaidlustatud aktis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Esiteks – vastupidiselt sellele, mida näib eeldavat Saksamaa Liitvabariik – ei saa liidu välispädevus sõltuda niisuguste liidu õiguse aktide vastuvõtmisest, mis hõlmaksid vaidlustatud aktis osutatud sagedusalasid tervikuna. Nimelt nõuab ELTL artikli 216 lõige 1 vastavalt selle sõnastusele ainult, et asjaomase lepingu sõlmimine <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on samasuguse sõnastuse kohta, mis on esitatud ELTL artikli 3 lõikes 2,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>ELTL artikli 3 lõikes 2 on ette nähtud, et liidul on ainupädevus rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks, eriti kui selle sõlmimine võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala.</P></NOTE> leidnud, et esineb oht, et liikmesriikide võetud rahvusvahelised kohustused võivad mõjutada liidu ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala, mistõttu on siis, kui need kohustused kuuluvad nimetatud eeskirjade kohaldamisalasse, põhjendatud liidu ainuvälispädevus. Euroopa Kohus täpsustas selle kohta, et niisuguse ohu tuvastamine ei eelda, et rahvusvaheliste kohustuste ja liidu õigusnormidega hõlmatud valdkonnad täielikult kattuksid, ja et eelkõige võivad sellised rahvusvahelised kohustused liidu eeskirju mõjutada või nende reguleerimisala muuta siis, kui need kohustused kuuluvad valdkonda, mis on juba suures osas selliste eeskirjadega hõlmatud<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Vt arvamus <REF.DOC.ECR><NO.CASE>3/15</NO.CASE> (<NAME.CASE>Marrakechi leping avaldatud teostele juurdepääsu kohta</NAME.CASE>), <DATE ISO="20170214">14.2.2017</DATE> (<NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:114">EU:C:2017:114</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0105">105</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0107">107</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja selle kohta arvamus <REF.DOC.ECR><NO.CASE>2/15</NO.CASE>, <DATE ISO="20170516">16.5.2017</DATE> (<NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:376">EU:C:2017:376</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0180">180</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0181">181</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt selles kontekstis otsuse nr 243/2012 põhjendus 10, mille alusel <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>[k]una spektri haldamine kuulub suuremas osas veel liikmesriikide pädevusse, tuleks seda teha vastavalt olemasolevale liidu õigusele ja võtta arvesse liidu poliitikasuundade teostamiseks vajalikke meetmeid<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>. Vt peale selle direktiivi 2009/140 põhjendus 28, mis näeb ette, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>[e]hkki spektri haldamine jääb endiselt liikmesriikide pädevusse, võib strateegiline planeerimine, koordineerimine ja vajaduse korral ühenduse tasandil toimuv ühtlustamine aidata tagada, et spektri kasutajad saavad siseturust täit kasu ja ELi huvisid on võimalik kogu maailmas tulemuslikult kaitsta[…]<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>.</P></NOTE>. Leian, et see arutluskäik on tervikuna ülekantav hindamisele, mille eesmärk on määrata kindlaks, kas rahvusvahelise lepingu sõlmimine võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala ELTL artikli 216 lõike 1 tähenduses. Nagu eespool öeldust nähtub, hõlmavad raadiospektri haldamise ja raadiosageduste kasutamise valdkonda suures osas liidu ühiseeskirjad<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 46.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Teiseks mis puutub Prantsuse Vabariigi argumentidesse raadiospektri kasutamise kohta riigikaitse ja riigi julgeoleku eesmärkidel, siis tuleb märkida, et kui raadiospektri haldamist ja kasutamist käsitlevad aktid ei kahjusta liikmesriikide õigust korraldada ja kasutada oma spektrit avaliku korra, riigi julgeoleku ja kaitse eesmärkidel<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Vt otsuse nr 676/2002 artikli 1 lõige 4 ja otsuse nr 243/2012 artikli 1 lõike 3 teine lõik. Vt selle kohta ka direktiivi 2002/21 põhjendus 7. Vt selles kontekstis lisaks ELL artikli 4 lõige 2, mille alusel liit austab riigi põhifunktsioone, eelkõige riigi territoriaalse terviklikkuse tagamist, avaliku korra säilitamist ja riigi julgeoleku kaitsmist ning et viimane jääb iga liikmesriigi ainuvastutusse, ja ELTL artikli 346 lõike 1 punkt a, milles on sätestatud, et ükski liikmesriik ei ole kohustatud andma informatsiooni, mille avalikustamist ta peab oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks.</P></NOTE>, siis ainuüksi asjaolu, et raadiospekter võib üleüdiselt mõjutada riigikaitse ja riigi julgeoleku toimimist, ei saa liidu välispädevust välistada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Olen seisukohal, et käesoleva hagi raames ei ole tõendatud, et WRC‑15 päevakorra punktides, mille kohta on tehtud vaidlustatud akt, kavandatud raadioeeskirjade läbivaatamine mõjutab konkreetselt liikmesriikide riigikaitset ja riigi julgeolekut selliselt, et see välistaks liidu pädevuse.