<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑492/14</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62014CC0492</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:257">EU:C:2016:257</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>15</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>15</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUJURIST BOT' ETTEPANEK – KOHTUASI C‑492/14</P><P>ESSENT BELGIUM</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Yves Bot</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20160414">14. aprillil 2016</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑492/14</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Essent Belgium NV</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">versus</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Vlaams Gewest</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Inter Energa jt</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Vlaamse Reguleringsinstantie voor de Elektriciteits- en Gasmarkt (VREG)</HT></P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank van eerste aanleg te Brussel (Brüsseli esimese astme kohus, Belgia))</HT></P></STI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Jaotusvõrku vahetult suunatud rohelise elektri tasuta jaotamise kord</KEYWORD><KEYWORD>Keeld võtta arvesse väljaspool asjaomast liikmesriiki toodetud rohelist elektrit</KEYWORD><KEYWORD>Kaupade vaba liikumine</KEYWORD><KEYWORD>EÜ artikkel 28</KEYWORD></INDEX><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus käsitleb EÜ artiklite 12, 28 ja 30 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20030626">26. juuni 2003. aasta</DATE> direktiivi 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/92/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="176" PAGE.FIRST="37" DATE.PUB="2003">ELT 2003, L 176, lk 37</REF.DOC.OJ>, ja parandus <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="131" PAGE.FIRST="74" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 131, lk 74</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE>, artikli 3 lõigete 1 ja 4 tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud kohtuvaidlustes, mille pooled on Essent Belgium NV<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>Essent<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>.</P></NOTE> ja Vlaams Gewest (Flandria piirkond) ja mis puudutavad nimetatud piirkonna lepinguvälist vastutust selliste järjestikuste õigusaktide vastuvõtmise tõttu, mis annavad õiguse tasuta jaotada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>roheline elekter<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>.</P></NOTE> ainult juhul, kui see on roheline elekter, mis on vahetult suunatud jaotusvõrkudesse, mis asuvad kõigepealt Flandria piirkonnas, ja seejärel kogu liikmesriigis, mille osa see piirkond on.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on <DATE ISO="20140701">1. juuli 2014. aasta</DATE> otsuses Ålands Vindkraft<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑573/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2037">EU:C:2014:2037</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> ja <DATE ISO="20140911">11. septembri 2014. aasta</DATE> otsuses Essent Belgium<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑204/12–C‑208/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2192">EU:C:2014:2192</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> nõustunud, et siseriiklike toetuskavade kohaldamine rohelise elektri tootmisele, mis kasutab kaubeldavaid sertifikaate, võib piirduda üksnes sellise rohelise elektri tootmisega, mis toimub asjaomase liikmesriigi territooriumil.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Olles juba esitanud põhjused, miks toetuskavade territoriaalsed piirangud ei näi mulle olevat kooskõlas kaupade vaba liikumise nõuetega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Vt minu ettepanekud, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ålands Vindkraft</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑573/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:37">EU:C:2014:37</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja liidetud kohtuasjad <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Essent Belgium</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑204/12–C‑208/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:294">EU:C:2013:294</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, ei hakka ma pidama seljataga võitlust, olgugi et Euroopa Kohtu otsuste põhjendused mind ei veena.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Käesolevas ettepanekus uurin vaid seda, kas Euroopa Kohtu põhjendus on ülekantav sellisele rohelise elektri tasuta jaotamise korrale, nagu on kõne all põhikohtuasjas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Sellele küsimusele vastan jaatavalt, mis viib mind järeldusele, et diskrimineerimiskeelu põhimõtet, mis on sätestatud muu hulgas EÜ artiklis 12 ja direktiivides 96/92/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="19961219">19. detsembri 1996. aasta</DATE> direktiiv 96/92/EÜ elektri siseturu ühiseeskirjade kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="027" PAGE.FIRST="20" DATE.PUB="1996">EÜT L 27, lk 20</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 12/02, lk 3).</P></NOTE>, 2003/54 ja 2001/77/CE<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20010927">27. septembri 2001. aasta</DATE> direktiiv 2001/77/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamise kohta elektrienergia siseturul (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="283" PAGE.FIRST="33" DATE.PUB="2001">EÜT L 283, lk 33</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 12/02, lk 121).</P></NOTE>, ning EÜ artikleid 28 ja 30 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus sellised õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis näevad rohelise elektri tasuta jaotamise õiguse ette üksnes nendele tootmisseadmetele, mis on vahetult ühendatud asjaomase liikmesriigi või selle liikmesriigi piirkonna territooriumil asuvatesse jaotusvõrkudesse ning välistavad seetõttu sellise õiguse andmise teistes liikmesriikides asuvatele tootmisseadmetele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Elektrienergia siseturgu käsitlevad õigusnormid</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Elektrienergia siseturu järkjärguline kujundamine on ette nähtud mitme järjestikuste direktiivide vastuvõtmisega, nende hulgas direktiivid 96/92 ja 2003/54.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Direktiiv 96/92</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Direktiivi 96/92 põhjenduses 4 on märgitud, et elektri siseturu loomine on eriti tähtis elektri tootmise, ülekandmise ja jaotamise tõhususe suurendamiseks, tugevdades samal ajal varustuskindlust ning Euroopa majanduse konkurentsivõimet ja kaitstes keskkonda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Selle direktiivi põhjendus 28 täpsustas, et keskkonnakaitse põhjustel võib eelistada elektri tootmist taastuvatest energiaallikatest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Eespool viidatud direktiivi artikli 11 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="011.002"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>2.</NO.PARAG><ALINEA>Jaotusvõrgu operaator ei tohi mingil juhul diskrimineerida võrgukasutajaid või kasutajarühmi üksteise suhtes ega oma tütarettevõtjate või osanike kasuks.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="011.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriik võib nõuda, et jaotusvõrgu operaator annaks tootmisseadmete dispetšjuhtimisel eesõiguse nendele tootmisseadmetele, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid või jäätmeid või toodavad nii soojust kui elektrit.