|
Euroopa Liidu |
ET L-seeria |
|
2025/78 |
15.1.2025 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2025/78,
15. jaanuar 2025,
millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit mitmekihiliste puitpõrandaplaatide impordi suhtes
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, (1) eriti selle artiklit 7,
pärast konsulteerimist liikmesriikidega,
ning arvestades järgmist:
1. MENETLUS
1.1. Algatamine
|
(1) |
16. mail 2024 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 (edaspidi „alusmäärus“) artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik“, „Hiina RV“ või „Hiina“) pärit mitmekihiliste puitpõrandaplaatide impordi suhtes. Komisjon avaldas algatamise kohta teate Euroopa Liidu Teatajas (edaspidi „algatamisteade“) (2). |
|
(2) |
Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 4. aprillil 2024 Euroopa parketitööstuse föderatsioon (edaspidi „kaebuse esitaja“). Kaebus esitati liidu mitmekihiliste puitpõrandaplaatide tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks. |
1.2. Registreerimine
|
(3) |
Komisjon kehtestas oma 24. oktoobri 2024. aasta rakendusmäärusega (EL) 2024/2733 (3) (edaspidi „registreerimismäärus“) asjaomase toote impordi registreerimise nõude. |
1.3. Huvitatud isikud
|
(4) |
Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon uurimise algatamisest eraldi kaebuse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, asjaomase riigi teadaolevaid eksportivaid tootjaid, asjaomase riigi ametiasutusi ning teadaolevaid importijaid, kasutajaid ja kauplejaid ning kutsus neid osalema. |
|
(5) |
Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. |
1.4. Valikuuring
|
(6) |
Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17. |
1.4.1. Liidu tootjate valikuuring
|
(7) |
Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon moodustas valimi algatamiseelse analüüsi raames kindlaks tehtud tootmis- ja müügimahtude põhjal. Valimisse kuulus kolm liidu tootjat. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas üle 20 % liidu hinnangulisest kogutoodangust ja üle 20 % samasuguse toote hinnangulisest kogumüügist liidus. Valimit peeti liidu tootmisharu suhtes representatiivseks. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Kuna ühtegi märkust ei esitatud, kinnitas komisjon valimi. |
1.4.2. Importijate valikuuring
|
(8) |
Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates osutatud teabe. |
|
(9) |
Kaks sõltumatut importijat (Lamett Europe N.V. ja Svartes s.r.o) esitasid soovitud teabe ja nõustusid enda kaasamisega valimisse. Kuna vastuseid oli nii vähe, otsustas komisjon, et valimi moodustamine ei ole vajalik. Komisjon kutsus kahte nimetatud äriühingut üles täitma importijatele mõeldud küsimustiku. Lõpuks vastas küsimustikule ainult Lamett Europe N.V., nagu on selgitatud põhjenduses 17. |
1.4.3. Hiina RV eksportivate tootjate valikuuring
|
(10) |
Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil Hiina RV eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates osutatud teabe. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures kindlaks teha muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust. |
|
(11) |
78 asjaomase riigi eksportivat tootjat esitasid soovitud teabe ja nõustusid enda kaasamisega valimisse. Vastavalt alusmääruse artikli 17 lõikele 1 moodustas komisjon valimi viiest tootjast, kes kuuluvad kahte kontserni, võttes aluseks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja asjaomase riigi ametiasutustega. Pärast konsulteerimist esitas üks eksportivate tootjate kontsern valimi moodustamise kohta märkusi. Kontsern väitis, et kavandatud valim ei ole alusmääruse artikli 17 lõike 1 tähenduses piisavalt representatiivne, sest selle arvele langeb vaid väike osa kõigi koostööd teinud eksportivate tootjate ekspordimahust. Komisjon hindas seda väidet ja otsustas suurendada valimisse kaasatavate äriühingute arvu, lisades viis tootjat suuruselt kolmandast eksportivate tootjate kontsernist. Muudetud valimi arvele langes 40 % kõigi koostööd teinud eksportivate tootjate poolt toodetud asjaomase toote kogumahust ja 27 % uurimisperioodil Euroopa Liitu suunatud asjaomase toote ekspordi hinnangulisest kogumahust. Rohkem märkusi kavandatud valimi kohta ei esitatud. |
|
(12) |
Lisaks kontrollis komisjon uurimise käigus avalikult kättesaadavate allikate põhjal koostööd teinud eksportijate esitatud teavet, et kinnitada nende äriühingute staatust asjaomase toote tootjana. Vajaduse korral küsis komisjon täiendavaid dokumente, nagu tegevusluba ja põhikiri. Üks isik ei tõendanud seost uurimisega ja seetõttu loeti ta koostööst hoidunuks. |
1.4.4. Individuaalne kontrollimine
|
(13) |
19 Hiina RV eksportivat tootjat taotlesid alusmääruse artikli 17 lõike 3 kohast individuaalset kontrollimist. Ükski neist ei vastanud küsimustikule komisjoni määratud tähtaja jooksul. Sellest tulenevalt teeb komisjon esialgse järelduse, et käesoleval juhul individuaalset hindamist ei tehta. |
1.5. Küsimustiku vastused ja kontrollkäigud
|
(14) |
Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina RV valitsus“) küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta Hiina RVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. |
|
(15) |
Lisaks esitas kaebuse esitaja kaebuses piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid asjaomase tootega seotud toorainemoonutuste kohta Hiina RVs. Nagu algatamisteates märgitud, käsitleti uurimine käigus kõnealuseid toorainemoonutusi, et teha kindlaks, kas kohaldada Hiina RV suhtes alusmääruse artikli 7 lõikeid 2a ja 2b. Sel põhjusel saatis komisjon Hiina RV valitsusele sellekohased lisaküsimustikud. |
|
(16) |
Hiina RV valitsus ei vastanud küsimustikele. Seetõttu teatas komisjon Hiina RV valitsusele, et kavatseb kohaldada alusmääruse artiklit 18 ja kasutada kättesaadavaid fakte Hiina RVs oluliste moonutuste esinemise kohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Hiina RV valitsuselt täiendavaid märkusi ei saadud. |
|
(17) |
Liidu tootjatele, sõltumatutele importijatele, kasutajatele ja eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustikud tehti internetis kättesaadavaks (4) uurimise algatamise päeval. Komisjon sai küsimustikele vastused kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt, ühelt sõltumatult importijalt (Lamett Europe N.V) ja kolmelt eksportivate tootjate kontsernilt (Jinfa kontsern, Foresti kontsern ja Fusongi kontsern). |
|
(18) |
Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.
Hiina RV eksportivad tootjad ja nendega seotud äriühingud
|
1.6. Uurimisperiood ja asjaomane periood
|
(19) |
Dumpingu ja kahju uurimine kestis 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2020 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „asjaomane periood“). |
1.7. Uurimise algatamise kohta esitatud märkused
|
(20) |
Uurimise algatamise kohta esitasid komisjonile märkusi järgmised isikud:
|
|
(21) |
Liidu importijate ühenduse ja Hiina valdkondliku tööstusliidu väitel tugineti kaebuses impordikogustele ruutmeetrites, mis saadi Eurostatist ja mida kaebuse esitaja seejärel kohandas. Lisaks väitsid liidu importijate ühendus ja Hiina valdkondlik tööstusliit, et kaebuse esitaja ei selgitanud kohandamise vajadust ega avalikustanud kohandamise meetodit. Liidu importijate ühenduse ja Hiina valdkondliku tööstusliidu sõnul suurendab kaebuse esitaja kohandatud impordikoguste kasutamine Hiinast asjaomasel perioodil imporditud koguseid enam kui 20 % võrra. Liidu importijate ühendus ja Hiina valdkondlik tööstusliit lisasid, et kui kasutada Eurostati teatatud impordikoguseid ilma kohandusteta, oleksid asjaomasel perioodil Hiinast imporditud kogused 3 % võrra väiksemad. Peale selle märkisid liidu importijate ühendus ja Hiina valdkondlik tööstusliit, et kohandatud impordikogused moonutavad muid majandusnäitajaid, nagu Hiinast pärit impordi hinnad, tarbimine ja turuosa. |
|
(22) |
Sellega seoses märkis FEP, et mitmekihiliste puitpõrandaplaatide pinnatihedus on vahemikus 7–9,5 kilogrammi (kg) ruutmeetri (m2) kohta, kuid paljud Eurostati kirjed jäid sellest tiheduse vahemikust välja. FEP selgitas, et ettevõtjad peavad teatama tollile netomassi (tonnides või kilogrammides), kuid neil ei ole kohustust kasutada lisamõõtühikut (m2). Seetõttu kohandas FEP kõnealusest vahemikust välja jäänud kirjeid, jagades nende puhul deklareeritud netomassi selle vahemiku keskmise tihedusega. Kohandamise meetodi kirjeldamiseks ajakohastas FEP kaebuse mittekonfidentsiaalse versiooni vastavat osa. |
|
(23) |
Komisjon analüüsis seda küsimust uurimise käigus ja käsitleb seda jaos 4.4. |
|
(24) |
Liidu importijate ühendus väitis, et kaebus ei sisalda andmeid 15st kahjunäitajast viie kohta, nimelt investeeringutasuvuse, liidu hindu mõjutavate tegurite ning tegeliku ja võimaliku negatiivse mõju kohta rahavoogudele, palkadele ja majanduskasvule. |
|
(25) |
Komisjon märkis, et kaebuse esitamise etapis ei olnud eespool nimetatud näitajate lisamine kohustuslik. Komisjon uuris neid näitajaid uurimise käigus ja neid käsitletakse 4. jaos. Seetõttu lükati see väide tagasi. |
|
(26) |
Liidu importijate ühenduse ja Hiina valdkondliku tööstusliidu sõnul ei sisalda kaebus usaldusväärset teavet, mis toetaks väidet liidu tootmisharule tekkinud olulise kahju kohta. Makronäitajate kohta väitsid liidu importijate ühendus ja Hiina valdkondlik tööstusliit, et tootmismahud, tootmisvõimsuse rakendamine, müük ja tööhõive olid liidus aastatel 2020–2022 stabiilsed ning vähenesid alles uurimisperioodil, kuna nõudlus liidus kahanes. Lisaks märkisid liidu importijate ühendus ja Hiina valdkondlik tööstusliit, et liidu tootjad kasvatasid uurimisperioodil oma turuosa ja hindu, mis osutab liidu tootjate heale majanduslikule olukorrale. Mikronäitajate kohta väitsid liidu importijate ühendus ja Hiina valdkondlik tööstusliit, et kaebuse esitaja tootmise, müügi ja tööhõive näitajad halvenesid alles uurimisperioodil. Lisaks väitsid liidu importijate ühendus ja Hiina valdkondlik tööstusliit, et kaebusega hõlmatud perioodil suurendasid liidu tootjad oma investeeringuid 56 %, mis kinnitab nende finantsstabiilsust. Liidu importijate ühenduse ja Hiina valdkondliku tööstusliidu sõnul näib, et Hiina eksportivad tootjad kohanesid uurimisperioodil paremini liidu nõudluse vähenemisega: Hiinast pärit import vähenes, kuid liidu tootjate laovarud kasvasid. Finantstulemuste kohta märkisid liidu importijate ühendus ja Hiina valdkondlik tööstusliit, et liidu tootjad näivad olevat aastatel 2020–2022 parandanud nii oma müüki kui ka kasumlikkust, kuigi Hiinast pärit import sel perioodil suurenes. Lisaks väitis liidu importijate ühendus, et Hiinast pärit import suurenes kaebusega hõlmatud perioodil 21 %, samas kui vähemalt üks liidu tootja lõi sõltumatute importijate hinnad alla ja teenis endiselt kasumit. |
|
(27) |
Komisjon tuletab sissejuhatava märkusena meelde, et olulise kahju esmaseks kindlakstegemiseks tuleb muu hulgas uurida asjakohaseid tegureid, millele viidatakse alusmääruse artikli 5 lõike 2 punktis d. Alusmääruse artikli 5 lõike 2 sõnastuse kohaselt peab kaebus sisaldama teavet, mis käsitleb väidetavalt dumpinguhinnaga impordi mahu muutusi, sellise impordi mõju samasuguse toote hinnale liidu turul ning sellest tulenevat mõju, mida import avaldab liidu tootmisharule, nagu seda näitavad liidu tootmisharu seisundit puudutavad asjakohased (mitte tingimata kõik) tegurid ja näitajad, näiteks need, mis on loetletud alusmääruse artikli 3 lõigetes 3 ja 5. Lisaks on alusmääruse artikli 3 lõikes 5 sätestatud, et loetelu ei ole ammendav ning otsustamisel ei saa tingimata määravaks üks või mitu loetletud teguritest. Seega ei pea esmaseks olulise kahju tuvastamiseks kõik tegurid osutama olukorra halvenemisele. Peale selle ei pruugi muude tegurite olemasolu, mis võivad mõjutada liidu tootmisharu olukorda, tingimata tähendada, et dumpinguhinnaga impordi mõju sellele tootmisharule ei ole oluline. |
|
(28) |
Kaebuses nimetatud kahju erianalüüs osutas piisavatele tõenditele selle kohta, et Hiinast pärit import tungis liidu turule (nii absoluut- kui ka suhtarvudes) kasvaval määral hindadega, mis lõid liidu tootmisharu hinnad alla ja olid liidu tootmisharu hindadest madalamad. Sellel näib olevat olnud liidu tootmisharule märkimisväärne kahjulik mõju, mis väljendub näiteks toodangu, müügi ja turuosa vähenemises, finantstulemuste halvenemises ning liidu tootmisharu hinnatasemes. Mis puudutab väiteid konkreetsete makronäitajate, mikronäitajate ja hinna allalöömise kohta, siis komisjon esitab üksikasjaliku hinnangu asjaomasel perioodil tekkinud olulisele kahjule 4. jaos. Seetõttu lükati see väide tagasi. |
2. UURITAV TOODE, ASJAOMANE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE
2.1. Uuritav toode
|
(29) |
Uuritavaks tooteks on mitmekihilised puidust koostepõrandaplaadid, mis praegu kuulvad CN-koodi 4418 75 00 alla (edaspidi „uuritav toode“). Uuritava toote määratlusest jäetakse välja bambusest plaadid või vähemalt bambusest pealiskihiga (kulumiskihiga) plaadid ning mosaiikpõrandaplaadid. |
|
(30) |
Mitmekihilised puitpõrandaplaadid on puidupõhised tooted, mis koosnevad mitmest kokku liimitud või ühendatud spoonikihist. Mitmekihilisi puitpõrandaplaate kasutatakse peamiselt siseruumide põrandakattematerjalina. |
2.2. Asjaomane toode
|
(31) |
Asjaomane toode on Hiina RVst pärit uuritav toode (edaspidi „asjaomane toode“). |
2.3. Samasugune toode
|
(32) |
Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:
|
|
(33) |
Komisjon otsustas selles etapis, et need tooted on seega samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses. |
3. DUMPINGUHINNAGA MÜÜK
3.1. Normaalväärtuse kindlaksmääramise menetlus kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a
|
(34) |
Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid oluliste moonutuste esinemisele Hiina RVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, leidis komisjon, et on asjakohane algatada selle riigi eksportivate tootjate uurimine alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel. |
|
(35) |
Sellest tulenevalt kutsus komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 6a võimalikuks kohaldamiseks vajalike andmete kogumiseks algatamisteates kõiki Hiina RV eksportivaid tootjaid üles esitama teavet mitmekihiliste puitpõrandaplaatide tootmisel kasutatavate sisendite kohta. Asjakohase teabe esitasid 73 eksportivat tootjat. |
|
(36) |
Komisjon saatis Hiina RV valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks sellele kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast Euroopa Liidu Teatajas algatamisteate avaldamist teatavaks oma seisukohad ning esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Hiina RV valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtki seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Seejärel teatas komisjon Hiina RV valitsusele, et kasutab Hiina RVs oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses. |
|
(37) |
Komisjon märkis algatamisteate punktis 5.3.2 ka seda, et moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal normaalväärtuse kindlaksmääramiseks on ta olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a esialgu valinud sobivaks võrdlusriigiks Türgi. Lisaks teatas komisjon, et uurib teisi võimalikke sobivaid võrdlusriike vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele. |
|
(38) |
23. augustil 2024 saatis komisjon huvitatud isikutele teate asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks (edaspidi „teade“). Selles teates loetles komisjon kõik mitmekihiliste puitpõrandaplaatide tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia. Lisaks tegi komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohase sobiva võrdlusriigi valimise kriteeriumide ja asjakohase finantsteabe kättesaadavuse põhjal kindlaks kolm võimalikku võrdlusriiki, milleks on Türgi, Indoneesia ja Malaisia. Sel ajal tema käsutuses olnud teabe põhjal leidis komisjon, et sobiv võrdlusriik võib olla Türgi. Komisjon sai teate kohta kaks märkusi sisaldavat esildist kahelt eksportivate tootjate kontsernilt, nimelt JINFA kontsernilt ja Fusong Jinlongi kontsernilt. Märkusi esitas ka Euroopa parketitööstuse föderatsioon (kaebuse esitaja). Neid märkusi käsitletakse üksikasjalikult jaos 3.2. |
|
(39) |
Pärast saadud märkuste ja teabe analüüsimist jõudis komisjon järeldusele, et Türgi on sobiv võrdlusriik, mille moonutamata hindu ja kulusid kasutatakse normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. |
3.2. Normaalväärtus
|
(40) |
Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „normaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“ . |
|
(41) |
Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a sätestatud, et „kui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“ . |
|
(42) |
Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesoleva uurimise käigus järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning pidades silmas Hiina RV valitsuse ja eksportivate tootjate koostöösoovimatust, on alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane. |
3.2.1. Oluliste moonutuste olemasolu
|
(43) |
Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b on sätestatud, et „olulised moonutused on moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude abil, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine. Oluliste moonutuste olemasolu hindamisel võetakse muu hulgas arvesse ühe või mitme järgmise asjaolu võimalik mõju:
|
|
(44) |
Kuna alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b esitatud loetelu ei ole kumulatiivne, ei ole oluliste moonutuste kindlakstegemiseks vaja esitada kõiki asjaolusid. Lisaks võib ühe või mitme loetelus nimetatud elemendi olemasolu tõendamiseks kasutada samu faktilisi asjaolusid. |
|
(45) |
Järeldused oluliste moonutuste kohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses tuleb teha siiski kõigi olemasolevate tõendite põhjal. Moonutuste olemasolu üldisel hindamisel võib arvesse võtta ka ekspordiriigi üldist konteksti ja olukorda, eriti kui ekspordiriigi majandusliku ja halduskorra peamised elemendid annavad valitsusele olulise võimu sekkuda majandusse sellisel viisil, et hinnad ja kulud ei kujune turujõudude vaba arengu tulemusel. |
|
(46) |
Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c on sätestatud, et „kui komisjon on täheldanud faktidel põhinevaid märke punktis b osutatud võimalike oluliste moonutuste kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris ning kui see on käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks vajalik, koostab komisjon ja teeb üldsusele kättesaadavaks aruande, milles kirjeldatakse punktis b osutatud turuolukorda selles riigis või sektoris, ning ajakohastab seda aruannet korrapäraselt“ . |
|
(47) |
Selle sätte kohaselt avaldas komisjon Hiina kohta riigiaruande (edaspidi „aruanne“), (6) mis sisaldab teavet riigi olulise sekkumise kohta majandusse paljudel tasanditel, sealhulgas konkreetsete moonutuste kohta, mis esinevad mitme olulise tootmisteguri puhul (nt maa, energia, kapital, tooraine ja tööjõud) ning valitud sektorites (nt puidupõhiste toodete sektor). Huvitatud isikutel paluti uurimise algatamise ajal uurimistoimikus sisaldunud tõendid ümber lükata, esitada nende kohta märkusi või neid täiendada. Uurimise algatamisel lisati aruanne uurimistoimikusse. |
|
(48) |
Kaebuse esitaja väitis, et uuritava toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, ning seetõttu ei ole asjakohane kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid. |
|
(49) |
Selle seisukoha toetuseks viitas kaebuse esitaja aruandes sisalduvatele tõenditele ning komisjoni ja USA ametiasutuste varasemate uurimiste järeldustele. |
|
(50) |
Eelkõige juhtis kaebuse esitaja tähelepanu komisjoni varasematele järeldustele, mille kohaselt Hiina majandussüsteem põhineb sotsialistliku turumajanduse doktriinil, Hiina Kommunistliku Partei (edaspidi „HKP“ või „partei“) juhtival rollil ja riigi sekkuval majanduspoliitikal. |
|
(51) |
Mainides, et mitmekihiliste puitpõrandaplaatide tööstus on osa Hiina metsanduse ja puittoodete sektorist, tuletas kaebuse esitaja lisaks meelde järgmisi asjaolusid, mis osutavad oluliste moonutuste esinemisele. |
|
(52) |
Esiteks teenindavad mitmekihiliste puitpõrandaplaatide sektorit olulisel määral ettevõtjad, kes on riigiasutuste omanduses või toimivad nende kontrolli, poliitilise järelevalve või juhtimise all.
|
|
(53) |
Teiseks võimaldab riigi esindatus mitmekihilisi puitpõrandaplaate tootvates äriühingutes ametiasutustel mõjutada hindu ja/või kulusid.
|
|
(54) |
Kolmandaks viib Hiina RV valitsus ellu avalikku poliitikat või meetmeid, millega tagatakse omamaiste tarnijate sooduskohtlemine või mõjutatakse vabaturujõude muul viisil.
|
|
(55) |
Neljandaks esineb mitmekihiliste puitpõrandaplaatide sektoris sarnaselt teistele Hiina majandussektoritele Hiina pankroti-, äriühingu- ja asjaõiguse normide diskrimineerivast kohaldamisest või nende täitmise ebapiisavast tagamisest tingitud moonutusi.
|
|
(56) |
Viiendaks esineb mitmekihiliste puitpõrandaplaatide sektoris ka palgakulude moonutusi.
|
|
(57) |
Kuuendaks saavad mitmekihiliste puitpõrandaplaatide tootjad rahastamisele juurdepääsu asutuste kaudu, kes viivad ellu avaliku poliitika eesmärke või kes muul viisil ei tegutse riigist sõltumatult.
