EUROOPA KOMISJON
Brüssel,25.3.2024
COM(2024) 135 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. aprilli 2018 otsuse (EL) 2018/646
(milles käsitletakse oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud paremate teenuste pakkumise ühist raamistikku (Europass) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2241/2004/EÜ) rakendamise ja mõju kohta
(esitatud vastavalt otsuse (EL) 2018/646 artiklile 9)
{SWD(2024) 71 final}
Sisukord
1.
Sissejuhatus
1.1
Europass ja selle rakendamine
1.2
Hindamismetoodika ülevaade
2.
Hindamise peamised tulemused ja järeldused
2.1. Tulemuslikkus
2.2. Tõhusus
2.3. Sidusus
2.4. ELi lisaväärtus ja mõju
2.5. Asjakohasus
3.
Saadud kogemused
1.Sissejuhatus
Käesolevas aruandes esitatakse Euroopa Komisjoni järeldused Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. aprilli 2018 otsuse (EL) 2018/646 kohta, milles käsitletakse oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud paremate teenuste pakkumise ühist raamistikku (Europass) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2241/2004/EÜ. Sellele on lisatud komisjoni talituste töödokument, kus hinnatakse, mil määral on Europass tulemuslik, tõhus ja sidus, annab ELi lisaväärtust ning on jätkuvalt asjakohane praeguste ja tulevaste vajaduste seisukohast. Lisaks vaadati hindamise käigus läbi Europassi kasutuselevõtt ja laiem mõju Euroopa tööturule ning oskustele ja elukestvale õppele. Uuriti erinevaid aspekte, sealhulgas kvalifikatsioonide, oskuste ja pädevuste suuremat läbipaistvust ja võrreldavust ning erinevate oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud vahendite järjepidevust. Hindamisel uuriti ka seda, mil määral pakub Europass juurdepääsu teabele ja suunistele tööturul nõutavate töö- ja õppimisvõimaluste ning oskuste kohta. Hindamine hõlmab ajavahemikku 2018. aastast, mil Europassi otsus vastu võeti, kuni 2022. aastani. Peamiselt keskendutakse 2020. aastale, mil käivitati uus platvorm, ja ajale pärast seda. Hindamise geograafiline ulatus hõlmab 27 ELi liikmesriiki, Euroopa Majanduspiirkonda ning kandidaatriike ja potentsiaalseid kandidaatriike nende ELiga sõlmitud lepingute alusel.
1.1Europass ja selle rakendamine
Europass on üks 12 meetmest 2020. aasta Euroopa oskuste tegevuskavas, mille eesmärk on aidata inimestel ja ettevõtetel omandada rohkem ja paremaid oskusi, et toetada oskuste täiendamist ja ümberõpet. See aitab saavutada sotsiaalselt õiglast rohe- ja digipööret. Lisaks toetab Europassi platvorm otseselt Euroopa haridusruumi ja Euroopa digikümnendit.
2018. aasta otsusega sooviti Europassi täiustada ning arendada see allalaaditavaid vorme pakkuvast portaalist teenusepõhiseks platvormiks. Arendamise käigus võeti arvesse tehnoloogia arengut ning muutusi tööturul, haridus- ja koolitussüsteemides ning ühiskonnas laiemalt, mis on toimunud alates Europassi esmakordsest käivitamisest 2004. aastal.
Komisjon käivitas uue Europassi platvormi 2020. aasta juulis. Selle eesmärk on luua uus kogu ELi hõlmav veebiplatvorm, mis pakub kasutajatele juurdepääsu mitmesugustele veebipõhistele vahenditele ja teenustele. Õppijad, töötajad, tööotsijad ja vabatahtlikud saavad neid kasutada oma oskuste, kvalifikatsioonide ja kogemuste selgeks ja ühtsetel põhimõtetel tutvustamiseks kogu Euroopas. Muud sidusrühmad on haridus- või koolitusteenuse osutajad, nõustajad, tööandjad, riiklikud tööturuasutused, sotsiaalpartnerid, noorsootöö pakkujad, noorteorganisatsioonid, vabatahtlike organisatsioonid ja poliitikakujundajad.
