<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-616/20</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62020CC0616</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:284">EU:C:2022:284</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>12</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>12</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Ćapeta ettepanek – Kohtuasi C‑616/20</HT></P><P><HT TYPE="SC">M2Beauté Cosmetics</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Tamara Ćapeta</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20220407">7. aprillil 2022</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑616/20</HT></P><P>M2Beauté Cosmetics GmbH</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Bundesrepublik Deutschland</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgericht Köln (Kölni halduskohus, Saksamaa))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2001/83/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Ravimi määratlemine toime alusel</KEYWORD><KEYWORD>Struktuuriline analoog</KEYWORD><KEYWORD>Teaduslikud tõendid</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EL) nr 1223/2009</KEYWORD><KEYWORD>Kosmeetikatoode</KEYWORD><KEYWORD>Märgatav kasulik toime inimese tervisele</KEYWORD><KEYWORD>Toote kahjulik toime</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus ja eelotsuse küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Ilu on vaataja silmades. Käesoleval juhul sõna-sõnalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja kaebaja arendas välja toote M2 Eyelash Activating Serum ja turustas seda kosmeetikatootena. Tootja reklaamis on öeldud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>Revolutsiooniline [seerum] muudab ripsmed pikemaks ja paksemaks, ripsmed kasvavad selle abil peaaegu 50%!<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/> Nimetatud seerum on geeljas vedelik, mis on pakendatud integreeritud pintsliga piklikku pudelisse, mis sarnaneb silmalaineri pakendiga. Seerum tuleb kanda üks kord päevas ülemiste ripsmete piirile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Ent oma klientidele tihedate ja pikkade ripsmete pakkumise kõrval on selle seerumi looja praegu sattunud tihedasse ja keerukasse teaduslikku ja õiguslikku võrku. Sellepärast on enne, kui asun eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusi analüüsima, asjakohane faktilisi asjaolusid üksikasjalikumalt tutvustada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Lugu algab glaukoomi (ebanormaalselt kõrge silmasisese rõhu) ravist. Selleks välja arendatud ravimitel, kui neid manustatakse silmatilkade kujul otse silma, on hästi teada kõrvaltoime: suurendada ripsmete kasvu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Eisenberg, D.L., Toris, C.B., Camras, C.B., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Bimatoprost and travoprost: a review of recent studies of two new glaucoma drugs<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>, <HT TYPE="ITALIC">Survey of Ophthalmology</HT>, 2002, 47. kd (lisa 1), lk 105–115.</P></NOTE> Glaukoomiravimid tulenesid farmatseutilistest uuringutest, mille tulemusel on välja arendatud sünteetilised prostaglandiinid, mis on struktuuriliselt seotud inimese prostaglandiinidega. Prostaglandiini analoog bimatoprost (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>BMP<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) on saanud Saksamaal ravimi müügiloa ja seda kasutatakse toimeainena glaukoomi raviks ette nähtud silmatilkades.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Seejärel märgati kõrvaltoimet, mis seisnes ripsmete kasvus, ja seda hakati ära kasutama väljaspool glaukoomi ravi. Näiteks on Ameerika Ühendriikides kasutatud BMPd ja selle analooge ripsmete hüpotrihhoosi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Hüpotrihhoos tähendab normaalsest väiksemat juuste hulka ja ripsmete hüpotrihhoos tähendab ebapiisavat hulka ripsmeid. Vt Law, S.K., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Bimatoprost in the treatment of eyelash hypotrichosis<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>, <HT TYPE="ITALIC">Clinical Ophthalmology</HT>, 4. kd, 2010, lk 349.</P></NOTE> ravimite valmistamisel ja kosmeetikavahenditena.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Ülevaate saamiseks vt Jones, D., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Enhanced Eyelashes: Prescription and Over-the-Counter Options<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>, <HT TYPE="ITALIC">Aesthetic Plastic Surgery</HT>, 35. kd, 2011, lk 116.</P></NOTE> Kui seda toimeainet kasutatakse eranditult ripsmete kasvu eesmärgil, ei manustata seda silmatilkade kujul, vaid kantakse ülemise silmalau ja ripsmete piirile. Selle meetodi puhul kasutatakse ligikaudu 5% glaukoomi ravis kasutatavate silmatilkade toimeaine doosist ja see ei mõjuta silmasisest rõhku.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibid</HT>., lk 118–119.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>M2 Eyelash Activating Serum sisaldab muu hulgas toimeainet metüülamiid-dihüdro-noralfaprostaal (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>MDN<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>). See aine on BMP struktuuriline analoog.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Pooled märkisid algul oma seisukohtades, et kasutati MDNi kontsentratsiooniga 0,001%, samas kui hiljem märkis põhikohtuasja vastustaja oma vastustes kirjalikele küsimustele, et tuvastatud kontsentratsioon oli 0,0302%. Muidugi mõista on liikmesriigi kohtu ülesanne tuvastada tegelik kogus ja hinnata, millised on selle tagajärjed, võttes arvesse vastuseid eelotsuse küsimustele.</P></NOTE> Kaebaja poolt põhikohtuasjas esitatud teabe kohaselt on liidus kosmeetikatoodetena müügil veel vähemalt 20 muud toodet, milles kasutatakse toimeainena MDNi või selle struktuurilisi analooge.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Bundesinstitut für Arzneimittel und Medizinprodukte (föderaalne ravimite ja meditsiinitoodete instituut, Saksamaa; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>BfArM<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>), kes tegutseb põhikohtuasja vastustaja Saksamaa Liitvabariigi nimel, tuvastas <DATE ISO="20140429">29. aprilli 2014. aasta</DATE> otsusega, et see toode ei ole kosmeetikatoode, vaid on müügiluba vajav ravim.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Pärast vaidemenetlust, milles põhikohtuasja kaebaja ei olnud edukas, pöördus ta eelotsusetaotluse esitanud kohtu poole <DATE ISO="20171109">9. novembril 2017</DATE> nõudega see otsus tühistada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel on Verwaltungsgericht Köln (Kölni halduskohus, Saksamaa) esitanud Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>1.</NO.P><TXT>Kas liikmesriigi asutusel, kes kosmeetikatoote kõiki omadusi hinnates liigitab selle toote ravimiks toime alusel <DATE ISO="20011106">6. novembri 2001. aasta</DATE> direktiivi 2001/83/EÜ artikli 1 punkti 2 alapunkti b tähenduses, on õigus tugineda toote farmakoloogiliste omaduste ja ohtude nõutaval teaduslikul kindlakstegemisel nn struktuurilisele analoogiale, kui kasutatud on uut välja töötatud toimeainet, mis on oma struktuuri poolest võrreldav juba tuntud ja uuritud farmakoloogiliste toimeainetega, kuid taotleja ei esita uue aine toime ja annustamise kohta ulatuslikel farmakoloogilistel, toksikoloogilistel või kliinilistel uuringutel põhinevaid andmeid, mis on nõutavad üksnes direktiivi 2001/83/EÜ kohaldamise korral?