(1)

20. detsembril 2023 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik“, „Hiina RV“ või „Hiina“) pärit biodiislikütuse impordi suhtes. Komisjon avaldas algatamisteate (2) (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas.

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 7. novembril 2023 Euroopa Biodiislikütuse Nõukogu (edaspidi „kaebuse esitaja“ või „EBB“). Kaebus esitati liidu biodiislikütuse tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

Biodiislikütuse impordi suhtes kohaldatakse praegu dumpinguvastaseid meetmeid, kui import on pärit Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA“), (3) ja tasakaalustusmeetmeid, kui import on pärit Argentinast, (4) Indoneesiast (5) või USAst (6).

(4)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a esitas komisjon 19. juulil 2024 huvitatud isikutele kavandatud tollimaksude kokkuvõtte ning üksikasjad, millest lähtutakse dumpingumarginaalide ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks piisavate marginaalide arvutamisel. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega esitada märkusi arvutuste täpsuse kohta. Kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad esitasid märkusi dumpingumarginaali arvutamise täpsuse kohta. Need märkused aga ei puudutanud tehnilisi vigu, vaid komisjoni kasutatud metoodikat. Seetõttu teatas komisjon isikutele, et nende märkusi käsitletakse uurimise lõppetapis. Üks eksportiv tootja osutas impordijärgsete kulude valemiga seotud veale. Komisjon selgitas, et viga ei esinenud valemis, vaid selgitavas pealkirjas.

(5)

16. augustil 2024 kehtestas komisjon rakendusmäärusega (EL) 2024/2163 (7) (edaspidi „ajutine määrus“) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist pärit biodiislikütuse impordi suhtes.

(6)

Pärast selliste oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamist, mille alusel ajutine dumpinguvastane tollimaks kehtestati (edaspidi „esialgsete järelduste avalikustamine“), esitasid ajutise määruse artikli 2 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul oma kirjalikud märkused esialgsete järelduste kohta järgmised isikud: kaebuse esitaja, liidu tootja Neste, Euroopa biokütuste hoiustaja Chane, Euroopa kasutatud toiduõli (UCO) koguja Quatra N.V., Hiina metalli-, mineraali- ja kemikaaliimportijate ja -eksportijate kaubanduskoda (edaspidi „CCCMC“) (8) ning kolm valimisse kaasatud Hiina eksportivat tootjat.

(7)

Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus. Ära kuulati (9) kaebuse esitaja, liidu tootja Neste, valimisse kaasatud Hiina eksportiv tootja EcoCeres, CCCMC, seotud importija (Excellence New Energy B.V.) ja Euroopa biokütuste hoiustaja Chane.

(8)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist teavitasid kaks valimisse kaasamata koostööd tegevat eksportivat tootjat komisjoni väikestest vigadest nende nimedes, mis on loetletud 1. lisas. Komisjon uuris väiteid ja parandas vastavalt äriühingute nimesid.

(9)

Komisjon jätkas oma lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Lõplike järelduste tegemisel võttis komisjon arvesse huvitatud isikute märkusi ja muutis vajaduse korral oma esialgseid järeldusi.

(10)

Komisjon teavitas kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada Hiinast pärit biodiislikütuse impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“). Kõigile isikutele anti tähtaeg, mille jooksul nad said lõplike järelduste avalikustamise kohta märkusi esitada.

(11)

Ükski huvitatud isik ei taotlenud ärakuulamist komisjoni talituste või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku juures.

(12)

Lõplike järelduste avalikustamise kohta esitatud märkuste analüüsi tulemusena muutusid dumpinguarvutused ja dumpingumarginaalid. 16. detsembril 2024 teavitas komisjon kõiki huvitatud isikuid muudatustest täiendavate järelduste avalikustamise kaudu, mis piirdus tehtud muudatustega. Kõikidele huvitatud isikutele anti aega täiendavate lõplike järelduste avalikustamise kohta märkuste esitamiseks.

(13)

Kuna valikuuringu kohta märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendused 7–24.

(14)

Ajutise määruse põhjenduses 25 on märgitud, et komisjon otsustab ühe eksportiva tootja taotletud individuaalse kontrollimise alles uurimise lõppetapis.

(15)

Võttes arvesse uurimise keerukust, individuaalset kontrollimist taotleva eksportiva tootja struktuuri ja uurimise suhtes ettenähtud tähtaegu, järeldas komisjon, et individuaalne kontrollimine oleks põhjendamatult koormav ja takistaks uurimise õigeaegset lõpetamist, ning otsustas isiku individuaalse kontrollimise taotluse tagasi lükata.

(16)

Kuna uurimisperioodi ega asjaomase perioodi kohta märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendus 29.

(17)

Ajutise määruse põhjenduse 41 kohaselt nõustus komisjon esialgses etapis kestlike lennukikütuste väljajätmisega käesoleva uurimise kohaldamisalast.

(18)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist märkisid Quatra N.V. ja EBB, et kestlike lennukikütuste väljajätmine uurimise kohaldamisalast oleks vastuolus teatavate ELi kestlikkuseesmärkidega. EBB lisas, et väljajätmine suurendaks Hiina tulevast kestlike lennukikütuste tootmise võimsust (mis jõuab 2025. aastal rohkem kui 200 %ni liidu nõudlusest) ja pärsiks investeeringuid kestlike lennukikütuste tootmisse liidus. EBB sõnul saavad Hiina tootjad hõlpsasti kasutada oma vesiniktöödeldud taimeõli (HVO) tootmise võimsust kestlike lennukikütuste tootmiseks, sest tootmisprotsessid on sarnased. EBB väitis ka, et kestlike lennukikütuste väljajätmise tõttu võivad ettevõtjad saavutada autoveosektoris CO2 heite vähendamise eesmärgid Hiina kestlike lennukikütuste kaudu, mida arvestatakse ELi eesmärkide saavutamisel kahekordselt, mitte liidus valmistatud vesiniktöödeldud taimeõli / rasvhapete metüülestrite kaudu (FAME), (11) mis võib seega liidu tootmisharu täiendavalt kahjustada. Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes rõhutas EBB oma kommentaare seoses kestlike lennukikütuste tootmisvõimsuse suurendamisega Hiinas, Hiina tootmisharu üleminekuga vesiniktöödeldud taimeõlilt kestlikele lennukikütustele ja seoses vähemate investeeringutega kestlike lennukikütuste tootmisse liidus.

(19)

Neste vaidlustas kestlike lennukikütuste väljajätmise meetmete kohaldamisalast põhjendusel, et kestlikud lennukikütused on asendatavad vesiniktöödeldud taimeõliga ja konkureerivad sellega. Ta väitis, et nii vesiniktöödeldud taimeõli kui ka kestlikud lennukikütused on süsivesinikel põhinevad hapnikusisalduseta biodiislikütused ning vesiniktöödeldud taimeõli rajatisi on lihtne kohandada hüdropuhastatud estritest ja rasvhapetest sünteetilise petrooleumi (HEFA-SPK) (12) tootmiseks. Nii vesiniktöödeldud taimeõli kui ka kestlikud lennukikütused on biodiislikütuse liigid ja seega on need mõlemad põhiliselt ette nähtud lõppkasutajatele transpordisektoris kasutamiseks muu kütusega segamata taastuva autokütusena või fossiildiislikütusega segatuna vastavalt standarditele EN 590 ja EN 15940, mis võimaldavad hüdropuhastatud estritest ja rasvhapetest toodetud kestlike lennukikütuste (HEFA-SAF) (13) kasutamist segudes. Neste leiab, et teoreetilisest ja tehnilisest vaatenurgast võib sellist kütust segada autokütusesse ning asendada vesiniktöödeldud taimeõli B7, B30 vms kütuse saamiseks ilma tehniliste probleemideta. Neste märkis ka, et WTO õiguse kohaselt ei pea tooted olema täiesti asendatavad, et käsitada neid samasuguste toodetena.

(20)

Neste arvates konkureeriksid vesiniktöödeldud taimeõli ja hüdropuhastatud estritest ja rasvhapetest toodetud kestlik lennukikütus sel määral, mil ELi taastuvenergia direktiividega (14) on liikmesriikidele ette nähtud võimalus kasutada selliselt toodetud kestlikku lennukikütust / segatud kestlikke lennukikütuseid autokütuste segamise kohustuste täitmiseks.

(21)

Eespool kirjeldatu koos kestlike lennukikütuste väljajätmisega meetmetest ning Hiina tootjate võimalus kasutada 100 % oma tootmisvõimsusest hüdropuhastatud estritest ja rasvhapetest valmistatud kestliku lennukikütuse tootmiseks uputaks väidetavalt turu üle Hiina kestliku lennukikütusega, millega asendatakse vabatahtliku kasutamise kategoorias vesiniktöödeldud taimeõli autokütuste segamise kohustuste täitmise eesmärgil, ning seejärel vähendaks rasvhapete metüülestrite, vesinikpuhastatud taimeõli ja hüdropuhastatud estritest ja rasvhapetest toodetud kestliku lennukikütuse / segatud kestlike lennukikütuste tootmist liidus. Neste rõhutas, et Hiina kavatseb teha selles valdkonnas suuri investeeringuid ja Hiina vesiniktöödeldud taimeõli tootjad, kes toodavad sellist kestlikku lennukikütust, saaksid oma kestliku lennukikütuse toodangut hõlpsasti maksimeerida ja isegi vesiniktöödeldud taimeõli ja hüdropuhastatud estritest ja rasvhapetest toodetud kestliku lennukikütuse tootmisele üle minna, sest mõlema toote tootmiseks kasutatakse samu tehaseid.

(22)

Ajutise määruse põhjenduses 40 möönis komisjon, et (hüdropuhastatud estritest ja rasvhapetest toodetud) kestliku lennukikütuse ja vesiniktöödeldud taimeõli tootmise protsessi ning füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste põhiomaduste erinevused on väikesed. Neste ja EBB argumente arvestades ei saa kestlikke lennukikütuseid siiski pidada autoveosektoris kasutatava madalama hinnaga biodiislikütusega reaalselt asendatavaks tooteks ega vesiniktöödeldud taimeõliga / rasvhapete metüülestritega konkureerivaks tooteks. Neste ise tunnistas, et „praegu on kaubanduslikud turustuskanalid erinevate lõppkasutajate tõttu erinevad“, et „… praegu toodetakse hüdropuhastatud estrite ja rasvhapete abil kestlikku lennukikütust / segatud kestlikke lennukikütuseid kasutamiseks lennukikütusena ja vesiniktöödeldud taimeõli kasutamiseks autokütusena“ ning et hüdropuhastatud estritest ja rasvhapetest toodetud kestliku lennukikütuse kasutamist autokütusena praegu ärilistel põhjustel aktiivselt ei taotleta. Seetõttu kinnitas komisjon oma järeldust, et kestlikel lennukikütustel on praegu erinev kasutusotstarve ning neid ei saa pidada asendatavaks vesiniktöödeldud taimeõliga / rasvhapete metüülestritega ega nendega konkureerivaks ning seetõttu võib need käesoleva uurimise kohaldamisalast välja jätta.

(23)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes ei nõustunud Neste komisjoni eespool esitatud järeldusega. Neste märkis ka, et põhjenduses 22 esitatud tsitaadid tema väidetest koondasid elemente, mis ei kajastanud huvitatud isiku üldist seisukohta. Mis puudutab väidetavat elementide koondamist, siis kordas komisjon oma seisukohta, et huvitatud isik ise tunnistas, et hüdropuhastatud estritest ja rasvhapetest toodetud kestliku lennukikütuse kasutamist autokütusena praegu ärilistel põhjustel aktiivselt ei taotleta, kuna Neste kirjutas järgmist: „et hüdropuhastatud estritest ja rasvhapetest toodetud kestliku lennukikütuse kasutamist autokütusena praegu ärilistel põhjustel aktiivselt ei taotleta, ei ole see käesoleva analüüsi seisukohast oluline, ehkki see on tehnilisest seisukohast võimalik“. Komisjon pidas tsiteeritud Neste väidet samaväärseks kinnitusega, et kestlikel lennukikütustel on praegu erinev kasutusotstarve kui vesiniktöödeldud taimeõlil / rasvhapete metüülestritel, mis toetab komisjoni põhjenduses 22 esitatud üldist järeldust. Komisjon leidis, et lahknevad seisukohad selle kohta, kas vesiniktöödeldud taimeõli ja rasvhapete metüülestrite tehnilised omadused muudavad need lennunduses kasutamiseks (eba)sobivaks, (15) ei saa muuta tema järeldust.

(24)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes kordas Neste, et vesiniktöödeldud taimeõli ja kestlikud lennukikütused on autokütuste segamise kohustuse seisukohast samasugused kaubad ja omavahel asendatavad, ning kordas märkusi, mis on kokku võetud põhjendustes 19–21, märkides samas vajadust kaitsta kestlike lennukikütuste tootmist liidus. Neste lisas, et põhjenduses 20 osutatud osalemisvõimaluse mehhanism muutis vesiniktöödeldud taimeõli / rasvhapete metüülestrite ja kestlike lennukikütuste lõppkasutuse sisuliselt samaks, kuivõrd ainult autokütuste segamise kohustusega isikud saavad taotleda kestlike lennukikütuste kasutamisega seotud autokütuste segamise kohustuse puhul heitkoguste vähendamist. Neste märkis, et kestlike lennukikütuste kasutamisel võib lennuettevõtja taotleda heitkoguste vähendamise sertifikaati ja omandada heitkoguste vähendamise ühikuid, mida ta seejärel müüb autokütuste segamise kohustusega isikutele. Kõnealused isikud kasutavad neid heitkoguste vähendamise ühikuid selleks, et tõendada autokütuste segamise kohustuse täitmist. Komisjon ei nõustunud väitega, et selline tava muudab vesiniktöödeldud taimeõli ja kestlikud lennukikütused omavahel asendatavaks, kuna praegu ei kasutata füüsilisi kestlikke lennukikütuseid autokütusena, seega ei saa neid pidada omavahel asendatavaks ega vesiniktöödeldud taimeõliga / rasvhapete metüülestritega konkureerivaks. Kestlikke lennukikütuseid turustatakse vesiniktöödeldud taimeõlist / rasvhapete metüülestritest eraldi erinevatele lõppkasutajatele, mis tugevdab nende eri kasutusviise.

(25)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes väitis Neste, et vesiniktöödeldud taimeõli ja kestlikud lennukikütused on samasugused kaubad, kuna mõlemat saab deklareerida sama CN-koodi all, nimelt taastuvkütuste puhul uue CN-koodi 2710 19 42 all. Komisjon lükkas Neste märkused tagasi, kuna CN-koodi klassifikatsioon ei muuda kestlike lennukikütuste erinevat kasutust.

(26)

Esialgses etapis lükkas komisjon tagasi väited, et vesiniktöödeldud taimeõli tuleks uurimise kohaldamisalast välja jätta.

(27)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordas EcoCeres, et vesiniktöödeldud taimeõli tuleks uurimise kohaldamisalast välja jätta, viidates ajutises määruses ümberlükatud väidetele.

(28)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordas CCCMC, et vesiniktöödeldud taimeõli tuleks uurimise kohaldamisalast välja jätta. Huvitatud isik väitis, et vesiniktöödeldud taimeõli kujutab endast kvaliteetset diislikütuse asendajat ja tegemist on tehnoloogia arenguga (võrreldes rasvhapete metüülestritega), ning kordas seejärel ajutise määruse põhjenduses 48 esitatud märkust, et vesiniktöödeldud taimeõli füüsikalised ja keemilised omadused sarnanevad rohkem tavapärase diislikütuse kui rasvhapete metüülestritega, ning ajutise määruse põhjenduses 53 esitatud märkust, et mootorites võib puhtal kujul kasutada ainult vesiniktöödeldud taimeõli. CCCMC lisas, et rasvhapete metüülestrite kasutamine diislikütuse asendajana on ainult teoreetiline ja et diislikütuse asemel kasutatakse B100 (16) harva, sest selle kütteväärtus (energiasisaldus) on väiksem ning B100 jaoks (ja isegi segude puhul, mille biodiislikütus on üle B7) (17) tuleb tavaliselt mootorit muuta. CCCMC arvamusel oleks B100 kasutamine erand, mis ei saa toetada rasvhapete metüülestrite ja vesiniktöödeldud taimeõli omavahelise asendatavuse väidet. Seda omavahelise asendatavuse puudumist toetab veelgi asjaolu, et lähteained mõjutaksid rasvhapete metüülestrite külmfiltri ummistuspunkti, kuid mitte vesiniktöödeldud taimeõli külmfiltri ummistuspunkti. Lisaks väitis CCCMC, et rasvhapete metüülestreid ei saa kasutada kõigis liikmesriikides kõigil hooaegadel ning et vesiniktöödeldud taimeõli ei tohiks võrrelda (ainult) rapsiõli metüülestriga (RME), (18) nagu tehti ajutises määruses, vaid seda peaks võrdlema ka muud liiki biokütustega. CCCMC märkis, et komisjon ei ole esitanud tõendeid oma väite kohta, et turg suhtub rasvhapete metüülestritesse ja vesiniktöödeldud taimeõlisse kui transpordisektori diiselmootorite tavapärase kütuse kestlikku alternatiivi. CCCMC tuletas meelde komisjoni seisukohta Malaisiast pärit palmiõli (DS600) (19) puudutavas vaidluses, mille kohaselt kütusesegajaid huvitab, milliseid biokütuseid nad segavad. Komisjon jõudis järeldusele, et lõpptarbijat huvitab, milliseid lähteaineid biokütuste tootmisel kasutatakse, samuti külmfiltri ummistuspunkt.