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Kolmandaks, mis puutub otsuse nr 243/2012 artiklisse 10, millele tuginevad Tšehhi Vabariik, Saksamaa Liitvabariik ja Prantsuse Vabariik, siis ei näe ma käesoleval juhul selle õigusnormi ja ELTL artikli 218 lõike 9 kohaldamise vahel mingit vastuolu. Nimelt nähtub otsuse nr 243/2012 artikli 10 lõike 1 punktist a, et kui spektrialastel rahvusvahelistel läbirääkimistel käsitletav teema kuulub liidu pädevusse, võtab liit seisukoha kooskõlas liidu õigusega<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 7.</P></NOTE>. Täpselt nii see aga käesoleval juhul oligi. Märgin, et nimetatud õigusnormis ei ole midagi mainitud liidu pädevuse laadi kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Leian vastupidiselt sellele, mida kinnitavad Tšehhi Vabariik ja Prantsuse Vabariik, et otsuse nr 243/2012 artikli 10 lõike 1 punkt b ei olnud vaidlustatud akti vastuvõtmisele kohaldatav. See õigusnorm käsitleb selle sõnastuse järgi nimelt olukorda, kus rahvusvahelistel läbirääkimistel käsitletav teema <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>kuulub osaliselt liidu pädevusse ja osaliselt liikmesriikide pädevusse<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>. Ma leian, et see sõnastus kajastab otseselt Euroopa Kohtu praktikat olukordade kohta, kus rahvusvaheliste läbirääkimiste teema kuulub osaliselt liidu pädevusse ja osaliselt liikmesriikide pädevusse, ja millele on viidatud ka otsuse nr 243/2012 põhjenduses 34<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Vt eelkõige arvamus <REF.DOC.ECR><NO.CASE>2/91</NO.CASE> (<NAME.CASE>ILO konventsioon nr 170</NAME.CASE>), <DATE ISO="19930319">19.3.1993</DATE> (<NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:106">EU:C:1993:106</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika) ja kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150428">28.4.2015</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑28/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:282">EU:C:2015:282</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Olen seega seisukohal, et artikli 10 lõike 1 punktis b ei peeta silmas mitte jagatud pädevuse juhtu, vaid pigem seda, kus rahvusvahelise lepingu teatud elemendid ei kuulu liidu pädevusse. Käesoleval juhul aga see nii ei olnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes leian, et käesoleval juhul oli liidul vajalik välispädevus olemas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Ükski pooltest, kes esitasid Euroopa Kohtule oma seisukohad, ei vaidlusta, et teised ELTL artikli 218 lõike 9 kohaldamise tingimused on käesoleval juhul täidetud, st esiteks, et WRC‑15 võib käsitada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>lepingus sätestatud organina<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/><NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Vt ülemaailmse raadiosidekonverentsi kohta ITU põhikirja artikli 13 lõiked 1 ja 2, mis on ära toodud käesoleva ettepaneku punktis 6, ja täiendaval täievolilisel konverentsil Genfis (Šveits) 1992. aastal koos muudatusettepanekutega, mis võeti vastu täievolilistel konverentsidel Kyotos (Jaapan) 1994. aastal, Minneapolises (Ameerika Ühendriigid) 1998. aastal, Marrakech’is (Maroko) 2002. aastal, Antalyas (Türgi) 2006. aastal ja Guadalajaras (Mehhiko) 2010. aastal, vastu võetud ITU konventsiooni artikkel 7.</P></NOTE>, teiseks, et WRC‑15 päevakorras kavandatud raadioeeskirjade läbivaatamist võib kvalifitseerida <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>õigusliku toimega aktideks<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Vt terminite <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>õigusliku toimega aktid<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> kohta ELTL artikli 218 lõike 9 tähenduses kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20141007">7.10.2014</DATE>, <NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑399/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2258">EU:C:2014:2258</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj). Vt raadioeeskirja ja selle läbivaadatud redaktsioonide siduvuse kohta ITU põhikirja artikli 4 lõige 3, mis on ära toodud käesoleva ettepaneku punktis 5, ja ITU põhikirja artikkel 54. Vt peale selle liidu aktides antud viite kohta ITU-le ja raadioeeskirjale käesoleva ettepaneku punkt 46 ja joonealune märkus 34.</P></NOTE> ja kolmandaks, et see läbivaatamine ei kujuta endast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>õigusakte, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>. Leian samuti, et kõik ELTL artikli 218 lõike 9 kohaldamise tingimused on täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Sellest johtuvalt oli nõukogu minu arvates volitatud kehtestama vastavalt ELTL artikli 218 lõikele 9 liidu nimel võetavaid seisukohti, nagu need on väljendatud vaidlustatud aktis<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Ma arvan, et Euroopa Kohtul ei ole käesoleva hagi raames vaja otsustada selle üle, kas nõukogu oli lisaks <HT TYPE="ITALIC">kohustatud</HT> kasutama ELTL artikli 218 lõiget 9. Seda küsimust käesoleval juhul nimelt ei teki, sest nõukogu kinnitab, et ta tõepoolest kasutas vaidlustatud akti vastuvõtmisel seda õigusnormi.