SELETUSKIRI

(1) Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooni (Barcelona konventsioon) eesmärk on vältida, vähendada ja piirata reostust Vahemere piirkonnas ja see võimalikult suures ulatuses kõrvaldada, ning kaitsta ja parandada sealset merekeskkonda, et toetada piirkonna säästvat arengut. Nimetatud konventsioon on rahvusvaheline leping, mis on vastu võetud piirkondlike merede programmina ÜRO keskkonnaprogrammi egiidi all. Euroopa Liit on Barcelona konventsiooni[1] osaline alates 1977. aastast ning 1999. aastal liitus ta Vahemere erikaitsealasid ja bioloogilist mitmekesisust käsitleva protokolli[2] ning selle lisadega (edaspidi „protokoll”).

(2) Konventsiooniosaliste koosolek on konventsiooni otsuseid tegev organ, kellel on volitused vastu võtta, läbi vaadata ja vajaduse korral konventsiooniosaliste muudatusettepanekute põhjal muuta konventsiooni lisasid või selle protokolle. Protokolli II ja III lisa muutmiseks on tehtud mitmeid ettepanekuid. Kõnealused ettepanekud esitati hindamiseks 17.–20. mail 2011 Prantsusmaal Marseilles toimunud riiklike teabekeskuste koosolekul, et võtta need vastu 8.–10. veebruaril 2012 Prantsusmaal Pariisis toimuval Barcelona konventsiooni osaliste 17. koosolekul.

(3) Konventsiooni artikli 17 ja protokolli artikli 14 lõike 1 kohaselt jõustub protokolli lisade muudatus kõikide konventsiooniosaliste jaoks asjaomaste konventsiooniosaliste poolt muudatuse vastuvõtmisel kindlaksmääratud ajavahemiku möödudes; muudatus ei jõustu selliste konventsiooniosaliste jaoks, kes on teavitanud hoiulevõtjat loobumisest. Seepärast on nõukogul vaja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohaselt teha otsus selliste seisukohtade kehtestamiseks, mis tuleb vastu võtta liidu nimel konventsiooniosaliste 17. koosolekul. Konventsiooni sekretariaat esitas 2011. aastal Prantsusmaal Marseilles toimunud riiklike teabekeskuste koosolekul ettepaneku viia kümne hailiigi nimed III lisast üle II lisasse. Kõnealusest kümnest liigist kaks (Galeorinus galeus ja Isurus oxirhincus) peaksid jääma III lisasse, kuna Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon (ICCAT) vaatab nende varude seisu uuesti üle oma järgmisel aastakoosolekul. Lisaks nendele peaks III lisasse jääma kaks eritähelepanu vajavat railiiki (Leucoraja circularis ja L. melitensis). Raide kohta täiendavate andmete kogumiseks tuleks võtta meetmed, et saada täpseid teaduslikke nõuandeid kõnealuse liigi II lisasse võimaliku üleviimise kohta hilisemas etapis.

(4) Muudatusettepanekud ei nõua liidu õiguse muutmist. Ettepanekud ei ole vastuolus ei linnudirektiivi,[3] loodusdirektiivi[4] ega ühise kalanduspoliitikaga[5]. Euroopa Liit peaks neid ettepanekuid toetama järgmistel kaalutlustel: 1) need on teaduslikult põhjendatud; 2) need aitavad kaasa sise- ja välismeetmete järjepidevusele; ning 3) EL on võtnud kohustuse teha rahvusvahelist koostööd bioloogilise mitmekesisuse kaitse alal vastavalt ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni artiklile 5, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste 2010. aastal Nagoya konverentsil sõlmitud lepingutele ja ülemaailmse säästva arengu tippkohtumisel kokkulepitud eesmärgile „vähendada aastaks 2010 oluliselt bioloogilise mitmekesisuse kadumise praegust kiirust.”

Eespoolöeldut silmas pidades peaks Euroopa Liit Barcelona konventsiooni osaliste 17. koosolekul toetama lisade muudatuse vastuvõtmist.

2012/0021 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

millega kehtestatakse Euroopa Liidu nimel Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooni osaliste 17. koosolekul võetav seisukoht seoses ettepanekuga muuta kõnealuse konventsiooni Vahemere erikaitsealasid ja bioloogilist mitmekesisust käsitleva protokolli II ja III lisa

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut[6]

ning arvestades järgmist:

(1)       Euroopa Liit on Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooni[7] (edaspidi „Barcelona konventsioon”) osaline ning ta on liitunud protokolli[8] ja kõnealuse protokolli lisadega, milles käsitletakse Vahemere erikaitsealasid ja bioloogilist mitmekesisust (edaspidi „protokoll”).