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas <DATE ISO="20011106">6. novembri 2001. aasta</DATE> direktiivi 2001/83/EÜ artikli 1 punkti 2 alapunkti b tuleb tõlgendada nii, et toodet, mis lastakse turule kosmeetikatootena ja mis oma farmakoloogilise toime kaudu avaldab märkimisväärset mõju füsioloogilisele talitlusele, tuleb pidada ravimiks toime alusel vaid siis, kui sellel on konkreetne kasulik, tervisele soodne mõju? Kas seejuures on piisav, et toode mõjutab positiivselt peamiselt välimust, avaldades enesehinnangu tõstmise või hea enesetunde suurendamise kaudu tervisele kaudselt kasulikku mõju?</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="3"?><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Või on toode ravim toime alusel ka siis, kui selle kasulik toime piirdub välimuse parandamisega, avaldamata tervisele otseselt või kaudselt kasulikku mõju, kuid toote omadused ei ole eranditult kahjulikud tervisele ja seepärast ei ole toode võrreldav narkootilise ainega?<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja pooled, Eesti ja Kreeka valitsus ning Euroopa Komisjon on esitanud kirjalikud seisukohad.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Ravimidirektiiv</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Ravimidirektiivi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20011106">6. novembri 2001. aasta</DATE> direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="311" PAGE.FIRST="67" DATE.PUB="2001">EÜT 2001, L 311, lk 67</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/27, lk 69). Õiguslikult mittesiduv konsolideeritud versioon on saadaval veebiaadressil: http://data.europa.eu/eli/dir/2001/83/2021-05-26.</P></NOTE> eesmärk on ette nähtud selle direktiivi põhjendustes:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>(2)</NO.P><TXT>Ravimite tootmist, turustamist ja kasutamist reguleerivate eeskirjade põhieesmärgiks peab olema rahvatervise kaitse.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(3)</NO.P><TXT>See eesmärk tuleb saavutada vahenditega, mis ei takista ühenduse farmaatsiatööstuse ega ravimikaubanduse arengut.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></TXT></NP></CONSID></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Ravimitega seotud terviseriskide ja ‑kasu kohta on põhjendustes täpsustatud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>(7)</NO.P><TXT>Ravimi selliseid omadusi nagu ohtlikkus ja ravi tõhusus saab kontrollida ainult nende omavahelises seoses ning sellel on ainult suhteline tähtsus sõltuvalt teaduse arengust ja ravimi ettenähtud kasutusotstarbest. Ravimi müügiloa taotlusele peavad olema lisatud üksikasjad ja dokumendid, millest nähtub, et ravimi tõhusus on suurem kui sellega kaasnevad võimalikud ohud.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></TXT></NP></CONSID></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Ravimidirektiivi artikli 1 lõikes 2 on ette nähtud kaks mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>ravim<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> määratlust:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>Ravim:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>aine või ainete kombinatsioon, mille omadused on ette nähtud inimeste haiguste raviks või nende ärahoidmiseks; või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kõik sellised ained või ainete kombinatsioonid, mida võib kasutada või manustada inimeste meditsiiniliseks diagnoosimiseks või füsioloogilise talitluse taastamiseks, parandamiseks või modifitseerimiseks farmakoloogilise, immunoloogilise või ainevahetusliku toime avaldamise kaudu.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Ravimidirektiivi artikli 2 lõikes 2 on määratletud selle direktiivi kohaldamisala olukordades, kus võib esineda kattuvusi teiste õigusaktidega:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Kahtluse korral, kui kõiki selle omadusi arvestades võib toode vastata nii <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>ravimi<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> määratlusele, kui muu ühenduse õigusaktiga reguleeritava toote määratlusele, kohaldatakse käesoleva direktiivi sätteid.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>See, kuidas ravimeid tohib ravimidirektiivi kohaselt turustada, on ette nähtud artikli 6 lõikes 1:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Liikmesriigis ei tohi turustada ühtegi ravimit, millele kõnealuse liikmesriigi pädev asutus ei ole väljastanud müügiluba vastavalt käesolevale direktiivile või millele ei ole antud müügiluba vastavalt määrusele (EÜ) nr 726/2004<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040331">31. märtsi 2004. aasta</DATE> määrus, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="136" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 136, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/34, lk 229).</P></NOTE>, loetuna koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20061212">12. detsembri 2006. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 1901/2006 pediaatrias kasutatavate ravimite kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Määrus määruse (EMÜ) nr 1768/92, direktiivi 2001/20/EÜ, direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="378" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 378, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> ja määrusega (EÜ) nr 1394/2007<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20071113">13. novembri 2007. aasta</DATE> määrus uudsete ravimite ning direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="324" PAGE.FIRST="121" DATE.PUB="2007">ELT 2007, L 324, lk 121</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE>.<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kosmeetikatoodete määrus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Kosmeetikatoodete määruse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20091130">30. novembri 2009. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="342" PAGE.FIRST="59" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 342, lk 59</REF.DOC.OJ>). Õiguslikult mittesiduv konsolideeritud versioon on saadaval veebiaadressil: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1223/2021-10-01.</P></NOTE> artiklis 1 on selle määruse eesmärgid ja reguleerimisala nähtud ette järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad, mida tuleb järgida kosmeetikatoodete turul kättesaadavaks tegemisel, et tagada toimiv siseturg ja inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Mis on kosmeetikatoode? Kosmeetikatoodete määruse artikli 2 lõike 1 punktist a saame teada, et see on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>aine või segu, mis on ette nähtud kokkupuuteks inimese keha välispinna osadega (nahk, juuksed, näo‑ ja ihukarvad, küüned, huuled ja välised suguelundid) või hammaste ja suuõõne limaskestadega ainult või peamiselt nende puhastamiseks, lõhnastamiseks, nende välimuse muutmiseks, nende kaitsmiseks, heas seisundis hoidmiseks või ihulõhnade parandamiseks<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Selleks et tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse, on kosmeetikatoodete direktiivis sätestatud, et kosmeetikatoode peab olema inimeste tervisele ohutu (artikkel 3) ja et see kohustus lasub toote eest vastutaval isikul (artikkel 5).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Samuti peab vastutav isik tagama ohutuse inimeste tervisele, viies läbi ohutuse hindamise (artikkel 10) ja teavitades sellest komisjoni (artikkel 13). Samuti võivad kosmeetikatoodete ohutust inimeste tervisele kontrollida pädev riigiasutus (artikkel 22).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Kui kosmeetikatootel esineb tõsine soovimatu mõju, peab vastutav isik viivitamata teavitama sellest liikmesriigi pädevat asutust (artikkel 23). Kui kosmeetikatoode sisaldab aineid, mille ohutuse suhtes tekib tõsiseid kahtlusi, võib pädev riigiasutus nõuda, et vastutav isik esitaks loetelu kõikidest seda ainet sisaldavatest kosmeetikatoodetest (artikkel 24).