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Seega tuleks kindlaks teha, kas nõukogu järgis vaidlustatud akti vastuvõtmisel sellest õigusnormist tulenevaid menetlusnõudeid.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></HT></NO.P><TXT>Ainus väide</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Komisjon on oma ainsas väites seisukohal, et kuna nõukogu võttis vaidlustatud akti otsuse asemel – nagu oli tema välja pakkunud – vastu järelduste vormis, siis on ta rikkunud ELTL artikli 218 lõiget 9.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Nõukogu omakorda väidab, et tema küll järgis vaidlustatud akti vastuvõtmisel nimetatud õigusnormi, ja kinnitab, et asjaolu, et liidu seisukohad WRC‑15 kohta kehtestati järelduste vormis, ei kujuta endast oluliste vorminõuete rikkumist, mille tõttu võiks need tühistada. Tema sõnul ei ole pealegi komisjon tõendanud, et nimetatud seisukohad oleksid juhul, kui need oleks vastu võetud otsuse vormis, võinud olla tunduvalt erinevad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Alljärgnevalt selgitatud põhjustel olen ma seisukohal, et komisjoni nõue tuleb rahuldada ja vaidlustatud akt tühistada, sest see rikub ELTL artikli 218 lõiget 9.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Esiteks tuleb tõdeda, et vastavalt ELTL artikli 218 lõikele 9 võtab nõukogu selle õigusnormi tähenduses liidu nimel võetavad seisukohad vastu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>otsuse<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> vormis. Kuna nõukogu võttis vaidlustatud akti vastu järelduste vormis, kasutas ta seega muud õiguslikku vormi, kui on aluslepingus ette nähtud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Leian samamoodi nagu komisjon, et seda asjaolu ei saa pidada lihtsalt formaalsuseks. Nagu ma nimelt alljärgnevalt selgitan, määrab liidu akti õigusliku vormi valik ühelt poolt selle akti laadi ja õiguslikud tagajärjed<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 68 ja 72.</P></NOTE> ja teiselt poolt nimetatud akti vastuvõtmisel järgitava menetluse<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 81 ja 82.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Teiseks olen ma seisukohal, et asjaolu, et käesoleval juhul WRC‑15 kohta liidu nimel võetavate seisukohtade kehtestamiseks järgitav lähenemisviis vastab sellele, mida on järgitud eelmiste ülemaailmsete raadiosidekonverentside puhul<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Vt eelkõige nõukogu järeldused komisjoni teatise kohta Euroopa seisukohtade kohta ülemaailmsete raadiosidekonverentside jaoks (WRC‑2000) (Dok 7788/00), nõukogu järeldused komisjoni teatise <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>ITU 2007. aasta ülemaailmne raadiosidekonverents (WRC‑07)<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> kohta (Dok 11991/07) ja nõukogu järeldused Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) 2012. aasta ülemaailmse raadiosidekonverentsi kohta (WRC‑12) (Dok 10301/11).</P></NOTE>, ei ole selle analüüsi jaoks, mis tuleb käesoleva hagi raames teha, asjassepuutuv. Nagu nimelt Euroopa Kohus on tõdenud, ei või nõukogu praktika lihtsalt viia aluslepingu normidest kõrvalekaldumiseni ega saa järelikult luua pretsedenti, mis on liidu institutsioonidele siduv<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>Vt analoogia alusel liidu akti õigusliku aluse märkimise kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20091001">1.10.2009</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑370/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:590">EU:C:2009:590</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika), ja õige õigusliku aluse valiku kohta arvamus <REF.DOC.ECR><NO.CASE>1/08</NO.CASE> (<NAME.CASE>lepingud, millega muudetakse erikohustuste loendeid GATSi alusel (GATS – teenustekaubanduse üldleping</NAME.CASE>)), <DATE ISO="20091130">30.11.2009</DATE> (<NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:739">EU:C:2009:739</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0172">172</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Vt peale selle kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20080506">6.5.2008</DATE>, <NAME.CASE>parlament <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑133/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:257">EU:C:2008:257</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Peale selle tuleb tõdeda, et varasem praktika, millele nõukogu tugineb, puudutas enamikul juhtudel perioodi enne Lissaboni lepingu jõustumist, millega lisati ELTL artikli 218 lõige 9 selle praeguses redaktsioonis<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Vt ELTL artikli 218 lõike 9 saamisloo kohta käesoleva ettepaneku joonealune märkus 23.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Kolmandaks tuleb kohtuotsuse IBM <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19811111">11.11.1981</DATE>, <NAME.CASE>IBM <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>60/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1981:264">EU:C:1981:264</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0009">9</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt käesoleva ettepaneku joonealune märkus 10.