(2)       Konventsiooniosaliste koosolek on konventsiooni otsuseid tegev organ ning muu hulgas on tal volitused muuta vajaduse korral konventsiooni ja selle protokollide lisasid. Barcelona konventsiooni artikli 17 ja protokolli artikli 14 lõike 1 kohaselt jõustub protokolli lisade muudatus kõikide konventsiooniosaliste jaoks asjaomaste osaliste poolt muudatuse vastuvõtmisel kindlaksmääratud ajavahemiku möödudes; muudatus ei jõustu selliste konventsiooniosaliste jaoks, kes on kirjalikult teavitanud hoiulevõtjat, et nad ei saa muudatust heaks kiita.

(3)       Prantsusmaal Pariisis 8.–10. veebruaril 2012 toimuva Barcelona konventsiooni osaliste 17. koosolekule on konventsiooni sekretariaat esitanud ettepanekud protokolli II ja III lisa muutmiseks, et tõhusamalt kaitsta mitmeid täiendavaid liike.          

(4)       Muudatusettepanekud ei nõua liidu õiguse muutmist.

(5)       Euroopa Liit peaks kõnealustest ettepanekutest toetama mõnda ettepanekut, sest need on teaduslikult põhjendatud, kooskõlas liidu õigusaktidega ja liidu kohustusega teha rahvusvahelist koostööd bioloogilise mitmekesisuse kaitse alal vastavalt ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni[9] artiklile 5 ning 2010. aastal ülemaailmsel säästva arengu tippkohtumisel kokkulepitud eesmärgile – vähendada aastaks 2020 oluliselt bioloogilise mitmekesisuse kadumise kiirust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Barcelona konventsiooni osaliste 17. koosolekul võtab komisjon Euroopa Liidu nimel ettepanekute hääletamisel seoses mitme liigi üleviimisega protokolli III lisast II lisasse kõnealuste liikide kaitse alla võtmiseks järgmise seisukoha.

Euroopa Komisjon toetab järgmiste liikide lisamist protokolli II lisasse ning kõnealuste liikide vastavat väljajätmist III lisast:

(a) Lamna nasus (Bonnaterre, 1788);

(b) Rhinobatos cemiculus (Saint-Hilaire, 1817);

(c) Rhinobatos rhinobatos (Linnaeus, 1758);

(d) Sphyrna lewini (Griffith & Smith, 1834);

(e) Sphyrna mokarran (Rüppell, 1837);

(f) Sphyrna zygaena (Linnaeus, 1758).

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub [kuupäeval].

Brüssel,

                                                                       Komisjoni nimel

                                                                       eesistuja                                                                        [...]

[1]               Nõukogu otsus 77/585/EMÜ, 25. juuli 1977, millega sõlmitakse Vahemere saastekaitse konventsioon ja koostatakse laevadest ning õhusõidukitest pärit jäätmetest tuleneva Vahemere saaste vältimist käsitlev protokoll (EÜT L 240, 19.9.1977, lk 1).

[2]               Nõukogu otsus 1999/800/EÜ, 22. oktoober 1999, Vahemere erikaitsealasid ja bioloogilist mitmekesisust käsitleva protokolli sõlmimise ja kõnealuse protokolli lisade heakskiitmise kohta (Barcelona konventsioon) (EÜT L 322, 14.12.1999, lk 1).

[3]               Nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7–25).

[4]               Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

[5]               Nõukogu määrus (EÜ) nr 2371/2002, 20. detsember 2002, ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59).

[6]               ELT C […], […], lk […].

[7]               Nõukogu otsus 77/585/EMÜ, 25. juuli 1977, millega sõlmitakse Vahemere saastekaitse konventsioon ja koostatakse laevadest ning õhusõidukitest pärit jäätmetest tuleneva Vahemere saaste vältimist käsitlev protokoll (EÜT L 240, 19.9.1977, lk 1).

[8]               Nõukogu otsus 1999/800/EÜ, 22. oktoober 1999, Vahemere erikaitsealasid ja bioloogilist mitmekesisust käsitleva protokolli sõlmimise ja kõnealuse protokolli lisade heakskiitmise kohta (Barcelona konventsioon) (EÜT L 322, 14.12.1999, lk 1).

[9]               Nõukogu otsus 93/626/EMÜ, 25. oktoober 1993, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 309, 13.12.1993, lk 1).