<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-29/17</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62017CC0029</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:619">EU:C:2018:619</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>19</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>19</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Saugmandsgaard Øe ettepanek – Kohtuasi C-29/17</HT></P><P><HT TYPE="SC">Novartis Farma</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Henrik Saugmandsgaard Øe</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20180725">25. juulil 2018</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑29/17</HT></P><P>Novartis Farma SpA</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Agenzia Italiana del Farmaco (AIFA),</P><P>Roche Italia SpA,</P><P>Consiglio Superiore di Sanità</P><P>menetluses osalesid:</P><P>Ministero della Salute,</P><P>Regione Veneto,</P><P>Società Oftalmologica Italiana (SOI)</P><P>Associazione Medici Oculisti Italiani (AMOI),</P><P>Regione Emilia‑Romagna</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu, Itaalia))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE=")" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Ravimid</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2001/83/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Kohaldamisala</KEYWORD><KEYWORD>Välistamine</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 3 punkt 1</KEYWORD><KEYWORD>Erandi tegemise võimalus</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 5 lõige 1</KEYWORD><KEYWORD>Müügiluba</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 6 lõige 1</KEYWORD><KEYWORD>Tootmisluba</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 40 lõiked 1 ja 2</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EÜ) nr 726/2004</KEYWORD><KEYWORD>Tsentraliseeritud korras väljastatud müügiluba</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 3 lõige 1</KEYWORD><KEYWORD>Riiklikus ravikindlustussüsteemis niisuguse ravimi hüvitamine, mida kasutatakse raviks, mida selle müügiluba ei hõlma (kasutamine müügiloas märgitust erinevatel näidustustel</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusega küsib Consiglio di Stato (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) Euroopa Kohtult, kuidas tõlgendada direktiivi 2001/83/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20011106">6. novembri 2001. aasta</DATE> direktiiv inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="311" PAGE.FIRST="67" DATE.PUB="2001">EÜT 2001, L 311, lk 67</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/26, lk 69), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20121025">25. oktoobri 2012. aasta</DATE> direktiiviga 2012/26/EL (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="299" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 299, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> artikli 3 punkti 1, artikli 5 lõiget 1 ja artikli 6 lõiget 1, määruse (EÜ) nr 726/2004<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040331">31. märtsi 2004. aasta</DATE> määrus, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="136" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 136, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/34, lk 229), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20121025">25. oktoobri 2012. aasta</DATE> määrusega (EL) nr 1027/2012 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="316" PAGE.FIRST="38" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 316, lk 38</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> artikleid 3, 25 ja 26 koostoimes selle lisaga ning direktiivi 89/105/EMÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Nõukogu <DATE ISO="19881221">21. detsembri 1988. aasta</DATE> direktiiv, mis käsitleb inimtervishoius kasutatavate ravimite hinnakujundust reguleerivate meetmete läbipaistvust ja nende hõlmamist siseriiklike tervisekindlustussüsteemidega (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="040" PAGE.FIRST="8" DATE.PUB="1989">EÜT 1989, L 40, lk 8</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/01, lk 345).</P></NOTE> artikli 1 lõiget 3.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud äriühingu Novartis Farma SpA ja Agenzia Italiana del Farmacole (Itaalia ravimiamet, AIFA) vahelises vaidluses nende otsuste seaduslikkuse üle, millega see asutus lisas Servizio Sanitario Nazionale (SSN) (riiklik tervishoiuamet, Itaalia) poolt hüvitatavate ravimite loetellu ravimi, mida kasutatakse näidustuste puhul, mida selle ravimi müügiluba ei hõlma.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>See ravim, Avastin, sai müügiloa teatud vähivormide raviks. Seda kasutatakse ka levinud võrkkestahaiguse – võrkkesta seniildegeneratsiooni (AMD) raviks, kuigi selle ravimi müügiloas ei ole seda ravinäidustust märgitud. See nn ettenähtust erinev kasutus eeldab, et Avastin võetakse originaalpudelist välja ja pakendatakse ümber sellise toimeainekoguse, esitlus- ja manustamisviisiga, mida müügiluba samuti ei hõlma.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Pärast kohtuasju, milles tehti kohtuotsused Novartis Pharma<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130411">11.4.2013</DATE> (<NO.CASE>C‑535/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:226">EU:C:2013:226</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja F. Hoffmann La Roche jt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20180123">23.1.2018</DATE> (<NO.CASE>C‑179/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:25">EU:C:2018:25</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, esitatakse käesoleva kohtuasjaga kolmandat korda Euroopa Kohtule küsimused, mis tekivad seoses Avastini kasutamisega selle müügiloas märgitust erinevatel näidustustel. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimused puudutavad peamiselt seda, kas selle müügiloas märgitust erinevatel näidustustel kasutatava ravimi hüvitamine tervishoiuameti poolt on kooskõlas ravimite turustamist käsitlevate Euroopa Liidu ravimialaste õigusaktide nõuetega. Lisaks küsib see kohus Euroopa Kohtult pädevuse jaotuse kohta liidu ja liikmesriikide ravimiohutuse järelevalve asutuste vahel ravimite suhtes, millele kehtib määrusega nr 726/2004 ette nähtud müügiloa andmise tsentraliseeritud kord.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2001/83</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Direktiivi 2001/83 artikli 2 lõike 1 kohaselt kohaldatakse seda direktiivi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>inimtervishoius kasutatavate ravimite suhtes, mida kavatsetakse liikmesriikides turule viia ja mis on toodetud tööstuslikult või valmistatud tööstuslikku protsessi sisaldava meetodiga<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Direktiivi artikkel 3 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmise suhtes:</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1)</NO.P><TXT>ühe patsiendi jaoks apteegis arstiretsepti alusel valmistatud ravimi suhtes (üldtuntud kui ekstemporaalne ravim);</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikli 5 lõikes 1 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>[l]iikmesriik võib kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja vastavalt erivajadustele jätta käesoleva direktiivi sätetest välja ravimid, mida tarnitakse heauskselt tervishoiutöötaja ettekirjutuste kohaselt vormistatud omaalgatusliku tellimuse alusel ja mis on mõeldud kasutamiseks otseselt tema isiklikus vastutusalas olevatele üksikpatsientidele<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Sama direktiivi artikli 6 lõikes 1 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Liikmesriigis ei tohi turustada ühtegi ravimit, millele kõnealuse liikmesriigi pädev asutus ei ole väljastanud müügiluba vastavalt käesolevale direktiivile või millele ei ole antud müügiluba vastavalt määrusele [nr 726/2004] […].</ALINEA><ALINEA>Kui ravimile on vastavalt esimesele lõigule antud esmane müügiluba, antakse vastavalt esimesele lõigule luba ka kõikidele täiendavatele toimeainekogustele, ravimvormidele, manustamisviisidele, esitlusviisidele, samuti kõikidele variatsioonidele ja laiendustele, või lisatakse need esmase müügiloa koosseisu. Kõiki neid müügilubasid loetakse sama üldise müügiloa koosseisu kuuluvaks […]<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Direktiivi 2001/83 artikli 8 lõikes 3 on täpsustatud andmed ja dokumendid, mis tuleb esitada koos müügiloa taotlusega. Konkreetselt on selle sätte punktis j nimetatud ravimi omaduste kokkuvõtet. Vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 11 märgitakse selles dokumendis eelkõige ravimi toimeainekogus ja ravimvorm, kõigi komponentide kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis, ravinäidustused, annustamisskeem ja manustamisviis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikkel 40 on sõnastatud nii:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="040.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et ravimite tootmine nende territooriumil toimuks loa alusel.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="040.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Lõikes 1 nimetatud luba on vaja nii täieliku ja osalise tootmise jaoks kui ka osadeks jaotamise, pakkimise ja esitlemise eri protsesside jaoks.</ALINEA><ALINEA>Luba ei ole vaja valmistamise, osadeks jaotamise, pakendi muutmise või esitlemise jaoks, kui seda teevad [ainult jaemüügi jaoks kas apteekrid apteegis või siis liikmesriikides selleks seaduse alusel volitatud isikud].<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 89/105</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Direktiivi 89/105 artikli 1 lõikes 3 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>[ü]kski [selle] direktiivi säte ei luba turustada ravimpreparaate, millele ei ole väljastatud direktiivi [2001/83] [artikli 6 lõikes 1] sätestatud luba<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Määrus nr 726/2004</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Määrusega nr 726/2004 on kehtestatud ravimilubade andmise tsentraliseeritud menetlus liidu tasandil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Vastavalt selle määruse artikli 3 lõikele 1 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>[ei tohi ü]htki lisas loetletud ravimit [liidus] turule tuua ilma, et sellele oleks [liidu] poolt antud müügiluba vastavalt [nimetatud] määruse sätetele<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>. Selle lisa punkti 1 kuuluvad teatavate biotehnoloogiliste protsessidega välja arendatud ravimid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Sama määruse artikli 13 lõike 1 kohaselt kehtib tsentraliseeritud korras antud müügiluba kogu liidus ning annab igas liikmesriigis samasugused õigused ja kohustused kui selles liikmesriigis vastavalt direktiivi 2001/83/EÜ artiklile 6 antud müügiluba.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Määruse nr 726/2004 artikli 16 lõikes 2 on sätestatud, et tsentraliseeritud menetluse teel välja antud müügiloa omanik edastab Euroopa Ravimiametile (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>EMA<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>), Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele viivitamata mis tahes uue teabe, mis võib kaasa tuua vajaduse muuta eelkõige direktiivi 2001/83 artikli 8 lõikes 3 nimetatud andmeid või dokumente. Edastatav teave <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>peab<?PAGE NO="4"?