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Kui vastutav isik neid kohustusi ei täida, kohustab pädev riigiasutus vastutavat isikut võtma kõik asjakohased meetmed, sealhulgas kõnealuse kosmeetikatoote turult kõrvaldamise (artikli 25 lõige 1).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Lõpuks, kui kosmeetikatoode võib tekitada tõsist riski inimeste tervisele, võib pädev riigiasutus samuti võtta kõik asjakohased ajutised meetmed, et tagada selle toote turult kõrvaldamine, tagasivõtmine või selle kättesaadavuse muul viisil piiramine (artikkel 27).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub oma küsimustes Euroopa Kohtul selgitada, millise staatusega on praegu kosmeetikatoote ja ravimi vahelise piiri peale jääv toode. Oma vastuste andmisel selgitan kõigepealt, millistel tingimustel võib asjaomane riigiasutus kasutada oma hinnangu andmisel teaduslikke tõendeid kõnealuses tootes kasutatavate toimeainete struktuuriliste analoogide kohta (A).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Seejärel, vastates eelotsusetaotluse esitanud kohtu teisele ja kolmandale küsimusele koos (B), põhjendan kõigepealt oma järeldust, et kõnealune toode ei kujuta endast toime alusel ravimina määratletavat toodet, sest sellel ei ole olulist kasulikku mõju tervisele. Selle järeldusega kooskõlas selgitan ka, miks tuleb kõnealuse toote võimalikku kahjulikku mõju käsitleda kosmeetikatoodete määruse süsteemis. Juhuks, kui Euroopa Kohus siiski leiab, et kohaldatav on ravimidirektiiv, käsitlen lõpuks kõnealuse toote kahjuliku mõju rolli.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus: kas asjaomane ametiasutus võib tugineda teaduslikele tõenditele struktuuriliste analoogide kohta?</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Oma esimeses küsimuses soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas hinnangu andmisel selle kohta, kas toode, milles kasutatakse uut ainet, liigitub ravimiks, saab asjaomane ametiasutus kasutada teaduslikke teadmisi, mis ei puuduta toote enda toimeainet, vaid selle struktuurilist analoogi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Alates Euroopa Kohtu otsusest van Bennekom<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P><DATE ISO="19831130">30. novembri 1983. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>227/82</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1983:354">EU:C:1983:354</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> on meile teada, et üldist valemit, mille abil määrata kindlaks, kas üks või teine toode on ravimidirektiivi tähenduses ravim, ei ole. Selle asemel peab liikmesriigi ametiasutus alati viima läbi tootespetsiifilise hindamise <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>praeguste teaduslike teadmiste<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> põhjal. Seda mõistet on järjepidevalt kasutatud Euroopa Kohtu otsustes, mis käsitlevad ühe või teise toote kvalifitseerimist ravimiks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P><DATE ISO="19910416">16. aprilli 1991. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Upjohn</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑112/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:147">EU:C:1991:147</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20090430">30. aprilli 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>BIOS Naturprodukte</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑27/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:278">EU:C:2009:278</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja lõpuks <DATE ISO="20140710">10. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>D. ja G.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑358/13 ja C‑181/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2060">EU:C:2014:2060</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Kohtuotsuses Delattre<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P><DATE ISO="19910321">21. märtsi 1991. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑369/88</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:137">EU:C:1991:137</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt samuti kohtujurist Van Gerveni ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑290/90</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:125">EU:C:1992:125</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0005">5</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> täpsustas Euroopa Kohus, et liikmesriigid peavad võtma arvesse rahvusvahelisi teadusuuringuid, samuti liidu erikomiteede tööd, ehkki ükski õigusakt ei kohusta sõnaselgelt enne otsuse tegemist selle tööga tutvuma.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Asjakohase teadusliku standardi kindlakstegemisel võib olla abiks ka müügiloa peatamist, tühistamist või muutmist käsitleva ravimidirektiivi artikli 116<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Ravimidirektiivi artiklis 116 on nähtud ette selline menetlus juhuks, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>kui leitakse, et ravim on kahjulik, et ravim ei ole tõhus või et ravimi riski ja kasu suhe ei ole positiivne, või kui selle kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis ei vasta deklareeritud koostisele<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>.</P></NOTE> – sama direktiivi artikli 6 lõikes 1 sätestatud menetlusega võrreldes vastupidine menetlus – kontekst.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Üldkohtu väljakujunenud praktika kohaselt peab asjaomane ametiasutus võtma oma otsuse aluseks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>objektiivsed ja uued teaduslikud või meditsiinilised andmed<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P><DATE ISO="20190919">19. septembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>GE Healthcare <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑783/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:624">EU:T:2019:624</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20200923">23. septembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>BASF <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑472/19</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2020:432">EU:T:2020:432</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Peale selle peab asjaomane ametiasutus viitama <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>peamistele aruannetele ja teaduslikule ekspertiisile, millele ta tugineb<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>, samas kui teaduslikus hinnangus tuleb <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>tugine[da] kõige esinduslikumatele teaduslikele teooriatele ja seisukohtadele<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P><DATE ISO="20190919">19. septembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>GE Healthcare <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑783/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:624">EU:T:2019:624</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20200923">23. septembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>BASF <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑472/19</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2020:432">EU:T:2020:432</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Seejärel täpsustas Üldkohus kohtu rolli selles kontekstis, märkides, et kohtute ülesanne ei ole anda ise hinnangut ja sisuliselt asendada asjaomase ametiasutuse oma. Kohtutel tuleb hoopis kontrollida sisemist kooskõla ja asjaomase asutuse põhjendusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P><DATE ISO="20190919">19. septembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>GE Healthcare <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑783/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:624">EU:T:2019:624</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20200923">23. septembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>BASF <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑472/19</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2020:432">EU:T:2020:432</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Lõpuks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>on kohtul üksnes pädevus kontrollida, kas soovitus ja arvamus sisaldavad põhjendusi, mis võimaldavad hinnata nende aluseks olevaid kaalutlusi, ning kas meditsiiniliste või teaduslike andmete ja nende alusel tehtud järelduste vahel on arusaadav seos<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P><DATE ISO="20200923">23. septembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>BASF <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑472/19</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2020:432">EU:T:2020:432</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Kui kohaldada neid standardeid käesolevale juhtumile, on eelotsusetaotluse esitanud kohtule juba esitatud teavet, mis võib olla abiks hinnangu andmisel selle kohta, kas BfArM on tõepoolest järjepidevalt ja sidusalt tõendanud, et teaduslikud järeldused ühe struktuurilise analoogi kohta kehtivad ka teiste analoogide suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Näiteks on BfArM oma kirjalikes seisukohtades osutanud üldisele hinnangule valdkonnas saadaval olevate teadusandmete kohta, järeldades, et BMP kohta tuvastatut saab rakendada ka aine suhtes, mida kasutab põhikohtuasja kaebaja (MDN). Sellekohaseid uuringuid on BfArMi sõnul teinud ka Saksamaa föderaalne riskihindamise instituut.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus võib samuti arvesse võtta, et haldusmenetluse staadiumis BfArMile oma toote ohutust tõendades tugines põhikohtuasja kaebaja struktuurilisi analooge käsitlevatele uuringutele. Samuti on põhikohtuasja kaebaja viidanud MDNi või selle struktuurilisi analooge sisaldavatele toodetele kui otsestele konkurentidele kogu Euroopa Liidu turul, mis veelgi toetab ühist arusaama nende ainete suurest sarnasusest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Komisjon juhib tähelepanu, et struktuurilisi analooge puudutavad teaduslikud tõendid on vastuvõetavad ainult niikaua, kui puuduvad uuringud, mis otseselt käsitleksid põhikohtuasja kaebaja kasutatavat toimeainet. Olen nõus, et see on samuti kooskõlas Euroopa Kohtu nõudega, et hinnang tuleb anda <HT TYPE="ITALIC">praeguste</HT> teaduslike teadmiste põhjal, ja Üldkohtu nõudega, et järeldused peavad olema uued ning tuginema kõige esinduslikumatele teaduslikele teooriatele ja teaduslikele seisukohtadele.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Seda arvesse võttes olen seisukohal, et asjaomane ametiasutus võib kasutada teaduslikke tõendeid struktuurilise analoogi kohta, kui tegu on praeguste teaduslike teadmiste põhjal teaduslikult tunnustatud meetodiga, mida peab kontrollima liikmesriigi kohus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine ja kolmas küsimus: mis on ravim toime alusel?</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Oma teises ja kolmandas küsimuses, mida on asjakohane analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, milline mõju peab tootel olema, et seda saaks pidada ravimiks toime alusel: kas tootel peaks olema otsene positiivne mõju tervisele või võib see mõju olla ka kaudne ja seisneda näiteks välimuse täiustamises ning seega enesehinnangu parandamises? Teise võimalusena: kas sellega seoses on piisav, kui tootel ei ole eranditult kahjulikku toimet ja seepärast ei ole toode võrreldav narkootilise ainega?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Ravimidirektiivi kohaldades on Euroopa Kohus järjepidevalt viidanud artikli 1 lõike 2 punktis a määratletud toodetele kui ravimitele esitusviisi alusel ja sama lõike punktis b määratletud toodetele kui ravimitele toime alusel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Juba <DATE ISO="19910321">21. märtsi 1991. aasta</DATE> kohtuotsustes <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Delattre</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑369/88</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:137">EU:C:1991:137</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Monteil ja Samanni</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑60/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:138">EU:C:1991:138</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Nende kahe mõiste täpsemat analüüsi vt kohtujurist Trstenjaki ettepanekus kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑319/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:364">EU:C:2007:364</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja Euroopa Kohtu <DATE ISO="20071115">15. novembri 2007. aasta</DATE> otsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑319/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:678">EU:C:2007:678</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0078">78</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) (milles on viidatud kohtujuristi ettepanekule).</P></NOTE> Ehkki ei ole võimatu, et need kaks määratlust teatavas osas kattuvad,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P><DATE ISO="20140710">10. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>D. ja G.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑358/13 ja C‑181/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2060">EU:C:2014:2060</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> puudutab käesolev juhtum täpsemalt ravimi määratlemist toime alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Otsustamaks, kas toodet saab määratleda ravimina toime alusel, peavad liikmesriigi asutused (kelle üle teeb järelevalvet kohus) tegema otsuse juhtumipõhiselt, võttes arvesse kõiki toote omadusi, sh eriti selle koostist, selle farmakoloogilisi, immunoloogilisi või ainevahetuslikke omadusi sellisena, nagu neid on võimalik praeguste teaduslike teadmiste põhjal tuvastada, toote kasutamisviisi, kasutamisulatust, tarbijate teadlikkust tootest ja ohte, mis selle kasutamisega võivad kaasneda.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt nt <DATE ISO="20131003">3. oktoobri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Laboratoires Lyocentre</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑109/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:626">EU:C:2013:626</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka <DATE ISO="20090115">15. jaanuari 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hecht-Pharma</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑140/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:5">EU:C:2009:5</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20090430">30. aprilli 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>BIOS Naturprodukte</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑27/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:278">EU:C:2009:278</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Niisiis käsitlen allpool esiteks seda, kuidas tõlgendada mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>kasulik toime tervisele<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> – mis seisneb füsioloogilise talitluse taastamises, parandamises või modifitseerimises (1). Seejärel analüüsin seda, milline tähtsus on toote võimalikul kahjulikul toimel väljaspool ravimidirektiivi (2). Juhuks, kui Euroopa Kohus siiski ei nõustu minu järeldustega, mis puudutavad kõnealuste toodete kasulikku mõju tervisele, käsitlen ka seda, milline roll on võimalikul kahjulikul toimel ravimidirektiivi raames (3).</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kas vaidlusaluse tootega seostub märgatav kasulik toime tervisele?