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Direktiivi 96/92 artikkel 16 nägi ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Võrgule juurdepääsu korraldamiseks võivad liikmesriigid valida ühe artiklis 17 ja/või 18 kirjeldatud menetlustest. Mõlemat menetlust rakendatakse objektiivsete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Direktiiv 2003/54</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Direktiiv 2003/54, mis jõustus 4. augustil 2003, tunnistati kehtetuks direktiiviga 2009/72/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20090713">13. juuli 2009. aasta</DATE> direktiiv, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="211" PAGE.FIRST="55" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 211, lk 55</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/54 põhjendus 26 nägi ette, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>[k]äesoleva direktiivi põhinõue on arvestamine avalike teenuste osutamise nõuetega ning seetõttu on tähtis, et käesolevas direktiivis käsitletaks kõigis liikmesriikides järgitavaid ühiseid miinimumstandardeid, milles arvestatakse üldise kaitse, varustuskindluse, keskkonnakaitse ja samaväärse konkurentsitaseme eesmärke kõigis liikmesriikides. On oluline, et avalike teenustega seotud nõudeid saaks tõlgendada riiklikul tasandil, võttes arvesse riiklikke tingimusi ja järgides ühenduse õigusakte.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikli 2 punktide 3 ja 5 määratluse kohaselt on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>edastamine<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>elektrienergia transport vastastikku seotud ülikõrgepinge- ja kõrgepingevõrkudes, mille eesmärk on edastada see lõpptarbijatele või jaotajatele<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>, ning <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>jaotamine<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>elektrienergia transport kõrgepinge-, keskpinge- ja madalpinge jaotusvõrkudes, mille eesmärk on edastada see klientidele<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Nimetatud direktiivi artikkel 3, mis on lisatud II peatükki <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Sektori korralduse üldeeskirjad<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>, kinnitas lõikes 1 vaba konkurentsi ja elektriettevõtjate vahel diskrimineerimise keelu põhimõtteid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Samas lubas direktiivi 2003/54 artikli 3 lõige 2 liikmesriikidel üldist majandushuvi silmas pidades kehtestada elektrisektori ettevõtjatele avalike teenuste osutamise kohustused, mis on seotud turvalisusega, sealhulgas varustuskindlusega, tarnete korrapärasuse, kvaliteedi ja hinnaga ning keskkonnakaitsega, sealhulgas energiatõhusus ja kliimakaitse, tingimusel, et kohustused <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>[on] selgelt määratletud, läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja kontrollitavad ning taga[vad] EL elektriettevõtjatele võrdse juurdepääsu liikmesriikide tarbijaskonnale<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>. Direktiivi artikli 3 lõige 4 täpsustas, et kui liikmesriik annab tasuks kohustuste täitmise eest rahalist hüvitist, muud liiki hüvitisi ja ainuõigusi, tehakse seda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>mittediskrimineerivalt ja läbipaistvalt<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Lisaks, direktiivi artikli 3 lõige 7 võimaldas liikmesriikidel <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>rakendada sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse ja keskkonnakaitse eesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid, mis võivad hõlmata energiatõhusust edendava nõudluse juhtimise meetmeid ning kliimamuutustega võitlemise vahendeid ja varustuskindlust<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>. Need meetmed võivad eelkõige ja vajaduse korral kõiki olemasolevaid siseriiklikke ja ühenduse vahendeid kasutades anda majanduslikke stiimuleid vajaliku võrgu-infrastruktuuri hooldamiseks ja ehitamiseks, sealhulgas võrkude vastastikuse ühendamise võimsus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/54 artikkel 14, mis lisati V peatükki <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>Jaotusvõrgu haldamine<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>, nägi lõikes 2 ette, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>[j]aotusettevõtted ei tohi vahet teha võrgukasutajate või kasutajarühmade vahel, eriti oma sidusettevõtjate kasuks<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>. Direktiivi artikli 14 lõige 4 võimaldas sõnaselgelt liikmesriikidel <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>jaotusvõrgu haldurilt nõuda, et elektrijaamade võrgujärjekorra koostamisel eelistataks elektrijaamu, kus kasutatakse taastuvenergia allikaid või jäätmeid või kus toimub elektrienergia ja soojuse koostootmine<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 20 lõige 1 sätestas, et liikmesriigid tagavad, et rakendatakse kolmandate isikute edastus- ja jaotusvõrkudele juurdepääsu süsteemi, mis põhineb avaldatud, kõikide vabatarbijate suhtes kohaldatavatel tariifidel ja seda süsteemi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>kohaldatakse objektiivselt ja võrgukasutajate vahel vahet tegemata<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/54 artikkel 23 kohustas liikmesriike määrama ühe või mitu asutust, kes täidavad reguleeriva asutuse ülesandeid ja peavad vastutama vähemalt mittediskrimineerimise, tõhusa konkurentsi ja turu tõhusa toimimise eest ning vähemalt tingimuste arvutamise või kehtestamise aluseks oleva metoodika kehtestamise või heakskiitmise eest enne tingimuste jõustumist siseriiklike võrkudega ühendamise ja juurdepääsu osas neile, sealhulgas edastamise ja jaotamise tariifid. Reguleerivatel asutustel on õigus taotleda edastus- ja jaotusvõrkude halduritelt tingimuste, sealhulgas lõigetes 1–3 nimetatud tingimuste, tariifide, eeskirjade, mehhanismide ja meetodite muutmist, et tagada nende proportsionaalsus ja mittediskrimineeriv kohaldamine.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Rohelise elektri edendamist käsitlevad õigusnormid</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Põhikohtuasjas on <HT TYPE="ITALIC">ratione temporis</HT> kohaldatav õigusakt direktiiv 2001/77, mis tunnistati kehtetuks direktiiviga 2009/28/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20090423">23. aprilli 2009. aasta</DATE> direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77 ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="140" PAGE.FIRST="16" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 140, lk 16</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Direktiivi 2001/77 põhjendus 1 tunnistas vajadust arendada taastuvaid energiaallikaid eelismeetmena, samas kui selle põhjendus 2 nägi ette, et rohelise elektri edendamine on ühenduse esmatähtis ülesanne.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Selle direktiivi põhjendus 14 viitab vajadusele kindlustada kõnealuste mehhanismide nõuetekohane toimimine siseriiklikul tasandil ühenduse raamprogrammi käivitamiseni, samas kui direktiivi põhjenduse 15 kohaselt on veel vara võtta vastu selline raamprogramm.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Sama direktiivi põhjenduses 19 on omakorda rõhutatud, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiaturu arengu soodustamisel on vaja arvestada selle positiivset mõju <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>piirkondlikele ja kohalikele arenguvõimalustele, ekspordiväljavaateid, sotsiaalset ühtekuuluvust ja töövõimalusi, eelkõige silmas pidades väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid, aga ka sõltumatuid energiatootjaid<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Vastavalt direktiivi 2001/77 artiklile 1 on selle <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>[…] eesmärk […] soodustada taastuvate energiaallikate osa suurendamist elektrienergia tootmisel elektrienergia siseturul ning luua alus asjakohase ühenduse raamprogrammi rakendamiseks tulevikus<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikli 4 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>Tõendamiskoormis<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>Piiramata [EÜ] artiklite 87 ja 88 kohaldamist, hindab komisjon liikmesriikides kasutatud mehhanismide rakendamist, mille kohaselt elektrienergia tootja saab ametivõimude määruste alusel otsest või kaudset toetust ning millel võib olla kaubandust piirav mõju, kusjuures lähtutakse seisukohast, et kõnealused mehhanismid aitavad täita [EÜ] artiklitega 6 ja 174 ette nähtud eesmärke.<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Nimetatud direktiivi artikkel 7 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>Võrgusüsteem<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> nägi ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="007.