Uus Europass on mitme olemasoleva ELi vahendi ja teenuse ühtne kontaktpunkt, mis toetab teabevahetust ja arusaamist oskustest ja kvalifikatsioonidest, sealhulgas liikuvuseks, koolituseks ja tööalaseks konkurentsivõimeks vajalikest oskustest ja kvalifikatsioonidest.
Kuigi paljud Europassi vahendid, teenused ja suur osa teabest olid platvormil kasutusele võetud ja kättesaadavad selle käivitamisel 2020. aasta juulis, on hiljem lisatud täiendavaid vahendeid: 2021. aasta oktoobris Euroopa digitaalsed kvalifikatsioonitunnistused, 2021. aasta detsembris digioskuste enesehindamise vahend ning 2023. aasta juunis töö ja oskuste suundumuste vahend.
Eri vahendeid ja teenuseid ajakohastatakse korrapäraselt ning rohkem on hakatud kasutama ka tehisintellekti ja andmeanalüüsi, et kohandada platvormi kasutajate vajadustega, näiteks töö- ja õppimisvõimaluste personaalsete soovituste kaudu. Eesmärk on parandada platvormi teenust lõppkasutajatele, et viia profiilid, oskused, kvalifikatsioonid ja huvid paremini vastavusse töökohtade, õppimise ja vabatahtliku tegevuse võimalustega jne.
Liikmesriigid täidavad Europassi otsuses sätestatud ülesandeid peamiselt riiklike Europassi keskuste kaudu, mis olid olemas juba enne 2018. aastal vastu võetud Europassi otsust. Kõnealused keskused on määratud riiklikul tasandil, nad tegutsevad sõltumatult ja neid kaasrahastatakse ELi toetuste kaudu. Keskused toetavad kasutajaid ning edendavad Europassi abil oskuste ja kvalifikatsioonide dokumenteerimist. Üldiselt aitavad need kaasa Europassi toimimisele ja reklaamile, selle riiklikule levikule ning platvormi ühendamisele üksikkasutajate ja nende vajadustega.
1.2Hindamismetoodika ülevaade
Hindamist toetava välisuuringu raames rakendati segameetodit, mis kombineerib esmaseid ja teiseseid andmeid. See hõlmas asjaomaste ametlike dokumentide ja kirjanduse läbivaatamist, andmeanalüüsi (Europassi platvormi kasutajate andmed, komisjoni esitatud kuluandmed, Google’i otsing ja sotsiaalmeedia analüüs), kvantitatiivsete lähteandmete kogumist (kolm sihtotstarbelist uuringut Europassi kasutajatele ja mittekasutajatele, tööandjatele ning haridus- ja koolitusteenuse osutajatele) ning kvalitatiivset teavet, mis saadi sidusrühmade põhjalikest küsitlustest, mittekasutajate suunatud kvalitatiivsetest tähelepanekutest, avalikust konsultatsioonist ja tagasisidekorjest.
Hindamise osana töötati välja sekkumisloogika ja hindamismaatriks. Maatriksis seoti hindamiskriteeriumid sekkumisloogikaga ja kasutati põhielemente uurimisküsimuste koostamiseks.
Üks hindamise probleeme on seotud 2018. aasta eelse Europassi raamistiku ja 2018. aasta raamistiku vaheliste struktuurimuutustega, millel on palju laiem ulatus (ja mis tõid kaasa uue platvormi käivitamise 2020. aastal). Seetõttu olid raamistikud vaid osaliselt võrreldavad. Teine probleem oli seotud toetava uuringu ettevalmistamiseks kättesaadavate andmete detailsusega.
Hindamise käigus konsulteeriti liikmesriikidega korrapäraselt Europassi nõuanderühma kaudu.
2.Hindamise peamised tulemused ja järeldused
Käesolevas osas tehakse kokkuvõte hindamise tulemustest ja järeldustest Europassi otsuse mõju ja rakendamise kohta kooskõlas parema õigusloome suunistes sätestatud viie kriteeriumiga: tulemuslikkus, tõhusus, sidusus, ELi lisaväärtus ja asjakohasus.