|
|
(58) |
Kokkuvõttes väitis kaebuse esitaja, et mitmekihiliste puitpõrandaplaatide sektoris esineb alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaseid olulisi moonutusi. |
|
(59) |
Komisjon uuris, kas on asjakohane kasutada Hiina omamaiseid hindu ja kulusid, võttes arvesse oluliste moonutuste esinemist alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Ta tegi seda toimikus olevate tõendite põhjal. |
|
(60) |
Selles analüüsis käsitleti valitsuse ulatuslikku sekkumist Hiina majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas asjaomase toote puhul. Komisjon täiendas neid tõendeid omaenda uuringutega mitmesuguste asjakohaste kriteeriumide kohta, mille alusel saab kinnitada oluliste moonutuste esinemist Hiinas. |
3.2.1.1. Olulised moonutused, mis mõjutavad omamaiseid hindu ja kulusid Hiinas
|
(61) |
Hiina majandussüsteem põhineb nn sotsialistliku turumajanduse kontseptsioonil. See kontseptsioon on sätestatud Hiina põhiseaduses ja sellest lähtuvalt juhitakse Hiina majandust. Selle keskne põhimõte on, et „tootmisvahendid on sotsialistlik avalik omand, st need kuuluvad kogu rahvale ja töörahva ühisomandisse“ (27). |
|
(62) |
Riigi omanduses olev majandus on „rahvamajanduse juhtiv jõud“ ning riigi roll on tagada majanduse „tugevdamine ja kasv“ (28). Hiina majanduse üldine korraldus seega mitte ainult ei võimalda valitsusel oluliselt majandusse sekkuda, vaid valitsusele on antud sõnaselge volitus seda teha. Riigi omandi ülimuslikkus eraomandi suhtes on kogu õigussüsteemi läbiv põhimõte ja seda rõhutatakse üldpõhimõttena kõikides kesksetes õigusaktides. |
|
(63) |
Hea näide selle kohta on Hiina asjaõigus, milles on viidatud sotsialismi esimesele etapile ja tehtud riigile ülesandeks toetada põhilist majandussüsteemi, milles on peamine roll riigi omandil. Teised omandivormid on lubatud, st seadusega lubatakse neid arendada kõrvuti riigi omandiga (29). |
|
(64) |
Peale selle toimub Hiinas sealse õiguse kohaselt sotsialistliku turumajanduse arendamine HKP juhtimisel. Hiina riigi ja HKP struktuurid on kõikidel tasanditel (õiguslikul, institutsioonilisel ja isiklikul tasandil) omavahel põimunud, moodustades superstruktuuri, milles HKP ja riigi roll on teineteisest eristamatud. |
|
(65) |
Pärast Hiina põhiseaduse muutmist 2018. aasta märtsis tugevnes HKP juhtiv roll veelgi, mida kinnitab põhiseaduse artikli 1 sõnastus. |
|
(66) |
Selle sätte esimese lause „Hiina Rahvavabariigi põhisüsteem on sotsialistlik süsteem“ järele lisati uus teine lause, mille kohaselt „Hiinale omase sotsialismi iseloomulik joon on Hiina Kommunistliku Partei juhtiv roll“ (30). See näitab, et HKP kontroll Hiina majandussüsteemi üle on väljaspool kahtlust ja kasvab üha. |
|
(67) |
Selline juhtimine ja kontroll on Hiina süsteemile omane ning ulatub palju kaugemale tavapärasest olukorrast teistes riikides, kus valitsus teostab üldist makromajanduslikku kontrolli vabaturujõudude toimimise piires. |
|
(68) |
Hiina riik viib ellu sekkuvat majanduspoliitikat, et saavutada eesmärke, mis langevad kokku HKP poliitilise tegevuskavaga, mitte ei kajasta vabaturul valitsevaid majandustingimusi (31). Hiina ametiasutused sekkuvad majandusse mitmel moel, sealhulgas tööstuse planeerimise süsteemi ja finantssüsteemi kaudu ning regulatiivse keskkonna tasandil. |
|
(69) |
Esiteks reguleerib Hiina majandust üldise halduskontrolli tasandil kompleksne tööstuse planeerimise süsteem, mis mõjutab majandustegevust kogu riigis. Planeerimine hõlmab terviklikku ja keerukat sektorite ja valdkonnaüleste tegevuspõhimõtete maatriksit ning see toimub kõikidel valitsemistasanditel. |
|
(70) |
Kui provintsi tasandi plaanid on üksikasjalikud, siis riigi tasandi plaanidega seatakse laiemaid sihte. Plaanidega nähakse ette ka vahendid asjaomaste tootmisharude/sektorite toetamiseks ning ajavahemikud, mille jooksul eesmärgid tuleb saavutada. Mõned plaanid sisaldavad siiani konkreetseid toodangueesmärke. |
|
(71) |
Plaanides tuuakse kooskõlas valitsuse prioriteetidega (positiivsete või negatiivsete) prioriteetidena eraldi välja tööstussektorid ja/või projektid ning seatakse neile konkreetsed arengueesmärgid (tööstuse moderniseerimine, rahvusvaheline laienemine jms). |
|
(72) |
Nii era- kui ka riigi omanduses olevad ettevõtjad peavad oma äritegevust sisuliselt kohandama vastavalt planeerimissüsteemist tulenevatele oludele. Selle põhjuseks ei ole mitte ainult plaanide siduvus, vaid ka asjaolu, et Hiina kõikide valitsemistasandite ametiasutused tegutsevad plaanisüsteemi raames ja sunnivad neile antud volitusi kasutades ettevõtjaid järgima plaanidega kehtestatud prioriteete (32). |
|
(73) |
Teiseks domineerivad rahaliste vahendite eraldamisel Hiina finantssüsteemis riigile kuuluvad äri- ja arengupangad. Laenuandmise põhimõtteid välja töötades ja rakendades peavad need pangad järgima riigi tööstuspoliitika eesmärke, selle asemel et hinnata eelkõige asjaomase projekti majanduslikku sisu (33). |
|
(74) |
Sama kehtib Hiina finantssüsteemi muude osade puhul, nagu aktsia-, võlakirja- ja börsivälise kapitali turud jne. Ka need finantssektori osad on institutsiooniliselt ja tegevuse seisukohast üles ehitatud nii, et nende eesmärk ei ole saavutada finantsturgude võimalikult tõhusat toimimist, vaid tagada kontroll ning võimaldada riigil ja HKP-l sekkuda (34). |
|
(75) |
Kolmandaks sekkub riik majandusse mitmel viisil regulatiivse keskkonna tasandil. Näiteks kasutatakse riigihanke-eeskirju korrapäraselt poliitilistel eesmärkidel, mitte majanduse tõhustamiseks, seeläbi õõnestades turupõhiseid põhimõtteid asjaomases valdkonnas. Kohaldatavates õigusaktides on konkreetselt sätestatud, et riigihankeid korraldatakse selleks, et aidata kaasa riigi poliitikaga seatud eesmärkide saavutamisele. Samas ei ole nende eesmärkide laadi kindlaks määratud, mistõttu on otsuseid tegevatel organitel ulatuslik kaalutlusruum (35). |
|
(76) |
Ka investeeringute valdkonnas on Hiina RV valitsusel märkimisväärne kontroll ja mõju nii riiklike kui ka erasektori investeeringute sihtotstarbele ja ulatusele. Ametiasutused kasutavad investeeringute taustauuringuid ning mitmesuguseid investeeringutega seotud stiimuleid, piiranguid ja keelde olulise vahendina tööstuspoliitika eesmärkide saavutamiseks, näiteks riigi kontrolli säilitamiseks oluliste sektorite üle või omamaise tööstuse toetamiseks (36). |
|
(77) |
Kokkuvõttes põhineb Hiina majandusmudel teatavatel põhilistel aksioomidel, millega nähakse ette ja soodustatakse riigi sekkumist mitmel moel. Riigi selline ulatuslik sekkumine on vastuolus turujõudude vaba toimimisega ja moonutab turupõhimõtete kohast ressursside tõhusat jaotumist (37). |
3.2.1.2. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande kohased olulised moonutused: asjaomast turgu teenindavad olulisel määral ettevõtjad, kes on ekspordiriigi ametiasutuste omanduses, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all
|
(78) |
Riigi omandis, riigi kontrolli ja/või poliitilise järelevalve või juhtimise all tegutsevad ettevõtjad moodustavad Hiinas olulise osa majandusest. |
|
(79) |
Asjaomase toote sektorit teenindavad peamiselt eraettevõtjad, näiteks Nature Home, (38) Power Dekor (39) või Der, (40) ent teataval määral ka riigiettevõtted, nagu Jilini kontsern (41). |
|
(80) |
HKP sekkumine operatiivsete otsuste tegemisse on aga saanud reegliks mitte üksnes riigile kuuluvates ettevõtetes, vaid ka eraettevõtetes, (42) ning HKP on hakanud juhtima peaaegu kõiki riigi majanduse aspekte. HKP struktuuride kaudu teostatav riigi mõju ettevõtetes tähendab tegelikult seda, et ettevõtjad on valitsuse kontrolli ja poliitilise järelevalve all, eriti arvestades seda, kui tugevalt on riigi- ja parteistruktuurid Hiinas omavahel läbi põimunud. |
|
(81) |
Peale selle kohaldatakse mitmekihiliste puitpõrandaplaatide sektori suhtes mitut valitsuse poliitikat, kuna puidutöötlemissektor on soodustatud tootmisharuna välja toodud nii tööstuse struktuuri kohandamise 2019. aasta suuniskataloogis (43) kui ka selle 2024. aasta ajakohastatud versioonis (44). Lisaks on metsanduse 14. viisaastakuplaanis seatud järgmised eesmärgid: „Soodustada uute keskkonnasõbralike liimide väljatöötamist, kasutamist ja propageerimist ning suurendada järk-järgult väikese formaldehüüdisisaldusega ja formaldehüüdivabade puidutöötlemistoodete osakaalu. Tugevdada ja edendada traditsioonilisi kasulikke tööstusharusid, nagu puitpõrandaplaatide tootmine […]. 2025. aastaks […] stabiliseeritakse põrandaplaatide toodang ligikaudu 800 miljoni ruutmeetri juures“ (45). |
|
(82) |
Valitsuse kontroll ja poliitiline järelevalve on täheldatav ka asjaomaste tööstusliitude tasandil (46). Näiteks Hiina valdkondliku tööstusliidu põhikirja artiklis 3 on märgitud, et organisatsioon „aktsepteerib registreerimis- ja haldusasutuste, parteitööd juhtivate asutuste ning asjaomaste tootmisharude ministeeriumide ärisuuniseid, järelevalvet ja juhtimist“ (47). |
|
(83) |
Nature Home, Der ja Jilin Forest Industry Jinqiao Flooring Group, mis on riigi omanduses oleva Jilini kontserni tütarettevõtja, on Hiina valdkondliku tööstusliidu liikmed (48). |
|
(84) |
Ka Hiina puidu ja puittoodete turustamise ühenduse põhikirja artiklis 3 on sätestatud, et organisatsioon „aktsepteerib registreerimis- ja haldusasutuste, parteitööd juhtivate asutuste ning asjaomaste tootmisharude ministeeriumide ärisuuniseid, järelevalvet ja juhtimist“ (49) ning et ühendus tegutseb „tsiviilasjade ministeeriumi valitsemisalas ning riiginõukogu riigivarade järelevalve ja haldamise komisjoni järelevalve ja juhtimise all […]“ (50). |
|
(85) |
Power Dekor on puidu ja puittoodete turustamise ühenduse liige ning tema juhatuse esimees on ühtlasi ühenduse juhatuse aseesimees (51). |
|
(86) |
Seega ei saa turutingimustel tegutseda ka asjaomase toote sektori tootjad, kes on eraomanduses. Selles sektoris on nii riigi- kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all. |
3.2.1.3. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande kohased olulised moonutused: riik on esindatud ettevõtetes viisil, mis võimaldab tal mõjutada hindu või kulusid
|
(87) |
Tulenevalt riigi esindatusest ettevõtetes on Hiina RV valitsusel võimalik mõjutada hindu ja kulusid. Nimelt on nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevad HKP rakukesed oluline kanal, mille kaudu riik saab äriotsuseid mõjutada. |
|
(88) |
Hiina äriühinguõiguse kohaselt tuleb igas äriühingus luua HKP organisatsioon (millesse kuulub vastavalt HKP põhikirja sätetele vähemalt kolm HKP liiget (52)) ning äriühing peab tagama parteiorganisatsiooni tegevuseks vajalikud tingimused. |
|
(89) |
Näib, et minevikus ei ole seda nõuet alati järgitud või selle täitmist rangelt tagatud. Ent alates vähemalt 2016. aastast on HKP kindlustanud oma õigust kontrollida äriühingutes tehtavaid äriotsuseid poliitilise põhimõttena, (53) sealhulgas avaldades eraettevõtetele survet, et nood seaksid esikohale patriotismi ja järgiksid parteidistsipliini (54). |
|
(90) |
On teada, et juba 2018. aastal olid parteirakukesed olemas 73 %-l ligikaudu 2,57 miljonist eraettevõttest ning suurenes surve anda HKP organisatsioonidele viimane sõna äriotsuste tegemisel asjaomases äriühingus (55). Sama toimub Hiina majanduse kõigis sektorites, sealhulgas asjaomase toote tootjate ja nende sisenditarnijate puhul. |
|
(91) |
Lisaks avaldati 15. septembril 2020 dokument pealkirjaga „HKP keskkomitee peabüroo suunised uuel ajastul erasektoris ühisrinde töö tõhustamiseks“ (edaspidi „suunised“), (56) millega laiendati parteikomiteede rolli eraettevõtetes veelgi. |
|
(92) |
Suuniste punktis II.4 on märgitud, et „tuleb suurendada partei üldist suutlikkust juhtida erasektoris ühisrinde tegevust ja tõhustada selles valdkonnas tehtavat tööd“, ja punktis III.6 on märgitud, et „eraettevõtetes tuleb veelgi enam tõhustada parteitööd, võimaldada parteirakukestel täita oma ülesannet tõhusalt ja kindlalt ning lasta partei liikmetel tegutseda eeskujude ja teerajajatena“. Seega rõhutatakse nende suunistega HKP rolli olulisust äriühingutes ja teistes erasektori üksustes ning püütakse seda suurendada (57). |
|
(93) |
Käesoleva uurimise käigus leidis kinnitust, et ka mitmekihiliste puitpõrandaplaatide sektoris on juhtival kohal olevad töötajad ühtlasi HKP liikmed või täidavad parteiülesandeid. Näiteks üks Deri juhatuse liige on ka äriühingu kontrolliva aktsionäri parteisekretär (58). Samuti on Jilin Forestry Jinqiao Flooring Groupi juhatuse esimees ühtlasi kontserni parteikomitee sekretär (59). |
|
(94) |
Lisaks on teatatud, et „Power Dekor juhindub Xi Jinpingi uuele ajastule kohasest Hiinale omase sotsialismi ideest, uurib põhjalikult, propageerib ja rakendab HKP 20. üleriigilise kongressi järeldusi ning annab tugevad poliitilised, ideoloogilised ja organisatsioonilised garantiid, et kontsern täidab oma ärieesmärgid ja ülesanded ning saavutab kvaliteetse arengu“ (60). |
|
(95) |
Riigi esindatus ja sekkumine finantsturgudel ning tooraine ja muude sisendite tarnimisel avaldavad turule täiendavat moonutavat mõju (61). Seega võimaldab riigi esindatus mitmekihiliste puitpõrandaplaatide sektori ja muude sektorite (näiteks finants- ja sisendisektorite) ettevõtetes Hiina RV valitsusel hindu ja kulusid mõjutada. |
3.2.1.4. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande kohased olulised moonutused: avalik poliitika või meetmed tagavad omamaiste tarnijate sooduskohtlemise või mõjutavad vabaturujõude muul viisil
|
(96) |
Hiina majanduse juhtimine põhineb suurel määral keerukal planeerimissüsteemil, mille raames määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased plaanid on kehtestatud kõikidel valitsemistasanditel ja need hõlmavad peaaegu kõiki majandussektoreid. Plaanidega seatud eesmärgid on siduvad ja kõikide valitsemistasandite ametiasutused jälgivad plaanide rakendamist asjaomasel madalamal valitsemistasandil. |
|
(97) |
Üldiselt suunatakse Hiina planeerimissüsteemi tulemusena ressursid valitsuse poolt strateegiliseks või muidu poliitiliselt tähtsaks kuulutatud sektoritesse, mitte ei jaotata neid kooskõlas turujõududega (62). |
|
(98) |
Hiina ametiasutused on jõustanud mitu poliitikadokumenti, millega suunatakse mitmekihiliste puitpõrandaplaatide sektori toimimist. |
|
(99) |
Näiteks metsandust suunavas arvamuses on muu hulgas märgitud, et „2025. aastaks töötatakse põhimõtteliselt välja metsa- ja rohuressursside ratsionaalse kasutamise süsteem ja mehhanism, tõhustatakse märkimisväärselt metsa- ja rohuressursside tugifunktsiooni, suurendatakse oluliselt kvaliteetsete metsa- ja rohutoodete toodangut ning laiendatakse veelgi metsatoodetega kauplemist, seades eesmärgi suurendada riigi metsanduse toodangu väärtust praegusega võrreldes 50 %. […] 2035. aastaks […] laiendatakse veelgi metsa- ja rohusektori ulatust, […] optimeeritakse veelgi sektori struktuuri, parandatakse põhjalikult toodete kvaliteeti ja teenuste taset ning tõhustatakse ressursside kasutamise järelevalvet, et pidevalt suurendada sektori suutlikkust rakendada riiklikke strateegiaid.“ |
|
(100) |
Lisaks on provintsi tasandil Guangxi autonoomse provintsi majandusliku ja sotsiaalse arengu 14. viisaastakuplaaniga ning 2035. aasta perspektiividega (63) seatud eesmärk „täiendada, tugevdada ja laiendada kasulikke tööstusahelaid“, sealhulgas „edendades ja ajakohastades traditsioonilisi tööstusharusid, nagu […] puidu töötlemine“. Metsandussektori töötleva tööstuse puhul on lisaks seatud eesmärgid „keskenduda paberitootmise [ja] puidupõhiste paneelide arendamisele […]“ ning „keskenduda valmisplaatide, mööbli ja sisustusmaterjalide tervikliku tööstusahela ülesehitamisele“. |
|
(101) |
Kohalikul tasandil võeti Shuyangi maakonnas (Jiangsu provints) 2024. aasta jaanuaris vastu puidutöötlemise ja mööblitööstuse kvaliteetset arendamist käsitlev arvamus, (64) mille kohaselt tuleb tagada, et „2026. aasta lõpuks on olemas 1–2 börsil noteeritud äriühingut ja 1–2 kontserni, mille toodangu väärtus ületab 5 miljardit jüaani, ning pidevalt parandada tööstuse üldist kvaliteeti […], täiustada tööstusahelat ning suurendada lõpptoodete, näiteks kvaliteetsete põrandaplaatide, mööbli ja dekoratiivmaterjalide osakaalu“. |
|
(102) |
Lisaks leidis uurimisel kinnitust, et Jiangsu provintsis soosivad ametiasutused ja riigi omanduses olevad pangad teatavaid mitmekihiliste puitpõrandaplaatide tootjaid, näiteks Deri, kes sõlmis 2020. aastal strateegilise koostöölepingu Suzhou linna tööstuse ja infotehnoloogia bürooga, Hiina tööstus- ja kommertspanga Suzhou filiaaliga ning Bank of China Suzhou filiaaliga (65). See leping sõlmiti Suzhou linnavalitsuse parteikomitee liikmete järelevalve all ning selle eesmärk on „toetada eraettevõtte arengut ning ühiselt edendada ettevõtte ümberkujundamist ja ajakohastamist“. |
|
(103) |
Nende ja muude vahenditega juhib ja kontrollib Hiina RV valitsus seega peaaegu kõiki arendamise ja toimimise aspekte nii asjaomases sektoris kui ka eelneva etapi sisendisektorites. |
|
(104) |
Kokkuvõttes on Hiina RV valitsus kehtestanud meetmed, mille eesmärk on motiveerida ettevõtjaid järgima avaliku poliitika eesmärke kõnealuses sektoris. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist. |
3.2.1.5. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande kohased olulised moonutused: pankroti-, äriühingu- või asjaõigus puudub, seda kohaldatakse diskrimineerivalt või selle täitmise tagamine on ebapiisav
|
(105) |
Toimikus sisalduvast teabest nähtub, et Hiina pankrotisüsteem ei ole piisav, et saavutada selle peamisi eesmärke, nagu nõuete õiglane rahuldamine ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste ja huvide kaitsmine. See näib olevat tingitud asjaolust, et kuigi ametlikult on Hiina pankrotiõiguse aluseks põhimõtted, mis sarnanevad nendega, mida kohaldatakse ka muude riikide vastavates seadustes, iseloomustab Hiina süsteemi see, et seaduse täitmine jäetakse süstemaatiliselt tagamata. |
|
(106) |
Pankrottide arv on riigi majanduse suurust arvesse võttes väga väike, muu hulgas ka seetõttu, et maksejõuetusmenetlustel on palju puudusi, mis pärsivad pankrotiavalduste esitamist. Lisaks on riigil maksejõuetusmenetlustes endiselt tugev ja aktiivne roll, mis sageli mõjutab otseselt menetluse tulemust (66). |
|
(107) |
Peale selle on Hiina omandiõigussüsteemi puudused eriti ilmsed maaomandi ja maakasutusõiguste puhul (67). Kogu maa kuulub riigile (maapiirkondade maa on ühisomandis ja linnamaa on riigi omanduses) ning selle eraldamine oleneb jätkuvalt ainuüksi riigist. Kehtestatud on õigusnormid, mille eesmärk on maakasutusõiguste andmine läbipaistvalt ja turuhindadega, näiteks pakkumismenetlusi korraldades. Ent sageli neid õigusnorme ei järgita ning teatavad ostjad saavad maa tasuta või turuhinnast madalama hinnaga (68). Lisaks lähtuvad ametiasutused maa eraldamisel sageli konkreetsetest poliitilistest eesmärkidest, nagu majandusplaanide täitmine (69). |
|
(108) |
Sarnaselt teiste Hiina majandussektoritega kohaldatakse asjaomase toote tootjate suhtes tavapäraseid Hiina pankroti-, äriühingu- ja asjaõiguse norme. Seetõttu mõjutavad ka neid äriühinguid ülevalt alla suunatud moonutused, mis tulenevad pankrotiõiguse ja asjaõiguse diskrimineerivast kohaldamisest või asjaomaste õigusnormide täitmise ebapiisavast tagamisest. Olemasolevate tõendite põhjal võib järeldada, et need kaalutlused kehtivad täiel määral ka metsandus- ja puidutöötlemissektori ning seega ka mitmekihiliste puitpõrandaplaatide sektori puhul. Käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud asjaolusid, mis need järeldused kahtluse alla seaks. |
|
(109) |
Eeltoodut arvesse võttes järeldas komisjon, et pankrotiõigust ja asjaõigust kohaldatakse asjaomase toote sektoris valikuliselt või on asjaomaste õigusnormide täitmise tagamine ebapiisav. |
3.2.1.6. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande kohased olulised moonutused: moonutatakse palgakulusid
|
(110) |
Turupõhiste palkade süsteem ei saa Hiinas täielikult välja areneda, sest töötajate ja tööandjate õigus kollektiivsele esindamisele on takistatud. Hiina ei ole ratifitseerinud mitut Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsiooni, eelkõige neid, mis käsitlevad ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi (70). |
|
(111) |
Riigisisese õiguse kohaselt tegutseb riigis ainult üks ametiühing. Ent see organisatsioon ei ole riigivõimust sõltumatu ning ta tegeleb kollektiivläbirääkimiste pidamise ja töötajate õiguste kaitsega väga vähe (71). Peale selle piirab Hiina töötajate liikuvust leibkondade registreerimise süsteem, mille kohaselt on sotsiaalkindlustushüvitised ja muud toetused täismahus kättesaadavad ainult asjaomase halduspiirkonna elanikele. |
|
(112) |
See tähendab tavaliselt seda, et töötaja, kes ei ole end elanikuks registreerinud, leiab end ebasoodsast tööolukorrast ning tema sissetulek on väiksem kui registreeritud elukohaga töötajatel (72). |
|
(113) |
Ei esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et mitmekihiliste puitpõrandaplaatide sektoris ei kohaldata Hiina tööõigussüsteemi. Seega mõjutavad palgakulude moonutused kõnealust sektorit nii otseselt (asjaomase toote või selle tootmiseks vajaliku põhitooraine tootmisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse Hiinas sama tööjõusüsteemi). |
3.2.1.7. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande kohased olulised moonutused: rahastamisele saab juurdepääsu asutuste kaudu, kes viivad ellu avaliku poliitika eesmärke või kes muul viisil ei tegutse riigist sõltumatult
|
(114) |
Hiina ettevõtjate juurdepääsu kapitalile moonutavad mitmesugused asjaolud. |
|
(115) |
Esiteks iseloomustab Hiina finantssüsteemi riigile kuuluvate pankade tugev positsioon (73) ning need pangad lähtuvad rahastamisvõimalusi pakkudes muudest kriteeriumidest kui projekti majanduslik elujõulisus. Sarnaselt riigile kuuluvate mittefinantsettevõtetega ei ole pangad riigiga seotud mitte ainult omandi, vaid ka isiklike sidemete kaudu (suurte riigi omanduses olevate finantseerimisasutuste tippjuhtide ametisse nimetamisel kuulub viimane sõna HKP-le), (74) ning nad rakendavad korrapäraselt Hiina RV valitsuse kindlaks määratud avalikku poliitikat. |
|
(116) |
Seda tehes täidavad pangad sõnaselgelt sätestatud juriidilist kohustust lähtuda oma tegevuses riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustest ning järgida riigi tööstuspoliitikat (75). Kuigi tuleb tõdeda, et mitmesugustes õigusnormides viidatakse vajadusele järgida pankade tavapärast käitumisviisi ja täita usaldatavusnõudeid, näiteks uurida laenuvõtja krediidivõimelisust, nähtub kaalukatest tõenditest, sealhulgas kaubanduse kaitsemeetmete uurimiste järeldustest, et neil õigusnormidel on eri õigusaktide kohaldamisel vaid teisejärguline roll. |
|
(117) |
Näiteks on Hiina RV valitsus selgitanud, et HKP peab üle vaatama isegi eraomandis olevate kommertspankade otsused, sest need peavad olema kooskõlas riikliku poliitikaga. Üks riigi kolmest peamisest eesmärgist panganduse juhtimise valdkonnas on tugevdada partei juhtrolli pangandus- ja kindlustussektoris, sealhulgas tegevus- ja juhtimisalastes küsimustes (76). Samuti tuleb nüüd kommertspankade tulemuslikkuse hindamise kriteeriumides võtta arvesse eelkõige seda, kuidas nad „teenivad riiklikke arengueesmärke ja reaalmajandust“, ning eriti seda, kuidas nad „teenindavad strateegilisi ja arenevaid tööstusharusid“ (77). |
|
(118) |
Lisaks on võlakirja- ja krediidireitingud mitmesugustel põhjustel sageli moonutatud, sealhulgas seetõttu, et riskihindamist mõjutab ettevõtte strateegiline tähtsus Hiina RV valitsuse jaoks ning valitsuse kaudse tagatise tugevus (78). Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse soodustatud või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (79). Seetõttu antakse laene pigem riigiettevõtetele, suurtele heade sidemetega eraettevõtetele ja olulisemates tööstussektorites tegutsevatele ettevõtetele, mis osutab sellele, et kapitali kättesaadavus ja maksumus ei ole kõikide turuosaliste jaoks võrdsed. |
|
(119) |
Teiseks on laenukasutuse kulutused hoitud kunstlikult väikesed, et ergutada investeeringute kasvu. Seetõttu kasutatakse liiga palju kapitaliinvesteeringuid ja investeeringutasuvus on järjest väiksem. Seda kinnitab ettevõtete finantsvõimenduse suurenemine riigisektoris, olenemata kasumlikkuse järsust vähenemisest, mis viitab sellele, et pangandussüsteemis kasutatav mehhanism ei vasta tavapärastele kommertstingimustele. |
|
(120) |
Kolmandaks, kuigi 2015. aasta oktoobris saavutati nominaalse intressimäära liberaliseerimine, ei ole hinnasignaalid tingitud siiski vabaturujõudude toimimisest, vaid neid mõjutavad valitsuse põhjustatud moonutused. Hetkekursiga või sellest madalama kursiga antud laenud moodustasid 2018. aasta lõpus endiselt vähemalt kolmandiku kõigist antud laenudest (80). Hiina ametlik meedia teatas hiljuti, et HKP kutsus üles „juhtima laenuturu intressimäära allapoole“ (81). Kunstlikult madalate intressimäärade tõttu kehtestatakse omahinnast madalamad hinnad ja see põhjustab kapitali ülemäärast kasutamist. |
|
(121) |
Laenumahu üldine suurenemine Hiinas näitab kapitalipaigutuse tulemuslikkuse vähenemist, kusjuures ei ole märke laenutingimuste karmistamisest, mida võiks eeldada turul, kus moonutusi ei esine. Seetõttu on viivislaenude arv kiiresti suurenenud, kusjuures Hiina RV valitsus on mitmel korral otsustanud kas vältida maksejõuetusi, seega luues nn zombie-ettevõtted, või kanda võlad üle (nt ühinemistega ja võlgade vahetamisega omakapitali vastu) ilma üldist võlaprobleemi lahendamata või selle algpõhjusi kõrvaldamata. |
|
(122) |
Vaatamata turu liberaliseerimiseks võetud meetmetele mõjutavad Hiina ärilaenusüsteemi märkimisväärsed moonutused, mille põhjuseks on riigi jätkuv ulatuslik roll kapitaliturgudel. Seega mõjutab valitsuse oluline sekkumine finantssüsteemi toimimisse tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel. |
|
(123) |
Käesoleva uurimise käigus ei esitatud tõendeid, millest nähtuks, et asjaomase toote sektorit ei mõjuta riigi sekkumine finantssüsteemi toimimisse alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses. Seega mõjutab valitsuse oluline sekkumine finantssüsteemi toimimisse tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel. |
3.2.1.8. Kirjeldatud moonutuste süsteemsus
|
(124) |
Komisjon täheldas, et aruandes kirjeldatud moonutused on Hiina majandusele iseloomulikud. Kättesaadavad tõendid näitavad, et eespool ja aruande I osas kirjeldatud Hiina süsteemi asjaolud ning tunnusjooned esinevad kogu riigis ja kõikides majandussektorites. Sama kehtib ka eespool ja aruande II osas kirjeldatud tootmistegurite puhul. |
|
(125) |
Komisjon tuletab meelde, et asjaomase toote tootmiseks on vaja teatavaid sisendeid. Kui asjaomase toote tootjad ostavad või tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori ja kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites. Neid moonutusi on põhjalikult kirjeldatud eespool põhjendustes 78–123. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et nende moonutuste aluseks olev regulatiivne kord on üldkohaldatav ning et mitmekihiliste puitpõrandaplaatide tootjate suhtes kohaldatakse samu eeskirju kui kõigi teiste Hiina ettevõtjate suhtes. Seega mõjutavad moonutused otseselt asjaomase toote kulustruktuuri. |
|
(126) |
Järelikult ei ole mitte ainult asjaomase toote omamaised müügihinnad kasutamiseks sobimatud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses, vaid moonutused mõjutavad ka kõikide sisendite (tooraine, energia, maa, rahastamise, tööjõu jms) kulusid, sest nende hinnakujundust mõjutab olulisel määral riik, nagu on kirjeldatud aruande I ja II osas. |
|
(127) |
Valitsuse sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitalipaigutuse, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal Hiinas. See tähendab näiteks seda, et sisendit, mis on toodetud Hiinas eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite tootmiseks kasutatud sisendite jne kohta. |
|
(128) |
Hiina RV valitsus ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis osutaks vastupidisele. |
3.2.1.9. Huvitatud isikute väited
|
(129) |
Jinfa kontsern ja Fusong Jinlongi kontsern esitasid vastuseks tootmistegureid käsitlevale teatele 2. septembril 2024 ühiselt märkused. |
|
(130) |
Esiteks leidsid nad, et alusmääruse artikli 2 lõiget 6a ei saa kohaldada, kuna see ei ole kooskõlas WTO lepingute ja WTO vaidluste lahendamise organi otsustega. |
|
(131) |
Need isikud väitsid sellega seoses järgmist:
|
|
(132) |
Teiseks leidsid need isikud, et väidetavad moonutused ei ole piisavalt tõendatud ja isegi kui neid esineks, ei mõjutanud need asjaomast toodet. |
|
(133) |
Nad väitsid täpsemalt järgmist:
|
|
(134) |
Seoses nende isikute väidetega WTO õigusnormidele vastavuse kohta tuletas komisjon meelde, et Hiinast pärit tooteid käsitlevates dumpinguvastastes menetlustes kohaldatakse normaalväärtuse kindlaksmääramisel endiselt Hiina WTOga ühinemise protokolli punkti 15 seni kehtivaid osi; see puudutab nii turumajanduse põhimõttest kinnipidamist kui ka sellise metoodika kasutamist, mille kohaselt ei lähtuta rangelt võrdlusest Hiina hindade ja kuludega. |
|
(135) |
Seoses viitega juhtumile DS473 tuletas komisjon meelde, et apellatsioonikogu aruanne juhtumi DS473 kohta ei käsitle mitte alusmääruse artikli 2 lõike 6a, vaid alusmääruse artikli 2 lõike 5 konkreetse sätte kohaldamist. Igal juhul lubab WTO õigus, nagu apellatsioonikogu seda tõlgendas juhtumi DS473 lahendamisel, kasutada kolmanda riigi andmeid, mida on nõuetekohaselt kohandatud, kui selline kohandamine on vajalik ja põhjendatud. Seetõttu ei olnud võimalik kõnealuste väidetega nõustuda. |
|
(136) |
Seoses väitega, et oluliste moonutuste olemasolu kohta ei ole piisavalt tõendeid, tuletas komisjon esmalt meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti e kohaselt võib komisjon algatada uurimise, kui ta leiab, et kaebuse esitajate poolt oluliste moonutuste olemasolu kohta esitatud tõendid on piisavad. Komisjon märkis sellega seoses, et nagu Üldkohus kinnitas kohtuotsuses Viraj Profiles, on uurimise algatamiseks tõendite piisavuse kriteeriumide täitmiseks vajalike tõendite hulk ja kvaliteet erinev sellest, mis on vajalik dumpingu, kahju või põhjusliku seose olemasolu esialgseks või lõplikuks kindlakstegemiseks (82). Seega vastas kaebus alusmääruse artikli 5 lõikes 9 ja artikli 2 lõike 6a punktis d sätestatud standarditele. Nagu on öeldud algatamisteates, leidis komisjon uurimise algatamise etapis, et alusmääruse artikli 5 lõike 9 kohaselt on olemas piisavalt tõendeid, mis osutavad sellele, et hindu ja kulusid mõjutavate oluliste moonutuste tõttu ei oleks kohane kasutada Hiina RV omamaiseid hindu ja kulusid, ning seega oli uurimise algatamine alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt põhjendatud. |
|
(137) |
Seetõttu asus komisjon neid moonutusi tõendama. Sel eesmärgil on komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga e kogunud andmeid, mis on vajalikud oluliste moonutuste olemasolu ja mõju kindlakstegemiseks ning alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a ette nähtud metoodika kasutamiseks. Komisjoni kogutud andmed ja nende põhjal tehtud järeldused nii riigiettevõtete olemasolu kohta asjaomase toote sektoris kui ka seoste kohta HKPga on esitatud käesoleva määruse jagudes 3.2.1.2 ja 3.2.1.3. Seega ei saanud komisjon nõustuda asjaomaste isikute väidetega kaebuses sisalduvate tõendite kohta. |
3.2.2. Võrdlusriik
Üldised tähelepanekud
|
(138) |
Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest.
|
|
(139) |
Nagu on selgitatud põhjenduses 38, avaldas komisjon 23. augustil 2024 teate normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate ja tootmistegurite kohta (edaspidi „teade“), mis lisati toimikusse. Teates kirjeldati asjakohaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning teavitati huvitatud isikuid sellest, et kui alusmääruse artikli 2 lõikes 6a osutatud oluliste moonutuste olemasolu leiab kinnitust, võidakse käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina käsitada Türgit. |
Hiina RVga sarnane majanduse arengutase
|
(140) |
Tootmistegureid käsitlevas teates märkis komisjon, et Hiina RVga sarnase majandusarengu tasemega riigid, kus uuritavat toodet teadaolevalt toodetakse, on Maailmapanga andmetel Türgi, Malaisia ja Indoneesia, st Maailmapank on need riigid liigitanud kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riigiks. |
|
(141) |
Nimetatud riikide majandusarengu taseme kohta märkusi ei esitatud. JINFA kontsern ja Fusongi kontsern esitasid märkusi Türgis valitsevate majandustingimuste kohta. Neid märkusi käsitletakse allpool põhjenduses 151. |
Hõlpsasti kättesaadavate asjakohaste andmete kättesaadavus võrdlusriigis
|
(142) |
Teates märkis komisjon, et riikide puhul, kus uuritavat toodet toodetakse, st Türgi, Malaisia ja Indoneesia puhul, tuleb andmete kättesaadavust täiendavalt kontrollida, eelkõige nende hõlpsasti kättesaadavate andmete osas, mis võimaldavad komisjonil määrata kindlaks tootmistegurite moonutamata võrdlusalused, ning uuritava toote tootjate hõlpsasti kättesaadavate finantsandmete osas, mis võimaldavad komisjonil määrata kindlaks moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulude ning kasumi summa. |
|
(143) |
Nende hõlpsasti kättesaadavate andmete puhul, mis võimaldavad määrata kindlaks tootmistegurite moonutamata võrdlusalused, analüüsis komisjon teates GTAs kajastatud andmeid, mis puudutavad peamiste tootmistegurite importi võimalikesse võrdlusriikidesse Hiinast ja muudest riikidest, kus võib esineda moonutusi, sealhulgas Venemaalt. |
|
(144) |
Komisjon sedastas, et teatavatele tootmisteguritele (eri puiduliikide spoonid, vineerkattega puitliistplaadid ja papli saepuit) vastavate HS-koodide puhul moodustas Indoneesias ja Malaisias suure osa Hiinast pärit import. Türgis moodustas spoonidele (sh tammespoonid) vastava HS-koodi 4408 90 puhul suure osa import Venemaalt. Komisjon leidis, et 2022. aastal Ukraina-vastase sõjalise agressiooni tõttu Venemaa puittoodete suhtes kehtestatud sanktsioonide ja Venemaalt pärit impordi suure osakaalu tõttu on Venemaalt pärit impordi hinnad Türgis tõenäoliselt moonutatud. |
|
(145) |
Mis puudutab uuritava toote tootjate finantsandmete kättesaadavust, siis teates esitas komisjon oma esialgse analüüsi tulemused, mis põhinesid Orbise andmebaasi (84) andmetel ja mis olid järgmised.
|
|
(146) |
Eeltoodut arvesse võttes leidis komisjon teates, et sel ajal talle kättesaadava teabe põhjal võib sobivaks võrdlusriigiks pidada Türgit. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi võimalike võrdlusriikide sobivuse, võimalikes võrdlusriikides kindlakstehtud tootjate ja tootmistegurite kohta. |
|
(147) |
Komisjon sai 2. septembril 2024 teate kohta märkused Euroopa parketitööstuse föderatsioonilt (kaebuse esitaja). Samuti esitasid komisjonile kahes esildises (esimene 2. septembril 2024 ja teine 19. novembril 2024) oma ühised märkused kaks eksportivate tootjate kontserni, nimelt JINFA kontsern ja Fusong Jinlongi kontsern. |
|
(148) |
Euroopa parketitööstuse föderatsioon leidis oma märkustes, et Türgi võiks ja tulekski valida kõige sobivamaks võrdlusriigiks järgmistel põhjustel: a) Malaisiasse ja Indoneesiasse Hiinast imporditud esmatähtsate toorainete märkimisväärsed kogused; b) Malaisia ja Indoneesia spetsialiseerumine troopilisest puidust toodetavatele mitmekihilistele puitpõrandaplaatidele, mis erinevad tüüpiliselt Hiinast liitu imporditavatest toodetest; c) Malaisia ja Indoneesia tootjate kohta kättesaadava asjakohase finantsteabe puudumine või mittetäielikkus ning d) väidetavalt madalam sotsiaal- ja keskkonnakaitse tase Malaisias ja Indoneesias võrreldes Türgiga. |
|
(149) |
Seoses Malaisiasse ja Indoneesiasse Hiinast imporditud toorainete kogustega ning nende riikide puhul asjakohase finantsteabe puudumise või mittetäielikkusega märkis komisjon, et Euroopa parketitööstuse föderatsiooni seisukohad on kooskõlas komisjoni poolt teates esitatud esialgsete järeldustega. Seoses Malaisia ja Indoneesia väidetava spetsialiseerumisega troopilisest puidust toodetavatele mitmekihilistele puitpõrandaplaatidele märkis komisjon, et kuigi see väide on usutav, ei ole seda põhjendatud, mistõttu see tuleb esialgu tagasi lükata. Võimalike võrdlusriikide sotsiaal- ja keskkonnakaitse taseme asjakohasust käsitletakse allpool põhjenduses 166. |
|
(150) |
Euroopa parketitööstuse föderatsioon väitis ka, et neli komisjoni poolt Türgis uuritava toote potentsiaalsete tootjatena loetletud äriühingut ei tooda tegelikult uuritavat toodet, vaid nad toodavad muid puidusektori tooteid. Komisjon uuris veel kord nende äriühingute tegevust puudutavaid andmeid ja kinnitas, et kõnealused tootjad tegutsevad laiemas puidusektoris, kuid puuduvad tõendid selle kohta, et nad toodavad uuritavat toodet. Komisjon võttis seda teavet arvesse nende äriühingute loetelu koostamisel, kelle finantsandmeid kasutati müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi moonutamata võrdlusaluste kindlaksmääramiseks, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud põhjendustes 163 ja 164 allpool. |
|
(151) |
Oma esimeses esildises, mis sisaldas märkusi teate kohta, teatasid JINFA kontsern ja Fusongi kontsern, et neil ei ole võimalik teha ettepanekut sobiva võrdlusriigi kohta. Nad märkisid siiski, et Türgi ei ole sobiv võrdlusriik, muu hulgas sealse ebastabiilse ja erandliku majandusolukorra, sealhulgas kõrge inflatsiooni tõttu, mis mõjutab kõiki tootmiskulusid ja muid majandusnäitajaid, mistõttu need ei ole usaldusväärsed ega sobi normaalväärtuse kindlaksmääramise allikana kasutamiseks. Oma väidete toetuseks tsiteerisid need kaks isikut komisjoni viimast riigiaruannet Türgi kohta (85). Nad kordasid Türgi majandusolukorda ja võrdlusriigina kasutamise sobivust puudutavaid märkusi oma teises esildises teate kohta. |
|
(152) |
Sellega seoses tuletas komisjon meelde alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a sätestatud kriteeriume võrdlusriigi valimiseks ja märkis esimese kriteeriumi kohta, et kõigi kolme riigi, sealhulgas Türgi majandusarengu tase on Hiina omaga sarnane, nagu nähtub Maailmapanga andmebaasist. Komisjoni aruandes sisalduv teave, millele JINFA ja Fusong Jinlongi viitasid, ei sea kahtluse alla Türgi sobivust esimese kriteeriumi alusel. Inflatsiooni puudutava väite kohta märkis komisjon, et moonutamata hinnad, mille ta tootmiskulude arvutamiseks kindlaks määrab, on väljendatud asjaomase riigi vääringus ning et võrdlusriigi ja asjaomase riigi inflatsioonierinevused kajastuvad olulisel määral juba vastavas vahetuskursis. Seetõttu ei mõjuta võrdlusriigi inflatsioon arvutatud võrdlusaluseid kuigivõrd. Seepärast lükati see väide tagasi. |
|
(153) |
Oma esimeses esildises, mis sisaldas märkusi teate kohta, väitsid JINFA kontsern ja Fusongi kontsern ka seda, et kui komisjon jõuab järeldusele, et ühe või mitme peamise tootmisteguri märkimisväärne import riigist, kus hind on moonutatud, ei ole niivõrd problemaatiline, et see riik tuleks sobiva võrdlusriigina kohe välistada, siis ei peaks see põhjendus kehtima mitte ainult Türgi, vaid ka Malaisia ja Indoneesia puhul. Seega ei tuleks neid kahte riiki pidada sobimatuks pelgalt põhjusel, et Hiinast pärit import moodustab seal mõne peamise tootmisteguri puhul märkimisväärse osa. |
|
(154) |
Sellega seoses selgitas komisjon, et kuna Malaisia ja Indoneesia olid teates esitatud võimalike võrdlusriikide loetelus, on ilmne, et a priori neid ei välistatud. Komisjon tuletas meelde, et võrdlusriigi valimisel lähtutakse alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a sätestatud kriteeriumidest. Need kriteeriumid hõlmavad ka asjakohaste finantsandmete kättesaadavust, mida peeti nii Malaisia kui ka Indoneesia puhul puudulikuks. Seepärast lükati see väide tagasi. |
|
(155) |
Oma esimeses esildises, mis sisaldas märkusi teate kohta, väitsid JINFA kontsern ja Fusongi kontsern, et müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi võrdlusaluste kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta ainult neid äriühinguid, kellel kohta on kättesaadavad 2023. aasta finantsandmed. Komisjon võttis seda väidet arvesse nende äriühingute loetelu koostamisel, kelle finantsandmeid kasutati müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi moonutamata võrdlusaluste kindlaksmääramiseks, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud põhjenduses 163 allpool. |
|
(156) |
Oma teises esildises teate kohta märkisid JINFA kontsern ja Fusongi kontsern, et erinevalt Türgist on Malaisia sobiv võrdlusriik. |
|
(157) |
Selle väite toetuseks esitasid need kaks isikut mitu konkreetsete tootmisteguritega seotud argumenti. Neid käsitletakse üksikasjalikult allpool põhjendustes 175–179 moonutamata kulude kindlakstegemiseks kasutatud allikate ning moonutamata kulude ja võrdlusaluste kohta. |
|
(158) |
Lisaks esitasid need isikud kaks Malaisia põrandakattematerjalide tootjat, kelle puhul on kättesaadavad piisavalt üksikasjalikud 2023. aasta auditeeritud finantsaruanded. Äriühingud on Unilin (Malaysia) Sdn. Bhd. ja Kim Teck Lee Timber Flooring Sdn. Bhd. Sellega seoses väitsid Fusong ja JINFA, et võrreldes Türgiga on Malaisia parem valik ka uurimisperioodiga seotud kvaliteetsete finantsandmete olemasolu mõttes. Nad esitasid ka allikad tööjõukulude ja energiahindade kohta Malaisias. |
|
(159) |
Komisjon kinnitas uurimisperioodi finantsandmete kättesaadavuse Fusongi ja JINFA poolt nimetatud kahe Malaisia äriühingu puhul. |
|
(160) |
Edasise uurimise põhjal nentis komisjon, et üks neist kahest äriühingust, nimelt Unilin (Malaysia) Sdn. Bhd., toodab uuritavat toodet. See hargmaisesse kontserni kuuluv äriühing on aga kajastanud väga väikese müügi-, üld- ja halduskulude summa, mis moodustab 2,8 % tema müüdud kaupade kuludest. Selline tase kajastab tõenäoliselt äriühingu eripärasid, mis ei ole sektori jaoks tüüpilised. Võttes näiteks arvesse asjaolu, et äriühing kuulub hargmaisesse kontserni ja tema tegevus keskendub tootmisele, on tõenäoline, et teatavad müügi-, üld- ja halduskulud, nagu müük, IT-haldus ja personalijuhtimine, on teataval määral tsentraliseeritud ning nende kulud ei kajastu äriühingu teatatud müügi-, üld- ja halduskuludes. Need müügi-, üld- ja halduskulud näivad tunduvalt väiksemad kui keskmised müügi-, üld- ja halduskulud riigis, kus on märkimisväärselt arenenum mitmekihiliste puitpõrandaplaatide sektor, näiteks Türgi (vt põhjendus 163). Need müügi-, üld- ja halduskulud on tunduvalt väiksemad ka võrreldes liidu tootmisharu teatatud keskmiste müügi-, üld- ja halduskuludega, mis on ligikaudu 9 %, ning isegi võrreldes valimisse kaasatud eksportivate tootjate teatatud keskmiste müügi-, üld- ja halduskuludega, mis moodustavad umbes 11 %. Eelöeldut silmas pidades ei saa eespool nimetatud Malaisia tootja müügi-, üld- ja halduskulusid pidada mõistliku ja moonutamata võrdlusaluse kindlaksmääramisel asjakohaseks. |
|
(161) |
Teise äriühingu, nimelt Kim Teck Lee Timber Flooring Sdn. Bhd. puhul täheldas komisjon, et see tootja tegutseb põrandakattematerjalide turu nišisegmendis, st spordirajatiste kvaliteetsete põrandakattematerjalide segmendis. Spordirajatiste põrandakattematerjalid moodustavad väga väikese osa põrandakattematerjalide turust, kus keskendutakse peamiselt elamute ja äripindade varustamisele. Põhjuseks on ka asjaolu, et selles konkreetses segmendis kasutatavad tooted peavad vastama rangetele tehnilistele standarditele, mille kinnituseks on kõnealuse äriühingu saadud ja reklaamitavad asjakohased sertifikaadid. Eeltoodu põhjal tegi komisjon esialgu järelduse, et need tooted ei ole mitmekihiliste puitpõrandaplaatide ega laiema põrandakattematerjalide sektori puhul tüüpilised. |
|
(162) |
Lisaks märkis komisjon, et võrreldes Türgiga on Malaisia mitmekihiliste puitpõrandaplaatide sektor märkimisväärselt vähe arenenud. Sellest annab tunnistust mitmekihiliste puitpõrandaplaatide tootjate väga väike arv Malaisias (vaid üks või kaks), samas kui Türgis on mitmekihiliste puitpõrandaplaatide tootjaid mitukümmend (86). Samuti kinnitab seda Malaisia mitmekihiliste puitpõrandaplaatide ekspordi maht, mis uurimisperioodil moodustas ligikaudu kolmandiku Türgi vastavast ekspordimahust (87). Eeltoodu põhjal tegi komisjon esialgu järelduse, et toodetavate ja müüdavate koguste ning turul tegutsevate tootjate arvu poolest peegeldab Türgi mitmekihiliste puitpõrandaplaatide sektor paremini Hiina RV mitmekihiliste puitpõrandaplaatide sektori suurust. |
|
(163) |
Võttes arvesse huvitatud isikute poolt teate kohta esitatud märkusi ja uuritava toote tootjaid käsitleva finantsteabe piiratud kättesaadavust, pidas komisjon asjakohaste finantsandmete asjakohaseks allikaks tootjaid laiemas sektoris, mille määratlus hõlmab NACE koodide 1621 (spooni ja puitplaatide tootmine), 1622 (kilpparketi tootmine) ja 1629 (muude puittoodete tootmine; korgist, õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine) alla kuuluvaid tegevusalasid. Komisjon tegi kindlaks järgmised Türgi äriühingud, kelle 2023. aasta finantsandmed osutasid positiivsele kasumlikkusele:
|
|
(164) |
Pelit Arslan Kontraplak Fabrikasi Anonim Sirketi puhul leidis komisjon, et selle äriühingu kasum on liiga suur, et pidada seda tüüpiliseks. Dendro Parke Sanayi Anonim Sirketi kohta märkis komisjon, et ta ei eristanud oma aruannetes eri liiki kulusid, mis oleksid piisavalt detailsed, et oleks võimalik arvutada tema müügi-, üld- ja halduskulude protsent. Ülejäänud kahe äriühingu puhul järeldas komisjon, et nende kajastatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumisummad sobivad müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi põhjendatud ja moonutamata võrdlusaluse kindlaksmääramiseks. |
|
(165) |
Eeltoodut arvesse võttes tegi komisjon järelduse, et Türgi on sobiv võrdlusriik. |
Sotsiaal- ja keskkonnakaitse tase
|
(166) |
Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Türgi on ainus sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset. |
Kokkuvõte
|
(167) |
Eespool esitatud analüüsi arvestades vastab Türgi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele, mistõttu seda riiki võib pidada sobivaks võrdlusriigiks. |
Moonutamata kulude kindlakstegemiseks kasutatud allikad
|
(168) |
Komisjon esitas teates loetelu tootmisteguritest, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad uuritava toote tootmisel kasutavad, ning märkis, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmistegurite, eelkõige toorainete moonutamata kulude kindlakstegemiseks GTA andmebaasi. Lisaks teatas komisjon, et moonutamata tööjõu- ja energiakulude kindlakstegemiseks kasutab ta riiklikku statistikat. |
Moonutamata kulud ja võrdlusalused
Tootmistegurid
|
(169) |
Võttes arvesse kogu huvitatud isikute esitatud ja kontrollkäikude käigus kogutud teavet, konsolideeris ja ühtlustas komisjon teates loetletud tootmistegurite kirjeldusi ning vajaduse korral parandas või muutis vastavaid HS-koode. Lisatud HS-koodid on 4407 12 (kuuse saepuit), 4407 93 (vahtra saepuit), 4407 95 (saare saepuit) ja 4808 10 (lainepapp). |
|
(170) |
Mis puudutab normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikaid, siis peamine muudatus võrreldes teates esitatuga puudutab eri puiduliikidest toodetud spooni. Teates nimetati nende tootmistegurite puhul teabe allikana GTA andmeid HS-koodide 4408 90 ja 4408 10 alla kuuluva impordi kohta. Komisjon võttis teadmiseks asjaolu, et need HS-koodid ei ole puiduliigipõhised, vaid hõlmavad üsna laiu puidukategooriaid. Näiteks HS-kood 4408 90 hõlmab kõiki lehtpuu- ja mittetroopilise puidu liike, nagu tamm, pappel, vaher ja saar. HS-kood 4408 10 hõlmab igasugust okaspuupuitu. Uurimine kinnitas, et selle tootmisteguri hind sõltub suurel määral puiduliigist. Kuna puudub teave võimalikes võrdlusriikides imporditud spoonide puiduliikide kohta, leidis komisjon, et teatavate peamiste tootmistegurite hulka kuuluvate spoonide puhul, nagu tamme- ja paplispoon, ei ole nende HS-koodide alla kuuluvat importi käsitlevad GTA andmed sobiv teabeallikas vastavate kulude kindlakstegemiseks. |
|
(171) |
Seepärast lähtus komisjon spoonide puhul võrdlusaluse kindlaksmääramisel vastavast saepuidu võrdlusalusest, kui sellekohane teave oli kättesaadav ja puiduliigipõhine. Seega määrati tamme-, männi-, saare-, vahtra- ja paplipuidust toodetud spoonide puhul võrdlusalused kindlaks vastavate saepuidu võrdlusaluste alusel (HS-koodid 4407 91 , 4407 11 , 4407 95 , 4407 93 and 4409 97). |
|
(172) |
Arvutus tehti iga eksportivate tootjate kontserni kohta eraldi, tuginedes teabele, mille asjaomane kontsern kontrollkäikude ajal esitas tooraine saagise kohta ja täiendavate tegurite kohta, mis on vajalikud ühe tihumeetri saepuidu töötlemisel spooniks. Ühe eksportivate tootjate kontserni puhul, kellel tootmisprotsessi iseärasuste tõttu sellist teavet ei olnud, põhines arvutus kahe teise kontserni esitatud saagise ja täiendavate töötlemistegurite keskmistel väärtustel. Konfidentsiaalsuse huvides esitati arvutuse üksikasjad eksportivatele tootjatele individuaalses avalikustamisdokumendis. |
|
(173) |
Seoses papli saepuidu (klassifitseeritud HS-koodi 4407 97 alla) kui ühe peamise tootmisteguriga märkis komisjon, et Türgis imporditud kogused on väga väikesed ja seetõttu ei pruugi vastav impordihind olla tüüpiline. Seetõttu kasutas komisjon papli saepuidu puhul võrdlusaluse kindlaksmääramiseks teavet Malaisias imporditud papli saepuidu kohta. Selle valiku tegemisel võttis komisjon arvesse, et Malaisias toodetakse uuritavat toodet mõningal määral, selle HS-koodi alla klassifitseeritud tooteid imporditi Malaisias märkimisväärselt suuremates kogustes ning import Hiinast ja määruse (EL) 2015/755 1. lisas loetletud riikidest puudus või selle osakaal oli väike. Seevastu Indoneesias olid Hiinast pärit impordi kogused märkimisväärsed. |
|
(174) |
Hikkori- ja pähklipuu puidust toodetud spoonide (mille jaoks vastav puiduliigipõhine saepuidu HS-kood puudub) ja määratlemata puidust toodetud spoonide puhul lähtus komisjon võrdlusaluse kindlaksmääramisel koodi 4408 90 95 alla kuuluvate, enam kui 1 mm paksuste lehtpuu- ja mittetroopilisest puidust toodetud spoonide impordist Türki. Komisjon nentis, et muud puiduliigid peale tamme-, papli- ja männipuidu moodustavad väga väikese osa spoonide üldkogusest ja tootmise kogukuludest. |
|
(175) |
Oma teises teadet puudutavas esildises esitasid Fusong ja JINFA mitu märkust peamiste tootmistegurite võimalike võrdlusaluste kohta. Täpsemalt väitsid nad järgmist.
|
|
(176) |
Mis puudutab esimest, kolmandat ja neljandat märkust, siis tamme-, männi-, saare-, vahtra- ja paplipuidust toodetud spoonide puhul määrati võrdlusalused kindlaks vastavate saepuidu võrdlusaluste põhjal, nagu on selgitatud eespool põhjendustes 170–172. Seetõttu ei olnud HS-koodi 4408 90 alla kuuluv Venemaalt ja Hiina RVst pärit import nende võrdlusaluste puhul asjakohane, samas kui vastavate saepuidu HS-koodide all märkimisväärne import Venemaalt ja Hiina RVst puudub. Peale selle ei ole Malaisia nomenklatuuris Hs-koodi 4408 90 all tehtud eristus (pealisspoon ja muud spoonid) ikkagi puidupõhine, mistõttu seda ei saa kasutada spoonide kui peamiste tootmistegurite puhul usaldusväärse võrdlusaluse kindlaksmääramiseks ega moonutuste kohta järelduste tegemiseks. |
|
(177) |
Nagu eespool selgitatud, lähtuti hikkori- ja pähklipuu puidust toodetud spoonide (mille jaoks vastav puiduliigipõhine saepuidu HS-kood puudub) ja muust (määratlemata) puidust toodetud spoonide puhul võrdlusaluse kindlaksmääramisel CN-koodi 4408 90 95 alla kuuluvast impordist. Nagu Fusong ja JINFA ka ise mainisid, vastab see CN-kood kasutatavale sisendile täpsemalt, eelkõige spooni paksuse osas. Igal juhul ja nagu eespool selgitatud, ei ole hikkoripuust, pähklipuust või muust puidust toodetud spoonid peamised tootmistegurid, kuna need moodustavad väga väikese osa tooraine kogukuludest. Seetõttu ei saa nende tootmistegurite võrdlusalustel olla märkimisväärset mõju normaalväärtuse arvutamisele. |
|
(178) |
Teise märkuse kohta nentis komisjon, et nimetatud kahest toorainest on vaid papli saepuit käsitatav peamise tootmistegurina. Nagu on selgitatud põhjenduses 173, otsustas komisjon selle tootmisteguri puhul kasutada Malaisia impordiandmeid, sest Malaisias imporditavad kogused on Türgiga võrreldes oluliselt suuremad. |
|
(179) |
Kokkuvõttes leidis komisjon, et JINFA ja Fusongi esitatud märkused ei sea kahtluse alla a) toorainete moonutamata hindade kindlaksmääramiseks valitud allikaid ja metoodikat ega b) Türgi valimist sobivaks võrdlusriigiks, ning lükkas seetõttu need märkused tagasi. |
|
(180) |
Seega on tehtud kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a. Tabel 1. Tootmistegurid uuritava toote puhul
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(181) |
Selleks et oleks esindatud ka kulud, mida eespool nimetatud tootmistegurid ei hõlma, võttis komisjon arvesse ka tootmise üldkulusid. Selle summa kindlaksmääramiseks väljendas komisjon valimisse kaasatud eksportivate tootjate poolt uuritava toote tootmisel kantud tootmise üldkulud protsendina kasutatud toorainete tegelikust maksumusest ja seejärel kohaldas seda protsendimäära samade toorainete moonutamata maksumuse suhtes, arvutades nii välja tootmise moonutamata üldkulud. Komisjon leidis, et käesoleva uurimise kontekstis võib kasutada eksportiva tootja toorainekulude ja kajastatud üldkulude suhet näitajana, mille alusel määrata kindlaks hinnangulised tootmise moonutamata üldkulud äriühingu tehasesse tarnimise aja seisuga. |
3.2.2.1. Toorained
|
(182) |
Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda (millele lisandusid imporditollimaksud ja transpordikulud), nagu see oli esitatud GTAs. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõigist kolmandatest riikidest (v.a Hiina RVst) ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (88) 1. lisas, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Komisjon otsustas jätta välja Hiina RVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas eespool põhjendustes 126 ja 127, ei ole Hiina RV omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv, kuna Hiinas esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooteid samamoodi, oli komisjon seisukohal, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu. Ülejäänud mahte pidas komisjon tüüpiliseks. |
|
(183) |
Lisaks märkis komisjon teates, et märkimisväärne osa HS-koodi 4408 90 (spoonid) alla kuuluvast impordist Türki oli pärit Venemaalt ja et Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide tõttu olid selle impordi hinnad tõenäoliselt moonutatud. Seda arvesse võttes leidis komisjon, et kui võrdlusriigiks valitakse Türgi, ei tuleks koodi 4408 90 puhul võrdlusaluse kindlaksmääramisel Venemaalt pärit importi arvesse võtta. |
|
(184) |
Oma esimeses teadet puudutavas esildises väitsid Fusong ja JINFA, et Venemaalt pärit importi ei tohiks moonutamata väärtuse arvutamisel välja jätta, sest selle hinnad tõusid 2022. ja 2023. aastal ning seega ei saanud sanktsioonid seda mõjutada. |
|
(185) |
Pidades silmas metoodikat, mida ta otsustas kasutada spoonide kui peamiste tootmistegurite puhul võrdlusaluse kindlaksmääramisel, leidis komisjon, et HS-koodi 4408 90 alla kuuluva Venemaalt pärit impordi protsent ei ole enam oluline. Arvestades, et Venemaalt pärit muude toorainete impordi osakaal oli väike või olematu, ja võtmata seisukohta sellise impordi moonutuste tõenäosuse suhtes, otsustas komisjon Venemaalt pärit importi oma arvutustes arvesse võtta. |
|
(186) |
Selleks et teha kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kindlaks toorainete moonutamata hind, lisas komisjon võrdlusriigi impordistatistikas kajastatud CIF-väärtusele, mis on kättesaadav GTAs, asjakohased imporditollimaksud. |
|
(187) |
Komisjon väljendas valimisse kaasatud eksportivate tootjate poolt toorainetarnetega seoses kantud transpordikulud protsendimäärana nende toorainete tegelikust maksumusest ja seejärel kohaldas seda protsendimäära samade toorainete moonutamata maksumuse suhtes, et teha kindlaks moonutamata transpordikulud. Komisjon leidis, et käesoleva uurimise seisukohast võiks eksportiva tootja tooraine ja esitatud transpordikulude suhet kasutada mõistlikult näitajana, mille abil hinnata äriühingu tehasesse tarnitud toorainete moonutamata transpordikulusid. |
3.2.2.2. Tööjõud
|
(188) |
Türgi statistikaamet avaldab üksikasjalikku teavet palkade kohta Türgi eri majandussektorites (89). Komisjon kasutas värskeimat kättesaadavat statistikat 2022. aasta keskmiste tööjõukulude kohta NACE Rev. 2 klassifikaatori kohasel majandustegevusalal C.16 (Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine). 2022. aasta kuu keskmist väärtust kohandati nõuetekohaselt inflatsiooniga, kasutades Türgi statistikaameti avaldatud tööjõukuluindeksit, (90) et arvutada välja tööjõukulud 2023. aastal (uurimisperiood), saades tulemuseks 36,10 jüaani tunnis. |
3.2.2.3. Elektrienergia
|
(189) |
Komisjon kasutas energiaturu reguleerimise ameti (EMRA) (91) korrapärastes pressiteadetes avaldatud elektrihinnastatistikat. Komisjon lähtus tööstussektori 2023. aasta (uurimisperiood) elektrihinnast kuruş’ides kWh kohta, saades tulemuseks 0,89 jüaani/kWh. |
3.2.2.4. Maagaas
|
(190) |
Komisjon kasutas Türgi tööstustarbijate suhtes kohaldatud gaasihinda, mille Türgi statistikaamet avaldas oma korrapärastes pressiteadetes. Komisjon lähtus asjakohase tarbimisvahemiku gaasihinnast kuruş’ides m3 kohta ja kohandas seda nõuetekohaselt inflatsiooniga, lähtudes Türgi statistikaameti avaldatud (92) ja uurimisperioodile kohandatud tootjahinnaindeksist, saades tulemuseks 4,11 jüaani/m3. Hinda kohandati 18 % käibemaksu võrra, kuna esitatud hind sisaldab käibemaksu. |
3.2.2.5. Aur
|
(191) |
Selleks et arvutada välja Türgis uurimisperioodil tasutud auruhind, kasutas komisjon Ameerika Ühendriikide energeetikaministeeriumi soovitatud metoodikat, (93) mis põhineb auru tootmiseks vajaliku gaasi maksumusel, ning lisas põhjendatud marginaalid muude tegevuskulude, müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi katteks. Saadud keskmine hind oli 2023. aastal 0,4 jüaani/kg. |
3.2.2.6. Vesi
|
(192) |
Komisjon lähtus vee keskmisest maksumusest Türgis, mille Türgi Vabariigi presidendi kantselei investeerimisbüroo oli avaldanud 2023. aasta kohta, (94) saades tulemuseks 4,96 jüaani/m3. See hind sisaldab kanalisatsiooni- ja puhastustasu, kuid ei sisalda käibemaksu. |
3.2.2.7. Tootmise üldkulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum ja kulum
|
(193) |
Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „arvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma. |
|
(194) |
Koostööd teinud eksportivate tootjate tootmise üldkulusid väljendati protsentuaalse osana eksportivate tootjate tegelikest tootmiskuludest. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes. |
|
(195) |
Selleks, et teha kindlaks tootmise üldkulude, müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi ja kulumi moonutamata ja põhjendatud summad, tugines komisjon järgmiste äriühingute 2023. aasta finantsandmetele, mis saadi Orbisest.
|
3.2.3. Arvutamine
|
(196) |
Eespool esitatu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil. |
|
(197) |
Kõigepealt tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Komisjon kohaldas moonutamata ühikukulusid koostööd teinud eksportiva tootja konkreetsete tootmistegurite tegeliku tarbimise suhtes. Taotluse esitaja esitatud kasutusmäärasid kontrolliti. Komisjon korrutas kasutustegurid võrdlusriigis täheldatud moonutamata ühikukuludega, mida on kirjeldatud jaos 3.2.2.1. |
|
(198) |
Seejärel lisas komisjon tootmiskuludele tootmise üldkulud ja kulumi, mis määrati kindlaks põhjenduses 194 kirjeldatud viisil, et selgitada välja tootmise moonutamata kogukulud. |
|
(199) |
Eelmises põhjenduses kirjeldatud viisil kindlakstehtud tootmiskulude suhtes kohaldas komisjon põhjenduses 195 nimetatud äriühingute müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Müügi-, üld- ja halduskulud, mida väljendati protsendimäärana müüdud kaupade kuludest ja kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes, moodustasid 19,5 %. Kasum, mida väljendati protsendimäärana müüdud kaupade kuludest ja kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes, moodustas 28 %. |
|
(200) |
Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil. |
3.2.4. Ekspordihind
|
(201) |
Valimisse kaasatud eksportivad tootjad eksportisid liitu kas otse sõltumatutele klientidele või Hiina RVs tegutsevate seotud äriühingute kaudu, kelle panus oli aga minimaalne. |
|
(202) |
Seda arvesse võttes oli ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt asjaomase toote eest liitu ekspordiks müümisel tegelikult makstud või makstav hind. |
3.2.5. Võrdlus
|
(203) |
Alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt peab komisjon võrdlema õiglaselt normaalväärtust ja ekspordihinda samal kaubandustasandil ning võtma arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Käesoleval juhul otsustas komisjon võrrelda normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Nagu allpool lähemalt selgitatud, kohandati vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda, et i) taandada need tehasest hankimise tasandile ning ii) võtta arvesse väidetavaid ja tõendatud erinevusi hindu ja hindade võrreldavust mõjutavates tegurites. |
3.2.5.1. Normaalväärtuse kohandamine
|
(204) |
Nagu on selgitatud põhjenduses 196, määrati normaalväärtus kindlaks tehasest hankimise tasandil, kasutades tootmiskulusid koos kõnealusel kaubandustasandil mõistlikuks peetavate müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summaga. Sellest järeldub, et tasaarveldamine ei olnud vajalik. |
|
(205) |
Arvesse võtmisel tegi komisjon kindlaks, et selle HS-koodi puhul, mille alla uuritav toode Hiina RVs eksportimisel klassifitseeritakse, kohaldatakse 13 %-list tagastamatut käibemaksu, ent normaalväärtus arvutati käibemaksuta. Seepärast korrigeeris ta õiglase võrdluse tagamiseks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktile k normaalväärtust ülespoole nende eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes kõnealust käibemaksu kohaldatakse. |
|
(206) |
Komisjon ei leidnud ühtegi muud põhjust normaalväärtuse korrigeerimiseks, samuti ei taotlenud niisugust korrigeerimist ükski valimisse kaasatud eksportiv tootja. |
3.2.5.2. Ekspordihinna kohandamine
|
(207) |
Selleks et taandada ekspordihind tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja pakkimiskuludega. |
|
(208) |
Arvesse võeti hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid järgmisi tegureid: krediidikulud, pangatasud ja vahendustasud. Need ja eelmises põhjenduses nimetatud kulud arvati eksportija esitatud andmete põhjal ekspordihinnast maha tehingu tasandil. |
3.2.6. Dumpingumarginaalid
|
(209) |
Komisjon võrdles vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 valimisse kaasatud koostööd teinud eksportivate tootjate puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust asjaomase toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga. |
|
(210) |
Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised.
|
|
(211) |
Valimist välja jäänud koostööd teinud eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon kaalutud keskmise dumpingumarginaali vastavalt alusmääruse artikli 9 lõikele 6. Seega määrati kõnealune marginaal kindlaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate marginaalide alusel. |
|
(212) |
Selle põhjal on valimist välja jäänud koostööd teinud eksportivate tootjate esialgne dumpingumarginaal 50,7 %. |
|
(213) |
Kõikide teiste Hiina RV eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali kindlaks kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd teinud eksportivate tootjate poolt liitu suunatud ekspordi maht väljendatuna protsendina uurimisperioodil asjaomasest riigist liitu saabunud koguimpordist, mis tehti kindlaks Eurostati andmete põhjal. |
|
(214) |
Koostöö tase on käesoleval juhul kõrge, kuna koostööd teinud eksportivate tootjate eksport moodustas üle 80 % koguimpordist uurimisperioodil. Sellest lähtuvalt otsustas komisjon kehtestada koostööst hoidunud eksportivate tootjate dumpingumarginaali valimisse kaasatud suurima dumpingumarginaaliga koostööd teinud äriühingu tasemel. |
|
(215) |
Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.
|
4. KAHJU
4.1. Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus
|
(216) |
Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet ligikaudu 200 tootjat (95). Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses. |
|
(217) |
Liidu kogutoodang oli uurimisperioodil ligikaudu 48 000 ruutmeetrit. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks FEPi poolt makronäitajate küsimustikule antud ja komisjoni kontrollitud vastuste põhjal. Nagu on märgitud põhjenduses 7, moodustas kolme valimisse kaasatud liidu tootja toodang samasuguse toote kogutoodangust liidus üle 20 %. |
4.2. Asjaomase liidu turu kindlaksmääramine
|
(218) |
Et teha kindlaks, kas liidu tootmisharu on kandnud kahju, ning selgitada välja tarbimine ja liidu tootmisharu olukorda kajastavad eri majandusnäitajad, uuris komisjon, kas ja mil määral tuleb analüüsimisel arvesse võtta liidu tootmisharu toodetud samasuguse toote edasist kasutamist. |
|
(219) |
Mitmekihilisi puitpõrandaplaate võidakse kasutada ehitustööstuse jaoks valmistoodangu, näiteks treppide ja põrandaliistude tootmiseks. Komisjon leidis, et tootmisharusiseseks kasutamiseks oli ette nähtud väga väike osa liidu tootjate toodangust (asjaomasel perioodil keskmiselt alla 1 %). Sellisel kasutamisel anti mitmekihilised puitpõrandaplaadid lihtsalt (arveta) üle samas tootmiskohas või äriühingus edasiseks töötlemiseks. |
|
(220) |
Kahju analüüsimisel on oluline eristada tootmisharusisest turgu ja vabaturgu, sest tootmisharusiseseks kasutamiseks ette nähtud tooted ei konkureeri otseselt impordiga. Vabaturule suunatud toodang seevastu konkureerib otseselt asjaomase toote impordiga. |
|
(221) |
Tootmisharusiseselt kasutatavate mitmekihiliste puitpõrandaplaatide väga väikese koguse tõttu ei pidanud komisjon siiski otstarbekaks esitada tootmisharusisese ja vabaturul tarbimise alusel eraldi kahjunäitajad lisaks neile andmetele, mis on välja toodud tabelis 2. |
4.3. Liidu tarbimine
|
(222) |
Liidu tarbimise kindlaksmääramisel lähtus komisjon liidu tootmisharu liidusisese müügi puhul makronäitajate küsimustiku kontrollitud vastustest ja impordi puhul Eurostati andmetest. |
|
(223) |
Liidu tarbimine muutus järgmiselt. Tabel 2. Liidu tarbimine (ruutmeetrites)
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(224) |
Liidu kogutarbimine suurenes 2020. aasta ligikaudu 70,4 miljonilt ruutmeetrilt 2022. aastal ligikaudu 77,6 miljonile ruutmeetrile ehk 10 %. 2023. aastal vähenes liidu tarbimine aga ligikaudu 50,5 miljonile ruutmeetrile, mida oli 28 % vähem kui 2020. aastal. |
|
(225) |
Liidu vabaturul arenes tarbimine väga sarnaselt liidu kogutarbimisega. See kasvas 2020. aasta ligikaudu 69,6 miljonilt ruutmeetrilt 2022. aastal ligikaudu 77,0 miljonile ruutmeetrile ehk 11 %. 2023. aastal vähenes liidu vabaturu tarbimine aga ligikaudu 49,7 miljonile ruutmeetrile, mida oli 29 % vähem kui 2020. aastal. |
|
(226) |
Tootmisharusisene tarbimine oli kogutarbimisega võrreldes väga väike. See tarbimine oli stabiilsem ja vähenes asjaomasel perioodil vaid 2 %. |
4.4. Import asjaomasest riigist
4.4.1. Asjaomasest riigist pärit impordi maht ja turuosa
|
(227) |
Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati andmete põhjal. Eurostat registreeris impordikogused peamiselt massi alusel (kilogrammides) ja täiendava mõõtühikuna ka ruutmeetrites. Nagu aga kaebuses osutati, oli ilmne, et täiendava mõõtühiku korral olid andmed ebausaldusväärsed, sest mõningate registreeritud impordiandmete korral oli tulenev pinnatihedus mitmekihiliste puitpõrandaplaatide jaoks sobimatu. Selleks et parandada ruutmeetrites esitatud arvnäitajaid, kohandas kaebuse esitaja täiendava mõõtühikuga esitatud koguseid, mille puhul pinnatihedus ei olnud vahemikus 7–9,5. Kaebuse esitaja oli selle vahemiku kindlaks teinud avalikult kättesaadavate allikate põhjal. Uurimise ajal oli komisjonil aga juurdepääs suuremale andmehulgale, kui oli kättesaadav kaebuse esitamise etapis. Seepärast tegi ta kohandused juhul, kui pinnatihedus ei olnud vahemikus 4,59–14,94, tuginedes käesolevas uurimises koostööd teinud äriühingute kohta kättesaadavatele andmetele. Kohanduse vajaduse korral kasutati koostööd teinud isikutelt saadud kaalutud keskmist pinnatihedust (7,73) ja nii saadi korrigeeritud impordikogus ruutmeetrites. Seda metoodikat kohaldati kõigi riikide impordi suhtes, mis toimus asjaomase perioodi nelja aasta jooksul. Asjaomasest riigist pärit impordi turuosa määrati kindlaks kõikidest riikidest liitu saabunud impordikoguste põhjal, nagu Eurostat need oli registreerinud, kuid kohandades neid eespool kirjeldatud viisil täiendava mõõtühiku osas ning võttes arvesse FEPi esitatud ja komisjoni kontrollitud andmeid liidu tootjate müügi kohta liidu turul. |
|
(228) |
Tabelis 3 on esitatud kohandatud impordikogus ruutmeetrites ja ka andmed kilogrammides. Andmetest (kg) nähtub, et kohandamise metoodikal oli impordiandmetele pigem positiivne korrigeeriv mõju kui moonutav mõju. Tabel 3. Impordi maht (ruutmeetrites ja kilogrammides) ja turuosa
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(229) |
Asjaomasest riigist pärit import suurenes 2020. aasta ligikaudu 11,7 miljonilt ruutmeetrilt 2022. aastal ligikaudu 19,6 miljonile ruutmeetrile ehk 67 %. 2023. aastal vähenes see import aga ligikaudu 11,2 miljonile ruutmeetrile, mida oli 4 % vähem kui 2020. aastal. |
|
(230) |
Massi järgi arvestatud import muutus väga sarnaselt sellele, kuidas muutus ruutmeetrites arvestatud import. |
|
(231) |
Turuosa mõttes suurenes asjaomasest riigist pärit import (ruutmeetrites) 2020. aasta 16,8 %-lt 2022. aastal 25,4 %-le ehk 51 %. 2023. aastal aga vähenes selle impordi turuosa 22,5 %-le, mis oli siiski 34 % suurem kui 2020. aastal. |
4.4.2. Asjaomasest riigist pärit impordi hinnad ja hinna allalöömine
|
(232) |
Impordihindade kindlaksmääramisel lähtus komisjon valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate esitatud ja komisjoni kontrollitud vastustest arvete väärtuse kohta (jüaanides ruutmeetri kohta, mis arvestati ümber eurodesse ruutmeetri kohta) ning Eurostati massipõhistest andmetest (eurot kilogrammi kohta). Nagu eespool osutatud, ei olnud ruutmeetrites esitatud Eurostati täiendavate andmete korral impordihinnad usaldusväärsed. |
|
(233) |
Hinna allalöömine impordi poolt tehti kindlaks valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate esitatud ja komisjoni kontrollitud CIF-hindade ning valimisse kaasatud liidu tootjate tehasest hankimise tasandi hindade põhjal. |
|
(234) |
Asjaomasest riigist liitu saabunud impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt. Tabel 4. Impordihinnad (eurodes ruutmeetri kohta ja eurodes kilogrammi kohta)
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(235) |
Valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate teatatud Hiina ekspordihinnad, mis arvestati ümber eurodesse ruutmeetri kohta, kasvasid 2020.–2022. aastal 21 %. 2023. aastal aga langesid need hinnad 10 %. 2023. aastal olid hinnad 11 % kõrgemad kui 2020. aastal. |
|
(236) |
Eurostati andmetel kasvasid Hiinast pärit impordi hinnad eurodes kilogrammi kohta 2020.–2022. aastal 30 %. 2022. aastal tõusid hinnad 20 % võrreldes 2021. aastaga. 2023. aastal aga langesid need hinnad 13 %. 2023. aastal olid hinnad 13 % kõrgemad kui 2020. aastal. |
|
(237) |
Selleks et teha kindlaks hindade allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon
|
|
(238) |
Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha hinnavähendid ja hinnaalandused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendimäärana valimisse kaasatud liidu tootjate teoreetilisest käibest uurimisperioodil. Sellest nähtus, et asjaomasest riigist pärit impordi kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal liidu turul oli vahemikus 31,0–35,9 %. Ilmnes, et üle 95 % kattuva impordi puhul oli tegemist hinna allalöömisega. Ligikaudu 93 % valimisse kaasatud eksportivatelt tootjatelt pärit impordist kattus liidu tootmisharu müüdud täpsete tooteliikidega. |
|
(239) |
Hiina eksportiv tootja JINFA tegi ettepaneku muuta toote kontrollnumbri struktuuri. JINFA leidis, et võiks suurendada detailsust, lähtudes pealiskihi paksusest ja tooteklassist. JINFA tegi ka ettepaneku kasutada täiendavat kogupaksuse parameetrit. F. W. Barth ja Co. GmbH (Barth), Thede & Witte Holzimport GmbH & Co. KG (edaspidi „Thede & Witte“) Puderbach Holzhandel GmbH & Co. KG (Puderbach), MEFO Floor GmbH & Co. KG (MEFO Floor) ja Floors 4Ever UAB (edaspidi „Floors 4Ever“) esitasid samuti lühikommentaare tooteklassi küsimuste kohta. |
|
(240) |
Komisjon muutis toote kontrollnumbri struktuuri, suurendades detailsust pealiskihi osas, kuna eelmised vahemikud ei olnud homogeensed. Teised parameetrid jäeti samaks, kuna komisjon leidis, et huvitatud isikute täiendavad soovitused toote kontrollnumbri struktuuri kohta ei ole vajalikud, vaid muudavad toote kontrollnumbri üksnes keerulisemaks. Eelkõige täheldas komisjon, et muude kui esmaklassiliste toodete klassideks liigitamine on subjektiivne ja iga äriühing määratleb muude kui esmaklassiliste toodete eri liike omal viisil. |
|
(241) |
Liidu importijate ühendus väitis, et hinna allalöömise arvutamisel tuleks arvesse võtta kaubandustasandi erinevusi. |
|
(242) |
Komisjon täheldas, et Hiina eksportivad tootjad müüvad oma toodangut importijatele või hulgimüüjatele. Liidu tootmisharu müüb oma toodangut samuti sellistele klientidele, kuid lisaks müüb ta ka järgneva etapi sektori klientidele, nagu jaemüüjad, ehitus- ja remondipoed, arhitektid ning muud ehitus- ja renoveerimissektori ettevõtjad. Seepärast tegi komisjon hinna allalöömise teise arvutuse, vähendades liidu tootmisharu hindu sellistele järgneva etapi sektori klientidele müügi korral. Vähendamisel võttis ta arvesse, et teatavates liidu liikmesriikides mitmekihiliste puitpõrandaplaatide müügiga tegelevad esindajad küsivad oma kulude ja kasumimarginaali katteks tavaliselt 5 %-list komisjonitasu. Liidu tootmisharu müügi korral muudele klientidele kui kauplejad ja hulgimüüjad tehti selles arvutuses seega 5 %-line kaubandustasandiga seotud vähendus. Selle meetodi kasutamisel jäid kaalutud keskmised hinna allalöömise marginaalid vahemikku 28,8–34,0 %. |
|
(243) |
Liidu importijate ühenduse väitel on ühe liidu tootja hinnad importijate ühenduse liikmete tavapärastest hindadest oluliselt madalamad, mistõttu importijatel on võimatu konkureerida. Liidu importijate ühendus väitis, et Hiinast kaupa hankivate liidu importijate ühenduse liikmete hinnad ja nende liidu äriühingute hinnad, kes ei tegele Hiinast hankimisega, erinevad kuni 40 %. |
|
(244) |
Komisjon hindas liidu importijate ühenduse esitatud tõendusmaterjali, mis oli seotud väikese arvu tooteliikide kohta väljaspool uurimisperioodi tehtud hinnapakkumisega. Komisjon leidis, et see tõendusmaterjal on liiga napp ega lükka ümber komisjoni tehtud põhjalikku arvutust, mis hõlmab valimisse kaasatud liidu tootjate ja eksportivate tootjate poolt uurimisperioodil liitu suunatud kogumüüki. Seepärast lükati see väide tagasi. |
4.5. Liidu tootmisharu majanduslik olukord
4.5.1. Üldised tähelepanekud
|
(245) |
Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda asjaomasel perioodil kujundasid. |
|
(246) |
Nagu on märgitud põhjenduses 7, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks valikuuringut. |
|
(247) |
Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Makromajanduslikke näitajaid hindas komisjon andmete põhjal, mille FEP esitas küsimustikule antud vastuses. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustiku vastustes. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised. |
|
(248) |
Makromajanduslikud näitajad on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine. |
|
(249) |
Mikromajanduslikud näitajad on: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime. |
4.5.2. Makromajanduslikud näitajad
4.5.2.1. Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine
|
(250) |
Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt. Tabel 5. Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(251) |
Liidu tootmisharu tootmismaht vähenes asjaomase perioodi jooksul 31 %. Üksikasjalik analüüs näitas, et tootmise vähenemine toimus peamiselt 2023. aastal. |
|
(252) |
Liidu tootmisvõimsus arvutati pika aja jooksul saavutatava maksimaalse toodangu põhjal, võttes arvesse hooldust. Asjaomase perioodi jooksul vähenes liidu tootmisvõimsus 9 %. |
|
(253) |
Vaatamata tootmisvõimsuse 9 %-lisele vähenemisele vähenes liidu tootmisvõimsuse rakendamine asjaomasel perioodil 24 %. |
4.5.2.2. Müügimaht ja turuosa
|
(254) |
Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt. Tabel 6. Müügimaht ja turuosa
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(255) |
Liidu müügi kogumaht oli 2020.–2022. aastal suhteliselt stabiilne. 2023. aastal vähenes liidu müügimaht aga 2022. aasta 50,4 miljonilt ruutmeetrilt ligikaudu 33,4 miljonile ruutmeetrile, mida oli 35 % vähem kui 2020. aastal. |
|
(256) |
Kogu see müük toimus vabaturul, sest asjaomasel perioodil tootmisharusisest müüki ei toimunud. Tabelis 2 esitatud tootmisharusisesed andmed on seotud tootmisharusisese kasutamisega, mille puhul tegelikku müüki ei toimunud. |
|
(257) |
Turuosa mõttes vähenes liidu müügimaht 2020. aasta 73,4 %-lt 2022. aastal 65,5 %-le ehk 11 %. 2023. aastal aga kasvas selle müügi turuosa 67,1 %-le, mis osutab 9 %-lisele vähenemisele võrreldes 2020. aastaga. |
|
(258) |
Liidu tootmisharu müügimahu märkimisväärne vähenemine asjaomasel perioodil oli tingitud asjaolust, et Hiinast pärit import tungis turule hindadega, mis lõid liidu tootmisharu hinnad alla, nagu kirjeldati eespool põhjendustes 237–242. Peale selle oli müügimahu märkimisväärne vähenemine 2023. aastal muu hulgas tingitud ka nõudluse vähenemisest ehitustööstuses. |
|
(259) |
Samade tegurite tõttu muutus asjaomasel perioodil ka liidu tootmisharu turuosa. Turuosa kahanes 2022. aastal 11 % võrra, kuid uurimisperioodil, mil ehitussektoris esines suuri probleeme, kasvas see taas veidi. |
4.5.2.3. Kasv
|
(260) |
Võttes arvesse, et liidu tootmisharu kaotas asjaomasel perioodil 9 % oma turuosast ja tema müük vabaturul vähenes 35 %, on selge, et mingit kasvu ei toimunud, vaid pigem oli tegemist kahanemise perioodiga, seda nii absoluutarvudes kui ka vabaturu tarbimise mõttes. |
4.5.2.4. Tööhõive ja tootlikkus
|
(261) |
Tööhõive ja tootlikkus arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt. Tabel 7. Tööhõive ja tootlikkus
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(262) |
Täistööajale taandatud töötajate arvu arvestuses vähenes tööhõive liidu tootmisharus asjaomasel perioodil 14 %. |
|
(263) |
Tootlikkus tonnides töötaja kohta vähenes asjaomasel perioodil 20 %. |
4.5.2.5. Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine
|
(264) |
Kõik dumpingumarginaalid ületasid märkimisväärselt miinimumtaset. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli oluline, kui võtta arvesse asjaomasest riigist pärit impordi mahtu ja hindu. |
|
(265) |
See on esimene asjaomast toodet käsitlev dumpinguvastane uurimine. Seetõttu puuduvad andmed, mille alusel hinnata võimaliku varasema dumpingu mõju. |
4.5.3. Mikromajanduslikud näitajad
4.5.3.1. Hinnad ja neid mõjutavad tegurid
|
(266) |
Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt. Tabel 8. Müügihinnad liidus
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(267) |
Ühiku müügihinnad liidu turul sõltumatutele klientidele müümisel tõusid asjaomasel perioodil 21,5 eurolt ruutmeetri kohta 26,7 eurole ruutmeetri kohta ehk 24 %. Suurim tõus toimus 2022. aastal, mil ühiku müügihinnad kasvasid 21 %. |
|
(268) |
Seda ilmset positiivset suundumust tuleks vaadelda toorainekulude märkimisväärse suurenemise valguses. Uurimisperioodil moodustasid need kulud üle 50 % ühiku kõigist tootmiskuludest. Need ühiku tootmiskulud kasvasid asjaomasel perioodil 42 %, st liidu vabaturul keskmise müügihinna tõusuga võrreldes oluliselt rohkem. |
|
(269) |