</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Kas ripsmete kasvu suurenemine on kasulik toime tervisele, mille põhjal saab järeldada, et kõnealune toode on ravim? Sellele küsimusele vastamiseks on vaja süveneda mõistesse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>kasulik toime inimese tervisele<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Seda küsimust on Euroopa Kohtu menetluses tõstatatud mitmes piiripealses kohtuasjas, mis käsitlesid võimalikke kattuvusi ühelt poolt kosmeetikatoodete,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P><DATE ISO="19910321">21. märtsi 1991. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Monteil ja Samanni</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑60/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:138">EU:C:1991:138</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="19910416">16. aprilli 1991. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Upjohn</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑112/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:147">EU:C:1991:147</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="19920520">20. mai 1992. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑290/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:227">EU:C:1992:227</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20120906">6. septembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Chemische Fabrik Kreussler</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑308/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:548">EU:C:2012:548</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> toiduainete,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P><DATE ISO="19831130">30. novembri 1983. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>van Bennekom</NAME.CASE> (<NO.CASE>227/82</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1983:354">EU:C:1983:354</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="19910321">21. märtsi 1991. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Delattre</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑369/88</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:137">EU:C:1991:137</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑387/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:235">EU:C:2004:235</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Austria</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑150/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:237">EU:C:2004:237</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20050609">9. juuni 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>HLH Warenvertrieb ja Orthica</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑211/03, C‑299/03 ja C‑316/03–C‑318/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:370">EU:C:2005:370</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20071115">15. novembri 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑319/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:678">EU:C:2007:678</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20090115">15. jaanuari 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hecht-Pharma</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑140/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:5">EU:C:2009:5</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20090305">5. märtsi 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Hispaania</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑88/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:123">EU:C:2009:123</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20090430">30. aprilli 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>BIOS Naturprodukte</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑27/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:278">EU:C:2009:278</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20161215">15. detsembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>LEK</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑700/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:959">EU:C:2016:959</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> meditsiiniseadmete,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P><DATE ISO="20131003">3. oktoobri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Laboratoires Lyocentre</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑109/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:626">EU:C:2013:626</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> samuti narkootiliste ainete<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P><DATE ISO="20140710">10. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>D. ja G.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑358/13 ja C‑181/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2060">EU:C:2014:2060</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja teiselt poolt ravimitega toime alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on juba kinnitanud, et ravim toime alusel peab avaldama kasulikku toimet inimese tervisele ning ei piisa vaid sellest, kui toode pelgalt modifitseerib füsioloogilist talitlust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt <DATE ISO="19910416">16. aprilli 1991. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Upjohn</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑112/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:147">EU:C:1991:147</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20071115">15. novembri 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑319/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:678">EU:C:2007:678</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20090430">30. aprilli 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>BIOS Naturprodukte</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑27/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:278">EU:C:2009:278</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20140710">10. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>D. ja G.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑358/13 ja C‑181/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2060">EU:C:2014:2060</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt samuti kohtujurist Boti ettepanek liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>D. ja G.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑358/13 ja C‑181/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:1927">EU:C:2014:1927</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0013">13</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Euroopa Kohus asus seisukohale, et niisugune toime peab olema märgatav,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P><DATE ISO="20090115">15. jaanuari 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hecht-Pharma</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑140/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:5">EU:C:2009:5</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20090430">30. aprilli 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>BIOS Naturprodukte</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑27/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:278">EU:C:2009:278</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ainevahetust märkimisväärselt mõjutav<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P><DATE ISO="20090115">15. jaanuari 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hecht-Pharma</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑140/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:5">EU:C:2009:5</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20090430">30. aprilli 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>BIOS Naturprodukte</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑27/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:278">EU:C:2009:278</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja olema tõepoolest ette nähtud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P><DATE ISO="20071115">15. novembri 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑319/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:678">EU:C:2007:678</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> niisuguseks otstarbeks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Seevastu ei kuulu ravimidirektiivi reguleerimisalasse tooted, millel ei ole <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>võimet avaldada inimorganismi talitlusele ja seega ka inimese tervisele kas vahetut või pikaajalist kasulikku toimet<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P><DATE ISO="20140710">10. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>D. ja G.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑358/13 ja C‑181/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2060">EU:C:2014:2060</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>BfArM väidab, et määrav kriteerium selle kindlakstegemisel seisneb küsimuses, kas toode sobib raviotstarbel kasutamiseks. Samuti väidab ta, et kõnealust toodet saab kasutada ravieesmärkidel, näiteks keemiaraviga kaasneva patoloogilise ripsmete väljalangemise puhul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja kaebaja aga väidab, et BMP peamine funktsioon on glaukoomi ravi, samas kui kõnealusel tootel ei ole selle suhtes mingitki toimet ja seega ei tuleks seda näha nii, et see avaldab kasulikku toimet inimese tervisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Komisjon toonitab, et kui ravimi funktsioon ei ole eranditult haiguste ravi, siis ei piisa pelgalt toimest välimusele selleks, et oleks täidetud ravimidirektiivi artikli 1 lõike 2 punktis b ette nähtud standard <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>füsioloogilise talitluse modifitseerimine<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>. Eesti valitsus lisab, et positiivne mõju välimusele ja sellest tekkiv enesehinnangu paranemine on õigupoolest kosmeetikatoodete peamine funktsioon.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Vaidlusalune toode muudab inimese välimust, pikendades ripsmete kasvufaasi. Olgugi et see toode võib, nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus on osutanud, parandada enesehinnangut, olen komisjoniga nõus, et füsioloogilist talitlust see märkimisväärselt ei mõjuta ega muuda selle toimimise viisi.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja vastustaja on pakkunud välja tõlgenduse, mille kohaselt saab seda toodet kasutada raviotstarbel, et ravida seisundeid, mis vahel tekivad teiste haiguste ravi tagajärjel – nagu keemiaravist põhjustatud ripsmete väljalangemine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Ma ei arva, et sellest kasutamisviisist piisab järelduseks, et on olemas märgatav kasulik toime inimese tervisele. Siiski on täiesti võimalik kasutada kosmeetikatooteid koostoimes niisuguste ravimeetoditega nagu keemiaravi, et leevendada selle soovimatuid kõrvalmõjusid, näiteks juuste väljalangemist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Veel üks näide keemiaravist tingitud juuste väljalangemisega toimetulekust on parukate kasutamine. Neidki on täiesti võimalik kasutada keemiaravi ajal ja pärast seda, et leevendada juustest ilmajäämise mõju enesehinnangule ja heaolule, ilma et seejuures jõutaks isegi lähedale sellele, mida saaks määratleda kui ravimit toime alusel. Kosmeetikatoodete töörühma (nn piiripealsete toodete allrühma) kosmeetikamääruse (EÜ) nr 1223/2009 kohaldamisala käsitleva käsiraamatu (Manual of the Working Group on cosmetic products (Sub-Group on borderline products) on the scope of application of the Cosmetics Regulation (EC) No 1223/2009 (Art. 2(1)(A))) (versioon 5.2, september 2020, artikli 2 lõike 1 punkt A) kohaselt ei ole ka parukad kosmeetikatooted.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Pean võimalikuks võrrelda seda toodet hoopis tätoveerimistindi või püsimeigiga. Oleks liiga otsitud väita, et nende mõju naha välimusele saab iseloomustada kui kasulikku toimet ja liigitada need selle põhjal ravimiks toime alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Veel üks kaalutlus, millele on osutanud BfArM, on seerumis mõne toimeaine kasutamine, mida juba kasutatakse teises, konkreetse haiguse (glaukoom) raviks toodetavas ravimis. Kas on oluline, et tootes kasutatakse toimeainet, mida sisaldab Saksamaal juba ravimina turustatav toode?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on käsitlenud seda küsimust kohtuasjas Hecht-Pharma, märkides, et füsioloogilist toimet avaldada võiva aine kasutamine tootes ei tähenda (kuna seda kasutatakse ravimis) automaatselt sellise toote kvalifitseerimist ravimiks toime alusel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20090115">15. jaanuari 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hecht-Pharma</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑140/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:5">EU:C:2009:5</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Selle asemel peab asjaomane ametiasutus iga toodet individuaalselt hindama, enne kui ta saab jõuda järeldusele, et sama ainet sisaldav toode avaldab tegelikult kasulikku toimet inimese tervisele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibid.</HT></P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Lõpuks, kas selles suhtes on oluline toimeaine annuse suurus seerumis? Euroopa Kohus on varem kinnitanud, et annuse hindamisel tuleb lähtuda toote tavalistest kasutamistingimustest, sõltumata suurema annuse võimalikust toimest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P><DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Austria</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑150/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:237">EU:C:2004:237</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0075">75</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20090115">15. jaanuari 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hecht-Pharma</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑140/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:5">EU:C:2009:5</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20090305">5. märtsi 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Hispaania</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑88/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:123">EU:C:2009:123</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0075">75</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20090430">30. aprilli 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>BIOS Naturprodukte</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑27/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:278">EU:C:2009:278</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Liikmesriigi kohtu ülesanne on kontrollida koostist ja toimeaine täpset protsentuaalset kogust (võttes arvesse erinevusi BfArMi seisukoha ja eelotsusetaotluse esitanud kohtu seisukoha vahel)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Vt käesoleva ettepaneku 6. joonealune märkus.</P></NOTE> ning seda, millised on selle tagajärjed kõnealuse toote kasutamistingimustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Seetõttu ei ole ma seisukohal, et kõnealusel tootel on pelgalt ripsmete kasvu soodustades märgatav kasulik toime inimese tervisele, ja järelikult ei ole tegu ravimiga toime alusel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Võimaliku kahjuliku toime roll</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Kui märgatavat kasulikku toimet tervisele ei ole, siis milline on võimaliku kahjuliku toime roll ravimidirektiivi kohaldamisel?</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Seda ei olegi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Vt selle kohta ka <DATE ISO="20090430">30. aprilli 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>BIOS Naturprodukte</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑27/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:278">EU:C:2009:278</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Vt samuti kohtujurist Geelhoedi ettepanek liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>HLH Warenvertrieb ja Orthica</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑211/03, C‑299/03 ja C‑316/03–C‑318/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:78">EU:C:2005:78</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0080">80</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Ravimidirektiivi põhjenduses 7 on märgitud, et ravimite ohtlikkust tuleb kontrollida ainult nende ravitõhususe suhtes. Kui ravitõhusust ei ole, ei ole enam tegu ravimidirektiivi kontekstiga ja kahjulikku mõju ei saa enam käsitleda ravimidirektiivi alusel. Euroopa Kohus on ka seoses narkootiliste ainetega kinnitanud,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P><DATE ISO="20140710">10. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>D. ja G.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑358/13 ja C‑181/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2060">EU:C:2014:2060</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> et inimese tervisele kahjulikud tooted, millel ei ole samas kasulikku toimet tervisele, ei ole ravimid ravimidirektiivi tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Nimelt, nagu osutas kohtujurist Bot seoses narkootiliste ainetega kohtuasjas D. ja G., ei saa ravimidirektiivi kasutada karistamiseks selliste potentsiaalselt kahjulike toodete levitamise eest, millel ravitoime puudub.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Kohtujurist Boti ettepanek liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>D. ja G.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑358/13 ja C‑181/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:1927">EU:C:2014:1927</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Kui asjaomane asutus kooskõlas esimesele küsimusele antud vastuses sõnastatud kriteeriumidega tõendab eelotsusetaotluse esitanud kohtule, et kõnealusel tootel on kahjulik toime, võib selle turult kõrvaldada kosmeetikatoodete määruses ette nähtud menetluse teel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Vt käesoleva ettepaneku II osa B jagu.</P></NOTE> Sellega võivad olla seotud eri riigisisesed ametiasutused, kes on pädevad kosmeetikatoodete määruse reguleerimisalas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Kosmeetikatoodete määruse artikli 34 lõigetes 1 ja 3 on sätestatud, et liikmesriigid määravad pädevad asutused ja komisjon koostab selle loetelu ning teeb selle üldsusele kättesaadavaks.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Tulles tagasi tätoveerimistintide ja püsimeigi näite juurde: mõlema nimetatud tooterühma ohutus on praegu hindamisel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Selle sündmuste arengu ja seni tehtud otsuste kohta lähemalt vt https://ec.europa.eu/growth/news/chemicals-eu-takes-action-safer-tattooing-inks-and-permanent-make-2020-12-14_en.</P></NOTE> Mitu nendes toodetes kasutatavat keemilist ainet on lisatud kosmeetikatoodete määruse II ja IV lisasse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Seega on piiratud rohkem kui 4000 ohtliku kemikaali kasutamine tätoveerimistintides ja püsimeigis. Selle piiranguga on kehtestatud tätoveerimistintides või püsimeigis kasutatavate ainete maksimaalsed kontsentratsioonid aine või ainete rühma kohta. Sellised kemikaalid on näiteks asovärvained, kantserogeensed aromaatsed amiinid, polütsüklilised aromaatsed süsivesikud, metallid ja metanool. Vt lähemalt https://echa.europa.eu/hot-topics/tattoo-inks.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Kui asjakohastes uuringutes leitakse, et inimese tervisele tuleneb ohtusid ka ripsmekasvu soodustavatest toodetest, ei näe ma põhjust, miks ei peaks neid tabama sama saatus nagu tätoveerimistindil või püsimeigil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>See, kas tootja soovib edaspidi siiski oma toodet edasi arendada, et see oleks ohutu, on vaba otsus, mida kaitseb ettevõtlusvabadus ja kaupade vaba liikumine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes olen seisukohal, et kõnealust toodet ei saa pidada ravimiks toime alusel, kui sellel ei ole kasulikku toimet inimese tervisele, ning võimalikku kahjulikku toimet tuleb käsitleda kosmeetikatoodete määruse süsteemi alusel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="11"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Võimaliku kahjuliku toime roll ravimidirektiivi reguleerimisalas</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Kui Euroopa Kohus siiski leiab, et kõnealusel tootel on märgatav kasulik toime tervisele, välistab ravimidirektiivi artikli 2 lõige 2 kosmeetikatoodete määruse kohaldamise.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20090115">15. jaanuari 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hecht-Pharma</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑140/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:5">EU:C:2009:5</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Sel juhul on otsuse puhul, kas tootele saab anda loa kui ravimile, asjakohane võtta arvesse ka võimalikku kahjulikku mõju. Nimelt peab niisugusel juhul selleks, et toote saaks turule lubada, selle ravitoime olema suurem kui kahju.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Vt ravimidirektiivi põhjendus 7.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Sellega seoses on vaja juhtida tähelepanu, et BfArMi sõnul ei võimalda teaduslikud tõendid kõnealuse toote analoogide kohta kindlalt järeldada kahjuliku toime olemasolu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Olen arvamusel, et sellistes teadusliku ebakindluse olukordades on võimalik tugineda ettevaatuspõhimõtte kohaldatavusele. Nimelt kohaldas Üldkohus ettevaatuspõhimõtet kui liidu õiguse üldpõhimõtet<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Uusima arengu kohta seoses ettevaatuspõhimõttega ja liikmesriikide kaalutlusõiguse suurenemisega vt Goldner Lang, I., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>Laws of Fear<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> in the EU: The Precautionary Principle and Public Health Restrictions to Free Movement of Persons in the Time of COVID-19<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>, <HT TYPE="ITALIC">European Journal of Risk Regulation</HT>, 2021, <HT TYPE="ITALIC">lk</HT> 1–24.</P></NOTE> ravimidirektiivi artikli 116 kontekstis.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Euroopa Kohus kinnitas seda Üldkohtu lähenemisviisi apellatsioonimenetluses <DATE ISO="20140410">10. aprilli 2014. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Acino <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑269/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:255">EU:C:2014:255</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Euroopa Kohus viitas seal oma üldisele ettevaatuspõhimõtet käsitlevale kohtupraktikale nagu <DATE ISO="20030909">9. septembri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Monsanto Agricoltura Italia jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑236/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:431">EU:C:2003:431</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0111">111</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> See on iseäranis asjakohane, kuna üks võimalik põhjus ravimi müügiloa peatamiseks, tühistamiseks või muutmiseks artikli 116 alusel on toote potentsiaalne ohtlikkus, mis on käesolevas jaos analüüsitavaga analoogiline kontekst.