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et ülekande- ja jaotussüsteemi operaatorid kindlustavad oma territooriumil [rohelise] elektrienergia edastamise ja jaotamise, ilma et see mõjutaks võrgusüsteemi usaldusväärsust ja ohutust. Nad võivad ka sätestada [rohelise] elektrienergia eelistatud pääsu võrgusüsteemi. Energia jaotamisel tootmisseadmete vahel asetavad ülekandesüsteemi operaatorid esikohale taastuvaid energiaallikaid kasutavad tootmisseadmed, niivõrd kui siseriiklik elektrisüsteem võimaldab.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="007.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid loovad õigusraamistiku või nõuavad ülekande- ja jaotussüsteemi operaatoritelt standardeeskirjade koostamist ja avaldamist, milles käsitletakse kulude kandmist seoses tehniliste kohandustega (näiteks võrguga liitumised ja võrgu arendustööd), mida on vaja, et kaasata uusi tootjaid, kes varustavad ühendatud võrku [rohelise] elektrienergiaga.</ALINEA><ALINEA>Kõnealused eeskirjad peavad tuginema objektiivsetele, läbipaistvatele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele, mille kohaselt võetakse eelkõige arvesse kõik kõnealuste tootjate võrku liitmise kulud ja tulud. Eeskirjad võivad ette näha eri tüüpi liitumist.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="007.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Vastavalt asjaoludele võivad liikmesriigid ülekande- ja jaotussüsteemi operaatoritelt nõuda lõikes 2 nimetatud kulude täielikku või osalist kandmist.</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="007.006"><NO.PARAG>6.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid tagavad, et ülekande- ja jaotustasude määramine ei ole diskrimineeriv taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia suhtes, eriti mitte selle taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia suhtes, mida toodetakse äärealadel, nagu saared ja madala rahvastikutihedusega piirkonnad.</ALINEA><ALINEA>Liikmesriigid loovad vajaduse korral õigusraamistiku või nõuavad, et ülekande- ja jaotussüsteemi operaatorid tagaksid, et taastuvaid energiaallikaid kasutavate elektrijaamade toodetud elektrienergia edastamis- ja jaotustasud peegeldaksid tulukust, mis tuleneb elektrijaama võrguga liitumisest. Selline tulukus võib tekkida madalpingevõrgu otsesel kasutamisel.</ALINEA></PARAG><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>.</P></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Belgia õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Flandria valitsus nägi rohelise elektri tootmise edendamiseks ette rohelise elektri tootjatele jaotusvõrgu tasuta kasutamise korra.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT><DATE ISO="20000717">17. juuli 2000. aasta</DATE> Vlaams decreet houdende de organisatie van de elektriciteitsmarkt’i<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P><HT TYPE="ITALIC">Belgisch Staatsblad</HT>, <DATE ISO="20000922">22.9.2000</DATE>, lk 32166, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>elektridekreet<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>).</P></NOTE> (Flandria dekreet elektrituru korraldamise kohta) artikkel 15 sätestas:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>Võrguettevõtja teeb tasuta kõik rohelise elektri jaotamiseks vajalikud tööd, välja arvatud ühendamine jaotusvõrguga.</ALINEA><ALINEA>Flandria valitsus võib kehtestada esimeses lõigus sätestatud korra kohaldamisel piiranguid.<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT><DATE ISO="20041224">24. detsembril 2004</DATE> jõustunud decreet houdende bepalingen tot begeleiding van de begroting 2005<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P><HT TYPE="ITALIC">Belgisch Staatsblad</HT>, <DATE ISO="20041231">31.12.2004</DATE>, lk 87220.</P></NOTE> (dekreet 2005. aasta eelarvega kaasnevate meetmete kohta) artikliga 61 tunnistati eespool nimetatud artikkel 15 alates <DATE ISO="20050101">1. jaanuarist 2005</DATE> kehtetuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Enne kehtetuks tunnistamist arendati märgatavalt tasuta jaotamise korra rakenduseeskirju, mis väljendus kolme järjestikuse otsuse vastuvõtmises.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Kõigepealt võimaldas <DATE ISO="20010928">28. septembril 2001</DATE> jõustunud besluit van de vlaamse regering inzake de bevordering van elektriciteitsopwekking uit hernieuwbare energiebronnen<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P><HT TYPE="ITALIC">Belgisch Staatsblad</HT>, <DATE ISO="20011023">23.10.2001</DATE>, lk 36778, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/><DATE ISO="20010928">28. septembri 2001. aasta</DATE> määrus<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>.</P></NOTE> (määrus, millega soodustatakse taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmist) tasuta jaotada elektrit, mis on toodetud mõnes muud piirkonnas peale Flandria või välisriigis. Selle määruse artikkel 14 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>[…]</ALINEA><ALINEA>Võrguettevõtja teeb elektridekreedi […] artiklis 15 nimetatud tööd eelmises lõikes ette nähtud teatise alusel tasuta.</ALINEA><ALINEA>Elektrienergia kohta, mida ei toodeta Flandria piirkonnas, esitab rohelise elektri sertifikaatide väljastamiseks asjaomases tootmiskohas pädev asutus reguleerivale asutusele tõendi, mis tagab, et see elekter on toodetud ühest […] taastuvast energiaallikast ja on ette nähtud Flandrias asuvale lõpptarbijale.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Seejärel piiras <DATE ISO="20110928">28. septembri 2011. aasta</DATE> määruse <DATE ISO="20030404">4. aprilli 2003. aasta</DATE> määrusega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P><HT TYPE="ITALIC">Belgisch Staatsblad</HT>, <DATE ISO="20030430">30.4.2003</DATE>, lk 23334, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/><DATE ISO="20030404">4. aprilli 2003. aasta</DATE> määrus<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>.</P></NOTE> tehtud muudatustest tulenevas versioonis, mis jõustus <DATE ISO="20030430">30. aprillil 2003</DATE>, artikkel 14 tasuta jaotamise õiguse andmist vaid nendele elektrijaamadele, mis asuvad Flandria piirkonnas. Nimetatud artikkel oli sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="014.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>Lõige 1</NO.PARAG><ALINEA>Elektridekreedi artikli 15 teise lõigu kohaselt kohaldatakse tasuta jaotamise korda sama dekreedi artikli 15 esimese lõigu tähenduses üksnes sellise võrku suunatud elektri suhtes, mis on toodetud Flandria piirkonna jaotusvõrkudega ühendatud tootmisseadmetes.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="014.002"><NO.PARAG>„Lõige 2</NO.PARAG><ALINEA>[Rohelise] elektri tarnija ei arvesta lõpptarbijale esitatud vahearvel ja lõpparvel sellise elektri jaotamise eest mingit tasu […]</ALINEA></PARAG><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>.</P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Pärast seda, kui Raad van State (Belgia riiginõukogu) oli saanud Essenti taotluse tühistada <DATE ISO="20030404">4. aprilli 2003. aasta</DATE> määruse artikkel 2, peatas ta <DATE ISO="20040112">12. jaanuari 2004. aasta</DATE> otsusega nimetatud artikli rakendamise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Peatamise tulemusel võeti <DATE ISO="20040305">5. märtsil 2004</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P><HT TYPE="ITALIC">Belgisch Staatsblad</HT>, <DATE ISO="20040323">23.3.2004</DATE>, lk 16296, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/><DATE ISO="20040305">5. märtsi 2004. aasta</DATE> määrus<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>.</P></NOTE> järgmisena vastu Flandria valitsuse otsus soodustada taastuvatest energiaallikatest pärit elektrienergia tootmist (besluit van de vlaamse regering inzake de bevordering van elektriciteitsopwekking uit hernieuwbare energiebronnen), mis tunnistas <DATE ISO="20010928">28. septembri 2001. aasta</DATE> määruse kehtetuks ja asendas selle alates <DATE ISO="20040323">23. märtsist 2004</DATE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT><DATE ISO="20040305">5. märtsi 2004. aasta</DATE> määruse artikkel 18 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="018.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>Lõige 1</NO.PARAG><ALINEA>Elektridekreedi artikli 15 teise lõigu kohaselt kohaldatakse tasuta jaotamise korda sama dekreedi artikli 15 esimese lõigu tähenduses üksnes elektri suhtes, mida tarnitakse Flandria piirkonnas asuva jaotusvõrguga ühendatud lõpptarbijatele ja mis on toodetud taastuvast energiaallikast artikli 15 tähenduses elektrit vahetult Belgias asuvasse jaotusvõrku suunavates tootmisseadmetes.