> hõlmama kõikide näidustuste suhtes ja kõikides elanikkonna rühmades tehtud kliiniliste või muude uuringute nii positiivseid kui ka negatiivseid tulemusi, olenemata sellest, kas need on müügiloaga seotud või mitte, samuti andmeid ravimi kasutuse kohta, kui selline kasutus on müügiloa tingimustes nimetamata<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Lisaks on selle määruse artiklites 21‑29 ette nähtud müügiloa saanud ravimite ravimiohutuse järelevalve süsteem liidu tasandil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Selle määruse artikli 24 lõike 1 kohaselt hõlmab see süsteem EMA poolt koostöös liikmesriikide ja komisjoniga andmebaasi loomist ja käigus hoidmist teabe kogumiseks eelkõige <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>võimalike kõrvaltoimete kohta, mis on inimestel ilmnenud nii ravimi kasutamisel müügiloa kohaselt kui ka on müügiloa tingimustes nimetamata kasutamise korral<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Vastavalt sama määruse artiklile 25 töötab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>[EMA] […] koostöös liikmesriikidega välja veebipõhised struktureeritud standardvormid, mille abil tervishoiutöötajad ja patsiendid saavad […] teatada ravimi võimalikust kõrvaltoimest<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Määruse nr 726/2004 artikkel 26 näeb ette, et EMA loob ja haldab kootöös liikmesriikide ja komisjoniga Euroopa ravimite veebiportaali teabe levitamiseks liidus loa saanud ravimite kohta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Itaalia õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Muutmata kujul <DATE ISO="19961223">23. detsembri 1996. aasta</DATE> seadusena nr 648 vastu võetud <DATE ISO="19961021">21. oktoobri 1996. aasta</DATE> dekreetseaduse nr 536 (decreto-legge n. 53<DATE ISO="19961006">6</DATE>, <DATE ISO="19961021">21 ottobre 1996</DATE>, convertito senza modificazioni dalla legge n. 64<DATE ISO="19961208">8</DATE>, <DATE ISO="19961223">23 dicembre 1996</DATE>, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>seadus nr 648/96<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>) artikli 1 lõikes 4 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Kui kehtivat ravialternatiivi ei ole, võib alates <DATE ISO="19970101">1. jaanuarist 1997</DATE> välja kirjutada ja täielikult [tervishoiuameti] poolt hüvitada innovatiivseid ravimeid, mille turustamine on lubatud teistes liikmesriikides, aga mitte Itaalia territooriumil; ravimeid, mis ei ole veel lubatud, aga millega tehakse kliinilisi katseid, ja muuks kui lubatud ravinäidustuseks kasutamiseks mõeldud ravimeid, mis on kantud ühtse ravimikomisjoni [Commissione Unica del farmaco] koostatud ja perioodiliselt uuendatavasse loetellu [edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>loetelu 648<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>] vastavalt selle komisjoni menetlustele ja kriteeriumidele. […]<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Muudatustega <DATE ISO="20140516">16. mai 2014. aasta</DATE> seadusena nr 79 vastu võetud <DATE ISO="20140320">20. märtsi 2014. aasta</DATE> dekreetseaduse nr 36 (decreto-legge n. 3<DATE ISO="20140306">6</DATE>, <DATE ISO="20140320">20 marzo 2014</DATE>, convertito con modificazioni dalla legge n. 7<DATE ISO="20140509">9</DATE>, <DATE ISO="20140516">16 maggio 2014</DATE>, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>seadus nr 79/2014<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>) artikli 3 lõike 2 alusel täiendati seaduse nr 648/96 artiklit 1 lõikega 4a, milles on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>Isegi kui on olemas alternatiivsed ravivõimalused [AIFA] lubatud ravimitega, kantakse ravimid, mida võib kasutada muuks kui lubatud ravinäidustuseks, [loetelu 648] ja [tervishoiuamet] hüvitab need, tingimusel, et see näidustus on teada ja kooskõlas riigi ja rahvusvahelise meditsiiniteadusringkonna uuringutega ökonoomsuse ja sobivuse parameetrite järgi. Sellisel juhul aktiveerib AIFA nõuetekohased vahendid patsientide ohutuse järelevalveks ja õigeaegselt vajalike kohanduste tegemiseks.<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi, eelotsuse küsimused ja menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Ühel kontserni Novartis äriühingul on müügiluba biotehnoloogilise ravimi Lucentis jaoks, mille toimeaine on ranibisumaab. See müügiluba anti määrusega nr 726/2004 ette nähtud tsentraliseeritud korras. Müügiluba hõlmab AMD ravi. Lucentist müüakse 0,23 ml ravilahust sisaldava ravimipudeli kujul. Iga pudel on ette nähtud ühekordseks 0,05 ml annuse intravitreaalseks süstimiseks. Tervishoiuamet hüvitab Lucentist.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Ühel kontserni Roche äriühingul on müügiluba ühe teise biotehnoloogilise ravimi, Avastini jaoks, mille toimeaine on bevatsisumaab. Sellel ravimil on Lucentisega võrreldes teatud struktuurilised ja farmakoloogilised erinevused. Avastini müügiluba anti samuti tsentraliseeritud korras ravinäidustuste jaoks onkoloogia valdkonnas. Selle esitlusviis on 4 ml ravimipudel, mis sisaldab infusiooni jaoks lahjendatavat raviainet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Lisaks kirjutavad mõned arstid Avastini välja AMD raviks, kuigi selle müügiluba seda näidustust ei hõlma. Eelotsusetaotlusest nähtub, et Itaalia õiguses on ravimi müügiloas märgitust erinevatel näidustustel kasutamine lubatud, kui arst peab oma kutsetegevusele omase ravivabaduse kasutamisel seda patsiendi tervise huvides vajalikuks. Avastin tuleb seejärel ümber pakendada, võttes raviaine originaalpudelist välja ja jaotades selle mitmesse ühekordselt kasutatavasse süstlasse, mis igaüks sisaldab 0,1 ml intravitreaalseks süstimiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>AIFA võttis seaduse nr 648/96 artikli 1 lõike 4a alusel ja kooskõlas Consiglio Superiore di Sanità (kõrgem tervishoiunõukogu, Itaalia) <DATE ISO="20140415">15. aprilli 2014. aasta</DATE> arvamusega vastu <DATE ISO="20140624">24. juuni 2014. aasta</DATE> otsuse nr 622 (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>otsus nr 622/2014<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>) ravimi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>bevatsisumaab – Avastin<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> kandmiseks loetellu 648 (kus on loetletud tervishoiuameti hüvitatavad ravimid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 21.</P></NOTE>) AMD raviks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohus ei korranud käesoleval juhul neid faktilisi täpsustusi, pean tarvilikuks meelde tuletada, nagu Euroopa Kohus tuvastas <DATE ISO="20180123">23. jaanuari 2018. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>F. Hoffmann La Roche jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C–179/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:25">EU:C:2018:25</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR>‑<REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), et Avastini hakati müügiloas märgitust erinevatel näidustustel kasutama enne AMD ravimiseks lubatud ravimite turuleviimist. AIFA kandis seaduse nr 648/96 artikli 1 lõike 4 alusel Avastini 2007. aastal loetellu 648 AMD raviks, kuna sel ajal ei olnud selle ravinäidustuse jaoks lubatud alternatiivset ravi. Pärast seda, kui 2008. aastal kanti sellesse loetellu Lucentis ja muud selleks lubatud ravimid, jättis AIFA Avastini AMD raviks hüvitatavate ravimite loetelust välja. Seadusesse nr 648/96 artikli 1 lõike 4a lisamine võimaldas AIFA-l kanda Avastini uuesti loetellu 648 AMD raviks, vaatamata sellele, et turul olid olemas ravimid, mille müügiluba hõlmab seda ravinäidustust.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab, et Itaalia seadusandja valik niisugust loetellu kandmist lubada oli tõenäoliselt tingitud puhtalt majanduslikest põhjustest. Kõrgema tervishoiunõukogu eespool nimetatud arvamuses antud teabe kohaselt läheb üks pudel Lucentist tervishoiuametile maksma 902 eurot võrreldes 82 euroga ühe intravitreaalse süstimise jaoks vajaliku Avastini doosi eest. Selles arvamuses oli see institutsioon seisukohal, et bevatsisumaabi preparaat intravitreaalseks kasutuseks on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>steriilne ekspemporaalne galeeniline preparaat<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Otsuse nr 622/2014 artikli 2 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>Ravimit bevatsisumaab – Avastin tarnitakse järgmistel tingimustel, mis on mõeldud patsiendi kaitsmiseks selle ravimi kasutamisel näidustuseks, mida selle registreeritud näidustuste hulgas ei ole:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>steriilsuse tagamiseks peab intravitreaalseks kasutuseks mõeldud ravimi bevatsisumaab ühekordse doosina pakendamine toimuma ainult haiglaapteekides, mis vastavad vajalikele nõuetele, vastavuses eeskirjadega, mis tagavad usaldusväärse valmistamise;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>intravitreaalseks kasutuseks mõeldud bevatsisumaabi on õigus manustada ainult maakondade määratud riiklike haiglate kõrgetasemeliselt spetsialiseerunud oftalmoloogiaosakondadel;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>ravimit võib manustada ainult pärast seda, kui patsient on allkirjastanud teavitatud nõusolekuavalduse teaduslike põhjuste kohta, koos nõuetekohase teabega selle kohta, et on olemas heakskiidetud asendusravivõimalused, mille maksumus on tervishoiuameti jaoks suurem;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>seatakse sisse järelevalveregister, millele lisatakse kõrvaltoimetest teavitamise vorm.<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Vastavalt selle otsuse artiklile 3 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>[r]avimit kasutavad osakonnad täidavad ravimit tervishoiuameti kulul välja kirjutades iga patsiendi puhul elektroonilise retseptivormi […]<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Otsuse artiklis 4 on ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>AIFA jätab endale õiguse anda järelevalve abil kogutud andmete või muude kättesaadavate teaduslike tõendite analüüsimise põhjal mis tahes muid hinnanguid ja vastu võtta muid patsiendi ohutuse tagamiseks asjakohasemaid otsuseid […]<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Otsust nr 622/2014 muudeti nende isikute kindlaksmääramise osas, kes võivad kõnealust ravimit manustada, <DATE ISO="20150130">30. jaanuari 2015. aasta</DATE> otsusega nr 79 (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>otsus nr 79/2015<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> ja koos otsusega nr 622/2014 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>AIFA otsused<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>). Need ei ole nüüd enam maakondade määratud riiklike haiglate kõrgetasemeliselt spetsialiseerunud oftalmoloogiaosakonnad, vaid kõik selliselt määratletud kõrgetasemeliselt spetsialiseerunud haiglad<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Nagu Euroopa Kohtule esitatud toimikust nähtub, muudeti otsust nr 79/2015 omakorda <DATE ISO="20170428">28. aprilli 2017. aasta</DATE> otsusega nr 799 (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>otsus nr 799/2017<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>) seoses isikute määramisega, kes võivad Avastini ühe doosi kaupa ümber pakendada. Seda toimingut võivad nüüd teha mitte ainult haiglaapteegid, vaid kõik apteegid, kaasa arvatud kogukonnaapteegid, mis vastavad vajalikele nõuetele. AIFA võttis selle otsuse vastu pärast <DATE ISO="20170109">9. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtuotsust, mis on lisatud käesoleva kohtuasja toimikusse ja millega Consiglio di Stato (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) tühistas otsuse nr 622/2014 artikli 2 lõikes 1 punkti a osas, milles see võimalus oli reserveeritud ainult haiglaapteekidele. Roche Italia SpA vaidlustas väidetavalt selle kohtuotsuse kolmanda isikuna.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib pealegi, et apteegid valmistavad Avastini selle oftalmoloogiliseks kasutuseks individuaalsete retseptide alusel. Need retseptid ei ole siiski personaliseeritud sõltuvalt eri individuaalsetest vajadustest, nii et valmistamine toimub kõikide patsientide jaoks ühtemoodi, seeria- ja korduva toiminguna.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Need asjaolud nähtuvad teise eelotsuse küsimuse sõnastusest.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Novartis Farma vaidlustas AIFA otsuste seaduslikkuse Tribunale amministrativo regionale per il Lazio's (Lazio maakonna halduskohus, Itaalia). Novartis Farma sõnul soosivad need otsused tema konkurenti Roche Italiat, vähendades oluliselt AMD raviks mõeldud Lucentise turuosa.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Kaebus jäeti <DATE ISO="20160113">13. jaanuari 2016. aasta</DATE> kohtuotsusega rahuldamata. Novartis Farma esitas selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Consiglio di Statole (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuses toob Novartis Farma põhjenduseks, et AIFA otsused on omakorda ebaseaduslikud põhjusel, et seaduse nr 79/2014 artikli 3 lõige 2, millega lisati seadusesse nr 648/96 artikli 1 lõige 4a, mis on kõnealuste otsuste õiguslik alus, on liidu õigusega vastuolus, kuna sellega on lubatud kanda loetellu 648 ravimeid, mida kasutatakse ravinäidustusteks, mida ei ole nende müügiloas ette nähtud, kuigi nende näidustuste jaoks on lubatud ravimid olemas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Novartis Farma väidab, et see õigusnorm rikub direktiivi 2001/83 artikli 6 lõiget 1, mille alusel, tuleb kõikide muudatuste kohta ravinäidustustes, toimeainekogustes, manustamis- või esitlusviisides väljastada uus müügiluba või olemasolevat müügiluba muuta. Sellest sättest võib erandit teha ainult direktiivi 2001/83 artikli 3 punkti 1 või artikli 5 lõike 1 alusel — mis ei ole käesoleval juhul kohaldatavad. Selle direktiivi artikli 6 lõike 1 eiramine toob kaasa ka direktiivi 89/105 artikli 1 lõike 3 rikkumise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Novartis Farma väidab lisaks, et kuna seaduse nr 79/2014 artikli 3 lõikega 2 antakse AIFA-le järelevalvepädevus ravimite müügiloas märgitust erinevatel näidustustel kasutamise suhtes, sekkub see määrusega nr 726/2004 EMA-le antud ravimite turustamise lubamise ja ravimiohutuse järelevalve pädevustesse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>AIFA väidab vastustaja vastuses eelkõige, et Avastini oftalmoloogiliseks kasutuseks ei valmistata tööstuslikult. Tulemuseks saadav ravim ei kuulu seega direktiivi 2001/83 kohaldamisalasse ning on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>ekstemporaalne ravim<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> artikkel 3 punkti 1 tähenduses. Lisaks võiks Itaalia Vabariik kasutada võimalust teha artikli 5 lõike 1 alusel selle direktiivi sätetest erand. Igal juhul on AIFA esiteks<?PAGE NO="7"?> seisukohal, et põhikohtuasi ei puuduta mitte ravimi turuleviimist, vaid ainult selle ravimi kasutamist müügiloas märgitust erinevatel näidustustel. Teiseks lubab selle direktiivi artikli 40 lõike 2 teine lõik tema väitel teha kõnealuseid toiminguid ilma tootmisloata. Pealegi ei sekku tema sõnul AIFA-le tunnustatud järelevalvepädevus mingil viisil EMA pädevusse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel otsustas Consiglio di Stato (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>1.</NO.P><TXT>Kas direktiivi [2001/83] ja eriti selle artiklitega 5 ja 6 koostoimes ka selle direktiivi põhjendusega 2 on vastuolus niisuguse siseriikliku seaduse kohaldamine, millega õhutatakse kulude kokkuhoiu eesmärgil – nende ravimite loetellu lisamisega, mida tervishoiuamet hüvitab – ravimi kasutamist ravinäidustuseta, mis lubab seda kasutada kõikidel patsientidel, olenemata ükskõik missugustest konkreetse patsiendi ravivajadustega seotud kaalutlustest ning hoolimata sellest, kas ravimiturul on olemas ja kättesaadavad ravimid, mis on konkreetse ravinäidustuse puhul lubatud?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas direktiivi [2001/83] […] artikli 3 punkti 1 võib kohaldada juhul, kui ravimit, mida saab apteegist küll ühele patsiendile mõeldud retsepti alusel, valmistatakse siiski seeriatootmises võrdselt ja korduvalt, võtmata arvesse konkreetse patsiendi konkreetseid vajadusi ning jaotades ravimit haiglastruktuuris, mitte patsiendile (sest ravim on klassifitseeritud klassi H‑OSP ehk ainult haiglas kasutatavate ravimite klassi) ja kasutades seda samuti muus struktuuris kui struktuur, mis selle pakendas?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas määruse [nr 726/2004], eriti selle artiklitega 3, 25 ja 26 ning lisaga, millega on onkoloogiliste haiguste raviks mõeldud ravimite kvaliteedi, ohutuse ja tõhususe hindamise ainupädevus antud [EMA-le] nii müügiloa korra (kohustuslik tsentraliseeritud kord) raames kui ka ravimi turule viimisele järgneva jälgimise ja ravimijärelevalve toimingute kooskõlastamise eesmärgil, on vastuolus niisuguse siseriikliku seaduse kohaldamine, millega on ravimite müügiloas ettenähtust erineva kasutamisega – milleks luba on pädev andma ainult komisjon, võttes arvesse ravimiameti tehnilis-teaduslikke hinnanguid – seotud ohutusnõuete kindlaksmääramise pädevus antud ravimiametile (AIFA)?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Kas direktiivi [89/105] ja eriti artikli 1 lõikega 3 on vastuolus niisuguse siseriikliku seaduse kohaldamine, mis võimaldab liikmesriigil oma otsustega patsiendi ravikulude hüvitamise alal ette näha, et hüvitatakse ravim, mida kasutatakse kui ei ole ravinäidustusi, mis on täpsustatud müügiloas, mille on välja andnud komisjon või spetsialiseerunud Euroopa asutus tsentraliseeritud hindamismenetluses, ilma et oleksid täidetud direktiivi [2001/83] artiklites 3 ja 5 sätestatud nõuded?<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Kirjalikud seisukohad esitasid Novartis Farma, Roche Italia, Società Oftalmologica Italiana (SOI) – Associazione Medici Oculisti Italiani (AMOI) (SOI‑AMOI), Regione Emilia‑Romagna (Emilia Romagna maakond, Itaalia), Regione Veneto (Veneto maakond, Itaalia) ja Iirimaa ning Itaalia, Kreeka, Poola, Soome ja Rootsi valitsus ning komisjon.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT><DATE ISO="20180426">26. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuistungil osalesid Novartis Farma, Roche Italia, SOI‑AMOI,, Emilia-Romagna ja Veneto maakond, Itaalia ja Poola valitsus ning komisjon.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="8"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene ja teine küsimus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatavad kaalutlused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Esimese küsimusega soovib Consiglio di Stato (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) sisuliselt teada, kas ravimeid käsitlevate liidu õigusaktidega on vastuolus niisugune liikmesriigi õigusnorm nagu seaduse nr 648/96 artikli 1 lõige 4a, mis võimaldab hüvitada müügiloas märgitust erinevatel näidustustel kasutatavaid ravimeid ainuüksi selleks, et piirata riikliku ravikindlustuse kulusid, kuigi on olemas ravimid, mille müügiluba hõlmab neid näidustusi. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul innustab see hüvitamisvõimalus müügiloas märgitust erinevatel näidustustel kasutamist sõltumata iga patsiendi enda ravinõuetest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Selle küsimuse esimene osa on seotud sellega, kas niisugune õigusnorm on direktiivi 2001/83 artikli 6 lõikega 1 kooskõlas. See kehtestab liikmesriikides ravimite turuleviimisele enne müügiloa saamise nõude. Kui ravimile on vastavalt esimesele lõigule antud esmane müügiluba, on kõikide täienduste või muudatuste jaoks seoses nimelt toimeainekoguse, manustamisviisi, esitlusviisi ja ravinäidustustega vaja uut müügiluba või need tuleb lisada algsele müügiloale<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Kuigi direktiivi 2001/83 artikli 6 lõikes 1 ei ole seda sõnaselgelt nimetatud, tuleb kõiki muudatusi ravinäidustustes käsitada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>muutmisena<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> selle sätte tähenduses, nagu sellest annab tunnistust komisjoni <DATE ISO="20081124">24. novembri 2008. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 1234/2008, mis käsitleb inimtervishoius ja veterinaarias kasutatavate ravimite müügilubade tingimuste muudatuste läbivaatamist (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="334" PAGE.FIRST="7" DATE.PUB="2008">ELT 2008, L 334, lk 7</REF.DOC.OJ>), II lisa punkti 2 alapunkt a.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Kui niisuguse sätte nagu seaduse nr 648/96 artikli 1 lõige 4a on direktiivi 2001/83 artikli 6 lõikest 1 tulenevate nõuetega vastuolus, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus oma esimese küsimuse teises osas teada, kas selle direktiivi artikli 5 lõikega 1 on liikmesriigil lubatud teha sellises olukorras, nagu on kõne all põhikohtuasjas, nendest nõuetest erandit.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>See kohus on seisukohal, et seaduse nr 648/96 artikli 1 lõike 4a vastuolu direktiiviga 2001/83 muudab ebaseaduslikuks need otsused, millega AIFA kandis selle sätte alusel Avastini AMD ravimiseks mõeldud hüvitatavate ravimite loetellu, täpsustades seejuures, millistel tingimustel võib seda ravimit ümber pakendada ja patsientidele manustada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb rõhutada, et vastavalt ELTL artikli 168 lõikele 7 kuuluvad tervishoiuteenuste korraldamine ja juhtimine, nagu ka tervishoiule määratud vahendite jaotamine liikmesriikide pädevusse. Seda liikmesriikide pädevust kinnitatakse üle direktiivi 2001/83 artikli 4 lõikes 3 ja määruse nr 726/2004 artikli 1 teises lõigus, mille kohaselt nende õigusaktide sätted ei mõjuta liikmesriikide pädevust ravimihindade kindlaksmääramisel ega ravimite hõlmamisel riiklike ravikindlustussüsteemide reguleerimisalasse tervislike, majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste alusel.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Nagu kohtupraktikast nähtub, jääb liikmesriikidele pädevus reguleerida lisaks ravimite hüvitamisele nende ravikindlustussüsteemide finantstasakaalu huvides<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20090402">2. aprilli 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A. Menarini Industrie Farmaceutiche Riunite jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑352/07‑C‑356/07, C-365/07‑C-367/07 ja C-400/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:217">EU:C:2009:217</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20100422">22. aprilli 2010. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Association of the British Pharmaceutical Industry</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑62/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:219">EU:C:2010:219</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ja <DATE ISO="20120329">29. märtsi 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑185/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:181">EU:C:2012:181</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ka arstide poolt ravimite väljakirjutamise tingimusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20180123">23. jaanuari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>F. Hoffmann La Roche jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑179/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:25">EU:C:2018:25</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka <DATE ISO="20150611">11. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Laboratoires CTRS <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑452/14</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:373">EU:T:2015:373</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0079">79</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seega on vajaduse korral arstide ravivabaduse kasutamise reguleerimine ainult liikmesriikide pädevuses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Euroopa Kohus otsustas <DATE ISO="20180123">23. jaanuari 2018. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>F. Hoffmann La Roche jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑179/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:25">EU:C:2018:25</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 56, et arst võib välja kirjutada ravimi müügiloas märgitust erinevatel näidustustel direktiivi 2001/83 artikli 5 lõikes 1 osutatud juhtudel, mille korral võib selle direktiivi kohaldamisalast erandit teha. Seda punkti ei saa mõista nii, et see piirab arsti ravivabadust kirjutada sellist ravimit välja ainult nendel erakorralistel juhtudel. Minu arvates tähendab see ainult, et isegi kui ravim viiakse turule või seda toodetakse direktiiviga 2001/83 kehtestatud nõudeid järgimata, võib liikmesriik teatavatel eriasjaoludel ravimile seda direktiivi mitte kohaldada, et võimaldada arstil teostada ravivabadust oma patsientide huvides (vt käesoleva ettepaneku punkt 90 jj).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on siiski korduvalt otsustanud, et liikmesriigid peavad seda pädevust teostama kooskõlas liidu õigusega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20090402">2. aprilli 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A. Menarini Industrie Farmaceutiche Riunite jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑352/07‑C‑356/07, C‑365/07–C‑367/07 ja C‑400/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:217">EU:C:2009:217</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20120329">29. märtsi 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑185/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:181">EU:C:2012:181</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Minu arvates järeldub sellest, et liidu õigusega ei ole vastuolus, et liikmesriikide ravikindlustussüsteemides hüvitatakse ravimit, mida kasutatakse müügiloas märgitust erinevatel näidustustel, seda siiski tingimusel, et kõnealune ravim on toodetud ja turule viidud kooskõlas liidu ravimialaste õigusaktidega. Liikmesriik ei või oma ravimite hüvitamise poliitika abil kehtivalt toetada niisuguste ravimite tootmist või turuleviimist, millel ei ole kõnealuste õigusnormide alusel nõutavaid lube.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Kas ka seaduse nr 648/96 artikli 1 lõige 4a, kuivõrd see annab AIFA-le võimaluse näha ette, et tervishoiuamet hüvitab ravimeid, mida kasutatakse müügiloas märgitust erinevatel näidustustel, isegi kui on olemas lubatud alternatiivsed ravimid, ei ole sellisena vastuolus liidu õigusega, olenemata sellest, kas sellist hüvitamist tajutakse nende ravimite väljakirjutamise julgustamisena või mitte.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Emilia Romagna maakond, Veneto maakond, SOI‑AMOI ning Itaalia ja Poola valitsus vaidlustavad esimese eelotsuse küsimuse sõnastusest tuleneva põhieelduse, et seaduse nr 648/96 artikli 1 lõige 4a stimuleerib arste välja kirjutama ravimeid müügiloas märgitust erinevatel näidustustel. Nende arvates see säte üksnes rakendab arstide ravivabadust. Märgin siinkohal, et igal juhul leidis Euroopa Kohus <DATE ISO="20100422">22. aprilli 2010. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Association of the British Pharmaceutical Industry</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑62/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:219">EU:C:2010:219</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR>‑<REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), et ravimeid käsitlevate liidu õigusaktide kohaselt on siseriiklikel ametiasutustel, kes vastutavad rahvatervise eest, oma tervisekindlustussüsteemide finantstasakaalu huvides õigus reguleerida ravimite tarbimist, vajaduse korral ravimite väljakirjutamise soodustusprogrammidega, tingimusel et see soodustusprogramm tugineb objektiivsetele kriteeriumidele ning et omamaiste ja teistest liikmesriikidest pärinevate ravimite vahel ei toimu diskrimineerimist.</P></NOTE> Hüvitamine peab siiski piirduma ravimitega, mida toodetakse ja turustatakse kooskõlas liidu ravimialaste õigusnormidega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Neid asjaolusid arvestades tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarviliku vastuse andmiseks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>ELTL artiklis 267 sätestatud menetluse raames on Euroopa Kohtu ülesanne anda liikmesriigi kohtule tarvilik vastus, mis võimaldaks viimasel tema menetluses oleva kohtuasja lahendada, sõnastades vajaduse korral talle esitatud küsimused ümber (vt eelkõige <DATE ISO="20180222">22. veebruari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SAKSA</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑185/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:108">EU:C:2018:108</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika)).</P></NOTE> anda talle juhised, mis võimaldavad kindlaks määrata, kas otsused, mille seaduslikkuse üle põhikohtuasjas vaieldakse ja millega AIFA kasutas seaduse nr 648/96 artikli 1 lõikes 4a ette nähtud võimalust, puudutavad niisuguseid ravimeid. Tuletan selle kohta meelde, et AIFA otsused puudutavad ravimeid, mis saadakse sellel teel, et Avastini pudelid pakendatakse apteegis nendes otsustes sätestatud tingimustel ümber steriilsetesse süstaldesse, mis sisaldavad ainult üheks intravitreaalseks süstimiseks vajalikku doosi, ning need süstlad väljastatakse haiglastruktuuridele, kus nende sisu seejärel manustatakse patsientidele.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Selle kindlaksmääramiseks tuleb kõigepealt analüüsida, kas need ravimid kuuluvad direktiivi 2001/83 kohaldamisalasse (punkt 2). Seda problemaatikat käsitleb ka teine eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimus. Eeldades, et seda direktiivi kohaldatakse ka niisugustele ravimitele, tuleb seejärel teiseks täpsustada direktiiviga suhtes kehtestatud nõuete sisu niisuguses olukorras, nagu on kõne all põhikohtuasjas (punkt 3). Juhul, kui käesolevas asjas ei ole kõnealused nõuded täidetud, tuleb kolmandaks uurida, kas asjaomasel liikmesriigil on siiski lubatud neist kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 1 alusel erandit teha (punkt 4).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Kohtuotsuses Novartis Pharma<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P><DATE ISO="20130411">11. aprilli 2013. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑535/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:226">EU:C:2013:226</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> on juba suurel määral ette märgitud arutluskäik, mis võimaldab nendele küsimustele vastata. Selle kohtuasja faktilised asjaolud, milles see kohtuotsus tehti, erinevad siiski põhikohtuasja asjaoludest selle poolest, et see kohtuasi käsitles Avastini ümberpakendamist äriühingu poolt, kes seejärel väljastas selle tulemusel saadud individuaalsed doosid apteekidele, kes olid tellimuse esitanud. Eelkõige arvestades, et ümberpakendamine ei toimunud apteegis, oli direktiivi 2001/83 artikli 3 punkti 1 kohaldatavus algusest peale välistatud, nii et Euroopa Kohus seda aspekti ei käsitlenud. See säte käsitleb nimelt ainult apteegis arstiretsepti alusel konkreetse haige jaoks valmistatavaid ravimeid, mis on üldiselt tuntud kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>ekstemporaalsed ravimid<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>. Käesolev asi käsitleb seevastu olukorda, kus Avastini pakendavad ümber apteegid selle ravimi tarnimiseks haiglatele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Selliselt AMD raviks ettevalmistatud Avastini kuulumine direktiivi 2001/83 kohaldamisalasse</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Oma teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas niisugune ravim nagu AIFA otsuste alusel tehtavate osadeks jaotamise ja ümberpakendamise toimingute tulemusel saadud ravim, mis on mõeldud kasutamiseks oftalmoloogias, jääb direktiivi 2001/83 artikli 3 punkti 1 alusel selle direktiivi kohaldamisalast välja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>See kohus küsib konkreetselt, kas mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>ekstemporaalne ravim<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> selle sätte tähenduses hõlmab sellist ravimit, kui kõnealuseid toiminguid tehakse küll apteekides individuaalsete retseptide alusel, kuid seeriatoiminguna vastavalt toimeainekogusele, mis iga patsiendi puhul on ühesugune. Ta küsib Euroopa Kohtult ka seda, milline mõju on selles kontekstis asjaolul, et ravimit manustatakse nende toimingute toimumise kohast erinevas struktuuris.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Lisaks, kuigi teises küsimuses ei ole seda problemaatikat konkreetselt nimetatud, väidavad Veneto maakond, SOI‑AMOI ja Kreeka valitsus, et Avastini jaotamine ja ümberpakendamine AMD raviks ei toimu tööstuslikult. Selle toimingu tulemusel saadud toode, mis igal juhul jääb välja direktiivi 2001/83 artikli 3 punktis 1 ette nähtud kohaldamisalast, jääb järelikult välja ka selle direktiivi artikli 2 lõikes 1 positiivselt määratletud kohaldamisalast.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Euroopa Kohus täpsustas <DATE ISO="20150716">16. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Abcur</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑544/13 ja C-545/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:481">EU:C:2015:481</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja kordas <DATE ISO="20161026">26. oktoobri 2016. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hecht Pharma</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑276/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:801">EU:C:2016:801</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) üle, et selleks, et kuuluda direktiivi kohaldamisalasse, peab ravim ühelt poolt vastama selle direktiivi artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimustele ja teiselt poolt ei tohi see kuuluda mõne selle direktiivi artiklis 3 ette nähtud erandi alla.