2.1. Tulemuslikkus
Tulemuslikkuse seisukohast hindavad kasutajad ja sidusrühmad uut Europassi platvormi kui ühtset kontaktpunkti, mis koondab oskusi, kvalifikatsioone ja tööjõu liikuvuse vahendeid. Mõned Europassi funktsioonid ei ole täielikud (teave kvalifikatsioonide ja õppimisvõimaluste kohta), sest riikide ametiasutustelt ei ole ikka veel saadud kõiki andmeid. 2023. aasta juunis kasutusele võetud töö ja oskuste suundumuste vahend peaks veelgi tugevdama platvormi integreerimist muude algatuste ja andmeallikatega.
Kasutajate ja mittekasutajate uuring näitab, et Europassi vahendeid ja teenuseid kasutatakse erineval määral. Europassi CV ja kaaskiri on kõige tuntumad ja sagedamini kasutatavad Europassi vahendid. Enamik Europassi kasutajaid (76 %) kasutab CVd ja kaaskirja sageli või mõnikord. Europassi vahendeid ja teenuseid peetakse üldiselt kasulikuks. Enamik avalikule konsultatsioonile vastanutest (vähemalt 80 %) leiab, et vahendid ja teenused on kasulikud või väga kasulikud. Kõige enam hinnatakse Europassi CVd (90 %). Vähem kasutatakse muid funktsioone, nagu taotluste loomine ja jälgimine, kutsetunnistuste lisade vormid, digioskuste enesehindamise vahend ja Euroopa digitaalsed kvalifikatsioonitunnistused (vastavalt 37 %, 31 %, 28 % ja 28 % küsitletud Europassi kasutajatest kasutasid neid vahendeid sageli või mõnikord). Tuleb märkida, et vahendid on oma olemuselt erinevad ja neil on veidi erinevad sihtrühmad, mis võib selgitada mõningaid erinevusi arvudes. Vaja oleks rohkem analüüsida, milles seisnevad väiksema kasutuse algpõhjuseid. Andmetest nähtub, et erinevad Europassi vahendid tuleks paremini integreerida täiustatud andmeanalüüsi süsteemi, et anda kasutajatele paremini kohandatud soovitusi Euroopas töötamiseks ja õppimiseks.
Europass pakub vahendeid, teenuseid ja teavet, mis toetavad töö ja õppimisega seotud liikuvust ELis ning hõlbustavad piiriülest standardimist. Vahendid ja teenused võimaldavad kasutajatel esitada isiklikke andmeid ning dokumenteerida oma oskusi, kvalifikatsioone ja õpiväljundeid standardses Euroopa vormingus kuni 31 keeles. Tööandjad ning haridus- ja koolitusteenuse osutajad kasutavad Europassi peamiselt liikuvuse toetamise ning teadmiste, oskuste ja pädevuste standardse esitamise vahendina. Lisaks näitasid intervjuud ELi ja liikmesriikide sidusrühmadega, et nad tajuvad Europassi enamasti platvormina, mis toetab töö- ja haridusalast liikuvust ELis. ELi tasandil küsitletud leidsid ka, et Europass toetab muude Euroopa poliitikavaldkondade (nt ELi liikuvusprogrammide) rakendamist.
Europass on tulemuslik oskuste ja kvalifikatsioonide läbipaistvuse ja tunnustamise ühise raamistiku edendamisel liikmesriikides. See põhineb mitmel elemendil: seos Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga, kvalifikatsioone ja õppimisvõimalusi käsitleva teabe avaldamine (kuigi see töö on veel pooleli), ühised kutsetunnistuste lisade vormid ja Euroopa digitaalsed kvalifikatsioonitunnistused.
Europassi puudutav teavitustegevus toimub ELi ja liikmesriikide tasandil ning seda juhivad riiklikud Europassi keskused. Selle tulemusena on edukalt kaasatud lõppkasutajad ja sidusrühmad. Platvormi andmed näitavad registreeritud kasutajate arvu olulist suurenemist pärast uue platvormi käivitamist (2022. aasta lõpuks olid kasutajad loonud üle 4,5 miljoni profiili). 31. jaanuariks 2023 oli uuel platvormil ligikaudu 32,4 miljonit unikaalset külastajat ja üle 261 miljoni lehekülje vaatamise 58,8 miljoni seansi jooksul.