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="018.002"><NO.PARAG>„Lõige 2</NO.PARAG><ALINEA>[Rohelise] elektri tarnija ei arvesta lõpptarbijale esitatud lõpparvel sellise elektri jaotamise eest mingit tasu […]</ALINEA></PARAG><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>.</P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Pärast seda, kui Raad van State (Belgia riiginõukogu) oli saanud Essenti taotluse tühistada <DATE ISO="20040305">5. märtsi 2004. aasta</DATE> määruse artikkel 18, peatas ta <DATE ISO="20041223">23. detsembri 2004. aasta</DATE> otsusega nimetatud artikli rakendamise, pärast mida lükkas nimetatud taotluse oma <DATE ISO="20121113">13. novembri 2012. aasta</DATE> otsusega tagasi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Pärast elektridekreedi artikli 15 kehtetuks tunnistamist Flandria <DATE ISO="20041224">24. detsembri 2004. aasta</DATE> dekreediga, mis käsitleb erinevaid 2005. aasta riigieelarvega kaasnevaid meetmeid, tunnistati Flandria valitsuse <DATE ISO="20050325">25. märtsi 2005. aasta</DATE> määrusega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P><HT TYPE="ITALIC">Belgisch Staatsblad</HT>, <DATE ISO="20050527">27.5.2005</DATE>, lk 24763.</P></NOTE> <DATE ISO="20040305">5. märtsi 2004. aasta</DATE> määruse artikkel 18 alates <DATE ISO="20050101">1. jaanuarist 2005</DATE> kehtetuks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Essent tarnib alates 2003. aastast Flandria piirkonnas elavatele tarbijatele Madalmaadest imporditud elektrit, mis tema sõnul on roheline elekter.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Kuna Essent leidis, et <DATE ISO="20030404">4. aprilli 2003. aasta</DATE> ja <DATE ISO="20040305">5. märtsi 2004. aasta</DATE> määrustega tehtud muudatuste tõttu kaotas ta Flandria piirkonnas asuva jaotusvõrgu kaudu tasuta jaotamise õiguse ja talle on seeläbi tekitatud kahju, pöördus ta Rechtbank van eerste aanleg te Brusseli (Brüsseli esimese astme kohus) poole, et tuvastada muu hulgas Flandria piirkonna vastutus ning palus tehtav kohtuotsus tunnistada siduvaks ka Vlaamse Reguleringsinstantie voor de Elektriciteits- en Gasmarkti (Flandria elektrienergia- ja gaasiturgu reguleeriv asutus)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Nüüd Vlaamse Regulator van de Elektriciteits- en Gasmarkt (VREG).</P></NOTE> suhtes, mis on elektrienergia jaotustariifide ja elektri tasuta jaotamise hindamiseks pädev asutus, ning erinevate era- ja avalik-õiguslike jaotusvõrgu operaatorite suhtes, kes on nõudnud Essentilt jaotuskulude tasumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Essent põhjendas oma nõudeid väitega, et sätted, mille kohaselt ei laiene tasuta jaotamise õigus teistest liikmesriikidest pärit rohelisele elektrile, on vastuolus EÜ artiklitega 12 ja 28 ning direktiivi 96/92 artikli 3 lõikega 1 ja artikli 11 lõikega 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Rechtbank van eerste aanleg te Brussel (Brüsseli esimese astme kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>1.</NO.P><TXT>Kas EÜ artikleid 28 ja 30 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, käesoleval juhul elektridekreet koosmõjus <DATE ISO="20030404">4. aprilli 2003. aasta</DATE> määrusega, mille kohaselt on tasuta jaotamise kord kohaldatav üksnes sellise võrku suunatud elektri suhtes, mis on toodetud Flandria piirkonna jaotusvõrkudega ühendatud tootmisseadmetes, ja mille kohaselt arvatakse Flandria piirkonna jaotusvõrkudega ühendamata tootmisseadmetes toodetud elekter tasuta jaotamise korra kohaldamisalast välja?</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="8"?><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas EÜ artikleid 28 ja 30 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid – käesoleval juhul elektridekreet koosmõjus <DATE ISO="20040305">5. märtsi 2004. aasta</DATE> määrusega nagu neid kohaldas [reguleeriv asutus] –, mille kohaselt on tasuta jaotamise kord kohaldatav üksnes elektri suhtes, mis on toodetud elektrit vahetult Belgias asuvasse jaotusvõrku suunavates tootmisseadmetes, ja mille kohaselt arvatakse tootmisseadmetes, mis ei suuna elektrit vahetult Belgias asuvasse jaotusvõrku, toodetud elekter tasuta jaotamise korra kohaldamisalast välja?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas esimeses ja teises küsimuses viidatud liikmesriigi õigusnormid on kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega ja diskrimineerimiskeeluga, mis on muu hulgas sätestatud EÜ artiklis 12 ja direktiivi 2003/54 põhikohtuasja asjaolude asetleidmise ajal kehtinud versiooni artikli 3 lõigetes 1 ja 4?<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatavad märkused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb välja selgitada, millised liidu õiguse sätted on eelotsusetaotlusele vastamiseks asjakohased.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Selleks tuleb esiteks nende õigusnormide osas, mida kohaldatakse <HT TYPE="ITALIC">ratione temporis</HT>, sedastada, et hoolimata asjaolust, et eelotsusetaotluse esitanud kohus ei viidanud direktiivile 96/92, tuleb eelotsusetaotlust analüüsida – võttes arvesse, et <DATE ISO="20010928">28. septembri 2001. aasta</DATE> määrus võeti vastu enne direktiivi 2003/54 jõustumise kuupäeva – mitte üksnes selles direktiivis, vaid ka direktiivis 96/92 sätestatud õigusnormide põhjal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Teiseks tuleb sätete osas, mida kohaldatakse <HT TYPE="ITALIC">ratione materiae</HT>, märkida, et kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohus viitas diskrimineerimiskeelu põhimõtte kinnitamisel teiseses õiguses ainult direktiivi 2003/54 artikli 3 lõigetele 1 ja 4, sisaldab see direktiiv ka muid sätteid, mis on asjakohased, kuna need moodustavad selle põhimõtte konkreetsed väljendused ülekande- ja jaotusvõrkude juurdepääsu rakendamisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Lisaks tuleb märkida, et direktiiv 2001/77 sisaldab eelkõige artiklis 7 rohelise elektriga liitumis- ja jaotustingimusi käsitlevaid erisätteid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Vt eelkõige kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20151029">29.10.2015</DATE>, <NAME.CASE>Nagy</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑583/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:737">EU:C:2015:737</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> kohaselt vastan eelotsusetaotlusele direktiivide 2003/54 ja 2001/77 kõiki neid sätteid arvestades, millel võib olla tõstatatud probleemi puhul tähtsust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Ma käsitlen seda küsimust kõigepealt diskrimineerimiskeelu seisukohalt ning seejärel analüüsin seda kaupade vaba liikumise seisukohalt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus ei palu Euroopa Kohtult vastust küsimusele, kas selline elektri tasuta jaotamise kord, nagu on kõne all põhikohtuasjas, kujutab endast riigiabi, ei analüüsi ma seda korda riigiabi käsitlevate sätete põhjal.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kolmas küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib kolmanda küsimusega sisuliselt seda, kas EÜ artiklis 12 ja direktiivides 96/92, 2003/54 ja 2001/77 sisalduvate diskrimineerimiskeelu sätestavate reeglitega on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis annavad rohelise elektri tasuta jaotamise õiguse üksnes nendele tootmisseadmetele, mis on vahetult ühendatud asjaomase liikmesriigi või selle liikmesriigi piirkonna territooriumil asuvatesse jaotusvõrkudesse ning välistavad seetõttu sellise õiguse andmise teistes liikmesriikides asuvatele tootmisseadmetele.