</P></NOTE> kohta, millele nõukogu tugineb, märkida, et kuigi Euroopa Kohus küll tõdes nimetatud kohtuotsuses, et akti või otsuse vorm ei oma selle akti või otsuse tühistamishagiga vaidlustamise võimaluse seisukohast põhimõtteliselt tähtsust, ei saa sellest järeldada, et liidu akti vorm ei oma tähtsust selle akti <HT TYPE="ITALIC">seaduslikkuse</HT> seisukohast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Leian selle kohta, et liidu institutsiooni puhul tähendab asjaolu, et ta kaldub kõrvale aluslepingutes ette nähtud õiguslikust vormist, oluliste vorminõuete rikkumist, millega võib kaasneda akti tühistamine, eelkõige siis, kui see kõrvalekaldumine võib tekitada ebakindlust nimetatud akti laadi või selle vastuvõtmiseks järgitava menetluse suhtes. Niisugusel juhul on nimelt õiguskindlus ohustatud ja Euroopa Kohtul on asjaomase akti seaduslikkuse üle kohtuliku kontrolli täielikult teostamine häiritud<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Vt selle kohta käesoleva ettepaneku punktid 75 ja 76.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Leian, et niisugune ebakindlus käesoleval juhul tõepoolest on. Eelkõige leian alljärgnevalt esitatud põhjendustel, et nõukogu valik võtta vaidlustatud akt vastu otsuse asemel järelduste vormis, tekitas märkimisväärset ebakindlust ühelt poolt nimetatud akti laadis ja teiselt poolt menetluses, mida tuli selle vastuvõtmiseks järgida.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT>Ebakindlus vaidlustatud akti laadis</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>ELTL artiklis 288 on eristatud eri tüüpi liidu õigusakte, andes neist igale oma tunnused nende ulatuse, kohaldatavuse ja õiguslike tagajärgede osas. Seega on tingimata vajalik, et liidu akti laadi saaks selgelt kindlaks teha.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul aga annavad menetlusse astunud liikmesriikide esitatud seisukohad minu arvates tunnistust sellest, et vaidlustatud akti laadi suhtes valitseb märkimisväärne ebakindlus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Nii et, kui nõukogu väidab, et vaidlustatud akt on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>sisuliselt<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> nõukogu otsus, millega kehtestatakse liidu nimel vastavalt ELTL artikli 218 lõikele 9 võetavad seisukohad, siis Tšehhi Vabariik, Prantsuse Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik vaidlevad sellele kinnitusele vastu. Nimelt on kaks esimest riiki seisukohal, et nimetatud akt on vastavalt otsuse nr 243/2012 artikli 10 lõike 1 punktile b vastu võetud liidu ja liikmesriikide ühine seisukoht, samas kui viimane neist riikidest leiab, et tegu on nõukogu järeldustega. Peale selle väidab nõukogu, et vaidlustatud akt on siduv, samas kui Tšehhi Vabariik on arvamusel, et nimetatud akt on õiguslikult siduv ainult teatud pooltele, hõlmates aspekte, mis kuuluvad selle menetlusse astuja sõnul liidu pädevusse. Saksamaa Liitvabariik omakorda on seisukohal, et vaidlustatud akt kujutab endast mittesiduvaid järeldusi<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>Ühendkuningriik vaidlustab akti laadi või õiguslike tagajärgede kohta seisukohta ei avaldanud.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Tuleb seega tõdeda, et nõukogul ja menetlusse astunud liikmesriikidel on suur lahkarvamus nii selles, kas vaidlustatud akt on liidu akt või <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>hübriidakt<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>, mille on liit ja liikmesriigid vastu võtnud ühiselt, kui ka selles, kas see akt on siduv.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Kuigi minu jaoks ei ole mingit kahtlust, et vaidlustatud akt on liidu institutsiooni, nimelt nõukogu akt, nagu nähtub selle akti pealkirjastki, ja et selle eesmärk on tekitada õiguslikke tagajärgi<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 17–23.</P></NOTE>, püsib minu arvates selle täpse laadi suhtes teatav ebakindlus. See ebakindlus on seda suurem, et nõukogu otsustas vaidlustatud akti vastuvõtmiseks kalduda kõrvale komisjoni ettepanekus välja pakutud õiguslikust vormist<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 10 ja 12. Vt nõukogu praktika kohta eelmiste ülemaailmsete raadiosidekonverentside suhtes käesoleva ettepaneku punkt 64.</P></NOTE>, s.o ELTL artikli 218 lõikes 9 sõnaselgelt ette nähtud vormist<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 62.</P></NOTE>. Peale selle tuleb arvesse võtta asjaolu, et kuigi nõukogu otsuse siduvus tuleneb otseselt ELTL artiklist 288<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0058"><P>ELTL artikli 288 alusel on otsus tervikuna siduv.</P></NOTE>, ei ole aluslepingutes midagi sätestatud nõukogu järelduste mõju kohta. Nagu märgib komisjon, otsustas nõukogu vaidlustatud akti järelduste vormis vastu võttes tegelikult niisuguse õigusliku vormi kasuks, mida ei ole aluslepingutes ette nähtud ja mis on üldjuhul mõeldud ainult mittesiduvate aktide jaoks<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0059"><P>Tegelikult on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>järelduste<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> vorm aluslepingutes ette nähtud ainult Euroopa Ülemkogu teatavate aktide jaoks. Vt ELTL artikkel 148.