4.8.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 253/4


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

3. august 2017,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendi ja veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi avaldamist käsitleva viite avaldamise kohta Euroopa Liidu Teatajas

[Picpoul de Pinet (KPN)]

(2017/C 253/05)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 97 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Prantsusmaa on taotlenud nimetuse „Picpoul de Pinet“ kaitset vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 II osa II jaotise I peatüki 2. jao sätetele.

(2)

Kuni 2013. aastani oli nimetus „Languedoc Picpoul-de-Pinet“ kaitstud vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 (2) artiklitele 51 ja 54 ning komisjoni määruse (EÜ) nr 753/2002 (3) artiklile 28. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 172/2013 (4) kohaselt kustutati nimetus „Languedoc Picpoul-de-Pinet“ 2013. aastal kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrist.

(3)

Komisjon vaatas taotluse läbi vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõikele 2 ja leidis, et määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 93–96, artikli 97 lõikes 1 ning artiklites 100, 101 ja 102 sätestatud tingimused on täidetud. Kuigi nimetus „Picpoul de Pinet“ sisaldab mõistet „picpoul“, mis on kasutatud veiniviinamarjasordi nimi, on tõendatud, et nimetust on traditsiooniliselt kasutatud asjaomase liikmesriigi territooriumil, ning pärast endise nimetuse „Languedoc Picpoul-de-Pinet“ kustutamist kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrist on esitatud uus registreerimistaotlus. Nimetus „Picpoul de Pinet“ on seega päritolunimetus määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 93 lõike 2 tähenduses. Päritolunimetuse „Picpoul de Pinet“ taotluse kohane registreerimine ei takista veiniviinamarjasordi nime ’Picpoul’ märkimist sellise veini etiketil, mis on valmistatud sordist ’Picpoul’, kuid ei ole valmistatud vastavalt „Picpoul de Pinet“ spetsifikaadile, sest määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 100 lõikes 3 sätestatud tingimused ei ole täidetud.

(4)

Selleks et võimaldada esitada määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 98 kohaseid vastuväiteid, piisab, kui Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse kõnealuse määruse artikli 94 lõike 1 punkti d kohane koonddokument ja viide nimetuse „Picpoul de Pinet“ kaitse taotluse läbivaatamise riikliku menetluse käigus avaldatud tootespetsifikaadile,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokument ja viide nimetuse „Picpoul de Pinet“ (KPN) tootespetsifikaadi avaldamise kohta on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 98 annab käesoleva otsuse avaldamine õiguse esitada vastuväiteid käesoleva artikli esimeses lõigus täpsustatud nimetuse kaitse suhtes kahekuulise tähtaja jooksul alates käesoleva otsuse avaldamise kuupäevast Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 3. august 2017

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Phil HOGAN


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta (EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1).

(3)  Komisjoni 29. aprilli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 753/2002, milles sätestatakse teatavad nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 rakenduseeskirjad veinisektori toodete kirjeldamise, nimetamise, esitlemise ja kaitse osas (EÜT L 118, 4.5.2002, lk 1).

(4)  Komisjoni 26. veebruari 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 172/2013 teatavate olemasolevate veininimetuste kõrvaldamise kohta nõukogu määruses (EÜ) nr 1234/2007 sätestatud registrist (ELT L 55, 27.2.2013, lk 20).


LISA

KOONDDOKUMENT

„PICPOUL DE PINET“

PDO-FR-N1672

Taotluse esitamise kuupäev: 6.1.2014

1.   Registreeritav(ad) nimetus(ed)

„Picpoul de Pinet“

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

„Picpoul de Pinet“

Kontrollitud päritolunimetus „Picpoul de Pinet“ tähistab valget kuiva veini.

Veini minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 12 mahuprotsenti.

Turustamisvalmi veini fermenteeritavate suhkrute sisaldus on 3 g/l või sellest väiksem.

Päritolunimetus „Picpoul de Pinet“ tähistab ainult valget veini, mis on toodetud ühe sordi (Piquepoul Blanc) viinamarjadest.