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Leian, et asjaomased direktiivid sisaldavad palju sätteid, mis on samamoodi ka diskrimineerimiskeelu põhimõtte konkreetsed väljendused, isegi kui need tunduvad olevat suunatud teistsuguste probleemide lahendamisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Asjakohaste teisese õiguse sätete hulgas on ka need, mis reguleerivad elektrisektoris diskrimineerimiskeeldu üldiselt. Muud sätted käsitlevad konkreetsemalt diskrimineerimise keelamist rohelise elektri suhtes. Lõpuks paistavad muud sätted reguleerivat positiivse diskrimineerimise põhimõtet sellise elektri kasuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Esimene rida sätteid lükkab üldiselt tagasi diskrimineerimiskeelu põhimõtte kohaldamise ülekande- ja jaotusvõrkude juurdepääsul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/54 artikli 3 lõige 1 ja artikli 14 lõige 2, mis on sisuliselt identsed direktiivi 96/92 artikli 3 lõikega 1 ja artikli 11 lõikega 2, nõuavad, et riigi ja jaotusvõrgu operaatori tegevus ei oleks võrgule juurdepääsu rakendamisel diskrimineeriv. Seda keeldu tuleb võrrelda direktiivi 96/92 artiklis 16 sätestatud keeluga, mis keelab liikmesriikidel korraldada juurdepääsu võrgule diskrimineerivalt, olenemata sellest, kas nad valivad läbirääkimistel põhineva võrgule juurdepääsu süsteemi või üksikostja süsteemi, ning direktiivi 2003/54 artikli 20 lõikes 1 sätestatud keeluga, mille kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et rakendatakse kolmandate isikute edastus- ja jaotusvõrkudele juurdepääsu süsteemi, mis põhineb avaldatud, kõikide vabatarbijate suhtes kohaldatavatel tariifidel ja seda süsteemi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>kohaldatakse objektiivselt ja võrgukasutajate vahel vahet tegemata<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Võrkudele juurdepääsul üldise diskrimineerimise keelu põhimõte leiab konkreetse väljenduse ka ülesannetes, mis on antud reguleerivatele asutustele direktiivi 2003/54 artikli 23 lõike 1 punktiga f ja lõikega 4, mis näevad ette, et viimased peavad vastutama vähemalt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>mittediskrimineerimise<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>tõhusa konkurentsi<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> eest, eelkõige mis puudutab uute elektritootjate võrkuühendamise tingimusi ja tariife, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>tagada nende objektiivsus, läbipaistvus ja mittediskrimineerivus<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>. Need tagatised tuleb saada, pidades eelkõige silmas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>erinevate taastuvenergia allikatel põhinevate tehnoloogiate kulusid ja kasu<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Teine rida sätteid käsitleb konkreetsemalt diskrimineerimiskeeldu rohelise elektri suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Direktiivi 2001/77 artikli 7 lõige 2 sätestab, et standardeeskirjad, milles käsitletakse kulude kandmist seoses tehniliste kohandustega, mida on vaja, et kaasata uusi tootjaid, kes varustavad ühendatud võrku rohelise elektrienergiaga, peavad tuginema <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>objektiivsetele, läbipaistvatele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>, mille kohaselt võetakse eelkõige arvesse kõik kõnealuste tootjate võrku liitmise kulud ja tulud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Sama loogika kohaselt kohustab selle direktiivi artikli 7 lõige 6 liikmesriike tagama, et ülekande- ja jaotustasude määramine ei oleks diskrimineeriv taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia suhtes, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>eriti mitte selle taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia suhtes, mida toodetakse äärealadel, nagu saared ja madala rahvastikutihedusega piirkonnad<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/>. Sama säte täpsustab, et liikmesriigid loovad vajaduse korral õigusraamistiku või nõuavad, et ülekande- ja jaotussüsteemi operaatorid tagaksid, et taastuvaid energiaallikaid kasutavate elektrijaamade toodetud elektrienergia edastamis- ja jaotustasud peegeldaksid tulukust, mis tuleneb elektrijaama võrguga liitumisest, selline tulukus võib tekkida madalpingevõrgu otsesel kasutamisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Kolmas rida sätteid tekitab võimaluse keskkonnakaitse eesmärgil põhinevaks positiivseks diskrimineerimiseks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Ma lisan siia kategooriasse ka direktiivi 2003/54 artikli 3 lõike 2, mis – sisuliselt korrates direktiivi 96/92 artikli 3 lõiget 2 – võimaldab kehtestada elektrisektori ettevõtjatele avalike teenuste osutamise kohustused, mis võivad puudutada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>keskkonnakaitset<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>, sealhulgas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>energiatõhusus ja kliimakaitse<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>See lauseosa lisati direktiiviga 2003/54.</P></NOTE>, tingimusel, et kohustused <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>[on] selgelt määratletud, läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja kontrollitavad ning tagavad EL elektriettevõtjatele võrdse juurdepääsu liikmesriikide tarbijaskonnale<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P><HT TYPE="ITALIC">Idem.</HT></P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Nimetatud kategooriasse peaks kuuluma ka direktiivi 96/92 artikli 11 lõige 3, direktiivi 2003/54 artikli 14 lõige 4 ja direktiivi 2001/77 artikli 7 lõige 1, mis andsid rohelisele elektrile eelistatud juurdepääsu võrgule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Kas võrgukasutajate igasuguse diskrimineerimise keeluga eelkõige tariifide osas on vastuolus see, kui liikmesriik võtab sellise meetme, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis näeb ette õiguse jaotada tasuta rohelist elektrit vaid juhul, kui see on vahetult suunatud jaotusvõrkudesse?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Esmapilgul tundub vastus olevat selge, kuivõrd meede, mis näeb ette tasuta elektri, on kahekordselt diskrimineeriv: esiteks, rohelise elektri ja sellise elektri vahel, mis ei ole toodetud taastuvatest energiaallikatest, ning teiseks vahetult jaotusvõrkudesse suunatud elektri ja imporditud elektri vahel, mis suunatakse kõigepealt ülekandevõrku. Lisaks näib viimati nimetatud diskrimineerimine olevat otseses vastuolus direktiivi 2001/77 artikli 7 lõike 6 esimese lõiguga, mis keelab diskrimineerimise rohelise elektri geograafilise päritolu põhjal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Samas tuleb välja selgitada, kas diskrimineerimist saab põhjendada taastuvate energiaallikate kasutamise edendamise eesmärgiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Olgugi et Euroopa Kohus ei ole sõnaselgelt nimetanud võimalust tugineda diskrimineeriva meetme põhjendamiseks keskkonnakaitsele, mis oleks võimaldanud sellise kohtupraktika konstruktiivset selgitamist, mida peeti <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>ebaselgeks<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt Rigaux, A., <HT TYPE="ITALIC">Revue Europe</HT>, nr 2, veebruar 2012, kommentaar 75. Seda hinnangut kordas Le Baut-Ferrarese, B., <HT TYPE="ITALIC">Revue Environnement et Développement durable</HT>, nr 11, november 2014, kommentaar 75. Vt ka Euroopa Kohtu tegevuse kriitilise analüüsi kohta, Michel, V., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>Marché intérieur et politiques de l’Union: brèves réflexions sur une quête d’unité<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>, <HT TYPE="ITALIC">L’identité du droit de l’Union européenne – Mélanges en l’honneur de Claude Blumann</HT>, 2015, lk 229.</P></NOTE>, saab mitut kohtuotsust sellegipoolest mõista üksnes läbi eelduse, et nimetatud eesmärk võib olla selliste meetmete põhjendusena lubatud, mille diskrimineeriv laad on tuvastatud juba varem.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Diskrimineerimise varjamise fenomen tuleneb kahtlusteta kohtupraktikast, kuigi selle tulemuse saavutamise menetlust ümbritseb teataval määral müsteerium.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Meenutagem, et Euroopa Kohus on oma <DATE ISO="19920709">9. juuli 1992. aasta</DATE> otsuses komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Belgia<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑2/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:310">EU:C:1992:310</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>, mis käsitleb nn <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>Vallooni jäätmete<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> juhtumit, märkides, et kohustuslikud nõuded mängivad rolli üksnes seoses meetmetega, mis on eraldi kohaldatavad omamaistele ja imporditud toodetele, samas möönis – tuginedes põhimõttele, et keskkonnakahjustus tuleb heastada eeskätt kahjustuse kohas, ning isemajandamise ja läheduse põhimõtetele –, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>võttes arvesse ühes või teises kohas tekitatud jäätmete erinevusi võrreldes jäätmete tekitamise kohaga<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/>, ei saa vaidlustatud meetmeid, mis keelavad jäätmete importimise asjaomasesse piirkonda, pidada diskrimineerivaks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Punktid 34–36.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Järelikult vältis Euroopa Kohus diskrimineerimise tuvastamist sellise kohtupraktika kohaldamise teel, mis näeb ette, et võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et sarnaseid olukordi ei koheldaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei koheldaks võrdselt, kuna erinevat kohtlemist põhjendas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>jäätmete eripärast<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> tulenev teistsugune olukord.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus leidis <DATE ISO="20010313">13. märtsi 2001. aasta</DATE> otsuses PreussenElektra<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑379/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:160">EU:C:2001:160</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>, pööramata tähelepanu sellele, kas siseriiklikud õigusnormid, mis nõuavad elektritootjatelt nende tarnepiirkonnas toodetud rohelise elektri ostmist miinimumhinnaga, olid diskrimineerivad või mitte, et need õigusnormid ei olnud vastuolus kaupade vaba liikumisega eelkõige seetõttu, et meede oli keskkonnakaitse seisukohalt tõhus ja selle eesmärk oli <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>samuti<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/> inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsmine, mis kujutab endast EÜ artiklis 30 määratletud ülekaalukat üldist huvi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Lõpetuseks juhin tähelepanu sellele, et Euroopa Kohus märkis oma <DATE ISO="20140911">11. septembri 2014. aasta</DATE> otsuses Essent Belgium<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑204/12–C‑208/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2192">EU:C:2014:2192</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> seoses küsimusega, mis puudutas võimalikku diskrimineerimiskeeldu sätestavate reeglite rikkumist, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole välja toonud seda, kuidas [roheliste sertifikaatide] kava […] võiks põhjustada erinevat kohtlemist, mis põhjustab kodakondsusel põhineva diskrimineerimise, ega seda, kuidas sellist erinevat kohtlemist, kui see peaks aset leidma, saaks eristada kohtlemisest, mis on seotud teistest liikmesriikidest pärit päritolutagatiste ja sealt imporditud elektrienergiaga, mis on juba esimese eelotsuse küsimuse ese<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Punkt 119.</P></NOTE>, mis andis Euroopa Kohtule alust analüüsida siseriiklikku meedet kaupade vaba liikumise seisukohalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Diskrimineerimise küsimus on seega hõlmatud üldise analüüsiga, mis tuleb teha seoses küsimusega, kas esines mõni piirang või kas see oli millegagi põhjendatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Isegi kui lahenduse alus näib olevat muutunud, ning lisaks on keeruline määratleda, kas see põhineb sellisest reeglist loobumisel, mille kohaselt vaid üks meede, mida kohaldatakse vahet tegemata, võib olla põhjendatud mõne Euroopa Kohtu praktikast tuleneva kohustusliku nõudega, või taastuvate energiaallikate kasutamise edendamise seostamisel mõne EÜ artiklis 30 nimetatud üldise huviga, on võimalik viidatud pretsedentidest järeldada, et Euroopa Kohus on nõus sellega, et siseriiklikud diskrimineerivad meetmed võivad olla põhjendatud keskkonnakaitse eesmärgiga, tingimusel, et need vastavad proportsionaalsuse põhimõttele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt selle kohta eelkõige López Escudero, M., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>Régimes nationaux d’aide à l’énergie verte face à la libre circulation des marchandises dans l’Union européenne<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/>, <HT TYPE="ITALIC">Revues des affaires européennes</HT>, 2014/3, lk 593, eriti lk 599, ja Le Baut-Ferrarese, B., <HT TYPE="ITALIC">op. cit</HT>.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Ma ei näe, miks peaks see olema teisiti juhul, kui siseriiklikku meedet analüüsides lähtuda mitte üldisest diskrimineerimiskeelu põhimõttest, vaid selle põhimõtte konkreetsetest teisendustest, mis sisalduvad teisese õiguse sätetes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Minu arvates on diskrimineerimiskeeldu sätestavate reeglitega vastuolus keskkonnakaitsega seotud põhjendustele tuginemine vaid siis, kui need reeglid keelaksid või ühtlustaksid siseriiklikke õigusnorme piirangute osas, mida võib rakendada rohelise elektri impordile eesmärgiga edendada taastuvate energiaallikate kasutamist. Teisisõnu, vaid juhul, kui teisese õiguse säte keelaks igasuguse rohelise elektri impordipiirangu või täpsustaks sõnaselgelt need juhud, mil piirangud võivad olla lubatud, et tagada sellise elektri kasutamise edendamine, ei oleks liikmesriikidel enam tegutsemisvabadust, mis lubaks neil tugineda piirangu põhistamiseks sellistele alustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Selliseid sätteid ei leia direktiividest 96/92 või 2003/54 ega direktiivist 2001/77, võttes arvesse, et viimase artikli 7 lõiget 6, mis käsitleb rohelist elektrit tootvate elektrijaamade diskrimineerimise keelamist nende geograafilise asukoha põhjal, eriti juhul, kui need jaamad asuvad äärealadel, millega võivad kaasneda raskused Euroopa põhivõrkudesse liitumisel, ei saa tõlgendada nii, et välistatud on igasugune kodakondsusel põhinev erinev kohtlemine, mis Euroopa Kohtu loogika kohaselt on põhjendatud rohelise elektri tootmist riigi territooriumil ja rohelise elektri tootmist teistes liikmesriikides puudutavate olukordade objektiivse erinevuse rõhutamisega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Need on põhjused, miks teen ettepaneku vastata kolmandale küsimusele nii, et EÜ artiklis 12 ja direktiivides 96/92, 2003/54 ja 2001/77 sisalduvate diskrimineerimiskeelu sätestavate reeglitega ei ole vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis annavad rohelise elektri tasuta jaotamise õiguse üksnes nendele tootmisseadmetele, mis on vahetult ühendatud asjaomase liikmesriigi või selle liikmesriigi piirkonna territooriumil asuvatesse jaotusvõrkudesse ning välistavad seetõttu sellise õiguse andmise teistes liikmesriikides asuvatele tootmisseadmetele, tingimusel, et siseriiklikud õigusnormid on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, on taotletava eesmärgi tagamiseks sobivad ega lähe kaugemale sellest, mis on sellise eesmärgi saavutamiseks vajalik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Analüüsiksin nüüd põhikohtuasjas kõnealuse korra proportsionaalsust kaupade vaba liikumise seisukohalt.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>C.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Esimene ja teine küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib esimese ja teise küsimusega sisuliselt seda, kas EÜ artikleid 28 ja 30 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellised siseriiklikud õigusnormid nagu põhikohtuasjas, mis annavad rohelise elektri tasuta jaotamise õiguse üksnes nendele tootmisseadmetele, mis on vahetult ühendatud asjaomase liikmesriigi või selle liikmesriigi piirkonna territooriumil asuvatesse jaotusvõrkudesse ning välistavad seetõttu sellise õiguse andmise teistes liikmesriikides asuvatele tootmisseadmetele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Esitatud küsimuse mõte on niisiis saada selgust, kas põhikohtuasjas kõnealune kord võib tekitada teistest liikmesriikidest pärit elektri, eelkõige rohelise elektri impordipiiranguid ning kujutada endast seetõttu EÜ artikliga 28 üldjuhul keelatud koguseliste piirangutega samaväärseid meetmeid, välja arvatud juhul, kui need õigusnormid on objektiivselt põhjendatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Kuna see küsimus võtab selgelt kokku need, millele Euroopa Kohus on vastanud oma kahes varasemas otsuses, nimelt <DATE ISO="20140701">1. juuli 2014. aasta</DATE> otsuses Ålands Vindkraft<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑573/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2037">EU:C:2014:2037</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> ja <DATE ISO="20140911">11. septembri 2014. aasta</DATE> otsuses Essent Belgium<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑204/12–C‑208/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2192">EU:C:2014:2192</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>, mis käsitlevad rohelise elektri tootmise siseriiklike toetuskavade kooskõla liidu õigusega, siis aluseks võetava põhjenduse lähtepunkt on küsimus, kas nende kahe kohtuasja lahendi olemuse saab kergesti üle kanda käesolevale asjale, või on antud asjal sellised eritunnused, mis põhjendavad selle eraldi käsitlemist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtule seisukohti esitanud huvitatud isikud ei eksinud selles küsimuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Ühelt poolt väidavad Flandria piirkond, Kreeka valitsus ja komisjon analoogiale tugineva põhjenduse kohaselt, et territoriaalseid piiranguid, mida rakendatakse rohelise elektri tasuta jaotamise korrale, tuleb pidada põhjendatuks, kui sarnaselt õigusnormidele, mis olid kõne all <DATE ISO="20140701">1. juuli 2014. aasta</DATE> otsuse Ålands Vindkraft<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑573/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2037">EU:C:2014:2037</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> ja <DATE ISO="20140911">11. septembri 2014. aasta</DATE> otsuse Essent Belgium<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑204/12–C‑208/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2192">EU:C:2014:2192</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> aluseks olnud asjades, on nende õiguspärane eesmärk edendada elektri tootmisel taastuvate energiaallikate kasutamist. Samas on Flandria piirkond ühelt poolt ja Kreeka valitsus ning komisjon teiselt poolt kardinaalselt erinevatel seisukohtadel ja sellele tuleb siinkohal juhtida tähelepanu. Flandria piirkond leiab, et elektri tasuta jaotamisele rakendatav piirang ei kujuta endast koguselise impordipiiranguga samaväärse toimega meedet, kuna hõlmates üksnes sellist elektrit, mis suunatakse vahetult jaotusvõrkudesse, ei too see kaasa piirangut piiriüleses elektrikaubanduses; selline piirang saab esineda vaid ülekandevõrkudel, välja arvatud jaotusvõrgud. Kreeka valitsus ja komisjon leiavad seevastu, et kõnealused õigusnormid<?PAGE NO="13"?> kujutavad endast samaväärse toimega meetmeid, kuid et need on põhjendatud keskkonnakaitse eesmärgiga, mille proportsionaalsust tuleb komisjoni sõnul põhjalikumalt analüüsida eelotsusetaotluse esitanud kohtul, kes võtab selleks arvesse rohelise elektri tootmise teiste toetusmehhanismide kumuleeruvat mõju.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Essent on vastupidisel seisukohal, leides, et antud asjas esineb mitu erinevat tahku, mis tema sõnul täielikult välistavad varasema kohtupraktika ülekandmise. Ta leiab eelkõige seda, et kuigi roheliste sertifikaatide süsteem kujutab endast rohelise elektri tootmise toetusmehhanismi, mis tagab reguleeriva asutuse kaudu tootjale eelise enne turujõudude sekkumist, võimaldades konkreetsel turul sertifikaatidega õiglastel tingimustel kaubelda, käsitleb rohelise elektri tasuta jaotamise kord üksnes elektri jaotamist ja tarbimist, eelistades ühepoolselt tarnijaid, ja evib märkimisväärset finantsmõju, kuna jaotuskulud ulatusid asjaomasel perioodil elektri lõpparvest kuni 37%-ni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Kui küsitav <DATE ISO="20140701">1. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsuse Ålands Vindkraft<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑573/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2037">EU:C:2014:2037</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> ja <DATE ISO="20140911">11. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsuse Essent Belgium<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑204/12–C‑208/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2192">EU:C:2014:2192</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> põhjendus minu arvates ka ei ole, ei näi mulle käesolevas ettepanekus olevat võimalik siit alates pakkuda välja nendes leitud lahendusest loobumist, kuna selline kohtupraktika ümberhindamine eeldaks olulist arengut õiguslikus raamistikus, millega aga ei ole tegemist käesoleva asja puhul, mis vastupidi käsitleb hoopis varasemat ja möödunud õiguslikku olukorda. Seega analüüsin selliste siseriiklike õigusnormide, nagu on kõne all põhikohtuasjas, kooskõla EÜ asutamislepingu kaupade vaba liikumist käsitlevate sätetega nimetatud kohtuotsustes välja toodud analüüsiskeemist lähtudes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Seega, niipea, kui olen teinud kindlaks, kas põhikohtuasjas kõnealune kord kujutab endast kaupade vaba liikumise piirangut, uurin, kas seda piirangut, juhul kui see peaks esinema, põhjendab taastuvate energiaallikate kasutamise edendamise eesmärk.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Kaupade vaba liikumise piirang</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Algne mudel tulenes <DATE ISO="19740711">11. juuli 1974. aasta</DATE> otsusest Dassonville<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>8/74</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1974:82">EU:C:1974:82</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>, mille kohaselt kujutab endast koguselise impordipiiranguga samaväärse toimega meedet iga siseriiklik meedet, mis võib otseselt või kaudselt, tegelikult või tõenäoliselt takistada ühendusesisest kaubandust<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Punkt 5. Vt ka kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140701">1.7.2014</DATE>, <NAME.CASE>Ålands Vindkraft</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑573/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2037">EU:C:2014:2037</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140911">11.9.2014</DATE>, <NAME.CASE>Essent Belgium</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑204/12–C‑208/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2192">EU:C:2014:2192</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0077">77</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb sedastada, et põhikohtuasjas kõnealused õigusnormid võivad tegelikult takistada, vähemalt kaudselt või tõenäoliselt teistest liikmesriikidest pärit elektri, eelkõige rohelise elektri<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Meenutagem, et Euroopa Kohus, kes andis kohtuotsuses, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19681210">10.12.1968</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia</NAME.CASE> (<NO.CASE>7/68</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1968:51">EU:C:1968:51</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) mõistele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>kaubad<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/> laiaulatusliku määratluse, mis hõlmab kõiki <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>rahaliselt hinnatavaid tooteid ja mis sellistena võivad moodustada kaubandustehingute eseme<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/> (punkt 626) (vt selle kohta ka kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110414">14.4.2011</DATE>, <NAME.CASE>Vlaamse Dierenartsenvereniging ja Janssens</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑42/10, C‑45/10 ja C‑57/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:253">EU:C:2011:253</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika), kinnitas sõnaselgelt, et elekter on kaup (vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20080717">17.7.2008</DATE>, <NAME.CASE>Essent Netwerk Noord jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑206/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:413">EU:C:2008:413</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> importi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Kuna on selge, et imporditud elekter tuleb tingimata edastada ülekandevõrgu kaudu ning seda ei saa vahetult suunata Flandria piirkonnas asuvatesse jaotusvõrkudesse või Belgiasse, annab tasuta jaotamise õiguse piirdumine rohelise elektriga, mis on toodetud vahetult jaotusvõrkudega ühendatud elektrijaamades, Flandria piirkonnas või Belgias toodetud rohelisele elektrile konkreetse eelise ning seab imporditud elektri halvemasse olukorda.