(29)

Komisjon lükkas CCCMC eespool esitatud väited tagasi. Asjaolu, et vesiniktöödeldud taimeõli jõudis turgudele hiljem kui rasvhapete metüülestrid, ei ole tähtis. Ajutise määruse põhjendustes 48 ja 53 esitatud märkusi käsitleti ja need lükati tagasi samas dokumendis. Mis puudutab väidet, et rasvhapete metüülestreid kasutatakse tavaliselt segudes, siis see ei sea kahtluse alla asjaolu, et B100 on transpordisektoris tõeline alternatiiv, mis sobib kokku enamiku EURO VI mootoritega, (20) nagu on tunnistanud transpordisektori spetsialistid. Vastupidiselt CCCMC väitele ei ole mootorit alati vaja muuta sõidukite puhul, millele sobivad kõik kütusest B7 kõrgema rasvhapete metüülestrite sisaldusega segud. Sellest annab tunnistust näiteks asjaolu, et Prantsusmaal on palju sõidukeid, mis võivad sõita kütusega B10 (21). Rasvhapete metüülestrid on asendatavad vesiniktöödeldud taimeõliga, sest rasvhapete metüülestreid saab kasutada puhtal kujul ja segudes kõigil hooaegadel, kui selle külmfiltri ummistuspunkti on vajaduse korral ja vajalikus ulatuses korrigeeritud lisaainete ja/või muude komponentidega. Isegi kui komisjon nõustub, et kütusesegajaid huvitavad käideldava biodiislikütuse omadused, ei vähenda see rasvhapete metüülestrite ja vesiniktöödeldud taimeõli omavahelist asendatavust. Segajad peavad veenduma, et pumbast väljuv lõpptoodang vastab standarditele ja muudele nõuetele, kuid siiski käsitama mis tahes päritolu rasvhapete metüülestreid ja vesiniktöödeldud taimeõli geneeriliste toodetena (füüsikaliste omaduste / spetsifikatsioonide poolest) (22). Komisjon märkis, et vaidluses DS600 on vaekogu aruandes märgitud, et palmiõli metüülestril (PME), (23) rapsiõli metüülestril ja sojaõli metüülestril ning palmiõlist, rapsiõlist ja sojaõlist valmistatud vesiniktöödeldud taimeõlil on sarnased või samad omadused ja kasutusotstarve ning asjaomased tarbijad peavad neid omavahel hästi asendatavateks (24). Väitega, et lõpptarbija tunneb huvi lähteainete ja külmfiltri ummistuspunkti vastu, komisjon ei nõustunud, kuivõrd selline teave ei ole tanklates üldiselt kättesaadav.

(30)

Kuna rohkem märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendused 30–57.

(31)

14. augustil 2024 teavitas komisjon Jiaaot oma kavatsusest kohaldada alusmääruse artikli 18 kohaselt kättesaadavaid fakte.

(32)

Alusmääruse artikli 18 kohaldamist käsitlevas kirjas tuletas komisjon meelde, et jagas Jiaaoga oma kontrolliaruandeid, milles muu hulgas kirjeldati kohapealsete kontrollide käigus tõstatunud küsimusi. Kontsern ei esitanud vastuväiteid kontrolliaruannetes kajastatud kohapealsete kontrollide kohta.

(33)

Ka juhtis komisjon tähelepanu sellele, et lisaks algses vastuses küsimustikule ja puudustele viitavale kirjale tegi Jiaao küsimustiku paljudesse tabelitesse märkimisväärsel hulgal parandusi kas vahetult enne kohapealse kontrolli algust või selle käigus.

(34)

Komisjon loetles kõige olulisemana ebakõlad, mida ta täheldas seoses kontserni raamatupidamisdokumentides kajastatud lähteainetega, mis avastati nende lähteainete hankega seotud dokumentides ja mis esitati küsimustiku vastuses, eelkõige tabelites, mis on seotud lähteaine ostmise, tootmiskulude ja valmistoote müügiga.

(35)

Parandatud teabe hiline esitamine ja lähteainete ebajärjekindel aruandlus takistasid uurimist märkimisväärselt. Parandatud teabe esitamine uurimise hilises etapis takistas komisjonil esitatud andmeid nõuetekohaselt uurimast, sealhulgas analüüsimast küsimustiku vastuse eri osades esitatud teabe järjepidevust. Kontsern ei nimetanud biodiislikütuste tootmisel tegelikult kasutatud lähteaineid, vaid valdavalt tootmise vahetooteid, mille tõttu komisjonil oli võimatu teha järeldusi selle kohta, kas tooteliikide koodid loodi õigesti ja järjepidevalt tabelites, mida kasutati ühelt poolt normaalväärtuse arvutamiseks ja teiselt poolt müügitabelis. Samuti ei olnud võimalik kindlaks teha, kas lähteainete tarbimine jaotati õigesti ja järjepidevalt tooteliikide kaupa. Samuti raskendas see moonutamata kulude kasutamist, sest Jiaao teatatud sisendikulud koosnesid lähteaine maksumusest ja osalise (vahetooteks) töötlemise kuludest.

(36)

Leiti ka, et üks kontserni äriühingutest esitas eksitavat teavet äriühingu eri liiki toodete kohta. Teatavatest toodetest teatati esialgu kui uuritavast tootest. Kohapealse kontrolli käigus aga väitis äriühing, et mõnda toodet ei saa pidada biodiislikütuseks. Alles sellel hetkel anti komisjonile täielik ülevaade äriühingu tegevusest.

(37)

Äriühingul oli võimalus kommenteerida komisjoni kavatsust kohaldada alusmääruse artiklit 18.

(38)

Kontsern kinnitas oma märkustes artikli 18 kohase kirja kohta, et kontrolliaruandes dokumenteeriti tõendamisprotsess usaldusväärselt. Ta väitis siiski, et selgitas piisavalt lähteainete aruandluse ebajärjepidevuse põhjuseid kohapealsete kontrollide käigus ning töörühm nõustus nendega. Jiaao rõhutas, et puudused ei ole sellist laadi, et need raskendaksid lubamatul määral mõistlikult täpsete dumpingu- ja kahjumarginaalide leidmist.

(39)

Kontsern tuletas meelde, et vahetult enne kohapealse kontrolli algust tehtud parandused esitati kooskõlas kontrollieelsete juhistega. Jiaao väitis, et edasised parandused kajastasid äriühingute tegelikku olukorda, nii nagu komisjon seda mõistis, ning need tehti komisjoni taotlusel.

(40)

Seetõttu ei tohiks komisjon pidada vahetult kohapealse kontrolli eel või selle käigus muudetud teavet uurimist märkimisväärselt takistavaks.

(41)

Komisjon ei nõustunud Jiaao märkustega, mida on kirjeldatud põhjenduses 38. Kontsern tõesti selgitas oma tegutsemisviisi. See aga ei kõrvaldanud põhjenduses 35 kirjeldatud ebakõlasid.

(42)

Seoses parandatud teabe esitamisega tuletas komisjon meelde, et Jiaao esitas 15 parandatud tabelit vahetult enne kohapealse kontrolli algust. Pealegi pidi komisjon isegi pärast parandatud tabelite saamist taotlema täiendavaid parandusi, sest leiti, et esitatud teave oli endiselt ebatäpne. Seetõttu ei tähenda asjaolu, et komisjon võttis parandatud teabe vastu ja mõistis kontserni selgitusi, et töörühm tunnistas esitatud teabe õigeks või piisavaks, ega heasta teabe esitamist nii hilises kontrollietapis, et seda ei olnud enam võimalik kontrollida ega võrrelda kontserni dokumentidega ega küsimustiku vastuse muudes osades esitatud andmetega.

(43)

Kahjumarginaali oli tõepoolest võimalik arvutada, kuna leiti, et liitu müüdud tooteliigid on kooskõlas esitatud müügidokumentidega. Ometi ei vastanud need osaliselt tooteliikidele, mille tootmisest oli teatatud. Kontsernile määrati ka dumpingumarginaal. Tuginedes alusmääruse artiklile 18, kohandas komisjon moonutamata kulusid, mida kasutati kontserni üksikute lähteainete kulude asendamiseks, et võtta arvesse asjaolu, et lähteainete asemel teatati vahetoodetest, ning et vältida normaalväärtuse alahindamist.

(44)

Sellest tulenevalt leidis komisjon, et Jiaao ei esitanud lisateavet ega selgitusi, mis muudaksid komisjoni esialgseid järeldusi alusmääruse artikli 18 kohaste kättesaadavate faktide kohaldamise kohta. Komisjon kinnitas kättesaadavate faktide kohaldamist seoses Jiaao teatatud lähteainetega ja asjakohaste moonutamata kulude kindlaksmääramisega.

(45)

Komisjon sai kõigilt valimisse kaasatud eksportivatelt tootjatelt ja kaebuse esitajalt eelavalikustamise ja esialgsete järelduste avalikustamise kohta märkusi, mis puudutasid moonutamata kulude ja kasumi kindlaksmääramise aluseid ja metoodikat või äriühingupõhiseid dumpingumarginaali arvutusi. EcoCeres ja EBB kordasid ärakuulamistel oma märkusi. Lisaks esitas EBB märkuse hilinenult, kui kõik esialgsete järelduste avalikustamise kohta märkuste esitamise tähtajad olid juba möödunud.

(46)

Neid huvitatud isikute märkusi, sealhulgas kaebuse esitaja hilinenud märkusi käsitletakse nõuetekohaselt järgmistes vastavates punktides. Kui teatavad väited puudutasid äriühingupõhiseid andmeid ja nende kohta ei olnud võimalik koostada mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, käsitleti neid väiteid äriühingupõhistes lõplikes järeldustes.

(47)

Kuna märkusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses oluliste moonutuste olemasolu kohta biodiislikütuse valdkonnas ei esitatud, kinnitab komisjon oma sellekohased järeldused, mis on esitatud ajutise määruse punktis 3.2.1.

(48)

EBB tuletas oma esildises meelde, et eelistab võrdlusriigina Brasiiliat, sest selle turgu ei mõjutanud turumoonutused. Huvitatud isik kordas, et vastavalt tema turuteadmistele on Malaisia turudünaamika sarnane Indoneesia omaga, kusjuures biodiislikütuse väärtusahelas kehtestatakse ekspordimaksud, omamaise biodiislikütuse hinnad fikseeritakse ja siseturg jaotatakse loasüsteemi abil (25). Lisaks süüdistas EBB EcoCeresi selles, et too olevat esitanud komisjonile eksitavat teavet, kuigi tal on põhjalikud teadmised Malaisia turust, sest eksportivatel tootjatel on Malaisias tootmistehas.

(49)

Kaebuse esitaja väitis, et kui komisjon peaks nõudma Malaisia kasutamist võrdlusriigina, on vaja kohandada kasutatud toiduõli, palmiõli tootmiskäitise heitvee (POME) ning müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumi võrdlusaluseid.

(50)

Komisjon võttis teadmiseks, et kaebuse esitaja eelistab võrdlusriigina Brasiiliat. Esiteks käsitles komisjon juba ajutise määruse põhjendustes 209–214 asjaolu, et biodiislikütuse turge reguleeritakse valitsuse meetmetega kogu maailmas, ning konkreetseid väiteid Malaisia kohta. Huvitatud isik ei esitanud tõendeid seoses omamaise turu väidetava jaotamisega omamaiste tootjate vahel loasüsteemi kaudu. Komisjonile kättesaadavast teabest nähtub, et nende lubade eesmärk ei tundunud olevat jagada turg piiratud arvu äriühingute vahel. Pigem on tegemist Malaisia ametiasutuste väljastatud lubadega, millega võimaldatakse äriühingutel tegutseda biodiislikütuse tootmise valdkonnas – see süsteem sarnaneb Brasiilia omaga, kus lube väljastab Agência Nacional do Petróleo, Gás Natural e Biocombustíveis (riiklik nafta, maagaasi ja biokütuste amet, ANP) (26).

(51)

Teiseks ei pakkunud kaebuse esitaja ühtegi tõendit, mis viitaks, et Brasiilia teabe kasutamine tooks kaasa oluliselt erinevad võrdlusalused arvestusliku normaalväärtuse nende elementide puhul, mida EBB oma eri esildistes valdavalt arutas. Näiteks on Brasiilia biodiislikütuse tootjate müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi tase toimikus kättesaadava finantsteabe põhjal sarnane Malaisia biodiislikütuse tootjate omaga. Samuti näitab avalikult kättesaadav teave, (27) et Brasiilias olid kasutatud toiduõli hinnad uurimisperioodil sarnased võrdlusalusega, mida komisjon kasutas esialgses etapis.

(52)

Komisjon leidis, et ei ole põhjust Malaisiat võrdlusriigina tagasi lükata. Konkreetsete võrdlusalustega seotud EBB väiteid käsitletakse järgmistes konkreetsetes punktides.

(53)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitasid EcoCeres ja Zhuoyue märkused kasutatud toiduõli ja palmiõli tootmiskäitise heitvee moonutamata kulude kindlaksmääramise kohta. Eelkõige väitsid huvitatud isikud, et Indoneesiast pärit impordi väljajätmine ei olnud õigustatud.

(54)

Sellega seoses väitis Zhuoyue, et ainuüksi ekspordimaksu olemasolu ei moonuta automaatselt hinda ning komisjon ei ole esitanud sellise moonutuse kohta tõendeid. Selle väite toetuseks tõi kontsern näiteid Indoneesiast pärit kasutatud toiduõli ja palmiõli tootmiskäitise heitvee impordihindade kohta, mis sarnanesid kahe muudest riikidest pärit lähteaine impordihindadega. Kontsern kordas seda väidet pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes.

(55)

EcoCeres juhtis samuti tähelepanu sellele, et ainuüksi ekspordimaksu olemasolu ei ole piisav järeldamaks, et Indoneesia kasutatud toiduõli ja palmiõli tootmiskäitise heitvee ekspordihind on moonutatud. Ta viitas ka varasematele uurimistele, (28) kus turuhinda kajastavaks asjakohaseks võrdlusaluseks peeti palmitoorõli (CPO) ja palmituuma toorõli (CPKO) ekspordihinda, kuna Indoneesias kohaldatakse mõlema toote suhtes ekspordimaksu.

(56)

Komisjon täheldas, et tavaliselt mõjutab ekspordimaksu olemasolu peamiselt vastavate kaupade omamaist hinda, st kasutatud toiduõli ja palmiõli tootmiskäitise heitvee hinda Indoneesia siseturul. Ent pärast kahe viidatud uurimise perioodi (oktoober 2017 – september 2018: Indoneesiast pärit biodiislikütuse subsiidiumivastane uurimine; oktoober 2020 – september 2021: Indoneesiast pärit rasvhapete dumpinguvastane uurimine) muutus Indoneesias palmiõli ja selle derivaatide õigusraamistik. Nimelt tegi Indoneesia valitsus käesoleva juhtumi uurimisperioodile vahetult eelneval ja sellega osaliselt kattuval perioodil mitu seadusandlikku muudatust (nt ekspordikeeld 2022. aasta aprillis ja mais, (29) (30) ekspordimaksu peatamine kuni 2022. aasta oktoobrini, (31) (32) sellise mehhanismi kehtestamine 2022. aasta augustis, millega kohandatakse ekspordimaksu taset palmitoorõli ülemaailmsete hindade muutumise alusel, (33) ekspordimaksu suurendamist võimaldava künnise vähendamine) (34), mis võisid mõjutada palmiõli ja selle derivaatide, sealhulgas palmiõli tootmiskäitise heitvee ja kasutatud toiduõli (35) turgu kõnealusel konkreetsel perioodil. Ei saa välistada, et need sagedased seadusandlikud muudatused põhjustasid vähemalt ajutisi kõikumisi ja/või moonutusi, mis mõjutasid nii Indoneesia omamaiseid kui ka ekspordihindu, mistõttu need hinnad ei sobi võrdlusalusena kasutamiseks nendel konkreetsetel asjaoludel ja alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamisel.

(57)

Lisaks tuleb märkida, et EcoCeresi viidatud kahes uurimises ja käesolevas uurimises kasutatud võrdlusalustel on erinev majanduslik eesmärk ning need kuuluvad erineva konteksti ja eesmärgiga õigusraamistikesse. Indoneesiast pärit biodiislikütuse importi käsitlevas subsiidiumivastases uurimises oli kontekstiks tootjatele tekkiva kasu kvantifitseerimise võrdlusaluse kindlaksmääramine. Võrdlusaluse eesmärk oli teha kindlaks hind, mis oleks Indoneesias olnud valdav, kui kõnealuse uurimise perioodil, s.o 2017. aasta oktoobrist 2018. aasta septembrini kehtinud subsiidiumikavu ei oleks olnud. Seetõttu nõrgestab huvitatud isiku väidet menetluste (esimesed on seotud subsiidiumidega), õigusraamistiku, konteksti ja asjakohaste ajavahemike erinevus. Indoneesiast pärit rasvhapete dumpinguvastase uurimisega seoses uuris komisjon vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2a, kas ekspordimaksuga maksustatavad toorained vastavad kriteeriumidele, mis on seotud nende osakaaluga tootmiskuludes. Ka sellel juhul oli uurimisperiood erinev (oktoober 2020 – september 2021). Lisaks tugines komisjon selles konkreetses uurimises mitmele muule võrdlusalusele, et uurida, kas alusmääruse selle erineva sätte kohased tooraine moonutuste esinemise kindlakstegemise kriteeriumid olid täidetud. Käesoleva uurimise eesmärk on teha alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt kindlaks palmiõli tootmiskäitise heitvee ja kasutatud toiduõli moonutamata hind, mis on valdav muus riigis kui Indoneesias, s.o Malaisias kui sobivas võrdlusriigis. Komisjon märkis, et EcoCeres ei esitanud tõendeid, mis näitaksid, et Indoneesia valitsuse tehtud mitu seadusandlikku muudatust ei mõjutanud Indoneesia hindu, ning et seega on need täiesti kindlalt sobiv võrdlusalus alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses.

(58)

Indoneesiast pärit palmiõli tootmiskäitise heitvee ja kasutatud toiduõli impordihindade võrdlus muudest kolmandatest riikidest pärit palmiõli tootmiskäitise heitvee ja kasutatud toiduõli hindadega ei pruugi olla määrav, sest hindu mõjutavad paljud tegurid, nagu kaugus päritoluriigist, üksikute saadetiste/lepingute kogus ja kaupade tarnimise aeg.

(59)

Sellest tulenevalt lükkas komisjon tagasi huvitatud isikute väited, mida on kirjeldatud põhjendustes 53–55, ning kinnitas Indoneesiast pärit kasutatud toiduõli ja palmiõli tootmiskäitise heitvee väljajätmise moonutamata kulude kindlaksmääramisel.

