EUROOPA KOMISJON
Brüssel,7.1.2020
COM(2020) 1 final
2020/0001(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU MÄÄRUS,
milles käsitletakse kalapüügivõimaluste jaotamist Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendamise protokolli alusel
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Komisjon pidas asjakohaste läbirääkimisjuhiste alusel Seišelli Vabariigi valitsusega (edaspidi „Seišellid“) läbirääkimisi, et sõlmida Euroopa Liidu nimel uus säästva kalapüügi partnerlusleping ja selle rakendusprotokoll. Läbirääkimiste tulemusena parafeerisid läbirääkijad 22. oktoobril 2019 lepingu ja protokolli (aastateks 2020–2026). Uue lepinguga tühistatakse ja asendatakse praegu kehtiv leping. Leping kehtib kuus aastat alates selle ajutise kohaldamise kuupäevast, st kuupäevast, mil lepinguosalised selle allkirjastasid, nagu on sätestatud artiklis 15. Leping on automaatselt pikenev. Uus protokoll kehtib kuus aastat alates selle ajutise kohaldamise kuupäevast, st kuupäevast, mil lepinguosalised selle allkirjastasid, nagu on sätestatud artiklis 15.
Uue protokolliga on ette nähtud kalapüügivõimalused järgmistele laevakategooriatele:
–
40 tuunipüügiseinerit;
–
8 triivõngelaeva;
–
abilaevad vastavalt India Ookeani Tuunikomisjoni asjakohastele resolutsioonidele.
Oleks vaja määrata kindlaks põhimõtted, kuidas kalapüügivõimalusi liikmesriikide vahel jaotada.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Uue lepingu peamine eesmärk on luua Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi kalandusalase strateegilise partnerluse jätkumiseks ja tugevdamiseks ajakohane raamistik, võttes arvesse reformitud ühise kalanduspoliitika prioriteete ja selle välismõõdet.
Protokolli eesmärk on sätestada Euroopa Liidu laevade kalapüügivõimalused Seišellide kalapüügipiirkonnas kalavarude kasutamata ülejäägi piires, lähtudes parimast kättesaadavast teaduslikust nõuandest ning India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) resolutsioonidest ja soovitustest. Komisjoni seisukoht põhines muu hulgas eelmise lepingu ja protokolli (2014–2020) hindamise tulemustel ning uue lepingu ja protokolli sõlmimist käsitleval ettevaataval hinnangul. Mõlemad hinnangud koostasid väliseksperdid. Partnerluslepingu eesmärk on ühtlasi edendada Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelist koostööd, et arendada mõlema lepinguosalise huvides säästvat kalanduspoliitikat ja kalavarude vastutustundlikku kasutust Seišellide kalapüügipiirkonnas ja India ookeanis. Lisaks aitab selline koostöö edendada inimväärseid töötingimusi kalandussektoris.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Läbirääkimised uue kalandusalase partnerluslepingu sõlmimiseks Seišellidega on osa liidu välistegevusest seoses Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega ning need vastavad eelkõige liidu eesmärkidele austada demokraatlikke põhimõtteid ja inimõigusi.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 3, milles on sätestatud, et nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed kalapüügivõimaluste eraldamise kohta.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Ettepanek tehakse Euroopa Liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Liidu ja Seišellide vahelise võimaliku uue säästva kalapüügi partnerluslepingu ja rakendusprotokolli üle konsulteeriti sidusrühmadega eel- ja järelhindamiste käigus. Liikmesriikide ja tööstussektori ekspertidega konsulteeriti ka tehnilistel koosolekutel. Kõnealuste konsultatsioonide tulemusena jõuti järeldusele, et ELile ja Seišellidele oleks kasulik sõlmida uus säästva kalapüügi partnerlusleping ja rakendusprotokoll.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Hindamise käigus konsulteeriti liikmesriikidega, tööstusharu esindajatega ja rahvusvaheliste kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning Seišellide kalandussektori haldusasutuste ja kodanikuühiskonnaga. Konsulteeriti ka kaugpüügi nõuandekomisjoni raames, eelkõige selle koosolekul, mis toimus 27. märtsil 2019.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Ühise kalanduspoliitika määruse artikli 31 lõike 10 kohaselt kutsus komisjon eel- ja järelhindamist tegema sõltumatu konsultandi.
4.MÕJU EELARVELE
Määruse eelnõu ei mõjuta liidu eelarvet.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Käesolev menetlus on algatatud paralleelselt menetlustega, mis on seotud nõukogu otsusega Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendusprotokolli liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta, samuti nõukogu otsusega nende sõlmimise kohta. Käesolevat määrust tuleb hakata kohaldama niipea, kui lepingukohane kalandustegevus osutub võimalikuks, st protokolli ajutise kohaldamise kuupäeval.
2020/0001 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU MÄÄRUS,
milles käsitletakse kalapüügivõimaluste jaotamist Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendamise protokolli alusel
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Komisjon pidas Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise uue säästva kalapüügi partnerluslepingu (edaspidi „partnerlusleping“) ja selle uue rakendusprotokolli (edaspidi „protokoll“) üle.
(2)Partnerlusleping ja protokoll parafeeriti kõnealuste läbirääkimiste lõpus 22. oktoobril 2019.
(3)Partnerluslepinguga tunnistatakse kehtetuks kehtiv Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vaheline kalandusalane partnerlusleping, mis jõustus 2. novembril 2007.
(4)Kooskõlas nõukogu otsusega (EL) 2019/... allkirjastati uus partnerlusleping ja selle protokoll [lisada allkirjastamise kuupäev], eeldusel et need sõlmitakse hilisemal kuupäeval.
(5)Protokolliga ettenähtud kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikide vahel protokolli kogu kohaldamisajaks.
(6)Võttes arvesse liidu püügitegevuse majanduslikku tähtsust Seišellide kalapüügipiirkonnas ja vajadust vähendada nii palju kui võimalik sellise tegevuse katkestamist, on need meetmed kiireloomulised.
(7)Protokolli kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast, et liidu laevad saaksid püügitegevust jätkata. Seepärast tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendamise protokollis (edaspidi „protokoll“) sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:
(a)tuunipüügiseinerid
Hispaania:
[22]
laeva
Prantsusmaa:
[16]
laeva
Itaalia:
[2]
laeva
(b)triivõngelaevad:
Hispaania:
[2]
laeva
Prantsusmaa:
[4]
laeva
Portugal:
[2]
laeva
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates protokollile allakirjutamise kuupäevast.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,