Teadlikkus Europassist on riigiti erinev. Kümnes riigis läbi viidud kasutajate ja mittekasutajate küsitluse põhjal on Europass kõige tuntum Portugalis, Rumeenias ja Horvaatias: vastavalt 88 %, 79 % ja 77 % küsitlusele vastanutest olid Europassist teadlikud. Kaks riiki, kus Europass on vähem tuntud, on Prantsusmaa ja Saksamaa (vastavalt 24 % ja 19 %). Tuginedes platvormi 2022. aasta andmetele ja Eurostati statistikale ELi elanikkonna kohta, on koguarvult kõige rohkem Europassi kasutajaid Itaalias, Portugalis ja Rumeenias. Nendes riikides on ka Europassi profiilide osakaal kogurahvastikuga võrreldes suurem. Profiilide osakaal riigi kohta (kogurahvastikust) on Portugalis, Rumeenias ja Itaalias vastavalt 4,5 %, 1,9 % ja 1,8 %. Profiilide osakaal (kogurahvastikust) on suhteliselt suur ka Maltal, Horvaatias, Sloveenias ja Lätis. Riigid, kus Europassi kasutajate osakaal (kogurahvastikust) on suhteliselt väiksem, on Taani, Rootsi, Saksamaa, Madalmaad, Poola, Prantsusmaa ja Iirimaa. Nii komisjon kui ka vastavad riiklikud Europassi keskused võiksid võtta rohkem meetmeid Europassi propageerimiseks nendes riikides, kus seda tuntakse ja kasutatakse vähem.
Enamik Europassi kasutajaid on alla 35aastased ja haritud. Europassi atraktiivsus noorte jaoks, kes on oma karjääri alguses, on trump, millele tuleks tugineda. Kasutajate hulgas esineb väike naiste alaesindatus. Enamikul kasutajatest on mõningane töökogemus. Profiilide puhul kasutatakse kõige rohkem inglise keelt, millele järgnevad itaalia, portugali ja rumeenia keel. Ülejäänud keeli kasutatakse vähem.
Platvormi ligipääsetavus on alates selle käivitamisest paranenud. Siiski esineb endiselt probleeme, mis mõjutavad erinevaid inimrühmi, sealhulgas vähemate digioskustega inimesi, eakaid ja puuetega inimesi. Peamiseks ligipääsetavusega seotud takistuseks peetakse digioskuste puudumist.
Kaks kolmandikku avalikus konsultatsioonis osalenutest leidis, et platvormi on lihtne kasutada. Vastajad tõstatasid siiski ka küsimusi seoses keerukusega, mis muudab platvormi nende sõnul vähem kasutajasõbralikuks ja intuitiivseks.
2.2. Tõhusus
Mis puudutab Europassi väljatöötamiseks ja rakendamiseks eraldatud eelarvet, siis uute kasutajate arvu märkimisväärne suurenemine alates platvormi käivitamisest 2020. aasta juulis (ajavahemikus 2020. aasta juulist kuni 2022. aasta detsembrini loodi igal kuul keskmiselt 150 000 profiili) ning kulude eeldatav stabiilsus lähiaastatel, mis on seotud platvormi küpsuse ja enamiku vahendite valmimisega lähiaastatel, peaksid aitama vähendada kulusid Europassi profiili kohta (kulud iga täiendava Europassi profiili kohta 2022. aastal olid 1,22 eurot). Platvormi kulutõhusus aastatel 2021–2022 paranes ja see suundumus peaks jätkuma, kuna digiplatvormide puhul on lisakasutajatega kaasnevad kulud tavaliselt madalad.