(60)

EcoCeres tuletas ka meelde, et ta esitas komisjonile Argus Biofuelsi kogutud kasutatud toiduõli ja palmiõli tootmiskäitise heitvee rahvusvahelised hinnad. Huvitatud isik kordas, et esitas selle teabe, sest nende kahe olulise lähteaine impordikogused on analüüsitud võimalikes võrdlusriikides (välja arvatud Malaisia) üsna piiratud, ning seetõttu, et enamiku võimalike võrdlusriikide (v.a Malaisia) tollinomenklatuurid ei võimalda kindlaks teha lähteainetega sarnaseid kaupu, kuna vastavad HS-koodid hõlmavad paljusid eri kaupu. EcoCeres väitis, et asjaolu, et Argus Biofuelsi poolt rahvusvahelistes hindades arvesse võetud kasutatud toiduõli ja palmiõli tootmiskäitise heitvee päritolu ei olnud võimalik kindlaks teha, ei ole piisav põhjus tunnistada võrdlusalused moonutamata kulude allikana sobimatuks. Huvitatud isik viitas mitmele varasemale uurimisele, (36) kus komisjon kasutas rahvusvahelisi võrdlusaluseid, viidates Hiina sadamasse tarnitud sisendi hinnale, või kus komisjon ei teinud ühtegi analüüsi veendumaks, et rahvusvaheline võrdlusalus ei hõlma Hiinast pärit sisendeid.

(61)

Esiteks tuletas komisjon meelde, et peamine põhjus, miks Argus Biofuelsi kogutud rahvusvahelisi võrdlusaluseid ei kasutatud, oli see, et need olid kaitstud autoriõigusega ja huvitatud isik ei saanud autoriõiguse omanikult luba andmete kasutamiseks uurimises. Teiseks tegi komisjon käesoleval juhul kindlaks, et Hiina RV on maailmas kasutatud toiduõli peamine tarnija ja Indoneesia on palmiõli tootmiskäitise heitvee peamisi tarnijaid. Seetõttu ei saa moonutamata kulude kõige sobivama allika valimisel eirata asjaolu, et kõnealuste lähteainete hinnad on nendes päritoluriikides moonutatud. Seega lükati kõnealune väide tagasi.

(62)

Kuigi EBB toetas komisjoni otsust jätta Malaisia impordiandmete põhjal moonutamata kulude kindlakstegemisest välja Indoneesia päritolu kasutatud toiduõli ja palmiõli tootmiskäitise heitvesi, kordas ta pärast esialgsete järelduste avalikustamist ja oma esildises oma soovitust kasutada Malaisia impordiandmete asemel kasutatud toiduõli ja palmiõli tootmiskäitise heitvee moonutamata kulude allikana USAsse suunatud impordi hindu. EBB toetas oma väidet järgmisega.

(63)

Komisjon selgitas, et puudub täpne koguseline künnis, mille ületamisel oleks teatavate sisendite import moonutamata kulude ebausaldusväärne allikas. Ebapiisava representatiivsuse tõttu välja jäetava koguse näitajaks võib tõepoolest pidada eksportivate tootjate tarbimist. Käesoleval juhul näitas Malaisiast pärit kasutatud toiduõli ja palmiõli tootmiskäitise heitvee impordi kogumaht, et Malaisia turul kasutati neid kahte lähteainet ulatuslikult biodiisli tootmiseks. Absoluutkoguseid pärast Indoneesia päritolu impordi väljajätmist ei peetud nii väikeseks, et tulemuseks oleksid moonutatud impordihinnad ühiku kohta. Kuna Indoneesiast Malaisiasse imporditud palmiõli tootmiskäitise heitvee osakaal oli märkimisväärne, tegi komisjon hinnavõrdluse veendumaks, et selline maht ei mõjuta ülejäänud impordi hindu. Hinnavõrdlus näitas, et ülejäänud impordi hinnad ei olnud Indoneesiast pärit impordi hindadega kooskõlas. Sarnane võrdlus tehti palmiõli tootmiskäitise heitvee impordi puhul, kus Indoneesiast pärit impordi osakaal oli palju väiksem. Indoneesia ja muu impordi hinnavõrdlus näitas, et Indoneesia impordihinnad ei mõjutanud ka muud päritolu impordi hindu.

(64)

Seetõttu ei olnud alternatiivset võrdlusalust vaja. Igal juhul ei oleks import USAsse sobiv rahvusvaheliste hindade, kulude ja võrdlusaluste allikas, eelkõige seoses kasutatud toiduõliga. Esiteks hõlmasid EBB esitatud impordiväärtused ja -mahud kogu HS-koodi 1518 00 . Kuigi isik esitas andmed kahe kaheksakohalise kaubakoodi alla kuuluva impordina, leidis komisjon, et USA tollinomenklatuuris ei olnud HS-koodi 1518 00 all muid koode. Seetõttu pakkus EBB sobiva moonutamata kulude allikana taas kõigi erinevate loomsete ja taimsete rasvade ja õlide importi, sealhulgas võimalikku biodiisli importi. Komisjon oli juba selgitanud (esimeses ja teises teates normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta, millele osutati ajutise määruse põhjendustes 223, 224, 227, 228, 233 ja 234), et selline lähenemisviis ei ole vastuvõetav, eelkõige sisendi puhul, mis moodustab suure osa biodiislikütuse tootmise kuludest, ning kui võrdlusriigis on olemas täpsemad ja kergesti kättesaadavad asjakohased andmed.

(65)

Teiseks käsitleti esimeses ja teises teates normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta ning ajutise määruse põhjendustes 223, 224, 227, 228, 233 ja 234 ka vajadust eristada söödavaid ja mittesöödavaid rasvu ja õlisid. Nagu EBB õigesti märkis, on kasutatud toiduõli jääktoode. Seetõttu oleks vale eeldada, et HS-koodi 1518 00 alla kuuluvate loomsete ja taimsete rasvade ja õlide koguimpordi keskmine hind kajastab kasutatud toiduõli moonutamata hinda. Komisjon leidis, et kui kaubakoodide valimisel piirduda selliste koodidega, mis hõlmavad mittesöödavate õlide importi, võimaldaks see kindlaks teha impordihinna, mis on lähedasem kasutatud toiduõli tegelikule hinnale. Komisjon ei saanud võtta seisukohta väidetavalt kahtlust äratavate kasutatud toiduõli impordi- ja ekspordikoguste suhtes, kuna ei olnud selge, kuidas seda analüüsi tehti.

(66)

Nagu EcoCeres oma vastulauses õigesti märkis, tulenevad kasutatud toiduõli impordikoguste ja -hindade erinevused asjaolust, et kuigi esimeses teates esitatud impordiandmed puudutasid mitut võimalikku võrdlusriiki, siis teises teates ja eelavalikustamisel valiti võrdlusriigiks ainult Malaisia.

(67)

Seetõttu lükkas komisjon põhjenduses 62 esitatud EBB väited tagasi.

(68)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordas Zhuoyue, et komisjon ei oleks tohtinud filtrirasva (BG), toidujäätmete ja seebirasva moonutamata kulude kindlaksmääramisel arvesse võtta kaubakoodi 3823 19 90  (38). Kontsern väitis, et kuna eespool nimetatud kaubakood viitab muu hulgas „muudele kui rafineerimisel saadud happelistele õlidele […]“, tuleks see võrdlusaluse arvutamisel välja jätta, sest filtrirasv, toidujäätmed ja seebirasvad on happelised õlid, mis on saadud jääkide ja jäätmete rafineerimisel. Zhuoyue juhtis tähelepanu ka sellele, et kõnealuse kaubakoodi alla kuuluva impordi ühikuväärtus on suurem kui kasutatud toiduõli puhul kindlaks määratud moonutamata kulu. Äriühingu sõnul tõendab see, et kaubakoodi 3823 19 90 ei tohiks võrdlusalusena kasutada filtrirasva, toidujäätmete ja seebirasva puhul, sest kasutatud toiduõli on kvaliteetsem lähteaine (väiksem vabade rasvhapete sisaldus) ja järelikult peakski see olema kallim.

(69)

Komisjon märkis, et filtrirasv, toidujäätmed ja seebirasv ei ole tingimata rafineeritud happelised õlid. Pigem on tegemist jääktoodetega, mis nende vabade rasvhapete sisaldust arvestades sarnanevad enim HS-koodi 3823 19 alla liigitatud toodetega. Selleks et teha kindlaks kaubakoodid, mis on sobivad filtrirasva, toidujäätmete, seebirasva ja ka kasutatud aktiivmullaõli moonutamata kulude kindlaksmääramiseks, jättis komisjon arvestamata HS-koodi 3823 19 alla kuuluvad palmipõhiseid tooteid hõlmavad kaubakoodid. Kaubakood 3823 19 90 on jääkkood toodetele, mis kuuluvad konkreetse HS-koodi alla, kuid ei ole liigitatud ühegi vastava kaheksakohalise kaubakoodi alla. Samuti on sellest välja jäetud palmiga seotud tooted.

(70)

Komisjon ei vaidle vastu sellele, et võttes arvesse kasutatud toiduõli väiksemat vabade rasvhapete sisaldust, on tegemist kõrgema kvaliteediga lähteainega kui filtrirasv, toidujäätmed või seebirasv. Kontsern aga võrdles ühe kaubakoodi ühiku impordihinda kõigi selliste kaubakoodide keskmise impordihinnaga, mida kasutati kasutatud toiduõli moonutamata kulude kindlaksmääramiseks. Siiski oli kasutatud toiduõli puhul rakendatud võrdlusaluse väärtus suurem kui filtrirasva, toidujäätmete ja seebirasva puhul. Seega ei ole esialgses etapis komisjoni kasutatud võrdlusalused vastuolus eeldusega, et kasutatud toiduõli hind peaks tavaliselt olema kõrgem kui muude nimetatud lähteainete hind.

(71)

Sellest tulenevalt lükkas komisjon tagasi põhjenduses 68 kirjeldatud Zhuoyue väite ja kinnitas järeldused, mille ta esitas ajutise määruse põhjenduses 240.

(72)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis EcoCeres, et vesiniku moonutamata kulude kohandused, mida komisjon esialgses etapis kohaldas, ei olnud asjakohased. Kohandamise tõttu suurenes võrdlusaluse väärtus. Malaisia vesiniku kulu allikas vastas aga kütusena kasutatavale rohelisele vesinikule. Seepärast peaks tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud (mitterohelise) vesiniku mis tahes kohandamine vähendama võrdlusaluse väärtust. Kontsern soovitas muuta komisjoni esialgses etapis kohaldatud metoodikat.

(73)

Komisjon ei vaidlustanud vajadust kohandada kütusena kasutatava vesiniku hinda tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud vesiniku hinnale. Esialgses etapis kasutas komisjon selliseks kohandamiseks saastevaba vesiniku partnerluse raames kogutud statistikat. Pärast EcoCeresi märkusi kohandas komisjon osaliselt oma metoodikat kohanduse kindlaksmääramiseks. Metoodika avalikustati huvitatud isikutele lõpliku avalikustamise raames moonutamata kulude ja kasumi kindlaksmääramise metoodikat käsitlevas läbivaadatud märkuses. Lõppetapis kasutati kontserni dumpingumarginaali arvutamisel vesiniku läbivaadatud moonutamata kulusid.

(74)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väljendas EcoCeres heameelt selle üle, et komisjon vaatas osaliselt läbi oma metoodika kütusena kasutatava vesiniku hinna kohandamiseks tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud vesiniku hinnatasemega. Siiski väitis EcoCeres, et allapoole kohandamine peaks olema suurem. Oma väite toetuseks viitas EcoCeres USA energiateabe ameti (edaspidi „EIA“) uuringule, (39) mis näitas, et kemikaalide tootjate kasutatava vesiniku ostuhind oli kõigist uuritud tootmissektoritest madalaim ja oluliselt madalam kui elektriseadmete, -aparaatide ja -komponentide tootjate makstud kõrgeim hind.

(75)

Komisjon uuris väidet ja leidis, et EIA järeldused ei ole piisavalt täielikud, et määrata nende põhjal kindlaks (tööstusliku) vesiniku moonutamata kulusid. EIA avaldatud artiklis, mis põhineb kogutud andmetel, ei tehta vahet kütusel ja tööstuslikul vesinikul. Samal ajal kasutatakse alusandmetena (40) ostetud energiaallikate keskmisi hindu ja seetõttu on tõenäoliselt tegemist kütusena kasutatava vesinikuga. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(76)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis EBB, et komisjon kasutas vesiniku allapoole korrigeeritud moonutamata kulusid, kuna ta ei arvutanud keskmist ostuhinda saastevaba vesiniku partnerluse statistika kaalutud keskmise põhjal.

(77)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Saastevaba vesiniku partnerluse statistikat ei esitatud üksikute andmepunktide kogumina, vaid mitme tähelepanekuna mitme hinnavahemiku jooksul. Komisjon arvutas vahemike kaalutud keskmise ülemise ja alumise piiri ning määras seejärel kindlaks keskpunkti, milleks on aritmeetiline keskmine. Komisjon leidis, et see meetod on olemasolevate andmekogumite seisukohast kõige asjakohasem. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(78)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist juhtis EBB tähelepanu sellele, et komisjoni kasutatud elektri- ja maagaasihindu rakendati Malaisias vastavalt 2014. ja 2021. aastal. Huvitatud isik tuletas meelde, et eelnevas uurimises, (41) kus komisjon kasutas samu Malaisia kui võrdlusriigi moonutamata elektri- ja maagaasikulude allikaid, kohandas ta hindu inflatsiooniga.

(79)

Komisjon uuris seda väidet ja jõudis järeldusele, et ta jättis käesoleval juhul tõepoolest tahtmatult tegemata inflatsiooni suhtes kohandamise. Komisjon kasutas elektri ja maagaasi läbivaadatud moonutamata kulude arvutamiseks tootjahinnaindeksit. Kuna auru moonutamata kulud arvutati maagaasi moonutamata kulude põhjal, muudeti pärast maagaasiga seotud läbivaatamist ka selle võrdlusalust.

(80)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis EcoCeres, et komisjon ei oleks pidanud kasutama inflatsiooni suhtes kohandamiseks tootjahinnaindeksit, kuna see oli liiga üldine, arvestades, et energiale omane hinnaindeks oli kättesaadav komisjoni kasutatavas Maailmapanga andmebaasis (42). Lisaks ei arvutatud inflatsiooni suhtes kohandamist konkreetselt uurimisperioodi kohta, mis jagunes kahe aasta peale, kuna komisjoni kasutatud tootjahinnaindeks hõlmas terveid kalendriaastaid. EcoCeres juhtis tähelepanu asjaolule, et energiahinnaindeksi andmed olid kättesaadavad igakuiselt, mis võimaldab kindlaks määrata kohandamise konkreetselt uurimisperioodi kohta.

(81)

Komisjon uuris väidet ja leidis, et Maailmapanga inflatsiooniandmebaas sisaldas tõepoolest Malaisia energiahinnaindeksit inflatsiooni suhtes kohandamiseks vajaliku ajavahemiku kohta. Malaisia energiahinnaindeks põhines aga hinnangulistel hindadel. Seega ei olnud see käesoleval juhul tingimata usaldusväärsem või asjakohasem teabeallikas Malaisia inflatsiooni kohta. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(82)

Komisjon võttis siiski arvesse asjaolu, et lõplike järelduste avalikustamisel tehtud inflatsiooni suhtes kohandamine ei olnud kindlaks määratud konkreetselt uurimisperioodi kohta, eelkõige kuna tootjahinnaindeks oli kättesaadav ka kord kvartalis. Elektri, maagaasi ja auru moonutamata kulud vaadati täiendavalt läbi, kasutades inflatsiooni suhtes kohandamist, mis vaadati läbi pärast EcoCeresi märkusi lõplike järelduste avalikustamise kohta. EcoCerest ja huvitatud isikuid teavitati inflatsiooni suhtes kohandamise läbivaatamisest täiendava avalikustamise käigus ning neile anti võimalus esitada märkusi.

(83)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist kordas EcoCeres, et komisjon oleks pidanud kasutama tootjahinnaindeksi asemel energiahinnaindeksit. Lisaks oleks komisjon pidanud maagaasi inflatsiooni suhtes kohandamise arvutamisel kasutama lähtepunktina 2021. aasta neljandat kvartalit, mitte kogu 2021. aastat, kuna selles kvartalis kohaldati Malaisias võrdlusalusena kasutatud maagaasihinda.

(84)

Komisjon lükkas need väited tagasi. Esiteks ei esitanud EcoCeres täiendavaid põhjendusi ega kaalutlusi selle kohta, miks tootjahinnaindeksi asemel tuleks kasutada energiahinnaindeksit. Teiseks leidis komisjon, et tootjahinnaindeksi kasutamine kogu 2021. aasta kohta oli asjakohasem. Uurimisperiood hõlmas tervet aastat ja seetõttu arvutati inflatsiooni suhtes kohandamine, võrreldes nelja kvartali hinnaindeksit eelmise sama pika perioodiga.

(85)

Oma märkustes eelavalikustamise kohta esitas EcoCeres kolm väidet moonutamata tööjõukulude kohta. Kontsern kordas oma väiteid pärast esialgsete järelduste avalikustamist:

(86)

Esiteks tegi komisjon kohapealsete kontrollide käigus kogutud teabe põhjal kindlaks, et enamikul tootmisvaldkonna (nt juhtimisruumid, laborid) töötajatest oli kolledžiharidus, mis vastab kolmanda taseme haridusele ilma ülikoolikraadita, s.o bakalaureusekraadist madalam tase. Malaisia ametite klassifikaatori (43) kohaselt liigitatakse ametid, mis eeldavad muu hulgas kolmanda taseme haridust, mille omandamisel saadav diplom ei ole samaväärne esimese astme kraadiga (st bakalaureusekraadiga), rühma „tehnikud ja keskastme spetsialistid“. Seepärast pidas komisjon asjakohaseks kasutada moonutamata tööjõukuluna Malaisia tehnikute ja keskastme spetsialistide andmeid.