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Kuna sellisest eelisest saavad kasu vaid need elektrijaamad mis asuvad Flandria piirkonnas või Belgias, siis ei oma tähtsust see, et selline sooduskord võib mõjuda piiravalt nende Flandria või Belgia elektrijaamade suhtes, mis on vahetult ühendatud mitte jaotusvõrku vaid ülekandevõrku<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19900320">20.3.1990</DATE>, <NAME.CASE>Du Pont de Nemours Italiana</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑21/88</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:121">EU:C:1990:121</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0013">13</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19910516">16.5.1991</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑263/85</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:212">EU:C:1991:212</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Sellised siseriiklikud õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, kujutavad endast järelikult koguseliste impordipiirangutega samaväärse toimega meetmeid, mis on vastuolus EÜ artikliga 28, välja arvatud juhul, kui need on objektiivselt põhjendatud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Võimalik põhjendatus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus, viidates väljakujunenud kohtupraktikale, leidis <DATE ISO="20140701">1. juuli 2014. aasta</DATE> otsuses Ålands Vindkraft<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑573/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2037">EU:C:2014:2037</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>ja <DATE ISO="20140911">11. septembri 2014. aasta</DATE> otsuses Essent Belgium<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑204/12–C‑208/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2192">EU:C:2014:2192</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, et siseriiklikud õigusnormid või tavad, mis kujutavad endast koguselise piiranguga samaväärse toimega meedet, võivad olla õigustatud mõnega EÜ artiklis 30 loetletud üldistest huvidest või kohustuslike nõuetega, mõlemal juhul peab siseriiklik meede olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, olema taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ega tohi minna kaugemale sellest, mis on selle eesmärgi saavutamiseks vajalik<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Vt vastavalt punktid 76 ja 89.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Seejärel, sidudes elektri tootmisel taastuvate energiaallikate kasutamise edendamise eesmärgi üheajal varasemas kohtupraktikas kasutatud kohustusliku nõudega ja EÜ artiklis 30 määratletud üldisest huvist tulenevate põhjustega, leidis Euroopa Kohus, et see eesmärk võib põhimõtteliselt põhjendada kaupade vaba liikumise võimalikku piiramist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Kuna Euroopa Kohus nõustus selle põhimõtte asjakohasusega, analüüsis ta järgmisena rohelise elektri riiklikest toetuskavadest tuleneva vaba liikumise piirangu proportsionaalsust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Selleks et välja selgitada, kas need meetmed on vajalikud ja sobivad taastuvate energiaallikate kasutamise edendamise eesmärgi saavutamise tagamiseks, on vaja samamoodi hinnata põhikohtuasjas kõnealuste siseriiklike meetmete proportsionaalsust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Esiteks, mis puudutab põhikohtuasjas kõnealuste siseriiklike meetmete sobivust taotletud eesmärgi saavutamiseks, siis tuleb märkida, et erinevalt toetuskavadest, mida analüüsiti <DATE ISO="20140701">1. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsuse Ålands Vindkraft<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑573/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2037">EU:C:2014:2037</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> ja <DATE ISO="20140911">11. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsuse Essent Belgium<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑204/12–C‑208/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2192">EU:C:2014:2192</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> aluseks olnud asjades ja mille eesmärk oli otseselt soodustada rohelise elektri<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Vt vastavalt punktid 95 ja 98.</P></NOTE> tootmist, ei anna põhikohtuasjas kõnealused rohelise elektri tasuta jaotamise meetmed otseselt tootjatele eelist, kuna esmajärjekorras on see kasulik tarnijatele ja võimalik, et tarbijatele, tingimusel, et tarnijad kannavad tasuta jaotamisest saadud eelise edasi tarbijatele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Igal juhul näivad need meetmed olevat sobivad taotletava eesmärgi saavutamiseks, kuna kõrvaldades jaotamiskulud, julgustavad need tarnijaid suurendama rohelise elektri osakaalu oma energiapakettides ja seeläbi – olgugi et kaudselt – suurendama nõudlust, aidates samal ajal kaasa elektritootmises taastuvate energiaallikate kasutamise laiendamisele.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Direktiivi 2001/77 artikli 4 lõige 1 kujutab endast muu hulgas vihjet sellele, et toetuskavade kvalifitseerimisel ei oma tähtsust asjaolu, kas abi on otsene või kaudne, kuna see säte hõlmab toetuskava määratlusse mis tahes mehhanismi, mille kohaselt elektrienergia tootja saab ametivõimude määruste alusel <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>otsest või kaudset<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/> toetust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Teiseks, seoses küsimusega, ega põhikohtuasjas kõnealused meetmed ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik taotletava eesmärgi saavutamiseks, tuleb sedastada, et Euroopa Kohus, põhinedes asjaolule, et liidu seadusandja on erinevatelt liikmesriikidelt nõudnud riiklike eesmärkide seadmist selleks, et õiglaselt jagada neilt nõutud jõupingutusi, võttes arvesse erinevaid lähtekohti, erinevaid võimalusi taastuvatest energiaallikatest pärit elektri arendamisel ning elektripakette, seega tunnistas, et toetuskavadega võivad kaasneda territoriaalsed piirangud, kuna tegevust riigi tasandil võidakse käsitada sobilikumana kui tegevust liidu tasandil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Olgugi et ma sellisele lähenemisviisile alla ei kirjuta, ei näe ma ka fundamentaalset erinevust territoriaalsete piirangute, mis on seotud toetuskavadega, mis põhinevad ostukohustusel konkreetses tarnepiirkonnas või roheliste sertifikaatide kasutamisel, ning rohelise elektri tasuta jaotamise korra territoriaalse piirangu – mis on arutusel põhikohtuasjas ning on mõeldud aitama kaasa saavutada Belgia Kuningriigil kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemisega seotud keskkonnakaitse eesmärgid – vahel. Sarnaselt roheliste sertifikaatide korrale oli tasuta jaotamise korra eesmärk vastavalt <DATE ISO="20030404">4. aprilli 2003. aasta</DATE> määruse preambulile edendada rohelise elektri detsentraliseeritud tootmist kohalikes elektrijaamades.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Seega tuleb esimesele ja teisele küsimusele vastata, et EÜ artikleid 28 ja 30 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus sellised siseriiklikud õigusnormid nagu põhikohtuasjas, mis annavad rohelise elektri tasuta jaotamise õiguse üksnes nendele tootmisseadmetele, mis on vahetult ühendatud asjaomase liikmesriigi või selle liikmesriigi piirkonna territooriumil asuvatesse jaotusvõrkudesse ning välistavad seetõttu sellise õiguse andmise teistes liikmesriikides asuvatele tootmisseadmetele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Kõiki eelnevaid kaalutlusi arvesse võttes leian, et Rechtbank van eerste aanleg te Brusseli (Brüsseli esimese astme kohus) esitatud küsimustele tuleks vastata nii, et esiteks EÜ artiklis 12, Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="19961219">19. detsembri 1996. aasta</DATE> direktiivis 96/92/EÜ elektri siseturu ühiseeskirjade kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20030626">26. juuni 2003. aasta</DATE> direktiivis 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/92/EÜ, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20010927">27. septembri 2001. aasta</DATE> direktiivis 2001/77/EÜ, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamist elektrienergia siseturul, diskrimineerimiskeeldu sätestavaid reegleid, ning teiseks EÜ artikleid 28 ja 30 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus sellised siseriiklikud õigusnormid nagu põhikohtuasjas, mis annavad taastuvatest energiaallikatest pärit rohelise elektri tasuta jaotamise õiguse üksnes nendele tootmisseadmetele, mis on vahetult ühendatud asjaomase liikmesriigi või selle liikmesriigi piirkonna territooriumil asuvatesse jaotusvõrkudesse ning välistavad seetõttu sellise õiguse andmise teistes liikmesriikides asuvatele tootmisseadmetele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>