Alates 2018. aastast on juhtimine olnud varasemast tõhusam tänu kindlamale mitmetasandilisele struktuurile ning vastutuse ja ülesannete laiemale jaotamisele nii komisjonilt liikmesriikidele kui ka mitme organisatsiooni vahel ELi ja riiklikul tasandil. Sidusrühmad ja riiklikud Europassi keskused väljendasid vajadust täiendavate ressursside järele, sest on vaja täita lisaülesandeid, kuna uus platvorm pakub rohkem vahendeid ja teenuseid kui eelmine. Asjaolu, et lisaülesandeid suudetakse täita eelarvega, mis sarnaneb eelarvele enne platvormi käivitamist 2020. aasta juulis, näitab kulutõhususe paranemist.
Sidusrühmad tunnistavad, et Europassi kasutajasõbralikkuse parandamiseks ja tehniliste probleemide lahendamiseks on tehtud palju tööd. See hõlmab lõppkasutajate poolt 2022. aasta teisel poolel ja 2023. aasta esimesel poolel teatatud vigade märkimisväärset vähendamist. Sidusrühmad leiavad, et uute vahendite edasiarendamise asemel on vaja rohkem keskenduda platvormi tehniliste probleemide lahendamisele. See aitaks muuta platvormi toimivamaks, nähtavamaks ja lihtsamini kasutatavaks.
2.3. Sidusus
Europass on kooskõlas laiema poliitilise kontekstiga. Europassi platvorm toetab otseselt Euroopa oskuste tegevuskava, Euroopa haridusruumi ja Euroopa digikümnendit. Paljud Euroopa oskuste tegevuskava algatused tuginevad oma ELi tasandi praktilisel rakendamisel Europassile, nt oskuste prognoosimine. Lisaks aitab Europass saavutada Euroopa haridusruumi prioriteete, milleks on parandada kõigi jaoks hariduse ja koolituse kvaliteeti, võrdsust, kaasavust ja edukust ning muuta elukestev õpe ja liikuvus kõigi jaoks reaalsuseks. Europassi arendamine viiest dokumendivormist koosnevast platvormist ühtse kontaktpunktina toimivaks digilahenduseks on otseselt kooskõlas Euroopa digikümnendi eesmärkidega.
Europass on tihedalt seotud Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga, kuna teave raamistiku ja vahendite kohta (võrdlusvahend, riiklike kvalifikatsiooniregistrite ühendamine) on Europassi integreeritud. Europass on kooskõlas ka von der Leyeni komisjoni vastu võetud prioriteetidega „Digiajastule vastav Euroopa“ ja „Inimeste hüvanguks toimiv majandus“. Lisaks on Europassil tugev koostoime ja tehniline koostalitlusvõime ELi tööhõive, hariduse, koolituse ja nõustamise vahendite ning algatustega, nagu EURES, oskuste, kompetentside, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaator (ESCO), Erasmus+ ja kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa register (EQAR). Sellega seoses võiks luua suurema koostoime Europassi ning nende ELi ja riiklike platvormide vahel, mis pakuvad sarnaseid vahendeid ja teenuseid (nt oskuste prognoosimine, karjäärinõustamine, haridus- ja koolitusalane teave ning tööturuteave). Täiendav sünergia EURESega koostöös Euroopa Tööjõuametiga võiks hõlmata ühtset CVd ja profiilide koostajat ning visuaalsete identiteetide ühtlustamist, säilitades samal ajal eraldi kaubamärgi, parandades navigeerimist kahe platvormi vahel ja tagades, et mõlemal platvormil osutatavad teenused täiendavad teineteist.
2.4. ELi lisaväärtus ja mõju
Europass pakub lisaväärtust ainulaadsete, mitmekeelsete ja standarditud vahendite ja teenuste kaudu, mis on tasuta, ning juurdepääsu teabele töövõimaluste, õppimisvõimaluste ja kvalifikatsioonide kohta. Standarditud vahendid aitavad tööandjatel ning haridus- ja koolitusteenuste osutajatel kõigis ELi liikmesriikides ja teistes Europassi riikides paremini mõista ja võrrelda kandidaatide haridus- ja kutsealast tausta ning viia nende oskused vastavusse tööalaste nõuetega.