(87)

Teiseks annab ILMIA veebisait teavet riikliku palgaindeksi kohta ainult kuni 2018. aasta septembrini. Tööjõukulusid tuli aga inflatsiooni suhtes kohandada ajavahemikul 2016–2023. Seepärast kinnitas komisjon, et inflatsiooni suhtes kohandamise eesmärgil oli asjakohane kasutada tootjahinnaindeksit.

(88)

Komisjon leidis, et töötunni kulu Malaisias oli piisavalt täpselt kindlaks määratud, võttes arvesse asjaolu, et tööjõu osakaal tootmise kogukuludes oli alla 1,7 % ja et võrdlusaluse ümberarvutamine põhjenduse 85 punktis c kirjeldatud kontserni soovituse alusel avaldaks arvestuslikule normaalväärtusele tühist mõju.

(89)

Võttes arvesse põhjendustes 86–88 esitatud põhjuseid, lükkas komisjon tagasi EcoCeresi väited, mida on kirjeldatud põhjenduses 85, ning kinnitas ajutise määruse põhjenduses 270 esitatud järeldused.

(90)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas EcoCeres, et dumpingu arvutamisel kasutatud moonutamata tööjõukulusid tuleks kohaldada proportsionaalselt töötajate hariduse ja/või oskuste taseme alusel, mis kajastab põhjenduse 85 punktis a kirjeldatud väidet.

(91)

Lisaks juhtis EcoCeres tähelepanu sellele, et moonutamata tööjõukulud Malaisias, mida komisjon kasutas lõplike järelduste tegemiseks, ei olnud usaldusväärsed, kuna need põhinesid a) aegunud teabel, mis vajas kohandamist inflatsiooni suhtes, b) allikal, mis annab tööjõukulude kohta teavet liiga üldiselt, eristamata seejuures tööstussektorit ja majandustegevust. Lisaks ei määratud inflatsiooni suhtes kohandamist kindlaks ajavahemikuks, mis vastaks täpselt uurimisperioodile. Samuti väitis äriühing, et kahe eri allika kasutamine tööjõukulude (Malaisia tööturuteabe ja -analüüsi instituut („ILMIA“)) ja töötundide (Rahvusvaheline Tööorganisatsioon („ILO“)) puhul vähendas veelgi võrdlusaluse usaldusväärsust.

(92)

Sellega seoses märkis EcoCeres, et ühes varasemas uurimises (44) tugines komisjon Malaisia statistikaameti andmetele palkade ja töötundide kohta. Äriühing esitas ka moonutamata tööjõukulude arvutuse, mis põhines a) Malaisia statistikaameti andmetel tunnipalga kohta ja b) mitmesugustest avalikest allikatest saadud teabel täiendavate tööjõukulude, eelkõige eri liiki sotsiaalmaksete kohta.

(93)

Komisjon analüüsis seda väidet. Võttes arvesse, et Malaisia statistikaameti andmed olid uurimisperioodi ja konkreetselt selle tööstussektori kohta, kuhu biodiislikütuse tootmine kuulub, kättesaadavad, ning asjaolu, et teave täiendavate tööjõukulude kohta oli kättesaadav, oli tõepoolest asjakohasem kasutada moonutamata tööjõukulude kindlaksmääramiseks EcoCeresi pakutud allikaid. See äriühingu esitatud lisateave sisaldas kõiki moonutamata töötunni kulude arvutamiseks vajalikke elemente, nagu palk, töötunnid, sotsiaalmaksed ja muud tööandja kantavad tööjõukulud. Sellest tulenevalt vaatas komisjon moonutamata tööjõukulud läbi.

(94)

Võttes arvesse komisjoni järeldusi EcoCeresi väite kohta, mida on kirjeldatud põhjendustes 91 ja 92, muutus põhjenduses 90 kirjeldatud äriühingu väide tühiseks. Läbivaadatud võrdlusaluses võetakse arvesse tööstussektorit, kuid mitte töötajate hariduse ja oskuste taset. EcoCerest ja huvitatud isikuid teavitati läbivaadatud võrdlusalusest täiendava avalikustamise käigus ning neile anti võimalus esitada märkusi.

(95)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist kommenteeris EcoCeres tööjõukulude läbivaadatud arvutust. Üheks arvessevõetud teguriks oli lahkumishüvitis, millele töötajal on õigus, kui ta oli töötanud 12 kuud või kauem ja tema kuupalk oli kuni 4 000 Malaisia ringgitit. Sõltuvalt töötamise kestusest oli töötajal õigus saada lahkumishüvitist 10, 15 või 20 päeva eest. Kuna arvutatud kuupalk oli veidi üle 4 000 Malaisia ringgiti, väitis huvitatud isik, et komisjon peaks kasutama konservatiivset lähenemisviisi ja lisama võrdlusaluse arvutusse 10 päeva pikkuse lahkumishüvitise kulu.

(96)

Komisjon kinnitas kasutatud metoodika pärast lõplike järelduste avalikustamist. Komisjon kasutas tasakaalustatud lähenemisviisi ja lisas võrdlusaluse arvutusse 15 päeva pikkuse lahkumishüvitise. Keskmine kuupalk keemiatööstuse eri töökohtade (tootmine, haldus, juhtimine) lõikes ei erinenud. Komisjon leidis, et on väga tõenäoline, et enamiku töötajate töötasu jäi alla 4 000 Malaisia ringgiti, ja seega oleks neil seaduse alusel õigus saada lahkumishüvitist.

(97)

Pärast esialgsete ja lõplike järelduste kohta esitatud märkusi, mida on kirjeldatud ja käsitletud põhjendustes 48–94, muutis komisjon teatavate tootmistegurite moonutamata kulusid järgmiselt.

Tabel 1

Teatavate tootmistegurite läbivaadatud moonutamata kulud

(98)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitasid EcoCeres ja Zhuoyue märkused moonutamata müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramise kohta, eelkõige selle kohta, et moonutamata müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks kasutatud äriühingute valikusse lisati veel kolm orgaaniliste kemikaalide sektoris tegutsevat Malaisia äriühingut.

(99)

Mõlemad huvitatud isikud juhtisid tähelepanu sellele, et kolm orgaaniliste kemikaalide tootjat valmistasid tooteid, mis olid liiga erinevad, et kajastada biodiislikütuse tootja finantsandmeid. Lisaks ei olnud selge, kuidas nende finantsandmed saaksid kajastada puuduvat tootmisprotsessi, s.o biodiisli tootmist hüdrogeenimise teel, sest ükski valimisse lisatud äriühing biodiislikütust ei tootnud.

(100)

EcoCeres väitis ka, et komisjon ei selgitanud, miks tootmisprotsess avaldas märkimisväärset mõju müügi-, üld- ja halduskuludele ning kasumile.

(101)

EcoCeres väitis veel, et kasutades Orbise andmebaasist pärinevaid Malaisia orgaaniliste kemikaalide tootjate finantsandmeid, läks komisjon vastuollu oma käesolevas uurimises varem esitatud põhjendustega, mille alusel ta lükkas tagasi finantsteabe, mis ei olnud piisavalt üksikasjalik, et teha kindlaks näiteks biodiislikütuse tootmisega otseselt seotud segmendi äriühingu finantstulemused. Kontsern märkis, et ka Orbise finantsandmed ei andnud segmendi kohta üksikasjalikku teavet.

(102)

EcoCeres viitas ühtlasi varasematele uurimistele, (45) kus komisjon kasutas muude toodete kui uuritava tootega seotud finantsteavet üksnes juhul, kui puudusid uuritava toote tootjate finantsandmed.

(103)

Lisaks väitis EcoCeres, et kui komisjon nõuab moonutamata müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks kasutatava äriühingute valiku laiendamist, peaks ta järgima ühte järgmistest variantidest (eelistatuse järjekorras).

(104)

Eelavalikustamise järel esitas EcoCeres nelja Malaisia biodiislikütuse tootja ajakohastatud finantsaruanded 2023. majandusaasta kohta (eelnevalt esitatud teave puudutas 2022. majandusaastat). Kontsern sai finantsaruanded Malaisia kohalikust registrist.

(105)

Komisjon kinnitas, et tõepoolest on vaja laiendada nende äriühingute valikut, kelle finantsandmeid kasutatakse moonutamata müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks, et kajastada eri tootmisprotsesside erinevusi, eelkõige seoses nende kasumlikkusega. Taimeõlide vesiniktöötluse teel liidus biodiislikütust tootva Neste müügimarginaal oli uurimisperioodil tõepoolest 730–880 eurot tonni kohta, (49) samas kui esialgses etapis avaldatud ümberesterdamise teel toodetud biodiislikütuse sihtkasum (ideaaljuhul olukorras, kus liidu tootjatele kahju ei tekitata) oli märkimisväärselt väiksem (ligikaudu 200 eurot tonni kohta). Seetõttu kordas komisjon ajutise määruse põhjenduses 282 esitatud järeldusi, et ta peab kindlaks määrama Malaisia moonutamata ja põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumisummad, mis kajastavad eri liiki tootmisprotsesse. Võttes arvesse kahe tootmismeetodiga seotud kulude ja kasumlikkuse erinevusi, pidid normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutatavad müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumisummad selleks, et neid saaks pidada põhjendatuks alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses, koosnema järgmistest elementidest: i) ümberesterdamise teel toodetud biodiisliga seotud müügi-, üld- ja halduskulud ja kasum ning ii) taimeõlide vesiniktöötluse teel toodetud biodiisliga seotud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Esimese elemendi puhul leidis komisjon määruse põhjenduse 279 kohaselt asjaomaste biodiislikütuse tootjate kohta hõlpsasti kättesaadavaid andmeid, kasutades ümberesterdamise varianti. Mis puudutab taimeõlide vesiniktöötluse teel toimuvat tootmist, siis ei olnud sellised andmed Malaisia biodiislikütuse tootjate kohta hõlpsasti kättesaadavad. Seepärast võttis komisjon arvesse selliste Malaisia tootjate müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit, kes tegutsevad sarnases sektoris, nagu taimeõlide vesiniktöötluse teel saadava biodiislikütuse tootjad.

(106)

Komisjon ei nõustunud EcoCeresiga seoses NACE koodiga, leides, et kood on sobiv, et teha kindlaks äriühingud sarnases sektoris, s.o sektoris, kuhu kuulub biodiislikütuse tootmine. NACE kood 10.41 kuulub 10. osa „Toiduainete tootmine“ alla. Seetõttu ei saa seda pidada sobivaks, et kajastada biodiislikütuse tootmisega sarnase sektori müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit.

(107)

Sellest tulenevalt kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 279–284 kirjeldatud lähenemisviisi, s.o Malaisia biodiislikütuse tootjate finantsandmeid täiendatakse Malaisia orgaaniliste kemikaalide tootjate finantsandmetega.

(108)

Komisjon võttis siiski arvesse täiendavaid finantsaruandeid, mille EcoCeres esitas Malaisia biodiislikütuse tootjate ja Malaisia orgaaniliste kemikaalide tootjate kohta.

(109)

Sellega seoses olid Orbise andmebaasis esitatud finantsandmed enam kui 80 NACE koodi 20.14 alla kuuluva Malaisia äriühingu kohta. EcoCeres esitas ainult kuue sellise äriühingu finantsaruanded. Esiteks täheldas komisjon, et finantsaruannetes sisalduv finantsteave vastas Orbise andmebaasi arvandmetele. Teiseks, kuna NACE koodi 20.14 alla liigitatud äriühingud ei tooda tingimata biodiislikütust, vaid esitavad pigem müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi asendusnäitaja laiema sektori kohta, ei ole vaja üksikasjalikumat analüüsi, näiteks uuritava tootega otseselt seotud segmendi kindlakstegemist. Kolmandaks, võttes arvesse orgaaniliste kemikaalide tootjate suurt arvu Malaisias, ei saa välistada, et huvitatud isik esitas ainult finantsaruanded, mille tulemuseks oleks talle soodsad moonutamata müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Seetõttu otsustas komisjon kasutada kogu eespool nimetatud hõlpsasti kättesaadavat finantsteavet: biodiislikütuse tootjate finantsaruanded, orgaaniliste kemikaalide tootjate finantsaruanded ja finantsteave Malaisia orgaaniliste kemikaalide tootjate Orbise andmebaasist.

(110)

Lisaks soovib komisjon selgitada, et Orbise andmebaasi finantsteave ei ole ebasobiv. Võrdlusriigi valimisel võib üksikasjalikumate finantsaruannete kättesaadavus olla põhjus, miks üks riik valida ja teist mitte. See aga ei tähenda, et Orbise andmebaasi finantsteave ei oleks moonutamata müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramisel vastuvõetav.

(111)

Komisjon vaatas läbi, mida ta Orbise andmebaasist Malaisia orgaaniliste kemikaalide tootjate kohta uuris. Komisjon avastas, et ta kasutas tahtmatult mitte ainult NACE koodi 20.14, vaid ka sarnaseid koode muude Orbises kättesaadavate tööstussektori klassifikaatorite all.

(112)

Moonutamata müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi, eelkõige Malaisia orgaaniliste kemikaalide tootjate valiku paremaks kindlaksmääramiseks vaatas komisjon oma Orbises tehtud päringu läbi. Lõppetapis võttis komisjon arvesse ainult neid äriühinguid, kes kasutasid NACE koodi 20.14 selle sektori klassifikaatori ühe peamise koodina, ning valis seejärel välja üksnes need äriühingud, kelle konsolideerimata finantsaruanded olid kättesaadavad 2022. või 2023. aasta kohta, ning mille kohta oli kättesaadav järgmine finantsteave: käive, müüdud kaupade maksumus ja kasum. Kui see päring andis äriühingu, mille kohta EcoCeres esitas finantsaruanded Malaisia kohalikust registrist, kasutati finantsaruandeid Orbise andmebaasi andmete asemel. Sellega seoses leiti, et üht väidetavat orgaaniliste kemikaalide tootjat, kelle finantsaruanded on esitanud EcoCeres (Pacific Oleochemicals Sdn Bhd), ei liigitata Orbises NACE koodi 20.14 alla. Seda äriühingut ei võetud arvesse moonutamata müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramisel.

(113)

Komisjon lükkas tagasi EcoCeresi nõude kohandada kaalutud keskmiste müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi arvutamisel orgaaniliste kemikaalide tootjate kaalu. Orgaaniliste kemikaalide tootjate müüdud kaupade kogumaksumus oli tõepoolest suurem kui biodiislikütuse tootjate müüdud kaupade kogumaksumus. Komisjon leidis siiski, et biodiislikütuse tootjad olid kaalutud keskmise arvutuses piisavalt esindatud, kuna eraldi võetuna olid nad palju suuremad äriühingud kui orgaaniliste kemikaalide tootjad.

(114)

Siiski kohandas komisjon kaalutud keskmiste müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi arvutamisel konkreetsete äriühingute kaalu. Äriühingute puhul, kelle finantsteave oli kättesaadav mõlema majandusaasta (2022 ja 2023) kohta, kasutas komisjon kahe aasta keskmist, selle asemel et lihtsalt liita kahe aasta andmed, et vältida äriühingu finantsandmete topeltarvestamist kaalutud keskmises.

(115)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist ja oma esildises väljendas EBB heameelt orgaaniliste kemikaalide tootjate kaasamise üle moonutamata müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumi kindlaksmääramisse ning väitis, et komisjon peaks tuginema üksnes nende finantsandmetele. Sellega seoses kordas kaebuse esitaja, et Malaisia biodiislikütuse müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit moonutas automaatne hinnakujundusmehhanism, mida kohaldatakse jaemüügi tasandil müüdava diislikütuse suhtes, ning biodiislikütuse hind, mille määrab valitsus.

(116)

Automaatse hinnakujundusmehhanismiga seoses viitas EBB Rahvusvahelise Kestliku Arengu Instituudi (edaspidi „IISD“) aruandele, (50) milles väidetavalt märgiti, et automaatne hinnakujundusmehhanism ei mõjuta mitte ainult jaehinda, vaid kogu tootmisahelat. Kaebuse esitaja heitis EcoCeresile ette, et ta on oma märkustes valesti kajastanud automaatse hinnakujundusmehhanismi toimimist, eelkõige kuna ta väitis, et automaatne hinnakujundusmehhanism määrab kütuse hinna kindlaks üksnes jaemüügi tasandil ning et fikseeritud kütusehinnad on kättesaadavad ainult tarbijatele ja teatavatele majandussektoritele.

(117)

Seoses biodiislikütuse fikseeritud hinnaga viitas EBB järgmisele teabele.

(118)

Automaatse hinnakujundusmehhanismi puhul leidis komisjon, et EBB ei esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et subsiidium oleks jaotatud kogu väärtusahela ulatuses. Esiteks on IISD aruandes üksnes märgitud, et automaatne hinnakujundusmehhanism mitte ainult ei määra kindlaks kliendi kütusehinda, vaid reguleerib ka kasumit ja töötlemiskulusid tootmise poolel (st jaemüüja jaoks jaehinna arvutamisel kasutatava automaatse hinnakujundusmehhanismi valemi abil). Teiseks arvutati Malaisia Tehnoloogiaülikooli uuringus, kuidas biodiislikütuse hind, mis oli fossiilkütuste hinnast kõrgem, suurendas subsiidiumi, mis oli vajalik kütuse fikseeritud jaehinna ja jaemüüja tegelike kulude vahe katmiseks. Isegi kui komisjon möönis, et jaemüüjale makstud subsiidium annab biodiislikütuse tootjale teatava tagatise soodsa müügihinna kohta, tuleb arvesse võtta, et kütusesegu B10 rahastamine 2023. aastal hinnanguliselt 9,7 miljoni USA dollari ulatuses tähendaks subsiidiumi väärtuses 0,005 Malaisia ringgitit sellise segu liitri kohta (56). Seega on mõju biodiislikütuse tootjale tühine.

(119)

Biodiislikütuse väidetava fikseeritud hinna kohta märkis komisjon, et EBB ei esitanud piisavaid tõendeid. Huvitatud isiku tsiteeritud allikad pärinevad 2015. ja 2017. aastast, s.o ajast ammu enne käesoleva uurimise perioodi. Komisjonil ei olnud ka võimalik kindlaks teha ühtegi kaasaegset ametlikku allikat, mis kinnitaks Malaisia valitsuse reguleeritava biodiislikütuse hinnamehhanismi olemasolu.

(120)

Seetõttu lükkas komisjon põhjendustes 115–117 kirjeldatud EBB väited tagasi.

(121)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas EcoCeres, et orgaaniliste kemikaalide kategooria on liiga lai. Kuigi biodiislikütuse tootmine vesiniktöötluse teel oli kasumlikum kui ümberesterdamise teel tootmine, väitis EcoCeres, et komisjon ei selgitanud, kuidas orgaaniliste kemikaalide tootjate lai kategooria oli vesiniktöötluse puhul representatiivsem kui sarnase toote (biodiislikütuse tootmine ümberesterdamise teel) tootmise puhul. Sellega seoses väitis EcoCeres, et kui komisjon nõuab tootjate kategooria laiendamist ka muudele kui biodiislikütuse tootjatele, peaks ta kasutama NACE koodi 10.14, mis hõlmab otseselt taimeõlide vesiniktöötlust.

(122)

Komisjon tuletas meelde, et nagu on selgitatud põhjenduses 105, tootsid kõik biodiislikütuse tootjad, kelle kohta finantsteave oli kättesaadav, biodiislikütust ümberesterdamise teel. Lisaks näitas uurimise toimikus sisalduv teave selgelt, et vesiniktöötluse tootmisprotsessi kasutavate tootjate kasumlikkus erineb ümberesterdamise tootmisprotsessi kasutavate tootjate kasumlikkusest. Seega oli täiendavate äriühingute kaasamine vajalik selleks, et täpselt kindlaks teha vastavad, moonutamata ja põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum, mis on tüüpiline kogu biodiislikütuse tootmisharule olenemata kasutatavast tootmisprotsessist. Komisjon ei nõustu EcoCeresiga äriühingu pakutud NACE koodi osas. Nagu on selgitatud põhjenduses 106, viitab NACE kood 10.14 taimeõlide hüdrogeenimisele toiduainetööstuses. Seetõttu ei saa toiduettevõtete kasumlikkust kasutada kütust tootvate äriühingute kasumlikkuse asendusnäitajana. Sellises olukorras on biodiislikütuse tootjatega samas tööstussektoris (orgaaniliste kemikaalide tootmine) tegutsevate äriühingute finantstulemused selgelt kõige sobivam asendusnäitaja vesiniktöötluse meetodit kasutavate tootjate müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks.

(123)

Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(124)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas EcoCeres oma väidet orgaaniliste kemikaalide tootjate osakaalu kohta moonutamata müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramisel (vt põhjenduse 103 punkt d). Eelkõige juhtis äriühing tähelepanu orgaaniliste kemikaalide tootjate (93 äriühingu) arvule võrreldes biodiislikütuse tootjatega (7) andmekogumis.

(125)

Komisjon lükkas väite tagasi ja kinnitas põhjenduses 113 esitatud järeldusi. Eelkõige leidis ta, et äriühingute arv ei ole oluline. Representatiivsuse määras kindlaks pigem biodiislikütuse tootjate müüdud kaupade maksumuse osakaal.

(126)

Oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta esitas EcoCeres moonutamata müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramisel arvesse võetud äriühingute kohta järgmised konkreetsed märkused.

(127)

Komisjon vaatas märkused läbi ja vajaduse korral muutis moonutamata müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramist järgmiselt.

(128)

EcoCerest ja huvitatud isikuid teavitati eespool loetletud muudatustest täiendava avalikustamise käigus ning neile anti võimalus esitada märkusi.

(129)

Komisjon lükkas tagasi taotluse kaasata moonutamata müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi arvutusse äriühing Pacific Oleochemicals Sdn Bhd. Äriühing liigitati tõepoolest erineva tööstusliku klassifikatsiooni koodi alla ja komisjonil ei olnud toimikus tõendeid, mis näitaksid kindlalt, et äriühingu põhitegevusala, st muude orgaaniliste põhikemikaalide tootmine, tuleks liigitada NACE koodi 20.14 alla.

(130)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordas EcoCeres oma väidet komisjoni kasutatud moonutamata müügi-, üld- ja halduskuludes sisalduvate transpordiga seotud kulude kohta. Sellega seoses viitas ta asjaolule, et normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil, ning Üldkohtu otsusele kohtuasjas Sinopec Chongqing SVW Chemical, (57) milles Üldkohus kinnitas, et komisjon peab tagama, et võrdlusaluse arvutamiseks kasutatud äriühingute müügi-, üld- ja halduskuludest arvatakse maha transpordikulud.

(131)

Komisjon kasutas kombineeritult kohaliku registri finantsaruandeid ja Orbise andmebaasi finantsandmeid. Asjaolu, et „müügikulud“ finantsaruannetes või „muud tegevuskulud“ Orbises võivad hõlmata transpordiga seotud kulusid, ei tähenda tingimata, et kõnealused äriühingud oleksid selliseid kulusid kandnud. Käesolevas uurimises hõlpsasti kättesaadavast 19 finantsaruandest ainult ühe finantsaruande lisades teatas üks äriühing, et ta oli kandnud transpordikulusid. Nagu ajutise määruse põhjenduses 280 juba selgitatud, arvas komisjon selle äriühingu puhul transpordiga seotud kulud maha äriühingu müügi-, üld- ja halduskuludest, mida kasutati moonutamata müügi-, üld- ja halduskulude arvutamisel.

(132)

Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 295, otsustas komisjon võrrelda ekspordihinda ja normaalväärtust tehasest hankimise tasandil. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 291 ja 296, määrati normaalväärtus kindlaks tehasest hankimise tasandil, kasutades tootmiskulusid koos kõnealusel kaubandustasandil mõistlikuks peetavate müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumisummaga. Seetõttu ei olnud vaja teha kohandusi, et arvutada normaalväärtus tagasi tehasest hankimise tasandile.

(133)

Kohtuasja CCCME otsuses, mis järgnes kohtuasjas Sinopec tehtud kohtuotsusele, tuletas Üldkohus kõigepealt meelde, et kohtupraktika kohaselt peab isik, kes taotleb alusmääruse artikli 2 lõike 10 järgseid kohandusi, et muuta normaalväärtus ja ekspordihind dumpingumarginaali kindlaksmääramiseks võrreldavaks, tõendama oma väite põhjendatust. Kohustus tõendada, et alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktides a–k loetletud konkreetsed kohandused tuleb teha, on sellel, kes soovib neile tugineda (58). Sellest järeldub, et nimetatud kohtuasjas, nagu käesolevas uurimiseski, pidid huvitatud isikud osutatud kohtupraktika kohaselt tõendama, et taotletud kohandus on vajalik nende tõendite põhjendamiseks, mille nad uurimise käigus esitasid (59).

(134)

Seejärel pidas Üldkohus tähtsaks märkida, et kuigi alusmääruse artikli 2 lõike 10 järgsed kohandused võivad osutuda vajalikuks, et võtta arvesse ekspordihinna ja normaalväärtuse vahelisi erinevusi, mis mõjutavad nende võrreldavust, ei saa selliseid mahaarvamisi teha väärtuselt, mis on arvutatud ega ole seega tegelik. Seda väärtust ei mõjuta üldiselt tegurid, mis võiksid vähendada selle võrreldavust, sest see väärtus on kunstlikult kindlaks tehtud (60). Nagu kohtuasjas CCCME, hõlmas kõnealusel juhul tooteliigi kohta normaalväärtuse arvutamine tehasest hankimise tasandil põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulusid ning puudus teave, mis näitaks, et asjaomaste Malaisia äriühingute müügi-, üld- ja halduskulud hõlmasid klientidele tarnimise transpordikulusid. Nagu on selgitatud põhjenduses 131, kohandati andmeid vastavalt iga kord, kui sellised tõendid esitati. Seoses põhjendamata väidetega, et artikli 2 lõike 6a punkti a alusel normaalväärtuse arvutamisel kasutatud müügi-, üld- ja halduskulud – mida komisjon peab tehasest hankimise tasandil põhjendatuks – sisaldavad transpordikulusid, järgis komisjon seega kõige hiljutisemat kohtupraktikat, kasutades oma kaalutlusõigust alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaldamisel (61). Seetõttu lükati see väide tagasi.

(135)

Võttes arvesse põhjendustes 98–134 käsitletud märkusi esialgsete järelduste avalikustamise kohta, olid läbivaadatud moonutamata müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum vastavalt 5,88 % ja 11,78 %. Komisjon leidis, et nendel määradel põhinevad müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumisummad on tehasest hankimise tasandil põhjendatud.

(136)

Esialgses etapis nõustus komisjon valimisse kaasatud eksportivate tootjate teatavate taotlustega kasutada normaalväärtuse arvutamiseks omaenda kulusid, kui äriühingud suutsid tõendada, et teatavad sisendid osteti turutingimustel, näiteks need sisendid imporditi otse kolmandast riigist ilma Hiina vahendaja osaluseta, tarnijad ei olnud eksportivate tootjatega seotud, hinnad lepiti kokku ja maksti välisvaluutas.

(137)

Komisjon ei nõustunud siiski Indoneesiast pärit kasutatud toiduõli ja palmiõli tootmiskäitise heitvee kuludega kooskõlas oma järeldustega kasutatud toiduõli ja palmiõli tootmiskäitise heitvee moonutamata kulude kindlaksmääramise kohta, mida käsitleti ajutise määruse põhjendustes 232, 238 ja 263.

(138)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordasid valimisse kaasatud eksportivad tootjad, et selline lähenemisviis ei ole põhjendatud. Kuna üksikasjalik põhjendus puudutas äriühingupõhist teavet, käsitles komisjon märkusi vastavates äriühingupõhistes lõplikes järeldustes.

(139)

Võttes arvesse põhjendustes 56–59 kirjeldatud kaalutlusi kasutatud toiduõli ja palmiõli tootmiskäitise heitvee moonutamata kulude kindlaksmääramise kohta, lükkas komisjon põhjenduses 138 nimetatud väited tagasi.

(140)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kommenteeris Jiaao metoodikat, mida komisjon kohaldas kontserni kasutatavate eri liiki lähteainete kulude asendamisel moonutamata kuludega. Kontsern tegi ettepanekuid selle kohta, millist võrdlusalust tuleks kohaldada nende lähteainete moonutamata kulude kajastamiseks. Seejuures kirjeldas kontsern neid lähteaineid kui eri liiki kasutatud toiduõli.

(141)

Komisjon lükkas selle väite tagasi, sest uurimisperioodil müüs kontsern liitu erinevatest lähteainetest toodetud biodiislikütust. Seda kinnitasid vastavad müügidokumendid ja Jiaao saadud kestlikkustõend (62). Seetõttu ei olnud asjakohane kasutada igat liiki lähteainete puhul ühtset võrdlusalust. Nagu on selgitatud punktis 3.1, täheldas komisjon ebakõlasid seoses kontserni raamatupidamise vastavates ostudokumentides ja käesoleva uurimise raames esitatud teabes kajastatud lähteainetega. Komisjon kasutas kättesaadavaid fakte ja kohaldas võrdlusriigi moonutamata kulusid viisil, mis kõrvaldas normaalväärtuse alahindamise ohu.

(142)

Põhjenduses 140 kirjeldatud Jiaao väite üksikasjad esitati alles kontserni märkuste konfidentsiaalses versioonis esialgsete järelduste avalikustamise kohta. Seepärast käsitles komisjon neid märkusi üksikasjalikult äriühingupõhiste lõplike järelduste avalikustamisel.

(143)

Kui esialgsed järeldused olid avalikustatud, väitis EcoCeres, et komisjoni lähenemisviis kontserni konkreetse juhtumi puhul tõi kaasa müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi topeltarvestuse. Väite üksikasjad esitati ainult kontserni esildise konfidentsiaalses versioonis. Seepärast käsitleti seda väidet äriühingupõhistes lõplikes järeldustes üksikasjalikult.

(144)

Komisjon jõudis järeldusele, et ta kajastas normaalväärtuse arvutamisel täielikult kasumit ja kõiki kuluelemente, mis on tähtsad normaalväärtuse arvutamiseks tehasest hankimise tasandil, ilma nende kuluelementide ja kasumi topeltarvestuseta. Seetõttu lükkas komisjon huvitatud isiku esitatud ja põhjenduses 143 kirjeldatud väite tagasi.

(145)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kommenteerisid mõned eksportivad tootjad ka metoodikat, mida komisjon kasutas võrdlusriigi tehases kehtiva moonutamata kulude väärtuse kindlaksmääramiseks, niivõrd kui see puudutab teatavate sisendite piirilt tehasesse transportimise kulusid.

(146)

Põhjendatud juhtudel võttis komisjon neid märkusi arvesse ja muutis transpordikulude arvutust. Selle teabe konfidentsiaalse ja äriühingupõhise laadi tõttu avalikustati üksikasjad mõjutatud eksportivatele tootjatele äriühingupõhistes lõplikes järeldustes.

(147)

Normaalväärtuse kindlaksmääramisel esialgses etapis kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust kõrvalsaaduste moonutamata väärtuse alusel. Käesoleval juhul olid kõrvalsaadused sellist laadi, et neid ei taaskasutatud biodiislikütuse tootmisel, vaid need müüdi kolmandatele isikutele. Seetõttu lahutati kõrvalsaaduste moonutamata väärtus normaalväärtusest, mitte biodiislikütuse tootmisel kasutatud materjalide moonutamata väärtusest.

(148)

Eelavalikustamise ja esialgsete järelduste avalikustamise kohta väitis Jiaao oma märkustes järgmist.

(149)

Esiteks soovib komisjon juhtida tähelepanu vastuolule Jiaao arutluskäigus. Kontsern väitis ühelt poolt, et sisendite tarbimine ei ole kõrvalsaaduste müügi seisukohast oluline, sest sisendeid kasutatakse samal ajal biodiislikütuse tootmisel. Samas teisest küljest väitis kontsern, et komisjon oleks pidanud teatatud tarbitud üldkogusest maha arvama kõrvalsaaduste tootmisel tarbitud sisendite koguse.

(150)

Igal juhul järgis komisjon kõrvalsaaduste väärtuse kohandamisel oma väljakujunenud tava. Kui kõrvalsaadust müüakse seotud või mitteseotud kolmandatele isikutele, on võrdlusriigi selle kõrvalsaaduse moonutamata väärtus kõrvalsaaduse müügiväärtus, mitte selle kulu. Selline moonutamata müügiväärtus koosneb sellise kõrvalsaaduse tootja tootmiskuludest, müügi-, üld- ja halduskuludest ning kasumist. Seetõttu tuleb sellise kõrvalsaaduse moonutamata väärtus maha arvata arvestusliku normaalväärtuse koguväärtusest.

(151)

Seetõttu lükkas komisjon tagasi Jiaao väited kõrvalsaaduste väärtuse kohandamise kohta.

(152)

Nagu on kirjeldatud põhjendustes 48–151, vaatas komisjon pärast huvitatud isikute väiteid läbi dumpingumarginaalid.

(153)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(154)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist täheldas EcoCeres muutusi EBB makromajanduslikes andmetes (eelkõige müügimahu vähenemist) ja väitis, et üksnes EBB liikmete ja/või EBB esindajate klientide andmetel põhinevate makromajanduslike näitajate ekstrapoleerimise tõttu ei ole makromajanduslikud andmed liidu tootmisharu suhtes representatiivsed ja on kallutatud.

(155)

Komisjon märkis, et EBB ajakohastas makromajanduslikke andmeid kontrollkäigu ajal tuvastatud vigade tõttu. Komisjon järeldas, et need makromajanduslikud andmed on liidu tootmisharu suhtes representatiivsed. Esiteks ei seadnud EcoCeres kahtluse alla ajutise määruse põhjendust 2 seoses EBB representatiivsusega liidu biodiislikütuse tootmisharu suhtes. Teiseks, mis puudutab EBB andmete ekstrapoleerimist, siis need andmed põhinesid valimil, mis koosnes äriühingutest, kelle toodang moodustab üle 40 % liidu toodangust, ning puudutasid ainult kahte näitajat. Nende näitajate, s.o liidu tööhõive ja müügimahu kohta ei leidnud EBB alternatiivseid andmeid (63).

(156)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist ei nõustunud CCCMC väitega, et EBB vastus makromajanduslikke näitajaid käsitlevale küsimustikule on WTO nõuetele vastav otsene tõend. Huvitatud isik väitis, et käesolev juhtum on samalaadne juhtumiga „EL – biodiisel (Argentina)“ (DS473) (64) ja et miski ei viidanud sellele, et komisjon oleks EBB andmete õigsuse tagamisel olnud „eriti hoolikas“. CCCMC kritiseeris ajutise määruse põhjenduses 308 esitatud komisjoni väidet, et ükski huvitatud isik ei esitanud märkusi seoses EBB näitajaga liidu toodangu kohta. Kriitika põhines sellel, et viimane versioon esitati tükk aega pärast esialgse etapi teabe esitamise tähtaja möödumist (ja seega ei olnud CCCMC kindel, et komisjon oleks ajutise määruse jaoks märkusi arvesse võtnud). CCCMC kritiseeris asjaolu, et puuduvad üksikasjad komisjoni leitud kestlike lennukikütuste hinnanguliste näitajate ja selle kohta, kuidas turuteabe pakkuja Stratas andmeid kogus, pidades eelkõige silmas Stratase (kättesaadav dokumendis t24.004736) ja komisjoni (vt ajutise määruse tabel 2) kindlaks tehtud liidu kogutarbimise erinevust.

(157)

Komisjon märkis, et ajutise määruse põhjenduses 308 kirjeldatakse asjaolu, et ükski huvitatud isik ei esitanud tõepoolest menetluse üheski etapis märkusi liidu toodangut iseloomustava EBB näitaja kohta. CCCMC ei esitanudki (alternatiivseid) andmeid liidu biodiislikütuse tootmise kohta. Selle asemel tugines CCCMC komisjoni esitatud andmetele, nagu nähtub CCCMC märkustest esialgsete järelduste avalikustamise kohta (65). Komisjon kontrollis lõppetapis kõiki toimikus olevaid andmeid liidu toodangu kohta ja kinnitas, et liidu kogutoodang oli uurimisperioodil 14 775 455 tonni.