Ühiku müügihinnad ja ühikukulud kasvasid 2021. aastal 2020. aastaga võrreldes 2 %. 2022. aastal aga tõusid müügihinnad toorainekulude suurenemise tõttu 21 %. Kuna ühikukulude kasv oli märksa suurem (29 %), oli hinnatõus ilmselgelt takistatud. Nagu eespool tabelis 4 märgitud, tõusid Hiinast pärit impordi hinnad 2022. aastal vaid 20 %. |
|
(270) |
2023. aastal kasvasid ühikukulud 25,2 eurole ruutmeetri kohta, peamiselt müügimahu olulise kahanemise tõttu (vt tabel 6), mis tulenes nõudluse vähenemisest ehitustööstuses. Liidu tootmisharu ei suutnud uue turuolukorraga kohaneda ja tema turuhinnad tõusid vaid 1 %. 2023. aastal langesid Hiinast pärit impordi hinnad 13 %, mis avaldas liidu tootmisharule tohutut hinnasurvet. |
4.5.3.2. Tööjõukulud
|
(271) |
Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus asjaomasel perioodil järgmiselt. Tabel 9. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta
|
||||||||||||||||||||||
|
(272) |
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kasvas asjaomasel perioodil 18 %. Palkade arengu üle peeti läbirääkimisi ametiühingutega, muud töötajatega seotud kulud määrasid kindlaks riiklikud ametiasutused ning asjaomast perioodi iseloomustas kiire inflatsioon. |
4.5.3.3. Varud
|
(273) |
Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt. Tabel 10. Laovarud
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(274) |
Valimisse kaasatud liidu tootjate lõppvarud kasvasid asjaomasel perioodil 32 %. Lõppvarud protsendina toodangust kasvasid asjaomasel perioodil 65 %. Laovarud on liidu mitmekihiliste puitpõrandaplaatide tootmisharus väga olulised, kuna müük toimub tavaliselt laovarudest ja tellimuste alusel tootmine on pigem erand. Seega on varud tavaliselt üsna suured, nagu näitavad tabelis 10 esitatud protsendid toodangust. Laovarude suurenemine nii absoluutarvudes kui ka protsendina toodangust tulenes müügi märkimisväärsest vähenemisest 2023. aastal, mil liidu tootmisharu püüdis oma tootmismahte tõhusalt kohandada. |
4.5.3.4. Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime
|
(275) |
Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt. Tabel 11. Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(276) |
Komisjon tegi kindlaks valmisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Valimisse kaasatud tootjate kasumlikkus oli 2020. ja 2021. aastal üle 7 %, kuid langes 2022. aastal 5,0 %-le. Selle põhjuseks oli Hiinast pärit impordi kasvavast mahust tulenev hinnasurve, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 269. Uurimisperioodil vähenes kasumlikkus taas, seekord märkimisväärselt, langedes alla kasumiläve –3,9 %-le. Uurimisperioodil kannatas liidu tootmisharu jätkuvalt Hiinast pärit impordi hinnasurve all, kuid teda mõjutas ka asjaolu, et ehitussektori raskuste tõttu vähenes nõudlus mitmekihiliste puitpõrandaplaatide järele 35 %, nagu on märgitud tabelis 3. |
|
(277) |
Kasumlikkuse muutumine, vaadelduna koos müügihindade ja tootmiskulude arenguga, mida kirjeldatakse tabelis 8, ning Hiinast pärit impordi hindade muutumisega, osutab, et hinnatõus oli märkimisväärselt takistatud. Liidu tootmisharul ei olnud võimalik tõsta oma hindu nii, et need kajastaksid piisavalt kulude suurenemist, et müüa mõistlikult kasumlike hindadega. Seetõttu langes liidu tootmisharu kasumlikkus uurimisperioodil alla tasuvusläve. |
|
(278) |
Netorahavoog kajastab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoo suundumus arenes sarnaselt käibetasuvusega: kõigepealt see vähenes 2022. aastal ja seejärel muutus uurimisperioodil negatiivseks. |
|
(279) |
Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute bilansilisest puhasväärtusest. Investeeringutasuvuse suundumus arenes sarnaselt käibetasuvusega: esimest korda vähenes investeeringutasuvus 2022. aastal, kuid uurimisperioodil kahanes see oluliselt, langedes 2022. aasta 30,7 %-lt uurimisperioodil –7,2 %-le. |
|
(280) |
Valimisse kaasatud liidu tootjad jätkasid asjaomasel perioodil investeerimist, nagu nähtub investeerimise kohta eespool esitatud arvnäitajatest. Investeeringud jäid vahemikku 5–13 miljonit eurot aastas ning peamiselt tehti neid tõhususe suurendamiseks ja olemasolevate rajatiste hooldamiseks. Liidu tootmisharus tegutsevad äriühingud selgitasid, et tegemist oli tõhususe säilitamiseks minimaalselt vajalike investeeringutega. Need moodustasid alla 4 % asjaomase perioodi iga nelja aasta käibest. Liidu tootmisharu selgitas, et investeerimist piiras kapitali kaasamise võime vähenemine. Nagu on mainitud põhjenduses 338, esitas üks liidu tootmisharu äriühing tõendid selle kohta, et 2022. ja 2023. aastal valitsenud halva turuolukorra tõttu jäeti ära 10–15 miljoni euro suurune investeering. Investeeringutasuvuse vähenemine ohustab liidu tootmisharu tulevast kapitali kaasamise võimet ning seega ka ellujäämist keskpikas ja pikas perspektiivis. |
4.5.4. Järeldus kahju kohta
|
(281) |
Liidu tootmisharu majandusliku olukorra halvenemine leidis aset turul, kus nõudlus kasvas kuni 2022. aastani. 2023. aastal aga vähenes tarbimine 35 %. Liidu tootmisharu turuosa kahanes asjaomasel perioodil 9 %, st 2020. aasta 73,4 %-lt uurimisperioodil 67,1 %-le. |
|
(282) |
Tootmisharusisene kasutamine vähenes asjaomasel perioodil tagasihoidlikult (2 %). Uurimine näitas, et dumpinguhinnaga import ei mõjuta otseselt tootmisharusisest kasutamist. Seetõttu ei käsitatud tootmisharusisest kasutamist kahju analüüsimisel olulise tegurina. |
|
(283) |
Müügihindu iseloomustas asjaomasel perioodil positiivne suundumus. Uurimine näitas siiski, et müügihindade positiivne areng oli seotud muutustega toorainehindades, mis sel perioodil oluliselt tõusid. |
|
(284) |
Ilmselge negatiivne suundumus ilmnes enamiku näitajate puhul, nagu kasumlikkus, investeeringutasuvus ja rahavoog, mille näitajad olid 2020. ja 2021. aastal positiivsed, vähenesid 2022. aastal ja muutusid 2023. aastal negatiivseks. Valmistoodangu lõppvarud suurenesid, mis mõjutas samuti negatiivselt rahavoogu. Need suundumused olid tingitud müügihindade ja tootmiskulude suundumustest. Need tegurid koos Hiinast pärit kasvava impordi hindade arenguga osutavad selgelt hinnatõusu takistamisele. 2022. aastal suurenes dumpinguhinnaga impordi maht ja hinnad ei tõusnud kooskõlas toorainekuludega. 2023. aastal langesid impordihinnad ja liidu tootmisharul ei olnud võimalik kehtestada hindu tasemel, mis võimaldaks tal katta oma kulud, ning kui 2020. ja 2021. aastal suutis ta teenida mõistlikku kasumit, siis 2022. aastal langes kasum alla taotletava kasumimarginaali (7,3 %) ja 2023. aastal muutus kasumlikkus märkimisväärselt negatiivseks. |
|
(285) |
Liidu tootmisharu tegi asjaomasel perioodil investeeringuid tõhususe säilitamiseks. Pärast 2021. aastat ilmnesid aga märgid kapitali kaasamise võime vähenemise kohta. |
|
(286) |
Kuigi kahju hindamisel lähtuti käesolevas uurimises peamiselt hinna- ja tulemusnäitajatest, nagu kasumlikkus ja kapitali kaasamise võime, tuleb tõdeda, et halvenesid ka liidu tootmisharu mahunäitajad. Toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht ja turuosa liidu turul vähenesid asjaomasel perioodil. Lisaks vähenesid väiksema tootmis- ja müügimahu tõttu ka tööhõive ja tootlikkus. Hiinast pärit impordi turuosa kasvas 2020.–2022. aastal, kuid uurimisperioodil see mõnevõrra vähenes. 2023. aastal langesid aga Hiinast pärit impordi hinnad märkimisväärselt, mõjutades tugevalt liidu tootmisharu finantsnäitajaid: nii kasumlikkus, investeeringutasuvus kui ka rahavoog muutusid negatiivseks. |
|
(287) |
Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon selles etapis, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses. |
5. PÕHJUSLIK SEOS
|
(288) |
Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon veendus, et dumpinguhinnaga impordile ei omistataks mis tahes võimalikku kahju, mis on tingitud muudest teguritest kui asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import. Need tegurid on järgmised. tarbimise vähenemine, import kolmandatest riikidest, liidu tootmisharuga seotud äriühingute import liitu, liidu tootmisharu eksporditegevus ning kulude, sealhulgas investeeringute ja tootmisharusisese kasutamise suurenemine. |
5.1. Dumpinguhinnaga impordi mõju
|
(289) |
Nagu on näidatud tabelis 3, suurenes Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi maht 2020. aasta ligikaudu 11,7 miljonilt ruutmeetrilt 2022. aastal ligikaudu 19,6 miljonile ruutmeetrile ehk 67 %. Uurimisperioodil vähenes impordimaht 11,2 miljonile ruutmeetrile. Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa kasvas 2020. aasta 16,8 %-lt 2022. aastal 25,4 %-le ehk 51 %. Uurimisperioodil vähenes see turuosa 22,5 %-le. Kogu asjaomase perioodi jooksul kasvas Hiinast pärit impordi turuosa 34 %. |
|
(290) |
Need tähelepanekud langesid kokku liidu tootmisharu müügi 35 %-lise vähenemisega vabaturul ja tema turuosa kahanemisega 73,4 %-lt 67,1 %-le ehk 9 % võrra. |
|
(291) |
Nagu on selgitatud põhjendustes 269 ja 270, takistas Hiinast pärit import 2022. aastal ja uurimisperioodil liidu tootmisharu hindade tõusu. Hinnatõusu takistamine tähendas seda, et kui liidu tootjate ühikukulud kasvasid 2022. aastal 29 % (peamiselt toorainekulude suurenemise tõttu), ei saanud liidu tootjad kohandada oma müügihindu viisil, mis võimaldanuks neil oma kasumlikkuse taset säilitada. Olukord halvenes uurimisperioodil, mil kulud veelgi kasvasid. Hiinast pärit impordi hinnad langesid uurimisperioodil teadupärast 13 %. Hinnatõusu takistamise tõttu moodustas liidu tootmisharu kahjum uurimisperioodil –3,9 %. |
|
(292) |
Hiinast pärit impordi tungimine turule asjaomasel perioodil oli võimalik põhjusel, et uuritavat toodet müüakse tavaliselt laovarudest ja hind etendab klientide otsuste tegemisel olulist rolli. Asjaolu, et liidu tootmisharu majandusliku olukorra halvenemine langes ajaliselt kokku Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi märkimisväärse sissevooluga, mis lõi liidu tootmisharu hinnad alla ja takistas turuhindade tõusu liidus, kinnitab põhjuslikku seost nende kahe nähtuse vahel. |
|
(293) |
Liidu importijate ühendus ja Hiina valdkondlik tööstusliit väitsid, et kui oluline kahju ka tekkis, ei põhjustanud seda Hiinast pärit import, sest väidetav oluline kahju tekkis siis, kui Hiinast pärit impordi maht oli kõige väiksem. |
|
(294) |
Komisjon nentis, et selle väite puhul on jäetud tähelepanuta kaks liidu tootmisharu kantud kahjuga seotud olulist tegurit. Esiteks hakati kahju kandma 2022. aastal, mil kasum vähenes 7,9 %-lt 5,0 %-le ehk 36 %. Lisaks nähtub tabelist 11, et rahavoog vähenes 2022. aastal 17 % ja investeeringutasuvus 14 %. Selle halvenemise põhjustas asjaolu, et samal aastal alanud hinnasurve tõttu ei olnud liidu tootmisharul võimalik tõsta müügihindu kooskõlas kulude kasvuga. Liidu tootmisharu kantud kahju ei olnud 2022. aastal seotud tarbimisega, mis kasvas sel aastal 4 %. |
|
(295) |
Teiseks, nagu on kirjeldatud jaos „Järeldus kahju kohta“, oli kahju käesoleval juhul peamiselt seotud hinnatõusu takistamisega ja selle mõjuga liidu tootmisharu tulemusnäitajatele. Seetõttu ei ole õige väita, et kahju ei saanud tekkida, kuna impordimaht vähenes uurimisperioodil. Liidu tootmisharule tekitasid olulist kahju peamiselt impordi madalad hinnad ja maht, mis oli kogu asjaomase perioodi jooksul märkimisväärne. Seda kinnitab kogu asjaomase perioodi kulude ja hindade analüüs. Kuigi Hiinast pärit impordi hinnad olid pidevalt madalamad kui liidu tootmisharu hinnad, olid need 2020. ja 2021. aastal liidu tootmisharu kuludest kõrgemad. 2022. aastal aga vastasid Hiinast pärit impordi hinnad liidu tootmisharu kuludele ja 2023. aastal langesid need oluliselt allapoole liidu tootmisharu kulusid, põhjustades olulist kahju. Seepärast lükati see väide tagasi. |
|
(296) |
Eeltoodu põhjal tegi komisjon järelduse, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju. |
5.2. Muude tegurite mõju
5.2.1. Import kolmandatest riikidest
|
(297) |
Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt. Tabel 12. Import kolmandatest riikidest
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(298) |
Kolmandatest riikidest pärit impordi mahtude seas oli suurim import Ukrainast. Ukrainast importis peamiselt Barlineki kontsern, kelle arvele langes asjaomasel perioodil 70–90 % Ukrainast pärit impordist. |
|
(299) |
Ukrainast pärit impordi kogused olid 2020–2022. aastal suhteliselt stabiilsed ja vähenesid uurimisperioodil 29 %. Selle impordi turuosa oli asjaomasel perioodil stabiilne. Nimelt oli selle impordi turuosa uurimisperioodil sama mis 2020. aastal (5,6 %). |
|
(300) |
Ukrainast pärit impordi keskmised hinnad kasvasid asjaomasel perioodil 41 %. Impordihindade näol oli tegemist peamiselt Barlineki kontserni siirdehindadega ja need olid seotud mitmekihiliste puitpõrandaplaatide põhiliikidega, mis täiendasid kontserni toodangut liidus. Siirdehinnad ei sisaldanud teatavaid kontserni kulusid, mis lisatakse hinnale enne edasimüüki liidus. Seega oli selge, et Ukrainast pärit impordi hinnad ei kahjustanud liidu tootmisharu. |
|
(301) |
Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht vähenes asjaomasel perioodil 17 %. Selle impordi turuosa oli kogu perioodi vältel alla 5 %. |
|
(302) |
Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi hinnad olid Hiinast pärit impordi hindadest pidevalt kõrgemad. |
|
(303) |
Seetõttu järeldas komisjon, et import muudest kolmandatest riikidest ei tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju ega nõrgendanud põhjuslikku seost Indoneesiast pärit impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel. |
5.2.2. Liidu tootmisharu eksporditegevus
|
(304) |
Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordimaht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt. Tabel 13. Valimisse kaasatud liidu tootjate eksporditegevus
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(305) |
Liidu tootmisharu ekspordimaht vähenes asjaomase perioodi jooksul 24 %. Ekspordi müügihinnad tõusid samal perioodil 38 %. |
|
(306) |
Võttes arvesse, et ekspordimahud moodustasid vaid ligikaudu 25 % liidu müügimahtudest ning müügimahtude ja -hindade suundumused olid sarnased sellega, mida täheldati liidu tootmisharu müügi puhul liidu vabaturul, on ilmne, et liidu tootmisharu eksporditegevus ei ole liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamisel olulise tähtsusega element. |
|
(307) |
Seetõttu järeldas komisjon, et liidu tootmisharu eksporditegevus ei tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju ega saanud nõrgendada põhjuslikku seost Hiinast pärit impordiga. |
5.2.3. Tarbimise muutused
|
(308) |
Liidu importijate ühendus, Hiina valdkondlik tööstusliit, Barth, Puderback, MEFO Floor ja Thede &Witte tõid oma mitmesugustes esildistes ühe põhjusliku tegurina esile tarbimise muutused. |
|
(309) |
Nagu on osutatud tabelis 2, kasvas tarbimine 2020.–2022. aastal 11 %, kuid uurimisperioodil vähenes see 35 %. Selle suure languse põhjuseks oli ehitustööstuses toimuv. Liidu tootmisharu reageeris tootmis- ja müügikoguste vähendamisega uurimisperioodil, et kohanduda turu kahanemisega. |
|
(310) |
Tarbimise vähenemine tõi uurimisperioodil kaasa ka ühikukulude suurenemise, kuna püsikulud jagunesid väiksematele tootmiskogustele. Seega on ilmne, et tarbimise vähenemine mõjutas liidu tootmisharu uurimisperioodil märkimisväärselt. |
|
(311) |
2022. aastal suurenes tarbimine siiski 4 %, kuid liidu tootmisharu hakkas kahju kandma ja tema kasumlikkus vähenes 2021. aasta 7,9 %-lt 5,0 %-le ehk 36 %. Ilmselgelt ei tulenenud see negatiivne suundumus tarbimise muutustest. |
|
(312) |
Peale selle kasvasid liidu tootmisharu kulud uurimisperioodil 8 %, kuid liidu tootmisharul ei olnud võimalik hindu vastavalt tõsta. Seetõttu langes kasumlikkus allapoole tasuvusläve (–3,9 %). Nagu on selgitatud põhjendustes 269 ja 270, oli see suundumus tingitud Hiina eksportivate tootjate hinnasurvest. |
|
(313) |
Seega on selge, et liidu tootmisharu kantud kahju algas 2022. aastal Hiina hinnasurve tõttu ning jätkus ja süvenes uurimisperioodil tarbimise vähenemise ja Hiinast pärit impordi hindade edasise vähenemise mõjul. Kuigi tarbimise vähenemine mõjutas liidu tootmisharu müügimahtu ja kasumlikkust, oleks liidu tootmisharu võinud säilitada oma turuosa ja tõsta kasvanud kulude mõju neutraliseerimiseks oma hindu, kui poleks olnud Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mõju, mis hinnatõusu takistas. Teisisõnu, kuigi tarbimise vähenemine mõjutas liidu tootmisharu majanduslikku olukorda, ei olnud seda mõju võimalik neutraliseerida ja see realiseerus Hiina hindade mõju tõttu, mis takistas hinnatõusu. Igal juhul ei nõrgenda komisjoni hinnangul see mõju põhjuslikku seost Hiina hindade ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel. |
5.2.4. Kulude suurenemine
|
(314) |
Liidu importijate ühendus ja Hiina valdkondlik tööstusliit tõid oma mitmesugustes esildistes ühe põhjusliku tegurina esile tooraine- ja muude kulude suurenemise. Kulude kasvuga seoses nimetati ka energiakulude, keskkonna ja reguleerimisega seotud kulude ning investeeringutega seotud kulude suurenemist ja inflatsiooni. Komisjon käsitleb siiski kulude kasvu üldiselt, mille kohta on tabelis 8 esitatud ühikukulude andmed. Selle põhjuseks on asjaolu, et muud nimetatud kulud ei moodustanud liidu tootmisharu kuludest suurt osa ja nende kulude võimalikul suurenemisel pidi seega olema liidu tootmisharu olukorrale väga väike mõju. |
|
(315) |
Liidu tootmisharu ühiku tootmiskulu suurenes uurimisperioodil 42 %, kuid liidu tootmisharu hakkas kahju kandma 2022. aastal, mil kulud kasvasid 29 %. See oli peamiselt tingitud sellest, et kasvasid toorainekulud, mis moodustasid kõigist ühiku tootmiskuludest üle 50 %. |
|
(316) |
Selleks et tootjad jääksid elujõuliseks, tuleb kulude kasv mingis etapis tarbijatele üle kanda. 2022. aastal aga kasvasid ühikukulud 29 %, samas kui müügihinnad tõusid vaid 21 %. Hiinast pärit impordi hinnad tõusid 2022. aastal vaid 20 %. |
|
(317) |
Uurimisperioodil kasvasid liidu tootmisharu ühikukulud veel 8 %, kuid müügihindade tõus piirdus 1 %-ga. Hiinast pärit impordi hinnad langesid uurimisperioodil 13 %. See tõi kaasa kasumlikkuse, investeeringutasuvuse ja rahavoo vähenemise, nagu on kirjeldatud tabelis 11. |
|
(318) |
Seega on selge, et liidu tootmisharu ühikukulude kasv on vaid üks tegur, mis aitas kaasa liidu tootmisharu kantud olulisele kahjule 2022. aastal ja uurimisperioodil. Olulise kahju tekkimise tegelik põhjus oli siiski Hiina hinnasurve, mis ei võimaldanud liidu tootmisharul kasvanud kulude olukorraga kohanduda, nagu on selgitatud põhjenduses 313. Seetõttu ei tuleks kulude kasvu pidada kahju põhjuseks, vaid pigem tavapäraseks äritegevuse arenguks, millele tootmisharu ei saanud Hiina hinnasurve tõttu täiel määral reageerida. |
5.2.5. Tootmisharusisene kasutamine
|
(319) |
Asjaomasel perioodil vähenes tootmisharusisene kasutamine absoluutarvudes ligikaudu 2 % ja moodustas keskmiselt veidi üle 1 % turu kogutarbimisest, nagu on osutatud tabelis 2. Seetõttu leidis komisjon, et tootmisharusisene kasutamine oli selles koguturu väga väikeses sektoris stabiilne. |
|
(320) |
Seega ei saanud tootmisharusisese kasutamise areng tekitada liidu tootmisharule olulist kahju ega nõrgendada põhjuslikku seost Hiinast pärit impordiga. |
5.2.6. Muud tegurid
|
(321) |
Liidu importijate ühendus nimetas ühe põhjusliku tegurina liidu tootmisharu poolt endale väidetavalt „ise tekitatud kahju“. Nimelt väitis liidu importijate ühendus, et liidu tootmisharu keeldus müümast mõnele oma koalitsiooniliikmele ja et see kujutas endast halba äritava, mis mõjutas negatiivselt liidu tootmisharu finantsseisundit. |
|
(322) |
Komisjon nentis, et see väide on ebamäärane ja üldsõnaline. Kuna seda väidet kuidagi ei põhjendatud, ei olnud võimalik seda tegeliku põhjusliku tegurina aktsepteerida. |
|
(323) |
Lisaks väitis liidu importijate ühendus, et mitu liidu tootjat importisid Hiina mitmekihilisi puitpõrandaplaate ja see võis põhjustada kahju. Lisaks märkis liidu importijate ühendus, et paljudel liidu tootjatel on väljaspool liitu asuvad tootmiskohad, millel on konkurentsieelised näiteks madalamate palkade ja energiahindade näol, ning et seal toodetavad mitmekihilised puitpõrandaplaadid konkureerivad liidu tootmisharu müüdavate toodetega. |
|
(324) |
Uurimine näitas aga, et liidu tootmisharu import pärines peamiselt Ukrainast. Lisaks juhib komisjon tähelepanu sellele, et importi liidu tootmisharu omandis olevatest tootmiskohtadest kolmandates riikides, näiteks Ukrainas, on põhjusliku seose analüüsis juba käsitletud jaos 5.2.1. Liidu importijate ühenduse väide Kährsi kontserni impordi kohta (Hiinast Rootsi) oli põhjendamata, sest see ei sisaldanud üksikasju asjaomaste koguste ja hindade kohta. Samuti ei selgitatud selles väites, kuidas ja millises ulatuses see import liidu tootmisharule kahju tekitas. |
|
(325) |
Lõpuks väitis liidu importijate ühendus, et väikesed veokulud, mille tõttu Hiinast pärit import kaebuse esitaja väitel suurenes, olid lühiajalise mõjuga, sest 2023. aasta septembris hakkasid need suurenema. |
|
(326) |
Komisjon leidis, et veokulud iseenesest ei olnud kahju oluline põhjus, vaid et need on lihtsalt osa kuludest, mida kasutades viiakse eksport CIF-hinna tasemele. Seepärast lükati see väide tagasi. |
5.3. Järeldus põhjusliku seose kohta
|
(327) |
Uurimine näitas, et Hiinast pärit madala dumpinguhinnaga import takistas 2022. aastal ja uurimisperioodil liidu turul hinnatõusu. See tähendas, et liidu tootmisharu hinnatase ei olnud piisavalt kõrge, et katta tooraine hinnatõususid, mis neil aastatel aset leidsid. Seetõttu vähenes liidu tootmisharu müügi kasumlikkus 2022. aastal 36 % ja muutus uurimisperioodil negatiivseks. Selline kasumlikkus oli väiksem kasumist, mida tootmisharu peaks tavapärastes konkurentsitingimustes saama, ja see on tootmisharu pikaajalise ellujäämise tagamiseks selgelt ebapiisav. Liidu tootmisharu pidi olemasolevate rajatiste hooldamiseks tegema investeeringuid, kuid kapitali kaasamise vähenenud võime ohustas investeeringute taset. |
|
(328) |
Liidu vabaturul oli märkimisväärsetes kogustes Hiinast madala dumpinguhinnaga imporditud toodangut. Uurimisperioodil selle impordi turuosa küll vähenes, ent see oli ikkagi suurem kui 2020. ja 2021. aastal. Selle tulemusel moodustas kõnealune import uurimisperioodil ligikaudu kaks kolmandikku liidu turule saabunud koguimpordist. Uurimine näitas, et selline turu hõlvamine avaldas negatiivset mõju ka liidu tootmisharule, eelkõige tootmis- ja müügimahtudele, mis vähenesid asjaomasel perioodil vastavalt 31 % ja 35 %. |
|
(329) |
Muudeks uuritud teguriteks olid import muudest allikatest, liidu tootmisharu eksporditegevus, tootmisharusisese kasutamise muutused, tarbimise muutused ja liidu tootmisharu tootmiskulude kasv. |
|
(330) |
Seepärast selgitas komisjon välja kõigi teadaolevalt liidu tootmisharule mõju avaldanud tegurite mõju ja eraldas selle dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust. Ta leidis, et ükski tegur, ei eraldi võttes ega koos teiste teguritega, ei mõjutanud liidu tootmisharu olukorda sedavõrd, et seada kahtluse alla järeldus, et Hiinast pärit import tekitas olulist kahju. |
|
(331) |
Liidu tootmisharu kantud kahjule aitas kaasa tarbimise vähenemine uurimisperioodil, nagu ka ühikuhindade kasv 2022. ja 2023. aastal, kuid need probleemid olid raskendavad tegurid, mis suurendasid tootmisharu kantud kahju. |
|
(332) |
Eeltoodu põhjal tegi komisjon järelduse, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju. Kahju hõlmab esmajoones hinnatõusu takistamist, kasumlikkust, investeeringutasuvust, rahavoogu, kapitali kaasamise võimet ja laovarude suurenemist. Koguseliste näitajate osas vähenesid liidu tootmisharu turuosa, tootmine, tootlikkus, müügimaht ja tööhõive. |
6. MEETMETE TASE
|
(333) |
Meetmete taseme kindlaksmääramiseks uuris komisjon, kas liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust. |
|
(334) |
Praegusel juhul väitsid kaebuse esitajad, et alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses esines toorainemoonutusi. Uurimise praeguses etapis ei ole komisjon toorainemoonutuste kohta otsust teinud; see otsus tehakse uurimise lõppetapis. |
6.1. Kahjumarginaal
|
(335) |
Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharul oleks võimalik teenida taotletavat kasumit, müües oma toodangut sihthinnaga alusmääruse artikli 7 lõigete 2c ja 2d tähenduses. |
|
(336) |
Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c võttis komisjon taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse järgmisi tegureid: kasumlikkuse tase enne asjaomasest riigist pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kogukulu ja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude katteks, ja kasumlikkuse tase, mida eeldatakse tavapäraste konkurentsitingimuste korral. Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %. |
|
(337) |
Esimese sammuna määras komisjon kindlaks baaskasumi, mis katab tavapärastes konkurentsitingimustes kõik kulud. Selle baaskasumi kindlaksmääramisel lähtus komisjon liidu tootmisharu kasumlikkusest 2020. aastal (vt tabel 11), st aasta enne seda, kui tootmisharu hakkas mõjutama kahjustav dumping. Asjaomaseks kasumimarginaaliks määrati 7,15 %. |
|
(338) |
Liidu tootmisharu esitas tõendid selle kohta, et tavapäraste konkurentsitingimuste korral oleks tema investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tase olnud asjaomasel perioodil kõrgem. Komisjon kontrollis seda teavet ja tegi kindlaks ühe valimisse kaasatud tootja, kes kavatses investeerida oma mitmekihiliste puitpõrandaplaatide tehasesse, kuid jättis need investeeringud uurimisperioodil valitsenud halbade majandustingimuste tõttu ära. Seega leidis komisjon, et liidu tootmisharu väited on põhjendatud. Selleks et kajastada seda taotletavas kasumis, arvutas komisjon välja ühelt poolt liidu tootmisharu esitatud ja komisjoni kontrollitud, tavapärastes konkurentsitingimustes kantavate investeerimis-, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonikulude ning teiselt poolt asjaomasel perioodil tegelikult kantud vastavate kulude vahe. Tegemata jäänud investeeringute aastapõhine väärtus väljendatuna protsendina valimisse kaasatud liidu tootmisharu tootjate käibest oli 0,19 %. |
|
(339) |
See 0,19 % lisati põhjenduses 337 mainitud 7,15 % baaskasumile, saades taotletavaks kasumiks 7,3 %. |
|
(340) |
Sellest lähtudes arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks samasuguse toote mittekahjustava hinna, kohaldades eespool nimetatud taotletava kasumi marginaali valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulude suhtes uurimisperioodil. |
|
(341) |
Seejärel määras komisjon kindlaks kahjumarginaali taseme, võrreldes valimisse kaasatud koostööd teinud asjaomase riigi eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis tehti kindlaks hinna allalöömise arvutuste jaoks, valimisse kaasatud liidu tootjate poolt liidu turul uurimisperioodil müüdud samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga. Võrdluse tulemusel kindlaks tehtud erinevusi väljendati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast. |
|
(342) |
Kahju kõrvaldamist võimaldav tase „teiste koostööd teinud äriühingute“ ja „kogu muu Hiinast pärit impordi“ puhul on kindlaks määratud samal viisil kui nende äriühingute ja selle impordi dumpingumarginaal (vt põhjendused 213 ja 214).
|
6.2. Marginaal, millest piisaks liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks
|
(343) |
Nagu algatamisteates selgitatud, edastas kaebuse esitaja komisjonile piisavalt tõendeid selle kohta, et asjaomases riigis esinevad uuritava tootega seoses toorainemoonutused. Seega uuriti käesolevas uurimises alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaselt väidetavaid moonutusi, et hinnata vajaduse korral, kas dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust piisaks kahju kõrvaldamiseks. |
|
(344) |
Komisjon jätkab väidetavate moonutuste uurimist, et anda uurimise lõppetapis hinnang meetmete asjakohasele tasemele kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2a. Seetõttu otsustas komisjon määrata ajutiste tollimaksude summa kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2. |
|
(345) |
Eespool esitatud hinnangu kohaselt järeldas komisjon, et on asjakohane määrata ajutiste tollimaksude summa kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2. |
6.3. Järeldus meetmete taseme kohta
|
(346) |
Eespool esitatud hinnangu põhjal tuleks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2 kehtestada järgmised ajutised dumpinguvastased tollimaksud.
|
7. LIIDU HUVID
|
(347) |
Pärast otsust kohaldada alusmääruse artikli 7 lõiget 2, uuris komisjon, kas ta saab kooskõlas alusmääruse artikliga 21 teha selge järelduse, et hoolimata kahjustava dumpingu kindlakstegemisest ei ole meetmete võtmine käesoleval juhul liidu huvides. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate, hulgimüüjate, jaemüüjate, kasutajate, tarbijate ja tarnijate huve. |
7.1. Liidu tootmisharu huvid
|
(348) |
Liidus on ligikaudu 200 mitmekihiliste puitpõrandaplaatide tootjat, kelle palgal oli asjaomasel perioodil 10 500–13 300 töötajat. Tootjad on laialt üle liidu jaotunud. Valimisse kaasatud liidu tootmisharu tootjad, kelle toodang moodustab üle 25 % kogutoodangust, tegid uurimises koostööd. |
|
(349) |
Käesoleva määruse 4. ja 5. jaos esitatud analüüs kinnitas, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju ning et Hiina eksportivate tootjate asjaomase toote dumpinguhinnaga import oli selle kahju oluline põhjus. Kantud kahju tõttu on liidu tootmisharu haavatavas olukorras. Tema kasumlikkus vähenes 2020. ja 2021. aasta enam kui 7 %-lt 2023. aastal –3,9 %-le. Selle põhjuseks oli hinnasurve, mida Hiina tootjad avaldasid kasvavate kulude ja kahaneva nõudluse kontekstis. |
|
(350) |
Arvestades järeldust liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju kohta, võimaldaks meetmete kehtestamine liidu tootmisharul tõsta oma müügihindu ja suurendada kasumlikkust jätkusuutlikule tasemele, teha rohkem investeeringuid ja seega säilitada oma põhiturul konkurentsipositsiooni. Samuti võimaldaks see liidu tootmisharul kaotatud turuosa tagasi võita, suurendades tootmis- ja müügikoguseid liidu turul. |
|
(351) |
Meetmete kehtestamata jätmine tooks tõenäoliselt liidu tootmisharule kaasa täiendavad olulised negatiivsed tagajärjed müügi- ja tootmismahtude vähenemise ning hinnatõusu edasise takistamise näol, mis halvendaks tema majanduslikku olukorda kasumlikkuse ja investeeringute mõttes veelgi, seades ohtu tootmisharu tuleviku ja tööhõive. |
|
(352) |
Barth teatas komisjonile, et tema kontserni kuulub üks Rootsis asuv liidu mitmekihiliste puitpõrandaplaatide tootja, kes toodab tooteid „kõrgema hinna segmendis“. Esitamata oma väite toetuseks mingeid üksikasju, kinnitas Barth, et see äriühing konkureerib edukalt liidu turul. Seda äriühingut võeti arvesse käesolevas uurimises kahju kindlakstegemiseks kasutatud makromajanduslikes näitajates, kuid ta ei osalenud valikuuringus, mille tulemusel arvutati mikronäitajad. Barthi arvamus on nõuetekohaselt teadmiseks võetud, kuid see ei lükka ümber üldisi järeldusi liidu tootmisharu kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta. |
|
(353) |
Meetmete kehtestamine Hiinast pärit mitmekihiliste puitpõrandaplaatide suhtes on seega selgelt liidu tootmisharu huvides. |
7.2. Sõltumatute importijate ja kauplejate huvid
|
(354) |
Komisjon saatis uurimise alguses küsimustikud 36 importijale ja kauplejale. Loetelu sisaldas suuri importijaid, kes tegutsevad liidu turul ühtlasi hulgimüüjatena. |
|
(355) |
Ainult üks importija tegi uurimises koostööd, vastates küsimustikule. Tema arvele langes uurimisperioodil alla 6 % Hiinast pärit impordist. |
|
(356) |
Lisaks esitas 12 importijast ja kauplejast koosnev rühm (liidu importijate ühendus) märkusi, milles väljendati vastuseisu meetmete kehtestamisele. Neist 12 äriühingust vastas küsimustikule ainult Lamett Europe N.V. (edaspidi „Lamett“). Liidu importijate ühendus ei teatanud, kui suur oli tema osakaal liidu impordis uurimisperioodil. 2024. aasta novembris registreerusid huvitatud isikutena veel viis importijat, sealhulgas mõned suurimad importivad äriühingud, kes teatasid oma vastuseisust meetmete kehtestamisele. |
|
(357) |
Liidu importijate ühendus, Barth, Floors 4Ever, Puderbach, MEFO Floor ja Thede &Witte väitsid, et meetmed suurendaksid mitmekihiliste puitpõrandaplaatide importimise kulusid ja kahjustaksid seega importijaid. |
|
(358) |
Komisjoni käsutuses ei olnud teavet, mis võimaldaks täpselt kindlaks teha, millist mõju avaldaks meetmete kehtestamine sõltumatute importijate/kauplejate tegevusele. Ainsa koostööd teinud importija väitel avaldaks meetmete kehtestamine importivale sektorile teatavat mõju, kuna mitmekihilised puitpõrandaplaadid on Lametti jaoks oluline toode (ehkki moodustavad alla 50 % tema käibest). Kuna teised importijad ei teinud uurimises koostööd, ei olnud komisjonil võimalik kindlaks teha, kas see olukord on tüüpiline kogu importiva sektori puhul. Lisaks viitavad suurte importijate veebisaidid sellele, et need importijad müüvad mitmekihiliste puitpõrandaplaatide kõrval palju muid tooteid. Barth väitis, et mitmekihiliste puitpõrandaplaatide import Hiinast moodustab 50 % tema äritegevusest. |
|
(359) |
Seetõttu võib eeldada, et meetmete kehtestamine Hiinast pärit impordi suhtes avaldaks importivale sektorile mõningast mõju, sest meetmete kehtestamisel peaks import Hiinast vähenema. Samas oleks importijatel võimalik teataval määral hankida tooteid kolmandatest riikidest või liidu tootmisharult ning – tõenäoliselt väiksemates kogustes – ka Hiinast. |
|
(360) |
Barth ja Floors 4Ever väitsid, et mitmekihiliste puitpõrandaplaatide suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamise tagajärjel võib kasvada muude põrandakattematerjalide, näiteks vinüüli import. |
|
(361) |
Selgusetuks jääb aga, kuidas ja mil määral see mõjutaks importijaid, kuna nad juba impordivad selliseid tooteid. |
|
(362) |
Mis puudutab mitmekihiliste puitpõrandaplaatide hindu, siis eeldatavasti on mõningatel importijatel võimalik kanda (meetmetest tulenev) hinnatõus üle oma klientidele, kuigi selline kauplemine võib tuua väiksemat kasumit. Teave importiva sektori kasumlikkuse kohta piirdus ainsa koostööd teinud importijaga. Võttes aga arvesse Hiinast pärit impordi üldiselt madalaid hindu, mida näitasid jaos 4.4.2 arvutatud kõrged hinna allalöömise marginaalid, on selge, et importijate keskmine kasumlikkuse määr on positiivne ja märksa kõrgem kui liidu tootmisharu oma. |
|
(363) |
Barth, Floors 4Ever ning Thede & Witte väitsid, et importijad tarnivad liidu turule mitmekihilisi puitpõrandaplaate, millega liidu tootmisharu ise ei suuda turgu varustada. |
|
(364) |
Samas ei eeldata, et import Hiinast lõpeb täielikult, vaid et käesoleva uurimise tulemusel kehtestatud meetmete tõttu tõuseb selle impordi hind. Võttes arvesse tabelis 3 esitatud arvnäitajaid ja tabelis 12 viidatud paljusid muid tarneallikaid, lükati see märkus tagasi. |
|
(365) |
Seega järeldas komisjon kättesaadavate andmete põhjal, et meetmed ei avaldaks importijatele/kauplejatele ebaproportsionaalselt suurt mõju. |
7.3. Kasutajate, jaemüüjate jne huvid
|
(366) |
Mitmekihiliste puitpõrandaplaatide kasutajateks on peamiselt jaemüüjad, näiteks ehitus- ja remondipoed, samuti arhitektid, ettevõtjad ning muud ehitus- ja renoveerimissektoris tegutsevad isikud. Kasutajad ei teinud uurimisel koostööd. |
|
(367) |
Ehitus- ja renoveerimissektori ettevõtjad ei kannataks pakkumise puudumise tõttu ning neil oleks võimalik kanda mitmekihiliste puitpõrandaplaatide hinnatõus üle oma klientidele. Mitmekihiliste puitpõrandaplaatide ostud moodustavad väga väikese osa nende käibest. |
|
(368) |
Võib eeldada, et meetmed ei mõjuta ebaproportsionaalselt jaemüüjaid ega ehitus- ja remondipoode, sest nad ei kannataks pakkumise puudumise tõttu, kuna on olemas palju muid tarneallikaid. Samuti võib eeldada, et meetmete kehtestamisel Hiinast importimine ei lõpeks, vaid pigem peaksid selle impordi hinnad tõusma tasemele, mis on vähem kahjustav. |
|
(369) |
Ehitus- ja renoveerimissektori ettevõtjad ei kannataks pakkumise puudumise tõttu ning neil oleks võimalik kanda mitmekihiliste puitpõrandaplaatide hinnatõus üle oma klientidele. Mitmekihiliste puitpõrandaplaatide ostud moodustavad väga väikese osa nende käibest. |
7.4. Liidu puidutööstuse huvid
|
(370) |
Liidu puidutööstus tarnib leht- ja okaspuupalke, mis tavaliselt saadakse eri liikmesriikide riiklikelt metsaettevõtjatelt. Puidutööstus tarnib ka leht- ja okaspuudest saematerjali liidu mitmekihiliste puitpõrandaplaatide tootjatele, kes on vähem integreeritud. Seda puitu võidakse tarnida ka mitmekihilisi puitpõrandaplaate eksportivatele Hiina tootjatele. |
|
(371) |
Liidu puidutööstus koostööd ei teinud. |
|
(372) |
Liidu importijate ühendus, Barth ning Thede & Witte väitsid, et kuna Hiina tootjad impordivad liidust märkimisväärses koguses puitu, kahjustavad meetmed ka liidu puidutööstust. |
|
(373) |
Võib siiski eeldada, et kui käesoleva uurimise tulemusel kehtestatud meetmete tõttu väheneb mitmekihiliste puitpõrandaplaatide tootmine Hiinas, asendub see liidu või kolmandate riikide tootmisega. Seega puuduvad tõendid selle kohta, et meetmetel oleks puidutööstusele ebaproportsionaalselt suur mõju. Vastupidi, tõenäoliselt toetavad meetmed liidu mitmekihiliste puitpõrandaplaatide tootmisharu ja seega ka puidutööstust. |
7.5. Liidu tarbijate huvid
|
(374) |
Barth, Floors 4Ever, Puderbach, MEFO Floor ning Thede & Witte väitsid, et meetmed avaldavad tarbijatele kahjulikku mõju, kuna tollimaksude tõttu tõusevad hinnad kõnealuses sektoris. |
|
(375) |
See väide jäi põhjendamata, sest selles ei selgitatud, kas imporditollimaksud kantakse täielikult üle tarbijatele. Pealegi ei osta tarbijad mitmekihilisi puitpõrandaplaate regulaarselt ja see toode ei ole enamiku tarbijate eelarves oluline element. |
|
(376) |
Seega järeldas komisjon kättesaadavate andmete põhjal, et meetmed ei avaldaks tarbijatele ebaproportsionaalselt suurt mõju. |
7.6. Järeldus liidu huvide kohta
|
(377) |
Eeltoodu põhjal järeldas komisjon, et uurimise praeguses etapis ei ole kaalukaid põhjuseid, mille tõttu ei oleks asjaomasest riigist pärit mitmekihiliste puitpõrandaplaatide impordi suhtes meetmete kehtestamine liidu huvides. |
8. AJUTISED DUMPINGUVASTASED MEETMED
|
(378) |
Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu, kahju, põhjusliku seose, meetmete taseme ja liidu huvide kohta, tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju. |
|
(379) |
Hiinast pärit mitmekihiliste puitpõrandaplaatide impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikes 2 sätestatud väiksema tollimaksu reegliga. Komisjon võrdles kahjumarginaale ja dumpingumarginaale põhjenduses 215. Tollimaksumäärad kehtestati dumpingu- või kahjumarginaali tasemel, olenevalt sellest, kumb on madalam. |
|
(380) |
Eelkirjeldatu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, olema järgmised.
|
|
(381) |
Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seega kajastab see asjaomaste äriühingute puhul uurimise käigus tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes asjaomase toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud asjaomase toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kogu muu Hiinast pärit impordi“ suhtes. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra. |
|
(382) |
Selleks et minimeerida ohtu, et maksumäärade erinevuste tõttu hoitakse tollimaksudest kõrvale, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalset dumpinguvastast tollimaksu võib kohaldada üksnes siis, kui liikmesriikide tollile esitatakse kehtiv faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Kuni sellise arve esitamiseni tuleks impordi suhtes kohaldada dumpinguvastast tollimaksu, mida kohaldatakse „kogu muu Hiinast pärit impordi suhtes“. |
|
(383) |
Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud andmete õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud. |
|
(384) |
Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse tollimaksumäära kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust. |
9. ERIJÄRELEVALVE
|
(385) |
Vaatlusalune toode kuulub praegu TARIC-koodi 4418 75 00 alla. Komisjonil on toimikus tõendeid selle kohta, et eksportimisel deklareeritakse asjaomane toode mõnikord valesti Hiina tolliseadustiku koodi 4412 52 00 all. See kood viitab tisleriplaatidele, lamellplaatidele ja laiaribalistele tisleriplaatidele, mille vähemalt üks välimine kiht on muust lehtpuidust kui troopiline puit. Lisaks tegi komisjon kindlaks, et kuigi asjaomane toode toodeti Hiinas, märgistati see aeg-ajalt muust kolmandast riigist pärinevana, kui seda eksporditi muudesse sihtkohtadesse kui liit. Sellest tulenevalt pidas komisjon kõrvalehoidmise ohu minimeerimiseks asjakohaseks jälgida CN-koodi 4412 52 00 alla kuuluvate Hiinast pärit toodete importi ja muudest kolmandatest riikidest pärit või sealt saadetud asjaomase toote importi. |
10. REGISTREERIMINE
|
(386) |
Nagu on märgitud põhjenduses 3, kehtestas komisjon asjaomase toote impordi registreerimise nõude. Registreerimise eesmärk oli võimaluse korral tollimaksud alusmääruse artikli 10 lõike 4 alusel tagasiulatuvalt sisse nõuda. |
|
(387) |
Pidades silmas esialgu tehtud järeldusi, tuleks impordi registreerimine peatada. |
|
(388) |
Menetluse praeguses etapis ei tehtud otsust dumpinguvastaste meetmete tagasiulatuva kohaldamise kohta. |
11. ESIALGSES ETAPIS ANTAV TEAVE
|
(389) |
Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a teavitas komisjon huvitatud isikuid ajutiste tollimaksude kavandatavast kehtestamisest. See teave tehti üldsusele kättesaadavaks ka kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega märkuste esitamiseks konkreetselt neile avaldatud arvutuste õigsuse kohta. |
|
(390) |
Fusongi kontsern esitas märkused vineeri võrdlusaluste arvutamiseks kasutatud valemi kohta. Neid märkusi silmas pidades vaatas komisjon oma dumpinguarvutused läbi, eelkõige Fusongi ja Foresti kontsernide puhul. Fusongi kontsern esitas märkusi ka dumpinguarvutuste metoodiliste aspektide kohta. Neid märkusi käsitletakse vajaduse korral uurimise lõppetapis. . |
12. LÕPPSÄTTED
|
(391) |
Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama ettenähtud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks. |
|
(392) |
Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppetapis muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Hiina Rahvavabariigist pärit ja praegu CN-koodi 4418 75 00 alla kuuluvate mitmekihiliste puitpõrandaplaatide suhtes kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks.