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus määratles ettevaatuspõhimõtte nii: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>Analüüs, mille liikmesriik peab läbi viima, võib […] näidata, et selles küsimuses valitseb suur teaduslik ja kogemuslik ebakindlus. […] Tuleb tunnistada, et sellises olukorras võib liikmesriik ettevaatusprintsiibile tuginedes võtta tarvitusele kaitsemeetmed, ootamata ära, et nende ohtude tegelikkus ja tõsidus oleks täielikult tõestatud.<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P><DATE ISO="20100128">28. jaanuari 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑333/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:44">EU:C:2010:44</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0091">91</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Ettevaatuspõhimõtte kohaldamine põhineb kahel tingimusel: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>esiteks nende võimalike negatiivsete tagajärgede kindlakstegemine, mis […] tervisele on, ja teiseks tervisele avaldatava ohu põhjalik hindamine, tuginedes kõige usaldusväärsematele kättesaadavatele teaduslikele andmetele ja kõige uuemate rahvusvaheliste uuringute tulemustele<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P><DATE ISO="20100128">28. jaanuari 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑333/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:44">EU:C:2010:44</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0092">92</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt samuti <DATE ISO="20030909">9. septembri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Monsanto Agricoltura Italia jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑236/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:431">EU:C:2003:431</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0113">113</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20030923">23. septembri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Taani</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑192/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:492">EU:C:2003:492</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20170119">19. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Queisser Pharma</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑282/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:26">EU:C:2017:26</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20190328">28. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Verlezza jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑487/17–C‑489/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:270">EU:C:2019:270</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Täpsemalt leidis Üldkohus oma otsuses GE Healthcare <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon ravimidirektiivi kontekstis, et ohud tervisele ei pea olema konkreetsed, vaid võivad olla ka kõigest potentsiaalsed. Niisuguses olukorras võib asjaomane asutus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>piirduda sellega, et esitab tõsiseltvõetavad ja vaieldamatud tõendid, mis teaduslikku ebakindlust kõrvaldamata võimaldavad mõistlikult kahelda asjaomase ravimi ohutuses<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>Üldkohtu <DATE ISO="20190919">19. septembri 2019. aasta</DATE> otsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>T‑783/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:624">EU:T:2019:624</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt samuti Üldkohtu <DATE ISO="20200923">23. septembri 2020. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>BASF <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑472/19</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2020:432">EU:T:2020:432</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Seepärast olen seisukohal, et ettevaatuspõhimõtet, nagu Üldkohus on seda ravimidirektiivi artikli 116 kontekstis täpsustanud, saab kohaldada BfArMi kasutatavatele moodustele kõnealuse toote võimaliku ohtlikkuse kindlaksmääramisel.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Seisukohtadest, mida pooled on põhikohtuasjas väljendanud – mida peab kontrollima liikmesriigi kohus –, näib mulle, et ettevaatuspõhimõtte kohaldatavuse tingimused on täidetud. Näiteks osutas BfArM, et muret BMP ohutuse teemal on väljendatud ka Euroopa ohtlikest toodetest teatamise kiirhoiatussüsteemis RAPEX.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Kiirhoiatussüsteem (RAPEX) on Euroopa Liidu süsteem kiireks hoiatuste saatmiseks ohtlike tarbekaupade kohta ja tarbijakaitseks. RAPEX ei hõlma toiduaineid, farmaatsiatooteid ega ravimeid. Lisateavet võib leida siit: https://joinup.ec.europa.eu/collection/rapex/about.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Lõpuks viitas tarbijaohutuse komitee inimeste tervist ähvardavatele ohtudele, mis on seotud prostaglandiini analoogide kasutamisega ripsmete kasvu soodustamise eesmärgil.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P>Tarbijaohutuse komitee arvamus kosmeetikatoodetes kasutatavate prostaglandiinide ja prostaglandiinianaloogide kohta, <DATE ISO="20210927">27. september 2021</DATE>. Veebis aadressil https://ec.europa.eu/health/system/files/2022-02/sccs_o_258.pdf.</P></NOTE> Tuleb märkida, et põhikohtuasja vastustaja mainis selle aruande koostamist. Ent see avaldati pärast seda, kui käesolevas asjas oli esitatud eelotsusetaotlus. Müügiloa tühistamise kontekstis märkis Euroopa Kohus, et sellist tühistamist kontrolliv liikmesriigi kohus ei ole kohustatud arvesse võtma vahepeal ilmnenud uusi teaduslikke tõendeid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Vt <DATE ISO="19990121">21. jaanuari 1999. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Upjohn</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑120/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:14">EU:C:1999:14</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Minu arvates ei <HT TYPE="ITALIC">keela</HT> see järeldus siiski liikmesriigi kohtul niisuguseid tõendeid kooskõlas riigisiseste menetlusnormidega arvesse võtta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes, kui Euroopa Kohus leiab, et kõnealusel tootel on kasulik toime inimeste tervisele ja kohaldatakse ravimidirektiivi, võib asjaomane ametiasutus kõnealuse toote ohutuse suhtes esineva teadusliku ebakindluse korral tugineda ettevaatuspõhimõttele, tehes seda eelotsusetaotluse esitanud kohtu järelevalve all.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Neid kaalutlusi arvesse võttes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Verwaltungsgericht Kölni (Kölni halduskohus, Saksamaa) eelotsuse küsimustele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Liikmesriigi ametiasutusel on õigus tugineda vajalikus teaduslikus hinnangus toote farmakoloogiliste omaduste ja sellega seotud ohtude kohta <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>struktuurilisele analoogiale<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>, kui praegused teaduslikud teadmised toetavad tulemuste ülekantavust analoogsete ainete vahel, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20011106">6. novembri 2001. aasta</DATE> direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta artikli 1 lõike 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et turustatavat toodet tuleb pidada ravimiks toime alusel vaid juhul, kui sellel on konkreetne kasulik toime tervisele, ning selles aspektis ei piisa vaid sellest, kui toode pelgalt parandab enesehinnangut või heaolu.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kui tootel puudub märgatav kasulik toime inimeste tervisele, ei ole selle toote toime alusel ravimiks liigitamisel oluline, kas see toode on kahjulik või mitte.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>