Selle tulemusena toetab Europass kandidaatide õppimise ja töötamisega seotud piiriülest liikuvust ning aitab seeläbi vähendada tööjõu ja oskuste nappust ELis. Lisaks aitavad Europassi standarditud vahendid ja teenused luua tööotsijatele võrdsed võimalused. Kvalitatiivses uuringus osalenute sõnul kehtib see eriti noorte puhul, kes lähevad haridussüsteemist üle tööturule.
Praegu kasutatakse Europassi avaliku sektori rakenduste standardosana mitmes Euroopa riigis (nt Portugalis, Rumeenias ja Itaalias). Europassil võib olla oluline roll ka vahendite ja teenuste standardimisel ühe riigi piires, kui tööturupoliitika on piirkonniti erinev. Lisaks täidab Europass lünga turul, kus puuduvad samaväärsed riiklikud alternatiivid.
Mis puudutab Europassi kasutamist erasektoris, siis 66 % küsitlusele vastanud tööandjatest on Europassist teadlikud ja 44 % kasutavad seda. Standardimine suurendab oskuste ühtlust ja võrreldavust Euroopa riikide vahel. Europassi kasutuselevõtu edendamine võiks aidata kaasa selle muutumisele standardiks mitte ainult haldusasutuste, vaid ka ELi algatuste, liikuvusprogrammide ning erinevate tööturu- ja haridusasutuste jaoks.
Enamik avalikule konsultatsioonile vastanutest (77 %) peab Europassi peamiseks eeliseks tasuta teenuste osutamist, millele järgnevad standardvormid ja platvormi mitmekeelsus (vastavalt 66 % ja 65 %).
2.5. Asjakohasus
Europass on tõenäoliselt jätkuvalt asjakohane, kuna on vaja mõista inimeste kvalifikatsiooni ja oskusi Euroopa kontekstis ning võtta arvesse tööjõu liikuvuse edendamise tähtsust kogu ELis ja digitaliseerimise arengut. Sellega seoses oleks oluline edasi arendada Europassi andmeanalüüsi süsteemi. See võimaldaks kasutada platvormi erinevatest vahenditest saadud kasutajate suhtlusandmeid, et personaliseerida ettepanekuid töötamiseks ja õppimiseks Euroopas.
Teavet ja juhiseid töövõimaluste kohta antakse EURESe tööotsinguvahendi kaudu ning riigipõhist teavet nii Europassi kui ka EURESe kaudu. Rohkem sektori- või tööstusharupõhist teavet võiks Europassi vahendite atraktiivsust ja asjakohasust veelgi suurendada.
Elukestvat õpet ja õppimise eesmärgil toimuvat riikidevahelist liikuvust käsitleva teabe puhul sõltub Europass liikmesriikidest ja Europassiga ühinenud riikidest, et anda teavet kvalifikatsioonide ja õppimisvõimaluste kohta.
Teavet töö- ja õppimisvõimaluste kohta peavad eriti oluliseks nii karjääri alustavad noored kui ka ELi mittekuuluvatest riikidest (Euroopa Majanduspiirkond ning kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid) pärit inimesed.
Paremini kohandatud juhised võiksid Europassi vahendite asjakohasust veelgi suurendada. Individuaalsed soovitused töövõimaluste kohta võivad samuti aidata lahendada oskuste ja tööjõu nappust. Selleks oleks vaja rohkem riiklikku teavet karjäärinõustamise kohta, mille saaks kasutajate jaoks integreerida Europassi.
3.Saadud kogemused
Europass toetab Euroopa oskusteaasta eesmärke suurendada oskuste asjakohasust ning viia inimeste püüdlused, vajadused ja oskused vastavusse tööturu vajaduste ja võimalustega. Kasutajad ja sidusrühmad peavad väga oluliseks teavet ja juhiseid tööturul nõutavate oskuste kohta. Europass pakub ka vahendeid, mis aitavad kasutajatel oma oskusi ja huve analüüsida.
Europass on juba seotud mitme ELi algatusega, nagu EURES, ESCO, Euroopa kvalifikatsiooniraamistik ja Euroopa õppemudel. Lisaks võiks täiendavalt uurida Europassi koostalitlusvõimet ja sünergiat muude asjakohaste ELi ja riiklike portaalidega, sealhulgas riiklike nõustamisteenustega.