(158)

Üksikasjad komisjoni leitud kestlike lennukikütuste hinnanguliste näitajate kohta on esitatud punktis 4.5.2.1.

(159)

Kuna rohkem märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 305–309 esitatud järeldused.

(160)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist tegi EcoCeres üldise avalduse, et ta ei olnud nõus komisjoni otsusega keelduda segmendipõhisest analüüsist rasvhapete metüülestrite ja vesiniktöödeldud taimeõli eristamiseks, ning tuletas meelde oma sellekohaseid 2. jaanuari 2024. aasta märkusi (66).

(161)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordas CCCMC oma taotlust, et kui vesiniktöödeldud taimeõli ei jäeta uurimise kohaldamisalast välja, tuleks vesiniktöödeldud taimeõli ja rasvhapete metüülestreid vaadelda eraldi. CCCMC sõnul rikkus komisjon WTO õigust, sest ajutises määruses ei põhjendatud ega selgitatud piisavalt segmendipõhisest kahjuanalüüsist keeldumise põhjuseid. Ühtlasi väitis CCCMC, et segmendipõhise analüüsi puudumise tõttu on kahju kohta tehtud järeldused vastuolus WTO õigusest tuleneva komisjoni kohustusega korraldada otsesel tõendusmaterjalil põhinev objektiivne hindamine.

(162)

Komisjon tuletas meelde, et ajutises määruses uuriti tingimuste kaupa, kas käesoleval juhul on segmendipõhine kahjuanalüüs õigustatud. EcoCeresi ja CCCMC väited on üldist laadi ega saa ümber lükata ajutises määruses analüüsitud iga tingimuse kohta esitatud üksikasjalikke väiteid. Ühendkuningriigi ametiasutuste uurimise TD0004 (67) asjaolusid, millele EcoCeres viitas, ei saa käesolevale juhtumile laiendada, sest Ühendkuningriigis ei toodetud vesiniktöödeldud taimeõli. Seetõttu lükkas komisjon tagasi taotluse teha rasvhapete metüülestrite ja vesiniktöödeldud taimeõli segmendipõhine kahjuanalüüs ning kinnitas ajutises määruses esitatud kaalutlused, mille kohaselt ei ole põhjust, mis segmendipõhist kahjuanalüüsi käesoleval juhul õigustaks.

(163)

Kuna rohkem märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 310–317 esitatud järeldused.

(164)

Punktis 4.5.2.2 osutatud tabeli 6 parandusel oli mõningane mõju ajutise määruse tabelile 2. Lõplik tabel 2 on järgmine.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides)

(165)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis CCCMC, et tarbimismahu arvutamiseks tuleks liita liidu biodiislikütuse tootmisharu kogumüük, millele liidetakse liidu import ja millest lahutatakse liidu kogueksport. Komisjon lükkas ettepaneku tagasi, sest miski ei seadnud kahtluse alla ajutise määruse põhjenduses 318 kirjeldatud metoodika usaldusväärsust.

(166)

Punktis 4.5.2.2 osutatud tabeli 6 parandusel oli uurimisperioodil mõningane mõju ajutise määruse tabelis 3 avaldatud turuosale. Lõplik tabel 3 on järgmine.

Tabel 3

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(167)

26. jaanuari 2024. aasta esildises (68) palus CCCMC komisjonil teha huvitatud isikule ja mittekonfidentsiaalses toimikus kättesaadavaks kogu uurimisperioodi käsitlevad impordiseire andmed. Huvitatud isiku arvates ei saanud iga-aastaste impordiandmete esitamine ajutises määruses tähendada i) menetluse varases etapis taotletud teabe kohest kättesaadavust või õigeaegset juurdepääsu sellele ega ii) huvitatud isikutele sobivat võimalust kasutada seda teavet oma arutluskäigus. Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordas CCCMC oma taotlust, et komisjon teeks igakuised impordiandmed kättesaadavaks mittekonfidentsiaalses toimikus. 1. oktoobril 2024 esitas komisjon CCCMC-le igakuised Hiina biodiislikütuse impordimahud.

(168)

Kuna rohkem märkusi ei esitatud ja arvestades lõplikku tabelit 2, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 321–325 esitatud kaalutlused.

(169)

CCCMC sõnul rikkus komisjon WTO õigust, sest ajutises määruses ei põhjendatud või selgitatud piisavalt põhjuseid, miks lükati tagasi CCCMC taotlus mitte keskenduda hinnamõju/hindade allalöömise analüüsis asjaomase perioodi ühele aastale. CCCMC lisas, et komisjonil on kohustus dünaamiliselt hinnata suundumusi dumpinguhinnaga impordi ja samasuguste omamaiste toodete hindade (seega ei pea CCCMC põhjendama taotlust saada kogu asjaomast perioodi hõlmavat teavet hinna allalöömise suundumuste kohta) ning WTO kohtupraktika vahel, eelkõige seda, et Maroko uurimisasutusele pandi süüks, et ta kogus kahju hindamiseks andmeid nelja aasta kohta, kuid piirdus hinna allalöömise puhul ainult viimase 12 kuuga (DS578) (69). CCCMC väitis, et huvitatud isikutelt ei eeldata tagasiulatuvaid arvutusi ja et ta ei saa hindade allalöömise analüüsi sisuliselt kommenteerida, ning palus üksikasjalikku mittekonfidentsiaalset versiooni, mis näitaks, et hinna allalöömine tuvastati kõigi valimisse kaasatud äriühingute impordimahtude puhul. Sellega seoses väitis CCCMC, et ajutise määruse põhjenduses 329 nimetatud toodete impordi ja samasuguste liidu toodete valikud ei olnud omavahel vastavuses ning et ajutise määruse tabelis 4 esitatud Hiinast pärit impordi hinnad olid kõrgemad kui tabelis 8 esitatud liidu tootjate müügihinnad.

(170)

Komisjon lükkas CCCMC väited tagasi. Komisjon märkis, et uurimise käigus kogutud andmed võimaldasid teha üksikasjalikke hinna allalöömise arvutusi ainult uurimisperioodi kohta. See asjaolu ei takistanud komisjonil hindamast dumpinguhinnaga impordi ja samasuguste omamaiste toodete hindade vaheliste seoste suundumusi kogu asjaomasel perioodil, kuna komisjon kogus valimisse kaasatud äriühingutelt andmeid kogu kõnealuse perioodi kohta ning esitas ajutises määruses tabelid 4 ja 8 ning selgitas neid. Valimisse kaasatud liidu tootjate tootevalik ja suhtelised müügimahud olid kogu vaatlusalusel perioodil järjepidevad ning toimikus puuduvad tõendid selle kohta, et Hiinast pärit impordi tootevalik oleks kõnealusel perioodil oluliselt muutunud. Kuigi liidu tootjate ja Hiina eksportivate tootjate vastavad tootevalikud olid uurimisperioodi jooksul üksteisest erinevad ja neid ei saa seega otseselt võrrelda, näitab tabelites 4 ja 8 esitatud müügihindade võrdlus, et Hiina ja Euroopa keskmiste müügihindade erinevus kõigub vahemikus 170–200 eurot tonni kohta, välja arvatud 2022. aastal, kui see erinevus oli märgatavalt väiksem. Oluline on märkida, et tabelis 8 esitatud liidu tootmisharu keskmine ühikuhind hõlmas kõiki tooteliike, mida liidu tootmisharu müüs uurimisperioodil liidu turul. Kõik need tooteliigid ei olnud otseselt võrreldavad Hiina eksportivate tootjate müüdud tooteliikidega ning hinna allalöömise arvutamisel võeti arvesse ainult otseselt võrreldavaid tooteliike. Kui tooteliigi tasandil võrreldi otseselt võrreldavaid tooteid, leiti hinna allalöömise keskmine tase olevat 10,1 %.

(171)

Arvestades, et nii liidu tootmisharu kui ka eksportivate tootjate tootevalik on kogu asjaomasel perioodil püsinud suhteliselt stabiilsena, tooks liidu tootmisharule soodne sarnane või uurimisperioodil täheldatust väiksem hinnaerinevus (kui keskmine ühikuhind põhineb kõigil liidu turul müüdavatel tooteliikidel) siiski tõenäoliselt kaasa hinna allalöömise Hiina eksportivate tootjate poolt, kui arvesse võetakse ainult otseselt võrreldavaid tooteliike. Selle põhjal toimus hinna allalöömine tõenäoliselt ka uurimisperioodile eelnenud kolmel aastal: 2020. ja 2021. aastal võrreldaval tasemel ning 2022. aastal tõenäoliselt palju kõrgemal tasemel. Sellest järeldub, et väidetule vastupidiselt hindas komisjon hinnamõju dünaamiliselt kogu asjaomase perioodi jooksul. Võttes aga arvesse, et uurimisperioodi andmed on palju üksikasjalikumad kui eelmiste aastate andmed, põhines hinnang uurimisperioodile eelnevate aastate kohta põhjendatud ekstrapoleerimisel, milles lähtuti uurimise ajal komisjonile kättesaadavatest andmetest ja teabest.

(172)

Hinna allalöömise üksikasjalikud arvutused avaldas komisjon nendele huvitatud isikutele, kes oskasid väljundit sisuliselt kommenteerida (kuna hinna allalöömise marginaal on komisjonile üksnes konfidentsiaalselt esitatud andmete konsolideerimise tulemus). Komisjon kinnitas, et nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 332, tuvastati hinna allalöömine valimisse kaasatud äriühingute kogu impordimahu puhul, mis ei tähenda, et võrreldi ainult liidu tootmisharu valmistatud samasuguseid tooteid. Üksikasjalikud hinna allalöömise arvutused näitasid, et uurimisperioodil oli Hiina impordiga võrreldud ja liidus toodetud biodiislikütuse keskmine müügihind märkimisväärselt kõrgem kui ajutise määruse tabelis 8 esitatud müügihind, nimelt vahemikus 1 590 – 2 400 eurot tonni kohta.

(173)

Jiaao kontsern väitis, et komisjoni kasutatud impordijärgsed kulud olid aegunud ja ka väiksemad kui kolmes varasemas dumpinguvastases uurimises (70). Huvitatud isik tegi ettepaneku, et kui komisjon nõuab varasemates biodiislikütust käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes kindlaks määratud impordijärgsete kulude kasutamist, oleks sobivam võrdlusalus impordijärgsete kulude ja CIF-hinna suhe, s.o 14,08 eurot tonni kohta (71).

(174)

Komisjon pidas impordijärgsete kulude taset juhtumi- ja tootepõhiseks. Kuna käesolevas menetluses puuduvad usaldusväärsed kontrollitud andmed, kinnitas komisjon, et on asjakohane kasutada varasema biodiislikütuseid käsitleva uurimise impordijärgseid kulusid (72). Jiaao kontserni väited lükati tagasi.

(175)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist taotles EcoCeresi kontsern impordijärgsete kulude kohandamist 8,5 eurolt tonni kohta vähemalt 10 eurole tonni kohta, et võtta arvesse alates 2018. aastast euroalal toimunud inflatsiooni. Kuna puudusid tõendid selle kohta, et kodumajapidamistele kehtivate hindade muutused mõjutasid muid kui kodumajapidamiste kulusid, näiteks impordijärgseid kulusid, ja millises ulatuses, lükkas komisjon EcoCeresi väite tagasi.

(176)

Lisaks hinna allalöömise kindlakstegemisele tegi komisjon ajutise määruse põhjenduses 365 kindlaks, et Hiina import avaldab liidu tootmisharule hinnasurvet, sundides seeläbi liidu tootmisharu küsima müügihinda, mis ületab vaid vähesel määral kulusid, mistõttu ei suuda tootmisharu korralikku kasumit teenida. Järeldusi hindade allasurumise kohta makrotasandil kinnitasid ka järeldused märkimisväärse turuhinnast madalama hinnaga müügi kohta iga valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul uurimisperioodil. Nagu on märgitud põhjenduses 232, jäid turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalid vahemikku 16,4–44,3 %. Hindade allasurumise tõttu müüs liidu tootmisharu seega tooteid hinnaga, mis isegi ei katnud tootmiskulusid, rääkimata tavapärasest kasumimarginaalist. Seetõttu kinnitati lõppetapis järeldused asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatud hindade allasurumise kohta.

(177)

Kuna rohkem märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 326–332 esitatud järeldused.

(178)

Kuna rohkem märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 333–337 esitatud järeldused.

(179)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis CCCMC, et komisjon rikkus oma WTO raames võetud kohustusi, (73) sest ajutises määruses ei põhjendatud ega selgitatud piisavalt, mille alusel määrati kindlaks ajutise määruse allmärkuses 167 osutatud liidu kestliku lennukikütuse toodangu maht ja kestliku lennukikütuse tootmise võimsus. Selguse huvides tuletas komisjon meelde selle allmärkuse teksti, mis on järgmine: „Nagu on märgitud põhjenduses 57, jäeti kestlik lennukikütus tootemääratluse kohaldamisalast välja ja kestliku lennukikütuse mahtusid arvesse ei võetud. Seega arvas komisjon makromajandusnäitajaid käsitlevale küsimustikule antud EBB vastuses esitatud näitajatest maha hinnangulise kestliku lennukikütuse toodangu mahu (st 75 000 tonni 2022. aastal ja 150 000 tonni uurimisperioodil) ning hinnangulise kestliku lennukikütuse tootmise võimsuse.“ Komisjon pidas CCCMC väidet põhjendamatuks. Komisjoni metoodika seisnes põhjendatud mahu (s.o 150 000 tonni) mahaarvamises makromajandusnäitajaid käsitlevale küsimustikule antud EBB vastuses esitatud 14 925 455tonnisest uurimisperioodi toodangumahust, mille tulemuseks oli 14 775 455 tonni ehk vastav näitaja ajutise määruse tabelis 5. Mahaarvatud kogused põhinesid komisjonile kättesaadaval parimal teabel kestlike lennukikütuste tootmise kohta liidus, sealhulgas turuteabel, liidu tootjatelt saadud andmetel, EcoCeresi hinnangutel (74) ja üldisel teadmisel, et kestlike lennukikütuste tootmine suurenes 2025. aasta kohustuste lähenedes. CCCMC ega teised huvitatud isikud ei pakkunud alternatiivset metoodikat, et määrata kindlaks kestliku lennukikütuse mahud, mis EBB makromajanduslikest andmetest välja jäetakse.

(180)

CCCMC sõnul ei toetanud tõendid ajutises määruses esitatud väidet, et uurimisperioodil vähenesid tootmismahud märkimisväärselt. CCCMC väitis ka, et igal juhul ei saa languses süüdistada Hiinast pärit importi. Komisjon märkis, et tootmise vähenemine 2022. aasta ja uurimisperioodi vahel oli ilmne (–3 %) ja on kindlasti vastuolus suureneva tarbimisega. Vähenemise põhjust analüüsiti ajutise määruse punktis 5.

(181)

Kuna selle punkti kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 338–339 esitatud järeldused.

(182)

Pärast ajutise määruse avaldamist täheldas komisjon tabelis 6 tehnilisi vigu. Tabelit 6 parandatakse järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

(183)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitatud märkustes teatas CCCMC, et 2022. aastal oli Hiinast pärit import 2020. aasta tasemel, lisades, et kui Hiinast pärit import oli sama madalal tasemel kui 2020. aastal, hakkas liidu tootjate müügitase langema. Keskendudes üksnes 2022. ja 2020. aastale, kirjeldas CCCMC eksitavalt asjaomasest riigist pärit impordi muutuste ja liidu tootmisharu müügitaseme vahelist seost. Vaadeldes nende kahe kahjunäitaja arengut kogu asjaomase perioodi jooksul, on ilmne, et Hiinast pärit impordi suurenedes (näiteks +52 % 2022. aasta ja uurimisperioodi vahel) liidu tootjate müügitase langes. Seepärast lükkas komisjon väite tagasi.

(184)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitatud märkustes väitis CCCMC, et kui Hiinast pärit impordi turuosa oli kõigest 2,8 %, kaotasid liidu tootjad suurema osa oma turuosast. Komisjon lükkas väite tagasi, sest liidu tootjate turuosa vähenes kõige rohkem aastatel 2021–2022, kui Hiinast pärit import hakkas märkimisväärselt suurenema (+96 % aastatel 2021–2022).

(185)

Kuna selle punkti kohta rohkem märkusi ei esitatud ja arvestades tabeli 6 parandatud versiooni, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 340–341 esitatud järeldused.

(186)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitatud märkustes vaidlustas CCCMC komisjoni järelduse kasvu puudumise kohta põhjendusel, et ajutise määruse tabeli 11 kohaselt suurenesid investeeringud üldiselt +14 % ning avalikult kättesaadav teave osutas kõigi valimisse kaasatud liidu tootjate ja liidu tootja Astra Bioplanti üldiselt headele tulemustele. Komisjon märkis, et huvitatud isiku esitatud avalikult kättesaadava teabe hulka kuulusid pärast uurimisperioodi avaldatud pressiteade ja kogu Eni kontserni ja Chevron Corporationi (75) 2023. aasta aruanded, mistõttu ei saanud see teave olla uurimisperioodil representatiivne liidu biodiislikütuse tootmise olukorra suhtes. Komisjon lükkas CCCMC väited tagasi.

(187)

Kuna selle punkti kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjenduses 342 esitatud järeldused.

(188)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitatud märkustes väitis CCCMC, et komisjon rikkus oma WTO raames võetud kohustusi, (76) sest ta ei põhjendanud, kuidas ajutise määruse tabelis 7 esitatud hinnanguline töötajate arv on puudustest hoolimata käesoleva uurimise jaoks piisavalt täpne ja asjakohane. Komisjon ei olnud CCCMCga nõus. Ajutise määruse tabel 7 kajastab tööhõiveandmeid, mille esitasid kaebuse esitajale 31 biodiislikütuse tootjat, ning vastanud äriühingute esitatud tööhõivenäitajate põhjal vastamata jätnud äriühingutele ekstrapoleeritud andmeid. Ajutises määruses märgiti, et EBB-le esitatud liidu tootjate tööhõiveandmed ei olnud alati saadud sama lähenemisviisi kasutades ning et andmed esitamata jätnud äriühingute puhul oli vaja kasutada mõningaid hinnangulisi andmeid. Komisjon leidis, et see olukord ei muuda EBB esitatud tööhõivenäitajaid kehtetuks, sest suurt osa nendest kontrollis komisjon ise valimisse kaasatud liidu tootjate ja kaebuse esitaja juurde tehtud kontrollkäikude ajal. Ükski huvitatud isik ei esitanud muid andmekogumeid, mis võiksid EBB esitatud tööhõivenäitajad kahtluse alla seada või neid asendada ning komisjoni järeldusi muuta.

(189)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordas CCCMC, et tööhõive kasv on selge märk tööstusharu elujõulisusest, ning vaidlustas seejärel ajutise määruse põhjenduses 345 esitatud komisjoni kaalutlused seoses CCCMC arutluskäiguga tootlikkuse vähenemise kohta. CCCMC väitis, et tootlikkuse vähenemine ei saa olla tingitud Hiina impordist, sest tootlikkus vähenes enim (5 % võrra) 2021. aastal, s.o aastal, kui Hiina import oli asjaomase perioodi väikseim. Komisjon viitas selgele seosele asjaomase perioodi teise poole väiksema tootlikkuse ning 2022. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal Hiinast pärit impordi kasvu (+55 %) vahel ja lükkas CCCMC väited tagasi.

(190)

Kuna selle punkti kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 343–345 esitatud järeldused.

(191)

Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 346–348 esitatud järeldused.

(192)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist märkis CCCMC, et komisjoni järeldused ei olnud ilma segmendipõhise kahjuanalüüsita põhjendatud, ning juhtis seejärel tähelepanu liidu tootjate müügihindade märkimisväärsele üldisele tõusule (+69 %) hoolimata Hiinast pärit impordi suurenemisest. CCCMC väitis lisaks, et Hiinast pärit impordile ei saa omistada ajutise määruse tabelis 8 esitatud müügihindade ja ühiku tootmiskulude vahelise erinevuse kõikumist. CCCMC väitis ka, et piisavalt ei ole hinnatud hindu mõjutavaid tegureid, näiteks suutlikkust kanda kulud üle tarbijatele ning liigsest tootmisvõimsusest ja suurest tööhõivest tulenevaid kõrgeid püsikulusid.

(193)

Komisjon märkis, et isegi kui liidu hinnad tõusid ning erinevus liidu keskmiste müügihindade ja keskmise ühiku tootmiskulu vahel kõikus, siis uurimisperioodil, kui Hiinast pärit impordi tase oli kõrgeim ja ka liidu tarbimismaht suurim, olid liidu tootmisharu keskmised müügihinnad ainult 2 eurot (ehk 0,1 %) suuremad kui kulud, mis on jätkusuutmatu. Komisjon ei nõustunud sellega, et erilisel turul, kus on suur nõudlus ning tuleb täita kestlikkuse ja CO2 heite vähendamise eesmärke, ei oleks tarbijad nõus tootjate kulude edasikandmisega. Komisjon nõustus, et väiksema tootmismahu korral püsikulud suurenevad, kuid see väiksem tootmismaht ei olnud liidu tootjate valik, vaid vajalik vastus madala hinnaga impordi sissevoolule Hiinast, mida võeti teatavate ELi taastuvenergiaalaste eesmärkide saavutamisel arvesse kahekordselt, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 329.

(194)

Kuna selle punkti kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 349–351 esitatud järeldused.

(195)

Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 352–353 esitatud järeldused.

(196)

Kuna selle punkti kohta uusi märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 354–355 esitatud järeldused.

(197)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist märkis CCCMC, et liidu tootmisharu kapitali kaasamise võimet ei hinnatud. CCCMC väitis ka, et Hiina impordi ja liidu tootjate kantud kahju vahel puudub seos, sest kui Hiinast pärit import 2021. aastal vähenes, vähenes ka liidu tootjate kasumlikkus ja muud näitajad, ning kui Hiinast pärit import 2022. aastal suurenes, läks liidu tootjatel paremini. Lisaks väitis huvitatud isik, et komisjon ei asetanud kahjutegureid konteksti ega seostanud neid omavahel. Näiteks ei kaalunud ta, et täiendavatel investeeringutel oleks olnud negatiivne mõju liidu tootmisharu kasumlikkusele, ning ei võtnud arvesse tõendeid, mis tundusid olevat vastuolus tema oletustega.

(198)

Liidu tootmisharu kapitali kaasamise võime kohta märkis komisjon, et seda takistas alates 2021. aastast tugevalt negatiivne rahavoog.

(199)

Väidetav seose puudumine Hiina impordi ja liidu tootjate kantud kahju vahel ei olnud põhjendatud. Komisjon tuletas meelde, et kasumlikkus vähenes enim 2022. aasta ja uurimisperioodi vahel, st kui Hiinast pärit impordi tase oli kõrgeim. Sel ajal langes liidu tootmisharu kasumlikkus 0,1 %ni, st oluliselt allapoole mõistlikku sihtkasumit.

(200)

Komisjon vaidles vastu väitele, et ta olevat jätnud tähelepanuta tõendid, mis olid tema analüüsidega vastuolus. Komisjon ei nõustunud sellega, et CCCMC esitatud aspektid olid uurimise seisukohast asjakohased, nimelt sellega, et CCCMC ekstrapoleeris enam kui 180 riigis tegutseva Ameerika hargmaise energiaettevõtte Chevron Corporation 2023. aasta tulemused valimisse kaasatud liidu tootja Chevron tegevusele biodiislikütuse valdkonnas, või sellega, et CCCMC ekstrapoleeris naftale spetsialiseerunud ja rohkem kui 60 riigis tegutseva Itaalia hargmaise energiaettevõtte Eni 2023. aasta tulemused valimisse kaasatud liidu tootja (Bio)raffineria di Gela tegevusele biodiislikütuse valdkonnas. Komisjon asetas kahjutegurid konteksti ja seostas neid omavahel ning ei saanud järeldada, et täiendavatel investeeringutel oli negatiivne mõju liidu tootmisharu kasumlikkusele, kuivõrd uued pikaajalised investeeringud mõjutasid pigem bilanssi ja nende investeeringute puhul olid amortisatsioonikulud algselt väikesed.

(201)

Kuna selle punkti kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 356–360 esitatud järeldused.

(202)

Esialgsete järelduste avalikustamise kohta tehtud märkuse järelduses ei eitanud CCCMC, et teatavad liidu tootmisharuga seotud kahjunäitajad näisid olevat asjaomasel perioodil halvenenud.

(203)

Kuna selle punkti kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 361–362 esitatud järelduse ja järeldas lõplikult, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(204)

Seotud importija Excellence New Energy B.V. väitis, et rasvhapete metüülestrite hinnad langesid pärast ajutiste meetmete kehtestamist mitte Hiina biodiislikütuse tõttu, vaid muudel põhjustel, nagu suured tsüklilised kõikumised õlitoodete turul, geopoliitilised muutused, mis mõjutavad jätkuvalt pakkumist/nõudlust, taimeõli vähenemine ja vesiniktöödeldud taimeõli turu kasv. Komisjon märkis, et uurimisperioodile järgnenud sündmused ei saanud ümber lükata järeldust, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import põhjustas uurimisperioodil liidu tootmisharule olulist kahju, mistõttu oli dumpinguvastaste meetmete kehtestamine põhjendatud.

(205)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitatud märkustes leidis CCCMC, et enne Hiina impordi ja liidu tootjate kantud olulise kahju vahel põhjusliku seose kindlaksmääramist peab komisjon tagama, et Hiina import ja samasugused omamaised tooted (peamiselt toidukultuuri- ja söödapõhised rasvhapete metüülestrid) on omavahel piisavalt asendatavad. Komisjon viitas ajutise määruse punktidele 2.3 ja 2.4, milles kinnitati, et Hiina import ja omamaised tooted on samasugused ja omavahel asendatavad.

(206)

Hoolimata komisjoni järeldusest, millele on viidatud ajutise määruse punktis 4.5.4, väitis CCCMC, et Hiinast pärit biodiislikütuse impordiga ei saa põhjendada teatavate kahjunäitajate negatiivseid suundumusi. CCCMC väitis, et tekkeallikate määramise testi ei läbitud, sest komisjon ei selgitanud, miks liidu tootmisharu turuosa vähenemine on tingitud Hiinast pärit impordist, mille turuosa oli väike ja mis oli kallim kui muu import. CCCMC väitis, et komisjon rikkus WTO õigust, (77) sest ajutises määruses ei osutatud sõltumatule hindamisele ega esitatud (piisavat) põhjendust selle kohta, et Hiina impordi väidetavalt „madalad hinnad tõid liidu turul kaasa hinnasurve, mistõttu liidu tootmisharu ei suutnud korralikku kasumit teenida.“ CCCMC väitis, et hindade allasurumise järeldust ei saa eeldada ning et müügihinnad, impordihinnad, mahud ja mitmesugused ajutises määruses osutatud suundumused näitasid, et Hiinast pärit import ei saanud kuidagi põhjustada hinna allalöömist ega hindade allasurumist, sest Hiinast pärit biodiislikütuse impordihinnad olid jätkuvalt liidu hindadest kõrgemad ja tõusid asjaomasel perioodil 53 % võrra. Arvestades, et Hiinast pärit impordi keskmised hinnad olid palju kõrgemad kui valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised müügihinnad, oli CCCMC sõnul ebaselge, kuidas import keskmisi omamaiseid ühikuhindu „alla lõi“, „alla surus“ või nende tõusu takistas.

(207)

Komisjon lükkas need CCCMC väited tagasi. Nagu on rõhutatud ajutise määruse põhjenduses 370, puudutavad ajutise määruse tabelites 4 ja 8 esitatud müügihinnad erinevaid tootevalikuid (78) ega ole otseselt võrreldavad. Uurimisperioodil oli liidus toodetud biodiislikütuse keskmine müügihind – mida lõpuks Hiina impordiga võrreldi – tõepoolest kõrgem ajutise määruse tabelis 8 esitatud müügihinnast, nimelt vahemikus 1 590 – 2 400 eurot tonni kohta ehk kindlasti kõrgem kui Hiinast pärit impordi hind. Sellest hoolimata tegi komisjon valimisse kaasatud eksportivate tootjate ja liidu tootjate müüdud tootevaliku arvesse võtmisel kindlaks nii hindade allalöömise kui ka hindade allasurumise. Nagu on selgitatud põhjenduses 171, on pealegi tõenäoline, et hinna allalöömine toimus kogu asjaomase perioodi jooksul, kuna toimikus ei olnud tõendeid selle kohta, et impordi ja liidu tootmisharu müüdav tootevalik oleks sel perioodil muutunud. Uurimisperioodil lõid Hiinast pärit impordi hinnad võrreldavate tooteliikide puhul liidu tootmisharu hinnad alla 5,3–13,8 % võrra, samas kui liidu tootmisharu müügihinnad ei saanud tõusta tasemele, mis oleks piisav korraliku kasumi teenimiseks. Hindade allasurumise kindlakstegemisel lähtus komisjon vaadeldavast faktilisest olukorrast (tooteliikide kaupa tehtud arvutused näitasid, et Hiina biodiislikütuse hindadega löödi alla liidu tootmisharu hinnad), täheldades, et üldiselt olid liidu tootmisharu keskmised hinnad vaid veidi kõrgemad kui keskmised tootmiskulud, ning järeldas, et kui Hiina import ei oleks hindu alla löönud, oleksid liidu tootjate hinnad loomulikul viisil rohkem tõusnud. Tugeva ja suureneva nõudluse kontekstis eeldas komisjon, et liidu keskmise müügihinna ja tootmiskulude vahe kasvab, kuid see vähenes 26 eurolt tonni kohta 2022. aastal 2 eurole tonni kohta uurimisperioodil. Komisjon märkis, et hinna allalöömise tase kinnitati menetluse lõppetapis ja seda peeti tarbekauba puhul märkimisväärseks. Nagu on selgitatud põhjenduses 176, kinnitasid hindade allasurumist käsitlevaid järeldusi iga valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul kindlaks tehtud turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalid.

(208)

Lisaks eespool kirjeldatule märkis komisjon, et tabelis 3 esitatud andmed ei kajasta seda, et Hiina biodiislikütus vähendas füüsilist nõudlust muude biodiislikütuse liikide, eelkõige liidus toodetud toidukultuuripõhise biodiislikütuse järele võrreldes tabelis 3 esitatud mahtudega kahekordselt. Selle tingis Hiina biodiislikütuse topeltarvestus, mida selgitatakse täpsemalt järgmises punktis.

(209)

Kuna selle punkti kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 364–367 esitatud järeldused.

(210)

Punktis 4.5.2.2 osutatud tabeli 6 parandusel oli väike mõju mõnele ajutise määruse tabelis 12 avaldatud turuosale. Lõplik tabel 12 on järgmine.

Tabel 12

Import kolmandatest riikidest

(211)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitatud märkustes rõhutas CCCMC, et kui import kolmandatest riikidest suurenes, kaotasid liidu tootjad suurema osa oma turuosast. CCCMC väitis, et kuigi liidu tootmisharu turuosa vähenes asjaomasel perioodil peaaegu 10 protsendipunkti, suurenes Hiina turuosa 2,6 protsendipunkti, seega märgatavalt vähem kui kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa. CCCMC kaebas, et kuna puudus teave kolmandatest riikidest pärit impordi lähteainete kohta, ei teinud komisjon selle impordi mõju kohta sisulist järeldust, ning et komisjon tegi oletusi, mille kohaselt kolmandatest riikidest pärit impordi hinnad ei ole turul tavaliselt kõrgemad, kuid ei selgitanud neid oletusi.

(212)

Komisjon kinnitas, et olemasolevat teavet arvesse võttes oli suur osa muudest kolmandatest riikidest kui Hiina pärit impordist toidukultuuripõhine, mida kinnitavad muu hulgas EBB 2023. aasta statistiline aruanne, (81) GAINi aruanded Hiina (82) ja Euroopa Liidu (83) kohta, turuteave (84) ja mitu komisjoni korraldatud kaubanduse kaitsemeetmeid käsitlevat uurimist (85). Singapurist pärit impordi kohta kogus komisjon tõendeid, mis näitavad, et sellise impordi hinnad ei kajastanud tegelikke turutingimusi. Mis puudutab Ühendkuningriigist (86) pärit importi liitu, siis oli tegemist peamiselt kaubeldavate kaupadega, (87) mis võisid hõlmata piiriüleste Ühendkuningriigi (88)/ELi tootjate positsiooni tasakaalustamist siirdehindadega, mida komisjon ei suutnud enam jälgida. Lisaks on märke Ühendkuningriigis asjaomasel perioodil kõnealuses sektoris kasutatud ebaharilikest kaubandustavadest (89). Kolmandaks on Ühendkuningriigi asjaomased ametiasutused andnud naftaettevõtetele lube imporditava biodiislikütuse seestöötlemiseks, mis on hõlbustanud mujalt kui Ühendkuningriigist pärit biodiislikütuse müümist liitu Ühendkuningriigi kaudu, hägustades statistikat. Nende tavade kasutamine lõpetati alles hiljuti (90) (91).

(213)

Komisjon kinnitas, et uurimisperioodil hõlbustas Hiina kasutatud toiduõlil / jäätmetel põhineva biodiislikütuse teatavate riiklike kohustuste täitmist biodiislikütuse füüsiliselt väiksemate mahtude kaudu ning suutis saada liidu turul hinnalisandit. Taastuvenergia direktiivide kohaselt peavad liikmesriigid saavutama teatava taastuvate energiaallikate osakaalu oma energiatarbimises. Taotletava osakaalu saavutamiseks on liikmesriikidel erinevad alleesmärgid/kohustused. Transpordisektoris võib täiustatud biokütuseid, eelkõige kasutatud toiduõlist ja teatavatest rasvajääkidest toodetud biodiislikütust arvestada riiklike eesmärkide saavutamisel kahekordselt. Selline topeltarvestus piirab kohustuste suurendamise mõju segude füüsilisele mahule, sest kohustuste täitmiseks on vaja poole võrra vähem biokütust.

(214)

Komisjon märkis, et ettevõtjad ei oleks enamiku muudest kolmandatest riikidest pärit impordi kaudu suutnud oma eesmärki nii kiiresti saavutada (nagu Hiina biodiislikütuse abil), sest imporditud kütus oli toidukultuuripõhine. Seega järeldas komisjon, et eri päritolu biodiislikütuse hindu, mahtusid ja turuosi on võimalik sisuliselt võrrelda ainult siis, kui on teada vastav tootevalik. Toidukultuuripõhise biodiislikütuse import muudest kolmandatest riikidest ei tõrjunud liidu biodiislikütust välja Hiina biodiislikütuse (kahekordses) mahus ega saanud põhjustada kahju ulatuses, mis nõrgendaks põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootjaid kahjustava olukorra vahel.

(215)

Kuna selle punkti kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 368–372 esitatud järeldused, võttes arvesse eespool esitatud lõplikku tabelit 12.

(216)

Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 373–376 esitatud järeldused.

(217)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis CCCMC, et tootmiskulude ja tööjõukulude suurenemine ning tootlikkuse vähenemine võisid olla liidu tootmisharule tekitatava kahju põhjus. Komisjon lükkas CCCMC väited tagasi, sest Hiina biodiislikütuse hinnasurve oli see, mis takistas liidu tootmisharul kajastada kulude kasvu hindades. Seetõttu ei nõrgendanud kulude kasv leitud põhjuslikku seost.

(218)

Kuna selle punkti kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjenduses 377 esitatud järeldused.

(219)

CCCMC väitis, et liidu tootjad on ise kahju põhjustanud, sest ei suuda toota biodiislikütust, mille suhtes kohaldatakse topeltarvestuse hinnalisandit.

(220)

Komisjon ei nõustunud väitega, et liidu tootjad ei suuda toota biodiislikütust, mille suhtes kohaldatakse topeltarvestuse hinnalisandit. Komisjon tuletas meelde ajutise määruse põhjendust 57 ja seda, et ajutise määruse punktis 4.4.2 selgitatud hindade allalöömine tehti kindlaks tooteliikide kaupa ning et Hiina biodiislikütust võrreldi liidus toodetud biodiislikütusega, mis on valmistatud samadest lähteainetest ja mille suhtes kohaldatakse sama liiki (topeltarvestuse) hinnalisandit.

(221)

CCCMC väitis, et liidu tootjad on ise kahju põhjustanud suurte investeeringute tõttu, mis tõid kaasa negatiivse rahavoo ja vähendasid investeeringutasuvust.

(222)

Vähenenud kasumlikkuse ja liidu tootjate investeeringute vahelist seost käsitleti põhjendustes 197–201. Komisjon tuletas meelde, et Hiina import vähendas liidu tootjate kasumlikkust. Nagu nähtub liidu tootjatele mõeldud täitmata küsimustikest, on kasumlikkus peamine tegur valemis, mida kasutatakse rahavoogude ja investeeringutasuvuse näitajate kindlaksmääramiseks. Ajutise määruse põhjenduses 359 on sedastatud, et asjaomase perioodi viimase poole investeeringud olid ette nähtud juba pikka aega tagasi ja puudutasid ainult kaht äriühingut.

(223)

Excellence New Energy B.V. väitis, et kuna sihthind 1 900 – 2 200 eurot tonni kohta on palju kõrgem kui impordihinnad, ei suutnud liidu tootmisharu mis tahes impordiga konkureerida. Komisjon selgitas, et sihthind 1 900 – 2 200 eurot tonni kohta kajastas üksnes väga spetsiifilist tootevalikut, millega võrreldi Hiina mudeleid, ega saanud seega seada kahtluse alla liidu tootmisharu konkurentsivõimet. Nagu on rõhutatud ajutise määruse põhjenduses 370, puudutas ajutise määruse tabelis 12 esitatud import erinevaid tootevalikuid.

(224)

Kuna selle punkti kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 378–380 esitatud järeldused.

(225)

Nagu on sätestatud alusmääruse artikli 9 lõike 4 kolmandas lõigus ja võttes arvesse, et komisjon eelavalikustamise perioodil importi ei registreerinud, analüüsis komisjon impordimahtude muutumist, et selgitada välja, kas põhjenduses 4 kirjeldatud eelavalikustamise perioodil toimus uuritava impordi edasine oluline suurenemine, ja võtta sellest suurenemisest tulenevat täiendavat kahju arvesse kahjumarginaali kindlaksmääramisel.

(226)

Andmebaasi „Surveillance 2“ andmete kohaselt oli Hiinast pärit impordi maht neljanädalase eelavalikustamise perioodi jooksul 58 % väiksem kui keskmine nelja nädala impordimaht uurimisperioodil. Selle põhjal järeldas komisjon, et eelavalikustamise perioodil ei suurenenud uuritav import oluliselt.

(227)

Seetõttu ei kohandanud komisjon kahju kõrvaldamist võimaldavat taset selles suhtes.

(228)

Mitu Hiina huvitatud isikut vaidlustas kahjumarginaali arvutamiseks kasutatud 11 % suuruse sihtkasumi, põhjendusel et selline kasumimarginaal on turusuundumusi ja muid aspekte (nt õigusaktide muudatused, kuluküsimused) arvesse võttes ebarealistlik ja/või mõttetu alates 2013. aastast, kui 11 % suurune sihtkasum kehtestati. Huvitatud isikud palusid komisjonil otsida uuemat/asjakohasemat sihtkasumit, kusjuures CCCMC väitis, et kasum peaks olema liidu tootmisharu jaoks saavutatav. Jiaao kontsern lootis alla 11 % suurust sihtkasumit, sest tema arvates väheneksid kasumimarginaalid aja jooksul enamikus tööstussektorites turukonkurentsi ja tehnoloogia arengu tõttu. Zhuoyue kontserni puhul tuleks pärast Argentina ja Indoneesia suhtes algatatud dumpinguvastaste uurimiste lõpetamist 2018. aastal leida uus sihtkasum, kuna uurimiste lõpetamine tähendas, et liidu tootmisharu ei kandnud enam kahju. Oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta kordas Zhuoyue kontsern neid märkusi, kuna ta eeldas, et viimaste aastate kasumlikkuse tase kujunes välja tavapärastes konkurentsitingimustes.

(229)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 384, ei saanud komisjon kasumimarginaali kindlaks määrata Hiinast pärit impordi kasvule eelnenud aastate põhjal, kuna liidu tootmisharu kannatas aastaid dumpinguhinnaga/subsideeritud impordi sissevoolu tõttu ning seepärast ei saa ühtegi ajavahemikku liidu turu puhul käsitada normaalse konkurentsiolukorraga ajana. Sellest tulenevalt kasutas komisjon varasemates uurimistes, sealhulgas 2019. aastal lõpetatud uurimises sellise tootmisharu puhul kindlaks tehtud kasumit. Baaskasumi suuruseks määrati 11 % (92). Jiaao kontserni väide, et kasumimarginaalid väheneksid aja jooksul turukonkurentsi ja tehnoloogia arengu tõttu, ei olnud biodiislikütuse sektoris põhjendatud. Peale alusmääruse artikli 7 lõikes 2c sätestatud 6 %, mille pani ette Jiaao kontsern, ei pakkunud ükski huvitatud isik nende arvates põhjendatud (põhjendatumat) baaskasumit. Väited, et 11 % ei sobi sihtkasumiks, lükati tagasi.

(230)

Üks Hiina huvitatud isik väitis, et ajutise määruse põhjenduses 387 arvutatud mittekahjustav hind ei tohiks põhineda ajutise määruse tabelis 8 esitatud tootmiskuludel, mida peeti ebatavaliseks, ning nõudis mittekahjustava hinna arvutamiseks kohandust (kuigi selgitamata, kuidas või kui suurt), et väidetavalt korrigeerida selliseid kõrvalekaldeid nagu sõjast tingitud kõrged energiahinnad. Komisjon lükkas väited tagasi ja tuletas meelde, et ajutise määruse tabelis 8 on esitatud tootmiskulud laiema tootevaliku kohta kui tooted, millega lõpuks importi võrreldi.

(231)

Seotud importija Excellence New Energy B.V. seadis kahtluse alla komisjoni määratud sihthinna põhjendusel, et 11 % suuruse sihtkasumi ja nõuete täitmise kulude lisamine ajutise määruse tabelis 8 esitatud tootmiskuludele andis kokku vaevalt 1 508 eurot tonni kohta. Komisjon selgitas, et ajutise määruse tabelis 8 esitatud tootmiskulud hõlmavad rohkemat kui tootmiskulusid, millega võrreldi Hiina mudeleid.

(232)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 389. Koostööd teinud eksportivate tootjate ja kõigi muude äriühingute puhul on lõplik kahju kõrvaldamist võimaldav marginaal järgmine.

(233)

Eespool esitatud hinnangu põhjal tuleks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2 kehtestada järgmised lõplikud dumpinguvastased tollimaksud.

(234)

EBB (oma liikmete nimel) ja Neste leidsid, et meetmed on liidu tootmisharu huvides.

(235)

CCCMC väitis, et ajutise määruse selles punktis esitatud komisjoni kaalutlused ei ole veenvad, sest konkurents kolmandatest riikidest pärit impordiga jääb püsima ja imporditakse ka biodiislikütuse tootmiseks kasutatavaid lähteaineid. Komisjon pidas tervet konkurentsi turul tervitatavaks ja lükkas CCCMC väited tagasi.

(236)

Kuna selle punkti kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 392–394 esitatud kaalutlused.

(237)

Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 395–398 esitatud kaalutlused.

(238)

Kasutatud toiduõli koguja Quatra väitis, et kestlike lennukikütuste ja kasutatud toiduõli väljajätmine meetmetest tooks kaasa selliste kaupade impordi liitu ja avaldaks negatiivset mõju liidu kestlikkusalastele jõupingutustele, takistades kasutatud toiduõli / toorainete omamaist hankimist. Komisjon lükkas need väited tagasi, sest kasutatud toiduõli ei kuulunud uurimise kohaldamisalasse.

(239)

Suur Euroopa biokütuste hoiustaja Chane, kes ühtlasi töötles kestlikke lennukikütuseid, väitis, et meetmed ohustaksid tema kestlikkuseesmärke ja tekitaksid probleeme tarneahela dünaamikale, mis võib mõjutada taastuvate energiaallikate kättesaadavust ja juurdepääsetavust. Chane kartis häireid, hoidlate ebatõhusust, võimalikku alakasutamist ja negatiivset finantsmõju. Komisjon märkis, et kuigi meetmed võivad mõjutada teatavaid tarneahela vooge, tagati liidu tootjate tootmisvõimsust ja suurt importi arvestades biodiislikütuse kättesaadavus. Meetmete eesmärk ei ole takistada importi, vaid taastada ausad konkurentsitingimused liidu biodiislikütuste turul.

(240)

Kuna selle punkti kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 399–400 esitatud kaalutlused.

(241)

CCCMC vaidlustas ajutise määruse selles punktis esitatud komisjoni väite, et liidu tootmisharul oli nõudluse rahuldamiseks piisavalt tootmisvõimsust, tuues põhjuseks, et liidu tootmisharu ei saavutanud uurimisperioodil häid tulemusi ja et rapsi tootmise väljavaated on halvad. Komisjon ei nõustunud sellega, arvestades oma tähelepanekuid valimisse kaasatud liidu tootjate tasandi vaba tootmisvõimsuse kohta, oma üldisi tähelepanekuid liidu tootmisharu kohta ja asjaolu, et biodiislikütust on võimalik toota paljudest lähteainetest.

(242)

CCCMC vaidlustas ajutise määruse põhjenduses 402 esitatud komisjoni väite, et meetmete kehtestamisel oleks positiivne mõju kestlikkusele ja KHG (93) heitele. Komisjon märkis ära teatavate liidu tootjate pakutud heade põllumajandustavade tähtsuse süsiniku sidumisele mullas (94) ja lükkas CCCMC väited tagasi.

(243)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist vaidlustas seotud importija Excellence New Energy B.V. heidutavad tollimaksud, sest need töötavad vastu laiematele CO2 heite vähendamise eesmärkidele, ning kahtles sarnaselt CCCMC-le, kas dumpinguvastased meetmed on kliimamuutuste vastu võitlemise rahvusvaheliste meetmete laiemas kontekstis asjakohased. CCCMC lisas, et keskkonnapoliitikaga seotud ebakindlus pärsib äriühingute rohelisi investeeringuid ja ökoinnovatsiooni ning et meetmed mõjutaksid just seda liiki biodiislikütust, mida ELi seadusandja kõige rohkem eelistab.

(244)

Komisjon märkis, et tollimaksude tase ei ole heidutav ja meetmete eesmärk ei ole takistada importi, vaid taastada ausad konkurentsitingimused liidu biodiislikütuste turul. Komisjoni soovi võidelda kliimamuutuste vastu ei saa kahtluse alla seada dumpinguvastaste meetmete kehtestamise tõttu, kui need on õiguslikult põhjendatud. Järeldused osutasid selgelt põhjendatud vajadusele taastada liidus võrdsed tingimused. Komisjon märkis, et liidu biodiislikütuse tootjate tegevuse lõpetamine suurendaks sõltuvust kolmandatest riikidest pärit biodiislikütusest, mida imporditakse geograafiliselt kaugetest asukohtadest, ning see oleks liidu CO2 jalajälje vähendamise vajadust silmas pidades kahjulik. Komisjon lükkas Excellence New Energy B.V. ja CCCMC väited tagasi.

(245)

Excellence New Energy B.V. väitis, et meetmete kehtestamise korral tekivad terminalides ja sadamates häired. Põhjendamatu väide lükati tagasi.

(246)

Kuna liidu huvide kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 404–405 esitatud järeldused.

(247)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose, meetmete taseme ja liidu huvide kohta tehtud järelduste põhjal ning kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed, et asjaomase toote dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(248)

Eespool kirjeldatu põhjal peaksid lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised.

(249)

EBB väitis, et taastuvenergia direktiivi massibilansisüsteemi kasutamine mõne äriühingu poolt tähendas Hiina biodiislikütuse suhtes kehtestatud dumpinguvastastest tollimaksudest kõrvalehoidmist. EBB märkis, et kauplejad võivad vahetada kestlikkustõendeid ELi ja kolmandatest riikidest pärit toodete vahel, saates transiididokumendiga T1 enne tollivormistust kolmandast riigist pärit biodiislikütust, mille kestlikkustõend müüakse liidus (eelkõige materjalide puhul, mida arvestatakse ELi taastuvenergia eesmärkide saavutamisel kahekordselt) ja füüsiline biodiislikütus viiakse liidust välja. Komisjon ei nõustunud sellega, et sellist tegevust võib pidada meetmetest kõrvalehoidmiseks, millega tuleb käesoleva uurimise raames tegeleda.

(250)

Neste ja EBB väitsid, et hüdropuhastatud estrite ja rasvhapete abil toodetud sünteetilise petrooleumi / segatud kestlike lennukikütuste väljajätmine meetmetest suurendaks Hiina biodiislikütuse suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise ohtu ja kahjustaks meetmete parandavat mõju. Neste juhtis tähelepanu sellele, et enamiku taastuvkütuste jaoks puuduvad eraldi CN-koodid ning et hüdropuhastatud estrite ja rasvhapete abil toodetud sünteetiline petrooleum ja vesiniktöödeldud taimeõli võivad kuuluda sama kaubakoodi alla, kui need vastavad samadele destilleerimise spetsifikatsioonidele. EBB väitis, et kestlikke lennukikütuseid ja vesiniktöödeldud taimeõli on keeruline piiril eristada.

(251)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes kordasid Neste ja EBB eespool põhjenduses kokku võetud märkuste põhisisu. EBB väitis, et Hiina tootmisharu läheb kiiresti üle vesiniktöödeldud taimeõlilt kestlikele lennukikütustele, vältides seega dumpinguvastaste tollimaksude maksmist vesiniktöödeldud taimeõlilt. EcoCeresi kontsern ei nõustunud väitega, et üleminek kestlikele lennukikütustele saaks toimuda kiiresti. EBB kutsus komisjoni üles kasutama ennetavat lähenemisviisi seoses uue ekspordimaksu mehhanismiga Hiina kasutatud toiduõlile, mis väidetavalt kujutab endast teatavat liiki toetust dumpinguvastaste tollimaksude katmiseks ja ühtlasi tasakaalustatavat subsiidiumi, mis alandaks lähitulevikus Hiina rasvhapete metüülestrite, vesiniktöödeldud taimeõli ja kestlike lennukikütuste ekspordihindu liitu. Konkreetselt kutsus EBB üles looma seire eesmärgil kestlike lennukikütuste jaoks uusi TARICi koode, et hoolikalt jälgida liitu imporditava biodiislikütuse hinda, ning samuti algatama ex officio uurimist, et vaadata läbi käesoleva uurimise dumpingumarginaalid. EcoCeresi kontsern tuletas meelde, et biokütuste liikumise jälgimiseks on vahendid juba olemas, nimelt komisjoni loodud liidu biokütuste andmebaas, mis toimib alates 2024. aastast.

(252)

Komisjon võttis teadmiseks huvitatud isikute osutatud küsimused ning kohustus jälgima biodiislikütuste ja kestlike lennukikütuste vooge pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist käesoleva määruse artiklis 1 määratletud Hiina biodiislikütuste suhtes. Seepärast loodi seire eesmärgil käesoleva määruse artiklis 1 määratletud ja Hiina Rahvavabariigist pärit kestlike lennukikütuste jaoks eraldi TARICi koodid.

(253)

CCCMC seadis kahtluse alla meetmete vormi. Komisjon lükkas CCCMC põhjendamatu väite tagasi.

(254)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seega kajastavad nad asjaomaste äriühingute puhul uurimise käigus tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse seega üksnes asjaomasest riigist pärit ja nimetatud juriidiliste isikute toodetud uuritava toote impordi suhtes. Käesoleva määruse regulatiivosas nimetamata muude äriühingute, sealhulgas nimetatud äriühingutega seotud äriühingute toodetud asjaomase toote impordi suhtes neid tollimaksumäärasid ei kohaldata ja nende suhtes tuleks kohaldada tollimaksumäärasid, mida kohaldatakse kogu muu Hiina Rahvavabariigist pärit impordi suhtes.

(255)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb saata komisjonile (95). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(256)

Selleks et minimeerida ohtu, et maksumäärade erinevuste tõttu hoitakse tollimaksudest kõrvale, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade nõuetekohase kohaldamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalset dumpinguvastast tollimaksu saab kohaldada üksnes siis, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arve esitamiseni tuleks impordi suhtes rakendada „kogu muule Hiina Rahvavabariigist pärit impordile“ rakendatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(257)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda täiendavaid dokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud.

(258)

Kui sellise äriühingu, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, ekspordi maht suureneb märgatavalt ja seda eriti pärast asjaomaste meetmete kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitleda kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et selleks vajalikud tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalsete tollimaksumäärade kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(259)

Selleks et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, ei tuleks kogu muu Hiinast pärit impordi puhul kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööst keeldunud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(260)

Eksportivad tootjad, kes ei eksportinud uurimisperioodil asjaomast toodet liitu, peaksid saama esitada komisjonile taotluse, et neile kohaldataks dumpinguvastase tollimaksu määra, mis kehtib koostööd tegevatele äriühingutele, keda valimisse ei kaasatud. Komisjon peaks sellekohase taotluse rahuldama, kui on täidetud kolm tingimust. Uus eksportiv tootja peaks tõendama, et: i) ta ei eksportinud uurimisperioodil asjaomast toodet liitu, ii) ta ei ole seotud eksportiva tootjaga, kes seda tegi ning iii) ta on eksportinud asjaomast toodet pärast seda või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse seda märkimisväärses koguses teha.

(261)

Võttes arvesse kindlakstehtud dumpingumarginaale ja liidu tootmisharule tekitatud kahju suurust, tuleb ajutise määrusega kehtestatud ajutiste dumpinguvastaste tollimaksudena tagatiseks antud summad lõplikult sisse nõuda ajutises määruses kindlaks määratud tasemetel ja vastavalt käesoleva määrusega kehtestatud määrale.

(262)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 (96) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(263)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,