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Rõhutan kohe, et kui vastus teisele eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusele on jaatav, siis oleks see toode vabastatud mitte üksnes tootmise ja turuleviimise suhtes kehtivatest nõuetest, vaid ka kõikidest muudest nimetatud direktiivi nõuetest, sealhulgas ravimiohutuse järelevalve nõuetest. Direktiivi 2001/83 II jaotise sätetes, mille hulgas on artiklid 2 ja 3, on nimelt määratletud selle direktiivi kohaldamisala tervikuna.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Minu arvates sõltub vastus sellele küsimusele kõigepealt sellest, kas toode, mis on saadud Avastini originaalpudelist väljavõtmisel ja mitmesse ühekordselt kasutatavasse süstlasse ülekandmisel oftalmoloogias kasutamise eesmärgil, on või ei ole direktiivi tähenduses muu ravim kui Avastin, mille on välja arendanud kontsern Roche ja mille jaoks on olemas müügiluba ravinäidustusteks onkoloogia valdkonnas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>On tuvastatud, et ravim Avastin on määruse nr 726/2004 lisa punktis 1 osutatud biotehnoloogiline ravim. See ravim viidi turule pärast müügiloa saamist vastavalt selle määruse artikli 3 lõikele 1. Vaidlust ei ole ka selles, et Avastin kuulub direktiivi 2001/83 kohaldamisalasse tööstuslikult valmistatud ravimina, mis on mõeldud turuleviimiseks liikmesriikides, ega kuulu ühegi kõnealuse direktiivi artiklis 3 ette nähtud erandi alla.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Selle kohta tuletan meelde, et Avastini valmistamine AMD raviks eeldab muudatusi selle ravimi toimeainekoguses, pakendamises ja manustamisviisis. Eelotsusetaotluses ega Euroopa Kohtule esitatud toimikus ei ole seevastu märgitud, et see valmistamine mõjutaks raviainet ennast. Vastupidi, AIFA otsustega on üksnes lubatud Avastini ühekordseteks doosideks ümber pakendada, ja seda tingimustel, mis tagavad steriilsuse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 27.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel tuleneb juba kohtuotsuses Novartis Pharma<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P><DATE ISO="20130411">11. aprilli 2013. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑535/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:226">EU:C:2013:226</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR>‑<REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> tehtud järeldustest, et selliselt ümberpakendatud ravimit ei saa direktiivi 2001/83 kohaselt pidada Avastinist erinevaks ravimiks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Näib, et seda seisukohta kajastavad ka AIFA otsused, kuna nendega kanti ravim <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>bevatsisumaab-Avastin<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> loetellu 648.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus analüüsis selles kohtuotsuses, kas äriühingul on vaja hankida müügiluba tegevuseks, mis seisneb Avastini osadeks jaotamises ja pudelitest ainult arstiretseptis määratud doosi sisaldavatesse süstaldesse intravitreaalseks süstimiseks ümberpakendamises ning nende süstalde tellimuse esitanud apteekidele väljastamises. Euroopa Kohus on seisukohal, et kui nende toimingutega ravimit ei muudeta ja neid tehakse üksnes individuaalsete ravimiretseptide alusel, ei saa niisugust tegevust määruses nr 726/2004 lisa punkti 1 seisukohast samastada ravimi uue turuleviimisega, nii et müügiluba ei ole vaja. Euroopa Kohus jättis liikmesriigi kohtu hooleks kontrollida, kas need tingimused on täidetud,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>See kohus, s.o Landgericht Hamburg (Hamburgi kõrgeim piirkondlik kohus, Saksamaa) leidis, et kõnealused toimingud muutsid toodet, sest need ei olnud Avastini müügiloaga kooskõlas (<DATE ISO="20140114">14. jaanuari 2014. aasta</DATE> kohtuotsus (416 HKO 78/11), punkt 117). Selle otsuse tühistas selles osas apellatsiooni korras Oberlandesgericht Hamburg (Hamburgi kõrgeim piirkondlik kohus, Saksamaa) (<DATE ISO="20151218">18. detsembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus (3 U 43/14), punkt 210). Apellatsioonikohus leidis, et selleks, et <DATE ISO="20130411">11. aprilli 2013. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Novartis Pharma</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑535/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:226">EU:C:2013:226</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR>‑<REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) sedastatud tingimus, et ravimtoodet ei muudeta, oleks täidetud, on vaja üksnes seda, et ravimi koostis jääb samaks.</P></NOTE> mida tuleb mõista nii, et nimetatud kohus lähtus oma eelotsusetaotluses eeldusest, et Avastini jaotamine ja ümberpakendamine ei muuda selle koostist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P><DATE ISO="20130411">11. aprilli 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Novartis Pharma</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑535/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:226">EU:C:2013:226</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Selline käsitlusviis lähtus minu arvates ideest, et kui raviainet ennast ei muudeta, siis ei looda Avastini toimeainekoguse, pakendamise ja manustamisviisi osas tehtud muudatustega, mille eesmärk on Avastini kasutamine müügiloas märgitust erinevatel näidustustel, eraldi ravimit liidu ravimialaste õigusaktide tähenduses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Samamoodi käsitas Euroopa Kohus <DATE ISO="20180123">23. jaanuari 2018. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>F. Hoffmann La Roche jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C–179/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:25">EU:C:2018:25</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) käsitletavat olukorda nii, et see on Avastini ümberpakendamine selleks, et võimaldada selle intravitreaalset süstimist. Ta ei kvalifitseerinud selle ümberpakendamise tulemusel saadud toodet uueks ravimiks, mis erineb sellest, millel on juba müügiluba olemas.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Olen seisukohal, et kui direktiivi 2001/83 kohaldamisalasse kuuluva ravimi ümberpakendamisega mitmeks individuaalseks doosiks raviainet ei muudeta, siis jääb selliselt ümberpakendatud ravim selle direktiivi kohaldamisalasse. Järelikult kehtib sellele ravimile jätkuvalt selle direktiiviga kehtestatud ravimiohutuse järelevalve süsteem.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vastavalt määruse nr 726/2004 artikli 16 lõikele 2 ja artikli 24 lõikele 1 ning direktiivi 2001/83 artikli 23 lõike 2 teisele lõigule ja artikli 101 lõikele 1 kehtivad müügiloa omanikel, Euroopa Ravimiametil ja riiklikel tervishoiuasutustel lasuvate ravimiohutuse järelevalve kohustused ka kõnealuste õigusaktide kohaldamisalasse kuuluvate ravimite müügiloas märgitust erinevatel näidustustel kasutamise suhtes.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Nagu sellest annab tunnistust nimelt direktiivi 2001/83 artiklite 2 ja 3 sõnastus, ei määra selle direktiivi kohaldatavust mitte iga toiming, mida ravimiga tehakse, vaid ikkagi iga ravim kui selline. Nagu ka Iirimaa sisuliselt väidab, kui ravim kuulub selle direktiivi kohaldamisalasse, reguleeritakse selle direktiiviga kõiki toiminguid, mida ravimiga tehakse – sealhulgas selle algset tootmist, turuleviimist ning vajaduse korral edasisi jaotamis- ja ümberpakendamistoiminguid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Seda silmas pidades on direktiivi 2001/83 põhjenduses 35 märgitud, et direktiivi eesmärk on tagada kontroll kogu ravimimüügiahelas alates ravimite tootmisest või liitu importimisest kuni üldsusele tarnimiseni, (kusjuures ravimiohutuse järelevalve kohustused kehtivad ka pärast seda üldsusele tarnimist). See eesmärk saaks tõsise tagasilöögi, kui apteegi sekkumine selleks, et patsientidele manustamise võimaldamiseks kohandada ravimi toimeainekogust ja pakendamist – nii selle ravimi müügiloas märgitust erinevatel näidustustel kasutamise kui ka müügiloas ette nähtud töötlemise raames<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Selle kohta märkis Emilia Romagna maakond kohtuistungil, et suur osa ravimeid, mida on õigus manustada ainult haiglatel, kaasa arvatud Avastin, kui seda kasutatakse onkoloogias, tuleb apteegis valmistada selleks, et kohandada ravimi toimeainekogust igale patsiendile.</P></NOTE> – tooks kaasa selle kontrolliahela katkemise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>See on tema sõnul nii ka juhul, kui kõnealuse ravimi jaotamise ja ümberpakendamise toimingud eraldi võetuna ei ole olemuselt tööstuslikud ja neid teevad apteegid individuaalsete retseptide alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>See asjaolu võib seevastu mõjutada direktiiviga 2001/83 nendele toimingutele ja selliselt ümberpakendatud ravimi haiglatele väljastamisele kehtestatud nõuete sisu. Järelikult on see asjakohane selleks, et määrata kindlaks, kas apteekidel peab olema ühelt poolt selle direktiivi artikli 40 lõike 1 alusel tootmisluba Avastini pudeli mitmesse ühekordselt kasutatavasse süstlasse ümberpakendamiseks ja teiselt poolt direktiivi artikli 6 lõike 1 alusel müügiluba nende süstalde haiglatele tarnimiseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 70 jj.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Täpsustan selle kohta kohe, et direktiivi 2001/83 artikli 40 lõike 2 teises lõigus on ette nähtud, et tootmisluba ei nõuta ravimi valmistamise, osadeks jaotamise, pakendi muutmise või esitlemise jaoks, kui neid toiminguid teevad ainult apteekrid ravimite väljastamiseks apteegis või teised liikmesriikides selleks volitatud isikud ainult jaemüügi eesmärgil. Sellel konkreetsel erandil ei oleks kasulikku mõju, kui seetõttu, et apteek jaotab ravimit individuaalse retsepti alusel osadeks ja pakendab ümber, jääks see toode selle direktiivi kohaldamisalast välja — ja need toimingud oleksid järelikult algusest peale vabastatud nõudest, et müügiluba on põhimõtteliselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Põhjalikkuse huvides lisan, et seevastu juhul, kui apteegid teeksid olemasoleva ravimiga, millel on olemas müügiluba, toiminguid, mis muudavad ravimi raviainet,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>See võimalus hõlmab juhtusid, kus apteek pakendab ümber ravimit, mis kuulub direktiivi 2001/83 kohaldamisalasse, et võtta sellest välja toimeaineid ja luua nendest koostise poolest erinev ravim.</P></NOTE> tuleks selliselt saadud toodet pidada ravimeid käsitlevate liidu õigusnormide kohaselt uueks ravimiks. Sel juhul tuleks veel kontrollida, kas see toode kuulub direktiivi 2001/83 kohaldamisalasse või mitte, ja eelkõige, kas toode on selle direktiivi artikli 3 punkti 1 alusel sellest välja jäetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus otsustas kohtuotsuses Abcur<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P><DATE ISO="20150716">16. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑544/13 ja C‑545/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:481">EU:C:2015:481</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, et kõnesoleva õigusnormi kohaldamiseks peavad olema täidetud üksnes selles sõnaselgelt sätestatud tingimused. Ta täpsustas samuti, et tingimus, et asjaomane ravim peab olema valmistatud apteegis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>ühele patsiendile mõeldud retsepti alusel<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> tähendab, et see retsept on koostatud enne ravimi valmistamist. Ravim tuleb seega valmistada konkreetselt patsiendi jaoks, kelle isik on eelnevalt kindlaks tehtud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus ei ole pealegi nõudnud, et arstiretseptid peavad olema personaalsed, sõltuvalt iga patsiendi konkreetsest ravivajadustest. Seega asjaolu, et kõikidele patsientidele on standarditud raviprotokolli kohaselt välja kirjutatud sama toimeainekogus, ei takista direktiivi 2001/83 artikli 3 punkti 1 kohaldamist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Nagu nähtub <DATE ISO="20150716">16. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Abcur</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑544/13 ja C‑545/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:481">EU:C:2015:481</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktist 42, väideti liikmesriigi kohtus, et üks kõnealustest ravimitest oli valmistatud standardiseeritult. Euroopa Kohus leidis, et see asjaolu iseenesest ei välista direktiivi 2001/83 artikli 3 punkti 1 kohaldatavust.</P></NOTE> Oluline ei ole ka see, kas asjaomast ravimit manustatakse või mitte muus struktuuris kui selle ravimi valmistanud apteek, kuna niisugust tingimust ei ole selles sättes ette nähtud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Tootmise ja turuleviimise nõuded</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Müügiloa vajalikkus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusest nähtub, et apteekidel, mis pakendavad Avastini pudelitest ümber individuaalsetesse süstaldesse ja väljastavad need haiglatele, ei ole selleks müügiluba. Seega ei ole AMD ravi ega ka selle ravinäidustuse jaoks nõutav toimeainekogus, manustamisviis ja esitlusviis kaetud ei Avastini müügiloaga, mis on ühel kontserni Roche äriühingul, ega ka uute müügilubadega, mille need apteegid oleks saanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Nagu ma eespool märkisin, otsustas Euroopa Kohus juba kohtuotsuses Novartis Pharma,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P><DATE ISO="20130411">11. aprilli 2013. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑535/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:226">EU:C:2013:226</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR>‑<REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> et äriühing võib Avastini pudelitest osadeks jaotada ja ümber pakendada ning tarnida apteekidele selle tulemusel saadud ühekordselt kasutatavaid süstlaid ilma eelneva müügiloata, tingimusel et osadeks jaotamise ja ümberpakendamisega esiteks ravimtoodet ei muudeta ja teiseks, et seda tehakse individuaalsete retseptide alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Näib, et esimene selles kohtuotsuses sätestatud, eespool juba analüüsitud tingimustest on käesoleval juhul täidetud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 57‑60.</P></NOTE> Teine tingimus on omakorda täidetud, kui asjaomast ravimit valmistatakse üksnes individuaalsete retseptide alusel, ilma et oleks lisaks nõutud, et iga selline retsept näeb ette personaliseeritud toimeainekoguse. Euroopa Kohtu arvates nimelt ei takistanud selle tingimuse täitmist asjaolu, et kohtuasjas, milles tehti see kohtuotsus, tootis äriühing oftalmoloogiliseks kasutuseks standardiseeritud Avastini toimeainekoguseid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu käsitlusviis põhines pigem kaalutlusel, et ravimi osadeks jaotamine ja ümberpakendamine arstiretseptide alusel toimub pärast selle turuleviimist ja need kujutavad endast toiminguid, mida ilma asjaomase äriühingu sekkumiseta oleks võinud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>omal vastutusel teha vastava retsepti välja kirjutanud arst või siis apteek ise oma ruumides või ka haigla<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P><DATE ISO="20130411">11. aprilli 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Novartis Pharma</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑535/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:226">EU:C:2013:226</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Teisisõnu ei lähtu need toimingud mitte kõigi määratlemata isikute jaoks turuleviimise, vaid raviarsti poolt eelnevalt kindlaks tehtud individuaalsetele patsientidele väljastamise loogikast. Käesoleval juhul peavad AIFA otsuste alusel Avastini osadeks jaotamise ja ümberpakendamise toiminguid tegema just nimelt haiglaapteegid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Neid toiminguid võib otsuse nr 799/2017 alusel nüüd teha ka kogukonnaapteekides, mis vastavad vajalikele nõuetele (vt käesoleva ettepaneku joonealune märkus 9).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Järelikult ei ole müügiluba vaja AIFA otsustega selleks volitatud apteekide tegevuseks, mis seisneb Avastini pudelite sisu osadeks jaotamises ja ümberpakendamises individuaalsete retseptide alusel, ilma et see muudaks raviainet, ja seejärel nende toimingute tulemusel saadud individuaalsete dooside väljastamises haiglatele, kes manustavad seda patsientidele.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Seda arvestades, nagu Euroopa Kohus kohtuotsuses Novartis Pharma<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P><DATE ISO="20130411">11. aprilli 2013. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑535/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:226">EU:C:2013:226</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> rõhutas, reguleerivad Avastini, nagu seda valmistatakse AMD ravimiseks, jätkuvalt direktiivi 2001/83 sätted, eelkõige selle valmistamise osas. Seda silmas pidades on oluline kontrollida, kas Avastini osadeks jaotamiseks ja ümberpakendamiseks on vaja selle direktiivi artikli 40 lõike 1 alusel tootmisluba. Kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohus seda õigusnormi oma eelotsuse küsimustes ei nimetanud, on niisugune kontrollimine talle tarviliku vastuse andmiseks vajalik. Pealegi esitasid Roche Italia, Emilia Romagna ja Veneto maakond, SOI‑AMOI, Poola valitsus ja komisjon Euroopa Kohtule selle kohta kirjalikud seisukohad.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Tootmisloa vajalikkus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Direktiivi 2001/83 artikli 40 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate ravimite tootmisele oma riigisisese õiguse alusel loanõude. Vastavalt selle direktiivi artikli 40 lõike 2 esimesele lõigule on selline luba nõutav nii täieliku ja osalise tootmise jaoks kui ka osadeks jaotamise, pakkimise ja esitlemise eri protsesside jaoks (mis võib toimuda, nagu käesoleval juhul, pärast selle ravimi turuleviimist).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Direktiivi 2001/83 artiklites 41‑53 on täpsustatud tingimused, millele peavad niisugused riiklikud loasüsteemid vastama. Eelkõige peab asjaomane tootja esitama taotluse, mille põhjenduseks ta annab mitmesugust teavet.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Vt direktiivi 2001/83 artikli 41 teine lõik.</P></NOTE> Liikmesriigi pädev asutus annab seejärel tootmisloa välja alles pärast seda, kui on kontrollinud nende andmete õigsust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Vt direktiivi 2001/83 artikli 42 lõige 1.</P></NOTE> Tootmisluba eeldab seega enamat kui lihtsalt ravimite tootmist käsitlevate liikmesriigi õigusnormidega kehtestatud nõuete järgimist – see eeldab konkreetse üksikakti andmist, millega selle omanik saab õiguse ravimeid toota.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul näevad AIFA otsused ette, et Avastini võivad oftalmoloogiliseks kasutuseks osadeks jaotada ja ümber pakendada ainult <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>haiglaaptee[gid], mis vastavad vajalikele nõuetele, vastavuses eeskirjadega, mis tagavad usaldusväärse valmistamise<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 27 ja 30. Alates otsuse nr 799/2017 jõustumist võivad neid toiminguid teha ka kogukonnaapteegid.</P></NOTE>. Nendes otsustes ega Euroopa Kohtule esitatud toimiku andmetes ei ole seevastu märgitud, et nendel apteekidel peab olema tootmisluba. Kohtuistungil selgitas Itaalia valitsus, et tema käsutuses oleva teabe kohaselt ei nõuta nende toimingute jaoks tootmisluba direktiivi 2001/83 artikli 40 lõike 1 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Oletades, et eelotsusetaotluse esitanud kohus kinnitab, et apteekidel, kellel on AIFA otsuste alusel lubatud Avastini osadeks jaotada ja ümber pakendada, niisuguseid lube ei ole, võiksid need toimingud siiski kuuluda selle direktiivi artikli 40 lõike 2 teises lõigus ette nähtud erandi alla.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Vt <DATE ISO="20130411">11. aprilli 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Novartis Pharma</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑535/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:226">EU:C:2013:226</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20180123">23. jaanuari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>F. Hoffmann La Roche jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑179/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:25">EU:C:2018:25</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Selle erandi kasutamine eeldab esiteks, et vaidlusaluseid toiminguid teevad <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>apteekrid ravimite väljastamiseks apteegis või teised liikmesriikides selleks volitatud isikud ainult jaemüügi eesmärgil<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>. See tingimus loetakse täidetuks, kui neid toiminguid tehakse AIFA otsustega kehtestatud tingimustel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Teiseks tuleks siiski veel kontrollida, kas Avastini osadeks jaotamist ja ümberpakendamist tehakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>ainult jaemüügi eesmärgil<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>jaemüügi eesmärgil<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> ei ole direktiivis 2001/83 määratletud. Tavatähenduses tähistab see toodete tarnimist üldsusele ühiku kaupa või väikestes kogustes. Euroopa Kohus piiritles seda mõistet kohtuotsuses Caronna<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P><DATE ISO="20120628">28. juuni 2012. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑7/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:396">EU:C:2012:396</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> vastandatuna mõistele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>hulgimüük<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>. Viimati nimetatud mõiste on määratletud direktiivi 2001/83 artikli 1 punktis 17, mis eristab seda just nimelt ravimite tarnimisest üldsusele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Direktiivi 2001/83 artikli 1 punktis 17 on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>ravimite hulgimüük<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>kõik toimingud, mis on seotud ravimite hankimise, säilitamise, tarnimise või eksportimisega, <HT TYPE="ITALIC">v.a ravimite tarnimine üldsusele</HT>. Toiminguid teostatakse koos tootjate või nende kauba hoiulevõtjate, importijate, muude hulgikaupmeestega või apteekrite ja isikutega, kes on volitatud ravimeid asjaomaste liikmesriikide üldsusele tarnima või kellel on sellekohane õigus<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Nagu eespool viidatud kohtuotsusest Novartis Pharma<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P><DATE ISO="20130411">11. aprilli 2013. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑535/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:226">EU:C:2013:226</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> nähtub, ei ole selle tingimuse täitmiseks nõutav, et ravimeid, mis on osadeks jaotatud ja ümber pakendatud, tarnitaks otse patsientidele, kelle jaoks need on ette nähtud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Pealegi, kui seadusandja on pidanud vajalikuks seada direktiivi 2001/83 ühe sätte kohaldamise tingimuseks, et kõnealust ravimit tarnitakse otse patsientidele, nagu ta tegi selle direktiivi artikli 3 punktis 2 ette nähtud seeriaviisiliste ravimite väljajätmise suhtes, on ta selle tingimuse sõnaselgelt sätestanud (vt selle kohta <DATE ISO="20150716">16. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Abcur</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑544/13 ja C‑545/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:481">EU:C:2015:481</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0069">69</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>)).</P></NOTE> Kohtuasjas, milles tehti see kohtuotsus, tarniti nimelt Avastini pudelist saadud individuaalseid süstlaid apteekidele, kes olid neid tellinud. Euroopa Kohus leidis, et see asjaolu ei takista selle tingimuse täitmist, kuna see eeldas ainult seda, et asjaomaseid tehinguid tehakse tõepoolest apteekide jaemüügi põhimõttel. Sellega seoses omistas Euroopa Kohus erilist tähtsust sellele, kas neid toiminguid tehti ainult individuaalsete arstiretseptide alusel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>See ei tähenda aga, et direktiivi 2001/83 artikli 40 lõike 2 teises lõigus ette nähtud ettenähtud erand on alati reserveeritud ainult toimingute jaoks, mida tehakse arstiretseptide alusel. Seda sätet võib nimelt kohaldada ka toimingutele seoses ravimitega, mida müüakse ilma retseptita.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas nähtub eelotsusetaotlusest, et Avastini jaotatakse osadeks ja pakendatakse ümber niisuguste retseptide alusel. Selliselt valmistatud individuaalseid doose tarnitakse haiglatele, kus neid seejärel manustatakse patsientidele. Avastin kuulub pealegi nende ravimite klassi, mida võib manustada ainult haiglas, mistõttu ei saaks seda tarnida otse patsientidele. Nendel asjaoludel ei ole Avastini osadeks jaotamiseks ja ümberpakendamiseks minu arvates tootmisluba vaja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Roche Italia teatas siiski Euroopa Kohtule, et kogukonnaapteegid pakendavad Avastini ümber suures mahus, ilma eelnevalt nimelisi retsepte saamata, nagu on nõutav Itaalia õiguses ja liidu õiguses. Veelgi enam, need apteegid tarnivad tema sõnul selliselt ümberpakendatud ravimit oftalmoloogidele selle manustamiseks nende kabinettides, kuigi liikmesriigi õigusaktid nõuavad, et ravimi manustamine toimub ainult haiglakeskkonnas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Ma leian, et isegi kui oleks tõendatud, et mõned apteegid valmistavad ja tarnivad seda ravimit Itaalia ja liidu õiguses sätestatud nõudeid rikkudes, ei ole see asjaolu eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimustele vastamiseks asjassepuutuv. Selline teguviis väljuks tegelikult AIFA otsustega ja seaduse nr 648/96 artikli 1 lõikega 4a, mis on selle otsuse õiguslik alus, kehtestatud raamidest. Seega ei saa see mõjutada nende otsuste kehtivust. Nagu SOI‑AMOI, Itaalia valitsus ja komisjon kohtuistungil rõhutasid, on selle võimaliku ebaseadusliku teguviisi karistamine Itaalia ametivõimude kohus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Kohtuistungil viitas Roche Italia lisaks <DATE ISO="20180307">7. märtsi 2018. aasta</DATE> kohtuotsusele, millega Tribunale amministrativo regionale per la Lombardia (Lombardia maakonna halduskohus, Itaalia) kinnitas ühele apteegile Avastini oftalmoloogiliseks kasutuseks ebaseadusliku valmistamise eest määratud halduskaristuste seaduslikkust.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Eespool öeldut arvestades ei ole Avastini osadeks jaotamise ja ümberpakendamise toimingute jaoks, kui neid teevad individuaalsete retseptide alusel selleks AIFA otsuste alusel volitatud apteegid, direktiivi 2001/83 artikli 40 lõike 1 alusel tootmisluba nõutav. Selliselt saadud toodete tarnimiseks haiglatele nende manustamiseks patsientidele ei tohiks omakorda olla nõutav müügiluba selle direktiivi artikli 6 lõike 1 alusel koostoimes määruse nr 726/2004 artikli 3 lõikega 1.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Kuivõrd niisugune tegevus, nagu on ette nähtud AIFA otsustega, vastab direktiivi 2001/83 sätetest tulenevatele ravimite tootmise ja turuleviimise nõuetele, ei sõltu nende otsuste õiguspärasus sellest — mida käsitleb esimese eelotsuse küsimuse teine osa — kas Itaalia Vabariigil on õigus selle direktiivi artikli 5 lõike 1 alusel direktiivi sätetest erandit teha.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Käsitlen siiski seda küsimust põhjalikkuse huvides, juhuks kui sellele küsimusele vastamine osutub kohtuvaidluse lahendamiseks vajalikuks, kui Euroopa Kohus peaks leidma, et niisugune tegevus eirab nimetatud nõudeid.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">4.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Direktiivi 2001/83 artikli 5 lõike 1 kohaldatavus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Esimese küsimuse teine osa käsitleb seda, kas niisuguses olukorras nagu on kõne all põhikohtuasjas, on kohaldatav liikmesriikidele direktiivi 2001/83 artikli 5 lõike 1 alusel antud võimalus teha oma riigisiseste õigusaktide alusel teatavate ravimite suhtes selle direktiivi sätetest erand.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Nagu märkis kohtujurist Jääskinen oma ettepanekus kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑185/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:622">EU:C:2011:622</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), jäetakse direktiivi 2001/83 artikli 5 lõikega 1 liikmesriikidele teatav paindlikkus, mis võimaldab neil <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>tulla tõhusalt toime eri- või hädaolukordades, kus kiirus on määrava tähtsusega<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Selle võimaluse kasutamiseks peab olema täidetud kaks tingimust. Esiteks peab asjaomane liikmesriik seadma eesmärgiks rahuldada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>erivajadusi<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>; teiseks peavad ravimid olema tarnitud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>heauskselt tervishoiutöötaja ettekirjutuste kohaselt vormistatud omaalgatusliku tellimuse alusel ja [olema] mõeldud kasutamiseks otseselt tema isiklikus vastutusalas olevatele üksikpatsientidele<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Kohtuotsuses komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P><DATE ISO="20120329">29. märtsi 2012. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑185/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:181">EU:C:2012:181</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> analüüsis Euroopa Kohus, mil määral lubas direktiivi 2001/83 artikli 5 lõige 1 turustada liikmesriigis ravimit ilma direktiivi artikli 6 lõikes 1 ette nähtud müügiloata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Olles täpsustanud, et direktiivi 2001/83 artikli 5 lõiget 1 tuleb selle erandlikku olemust arvestades tõlgendada kitsalt, leidis Euroopa Kohus esiteks, et selles sättes osutatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>erivajadused<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> viitab ainult konkreetsetele juhtumitele, mille aluseks on meditsiinilised kaalutlused, ning eeldab, et ravim on patsientide vajaduste rahuldamiseks vajalik. Teiseks tähendab nõue, et kõnealust ravimit tarnitakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>heauskselt<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>omaalgatusliku tellimuse<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> alusel, et arst peab olema ravimi välja kirjutanud pärast oma patsientide tegelikku läbivaatust ning puhtalt ravikaalutlustel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P><DATE ISO="20120329">29. märtsi 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑185/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:181">EU:C:2012:181</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus järeldas sellest, et selles sättes ette nähtud võimalus võib puudutada üksnes olukordi, milles arst leiab, et tema konkreetse patsiendi tervislik seisund nõuab niisuguse ravimi manustamist, millel ei ole liikmesriigi turul samaväärset lubatud ravimit, st ravimit, millel on samad toimeained, sama toimeainekogus ja sama kuju, või mida ei ole liikmesriigi turul saadaval.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P><DATE ISO="20120329">29. märtsi 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nuova Agricast</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑185/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:181">EU:C:2012:181</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka <DATE ISO="20150716">16. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Abcur</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑544/13 ja C‑545/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:481">EU:C:2015:481</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20180123">23. jaanuari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>F. Hoffmann‑La Roche jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑179/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:25">EU:C:2018:25</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Lisaks on Euroopa Kohus selgitanud, et ainuüksi finantskaalutlused ei saa viia selliste erivajaduste tunnustamiseni. Ta välistas sõnaselgelt liikmesriigi võimaluse tugineda direktiivi 2001/83 artikli 5 lõikele 1, mille kohaldamine peab jääma erandlikuks, mille ainus eesmärk on edendada liikmesriigi sotsiaalkindlustussüsteemi finantstasakaalu või võimaldada piiratud rahaliste vahenditega patsientidel saada vajalikku ravi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P><DATE ISO="20120329">29. märtsi 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑185/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:181">EU:C:2012:181</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR>‑<REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="17"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Kohtuotsuses Novartis Pharma<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P><DATE ISO="20130411">11. aprilli 2013. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑535/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:226">EU:C:2013:226</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, rakendas Euroopa Kohus neid põhimõtteid, et täpsustada, millistel tingimustel oleks direktiivi 2001/83 artikli 5 lõikega 1 lubatud vabastada oftalmoloogiliseks kasutuseks mõeldud Avastini osadeks jaotamise ja ümberpakendamise toimingud selle direktiivi artikli 40 lõike 1 alusel tootmisloa nõudest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus järeldas sellest, et kuivõrd Avastini ja Lucentise toimeained on erinevad, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>võib arst konkreetse patoloogia puhul ja üksnes oma patsiendile omastele ravikaalutlustele tuginedes (sh ravimi manustamisega seonduvad) asuda seisukohale, et müügiloas mainimata ravi ühenduse müügiloaga Avastiniga – selle arsti hinnangul sobivas galeenilises vormis ja annuses – tuleb eelistada ravile Lucentisega<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P><DATE ISO="20130411">11. aprilli 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Novartis Pharma</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑535/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:226">EU:C:2013:226</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Seda kohtupraktikat arvestades võib liikmesriik tugineda direktiivi 2001/83 artikli 5 lõikes 1 ette nähtud erandile, et mitte kohaldada Avastinile, nagu seda valmistatakse AMD raviks, selle direktiivi nõudeid – kas ravimite tootmise või turuleviimise kohta – ainult juhul, kus patsienti ei saa ravida selleks ravinäidustuseks ette nähtud lubatud ravimiga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P>Conseil d’État (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) järgis seda käsitlusviisi oma <DATE ISO="20170224">24. veebruari 2017. aasta</DATE> kohtuotsuses nr 392459 (FR:CECHR:2017:392459.<DATE ISO="20170224">20170224</DATE>, punktid 12‑17), millele Roche Italia oma seisukohtades viitas.</P></NOTE> Nii oleks see juhul, kui ravimid, mille müügiluba hõlmab AMD ravi – nagu Lucentis – oleksid konkreetse patsiendi jaoks ebatõhusad või vastunäidustatud või ei ole liikmesriigi turul saadaval.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Kuid vastupidiselt sellele, mida väitsid sisuliselt Emilia Romagna maakond ja Itaalia valitsus, ei hõlma see võimalus olukorda, kus arst valib müügiloas märgitust erinevatel näidustustel kasutatava ravimi üksnes seetõttu, et selle kulud sotsiaalkindlustussüsteemile on piiratud. Isegi kui see ravim oleks sama tõhus ja ohutu nagu ravimid, mille müügiluba hõlmab AMD ravi, ei õigusta niisugune juhtum direktiivi 2001/83 artikli 5 lõikes 1 ettenähtud erandi kasutuselevõtmist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Asjaolu, et AIFA kandis vastavalt seaduse nr 648/96 artikli 1 lõikele 4a AMD raviks ette nähtud Avastini loetellu 648, veendudes eelnevalt selle ravimi ravitõhususes ja ohutuses, ei ole seega piisav selleks, et direktiivi 2001/83 artikli 5 lõikes 1 sätestatud tingimused oleksid täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Vajaduse korral on liikmesriigi kohtu ülesanne kontrollida, kas riigisisese õiguse alusel võib Avastini kasutada müügiloas märgitust erinevatel näidustustel ainult neil juhtudel, kui puhtalt ravi kaalutlustel ei saa arsti hinnangul konkreetset patsienti ravida mõne AMD raviks ette nähtud lubatud ja riigi turul saadava ravimiga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>Nagu eelotsusetaotlusest ilmneb, ei näi AIFA otsused Avastini hüvitamist piiravat ainult nende juhtudega (vt eelkõige otsuse nr 622/2014 artikli 2 lõike 1 punkt c ja seaduse nr 648/96 artikli 1 lõige 4a võeti tõenäoliselt vastu rahaliste piirangute sunnil (vt käesoleva ettepaneku punktid 26 ja 27). Seda arvestades märkisid Novartis Farma, Roche Italia, SOI‑AMOI ja Itaalia valitsus, et Itaalia õiguses võivad arstid ravimeid müügiloas märgitust erinevatel näidustustel välja kirjutada ainult juhul, kui patsienti ei saa ravida ravimiga, mida kasutatakse vastavalt müügiloale. Nad tuginevad nimelt muudatustega <DATE ISO="19980408">8. aprilli 1998. aasta</DATE> seadusena nr 94 vastu võetud <DATE ISO="19980217">17. veebruari 1998. aasta</DATE> dekreetseaduse nr 23 (decreto-legge n. 23, 17 febbraio 1998, convertito con modificazioni dalla legge n. 94, 8 aprile 1998; nn <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>Di Bella seadus<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/>) artiklile 3. Eelotsusetaotluse esitanud kohus omakorda märkis, et arstid võivad ravimit müügiloas märgitust erinevatel näidustustel välja kirjutada siis, kui nad peavad seda oma patsientide tervise jaoks tarvilikuks, täpsustamata, kas see eeldab, et lubatud alternatiivne ja patsiendi raviks sobiv ravi puudub (vt käesoleva ettepaneku punkt 24). Kui see kohus kinnitab, et ravimite müügiloas märgitust erinevatel näidustustel väljakirjutamist käsitlevates õigusaktides on niisugune tingimus kehtestatud, tuleb tal hinnata, kas sellest õigusaktist koostoimes AIFA otsustega tuleneb, et Itaalia õiguse alusel võib Avastini kasutada ja <HT TYPE="ITALIC">a fortiori</HT> hüvitada ainult patsientide ravivajadustele vastamiseks.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="18"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kolmas küsimus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Kolmanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas seaduse nr 648/96 artikli 1 lõikega 4a AIFA-le antud pädevus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>aktiveeri[da] nõuetekohased vahendid patsientide ohutuse järelevalveks ja õigeaegselt vajalike kohanduste tegemiseks<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/>, kui ravim, mida kasutatakse müügiloas märgitust erinevatel näidustustel, on kantud loetellu 648, sekkub EMA ainupädevusse hinnata ravimite tõhusust, ohutust ja kvaliteeti müügiloa väljastamiseks ravimitele, millele kehtib vastavalt määruse nr 726/2004 artiklile 3 tsentraliseeritud loamenetlus. Ta küsib ka, kas see AIFA pädevus on ühitamatu EMA ravimiohutuse järelevalve pädevustega, nagu need on sätestatud selle määruse artiklites 25 ja 26.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Minu arvates ei ole kahtlust, et nendele küsimustele tuleb vastata eitavalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>Määrusega nr 726/2004 EMA-le antud ainupädevus puudutab nimelt ainult hindamisi, mis tehakse komisjoni poolt ravimi müügiloa väljastamiseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P>Vt eelkõige määruse nr 726/2004 artiklid 5‑9.</P></NOTE> AIFA-le antud järelevalvepädevus ei ole aga üldse seotud nende hindamistega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>See AIFA pädevus ei takista ka pärast müügiloa väljastamist EMA ravimiohutuse järelevalve pädevuse teostamist. Nagu nähtub nimelt selle määruse artiklitest 25 ja 26, haldab ravimiohutuse järelevalve süsteemi EMA koostöös riikideametiasutustega. Seaduse nr 648/96 artikli 1 lõige 4a ei sekku mingil viisil EMA volitustesse, kui ta annab AIFA-le järelevalvepädevuse, mis täiendab EMA pädevust ravimite kasutamise suhtes müügiloas märgitust erinevatel näidustustel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Neljas küsimus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106.</NO.P><TXT>Neljanda küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul sisuliselt selgitada, kas AIFA otsused on kooskõlas direktiivi 89/105 artikli 1 lõikega 3, mille alusel ei ole ühegi kõnealuse direktiivi sättega lubatud viia turule ravimit, millele ei ole antud direktiivi 2001/83 artikli 6 lõikes 1 ette nähtud müügiluba.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107.</NO.P><TXT>Sellele küsimusele ei ole vaja vastata, kuna eeltoodud arutluskäik lubab järeldada, et AIFA otsustega selleks volitatud apteegid võivad tarnida haiglatele Avastini osadeks jaotatult ja ümber pakendatult individuaalsete retseptide alusel ilma müügiloata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108.</NO.P><TXT>Igal juhul on direktiivi 89/105 artikli 1 lõikes 3 minu arvates püütud üksnes täpsustada, et seda direktiivi kohaldatakse, ilma et see piiraks ravimite turuleviimist käsitlevate liidu eeskirjade kohaldamist. Seda õigusnormi ei või tõlgendada nii, et sellega on iseenesest vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mis näeb ette ravimi hüvitamise ravikindlustussüsteemis, isegi kui sellest õigusnormist tulenevad nõudeid ei ole täidetud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109.</NO.P><TXT>Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Consiglio di Stato (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) küsimustele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20011106">6. novembri 2001. aasta</DATE> direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20121025">25. oktoobri 2012. aasta</DATE> direktiiviga 2012/26/EL, artikli 3 punkti 1 ei kohaldata ravimile, millele on antud müügiluba ja mis on pärast turuleviimist apteekides osadeks jaotatud ja ümber pakendatud, ilma seejuures ravimi koostises olevat raviainet muutmata.</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="19"?><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Direktiivi 2001/83 artikli 6 lõikega 1 koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040331">31. märtsi 2004. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse EMA, ja mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20121025">25. oktoobri 2012. aasta</DATE> määruse (EL) nr 1027/2012, artikli 3 lõikega 1, ei ole vastuolus niisuguse riigisisese õigusakti kohaldamine, mis üksnes ravikindlustussüsteemi eelarve kergendamise eesmärgil lubab selles süsteemis hüvitada ravimi, mida kasutatakse ravinäidustuseks, mida ravimi müügiluba ei hõlma, vaatamata sellele, et turul on saada ravimeid, mille müügiluba hõlmab seda ravinäidustust, tingimusel et see ravim on toodetud ja turule viidud kooskõlas selle määruse ja selle direktiivi sätetega.</TXT><P>Sellega seoses ei ole tegevuse jaoks, milles selleks seaduslikult volitatud apteegid jaotavad ravimi individuaalsete arstiretseptide alusel ja ilma seejuures raviainet muutmata osadeks ja pakendavad ümber mitmeks individuaalseks doosiks ning tarnivad need individuaalsed doosid haiglatele, kus neid manustatakse asjaomastele patsientidele, nõutav müügiluba direktiivi 2001/83 artikli 6 lõike 1 alusel koostoimes määruse nr 724/2006 artikli 3 lõikega 1.</P><P>Kooskõlas direktiivi 2001/83 artikli 40 lõike 2 teise lõiguga ei ole niisuguse tegevuse jaoks nõutav ka tootmisluba selle direktiivi artikli 40 lõike 1 alusel.</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Direktiivi 2001/83 artikli 5 lõige 1 lubab liikmesriigil mitte kohaldada ravimile selle direktiivi sätteid ainult juhtudel, kus arst hindab pärast konkreetsete patsientide tegelikku läbivaatust ja puhtalt ravikaalutluste põhjal, et selle ravimiga ravimine on vajalik nende patsientide ravivajadusteks, mida ei saa rahuldada ühegi muu ravimiga, millel on olemas nimetatud direktiivi alusel nõutavad load ja mis on riigi turul saadaval. Direktiivi 2001/83 artikli 5 lõikega 1 on vastuolus see, kui liikmesriik kasutab selles sättes ette nähtud võimalust ainult rahalistel kaalutlustel.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Ühegi määruse nr 726/2004 sättega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusaktid, millega antakse liikmesriigi ametiasutusele pädevus võtta vastu ravimiohutuse alaseid otsuseid seoses ravimite kasutamisega näidustustel, mida müügiluba ei hõlma.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>