2. Ajutise dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute valmistatud ja lõikes 1 kirjeldatud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:
|
Päritoluriik |
Äriühing |
Ajutine dumpinguvastane tollimaks |
TARICi lisakood |
||||||||||
|
Hiina |
Foresti kontsern
|
45,9 % |
89IL |
||||||||||
|
Hiina |
Fusongi kontsern
|
42,3 % |
89IM |
||||||||||
|
Hiina |
Jinfa kontsern
|
42,7 % |
89IN |
||||||||||
|
Hiina |
Teised lisas loetletud koostööd teinud äriühingud |
46,7 % |
|
||||||||||
|
Hiina |
Kogu muu Hiinast pärit import |
49,2 % |
8999 |
3. Lõikes 2 nimetatud äriühingute jaoks kindlaks määratud individuaalset tollimaksumäära kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve, millel on arve väljastanud üksuse töötaja nimi ja ametikoht ning tema allkirjastatud ja kuupäevaga varustatud avaldus järgmises vormis: „Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesoleva arvega hõlmatud Euroopa Liitu ekspordiks müüdava (asjaomane toode) koguses (kogus meie kasutatavas mõõtühikus) on tootnud (äriühingu nimi ja aadress) (TARICi lisakood) [asjaomases riigis]. Kinnitan, et sellel arvel esitatud teave on täielik ja õige.“ Kuni sellise arve esitamiseni kohaldatakse kogu muu Hiinast pärit impordi suhtes kohaldatavat tollimaksu.
4. Lõikes 1 nimetatud toode lubatakse liidus vabasse ringlusse ajutise dumpinguvastase tollimaksu summa suuruse tagatise esitamise korral.
5. Lõikes 1 kirjeldatud toode ei hõlma järgmisi tooteid:
|
— |
bambusest plaadid või vähemalt bambusest pealiskihiga (kulumiskihiga) plaadid ning mosaiikpõrandaplaadid. |
6. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.
Artikkel 2
1. Huvitatud isikud esitavad oma kirjalikud märkused käesoleva määruse kohta komisjonile 15 kalendripäeva jooksul alates määruse jõustumise kuupäevast.
2. Huvitatud isikud, kes soovivad, et komisjon nad ära kuulaks, taotlevad seda viie kalendripäeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.
3. Huvitatud isikutel, kes soovivad, et kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks, palutakse taotleda seda viie kalendripäeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib väljaspool kõnealust tähtaega esitatud taotlused läbi vaadata ja vajaduse korral otsustada, kas need rahuldada või mitte.
Artikkel 3
1. Käesolevaga antakse tolliasutustele korraldus lõpetada komisjoni 24. oktoobri 2024. aasta rakendusmääruse (EL) 2024/2733 artikli 1 kohane impordi registreerimine.
2. Kogutud andmeid toodete kohta, mis toodi tarbimiseks ELi kuni 90 päeva jooksul enne käesoleva määruse jõustumist, säilitatakse kuni võimalike lõplike meetmete jõustumiseni või käesoleva menetluse lõpetamiseni.
Artikkel 4
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artiklit 1 kohaldatakse kuus kuud.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 15. jaanuar 2025
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.
(2) ELT C, C/2024/3186, 16.5.2024.
(3) Komisjoni 24. oktoobri 2024. aasta rakendusmäärus (EL) 2024/2733, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit mitmekihiliste puitpõrandaplaatide impordi registreerimise nõue. ELT L, 2024/2733, 25.10.2024.
(4) https://tron.trade.ec.europa.eu/investigations/case-view?caseId=2728.
(5) Uurimisperioodil oli tegemist Jilin Forest Industry Jinqiao Flooring Group Co., Ltd. Songjianghe filiaaliga, mis tegutses Hiina RV Jilini provintsis Songjianghes; pärast uurimisperioodi äriühing restruktureeriti ja filiaali tegevus viidi üle uude äriühingusse Jilin Forest Industry New Jinqiao Songlin Flooring Co., Ltd. Songjianghe, Jilini provints, Hiina RV.
(6) Komisjoni talituste töödokument „Significant Distortions in the Economy of the People's Republic of China for the purposes of Trade Defence Investigations“ (Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses), 10. aprill 2024, SWD(2024) 91 final.
(7) Komisjoni 13. juuni 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/1159, millega kehtestatakse pärast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit okuumeavineeri impordi suhtes (ELT L 153, 14.6.2023, lk 3, põhjendus 83; http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2023/1159/oj.
(8) Hiina riikliku metsatoodete tööstusliidu põhikiri, mis võeti vastu 21. aprillil 2009, vt http://www.cnfpia.org/about-law.html (vaadatud 25. oktoobril 2024).
(9) Vt http://www.jlsgjt.com/english/index.htm (vaadatud 25. oktoobril 2024).
(10) Aruande 2. peatükk, lk 26.
(11) Vt https://www.made-in-china.com/showroom/yuhuatimber/ (vaadatud 25. oktoobril 2024).
(12) Komisjon jõudis sarnasele järeldusele okuumeavineeri impordi uurimisel, vt määruse (EL) 2023/1159 põhjendus 59.
(13) Aruande 7. peatükk, lk 167–168.
(14) Aruande 8. peatükk, lk 169–170 ja 200–201.
(15) Vt määruse (EL) 2023/1159 põhjendus 61.
(16) Edaspidi „metsandusamet“.
(17) Vt https://www.gov.cn/xinwen/2019-02/19/content_5366730.htm (vaadatud 25. oktoobril 2024).
(18) Vt komisjoni 1. aprilli 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/492, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit teatavate kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes (põhjendused 139–141; http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2020/492/oj.
(19) Vt määruse (EL) 2023/1159 põhjendus 64.
(20) ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni 2020. aasta riigiaruanne Hiina kohta, vt https://openknowledge.fao.org/server/api/core/bitstreams/8612fc97-9e62-460c-b57e-fdb7f6749772/content (vaadatud 18. novembril 2024).
(21) Vt määruse (EL) 2020/492 põhjendus 143.
(22) Vt määruse (EL) 2020/492 põhjendus 143. Aruanne, lk 337–341. Vt määruse (EL) 2023/1159 põhjendus 67.
(23) Aruande 6. peatükk, lk 120–135.
(24) Aruande 6. peatükk, lk 119.
(25) Aruande 5. peatükk, lk 121–122, 126–128 ja 133–135.
(26) Vt määruse (EL) 2023/1159 põhjendus 74.
(27) Aruande 2. peatükk, lk 7.
(28) Aruande 2. peatükk, lk 7–8.
(29) Aruande 2. peatükk, lk 10 ja 18.
(30) Vt http://www.npc.gov.cn/zgrdw/englishnpc/Constitution/node_2825.html (vaadatud 21. oktoobril 2024).
(31) Aruande 2. peatükk, lk 29–30.
(32) Aruande 4. peatükk, lk 57 ja 92.
(33) Aruande 6. peatükk, lk 149–150.
(34) Aruande 6. peatükk, lk 153–171.
(35) Aruande 7. peatükk, lk 204–205.
(36) Aruande 8. peatükk, lk 207–208 ja 242–243.
(37) Aruande 2. peatükk, lk 19–24; 4. peatükk, lk 69 ja lk 99–100; 5. peatükk, lk 130–131.
(38) Vt https://www.nature-cn.cn/about.html (vaadatud 7. novembril 2024).
(39) Vt http://www.powerdekor-woodfloor.com/?c=12 (vaadatud 7. novembril 2024).
(40) Vt https://www.der.com.cn/index.php/about.html (vaadatud 7. novembril 2024).
(41) Vt http://cn.jinqiaoflooringgroup.com/ (vaadatud 7. novembril 2024).
(42) Vt HKP põhikirja artikkel 33 ja Hiina äriühinguseaduse artikkel 19. Vt ka aruande 3. peatükk, lk 47–50.
(43) Vt punkt I.1.39, lk 4, kättesaadav aadressil https://www.gov.cn/xinwen/2019-11/06/5449193/files/26c9d25f713f4ed5b8dc51ae40ef37af.pdf (vaadatud 7. novembril 2024).
(44) Vt punkt I.1.7, lk 11, kättesaadav aadressil
https://www.ndrc.gov.cn/xxgk/zcfb/fzggwl/202312/P020231229700886191069.pdf (vaadatud 7. novembril 2024).
(45) Vt punkt III.2, lk 4, kättesaadav aadressil http://www.gov.cn/zhengce/zhengceku/2022-02/13/content_5673332.htm (vaadatud 7. novembril 2024).
(46) Aruande 2. peatükk, lk 24–27.
(47) Vt http://www.cnfpia.org/about-law.html (vaadatud 7. novembril 2024).
(48) Vt http://www.lcjzwl.com/dongtaifabu1/3248.html (vaadatud 8. novembril 2024).
(49) Vt https://www.cnwood.org.cn/article/11_1102_0_0.html (vaadatud 8. novembril 2024).
(50) Vt https://www.cnwood.org.cn/article/11_1101_0_0.html (vaadatud 8. novembril 2024).
(51) Vt https://www.cnwood.org.cn/article/11_1151_0_0.html (vaadatud 8. novembril 2024).
(52) Aruande 3. peatükk, lk 40.
(53) Vt näiteks Blanchette, J., „ Xi’s Gamble: The Race to Consolidate Power and Stave off Disaster “; Foreign Affairs, kd 100, nr 4, 2021. aasta juuli/august, lk 10–19.
(54) Aruande 3. peatükk, lk 41.
(55) Vt https://merics.org/en/comment/who-ccp-chinas-communist-party-infographics (vaadatud 18. oktoobril 2024).
(56) HKP keskkomitee peabüroo suunised uuel ajastul erasektoris ühisrinde töö tõhustamiseks; vt www.gov.cn/zhengce/2020-09/15/content_5543685.htm (vaadatud 21. oktoobril 2024).
(57) Financial Times (2020), „Chinese Communist Party asserts greater control over private enterprise“, vt https://on.ft.com/3mYxP4j (vaadatud 21. oktoobril 2024).
(58) Vt http://static.cninfo.com.cn/finalpage/2024-04-20/1219691321.PDF, lk 45 (vaadatud 8. novembril 2024).
(59) Vt http://www.menchuang.net/news/131307.html (vaadatud 8. novembril 2024).
(60) Vt Power Dekori 2023. aasta aruanne kestliku arengu kohta, lk 23, kättesaadav aadressil https://powerdekor.com.cn/93/ (vaadatud 8. novembril 2024).
(61) Aruande 12. peatükk.
(62) Aruande 4. peatükk, lk 56–57 ja 99–100.
(63) Vt plaani punktid XI.1 ja XV.3, kättesaadav aadressil https://www.ndrc.gov.cn/fggz/fzzlgh/dffzgh/202106/t20210617_1283435.html (vaadatud 11. novembril 2024).
(64) Vt https://shyang.investchn.com/news/detail/id/512215.html (vaadatud 11. novembril 2024).
(65) Vt https://www.sohu.com/a/423747078_120186115 (vaadatud 12. novembril 2024).
(66) Aruande 6. peatükk, lk 171–179.
(67) Aruande 9. peatükk, lk 260–261.
(68) Aruande 9. peatükk, lk 257–260.
(69) Aruande 9. peatükk, lk 252–254.
(70) Aruande 13. peatükk, lk 360–361 ja 364–370.
(71) Aruande 13. peatükk, lk 366.
(72) Aruande 13. peatükk, lk 370–373.
(73) Aruande 6. peatükk, lk 137–140.
(74) Aruande 6. peatükk, lk 146–149.
(75) Aruande 6. peatükk, lk 149.
(76) Vt Hiina pangandus- ja kindlustussektorit reguleeriva komisjoni poolt 28. augustil 2020 avaldatud kolmeaastane tegevuskava äriühingute üldjuhtimise parandamiseks pangandus- ja kindlustussektoris (2020–2022); kättesaadav aadressil http://www.cbirc.gov.cn/cn/view/pages/ItemDetail.html?docId=925393&itemId=928 (vaadatud 21. oktoobril 2024). Tegevuskava järgi tuleb „ tugevamini juurutada seda vaimsust, millest on kantud peasekretär Xi Jinpingi põhisõnavõtt finantssektori äriühingute üldjuhtimise reformi edendamise kohta “. Tegevuskava II jaos on seatud eesmärk edendada partei juhtkonna orgaanilist lõimimist äriühingute üldjuhtimisse: „ Me lõimime partei juhtkonna äriühingute üldjuhtimisse senisest süstemaatilisemalt, standardiseeritumalt ja protseduuripõhisemalt […] Olulised tegevuse ja juhtimisega seotud küsimused tuleb läbi arutada parteikomitees, enne kui äriühingu juhatus või kõrgem juhtkond nende kohta otsuse teeb “.
(77) Vt Hiina pangandus- ja kindlustussektorit reguleeriva komisjoni teatis kommertspankade tulemuslikkuse hindamise meetodi kohta, avaldatud 15. detsembril 2020, kättesaadav aadressil http://jrs.mof.gov.cn/gongzuotongzhi/202101/t20210104_3638904.htm (vaadatud 21. oktoobril 2024).
(78) Aruande 6. peatükk, lk 157–158.
(79) Aruande 6. peatükk, lk 150–152, 156–160 ja 165–171.
(80) OECD (2019), „OECD Economic Surveys: China 2019“, OECD Publishing, Pariis, lk 29, vt https://doi.org/10.1787/eco_surveys-chn-2019-en (vaadatud 21. oktoobril 2024).
(81) Vt http://www.gov.cn/xinwen/2020-04/20/content_5504241.htm (vaadatud 21. oktoobril 2024).
(82) Kohtuotsus, Üldkohus, 11. juuli 2017, Viraj Profiles vs. nõukogu, T-67/14, ECLI:EU:T:2017:481, punkt 98.
(83) Maailmapanga avatud andmed – suurem keskmine sissetulek, https://data.worldbank.org/income-level/upper-middle-income.
(84) https://www.moodys.com/web/en/us/capabilities/company-reference-data/orbis.html.
(85) https://neighbourhood-enlargement.ec.europa.eu/turkiye-report-2023_et.
(86) 2024. aasta novembri seisuga on Orbise andmebaasis Türgi puhul kajastatud 136 äriühingut, kes toodavad kilpparketti (NACE kood 1622). Isegi kui vaid väike osa neist on käsitatavad uuritava toote tootjatena, oleks nende arv siiski palju suurem kui tõenäoline Malaisia tootjate arv. Lisaks on Türgi statistikaamet teatanud, et 2023. aastal toodeti kilpparketti (NACE kood 1622, sealhulgas mosaiikpõrandaplaadid) kuni 114 198 274 m2. Malaisia kohta komisjon võrreldavat tootmisstatistikat ei leidnud.
(87) GTA andmed HS-koodi 441875 kohta.
(88) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/755 teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 33). Alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt ei saa normaalväärtuse kindlaksmääramisel lähtuda nendes riikides kehtivatest hindadest.
(89) http://www.turkstat.gov.tr => Press releases (pressiteated) => Labour Cost Statistics (tööjõukulude statistika).
(90) http://www.turkstat.gov.tr => Press releases (pressiteated) => Labour Cost index (tööjõukuluindeks).
(91) EMRA | Energy Market Regulatory Authority (epdk.gov.tr) => Press releases (pressiteated) => Electricity market board decisions (elektrituru nõukogu otsused).
(92) http://www.turkstat.gov.tr => Press releases (pressiteated) =>Producer Price Index (tootjahinnaindeks).
(93) https://www1.eere.energy.gov/manufacturing/tech_assistance/pdfs/steam15_benchmark.pdf. See metoodika lähtub küllastunud auru maksumusest tüüpiliste töörõhu ja toitevee temperatuuri väärtuste puhul. Metoodika kohaldamisel kasutati nende tüüpiliste väärtuste keskmist.
(94) https://www.invest.gov.tr/en/investmentguide/pages/cost-of-doing-business.aspx.
(95) FEPi kaebuse 4. lisa.
LISA
Hiina Rahvavabariigi koostööd tegevad eksportivad tootjad, kes ei kuulu valimisse
|
Riik |
Nimi |
TARICi lisakood |
|
Hiina |
Anhui Jinxiang Wood Technology Co., Ltd. |
89IO |
|
Anhui Sunhouse Floor Technology Co., Ltd. |
89IP |
|
|
Anhui Zhichang Bamboo and Wood Products Co., Ltd. |
89IQ |
|
|
ARTIST INTELLIGENT HOUSEHOLD CO.,LTD. |
89IR |
|
|
BENXI FLOORING FACTORY (GENERAL PARTNERSHIP) |
89IS |
|
|
CENTENNIAL MENDI (JINHU) HOME FURNISHING TECHNOLOGY CO., LTD |
89IT |
|
|
DALIAN AMUER WOOD CO., LTD. |
89IU |
|
|
Dalian Deerfu Wooden Product Co., Ltd. |
89IV |
|
|
DALIAN DUNCHENG WOOD INDUSTRY CO., LTD. |
89IW |
|
|
DALIAN HANCHUAN WOOD PRODUCTS CO., LTD. |
89IX |
|
|
DALIAN HANDIAN WOOD INDUSTRY CO., LTD. |
89IY |
|
|
DALIAN HUIYUE WOOD CO., LTD. |
89IZ |
|
|
DALIAN JAENMAKEN WOOD INDUSTRY CO., LTD. |
89JA |
|
|
DALIAN JINDA WOOD PRODUCTS CO., LTD. |
89JB |
|
|
DALIAN KEMIAN WOOD INDUSTRY CO., LTD. |
89JC |
|
|
DALIAN MUSEN WOOD CO., LTD. |
89JD |
|
|
Dalian New Sanlin Flooring Co., Ltd. |
89JE |
|
|
DALIAN OUXIANG WOOD CO., LTD. |
89JF |
|
|
Dalian Penghong Floor Products Co., Ltd. |
89JG |
|
|
DALIAN RUIJIAN WOOD INDUSTRY CO., LTD. |
89JH |
|
|
DALIAN SHENGCHUANG WOOD INDUSTRY CO., LTD. |
89JI |
|
|
DALIAN SHENGYU SCIENCE AND TECHNOLOGY DEVELOPMENT CO., LTD. |
89JJ |
|
|
Dalian Shumaike Floor Manufacturing Co., Ltd. |
89JK |
|
|
Dalian Universal Wood Products Co.,Ltd. |
89JL |
|
|
DALIAN XINJIAZHOU WOOD PRODUCTS CO., LTD. |
89JM |
|
|
DALIAN YOU MING WOOD BUSINESS CO., LTD. |
89JN |
|
|
Muling Kemian Wood Industry CO., LTD |
89JO |
|
|
DeHua TB New Decoration Material Co, Ltd. |
89JP |
|
|
Deqing Shengfei Wood Co., Ltd. |
89JQ |
|
|
Dunhua Shengda Wood Industry Co., Ltd. |
89JR |
|
|
FUSHUN FUSEN JINFENG WOODEN PRODUCTS CO.,LTD. |
89JS |
|
|
Fushun Handu Import & Export Co., Ltd. |
89JT |
|
|
Fusong County Huayi Wooden Co., Ltd. |
89JU |
|
|
Fusong Huasong Wooden Co., Ltd. |
89JV |
|
|
HaiLin LinJing Wooden Products Co., Ltd. |
89JX |
|
|
HUNCHUN FOREST WOLF WOODEN INDUSTRY CO., LTD |
89JY |
|
|
HUZHOU AMIRA WOOD CO., LTD. |
89JZ |
|
|
Huzhou Teya Floor Co., Ltd. |
89KA |
|
|
Jesonwood Forest Products (ZJ) Co., Ltd. |
89KB |
|
|
Jiangsu Mingle Flooring Co., Ltd. |
89KC |
|
|
Jiangsu ShengYu Flooring Co., Ltd. |
89KD |
|
|
Jiangsu Wanli Wooden Co., Ltd. |
89KE |
|
|
JIANGSU ZHUOYI HOME FURNISHING TECHNOLOGY CO., LTD. |
89KF |
|
|
Jiashan On-Line Lumber Co., Ltd. |
89KG |
|
|
JILIN CITY XIN JINGKAI WOOD CO., LTD. |
89KH |
|
|
Jilin Jiahe Wood Industry Co.,Ltd |
89KI |
|
|
JILIN XINYUAN WOODEN INDUSTRY CO., LTD |
89KJ |
|
|
KINGMAN WOOD INDUSTRY CO.,LTD |
89KK |
|
|
Muling City Yihe Wood Co., Ltd |
89KL |
|
|
NEW GARDEN SMART HOME TECHNOLOGY CO., LTD |
89KM |
|
|
Ning’an City Shengchang Wood Industry Co.,Ltd |
89KN |
|
|
SHANDONG LONGTENG WOOD CO., LTD |
89KO |
|
|
Shaoxing Haohua Timber Industry Co., Ltd |
89KP |
|
|
Sino-Maple (Jiangsu) Co., Ltd |
89KQ |
|
|
SUIFENHE JINLIN WOOD INDUSTRY CO.,LTD. |
89KR |
|
|
SUZHOU DONGDA WOOD CO.,LTD |
89KS |
|
|
Suzhou Duolun Wood Industry Co.,Ltd. |
89KT |
|
|
TONGXIANG SHENGGONG TIMBER INDUSTRY CO., LTD.. |
89KU |
|
|
Xuzhou Changlin Floors Co., Ltd |
89KV |
|
|
Yekalon Mills |
89KW |
|
|
Zhejiang Changfang Wooden Co.,Ltd. |
89KX |
|
|
Zhejiang Guolian Floor Co., Ltd. |
89KY |
|
|
Zhejiang Lingge Wood Co., Ltd. |
89KZ |
|
|
Zhejiang Longsen Lumbering Co., Ltd. |
89LA |
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/78/oj
ISSN 1977-0650 (electronic edition)