25.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 124/1

1.

Liikmesriigid allkirjastasid 11. Euroopa Arengufondi (EAF) kehtestamise sisekokkuleppe 2013. aasta juunis. Sisekokkulepe jõustub siis, kui kõik liikmesriigid on selle ratifitseerinud. Protsess jõuab tõenäoliselt lõpule 2014. aastal.

2.

Vahendite kättesaadavaks tegemiseks 2014. aasta jaanuari ja 11. EAFi sisekokkuleppe jõustumise vahele jääval perioodil on nõukogu kehtestanud üleminekumeetmed (üleminekurahastu), mida rahastatakse eelmiste fondide vahenditest ja mille üle peetakse arvestust 11. EAFi raames.

3.

Nõukogu ei saa 11. EAFi suhtes kohaldatavaid finantseeskirju vastu võtta enne 11. EAFi sisekokkuleppe jõustumist. Seepärast teeb komisjon ettepaneku muuta 10. EAFi suhtes kohaldatavat nõukogu finantsmäärust nii, et 11. EAFi suhtes kohaldatavaid finantseeskirju kohaldataks ka üleminekurahastu suhtes.

4.

Kontrollikojalt taotleti arvamuse avaldamist nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust. Arvamus avaldati 2013. aasta detsembris (arvamus nr 3/2013).

5.

Kontrollikoda avaldab heameelt, et mitut tema tähelepanekut, mis sisaldusid arvamuses nr 3/2013 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavate finantseeskirjade kohta, on kõnealuses ettepanekus arvestatud. Eriti tähtsaks peab ta järgmisi punkte:

6.

Arvamuses nr 3/2013 esitas kontrollikoda ka muid tähelepanekuid, mis on endiselt asjakohased ja mida allpool kirjeldatakse (vt punktid 7–20).

7.

Ettepanek sisaldab mitut viidet üldisele finantsmäärusele, (15) märkides ära, milliseid artikleid kohaldatakse. Sageli lisatakse selles aga täiendavaid sätteid või viiteid üldise finantsmääruse sätetele, mida ei kohaldata. Teatud üldise finantsmääruse sätteid ei kohaldata otse, vaid vajalike muudatustega, ning teatud mõisteid tuleb tõlgendada teisiti kui üldises finantsmääruses (vt nimekirja ettepaneku artikli 2 lõikes 4).

8.

Sellest tulenevalt ei ole finantsmääruse eelnõu kaugeltki kasutajasõbralik. Tegemist ei ole eraldiseisva dokumendiga. Seda ei ole võimalik mõista ilma viideteta üldisele finantsmäärusele ja selle rakenduseeskirjadele. Keerukusega kaasneb märkimisväärne õigusliku ebakindluse oht. Praegusel kujul oleks vahendite haldajatel, abisaajatel ja audiitoritel dokumenti keeruline kasutada. Seega valitseb märkimisväärne oht, et selle sätteid tõlgendatakse valesti ning tekivad vead.

9.

Kontrollikoda avaldab kahetsust, et komisjon ei ole koostanud läbipaistvalt sõnastatud eraldiseisva määruse eelnõu, mis oleks kasutajate jaoks võimalikult selge ning aitaks vähendada vääritimõistmisest tekkivate vigade ohtu.

10.

Kontrollikoda avaldab kahetsust ka selle üle, et vaatamata arvamustes nr 12/2002, 2/2007 ja 9/2007 esitatud soovitustele ei ole komisjon veel teinud ettepanekut ühise finantsmääruse koostamiseks, mida kohaldataks kõikide praeguste ja tulevaste EAFide suhtes ning mida sarnaselt üldise finantsmäärusega saaks vajaduse korral muuta. Seda tüüpi meede tagaks järjepidevuse ilma EAFide rakendamise katkestamise riskita ning lihtsustaks eeldatavalt ka haldamist.

11.

Artikkel 17 sätestab muu hulgas, et kohaldatakse üldise finantsmääruse sätteid kaudse eelarve täitmise kohta. Artikli 17 lõige 3 sisaldab aga elemente, mis lähevad nendest sätetest kaugemale.

12.