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Minu arvates ei hajuta ebakindlust vaidlustatud akti laadis ka selle akti sisu analüüsimine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Kõigepealt, nagu rõhutab komisjon, ei sisalda järeldused – vastupidiselt tema <DATE ISO="20150529">29. mai 2015. aasta</DATE> ettepanekule, milles viidati ELTL artikli 218 lõikele 9<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0060"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 10.</P></NOTE> –, mille võttis nõukogu vastu <DATE ISO="20151026">26. oktoobril 2015</DATE> ühtegi viidet nende materiaal- või menetlusõiguslikule alusele<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0061"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 12.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu praktika kohaselt kuulub kohustus viidata õigusakti õiguslikule alusele põhjendamiskohustuse alla, mis on sätestatud ELTL artiklis 296, mille eesmärk on tagada ühelt poolt, et Euroopa Kohus saaks teostada oma kohtulikku kontrolli ning et nii liikmesriigid kui ka huvitatud isikud teaksid, millistes tingimustes ühenduse institutsioonid asutamislepingut kohaldasid<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0062"><P>Vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20091001">1.10.2009</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑370/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:590">EU:C:2009:590</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on samuti otsustanud, et õiguskindluse nõue eeldab, et kõigi niisuguste aktide siduv laad, mille eesmärk on tekitada õiguslikke tagajärgi, tuleneb mõnest liidu õigusnormist, mis peab olema sõnaselgelt märgitud akti õigusliku alusena ja mis määrab kindlaks akti õigusliku vormi<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0063"><P>Vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160614">14.6.2016</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. McBride jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑361/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:434">EU:C:2016:434</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>. Kuigi on tõsi, et asutamislepingu konkreetsele sättele viitamata jätmist ei saa käsitada normi olulise rikkumisena, kui akti õigusliku aluse saab tuletada selle akti muudest osadest, on sõnaselge viide vajalik, kui selle puudumisel ei või puudutatud isikud ning Euroopa Kohus olla kindlad, mis on täpne õiguslik alus<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0064"><P>Vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160614">14.6.2016</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. McBride jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑361/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:434">EU:C:2016:434</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Käesolev kohtuasi kuulub minu arvates aga just selle viimase stsenaariumi alla. Nimelt näitavad menetlusse astunud liikmesriikide seisukohad selgelt, et huvitatud isikutele jääb ebakindlus vaidlustatud akti täpse õigusliku aluse ja seega selle akti laadi suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Teiseks rõhutab vaidlustatud aktis kasutatud terminoloogia minu arvates veelgi ebakindlust selle laadi suhtes. Nimelt, kui komisjoni <DATE ISO="20150529">29. mai 2015. aasta</DATE> ettepaneku pealkirjast ja artiklist 1 nähtub selgelt, et see puudutab WRC‑15<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0065"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 10 ja 11.</P></NOTE> puhul liidu nimel võetavaid seisukohti, siis nõukogu <DATE ISO="20151026">26. oktoobri 2015. aasta</DATE> järeldused piirduvad – nagu kinnitab komisjon – ainult sellega, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>avalda[takse] laialdast toetust<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> nendes järeldustes kindlaksmääratud eesmärkidele ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0043" ID="QS0043"/>kutsu[takse] liikmesriike üles püüdlema [nende] eesmärkide poole ja austama otsuses 243/2012[…] sätestatud põhimõtteid, kui nad peavad konverentsil WRC‑15 läbirääkimisi ITU raadioside-eeskirjades tehtavate asjakohaste muudatuste üle<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/><NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0066"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 12.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Olen seisukohal, et arvestades nõukogu valikut võtta vaidlustatud akt vastu muus õiguslikus vormis kui on ELTL artikli 218 lõikes 9 ette nähtud ja seda, et nimetatud õigusnormi ei ole selle akti õigusliku alusena märgitud, võib vaidlustatud aktis kasutatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0044" ID="QS0044"/>lahjendav<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> sõnastus – eelkõige võrreldes komisjoni esitatud ettepanekus kasutatud sõnastusega – suurendada ebakindlust nimetatud akti laadis ja seega liidu õiguse alusel liikmesriikidel lasuva, vaidlustatud aktis kehtestatud seisukohtade kaitsmise kohustuse ulatuse suhtes<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0067"><P>Vt selle kohta käesoleva ettepaneku punkt 40.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT>Ebakindlus seoses menetlusega, mida tuli vaidlustatud akti vastuvõtmiseks järgida</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Nõukogu valik võtta vaidlustatud akt vastu otsuse asemel järelduste vormis tekitas ebakindlust ka menetluse suhtes, mida tuli akti vastuvõtmiseks järgida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Vastavalt ELTL artikli 218 lõikele 9 võtab nõukogu otsused, millega kehtestatakse liidu nimel võetavad seisukohad, vastu komisjoni või liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepaneku põhjal. Peale selle tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et ELL artikli 16 lõike 3 alusel võtab nõukogu niisugused otsused vastu kvalifitseeritud häälteenamusega menetluses<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0068"><P>Vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20141218">18.12.2014</DATE>, <NAME.CASE>Ühendkuningriik <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑81/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2449">EU:C:2014:2449</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja sõnaselgemalt kohtujuristi ettepanek, Kokott, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ühendkuningriik <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑81/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2114">EU:C:2014:2114</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0098">98</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Seevastu ei ole aluslepingutes midagi märgitud menetluse kohta, mida tuleb järgida nõukogu järelduste vastu võtmiseks, sest see on õiguslik vorm, mida ei ole aluslepingutes ette nähtud<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0069"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 72 ja joonealune märkus 59.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Käesolevas kohtuasjas väidab nõukogu, et isegi kui vaidlustatud akt võeti vastu järelduste vormis, oli ELTL artikli 218 lõikes 9 ette nähtud menetlus selle akti vastuvõtmiseks ometi kohaldatav ja seda tegelikult järgiti.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Leian, et selle argumendiga ei saa nõustuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Siinkohal tuleb meelde tuletada, et aluslepingutega on loodud liidu erinevate institutsioonide vahelise pädevuse jaotuse süsteem, määrates igale institutsioonile oma rolli liidu institutsioonilises struktuuris ja liidule usaldatud ülesannete täitmisel. Nii on ELL artikli 13 lõikes 2 sätestatud, et liidu iga institutsioon tegutseb talle aluslepingutega antud volituste piires ning vastavalt nendes sätestatud korrale, tingimustele ja eesmärkidele. See säte väljendab liidu institutsioonilisele struktuurile omast institutsioonidevahelise tasakaalu põhimõtet, mille kohaselt on nõutav, et iga institutsioon arvestab oma pädevuse teostamisel teiste institutsioonide pädevusega<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0070"><P>Vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160728">28.7.2016</DATE>, <NAME.CASE>nõukogu <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑660/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:616">EU:C:2016:616</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Selles kontekstis ja korduvalt ongi Euroopa Kohus leidnud, et liidu institutsioonide tahte kujundamist puudutavad eeskirjad kehtestatakse aluslepinguga, mitte liikmesriikide või institutsioonide endi poolt<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0071"><P>Vt kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170906">6.9.2017</DATE>, <NAME.CASE>Slovakkia ja Ungari <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑643/15 ja C‑647/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:631">EU:C:2017:631</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0149">149</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150428">28.4.2015</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑28/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:282">EU:C:2015:282</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Vt selle kohta ka kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20040713">13.7.2004</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑27/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:436">EU:C:2004:436</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0081">81</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Leian, et see arutluskäik kehtib ka aluslepingute eeskirjade kohta, mis kirjutavad ette, millises õiguslikus vormis peab liidu akt olema<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0072"><P>ELTL artikli 296 esimese lõigu alusel otsustavad institutsioonid juhul, kui vastuvõetava akti liiki ei ole aluslepingutes täpsustatud, selle igal üksikul juhul, lähtudes kohaldatavast menetlusest ja proportsionaalsuse põhimõttest.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et liidu institutsioonid ei või vabalt valida teatavaid aluslepingutes ette nähtud elemente, mis neile sobivad, eirates seejuures teisi. Käesolev kohtuasi näitab selgelt ära põhjused, miks niisugune <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0045" ID="QS0045"/>menüüst valimise<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> käsitlusviis ei ole jätkusuutlik. Nimelt tekitab asjaolu, et nõukogu kaldus ELTL artikli 218 lõikes 9 ette nähtud õiguslikust vormist kõrvale, küsimusi seoses menetlusega, mida tuli vaidlustatud akti vastuvõtmiseks järgida, eelkõige komisjoni rolli ja nõukogus hääletamise korra osas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Esiteks komisjoni rolli suhtes tekib kõigepealt küsimus, kas saab tõepoolest arvestada, et vaidlustatud akt võeti vastu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0046" ID="QS0046"/>komisjoni ettepaneku põhjal<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/>, nagu seda näeb ette ELTL artikli 218 lõige 9, kuna nimetatud akt on muus õiguslikus vormis kui komisjoni ettepanekus välja pakutud vorm<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0073"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 10 ja 12.</P></NOTE>. Peale selle, kas komisjon oli kohustatud esitama nõukogu järelduste ettepaneku või pidi niisuguse ettepaneku koostama ja esitama pigem nõukogu eesistuja, nagu see on nõukogu järelduste puhul tavaline praktika? Lõpuks, kas komisjonil oli vastavalt ELTL artikli 293 lõikele 2 õigus oma ettepanekut muuta või tagasi võtta, kui nõukogu oli muutnud akti õiguslikku vormi?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Nagu need küsimused näitavad, seadis nõukogu järgitud käsitlusviis komisjoni osa vaidlustatud akti vastuvõtmises küsimärgi alla ja seega seadis ohtu aluslepingutega loodud institutsionaalse tasakaalu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Teiseks nõukogus hääletamise korra suhtes tunnistab nõukogu ühelt poolt, et kvalifitseeritud häälteenamus oli vaidlustatud akti vastuvõtmisele <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0047" ID="QS0047"/>põhimõtteliselt<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> kohaldatav. Teiselt poolt valis nõukogu tegelikult – nagu väidab komisjon – õigusliku vormi, mis on üldjuhul mõeldud ainult nõukogu poolt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0048" ID="QS0048"/>konsensusega<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/> vastu võetavate aktide jaoks. Peale selle märgib nõukogu, et liikmesriikide vahel valitsev suur üksmeel eesmärkide suhtes, mida liit pidi WRC‑15 raames püüdlema, võimaldas saavutada kokkuleppe ühehäälselt, kui teatud liikmesriikide reservatsioonid olid alaliste esindajate komitees (COREPER) kõrvaldatud. Lõpuks lisab nõukogu, et kuna komisjon ei muutnud vaidlustatud akti vastuvõtmiseni viinud arutelude käigus oma ettepanekut, et võtta arvesse muudatusi, milles oldi nõukogus kokkuleppele jõudmas, pidi nõukogu ELTL artikli 293 lõikest 1 tulenevalt tegema otsuse ühehäälselt<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0074"><P>Nimetatud õigusnorm näeb ette, et kui nõukogu teeb aluslepingute kohaselt otsuse komisjoni ettepaneku põhjal, siis saab nõukogu komisjoni ettepanekut muuta vaid ühehäälselt.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Nõukogu argumentidega ei saa nõustuda.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="17"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Aluslepingutega ei ole mõistagi vastuolus, et akt, mis tuleb vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamuse menetluses, võetakse vajaduse korral vastu kõikide liikmesriikide toetusega<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0075"><P>Vt selle kohta kohtujuristi ettepanek, Sharpston, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>kohtuasi komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑114/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:224">EU:C:2014:224</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0189">189</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Peale selle olen väga hästi teadlik, et nõukogu eesistujal on hea koostöö vaimus vaja kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise menetluse raames toimuvate läbirääkimiste ajal võimaluse piires arvesse võtta ja rahuldada nende liikmesriikide delegatsioonide taotlusi, kellel ei ole aluslepingute alusel õigust asjaomase akti vastuvõtmist blokeerida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Sellegipoolest ei ole nõukogul ikkagi lubatud akti <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0049" ID="QS0049"/>järeldusteks<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/> kvalifitseerides tekitada liikmesriikides ebakindlust selle suhtes, kas neil on õigus nimetatud akti vastuvõtmist blokeerida. Niisuguse käsitlusviisi tagajärjeks võib olla kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise menetlusest kõrvalekaldumine või selle tulemusetuks muutmine ja seega nõukogus hääletamise menetluse ohtu seadmine<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0076"><P>Vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170906">6.9.2017</DATE>, <NAME.CASE>Slovakkia ja Ungari <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑643/15 ja C‑647/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:631">EU:C:2017:631</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0148">148</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), kus Euroopa Kohus tõdes, et institutsioonidevahelise tasakaalu põhimõte keelab Euroopa Ülemkogul muuta aluslepingutes ette nähtud kvalifitseeritud häälteenamuse reeglit seeläbi, et ta kehtestab nõukogule ELTL artikli 68 alusel tehtud järeldustes ühehäälse hääletamise nõude.