Veinil on läikiv kahvatu kuldne värvus, noore veini puhul on värvusel rohekas varjund. Veini lõhn on peen ja elegantne, sageli lille- (pärn, viirpuu) ja puuviljaaroomiga, milles on tunda tsitruselisi (greipfruut, sidrun), ning mineraalse noodiga.

Maitse on tasakaalustatud peen ja värske iseloomuliku happelise noodiga, mis eristab kõnealust veini piirkonna muudest valgetest veinidest.

5.   Veinivalmistustavad

a.   Peamised veinivalmistustavad

Veinivalmistustavad

Veinivalmistuse eritavad

Puutükkide kasutamine on keelatud.

Aktiivsöe kasutamine veini valmistamisel on nii puhtal kujul kui ka seguna keelatud.

Vein on saadud eelnevalt leotatud või leotamata viinamarjasaagi pressimise teel.

Viinamarjasaagi eelnev leotamine toimub inertses keskkonnas.

Viljelustavad

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 400 puud hektari kohta;

puuridade maksimaalne vahekaugus on 2,25 meetrit.

Iga puu kasvuala maksimaalne pindala on 2,25 m2.

Viinapuud peavad kindlasti asetsema spaleeris.

b.   Maksimaalne saagikus

66 hl/ha..

6.   Määratletud piirkond

Viinamarjade korjamine ja pressimine ning veini valmistamine ja kääritamine toimub Hérault’ departemangu järgmiste kommuunide territooriumil: Castelnau-de-Guers, Florensac, Mèze, Montagnac, Pinet, Pomerols.

7.   Peamised veiniviinamarjasordid

Piquepoul blanc B

8.   Seos(ed)

Geograafiline piirkond asub Thau järve kaldal Vahemere läheduses, mõlemal pool Via Domitia’t, Agde’i, Pézenas’ ja Sète’i kommuunide vahel.

Geoloogilised formatsioonid ja mullastik on kujunenud kriidi- ja pliotseeniajastul ning lauged, loodesse ja kagusse avanevad nõlvad laskuvad libajalt järve suunas Viinamarjaistandused asuvad järve kallastel kuni 100 meetri kõrguseni. Platool on istandused katkematud, kuid geograafilise piirkonna põhjapoolses osas on istandused vaheldumisi männimetsa ja põõsastikuga.

Geograafilise piirkonna aastane sademete hulk on väga väike, eriti suveperioodil. Aasta keskmine temperatuur on kõrge. Piirkonna veekogudel on oluline mõju temperatuuri kõikumise mahendamisel: mere ja Thau järve lähedus vähendab aastase ja päevase temperatuuri kõikumisi, merebriis piirab suvel päevase temperatuuri tõusu. Kohalik taimestik osutab soojale merelisele kliimale, maastikule on iseloomulikud männi- ning iileks- ja värvitamme salud.

Nimetuse „Picpoul de Pinet“ geograafilise piirkonna sobivust viinamarjakasvatuse jaoks märgati juba Rooma ajal, millest annavad tunnistust tolleaegsete villade varemed.

Viinamarjaistandused, mis asuvad antiiksete Agde’i ja Sète’i sadama läheduses, on osa Vahemere piirkonna ajaloolistest viinamarjaistandustest. Nimetuse all „Vignoble de la Marine“ või „La Marine“ on need viinamarjaistandused juba iidsetest aegadest tuntud oma valgete veinide poolest.

Viinamarjasordi ‘Piquepoul B’ (mida osutatud piirkonnas kasvatatakse ja mida Olivier de Serres loetles 1608. aastal kvaliteetsete veiniviinamarjasortide seas nimetuse all „Pique-Poule blanc“) marjad tulevad lihtsalt kobarast lahti ja taimede alla on tavaks asetada alused, et koguda kokku üleküpsenud marjad. 11. detsembri 1945. aasta määrusega liigitati „Piquepoul de Pinet“ Languedoci valgete veinide kategooriasse ning 26. novembril 1954 omistati geograafilise piirkonna valgetele veinidele kvaliteetveini päritolunimetus „Picpoul de Pinet“.1960. aasta projekti raames koondati ajalooliste Aude’i ja Hérault’ departemangu 15 päritolunimetusega kvaliteetveini päritolunimetuse „Coteaux du Languedoc“ alla, kus nimetus „Languedoc“ oli tuhandeaastase ajalooga viinamarjakasvatuste ajalooliste ja kultuuriliste väärtuste kandja.