Lõige 3 sätestab, et „volitatud üksused” võivad anda eelarve täitmise ülesanded üle muudele üksustele samaväärsetel tingimustel, luues usaldussuhete hierarhia. Pädevus on väga hajutatud, võimaldades AKV riikidel ning ülemeremaadel ja -territooriumidel anda eelarve täitmise ülesandeid teenuselepingu alusel edasi eraõiguslikele asutustele. Ei ole selge, miks on nimetatud säte ettepanekusse lisatud. Valitseb märkimisväärne oht, et see säte raskendab ja võimalik, et ka takistab üldise finantsmääruse artikli 60 lõike 1 sätete kohaldamist. Viimastes sätestatakse muu hulgas, et üksused ja isikud, kellele on usaldatud eelarve täitmisega seotud ülesanded, „… tagavad Euroopa Liidu vahendite haldamisel Euroopa Liidu finantshuvide kaitse taseme, mis on samaväärne käesoleva määruse kohaselt nõutavaga …”.

13.

Kontrollikoda soovitab nõukogul uurida lõike 3 lisamise põhjendust, eriti seda, kas lõike lisamise eelised kaaluvad üles ebaselge vastutuse EAFi vahendite asjakohase kasutamise eest.

14.

Ettepaneku artikli 37 järgi kohaldatakse EAFist antava rahalise toetuse suhtes üldise finantsmääruse sätteid. Lõige 3 sisaldab aga täiendavat sätet, milles rõhutatakse komisjoni vajadust võtta haldussätete kindlaksmääramisel arvesse erivajadusi ja konteksti. Ei ole selge, miks peeti vajalikuks lisada see säte üleminekurahastut käsitlevasse EAFi finantsmäärusesse, kui üldises finantsmääruses vastav säte puudub.

15.

Kontrollikoda soovitab nõukogul uurida, kas sellise sätte lisamine on asjakohaselt põhjendatud ning kas säte on piisavalt selgelt määratletud.

16.

Ettepaneku artikli 39 esimeses lõigus sätestatakse, et EAFi eelarvetoetuse suhtes kohaldatakse üldise finantsmääruse artiklit 186. Üldise finantsmääruse nimetatud artiklis sätestatakse, et rahastamisotsustes, mille alusel eelarvetoetust makstakse, näidatakse üksikasjalikult ära toetuse andmise eesmärgid ja oodatavad tulemused ning et toetuse maksmine põhineb tingimuste täitmisel (lõige 2), rahastamiskokkulepetesse tuleb lisada eeskirjadevastaste kulude hüvitamise sätted (lõige 3) ning komisjon toetab parlamentaarse kontrolli ja auditivõimekuse arendamist toetust saavates riikides ning läbipaistvuse suurendamist ja üldsuse teabele juurdepääsu parandamist (lõige 4).

17.

Ettepaneku artikli 39 teine kuni seitsmes lõik sisaldavad mitmeid EAFi eelarvetoetusega seotud põhimõtteid ja tavasid. Need hõlmavad üldisi poliitikaavaldusi (teine ja neljas lõik), üldise finantsmääruse artikli 186 mõne sätte kordamist või ümbersõnastamist (kolmas, viies ja kuues lõik) ning ebaselget viidet ülemeremaade ja -territooriumide sidemetele asjaomaste liikmesriikidega (seitsmes lõik).

18.

Seega näib tekst minevat kaugemale sellest, mis on finantsmääruses asjakohane (16). Samuti võib segadust tekitada asjaolu, et ühelt poolt väidetakse kohaldatavat üldise finantsmääruse vastavaid sätteid, teiselt poolt aga sõnastatakse mõned nendest sätetest ümber.

19.

Kontrollikoda on oma hiljutistes aruannetes esitanud eelarvetoetusega seoses mitmeid soovitusi, (17) viidates eelkõige vajadusele määrata objektiivselt kontrollitavad ja võimaluse korral kvantifitseeritavad kriteeriumid, mille abil edusamme mõõta. Sellest seisukohast oleks kasulik teksti sõnastus rangemaks muuta. Osa praeguses versioonis esitatud tekstist (nagu neljanda lõigu viited „diferentseerimisele” ja „peamistele määravatele teguritele”) on pigem võimalik tõlgendada kui põhjendust küllaltki leebele suhtumisele vajadusse siduda eelarvetoetused rangete tingimustega.

20.

Kontrollikoda soovitab nõukogul ettepaneku selle artikli läbivaatamisel arvestada eeltoodud kommentaaridega.