</P></NOTE>. Arvan, et see oht esineb eelkõige siis, kui – nagu käesoleval juhul – nõukogu kaldub aluslepingutes sõnaselgelt ette nähtud õiguslikust vormist kõrvale, võttes akti vastu otsuse asemel järelduste vormis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Pean siinkohal vajalikuks rõhutada, et kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise menetluse ja ühehäälselt või konsensusega hääletamise menetluse vahel valimine on väga oluline, sest sellel valikul võivad olla tagajärjed asjaomase akti sisu kindlaksmääramisele<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0077"><P>Vt õigusliku aluse valiku kohta analoogia alusel kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19870326">26.3.1987</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>45/86</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:163">EU:C:1987:163</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0012">12</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19880223">23.2.1988</DATE>, <NAME.CASE>Ühendkuningriik <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>68/86</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1988:85">EU:C:1988:85</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0006">6</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Nagu õigesti märkis kohtujurist Sharpston, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0050" ID="QS0050"/>[o]tsus, millega kõik nõustuvad või mille vastu keegi ei ole, ei ole tingimata sama mis otsus, millega nõustub kvalifitseeritud häälteenamus. Näiteks võib otsus, mis pälviks kvalifitseeritud häälteenamuse, vajada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0051" ID="QS0051"/>lahjendamist<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/>, et saavutada ühehäälne heakskiit või vastuhäälte puudumine<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/><NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0078"><P>Kohtujuristi ettepanek, Sharpston, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>kohtuasi komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑114/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:224">EU:C:2014:224</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0189">189</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt selle kohta ka kohtujuristi ettepanek, Mengozzi, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>kohtuasi komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑28/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:43">EU:C:2015:43</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0081">81</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Kõiki eespool esitatud põhjendusi arvestades leian, et kuna nõukogu kaldus käesoleva asja asjaoludel aluslepingutes ette nähtud õiguslikust vormist kõrvale, tekitas ta ebakindlust vaidlustatud akti laadis ja menetluses, mida tuli selle vastuvõtmiseks järgida, niisugusel määral, et see kõrvalekaldumine kujutab endast ELTL artikli 218 lõike 9 rikkumist, millega võib kaasneda akti tühistamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Järeldan seega, et komisjoni esitatud ainsa väitega tuleb nõustuda ja nõukogu <DATE ISO="20151026">26. oktoobri 2015. aasta</DATE> järeldused tühistada.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VI.</HT></NO.P><TXT>Kohtukulud</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu kodukorra artikli 138 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kui Euroopa Kohus järgib minu ettepanekut, kaotab kohtuvaidluse nõukogu ja kohtukulud tuleb seega välja mõista sellelt poolelt, kuna komisjon on seda nõudnud. Vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 140 lõikele 1 kannavad menetlusse astunud liikmesriigid oma kohtukulud ise.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="18"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VII.</HT></NO.P><TXT>Ettepanek</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Kõiki eespool esitatud põhjendusi arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tühistada Euroopa Liidu Nõukogu <DATE ISO="20151026">26. oktoobri 2015. aasta</DATE> järeldused Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) 2015. aasta ülemaailmse raadiosidekonverentsi (WRC‑15) kohta;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja nõukogult, ja</P></ITEM><ITEM><P>jätta Tšehhi Vabariigi, Saksamaa Liitvabariigi, Prantsuse Vabariigi ja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kohtukulud nende endi kanda.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>