Päritolunimetusega kvaliteetveini „Picpoul de Pinet“ tootjad ühinesid selle projektiga 1984. aastal. Kaitstud päritolunimetuse „Coteaux du Languedoc“ omistamisel 1985. aastal jäi nimetus „Picpoul de Pinet“ kasutusse; loodi võimalus, et kaitstud päritolunimetusele võib lisada täiendava geograafilise nime „Picpoul de Pinet“ (valge vein, mis on toodetud ainult ühest viinamarjasordist Piquepoul B).

Viinamarjakasvatajate oskusteave väljendub viinamarjaistanduste asukoha valimisel – valituks osutuvad vaid lauge kallakuga maatükid, kus pinnas on hea veerežiimiga ning puuduvad taimede juurdumist takistavad tegurid.

Viinamarjakasvatajate oskusteave väljendub ka viljelusmeetodite valikus, mille kohaselt kärbitakse vastupidav ja väikese saagikusega viinapuusort madalaks kasutades kas traditsioonilist lehvikukujulist või Royat’ lõikust, hallatakse tootmist mõõduka tootlikkuse tingimustes, istutatakse viinapuud tihedamalt kui 4 400 taime hektari kohta ning korjatakse pikaajalise tava kohaselt vaid üliküpseid marju.

Lisaks kajastub viinamarjakasvatajate oskusteave rangete nõuete järgimises saagi transportimisel, et säilitada selle õrna kestaga viinamarja kvaliteeti, ning viinamarjade pressimisel inertses keskkonnas, et säilitada veini peen aroom ja tasakaalukus.

Selleks et säilitada mitmekesist kultuuripärandit ja geograafilise piirkonna sümboolse tähendusega viinamarjasorti, on tootjad loonud sordikogu, mis on aluseks paljundusmaterjali valimisel.

Valge vein „Picpoul de Pinet“ on valmistatud ühest viinamarjasordist – Piquepoul B, mis on hästi kohanenud geograafilise piirkonna looduskeskkonnaga. Selles piirkonnas on vähe sademeid, kuid sügav ja vett hästi läbi laskev pinnas ning niiske mereõhk soodustavad selle hilise sordi optimaalset küpsemist; tulemuseks on lille- ja puuviljaaroom (milles on tunda tsitruselisi) ning mineraalne ja happeline noot, mis eristab veini „Picpoul de Pinet“ piirkonna muudest valgetest veinidest.

Veinitootjate oskusteave kajastub nii viinamarjaistanduste kohavalikus, vastupidava ja väikese saagikusega viinapuusordi traditsioonilistes viljelusmeetodites kui ka tootmise haldamises, mis võimaldab saada tavakohaseid üliküpseid marju.

Pöörates erilist tähelepanu viinamarjasaagi transportimisele pressimiskohani, tagavad ja säilitavad tootjad veini õrna aroomi ja tasakaalustatuse.

9.   Olulised lisatingimused

Täiendav geograafiline nimi

Õigusraamistik:

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

Märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

Kaitstud päritolunimetusega veinid võib märgistada suurema geograafilise piirkonnaga „Languedoc“. Kõnealuse suurema geograafilise piirkonna märgistuse mõõtmed ei tohi olla suuremad (ei kõrguses ega laiuses) kui pool kaitstud päritolunimetuse märgistuse suurusest.

Märgistamisega seotud lisasätted

Õigusraamistik:

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

Märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

Kõigi vabatahtlike märgistuste, mille kasutamist võivad ühenduse sätete alusel reguleerida liikmesriigid, mõõtmed ei tohi olla suuremad (ei kõrguses ega laiuses) kui pool kaitstud päritolunimetuse märgistuse suurusest.

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

Riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

Piiratud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

Vahetus läheduses asuvaks piirkonnaks, mille suhtes kohaldatakse erandit viinamarjade pressimise ning veini valmistamise osas, on Hérault’ departemangu järgmiste kommuunide territooriumid: Agde ja Marseillan.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-b0a39007-4c88-4090-8523-f19de64abead