Europass on oluline töö otsimisel ning vastab vajadusele saada teavet ja juhiseid töövõimaluste kohta, pakkudes juurdepääsu EURESe tööotsinguvahendile. Suurem sünergia Europassi ja EURESe vahel võib tugevdada mõlema platvormi mõju ja tuua kasu kõigile kasutajatele.
Liikmesriigid ja Europassiga ühinenud riigid peavad tegema täiendavaid jõupingutusi kvalifikatsioonide ja õppimisvõimaluste andmebaaside ning registrite arendamiseks. Need oleksid Europassi platvormiga ühendatud kvalifikatsiooniandmete registri kaudu, et teave oleks Europassi kasutajatele kättesaadav.
Kui rohkem sidusrühmi võtaks Europassi kasutusele standardprofiilina õppimiseks ja töötamiseks ELis, samuti ELi algatuste ja liikuvusprogrammide raames, tagaks see, et rohkem lõppkasutajaid kasutaks vahendeid ja teenuseid, tekitades mastaabisäästu. See omakorda tugevdaks veelgi Europassi asjakohasust ja mõju. Lisaks võiks täiendavalt uurida Europassi kasutuselevõttu erasektoris. Geograafilise katvuse osas võiks Europassi edendustegevus keskenduda riikidele, kus Europassi teatakse ja kasutatakse vähem. Kuigi Europassi atraktiivsus noorte jaoks on trump, millele tugineda, võiks edendustegevus keskenduda ka üle 35aastastele inimestele.
Tuleb tagada tasakaal uute ELi algatuste Europassi integreerimise (mis muudab kasutamise keerukamaks) ja platvormi kasutajasõbralikkuse vahel.
Selleks et Europass saavutaks oma täieliku potentsiaali karjäärijuhtimise ja elukestva õppe platvormina, võiks parandada teavet karjäärinõustamise, valideerimisvõimaluste ja kvalifikatsioonide tunnustamise kohta, arvestades, et praegune teave platvormil on endiselt üldine. See nõuaks eelkõige tugevamat ühendatust riiklike teenistuste ja ametiasutustega.
Europassi kasutamine teadmiste, oskuste ja pädevuste standardse esitamise lahendusena on eriti tõhus töö ja õppimise eesmärgil toimuva liikuvuse kontekstis kogu ELis.
On selge, et Euroopa digitaalsete kvalifikatsioonitunnistuste taristu tuleb lõpule viia ja kasutada nende kvalifikatsioonitunnistuste standardeid, et toetada liikmesriike digitaalsetele kvalifikatsioonitunnistustele üleminekul ning tagada riiklike kvalifikatsioonitunnistuste platvormide koostalitlusvõime ELi tasandil.
Europassi puhul võiks edasi arendada andmeanalüüsi ja tehisintellekti kasutamist. Individuaalsed soovitused töövõimaluste kohta võiksid aidata lahendada oskuste ja tööjõu nappust.
Europassi platvormi kasutajasõbralikkuse parandamiseks on oluline enne uute vahendite väljatöötamist seada prioriteediks tehniliste probleemide lahendamine. See muudaks platvormi toimivamaks, nähtavamaks ja lihtsamini kasutatavaks.
Europassi edasiste arenduste puhul tuleks lähtuda universaalse disaini lähenemisviisist, et tagada platvormi kasutatavus võimalikult paljudele inimestele, sealhulgas madalama digioskuste tasemega inimestele, eakatele, pikaajalistele töötutele ja puuetega inimestele. Nende põhimõtete rakendamisega võiks Europass aidata kaasa kaasatuse ja võrdsete võimaluste edendamisele.
Europassi mõju ja kasutamise mõõtmiseks võiks koostada andmeseirekava ja teha korrapäraseid kasutajate rahulolu uuringuid.
Käesolev hindamine võimaldab keskendada jõupingutused saadud kogemustest tulenevate paranduste rakendamisele. Mõned parandused on juba töös. Need ja edasine areng nõuavad täiendavaid jõupingutusi ja pühendumust nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil.